Kaitseliidu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (335 SE)

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Hr Kalev Stoicescu

Riigikogu riigikaitsekomisjon

01.02.2024 nr 1-7/21-1

Kaitseliidu seaduse ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (335 SE)

Austatud riigikaitsekomisjoni esimees

Täname, et võimaldasite Siseministeeriumi esindajatel osaleda Kaitseliidu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (335 SE) arutelul riigikaitsekomisjonis

22. jaanuaril 2024. Selleks, et kavandatavad muudatused tagaksid õigusse lguse ja oleksid kõigile üheselt arusaadavad, peame vajalikuks lisaks komisjoni istungil väljatoodule, rõhutada

paari teema olulisust.

1. Töösuhted ja taustakontroll

Riigikogu liikmete esitatud muudatusettepanekute järgi soovitakse anda Kaitseliidule (edaspidi KL) võimalus keelduda töölepingu sõlmimisest isikuga, kes ei ole teovõimeline, usaldusväärne,

on karistatud teatud süütegude toimepanemise eest, ei anna nõusolekut taustakontro lli tegemiseks jms. Ühtlasi hõlmavad muudatusettepanekud KL-ile taustakontrolli tegemise õiguse andmist.

Kaitseministeerium (edaspidi KAM) ei toeta KL-ile taustakontrolli tegemise õiguse andmist,

kuid on pakkunud välja kompromisslahenduse selliselt, et KL võib, tuginedes julgeolekuasutuse hinnangule, lõpetada töölepingu isikuga, 1) kelle tegevus on või on olnud suunatud Eesti Vabariigi, Kaitseväe üksuste või Kaitseliidu

objektide julgeoleku vastu, 2) isik on või on olnud kaasatud koostöösse välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega,

3) isik on seotud organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmise le, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti

põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele.

Siseministeerium (edaspidi SIM) ei pea mõistlikuks selle eelnõu raames töösuhtes erisuste loomist, sest need on põhimõttelised ja olulist töösuhte muutust puudutavad ettepanekud.

Taustakontrolli osas on SIM seisukohal, et seda ei tohiks praeguse eelnõu raames

Kaitseliidu seaduses (edaspidi KalS) reguleerida. Rõhutame, et taustakontrolliga seonduv on

riigis tervikuna plaanis lahendada Justiitsministeeriumi (edaspidi JUM) eestvedamisel. Seetõttu ei ole mõistlik seda praegu teha kitsalt, ainult KL-i põhiselt. Muud valdkonnad vajavad samuti ühtset lähenemist ja reguleerimist ning see on tööplaanis nii JUM-is, SIM-is kui KAM-is.

2 (5)

Mõistame kompromissi otsimise vajadust, kuid praegune kompromissettepanek paneb Kaitsepolitseiameti kehva positsiooni, sest sätestatakse väga konkreetselt töölepingu lõpetamise

võimalusena julgeolekuasutuse „ohuhinnang“. Sellega kaasneb Kaitsepolitseiametile

täiendav töökoormus, mis seisneb muu hulgas KL-i teavitamises sellest, et Kaitsepolitseiamet

on hinnanud tõenäoliseks isikust lähtuda võiva julgeolekuohu. Kui nõustuda muudatusettepaneku ja KAM-i pakutud kompromissiga, siis loome pretsedendi töölepinguseadusesse sekkumise näol – minnes nii aga vastuollu üldiste tööõiguse

põhimõtetega.

SIM hinnangul ei ole aktsepteeritav olukord, kus KL-ile, kui avalik-õiguslikule juriidilise le isikule antakse julgeolekuasutusega võrreldavad või laiemad volitused.

Seega on SIM jätkuvalt seisukohal, et taustakontrolli osa tuleb sellest eelnõust välja jätta.

See on teema, mis tuleb kõikide valitsemisalade üleselt tervikuna üle vaadata ja

ühetaoliselt lahendada ning seda me ka teha plaanime. Samuti ei ole mõistlik sätestada

KalS-is töölepingu lõpetamise alusena julgeolekuasutuse hinnangut, sest puudub selgus,

kuidas julgeolekuasutus hinnangu annab, samuti kaasneb sellega julgeolekuasutustele

täiendav koormus, millega ei ole asutused arvestanud, sest Vabariigi Valitsuse poolt

Riigikogule esitatud eelnõus seda ülesannet ette ei nähtud.

