Dokumentide edastamine

RIIGIKAITSJATE OOTUSED,

HOIAKUD JA SUHTED

MUUTUNUD

JULGEOLEKUOLUKORRAS

Kompleksuuringu 2022.-2023.a.

aruanne

Strateegilise Jätkusuutlikkuse Kompetentsikeskus, TÜ ühiskonnateaduste instituut, 2024

2

SISUKORD

ARUANDE PÕHIJÄRELDUSED ....................................................................................... 3

SISSEJUHATUS .................................................................................................................... 8

1. KAS AJATEENISTUS OLI AJARAISKAMINE VÕI SIISKI MITTE? ................ 11

2. PROBLEEMSED SUHTED AJATEENISTUSES .................................................... 25

3. RIIGIKAITSES OSALEJATE KAITSETAHTELISED HOIAKUD ........................ 44

4. AJATEENIJATE OOTUSED JA HINNANG SAAVUTATULE............................. 59

5. NAISED AJATEENISTUSES: MOTIVATSIOON, HOIAKUD JA

KAASAJATEENIJATE SUHTUMINE NAISTE TEENISTUSSE ................................ 87

6. AJATEENIJA KEHALINE VÕIMEKUS, TERVIS JA SPORTIMINE SEITSME

UURIMISAASTA AEGREAS ......................................................................................... 113

7. KOHAKONFLIKTI MÕJU ÕPPUSEL USSISÕNAD 2023 ............................ 121

LISA 1 ................................................................................................................................. 130

3

ARUANDE

PÕHIJÄRELDUSED

Peatükk 1: Kas ajateenistus oli

ajaraiskamine või siiski mitte?

 Ajateenistust peab enda jaoks aja raiska-

miseks 34% ajateenijatest. Ajateenistusse

heameelega või oma kohust täitma tul-

nud ajateenijate seas on ajateenistuse

ajaraiskamiseks pidamine mitmekordselt

harvemini esinev seisukoht kui vastu-

meelselt teenistusse tulnud ajateenijate

hulgas.

 Ajaraiskamise hinnang on tugevas seoses

madala teenistusmotivatsiooniga, kui

aga ajateenistuse jooksul teenistusmoti-

vatsioon kasvas, siis teenistuse ajaraiska-

miseks hindamine väheneb.

 Paraja kehalise pingutuse korral on aja-

teenistuse tajumine ajaraiskamisena

kõige madalam, kuid nii väga vähene kui

ka raske pingutus kallutab hinnangut aja-

raiskamise väite poole.

 Ajateenistust ajaraiskamiseks pidanud

ajateenijate valmidus osaleda järgmisel

õppekogunemisel on tunduvalt mada-

lam, võrreldes nendega, kes teenistust

ajaraiskamiseks ei pidanud. Ainult 15%

aja raiskamiseks hinnanud ajateenijatest

tuleks meeleldi või kohusetundest õp-

pekogunemisele.

 Ajateenistuse ajaraiskamiseks hindavad

ajateenijad jaotuvad kolmeks: 1) ajatee-

nistuses pettunud, 2) ajateenistuse kriiti-

kud ja 3) ajateenistuse suhtes ükskõiksed.

o „Pettunuid“ (33% ajaraiskamise

väitega nõustujate rühmast) ise-

loomustab pigem heameelne aja-

teenistusse tulek, teenistuse jook-

sul kujuneb aga välja tugev rahu-

lolematus teenistusega ning selle

põhjal vastumeelsus õppekogu-

nemise suhtes.

o „Ükskõikseid“ (36%) iseloomus-

tab ajateenistuse alguses vastu-

meelsus ajateenistusse ja õp-

pekogunemistele tuleku suhtes,

teistest madalam motivatsioon nii

teenistuse alguses kui ka lõpus,

ajateenistuse suhtes seatud

ootuste ja saavutatud eesmärkide

arvestamine väheolulisena. Sidu-

sus on madal, eriti kaasajateeni-

jate suhtes.

o „Kriitikud“ (31%) erinevad kahest

eelnevast alarühmast ja on teis-

test enam rahul teenistusega.

Ajateenistusse ning tulevastele

õppekogunemistele tuleku mee-

leolu on sarnane üldkeskmisega.

Motivatsioon on püsiv ja kõrgem

kui teistel ajaraiskamisega nõus-

tujatel. Ka on ootuste ja eesmär-

kide olulisus keskmisest pisut

suurem. Seega tegemist on rüh-

maga, kes on üldjoontes positiiv-

selt meelestatud, kuid kriitilised

ajateenistuse korralduse osas.

4

Peatükk 2: Probleemsed suhted

ajateenistuses

 Ajateenistuses ei valmistata ette mitte

üksikuid reservväelasi, vaid terveid re-

servüksusi. Seetõttu on ajateenistuses

väga olulisel kohal horisontaalne ja verti-

kaalne sidusus ehk head suhted ajateeni-

jate vahel ning erineva taseme ülema-

tega. Küsitlusest selgus, et valdav enamik

ajateenijatest (71%) jäi suhetega kaasaja-

teenijatega rahule, suhteid ülematega

hindasid aga positiivselt enam kui pooled

(58%) ajateenijaist.

 Ajateenistuses tuleb aeg-ajalt ette ka

ebameeldivusi: suhetega teiste ajateeni-

jatega ei jäänud rahule 13% ja suhetega

ülematega 21% ajateenijaist.

 Kõige sagedamini tuli ajateenistuses ette

ebameeldivusi oma seisukohtade avaliku

väljaütlemise (pidevalt või üsna sageli

23%), maailmavaateliste veendumuste

(14%) ja tervisliku seisundi pärast (17%).

Venekeelsed ajateenijad kogevad kõige

sagedamini ebameeldivusi oma rahvuse

ja riigikeelest erineva keele kasutamise

pärast (vastavalt 43% ja 46%).

 Suhetes ülematega toob keskmiselt nel-

jandik ajateenijatest esile igapäevaselt

või iganädalaselt esinevaid teenistusala-

seid suhteprobleeme: ülesannete täit-

mise järjepidevat kritiseerimist (25%), vi-

gade ja eksimuste korduvat meelde tule-

tamist (22%), informatsiooni varjamist

(27%). Siiski on võrreldes nelja aasta eest

läbi viidud uuringuga olukord teenistusa-

laste suhteprobleemide osas ülematega

paranenud – loetletud olukordi esineb

iga päev või kord nädalas 7-11 protsen-

dipunkti võrra vähem ning vastuse „mitte

kunagi“ osakaal on kasvanud enam kui

10 protsendipunkti võrra.

 Isiklikke suhteprobleeme ajateenijate ja

ülemate vahel esineb igapäevaselt või

iganädalaselt suhteliselt vähe — keskmi-

selt igal kümnendal ajateenijal. Kõige sa-

gedamini esineb ajateenija peale karju-

mist (iga päev või kord nädalas 13%), sol-

vavate märkuste tegemist (10%), taga-

rääkimist (10%). Võrreldes nelja aasta

eest läbi viidud uuringuga on kasvanud

vastuse „mitte kunagi“ andnute osakaal.

 Ebameeldivusi tekitavate suhteproblee-

mide tajumine on kahtlemata indivi-

duaalne ja subjektiivne, sõltudes olulisel

määral sellest, millise eelhoiakuga ajatee-

nistusse tullakse. Probleemsed suhted

võivad vähendada ka positiivsete tunne-

tega ajateenistusse tulnute rahulolu aja-

teenistusega, kuid päris kindlasti ei pa-

randa need negatiivsete tunnetega aja-

teenistusse tulnute suhtumist ajatee-

nistusse ja reservväkke.

Peatükk 3: Riigikaitses osalejate

kaitsetahtelised hoiakud

 Ajateenistuse alguses pidas Venemaa sõ-

jalist rünnakut Eesti vastu väga tõenäoli-

seks 7% vastanutest ning küllaltki tõe-

näoliseks 39% vastanutest. Ajateenistuse

lõpus on märgata, et ohutaju on tundu-

valt vähenenud ning Venemaa sõjalist

rünnakut pidas ajateenistuse lõpus väga

või küllalti tõenäoliseks 34% vastajatest.

 Ajateenijate koduse keele võrdluses pea-

vad Venemaa sõjalist rünnakut täiesti

ebatõenäoliseks 38% vene keelt koduse

keelena rääkivates vastajatest ning eesti

keelt koduse keelena kõnelevast ajatee-

nijast peab Venemaa rünnakut täiesti

ebatõenäoliseks 8%.

 Enamus ajateenijaid peab teenistuse al-

guses Eestit kindlasti kaitstavaks (24%)

5

ning tõenäoliselt kaitstavaks (45%). Aja-

teenistuse lõpus on hinnang Eesti kaits-

tavusele vähenenud. Ajateenistuse lõpus

peab Eestit kindlasti või tõenäoliselt

kaitstavaks 65% vastanutest.

 Ajateenijatel on kõrge passiivne kaitse-

tahe. Vastajatest, kes on nõus väitega

„Kui Eestit rünnatakse, peame me riigina

osutama relvastatud vastupanu“ on nõus

73% vastanutest. Väitega „Kui Eestit rün-

natakse, siis ma olen valmis oma riiki

kaitsma“ on nõus 55% ajateenijatest ning

ajateenijate valmisolek tulevikus aktiiv-

selt kaitsetegevuses osaleda jääb 36–

39% vahemikku.

 Ajateenijatest näeb napilt üle poole enda

rolli reservväelasena riigikaitses. Ajatee-

nistuse lõpus näevad tulevased reserv-

väelased õppekogunemisi mõnevõrra

vähem olulistena kui alguses. Ajateeni-

jate seas tõusis ajateenistuse lõpus osa-

kaal nendes hoiakutes, mis peavad õi-

geks, et Eestis on reservarmeel põhinev

riigikaitse ning kohustuslik ajateenistus.

Hinnangutes, mis näitasid ajateenija val-

misolekut rünnaku korral kaitsetegevuses

osaleda, olulist erinevust ajateenistuse al-

guse ja lõpuga ei tekkinud – kindlate

väärtuste osakaal jäi mõlemal juhul alla

poole.

 Kaitseliitlastest on kindlasti või tõenäoli-

selt nõus relvastatud kaitsetegevuses

osalema 99% vastanutest.

Peatükk 4: Ajateenijate ootused

ja hinnang saavutatule

 Ajateenistuse alguses on ajateenijad

orienteeritud iseenda individuaalsele

arengule, kuid ajateenistuse läbides

mõistetakse, et olulisemad eesmärgid,

mida saavutati, on seotud reservväela-

seks kujunemisega.

 Positiivse teenistusse tuleku meelsusega

kaasnevad kõrgemad ootused ajateenis-

tuses omandatavate riigikaitseliste ja

enesearenguga seotud oskuste suhtes.

Seega toetab selgem arusaam ja teadlik-

kus ajateenistuse riigikaitselisest funkt-

sioonist positiivsema meelsusega tee-

nistusse astumist.

 Parem füüsiline ettevalmistus ja tervis

toetavad kõrgemate ootuste püstitamist

ja eesmärkide tajutud täitmist.

 Tugev motivatsioon panustada riigikait-

sesse toob kaasa kõrgemad ootused aja-

teenistuse suhtes, samuti tajuvad tugeva

motivatsiooniga ajateenijad rohkemate

eesmärkide saavutamist võrreldes nen-

dega, kelle panustamismotivatsioon oli

madal.

 Üldine teenistusega rahulolu on tugeva-

malt kujundatud enesearenguliste ees-

märkide kui riigikaitseliste eesmärkide

saavutamise kaudu. Seega toetab ajatee-

nistuse-eelne ootuste kasvatamine ja

suunamine ajateenistuse eel kui ka saa-

vutatud eesmärkide kõrge väärtustamine

edasist reservväelase kohustuste täitmist.

Peatükk 5: Naised

ajateenistuses: motivatsioon,

hoiakud ja kaasajateenijate

suhtumine naiste teenistusse

 Kuigi naissoost ajateenijate osakaal kõi-

gist ajateenijatest on ligikaudu üks prot-

sent, võib eeldada, et lähiaastatel naiste

osalus ja roll, mida nad riigikaitses täida-

vad, tõuseb. Ajateenistusse astunud nai-

sed on rohkem huvitatud tegevväelase

karjäärist, vaatamata sellele, et enamus

nendest on tajunud nende soost tulene-

vat kõrgendatud tähelepanu, sh negatiiv-

set.

6

 Teenistusega rahulolu ei mõjuta nii suu-

resti kõrge teenistusmotivatsiooniga

naissoost ajateenijate soovi jätkata te-

gevteenistuses võrreldes nendega, kelle

motivatsioon teenistuse alguses oli ma-

dalam.

 Võrreldes meessoost ajateenijatega on

naissoost ajateenijate hulgas teenistuse

pidamine ajaraiskamiseks palju vähem le-

vinud.

 39% meesajateenijatest teenisid samas

jaos või meeskonnas naisajateenijatega

ning 55%-l noormeestest oli ülemate või

instruktorite seas naisi.

 Suurem osa meesajateenijaid ei muutnud

ajateenistuse jooksul oma hoiakuid

naiste ajateenistusse kaasamise kohta.

Ligi kolmveerand ajateenijatest jäid oma

seisukohale kindlaks vaatamata sellele,

kas neil oli teenistusalaseid kokkupuuteid

naistega või mitte

 Ajateenistuse alguses uskus 77% noor-

mehi, et naised võiksid osaleda ajateenis-

tuses vabatahtlikult. Teenistuse lõpus, kui

ajateenijatel oli teenistuskogemus, lan-

ges antud näitaja 8% võrra. Teenistuse

lõpus paranes aga suhtumine, et ajatee-

nistus võiks olla naistele kohustuslik,

kolme protsendipunkti võrra (22%-le)

ning naised ei peaks üldse ajateenistuses

osalema viie protsendipunkti võrra (9%-

le).

 Ajateenistuse alguses arvas 31% noor-

mehi, et naiste osalemine teenistuses

toob kaasa probleeme igapäevaelu kor-

ralduses, siis teenistuse lõpus tõdes vaid

20%, et see oli probleemiks.

Peatükk 6: Ajateenija kehaline

võimekus, tervis ja sportimine

seitsme uurimisaasta aegreas

 Keskmine ajateenija vanus on nihkunud

tunduvalt nooremasse ikka. Kui 2016.

aastal ajateenistust alustanud ajateenija-

test 26% olid kuni 19-aastased, siis 2022.

aastal teenistust alustanutest 65%. Sel-

lega seoses on muutunud paremaks ka

ajateenijate tervisehinnangud ja füüsiline

võimekus, kuid see ei tulene üldise vormi

paranemisest, vaid nooremaealiste aja-

teenijate suuremast osakaalust.

 COVID-19 levikuperioodil ehk aastatel

2020-2022 on näha, et ajateenistuse

jooksul erinevas vanuses ajateenijate

füüsilise vormi enesehinnang ühtlustus,

seda peamiselt noorema vanuserühma

enesekriitilisuse kasvu tõttu: võrreldes

varasemate aastatega oli rohkem neid,

kes hindasid tervist ja vormi kehvemaks.

 Kui alates 2016. aastast järjepidevalt

spordiga tegelemise sagedus ajateenis-

tuses kasvas, siis pandeemia aastad tõid

languse, mis 2022.-2023. aasta aasta-

käigu puhul küll hakkas taas kasvama.

Vaadeldava seitsme aasta jooksul on sel-

gelt paranenud ajateenijate sportimisvõi-

malused: kui aastal 2016.-2017. aastal

olid sportimisvõimalustega rahul 38%

ajateenijatest, siis viimasel küsitlusaastal

76%. Seega on rahulolevate osakaal

seitsme aasta jooksul kahekordistunud.

Peatükk 7: Kohakonflikti mõju

õppusel „Ussisõnad 2023“

 Ussisõnade õppusel osalenud reservväe-

laste püsiva elukoha maakond ja maa-

kaitseringkonnas, mille koosseisus osaleti

õppusel, langes kokku 69% (N=1149) ja

7

erines 31% (N=505) vastajatest. Vaata-

mata suhteliselt suurele mittekattuvusele

tajuvad seda probleemina suhteliselt vä-

hesed.

 Kohakonflikt väljendub osadel juhtudel

rahulolematuses transpordiga. Kauge-

mast piirkonnast õppusele tulijate arva-

tes ei olnud korraldajad arvestanud sel-

lega, kuidas osalejad õppusele jõuavad

ning sealt lahkuvad. Transpordikorral-

duse tõttu raisati pikkade vahemaade

tõttu väga palju aega, mistõttu jäi õppu-

sest kokkuvõttes halb mulje.

 Kokkuvõttes siiski ei ilmnenud, et koha-

konflikti olemasolu vähendaks või suu-

rendaks märkimisväärselt õppuse erine-

vate tahkudega rahulolu või valmidust

järgmisel õppekogunemisel osaleda.

8

SISSEJUHATUS

Kairi Kasearu

2022. aasta veebruaris toimus täiemahuline

Venemaa sissetung Ukrainasse ning see

sündmus on toonud kaasa suured muutused

nii maailma geopoliitilistes jõujoontes, teh-

noloogilises võidurelvastumises kui ka iga

üksiku riigi ja tema kodanike arusaamas va-

jadusest valmistuda enda kaitsmiseks. Nende

kahe aastaga on Eesti ühiskond väga kiiresti

suutnud orienteeruda ümber kaitseküsimus-

tele, olgu selle kinnituseks 2022. aasta keva-

del kiiresti kasvanud Kaitseliidu liikmete arv,

suuremahulised õppused, kaitsekulutuste

kasv jne. Selleaastane kompleksuuringu

aruanne võtab fookusesse riigikaitsjad —

need mehed ja naised, kes sõjaolukorras asu-

vad esimestena vaenalasele vastu.

Reservarmeel põhineva riigikaitse põhituu-

miku moodustavad reservväelased, kes on

oma väljaõppe saanud ajateenistuse ja sel-

lele järgnevate õppekogunemiste raames. Li-

saks on väga oluline roll motiveeritud vaba-

tahtlikel ehk kaitseliitlastel, kes vabataht-

likkuse põhimõttel panustavad oma aega ja

ressursse riigikaitseks. Sellist mitmetahulist

süsteemi hoiavad koos tegevväelased. Seega

saame me rääkida individuaalsest riigikaitse-

lisest „eluteest“, mille jooksul saab kutsealu-

sest ajateenija, ajateenijast reservväelane, re-

servväelasest soovi korral tegevteenija või

kaitseliitlane; võimalikud on nende staatuste

erinevad kombinatsioonid ja järjestused.

2023. aasta tõi endaga kaasa mitmeid olulisi

arenguid ja sündmusi: loodi diviis, kaitseku-

lud tõusid esmakordselt üle ühe miljardi euro

piiri, kaitseliidu maakaitseringkondade kor-

raldada oli reservväelaste õppus, kus osaleja-

test enamuse ajateenistus jäi ajavahemikku

2003-2016, viidi läbi ridamisi lühiajalisi õp-

pekogunemisi.

Selliste suuremate struktuursete muutuste

valguses on oluline analüüsida, mil määral

peegelduvad sellised muutused tavaliste rii-

gikaitsjate: ajateenijate, reservväelaste ja

kaitseliitlaste ootustes, hoiakutes ja hinnan-

gutes. Aruande peatükid tuginevad 2022.-

2023. aasta ajateenijate ankeetküsitlusele,

õppusel Kevadtorm 2023 osalenud reserv-

väelaste ja kaitseliitlaste ning õppusel Ussi-

sõnad 2023 osalenud reservväelaste ankeet-

küsitlustele (vt joonis 1).

Joonis 1. Aruande alusandmestikud

2022/23 ajateenijate küsitlus (N=3294)

Kevadtorm 2023 reservväelaste ja kaitseliitlaste küsitlus (N=1822)

Ussisõnad 2023 reservväelaste küsitlus (N=1933)

2022.-2023. aasta ajateenijate küsitluses oli

eriteemaks suhtumine naiste osalusse aja-

teenistuses ja naissoost ajateenijate teenis-

tuskogemus (ptk 5) ning probleemsed suh-

ted ajateenistuses (ptk 2), mis eriteemana oli

tähelepanu all ka 2018.-2019. aasta küsitlu-

ses. Lisaks käsitleme ajateenijate ootusi ja

ootuste realiseerumist ajateenistuses (ptk 4),

analüüsime, kas ja kuidas on ajateenijate ter-

vis ja füüsilised võimed seitsme aasta jooksul

muutunud (ptk 7) ja kes on need, kes peavad

ajateenistust aja raiskamiseks (ptk 1).

Muutunud julgeolekuolukorras on oluline

pöörata tähelepanu elanikkonna riigikaitseli-

sele valmisolekule ja toetusele laiemalt, mis-

tõttu oleme laiendanud oma fookuse lisaks

ajateenijatele ka reservväelastele ja kaitseliit-

lastele. Aruanne võtab laiemalt vaatluse alla

riigikaitsjate ehk ajateenijate, reservväelaste

ja kaitseliitlaste riigikaitselased hoiakud (ptk

3) ning maakaitseringkondadesse määratud

reservväelaste teenistuskoha ja elukoha kok-

kulangevuse küsimuse (ptk 6).

Lühiülevaade uuringute

korraldusest

Eesti Kaitseväe inimvara uurimiseks 2015.

aastal algatatud kompleksuuringu1 2 kesk-

mes on kahes etapis – ajateenistuse alguses

ja lõpus reserviarvamise eel – toimuvad aja-

teenijate küsitlused. 2022.-2023. aastakäigu

ajateenijate puhul on tegemist seitsmenda

1 Vt Allik, S., Talves (2016). Inimressursi komplek-

suuringu väljatöötamine kaitsevaldkonnas. L.

Oja (toim.) Inimressurss ja riigikaitse: Tervis, lk.

13–23.

2 Kasearu, K., Murakas, R., Talves, K., Trumm, A.,

Truusa, T-T. (2017). Ajateenijate kompleksuu-

ring: metodoloogiline ülevaade. A. Trumm

(toim.) Riigikaitse inimvara kaardistamine:

uuringute tulemusi, lk. 9–14.

küsitlusega, kokku on selle aja jooksul Komp-

leksuuringu ankeedile vastanud enam kui

20 000 ajateenijat. Iga kutse ja ajateenistuse

alguses ja lõpus toimuva küsitlusvooru kohta

tehakse eraldi kokkuvõtvad slaidiraportid. Al-

guse ja lõpu küsitluse andmed seotakse

omavahel ning teostatakse põhianalüüs,

mille tulemused avalikustatakse iga-aastas-

tes aruannetes3. Alates 2019. aastast küsitle-

takse kõiki kutseid ning võrreldes varase-

maga viiakse eraldi küsitlus läbi ka talvise eel-

kutse ajateenijate hulgas4, alates 2020. aas-

tast kasutatakse kõikide kutsete puhul ident-

set ankeeti. Uurimisrühma väljakoolitatud

küsitlejad viivad küsitlused läbi väeosades,

kus ajateenijad täidavad elektroonilise an-

keedi Tartu Ülikooli LimeSurvey keskkonnas.

Uuringus osalemine on vabatahtlik, samuti

näeb metoodika ette võimalust soovi korral

ankeedi täitmine katkestada.

2022. aastal ajateenistust alustanud ajateeni-

jate uuringu esimese etapi küsitlus toimus

talvise eelkutsega teenistusse astunud aja-

teenijatele ajavahemikus 03.-12.02, juuli eel-

kutsega 23.07-31.07 ning põhikutsega tee-

nistusse astunud ajateenijatele ajavahemikus

22.10–30.10.2022. Teise uuringuetapi küsit-

lus toimus talvise eelkutse puhul 23.11-

19.12.2022 ning juuli ja oktoobri kutsete pu-

hul 29.05-19.06.2023.

Küsitluses osalenud jagunevad kolme vasta-

jate rühma: 1) osalenud ainult esimesel eta-

3 Aruanded on kättesaadavad:

https://www.kvak.ee/kompleksuuring/

4 Talvise eelkutse ajateenijate 2019. aasta

uuringu fookus oli drillseersantidel ning an-

keedi küsimused ja ülesehitus ei ole üksühele

sama juuli eelkutse ja oktoobri põhikutse an-

keetidega. Drillseersantide uuringu kohta on

koostatud eraldi raport ja esitatud Kaitseväele.

10

pil, 2) osalenud ainult teisel etapil, 3) mõle-

mal etapil osalenud. Tabelis 1 on esitatud

uuringuetappide kirjeldus osalenute arvu

alusel. Vähemalt ühel küsitlusetapil osales

99% 2022. aastal teenistusse asunud ajatee-

nijaist.

Tabel 1. Ajateenijate küsitluses osalejate arv ning osakaal kõigist ajateenijatest erinevates küsitlus- voorudes.

2022 talvine

eelkutse

2022 juuli eel-

kutse

2022 oktoobri

põhikutse

Kokku

N %5 N % N % N %

I etapil küsitletute arv 296 76,1 1806 93,4 973 96,2 3075

92,2

II etapil küsitletute arv 305 78,4 1567 81 840 83 2712 81,3

I ja II etapil küsitletute

arv

235 60,4 1450 74,9 808 79,8 2493 74,7

Vähemalt ühel etapil

küsitletute arv

366 94 1923 99 1005 99 3294 98,7

Ajateenistust alusta-

nute arv

389 100 1934 100 1012 100 3335 100,0

Kevadtorm toimus 15.-26.05.2023, peale õp-

puse lõppemist paluti õppusel osalenud re-

servväelastel täita elektrooniline ankeet. Kü-

sitlusankeeti oli võimalik täita õppuse lõppe-

des ajavahemikus 26.05-04.06.2023, uurin-

gus osalemine oli vabatahtlik. Õppusel osa-

lenutest 1822 vastas ankeetküsitlusele. Küsit-

lusele vastanutest 55% osales või oli õppu-

sele kutsutud reservväelastena Kaitseväe ük-

suste ja 45% kaitseliitlastena maakaitsering-

konna üksuste alt. Ussisõnad 2023 õppuse

järgselt saadeti küsitluskutsed välja igale

maakaitseringkonnale (edaspidi MKR) peale

õppuse lõppu vastavalt: 12. september Põhja

MKR, 26. september Kirde MKR ja Lõuna

MKR Sakala malev, 2. oktoober Lääne MKR ja

9. oktoober Lõuna MKR Tartu, Põlva, Võru-

maa ja Valgamaa malevad. Küsitlusele oli või-

malik vastata kuni kolm nädalat peale vii-

mase MKR-i (Lõuna) õppekogunemise lõppu

ehk 30. oktoobrini. Küsitlusele vastas 1933

õppusel osalenud reservväelast. Mõlemas

uuringus osalesid ka õppusel mitteosalejad,

kuid kuna vastajate arv oli väike, ei ole neid

antud raporti analüüsidesse kaasatud.

5 % näitab siin vastamismäära ehk kui palju tee-

nistust alustanutest vastas küsitlusele esimeses ja

teises etapis ning mõlemas etapis.

11

1. KAS AJATEENISTUS OLI

AJARAISKAMINE VÕI

SIISKI MITTE?

Kairi Kasearu, Liina-Mai Tooding

Ajateenistuse vajalikkust saab lahti mõtes-

tada nii riigi ja ühiskonna kui indiviidi vaatest.

Kompleksuuringus on sellele küsimusele aas-

tate jooksul tähelepanu pööratud ning leitud,

et ajateenistuse jooksul hinnang teenistuse

vajalikkusele riigi ja ühiskonna vaates suure-

neb, kuid isikliku arengu vaates teenistuse

jooksul pigem väheneb (Müürsoo 20186).

Ajateenistusel on kindel funktsioon riigi-

kaitse vaates, mis demokraatlikus ühiskonnas

eeldab omakorda enamuse elanikkonna toe-

tust ja vastavalt ühiskondlikule kokkuleppele

ka selles osalemist ja oma rolli täitmist (Ka-

searu, Lillemäe, Ben-Ari 20237).

Indiviidi tasandil tuleb arvestada ka ajateeni-

jate isiklike huvide ja eesmärkidega ning

pöörata tähelepanu sellele, kui hästi ajatee-

nija suudab oma rolli teenistuses mõtestada

ja pöörata teenistuse enda jaoks kasulikuks

kogemuseks.

6 Müürsoo, A. (2018). Kui vajalikuks peavad aja-

teenijad ajateenistust? Mõjutegurid ja hin-

nangu muutus teenistuse jooksul. Sõjateadlane,

nr 6, lk 52-107.

Sellest tulenevalt uurime selles aruande pea-

tükis täpsemalt ühte väga spetsiifilist ajatee-

nistusega seonduvat (eel)arvamust — ajatee-

nistus on aja raiskamine.

1.1. Ajateenistuse kasulikkuse

hinnangud

Vastuseks küsimusele „Kuidas hindate aja-

teenistuse kasulikkust Teile endale?“ oli aja-

teenijatel võimalik teenistuse lõpus seitsme

ette antud väitega nõusoleku kaudu aval-

dada ajateenistuse kasulikkuse hinnangut

(skaala: 1-olen täiesti nõus, 2-olen nõus, 3-ei

ole nõus ega vastu, 4-ei ole nõus, 5-ei ole

üldse nõus). Väited olid positiivse sisuga,

välja arvatud üks: ajateenistus oli minu jaoks

aja raiskamine.

Selle väite alusel jagunesid ajateenijad ligi-

kaudu kolmeks:

a) väitega täiesti nõus või nõus olijad – uuri-

misaastate 2016-2023 eri aastail 31%-

41%, 2022/23 – 34%,

7 Lillemäe, E.; Kasearu, K.; Ben-Ari, E.

(2023). Conscription and Social Transforma-

tions: Estonia Between Security Needs and

Social Expectations. Journal of Baltic Studies,

DOI: 10.1080/01629778.2023.2212914

12

b) neutraalsel seisukohal olijad (ei nõus ega

vastu) – 30%-36%, 2022/23 – 34%,

c) mitte nõusolijad või üldse mitte nõusoli-

jad – 27%-36%, 2022/23 - 32%.

Seega leidus kogu senise uurimisperioodi

vältel kolmandiku ringis neid, kes selle väite

kohaselt keeldusid kinnitamast ajateenistuse

kasulikkust iseenda jaoks. Saaksime pealkirja

küsimusele anda selge eitava vastuse ja

panna punkti, aga leiame, et see intrigeeriv

tunnus võiks siiski pälvida enam tähelepanu.

Kasulikkuse ploki tunnuseid ja nende prot-

sendilisi jaotusi on tutvustatud joonisel 1.1.

Sagedasemad „kasud“, mida kinnitab üle

poole küsitletuist, on sotsiaalsete sidemete

tekkimine (83% nõustub, et leidis heade ja

edaspidise suhtluse perspektiiviga tuttavaid),

enesekindluse suurenemine (62%) ja eluks

kasulike teadmiste ja oskuste saamine (59%).

Füüsilise vormi paranemist ning sportliku ja

tervislikkust soosiva meelelaadi süvenemist

kinnitab vähemalt kolmandik.

Joonis 1.1. Küsimusele „Kuidas hindate ajateenistuse kasulikkust Teile endale?“ antud vastuste protsent-

jaotus

Kas emotsionaalse värvinguga ajaraiska-

mise väide peab üldse vett? Valideerimi-

seks toome esile, et korrelatsioon kasu-

likkuse ploki ülejäänud väidetega on nega-

tiivne, seejuures on korrelatsioonikordaja

väite „Ajateenistuse käigus omandasin edasi-

seks eluks kasulikke teadmisi ja oskusi“ puhul

-0,43 ja väite „Ajateenistuse läbimine suuren-

das minu enesekindlust“ puhul -0,40, st seos

on pigem mõõdukas kui nõrk. Ajateenistu-

sega üldine rahulolu (1-ei olnud üldse rahul,

2-pigem ei olnud rahul, 3-ei rahul ega mitte

rahul, 4-pigem rahul, 5-väga rahul) ja ajarais-

kamise väitega nõusolek osutusid korreleeri-

16

16

19

19

12

9

30

18

43

43

35

31

25

43

34

24

22

22

29

29

18

24

12

11

15

19

26

6

8

5

5

9

9

11

3

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Ajateenistus oli minu jaoks aja raiskamine

Ajateenistuse käigus omandasin edasiseks eluks kasulikke teadmisi ja oskusi

Ajateenistuse läbimine suurendas minu enesekindlust

Ajateenistuse läbimine parandas minu füüsilist vormi

Ajateenistus tõstis motivatsiooni liikuda ja teha sporti

Tänu ajateenistuse läbimisele muutus minu eluviis tervislikumaks

Ajateenistuses leidsin endale palju häid tuttavaid, kellega on kavas suhelda ka edaspidi

Olen täiesti nõus Olen nõus Ei ole nõus ega vastu Ei ole nõus Ei ole üldse nõus

13

tuks kordajaga 0,59 ning rahulolu väljaõp-

pega (sama skaala) ja ajaraiskamise väide -

kordajaga 0,48. Seega näib väide mõõtvat

ootuspärast sisu.

Silma jäi ka vastuolulist. Nendest, kes on

nõus, et teenistus oli ajaraiskamine, kinnitab

34%, et ajateenistuse käigus sai edasiseks

eluks kasulikke teadmisi ja oskusi (üldiselt

kinnitas seda 59%), et suurenes enesekindlus

– 39% (üldiselt 62%) ning ajateenistus paran-

das füüsilist vormi – 40% (üldiselt 54%).

Seega — ajaraiskamine küll, aga osaliselt ka

kasulik.

Allpool toome kirjeldavalt esile teenistusaja

selle negatiivse hinnanguga nõus olnud aja-

teenijate iseloomustuse mitmete nii ajatee-

nija teenistuseelset tausta ja tollaseid arva-

musi kui ka teenistust vaadeldes. Püüame

selgusele jõuda, kuivõrd on negatiivne hin-

nang pigem kaasatoodud eelarvamus ja kui-

võrd pigem teenistuskäigust ajendatud.

1.2. Hoiakud teenistuse eel ja

hinnang teenistusajale

Ajateenija ootusi teenistuse suhtes ja saa-

vutatud eesmärkide subjektiivset olulisust on

lähemalt käsitletud peatükis 4. Analüüsist

selgus neli peamist ootuste olulisust kokku

võtvat mõõdikut (riigikaitselised, enesearen-

duslikud, füüsilise vormi ja praktilised ootu-

sed, lk 64) ja neile vastavalt neli saavutatud

eesmärkide mõõdikut (lk 64-65). Eesmärkide

saavutamises mängib rolli ajateenistusse pa-

nustamise motivatsiooni „tüüp“, mis seob

motivaatorite teenistuse alguses prognoosi-

tavat ja teenistuse lõpus tagasivaatavalt hin-

natud tugevust.

Ootused peegeldavad ajateenija teenistu-

seelsest elust kaasa võetud plaane ja soove

seoses teenistusega, aga ka hinnangut võim-

alustele, mida ta ajateenistuses enda jaoks

arvestab olulistena. Võib arvata, mida olulise-

maks arvestas ajateenija meie poolt ette an-

tud loetelus olevaid ootusi, seda aktiivsemalt

kavatses ta lülituda teenistusse. Ootuste kok-

kuvõtliku mõõdiku alusel jagame ajateenijad

igas ootuste liigis kaheks: ootuse olulisus alla

keskmise ja üle keskmise, vastavalt väiksem

ja suurem ootuste olulisus (ootuste olulisus

on standarditud, keskmine 0 ja stan-

dardhälve 1).

Jooniselt 1.2 nähtub, et kui ootusi arvesta-

takse keskmisest enamoluliseks, siis lüka-

takse ajaraiskamise väide vähemoluliste

ootustega võrreldes umbes 10% võrra sage-

damini ümber (tärn tunnusenime taga viitab

siin ja edaspidi sellele, et erinevus oleks sta-

tistiliselt oluline, kui andmestikku käsitleda

valimina, olulisuse nivoo 0,05; enamasti sel-

lest väiksem). Erand on praktilised ootused,

kus vahe on väga väike. Suurimad erinevused

ilmnevad riigikaitseliste ootuste osas. Seega

võimaldab teenistuseelne hoiak ennustada,

kuhu kaldub teenistuse lõpus teenistusaja

hinne — väiksemate ootuste olulisuse korral

negatiivse poole.

Koostasime ka teenistusaja hinde regressioo-

niprognoosi nelja ootuste mõõdiku alusel

(tulemusi ei ole siin esitatud, huvi korral võib

lisamaterjali küsida töörühmast). Analüüsist

tuli esile, et ajaraiskamise kinnituse suhteline

tõenäosus neutraalse hinnangu andmise

suhtes on riigikaitseliste ootuste väiksema

olulisuse puhul 1,2 korda suurem kui suu-

rema puhul (neutraalse hinnangu osakaal on

ühetaoliselt kolmandiku ringis kõigis vaadel-

davates liigendustes).

14

Joonis 1.2. Teenistusaja hinnangu jaotus ootuste olulisuse järgi (olulisuse skaala standarditud, üldkesk-

mine 0 ja standardhälve 1)8

Vähemolulised enesearenduslikud ootused

toovad enamoluliste ootustega võrreldes

kaasa 1,4-kordse vahe ajaraiskamise kinnitu-

ses neutraalse vastusega võrreldes. Praktili-

sed ja füüsilise vormi ootused ei erista neut-

raalset vastust ja nõusolekut. Ajaraiskamise

väitega mittenõustumise suhteline tõenäo-

sus neutraalse vastuse taustal näitab kõigi

ootuste puhul sama mustrit: olulisemateks

arvestatud ootustega kaasneb kallak mitte-

nõustumise poole (suhteliste tõenäosuste

suhe 1,3-1,5-kordne).

Ootustega samalaadse mõjuga eelhoiakuks

osutub teenistuse alguses avaldatud hinnang

ajateenistuse vajalikkuse kohta. Reservi min-

nes ajateenistust ajaraiskamiseks arvestava-

test ajateenijatest pidas teenistuse alguses

8 Craméri V mõõdab statistilise seose tugevust kahe kategooriate kaudu mõõdetud tunnuse ühisjaotu-

ses, saavutades lae 1 üksühese vastavuse korral. Siin kõne all seos kaheastmelise ootuse taseme tun-

nuse ja väitega nõustumise määra vahel.

ajateenistust pigem või täielikult mittevajali-

kuks Eesti riigi julgeoleku seisukohalt 31%

(neutraalsel seisukohal olijaist 16% ja väidet

eitajaist 8%) ja isikliku arengu seisukohalt

45% (neutraalsel seisukohal olijaist 25% ja

väidet eitajaist 14%). Seega teenistusaja

halva lõpphinnangu juured on osaliselt tee-

nistuseelses ajas.

Ajateenistusse tuleku meelsus on teenistu-

seelseid arvamusi ja hoiakuid kokku võtva

hinnanguna osutunud meie analüüsides

heaks ajateenijaid liigendavaks tunnuseks.

See näitaja on tähenduse poolest seotud aja-

teenistusele seatud ootustega ja seda võiks

nimetada ootuste emotsionaalseks kokku-

võtteks. Jooniselt 1.3 näeme, et ajatee-

nistusse heameelega või oma kohust täitma

38 30

39 29

36 30 32 34

35

32

34

34

36

32 33 34

27 38

27 37

28 38 35 32

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Väiksem, alla

keskmise

Suurem, üle

keskmise

Väiksem, alla

keskmise

Suurem, üle

keskmise

Väiksem, alla

keskmise

Suurem, üle

keskmise

Väiksem, alla

keskmise

Suurem, üle

keskmise

Riigikaitseliste ootuste olulisus* V=0,12

Enesearenduslike ootuste olulisus* V=0,13

Füüsilise vormi ootuste olulisus* V=0,11

Praktiliste ootuste olulisus V=0,04

A ja

te e n

is tu

s o

li m

in u

j a o

k s a

ja ra

is k a m

in e

Olen täiesti nõus või olen nõus Ei ole nõus ega vastu Ei ole nõus või ei ole üldse nõus

15

tulijate seas on ajaraiskamise väide mitme-

kordselt harvem kui vastumeelselt tulijate

seas (vasakpoolne diagramm, V=0,25). Tee-

nistuse alguse positiivne hoiak kandub edasi

teenistuse lõpu hinnangusse.

