Arvamuse küsimine

EELNÕU

2024

Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seadus

§ 1. Väärtpaberituru seaduse muutmine

Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 16. peatükki täiendatakse 11. jaoga järgmises sõnastuses:

„11. jagu

Sooline tasakaal aktsiaemitendi juhtorganites

§ 1355. Jao kohaldamine

(1) Käesolevas jaos käsitatakse aktsiaemitendina Eesti äriregistrisse kantud aktsiaseltsi, kelle

hääleõigusega või hääleõiguseta aktsiad on kauplemisele võetud Eesti või teise lepinguriigi

reguleeritud turul.

(2) Käesolevat jagu ei kohaldata lõikes 1 nimetatud aktsiaemitendi suhtes, kellel on alla 250

töötaja ja kelle aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot või kelle aastabilansi kogumaht ei ületa 43

miljonit eurot.

§ 1356. Aktsiaemitendi juhtorganite soolise tasakaalu eesmärgid

(1) Aktsiaemitendi üldkoosolek peab seadma ja aktsiaemitent saavutama ühe järgmistest

eesmärkidest:

1) nõukogu liikmetest on alaesindatud soost liikmete osakaal vähemalt 40 protsenti;

2) juhatuse ja nõukogu liikmetest on alaesindatud soost liikmete osakaal kokku vähemalt 33

protsenti.

(2) Kui aktsiaemitendi eesmärgiks ei seata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud

eesmärki, peab aktsiaemitent seadma individuaalse kvantitatiivse eesmärgi soolise tasakaalu

parandamiseks juhatuses.

(3) Aktsiaemitendi nõukogu alaesindatud soost liikmetega täidetud ametikohtade arv peab

olema võimalikult lähedal 40 protsendile nõukogu liikmete ametikohtade koguarvust, aga mitte

ületama sellest 49 protsenti. Aktsiaemitendi nõukogu ja juhatuse alaesindatud soost liikmetega

täidetud ametikohtade arv kokku peab olema võimalikult lähedal 33 protsendile nõukogu ja

juhatuse liikmete ametikohtade koguarvust, aga mitte ületama sellest 49 protsenti.

Juhtorganitesse alaesindatud soost liikmete valimisel tuleb lähtuda arvulistest eesmärkidest,

mis on sätestatud käesoleva seaduse lisas „Alaesindatud soost liikmete arvulised eesmärgid

Eestis registreeritud aktsiaemitendi juhtorganites“.

§ 1357. Soolise tasakaalu saavutamise vahendid

(1) Kui aktsiaemitent ei saavuta käesoleva seaduse § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärki,

kohandab ta kandidaatide valimise menetlust juhtorganite liikmete ametikohtadele valimiseks

järgmiste meetmetega:

1) kehtestab enne valikumenetluse algust mittediskrimineerival viisil selged neutraalselt

sõnastatud ja üheselt mõistetavad kriteeriumid ja kohaldab neid kogu valikumenetluse vältel,

sealhulgas vabade ametikohtade teadete koostamisel, eelvaliku tegemise ja kandidaatide

loetelude koostamisel ning valikukogumi koostamisel;

2) valib kandidaadid, võttes aluseks iga kandidaadi kvalifikatsiooni võrdlevat hinnangut.

(2) Kui üldkoosolek või asjakohasel juhul aktsiaemitendi nõukogu valib juhtorgani

liikmekandidaatide vahel, kes on võrdselt kvalifitseeritud nii sobivuse, pädevuse kui ka

ametialase suutlikkuse poolest, peab üldkoosolek või asjakohasel juhul aktsiaemitendi nõukogu

eelistama alaesindatud soost kandidaati.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikega 2 vastuolus otsus on tühine, välja arvatud kui suurema

õigusliku kaaluga põhjused, nagu muu mitmekesisuspoliitika elluviimine, millele tuginetakse

objektiivse hindamise raames ja mis võtab arvesse vastassoost kandidaadi konkreetset olukorda

ning mis põhineb mittediskrimineerivatel kriteeriumidel, kallutavad tulemuse teisest soost

kandidaadi kasuks.

(4) Aktsiaemitent teavitab üldkoosolekut käesolevast jaost tulenevatest kohustustest ning

käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tagajärjest enne käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase

otsuse tegemist.

(5) Aktsiaemitent peab kandidaadile, keda kaaluti juhtorgani liikme ametikohale valimiseks

kandidaatide valiku ajal, tema kirjaliku taotluse korral andma 20 tööpäeva jooksul kirjalikult

järgmise teabe:

1) kvalifikatsiooninõuded, mille alusel valik tehti;

2) nimetatud kvalifikatsiooninõuete kohane kandidaatide objektiivne võrdlushinnang;

3) kui see on asjakohane, siis konkreetsed kaalutlused, mille põhjal otsustati erandkorras

kandidaadi kasuks, kes ei ole alaesindatud soost.

§ 1358. Jagatud tõendamiskohustus

(1) Kohtu või töövaidluskomisjoni poole pöörduv alaesindatud soost kandidaat, keda ei valitud

juhtorgani liikmeks, peab avalduses esitama faktilised asjaolud, mille alusel võib eeldada, et

kõnealune kandidaat oli teisest soost kandidaadiga, kes valiti juhtorgani liikme ametikohale,

võrdselt kvalifitseeritud ja et aktsiaemitent on rikkunud käesoleva seaduse § 1357 lõikest 2

tulenevat kohustust.

(2) Aktsiaemitent, kelle vastu on avaldus esitatud, peab menetluses tõendama, et ta ei ole

rikkunud käesoleva seaduse § 1357 lõikest 2 tulenevat kohustust. Kui aktsiaemitent keeldub

tõendamisest, võrdsustatakse keeldumine käesoleva seaduse § 1357 lõikest 2 tuleneva

kohustuse rikkumise omaksvõtuga.

(3) Jagatud tõendamiskohustust ei kohaldata halduskohtu- ja kriminaalmenetluses.

§ 1359. Aktsiaemitendi juhtorganite soolise tasakaalu aruandlus

(1) Aktsiaemitent esitab Finantsinspektsioonile ja avaldab kergesti ligipääsetavas vormis oma

veebilehel kord aastas järgmise teabe:

1) juhtkonna ja nõukogu sooline koosseis, eristades andmeid juhtorganite lõikes;

2) teave selle kohta, milline käesoleva seaduse § 1356 lõikes 1 nimetatud eesmärk seati, ja

ülevaade meetmetest, mis on võetud seatud eesmärgi saavutamiseks;

3) asjakohasel juhul ülevaade meetmetest, mis on võetud käesoleva seaduse § 1356 lõike 2

kohaselt seatud eesmärgi saavutamiseks.

(2) Kui aktsiaemitent ei saavuta käesoleva seaduse § 1356 lõikes 1 ega asjakohasel juhul § 1356

lõikes 2 seatud eesmärke, peab aktsiaemitent käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele

lisama põhjenduse eesmärkide saavutamata jätmise kohta ja põhjalikult kirjeldama meetmeid,

mida aktsiaemitent on nimetatud eesmärkide saavutamiseks juba võtnud või kavatseb võtta.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja asjakohasel juhul lõikes 2 nimetatud teabe aruandeperiood

on aasta. Teave esitatakse ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. Kui see on asjakohane,

lisatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud teave ka ühingujuhtimise aruandesse

kooskõlas direktiiviga 2013/34/EL.

(4) Aktsiaemitendid kantakse Finantsinspektsiooni seaduse § 53 lõike 5 alusel

Finantsinspektsiooni veebilehel asuvasse aktsiaemitentide soolise tasakaalu nimekirja, millele

lisatakse märge, kas aktsiaemitent täidab käesoleva seaduse § 1356 lõikes 1 sätestatud eesmärki

või mitte.“;

2) paragrahv 23789 tunnistatakse kehtetuks;

3) seadust täiendatakse §-dega 23790 ja 23791 järgmises sõnastuses:

„§ 23790. Soolise tasakaalu parandamiseks individuaalsete kvantitatiivsete eesmärkide

seadmise kohustuse rikkumine

(1) Käesoleva seaduse § 1356 lõike 2 kohase individuaalse kvantitatiivse eesmärgi seadmise

kohustuse rikkumise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 23791. Soolise tasakaalu saavutamise vahenditega või soolise tasakaalu aruandlusega

seotud kohustuste rikkumine (1) Käesoleva seaduse §-s 1357 lõigetes 1, 4 ja 5 või § 1359 lõigetes 1–3 sätestatud kohustuste

rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“;

4) paragrahv 2622 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2622. Menetlus

(1) Käesolevas peatükis nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on inspektsioon.

(2) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat.“;

5) seadust täiendatakse §-ga 2729 järgmises sõnastuses:

„§ 2729. Aktsiaemitendi soolise tasakaalu eesmärkide saavutamine

Aktsiaemitent peab oma tegevuse kooskõlla viima käesoleva seaduse §-s 1356 sätestatuga

hiljemalt 2026. aasta 30. juuniks.“;

6) seaduse 16. peatüki 11. jagu ning §-d 23790 ja 23791 tunnistatakse kehtetuks;

7) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv 2022/2381, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud

äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (ELT L 315, 07.12.2022, lk 44–

59)“;

8) seaduse normitehnilisest märkusest jäetakse välja tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv 2022/2381, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud

äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (ELT L 315, 07.12.2022, lk 44–

59)“ .

§ 2. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine

Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Finantsinspektsioon avalikustab oma veebilehel andmed Eesti aktsiaemitentide

juhtorganite soolise tasakaalu kohta vastavalt väärpaberituru seaduses sätestatule.“;

2) paragrahvi 53 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

3) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv 2022/2381, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud

äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (ELT L 315, 07.12.2022, lk 44–

59)“.

4) seaduse normitehnilisest märkusest jäetakse välja tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv 2022/2381, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud

äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (ELT L 315, 07.12.2022, lk 44–

59)“.

§ 3. Riigivaraseaduse muutmine

Riigivaraseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 801 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettepanekute tegemisel peab nimetamiskomitee

arvestama:

1) käesoleva seaduse §-s 80 sätestatud nõukogu liikme kandidaatidele esitatavaid nõudeid;

2) riigi otsustusõigusega äriühingute juhtorganite soolise tasakaalu eesmärki ning nõudeid, et

kolme liikmega nõukogudes oleks alaesindatud soost liikmete osakaal vähemalt üks kolmandik

ning nelja ja enama liikmega nõukogudes vähemalt kaks viiendikku.“;

2) seadust täiendatakse §-ga 1084 järgmises sõnastuses:

„§ 1084. Soolise tasakaalu saavutamine riigi osalusega äriühingute nõukogudes

Käesoleva seaduse § 801 lõike 3 punktis 2 sätestatud eesmärk tuleb saavutada kolme aasta

jooksul arvates käesoleva seaduse § 801 lõike 3 jõustumisest.“.

§ 4. Võrdse kohtlemise seaduse muutmine

Võrdse kohtlemise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 16 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) edendab, analüüsib, seirab ja toetab soolist tasakaalu reguleeritud väärtpaberiturul

kaubeldava hääleõigust andva aktsia emitentide nõukogudes ja juhatustes.“;

2) paragrahvi 16 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks;

3) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv 2022/2381, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud

äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (ELT L 315, 07.12.2022, lk 44–

59)“.

4) seaduse normitehnilisest märkusest jäetakse välja tekstiosa „„Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiv 2022/2381, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil

noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (ELT L 315,

07.12.2022, lk 44–59)“.