2. Kaitseliidu relva kasutamine enese ja vara kaitseks Riigikogu liikmete muudatusettepanekuga soovitakse täiendada KalS-i selliselt, et KL-i

tegevliige, kellele on väljastatud KL-i relvaluba võib KL-i relva kasutada turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks).

KAM teeb ettepaneku seda täpsustada ja näha ette, et KL-i tegevliige, kellele on väljastatud KL- i relvaluba võib KL-i relva kasutada selle hoiukohas või teenistusülesannete täitmise käigus

turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks).

KAM-i selgituse järgi on selline sõnastus vajalik, et KL-i liige ei kasutaks KL-i relva jahipidamiseks, spordiks vms. Seetõttu on vajalik sõnastada ka erand turvalisuse tagamise seisukohast juhtudel, kui turvalisuse tagamine on seotud hoiukoha või teenistusülesande

täitmisega. KAM möönab, et hädakaitse (KarS § 28) ja hädaseisund (KarS § 29) välistavad samuti teo õigusvastasuse, kui KL relva kasutatakse vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastas t

ründe tõrjumiseks või ohu kõrvaldamiseks. Nii hädakaitse kui ka hädaseisund on isiku käitumisele tagantjärgi antavad hinnangud olukorras, kus isik on teokoosseisule vastava teo toime pannud. KAM leiab, et olukorras, kus KL liige kasutab KL relva hoiukohas või

teenistusülesande täitmisel turvalisuse ja vara kaitsel tuleks vastutus välistada juba koosseisu tasemel, st õigusnormiga tuleb määrata selgeks piirid, millal isiku käitumist ei käsitleta üldse

kuriteokoosseisule vastava teona. KAM leiab, et pelgalt hädakaitse või –seisundile tuginemine ei ole olukorras, kus riik võimaldab KL liikmetel kasutada KL relva (nii teenistus- kui ka tegevliikme relva) piisav.

SIM nõustub KalS-i täiendamisega õigusselguse tagamiseks , kuid rõhutame, et sarnaselt

relvaseaduses (edaspidi RelvS) sätestatuga ei taga seaduse tasandil KL-i relva turvalisuse

tagamiseks (enese ja vara kaitseks) kasutada lubamine automaatselt teo õigusvastasust

KarS 2. peatüki 2. jao järgi. Iga süüteokoosseisu tunnustele vastava teo puhul tuleb hinnata,

kas tegu oli õigusvastane või kas esinevad teo õigusvastasust välistavad asjaolud. Ilmestame oma mure selle sätte puhul paari näitega.

3 (5)

Näide 1: KL liige avastab öösel oma magamistuppa siseneva isiku ja haarab öökapi sahtlist KL relva ja tulistab sissetungijat. Sissetungija saab raske tervisekahjustuse või sureb.

Tegemist on enese kaitseks tulirelva kasutamisega. Teisele isikule raske tervisekahjustuse tekitamine vastab karistusseadustiku süüteokoosseisu tunnustele. Asjaolu, et ründe tõrjumise l

kasutati KL-i relva, ei saa olla automaatselt süüd välistav asjaolu ning süüteomenetluse käigus tuleb hinnata, kas KL-i relva kasutamine ründe peatamiseks oli proportsionaalne vahend või oleks saanud peatada sissetungijat kuidagi teisiti.

Näide 2: KL-i tegevliikme kodutänaval jooksevad ringi hullunud ja vihased inimesed, kes

rüüstavad ja lõhuvad kõike, mis teele jääb (nt nagu juhtus pronksiööl Tallinna kesklinnas). KL- i tegevliige tunneb hirmu, et märatsejad lõhuvad tema kodu ja tema tänavale pargitud auto saab mõlgi. Sel hetkel tema enda elu ja tervis ohus ei ole. KL-i tegevliige ei kutsu politseid, sest teab,

et üle linna on mitmes kohas sarnased vägivallalained ja tema arvates ei jõuaks politsei õigel ajal kohale, kuid tunneb vajadust ise olukorda sekkuda. Ta võtab relvakapist relva, valides KL-

i automaattulirelva, kuna see on suur, paistab kaugele ja eelduslikult mõjutab huligaane oma tegevust lõpetama. Ta läheb relvaga oma maja uksele eesmärgiga oma kodu ja peret kaitsta.