Võttes ajaraiskamise väite lähtekohaks, et

iseloomustada tulevastele õppekogunemis-

tele tuleku meelsust, näeme selget vahet: tu-

lek oleks meelepärane või oma kohusena tõl-

gendatav kolmveerandile ajaraiskamise eita-

jatest ja 15%-le ajaraiskamisega nõustuvatest

(parempoolne diagramm, V=0,40). Lisame

veel, et ajateenistusse meelsasti või kohust

täitma tulijaist tuleks õppekogunemisele

heameelega või oma kohust täitma 61% ja

vastumeelselt tulijaist 21%. Ajaraiskamise

väitega nõustumine-mittenõustumine teki-

tab suhtumises oma tulevastesse reservväe-

lase kohustustesse tugevama veelahkme kui

tulekumeeleolu.

Joonis 1.3. Ajateenistusse ja õppekogunemisele tuleku meeleolu ning ajaraiskamise väide

Ootused teenistuse suhtes, selle vajalikkus ja

meelestatus teenistusse tulekul leiavad väl-

jenduse teenistusmotivatsioonis. Osutus, et

ajateenija hindas küsimustikus ette antud

kümne motivaatori tugevust ajateenistusse

panustamisel tugevas omavahelises seoses,

mistõttu vaatlesime kompaktsuse huvides

ajateenija keskmist individuaalset motivat-

siooni (lähemalt vt osa 4.2), motivaatori tä-

hendust arvestamata. Jagasime skaala taas

üldkeskmise alusel kaheks – madalam ja kõr-

gem motivatsioon (hinne anti nii teenistuse

alguses kui ka lõpus).

Neist, kel teenistuse alguse motivatsioon oli

madalamas pooles, kinnitas ajaraiskamise

väidet 46% (neutraalsel seisukohal 33% ja ei-

taval 21%) ja neist, kel kõrgemas – 24%

(neutraalsel seisukohal 34% ja eitaval 42%).

Teenistuse lõpu motivatsiooni hinde, st mo-

tivaatorite tagasivaatava hinde järgi on pilt

veel selgem: madal motivatsioon ja kehv tee-

nistusaja hinnang käivad käsikäes. Neist, kel

teenistuse lõpu motivatsioon oli madalamas

pooles, kinnitas ajaraiskamise väidet 54%

(neutraalsel seisukohal 33% ja eitaval 14%) ja

neist, kel kõrgemas – 16% (neutraalsel seisu-

kohal 35% ja eitaval 49%).

Joonisel 1.4 on näidatud teenistusaja hin-

nangu jaotus teenistuse alguse ja lõpu kaht

motivatsiooni taset omavahel kombineerides

20

24

48

62

28

38

34

28

52

38

18

10

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Tulin hea meelega (22%)

Olin valmis oma kohust täitma (37%)

Võimaluse korral oleksin tulemata jätnud

(34%)

Tulin täiesti vastumeelselt (7%)

Ajateenistus oli minu jaoks ajaraiskamine

M il li s te

t u

n n

e te

g a t

e t

u li te

a ja

te e n

is tu

s s e ?

Olen täiesti nõus või olen nõus

Ei ole nõus ega vastu

Ei ole nõus või ei ole üldse nõus

6

23

12

36

52

50

47

20

35

11

5

0% 50% 100%

Olen täiesti nõus või olen nõus

Ei ole nõus ega vastu

Ei ole nõus või ei ole üldse nõus

Milliste tunnetega Te tuleksite õppekogunemisele?A

ja te

e n

is tu

s o

li m

in u

j a o

k s a

ja ra

is k a m

in e

Tuleksin hea meelega Oleksin valmis oma kohust täitma Võimaluse korral jätaksin tulemata Tuleksin täiesti vastumeelselt

16

saadud liigenduses (V=0,33 hinnangu ja lii-

genduse tunnuse vahel). Üldmulje on, et lõpu

motivatsioon loeb rohkem kui alguse moti-

vatsioon. Ajaraiskamise kinnitajate osatäht-

sus on neil, kel motivatsioon teenistuses lan-

ges, püsivalt madalama motivatsiooniga aja-

teenijatele vastava osatähtsuse lähedal

(vastavalt 45% ja 57%, st poole ringis). Neil,

kel motivatsioon tõusis, on kehva hinde tõe-

näosus püsivalt kõrgema motivatsiooniga

ajateenijatele vastava osatähtsuse lähedal

(vastavalt 18% ja 15%, st kuuendiku ringis).

Neil, kel motivatsiooni tugevus muutus, on

neutraalse hinde osakaal teistest pisut suu-

rem.

Joonis 1.4. Teenistusaja hinnang alguse ja lõpu keskmise individuaalse motivatsiooni järgi

Üheks meie poolt hindamiseks nimetatud

motivaatoriks oli ka väljakutset ja põnevust

pakkuv tegevus ajateenistuses. Kui seda

mõista teenistuses vajamineva kehalise pin-

gutuse võtmes, siis näeme siin teenistusaja

lõpphinnangu kujunemise üht tegurit (joonis

1.5, V=0,10). Ajaraiskamise kinnitus antakse

kõige harvemini keskmise (paraja?) kehalise

pingutuse korral, alla kolmandiku, kuid nii

väga vähene kui ka raske pingutus kallutab

hinnangut ajaraiskamise väite poole. Väga

vähest pingutust vajanud ajateenijaist eitab

ajaraiskamist ainult viiendik.

57

45

18

15

29

39

43

32

14

16

39

53

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Madalam alguses ja lõpus (32%)

Kõrgem alguses ja madalam lõpus (16%)

Madalam alguses ja kõrgem lõpus (13%)

Kõrgem alguses ja lõpus (39%)

Ajateenistus oli minu jaoks ajaraiskamine

K e s k m

in e i

n d

iv id

u a a ln

e m

o ti

v a ts

io o

n

Olen täiesti nõus või olen nõus Ei ole nõus ega vastu Ei ole nõus või ei ole üldse nõus

17

Joonis 1.5. Teenistusaja hinnang rakendatud kehalise pingutuse järgi

1.3. Saavutatud eesmärkide olulisus, teenistuskeskkond ja teenistusaja hinne.

Teenistuses saavutatud eesmärkide olulisus

on meie uuringus subjektiivne, st ajateenija

enesekohane nägemus sellest, kui oluline oli

üks või teine teenistuses saavutatud ees-

märk. Joonisel 1.6 on analoogiliselt ootus-

tega näidatud eesmärkide olulisuse astme

järgi, kuidas jaotuvad ajateenijad teenistu-

saja hinde alusel. Tulemus on ootuspärane,

sest ajaraiskamise väide tähendab nähtavasti

suures osas seda, et ei väärtustata teenistu-

ses saavutatut, ei tunta seda ära või see ei

ühildu loodetud eesmärkidega.

Toetudes teenistusaja hinnangu regressioo-

nimudelile eesmärkide olulisuse kaudu,

saame joonisel illustreeritud seoseid iseloo-

mustada nõusoleku ja mittenõustumise suh-

telise tõenäosuse kaudu neutraalse vastuse

suhtes järgmiselt (neutraalse vastuse osakaal

on väheste kõikumistega ka siin kolmandiku

ringis). Ajaraiskamisega nõusoleku suhteline

tõenäosus on vähemoluliste enesearendus-

like eesmärkide korral 2,3-kordne võrreldes

enamolulistega, riigikaitseliste eesmärkide

puhul 2-kordne ja füüsilise vormi ja prakti-

liste eesmärkide korral 1,6-kordne. Väheolu-

liseks arvestatud eesmärkidega kaasneb

nõusoleku ja neutraalse vastuse vahelises va-

likus suhteliselt sagedamini kui oluliseks ar-

vestatud eesmärkide korral ajaraiskamise

väide. Tugevaim erinevus ilmneb enesearen-

duslike eesmärkide korral.

Analoogilist tulemust näeme ajaraiskamist

eitava vastuse tõenäosuses neutraalse vas-

tuse suhtes: enamoluliste ja vähemoluliste

eesmärkide vahel on suhe ajaraiskamist ei-

tava vastuse kasuks enesearenduse eesmär-

kide puhul 2,1-kordne, riigikaitseliste ees-

märkide puhul 1,8-kordne ja füüsilise vormi

eesmärkide puhul 1,3-kordne ja praktiliste

eesmärkide puhul 1,2-kordne.

50

34

29

39

29

34

36

29

21

32

35

32

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Väga vähest kehalist pingutust (12%)

Kerget kehalist pingutust (35%)

Keskmist kehalist pingutust (45%)

Rasket kehalist pingutust (8%)

Ajateenistus oli ajaraiskamine

K u

i s u

u rt

k e h

a li

s t

p in

g u

tu s t

n õ

u d

is

ig a p

ä e v a s e lt

a ja

te e n

is tu

s e s t

e e n

im in

e ?

Olen täiesti nõus või olen nõus Ei ole nõus ega vastu Ei ole nõus või ei ole üldse nõus

18

Joonis 1.6. Teenistusaja hinnangu jaotus saavutatud eesmärkide olulisuse järgi (olulisuse skaala stan- darditud, üldkeskmine 0 ja standardhälve 1)

Eeltoodust võiks üldistatult järeldada, et kui

ajateenija jaoks on ootused ebamäärased ja

ta ei suuda mõtestada oma teenistuse ees-

märke ning anda hinnangut nende täitmi-

sele, siis väljendubki selline apaatsus lõpuks

ajateenistuse tajumisena ajaraiskamisena.

Teiste sõnadega, ajateenistusega hõlmatud

eluetappi ei suudeta enda jaoks mõtestada.

Ajateenistuse planeerimise ja läbiviimisel on

seega oluline mõtestada läbi ka ajateenistu-

sele eelnev aeg ehk kuidas me saame noori

paremini valmistada ette teenistuseks läbi

nende ootuste juhtimise. Teiselt poolt tuleb

aga välja ka see, kui ajateenistus kui kesk-

kond ei ole piisavalt stimuleeriv ehk on liiga

lihtne, siis seda tajutakse samuti ajaraiskami-

sena. Lisaks eelhäälestusele ja keskkonna stii-

mulitele on oluline pöörata tähelepanu kui

9 Konspektiivselt meenutuseks:

organisatsiooniline sidusus mõõdab lähedust

Kaitseväe väärtustega ja osalustunnet

Kaitseväes, positiivne horisontaalne sidusus

mõõdab ajateenijate vahelist sõbralikkust ja

hästi teenistuses ennast tuntakse. Seetõttu

vaatleme teenistuskeskkonna laiemaks kaa-

samiseks teenistusaja hinnangut teenistus-

keskkonna sidususe nelja mõõdiku – organi-

satsioonilise9, horisontaalse positiivse, hori-

sontaalse negatiivse ja vertikaalse sidususe

alusel. Taas on tegemist standarditud mõõ-

dikutega ning taas vaatleme ajateenijaid ka-

hes jaos: alla ja üle keskmise vastava mõõ-

diku järgi.

Joonisel 1.7 on näidatud teenistusaja hin-

nangu jaotus olenevalt sidususe astmest.

Madalama sidususega teenistusrühma jaotus

erineb kõrgema sidususega teenistusrühma

jaotusest kõigi sidususe liikide puhul, kusjuu-

res neutraalse arvamuse osatähtsus on kõigis

liigendustes üsna püsivalt kolmandiku ringis.

ühtehoidmist teenistusrühmana, vertikaalne

sidusus mõõdab suhete laadi ülematega,

negatiivne horisontaalne sidusus mõõdab

ajateenijate vahelise konfliktsuse astet.

45

24

45

22

40 26

40 27

33

34

33

34

32

35

31

35

23

42

22

45

28 40

29 38

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Väiksem, alla

keskmise

Suurem, üle

keskmise

Väiksem, alla

keskmise

Suurem, üle

keskmise

Väiksem, alla

keskmise

Suurem, üle

keskmise

Väiksem, alla

keskmise

Suurem, üle

keskmise

Riigikaitseliste eesmärkide olulisus*

V=0,24

Enesearenduslike eesmärkide olulisus*

V=0,28

Füüsilise vormi eesmärkide olulisus*

V=0,17

Praktiliste eesmärkide olulisus* V=0,14

A ja

te e n

is tu

s o

li m

in u

j a o

k s a

ja ra

is k a m

in e

Olen täiesti nõus või olen nõus Ei ole nõus ega vastu

Ei ole nõus või ei ole üldse nõus

19

Suurem vahe väitega nõustujate vahel (ja pü-

siva neutraalsete osa tõttu ka mitte nõus oli-

jate vahel) tuleb esile organisatsioonilise si-

dususe ja positiivse horisontaalse sidususe

tasemeid võrreldes (vrd kordaja V väärtusi

väitega nõustumise ja sidususe taseme vahe-

lise seose kohta).

Neid seoseid saab tõlgendada ka nii, et aja-

raiskamisega nõusoleku tõenäosus neutraal-

seks jäämise tõenäosuse suhtes on mada-

lama organisatsioonilise sidususe korral 3,1

korda suurem kui kõrgema sidususe korral.

Sama kordsus positiivse horisontaalse sidu-

suse korral on 1,7, vertikaalse sidususe korral

1,9 ja negatiivse horisontaalse sidususe kor-

ral 0,7 (st kõrgema negatiivse horisontaalse

sidususe korral 1,5-kordne võrreldes mada-

lamaga).

Ajaraiskamise väitega mittenõustumise tõe-

näosus neutraalseks jäämise suhtes on kõr-

gema organisatsioonilise sidususe korral 2,8

korda, vertikaalse sidususe korral 1,5 korda ja

positiivse horisontaalse sidususe korral 2

korda suurem kui madalama sidususe korral.

Mittenõustumine vs neutraalsus negatiivse

horisontaalse sidususe kahel tasemel on

praktiliselt sama suhtelise tõenäosusega.

Seega kokkuvõtlikult saab järeldada, et aja-

teenistuse ajaraiskamisena tajumine on sel-

gelt seotud sidususe erinevate dimensiooni-

dega. Kuna tegemist on läbilõike andmetega,

siis me ei saa siin teha kindlaks põhjuslikku

seost, kuid võime üheselt kinnitada, et mada-

lam sidusus ehk madalam ühtekuuluvus-

tunne rühma, ülemate ja Kaitseväega väljen-

dub hinnangus, et ajateenistus on ajaraiska-

mine.

Joonis 1.7. Teenistusaja hinnangu jaotus teenistuskeskkonna sidususe järgi

Head suhted ülematega, teenistusele ja Kait-

seväele pühendumist soosiv sõbralike kollee-

gisuhetega teenistusrühm kallutab teenistu-

saja positiivse hinde poole. Lisaanalüüs näi-

tas, et sidususe mõju muster teenistusaja

hinnangu suhtes on küllaltki sarnane tee-

nistusse meelsasti ja vastumeelselt tulijail

(puudus koosmõju). Seega oleme leidnud

teenistusaja hinnangu niihästi teenistuseel-

sest ajast pärit kui ka teenistusaegseid mõju-

reid.

43 27

43 26

49

19 31 38

32

35

34

33

33

34

36 31

25 38

23

41

18

47 33 31

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Alla keskmise

Üle keskmise

Alla keskmise

Üle keskmise

Alla keskmise

Üle keskmise

Alla keskmise

Üle keskmise

Vertikaalne sidusus* V=0,18

Positiivne horisontaalne sidusus*

V=0,22

Organisatsiooniline sidusus* V=0,37

Negatiivne horisontaalne sidusus*

V=0,07A ja

te e n

is tu

s o

li m

in u

j a o

k s a

ja ra

is k a m

in e

Olen täiesti nõus või olen nõus Ei ole nõus ega vastu Ei ole nõus või ei ole üldse nõus

20

1.4. Ajaraiskamise väitega nõus

olijate liigitus

Võtame eraldi vaatluse alla teenistusajale ne-

gatiivse hinnangu andnud ajateenijad ja

uurime, milline on selle rühma sisemine lii-

gendus, kui võtta arvesse hinnangu eespool

vaadeldud mõjureid. Kaasasime 13 näitajat

nii teenistuseelse aja kui ka teenistuse lõpu

kohta ja rakendasime klasterdust k-keskmise

meetodil10 linnulennukauguse (eukleidilise

kauguse) alusel (n=429, näitajad standardi-

tud kujul kõiki küsitletuid arvestades, üld-

keskmine 0, standardhälve 1).

Joonisel 1.8 on esile toodud klasterdamisel

kasutatud tunnuste keskmised väärtused

moodustunud klastrite kaupa. Klastrite arv 3

on valitud ülevaatlikkust ja tõlgenduse või-

malusi silmas pidades ning nimetused kok-

kuleppelised (rõhutame seda jutumärki-

dega).

Jooniselt torkab kohe silma, et näitajate

keskmised on teenistust iseloomustavate

tunnuste järgi pigem miinuspoolel (standar-

ditud andmed tervikuna paiknevad 0 ümber

tasakaalus), mis on ootuspärane, sest liigen-

datav rühm on andnud teenistusele nega-

tiivse - lausa äärmusliku - hinnangu. Meie

huvi on võrrelda kolme alarühma omavahel,

vaatamata sellele, millises skaalaosas arut-

leme.

Ajateenijad, kes peavad teenistust ajaraiska-

miseks jagunevad kolme klastrisse ehk tüüpi

suhteliselt võrdselt.

„Pettunuid“ (33% ajaraiskamise väitega

nõustujate rühmast) iseloomustab pigem

heameelne ajateenistusse tulek, tugev rahu-

lolematus teenistusega ning selle põhjal ku-

junev vastumeelsus õppekogunemise suhtes.

10 k-keskmiste meetodil paigutatakse objekt

klastrisse, mille keskpunkt kõigi näitajate järgi

Ka kaldub vertikaalne sidusus (usaldus ülema

vastu ja rahulolu) miinuspoolele ja negatiivne

horisontaalne sidusus (ehk teenistuskesk-

konna konfliktsuse mõõdik) plusspoolele.

Motivatsioon on langenud, ootuste olulisus

on üle keskmise, eesmärkide olulisus – alla

keskmise.

„Ükskõikseid“ (36%) iseloomustab ajatee-

nistuse alguses vastumeelsus ajateenistusse

ja õppekogunemistele tuleku suhtes, teistest

madalam motivatsioon nii teenistuse alguses

kui ka lõpus, ajateenistuse suhtes seatud

ootuste ja saavutatud eesmärkide arvesta-

mine väheoluliseks. Sidusus on madal, eriti

kaasajateenijate suhtes.

„Kriitikud“ (31%) erinevad kahest eelnevast

alarühmast ja on teistest enam rahul teenis-

tusega. Ajateenistusse ning tulevastele õp-

pekogunemistele tuleku meeleolu on sar-

nane üldkeskmisega. Motivatsioon on püsiv

ja kõrgem kui teistel väitega nõustujate rüh-

mas. Ka on ootuste ja eesmärkide olulisus

keskmisest pisut suurem. Seega on tegemist

rühmaga, kes on üldjoontes positiivselt mee-

lestatud, kuid nad tajuvad teenistust siiski

ajaraiskamisena.

Lisaanalüüs tõi esile, et „kriitikute“ hulgas on

veidi enam kui ajaraiskamise väitega nõustu-

jate seas üldiselt riigikaitseliste või sisejul-

geoleku organisatsioonidega seotud ajatee-

nijaid (23%, „pettunute“ seas 19% ja „üks-

kõiksete“ seas 12%). Samuti selgus, et enam

kui pooltel on nii teenistuse alguses ja kui ka

lõpus keskmine teenistusmotivatsioon üle

üldkeskmise. Ajaraiskamise väite kinnitus

võib seega tuleneda nõudlikumast pilgust

teenistusele.

arvestatult on lähim; tekkinud klastrid on sees-

miselt võimalikult tihedad ja üksteisest tsent-

ritega võimalikult kaugel.

21

Peamist kodust keelt aluseks võttes ilmnes,

et eesti keel kodukeelena on „kriitikute“ ja

„pettunute“ seas sagedasem (vastavalt 89%

ja 91%) kui ajaraiskamise väitega nõustujate

seas üldiselt (85%) ja harvem kui üldiselt

„ükskõiksete“ seas (77%).

Seega moodustavad ajaraiskamise väitega

nõustujad heterogeense rühma, kus ajendid

nõustumiseks on erisugused. Võimalikud te-

gevused, millega ajateenijate sellist hinnan-

gut ennetada, hõlmavad osalt teenistuseel-

set aega, osalt otseselt ajateenistust.

Joonis 1.8. Näitajate keskmine11 ajaraiskamise väitega nõustujate jaotuses kolmeks rühmaks klaste- ranalüüsi abil

11 Küsimuste „Kuivõrd rahul Te olite ajateenistu-

ses kogu teenistusega?“ ja „Kuivõrd rahul Te

olite ajateenistuses väljaõppega?“ vastuste

skaala: 1-ei olnud üldse rahul, 5-väga rahul,

standarditud; küsimuste „Milliste tunnetega Te

ajateenistusse tulite?“ ja „Milliste tunnetega Te

tuleksite õppekogunemisele?“ vastuste skaala

vastavalt 1-tulin/tuleksin täiesti vastumeelselt,

4-tulin/tuleksin hea meelega, standarditud.

-1,6 -1,4 -1,2 -1,0 -0,8 -0,6 -0,4 -0,2 0,0 0,2 0,4 0,6

Milliste tunnetega Te ajateenistusse tulite?

Milliste tunnetega Te tuleksite reservõppekogunemisele?

Kuivõrd rahul Te olite ajateenistuses kogu teenistusega?

Kuivõrd rahul Te olite ajateenistuses väljaõppega?

Vertikaalne sidusus

Positiivne horisontaalne sidusus

Negatiivne horisontaalne sidusus

Keskmine motivatsiooni tugevus teenistuse alguses

Keskmine motivatsiooni tugevus teenistuse lõpus

Riigikaitseliste ootuste olulisus

Enesearenduse ootuste olulisus

Riigikaitseliste eesmärkide olulisus

Enesearenduslike eesmärkide olulisus

Keskmine standarditud skaalal

"Pettunud" "Ükskõiksed" "Kriitikud"

22

1.5. Ajateenija taustaandmed ja

teenistusaja hinnang

Esitame lõpuks tabeli 1.1 abil ülevaate tee-

nistusaja hinnangust lähtudes ajateenija sot-

siaal-demograafilisest taustast, tervisest, elu-

viisist. Erinevused sotsiaaldemograafilise

tausta järgi ei ole suured, kuid kallakuna ilm-

neb, et negatiivse väitega nõustuvad pigem

vanemad kui nooremad ajateenijad, pigem

mitte keskharidusega, pigem mitte-eesti ko-

dukeelega ajateenijad. Sotsiaaldemograafi-

line taust on seotud teenistusse tuleku meel-

susega, mis siis omakorda kujundab ajarais-

kamise hinnangut.

Halvem subjektiivne tervis (meditsiiniline ja

subjektiivse heaolu indikaator üheskoos) ja

halvem füüsilise vormi enesehinnang käivad

sagedamini kui hea tervis ja füüsiline vorm

ajaraiskamise väitega koos. Need, kelle sõnul

füüsiline vorm ja kehaline võimekus ajatee-

nistuses paranes, pigem ei nõustu ajaraiska-

mise väitega (on saavutatud tulemus). Neile,

kes ajateenistuses spordist hoiduvad, on sa-

gedamini kui sporti harrastavatele ajateenija-

tele omane arvestada teenistus ajaraiskami-

seks.

Tabel 1.1. Kuivõrd nõustute: ajateenistus oli minu jaoks ajaraiskamine?

Olen täiesti

nõus või olen

nõus, %

Ei ole nõus

ega vastu, %

Ei ole nõus või

ei ole üldse

nõus, %

Üldiselt 34 34 32

Peamine kodune keel, V=0,09

Eesti keel 32 35 33

Vene keel 43 31 26

Vanuserühm, V=0,08

Kuni 19 30 35 35

20-21 38 32 30

22 ja vanemad 47 30 23

Haridusrühm, V=0,08

Põhiharidus ja kutseharidus põhihariduse

baasil

38 32 30

Keskharidus 29 35 36

Keskhariduse järel omandatud haridus 42 33 25

Kas Te kuulute või olete varem kuulunud mõnda riigikaitse või sisejulgeolekuga seotud organi-

satsiooni, nagu näiteks Kaitseliit, Noored Kotkad, Naiskodukaitse, Kodutütred, Vabatahtlikud

päästjad, abipolitseinikud? V=0,08

Jah 27 35 38

Ei 36 33 31

Kas olete koolis läbinud riigikaitseõpetuse? V=0,09

Jah 29 36 35

Ei 38 32 30

23

Tabel 1.1. (järg). Kuivõrd nõustute: ajateenistus oli minu jaoks ajaraiskamine? Olen täiesti

nõus või olen

nõus, %

Ei ole nõus

ega vastu, %

Ei ole nõus või

ei ole üldse

nõus, %

Kuidas Te hindate oma füüsilist vormi võrreldes ajateenistuse eelse ajaga?, V=0,17

Olen oluliselt paremas vormis, tunnen end

füüsiliselt tugevamana

21 33 46

Mõningane positiivne muutus on tunda 31 37 32

Eriti pole midagi muutunud 45 34 21

Olen pigem halvemas füüsilises vormis, kui

enne ajateenistusse asumist

46 28 26

Kuidas Te hindate oma füüsilist vormi/kehalist võimekust käesoleval hetkel (teenistuse lõpus)?

V=0,10

Hea 33 28 39

Üsna hea 30 33 37

Keskmine 35 38 27

Üsna halb või halb 46 31 23

Milliseks hindate oma tervist üldiselt (teenistuse lõpus)? V=0,12

Hea 30 31 39

Üsna hea 30 35 35

Keskmine 39 38 23

Üsna halb või halb 54 22 24

Kui sageli harrastasite ajateenistuses vabal ajal sporti (iseseisev treening korraga vähemalt

poole tunni vältel, nii et hakkasite hingeldama ja higistama)? V=0,10

2-3 korda nädalas või sagedamini 30 33 37

Kord nädalas või 2-3 korda kuus 32 36 32

Mõned korrad või üldse mitte 44 34 22

1.6. Kokkuvõte

Ajateenistust peab enda jaoks aja raiskami-

seks kolmandik ajateenijatest, kuid tegemist

ei ole homogeense grupiga, vaid selgelt eris-

tub kolm eriilmelist ajateenijate gruppi, kelle

puhul ajateenistuse aja raiskamiseks hinda-

mine põhineb erinevatel alustel.

Ligikaudu üks kolmandik on neid ajateeni-

jaid, kes peavad teenistuse aja raiskamiseks,

kuna nad on tulnud teenistusse vastumeel-

selt, nende rahulolu teenistusega on madal ja

neil puudub igasugune soov reservtee-

nistusse panustada. Nende puhul ei muuda

teenistuse kogemus nende arvamust ajatee-

nistusest ning selle grupi puhul on küsimus

selles, mil määral on juba enne ajateenistust

võimalik nende arusaamu ja ootuseid kujun-

dada.

Ülejäänud kahte rühma kuuluvad aga need

ajateenijad, kes nendivad teenistuse lõpus, et

see oli nende jaoks aja raiskamine, kuid tee-

nistusse tulles ei olnud nende eelhäälestus

sugugi nii kriitiline. See rühm jaguneb oma-

korda veel kaheks: „pettunuteks“ ja „kriitiku-

teks.

„Pettunute“ puhul tuleneb teenistuse ajarais-

kamiseks pidamine nii-öelda ootuste mitte-

realiseerumisest, teenistusega rahulolematu-

sest, mis päädib sellega, et nad ei soovi tulla

edaspidi õppekogunemistele. Antud rühma

puhul on oluline selgitada täpsemalt välja,

mis on pettumise põhjused, analüüs viitab, et

24

selleks võib olla pettumus ülemates ja väl-

jaõppes. Kriitikud on need, kes näevad aja-

teenistust aja raiskamisena ilmselt ühelt

poolt seetõttu, et nende ootused ja eesmär-

kide täitmine on suhteliselt kõrge, nad on

võrreldes teise kahe grupiga teenistusega

rohkem rahul ja valmis tulema ka keskmisest

enam õppusele, samuti on nende seas roh-

kem neid, kes on olnud enne ajateenistust

seotud riigikaitseliste organisatsioonidega,

seega võib öelda, et nad hindavad ja väärtus-

tavad teenistust teiste kriteeriumide järgi ja

vaatamata aja kasutuse suhtes kriitiline ole-

misele, on neil siiski suundumus riigikaitsesse

panustada. Seega võib öelda, et tegemist on

grupiga, kelle potentsiaali saaks nii teenistu-

ses kui õppekogunemistel senisest rohkem

sihipäraselt rakendada.

Kokkuvõtlikult võibki öelda, et on nii eelarvu-

musi, sealjuures püsivaid, kui ka teenistus-

käigu mõju. Kui motivatsioon kaob ja saavu-

tatust mitte midagi ei tundu lõpus oluline, siis

mis see muud on kui raisatud aeg. Suuremad

ootused ja positiivne eelhäälestus võiks kasu

märkamist toetada, samuti peab olema pin-

gutusaste nii-öelda paras, füüsiliselt väga

kerge teenistus tundub tühine.

25

2. PROBLEEMSED SUHTED

AJATEENISTUSES

Juhan Kivirähk

Ajateenistuse eesmärk on välja õpetada Eesti

kaitseks vajalikud reservüksused ja luua eel-

dused elukutseliste kaitseväelaste tee-

nistusse võtmiseks. Reservväelased peavad

olema valmis vajadusel osalema õppekogu-

nemistel ning vaenlase sõjalise rünnaku kor-

ral reageerima mobilisatsioonikutsele ning

asuma relv käes Eestit kaitsma.

Selleks, et ajateenistus suudaks välja õpetada

motiveeritud reservväelasi, on vaja ajateenis-

tuse igakülgset õnnestumist. Õnnestunud

ajateenistus tähendab, et ajateenistuse läbi-

nud jäävad sellega rahule ning peavad aja-

teenistuses oldud aega vajalikuks ja kasuli-

kuks. Ajateenistuse õnnestumisele avaldavad

mõju mitmed tegurid: see, milliste ootustega

ajateenistusse tuldi ning mil määral need

ootused täitusid, milline oli väljaõppe korral-

dus ja kvaliteet, millised olid igapäevased ol-

metingimused jms. Ajateenijate komplek-

suuring võtabki vaatluse alla kogu protsessi,

mille käigus kaitseväkke saabunud ajateeni-

jast kujuneb väljaõppe käigus reservväelane.

Üheks oluliseks teguriks, mis mõjutab rahu-

lolu ajateenistusega ning suhtumist tulevas-

tesse kohustustesse reservväelasena, on suh-

ted ajateenijate vahel ning suhted erineva ta-

seme ülematega – nimetagem seda vastavalt

horisontaalseks ja vertikaalseks sidususeks.

Aruande neljandas peatükis on näidatud,

kuidas madalam sidusus soodustab nega-

tiivse hinnangu andmist ajateenistusele. Sel-

les peatükis analüüsime seda, millised ajatee-

nistuses esinenud probleemid mõjuvad sidu-

sust kahjustavalt.

Viimati uuriti probleemseid suhteid ajatee-

nistuses 2018.-2019. aasta kompleksuurin-

gus. Tookord olid eraldi vaatluse all suhted

kaasajateenijatega ning suhted ülematega.

2022.-2023. aasta küsitluses probleemseid

suhteid ajateenijate vahel eraldi välja ei too-

dud – vastav küsimus oli sõnastatud selliselt,

et sellele vastates võis silmas pidada nii teiste

ajateenijate kui ka ülemate poolt põhjusta-

tud probleeme ja ebameeldivusi. 2018.-2019.

aastaga võrreldavad on tunnused, mille abil

ajateenijatel paluti hinnata ülemate poolset

problemaatilist käitumist.

Enne, kui hakata uurima probleemseid suh-

teid ajateenistuses, tasub vaadata, kuidas

hindavad ajateenijad suhteid oma kaaslas-

tega ja ülematega üldiselt. Milline on nende

rahulolu nende suhetega, kuidas iseloomus-

tatakse erineva taseme ülemaid ning kirjel-

datakse suhteid kaasajateenijatega oma al-

lüksuses.

Varasemad uuringud on näidanud, et nii ra-

hulolu ajateenistusega kui ka probleemsete

suhete tajumine sõltuvad ajateenija eelhää-

lestusest - tema suhtumisest ajateenistusse

26

tulekusse. Kas need ajateenijad, kes tulid aja-

teenistusse positiivsete ootustega, kuid ei

jäänud ajateenistusega rahule, on oma hin-

nangutes mõjutatud ajateenistuses kogetud

probleemsetest suhetest või on probleem-

sete suhete tajumine ning rahuolematus aja-

teenistusega seotud eelkõige negatiivse eel-

häälestusega ajateenistuse suhtes. On ju

ootuspärane, et vastumeelselt ajateenistusse

tulnud näevad probleeme ka seal, kus posi-

tiivse suhtumisega ajateenistusse tulijad neid

ei näe.

2.1. 2022.-2023. aasta uuringu

tulemused

2.1.1. Rahulolu ajateenistusega ning su-

hetega kaasajateenijate ja ülematega

Enne, kui asuda lahkama ajateenistuses esi-

nenud probleemseid suhteid, tasub vaa-

delda, kuidas kirjeldavad ajateenijad suhteid

kaaslaste ja ülematega üldiselt.

Ajateenistuse lõpus läbi viidavas küsitluses

tuntakse huvi, kuidas jäid ajateenijad läbitud

ajateenistuse ja selle erinevate külgedega ra-

hule. Ehkki ajateenistusega rahulolu ei ole

selle peatüki põhiteema, on kõik muud aja-

teenistusele antud hinnangud, sealhulgas

ajateenistuses kogetud ebameeldivusi puu-

dutavad hinnangud, seotud üldise rahu-

loluga ajateenistusega.

Pooled selles aastakäigus ajateenistuse läbi-

nud jäid ajateenistusega tervikuna rahule, ra-

hulolematuid oli vähem kui kolmandik (joo-

nis 2.1.). Selle peatüki teema seisukohalt on

oluline, et ajateenijate omavaheliste suhe-

tega jäi rahule 71 protsenti ajateenijatest

ning suhetega ülemustega 58 protsenti, ra-

hulolematuid oli vastavalt 13% ja 21%. Seega

võib isikute vaheliste suhete olukorda ajatee-

nistuses pidada üldiselt positiivseks. Sellises

suurusjärgus on need näitajad olnud ka vara-

sematel aastatel. 2020.-2021. aasta komplek-

suuringus oli ajateenijate omavaheliste suhe-

tega rahul 75% ja suhetega ülematega 65%;

2021.-2022. aasta uuringus vastavalt 71% ja

56%.

Joonis 2.1. Rahulolu ajateenistusega tervikuna ja selle üksikute külgedega (%)(küsitluse teisel etapil vastanud ajateenijad n=2712)

50

50

54

54

57

58

64

71

71

76

21

26

24

22

19

21

16

16

17

13

29

24

22

24

24

21

20

13

12

11

0 20 40 60 80 100

kogu ajateenistusega

teile antud varustusega

väljaõppega

võimalustega vaba aja veetmiseks

meditsiiniabiga

suhetega ülemustega

toitlustamisega

ajateenijate omavaheliste suhetega

elamistingimustega

sportimisvõimalustega

rahul ei rahul ega mitte rahul ei ole rahul

27

Mõistagi on kõik küsitlusega mõõdetavad

üksikud rahulolunäitajad tugevas korrelat-

sioonis rahuloluga ajateenistusega tervikuna,

mis kujunebki lõppkokkuvõttes ajateenistuse

erinevatele külgedele antud hinnangute baa-

sil. Väiksemad, ehkki olulised, on korrelat-

sioonikoefitsiendid nende ajateenistuse kül-

gedega, mille puhul domineerib suurem ra-

hulolu – toitlustamine, sportimisvõimalused,

suhted ajateenijate vahel. Nende külgedega

võidakse küll väga rahul olla, kuid see rahu-

lolu ei saa määravaks ajateenistusele üldise

hinnangu andmisel.

Kõige tugevamini korreleerub rahulolu kogu

ajateenistusega rahuloluga väljaõppega ja

suhetega ülematega (vt. tabel 2.1). Väljaõpet

ajateenistuses viivad läbi erineva taseme üle-

mad ning nende suhtumisest ajateenijatesse

ning oma ülesannetesse sõltub olulisel mää-

ral see, kui rahule ajateenistusega jäädakse.

Tabel 2.1. Korrelatsioonid kogu teenistusega rahulolu ja üksikute külgedega rahulolu vahel

Pearson Spearman

Väljaõppega 0,709 0,689

Suhetega ülemustega 0,577 0,558

Võimalustega vaba aja veetmiseks 0,481 0,472

Elamistingimustega 0,454 0,446

Teile antud varustusega 0,413 0,399

Ajateenijate omavaheliste suhetega 0,405 0,384

Sportimisvõimalustega 0,361 0,356

Meditsiiniabiga 0,277 0,265

Toitlustamisega 0,275 0,269

* Korrelatsioonikoefitsiendid on statistiliselt olulised.

Rahulolu ajateenistuse ja selle üksikute kül-

gedega erineb olulisel määral sõltuvalt aja-

teenija kodusest keelest. Vene koduse kee-

lega ajateenijate puhul on nii üldine rahulolu

kui ka üksikute valdkondade rahulolud mõ-

nevõrra madalamal tasemel kui eestikeelse-

tel ajateenijatel.

Eriti oluliselt erineb ajateenija koduse keele

lõikes rahulolu ajateenijate omavaheliste su-

hetega. Eestikeelsetest ajateenijatest on aja-

teenijate omavaheliste suhetega väga või pi-

gem rahul 75 protsenti, venekeelsetest aga

vaid 51%. Pigem ei ole või ei ole üldse aja-

teenijate omavaheliste suhetega rahul vasta-

valt 11 protsenti ja 26 protsenti. See viitab as-

jaolule, et venekeelsete ajateenijate seas on

rohkem neid, kes kogesid oma igapäevastes

suhetes kaaslastega teatud ebamugavustun-

net.

Seevastu suhetes ülemustega jääb eesti- ja

venekeelsete ajateenijate hinnangute erine-

vus kümne protsendi piiresse nagu ka ena-

miku teiste ajateenistuse külgede hindami-

sel. Kui eestlastest ajateenijatest on suhetega

teiste ajateenijatega rahulolematuid vaid

kümnendik, siis suhetega ülemustega tervelt

viiendik. Venekeelsetel ajateenijatel on aga

nii ülemustega kui ka teiste ajateenijatega

suhetega rahulolematute osakaal võrdne (vt.

joonis 2.2).

Samas on võimalik, et küsimus pole mitte nii-

võrd koduses keeles, kuivõrd suhtumises aja-

teenistusse tulekusse. Kui eestikeelsetest aja-

teenijatest tuli ajateenistusse hea meelega

või valmisolekust oma kohust täita 62 prot-

senti, siis vene koduse keelega ajateenijatest

47 protsenti. 53 protsenti venekeelsetest ei

oleks parema meelega ajateenistusse tulnud.