§ 5. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 28. detsembril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 6 ja 8, § 2 punktid 2 ja 4 ning § 4 punktid 2 ja 4 jõustuvad

2038. aasta 31. detsembril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn …………….2024

Lisa. Alaesindatud soost liikmete arvulised eesmärgid Eestis registreeritud aktsiaemitendi

juhtorganites

Algatab Vabariigi Valitsus ………… 2024

(allkirjastatud digitaalselt)

Väärtpaberituru seadus

Lisa

Alaesindatud soost liikmete arvulised eesmärgid Eestis registreeritud aktsiaemitendi

juhtorganites

Ametikohtade

arv juhtorganis

Alaesindatud soost liikmete

miinimumarv nõukogus 40%

eesmärgi saavutamiseks

Alaesindatud soost liikmete

miinimumarv nõukogus ja

juhatuses 33% eesmärgi

saavutamiseks

1 - -

2 - -

3 1 (33,3%) 1 (33,3%)

4 1 (25%) 1 (25%)

5 2 (40%) 2 (40%)

6 2 (33,3%) 2 (33,3%)

7 3 (42,9%) 2 (28,6%)

8 3 (37,5%) 3 (37,5%)

9 4 (44,4%) 3 (33,3%)

10 4 (40%) 3 (30%)

11 4 (36,4%) 4 (36,4%)

12 5 (41,7%) 4 (33,3%)

13 5 (38,4%) 4 (30,8%)

14 6 (42,9%) 5 (35,7%)

15 6 (40%) 5 (33,3%)

16 6 (37,5%) 5 (31,3%)

17 7 (41,2%) 6 (35,3%)

18 7 (38,9%) 6 (33,3%)

19 8 (42,1%) 6 (31,6%)

20 8 (40%) 7 (35%)

21 8 (38,1%) 7 (33,3%)

22 9 (40,1%) 7 (31,8%)

23 9 (39,1%) 8 (34,8%)

24 10 (41,7%) 8 (33,3%)

25 10 (40%) 8 (32%)

26 10 (38,5%) 9 (34,6%)

27 11 (40,7%) 9 (33,3%)

28 11 (39,3%) 9 (32,1%)

29 12 (41,4%) 10 (34,5%)

30 12 (40%) 10 (33,3%)

1

Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. SISSEJUHATUS

1.1. Sisukokkuvõte

Väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) peamiseks eesmärgiks on

edendada soolist tasakaalu reguleeritud turul noteeritud suurte aktsiaemitentide juhtorganites.

Sellekohased sätted põhinevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivil 2022/2381, 23.

november 2022, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute

juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (edaspidi direktiiv)1.

Tasakaalu edendamiseks aktsiaemitentide juhtorganites nähakse ette, et aktsiaemitendi

üldkoosolek valib direktiivist tuleneva kahe võimaliku eesmärgi vahel: vähemalt 40%

aktsiaemitentide nõukogu liikmetest on alaesindatud soost või vähemalt 33% juhatuse ja

nõukogu liikmetest on alaesindatud soost. Aktsiaemitendid peaksid valitud eesmärgi saavutama

2026. aasta 30. juuniks. Eesmärkide mittetäitmine endaga sanktsioone kaasa ei too. Kui

aktsiaemitent ei täida seatud eesmärke tähtaegselt, kohustub ta rakendama läbipaistvaid ja

mittediskrimineerivad valikukriteeriume juhtorganite liikmete ametikohtadele valimisel.

Samuti näeb eelnõu ette ajutise positiivse erimeetme – kui juhtorgani liikme kandidaadid on

võrdselt kvalifitseeritud, tuleb eelistada alaesindatud soost kandidaati. Aktisaemitentidele

pannakse kohustus anda teavet valitud eesmärgi ja selle täitmise kohta Finantsinspektsioonile.

Eelnimetatud meetmed on ajutist laadi, kuna nii eelnõu aluseks olev direktiiv kui ka seda üle

võtvad sätted kaotavad kehtivuse 2038. aasta 31. detsembril.

Lisaks eelnimetatud direktiivist tulenevatele uuendustele, muudetakse ka riigivaraseadust.

Muudatustega nähakse ette, et nimetamiskomitee, mis moodustatakse riigi osalusega

äriühingute nõukogu liikmete nimetamisega seotud ettepanekute tegemiseks, peab ettepanekute

tegemisel arvestama riigi otsustusõigusega äriühingute juhtorganite soolise tasakaalu eesmärki

ning nõudeid, et kolme liikmega nõukogudes oleks alaesindatud soost liikmete osakaal

vähemalt üks kolmandik ning nelja ja enama liikmega nõukogudes vähemalt kaks viiendikku.

Nimetatud eesmärk tuleb saavutada 2026. aasta 30. juuniks ehk samaks ajaks kui direktiivist

tulenev soolise tasakaalu eesmärgid.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna

nõunikud Marit Maidla ([email protected]), sama osakonna nõunik Valner Lille

(valner.lille@), riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna osaluspoliitika ja riigiabi

valdkonna juht Kaupo Raag ([email protected]), Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi võrdsuspoliitika osakonna soolise võrdsuse poliitika juht Lee

Maripuu ([email protected]) ja sama osakonna soolise võrdsuse nõunik Eva Liina Kliiman

([email protected]).

1 Direktiivi tekst kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32022L2381

2

Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit

([email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi personali-

ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõul on seos Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga (VVTP (2023-2027). Nimelt selle leppe punkti 11.17 kohaselt on seatud

eesmärgiks saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus riigifirmade nõukogudes selliselt, et

ühe soo esindajaid ei oleks nõukogus üle 60%.

Eelnõu aluseks on Euroopa Liidu (edaspidi EL) direktiivis sätestatud nõuded. Hea õigusloome

ja normitehnika eeskirja (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei ole

väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu käsitleb EL õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks

oleva EL õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud HÕNTE § 1 lõikes 1 sätestatud

nõuetest. Kuivõrd ka RVS muudatus lähtub samast eesmärgist ja VVTP konkreetsest eeldusest,

ei ole antud eelnõu kohta tehtud väljatöötamiskavatsust.

Eelnõuga muudetakse järgmiseid seaduseid: väärtpaberituru seadus RT I, 30.05.2024, 9

(edaspidi VPTS), Finantsinspektsiooni seadus RT I, RT I, 30.05.2024, 3 (edaspidi FIS), võrdse

kohtlemise seadus RT I, 22.10.2021, 11 (edaspidi VõrdKS), riigivaraseadus (edaspidi RVS) RT

I, 06.07.2023, 84.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. EELNÕU PEAMISED EESMÄRGID

2.1. Üldine taust

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2022/2381, 23. november 2022, milles käsitletakse

soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega

seotud meetmeid toetub Euroopa Liidu lepingule (edaspidi ELi leping) ja Euroopa Liidu

toimimise lepingule (edaspidi ELTL). ELi leping artikli 2 kohaselt on võrdsus üks liidu

alusväärtusi ning vastavalt ELi lepingu artikli 3 lõikele 3 edendab liit naiste ja meeste

võrdõiguslikkust. Selleks antakse ELTL artikli 157 lõikega 3 Euroopa Parlamendile ja

nõukogule õigus võtta meetmeid, et tagada meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse

kohtlemise põhimõtte kohaldamine tööhõive ja elukutse küsimustes. ELTL artikkel 157 lõige 4

võimaldab liikmesriikidel säilitada või võtta meetmeid, mis sätestavad erilised eelised, et

hõlbustada alaesindatud soost isikutel tegutsemist oma kutsealal ja ära hoida või heastada

takistusi tööalases karjääris. Ehk EL ja liikmesriigid võivad võtta meetmeid, mis annavad

alaesindatud soole nö eeliseid.

Direktiiv, millel eelnõu rajaneb, on osa Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt 2017.

aastal ühiselt välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetest, mille eesmärgiks

on kaasa aidata naiste ja meeste võrdsele kohtlemisele, sh tagada võrdsed võimalused

osalemaks tööturul ja edendamaks karjääri. Ka komisjon rõhutab, et jätkuvalt on juhtivatel

3

ametikohtadel, sh äriühingute juhatustes, liiga vähe naisi. 2 Soolise tasakaalu saavutamine

juhtorganites on oluline kasutamaks ära olemasolevaid kvalifitseeritud isikuid ning lahendada

liidu ees seisvaid demograafilisi ja majanduslikke väljakutseid. Naiste alaesindatus

juhtorganites on kasutamata ressurss liikmesriikide majandustes ning naiste suuremamahulisem

kaasamine aitaks kaasa arengule ja majanduskasvule.

Komisjon märgib, et eduka juhtimise jaoks on suure tähtsusega, et otsustajate ringis oleksid

esindatud nii naised kui ka mehed. Annete ja oskuste paljusus aitab teha paremaid otsuseid,

parandab äriühingu üldjuhtimist ja soodustab majanduskasvu. On leitud, et mitmekesisus toob

kaasa rohkem innovatsiooni, paremat otsustamist ning parandab ettevõtja tulemuslikkust.3

Muuhulgas on mitmed uuringud näidanud, et koos parema soolise tasakaaluga tippjuhtide seas

paranevad ka ettevõtja majandustulemused ja kasumlikkus, tagades märkimisväärse pikaajalise

jätkusuutliku kasvu. Samuti on täheldatud positiivset korrelatsiooni juhtivatel kohtadel naiste

arvu ja suuremate dividendimaksetega ning ettevõtjad, kus on suurem sooline mitmekesisus,

saavutavad paremaid tulemusi keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskriteeriumide osas. See viitab,

et mitmekesised ettevõtjad järgivad tõenäolisemalt jätkusuutlikke ja eetilisi äripraktikaid, mis

võivad parandada nende pikaajalist tulemuslikkust ja mainet.4

On selge, et soolise tasakaalu saavutamine juhtorganites on oluline EL-i majandusliku

konkurentsivõime tagamiseks globaliseerunud majanduses ning annaks liidule suhtelise eelise

kolmandate riikide ees. Kuid vaatamata positiivsetele aspektidele, mida naiste kaasamine

ettevõtjate juhtorganitesse endaga kaasa toob, ulatus 2022. aasta oktoobris naiste osakaal

suurimate börsil noteeritud ettevõtjate juhatustes ELi liikmesriikides vaid 32,2%-ni; neli riiki

on saavutanud juhatustes vähemalt 40%-lise soolise tasakaalu (FR, IT, NL, DK) ja mitu teist on

ületanud 33% piiri (BE, DE, FI, ES, SE, IE, PT ja AT), kuid mõnes riigis, sh Eestis on naisi

juhatustes endiselt vaid üks kümnest (HU, EE, CY).5

Eelnevast tulenevalt on direktiivi ja eelnõu peamised eesmärgid:

1. Soolise tasakaalu tagamine aktsiaemitentide juhtorganites: eelnõu eesmärk on edendada

soolist võrdõiguslikkust, parandada aktsiaemitentide juhtorganite soolist tasakaalu ja

seeläbi vähendada soolist ebavõrdsust juhtimistasandil.

2. Soolise tasakaalu tagamine riigi osalusega äriühingute nõukogu liikmete hulgas: kuigi oma

sisemises töökorralduses on ametis olev nimetamiskomitee juba arvestanud soolise

tasakaalu saavutamise eesmärgiga, siis ettepanekuga lisatakse soolise tasakaalu eesmärk

RVS-i, mis formaliseerib senise praktika.

2 Euroopa Komisjon. „Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020-2025“,

https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/policies/justice-and-fundamental-rights/gender-

equality/gender-equality-strategy_et 3 ILO „Women in Business and Management: The business case for change“, lk 21,

https://www.ilo.org/publications/women-business-and-management-business-case-change 4 Credit Suisse, „Gender 3000 in 2021: Broadening the diversity discussion“, https://www.credit-

suisse.com/about-us-news/en/articles/media-releases/credit-suisse-gender-3000-report-shows-women-hold-

almost-a-quart-202109.html 5 EIGE, „Gender balance in business and finance“, https://eige.europa.eu/publications-

resources/publications/gender-balance-business-and-finance-december-2022

4

3. Aktsiaemitentide läbipaistvuse suurendamine ja teabe kättesaadavuse lihtsustamine:

eelnõuga püütakse suurendada aktsiaemitentide läbipaistvust soolise tasakaalu osas,

nõudes, et aktsiaemitendid avaldaksid teavet oma juhtorgani soolise koosseisu kohta oma

veebilehel, lisaks avaldab Finantsinspektsioon tulevikus sellekohase ülevaate oma

kodulehel.