Kuna korrarikkujate tegevus ei ole suunatud otseselt KL-i tegevliikme elu, tervise või tema vara vastu, vaid avalikus ruumis huligaanitsemisega, on tegemist avaliku korra rikkumisega. KL-i

tegevliikme poolt relvaga oma maja uksele tulemine on tõlgendatav relvaga ähvardamisena. Tegemist ei ole enese ja vara kaitsmise, vaid jõu demonstreerimisega, mis on süüteokoosseisule vastavate tunnustega tegu ning teo õigusvastasust hinnatakse ikkagi süüteomenetluse käigus.

Juhime tähelepanu, et näites 2 toodud juhtumi puhul, kui keegi sama tänava elanikest on

teavitanud politseid, siis sündmuskohale saabuvad politseijõud ei pruugi erariietes KL-i tegevliiget teistest märatsejatest eristada. Nähes isikut tulirelvaga lähtub politsei kõrgendatud ohu olukorrast ja reageerib vastavalt, st tulirelvaga. See võib meie hinnangul olla üheks

probleemkohaks. Samuti tunneme muret selle osas, et KL-i ülesanded on eelkõige sõjalised ja sealsed relvakoolitused on suunatud pigem KL-i ülesannete täitmise tagamisele, mitte

enesekaitsele. Kui Kaitsevägi ja KL on kaasatud näiteks avaliku korra kaitsesse, siis on nende jõu kasutamine piiratud – kasutatakse samadel alustel nagu politsei seda teeb (vahetu sund). Vahetut sundi võib kohaldada ainult juhul, kui muul viisil pole võimalik ning reeglina tuleb

sellest hoiatada. Surmava jõu kasutamine on äärmine abinõu ning enne surmava jõu kasutamis t peab jõu kasutamine toimuma eskaleeruvalt. Kaitseväe jaoks lähtub jõu kasutamine

relvakonfliktiõigusest, on seotud sõjaliste sihtmärkidega - kui isik või objekt on identifitseer itud kui sõjaline sihtmärk, siis tohib jõudu kasutada ehk surmavat jõudu võib kasutada kohe, kui sihtmärk on identifitseeritud kui legaalne sihtmärk (sõjaline objekt, vastase kombatant).

Eeltoodust tulenevalt saab kaasata vaid neid Kaitseväe ja KL-i isikuid, kes on saanud vahetu sunni väljaõppe.

Tulenevalt eeltoodust teeme ettepaneku õigusselguse huvides täiendada kõnesolevat sätet

selliselt, et relva on lubatud kasutada vaid hädakaitse piire ületamata. Selliselt on tulire lva

kasutamist piiritletud näiteks kehtivas õiguses abipolitseiniku seaduses kui ka päästeseaduses.

Lisaks peame muudatuse KalS-i sisseviimisel väga oluliseks seletuskirjas KL-i tegevliikme poolt relva kasutamise selgitamist. See on vajalik, et nii kaitseliitlane ise kui kõik teised isikud saaksid ühtmoodi aru, millal ja millistel tingimustel võib KL-i tegevliige relva kasutada ja end

relvaga kaitsta.

3. Ettepanek eelnõu 335 SE täiendamiseks

4 (5)

Kuivõrd eelnõuga 335 SE avatakse RelvS, siis palume riigikaitsekomisjonil kaaluda võimalus t täiendada eelnõu §-s 2 toodud RelvS-i muudatusi järgmiste õigusselgust tagavate muudatustega :

1. Täiendada eelnõu §-i 2 uue punktiga 1, muutes vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„1) paragrahvi § 24 lõike 10 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Teenistus- ja tsiviilrelvade registri vastutavad töötlejad on Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet.“;

Selgitus: Ettepaneku järgi täiendatakse RelvS-i § 24 lõiget 10, milles praegu on teenistus- ja tsiviilrelvade registri (edaspidi relvaregister) vastutava töötlejana toodud üksnes Politsei- ja

Piirivalveamet, selliselt, et relvaregistri vastutavaks töötlejaks on ka Kaitsepolitseiamet.