28

Joonis 2.2. Rahulolu ajateenijate omavaheliste suhetega ja suhetega ülemustega koduse keele lõikes (%). (Küsitluse teisel etapil vastanud ajateenijad n=2712)

Joonis 2.3. Rahulolu ajateenijate omavaheliste suhetega ja suhetega ülemustega ajateenistusse tu- lekusse suhtumise lõikes (%) (Küsitluse teisel etapil vastanud ajateenijad n=2712)

Kui koduse keele lõikes erinesid eesti- ja ve-

nekeelsete ajateenijate hinnangud kõige

enam suhete osas teenistuskaaslastega, siis

negatiivsete meeleoludega ajateenistusse

tulnud väljendasid suuremat rahulolematust

just ülematega (joonis 2.3). Nagu eelnevast

nägime, oli ülematega rahulolematuid ka

viiendik eestikeelsetest ajateenijatest.

Kokkuvõtvalt võib järeldada, et ajateenistu-

sega rahulolu saavutamiseks on väga olulisel

kohal allüksuse sisene mikrokliima ning eriti

see, kui professionaalselt ja empaatiliselt üle-

mad ajateenijatega suhtlevad (vt. joonis 2.4).

50

60

52

75

27

20

26

11

0 20 40 60 80 100

vene

eesti

suhetega ülemustega

vene

eesti

ajateenijate omavaheliste suhetega

rahul ei ole rahul

50

64

66

76

27

18

16

11

0 20 40 60 80 100

tuli negatiivsete tunnetega

tuli positiivsete tunnetega

suhetega ülemustega

tuli negatiivsete tunnetega

tuli positiivsete tunnetega

ajateenijate omavaheliste suhetega

rahul ei ole rahul

29

Joonis 2.4. Rahulolu ajateenijate omavaheliste suhetega ja suhetega ülemustega rahulolu lõikes aja- teenistusega tervikuna (%) (Küsitluse teisel etapil vastanud ajateenijad n=2712)

Joonis 2.5. Hinnang väitele „Minu ülemad on minu suhtes õiglased ja ausad“ (%) (Küsitluse teisel etapil vastanud ajateenijad n=2712)

Ajateenijatel paluti anda hinnang ka erineva

taseme ülematele, hinnates väite „Minu üle-

mad on minu suhtes õiglased ja ausad“ pai-

kapidavust. Nagu näeme jooniselt 2.5, an-

takse erineva taseme ülematele küllaltki

võrdselt valdavalt positiivseid hinnanguid.

Nende ajateenijate osakaal, kelle arvates üle-

mad harva või mitte kunagi õiglaselt ja ausalt

ei käitu, ei ületa ühegi hinnatava kategooria

puhul 15 protsenti.

25

53

79

50

66

85

50

17

7

29

11

5

0 20 40 60 80 100

ei jäänud ajateenistusega rahule

ei rahul ega mitte rahul

jäi ajateenistusega rahule

suhetega ülemustega

ei jäänud ajateenistusega rahule

ei rahul ega mitte rahul

jäi ajateenistusega rahule

ajateenijate omavaheliste suhetega

rahul ei ole rahul

34

34

32

33

36

37

37

36

45

34

35

39

40

38

37

37

39

34

17

17

15

14

15

14

15

13

12

9

10

9

8

7

8

6

8

5

6

5

5

5

4

4

5

4

4

0 20 40 60 80 100

Kompanii ülem

Kompanii veebel

Ajateenijast rühmavanem

Ajateenijast rühmaülem

Tegevväelasest rühmavanem

Tegevväelasest rühmaülem

Kompanii ülema abi

Jaoülem

Väeosa ülem

Alati Enamasti Mõnikord Harva Mitte kunagi

30

Muidugi on neil, kes ei jäänud ajateenistuses

ülematega rahule, asjast erinev arvamus. Kui

võrrelda keskmisi hinnanguid sõltuvalt üle-

mustega rahulolust, saame järgmised tule-

mused (vt. tabel 2. 2).

Tabelist nähtub, et ülemustega mitte rahule

jäänud ajateenijad suhtuvad kõige kriitilise-

malt mitte vahetutesse ajateenijatest ülema-

tesse, vaid hoopis tegevväelastesse: kompa-

nii ülemasse (keskmine 2,96), tegevväelasest

rühmaülemasse (3,05) ja kompanii veeblisse

(3,10). Tabeli viimases veerus on toodud üle-

matele antud hinnangute „harva“ või „mitte

kunagi“ osakaal.

Tabel 2.2 Keskmised hinnangud väitele „Minu ülemad on minu suhtes õiglased ja ausad“ ülematega suhetega rahulolu lõikes. Ülemate aususe ja õiglusega harva või mitte kunagi nõustunud ajateeni- jate osakaal (%, tabeli viimane veerg)

Rahulolu suhetega ülemustega (keskmine) Vastuse

„harva“ või

mitte kunagi“

andnud aja-

teenijate %

rahul

ei rahul

ega

mitte ra-

hul

mitte ra-

hul kõik

Jaoülem (N=2163) 4,13 3,93 3,60 3,98 22%

Ajateenijast rühmavanem

(N=2015) 4,11 3,69 3,37 3,86 27%

Tegevväelasest rühmava-

nem (N=2413) 4,30 3,73 3,31 3,97 29%

Ajateenijast rühmaülem

(N=2105) 4,17 3,72 3,32 3,88 28%

Tegevväelasest rühmaülem

(N=2419) 4,34 3,78 3,05 3,96 35%

Kompanii veebel (N=2276) 4,15 3,72 3,10 3,84 35%

Kompanii ülema abi

(N=1933) 4,24 3,80 3,40 3,98 24%

Kompanii ülem (N=2159) 4,20 3,67 2,96 3,83 36%

Väeosa ülem (N=1769) 4,37 4,01 3,50 4,13 25%

* Hinnangu skaala: „alati“ – 5; „enamasti“ – 4; „mõnikord“ – 3; „harva“ – 2; „mitte kunagi“ – 1. Keskmiste

erinevused on statistiliselt olulised

Küsitlustulemuste abil saame ülevaate ka sel-

lest, millise hinnangu annavad ajateenijad

oma teenistuskaaslastele (joonis 2.6). Ehkki

ajateenijad möönavad distsipliiniproblee-

mide esinemist oma kaaslaste käitumises

(üritatakse ülemate käske mitte täita, lüka-

takse ülesandeid teiste kaela), siis omavahe-

lisi suhteid iseloomustatakse valdavalt posi-

tiivselt (rühma liikmed hoiavad kokku, nende

peale võib kindel olla). Väike on nende aja-

teenijate osakaal, kes toovad esile teenistus-

kaaslaste vägivaldsust, kuid teiste suhtes äh-

vardavat käitumist nimetab enam kui neljan-

dik ning kaaslaste alavääristamist ja nende

kallal norimist enam kui kolmandik vastanu-

test.

Ajateenistuses ajateenijate omavaheliste su-

hetega mitte rahule jäänute seas (selliseid oli

352 ehk 13 protsenti kõigist ajateenistuse lõ-

pus küsitlusele vastanutest) on oma allük-

suse liikmete negatiivse iseloomustusega

nõustujaid muidugi rohkem (vt. tabel 2.3.).

31

Seega, ehkki omavahelised suhted allüksus-

tes saavad valdavalt positiivse iseloomus-

tuse, ei saa mööda vaadata ka oma kaaslaste

negatiivsete iseloomustuste esile toomisest

enam kui kolmandiku ajateenijate poolt. Aja-

teenijate omavaheliste suhetega mitte rahule

jäänute seas (tõsi, neid on vähemus) aga tõu-

seb negatiivsete omaduste (norimine, kaas-

laste alavääristamine) osakaal enam kui ka-

hele kolmandikule. See on taustsüsteem,

mille pinnalt saab paremini mõista ka järgmi-

ses peatükis kirjeldatavaid ajateenistuses ko-

getud ebameeldivusi.

Joonis 2.6. „Kuivõrd te nõustute nende väidetega oma allüksuse kohta?“ (%) (Küsitluse teisel etapil vastanud ajateenijad n=2712)

Tabel 2.3. Väidetega nõustujate osakaal ajateenijate omavaheliste suhetega mitte rahule jäänute seas (N=352)

Väide Nõustujate %

Rühmas on teiste suhtes vägivaldseid inimesi. 28%

Rühmas on isikuid, kes käituvad ähvardavalt (vaenulikult) kaaslaste suhtes. 61%

Rühmas on isikuid, kes norivad teistega. 70%

Rühmas on isikuid, kes alavääristavad enda kaaslasi. 68%

Ma tunnen väga tugevat sidet oma rühma liikmetega. 16%

Suhtlen paljude rühma liikmetega ka väljaspool teenistust. 19%

Ma võin enamuse oma rühma liikmete peale kindel olla. 19%

Rühmas on isikuid, kes üritavad ülemate käske mitte täita. 71%

Rühma liikmed hoiavad kokku kui nad peavad meeskonnana tegutsema. 26%

Rühmas on isikuid, kes lükkavad enda ülesandeid teiste kaela. 85%

14

28

37

38

44

44

52

57

60

76

20

17

21

22

27

22

21

21

20

14

66

55

42

40

29

34

27

22

20

10

0 20 40 60 80 100

Rühmas on teiste suhtes vägivaldseid inimesi.

Rühmas on isikuid, kes käituvad ähvardavalt (vaenulikult) kaaslaste suhtes.

Rühmas on isikuid, kes norivad teistega.

Rühmas on isikuid, kes alavääristavad enda kaaslasi.

Ma tunnen väga tugevat sidet oma rühma liikmetega.

Suhtlen paljude rühma liikmetega ka väljaspool teenistust.

Ma võin enamuse oma rühma liikmete peale kindel olla.

Rühmas on isikuid, kes üritavad ülemate käske mitte täita.

Rühma liikmed hoiavad kokku kui nad peavad meeskonnana tegutsema.

Rühmas on isikuid, kes lükkavad enda ülesandeid teiste kaela.

olen nõus ei ole nõus ega vastu ei ole nõus

32

2.2. Ajateenistuses kogetud

ebameeldivused üldiselt

2018-2019 aasta kompleksuuringus küsiti

ajateenijatelt „Kui tihti olete kokku puutunud

järgneva käitumisega ajateenijate vahel?“,

millele järgnes 18 probleemse käitumisviisi

(näiteolukorra) kirjeldus. Komponentanalüüsi

abil koondati 18 üksiktunnust neljaks fakto-

riks: naeruvääristamine (ajateenija narri-

mine välimuse, naiselikkuse-mehelikkuse,

vaimsete ja füüsiliste võimete või seksuaalse

sättumuse alusel), tõrjumine ja halvusta-

mine (ajateenija madalasse staatusesse suru-

mine materiaalse olukorra tõttu või vaimsete

ja füüsiliste võimete alusel), vahendatud

kius (verbaalne ja kirjalik ahistamine elekt-

roonsete ja tehniliste meediumite vahendu-

sel) ja füüsiline kius (füüsiline ebamugavuse

ja valu tekitamine, ahistamine, sund ebavää-

rikaks käitumiseks). Teatud määral aitab sell-

iste probleemide esinemist välja tuua eelne-

valt kirjeldatud iseloomustused teenistus-

kaaslaste kohta.

2022.-2023. aasta uuringus spetsiifiliselt aja-

teenijate vahelistes suhetes esinenud prob-

leeme ei käsitletud. Küsimusele „Kas Teil on

ajateenistuse vältel tulnud ette ebameeldi-

vusi ...“ lisatud võimalike ebameeldivuste näi-

teid oli üheksa ning nende esinemist sai

määratleda neljapallise skaala abil: pidevalt,

üsna sageli, vahetevahel, üldse mitte. Lisaks

oli antud ka vastusevariant „ei käi minu

kohta“. Sellele küsimusele antud vastuste ei

saa teada, kas kogetud ebameeldivused olid

põhjustatud kaasajateenijate või ülemate

poolt.

Nende üheksa teguri komponentanalüüs an-

dis tulemuseks kaks faktorit (tabel 2.4), mil-

lest esimesse kuulusid eelkõige ajateenija vä-

listest tunnustest ja teenistusega toimetu-

lekust tulenevad probleemid (kirjeldab 32

protsenti tunnuste varieeruvusest) ning teise

tema rahvuse ja emakeelega seotud prob-

leemid (puudutavad eelkõige venekeelseid

ajateenijaid, kirjeldades 25 protsenti variee-

ruvusest).

Mõlemasse faktorisse kuuluvad võrdse kaa-

luga ebameeldivused oma seisukohtade ava-

liku väljaütlemise pärast. Selline faktoritesse

jagunemine on ootuspärane, sest kui välis-

test tunnustest ja teenistusega toimetulekust

tulenevad ebameeldivused võivad puudu-

tada kõiki ajateenijaid, siis rahvusest ja riigi-

keelest erineva keele kasutamisest tulenevad

vaid mitte-eestikeelseid ajateenijaid. Tun-

nuste sagedusjaotused on esitatud joonisel

2.7.

Tabel 2.4. Peakomponentide analüüsi roteeritud tulemus

Komponent

1 2

… oma seisukohtade avaliku väljaütlemise pärast ,473 ,431

… rahvuse tõttu ,175 ,888

… maailmavaateliste veendumuste pärast ,443 ,627

… tervisliku seisundi päras ,706 ,203

… nõrga füüsilise võimekuse pärast ,759 ,133

… riigikeelest erineva keele kasutamise pärast ,175 ,842

… välimuse pärast ,695 ,200

… aeglase õppimise päras ,700 ,211

… sotsiaalmajanduslikel põhjustel (rikas, vaene) ,606 ,263

33

Joonis 2.7. „Kas Teil on ajateenistuse vältel tulnud ette ebameeldivusi …?“ (%) (Küsitluse teisel etapil vastanud ajateenijad n=2712)

Kõige sagedamini tuli ajateenistuses ette

ebameeldivusi oma seisukohtade avaliku väl-

jaütlemise pärast (pidevalt või üsna sageli 23

protsendil ajateenijatest) ja tervisliku sei-

sundi pärast (17%).

Moodustasime summaarse tunnuse selle

kohta, mitut erinevat pidevalt või üsna sageli

esinevat ebameeldivust ajateenija oma vas-

tustes esile tõi. 59 protsenti ajateenijatest ei

nimetanud mitte ühtegi pidevalt või üsna sa-

geli esinenud ebameeldivust. 16 protsenti tõi

välja ühe, 10 protsenti kaks, 6 protsenti kolm,

4 protsenti neli ning 5 protsenti viis või enam

pidevalt või üsna sageli esinenud ebameeldi-

vust.

Kõige väiksem on ajateenistuses pidevalt või

üsna sageli kogetud ebameeldivuste kesk-

mine arv suvise kutse ajateenijate seas (0,86).

Oktoobrikutse ajateenijate puhul on kesk-

mine 1,23 ja talvises kutses 1,34.

Tasub märkida, et talvise kutse koosseisus on

keskmisest enam venekeelseid ajateenijaid

ning kui vaadelda vastuseid kogetud eba-

meeldivustele ajateenija koduse keele lõikes,

siis näeme, et vene emakeelega ajateenijad

on kogenud ebameeldivusi oluliselt sageda-

mini kui eestikeelsed (vt. joonis 2.8). Eelkõige

on need ebameeldivused seotud rahvusega

ning riigikeelest erineva keele kasutamisega.

Ajateenistuses esinenud ebameeldivuste ta-

jumine on tugevalt individuaalne. Väga oluli-

sel määral sõltub see sellest, millise suhtumi-

sega ajateenija teenistusse tuli (vt. joonis 2.9)

ja mil määral ta ajateenistusega rahule jäi (vt.

joonis 2.10).

4

3

4

4

6

7

5

7

10

4

4

6

7

6

6

9

10

13

10

14

19

24

10

11

22

27

38

68

66

57

52

61

57

52

45

30

14

13

14

13

17

19

12

11

9

0 20 40 60 80 100

sotsiaalmajanduslikel põhjustel (rikas, vaene)

välimuse pärast

aeglase õppimise pärast

nõrga füüsilise võimekuse pärast

rahvuse tõttu

riigikeelest erineva keele kasutamise pärast

maailmavaateliste veendumuste pärast

tervisliku seisundi pärast

oma seisukohtade avaliku väljaütlemise pärast

pidevalt üsna sageli vahetevahel üldse mitte ei käi minu kohta

34

Joonis 2.8. „Kas Teil on ajateenistuse vältel tulnud ette ebameeldivusi …?“ Vastuse „pidevalt“ või „üsna sageli“ andnud vastajate osakaal (%) ajateenija koduse keele lõikes. (Küsitluse teisel etapil vastanud ajateenijad n=2712)

Joonis 2.9. „Kas Teil on ajateenistuse vältel tulnud ette ebameeldivusi …?“ Vastuse „pidevalt“ või „üsna sageli“ andnud vastajate osakaal (%) , ajateenistusse suhtumise lõikes. (Küsitluse teisel etapil vasta- nud ajateenijad n=2712)

* Positiivselt ajateenistusse suhtujad on need, kes tulid ajateenistusse hea meelega või kohusetundest, negatiivselt

suhtujad need, kes tulid vastumeelselt või poleks parema meelega üldse tulnud.

6

5

8

9

5

6

10

15

21

15

15

20

22

43

46

30

30

34

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50

sotsiaalmajanduslikel põhjustel (rikas, vaene)

välimuse pärast

aeglase õppimise pärast

nõrga füüsilise võimekuse pärast

rahvuse tõttu

riigikeelest erineva keele kasutamise pärast

maailmavaateliste veendumuste pärast

tervisliku seisundi pärast

oma seisukohtade avaliku väljaütlemise pärast

vene eesti

6

6

9

9

11

11

13

15

21

12

11

15

17

17

20

18

24

30

0 5 10 15 20 25 30 35

sotsiaalmajanduslikel põhjustel (rikas, vaene)

välimuse pärast

aeglase õppimise pärast

nõrga füüsilise võimekuse pärast

rahvuse tõttu

riigikeelest erineva keele kasutamise pärast

maailmavaateliste veendumuste pärast

tervisliku seisundi pärast

oma seisukohtade avaliku väljaütlemise pärast

tuli negatiivsete tunnetega tuli positiivsete tunnetega

35

Joonis 2.10. „Kas Teil on ajateenistuse vältel tulnud ette ebameeldivusi …?“ Vastuse „pidevalt“ või „üsna sageli“ andnud vastajate osakaal (%) , ajateenistusega rahulolu lõikes. (Küsitluse teisel etapil vastanud ajateenijad n=2712)

Ajateenistuses kogetud ebameeldivuste

keskmine on suurem nende vastajate puhul,

kes tulid ajateenistusse vastumeelselt ning

kes ei jäänud ajateenistusega rahule. Need

parameetrid on ka omavahel tihedalt seotud.

Kui moodustada uus tunnus ajateenistusse

tulekusse suhtumisest (positiivsete (+) või

negatiivsete (-) tunnetega) ning rahulolust

ajateenistusega (rahul (+), ei rahul ega mitte

rahul (0), mitte rahul (-), siis saame ajateenis-

tuses kogetud ebameeldivuste kohta järgmi-

sed tulemused (tabel 2.5).

Tabel 2.5. Ajateenistuses esinenud ebameeldivuste arv ja keskmine ajateenistusse tulekusse suhtu- mise ja ajateenistusega rahulolu koondtunnuse lõikes

KÕIK Suhtumine

+, rahu-

lolu +

Suhtumine

-, rahulolu

+

Suhtumine

+, rahu-

lolu 0

Suhtumine

-, rahulolu

0

Suhtumine

+, rahu-

lolu -

Suhtumine

-, rahulolu

-

n=2712 n=840 n=344 n=267 n=197 n=257 n=410

0 ebameeldi-

vust

70% 70% 54% 60% 54% 33% 41%

1 ebameeldi-

vus

15% 15% 17% 19% 16% 22% 21%

2 ebameeldi-

vust

8% 8% 10% 8% 11% 17% 14%

3 ebameeldi-

vust

4% 4% 6% 7% 8% 12% 9%

4 ja rohkem 3% 3% 13% 6% 11% 16% 15%

Keskmine 1,1 0,61 1,31 0,84 1,25 1,78 1,62

7

7

9

10

11

12

11

13

16

13

12

17

19

22

24

24

30

42

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45

sotsiaalmajanduslikel põhjustel (rikas, vaene)

välimuse pärast

aeglase õppimise pärast

nõrga füüsilise võimekuse pärast

rahvuse tõttu

riigikeelest erineva keele kasutamise pärast

maailmavaateliste veendumuste pärast

tervisliku seisundi pärast

oma seisukohtade avaliku väljaütlemise pärast

ajateenistusega mitte rahul ajateenistusega rahul

36

Kui vaadata positiivsete tunnetega ajatee-

nistusse tulnuid, kes ei jäänud läbitud ajatee-

nistusega rahule (selliseid on 257 ehk 9 prot-

senti kõigist ajateenistuse lõpus vastanutest),

siis nende puhul on pidevalt või üsna sageli

kogetud ebameeldivuste keskmine arv kõige

suurem. See annab põhjuse eeldada, et vaa-

tamata positiivsele eelhäälestatusele või-

vad ajateenistuses kogetud ebameeldivu-

sed olla üheks põhjuseks, mis rahulolu

hinnangut mõjutavad. Loomulikult on

keskmisest oluliselt rohkem ebameeldivusi

kogenud ka need, kes tulid ajateenistusse

negatiivsete tunnetega ega jäänud ajateenis-

tusega rahule (keskmine 1,62).

Küsitluses tunti huvi ka selle vastu, mida aja-

teenijad ebameeldivuste korral ette võtsid.

Peamiseks viisiks ebameeldivustega toime-

tulekul jääb nende ära kannatamine või püüd

ise neile lahendust leida (joonis 2.11). Prob-

leemsete suhetega tegelema pidavate insti-

tutsioonide ja ametiisikute poole pöördu-

takse harva. Võimalik, et kogetud ebameeldi-

vused pole piisavalt kaalukad, et nendega

ülemate või peainspektori poole pöörduda -

iga tögamist või ka solvangut suure kella

külge panna pole ju mõtet. Kuid kindlasti

väärib põhjalikumat uurimist, kui teadlikud

on ajateenijad sellest, kelle poole problee-

mide esinemisel on võimalik pöörduda ning

mil määral sellisest pöördumisest abi loode-

takse saada.

Mida rohkem erinevaid ebameeldivusi koge-

takse, seda enam pöördutakse siiski ka üle-

mate või sotsiaaltöötajate poole. Näiteks viit

või enamat ebameeldivust kogenutest teatas

neist oma vahetule ülemale 24% ning väeosa

sotsiaaltöötajale/psühholoogile 17%. Kuid

enamik valib ikkagi ebameeldivuste talumise

ja/või nendele ise lahenduse leidmise.

Joonis 2.11. „Mida te ajateenistuse vältel ette tulnud ebameeldivuste korral ette võtsite?“ (%) /Küsitluse teisel etapil vastanud, kellel esines vähemalt üks pidevalt või üsna sageli esinenud ebameeldivus n=1106/

2

5

6

8

16

60

70

0 10 20 30 40 50 60 70 80

Pöördusite kaitseväe peainspektori poole

Teatasite sellest väeosa ülemale

Teatasite sellest väeosa ajateenijate esindusmehele

Pöördusite üksuse sotsiaaltöötaja/ psühholoogi poole

Teatasite sellest oma vahetule ülemale

Püüdsite ise lahenduse leida

Kannatasite ära

37

1.3. Ajateenistuses kogetud

ülemate poolt tekitatud

ebameeldivused

Ajateenijate ja ülemate vaheliste suhteprob-

leemide välja selgitamiseks kasutatud tun-

nuste plokk oli 2018.-2019. ja 2022.-2023.

aasta küsitlustes samasugune, mis võimaldab

neid otseselt võrrelda.

Ajateenijate suhteid ülematega uuriti mõle-

mas uuringus üheksa probleeme sisaldava

olukorra esinemissageduse kaudu. Nende

näitajate omavaheliste seoste alusel moo-

dustati 2018.-2019. aasta uuringus kompo-

nentanalüüsi põhjal kaks koondtunnust, mis

kirjeldasid 66% esialgse üheksa tunnuse va-

riatiivsusest. Faktor „Isiklikud suhteprob-

leemid“ (kirjeldas 40% algtunnuste varieeru-

vusest) väljendas probleemide määra, mis te-

kivad ajateenija arvates ülema negatiivsest

suhtumisest tema isikusse. Faktor „Teenistu-

salased suhteprobleemid“ (kirjeldas 26%

varieeruvusest) väljendas suhete probleem-

suse määra, mida ajateenija seob oma tee-

nistusalase efektiivsusega.

Täpselt sama faktorstruktuuri andis ka 2022.-

2023. küsitluse andmete põhjal tehtud kom-

ponentanalüüs. Kuna 2018.-2019. aasta kü-

sitluses sisaldusid vaid juulis ja oktoobris aja-

teenistust alustanute andmed, siis jätsime tu-

lemuste võrreldavuse huvides ka 2022.-2023.

aasta andmetest kõrvale talvise kutse ajatee-

nijate vastused.

Esimene faktor (teenistusalased suhteprob-

leemid ülematega) kirjeldab 41% tunnuste

varieeruvusest, teine faktor (isiklikud suhtep-

robleemid ülematega) 27% (tabel 2.6).

Tulemustest nähtub, et nelja aastaga on olu-

kord teenistusalaste suhteprobleemide osas

ülematega paranenud – loetletud olukordi

esineb iga päev või kord nädalas 7-11 prot-

sendipunkti võrra vähem ning vastuse „mitte

kunagi“ osakaal on kasvanud enam kui 10

protsendipunkti võrra (joonis 2.12). Kuid

siiski on ligikaudu neljandik ajateenijatest

ülemate taolisest suhtumisest puudutatud

kas igapäevaselt või kord nädalas.

Tabel 2.6. Peakomponentide analüüsi roteeritud tulemus

Faktor

1 2

Teie eest varjatakse informatsiooni ja see mõjutab Teile antud ülesande

täitmist ,170 ,780

Teile tuletatakse korduvalt meelde Teie vigu või eksimusi ,323 ,820

Teie ülesannete täitmist kritiseeritakse järjepidevalt ,381 ,810

Teid räägitakse taga või levitatakse Teie kohta kuulujutte ,743 ,301

Teie suunas tehakse solvavaid või ründavaid märkusi (sh Teie harjumuste,

tausta, seisukohtade või eraelu kohta) ,794 ,251

Teie peale karjutakse või Te olete spontaanse viha (või raevu) sihtmärk ,681 ,397

Teid ignoreeritakse või tõrjutakse ,776 ,271

Teid ignoreeritakse või Teisse suhtutakse vaenulikult kui pöördute ülema

poole ,793 ,244

Tehakse tünga (rumalat nalja) ülemate poolt, kellega Te läbi ei saa] ,748 ,197

38

Joonis 2.12. „Kui tihti olete kogenud ülemate poolt järgmist käitumist?“ (%) (2018.-2019. ja 2022.-2023. aasta kompleksuuringute teenistusalaseid suhteprobleeme käsitlevate tulemuste võrdlus)

Küsitluses paluti ajateenijatel lisada oma-

poolne kommentaar väljaõppe kohta. Lahti-

seid vastuseid annavad enamasti need, kellel

on soov endasse kogunenud negatiivseid

emotsioone välja öelda. Ometi leiab neist

vastustest kriitiliste väljaütlemiste kõrval ka

kiitvaid hinnanguid. Nagu näiteks:

Väljaõppega jäin rahule. Kevadtormil oli

tunda et oskame oma asja.

Väljaõpe oli mitmekesine ja adrenaliini

pakkuv - olin väga rahul.

Väljaõppe tegid huvitavaks meie tegevväe-

lastest juhtkond (rühmaülem ja rühmava-

nem). Meiega oldi karmid, aga väljaõpe oli

tasemel.

Kuid hoopis sagedasemad olid kriitikat sisal-

davad vastused:

Väljaõppe kvaliteet jäi ülemate taha kinni,

sest neil puudus piisav pädevus mingit tee-

mat õpetada või puudus õpetamise oskus.

Kõik õpetasid erinevalt ja puudus koos-

kõla, mis viis tihti selleni, et üks õpetas vas-

tupidiselt eelnevale ja lõpuks oli mingi se-

gadus.

Väljaõpet läbi viivad isikud võiks paremini

suhtuda ja austada neid keda nad õpeta-

vad. Seersandid ainult karjuvad ja solvavad

terve rühma ees.

On arusaadav, kui Venemaa agressiooni

tõttu Ukrainas valitseb kaitseväes negatiivne

suhtumine Venemaasse, ent kahjuks suuna-

takse oma negatiivsed emotsioonid mõni-

kord ka vene keelt kõnelevate ajateenijate

aadressil:

27

34

22

33

25

33

48

54

52

54

44

50

25

12

26

13

31

17

0 20 40 60 80 100

2022-2023

2018-2019

Teie eest varjatakse informatsiooni ja see mõjutab Teile antud ülesande täitmist

2022-2023

2018-2019

Teile tuletatakse korduvalt meelde Teie vigu või eksimusi

2022-2023

2018-2019

Teie ülesannete täitmist kritiseeritakse järjepidevalt

kord nädalas või iga päev vahetevahel, kord kuus mitte kunagi

39

Tegevväelased ei peaks vene keelt kõnele-

vate isikute suhtes olema ksenofoobsed ja

kasutama väljendeid nagu „sibul“ ja „tibla“.

Isiklikke suhteprobleeme ajateenijate ja üle-

mate vahel esineb igapäevaselt või iganäda-

laselt suhteliselt vähe ning võrreldes 2018.-

2019. aasta küsitlusega suuri muutusi vas-

tuste osakaalus ei ole. Küll aga on kõikide

olukordade puhul kasvanud vastuse „mitte

kunagi“ andnute osakaal (joonis 2.13).

Joonis 2.13. „Kui tihti olete kogenud ülemate poolt järgmist käitumist?“ (%) (2018.-2019. ja 2022.-2023. aasta kompleksuuringute isiklikke suhteprobleeme käsitlevate tulemuste võrdlus

Mõistagi on ülemate poolsel ebakohasel käi-

tumisel mõju sellele, kui rahule ajateenija aja-

teenistusega jäi. Nagu näha jooniselt 2.14,

esines ajateenistusega mitte rahule jäänud

ajateenijatel teenistusalaseid suhteprob-

leeme ülematega oluliselt sagedamini kui

10

14

10

16

13

14

8

8

7

8

8

10

29

39

25

33

34

40

28

33

23

33

24

31

61

47

65

51

53

46

64

59

70

59

68

59

0 20 40 60 80 100

2022-2023

2018-2019

Teid räägitakse taga või levitatakse Teie kohta kuulujutte

2022-2023

2018-2019

Teie suunas tehakse solvavaid või ründavaid märkusi

2022-2023

2018-2019

Teie peale karjutakse või Te olete spontaanse viha (või raevu) sihtmärk

2022-2023

2018-2019

Teid ignoreeritakse või tõrjutakse

2022-2023

2018-2019

Teid ignoreeritakse või Teisse suhtutakse vaenulikult kui pöördute ülema poole

2022-2023

2018-2019

Tehakse tünga (rumalat nalja) ülemate poolt, kellega Te läbi ei saa

kord nädalas või iga päev vahetevahel, kord kuus mitte kunagi

40

neil, kes ajateenistusega rahule jäid. Samuti

toovad ülematega esinenud teenistuseala-

seid probleeme rohkem (ehkki rahuloluga

võrreldes vähemal määral) esile need, kes tu-

lid ajateenistusse negatiivsete tunnetega

(joonis 2.15). Seevastu ajateenija kodune

keel teenistusalaste suhteprobleemide sage-

dusega seotud ei olnud (joonis 2.16).

Joonis 2.14. Hinnangud ülemate poolsele käitumisele ajateenistusega rahulolu lõikes (%) (kord näda- las või iga päev esinevad teenistusalased suhteprobleemid juuli ja oktoobrikutse ajateenijatel N=2407)

Joonis 2.15. Hinnangud ülemate poolsele käitumisele ajateenistusse tulekusse suhtumise lõikes (%) (kord nädalas või iga päev esinevad teenistusalased suhteprobleemid juuli ja oktoobrikutse ajateeni- jatel N=2407)

46

17

37

14

42

15

0 10 20 30 40 50

ei jäänud rahule

jäi ajateenistusega rahule

Teie eest varjatakse informatsiooni ja see mõjutab Teile antud ülesande täitmist

ei jäänud rahule

jäi ajateenistusega rahule

Teile tuletatakse korduvalt meelde Teie vigu või eksimusi

ei jäänud rahule

jäi ajateenistusega rahule

Teie ülesannete täitmist kritiseeritakse järjepidevalt

33

24

27

19

31

21

0 10 20 30 40

tuli negatiivsete tunnetega

tuli positiivsete tunnetega

Teie eest varjatakse informatsiooni ja see mõjutab Teile antud ülesande täitmist

tuli negatiivsete tunnetega

tuli positiivsete tunnetega

Teile tuletatakse korduvalt meelde Teie vigu või eksimusi

tuli negatiivsete tunnetega

tuli positiivsete tunnetega

Teie ülesannete täitmist kritiseeritakse järjepidevalt

41

Joonis 2.16. Hinnangud ülemate poolsele käitumisele koduse keele lõikes (%) (kord nädalas või iga päev esinevad teenistusalased suhteprobleemid juuli ja oktoobrikutse ajateenijatel N=2407)

Sarnaselt peatüki eelmises osas kirjelda-

tud ajateenistuses kogetud ebameeldi-

vustele moodustasime ka ülemate eba-

kohase käitumise kohta summaarse tun-

nuse selle kohta, mitut igapäevaselt või

iganädalaselt esinenud ülema käitumis-

viisi ajateenija oma vastustes esile tõi. 56

protsenti ajateenijatest ei nimetanud

mitte ühtegi sellist käitumisviisi, 16 prot-

senti tõi välja ühe, 9 protsenti kaks, 7

protsenti kolm, 4 protsenti neli ning 8

protsenti viis või enam igapäevaselt või

iganädalaselt kogetud ülema poolset

ebameeldivat käitumist.

Vastaja emakeele lõikes kogetud eba-

meeldivuste keskmine arv ei erinenud,

küll aga oli see erinev ajateenistusse tu-

lekusse suhtumise ja ajateenistusega ra-

hulolu lõikes (tabel 2.7).

Tabel 2.7. Ülemate poolse käitumisega põhjustatud ebameeldivuste arv ja keskmine ajateenistusse tulekusse suhtumise ja ajateenistusega rahulolu lõikes

Kõik

Tuli ajatee-

nistusse posi-

tiivsete tunne-

tega

Tuli ajatee-

nistusse vastu-

meelselt

Jäi ajateenistu-

sega rahule

Ei ra-

hul

ega

mitte

rahul

Ei jäänud ajatee-

nistusega rahule

n=2712 n=1394 n=984 n=1327 n=544 n=764

0 ebameeldi-

vust

56% 61% 50% 68% 54% 37%

1 ebameeldi-

vus

16% 15% 17% 15% 19% 16%

2 ebameeldi-

vust

9% 8% 9% 7% 10% 12%

25

28

20

22

25

24

0 5 10 15 20 25 30

venekeelsed

eestikeelsed

Teie eest varjatakse informatsiooni ja see mõjutab Teile antud ülesande täitmist

venekeelsed

eestikeelsed

Teile tuletatakse korduvalt meelde Teie vigu või eksimusi

venekeelsed

eestikeelsed

Teie ülesannete täitmist kritiseeritakse järjepidevalt

42

3 ebameeldi-

vust

7% 5% 9% 5% 7% 10%

4 ja rohkem 12% 11% 15% 7% 10% 26%

Keskmine 1,26 1,09 1,50 0,74 1,12 2,25

Näeme, et seos ajateenistusega rahulolu

ning ülemate ebakohase käitumisega kokku-

puutumise sageduse vahel on tugev, mis ilm-

nes ka joonisel 2.14 kujutatud sagedusjaotu-

sest.

Kokkuvõtteks

Andes hinnanguid läbitud ajateenistusele, jäi

enamik (71%) ajateenijaist rahule suhetega

teiste ajateenijatega. Suhetega ülematega

väljendas rahulolu 58 protsenti, nende suhe-

tega ei jäänud rahule 21% ajateenijaist.

Enam-vähem sarnasel tasemel on rahulolu

suhetega olnud läbi erinevate aastate.

Vaatamata valdavalt positiivsetele hinnangu-

tele suhetele kaasajateenijatega ja ülema-

tega, kogeb teatud osa ajateenijatest ajatee-

nistuse jooksul ebameeldivusi nii suhetes

oma teenistuskaaslastega kui ka ülematega.

Kogetud probleemid vähendavad rahulolu

ajateenistusega ning võivad mõjutada suhtu-

mist kogu kaitseväkke ja valmisolekut vaja-

duse korral täita oma kohust reservväela-

sena.

Ebameeldivusi ja probleeme kogevad sage-

damini need ajateenijad, kelle suhtumine aja-

teenistusse on algusest peale negatiivne. Sel-

line ajateenistust puudutav eelhoiak mõjutab

ootusi ajateenistusele, suhtumist ajateenis-

tuse käigus toimuvasse ning ka rahulolu aja-

teenistusega. Positiivsete tunnetega ajatee-

nistusse tulijad võtavad ka ajateenistuses

ette tulevaid raskusi avatuma meelega, nega-

tiivsete tunnete korral aga kiputakse kõiki

probleeme ja ebameeldivusi üle tähtsustama

ja isiklikult võtma.

Kõige sagedamini tuli ajateenistuses ette

ebameeldivusi oma seisukohtade avaliku väl-

jaütlemise (pidevalt või üsna sageli 23%),

maailmavaateliste veendumuste (14%) ja ter-

visliku seisundi pärast (17%). Venekeelsed

ajateenijad kogevad kõige sagedamini eba-

meeldivusi oma rahvuse ja riigikeelest eri-

neva keele kasutamise pärast (vastavalt 43%

ja 46%).

Analüüsist selgus, et kogetud ebameeldi-

vuste keskmine arv on kõige suurem nende

positiivsete tunnetega ajateenistusse tulnute

puhul, kes ei jäänud läbitud ajateenistusega

rahule (selliseid on 9% kõigist ajateenistuse

lõpus vastanutest).

Venekeelsete ajateenijate suhtumine ajatee-

nistusse on negatiivsem kui eesti koduse

keelega ajateenijatel, mis omakorda kandub

üle ka hinnangutele suhetele nii kaasajatee-

nijate kui ka ülematega. Siiski mängib ko-

dune keel lisaks suhtumisele ajateenistusse

tulekusse ka iseseisvat rolli probleemsete su-

hete tajumisel. Koduse keelega seotud suh-

tumistes väljenduvad meie ühiskonna lõimu-

misraskused, mis tulenevad segregeeritud

haridussüsteemist ja erinevas inforuumis ela-

misest. Kaitseväel on väga keeruline selliseid

ajateenistuse eel tekkinud hoiakuid muuta.

Suur osa ajateenistusse kutsutud vene ema-

keelega noortest ei valda eesti keelt piisaval

tasemel, et läbida ajateenistust võrdselt ees-

tikeelsete ajateenijatega. Tõenäoliselt on vii-

mase kahe aasta jooksul oma mõju avalda-

nud ka Venemaa vallutussõda Ukrainas, mis

kipub laiendama negatiivset suhtumist Vene-

maasse kõigile vene rahvusest inimestele.