4. Meetmete võtmine soolise tasakaalu saavutamiseks: eelnõu kohaselt laieneb soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku pädevus, tulevikus saab volinik võtta

samme ka soolise tasakaalu edendamiseks aktsiaemitentide juhtorganites.

2.2. Sooline tasakaal Eesti aktsiaemitentide juhtorganites ja riigi osalusega

äriühingute nõukogudes

Nagu eespool välja toodud, siis Eestis on naiste osakaal börsil noteeritud ettevõtjate juhatuses

üks EL-i madalamaid. Eesti tööturgu iseloomustab meeste ja naiste vertikaalne segregatsioon,

st juhtkondades on sooline lõhe tähelepanuväärselt suur. Sarnane trend, kuid vähemal määral,

jätkub ka madalama astme juhtide seas.6 Veelgi enam, naiste esindatus Eestis korporatiivsete

hierarhiate tipus on olnud stabiilselt madal, ja seega eristub teistest riikidest, kus see on viimase

kümnendi jooksul oluliselt kasvanud. Näiteks Lätis on naiste osakaal organisatsioonide

juhtorganites aastatel 2009–2019 peaaegu kahekordistunud. 7 Kuid Euroopa Soolise

Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) andmeil on naiste osakaal suuremate börsiettevõtjate

juhtorganites Eestis viimase kümne aasta jooksul kasvanud kõigest 3 protsendipunkti võrra

(2013. aastal oli naiste osakaal 7%, 2023. aastal 10%). Lisaks kirjeldab soolise võrdsuse

olukorda juhtimises EIGE soolise võrdõiguslikkuse indeksi alanäitaja „võim“, mis mõõdab

soolist tasakaalu otsustamises ja juhtimises. Majandusliku võimu alanäitaja oli Eestis 2023.

aastal 21,8 punkti 100-st, mis jääb tugevalt maha EL riikide keskmisest skoorist (54,7 punkti).

Indeks näitab, et naiste positsioon majanduse otsustustasanditel on Eestis märgatavalt

tagasihoidlik.8

Samas iseloomustab Eesti tööjõuturgu fakt, et madalamates juhtimistasandites on soolised

erinevused väiksemad. Naised on ka hea haridustasemega: 25–64-aastaste vanuserühmas on

kõrgharidusega 52,7% naistest ja 33,7% meestest; magistrikraadiga on Eesti naistest 26,4%,

samas kui meestest vaid 16,3%.9 See viitab et Eestis on kvalifitseeritud naiste nö ootejärjekord

ehk leidub kvalifitseeritud naisi, keda võiks kaasata juhtorganitesse.10

6 OECD, „Soolise võrdõiguslikkuse suurendamise majanduslik kasu Eestile“,

https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2022-12/OECD%20rapordi%20t%C3%B5lge%20-

%20soolise%20v%C3%B5rd%C3%B5iguslikkuse%20suurendamise%20majanduslik%20kasu%20Eestile.pdf,

lk 52. 7 Sama, lk 11. 8 EIGE, Gender Equality Index, https://eige.europa.eu/gender-equality-index/2023/domain/power/EE 9 Sama. 10 Sama, lk 11.

5

Joonis 1. Naiste osakaalsuurimate börsil noteeritud äriühingute juhtkondades võrreldes EL-i keskmisega (roheline – EL keskmine naised nõukogus; sinine – EE naised nõukogus; roosa – EL keskmine naised juhatuses; oranž – EE naised juhatuses;)11

Vähemalt üks naiste alaesindatuse põhjus on see, et üldiselt ei usuta, et naisjuhid tuleks

organisatsioonidele kasuks.12 Eesti elanike arvamus, nagu oleks mehed paremad juhid kui

naised, on soolise võrdsuse monitooringu andmeil alates 2009. aastast pidevalt vähenenud

(2009. aastal arvas nii 43% Eesti elanikest, 2021. aastal 27%).13 Kusjuures need, kelle otsene

ülemus on või oli viimati naine, leiavad harvem, et mehed on paremad juhid. Monitooringu

andmeil arvab 56% naistest ja ainult 36% meestest, et ettevõtetele oleks kasulik, kui juhtivatel

kohtadel oleks praegusest rohkem naisi. Naiste seas on enam neid, kes peavad soolist tasakaalu

oluliseks nii erinevate poliitiliste otsustajate kui ka ettevõtete tippjuhtide seas. Meeste hulgas

on neid vähem ja kõige vähem peavad mehed võrreldes naistega vajalikuks soolist tasakaalu

eraettevõtete tippjuhtide hulgas.14 Eeltoodu kõrval on vertikaalse segregatsiooni põhjuseks ka

fakt, et naised tõusevad sageli karjääriredelil aeglasemalt kui mehed, isegi kui nad töötavad

samades ametites ja majandusharudes; see omakorda mõjutab negatiivselt naiste osakaalu

ettevõtete juhtkondades ehk nö klaaslagi piirab naiste ligipääsu juhtivatele ametikohtadele.15

Direktiivi fookuses on soolise tasakaalu parandamine aktsiaemitentide juhtorganites just

seetõttu, et suuremad börsiettevõtted (ja ka riigiettevõtted) on suurt majanduslikku ja sotsiaalset

mõju omavad institutsioonid, kellel on ühiskonnas väljapaistev roll, seades eeskuju ka teistele

organisatsioonidele. Selliste organisatsioonide eeskuju võib innustada soolise tasakaalu

eesmärke seadma ka teisi, hetkel regulatsiooni alt välja jäävaid ettevõtteid ja organisatsioone,

suurendades nii laiemalt soolist tasakaalu juhtimises ja ühiskonna otsustusprotsessides

osalemises. Arvestades börsi- ja riigiettevõtete arvu ei too naiste suurem kaasatus juhtkondades

11 EIGE, Largest listed companies: CEOs, executives and non-executives, https://shorturl.at/DueMr 12 OECD, „Soolise võrdõiguslikkuse suurendamise majanduslik kasu Eestile“, lk 30. 13 Võrdsuskeskus, „Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2021“, https://s3-web-1a.tehik.ee/vordsuskeskus-live-

web-prd/s3fs-public/2023-10/soolise_vordoiguslikkuse_monitooring_2021._lopparuanne.pdf, lk 70. 14 Võrdsuskeskus, „Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2021“, lk 81. 15 Sama, lk 11.

6

ilmselt otseselt kaasa mõju Eesti soolisele palgalõhele, küll aga võib kaudselt läbi laiema

ühiskondliku mõju panustada palgalõhe vähenemisesse.

Nn positiivne erimeede aitab organisatsioonide tasandil suurendada teadlikkust soolise

võrdsuse edendamisest ning seab konkreetsete nõuete kaudu stiimuli soolise tasakaalu

suurendamiseks vajalike tegevuste rakendamiseks, mh võib see kaasa tuua näiteks soolist

tasakaalu arvestavate värbamis- ja personalipraktikate ja talendipoliitika, sh naisjuhtide

järelkasvu toetavate tegevuste senisest laialdasemat ja süsteemsemat kasutuselevõttu ning

soolist võrdsust toetava organisatsioonikultuuri arendamist. Naiste senisest suurem osalus ja

nähtavus võib tippjuhtimises positiivse muutusena kaasa tuua seniste kultuuriliste ja

ühiskondlike sooliste eelarvamuste murenemise, mille kohaselt mehed sobivad naistest

paremini juhtideks.

Niisiis on asjakohane direktiivi eesmärk suurendada soolist tasakaalu just börsil noteeritud

aktsiaemitentide juhtorganites. Direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad vaid suured

aktsiaemitendid, ehk ettevõtted, kus on üle 250 töötaja ja kelle aastakäive on üle 50 miljoni

euro või kelle aastabilansi kogumaht ületab kokku 43 miljonit eurot. Eesti Nasdaq Balti

põhinimekirjas noteeritud aktsiaemitentidest kvalifitseerub suureks ettevõtteks 12

aktsiaemitenti. 2024. a aprilli seisuga täidavad neist neli eelnõus toodud eesmärki (eesmärk 1:

nõukogust moodustavad alaesindatud soost isikud 40%); kolmel moodustavad alaesindatud

soost isikud nõukogust ja juhtkonnast kokku vähemalt 33% (eesmärk 2).

Nõukogu Juhatus Kokku

Nõuk

liikmed

Nõuk+Juh

liikmed

M N M N Mehed Naised

Vastab 1.

eesmärgile?

Vastab 2.

eesmärgile?

1. Tallink Grupp 6 1 3 2 9 3 Ei Ei

2. Tallinna Kaubamaja Grupp 5 0 1 0 6 0 Ei Ei

3. Silvano Fashion Group 3 2 1 0 4 2 Jah Jah

4. Infortar 3 1 1 1 4 2 Jah Jah

5. Ekspress Grupp 3 1 2 1 5 2 Jah Jah

6. Harju Elekter 5 1 3 0 8 1 Ei Ei

7. LHV Group 6 1 4 0 10 1 Ei Ei

8. Merko Ehitus 2 1 3 0 5 1 Jah Ei

9. Nordecon 5 0 3 0 8 0 Ei Ei

10. Tallinna Sadam 6 1 3 0 9 1 Ei Ei

11. Coop Pank 6 0 5 0 11 0 Ei Ei

12. Tallinna Vesi 8 1 3 0 11 1 Ei Ei

Tabel 1. Eesti ettevõtted Nasdaq Balti põhinimekirjas, mis ületavad eelnõus seatud künnised (aprilli 2024. a seisuga)

Kohaldamisalast väljajäävatest kuuest aktsiaemitentidest, ehk aktsiaemitendid, kes on VKE-d,

täidab eelpool nimetatud eesmärke vaid üks.

7

Nõukogu Juhatus Kokku

Nõuk

liikmed

Nõuk+Juh

liikmed

Nimi M N M N Mehed Naised

Vastab 1.

nõudele?

Vastab 2.

nõudele?

13. PRFoods 6 0 3 0 9 0 Ei Ei

14. Enefit Green 3 2 4 0 7 2 Jah Ei

15. Pro Kapital Grupp 3 0 1 0 4 0 Ei Ei

16. Hepsor 3 0 1 0 4 0 Ei Ei

17. Arco Vara 5 0 1 0 6 0 Ei Ei

18. EfTEN Real Estate Fund III 4 0 2 0 6 0 Ei Ei

Tabel 2. Eesti ettevõtted Nasdaq Balti põhinimekirjas, mis jäävad künniste alla (aprilli 2024. a seisuga)

Riigi osalusega äriühingute nõukogu liikmete nimetamiseks teeb vastavalt RVS-ile ettepaneku

nimetamiskomitee. Kuigi oma sisemises töökorralduses on ametis olev nimetamiskomitee juba

arvestanud soolise tasakaalu saavutamise eesmärgiga, siis ettepanekuga lisatakse vastav

eesmärk ka RVS-i, mis formaliseerib senise praktika. Alates aprillist 2023 on sooline tasakaal

olnud iga äriühingu nõukogu puudutava arutelu taustamaterjalides markeeritud, lähtudes

08.04.2023 sõlmitud koalitsioonilepingu p.11.17 sätestatust („Seame riigifirmade nõukogudes

eesmärgiks meeste ja naiste võrdse esindatuse nõude selliselt, et ühe soo esindajaid ei oleks

nõukogus üle 60%“). Selle aja jooksul (13 kuu, võrdluse aluseks on 31.03.2023 ja 30.04.2024)

on toimunud muudatused tasakaalu suunas:

 Seisuga 31.03.2023 oli 29 nõukogus 35 naist (26,7%) ja 96 meest, kusjuures 2 nõukogus

oli suhe 50%, 2 nõukogus 40%, 6 nõukogus 33%, 13 nõukogus 10-30% ja 6 nõukogus

0%;

 Seisuga 30.04.2024 oli 28 nõukogus (Eesti Loots on likvideeritud) 32 naist (27,8%) ja

83 meest (Eesti Lootsi likvideerimise mõju oli -1 naine ja -3 meest), kusjuures 3

nõukogus oli suhe 50%, 2 nõukogus 40%, 8 nõukogus 33%, 11 nõukogus 10-30% ja 4

nõukogus 0%; Seega on rakendussättes seatud tähtajaks vaja soolist tasakaalu

parandada 15 äriühingus.