RelvS-i kohaselt kantakse kõik tsiviil- ja teenistusrelvad relvaregistrisse, nii ka andmed Kaitsepolitseiameti teenistusrelvade ja nende kandjate kohta. 2023. aasta 14. märtsil jõustusid relvaregistri arendamisega seonduvad muudatused RelvS-s ning 10. juulil 2023 jõustus

relvaregistri põhimääruse uus terviktekst. Muudatuste järgselt oli võimalus sulgeda relvaregistr i senine keskkond ja minna täielikult üle uuele kaasaegsele platvormile. Relvaregistri põhimäärus

näeb ette, et relvaregistrit peetakse elektroonilise andmekoguna, millel on üks alamregister – Kaitsepolitseiameti relvaregister – ning neli keskkonda: iseteeninduskeskkond, menetluskeskkond, kaupmehekeskkond ja analüüsikeskkond. Kaitsepolitseiameti relvaregistr i

määramine relvaregistri alamregistriks oli tingitud riigi julgeoleku seisukohast ning selle pidamisele on ette nähtud erisused. Kaitsepolitseiameti relvaregistris riigisaladuse nõuete, sh

juurdepääsu- ja teadmisvajaduse põhimõtte järgimise tagab sellesse kantud andmete vastutava töötlejana Kaitsepolitseiamet. Politsei- ja Piirivalveametil ei ole Kaitsepolitseimeti relvaregistrile ligipääsu, mistõttu on vaja õigusselguse tagamiseks täiendada RelvS-i ja lisada

relvaregistri vastutava töötlejana lisaks Politsei- ja Piirivalveametile ka Kaitsepolitseiamet, kes täidab alamregistri osas kõiki vastutava töötleja ülesandeid.

2. Täiendada eelnõu §-i 2 uue punktiga 2, muutes vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„2) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 111 järgmises sõnastuses:

„(111) Teenistus- ja tsiviilrelvade registri alamregistri Kaitsepolitseiameti relvaregistri (edaspidi Kaitsepolitseiameti relvaregister) andmed, mis on kogumina või üksikult riigisaladus,

salastatakse ning neid kasutatakse ja kaitstakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ning selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras.“;

Selgitus: RelvS-i § 24 lõike 11 kohaselt on relvaregistri isikustatud andmed juurdepääsupiiranguga ning tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.

Erinevalt relvaregistrisse kantavatest andmetest on Kaitsepolitseiameti relvaregistrisse kantud andmed kogumina või üksikult riigisaladus. Muudatuse järgselt on kõik juurdepääsupiirangud

nimetatud seaduses. Sedasi on paremini tagatud õigusselgus. 3. Täiendada eelnõu §-i 2 uue punktiga 3, muutes vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni,

järgmises sõnastuses:

„3) paragrahvi 24 lõiget 14 täiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

5 (5)

„11) vastutavate ja volitatud töötlejate ülesanded; 12) Kaitsepolitseiameti relvaregistri erisused.“.

Selgitus: RelvS-i § 24 lõikes 14 on toodud loetelu andmetest, mis sätestatakse relvaregistr i põhimääruses. Sätte kohaselt esitatakse põhimääruses järgmised andmed: 1) registri ülesehitus

ja organisatsiooniline struktuur; 2) registrisse kantud andmete koosseis; 3) registri andmeandjad ja -saajad; 4) andmevahetuse viis ja 5) vajaduse korral muud registri pidamisega seotud korralduslikud küsimused. Samas on põhimääruses eristatud ka vastutava ja volitatud töötleja

ülesanded.

Ettepaneku järgi täiendatakse õigusselguse tagamiseks RelvS-i § 24 lõikes 14 toodud loetelu punktiga 11 – vastutavate ja volitatud töötlejate ülesanded, ning punktiga 12 – Kaitsepolitseiameti relvaregistri erisused. Juba praegu on relvaregistri põhimääruses vastutava

töötleja (Politsei- ja Piirivalveamet) ja volitatud töötlejate ülesanded toodud. Kuna relvaregistr i vastutavad ja volitatud töötlejad töötlevad ka isikuandmeid, siis on õige, kui seadusandja selgelt

annab õiguse ministrile eristada isikuandmete töötlejate õigusi ja kohustusi andmekogu põhimääruses. Samuti tuleb arvestada vajadust Kaitsepolitseiameti roll relvaregistri vastutava töötlejana välja tuua ning põhimääruses Kaitsepolitseiameti relvaregistri erisused sätestada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets siseminister

Teadmiseks: Kaitseministeerium