43

Ajateenijate suhteid ülematega uuriti nii

2018.-2019. kui ka 2022.-2023. aasta küsitlu-

ses sama metoodika alusel üheksa prob-

leeme sisaldava olukorra esinemissageduse

kaudu. Tulemustest nähtub, et nelja aastaga

on olukord teenistusalaste suhteproblee-

mide osas ülematega paranenud – loetletud

olukordi (ülesannete täitmist kritiseeritakse

järjepidevalt, tuletatakse korduvalt meelde

tehtud vigu või eksimusi, varjatakse infor-

matsiooni, mis mõjutab ülesannete täitmist)

esineb iga päev või kord nädalas 7-11 prot-

sendipunkti võrra vähem ning vastuse „mitte

kunagi“ osakaal on kasvanud enam kui 10

protsendipunkti võrra. Kuid siiski on ca nel-

jandik ajateenijatest ülemate negatiivsest

suhtumisest puudutatud kas igapäevaselt või

kord nädalas.

Isiklikke suhteprobleeme ajateenijate ja üle-

mate vahel esineb igapäevaselt või iganäda-

laselt suhteliselt vähe ning võrreldes 2018.-

2019. aasta küsitlusega suuri muutusi vas-

tuste osakaalus ei ole. Küll aga on kõikide

olukordade puhul kasvanud vastuse „mitte

kunagi“ andnute osakaal.

Ülemate poolsel ebakohasel käitumisel on

mõju sellele, kui rahule ajateenija ajateenis-

tusega jäi: ajateenistusega mitte rahule jää-

nud ajateenijatel esines teenistusalaseid suh-

teprobleeme ülematega oluliselt sagedamini

kui neil, kes ajateenistusega rahule jäid. Sa-

muti tõid ülematega esinenud teenistuseala-

seid probleeme keskmisest enam esile need,

kes tulid ajateenistusse negatiivsete tunne-

tega.

Kaitseväe tegevus tugineb käskude vastu-

vaidlematul täitmisel ja tõenäoliselt lähtuvad

sellest reeglist ka ülemad. Siiski nähtub aja-

teenijate poolt antud lahtistest vastustest, et

mõned ülemad suhtlevad alluvatega üleole-

valt ja neid alavääristavalt. Tuleb arvestada,

et ajateenistusse tulijad on seni elanud hoo-

pis teistsuguste reeglite alusel toimivas kesk-

konnas tänased noored on harjunud, et neil

on palju õigusi ja vabadusi ning kaitseväe

rangete reeglitega kohanemine nõuab harju-

mist.

Küsitlusuuringuga on võimalik kaardistada

ebameeldivuste levi, kuid tegelikust tõsidu-

sest aitaks anda parema ülevaate kvalitatii-

vuuring.

44

3. RIIGIKAITSES OSALEJATE

KAITSETAHTELISED

HOIAKUD

Kristjan Silm

Sissejuhatus

Geopoliitiline olukord ja reaalse sõjalise

konflikti oht regioonis on suurendanud vaja-

dust riigi ning ühiskonna valmisolekuks kait-

sevõimesse operatiivselt panustada12. Eesti

kaitsestrateegia põhineb laiapindsel riigi-

kaitse kontseptsioonil13, milles sõjalise kaitse

toimimise üheks eelduseks on valmisolek

kriisiolukordades tõhusalt ja efektiivselt te-

gutseda. Julgeolekuohu korral on oluline, et

reservväelasel oleks tahe riigikaitse üle-

sandeid täita ning Kaitseväega erinevates

vormides koostööd teha. Seetõttu on kaitse-

tahe laiapindse riigikaitse strateegia üks toi-

mimise aluseid ja riikliku julgeoleku tagamise

vahendeid. Samuti on ajateenistus üks vähe-

seid võimalusi sõjaväelise isikkoosseisu efek-

tiivseks suurendamiseks ja riigikaitsefunkt-

siooni tagamiseks. Kui Eesti Kaitseväe isik-

koosseis ei kasva koos riigikaitse vajadus-

tega, siis tema funktsionaalsus erinevate kait-

seülesannete täitmisel hakkab langema, sa-

mas on isikkoosseisu suurendamine palgalise

armee näol liiga kulukas ning mõneti ka

12 Eesti riigikaitse sõjaline areng 2031 | Kaitsemi-

nisteerium. (n.d.). https://kaitseministee-

rium.ee/et/riigikaitse2031Laiapindne riigikaitse

ebapraktiline. Seega aitab väiksemat palga-

list isikkoosseisu kompenseerida suur tsiviil-

kaitsevõime ning elanikkonna kaitsetahe.

Kuna kaitsetahe on riikliku kaitsevalmiduse

hindamise üheks peamiseks indikaatoriks, on

antud peatüki eesmärk võrrelda elanikkonna

erinevate gruppide kaitsetahet ning selle

seoseid muude hoiakute, väärtushinnangute

ja julgeolekuriskide tajumisega. Fookuses on

vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooniga lii-

tunud ehk kaitseliitlased, äsja ajateenistuse

lõpetanud reservväelased (2023) ehk värske

reserv, ajateenistuse lõpetanud ajateenijad,

kes on reservi arvatud vahemikus 2019-2023

ehk kuum reserv ning ajateenistuse lõpeta-

nud ajateenijad, kes on reservi arvatud aastal

2018 või varem. Uuringu andmed pärinevad

2023. aastal õppustel ja ajateenistuses osale-

nute küsitlustest: Ajateenijate kompleksuu-

ring (2023 aastal reservi arvatud), Kevadtorm

2023 (kaitseliitlased ja nn „kuum reserv“), Us-

sisõnad 2023 (nn „külm reserv“ ehk maakait-

seüksuses olev reservväelane). Analüüsis ka-

sutatakse ankeetküsitlustest küsimusi, mis

puudutavad reservväelase identiteedi tunnu-

13 Kaitseministeerium. (n.d.). https://www.kaitse-

ministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/laia-

pindne-riigikaitse

45

seid, ohu tajumist, tahet/nõusolekut osale-

maks kaitsetegevuses ning meelsust. Kaitse-

tahte ja identiteedi puhul analüüsitakse va-

rieeruvust sotsiaaldemograafiliste gruppide

lõikes.

1.1. Ajateenijate ohutaju

Kaitsetahte hindamisel vaatleme seda läbi

subjektiivse ohu realiseerimise tõenäosuse

aspekti. Meie geograafiline positsioon ning

geopoliitiline olukord piirkonnas võimalda-

vad kaitsetahet uurida üsna vahetult ning

luua võimalikult realistliku pildi hetkeolukor-

rast. Eesrinderiigina, s.t. olles tajutavas ohu

ning konflikti piirkonnas, kus on suur ohu

realiseerumise tõenäosus, saame analüüsile

lähtuda hoopis suurema kaaluga kui seda

teevad toetajariigid ehk ohu ja konflikti piir-

konnast eemal asuvad riigid, kus ohu reali-

seerumise tõenäosus on madal.

Ohu realiseerumise tõenäosuse paremaks

mõistmiseks mõtestame seda riskina. Risk on

definitsiooni järgi väga lai mõiste ja seda on

mitmed teadusharud erinevalt kasutanud.

Üks riski tõlgendusi on "soovimatu sünd-

muse toimumise objektiivne tõenäosus"14.

Soovimatu sündmus agressiooni kontekstis

võrdub aga julgeolekuohuga.

Seetõttu analüüsime esmalt, kuidas tajuvad

ajateenijad vahetut julgeolekuohtu Eestis

ning kui tõenäoliseks nad peavad selle reali-

seerumist ajateenistuse alguses ning lõpus.

(Ajateenijate küsitluses vastas küsimusele ei

oska öelda 12% vastanutest, „ei oska öelda“

vastuseid ei ole allolevas analüüsis arvesse

võetud. Lisaks ei olnud seda küsimust talvise

kutse esimeses küsimustikus).

14 Crowe, R. M., & Horn, R. C. (1967). The meaning

of risk. Journal of Risk and Insurance, 34(3), 459.

https://doi.org/10.2307/250861

Ajateenistuse alguse hinnangutes peab Ve-

nemaa rünnakut väga või küllaltki tõenäoli-

seks 46% vastanutest. Suurem erinevus vas-

tajate seas tõuseb esile koduse keele tunnuse

põhjal (vt. joonis 3.1). 49% eesti keelt koduse

keelena rääkivatest ajateenijatest peab Vene-

maa rünnakut väga või küllaltki tõenäoliseks,

samas kui vene kodukeelega ajateenijatest

hindab ohtu väga või küllaltki tõenäoliseks

25% vastajatest.

Kui võrrelda ajateenijate küsitluse esimese

küsitluslaine vastuseid teise laine vastustega,

siis saame öelda, et ajateenistus ei võimenda

vastajate hirme vaid pigem vähendab neid.

Võrdlus erinevate demograafiliste rühmade

ja ajateenistuse kutsete lõikes näitab, et vas-

tajate hinnanguis on väga või küllaltki tõe-

näolise rünnaku osatähtsus vähenenud. Kui

ajateenistuse alguses hindas Venemaa sõja-

list rünnakut Eesti vastu väga või küllaltki

tõenäoliseks 46% respondentidest, siis tee-

nistuse lõpus pidas rünnakut väga või kül-

laltki tõenäoliseks 34%. See viitab võimali-

kule arusaamade muutumisele ajateenistuse

perioodi vältel. Sellel muutusel võib olla kaks

põhjust: (1) Kuna sõda Ukrainas ei ole vahe-

peal eskaleerunud on ühiskonnas ohufoon

muutunud madalamaks, st võrreldes 2022.

aasta suvega on 2023. aasta suveks tekkinud

sõjaharjumus. (2) Teine mehhanism/ seletus

on aga see, et ajateenistuse jooksul on aja-

teenijad omandanud teadmisi ning saanud

teavet, mis on vähendanud ohutaju ning nad

on heidutuse toimimises rohkem veendu-

nud.

46

Joonis 3.1. „Kui tõenäoliseks Te peate Venemaa sõjalist rünnakut Eesti vastu?“ (teenistuse alguse ja lõpu küsitluse tulemused, %, n=1988)

Ajateenijate koduse keele võrdluses ilmne-

vad vastustes suured erinevused. Venemaa

sõjalist rünnakut peab täiesti ebatõenäoli-

seks 38% vene keelt koduse keelena rääkiva-

tes vastajatest. Samas, kui eesti keelt koduse

keelena kõnelev ajateenija peab Venemaa

rünnakut täiesti ebatõenäoliseks 8%. Mõ-

lema vastajate grupi puhul vähenevad rünna-

kut küllaltki või väga tõenäoliseks pidavate

vastajate osakaalud, kuigi üldjoontes jääb

erinevus püsima.

Kokkuvõttes on Venemaa ohu hindamine ko-

duse keele järgi eristataval kahel grupil oluli-

selt erinev. Erinevate haridustasemete lõikes

on rünnaku ohu tajutav tõenäosus vähene-

nud, eriti madalama haridustasemega vasta-

jate seas. Tajutav tõenäosus väheneb kõigis

vanuserühmades, kõige märgatavam muutus

on 22-aastaste ja vanemate seas. Kuigi de-

mograafiliste rühmade vahel on erinevusi, on

üldine suundumus rünnaku tajutava tõenäo-

suse vähenemine. Seda võivad mõjutada te-

gurid nagu muutuv poliitiline või jul-

geolekuolukord, muutused avalikus diskur-

suses või ajateenistuse ajal saadud kogemu-

sed.Lisaks tasub märkida, et ka täiesti eba-

tõenäoliste hinnangute arv kasvas kõikide

gruppide lõikes olulisel määral.

Järgmiseks vaatleme ajateenijate hinnangut

Eesti kaitstavusele relvastatud kallaletungi

20%

37%

31%

34%

36%

30%

33%

35%

34%

25%

49%

44%

46%

46%

42%

42%

47%

46%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60%

vene keel

eesti keel

KODUNE KEEL

keskhariduse järgne

keskharidus

põhiharidus

HARIDUS

22 ja vanemad

20-21-aastased

kuni 19-aastased

VANUS

KÕIK VASTAJAD

ajateenistuse algus ajateenistuse lõpp

47

korral ning võrdleme seda ajateenistuse al-

guse ja ajateenistuse lõpu küsitluse tulemus-

tega (vt. joonis 3.2).

Ajateenistuse alguses peab 70% vastanutest

Eestit võõrriigi relvastatud kallaletungi korral

kindlasti või tõenäoliselt kaitstavaks. Teenis-

tusele tuleku kutseid võrreldes annavad

kõige kõrgema hinnangu Eesti kaitstavusele

juuli- ja oktoobrikutsete ajateenijad, kellest

71% vastanutest hindab Eestit kindlasti või

tõenäoliselt kaitstavaks. Talvise kutse rühm

on siinkohal tunduvalt madalama hinnan-

guga (45%) ja seda põhjusel, et (1) talvise

kutse vastajate seas on proportsionaalselt

rohkem vene keelt koduse keelena kõnele-

vaid ajateenijaid kui teistes kutsetes ja vene

keelt koduse keelena kõneleva vastaja hin-

nangud Eesti kaitstavusele on ka üldjoontes

madalamad, (2) talvise kutse ajateenijad vas-

tasid küsimustikule veebruarikuus ehk Vene-

maa agressiooni foonil, mis langetas vasta-

jate seas ka Eesti kaitstavuse hinnangut. Selle

mõju on nähtav ka eesti keelt koduse keelena

kõneleva vastaja hinnangutes, mis olid sa-

muti teiste kutsete võrdluses tunduvalt ma-

dalamad. Kui juuli- ja oktoobrikutse vastaja-

test pidas Eestit kindlasti või tõenäoliselt

kaitstavaks 75-77% respondentidest, siis tal-

vises kutses oli nende hinnangute osakaal

51%.

Neist vastajaist, kes tulid ajateenistusse omal

algatusel, peab Eesti kaitstavust kindlasti või

tõenäoselt võimalikuks 74% ja kutsega tulnu-

test 64%.

Joonis 3.2. „Kuidas Teile tundub, kas võõrriigi relvastatud kallaletungi korral oleks võimalik Eestit kaitsta?“ (ajateenistuse alguse ja lõpu vastused, %, n=2241)

43%

69%

59%

69%

59%

62%

57%

68%

65%

47%

74%

65%

72%

67%

66%

64%

72%

70%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80%

vene keel

eesti keel

KODUNE KEEL

keskhariduse järgne

keskharidus

põhiharidus

HARIDUS

22 ja vanemad

20-21-aastased

kuni 19-aastased

VANUS

KÕIK VASTAJAD

ajateenistuse algus ajateenistuse lõpp

48

Vene keelt koduse keelena kõnelevast aja-

teenijast hindab Eestit kindlasti või tõenäoli-

selt kaitstavaks 47% vastajatest, samas kui

eesti keelt koduse keelena kasutavast ajatee-

nijast peab Eestit kindlasti või tõenäoliselt

kaitstavaks 74%. Hariduse tunnuse alusel

peavad Eestit kaitstavaks enim keskharidu-

sega ajateenijad (72%). Lisaks on erinevus ka

vanuselises lõikes, kus kuni 19-aastased aja-

teenijad hindavad Eesti kaitstavust teiste va-

nuserühmadega võrreldes kõrgemalt (vasta-

valt 72% ja 64-66%).

Teises küsitluslaines ehk ajateenistuse lõpu

võrdluses langes küsimuse, kas võõrriigi kal-

laletungi korral oleks võimalik Eestit kaitsta

„jah, kindlasti“ vastuste osakaal. Kui ajatee-

nistuse alguses pidas Eestit relvastatud kalla-

letungi korral kindlasti kaitstavaks 24% vas-

tanutest, siis ajateenistuse lõpus hindas Eestit

kaitstavaks 16% respondentidest. Sarnast

langustrendi esines ajateenistuse lõpuküsit-

luses kõikide gruppide lõikes, välja arvatud

talvise kutse puhul, kus hinnangud Eesti

kaitstavusele tõusid. Seega saame kinnitada

ohufooni tõlgendust.

Talvise kutse hinnangute tõus näitab, et Uk-

raina vastupanuvõime ja Venemaa suutma-

tus sõjas edu saavutada, andis ajateenijatele

kindlust ning tõstsid nende hinnanguid ka

Eesti kaitstavuse osas, seda näitavad nii ees-

tikeelse kui ka venekeelse grupi vastused. Li-

saks näitab see, milline on mõju subjektiivsel

ohutajul kaitsetahtele Eesti kaitstavuse hin-

nangute läbi.

Kuigi üldpildis püsib hinnang Eesti kaitstavu-

sele hea, siis positiivsete hinnangute langus

(vastused „jah, kindlasti) ja negatiivsete hin-

nangute tõus (kindlasti mitte), viitab as-

jaolule, et ka ajateenistusel on oma mõju

kaitstavuse hinnangule.

3.1.1. Ajateenijate kaitsetahe

Järgnevas etapis analüüsime, milline on aja-

teenijate kaitsetahe. Kaitsetahte oleme mõ-

testanud lahti järgmiselt: passiivse kaitsetah-

tena mõeldakse antud uuringu kontekstis

toetust riigi sõjalisele kaitsele ning aktiivne

kaitsetahe näitab valmidust ise sõdida või

osaleda riigikaitselistes tegevustes. Esmalt

vaatleme kaitsetahet läbi kahe küsimuse, mil-

lest esimene väljendab kaitsetahet passiivselt

„Kui Eestit rünnatakse, peame end igal juhul

relvadega kaitsma (n=2502)“ ning teine ak-

tiivselt „Kui Eestit rünnatakse, siis ma olen

valmis oma riiki kaitsma (n=2497)“ (vt. joonis

3.3).

Joonis 3.3 „Kas Eestit peaks kaitsma ning kas olen valmis Eestit kaitsma?“, %

23%

36%

33%

37%

28%

16%

9%

4%

6%

4%

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Kui Eestit rünnatakse, siis ma olen valmis oma riiki kaitsma (n=2497)

Kui Eestit rünnatakse, peame end igal juhul relvadega kaitsma (n=2502)

Olen täiesti nõus Olen nõus Ei ole nõus ega vastu Ei ole nõus Ei ole üldse nõus

49

Esmase võrdluse tulemused näitavad, et pas-

siivne kaitsetahe on ajateenijatel kõrge. Vas-

tajad, kes on nõus väitega, et kui Eestit rün-

natakse peame me riigina osutama relvasta-

tud vastupanu jagunevad järgmiselt: 36%

täiesti nõus ning 37% nõus. Aktiivset kaitse-

tahet väljendava väite puhul on aga vastused

mõnevõrra erinevad. Väite „kui Eestit rünna-

takse siis ma olen valmis oma riiki kaitsma“

puhul on „täiesti nõus“ vastuste osakaal 23%

ning „nõus“ vastuste osakaal 33%.

Selleks, et ajateenijate kaitsetahte mõistele

anda juurde sügavust ning vähendada

mõiste abstraktset tõlgendamist, lisame an-

tud küsimused võrdlusesse õppekogunemis-

tele tuleku küsimusega. Selline võrdlus lisab

kaitsetahtele objektiivsust ning annab meile

teadmise selle kohta, milline on ajateenija

valmisolek osaleda aktiivses kaitsetegevuses

rahuajal. Need vastajad, kes on nõus väide-

tega Eesti kaitsmise kohta ning nõus tulema

õppekogunemisele, väljendavad kindlamalt

oma valmidust osaleda kaitsetegevuses, kui

need, kes õppekogunemistel osaleda ei

soovi.

Õppekogunemisele meelsasti tulijate prot-

sendid jäävad väidetega nõustunutega kõr-

vutades vahemikku 36%-39% ehk teisisõnu

jääb ajateenijate aktiivne valmisolek 36%-

39% vahemikku. Võimalusel õppekogunemi-

sel mitteosalejate protsendid jäid väidete

võrdluses vahemikku 21%-37%, mis ilmes-

tab, kui suur osa on neid vastajaid, kes on

andnud püsitatud väitele riigikaitse konteks-

tis positiivse vastuse, kuid reaalselt aktiivses

kaitsetegevuses osaleda ei sooviks. Vastajad,

kes ei olnud väidetega nõus, ei soovi osaleda

ka järgmisel õppekogunemisel või tuleks

sinna vastumeelselt. See on üsna ootuspä-

rane ja loogiline tulemus ning näitab antud

võrdluste asjakohasust.

Kokkuvõttes näitab kolme küsimuse analüüs,

et ajateenijad, kes arvavad, et Eestit tuleks

kaitsta ning usuvad selle kaitstavusse, on

nõus ka ise kaitsetegevuses osalema. Selle il-

mestamiseks viisime läbi korrelatsioonana-

lüüsi, mille tulemused näitasid, et Eestile suu-

natud rünnaku korral kaitset puudutavate ar-

vamustega seotud muutujate vahel on statis-

tiliselt olulised positiivsed korrelatsioonid

(korrelatsioonikordaja 0,5-0,6). See tähen-

dab, et kaitsehoiakute kontekstis inimesed,

kes väljendavad valmisolekut Eestit relvaga

kaitsta, usuvad ka võimalusse riiki relvastatud

rünnaku korral edukalt kaitsta. Lisaks nõustu-

vad need, kes on valmis oma riiki kaitsma, nii

väidetega relvadega kaitsmise kohta kui ka

eduka kaitse võimalikkuse kohta.

3.1.2. Ajateenija riigikaitseline identiteet

Ajateenijate riigikaitseliste hoiakute analüü-

simiseks vaatleme, kuidas hindavad ajateeni-

jad enda riigikaitselist rolli. Küsimustik sisal-

das nelja vastandlike väidete paari, mille suh-

tes vastaja sai end paigutada 10-pallist skaa-

lat kasutades. Vastavalt vastus „1“ tähistas

täielikku toetust vasakpoolsele seisukohale ja

„10“ parempoolsele. Ülejäänud skaalaposit-

sioonid näitasid, kumma seisukoha poole

vastaja rohkem kaldub (tabel 3.1). nelja vas-

tandliku väite alusel.

Analüüsiks koondasime antud vastused

skaalal kolme rühma: vastused 1-3 näitavad

toetust vasakul skaala poolel olevale seisuko-

hale, vastused 8-10 paremal asuvale. Vastu-

sed 4-7 näitavad asumist vahepealsel posit-

sioonil.

50

Tabel 3.1. Riigikaitselisi hoiakuid mõõtvad vastandlikud väidetepaarid kompleksuuringu küsimustikus.

A (1) Läbin/ läbisin ajateenistuse, et panustada

reservväelasena riigikaitsesse

(10) Läbisin ajateenistuse, kuid ei näe oma

pikemaajalist rolli riigikaitses

B

(1) Reservõppekogunemised tagavad re-

servväelaste väljaõppe taseme säilimise ja

tugevdavad riigi kaitsevõimet

(10) Reservõppekogunemised on reserv-

väelaste jaoks aja ja riigi jaoks raha raiska-

mine

C

(1) Mulle tundub õige, et Eestis on kohustus-

lik ajateenistus ja reservarmeel põhinev riigi-

kaitse

(10) Minu arvates võiks Eesti loobuda ko-

hustuslikust ajateenistusest ja reservar-

meel põhinevast riigikaitsest

D (1) Kui Eestile tungitaks kallale, oleksin val-

mis osalema kaitsetegevuses

(10) Kui Eestile tungitaks kallale, hoiaksin

kaitsetegevusest pigem kõrvale

Vaadates joonist 3.4 näeme, et ajateenistuse

alguses kalduvad vastajad väitele A vastami-

sel paremale telgjoont ehk suur osa ajateeni-

jatest ei näe teenistuse alguses enda rolli re-

servväelasena riigikaitsesse panustades.

Neid, kes näevad enda rolli riigikaitsesse re-

servväelasena panustades, on ligikaudu kaks

korda vähem kui neid, kes seda rolli ei näe.

Kutsete lõikes kerkib tugevamalt esile talvise

kutse ajateenija, kellest 64% ei näe endid rii-

gikaitsesse reservväelasena panustamas.

Väitele B vastanutest kaldub enamus (56%)

respondentidest vasakule skaala poolele,

kuhu koonduvad hinnangud, et reservõppe-

kogunemised tagavad reservväelaste väl-

jaõppe taseme säilimise ja tugevdavad riigi

kaitsevõimet. Kutsete lõikes eristub jällegi

talvine kutse, millest üksnes 29% leiab, et õp-

pekogunemisi on kaitsevõime tugevdami-

seks vaja.

Väide C käsitleb endas ajateenistuse kohus-

tuslikkuse hoiakut, milles vasakpoolne skaala

hindab reservarmeed oluliseks ja ajateenis-

tust vajalikuks ning parempoolsed hinnan-

gud näitavad nende osakaalu, kes loobuks

ajateenistusest täielikult. Ajateenijaist 50%

jaoks on õige, et Eestis on kohustuslik ajatee-

nistus ja reservarmeel põhinev riigikaitse.

19% vastajaist seda seisukohta ei poolda.

Väite D tulemustest selgub, et 47% ajateeni-

jaist oleks valmis osalema kaitsetegevuses

ning 18% hoiaks kaitsetegevusest pigem kõr-

vale. 35% jääb oma hinnangutes keskmisele

positsioonile.

Hoiakute võrdluses ajateenistuse alguse ning

lõpu vastuste lõikes näeme, et väite A puhul,

kus vastajad hindasid oma rolli peale ajatee-

nistust, on toimunud positiivne nihe vasakule

ehk osa neid ajateenijaid, kes teenistuse al-

guses ei näinud oma rolli reservväelasena, on

muutnud oma arvamust.

Ajateenistuse lõpus näevad tulevased reserv-

väelased õppekogunemisi mõnevõrra vähem

olulisena. Kui ajateenistuse alguses hindas

56% vastajatest kõrgelt õppekogunemiste

olulisust, siis ajateenistuse lõpus on selle hin-

nangu juurde jäänud 47% vastajatest.

Väite C puhul tõusis ajateenistuse lõpus

nende hoiakute osakaal, mis peab õigeks, et

Eestis on reservarmeel põhinev riigikaitse

ning kohustuslik ajateenistus. Kui varem pi-

das reservarmeed ja ajateenistust õigeks 50%

vastajatest, siis ajateenistuse lõpus tõusis po-

sitiivsete hoiakute osakaal 53%-ni.

Väite D hoiakutes olulist muutust ei esine-

nud, see tähendab, et ajateenijad, kes oli aja-

teenistuse alguses nõus Eestile kallale tungi-

mise korral kaitsetegevuses osalema, on seda

51

ka jätkuvalt. Kui ajateenistuse alguses oli po-

sitiivsete väärtuste osakaal 47% siis ajatee-

nistuse lõpus oli hoiaku osakaaluks 46%. Sa-

mas on teenistuse lõppedes jätkuvalt 20%

neid, kes Eestile kallaletungi korral hoiaks

kaitsetegevusest pigem kõrvale.

Joonis 3.4 Riigikaitselised hoiakud ajateenistuse alguses ning ajateenistuse lõpus, %

3.1.3. Ajateenijate riigikaitselased hoiakud

ajateenijate tüüpide lõikes

Kuna varasemad uuringud on näidanud, et

ajateenistusse tuleku meelestatus ja motivee-

ritus mängivad suurt rolli suhtumisele ajatee-

nistusse ning ajateenijate teenistuskäigu ko-

gemusele, analüüsime ajateenijate meelesta-

tust ka riigikaitseliste hoiakute kontekstis ning

võrdleme muutusi teenistuskäigu alguse ja

lõpu vastustes. Analüüsis on kasutatud nelja

erinevat ajateenija tüüpi15 ning suhtumist rii-

gikaitsesse läbi nelja vastandliku väite (3.1).

Aktiivne vabatahtlik on üldjoones väga po-

sitiivsete riigikaitseliste hinnangutega (vt. joo-

15 vt Kasearu, K.; Truusa, T.-T. (2016). Ajateenistusse

asumise mustrid ja motiivid ning seos hoiaku-

tega ajateenistuse jooksul. – Ajateenijate hoia-

kute, tervise ja käitumise muutumine ajateenis-

tuse käigus. Ajateenijate kompleksuuringu 2016.

nis 3.5). Kuigi andmed näitavad, et ajateenis-

tuse kogemus võis omada tema riigikaitselis-

tele hoiakutele mõningast negatiivset mõju.

Kui võrrelda aktiivse vabatahtliku reservväela-

sena panustamise soovi ajateenistuse alguses

ja lõpus, siis selgub, et aktiivsetel vabatahtlikel

keskmiste väärtuste osakaal ajateenistuse lõ-

pus mõnevõrra langes ning suuremate väär-

tuste ehk negatiivsete hoiakute osakaal nende

arvelt tõusis. Nende ajateenijate osakaal, kes

nägid enda rolli ajateenistuse alguses kindla-

mini, jäi samaks. Lisaks langes ajateenistuse

käigus aktiivsel vabatahtlikul oluliselt suhtu-

mine reservväelaste õppekogunemisele. Kui

varem arvas 81%, et õppekogunemised taga-

vad reservväelaste väljaõppetaseme säilimise

aasta pilootuuringu tulemuste aruanne. KVÜÕA,

TÜ, TAI, SJKK 2018, lk 12–27.

https://www.kvak.ee/files/2018/03/Ajateenijate_

kompleksuuringu-2016.-2017.aruanne.pdf

46%

53%

47%

26%

47%

50%

56%

23%

34%

29%

35%

27%

35%

31%

33%

32%

20%

18%

18%

47%

18%

19%

11%

45%

0% 20% 40% 60% 80% 100%

D koond lõpp

C koond lõpp

B koond lõpp

A koond lõpp

D koond (n=2319)

C koond (n=2162)

B koond (n=2204)

A Koond (n=2299)

"1-3" "4-7" "8-10"

52

ja tugevdavad riigi kaitsevõimet, siis teenis-

tuse lõpus kahanes nende osakaal 61%-ni. 4%

võrra langes ka aktiivsetel vabatahtlikel nende

vastuste osakaal, kes pidasid reservarmeed ja

ajateenistust õigeks. Lisaks langes ka nende

tugevate hinnangute osakaal, mis hindasid

valmisolekut rünnaku korral Eestit kaitsta.

Joonis 3.5 Ajateenijate riigikaitselased hoiakud ajateenijate tüüpide lõikes

Kohustuse ajastaja tüüp paikneb hoiakute

hinnangutes valdavalt keskel, kuid omades

ka teatud väidete juures positiivsemaid hin-

nanguid. Suurem osas kohustuste ajastaja-

test ei näe tulevikus oma rolli reservväela-

sena (53%), kuigi tema suhtumine õppeko-

gunemistele on pigem positiivne: skaalal on

positiivseid hinnanguid 43% ning keskmisi

hinnanguid on 40%. Sarnane jaotus esineb

nii ajateenistuse ja reservväe õiguse hinnan-

gutes, kui ka valmisolekus Eestit kaitsta. Võr-

reldes kohustuste ajastaja seisukohti ajatee-

nistuse alguses ja lõpus, näeme, et ajateenis-

tuse lõpus on muutnud positiivsemaks hin-

nangud reservväelase rollile (+10%), ajatee-

nistuse ja reservväe õigsusele (+7%) ning

tõusnud valmisolek Eestit rünnaku korral

kaitsta (+6%). Langenud on positiivsete hin-

nangute arv reservväelase õppekogunemi-

sele (-10%).

Vabatahtlikud kutse ootajad on enamasti

positiivselt meelestatud riigikaitseliste hoia-

kute suhtes ehk neil esineb rohkem positiiv-

semaid (1-3) hinnanguid antud väidete skaa-

28%

62%

40%

75%

37%

62%

49%

76%

35%

56%

43%

67%

12%

37%

21%

53%

43%

25%

37%

18%

35%

27%

33%

18%

38%

33%

40%

24%

24%

30%

25%

24%

29%

13%

23%

7%

28%

11%

18%

6%

27%

11%

17%

9%

64%

33%

54%

23%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

D Vastumeelsed seadusetäitjad n=765

D Vabatahtlikud kutse ootajad n=266

D Kohustuse ajastajad n=504

D Aktiivsed vabatahtlikud n=408

C Vastumeelsed seadusetäitjad n=778

C Vabatahtlikud kutse ootajad n=263

C Kohustuse ajastajad n=509

C Aktiivsed vabatahtlikud n=407

B Vastumeelsed seadusetäitjad n=778

B Vabatahtlikud kutse ootajad n=263

B Kohustuse ajastajad n=509

B Aktiivsed vabatahtlikud n=407

A Vastumeelsed seadusetäitjad N=806

A Vabatahtlikud kutse ootajad n=272

A Kohustuse ajastajad n=530

A Aktiivsed vabatahtlikud n=414

"1-3" "4-7" "8-10"

53

lal, kuigi ajateenistuse alguse ja lõpu võrdlu-

ses on kõikide tugevate hoiakute osakaalud

langenud. Vabatahtlikest kutse saajatel on

üldiselt kõrge tahe Eestit kaitsta („1-3“ 62%),

nad peavad enamasti õigeks ajateenistust ja

reservarmeed („1-3“ 62%) ning väärtustavad

õppekogunemisi (56%). Reservväelase rolli

hinnangud jagunevad vabatahtlikel kutse

ootajatel hinnangute vahel ühtlaselt (30%-

37%) .

Viimase analüüsitava grupina vaatleme vas-

tumeelseid seadusetäitjad, kelle hinnangud

riigikaitselistele hoiakutele asetsevad pare-

mal pool telgjoont ehk on negatiivsed. Vas-

tumeelsetest seadusetäitjatest näeb kindlasti

oma rolli peale ajateenistust reservväelasena

üksnes 12% vastajatest, 35% peab vajalikuks

õppekogunemisi ning 37% peab õigeks aja-

teenistust ning reservväel põhinevat armeed.

Samuti on neil madal valmisolek Eestit ründe

korral kaitsta („1-3“ 28%). Ajateenistuse lõpu

ja alguse võrdluses on vastumeelsetel seadu-

setäitjate grupil langenud positiivsete hin-

nangute osakaal õppekogunemistele (-6%).

Suuremal määral on tõusnud ajateenistuse

vajalikkuse hinnangute osakaal (+7%) ning

väga vähesel määral tõusnud nägemus re-

servväelase rollist (+2%) ning valmisolek Ees-

tit rünnaku korral kaitsta (+2%).

3.2 Riigikaitsja ohutaju

Kaitsetahte analüüsimisel on olulisel kohal

konflikti olemus ning üksikindiviidile määra-

tud riigikaitseline roll. Järgnevalt vaatleme

erinevate gruppide (reservväelaste, ajateeni-

jate, kaitseliitlaste) kaitsetahet ning kaitse-

tahte seoseid hoiakute, väärtushinnangute ja

julgeolekuriskide tajumisega.

Joonis 3.6. „Kui tõenäoliseks Te peate Venemaa sõjalist rünnakut Eesti vastu?“ (koondtulemused õp- pustel osalenute lõikes, %)

Kõigepealt toome võrdlusesse ohutaju ning

vaatleme, kuidas hindavad Venemaa sõjalise

rünnaku tõenäosust kaitseliitlased, ajateeni-

jad ning reservväelased. Võrrelduna teiste

gruppidega (vt. joonis 3.6) peab ajateenija

Venemaa rünnakut suuremal määral mitte

eriti (53%) või täiesti ebatõenäoliseks (13%).

Nõndanimetatud maakaitse reserv ja kuum

reserv on oma hinnangutes üsna sarnased.

Kõige enam eristuvad teistest gruppidest

5%

6%

9%

5%

35%

28%

49%

29%

56%

53%

40%

58%

4%

13%

2%

8%

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Ussisõnad 2023 (maakaitse reserv)n=1766

Ajateenijate küsitlus 2023 n=2168

Kevadtorm 2023 (kaitseliitlane)n=756

Kevadtorm 2023 (reserväelane)n=785

Väga tõenäoline Küllaltki tõenäoline Mitte eriti tõenäoline Täiesti ebatõenäoline

54

kaitseliitlased, kellest üksnes 2% peab Vene-

maa rünnakut täiesti ebatõenäoliseks ning

väga või küllaltki tõenäoliseks peab seda

lausa 58% vastanutest.

Analüüsides hinnanguid Eesti kaitstavusele

ajateenijate, reservväelaste ja kaitseliitlaste

koondtulemuste lõikes, ilmneb, et ajateeni-

jate hinnangud on Eesti kaitstavuse osas

kõige madalamad (vt joonis 3.7). Kui üksnes

16% ajateenijatest peab Eestit kindlasti kaits-

tavaks, siis nn maakaitse reservist peab Eestit

kindlasti kaitstavaks 32% ning kuumast re-

servist 34% vastanutest. Kõige kõrgema hin-

nangu Eesti kaitstavusele annab kaitseliit-

lane, kellest 68% peab Eestit kindlasti kaitsta-

vaks.

Joonis 3.7. „Kuidas Teile tundub, kas võõrriigi relvastatud kallaletungi korral oleks võimalik Eestit kaitsta?“ (koondtulemused, %)

Kui vaadelda ohutaju ja usku Eesti kaitsta-

vusse, siis näeme, et kõrgemad väärtused

ohuhinnangute ja kaitstavuse suhtes esine-

vad kaitseliitlastel. Selline seos esineb see-

tõttu, et Kaitseliit on vabatahtlik organisat-

sioon ning usk Eesti kaitstavusse peab or-

ganisatsiooniga liitumisel olema suur, kuid

see näitab ühtlasi ka seda, et selle grupi pu-

hul on liitumist võimendanud suurenenud

julgeolekuoht ja kõrgem ohutaju. Enne

suurenenud julgeolekuohtu oli Kaitseliidu

16 https://www.kaitseliit.ee/files/kaitse-

liit/img/files/Aruanne_2021.pdf

17 https://www.err.ee/1608544477/naiskodu-

kaitsjate-ja-kaitseliitlaste-arv-on-soja-algu-

sest-kiiresti-kasvanud

liikmete arv pidevas langustrendis, kui

2018. aastal oli Kaitseliidu liikmeskond

kokku 26 069 inimest, siis 2021. aastal oli

kaitseliitlaste arv langenud 25 355 liik-

meni16. Vahetult peale Venemaa agres-

siooni kasvas Kaitseliidu liikmete arv ühe

kuuga 1428 inimese võrra17 ning 2022 aasta

lõpuks oli kaitseliidu liikmeskond kokku

29 098 inimest18. Kokkuvõttes, jul-

geolekuolukorra muutudes astub inimene

18 https://www.kaitseliit.ee/files/kaitse-

liit/img/files/2022_majandu-

saasta_aruanne.pdf

32%

16%

68%

34%

51%

48%

28%

47%

15%

27%

4%

16%

9%

3%

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Ussisõnad 2023 (maakaitse

reserv)n=1766

Ajateenijate küsitlus 2023 n=2168

Kevadtorm 2023 (kaitseliitlane)n=773

Kevadtorm 2023 (reservväelane)n=769

Jah, kindlasti Tõenäoliselt küll Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte

55

Kaitseliitu, kuna ta usub Eesti kaitstavusse

ning tunneb, et tema panus on oluline.

3.2.1. Kaitsetahe

Kui võrrelda tulemusi reservväelaste ja kait-

seliitlastega (vt joonis 3.8), selgub, et kait-

seliitlased on enim nõus osalema Eesti kait-

setegevuses ning ajateenijate tahe osale-

miseks on selles võrdluses kõige madalam.

Kaitseliitlastest on nõus kindlasti või tõe-

näoliselt relvastatud kaitsetegevuses osa-

lema 99% vastanutest, maakaitse reserv-

väelastest (Ussisõnad 2023) 91% vastajatest

ning kuumast reservist (Kevadtorm 2023

reservväelased) on nõus kindlasti või tõe-

näoliselt relvastatud kaitsetegevuses osa-

lema 88% vastanutest. Ajateenijate küsitlu-

ses ei olnud täpselt sama küsimust, mida

kasutati reservväelaste ja kaitseliitlaste õp-

puse küsimustikes ning seetõttu kasuta-

sime nende puhul sisult ja skaalalt sama-

laadset küsimust „Kui Eestit rünnatakse, siis

ma olen valmis oma riiki kaitsma?“ ajatee-

nijatest 24% vastas, et on kindlasti valmis

riiki kaitsma ning 33% andis hinnangu, et

on tõenäoliselt selleks valmis. 28% vastaja-

test ei olnud antud väite poolt ega vastu,

mida võime tõlgendada samaväärselt „ei

oska vastata“ vastusevariandiga. Lisaks tõu-

sis teistega võrdluses esile ka suurem „tõe-

näoliselt“ ja „kindlasti mitte“ vastuste osa-

kaal. Siinkohal tuleb märkida, et värske re-

servväelase esimesel õppekogunemisel

(Kevadtorm 2023) on riigikaitseline meeles-

tatus ja usk kaitsevõimesse kõrgem, kui

seda on ajateenistuse lõpus.