 Märkimist väärib, et tasakaal on nihkunud n.ö. mõlemas suunas – nt AS A.L.A.R.A.

nõukogus on nüüd 4 naise asemel 1 naine ja 2 meest (eesmärgipärane olukord).

Rahandusministeerium on eelnõu esitamise ajal uuendamas riigi osaluspoliitika põhimõtteid,

mis on kehtestatud RVS § 8 lõike 11 alusel. Hetkel kehtivad osaluspoliitika põhimõtted kehtivad

2020. aastast. Muuhulgas lisab Rahandusministeerium ka dokumendi uude versiooni eesmärgi,

et riigi äriühingute nõukogude nimetamisel järgitakse soolise tasakaalu põhimõtteid.

2.3. Artikli 6 kohaldamise peatamine

Direktiivi artikkel 12 kohaselt võib liikmesriik peatada artikli 6 ja artikkel 5 lõike 2 kohaldamise

juhul kui 2022. aasta 27. detsembri seisuga on täidetud üks järgmistest tingimustest:

1) börsil noteeritud äriühingutes on alaesindatud soost liikmete osakaal vähemalt 30 %

nõukogu liikmete ametikohtadel või vähemalt 25 % kõigi juhtkonna (direktiivi mõttes

juhatuse ja nõukogu) liikmete ametikohtadel või

8

2) kui liikmesriigi õiguses on börsil noteeritud äriühingutele sätestatud alaesindatud soost

isikute osakaalu kohta nõuded (30 % tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtkonna liikmete

ametikohtadel või vähemalt 25 % kõigi juhtkonna liikmete ametikohtadel).

Eesti ei täida kumbagi eeldust. 2022. aasta seisuga ei olnud siseriiklikus õiguses kehtestatud

punkt 2 kohast nõuet alaesindatud soost isikute osakaalu kohta. Samuti ei täitnud Eesti punktis

1 toodud kriteeriume, 2022. aasta lõpus moodustasid naised u 11,2% aktsiaemitentide nõukogu

liikmetest ja 11,4% juhatuse ja nõukogu liikmetest kokku. Seega ei saa Eesti kohaldada artikkel

12 kohast artikkel 6 kohaldamise peatamist.

3. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS

3.1. Väärtpaberituru seaduse muudatused

Seaduse täiendamine 11. jaoga. Seaduse 16. peatükki „Turu korraldamine“ lisatakse uus jagu

„Sooline tasakaal aktsiaemitendi juhtorganites“, millega võetakse üle direktiivist tulenevad

sätted Eesti õigusesse. VPTS 16. peatükis nähakse ette mh turul kaubeldava väärtpaberi

emitendi kohustused (§ 135jj), ehk direktiivist tulenevad sätted sobituvad samasse peatükki.

VPTS-i 16. peatükk määrab kindlaks Eesti reguleeritud turu korraldamise, sh osalemise ja

väärtpaberi kauplemisele võtmise reeglid ehk kehtestatakse turu-põhised nõuded. VPTS-i 16.

peatükk kohaldub kõigile väärpaberi emitentidele, kes soovivad osaleda Eesti reguleeritud

turul, olenemata sellest, mis on turul kaubeldava väärtpaberi emitendi päritoluriik. Erinevalt

eelpool kirjeldatud VPTS-i põhimõttest näeb direktiiv ette, et ülevõtmissätted ja nende

kohaldamine on aktsiaemitendi päritoluriigi ülesanne, ehk kehtestatakse aktsiaemitendi

päritoluriigi-põhised nõuded. Käesolevas jaos kehtestatakse nõuded kõigile Eestis

registreeritud suurtele aktsiaemitentidele ja neid nõudeid peab täitma sõltumata sellest, millise

liikmesriigi reguleeritud turul Eestis registreeritud aktsiaemitent soovib osaleda.

Uue jao sätteid kohaldatakse ajalises mõttes astmeliselt:

- esiteks tuleb aktsiaemitendi üldkoosolekul seada VPTS § 1356 lõike 1 ja asjakohasel

juhul lõike 2 kohased eesmärgid, mis tuleb saavutada hiljemalt 2026. aasta 30. juuniks

ja täita kuni direktiivi kehtimisaja lõpuni 2038. aasta 30. detsembrini;

- teiseks, kui aktsiaemitent ei täida VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärke

tähtaegselt, käivitab see VPTS § 1357 ja § 1358 ning rakenduvad sellest tulenevad

kohustused, sh nn positiivse erimeetme rakendamise kohustus16;

- juhul kui aktsiaemitent ei täida VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärke mingil

ajahetkel vahemikus 1. juuli 2026 kuni 30.detsember 2038, rakendub automaatselt

VPTS § 1357 ja § 1358.

Seaduse täiendamine §-ga 1355. 16. peatüki uue 11. jao paragrahviga 1355 piiritletakse jao

kohaldumisala ja nähakse ette, et jagu 11. kohaldub ainult Eesti äriregistrisse kantud

aktsiaemitentidele (edaspidi aktsiaemitent), kelle hääleõigusega või hääleõiguseta aktsiad on

kauplemisele võetud Eesti või teise lepinguriigi reguleeritud turul. Lõikega 2 täpsustatakse, et

16 VPTS § 1356 lõike 2 kohaste eesmärkide mittetäitmine ei vii VPTS § 1357 kohaldamiseni.

9

11. jagu ei kohaldata Eesti äriregistrisse kantud aktsiaemitendi suhtes, kellel on alla 250 töötaja

ja kelle aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot või kelle aastabilansi kogumaht ei ületa kokku 43

miljonit eurot.

Seaduse täiendamine §-ga 1356. Uue paragrahvi kohaselt peab aktsiaemitendi üldkoosolek

seadma ja aktsiaemitent saavutama ühe lõike 1 punktides nimetatud eesmärkidest: nõukogu

liikmetest on alaesindatud soost liikmete osakaal vähemalt 40% (punkt 1) või juhatuse ja

nõukogu liikmetest on alaesindatud soost liikmete osakaal kokku vähemalt 33% (punkt 2).

Valik, millist eesmärki soovib aktsiaemitendi üldkoosolek seada, on jäetud vabaks ja võimaldab

valida kõige paremini sobivat eesmärki. Siiski peab meeles pidama, et kui valitakse punktis 1

nimetatud eesmärk (nõukogu liikmetest on alaesindatud soost liikmete osakaal vähemalt 40%),

siis peab aktsiaemitent lisaks seadma individuaalse kvantitatiivse eesmärgi soolise tasakaalu

parandamiseks juhatuses (lõige 2). Milline lõike 2 kohane individuaalne kvantitatiivne eesmärk

täpsemalt on, see jääb aktsiaemitendi otsustada, kuid peaks siiski peegeldama direktiivi

eesmärke ehk et taoline individuaalne eesmärk peaks soodustama alaesindatud soost liikmete

suuremat esindatust juhatuses. Seatav eesmärk peaks aitama aktsiaemitendil saavutada

muudatust võrreldes nende hetkeolukorraga. Samas ei tulene direktiivist ega VPTS-i

lisatavatest sätetest kohustust lõpetada enneaegselt nõukogu või juhatuse liikmete ametiaega

selleks, et täita VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatavaid eesmärke. Muudatus nõukogu või

juhatuse tasemel peaks toimuma aja jooksul vastavalt sellele, mis hetkel saab läbi ametis olevate

juhatuse või nõukogu liikmete ametiaeg.

Direktiivi selgituspunktide kohaselt peaks § 1356 lõikes 1 ettenähtud eesmärke võtma arvesse

üksnes juhtorganite liikmete üldise soolise tasakaalu vaates ja mitte igal üksikjuhul, kui toimub

konkreetse liikme valimine nais- ja meessoost kandidaatide hulgast. Eelkõige ei takista

käesolev säte kedagi kandideerimast juhtorgani liikme kohale ega kohusta aktsiaemitenti ega

aktsionäre valima alaesindatud soost liiget.

Juhtorganite liikmete piiratud arvu tõttu ei ole matemaatiliselt alati võimalik saavutada täpselt

40%-list või vajaduse korral 33%-list alaesindatud soost isikute osakaalu, nagu uus § 1356 ette

näeb. Lõige 3 täpsustabki lõike 1 punktides 1 ja 2 ettenähtud alaesindatud soost liikmete

protsentuaalset esindatust: aktsiaemitendi nõukogu liikmete ametikohtade arv, mis on vajalik

käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ette nähtud eesmärgi saavutamiseks, peab olema arvult

võimalikult lähedal 40%-le osakaalule, aga mitte ületama 49%. Kõigi nõukogu ja juhatuse

liikmete ametikohtade arv kokku, mis on vajalik käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 ette

nähtud eesmärgi saavutamiseks, peab olema arvult võimalikult lähedal 33%-le osakaalule, aga

mitte ületama 49%. Lisa „Alaesindatud soost liikmete arvulised eesmärgid Eestis registreeritud

aktsiaemitendi juhtorganites“ toob ära täpse ametikohtade arvu ja alaesindatud soost liikmete

miinimumarvu eesmärgi saavutamiseks.

Seaduse täiendamine §-ga 1357. Säte näeb ette tagajärjed juhuks, kui aktsiaemitent ei saavuta

VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt aktsiaemitendi üldkoosoleku poolt seatud eesmärki hiljemalt

2026. aasta 30. juuniks (vt VPTS § 2729). § 1357 järgne kohustus rakendub ka juhul, kui

esialgselt seatud eesmärk küll tähtajaliselt saavutati, kuid pärast 2026. aasta 30. juunit mingil

10

hetkel enam eesmärki siiski ei täideta. Sellisel juhul peab aktsiaemitent kohandama

kandidaatide valimise menetlust juhtorganite liikmete ametikohtadele nimetamiseks või

valimiseks (lõige 1). Selleks peab aktsiaemitent võtma järgmiseid samme: kehtestama enne

valikumenetluse algust ja kohaldama kogu valikumenetluse vältel mittediskrimineerival viisil

selgeid neutraalselt sõnastatud ja üheselt mõistetavaid kriteeriume, sealhulgas vabade

ametikohtade teadete koostamisel, eelvaliku tegemise ja kandidaatide loetelude koostamisel

ning valikukogumi koostamisel (punkt 1), ning valima kandidaadid võttes aluseks iga

kandidaadi kvalifikatsiooni võrdleva hinnangu (punkt 2). Neutraalse sõnastuse ja

valikriteeriumina võiks kasutada näiteks erialast kogemust juhtival või järelevalvealasel

ametikohal, rahvusvahelist kogemust, juhtimisoskust, võrgustike loomise oskust ja teadmisi

mõnes asjaomases valdkonnas – näiteks rahanduses, finantsjärelevalves või

personalijuhtimises. Valikmenetluses peaksid selged ja läbipaistavad olema nii valikmenetluse

kriteeriumid kui ka see, kuidas neid kriteeriume kandidaatidele kohaldatakse. Selleks on

soovitatav kriteeriumid paika panna juba enne valikmenetluse algust. Samuti peaksid

läbipaistvad reeglid hõlmama kandidaatide otsimise staadiumit (nn head hunting-ut) ja seda ka

juhul kui kandidaatide otsimist viib aktsiaemitendi nimel läbi aktsiaemitendi töötaja või kolmas

osapool (nt värbamisettevõte). Täitmaks VPTS § 1357 lõigetest 5 ja § 1358 tulenevaid kohustusi

on soovitatav kriteeriumid ja värbamismenetlus dokumenteerida.