Joonis 3.8. Kaitsevalmidus (Ajateenijate puhul on kasutatud küsimust: „Kui Eestit rünnatakse, siis ma olen valmis oma riiki kaitsma?“; kaitseliitlaste ja reservväelaste puhul: „Kui Eestile tungitaks kallale, kas olete valmis oma võimete ja oskuste kohaselt osalema kaitsetegevuses relvastatud vastupanu osutades?“, %)

Sellised tulemused on tingitud mitmest as-

pektist: (1) ajateenistuse lõpus on teenistu-

sest tekkinud teatav tüdimus ning seetõttu

antakse negatiivsem hinnang, (2) peale aja-

teenistust ja õppekogunemise vahel tekivad

elulised muutused, mis mõjutavad kaitseta-

het ning soovi kaitsetegevuses osaleda, (3) li-

saks tuleb tulemuste võrdlemisel arvestada

asjaoluga, et juba õppekogunemisel osale-

mine näitab reservväelase kõrgendatud mo-

tivatsiooni ning küsimustikule vastanud on

samuti teatud mõttes juba motiveeritumad

44%

24%

80%

46%

47%

33%

19%

42%

28%

7%

9%

8%

6%

4%

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Ussisõnad 2023 (maakaitse

reserv)n=1743

Ajateenijate küsitlus 2023 n=2690

Kevadtorm 2023 (kaiseliitlane)n=772

Kevadtorm 2023 (reservväelane)n=781

Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei ole poolt ega vastu

Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte

56

3.2.2 Riigikaitsja identiteet

Riigikaitseliste hoiakute võrdlemiseks vaat-

leme, kuidas liigituvad ajateenijad, kaitseliit-

lased ning reservväelased nelja vastandliku

väite alusel (tabel 3.1). Kuna ajateenijate kü-

sitluses oli väidete vastuste skaala pöördvõr-

deline reservväelaste ning kaitseliitlaste

omaga, tõstsime need ümber selliselt, et vas-

tus „1“ tähistas täielikku toetust vasakpool-

sele seisukohale (positiivne) ja „10“ parem-

poolsele (negatiivne). Skaalal on koondatud

vastused kolme rühma: vastused 1-3 näi-

tevad toetust vasakul skaala poolel olevale

seisukohale, vastused 8-10 paremal asuvale.

Vastused 4-7 näitavad asumist vahepealsel

positsioonil.

Vaadates joonist 3.9 näeme, et kaitseliitlaste

vastused jaotuvad enim skaalapunktidel 1-3,

mis tähistavad tugevaid positiivseid hinnan-

guid riigikaitsele. Ajateenijate puhul on jao-

tumine kõigis nendes punktides kõige mada-

lam. Reservväelastel paigutuvad ajateenijate

ning kaitseliitlaste vahele, olles pigem kaldu

vasakpoolsele teljele ehk tugevamale posi-

tiivsemale hoiakule.

Joonis 3.9. Riigikaitselised hoiakud ajateenijate, reservväelaste ning kaitseliitlaste võrdluses, %

65%

64%

95%

46%

76%

72%

94%

52%

62%

53%

85%

47%

43%

45%

78%

26%

28%

26%

4%

34%

19%

21%

4%

30%

31%

32%

12%

36%

37%

33%

17%

27%

7%

10%

1%

20%

5%

7%

2%

18%

7%

15%

3%

17%

20%

22%

5%

47%

0% 20% 40% 60% 80% 100%

D reserv (maakaitse)…

D reserv (Kevadtorm)…

D kaitseliitlane (n=773)

D ajateenija (n=2264)

C reserv (maakaitse)(n=1800)

C reserv (Kevadtorm)…

C kaitseliitlane (n=774)

C ajateenija (n=2289)

B reserv (maakaitse)(n=1803)

B reserv (Kevadtorm)(n=795)

B kaitseliitlane (n=775)

B ajateenija (n=2331)

A reserv (maakaitse)…

A reserv (Kevadtorm)…

A kaitseliitlane (n=372)

A ajateenija (n=2361)

"1-3" "4-7" "8-10"

57

Väite A puhul, milles väiksem väärtus (1) tä-

histab kindlat valmisolekut reservväelasena

riigikaitsesse panustada ning suurem väärtus

(10) tähistab panustamise soovi puudumist,

näeme, et üksnes 26% ajateenijatest soovib

panustada reservväelasena riigikaitsesse.

Nii maakaitse reservväelased kui ka Kevad-

tormi reservväelased on väga sarnaste hin-

nangutega ning neist soovib riigikaitsesse

panustada 43-45% vastajatest. Kaitseliitlased

on ennast määratlenud kõige kindlamini,

78% vastajatest paigutub väärtuste „1-3“ juu-

res.

Alla poole ajateenijatest hindab õppekogu-

nemisi kõrgelt (47%). Ussisõnade õppusel

osalenud maakaitseüksuse reservväelased

hindavad reservväljaõppe-kogunemisi kõr-

gemalt (62%) kui Kevadtormil osalenud re-

servväelased (53%). Kaitseliitlaste jaoks on

õppekogunemiste vajalikkuse osas kõige

kõrgem hinnang (85%).

94% kaitseliitlastest peab ajateenistust ja re-

servväel põhinevat riigikaitset õigeks. Re-

servväelased hindavad seda samuti kõrgelt:

nn kuumast reservist 72% ning maakaitse re-

servist 76% on oma hinnangutest 1-3 punkti

vahemikus. Ajateenijatest peab ajateenistust

kindlasti vajalikuks 53% vastajatest.

Neljandaks vaatleme, kuidas paiknevad vas-

tused väite: „Kui Eestile tungitaks kallale,

oleksin valmis osalema kaitsetegevuses“

kohta. Ajateenijate tugevate hinnangute

paiknevus antud küsimuses on paremal pool

telgjoont, mis tähendab, et enamus ajateeni-

jaid ei ole kõrgelt motiveeritud osalema Eesti

kaitses võõrriigi kallaletungi korral. Kõige

kindlamalt hindab oma valmisolekut Eestit

kaitsta kaitseliitlane, kellest 95% hinnangud

on „1-3“ punkti vahemikus ning 4%-il „4-7“

juures. Kevadtormi ning maakaitseüksuse re-

servväelaste hinnangud on antud küsimuses

väga sarnased ning nende tugevad hinnan-

gud jäävad 64-65% vahemikku.

Kokkuvõte

Peatükk võttis kokku ajateenijate, reservväe-

laste ning kaitseliitlaste riigikaitse ja kaitse-

tahtelised hoiakud. Analüüsis kasutati uurin-

guküsimusi, mis puudutavad reservväelase

identiteeti, ohu tajumist, tahet või nõusole-

kut osalemaks kaitsetegevuses ning meel-

sust.

Uuringust selgub, et enamus ajateenijaid

peavad Venemaa sõjalist rünnakut Eesti

vastu ebatõenäoliseks. Ohutaju langes aja-

teenistuse käigus ning võib olla tingitud as-

jaolust, et sõjaliseks ohuks peetav Venemaa

ei ole Ukrainas suutnud suuremat läbimurret

saavutada ning seetõttu ei hinda ajateenijad

eriti tõenäoliseks, et sõda võiks laieneda Uk-

rainast välja. Venemaa rünnaku korral peab

Eestit kindlasti või tõenäoliselt kaitstavaks

65% ajateenijatest. Venemaa agressioon Uk-

rainas avaldab ka selget mõju antud näita-

jele. Nimelt, talvise kutse ajateenijatel, kes

vastasid küsimustikule veebruarikuus, on

märgatavalt väiksem usk Eesti kaitstavusse,

kui seda oli oktoobri ja juuli kutse puhul. Tal-

vise kutse puhul näeme, et usk Eesti kaitsta-

vusse on ajateenistuse lõpus tunduvalt tõus-

nud, samas kui teiste kutsete puhul, see mõ-

nevõrra vähenes.

Ajateenijate kaitsetahte analüüs näitas, et

ajateenijad, kes arvavad, et Eestit tuleks

kaitsta ning usuvad selle kaitstavusse on

nõus ka ise kaitsetegevuses osalema. Ajatee-

nijate aktiivne valmisolek kaitsetegevuses

osaleda on 36-39% vahemikus. Ajateenijate

riigikaitselased hoiakud on valdavalt positiiv-

sed, kuigi kindlate väärtuste osakaal hoiakute

jagunemisel jääb kõigi väidete lõikes alla

poole.

58

Ajateenijate tulemusi reservväelaste ja kait-

seliitlaste omadega võrreldes ilmnes, et kõr-

gemad väärtused ohuhinnangute ja Eesti

kaitstavuse suhtes esinevad kaitseliitlastel

ning kõige madalamad ajateenijatel. Võrrel-

duna teiste gruppidega hindavad ajateenijad

Venemaa ohtu kõige väiksemaks. Reservväe-

lased on oma hinnangutes üsna sarnased,

asetudes kaitseliitlaste ja ajateenijate vahele.

Kõige enim eristub teistest kaitseliitlane.

Kaitseliitlastest on nõus kindlasti või tõenäo-

liselt relvastatud kaitsetegevuses osalema

99% vastanutest. Kuumast reservist on nõus

kindlasti või tõenäoliselt relvastatud kaitsete-

gevuses osalema 81% vastanutest ning maa-

kaitseüksuste reservist 83% vastajatest.

Ajateenijatest 24% vastas, et on kindlasti val-

mis riiki kaitsma ning 33% andis hinnangu, et

on tõenäoliselt selleks valmis. Riigikaitseliste

seisukohtade võrdluses nähtub, et kaitseliit-

laste vastused jaotuvad enim skaalapunktidel

1-3, mis tähistavad tugevaid positiivseid hin-

nanguid riigikaitselistele hoiakutele, samuti

on vasakpoolsele teljele ehk tugevama

hoiaku suunas kaldu reservväelased. Reserv-

väelased ning maakaitseüksuse reservväela-

sed on oma hinnangute poolest üsna sarna-

sed. Erinevus tõusis esile õppekogunemisi

puudutavas küsimuses, kus Kevadtormil osa-

lenud ei pidanud õppusi niivõrd vajalikuks

kui seda tegid maakaitseüksuse reservväela-

sed.

Ajateenijate puhul on jaotumine kõigis nen-

des punktides gruppide võrdluses madalaim.

Uuringust selgub, et enamus ajateenijaid ei

ole kõrgelt motiveeritud osalema Eesti kalla-

letungi korral kaitsetegevuses, jäädes oma

hinnangutest pigem keskmiste väärtuste

juurde. Kõige kindlamalt hindab oma val-

misolekut kaitseliitlane.

59

4. AJATEENIJATE OOTUSED

JA HINNANG

SAAVUTATULE

Liina-Mai Tooding, Kairi Kasearu

Sissejuhatus

Ühiskonnas laiemalt on levinud teatud ku-

vand ajateenistusest, see põhineb nii indivi-

duaalsetel kogemustel, meedias kajastatul,

kuid ka stereotüüpe taastootvatel mängufil-

midel. Selline üldine kuvand, mis võib ka eri-

nevate sotsiaalsete gruppide vahel märkimis-

väärselt varieeruda, loob aluse ka ootusteks,

millega ajateenijad teenistusse tulevad.

Lillemäe ja Tulk (2023)19 toovad esile, et

2021/22 aastakäigu noormeeste kogemuse-

põhised ootused varieeruvad ja ebakõla võib

tekkida kõrgendatud ootuste puhul, mille

aluseks on ühiskondlik kuvand ajateenistu-

sest kui maskuliinsust ja distsipliini rõhuta-

vast institutsioonist. Lisaks taolisele kuvan-

dile on oluline mõista kuivõrd ajateenijate

ootused vastavad ühiskondlikule kokkulep-

pele20.

Riigikaitse aluseks Eestis on sotsiaalne lepe

reservkaitses osalemiseks. Selle oluline osa

19 Lillemäe, E., Tulk, M-L. (2023). Ettekujutus aja-

teenistusest ja selle muutumine: etnograafilise

uuringu tekstikaeve. EMA Occasional Papers,

16, 24-42.

20 Kasearu, K., Lillemäe, E., & Ben-Ari, E. (2022).

The Military Covenant, Contractual Relations,

on sõjaliste oskuste ja võitlusvalmiduse õpe-

tamine kohustusliku ajateenistuse raames.

Mida paremas kooskõlas riigikaitse vajadus-

tega on noorte ootused elukaare sellel etapil,

seda tõhusamat panust on oodata reserv-

kaitsesse. Ootustes ajateenistuse suhtes väl-

jendavad ajateenijad teenistuse alguses oma

soove ligi aasta kestvale teenistusele ja val-

midust kasutada ajateenistuse võimalusi

ootuste realiseerimiseks, aga teisalt peegel-

davad ootused osaliselt ka tähendust, mille

ajateenija omistab kaitseväele. Ajateenijad

tulevad teenistusse erinevate eelteadmiste,

hoiakute ja oskustega ning nendest ja ka aja-

teenistuse korraldusest oleneb, millisel mää-

ral teenistuse alguse ootused realiseeruvad.

Ajateenistuses saavutatud eesmärkide ko-

gum, mida hinnatakse teenistuse lõpus, pee-

geldab ühelt poolt, ajateenija individuaalseid

ettekujutusi teenistusest ja omaenese saavu-

tustest, teiselt poolt aga tingimusi, millesse

ootused asetusid. Ootuste täitumise indivi-

and Social Cohesion in Democracies: Estonia

as an Exploratory Case Study. Armed Forces &

Society, 0095327X221100769.

https://doi.org/10.1177/0095327X221100769

60

duaalsed motivaatorid ajateenistusse panus-

tamiseks on need „tööriistad“, mille abil saab

teataval määral suunata eesmärkide saavuta-

mist. Kui ajateenistus võimendab motivaato-

reid, siis on teenistus subjektiivselt tulemus-

lik; kui aga nõrgendab, siis mitte.

Aruande selles osas uuritakse ootuste, saavu-

tatud eesmärkide ja teenistusse panustamise

motiivide vahelisi seoseid, aga samuti

ootuste ja eesmärkide peegeldust tulevaste

reservväelaste riigikaitsealastes hoiakutes.

Analüüs jaguneb järgmisteks uurimisüle-

sanneteks:

 tuua esile ette antud ootuste ja saavuta-

tud eesmärkide hinnangud eesmärgiga

võrrelda nende olulisuse järjekorda, osa

4.1.1;

 toetudes hinnangute vahelisele seosele

tuletada üksikootustest ja -eesmärkidest

kokkuvõtlikud koondnäitajad (statistili-

sed peakomponendid) edasise analüüsi

kompaktsema alusena, osa 4.1.2;

 uurida, kuivõrd saab ootusi kirjeldada

ajateenija teenistuseelse tausta kaudu,

osa 4.1.3;

 selgitada teenistusse panustamise indivi-

duaalse motivatsiooni tugevuse ja moti-

vatsiooni muutuse tähendust ootuste

edasikandumisel ajateenistuse eesmärki-

deks, osa 4.2;

 hinnata, kuivõrd seotud on motivatsiooni

muutus teenistuse mõnede külgedega ja

ühtlasi prognoosida eesmärkide olulisust

nende külgede kaudu, osa 4.3;

 tuua esile, kuivõrd toovad suuremad

ootused ja olulisemaks arvestatud ees-

märgid kaasa positiivsemad riigikaitsea-

lased hoiakud, osa 4.4.

4.1. Ootused teenistusele ja

nende realiseerumise tajutud

olulisus

4.1.1. Tunnused ja nende jaotus

Ajateenistuse eri külgi puudutava 13 hinda-

miseks antud ootuse kohta küsiti ajateenijalt

teenistuse alguses, kui oluliseks ta arvestab

vastavat asjaolu eelseisvas teenistuses, kasu-

tades vastusevariante "jah, see on oluline",

"see on samuti oluline", "see ei ole nii olu-

line", "see ei ole üldse oluline". Ajateenistuse

lõpus küsiti samade vastusevariantidega, kui

oluliseks osutus teenistuses ootustele vasta-

vate eesmärkide saavutamine. Joonisel 4.1

on näidatud saadud vastuste protsendilised

jaotused (kahe esimese vastusevariandi sum-

maarse osatähtsuse järjekorras; kokkuvõte

keskmise ootuse ja eesmärgi keskmise oluli-

suse alusel annab praktiliselt sama järjestuse;

huvi korral küsida andmeid töörühmast).

Väga oluliseks või samuti oluliseks peetavate

asjaolude osatähtsus varieerub ootustena

piirides 76-95% ja saavutatud eesmärkidena

piirides 47-86%. Seega on ootused kõrged ja

ei leidu ootust, mida vähemalt kolmveerand

vastanuist ei peaks väga oluliseks või samuti

oluliseks. Eesmärkide olulisus varieerub laie-

mates piirides ja olulise-mitteolulise piir on

nihkunud allapoole. Siiski on poole ringis aja-

teenijaist arvestanud ka viimasteks paiguta-

tud eesmärke teenistuse väga olulisteks või

samuti olulisteks külgedeks. Üksmeel

ootuste olulisuses on suurem kui eesmärkide

hindamisel (keskmised vastavalt piirides 3,0 –

3,6 ja 2,4 – 3,3 ning standardhälbed piirides

0,6 – 0,9 ja 0,8 – 1,1; vastusevariantidele

omistatud arvulised väärtused: 1 – „see ei ole

üldse oluline“, 4 – „jah, see on oluline“).

Kas ootuste järgi olulised teenistuse küljed

osutuvad oluliseks ka teenistuses tajutud

eesmärkidena? Protsendiliste osakaalude

61

aritmeetiline võrdlus ei tundu nende kahe

tunnusrühma puhul õige, sest ootuste ja ees-

märkide hindeskaalad ei pruugi formaalsele

sarnasusele vaatamata tähenduse poolest

langeda kokku. Seepärast kõrvutame ootusi

ja saavutatud eesmärke olulisuse järjekorra

alusel (erinevust järjekorras näitavad nooled

joonise 4.1 kahe poole vahel).

Jooniselt näeme, et olulisuse järgi on otseselt

teenistusega seotud asjaolud tajutud ees-

märkide seas eespool kui ootuste seas.

Ootuste esiviisikus on üks otseselt teenistu-

sega seotud asjaolu (sõjaliste oskuste õpeta-

mine) ja ülejäänud peegeldavad pigem ene-

searenduse soove, mis kahtlemata on tule-

vase reservväelase puhul samuti tähtsad.

Saavutatud eesmärkide esiviisikusse nihkusid

ootuste eelviimaselt kohalt reservkaitseväe

ettevalmistamine ja ootuste keskpaigas ol-

nud rühma sidususe ja kokkuhoidmise aren-

damine. Hea füüsilise vormi saavutamine pai-

gutub eesmärkide olulisuse reas lõpupoole

nagu ka tsiviilhädaolukordades tegutsemise

oskused.

Saame kokkuvõtteks öelda, et ootustes väl-

jendati pigem abstraktseid noore inimese

soove edasi liikuda, kuid ajateenistuse tule-

mustes märgati pigem reservkaitseväelase

kujunemiseks olulist.

Korrelatsioonseos ootuse ja tähenduselt sel-

lele vastava eesmärgi vahel on positiivne

(mida enamat oodati, seda olulisem keskmi-

selt vastav eesmärk tundus), kuid nõrk (0,2-

0,3 piires, st näitajate vastastikkuse prognoo-

sivõimega kuni kümnendiku piires). See tä-

hendab erisuguseid põhimõtteid olulisuse

hindamisel ja viib meid allpool individuaal-

sete motiivide uurimise juurde, mille toel aja-

teenistus kulges.

62

Joonis 4.1. Ajateenistusele seatud ootuste ja teenistuses saavutatud eesmärkide olulisus

63

4.1.2. Ootuste ja eesmärkide olulisuse

kokkuvõtlikud mõõdikud

Kompaktsema käsitluse huvides koondame

ootuste ja eesmärkide üksikküljed statistilise

peakomponentide analüüsi abil neljaks kok-

kuvõtlikuks, üldisemaks ootuseks ja eesmär-

giks21. Tabeleis 4.1 ja 4.2 on näidatud, kui tu-

gevalt korreleeruvad need uued mõõdikud

esialgsete näitajatega (tugevam seos tume-

das kirjas; koondmõõdikute nimetused on

kokkuleppelised, tõlgenduslikud).

Riigikaitselised ootused (21% esialgsete

tunnuste varieeruvusest) mõõdavad seda, kui

oluliseks arvestatakse sõjaliste oskuste õpe-

tamist, rühma sidususe ja kokkuhoidmise

arendamist, reservkaitseväe ettevalmistust ja

Eesti põhiseadusliku korra ning riigikaitse

põhimõtete selgitamist (tabel 4.1).

Enesearenduse ootused (20%) mõõdavad

füüsiliselt raskete ülesannete ja stressiga

hakkamasaamise, tsiviilhädaolukordades te-

gutsemise ja sotsiaalsete oskuste ning ka sõ-

jaliste oskuste omandamise olulisust eelseis-

vas ajateenistuses.

Füüsilise vormi ootused (14%) tähendavad

hea füüsilise vormi saavutamise kõrval ka

soovi sportliku eluviisi kinnistumiseks ülejää-

nud eluks väljaspool ajateenistust.

Praktilised ootused (12%) mõõdavad otse-

selt tsiviilelus vajalike oskuste (autosõiduos-

kus, IT-alased oskused) saamise olulisust, aga

ka juba olemas olevate tsiviilelu oskuste ra-

21 Peakomponendid leitakse esialgsete tunnuste

korrelatsioonseoste alusel variatiivsuse kirjel-

dusvõime (st, ajateenijate üksteisest eristamise

tugevuse) järjekorras. Nende arv määratakse

variatiivsuse kogukirjelduse ja tõlgenduse sel-

guse tasakaalu järgi. Peakomponendid ei ole

omavahel korreleeritud ja nende individuaal-

sed väärtused on standarditud (keskmine 0,

kendamise ja edasiarendamise, samuti juhti-

misoskuste ning tsiviilhädaolukordades te-

gutsemise oskuste saamise olulisust. Neli

mõõdikut kokku annavad edasi 67% esialg-

sete näitajate variatiivsusest. Mitut esialgset

tunnust on erinevate koondnäitajate võtmes

tõlgendatud erisuguselt (nt sõjalised osku-

sed on enesearenduslikud ja riigikaitseala-

sed). Riigikaitselised ootused ja enesearen-

duse ootused on ajateenijate üksteisest eris-

tamisel tugevamad mõõdikud kui kaks üle-

jäänut (kokku 41% esialgsete tunnuste varia-

tiivsusest).

Saavutatud eesmärkide olulisuse järgi eral-

dasime välja neli ootustega samanimelist

kokkuvõtlikku eesmärki, kuid nende seos

esialgsete tunnustega ja järjekord eristus-

võime poolest on veidi teistsugune (tabel

4.2).

Kõige tugevamini erinevad vastajad ükstei-

sest enesearenduse eesmärkide olulisuse

näitaja poolest (esialgsete tunnuste variatiiv-

susest kirjeldatud 24%), mis mõõdab lisaks

juhtimisoskuste, stressi, füüsiliselt raskete

olude ja tsiviilkatastroofidega toimetuleku

oskuste saamise olulisusele ka seda, kui täht-

sal kohal oli teenistuses üksuse sidususe ja

kokkuhoidmise arendamine. Üksusesiseste

suhete arendamist tõlgendavad ajateenijad

eesmärkide võtmes seega oma kommunika-

tiivsete oskuste arendamisena ja mitte nii-

võrd riigikaitseliste oskuse osana, nagu oli

ootuste kirjeldamisel. Riigikaitseliste ees-

märkide olulisuse määrab sõjaliste oskuste

standardhälve 1, võimalike väärtuste piirkond

hinnanguliselt 3-4 standardhälbe ulatuses

keskmise ümber). Peakomponentide alusel ei

saa võrrelda ühe ja sama ajateenija eri liiki

ootusi (eesmärke), küll aga saab ajateenijaid

kõrvutada üht ja sama liiki ootuse (eesmärgi)

alusel.

64

saamise, põhiseadusliku korra ja riigikaitse

põhimõtete tundmaõppimise ja reservkaitse-

väe ettevalmistusega seotud tegevuste olu-

lisus ajateenistuses (kirjeldusaste 17%). Füü-

silise vormi eesmärkide näitaja (kirjeldus-

võime 15%) mõõdab hea füüsilise vormi saa-

mise olulisuse kõrval ka sportliku eluviisi juu-

rutamise olulisust kogu ülejäänud eluks.

Praktiliste eesmärkide koondnäitaja (13%)

mõõdab lisaks autosõiduoskuste, IT-alaste

teadmiste jms saamise olulisusele seda, et

tsiviilelus varasemalt omandatud teadmisi ja

oskusi sai teenistuses rakendada ja edasi

arendada. Neli eesmärkide mõõdikut kokku

kirjeldavad 69% esialgsete tunnuste variatiiv-

susest.

Vaatasime läbi ka kompleksuuringu 2021/22.

a ja 2020/21. a uurimuse analoogilised

ootuste ja eesmärkide koondnäitajate mude-

lid. Kokkulangevus siinvaadeldavate mõõdi-

kutega on hea, kaasa arvatud rühma sidu-

suse arendamise tunnuse erinev „asukoht“

ootuste ja eesmärkide mudeleis.

Tabel 4.1. Ajateenistuse suhtes püstitatud ootuste olulisuse kokkuvõtlikud mõõdikud: mõõdiku ja esialgse üksikootuse olulisuse vahelised korrelatsioonikordajad (mõõdikute laadungid)

Riigikait-

selised

ootused

Ene-

searen-

duse

ootused

Füüsilise

vormi

ootused

Praktili-

sed ootu-

sed

Tunnuse

kirjel-

dusaste,

%

Palun hinnake, millised on Teie ootused ajateenistusele? Ajateenistus peaks...

õpetama sõjalisi oskusi 0,53 0,58 0,06 -0,16 65

õpetama oskusi, kuidas saada hakkama

füüsiliselt raskete ülesannete/oludega 0,22 0,74 0,36 0,03 73

õpetama oskusi, kuidas tulla toime

stressiga 0,09 0,76 0,15 0,23 66

õpetama sotsiaalseid oskusi: käitumist,

distsipliini, meeskonnatunnet 0,39 0,62 0,21 0,17 61

õpetama oskusi tegutsemiseks tsiviilhä-

daolukordades (katastroofid, õnnetu-

sed)

0,30 0,56 0,07 0,43 59

õpetama juhtimisoskusi 0,39 0,35 0,20 0,43 50

andma praktilisi oskusi, mida läheb vaja

ka tsiviilelus (autosõiduoskus, IT-alased

oskused jms)

0,03 0,07 0,15 0,87 78

andma hea füüsilise vormi 0,14 0,26 0,83 0,16 81

juurutama sportlikku eluviisi ka kogu

ülejäänud eluks väljaspool ajateenistust 0,25 0,15 0,84 0,16 81

andma teadmisi Eesti põhiseaduslikust

korrast ja riigikaitse põhimõtetest 0,76 0,13 0,19 0,21 67

arendama minu üksuse (rühma) sisest

sidusust ja kokkuhoidmist 0,66 0,26 0,21 0,22 60

valmistama ette reservkaitseväge mobi-

lisatsiooniks 0,81 0,24 0,12 0,00 73

võimaldama rakendada ja edasi aren-

dada tsiviilelus saadud oskusi ja tead-

misi

0,44 0,23 0,32 0,47 57

Koondmõõdiku kirjeldusaste, % 21 20 14 12 67

65

Tabel 4.2. Ajateenistuses saavutatud eesmärkide olulisuse kokkuvõtlikud mõõdikud: mõõdiku ja esialgse üksikeesmärgi olulisuse vahelised korrelatsioonikordajad (mõõdikute laadungid)

Ene-

searen-

duse ees-

märgid

Riigikait-

selised

eesmär-

gid

Füüsilise

vormi

eesmär-

gid

Praktili-

sed ees-

märgid

Tunnuse

kirjeldus-

aste, %

Palun hinnake, kui olulisel määral täitis ajateenistus järgnevaid eesmärke? Ajateenistus …

õpetas sõjalisi oskusi 0,30 0,78 0,09 0,02 71

õpetas oskusi, kuidas saada hakkama

füüsiliselt raskete ülesannete/ oludega 0,68 0,20 0,41 0,12 68

õpetas oskusi, kuidas tulla toime stres-

siga 0,68 0,14 0,39 0,06 65

õpetas sotsiaalseid oskusi: käitumist,

distsipliini, meeskonnatunnet 0,77 0,22 0,15 0,19 70

õpetas oskusi tegutsemiseks tsiviilhä-

daolukordades (katastroofid, õnnetu-

sed)

0,49 0,20 0,22 0,34 44

õpetas juhtimisoskusi 0,61 0,37 0,10 0,23 57

andis praktilisi oskusi, mida läheb vaja

ka tsiviilelus (autosõiduoskus, IT-alased

oskused jms)

0,18 0,05 0,14 0,86 80

andis hea füüsilise vormi 0,24 0,16 0,85 0,18 83

juurutas sportlikku eluviisi ka kogu üle-

jäänud eluks väljaspool ajateenistust 0,26 0,16 0,81 0,27 82

andis teadmisi Eesti põhiseaduslikust

korrast ja riigikaitse põhimõtetest 0,20 0,66 0,20 0,28 60

arendas minu üksuse (rühma) sisest si-

dusust ja kokkuhoidmist 0,72 0,26 0,07 0,21 64

valmistas ette reservkaitseväge mobili-

satsiooniks 0,22 0,83 0,12 0,07 76

võimaldas rakendada ja edasi aren-

dada tsiviilelus saadud oskusi ja tead-

misi

0,27 0,20 0,28 0,75 75

Koondmõõdiku kirjeldusaste, % 24 17 15 13 69

Selle osa lõpetuseks pöörame tähelepanu

ühele meie senistes analüüsides hea mõju-

rina kesksele kohale tõusnud tunnusele, mis

saadakse vastusena küsimusele „Milliste tun-

netega Te ajateenistusse tulite?“ vastuseva-

riantidega „tulin täiesti vastumeelselt“, „või-

maluse korral oleksin tulemata jätnud“, „olin

valmis oma kohust täitma“ ja „tulin hea mee-

lega“. Joonisel 4.2 on näidatud ootuste

koondtunnuste keskmine tuleku meeleolu eri

vastuste korral.

66

Joonis 4.2. Keskmine ootuste olulisus ajateenistusse tuleku meeleolu järgi, standarditud skaala, usal- dusvahemik usaldusnivool 95% (N=2617)

Usaldusvahemike kattuvust (õigemini, mitte-

kattuvust) tähele pannes saame järeldada, et

riigikaitseliste ja enesearenduse ootuste

poolest erinevad keskmiselt üksteisest kõik

neli meeleolu varianti. Positiivsemale mee-

leolule vastavad keskmiselt suurema olulisu-

sega riigikaitselised ja enesearenduse ootu-

sed, negatiivsemale - väiksemad. Füüsilise

vormi ootus on hea meelega tulijal olulisem

kui ülejäänuil ja kohuse täitmiseks valmis oli-

jail olulisem kui võimalusel tulemata jätnutel

ja vastumeelselt tulijail (viimased kaks omav-

ahel sarnased). Praktilised ootused tuleku

meeleolu alusel kuigivõrd ei erine. Nende tä-

helepanekute alusel võiksime tulekumee-

leolu tõlgendada ootuste emotsionaalse

kokkuvõttena.

4.1.3. Kellel on suuremad ja kellel väikse-

mad ootused?

Ootused on pagas, millega ajateenija tee-

nistusse tuleb ja mis vormub teenistuseelsel

ajal tsiviilkeskkonna erinevates mõjuväljades:

kodu, kool, sõbrad, huvitegevused, meedia,

üldisem ajaloo- ja kultuurikontekst. Komp-

leksuuring on eeskätt suunatud ajateenistuse

seirele ja seetõttu on meie andmeis teenistu-

seelse aja kohta andmeid napimalt (nt on aja-

teenija noorpõlvest puudu selline hädavajalik

liin nagu perekonna riigikaitse alane koge-

mus).

Ootuste olulisuse prognoos ajateenija tee-

nistuseelse aja ja teenistuse alguse andmete

kaudu (seletavad tunnused: vanuserühm, ha-

ridustase, peamine kodune keel, osalus riigi-

kaitse- või sisejulgeolekualastes organisat-

sioonides, riigikaitseõpetuse läbimine koolis,

subjektiivne tervis teenistuse eel ja kehalise

võimekuse enesehinnang) osutus tagasi-

hoidlikuks (tabel 4.3, lineaarne mudel). Kirjel-

dusaste riigikaitseliste ootuste korral on 9%,

enesearenduslike ja füüsilise vormi ootuste

korral vastavalt 6% ja 5% ning praktilisi

ootusi kirjeldavad need seletavad tunnused

statistiliselt ülivähe.

0,46 0,18

-0,25 -0,75

0,28

0,16

-0,12

-0,64

0,25

0…

-0,18

-0,31 0,01 -0,04 0,05

-0,06

-1,0

-0,8

-0,6

-0,4

-0,2

0,0

0,2

0,4

0,6

0,8

1,0

Tulin hea meelega (22%) Olin valmis oma kohust täitma (38%)

Võimaluse korral oleksin tulemata jätnud (34%)

Tulin täiesti vastumeelselt (6%)

K e s k m

in e

o o

tu s

Riigikaitselised ootused Enesearenduse ootused Füüsilise vormi ootused Praktilised ootused

67

Tabel 4.3. Ootuste prognoos ajateenija taustaandmete kaudu: lineaarse regressioonimudeli kordajad usaldusvahemikuga usaldusnivool 95% (N=2707)

Prognoositav tunnus

Seletav tunnus, kordaja22

Riigikaitseli-

sed ootused

Enesearen-

duse ootused

Füüsilise

vormi ootu-

sed

Praktilised

ootused

Konstant -0,69±0,17 -0,72±0,17 -0,03±0,17 0,19±0,17

Peamine kodune keel; taustarühm „muu keel“

Eesti keel 0,63±0,10 0,45±0,10 -0,23±0,10 -0,11±0,11

Riigikaitseõpetuse läbimine koolis; taustarühm „ei läbinud“

Riigikaitseõpetuse läbinud 0,10±0,07 (0,06±0,08) (0,00±0,07) (0,07±0,08)

Kuuluvus mõnda riigikaitse või sisejulgeolekuga seotud organisatsiooni, nagu näiteks Kaitseliit,

Noored Kotkad, Naiskodukaitse, Kodutütred, Vabatahtlikud päästjad, abipolitseinikud; taustarühm

„ei kuulu/ei ole kuulunud“

Kuulub/on kuulunud 0,18±0,09 0,09±0,09 0,11±0,09 (0,06±0,09)

Subjektiivne tervis ajateenistuse alguses; taustarühm „keskmine“

Hea 0,25±0,11 0,15±0,12 0,25±0,11 (0,04±0,12)

Üsna hea 0,18±0,09 0,14±0,09 0,18±0,09 (0,06±0,10)

Üsna halb või halb -0,19±0,20 -0,38±0,20 -0,19±0,20 (0,06±0,21)

Füüsiline vorm/kehaline võimekus ajateenistuse alguses enesehinnangu kohaselt; taustarühm

„keskmine“

Hea (-0,06±0,13) (0,02±0,13) 0,17±0,13 (-0,04±0,14)

Üsna hea (-0,04±0,09) (0,07±0,09) 0,13±0,09 (0,04±0,10)

Üsna halb või halb (-0,03±0,11) 0,13±0,11 -0,13±0,11 (-0,03±0,11)

Vanus; taustarühm 22-aastased ja vanemad

Kuni 19-aastased (-0,03±0,13) (0,11±0,13) (-0,03±0,13) (-0,02±0,13)

20-21-aastased (-0,06±0,14) (0,12±0,14) (-0,04±0,14) (0,00±0,14)

Haridus; taustarühm „keskhariduse järel omandatud haridusega“

Põhihariduse või kutsehari-

dusega põhihariduse alusel

(0,07±0,11) (0,05±0,12) 0,10±0,11 -0,18±0,12

Keskharidusega (0,01±0,10) 0,13±0,10 0,13±0,10 -0,22±0,10

Kirjeldusaste (R-ruut), % 9% 6% 5% 1%

Peamine kodune keel osutub kõigi ootuste

mõõdikute mõjuriks (rõhutame lisatingimust,

mida arvestada siin ja edaspidi mitme sele-

tava tunnusega mudelis: kui teised mudelis

22 Tabelis näidatud kordajad tähendavad prognoositava tunnuse (ootus, tabeli veerg) keskmist erinevust

seletava tunnuse konkreetsele vastusevariandile (tabeli rida) vastava ja taustarühmale vastava väär-

tuse vahel, kui ülejäänud seletavad tunnused on ühetaolised; plussmärgiga kordaja tähendab taus-

tarühmast suuremat ja miinusmärgiga kordaja taustarühmast väiksemat väärtust. Nt, ajateenijal, kelle

peamine kodune keel on eesti keel, on riigikaitselised ootused keskmiselt 0,63±0,10 võrra suuremad

kui muu kodukeelega ajateenijal, kui ülejäänud mudelisse võetud seletavad tunnused on neil samade

väärtustega. Kui kordaja usaldusvahemik katab nullpunkti (tabelis sulgudes), siis on seletav tunnus

ootuse nõrk mõjur (nt vanuserühm).

olevad tunnused on samad). Eesti kodukee-

lega ajateenijad erinevad muu kodukeelega

ajateenijatest suuremate (st olulisemaks ar-

vestatud) riigikaitseliste ja enesearenduslike

68

ootuste poolest (erinevus ootuse stan-

dardhälbe ühikuis keskmiselt vastavalt 0,63 ja

0,45) ja on keskmiselt väiksemate (st vähem-

oluliseks arvestatud) ootustega hea füüsilise

vormi ja praktiliste oskuste saamiseks (erine-

vus siiski väike, vastavalt 0,23 ja 0,11). Eesti

kodukeelega ajateenijad näevad ootuste alu-

sel otsustades ajateenistust pigem võimalu-

sena arendada riigikaitse alaseid oskusi, muu

kodukeelega ajateenijad — pigem tsiviilelus

rakendatavat.

Riigikaitse- või sisejulgeolekuorganisatsioo-

nides osalevate või osalenud ajateenijate

ootused on keskmiselt pisut suuremad kui

mitteosalejatel, va praktiliste oskuste saa-

mine, kus vahe on väike. Riigikaitseõpetuse

läbinuil on riigikaitselised ootused keskmiselt

olulisemad kui mitteläbinuil, aga ülejäänud

ootuste olulisus erineb riigikaitseõpetuse

alusel väga vähe. Eelnev riigikaitse või sisejul-

geoleku alane kogemus ning teadmised sel

alal suurendavad mõnevõrra ajateenija am-

bitsioone teenistuse suhtes.

Teenistuse alguses hea või üsna hea subjek-

tiivse tervisega ajateenijad hindavad ootusi

(va praktilised ootused) olulisemaks kui kesk-

mise tervisehinnanguga ajateenijad. Halva

või väga halva subjektiivse tervise korral on

ootused vähemolulised (va praktilised ootu-

sed) kui keskmise tervisehinnangu korral.