Lõike 2 kohaselt kui aktsiaemitent valib juhtorgani liikmekandidaatide vahel, kes on võrdselt

kvalifitseeritud nii sobivuse, pädevuse kui ka ametialase suutlikkuse poolest, peab

aktsiaemitent eelistama alaesindatud soost kandidaati. Käesolevas lõikes sätestatakse võrdse

kvalifikatsiooniga alaesindatud soost isikute osas positiivne erimeede. Taoline lähenemine

baseerub EL Kohtu otsustel, milles leitakse, et teatavatel juhtudel võib töölevõtmise või

edutamise puhul eelistada alaesindatud soost kandidaati tingimusel, et ta on vastassoost

kandidaadiga võrdne nii sobivuse, pädevuse kui ka ametialase suutlikkuse poolest, ning et

kõnealune eelistamine ei toimu automaatselt ja tingimusteta, vaid seda võidakse eirata, kui

teisest soost konkreetse kandidaadi kvalifikatsioon kallutab tulemuse selle kandidaadi kasuks,

ning et iga kandidaati tuleb objektiivselt hinnata, kohaldades konkreetsete kandidaatide suhtes

kõiki valikukriteeriume.17 Eestis on soolise võrdõiguslikkuse seaduse (edaspidi SoVS) kohaselt

diskrimineerimine keelatud kõigis eluvaldkondades, välja arvatud juhul, kui kasutatakse

spetsiaalseid meetmeid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks. Need erimeetmed võivad anda

eeliseid alaesindatud soole või vähendada soolist ebavõrdsust. Taoline erimeede peaks olema

ajutise iseloomuga. Eelnõu aluseks olev direktiiv, sh käesolev lõige 2, ongi taoline ajutine

positiivne erimeede, mis annab alaesindatud soost kandidaatidele teatud eelise.

Oluline on märkida, et käesolev lõige 2 ei kohaldu äriseadustiku § 310 kohase asendusliikme

määramisele kuna asendusliikme näol on tegemist ajutise meetmega ning asendusliikmed ei

kuulu direktiivi reguleerimisalasse.

Lõike 3 kohaselt on käesoleva lõikega 2 vastuolus tehtud otsus tühine. Seega sätestatakse

VPTS-is aktsiaemitendi organi otsuse tühisuse erijuht kui aktsiaemitendi üldkoosolek või

17 Vt otsuseid järgmistes kohtuasjades: C-450/93, C-409/95, C-158/97, C-407/98.

11

nõukogu rikub § 1357 lõikest 2 tulenevat alaesindatud soost isiku nn positiivse erimeetme

rakendamise nõuet. Samas täpsustatakse, et nn positiivset erimeetme rakendamise kohustust ei

pea täitma ja nn positiivse esimeetmega vastuolus otsus ei ole tühine, kui esineb suurema

õigusliku kaaluga põhjuseid, nagu muu mitmekesisuspoliitika elluviimine, millele tuginetakse

objektiivse hindamise raames ja mis võtab arvesse vastassoost kandidaadi konkreetset olukorda

ning mis põhineb mittediskrimineerivatel kriteeriumidel, kallutavad tulemuse teisest soost

kandidaadi kasuks. Käesolevaga sätestatud meetme kohaldamise välistamine peaks jääma siiski

erandlikuks ja põhinema üksikjuhtumipõhisel hindamisel ning see peaks olema nõuetekohaselt

põhjendatud objektiivsete kriteeriumidega, mis ei tohiks olla ühelgi juhul alaesindatud soo

suhtes diskrimineerivad. Juhul kui alaesindatud soost isik leiab, et VPTS § 1357 lõike 2 nõuet

on rikutud, võib ta esitada hagi otsuse tühisuse tuvastamiseks. Selleks annab talle õiguse TsÜS

§ 38 lõike 2 teine lause, mille kohaselt saab huvitatud isik juriidilise isiku organi otsuse

tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud.

Lõige 4 paneb aktsiaemitendile üldkoosoleku teavitamise kohustuse. Selle kohaselt tuleb

aktsionäre teavitada käesolevas jaost, eelkõige VPTS §-dest 1356 ja 1357 tulenevatest soolise

tasakaalu eesmärkidest ja selle saavutamise vahenditest, samuti § 1357 lõike 3 kohasest otsuse

võimalikust tühisusest, kui rikutakse § 1357 lõike 2 esimesest lausest tulenevat nn positiivse

erimeetme rakendamise kohustust.

Lõike 5 kohaselt tuleb kandidaadile, keda kaaluti aktsiaemitendi juhtorgani liikme ametikohale

nimetamiseks või valimiseks kandidaatide valiku ajal, kirjaliku taotluse korral anda 20

tööpäeva jooksul kirjalikult järgmine teave: kvalifikatsiooninõuded, mille alusel valik tehti,

nende kvalifikatsiooninõuete kohane kandidaatide objektiivne võrdlushinnang ja kui see on

asjakohane, siis konkreetsed kaalutlused, mille põhjal otsustati erandkorras teisest soost

kandidaadi kasuks, kes ei ole alaesindatud soost. Lõikest 5 tuleneva teabe andmise kohustuse

täitmisel tuleb aktsiaemitendil järgida asjakohaseid isikuandmete kaitse regulatsioone ja

teabenõudele vastates ei tohi väljastada kandidaatide isikuandmeid.

Seaduse täiendamine §-ga 1358. Käesoleva sätte aluseks on direktiivi artikli 6 lõige 4, mis

näeb ette, et kui alaesindatud soost mitteedukas kandidaat tõendab kohtus või muus pädevas

asutuses asjaolud, millest võib järeldada, et kõnealune kandidaat oli teisest soost kandidaadiga,

kes nimetati või valiti juhtkonna liikme ametikohale, võrdselt kvalifitseeritud, on asjaomane

börsil noteeritud äriühing kohustatud tõendama, et VPTS § 1357 lõikest 2 tulenevat kohustust

(artikli 6 lõiget 2) ei ole rikutud.

Sarnane jagatud tõendamiskohustus on Eesti õiguses ka SoVS §-s 4 ja võrdse kohtlemise

seaduse (edaspidi ka VõrdKS) §-s 8, kus nähakse ette, et kohtu või muu pädeva asutuse poole

pöörduv isik peab avalduses esitama faktilised asjaolud, mille alusel võib eeldada, et toimunud

on sooline diskrimineerimine.

Erinevalt VõrdKS ja SoVS sätetes, kus nähakse ette jagatud tõendamiskoormus (soolise)

diskrimineerimise puhuks, nähakse käesoleva eelnõuga ette jagatud tõendamiskohustus nn

positiivse erimeetme rakendamise nõude rikkumise olukorras, kus juhtorgani valikumenetluses

12

ei ole eelistatud võrdselt kvalifitseeritud alaesindatud soost kandidaati. Isik, kes kahtlustab et

nn positiivset erimeedet ei ole rakendatud, peab esitama faktilised asjaolud, mille alusel võib

eeldada, et aktsiaemitent on rikkunud kohustust eelistada alaesindatud soost kandidaati. Isik

peab seega pädevale organile tehtud avalduses kirjeldama juhtunut ja enda seisukoha toetuseks

esitama endale kättesaadavad asjaolud, mille alusel on tal tekkinud kahtlus, et positiivse

erimeetme rakendamise kohustust rikuti. Aktsiaemitent, kelle vastu avaldus on esitatud, peab

menetluses tõendama, et ta ei ole rikkunud nn positiivse erimeetme rakendamise nõuet või et

tema toimimisviisil on olnud mingi muu aktsepteeritav põhjus (eelkõige VPTS § 1357 lõikes 3

toodud suurema õigusliku kaaluga põhjused).

Siiski tuleb meeles pidada, et võrreldes VõrdKS ja SoVS sätestatuga kohaldub käesolev

paragrahv piiratud juhtudel, VPTS § 1358 ajaline ja isikuline kohaldamisala on piiratud. VPTS

§ 1357 lõikes 2 ettenähtud nn positiivse erimeetme rakendamise nõue kohaldub vaid juhul, kui

aktsiaemitent ei täitnud valikmenetluse ajal VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärki. Ehk

et ajaliselt saab VPTS § 1358 kohalduda alles pärast 2026. aasta 30. juunit ja seda juhul, kui

aktsiaemitendi nõukogus või nõukogus ja juhatuses kokku pole piisavalt alaesindatud soost

isikuid.

Lõikes 3 täpsustatakse, et käesolevas paragrahvis sätestatud jagatud tõendamiskohustust ei

kohaldata haldus- ja kriminaalmenetluses. Kriminaalmenetluses on süü tõendamine riikliku

süüdistaja ülesanne ja keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama.

Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte, ehk kohus peab küsimuse otsustamiseks välja

selgitama kõik olulised asjaolud. Kohus ei pea piirduma nende tõenditega, mida pooled

esitavad, vaid võib omal initsiatiivil nõuda täiendavaid tõendeid.

Seaduse täiendamine §-ga 1359, mis reguleerib aktsiaemitendi juhtorganite soolise tasakaalu

kohta käivat aruandlust. Lõike 1 kohaselt tuleb aktsiaemitendil kord aastas esitada

Finantsinspektsioonile teave juhtkonna ja nõukogu soolise koosseisu kohta, seejuures tuleb

eristada andmed juhtorganite lõikes (punkt 1) ja anda ülevaade meetmetest, mis on võetud

VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärkide saavutamiseks (punkt 2). Samuti tuleb

asjakohasel juhul anda ülevaade meetmetest, mis on võetud VPTS § 1356 lõike 2 kohaselt

seatud eesmärkide saavutamiseks (punkt3). Eelpool nimetatud teave tuleb kergesti

ligipääsetavas vormis avaldada ka aktsiaemitendi veebilehel. Lõikes mainitud meetmed, mida

aktsiaemitent võib rakendada, on näiteks juhtimistasandi soolise võrdsuse tagamist toetavad

ettevõtte sise-reeglid ja protseduurid, kandidaatide leidmiseks värbamisettevõtetele antavad

juhised, näiteks sooliselt tasakaalus juhikandidaatide esitamine jmt.

Lisaks lõikes 1 määratletud aruandluskohustusele, täpsustab lõige 2 aruandlust juhul kui

aktsiaemitent ei saavuta käesoleva seaduse § 1356 lõikes 1 ega asjakohasel juhul § 1356 lõikes

2 seatud eesmärke tähtaegselt. Käesolev lõige kohaldub alles pärast 2026. aasta 30. juunit. Kui

aktsiaemitent ei täida VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärke, siis tuleb lisaks käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele lisada ka põhjendus eesmärkide saavutamata jätmise

kohta ja põhjalikult kirjeldama meetmeid, mida aktsiaemitent on enda seatud eesmärkide

saavutamiseks juba võtnud või kavatseb võtta.

13

Lõige 3 täpsustab aruandeperioodi ja sarnaneb teiste finantssektori aruandlusperioodi

käsitlevatele sätetele. Teabe aruandeperiood on aasta. Teave esitatakse ühe kuu jooksul pärast

aruandeperioodi lõppu. Kui see on asjakohane, lisatakse lõikes 1 ja 2 nimetatud teave ka

ühingujuhtimise aruandesse kooskõlas direktiiviga 2013/34/EL.