Füüsiline vorm/kehaline võimekus teenistuse

alguses prognoosib ettearvatult füüsilise

vormi ootusi, kusjuures hea ja üsna hea hin-

nangu korral on ootused suuremad kui kesk-

mise hinnangu korral, ja halva või üsna halva

tervise korral – väiksemad. Hea subjektiivne

tervis ja füüsiline vorm julgustavad ajateeni-

jat tegema suuremaid plaane ajateenistuse

võimaluste kasutamisel.

Keskharidusega ajateenijad arvestavad ene-

searenduse ootused olulisemaks kui põhiha-

ridusega seotud ja keskhariduse järel oman-

datud haridusega ajateenijad. Vanuserühma

osa on ootuste kujunemisel väga väike.

Kokkuvõtteks, ootused kujunevad eelneva

riigikaitse alase kogemuse ja etnilise tausta

alusel ja hea subjektiivse tervise ning füüsilise

vormi toel.

Teenistuseelne taust peegeldub ka ajateenis-

tuse eesmärkide olulisuses, aga statistilist kir-

jeldusastet aluseks võttes osutub peegeldus

nõrgemaks kui ootuste puhul (prognoos ai-

nult 3%-4% ulatuses eesmärkide varieeruvu-

sest; prognoosimudelid samade taustatun-

nuste kaudu, nagu olid ootuste juures; ar-

vandmeid ei ole siinkohal esitatud; huvi kor-

ral küsida töörühmast).

Eesmärkide olulisust kujundab peamine ko-

dune keel sarnaselt ootustele: riigikaitselisi ja

enesearenduse eesmärke hindavad eesti ko-

dukeelega ajateenijad keskmiselt olulisema-

teks kui muu kodukeelega ajateenijad, füüsi-

lise vormi ja praktilisi eesmärke vähem oluli-

semateks (kui muud tunnused on sarnased).

Riigikaitse ja sisejulgeoleku organisatsiooni-

des osalejad või osalenud tajuvad riigikaitse-

lisi ja enesearengu eesmärke mõnevõrra olu-

lisematena kui mitteosalenud, seega kandub

omandatud kogemus ka läbi ajateenistuse.

Teenistuse alguses hea või üsna hea subjek-

tiivse tervisega ajateenijad arvestavad riigi-

kaitselised ja enesearenduse eesmärgid veidi

olulisemateks kui ülejäänud, st alguse sub-

jektiivne heaolu toetab saavutusi. Põhihari-

duse või selle alusel saadud keskharidusega

ajateenijad näevad füüsilise vormi saavuta-

mise eesmärki olulisemana kui ülejäänud (ka

olid nende ootused suuremad). Keskharidu-

sega ajateenijad arvestavad riigikaitselised ja

enesearenduse eesmärgid olulisemaks kui

ülejäänud haridusrühmade ajateenijad. Tuleb

esile nõrk vanuserühma erisus: 22-aastased

69

ja vanemad hindavad enesearenduse ees-

märke vähemoluliseks kui neist nooremad

ajateenijad.

4.2. Motivatsioon, ootused ja

eesmärgid

Eelnev analüüs näitas (joonis 4.1), et ootuste

ja eesmärkide olulisuse järjekord erineb, mis

tähendab teatavate mõjutegurite toimet

ootuste realiseerumisel eesmärkidena. Sama

kinnitab see, et ootuste mõõdikud on korre-

leeritud vastavate eesmärkide mõõdikutega

küll positiivselt, kuid üsna nõrgalt: tugevaim

korrelatsioon 0,33 (ehk vastastikune kirjeldus

kuni 11% ulatuses) tuleb esile riigikaitseliste

ootuste ning riigikaitseliste eesmärkide mõõ-

dikute vahel ja ülejäänud seosed on nõrge-

mad.

Lisa 1 tabelis 1 on näidatud, kuivõrd ootused

(mudelis kõik neli ootuste mõõdikut korraga)

prognoosivad eesmärke. Tugevaima ennus-

tuse saame riigikaitseliste eesmärkide jaoks,

mil kõik neli kokkuvõtlikku ootust osutuvad

eesmärgi olulisuse mõjuriks (lineaarse mu-

deli kirjeldusaste 14%): mida suurem keskmi-

selt riigikaitseline, enesearenduse ja füüsilise

vormi ootus, seda olulisem riigikaitseliste

eesmärkide hinne. Suuremad praktilised

ootused antud väärtusega võrreldes toovad

muude võrdsete asjaolude korral, vastupidi,

kaasa riigikaitseliste eesmärkide pisut mada-

lama hinde. Suurte praktiliste ootustega aja-

teenija on orienteeritud tsiviilelu oskustele ja

seetõttu tähtsustab riigikaitse alaseid saavu-

tusi pisut vähem.

Enesearenduse eesmärkide prognoos

ootuste kaudu tuleb nõrgem (kirjeldusaste

6%) ja selles osutuvad positiivseteks mõjuri-

teks (tugevuse järjekorras) riigikaitselised,

enesearenduse ja füüsilise vormi ootused,

praktilised ootused – vaevumärgatavalt.

Füüsilise vormi ootused kirjeldavad füüsilise

vormi eesmärke väga nõrgalt (2%, peamiselt

füüsilise vormi ootuste arvelt), mis tähendab,

et selle eesmärgi olulisus kujunes muudel as-

jaoludel, mitte niivõrd teenistuse alguse kava

kohaselt (vt ka üksikootuste joonisel 4.1 füü-

silise vormi parandamise ootuse ja eesmärgi

asetust olulisuse järgi – üks eesotsas, teine

lõpuotsas).

Praktiliste eesmärkide peamiseks prognoosi-

jateks osutuvad praktiliste ootuste tunnus ja

mõnevõrra ka riigikaitselised ootused (näh-

tavasti tsiviilelu oskuste osa neis).

Kokkuvõtteks — eesmärkide olulisus sõltub

ootuste olulisusest, mitte küll tugevalt, aga

siiski määral, mis annab võimaluse teenistuse

eelsete ootuste kasvatamise kaudu kindlus-

tada olulisemaid eesmärke.

4.2.1. Teenistusse panustamise motivaa-

torid

Et selgitada, millistel ajenditel kandub ootus

ajateenija arvestusel oluliseks eesmärgiks,

vaatleme allpool ajateenistusse panustamist

motiveerivaid tegureid ja nende tähtsuse

muutumist teenistuses. Asetame oma käsit-

luses motivaatorid ootuste ja eesmärkide va-

helüliks, keskendudes motivatsiooni tuge-

vuse asemel pigem selle muutusele. Moti-

vaatorite tugevust hindas ajateenija ettesuu-

natult teenistuse alguses („Kuivõrd motivee-

rib Teid… ?“) ja tagasivaatavalt teenistuse lõ-

pus („Kuivõrd motiveeris Teid … ?“) skaalal: 1

– ei motiveeri üldse kuni 5 – motiveerib väga

tugevalt.

Loetlesime hindamiseks järgmised osalt aja-

teenijast lähtuvad, osalt välised, teenistusest

tulenevad motivaatorid (teenistuse alguse

keskmise hinde järjekorras, detailsemalt and-

med lisa 1, joonis 1): võimalus parandada

füüsilist vormi (keskmine alguses 3,96±0,04

70

ja lõpus 3,23±0,05; usaldusvahemik usaldus-

nivool 95%), võimalus ennast arendada

(3,88±0,03 ja 3,33±0,04), väljakutset ja põne-

vust pakkuvad tegevused, soov kaasajatee-

nijaid mitte alt vedada, soov tõestada endale

ja teistele, et olen võimeline ajateenistuse lä-

bima, püstitatud ülesannete selgus, minu

väärtustamine ajateenistuse jooksul, minu

soorituste tunnustamine ülemate poolt, ko-

husetunne oma riigi ja rahva ees (3,04±0,04

ja 2,76±0,04), võimalus teha karjääri riigi-

kaitse valdkonnas (2,32±0,04 ja 1,98±0,04).

Motivaatorite tugevus muutub teenistuse

käigus ja teenistuse alguses hinnatakse kõiki

motivaatoreid tugevamaks kui lõpus. See ei

pruugi tähendada langust formaalse kesk-

miste vahe määral, sest teenistuse jooksul

võib motivaatorite tähendus ja seega hindes-

kaala muutuda. Motivaatorite järjestus kesk-

mise tugevuse järgi algust ja lõppu võrreldes

märgatavalt ei muutu (motiiv „võimalus pa-

randada füüsilist vormi“ nihkub järjekorras

tahapoole ja motiiv „kohusetunne oma riigi

ja rahva ees“ veidi ettepoole, lisa 1 joonis 1).

Motivaatorite tugevuse muutus ja selle põh-

jused ning määr ei ole siinse analüüsi keskne

teema. Siinkohal vaatleme, kuivõrd võiksime

motivaatorite tugevust ja selle muutusi ar-

vestada ootuse „transportijaks“ eesmärgini,

mis teatud vaatenurgast võimaldab avada,

kuidas ajateenija sisemine valmidus ootusi

täita (motivatsioon) kombineerub teenistus-

keskkonna teguritega. Ootustel ja motivaa-

toritel on otsesemaid ja kaudsemaid kokku-

puutukohti (nt ootus parandada füüsilist

vormi ja füüsilise vormi parandamine kui mo-

tiveeriv tegur), kuid ka oluline vahe: ootus on

kava, soov, aga motiveeriv tegur liikumapa-

nev jõud kava elluviimisel.

4.2.2. Motivatsiooni muutus, eesmärgid

ja ootused

Motivaatorite vaheline korrelatsioonseos on

positiivne ja nii alguses kui ka lõpus küllaltki

tugev (0,4-0,7 piires) peegeldades ajateenija

üldist panustamisvalmiduse astet (Cronbachi

sisereliaabluse kordaja alguse küsitluse and-

meil 0,91 ja lõpus 0,90). Sellele toetudes

oleme allpool käsitluse kompaktsuse huvides

kasutanud üksikmotivaatorite tugevuse ase-

mel nende aritmeetilist keskmist tugevust,

nimetades seda näitajat kokkuleppeliselt aja-

teenija motivatsiooni tugevuseks teenistusse

panustada. Sellega kaotame üksikmotivaato-

rite eripära, kuid võidame ülevaatlikkuses.

Üksikmotivaatorite alusel saadud indivi-

duaalne keskmine motivaatorite tugevus on

viiepallisel skaalal teenistuse alguses keskmi-

selt 3,3 (standardhälve 0,9) ja lõpus 2,9 (stan-

dardhälve 0,9). Korrelatsioonikordaja alguse

ja lõpu motivatsiooni tugevuse vahel 0,53.

Jagasime (taas käsitluse ülevaatlikkuse ja

kompaktsuse huvides) ajateenijad motivat-

siooni tugevuse alusel kaheks: allpool kesk-

mist („nõrgem“ motivatsioon) ja üle keskmise

(„tugevam“ motivatsioon). Alguse ja lõpu

jaotust kaheks omavahel kombineerides tek-

kis 4 motivatsiooni liiki: nõrgem (alguses) –

nõrgem (lõpus), osatähtsus 32%; tugevam –

nõrgem, osatähtsus 16%; nõrgem – tugevam,

osatähtsus 13%; tugevam – tugevam, osa-

tähtsus 39%. Allpool vaatleme ootuste ja

eesmärkide olulisust nende liigenduste val-

guses.

Tugevama motivatsiooniga teenistuse algu-

ses kaasnevad keskmiselt suuremad (olulise-

mad) ootused kui nõrgema motivatsiooni

korral (joonis 4.3, meenutame, et ootused on

standarditud, keskmine 0 ja standardhälve 1).

Kõik neli ootuste mõõdikut on tugevamat ja

nõrgemat motivatsiooni eristavad näitajad

71

(keskmise ootuse usaldusvahemikud vasta-

vas kahes motivatsiooni rühmas ei kattu),

kusjuures erineval määral: riigikaitselised

ootused kõige suurema ootuste keskmise

vahega (0,7 piires), enesearenduse ja füüsilise

vormi ootused veidi väiksemaga (0,5 piires)

ja praktilised ootused kõige väiksema va-

hega. Seejuures ei ole meie andmeil võimalik

kindlaks määrata põhjuslikku ahelat motivat-

siooni ja ootuste vahel, kuid tõlgenduslikult

kaldume ootusi pidama motivaatorite lähte-

kohaks.

Lisame, et ajateenistuse alguse individuaalne

keskmine motivaatorite tugevus (kokkulep-

peliselt siin motivatsioon) on positiivselt kor-

releeritud ootustega: riigikaitseliste ootus-

tega korrelatsioonikordaja 0,44 (tugevaim

seos), enesearenduse ootustega – 0,32, füü-

silise vormi ootustega – 0,26, praktiliste

ootustega – 0,11. Korrelatsioonseos ei ole tu-

gev ja võime ka joonist 4.3 arvestades kokku-

võtlikult öelda, et ootused ning teenistuse al-

guse motivatsioon on küll omavahel seotud,

kuid kummalgi neist on iseseisev sõnum aja-

teenija suhtumise kohta tulevasse tee-

nistusse (mingit muud liiki seost peale li-

neaarse, mida peegeldab korrelatsioonikor-

daja, ootuste ja motivatsiooni vahel esile ei

tulnud).

Joonis 4.3. Ootuste keskmine olulisus motivatsiooni tugevuse järgi teenistuse alguses, usaldusvahe- mik usaldusnivool 95%

Eesmärkide olulisuse korrelatsioonseos tee-

nistuse lõpu motivatsiooniga on sarnaselt

ootustele positiivne ja pigem mõõdukas kui

tugev: riigikaitselised eesmärgid – 0,37; ene-

searenduse eesmärgid – 0,44 (tugevaim

seos); füüsilise vormi eesmärgid – 0,27; prak-

tilised eesmärgid - 0,23. Nende seostega on

kooskõlas teenistuse lõpu motivatsiooni

kahe taseme võrdlus eesmärkide olulisuse

poolest (joonis 4.4).

Erinevalt ootuste juhust on tugevaim moti-

vatsiooni kaht taset eristav tegur siin ene-

searenduse eesmärkide olulisus, mil tekib

vahe 0,7 ringis. Riigikaitseliste eesmärkide ja

füüsilise vormi eesmärkide järgi on vahe 0,5

piires ja vahe on märgatav ka praktiliste ees-

märkide puhul.

-0,37

0,34

-0,24

0,24

-0,22

0,21-0,09 0,06

-0,50

-0,40

-0,30

-0,20

-0,10

0,00

0,10

0,20

0,30

0,40

0,50

Nõrgem (alla keskmise) Tugevam (üle keskmise)

K e s k m

in e o

o tu

s e o

lu li s u

s

Motivatsiooni tugevus teenistuse alguses

Riigikaitselised ootused Enesearenduse ootused

Füüsilise vormi ootused Praktilised ootused

72

Joonis 4.4. Eesmärkide keskmine olulisus motivatsiooni tugevuse järgi teenistuse lõpus, usaldusvahemik usaldusnivool 95%

Liigendades ajateenijaid mõlema, nii teenis-

tuse alguse kui ka lõpu motivatsiooni järgi kor-

raga, näeme joonisel 4.5 kokkuvõtlikku pilti

motivatsiooni muutuse-püsivuse peegeldusest

eesmärkide olulisuses, st, ajateenistuses saavu-

tatu subjektiivseis hinnanguis. Ootuspärane

on, et püsivalt nõrgema (st, nii alguses kui ka

lõpus nõrgema) motivatsiooni rühmas on ees-

märkide keskmine olulisus madalam kui püsi-

valt tugevama motivatsiooni rühmas. Vahe on

riigikaitselistel eesmärkidel 0,7, enesearenduse

eesmärkidel 0,9 (suurim), füüsilise vormi ees-

märkidel 0,5 ja praktilistel eesmärkidel 0,4 rin-

gis.

Kahes vahepealses, ülejäänuist arvuliselt väik-

semas muutliku motivatsiooni rühmas kujuneb

eesmärkide olulisus erinevalt, eesmärgi liigist

olenevalt. Riigikaitseliste eesmärkide keskmine

olulisus on motivatsiooni languse (tugevam –

nõrgem) ja motivatsiooni tõusu (nõrgem - tu-

gevam) rühmas ühtmoodi üldkeskmisel tase-

mel (nulltase). Enesearenduse eesmärkide pu-

hul arvestatakse langeva motivatsiooni korral

eesmärgid siiski olulisemaks kui esimeses, pü-

sivalt nõrgema motivatsiooniga rühmas. Loo-

tusrikas algus peegeldub lõpus positiivsena

eesmärkide tajus. Tugevneva motivatsiooniga

ajateenijad arvestavad enesearenduse ees-

märke olulisemana kui kahes esimeses rühmas,

kuid siiski vähem olulisena kui püsivalt tugeva-

malt motiveeritud ajateenijad.

Füüsilise vormi eesmärkide ja praktiliste ees-

märkide olulisus varieerub keskmiselt ainult

selle järgi, kui tugev on motivatsioon lõpus –

tugevama motivatsiooni korral tajutakse ees-

märke olulisemana kui nõrgema motivatsiooni

korral vaatamata alguse motivatsioonile.

-0,27

0,24

-0,38

0,33

-0,27

0,22

-0,19

0,18

-0,50

-0,40

-0,30

-0,20

-0,10

0,00

0,10

0,20

0,30

0,40

0,50

Nõrgem (alla keskmise) Tugevam (üle keskmise)

K e s k m

in e e

e s m

ä rg

i o

lu li

s u

s

Motivatsiooni tugevus teenistuse lõpus

Riigikaitselised eesmärgid Enesearenduse eesmärgid

Füüsilise vormi eesmärgid Praktilised eesmärgid

73

Enesearenduse eesmärk on neljast siinvaadel-

davast teenistuse küljest kõige isiklikum ja

kõige enam omaenese valikutel põhinev ning

seetõttu motivatsiooni muutuse suhtes kõige

tundlikum. Riigikaitseliste eesmärkide puhul

vähendab eesmärgi olulisust võrreldes püsivalt

tugevama motivatsiooni juhuga üksnes see, et

motivatsioon teenistuse vältel kõigub, arvesta-

mata muudu suunda. Teenistusülesanded ku-

jundavad ajateenija tegevuse kindla välise raa-

mistiku, mis tasandab motivatsiooni nõrgene-

mist riigikaitseliste eesmärkide arvestuses, kuid

mitte enesearenduse puhul. Füüsilise vormi ja

praktiliste eesmärkide olulisust arvestatakse

pragmaatiliselt, käegakatsutavate tulemuste

järgi.

Joonis 4.5. Eesmärkide keskmine olulisus motivatsiooni tugevuse järgi teenistuse alguses ja lõpus, usal- dusvahemik usaldusnivool 95%

Lisame veel, et üksikmotivaatorite kaupa teh-

tud eeltooduga sarnane analüüs tõi esile ka

motivaatorite eripära: mis tegurite kaudu

konkreetse eesmärgi olulisus varieerub enam

ja mis tegurite kaudu vähem (huvi korral küsida

töörühmast lisamaterjali).

Kokkuvõtteks, kõrged ootused ja tugev moti-

vatsioon teenistuse alguses on teineteisega

23 Analüüsi käigus oleme struktuurivõrrandite me-

toodika abil uurinud ka terviklikku seoste süs-

teemi ootuste olulisuse, motivatsiooni ja ees-

märkide olulisuse ümber (huvi korral küsida töö-

kaasnevad nähtused nagu ka tugev motivat-

sioon teenistuse lõpus ja eesmärkide suur olu-

lisus. Motivatsiooni languse ja püsivalt nõr-

gema motivatsiooniga kaasneb eesmärkide ar-

vestamine vähemoluliseks. Motivatsiooni

tõusu ja püsivalt tugevama motivatsiooniga

kaasneb eesmärkide arvestamine enamoluli-

seks.23

rühmast lisamaterjali). Osutus, et ootused prog-

noosivad eesmärkide olulisust otse nõrgemini

kui kaudselt, teenistuse alguse ja lõpu motivat-

siooni kaudu vahendatult. Tõlgendasime seda

mõttena, et motivatsioon on üks abivahendeist

ootuste teisenemisel eesmärkideks.

-0,39 -0,03

0,06 0,31

-0,53

-0,07

0,23 0,37

-0,28 -0,26

0,20 0,22

-0,24 -0,15

0,14 0,18

-0,80

-0,60

-0,40

-0,20

0,00

0,20

0,40

0,60

Nõrgem - nõrgem Tugevam - nõrgem Nõrgem - tugevam Tugevam - tugevam

K e s k m

in e e

e s m

ä rg

i o

lu li

s u

s

Motivatsiooni tugevus

Riigikaitselised eesmärgid Enesearenduse eesmärgid Füüsilise vormi eesmärgid Praktilised eesmärgid

74

Samas tuleb silmas pidada, et eesmärkide olu-

lisuse hinnang kujuneb teenistuse käigus näh-

tavasti pikema aja jooksul ja põhjuse-tagajärje

rolli võimaliku vahetumisega. Kord on motivat-

sioon liikumapanev jõud eesmärgi poole liiku-

misel, kord tugevdab õnnestumine teel ees-

märgi poole motivatsiooni. Siinkohal vaatleme

sellest protsessist ainult kaht kindlat ajamo-

menti: teenistuse algust ja lõppu. Motivat-

siooni muutuse üksikasjalik käsitlus ei mahu

selle peatüki raamesse ja piirdume kokkuvõt-

tega, et motivaatorid võivad osutuda vahenda-

jateks subjektiivselt oluliste eesmärkide saavu-

tamisel. Allpool vaatleme veel üksnes põgusalt

motivatsiooni seost ajateenistuse kulgemise

mõnede külgedega.

4.3. Ajateenistuse kulg,

motivatsioon ja eesmärkide

olulisus

4.3.1. Motivatsiooni muutus ja hinnangud

väljaõppe käigule

Eelnevas osas nägime motivatsiooni muutuse

seost saavutatud eesmärkide subjektiivselt

oluliseks arvestamisel: püsiva tugevama või tu-

gevneva motivatsiooniga kaasnes eesmärkide

olulisemaks arvestus kui nõrgema või nõrge-

neva motivatsiooni korral. Vaatleme lühidalt,

kuidas seostuvad motivatsiooni muutusega

mõned teenistuse tahud: teenistusrühma sidu-

suse erinevad dimensioonid24, hinnangud väl-

jaõppele ja ülemate eestvedamislaad.

Joonisel 4.6 on näidatud keskmine sidususe

aste nelja eespool kirjeldatud motivatsiooni

liigi korral (sidususe empiirilist definitsiooni

käesolevas andmestikus vt lisa 1, tabel 2).

Tugevaimad erinevused ilmnevad

organisatsioonilises sidususes (mõõdab

lähedust Kaitseväe väärtustega ja osalustunnet

Kaitseväes): kirjeldusaste (nn R-ruut)

24 Meerits, A. (2012). Eesti Kaitseväes kasutatavad juh-

timisstiilid ja nende seos soorituse ning sidususega.

Magistritöö. Tartu: KVÜÕA

motivatsiooni liigi kaudu on 26%, st,

motivatsiooni liik kirjeldab üle veerandi

organisatsioonilise sidususe variatiivsusest.

Organisatsioonilise sidususe mõõdiku vahe

püsivalt madalama (nõrgim sidusus

keskmiselt) ja püsivalt kõrgema motivatsiooni

puhul (tugevaim sidusus keskmiselt) on 1,6

(sidususe standardhälbe ühikutes, sidusus

standarditud). Kõik motivatsiooni liigid

vastastikku erinevad üksteisest

organisatsioonilise sidususe keskmise määra

poolest. Tugev motivatsioon ja Kaitseväega

kindla seotuse tunne teenistusrühmas on

teineteisega kaasnevad nähtused, samuti nagu

nõrk motivatsioon ja osalustunde puudumine

Kaitseväe suhtes.

Positiivne horisontaalne sidusus (mõõdab

ajateenijate vahelist sõbralikkust ja

ühtehoidmist teenistusrühmana) varieerub

motivatsiooni liigi järgi keskmiselt vähem kui

organisatsiooniline sidusus (kirjeldusaste 6%).

Püsivalt nõrgema motivatsiooni ja nõrgeneva

motivatsiooniga kaasneb keskmiselt nõrgim ja

püsivalt tugevama motivatsiooniga keskmiselt

tugevaim positiivne horisontaalne sidusus. Siin

75

võib, nagu mujalgi, arvata ka teenistuse vältel

vahelduvat vastastikust mõju: ajuti positiivsed

rühmasuhted tugevdavad motivatsiooni ja

ajuti tugev motivatsioon tagab avatud ja isetu

rühmasuhtluse.

Vertikaalse sidususe korral (mõõdab suhete

laadi ülematega, kirjeldusaste pisut üle 4%)

loeb teenistuse lõpu motivatsiooni tase.

Teenistuse lõpus nõrgema, allpool keskmist

oleva motivatsiooniga kaasneb nõrgem

vertikaalne sidusus, ülalpool keskmist oleva

motivatsiooniga – tugevam. Teenistuse lõpuks

saavutatud või lõpuni säilitatud tugevama

motivatsiooniga kaasneb usalduslikum

teenistusalane suhe ülematega kui nõrgema

või nõrgenenud motivatsiooni korral.

Negatiivne horisontaalne sidusus (mõõdab

ajateenijate vahelise konfliktsuse astet) ei

varieeru motivatsiooni liigi järgi kuigipalju.

Kokkuvõtteks, motivatsiooni eri tasemete ja

muutustega kaasnevad keskmiselt erinevused

sidususe kõigis mõõtmetes, va negatiivne

horisontaalne sidusus. Tugeva püsiva või

teenistuses tõusnud motivatsiooniga kaasneb

suurem sidusus kui nõrga või nõrgenenud

motivatsiooniga.

Joonis 4.6. Rühma sidususe mõõdikute keskmine ja teenistusse panustamise motivatsiooni tugevus aja- teenistuse alguses ja lõpus, usaldusvahemik usaldusnivool 95%

Motivatsiooni liik ja väljaõppe laad on samuti

selgelt seotud (joonis 4.7). Tugevama või tu-

gevneva motivatsiooni korral kinnitavad aja-

teenijad sagedamini kui nõrgema või nõrge-

neva motivatsiooni korral, et ajateenistus on

kaasav („meile selgitati, miks me midagi

õpime/harjutame ja miks see on oluline“;

-0,21 -0,22

0,21 0,21

-0,31

-0,05

0,12

0,24

-0,65 -0,25

0,28 0,51 0,05 0,00

-0,04 -0,03

-0,8

-0,6

-0,4

-0,2

0,0

0,2

0,4

0,6

0,8

Nõrgem - Nõrgem Tugevam - Nõrgem Nõrgem - Tugevam Tugevam - Tugevam

K e s k m

in s id

u s u

s

Motivatsioon alguses ja lõpus

Vertikaalne sidusus Positiivne horisontaalne sidusus

Organisatsiooniline sidusus Negatiivne horisontaalne sidusus

76

Craméri seosekordaja motivatsiooni muutuse

ja väite kehtimise määra vahel V=0,18) ja köi-

tev („väljaõpe oli huvitav“; V=0,29) ning rõhu-

tab isiklikku panust („sain aru enda ülesandest

ja rollist meeskonnas“; V=0,22). Nii näiteks kin-

nitab alguses ja lõpus tugevama motivatsiooni

korral peaaegu 2/3 ajateenijatest (64%), et väl-

jaõpe oli alati või enamasti huvitav, ning

alguses ja lõpus nõrgema motivatsiooni korral

alla viiendiku (18%). Ka siinkohal tuleb arves-

tada vastastikuse mõju vaheldumise võimalu-

sega teenistuse kestel: väljaõpe näib positiiv-

semas valguses, kui mingi muu tegur on moti-

vatsiooni tugevdanud, ja vastupidi – väljaõppe

õnnestunud etapp võib tugevdada motivat-

siooni.

Joonis 4.7. Keskmise individuaalse motivatsiooni tugevus teenistuse alguses ja lõpus ning väljaõppe hin- nanguid

16

22

26

39

8

12

23

33

3

4

13

20

54

54

61

52

37

41

48

45

15

20

43

44

17

14

9

8

27

28

22

17

38

45

36

28

8

7

4

20

17

6

6

32

25

7

7

6

2

8

3

12

6

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Nõrgem - nõrgem

Tugevam - nõrgem

Nõrgem - tugevam

Tugevam - tugevam

Nõrgem - nõrgem

Tugevam - nõrgem

Nõrgem - tugevam

Tugevam - tugevam

Nõrgem - nõrgem

Tugevam - nõrgem

Nõrgem - tugevam

Tugevam - tugevam

V ä lj

a õ

p e t

lä b

id e s s

a in

a ru

e n

d a ü

le s a

n d

e s t

ja r

o ll

is t

m e

e s k o

n n

a s

V ä lj

a õ

p e t

lä b

id e s s

e lg

it a ti

, m

ik s m

e m

id a g

i õ

p im

e /

h a rj

u ta

m e

j a

m ik

s s

e e

o n

o lu

li n

e V

ä lj

a õ

p e o

li h

u vi

ta v

Alati Enamasti Mõnikord Harva Mitte kunagi

77

Kolmanda teenistusega seotud asjaoluna vaat-

leme motivatsiooni seoses ülemate eestveda-

misstiiliga. Küsimustikus on 11 positiivset väi-

det ülemate kohta25, millega nõusolekut aja-

teenijad oma teenistuskogemuse alusel hinda-

sid skaalal „1 – ei ole üldse nõus“ kuni „5 – olen

täiesti nõus“. Väidete vahel on tugev positiivne

korrelatsioon enamjaolt piirides 0,5-0,7

(Cronbachi sisereliaabluse kordaja 0,92).

Näitajate seost arvestades vaatlesime kom-

paktsema käsitluse huvides väidete indivi-

duaalset keskmist nõusolekut, mida allpool ni-

metame kokkuleppeliselt keskmiseks eestve-

damiseks (selle keskmine 3,2, standardhälve

0,9). Tuli välja, et kõik vaadeldavad motivat-

siooni liigid erinevad keskmiselt üksteisest

eestvedamise alusel. Alguses ja lõpus nõrgema

motivatsiooniga kaasneb keskmine eestveda-

mise hinne 2,80±0,06 (usaldusnivoo 95%), nõr-

geneva motivatsiooniga 3,02±0,10, tugevneva

motivatsiooniga 3,39±0,08 ja alguses ja lõpus

tugevama motivatsiooniga 3,60±0,05. Seega

on ülemate juhtimislaad oluline teenistusmoti-

vatsiooniga seotud asjaolu.

4.3.2. Eesmärkide olulisuse prognoos tee-

nistuse käigu kaudu

Äsjane käsitlus teenistusmotivatsiooni liigi

kaudu lähtus eespool kinnitatud tulemusest, et

teenistuse eesmärkide suur olulisus toetub tu-

gevale motivatsioonile. Väljaõppe ja ülemate

25 Väited on: minu üksuse ülemad … püstitavad üle-

sannete andmisel selgeid eesmärke, on huvitatud

minu isiklikust heaolust, delegeerivad tööd efek-

tiivselt, tunnustavad head sooritust, hoiduvad

korraldusi andes ütlemast, kuidas midagi tegema

peab (nõrgalt teistega korreleeritud tunnus), on

huvitatud sellest, mida ma mingi asja kohta mõt-

positiivset hinnangut ning teenistusrühma tu-

geva sidususe kinnitust kui motivatsiooni tõu-

suga kaasnevaid tegureid võib seega arves-

tada ka eesmärkide subjektiivse olulisuse tegu-

ritena, kusjuures nende vahendajaks on teenis-

tusmotivatsioon. Toome eesmärkide teema lõ-

petuseks ja kokkuvõtteks esile ka otsese seose

teenistuskeskkonna siinvaadeldud tunnuste ja

eesmärkide olulisuse vahel.

Tabelis 4.4 on näidatud eesmärkide olulisuse

prognoos teenistusrühma sidususe kaudu.

Riigikaitseliste eesmärkide prognoosimisel on

tugevaim mõjur organisatsiooniline sidusus,

järgnevad vertikaalne sidusus ja nõrgemalt po-

sitiivne horisontaalne sidusus, kuid praktiliselt

ei ilmne negatiivse horisontaalse sidususe

mõju. Enesearenduse eesmärkide prognoosi-

mudel on kirjeldusjõu poolest tugevaim (de-

terminatsioonikordaja 0,21) ja selles on olulise

mõjuga kõik sidususe komponendid (konflikt-

sust mõõtev negatiivne horisontaalne sidusus

seejuures eesmärgi olulisuse hinnet vähendav).

Tugevaim enesearenduse olulisuse tegur on

positiivne horisontaalne sidusus.

Füüsilise vormi eesmärkide olulisuse mudel on

kehvapoolne ja ainus mõjur negatiivne hori-

sontaalne sidusus, seejuures eesmärgi olulisust

suurendades. Spekulatsioonidest hoidudes

võiks siin vihjata üksnes mõnele keerulisemale

ja nii napis mudelis varju jäävale mehhanismile

– konkurents?

len ja tunnen, on motiveeritud ja eeskujuks sõdu-

ritele; ülemad on kindlad alluvate võimes teha

oma tööd õigesti; alluvatele antakse piisavalt ise-

seisvust, kui nad oma ülesandeid täidavad; allu-

vatele antakse nende arengu kohta tagasisidet,

alluvaid julgustatakse tegutsema iseseisvalt, vaa-

tamata sellele, et nad teevad vahel vigu.

78

Praktiliste eesmärkide suurema olulisuse ka-

suks mõjub tugevam organisatsiooniline sidu-

sus ja positiivne horisontaalne sidusus, kuid

mudel on kirjeldusjõu poolest nõrk, nagu ka

eelmine mudel.

Tabel 4.4. Eesmärkide olulisuse prognoos sidususe mõõdikute kaudu: lineaarse regressioonimudeli kor- dajad usaldusvahemikuga usaldusnivool 95% (N=1727)

Tegur Riigikaitselised

eesmärgid1

Enesearenduse

eesmärgid

Füüsilise vormi

eesmärgid

Praktilised ees-

märgid

Vertikaalne sidusus 0,18±0,04 0,20±0,04 (0,01±0,05) (0,03±0,05)

Positiivne horisontaalne si-

dusus 0,11±0,04 0,33±0,04 (0,03±0,05) 0,10±0,05

Organisatsiooniline sidu-

sus 0,30±0,04 0,25±0,04 (-0,01±0,05) 0,16±0,05

Negatiivne horisontaalne

sidusus (-0,02±0,04) .-0,07±0,04 0,24±0,05 (-0,07±0,05)

Konstant (0,02±0,04) (-0,03±0,04) (0,02±0,05) (-0,01±0,05)

Kirjeldusaste, % 14 21 6 5

1 Sulgudesse võetud kordaja oleks statistiliselt null (p=0,05), kui andmestikku tõlgendada valimina.

Väljaõppe hinnangute vahetut peegeldust

eesmärkide olulisuse subjektiivsetes hinnan-

gutes on illustreeritud joonisel 4.8 kolme ees-

pool vaadeldud väljaõppe näitaja kaudu.

Kui väljaõpe oli alati või enamasti huvitav26

(joonise a-osa), siis märkis ajateenija kõigi nelja

eesmärgi keskmisest suurema olulisuse poo-

lele (joonisel paremale). Kui väljaõpe oli harva

huvitav või ei huvitanud mitte kunagi, siis ar-

vestatakse eesmärgid väheoluliseks. Suuremad

on vahed riigikaitseliste ja enesearenduslike

eesmärkide puhul (eesmärgi olulisuse kirjel-

dusastmed väljaõppe huvitavuse kaudu vasta-

valt 15% ja 16%). Füüsilise vormi ja praktiliste

eesmärkide olulisus varieerub sarnaselt (kirjel-

dusastmed vastavalt 4% ja 5%, väljaõppe huvi-

tavuse kaudu saame nõrga prognoosi).

Väljaõppe eesmärkide seletamise määra järgi

(joonise b-osa) eralduvad teistest eesmärkide

26 Väljaõppe huvitavust ei ole põhjust pidada mee-

lelahutuslikkuse mõõdikuks, sest see näitaja on

positiivselt korreleeritud väljaõppe mitmete tun-

suurema keskmise olulisuse poolel vastuse

„alati“ andjad ja väiksema olulisuse poolel vas-

tuste „harva“ ning „mitte kunagi“ andjad. Üle-

jäänud vastustega „enamasti“ ja „mõnikord“

ollakse keskmisel positsioonil. Taas on vahed

riigikaitseliste ja enesearenduslike eesmärkide

järgi teravamad (kirjeldusaste vastavalt 14% ja

10%) võrreldes füüsilise vormi ja praktiliste

eesmärkidega (mõlemad 3%, nõrk prognoos).

Oma teenistuslike ülesannete ja rolli mõistmi-

sega seotud näitaja puhul (joonise c-osa) on

eesmärkide olulisuse variatiivsus sarnane eel-

toodutega: oma ülesannete ja rolli sageda-

sema mõistmisega kaasnevad keskmiselt oluli-

semana tajutud eesmärgid (eesmärkide kirjel-

dusaste selle tunnuse kaudu: riigikaitselised

eesmärgid – 15%, enesearenduse eesmärgid –

10%, füüsilise vormi eesmärgid – 2% ja prakti-

lised eesmärgid 1%; kaks viimast seega väga

vähe).

nustega, mis peegeldavad väljaõppe sisu (nt siin-

vaadeldavas tunnuste kolmikus korrelatsiooni-

kordajad 0,45-0,57).

79

Joonis 4.8. Ajateenistuses saavutatud eesmärkide keskmine olulisus ja hinnangud väljaõppele

-1,6 -1,4 -1,2 -1 -0,8 -0,6 -0,4 -0,2 0 0,2 0,4 0,6

Mitte kunagi (N=50)

Harva (N=79)

Mõnikord (N=243)

Enamasti (N=1106)

Alati (N=583)

Eesmärgi olulisus keskmiselt

Kui sageli? c. Väljaõpet läbides sain aru enda ülesandest ja rollist meeskonnas

Praktilised eesmärgid Füüsilise vormi eesmärgid Enesearenduslikud eesmärgid Riigikaitselised eesmärgid

-1,6 -1,4 -1,2 -1 -0,8 -0,6 -0,4 -0,2 0 0,2 0,4 0,6

Mitte kunagi (N=95)

Harva (N=353)

Mõnikord (N=695)

Enamasti (N=666)

Alati (N=252)

Eesmärgi olulisus keskmiselt

Kui sageli? a. Väljaõpe oli huvitav

Praktilised eesmärgid Füüsilise vormi eesmärgid

-1,6 -1,4 -1,2 -1 -0,8 -0,6 -0,4 -0,2 0 0,2 0,4 0,6

Mitte kunagi (N=69)

Harva (N=234)

Mõnikord (N=437)

Enamasti (N=877)

Alati (N=439)

Eesmärgi olulisus keskmiselt

Kui sageli?

b. Väljaõpet läbides selgitati, miks me midagi õpime/harjutame ja miks see on oluline

Praktilised eesmärgid Füüsilise vormi eesmärgid Enesearenduslikud eesmärgid Riigikaitselised eesmärgid

80

Joonis 4.9. Eesmärkide olulisus keskmise eestvedamise kaudu

Keskmise eestvedamise ja eesmärkide oluli-

suse vahelise seose selgitamiseks on joonisel

4.9 esile toodud keskmine eesmärgi olulisus

eestvedamise klassideks jagatud skaalal. Ül-

dine tendents on selge: eestvedamise parema

hinnanguga kaasneb ka eesmärgi suurem sub-

jektiivne olulisus. Diagrammi joone tõus on rii-

gikaitselistel ja enesearenduse eesmärkidel

sarnane, ülejäänud kahel eesmärgil veidi lau-

gem (kirjeldusaste eestvedamise kaudu vasta-

valt 9% ja 10% ning 3% ja 3%).

Nende kokkuvõtetega lõpetame ootuste ja

eesmärkide teema ja siirdume selle küsimuse

juurde, kuivõrd eesmärkide saavutamise sub-

jektiivne hinnang seostub riigikaitseliste hoia-

kutega, sh kaitsevalmiduse ja reservkaitseväe

suhtes.

4.4. Eesmärkide subjektiivne

olulisus ja riigikaitselised

hoiakud

Selles alaosas vaatleme, kuivõrd seostuvad aja-

teenija kui tulevase reservväelase hoiakutega

riigikaitse suhtes ja oma osa nägemisega riigi-

kaitse süsteemis ootused, millega ta tuli tee-

nistusse, ja saavutatud eesmärgid, nagu ta neid

ise väärtustab.

Alustame ootustest. Tulevikus reservkaitseväe-

lasena õppekogunemisele tuleku tõepära-

sus osutub seda suuremaks, mida tugevamad

(olulisemad) olid ajateenija ootused (tabel 4.5

vasakpoolne plokk). Kahest ajateenijast, kelle

riigikaitselised ootused erinevad ühiku (st,

standardhälbe) võrra, on tugevamate riigikait-

seliste ootustega ajateenija suhteline tõenäo-

sus (šansid) heameelega tulla õppekogunemi-

sele või oma kohuse täitmiseks tulekuks valmis

-1,00

-0,80

-0,60

-0,40

-0,20

0,00

0,20

0,40

0,60

Alla 1,5 (N=79)

1,5 - 1,9 (N=122)

2,0 - 2,4 (N=176)

2,5 - 2,9 (N=292)

3,0 - 3,4 (N=450)

3,5 - 3,9 (N=450)

4,0 - 4,4 (N=303)

4,5 - 5 (N=161)

E e s m

ä rg

i o

lu li

s u

s k

e s k m

is e lt

Keskmine eestvedamine

Riigikaitselised eesmärgid Enesearenduslikud eesmärgid

Füüsilise vormi eesmärgid Praktilised eesmärgid

81

olla 1,9 korda suuremad kui väiksemate ootus-

tega ajateenijal (kui neil ülejäänud mudelisse

võetud tunnused on samad; selline klausel ikka

jälle). Enesearenduse ja füüsilise vormi ootuste

kaudu on šansside suhe veidi väiksem (1,2-1,3).

Tugevamad praktilised ootused tähendavad

väiksemat valmidust tulla õppekogunemisele

meelsasti (meenutame, et nende ootuste tä-

henduseks on tsiviilelus kasulik - soov õppida

autojuhtimist, arendada end IT alal, rakendada

tsiviilelu oskusi ja neid arendada). Riigikaitseli-

sed ja enesearenduse, samuti füüsilise vormi

suured ootused ajateenistuse alguses tähen-

davad nende andmete valguses muude ees-

märkide kõrval valmidust läbida ajateenistus

selle põhieesmärgi – reservkaitseväe etteval-

mistamise – nimel ja olla avatud selleks vajalike

teenistusülesannete suhtes ka peale ajateenis-

tust.

Tabel 4.6. Milliste tunnetega Te tuleksite õppekogunemisele? Logistilise regressiooni mudel väite „tuleksin hea meelega või oleksin valmis oma kohust täitma“ prognoosimiseks väite „võimaluse korral jätaksin tulemata või tuleksin täiesti vastumeelselt“ suhtes

Ootused Eesmärgid

Mõjutegur Riskisuhe

exp(b)

Usaldusvahemik,

95% Mõjutegur

Riskisuhe

exp(b)

Usaldusvahemik,

95%

Riigikaitselised

ootused 1,86 1,68 - 2,06

Riigikaitselised

eesmärgid 2,40 2,12 – 2,71

Enesearenduslikud

ootused 1,33 1,20 – 1,47

Enesearenduslikud

eesmärgid 2,32 2,07 – 2,62

Füüsilise vormi

ootused 1,22 1,11 – 1,35

Füüsilise vormi

eesmärgid 1,41 1,27 – 1,56

Praktilised ootused 0,86 0,78 -0,94 Praktilised eesmär-

gid 1,35 1,21 – 1,50

N 2083 N 1952

Hii-ruut-statistik1 203 Hii-ruut-statistik1 518

1 Vabadusastmete arv 4; kui andmeid kokkuleppeliselt tõlgendada valimina, siis on nii mudelid tervikuna kui ka kõik

esile toodud mõjud statistiliselt olulised olulisuse nivool 0,05 (enamasti ka väiksema korral).

Teenistuses saavutatud eesmärkide olulisus

prognoosib õppekogunemisele tulekut terava-

malt kui ootuste olulisus (tabeli 4.6 parem-

poolne plokk): ühikuline eesmärkide olulisuse

vahe tähendab riigikaitseliste ja enesearendus-

like eesmärkide puhul 2,3-2,4-kordset tuleku

šansside erinevust (mida olulisemad eesmär-

gid saavutatud, seda tõenäosem tulekuvalmi-

dus). Füüsilise vormi ja praktiliste eesmärkide

puhul on šansside suhe 1,3-1,4-kordne (ka

praktiliste eesmärkide olulisus on tulekuvalmi-

duse positiivne tegur). Ajateenistuse kogemus

teravdab hoiakut õppekogunemise suhtes di-

ferentseerides seda teenistuses saavutatud

eesmärkide kaudu tugevamalt kui ootuste

kaudu.

Osutus, et eesmärkide seadmine (ootused) ja

nende saavutamine kujundab rahulolu aja-

teenistusega (vastused küsimusele, kuivõrd

rahul olite ajateenistuses kogu teenistusega,

skaala „1 – ei olnud üldse rahul“ kuni „5 – väga

rahul“). Ootused prognoosivad nõrgemalt (kir-

jeldusaste 8%, lõviosa sellest riigikaitseliste ja

enesearenduse ootuste arvelt) üldist rahulolu

ja eesmärkide saavutamine väga tugevalt (kir-

jeldusaste 41%), mis tähendab, et rahulolu ja

82

eesmärkideni jõudmine ajateenijate tõlgendu-

ses suures osas kattuvad. Enesearenduse ees-

märkide olulisus on seejuures tugevam rahu-

lolu mõjur kui riigikaitseliste eesmärkide oluli-

sus (regressioonikordajad vastavalt 0,49 ± 0,04

ja 0,40 ± 0,04; näitavad keskmist rahulolu

muutu, kui eesmärgi olulisus muutub ühiku

võrra). Füüsilise vormi eesmärkide olulisus ja

praktiliste eesmärkide olulisus on nõrgemad

rahulolu tegurid (kordajad mõlemal 0,25 ±

0,04; mudeli konstant 3,23). Kokkuvõtteks: nii-

hästi ootuste kasvatamine teenistuse eel kui ka

saavutatud eesmärkide kõrge subjektiivne

väärtustamine on hea lähtekoht naasta tsivii-

lellu ja jätkata ajateenistusega rahul olevana

reservväelase kohustustega.

Ajateenija riigikaitse alaste arvamuste teada-

saamiseks esitati nii teenistuse alguses kui ka

lõpus neli vastandlike väidete paari skaalal 1

kuni 10, millel ajateenijal tuli osutada oma sei-

sukoht (vastus küsimusele „Kus paikneb Teie

arvamus?“; metoodika Kasearu ja Lillemäe

202227). Skaala väiksemate numbrite poolel on

riigikaitse seisukohalt positiivsemad ja paremal

poolel negatiivsemad arvamused.

Analüüs näitas, et ajateenija riigikaitsealaseid

seisukohti ajateenistuse alguses saab teatud

ulatuses prognoosida teenistuse alguses väl-

jendatud ootuste kaudu. Samuti osutub, et

teenistuse lõpus ajateenistuse „tulemuslikku-

sele“ antud subjektiivne hinnang saavutatud

eesmärkide kaudu on teenistuse lõpu arva-

muste oluline prediktor. Kasutasime selleks rii-

gikaitseliste väidete skaala jaotust kaheks, po-

sitiivseks ja negatiivseks pooleks (tabel 4.7, sa-

mas näha väidete kokkuleppelised nimed) ning

koostasime logistilise regressioonimudeli ar-

vamuse skaalal positiivse poole valiku suhtelise

tõenäosuse prognoosimiseks28.

.

Tabel 4.7. Riigikaitsealaste arvamuste skaala

Positiivne, vastused 1 - 5 Negatiivne, vastused 6 - 10

Arvamus ajatee-

nistuse kohta (A)

1 - Läbin ajateenistuse, et panustada re-

servväelasena riigikaitsesse

10 - Läbin ajateenistuse, kuid ei näe

oma pikemaajalist rolli riigikaitses

Arvamus reserv-

õppekogunemiste

kohta (B)

1 - Reservõppekogunemised tagavad

reservväelaste väljaõppe taseme säili-

mise ja tugevdavad riigi kaitsevõimet

10 - Reservõppekogunemised on re-

servväelaste jaoks aja ja riigi jaoks raha

raiskamine

Arvamus reservar-

mee kohta (C)

1 - Mulle tundub õige, et Eestis on ko-

hustuslik ajateenistus ja reservarmeel

põhinev riigikaitse

10 - Minu arvates võiks Eesti loobuda

kohustuslikust ajateenistusest ja reser-

varmeel põhinevast riigikaitsest

Arvamus kaitse-

valmiduse kohta

(D)

1 - Kui Eestile tungitaks kallale, oleksin

valmis osalema kaitsetegevuses

10 - Kui Eestile tungitaks kallale, hoiak-

sin kaitsetegevusest pigem kõrvale

27 Kasearu, K., Lillemäe, E. (2022). Kaitsetahe: Ajatee-

nijate ja reservväelaste vaade. Ettekanne Kaitse-

väe Akadeemia juhtimine ja pedagoogika konve-

rentsil „Kaitsetahe 2022“, Tartu, 09.11.2022.

28 Vastuste statistiline jaotus osutus ebasümmeetri-

liselt kallutatuks kas skaala ühe või ka mõlema

otsa poole (U-kujuline) ja seetõttu keskmisel põ-

hinevaid prognoosimudeleid ei saanud kasutada.

83

Tähtis on lisada, et mudeli koostamisel valisime

ootuste-eesmärkide ja hoiakute seose ühe

kindla suuna: ootused-eesmärgid kujundavad

hoiakuid. Mõeldav on ka vastupidine: riigikait-

selistest hoiakutest teenistuse alguses tulene-

vad soovid ja kavatsused teenistuse suhtes ja

hoiakutest teenistuse lõpus eesmärkide arves-

tamiseks oluliseks-ebaoluliseks. Meil ei ole

andmeid (ajateenija mõtete ajateljel) kummagi

suuna õigsuse kinnituseks. Kui siinkohal tehtud

valik näitab veenvaid mõjutusi ootuste-ees-

märkide poolt hoiakutele, siis võime selgelt

kinnitada vähemalt seda, et ootuste-eesmär-

kide ja hoiakute puhul esineb koosvarieeruvus

– üks muut toob kaasa teise muudu. Allpool on

sõnastus esitatud siiski meie poolt valitud suu-

nas, kus hoiakud on ajateenistuses kujunenud

saavutuste „tulemuseks“ ja ootused need sise-

miselt läbitunnetatud seisukohad, mis meie

poolt ette antud raamides väljenduvad teenis-

tuse alguses riigikaitseliste arvamustena

Vaatleme esmalt ajateenistuse alguses avalda-

tud arvamuste prognoosimudeleid ootuste

kaudu (tabel 4.8, ülemine plokk). Arvamust

ajateenistuse kohta kallutavad positiivsele

poolele suuremad riigikaitselised, enesearen-

duse ja füüsilise vormi ootused. Ühiku (stan-

dardhälbe) võrra mingist antud tasemest suu-

remate riigikaitseliste ootuste korral on šansid

ajateenija paiknemiseks pigem väite „läbin aja-

teenistuse, et panustada reservväelasena riigi-

kaitsesse“ poolel üle kahe korra suuremad kui

sellele vastandliku väite poolel paiknemiseks.

Enesearenduse ootuste puhul on see suhe (ris-

kisuhe ehk šansside suhe) 1,5-kordne ja füüsi-

lise vormi ootuste korral 1,3-kordne. Praktiliste

ootuste suurem tähtsus kallutab pigem väite

„läbin ajateenistuse, kuid ei näe oma pike-

maajalist rolli riigikaitses“ suunas.

Analoogilist ootuste tähendust arvamustele

näeme ka ülejäänud väitepaaride korral. Arva-

mustes õppekogunemiste ja reservarmee

kohta näeme enesearenduse ootuste veidi tu-

gevamat mõju „poole“ valikule kui arvamustes

ajateenistuse ja kaitsevalmiduse kohta, st ene-

searenduse ootusi seotakse reservkaitseväe-

lase staatuses arvatavalt avanevate võimalus-

tega. Teisalt võib seda tõlgendada ka teadmi-

sega, et reservväelase tegevus nõuab head

füüsilist ja vaimset toimetulekut. Praktilistele

(tsiviilelu eesmärkidele) tugevamalt orienteeri-

tud ajateenijad kalduvad teenistuse alguses

kõigis väidetes pigem eitavale poolele (šans-

side suhe väiksem kui 1).

Arvestades eespool esile toodud seoseid

ootuste ja eesmärkide vahel (tõsi küll, nõrga-

poolseid) on arvata, et teenistuse lõpu riigikait-

seliste arvamuste kujunemine eesmärkide

kaudu kulgeb üldjoontes sarnaselt ootuste

mõjumehhanismile (tabel 4.8, alumine plokk).

Võtsime eesmärkide kaudu koostatud mudelis

arvesse ka teenistuse alguses avaldatud vasta-

vat riigikaitselist arvamust (taas kaheks jaga-

tuna – positiivsel ja negatiivsel poolel). See

osutus küll tugevaimaks lõpus avaldatud arva-

muse prediktoriks, kuid ei kustutanud mudelis

eesmärkide tähtsust seletavate tunnustena.

84

Tabel 4.8. Kus paikneb Teie arvamus? Logistilise regressiooni mudel positiivsel poolel paiknemise suhte- lise tõenäosuse prognoosimiseks negatiivsel poolel paiknemise suhtes

Arvamus

ajateenistuse kohta õppekogunemise

kohta

reservarmee

kohta

kaitsevalmiduse

kohta

Riski-

suhe

exp(b)

Usaldus-

vahemik,

95%

Riski-

suhe

exp(b)

Usaldus-

vahemik,

95%

Riski-

suhe

exp(b)

Usaldus-

vahemik,

95%

Riski-

suhe

exp(b)

Usaldus-

vahemik,

95%

Mudel ootuste kaudu

Riigikaitselised

ootused 2,17 1,96 – 2,40 2,21 1,99 – 2,46 2,16 1,96 – 2,38 2,10 1,91 – 2,31

Enesearenduslikud

ootused 1,51 1,37 - 1,67 1,76 1,59 – 1,95 1,83 1,66 – 2,02 1,49 1,36 – 1,63

Füüsilise vormi

ootused 1,32 1,20 – 1,44 1,22 1,11 – 1,35 1,26 1,14 – 1,38 1,20 1,10 – 1,32

Praktilised ootused 0,85 0,78 – 0,92 0,88 0,79 – 0,98 0,85 0,77 – 0,93 0,86 0,78- 0,94

N 2657 2586 2578 2561

Hii-ruut-statistik1 359 402 457 361

Mudel eesmärkide olulisuse ja teenistuse alguse arvamuse kaudu

Riigikaitselised ees-

märgid 1,92 1,69 – 2,18 2,22 1,95 – 2,53 2,04 1,78 – 2,34 1,79 1,58 – 2,03

Enesearenduslikud

eesmärgid 1,73 1,53 – 1,95 1,66 1,47 – 1,87 1,87 1,64 – 2,13 1,61 1,43 – 1,82

Füüsilise vormi ees-

märgid 1,21 1,09 – 1,35 1,19 1,05 – 1,34 (1,02) 0,90 – 1,17 1,15 1,02 – 1,30

Praktilised eesmär-

gid 1,27 1,14 – 1,43 1,13 1,00 – 1,28 (1,14) 1,00 – 1,30 1,26 1,11 – 1,42

Ajateenistuse algu-

ses positiivne arva-

mus2

4,02 3,22 – 5,01 3,62 2,76 – 4,76 6,62 5,09 – 8,62 5,53 4,32 – 7,07

N 1781 1729 1698 1675

Hii-ruut-statistik3 472 431 566 466

1 Vabadusastmete arv on 4. 2 Arvestus negatiivse arvamuse suhtes. 3 Vabadusastmete arv on 5.

Kui teenistuse alguses on arvamus ajateenis-

tuse suhtes positiivne, siis on lõpus positiivse

arvamuse šansid neljakordsed võrreldes sel-

lega, kui algul oleks olnud positsioon negatiiv-

sel poolel (meenutame lisaklauslit: kui mude-

lisse kaasatud ülejäänud näitajad on samad).

Arvamuse puhul õppekogunemise kohta keh-

tib ligikaudu sama, kuid reservarmee ja kaitse-

valmiduse kohta avaldatud arvamuses peegel-

dub teenistuse alguse positiivse-negatiivse

vahe veel teravamalt: šansside suhe 6-7-

kordne (st, siin alguse arvamus kujundab arva-

must lõpus tugevamalt kui õppekogunemisse

suhtumise puhul).

Riigikaitselised ja enesearenduse eesmärgid

on ühevõrra tugevad riigikaitseliste arvamuste

prediktorid, välja arvatud arvamus õppekogu-

nemise kohta, kus enesearenduse eesmärkide

olulisus prediktorina jääb alla riigikaitselistele

eesmärkidele (riskisuhted vastavalt 2,2 ja 1,7,

usaldusvahemikud ei kattu). See, kui ajateenija

85

teenistuse lõpus subjektiivselt väärtustab kõr-

gelt neid saavutatud eesmärke, mis on seotud

sõjaliste oskuste arendamise, riigi kaitsestra-

teegia tundmise ja reservväe mobilisatsiooniks

ettevalmistamisega, kallutab teda reservkaitse-

väe suhtes tugevamalt positiivsete arvamuste

poole võrreldes ajateenijaga, kes neid ees-

märke väärtustab madalamalt.

Enesearenduse eesmärke kõrgelt hinnates

väärtustab ajateenija teenistuses tekkinud sot-

siaalseid oskusi ja teenistusrühma sidususe

saavutamist, aga samuti füüsilise ja vaimse vas-

tupidavuse teket. See, et vaadeldavas mudelis

subjektiivselt suuremate (olulisemate) ene-

searenduse eesmärkide korral võrreldes väik-

sematega võib kinnitada positiivsemat riigi-

kaitselist hoiakut, annab tunnistust ka selle,

ajateenistuse indiviidikesksema tahu tulemus-

likkusest.

Füüsilise vormi ja praktiliste eesmärkide saavu-

tamise olulisus on suuremat-väiksemat subjek-

tiivset olulisust kõrvutades samuti positiivse

poole kallutavad tegurid (va arvamuses reserv-

armee kohta, kus šansid eesmärgi olulisuse

muutudes jäävad samaks, šansside suhte usal-

dusvahemik katab arvu 1 ehk võrdsete šans-

side juhtu; sulud kordaja ümber sellele osuta-

miseks). Siiski ei ole riigikaitse alaste arvamuste

jaoks füüsilise vormi saavutamise ja praktiliste

eesmärkide realiseerumine kuigi tugevad pre-

diktorid – riskisuhete usaldusvahemik on mit-

mel juhul otspunktiga lähedal arvule 1.

Kokkuvõtteks võiksime lühidalt öelda ka nii, et

põhilisteks positiivseteks mõjuriteks jäävad

ajateenija riigikaitseliste arvamuste kujunemi-

sel kõik need saavutatud eesmärgid, mis on ot-

seselt seotud heaks sõduriks saamisega.

Kokkuvõte

Ajateenistuse alguses on ajateenijad oma

ootustelt suhteliselt enam orienteeritud

iseenda individuaalsele arengule, kuid ajatee-

nistuse läbides mõistetakse, et olulisemad ees-

märgid, mida saavutati, on seotud reservväela-

seks kujunemisega. Ootuste seadmine ja juhti-

mine on seotud teenistusse tulemise mee-

leoluga: heal meelel teenistusse tulijate puhul

on riigikaitselased ja enesearengulised ootu-

sed kõrgemad kui vastumeelselt teenistust

alustanutel, väiksem on varieeruvus aga prak-

tiliste ootuste puhul.

Seda seost võib tõlgendada ka nii, et ajateeni-

jad, kelle jaoks on teenistuse riigikaitseline

funktsioon selgem, tulevad ka meelsamini tee-

nistusse. Sellist tõlgendust toetab ka asjaolu,

et ootused on kujundatud eelneva riigikaitsea-

lase kogemuse ja etnilise tausta alusel ning hea

subjektiivne tervis ja füüsiline vorm toetavad

nii ootuste püstitamist kui nende täitmist.

Ootuspäraselt tuli esile, et motivatsioon on

seotud nii ootuste kui eesmärkide saavutami-

sega. Kui ajateenija motivatsioon panustada

on tugev, siis kaasnevad sellega ka kõrged

ootused teenistuse suhtes. Samuti hindavad

ajateenistuse lõpus motiveeritumad ajateeni-

jad ja ka need, kelle motivatsioon võrreldes

ajateenistuse algusega tõusis, eesmärkide täi-

tumist olulisemaks. Individuaalset motivat-

siooni toetavad, ühelt poolt Kaitseväega ühte-

kuuluvustunne, rühmakaaslaste ja ülematega

sidusus, kuid teisest küljest panustab ka see ise

sidususe tekkesse ja alalhoidmisesse.

Selgelt tuli esile riigikaitseliste eesmärkide ja

Kaitseväega ühtekuuluvustunde (organisat-

siooniline sidus) seos. Samas üldist teenistu-

86

sega rahulolu kujundab enesearenduse ees-

märkide oluliseks pidamine rohkem kui riigi-

kaitseliste eesmärkide olulisus. Seega võib

nentida, et ootuste kasvatamine niihästi tee-

nistuse eel kui ka saavutatud eesmärkide kõrge

subjektiivne väärtustamine on hea lähtekoht

naasta tsiviilellu ja jätkata ajateenistusega ra-

hul olevana reservväelase kohustustega. Kui

ajateenija teenistuse lõpus subjektiivselt väär-

tustab kõrgelt neid saavutatud eesmärke, mis

on seotud sõjaliste oskuste arendamise, riigi

kaitsestrateegia tundmise ja reservväe mobili-

satsiooniks ettevalmistamisega, on ta reserv-

kaitseväe suhtes positiivsemal arvamusel.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et ootused teenis-

tuse suhtes saavad alguse ajateenistusele eel-

neval perioodil. Teenistuskogemuse käigus

ootuste olulisus muutub, kuid selges seoses nii

teenistusega rahulolu, sidususe kui ka reserv-

teenistuse mõtestamisega. Seega on tulevaste

ajateenijate ootuste juhtimine ning ajateenis-

tuse ja reservteenistuse tähenduse selgitamine

potentsiaalsed teenistuskogemuse võimenda-

jad ja kanduvad selle kaudu edasi valmidusse

panustada reservväelasena riigikaitsesse.

87

5. NAISED AJATEENISTUSES:

MOTIVATSIOON,

HOIAKUD JA

KAASAJATEENIJATE

SUHTUMINE NAISTE

TEENISTUSSE

Elen Lina, Marii-Liis Tulk, Sigrid Aas

Sissejuhatus

Tänapäeva riigikaitses on järjest olulisemaks

muutunud naiste kaasamine, kuna see võimal-

dab laiendada üldist organisatsiooni kompe-

tentsi ja oskusi ning võimaldab paremini saa-

vutada julgeoleku tagamise eesmärke29. Nii

aja- kui tegevteenistuse värbamisväljale laie-

malt lähenemine võimaldab Kaitseväel haarata

rohkem ühiskonnas saada olevat inimressurssi.

Eestil väikeriigina on oluline iga inimese panus

riigikaitsesse ning stereotüüpsed uskumused

ja hirmud ning nendest tulenevad nii institut-

sionaalsed kui ka mitteformaalsed barjäärid

võiva olla takistuseks organisatsiooni tõhusu-

sele.

29 Egnell, R. (2016). Gender Perspectives and Mili-

tary Effectiveness. – PRISM Vol 6 No 1.

Eesti kaitsevägi alustas naiste kaasamise ja vär-

bamise tõhustamist pärast 2017. aastat kui

Kaitseministeerium (KMIN) kinnitas poliitika

naiste enamaks kaasamiseks kaitseväetee-

nistusse. Varasemad värbamiskampaaniad olid

enamjaolt ühe soogrupi suunalised, ühe eran-

dina oli siinkohal Kaitseväe Akadeemia (KVA)

hakates naisi kõrgharidusõppesse värbama

koheselt pärast 2013. aasta seadusmuudatust,

mis lubas naistel ametlikult ajateenistust lä-

bida.

Eestis lähtutakse naiste riigikaitsesse kaasami-

sel alljärgnevatest põhimõtetest: 1) riigikaitse

on kõikide kodanike ja terve ühiskonna ühine

jõupingutus, mistõttu on riigikaitsesse ooda-

tud panustama nii mehed kui naised võrdselt;

88

2) ühiskond laiemalt peab võrdselt toetama ja

tunnustama nii meeste kui naiste panust ühis-

kondlikku ellu ja tagama soost sõltumata võrd-

sed karjäärivõimalused; 3) Kaitseväes ja Kaitse-

liidus ei ole erialasid ega ametikohti, kus naiste

osalemine on soost tulenevalt piiratud või

eelistatud30.

Naiste värbamine nii aja- kui tegevteenistusse

ühtib laiemalt ka 2022.–2031. aasta Riigikaitse

arengukavas püstitatud inimvara osakaalu

kasvu eesmärgiga. Kuigi Eestis on naiste osalus

ajateenistuses endiselt väga väike, siis on näha

aasta-aastalt teenistusse astuvate naiste arvu

suurenemist (ajateenistusse astunud naiste

arv): 2017–34; 2018–27; 2019-38; 2020–40;

2021–60; 2022–50)31, mistõttu on oluline pöö-

rata rohkem tähelepanu sellele, millistel põh-

justel naised ajateenistusse astuvad, kuidas

nad teenistusega kohanevad, kuidas organi-

satsioon naiste osalemisse suhtub ja kuidas on

ajateenijate koosseisu mitmekesistumisega

kohanetud.

Kaitseväe soov läheneda värbamisväljale laie-

malt ning kaasata ajateenistusse senisest enam

naisi ning leida nende seast tegevväelasi oli

põhjus, miks antud teema 2022.-2023. aasta

ajateenijate kompleksuuringusse lisati. Küsit-

luse tulemused aitavad paremini mõtestada

naissoost ajateenijate motivatsiooni, kohane-

mist ja rahulolu ajateenistusega ning olulise

punktina ka teiste kaasajateenijate suhtumist

naiste teenistusse. Analüüsi piiranguks on nais-

soost ajateenijate vähesus.

30 Kaitseministeerium (2017) Poliitika naiste kaitse-

väeteenistuses osalemise võimaluste suurenda-

miseks https://kaitseministeerium.ee/sites/de-

fault/files/sisulehed/struktuur/polii-

tika_naiste_kaasatuse_suurendami-

seks_2017_0.pdf

Kompleksuuringu raames ajateenistuse algu-

ses läbiviidavas küsitluses selgitati välja, mis

kaalutlustel tulid naised vabatahtlikult ajatee-

nistusse ning millised tegurid motiveerivad

neid ajateenistusse panustama. Lisaks selgitati

välja kogu ajateenijate grupi üldised hoiakud

naiste ajateenistuse kohta ning hinnangud

naiste sobivuse kohta kaitseväeteenistusse.

Hoiakuid uuriti ka ajateenistuse lõpus, et selgi-

tada välja, mil määral on tegeliku ajateenistus-

kogemuse mõjul hoiakud naiste sobivuse

kohta muutunud. Lisaks üldisele rahulolule aja-

teenistusega uuriti eraldi naisajateenijate pu-

hul ka mõningaid spetsiifilisi teenistusega seo-

tud kogemusi, näiteks võimaliku ebavõrdse

kohtlemise või ahistamise kohta, selleks, et

teada saada kas ja kuidas taoline kogemus mõ-

jutab nende üldist rahulolu teenistusega ja

edasisi karjääriplaane riigikaitses. Hoiakute

uurimine naiste ajateenistuses osalemise osas

on vajalik, et saada teada, kuidas naiste osalust

ajateenistuses tajutakse ning mil määral võib

märgata soostereotüüpseid hoiakuid ja suhtu-

mist. Stereotüüpsed uskumused ja suhtumine

võivad raskendada ja takistada naiste (kes on

riigikaitse mõistes vähemusgrupp) edukat in-

tegreerimist.

Peatüki eesmärgiks on välja selgitada:

 naissoost ajateenijate vabatahtlikult aja-

teenistusse tuleku põhjused ja ajatee-

nistusse panustamise motivaatorid;

31 Uuringud ja aruanded (25.05.2023). Kaitseres-

sursside amet. https://kra.ee/kodanik-ja-riigi-

kaitse/uuringud-ja-aruanded/

89

 meessoost ajateenijate hoiakud naiste aja-

teenistuse kohta;

 naissoost ajateenijate rahulolu ajateenistu-

sega ja seda mõjutanud faktorid;

 hinnangud teenistussuhetele ja -atmosfää-

rile;

 kuidas muutusid ajateenijate hoiakud

naiste ajateenistuse osas võrreldes ajatee-

nistuse alguses väljendatud hoiakutega;

 kas meeste hoiakuid naiste ajateenistuses

osalemise osas mõjutas naisajateenijatega

või -tegevväelastega kokkupuude.

Peatükk on jaotatud kaheks osaks, kus esi-

mene osa analüüsib naiste kogemust ajatee-

nistuses ning teine osa üldisi kaasajateenijate

hoiakuid ja suhtumist naiste osalemisele aja-

teenistuses.

5.1. Naissoost ajateenijate

ajateenistusse tuleku

põhjused, motiveerivad

tegurid ning hinnang läbitud

ajateenistusele

Alapeatükk pakub sissevaadet naisajateenijate

ajateenistuskogemusele. Oleme kaardistanud

naisajateenijate teenistusse tuleku põhjused ja

ajateenistusse panustama motiveerivad tegu-

rid. Vaatame, kuidas naissoost ajateenijate ko-

gemus mõjutab nende rahulolu ajateenistu-

sega ning edasisi karjääriplaane. Kuna nais-

soost ajateenijaid on vähe, ei ole naistele ning

nende teenistuskogemusele kompleksuuringu

raames varasemalt eraldi keskendutud.

Naissoost ajateenijate rühma väiksus (2022.-

23. aastal osales ajateenijate kompleksuurin-

gus 47 naist, vt tabel 5.1) seab andmeanalüü-

sile väljakutseid, mida tuleb silmas pidada,

nagu:

 väikeste rühmade puhul on statistilised

testid vähemtundlikud, mistõttu võib juh-

tuda, et analüüs ei tuvasta olulist mõju,

kuigi see on olemas.

 väikesed rühmad on erindite osas tundliku-

mad ehk juba üksik teistest märkimisväär-

selt erinev vastus võib mõjutada oluliselt

kogu rühma keskmist väärtust.

Joonistel on naisi kujutades kasutatud läbivalt

indiviidide arvu ja keskmisi väärtusi, kuna

naiste rühma väiksearvulisuse tõttu võivad

protsentuaalsed väärtused olla eksitavad.

Tekstis oleme võrdluseks toonud välja ka prot-

sente, et väljendada lugejale mõistetavamalt

proportsioone eri rühmade vahel (näiteks me-

hed ja naised), kuid naiste rühma väiksearvuli-

suse tõttu palume neid võtta väga üldistava-

tena.

Tabel 5.1. Ajateenijate kompleksuuringus osalejad

Sugu

I küsitlusetapil

osalejad

II küsitlusetapil

osalejad

Mõlemas küsit-

lusetapis osale-

jad

KOKKU 7. küsit-

luslaines osale-

jaid

N % N % N % N %

Mees või määramata 3030 98,5 2681 98,9 2464 98,8 3247 98,6

Naine 45 1,5 31 1,1 29 1,2 47 1,4

KOKKU 3075 100 2712 100 2493 100 3294 100

90

5.1.1. Naiste sotsiaaldemograafiline taust

Ligikaudu kolmveerand 2022.-23. aastal aja-

teenijate kompleksuuringus osalenud naistest

olid kuni 19-aastased, keskharidusega ning kõ-

nelesid koduse keelena eesti keelt (vt joonis

5.1). Võrreldes meesajateenijatega (arvud joo-

nisel esitamata) on naisajateenijate seas pro-

portsionaalselt rohkem kuni 19-aastaseid,

keskharidusega ja vene keelt koduse keelena

kõnelevaid ajateenijaid, kes vahetult enne aja-

teenistust õppisid.

Joonis 5.1. Naisajateenijate sotsiaaldemograafiline profiil

34

7

6

7

37

3

34

12

1

25

8

9

3

14

33

32

11

4

0 10 20 30 40

Kuni 19

20-21

22 ja vanemad

VANUS

Põhi- või kutseharidus põhihariduse baasil

Keskharidus

Keskhariduse järel omandatud haridus

HARIDUSTASEMED

eesti

vene

muu

KEEL

Õppis

Töötas

Õppis ja töötas

Ei õppinud ega töötanud

TEGEVUS ENNE AJATEENISTUST

Jah

Ei

KUULUMINE VABATAHTLIKKU…

Juuli eelkutse

Oktoobri põhikutse

Talvine eelkutse

KUTSE

Indiviidide arv

91

2/3 naistest läbis ajateenistuse juuli eelkutses,

järgnes oktoobri põhikutse ja talvine eelkutse

(vt joonis 5.1). 1/3 naistest oli varem kuulunud

mõnda vabatahtlikku riigikaitse või sisejul-

geolekuga seotud organisatsiooni32. Naised

kinnitasid meestest ca kümnendiku võrra

enam varasemat kuulumist vabatahtlikku or-

ganisatsiooni.

Kui naistest on läbinud riigikaitseõpetuse 64%,

siis meessoost ajateenijatest 48%. Selgelt tuleb

esile aga riigikaitseõpetuse positiivne mõju

naissoost ajateenijate hulgas – kõik riigikait-

seõpetuse läbinud hindasid riigikaitseõpetuse

pigem meeldivaks või väga meeldivaks ja 86%

jaoks tekitas riigikaitseõpetuse läbimine soovi

panustada riigikaitsesse, meesoost ajateenijate

puhul oli samal arvamusel 29%. Kui võtame

võrdlusgrupiks meessoost aktiivsed vabataht-

likud33, oli nende seast riigikaitseõpetuse läbi-

jaid 59% ning 87% hindas riigikaitseõpetuse

pigem meeldivaks või väga meeldivaks ning

60% jaoks tekitas riigikaitseõpetuse läbimine

soovi panustada riigikatisesse. Kokkuvõtvalt

võib öelda, et naisajateenijate kõrvutamisel

meesajateenijatest aktiivsete vabatahtlikega ei

ole käärid naiste- ja meeste vahel niivõrd suu-

red, kuid riigikaitseõpetuse läbinud naiste seas

on meestega võrreldes rohkem neid, kes tun-

nevad, et aine läbimine suurendas nende soovi

panustada riigikaitsesse.

32 Näiteks Kodutütred, Noored Kotkad, Naiskodu-

kaitse, Kaitseliit, abipolitseinikud, vabatahtlikud

päästjad.

5.1.2. Naiste vabatahtlikult ajateenistusse

astumise põhjused

Järgnevalt vaatame põhjuseid, mis panid naisi

kaalutlema vabatahtlikult ajateenistusse as-

tuma. Tegemist on küsimuste plokiga, mis si-

saldas 13 erinevat väidet, mida respondent sai

hinnata skaalal 1-„ei ole üldse oluline“ kuni 4-

„jah, see on väga oluline“. Lisaks oli võimalik

valida vastusevariant „ei oska öelda“, mida ka-

sutas olenevalt väitest 0–20% vastanud nais-

test ja 2–29% vastanud meestest. Naiste puhul

oli kõige vähem valitud vastusevarianti „ei oska

öelda“ nende väidete puhul, mis olid seotud

enese proovile panekuga ja huviga militaar-

valdkonna vastu. Kõige rohkem valiti vastuse-

varianti „ei oska öelda“ nende väidete puhul,

mis olid seotud lähedaste soovituse järgimi-

sega ajateenistusse astumisel ning praegu

heas füüsilises vormis olekuga – mõlemal juhul

vastas viiendik naistest „ei oska öelda“. Isikliku

avalduse alusel teenistusse tulnud meesajatee-

nijad valisid vastusevarianti „ei oska öelda“ vä-

him väidete puhul, mis olid seotud tahtmisega

läbida ajateenistus enne, kui tekivad muud ko-

hustused ning sooviga omandada praktilisi

oskusi (2% „ei oska öelda“). Samal ajal ei osa-

nud 29% meestest öelda, kas omal algatusel

ajateenistusse astumisele avaldas mõju soov

tulevikus Kaitseväes tööle asuda ning 11% ei

osanud öelda, kas teenistusse tulekule aitas

kaasa kindla sihi puudumine, mida oma eluga

edasi teha.

33 SJKK uurimisrühma poolt välja töötatud ajatee-

nija tüüp, kes tuli ajateenistusse oma avalduse

alusel ja tuleks ajateenistusse ka vabatahtliku tee-

nistuse korral.

92

Käesolevale küsimusele on andnud vastuseid

vaid need meesajateenijad, kes tulid tee-

nistusse isikliku avalduse alusel. Kuna naistele

on ajateenistus vabatahtlik, on sellele küsimu-

seplokile vastanud kõik küsitluses osalenud

naised. Meeste puhul oleme isikliku avalduse

alusel ajateenistusse astujad jaganud varase-

malt SJKK uurimisrühma poolt välja töötatud

ajateenija tüübi alusel kaheks – juba eelpool

mainitud aktiivsed vabatahtlikud ja kohustuste

ajastajad34. Naistega sarnasemaid vastuseid

annavad aktiivsed vabatahtlikud ehk need aja-

teenijad, kes on tulnud ajateenistusse isikliku

avalduse alusel ja tuleksid ka vabatahtliku tee-

nistuse korral. Naistest (ja ka aktiivsetest vaba-

tahtlikest) erinevad märkimisväärselt kohus-

tuste ajastajad, kes tulid ajateenistusse küll

isikliku avalduse alusel, kuid ei oleks tulnud, kui

teenistus oleks vabatahtlik.

Jooniselt 5.2 näeme, et naisi on ajateenistusse

vabatahtlikult tulema enim ajendanud soov

panna ennast uues olukorras proovile, soov

omandada praktilisi oskusi ja soov panustada

Eesti kaitsevõime tagamisse. Samu põhjuseid

on olulisemateks pidanud ka aktiivsetest vaba-

tahtlikest meesajateenijad. Küll aga näeme, et

meesajateenijate seas (seda nii aktiivsete vaba-

tahtlike kui ka kohustuste ajastajate puhul) on

kõige tähtsamaks ajendiks teenistuse läbimine

enne muude kohustuste tekkimist ning samuti

peetakse väga oluliseks soovi läbida ajateenis-

tus enne õppima asumist. Mõlemad eeltoodud

põhjused jäävad naiste olulisuse hinnangutes

pingerea tagumisse poolde. Eeltoodud põhju-

sed on meeste puhul selgelt seotud asjaoluga,

34 siia kuuluvad ajateenijad, kes tulid teenistusse

oma avalduse alusel, kuid jätaksid tulemata, kui

ajateenistus oleks vabatahtlik.

et nende jaoks on ajateenistuse näol tegemist

siiski kohustusega, mida on omal algatusel tu-

lekuga võimalus eluteel ajastada. Meesajatee-

nijate jaoks on märkimisväärselt olulisem ka

sõprade/klassiga ajateenistusse tulek, seda

eriti kohustuse ajastajate seas.