Lõige 4 määratleb andmed, mida avaldatakse Finantsinspektsiooni kodulehel aktsiaemitentide

soolise tasakaalu näitajate kohta. Selle kohaselt kantakse kõik aktsiaemitendid

Finantsinspektsiooni seaduse § 53 lõike 5 alusel Finantsinspektsiooni veebilehel asuvasse

aktsiaemitentide soolise tasakaalu nimekirja, millele lisatakse märge, kas aktsiaemitent täidab

VPTS § 1356 lõikes 1 kohaselt seatud eesmärki või mitte. Käesoleva sätte aluseks on direktiivi

artikli 7 lõige 1, mille kohaselt tuleb järelevalve nimekirja kanda märge vaid nende kohta, kes

täidavad endale seatud eesmärke. Direktiivi 9 kohaselt võivad liikmesriigid kehtestada

direktiivi sätetest soodsamad sätted, et tagada naiste ja meeste tasakaalustatum esindatus, ehk

tegemist on nn miinimum-harmoniseerivad direktiiviga. Käesolevas lõikes on kasutatud

liikmesriigile jäetud võimalust kehtestada lisanõudeid soolise tasakaalu saavutamiseks.

Käesolevaga laiendatakse Finantsinspektsiooni lehel avaldatavate aktsiaemitentide nimekirja ja

lisaks direktiivi kohaselt endale seatud eesmärke täitvatele aktsiaemitentidele peaks tulevikus

Finantsinspektsioon avalikustama aktsiaemitentide loendi, kes nimetatud eesmärke veel ei

täida. Sellega antakse huvitatud osapoolele (nt potentsiaalsetele investoritele) rohkem infot ja

selge ülevaade Eesti aktsiaemitentide juhtorganite soolisest tasakaalust.

Paragrahvi 23789 kehtetuks tunnistamine. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on

tingitud uute väärteokoosseisude lisamisest §-i 23790 ja § 23791. Kehtivas §-s 23789 sätestatakse,

et antud peatükis nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon. See

menetluse säte sobib oma sisult peatüki lõppu, mistõttu on uute väärteokoosseisude lisamisega

vajalik ka vastavat menetluse paragrahvi asukohta tahapoole nihutada. Kohtuvälise menetleja

põhimõte kehtestatakse nüüd §-s 2622.

Paralleelselt käesoleva eelnõu kooskõlastusega on Riigikogus menetluses seaduseelnõu 422

SE,18 millega tõstetakse samuti VPTS-s nimetatud menetluse sätet ümber. Jälgime aktiivselt

selle eelnõu menetluse edenemist ning korrigeerime vajadusel vastavalt ka käesolevat eelnõu.

Seaduse täiendamine §-ga 23790. Direktiiv ei sea täpseid karistusmäärasid, vaid näeb ette, et

karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Seega võeti karistusmäära

suuruse aluseks sarnasted VPTS-i karistussätete määrad.

Käesolevaga lisatakse VPTS-i karistussäte § 1356 lõike 2 kohase individuaalse kvantitatiivse

eesmärgi seadmise kohustuse rikkumise eest, selle kohaselt võib juriidilist isikut karistada kuni

400 000 eurose rahatrahviga.

Seaduse täiendamine §-ga 23791. Kehtestatakse rahatrahv juhuks, kui juriidiline või füüsiline

isik rikub VPTS § 1357 lõigetes 1, 4 ja 5 või § 1359 lõigetes 1–3 sätestatud kohustust ehk soolise

18 Seaduseelnõu 422 SE https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/018bb6e6-7561-4875-bdf1-

68bce7d87b8a/finantsinspektsiooni-seaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus/

14

tasakaalu saavutamise vahendite või soolise tasakaalu aruandluse esitamisega seotud kohustust,

selle eest võib füüsilist isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja juriidilist isikut

rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

Paragrahvi 2622 muutmine. Et vältida pidevat menetluse paragrahvi kehtetuks tunnistamist ja

uuesti sõnastamist selle asukoha muutuse tõttu (traditsiooniliselt on menetluse paragrahv

paiknenud kohe pärast väärtegude koosseise ja koosseisude lisandumisel nihkub ta edasi), on

Justiitsministeerium soovitanud reguleerida menetluse ja aegumise sätted ühes paragrahvis.

Eraldi aegumise paragrahvi olemasolu, nagu finantsvaldkonna seadustes on olnud, ei toeta

Justiitsministeerium samuti, kuna teiste valdkondade seadustes on menetluse ja aegumise sätted

reguleeritud ühes – menetluse paragrahvis. Kuna hetkel on menetluses mitu VPTS muutmise

eelnõu (sh Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (422 SE)),

siis oleneb eelnõude liikumise kiirusest, millise eelnõuga § 262² muutmine sätestatakse. Juhul,

kui see sätestatakse mõne teise eelnõuga, jäetakse käesolevast eelnõust vastavad sätted välja.

Seaduse täiendamine §-ga 2729. Sättega pannakse aktsiaemitentidele kohustus viia oma

tegevus kooskõlla VPTS §-s 1356 sätestatuga hiljemalt 2026. aasta 30. juuniks. Ehk

aktsiaemitendil on seaduse eelduslikust jõustumisest umbes poolteist aastat aega, et seada ja

saavutada üks VPTS § 1356 lõike 1 kohastest eesmärkidest ja asjakohasel juhul seada endale

kvantitatiivne eesmärk juhatuse liikmete osas.

Seaduse 16. peatüki 11. jagu ning §-d 23790 ja § 23791 tunnistatakse kehtetuks. Säte tuleneb

direktiivi artiklist 14, mille kohaselt kaotab direktiiv kehtivuse 31. detsembril 2038. Seetõttu

lisatakse ka eelnõusse säte, mis jõustub nimetatud kuupäeval ning millega tunnistatakse

kehtetuks VPTS-i 16. peatüki 11. jagu ning §-d 23790 ja § 23791.

Seaduse normitehnilise märkuse täiendamine. Sellega lisatakse VPTS-i normitehniliste

märkuste juurde viide direktiivile 2022/2381, mis on käesoleva eelnõu aluseks.

Seaduse normitehnilise märkuse muutmine. Kuna artiklist 14 tulenevad tunnistatakse 2038.

aasta 31. detsembril direktiivi 2022/2381 sätted kehtetuks, siis jäetakse normitehnilistest

märkustest välja ka vastav tekstiosa.

3.2. Finantsinspektsiooni seadus

Seaduse täiendamine § 53 lõikega 5. Sätte aluseks on direktiivi artikli 7 lõike 1 viimane lause,

mille kohaselt avaldavad liikmesriigid kergesti ligipääsetava ja tsentraliseeritud

loetelu aktsiaemitentidest, kes on saavutanud ühe artikli 5 lõikes 1 (VPTS § 1356 lõige 1)

sätestatud eesmärkidest. VPTS § 1359 kohaselt kannab Finantsinspektsioon veebilehel asuvasse

aktsiaemitentide soolise tasakaalu nimekirja kõik Eesti aktsiaemitendid ja lisatakse ka märge,

kas aktsiaemitent täidab VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärki või mitte. Kuigi

Finantsinspektsiooni seaduse § 53 lõige 4 reguleerib teabe avalikustamist inspektsiooni

veebilehel, siis lõige 4 näeb ette, et teabe ulatust reguleerib täpsemalt ministri määrus. Direktiivi

artikkel 7 lõike 1 viimasest lausest tulenevalt tuleb FI kodulehel avaldada vaid kindlalt

piiritletud andmed (kas aktsiaemitent seab endale VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatud

15

eesmärki). Seega ei ole vaja täpsustada aktsiaemitendi kohta avalikustatavat teavet ministri

määruses ja Finantsinspektsiooni seadusesse lisatakse alus VPTS-i kohaselt vajaliku teabe

avalikustamiseks.

Seaduse § 53 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks. Säte tuleneb direktiivi artiklist 14, mille kohaselt

kaotab direktiiv kehtivuse 31. detsembril 2038. Seetõttu lisatakse ka eelnõusse säte, mis jõustub

nimetatud kuupäeval ning millega tunnistatakse kehtetuks FIS § 53 lõige 5.

Seaduse normitehnilise märkuse täiendamine. Sellega lisatakse Finantsinspektsiooni

normitehniliste märkuste juurde viide direktiivile 2022/2381, mis on käesoleva eelnõu aluseks.

Seaduse normitehnilise märkuse muutmine. Kuna artiklist 14 tulenevad tunnistatakse 2038.

aasta 31. detsembril direktiivi 2022/2381 sätted kehtetuks, siis jäetakse normitehnilistest

märkustest välja ka vastav tekstiosa.

3.3. Riigivaraseadus

Seaduse § 801 lõike 3 muutmine. Nimetamiskomitee, mis moodustatakse riigi osalusega või

muudes seadustes nimetatud juhtudel äriühingute nõukogu liikmete nimetamisega seotud

ettepanekute tegemiseks, peab tulevikus nõukogu liikme nimetamisel arvesse võtma lisaks RVS

§-s 80 sätestatud nõuetele ka soolise tasakaalu eesmärki ning nõudeid, et kolme liikmega

nõukogudes oleks alaesindatud soost liikmete osakaal vähemalt üks kolmandik ning nelja ja

enama liikmega nõukogudes vähemalt kaks viiendikku.

Seaduse täiendamine §-ga 1084. Paragrahviga sätestatakse, et RVS § 801 lõikes 3 nimetatud

eesmärk tuleb täita kolme aasta jooksul arvates käesoleva seaduse § 801 lõike 3 jõustumisest,

ehk selleks tähtajaks peaks riigi äriühingute nõukogudes saavutatama sooline tasakaal vastavalt

RVS § 801 lõikes 3 punktile 2.

3.4. Võrdse kohtlemise seaduse muudatused

Seaduse täiendamine § 16 punktiga 10. Sätte aluseks on direktiivi artikkel 10, mille kohaselt

määravad liikmesriigid asutused, kes edendavad ja toetavad soolist tasakaalu juhtorganites.

Direktiivi kohaselt võivad liikmesriigid selliseks asutuseks määrata võrdõiguslikkuse

küsimusega tegeleva asutuse, mille nad on määranud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2006/54/EÜ (13) artikli 20 kohaselt. Eestis on selleks soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise volinik. Käesolevaga laiendatakse võrdse kohtlemise seaduse §-s 16 toodud

voliniku pädevuste loendit ja lisatakse punkt 10, mille kohaselt volinik tulevikus edendab,

analüüsib, seirab ja toetab soolist tasakaalu aktsiaemitentide nõukogudes ja juhatustes.

Eesmärgi täitmiseks võib volinik kasutada näiteks name and fame lähenemist, kus tuuakse

positiivseid eeskujusid aktsiaemitentidest, kes täidavad endale võetud soolise võrdsuse

eesmärke. Peale selle aitaksid teabekampaaniad ja parimate tavade jagamine märkimisväärselt

kaasa kõigi aktsiaemitentide seas sellest küsimusest teadlikkuse suurendamisele ja julgustaksid

neid soolise tasakaalu saavutamisega tegelema.

16

Seaduse § 16 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks. Säte tuleneb direktiivi artiklist 14, mille

kohaselt kaotab direktiiv kehtivuse 31. detsembril 2038. Seetõttu lisatakse ka eelnõusse säte,

mis jõustub nimetatud kuupäeval ning millega tunnistatakse kehtetuks VõrdKS § 16 punkt 10.

Seaduse normitehnilise märkuse täiendamine. Sellega lisatakse võrdse kohtlemise

seadusesse normitehniliste märkuste juurde viide direktiivile 2022/2381, mis on käesoleva

eelnõu aluseks.

Seaduse normitehnilise märkuse muutmine. Kuna artiklist 14 tulenevad tunnistatakse 2038.

aasta 31. detsembril direktiivi 2022/2381 sätted kehtetuks, siis jäetakse normitehnilistest

märkustest välja ka vastav tekstiosa.

3.5. Seaduse jõustumine

Lõike 1 kohaselt jõustub käesolev seadus 2024. aasta 28. detsembril.