5.1.3. Naisajateenijate rühmad motivat-

sioonitunnuste kaudu

Selleks, et mõista paremini, mis motiveerib eri-

nevaid naisajateenijaid vähem või rohkem aja-

teenistusse ja kaitseväkke panustama, rühmi-

tasime naised kahte erinevasse rühma ehk

klastrisse. Selleks kasutasime klasteranalüüsi k-

keskmiste meetodil. Klasteranalüüs on statisti-

lise andmeanalüüsi tehnika, mille alusel jaga-

takse sarnased liikmed rühmadesse. Liigituse

aluseks on võetud ajateenistuse algusküsitlu-

ses küsitud motivatsiooni teemaplokk, mis

koosnes 10 tegurist ning tegureid tuli hinnata

skaalal 1-„ei motiveeri üldse“ kuni 5-„motivee-

rib väga tugevalt“. Klastrite arvuks on võetud 2,

mis on saadud 2–4-klastriliste liigituste ana-

lüüsi käigus. Tekkinud klastrite alusel saab

naissoost ajateenijaid jagada kahte erineva

motivatsioonitasemega rühma: 1/3 madalama

ja 2/3 kõrgema motivatsiooniga naisajateeni-

jaid. Rühmade sotsiaaldemograafilist profiili

põhjal saab välja tuua, et kõrgema motivat-

siooniga naisajateenijad asusid enam teenima

juulikutses: madalama motivatsiooniga naisa-

jateenijatest asusid juulikutsesse teenima poo-

led (6/12st), kõrgema motivatsiooniga naisaja-

teenijatest aga üle kolmveerandi (25/32st) (vt

joonis 5.3).

93

Joonis 5.2. Keskmised hinnangud vabatahtlikult ajateenistusse astumise kaalutlemisel skaalal 1-„ei ole üldse oluline“ kuni 4-„jah, see on väga oluline“

2,1

2,8

2,1

3,6

3,3

1,3

2,0

2,2

2,0

2,1

2,1

2,8

2,4

2,1

2,3

2,4

3,4

3,1

2,3

2,3

2,8

3,2

2,8

3,2

3,2

3,4

1,5

1,6

2,1

2,5

2,5

2,6

2,7

2,9

2,9

3,2

3,2

3,3

3,6

1,0 2,0 3,0 4,0

Järgisin lähedaste (vanemad, sõbrad jne) soovitust astuda ajateenistusse

Soovisin läbida ajateenistuse koos oma sõprade/klassiga

Olen praegu heas füüsilises vormis ja seega on ajateenistuse läbimine lihtsam

Tahtsin läbida ajateenistuse enne, kui tekivad kohustused (nt pere, töökoht)

Soovisin läbida ajateenistuse enne õppima asumist

Tulevikus tahan asuda tööle Kaitseväes

Hetkel puudus mul kindel siht, mida oma eluga edasi teha ja seetõttu tundus ajateenistus

mõistlik valik

Tahtsin muuta oma elukombeid ja saada eluga järjele

Ma tunnen huvi sõjanduse ja militaarteemade vastu

Leidsin, et praegu on sobiv aeg elumuutuseks

Tundsin, et pean andma oma panuse Eesti kaitsevõime tagamisse

Soovisin omandada praktilisi oskusi (nt keeleoskus, autojuhtimisõigus, meditsiinilised

oskused)

Soovisin panna ennast uues olukorras proovile

Naised (N=36-45) Aktiivsed vabatahtlikud (N=355-472) Kohustuse ajastajad (N=365-509)

Keskmine

94

Joonis 5.3. Motivatsiooniklastritesse jaotunud naiste sotsiaaldemograafiline profiil

Kõrgema motivatsiooniga naisajateenijatest

õppis vahetult enne ajateenistusse astumist ca

2/3 (20/32st), madalama motivatsiooniga nais-

test aga alla poolte (5/12st). Ülejäänud tausta-

tunnuste puhul jagunesid naised madalama ja

kõrgema motivatsiooni lõikes sarnasemalt. Va-

batahtlikku riigikaitse või sisejulgeolekuga

seotud organisatsiooni kuulus varasemalt vee-

rand (3/12st) madalama motivatsiooniga nais-

test ja kolmandik (10/32st) kõrgema motivat-

siooniga naisi. Ligi kolmveerand nii madalama

kui ka kõrgema motivatsiooniga naistest kõne-

les põhilise koduse keelena eesti keelt, olid

kuni 19 aasta vanused ja keskharidusega.

9

1

2

3

9

9

3

5

3

3

1

3

9

1

6

5

23

6

3

4

26

2

25

6

1

20

5

6

1

10

22

2

25

5

0 5 10 15 20 25 30 35 40

Kuni 19

20-21

22 ja vanemad

VANUS

Põhi- või kutseharidus põhihariduse baasil

Keskharidus

Keskhariduse järel omandatu haridus

HARIDUSTASEMED

eesti

vene

muu

KEEL

Õppis

Töötas

Õppis ja töötas

Ei õppinud ega töötanud

TEGEVUS ENNE AJATEENISTUST

Jah

Ei

KUULUMINE VABATAHTLIKKU ORGANISATSIOONI

Talvine eelkutse

Juuli eelkutse

Oktoobri põhikutse

KUTSE

Madalam motivatsioon Kõrgem motivatsioon

Indiviidide arv

95

Valdav enamus nii kõrgema kui ka madalama

motivatsiooniga naistest tuli ajateenistusse

hea meelega: madalama motivatsiooni puhul

9/12st ning kõrgema motivatsiooni puhul

26/32st. Vastumeelselt või võimaluse korral tu-

lemata vastusevarianti ei kasutanud ükski

naine, mis on ka ootuspärane naiste vabataht-

likult teenistusse tulekut arvestades. Pooled

kõrgema ja veerand madalama motivatsioo-

niga naistest olid teenistuse alguses kindlad, et

läbivad ajateenistuse. Selgelt tulevad motivat-

siooniklastrite lõikes välja naiste kursuse eelis-

tused peale sõduri baaskursuse läbimist – kui

kõrgema motivatsiooniga naistest eelistaks ligi

pooled (15/32st) nooremallohvitseride kursust

(NAK), siis madalama motivatsiooniga naiste

puhul eelistaks NAK-i vaid kaks 12-st. Samuti

saab välja tuua kõrgema motivatsiooniga

naiste puhul kindla kursuse eelistuse olema-

solu. Madalama motivatsiooniga naiste puhul

ei oska kursuse eelistust öelda ligi pooled

(5/12st) vastajatest, kõrgema motivatsiooniga

naiste puhul ei oska kursuse eelistust välja tuua

alla viiendiku (5/32st). Muud kursust pakutava-

test eelistas üks madalama ja seitse kõrgema

motivatsiooniga naist. Selgelt tuleb välja, et

muu kursusena eelistaks naised parameediku

kursust (kokku maininud kaheksast naisest

seitse).

5.1.4. Naisajateenijaid motiveerivad tegu-

rid

Järgnevalt võtsime vaatluse alla naisajateeni-

jaid motiveerivad tegurid, kasutades selleks

motivatsiooni teemaplokki, mille alusel jaga-

sime naisajateenijad rühmadesse (kõrgem ja

madalam motivatsioon). Eelneva rühmituse

aluseks võtsime ajateenistuse alguses antud

hinnangud tegurite olulisusele, kuid sama tee-

maplokk oli sees ka ajateenistuse lõpuküsitlu-

ses, mis annab võimaluse võrrelda mõlemas

küsitlusetapis osalenud naiste hinnangute

muutust. Vastajatel paluti hinnata 5-pallisel

skaalal, kuivõrd tugevalt motiveerib (alguskü-

sitlus) või kuivõrd tugevalt motiveeris (lõpukü-

sitlus) tegur neid kaitseväkke/ajateenistusse

panustama.

Näeme, et ajateenistuse alguses hindasid kõr-

gema motivatsiooniga naised kaheksat tegurit

kümnest keskmise hinnanguga 4 või kõrgem

(vt joonis 5.4). Kõige tugevamaks motivaato-

riks teenistuse alguses oli võimalus ennast

arendada, järgnesid soov tõestada endale ja

teistele, et ollakse võimeline ajateenistus lä-

bima, väljakutset ja põnevust pakkuvad tege-

vused ning võimalus parandada füüsilist vormi.

Kõige vähem motiveerivamaks peeti võimalust

teha karjääri riigikaitse valdkonnas ja kohuse-

tunnet oma riigi ja rahva ees.

Madalama motivatsiooniga naiste hinnangud

olid võrreldes kõrgema motivatsiooniga naiste

hinnangutega ajateenistuse alguses märkimis-

väärselt madalamad (mis selgitab ka asjaolu,

miks nad klasterdamisega eeltoodud rühma

sattusid). Motiveerivate tegurite esinelik on nii

kõrgema kui ka madalama motivaatoriga nais-

tel sarnane, ent hinnangute keskmised erine-

vad 1,4–1,3 palli võrra (joonisel 5.4 kujutatud

paremal teljel valgete ringidega kõrgema ja

madalama motivatsiooni vahe). Kõige suurem

erinevus ajateenistuse alguses esines kõrgema

ja madalama motivatsiooniga naiste hinnan-

gutes soorituste tunnustamises ülemate poolt

ning võimaluses teha karjääri riigikaitse vald-

konnas, mis olid kõrgema motivatsiooniga

naiste jaoks 1,5 palli võrra tugevamateks moti-

vaatoriteks kui madalama motivatsiooniga

naiste puhul.

96

Joonis 5.4. Motivatsiooniklastritesse kuuluvate naiste keskmised hinnangud kaitseväkke/ajateenistusse panustamisel motiveerivatele teguritele skaalal 1-„ei motiveeri üldse“ kuni 5-„motiveerib väga tugevalt“ (kaasatud ainult mõlemas küsitlusetapis osalejad), vasakul teljel keskmised hinnangud ja paremal teljel kõrgema ja madalama motivatsiooniga naiste hinnangute vahe

3 ,8

4 ,3

4 ,7

3 ,8

4 ,2

4 ,4

4 ,0

4 ,6

4 ,6 4 ,6

3 ,3

4 ,2

4 ,4

3 ,2

3 ,7

3 ,8

3 ,5

4 ,1

3 ,8

4 ,6

2 ,9

3 ,0

3 ,3

2 ,3

2 ,7

3 ,1

3 ,1

3 ,3

3 ,4

3 ,3

3 ,3

3 ,9

4 ,2

2 ,9

3 ,4

3 ,8

3 ,8

4 ,1

3 ,4

4 ,1

1,0

1,3

1,4 1,5

1,5

1,3

0,9

1,3

1,1

1,3

0,0

0,3

0,2 0,3

0,2

0,1

-0,3

-0,1

0,4

0,5

-0,4

-0,2

0,0

0,2

0,4

0,6

0,8

1,0

1,2

1,4

1,6

1,8

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

4,0

4,5

5,0

K o

h u

s e

tu n

n e o

m a r

ii g i ja

r a h

v a e

e s

S o

o v

k a a s a ja

te e n

ij a id

m it

te a

lt v

e d

a d

a

V õ

im a lu

s e

n n

a s t

a re

n d a d a

V õ

im a lu

s t

e h

a k

a rj

ä ä ri

r ii g ik

a it

s e v

a ld

k o n

n a s

M in

u s

o o

ri tu

s te

t u

n n

u s ta

m in

e ü

le m

a te

p o

o lt

M in

u v

ä ä rt

u s ta

m in

e a

ja te

e n

is tu

s e j o

o k s u

l

P ü

s ti

ta tu

d ü

le s a n

n e te

s e lg

u s

V ä lj

a k u

ts e

t ja

p õ

n e v u

s t

p a k k u

va d t

e g

e vu

s e d

V õ

im a lu

s p

a ra

n d a d

a f

ü ü

s il is

t v o

rm i

S o

o v

tõ e s ta

d a e

n d a le

j a t

e is

te le

, e t

o le

n v

õ im

e li n

e a

ja te

e n

is tu

s e …

K o

h u

s e

tu n

n e o

m a r

ii g i ja

r a h

v a e

e s

S o

o v

k a a s a ja

te e n

ij a id

m it

te a

lt v

e d

a d

a

V õ

im a lu

s e

n n

a s t

a re

n d a d a

V õ

im a lu

s t

e h

a k

a rj

ä ä ri

r ii g ik

a it

s e v

a ld

k o n

n a s

M in

u s

o o

ri tu

s te

t u

n n

u s ta

m in

e ü

le m

a te

p o

o lt

M in

u v

ä ä rt

u s ta

m in

e a

ja te

e n

is tu

s e j o

o k s u

l

P ü

s ti

ta tu

d ü

le s a n

n e te

s e lg

u s

V ä lj

a k u

ts e

t ja

p õ

n e v u

s t

p a k k u

va d t

e g

e vu

s e d

V õ

im a lu

s p

a ra

n d a d

a f

ü ü

s il is

t v o

rm i

S o

o v

tõ e s ta

d a e

n d a le

j a t

e is

te le

, e t

o le

n v

õ im

e li n

e a

ja te

e n

is tu

s e …

AJATEENISTUSE ALGUS AJATEENISTUSE LÕPP

K õ

rg e m

a j

a m

a d a la

m a m

o ti

v a ts

io o

n i v a h

e

K e s k m

in e

Kõrgem motivatsioon Madalam motivatsioon Vahe

97

Ajateenistuse lõpuks oli naisajateenijaid moti-

veerivate tegurite näitajad ühtlustunud ning

vahe kõrgema ja madalama motivatsiooniga

ajateenijate vahel ei olnud enam niivõrd suur,

kui see oli teenistuse alguses ning mõne tun-

nuse raames oli see madalama motivatsioo-

niga naistel sama või isegi kõrgem kui kõr-

gema motivatsiooniga naistel. Kõrgema moti-

vatsiooniga naised hindasid teenistuse lõpus

vähem motiveerivateks kui alguses kümnest

tegurist üheksat. Suurim langus esines võima-

luses parandada füüsilist vormi, kus näitaja vä-

henes -0,8 palli (vahe 0,4) ja võimaluses teha

karjääri riigikaitse valdkonnas, kus näitaja lan-

ges -0,6 palli (vahe 0,3 palli). Sama tugevaks

motivaatoriks hinnati nii alguses kui ka lõpus

soovi tõestada endale ja teistele, et ollakse või-

meline ajateenistust läbima.

Madalama motivatsiooniga naised hindasid

teenistuse lõpus aga kümnest tegurist üheksat

tugevamalt motiveerivamaks kui alguses. 0,9

palli võrra tugevamaks motivaatoriks hinnati

soovi kaasajateenijaid mitte alt vedada ning

võimalus ennast arendada, 0,8 palli võrra tuge-

vamaks hinnati väljakutset ja põnevust pakku-

vaid tegevusi ning soovi tõestada endale ja

teistele, et ollakse võimeline ajateenistus lä-

bima.

5.1.5. Eelarvamused ja uskumused seoses

naiste osalusega ajateenistuses

2022.-2023. aasta kompleksuuringu raames oli

küsitlusse lisatud eriplokk selgitamaks välja

ajateenijate üldiseid hoiakuid naiste ajateenis-

tuses osalemise kohta ning naiste sobivuse

kohta kaitseväeteenistusse. Käesolevad küsi-

mused olid suunatud eelkõige meesajateenija-

tele, kelle hoiakud kujundavad samuti naiste

edukust ja motivatsiooni säilimist ajateenistu-

ses. Antud teemaplokile oli võimalus vastata ka

naistel, mistõttu vaatame mõlemas küsitluse-

tapis osalenud naiste hinnanguid, et näha kas

ja kuidas on need teenistuse jooksul muutu-

nud. Ühtlasi lisame analüüsi juurde motivat-

siooni dimensiooni selgitamaks välja, kas ma-

dalama ja kõrgema motivatsiooniga naistel on

erinevad hoiakud seoses naiste osalusega aja-

teenistuses.

Tunnuste plokk sisaldas seitset väidet, mida

mõõdeti skaalal 1–4, kus 1 tähistas väitega

üldse mitte nõustumist ja 4 täielikku nõustu-

mist. Lisaks oli võimalik valida vastusevariant

„ei oska öelda“, mida kasutas olenevalt küsi-

musest 1–4 naist moodustades küsimusele

vastajatest 4–14%.

Vaadates madalama motivatsiooniga naiste

hinnanguid väidetele ajateenistuse alguses ja

lõpus, saame välja tuua, et teenistuse alguses

nõustuti oluliselt enam väitega, et ühise ajatee-

nistuse puhul võib tekkida ebavõrdse kohtle-

mise oht kui teenistuse lõpus – nõustumise

langus -1 palli (vt tabel 5.2). Mõnevõrra vähem

nõustuti teenistuse lõpuks ka väitega, et naiste

ajateenistuses osalemine suurendab meesaja-

teenijate motivatsiooni – näitaja langes -0,5

palli.

Kõrgema motivatsiooniga naiste hinnangutes

võib täheldada teenistuse jooksul rohkemaid

muutusi. Ajateenistuse alguses nõustuti 0,7

palli võrra enam kui teenistuse lõpus, et ühine

ajateenistus parandab ajateenijate omavahe-

list suhtluskultuuri ning ühise ajateenistusega

võib tekkida ebavõrdse kohtlemise oht. Samuti

nõustuti teenistuse alguses enam, et naiste

osalemine parandab meesajateenijate moti-

vatsiooni (0,6 palli), riigikaitsesse panustamine

ei sõltu isiku soost (0,4 palli) ja ühine ajateenis-

tus tekitab probleeme igapäevastes elukorral-

dustes (0,3 palli).

98

Võrreldes madalama ja kõrgema motivatsioo-

niga naiste hinnanguid ajateenistuse alguses,

saame öelda, et hoiakud on sarnased ning

märkimisväärseid erinevusi ei saa esile tuua.

Ajateenistuse lõpuks näeme, et madalama mo-

tivatsiooniga naiste hoiak seoses asjaoluga, et

ühine teenistus tekitab probleeme igapäevases

elukorralduses, ei ole algusega võrreldes muu-

tunud, ent kõrgema motivatsiooniga naiste

puhul on nõustumine väitega võrreldes teenis-

tuse algusega vähenenud. Seetõttu on väitega

nõustumise vahe kahe rühma puhul suurene-

nud (kõrgema ja madalama motivatsiooniga

naiste vahe 0,7 palli).

Vaadates kõiki mõlemas küsitlusetapis osale-

nud naisi koos ning nende hoiakute muutust,

saab öelda, et ajateenistuse lõpuks nõustuvad

naised vähem, et ühise ajateenistuse korral

võib tekkida ebavõrdse kohtlemise oht ja et

naiste osalemine teenistuses suurendab mee-

sajateenijate motivatsiooni. Tegemist on posi-

tiivsete muutustega. Iseenesest ei peakski

naiste kaasamine meesajateenijate motivat-

siooni kuidagi suurendama, vaid naised peak-

sid olema sama loomulik osa ajateenistusest

nagu mehed ehk sool ei tohiks olla tähtsust.

Seega saab meesajateenijate motivatsiooni

langust tõlgendada pigem heana. Samuti on

positiivne, et ebavõrdse kohtlemise ohu taju-

mine teenistuse lõpuks väheneb.

Tabel 5.2. Motivatsiooniklastritesse kuuluvate naisajateenijate keskmised hinnangud ja nende muutus eelarvamuste ja uskumustega seotud väidete osas skaalal 1-„ei nõustu üldse“ kuni 4-„nõustun täielikult“ (kaasatud ainult mõlemas küsitlusetapis osalejad)

MADALAM MOTIVAT-

SIOON

KÕRGEM MOTIVATSIOON

Algus

(N=7-9)

Lõpp

(N=7-8) Muutus

Algus

(N=16-

18)

Lõpp

(N=16-

19)

Muutus

Naiste osalemine suurendab meesajatee-

nijate motivatsiooni 2,6 2,1 -0,5 2,8 2,2 -0,6

Naiste osalemine muudab väljaõppe kee-

rulisemaks 1,6 1,7 0,1 1,5 1,5 0,0

Ühine ajateenistus tekitab probleeme

igapäevases elukorralduses 1,9 1,9 0,0 1,5 1,2 -0,3

Ühine ajateenistus tekitab probleeme

omavahelistes suhetes 1,4 1,4 0,0 1,4 1,5 0,1

Parandab üksuses ajateenijate omavahe-

list suhtluskultuuri 2,8 2,9 0,1 3,2 2,5 -0,7

Ühise ajateenistuse puhul võib tekkida

ebavõrdse kohtlemise oht 2,6 1,6 -1 2,3 1,6 -0,7

Riigikaitsesse panustamise tõhusus ei

sõltu isiku soost 3,8 3,8 0,0 3,8 3,4 -0,4

99

5.1.6. Hinnangud ajateenistusele

Edasi vaatasime, kas ja kuidas erinevad ajatee-

nistuse lõpus kõrgema ja madalama motivat-

siooniga naiste hinnangud ajateenistuse kasu-

likkusele, ajateenistuse vajalikkusele nii isikliku

arengu kui ka Eesti riigi julgeoleku jaoks ning

väljaõppele.

Ajateenistuse kasulikkuse hindamiseks oli esi-

tatud seitse väidet, mida hinnati skaalal 1-„ei

ole üldse nõus“ kuni 5-„olen täiesti nõus“.

Nii kõrgema kui ka madalama motivatsiooniga

naised nõustusid enam, et ajateenistuse käigus

omandati edasiseks eluks kasulikke teadmisi ja

oskusi (vt joonis 5.5). Teise ja kolmandana ka-

sulikuks pidasid kõrgema motivatsiooniga nai-

sed asjaolu, et ajateenistuses leiti endale palju

häid tuttavaid, kellega soovitakse ka edaspidi

suhelda ning enesekindluse tõusu. Madalama

motivatsiooniga naised seadsid kasulikkuse

poolest võrdselt teisele ja kolmandale kohale

spordi ja füüsilise vormiga seotud väited. Sel-

lega, et ajateenistuse läbimise näol oli tegemist

aja raiskamisega, nõustusid oluliselt enam ma-

dalama motivatsiooniga naised.

Joonis 5.5. Motivatsiooniklastritesse kuuluvate naiste keskmised hinnangud ajateenistuse kasulikkusele endale skaalal 1-„ei ole üldse nõus“ kuni 5-„olen täiesti nõus“

2,3

3,2

4,0

4,0

3,4

3,8

4,2

1,6

3,3

3,7

3,7

3,9

4,1

4,3

1,0 1,5 2,0 2,5 3,0 3,5 4,0 4,5 5,0

Ajateenistus oli minu jaoks aja raiskamine

Tänu ajateenistuse läbimisele muutus minu eluviis tervislikumaks

Ajateenistuse läbimine parandas minu füüsilist vormi

Ajateenistus tõstis motivatsiooni liikuda ja teha sporti

Ajateenistuse läbimine suurendas minu enesekindlust

Ajateenistuses leidsin endale palju häid tuttavaid, kellega on kavas suhelda ka edaspidi

Ajateenistuse käigus omandasin edasiseks eluks kasulikke teadmisi ja oskusi

Kõrgem motivatsioon (N=19) Madalam motivatsioon (N=9)

Keskmine

100

Seda, kui vajalikuks peetakse ajateenistust isik-

liku arengu ja Eesti riigi julgeoleku jaoks küsi-

takse ajateenijatelt nii teenistuse alguses kui ka

lõpus. Vajalikkust mõõdeti skaalal 1-„täiesti

mittevajalik“ kuni 4-„kindlasti vajalik“. Selleks,

et näha, kas kõrgema ja madalama motivat-

siooniga naistel on käesolevate küsimuste osas

sarnane või erinev hinnang ning kas see tee-

nistuse jooksul muutus, kaasasime analüüsi

vaid mõlemas küsitlusetapis osalenud naised.

Näeme, et ajateenistuse alguses hindasid kõr-

gema motivatsiooniga naised ajateenistuse

isikliku arengu seisukohast vajalikumaks kui

madalama motivatsiooniga naised, ent teenis-

tuse lõpuks oli olukord vastupidine (vt joonis

5.6). Ajateenistuse vajalikkust Eesti riigi jul-

geoleku jaoks hindasid ajateenistuse alguses

vajalikumaks kõrgema motivatsiooniga naised,

ent teenistuse lõpuks olid vajalikkuse hinnan-

gud mõlema motivatsioonirühma naistel üht-

lustunud.

Hinnanguid väljaõppele anti sagedusskaalal 1-

„mitte kunagi“ kuni 5-„alati“ ning hindamiseks

oli viis väljaõppega seotud väidet. Hinnangud

väljaõppele olid nii kõrgema kui ka madalama

motivatsiooniga naiste seas väga sarnased, eri-

nedes kas üldse mitte või 0,1–0,2 palli võrra (vt

joonis 5.7). Kõrgeimalt hinnati väljaõppe jõu-

kohasust – keskmine hinnang mõlema rühma

naistel 4. Madalaimalt hinnati väljaõppe pinge-

lisust – keskmine kõrgema motivatsiooniga

naistel 3,1 ja madalama motivatsiooniga nais-

tel 3,2.

Joonis 5.6. Motivatsiooniklastritesse kuuluvate naiste keskmised hinnangud ajateenistuse vajalikkusele isikliku arengu ja Eesti riigi julgeoleku jaoks saakalal 1-„täiesti mittevajalik“ kuni 4-„kindlasti vajalik“, (kaa- satud ainult mõlemas küsitlusetapis osalejad)

3,6

3,5

3,3

3,1

3,6

3,8

3,2

3,4

1,0 1,5 2,0 2,5 3,0 3,5 4,0

AJATEENISTUSE LÕPUS (N=7-19)

AJATEENISTUSE ALGUSES (N=8-19)

AJATEENISTUSE LÕPUS (N=9-19)

AJATEENISTUSE ALGUSES (N=7-19)

K u

iv õ

rd v

a ja

li k u

k s T

e p

e a te

a ja

te e n

is tu

s e

l ä b

im is

t E

e s ti

ri ig

i ju

lg e o

le k u

j a o k s ?

K u

iv õ

rd v

a ja

li k u

k s T

e p

e a te

a ja

te e n

is tu

s e

l ä b

im is

t is

ik li k u

a re

n g u

j a o

k s ?

Kõrgem motivatsioon Madalam motivatsioon

Keskmine

101

Joonis 5.7. Motivatsiooniklastritesse kuulunud naiste keskmised hinnangud väljaõppele skaalal 1-„mitte kunagi“ kuni 5-„alati“

5.1.7. Rahulolu ajateenistusega

Rahulolu ajateenistusega hinnati viiepallilisel

skaalal, kus 1 tähistas madalat rahulolu ja 5

kõrget rahulolu. Kokku oli hindamiseks 13 te-

gurit, millest naistega seotud analüüsi kaasa-

sime 10, kuna lisaks hinnangu andmisele oli

võimaliku vastusevariandina valikus „ei oska

öelda“ ning kolme küsimuse raames kasutas

seda 61–82% naistest. Enim valiti „ei oska

öelda“ vastuseid väidete puhul, mis olid seotud

sotsiaaltöö ja psühholoogi tugiteenuste ning

kaplaniteenistusega, mida saab pidada ootus-

päraseks, sest kõigil ei ole teenistuse jooksul

eelpool nimetatud teenustega kokkupuudet.

Ka ajateenistusega rahulolu puhul olid naiste

hinnangud üpriski sarnased (vt joonis 5.8).

Suuremad erinevused esinesid elamistingi-

mustele ning varustusele antud hinnangutes.

Elamistingimustega olid rahulolevamad kõr-

gema motivatsiooniga naised. Varustusega

olid rahulolevamad aga madalama motivat-

siooniga naised. Selline rahulolu varieeruvus

võib tuleneda ootuste erinevusest ehk kõr-

gema motivatsiooniga naisajateenijate ootu-

sed varustusele on kõrgemad, nad on varus-

tuse suhtes kõrgendatud ootustega, samas

elamistingimuste osas neil ilmselt ei ole nii

suuri illusioone kui seda madalama motivat-

siooniga naistega. Antud tulemuste tõlgenda-

misel peame võtma siiski arvesse seda, et te-

gemist on väga väikese arvu indiviididega ja

tegemist võib olla juhusliku erinevusega.

3,2

3,6

3,7

3,9

4,0

3,1

3,8

3,9

4,0

4,0

1,0 1,5 2,0 2,5 3,0 3,5 4,0 4,5 5,0

Väljaõpe oli pingeline

Väljaõpet läbides selgitasid instruktorid/ülemad, miks me midagi õpime/harjutame ja miks see on oluline

Väljaõpe oli huvitav

Väljaõpet läbides sain aru enda ülesandest ja rollist meeskonnas

Väljaõpe oli jõukohane

Kõrgem motivatsioon (N=19) Madalam motivatsioon (N=9)

Keskmine

102

Joonis 5.8. Motivatsiooniklastritesse kuuluvate naiste keskmised hinnangud ajateenistusega rahulolule skaalal 1-„ei olnud üldse rahul“ kuni 5-„väga rahul“

5.1.8. Ajateenistuse kogemus ja edasine

teenistusmotivatsioon

Järgnevalt vaatame, kuidas ajateenistuses ko-

getu kujundab edasist teenistusmotivatsiooni

ehk õppekogunemistel (edasi ÕK) osalemist ja

soovi tulla tegevteenistusse. Lisaks uurime, kas

soost tuleneva erineva kohtlemise tajumine

(kergemad ülesanded, tähelepanu jne) mõju-

tab edasist teenistusmotivatsiooni.

Alustuseks vaatame motivatsioonirühmade

lõikes, kuidas mõlemas küsitlusetapis osalenud

naised suhtusid tegevteenistusse tulekusse

ajateenistuse alguses ja lõpus ning kas teenis-

tuse jooksul suhtumine muutus. Tegevteenis-

tuseks valmisoleku tõenäosust mõõdetakse

viie vastusevariandiga, mis käesolevas analüü-

sis on kokku koondatud kolmeks vastuseva-

riandiks – kindlasti või tõenäoliselt tegevväela-

seks tulijad, kaalujad (sõltub pakutavatest tin-

gimustest) ja tõenäoliselt või kindlasti mittetu-

lijad.

Kui ajateenistuse alguses nõustusid pea poo-

led (8/19st) kõrgema motivatsiooniga naised,

et oleksid kindlasti või tõenäoliselt valmis as-

tuma teenistusse tegevväelasena, siis teenis-

tuse lõpuks näitas valmisolekut veerand kõr-

gema motivatsiooniga naistest (5/19st) (vt joo-

nis 5.9). Kui ajateenistuse alguses kinnitas 1/3

madalama motivatsiooniga naistest (3/9st) val-

misolekut tegevteenistuseks, siis ajateenistuse

lõpuks oli valmisolek tegevteenistuseks ole-

mas üle poolte (5/9st) madalama motivatsioo-

niga naistest.

3,6

3,6

3,9

3,7

3,9

3,9

3,9

4,0

3,9

3,6

3,2

3,6

3,7

3,7

3,7

3,8

3,9

4,1

4,1

4,2

1,0 1,5 2,0 2,5 3,0 3,5 4,0 4,5 5,0

Teile antud varustusega

Võimalustega vaba aja veetmiseks

Toitlustamisega

Meditsiiniabiga

Ajateenijate omavaheliste suhetega

Sportimisvõimalustega

Väljaõppega

Suhetega ülemustega

Kogu teenistusega

Elamistingimustega

Kõrgem motivatsioon (N=19) Madalam motivatsioon (N=8-9)

Keskmine

103

Joonis 5.9. Tegevteenistusse tuleku tõenäosus motivatsiooniklastrite lõikes (kaasatud ainult mõlemas kü- sitlusetapis osalejad)

Edasi vaatame, kas ajateenistusega rahulolu

mõjutab tegevteenistuseks valmisolekut.

Oleme koondanud küsimuse „Kuivõrd rahul Te

olite ajateenistuses kogu teenistusega?“, mida

mõõdeti skaalal 1-„ei olnud üldse rahul“ kuni

5-„väga rahul“ vastused kaheks – ajateenistu-

sega rahul (väga rahul või pigem rahul valijad)

ja ajateenistusega mitterahul (ei rahul ega mit-

terahul ja pigem ei olnud rahul valijad). Kogu

teenistusega täiesti rahulolematuid naiste seas

ei olnud.

Näeme, et naiste teenistusega rahulolu jagu-

neb mõlemas motivatsiooniklastris sarnaselt:

ligi 3/4 naistest on kogu teenistusega rahul ja

ligikaudu veerand mitterahul (joonis 5.10). Küll

aga näeme, et kui kõrgema motivatsiooniga

naistest on teenistusega rahulolijatest valmis

jätkama tegevteenistuses 1/3 (5/14st), siis ma-

dalama motivatsiooniga naistest pea kolmvee-

rand (5/7st). Kui kõrgema motivatsiooniga

naiste seas on veidi alla poolte (2/5st) ajatee-

nistusega mitterahulolijatest valmis tegevväe-

laseks tulemist kaaluma, siis madalama moti-

vatsiooniga naiste seas ei ole kumbki mittera-

hulolijatest valmis seda tegema. Seega võime

eeldada, et kõrgema motivatsiooniga teenis-

tust alustanud naiste puhul ei mängi teenistu-

sega rahulolu nii suurt rolli tegevteenistusse

tuleku puhul madalama motivatsiooniga alus-

tanud naistega võrreldes.

Uurime, kas ajateenistusega rahulolul ning ÕK-

il osalemise tunnetel on omavaheline seos.

Näeme, et kõrgema motivatsiooniga naiste

seast tuleks hoolimata ajateenistusega rahu-

lolule hea meelega ÕK-ile vaid alla viiendiku

(2/14st) (vt joonis 5.11). Madalama motivat-

siooniga naiste seast tulevad ajateenistusega

rahulolijatest ÕK-ile üle poolte (4/7st). ÕK-ile

jätaks tulemata alla kümnendiku (1/14st) kõr-

gema motivatsiooniga ajateenistusega rahu-

3

1

5

1

1

4

3

6

8

5

4

7

8

0 2 4 6 8 10 12

Tõenäoliselt või kindlasti ei oleks nõus

Kaaluksin sellist võimalust sõltuvalt pakutavatest tingimustest

Oleksin kindlasti nõus või tõenäoliselt nõus

Ei oska öelda

Tõenäoliselt ei oleks nõus

Kaaluksin sellist võimalust sõltuvalt pakutavatest tingimustest

Oleksin kindlasti nõus või tõenäoliselt nõus

A J A

TE E

N IS

TU S

E L

Õ P

U S

A J A

TE E

N IS

TU S

E A

L G

U S

E S

Madalam motivatsioon (N=9) Kõrgem motivatsioon (N=19)

Indiviidide arv

104

lolevatest naistest, mitterahulolijate seas tule-

mata jätjaid ei ole. Madalama motivatsiooniga

naiste seas jätaks ÕK-ile tulemata alla viiendiku

(1/7st) ajateenistusega rahulolijatest ja pooled

(1/2st) mitterahulolijatest.

Joonis 5.10. Rahulolu ajateenistusega ja valmisolek tegevteenistuseks motivatsiooniklastrite lõikes, kasti suurus on võrdeline indiviidide arvuga alarühmas

Joonis 5.11. Rahulolu ajateenistusega ja õppekogunemisele tuleku tunded motivatsiooniklastrite lõikes, kasti suurus on võrdeline indiviidide arvuga alarühmas

2022.-23. aasta ajateenijate kompleksuuringus

oli eraldi temaatiline küsimusteplokk vaid nais-

tele, mis sisaldas väiteid naissoost ajateenijate

ebavõrdse kohtlemise ning ahistamise kohta.

Esimese nelja väitega selgitati välja ebavõrdse

kohtlemise kogemine ja sagedus. Küsiti, kas

naised on tundnud soost tulenevalt erinevat

kohtlemist, kas neile on antud kergemaid üle-

sandeid, kas meesajateenijad pidid naiste tõttu

rohkem pingutama ning kas eeldati, et nad ei

saa hakkama. Väiteid sai hinnata skaalal 1-

„üldse mitte“ kuni 4-„pidevalt“.

105

Järgmised kolm väidet olid seotud negatiivse

kogemuse ning ahistamisega. Naistelt küsiti,

kas neile on tehtud solvavaid märkusi, osuta-

tud ebameeldivat tähelepanu ning tehtud vas-

tumeelseid lähenemiskatseid. Nendele küsi-

mustele tuli vastata, kelle poolt ebameeldiv ko-

gemus oli tulnud (ajateenijad või ülemad). Kui

kogemus puudus, oli selle jaoks variant „ei ole

kogenud“. Järgnevalt lõime eeltoodud seitsme

tunnuse põhjal koondtunnuse, kuhu märki-

sime, kui mitu korda on naisajateenija märki-

nud ebavõrdset kohtlemist või ahistamist. Siin-

kohal ei ole me arvesse võtnud kogemuse sa-

gedust, vaid üleüldise esinemise, kuna koge-

muse sagedus ei pruugi peegeldada koge-

muse intensiivsust. Vastusevariandid jäid vahe-

mikku null (mitte ühtegi ebavõrdset kohtle-

mist) kuni 7 (märkinud iga küsimuse puhul, et

on seda ajateenistuse jooksul kogenud).

Vaatame, kuidas ajateenistuses kogetud soost

tulenevad negatiivsed kogemused ja erinevate

kogemuste rohkus mõjutab naiste tegevtee-

nistusse astumist. Kui kõrgema motivatsioo-

niga naiste seast oli valmis tegevteenistuses

jätkama kolmandik (3/8st) naistest, kes olid ko-

genud ajateenistuses 1-3 erinevat liiki eba-

meeldivat kogemust, siis madalama motivat-

siooniga naiste seas oli neid üle kolmveerandi

(4/5st) (vt joonis 5.12). Rohkemate ebameeldi-

vate kogemuste korral tegevteenistuse mitte-

tulemist kinnitavad pooled madalama motivat-

siooniga (2/4st) ja kolmandik (3/9st) kõrgema

motivatsiooniga naistest.

Joonis 5.12. Ebameeldiva kogemuse olemasolu ja valmisolek tegevteenistuseks motivatsiooniklastrite lõi- kes, kasti suurus on võrdeline indiviidide arvuga alarühmas

Selles alapeatükis selgitasime välja naiste aja-

teenistusse tuleku põhjused ja ajateenistusse

panustama motiveerivad tegurid. Analüüsi käi-

gus selgus, et naisi on enim ajendanud ajatee-

nistusse vabatahtlikult tulema soov panna en-

nast uues olukorras proovile, omandada prak-

tilisi oskusi, panustada Eesti kaitsevõime taga-

misse ning sobiv aeg elumuutuseks. Leidsime,

et naised on võimalik jagada kahte rühma – 2/3

naisi, kes on ajateenistuse alguses kõrgema

motivatsiooniga ja 1/3, kes on madalama mo-

tivatsiooniga. Selgus, et edasisel tegevtee-

nistusse astumisel ei mängi niivõrd suurt rolli

ajateenistusega rahulolu kui motivatsioon –

kuigi rahulolu ajateenistusega oli nii kõrgema

kui madalama motivatsiooniga naistel sarnane,

siis tegevväelaseks on altimad astuma need

naised, kes teenistuse alguses olid madalama

motivatsiooniga, kuid teenistuse lõpuks nende

motivatsioon tõusis (vt osa 5.1.8).