Lõikes 2 täpsustatakse, et käesoleva seaduse § 1 punktid 6 ja 8, § 2 punktid 2 ja 4 ning § 4

punktid 2 ja 4 jõustuvad 2038. aasta 31. detsembril. Lõike aluseks on direktiivi 2022/2381

artikkel 14, mille kohaselt tunnistatakse direktiiv 2038. aasta 31. detsembril kehtetuks. Sellest

tulenevalt tunnistatakse kehtetuks ka direktiivist tulenevad eelnõuga riigisisesesse õigusesse

lisatavad sätted. Kuna riigivaraseaduse muudatused ei tulene direktiivist, vaid Vabariigi

Valitsuse tegevusprogrammist, siis riigivaraseaduse muudatuste kehtivusaeg ei ole piiratud.

4. MUUDATUSTE KOOSKÕLA PÕHISEADUSEGA

VPTS-is ja RVS-s ette nähtud muudatustel on puutumus eelkõige mitme põhiseadusesättega.

VPTS-i lisatavad ajutised positiivsed meetmed puutuvad põhiseaduse § 12 kaitsealasse, mis

näeb ette diskrimineerimise keelu ja sätestab, et seaduse ees on kõik võrdsed. Põhiseaduse

kohaselt ei tohi kedagi diskrimineerida muu hulgas soo, varalise ja sotsiaalse seisundi või

muude asjaolude tõttu. Samas tasub märkimist, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 23

kohaselt tuleb naiste ja meeste võrdõiguslikkus tagada kõikides valdkondades ning et

võrdõiguslikkuse põhimõte ei takista säilitamast või võtmast meetmeid, mis annavad

alaesindatud soole erilisi eeliseid. Ka SovS § 5 lõike 2 punkt 5 kohaselt ei loeta

diskrimineerimiseks ajutiste soolist võrdõiguslikkust edendavate erimeetmete rakendamist, mis

annavad eeliseid alaesindatud soole või vähendavad soolist ebavõrdsust.

Eelkõige tuleneb eelnõuga ette nähtud juhtorganite koosseisude soolise tasakaalu nõue Euroopa

Liidu õigusest, mis peab põhiseaduse täiendamise seaduse § 1 kohaselt olema kooskõlas Eesti

põhiseaduse aluspõhimõtetega. Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 2 kohaselt on

võrdsus üks liidu alusväärtusi ning see on liikmesriikide ühine väärtus ühiskonnas, kus valitseb

naiste ja meeste võrdõiguslikkus. Vastavalt ELi lepingu artikli 3 lõikele 3 edendab liit naiste ja

meeste võrdõiguslikkust.

17

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 157 lõikega 3 antakse Euroopa

Parlamendile ja nõukogule õigus võtta meetmeid, et tagada meeste ja naiste võrdsete võimaluste

ja võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamine tööhõive ja elukutse küsimustes.

Pidades silmas meeste ja naiste täieliku ja tegeliku võrdõiguslikkuse tagamist tööasjus,

võimaldatakse ELi toimimise lepingu artikli 157 lõikega 4 positiivseid meetmeid, lubades

liikmesriikidel säilitada või võtta meetmeid, mis sätestavad erilised eelised, et hõlbustada

alaesindatud sool tegutsemist oma kutsealal ja ära hoida või heastada halvemusi tööalases

karjääris. Nagu juba ülal nimetatud, nähakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 23 ette,

et naiste ja meeste võrdõiguslikkus tuleb tagada kõikides valdkondades ning et

võrdõiguslikkuse põhimõte ei takista säilitamast või võtmast meetmeid, mis annavad

alaesindatud soole erilisi eeliseid.

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt 2017. aastal ühiselt välja kuulutatud Euroopa

sotsiaalõiguste samba põhimõtete hulka kuuluvad naiste ja meeste võrdne kohtlemine ja

võrdsed võimalused, sealhulgas seoses tööturul osalemisega, töötingimustega ja karjääri

edendamisega.

Põhiseaduse §-st 12 tulenev diskrimineerimise keeld, mille eesmärgiks on üldine õiguslik

võrdsus, on tagatud siis, kui seadus ka sisuliselt kohtleb sarnases olukorras olevaid isikuid

ühtemoodi. Samas on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidnud, et mitte

igasugune võrdsete ebavõrdne kohtlemine pole võrdsusõiguse rikkumine. Keeldu kohelda

võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse

meelevaldselt ebavõrdselt. Meelevaldseks saab ebavõrdset kohtlemist lugeda siis, kui selleks ei

leidu mõistlikku põhjust.19 Seadusloome võrdsuse põhimõtte rikkumiseks tuleks pidada seda,

kui ebavõrdset kohtlemist ei ole võimalik põhiseaduslikult õigustada.20 Ehk Riigikohus on

leidnud, et põhiseaduse § 12 puhul on tegu lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega, mis

on piiratav igal põhiseadusega kooskõlas oleval põhjusel.21 Eelkõige on põhiõiguse

rikkumisega tegu, kui see on põhiseadusevastane ehk piirang ei ole sobiv, vajalik või

proportsionaalne taotletava eesmärgiga. Samuti tuleb erineva kohtlemise põhiseaduspärasuse

hindamiseks kaaluda kas riive intensiivsus on mõõdupärases suhtes taotletavate eesmärkide

kaalukusega.22

VPTS § 1357 lõike 2 kohaselt kui üldkoosolek või asjakohasel juhul aktsiaemitendi nõukogu

valib juhtorgani liikmekandidaatide vahel, kes on võrdselt kvalifitseeritud nii sobivuse,

pädevuse kui ka ametialase suutlikkuse poolest, peab üldkoosolek või asjakohasel juhul

aktsiaemitendi nõukogu eelistama alaesindatud soost kandidaati. Siin kehtestatakse nn

positiivne erimeede ehk kohustus võrdsete kandidaatide puhul eelistada alaesindatud soost

kandidaati.

19 Vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 3-4-1-2-02, p 17. 20 Vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 3-4-1-3-05, p 20. 21 Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 12. punkt 22. Kättesaadav https://pohiseadus.ee/sisu/3483 22 Sama, p 24.

18

RVS § 80¹ lõike 3 punkti 2 muudatuse kohaselt peab nimetamiskomitee arvestama riigi

otsustusõigusega äriühingute juhtorganite soolise tasakaalu eesmärki ning nõudeid, et kolme

liikmega nõukogudes oleks alaesindatud soost liikmete osakaal vähemalt üks kolmandik ning

nelja ja enama liikmega nõukogudes vähemalt kaks viiendikku.

I. Puudutatud isikud: isikuid, kes kandideerivad aktsiaemitendi või riigi äriühingu

juhtorganisse.

Võrdsuspõhiõigust ei rikuta kandideerimisel, mil igaühel olenemata soost on võrdne võimalus

kandideerida juhtorganitesse. Siinjuures on kandideerimine puutumuses üldise

vabaduspõhiõigusega, mis tuleneb põhiseaduse § 19 lõikest 1 ning mille kohaselt on kaitstud

vaba eneseteostus. Ka põhiseaduse § 19 lõige 1 on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus,

millest tulenevalt võib seda piirata mis tahes põhjusel, mis ei ole põhiseadusega otseselt

keelatud.

Küsimus ebavõrdsest kohtlemisest, seega põhiseaduse § 12 riivest tekib järgmises etapis, kus

võrdsete tulemustega isikute seast tuleks valida juhtorgani liige, kuid siin eelistatakse seadusest

tulenevalt isikut, kes on sooliselt alaesindatud.

Võrreldavad grupid on siin erinevad sood, st naised ja mehed. Neid koheldakse erinevalt,

olenevalt milline sugu on juhtorganites alaesindatud. Seega ei ole ebavõrdse kohtlemise

eelduseks tingimata üks sugu, nt et naised on alati eelistatud.

VPTS-i § 1357 lõike 2 positiivne erimeede ja RVS muutmine on kahtlemata sobiv meede

aitamaks kaasa eesmärgile, et aktsiaemitentide ja riigi äriühingute juhtorganites oleks rohkem

alaesindatud soost kandidaate, kuna olukorras, kui on mitu võrdselt kandidaati, kes on

kvalifitseeritud nii sobivuse, pädevuse kui ka ametialase suutlikkuse poolest, eelistatakse

alaesindatud soost kandidaati. Alaesindatud soost isikule ei pea andma eelist olukorras, kus

tema kvalifikatsioon ei ole samaväärne teisest soost isikuga.

Samuti võib sätet pidada vajalikuks, kuna vaatamata senistele püüdlustele tagada mõlemast

soost isikutele võrdsed õigused, sh ligipääs haridusele ja tööturule, näitab statistika, et Eestis

on naised jätkuvalt aktsiaemitentide juhtorganites selgelt alaesindatud, vt ka seletuskirja 6. osa

„Seaduse mõjud“.

Meetme proportsionaalsuse tagavad kehtestatava positiivse erimeetme sisu ja ajaline kestvus.

Positiivse erimeetme kohaldamine eeldab, et alaesindatud soost kandidaati eelistatakse

olukorras, kus tema kvalifikatsioonid, pädevus, suutlikkus on samaväärne muust, kui

alaesindatud soost isikuga.

Põhiõigusesse sekkumine ei ole ulatuslik, kuna puudutab nii meeste kui naiste alaesindatust ning

isegi ühe ja sama juhtorgani korral võib alaesindatus olla kord meeste, kord naiste suhtes kaldu,

nii et oleks vaja sekkuda. Samuti ei sekkuta juhtorgani liikmeks kandideerimisse, st igaüks võib

19

kandideerida juhtorganisse, ainult võrdsete tulemuste korral eelistatakse alaesindatud soost

isikut. Ka ei ole riive intensiivne, sest selliseid juhtorganeid, millele abinõu kohaldatakse, ei ole

palju. Eelnõu kohaldub Eestis seadusena rakendamise hetkel 12 aktsiaemitendile ja 15 riigi

äriühingule, täpsemalt seletuskirja 6. osas „Seaduse mõjud“.

Siinjuures ei pruugi igal juhtorgani liikme valimisel ka sellist olukorda tekkida, kus kandidaadid

oleksid võrdsed. Kuna juhtorganite liikmed vahetuvad võrdlemisi harva ja eelnõu ei sunni ka

eesmärgi saavutamiseks aktsiaemitente enda juhtorganite liikmeid nö välja vahetama, siis mõju

on ebaregulaarne ja harv.

Tuleb arvestada, et nimetatud positiivse erimeetme rakendamise aeg on piiratud ja rakendub

vaid 12 aastat (1. juuli 2026 kuni 31. detsember 2038) ning sedagi vaid juhul kui aktsiaemitent

ei täida endale seatud soolise tasakaalu eesmärke. RVS muudatusega kehtestatavale juhtorgani

koosseisu soolisele tasakaalule ajalist piirangut ei kehtestata.

Eelnevale tuginedes võib VPTS-i § 1357 lõike 2 esimeses lauses sätestatud positiivset erimeedet

ja RVS § pidada PS §-ga 12 kooskõlas olevaks.

II. Puudutatud isikud: äriühingud, kes on aktsiaemitendid

Kuigi põhiseaduse § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva

ja kohtuvõimu ning kohaliku omavalitsuse kohustus, st ka põhiseaduse § 12 on suunatud riigi

vastu, on antud juhul põhiõiguste tagajad eraõiguslikud juriidilised isikud. Eelnõu riivab

eraõigusliku juriidilise isiku vabadust, kuna ta on kohustatud juhtorganite liikmete valikul

soolise tasakaalu nõudeid järgima. Põhiseaduse § 9 lõike 2 kohaselt laienevad Põhiseaduses

loetletud õigused, vabadused ja kohustused juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas

juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega.

Põhiseaduse §-s 13 sätestatud üldine kaitseõigus on igaüheõigus, mis peab olema tagatud

kõikidele isikutele võrdselt ja seondub seetõttu PS § 12 lõikes 1 sätestatud võrdse kohtlemise

põhimõttega, aga ka järgnevate alltoodud põhiõigustega.

Põhiseaduse § 19 lõike 2 kohaselt peab igaüks oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning

kohustuste täitmisel austama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.

Põhiseaduse § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegeleda ettevõtlusega ning seadus võib

sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Sätte kohaselt võib seadus kehtestada

vastavad piirangud ning kui need ei ole põhiseadusega vastuolus, siis nad on lubatud. Antud

juhul kitsendatakse vabadust valida vabalt liikmeid juhtorganitesse.

Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada.

Samas on Riigikohus korduvalt märkinud, et Põhiseaduse § 32 lõike 2 teine lause näeb

omandiõiguse piiramiseks ette lihtsa seadusereservatsiooni. Lihtne seadusereservatsioon

tähendab, et üldjuhul võib omandiõigust piirata mis tahes eesmärgil, mis ei ole põhiseadusega

vastuolus.

20

Puudutatud isikud ei ole riigi äriühingute juhtorganite liikmeid nimetav nimetamiskomitee.

Kuigi RVS muutmise puhul puudutab riigi äriühingute juhtorganite liikmete nimetamist

nimetamiskomitee, kellele see ülesandeks on pandud RVS § 80¹ lõikest 2 tulenevalt, siis kuna

tegemist on seaduse alusel Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud haldusorganiga, ei saa tema

puhul rääkida põhiõiguste teostamisest. RVS § 4 lõikest 4 tulenevalt on riigivara valitsejal (nt

ministeerium) kõik seadusest tulenevad omaniku, aktsionäri, osaniku, äriühingu asutaja õigused

ja kohustused. Kuna selliste äriühingute omaniku õiguste ja kohustuste teostaja on riigivara

valitseja (nt ministeerium), ei saa rääkida tema põhiõiguste riivamisest, mistõttu ei ole ta ka

puudutatud isik.

Võrreldavad grupid on äriühingud, kes peavad oma juhtorgani liikmete valimisel järgima

soolist tasakaalu ja äriühingud, kes ei pea.

Meede on sobiv, et saavutada sooline tasakaal juhtorganites. Sooline tasakaal on vaja saavutada

lähtudes põhiseaduse aluspõhimõtetest. Meetme tulemusena ei peaks halvenema

aktsiaemitentide ega riigi äriühingute juhtimine võrreldes teiste äriühingutega, kuna sooline

eelistus alaesindatud soo puhul tehakse juhul, kui on mitu võrdset kandidaati, kes on erinevast

soost. Seega esmane, mida iga äriühing juhtorgani liikme valikul vaatab, on ikkagi juhtorgani

liikme kandidaadi oskused, pädevus ja ametialane suutlikkus.

Meede on vajalik, kuna kuigi on äriühinguid, kus ka ilma seaduse sekkumiseta järgitakse

juhtorganite soolist tasakaalu, siis ilma seaduse sekkumiseta ei ole võimalik seda kindlalt

tagada. Tavaliselt on äriühingu juhtorganite valimine sisemine protseduur, mille käigus

otsustatakse, keda eelistada juhtorgani liikmena. Juhtorgani liikme peab otsustama eraõigusliku

juriidilise isiku üldkoosolek või nõukogu. VPTS-i täiendused sätestavad juba eelpool

kirjeldatud kohustuse teatud piiratud juhtudel rakendada nn positiivset erimeedet ehk võrdsete

juhtorgani kandidaatide puhul eelistada alaesindatud soost kandidaati. Eelnimetatud sättega

vastuolus olev aktsiaemitendi üldkoosoleku otsus on tühine – ehk piiratakse mõnevõrra

aktsiaemitendi omanike otsustusvabadust. Tühisuse sätte eesmärgiks on tagada, et täidetakse

nn positiivse erimeetme rakendamist igal juhul.

Meede on proportsionaalne, kuna juhtorgani liikme valimist ei tule äriühingutes ette liiga tihti.

Otsuse tegemine, kes valida juhtorgani liikmeks, tuleb nii või teisiti ära teha ka nendes

äriühingutes, kus juhtorganite soolise tasakaalu nõuet ei ole. Alaesindatud soost kandidaati

eelistatakse olukorras, kus tema kvalifikatsioonid, pädevus, suutlikkus on samaväärne

vastassoost kandidaadiga.

Positiivse erimeetme rakendamise aeg on piiratud ja rakendub vaid 12 aastat (1. juuli 2026 kuni

31. detsember 2038) ning sedagi vaid juhul kui aktsiaemitent ei täida endale seatud soolise

tasakaalu eesmärke. RVS-s juhtorgani liikmete valimisel soolise tasakaalu järgimisele ajalist

piirangut ei ole, kuid riivet riigi äriühingutele sellisel kujul ka ei ole, kui harilikule äriühingule.

Eeltoodut arvesse võttes tuleb eelnõus kavandatud muudatusi pidada põhiseadusega kooskõlas

olevaks.

21

5. TERMINOLOOGIA

Direktiivi ülevõtmisega seoses ei lisata Eesti õigusesse uusi termineid.

6. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2022/2381, 23. november

2022, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna

liikmete seas ja sellega seotud meetmeid.

Eelnõus esitatud sätete vastavust EL normidele väljendab seletuskirja lisas esitatud tabel.

7. Seaduse mõjud

Eelnõu sihtrühm on Eestis registreeritud suured aktsiaemitendid ja riigi osalusega ettevõtjad.

Kavandatav meede nr 1: soolise tasakaalu eesmärgi ja meetmete rakendamine Eestis

registreeritud aktsiaemitentidele

Mõju valdkond I Eestis registreeritud aktsiaemitendid

Eelnõuga Eesti õigusesse üle võetavad direktiivi sätted aitavad kaasa soolise tasakaalu

saavutamisele Eestis registreeritud aktsiaemitentide juhtorganites.

Eelnõu kohaldamisala on piiratud isikute ringiga. Eelnõu sihtrühm on Eestis registreeritud

suured aktsiaemitendid, kes on noteeritud Eesti börsil. Eelnõu ettevalmistamise ajal on

Nasdaq Balti põhinimekirjas 18 Eestis registreeritud aktsiaemitenti. Neist direktiivi mõttes

suurteks aktsiaemitentideks klassifitseerub 12. Hetke seisuga täidavad 12 suurest

aktsiaemitendist viis eelnõus toodud eesmärki (eesmärk 1), et nõukogust moodustaks

alaesindatud soost isikud 40%, ehk peaaegu pooled aktsiaemitendid täidavad juba täna

eelnõus üht võimalikku valitavat eesmärki. Kolmel aktsiaemitendil moodustavad

alaesindatud soost isikud nõukogust ja juhtkonnast kokku vähemalt 33% (eesmärk 2).

Lisaks on Eestis kuus väikese või keskmise suurusega aktsiaemitenti, kes eelnõu

kohaldumisalasse täna ei kuulu, kuna neil on alla 250 töötaja ja aastakäive ei ületa 50 miljonit

eurot või nende aastabilansi kogumaht ei ületa kokku 43 miljonit eurot. Potentsiaalselt võivad

väikese või keskmise suurusega aktsiaemitendid ühel hetkel eelnõu kohaldumisalasse

kuuluda, kui nende ettevõtlus peaks laienema piisavalt, et eelnõu kohaldamisalasse kuuluda.

Eelnõu on piiratud ajalise kohaldamisega: sätteid rakendatakse alates 2025. aasta algusest

kuni 2038. aasta 30. detsembrini.

Mõju ulatus: keskmine. Eelnõust tuleneb eelkõige teabe esitamise kohustus, millega tuleb

suurtel aktsiaemitentidel mõnevõrra kohaneda: esiteks peavad aktsiaemitendi aktsionärid

valima ühe eelnõus ettenähtud nn soolise tasakaalu eesmärgi, mille poole peab aktsiaemitent

püüdlema. Suurtele aktsiaemitentidele hakkab kehtima teabe andmise kohustus – valitud

eesmärgi kohta peab kord aastas teabe avaldama enda kodulehel ja teavitama

Finantsinspektsiooni. Sellest tulenevalt suureneb mõnevõrra halduskoormus. Sätete

kehtivusaja hilisemas etapis (pärast 2026. aasta 30. juunit) võib vähesel määral teabe andmise

kohustus suureneda juhul kui aktsiaemitent ei täida endale seatud kohustusi. Samas ei kohusta

22

eelnõu vahetama välja nõukogu või juhatuse liikmeid, samuti ei nähta ette trahve või muid

karistusi juhuks kui aktsiaemitent ei täida endale võetud soolise tasakaalu eesmärke.

Mõju avaldumise sagedus: keskmine. Kokkupuude mõjuga on regulaarne, aga mitte

igapäevane. Nagu eelpool välja toodud, siis peab aktsiaemitent andma ülevaate enda

juhtorganite soolisest jaotusest kord aastas avaldades selle enda kodulehel ja esitades selle

info Finantsinspektsioonile. Avaldumise sagedus võib suureneda, jäädes siiski

ebaregulaarseks, juhul kui aktsiaemitent ei täida endale võetud kohustusi ja peab hakkama

rakendama läbipaistvaid värbamispoliitikaid. Kuid kuna juhatuse liikmed valitakse kuni

kolmeks aastaks ja nõukogu liige viieks aastaks, siis ei ole alust arvata, et juhatuse või

nõukogu liikmete vahetumine toimuks väga tihti ja põhjustaks üleliigset koormust.

Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: väike. Muudatus puudutab vaid 12 aktsiaemitenti

Eestis, kuigi osad mõjud (halduskoormuse vähene kasv) võib pidada negatiivseks, siis

tasakaalustab seda positiivse aspektina eelduslikult parem sooline tasakaalustatud

juhtorganite tasandil.

Mõju olulisus: väike. Ei kaasne vajadust muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks.

Mõju valdkond II Alaesindatud soost isikud

Eelnõuga luuakse positiivne erimeede alaesindatud soost isikute esindatuse suurendamiseks

suurte aktsiaemitentide juhtorganites. Eelnõuga nähakse ette meetmed, mis rakenduvad kahes

osas. Esiteks, seab aktsiaemitent endale soolise tasakaalu eesmärgi ja kui seda ei täida 2026.

aasta juuni lõpuks; teiseks, kui eesmärki ei täideta peab aktsiaemitent rakendama läbipaistvaid

värbamispoliitikaid (VPTS § 1357 lõige 1), võrdsete kandidaatide valikus eelistama

alaesindatud soost kandidaati (VPTS § 1357 lõige 2) ning alaesindatud soost isiku nõudel

andma valiku tegemise kohta täpsemat teavet (VPTS § 1357 lõige 5). Seega positiivsed

erimeetmed on nähtud ette ainult olukorraks, kus aktisaemitent ei täida endale seatud soolise

tasakaalu eesmärki.

Mõju ulatus: väike. Muudatused mõjutavad vaid alaesindatud soost isikuid, kes potentsiaalselt

kandideerivad Eestis registreeritud suurte aktsiaemitentide juhtorganitesse. Kuna taolisi

aktsiaemitente on vähe (hetkel 12) ning nõukogu ja juhatuse liikmed vahetuvad võrdlemisi

harva (vastavalt umbes 5 ja 3 aasta järel), siis alaesindatud soost isikute hulgast mõjutab

eelnõuga kehtestatav positiivne erimeede väikest hulka. Samas kuna erimeede julgustab

aktisaemitente juhtorganites liikuma soolise tasakaalu poole, siis kuigi mõju on väike, on see

siiski positiivne.

Mõju avaldamise sagedus: väike. Eelpool juba välja toodud, et eelnõu kohaldub Eestis 12-le

aktsiaemitendile. Eelkõige võib mõju avaldada just juhtorgani liikme värbamise protsessis.

Kuna juhtorganite liikmed vahetuvad võrdlemisi harva ja eelnõu ei sunni ka eesmärgi

saavutamiseks aktsiaemitente enda juhtorganite liikmeid nö välja vahetama, siis mõju on

ebaregulaarne ja harv.

23

Sihtrühma suurus: väike. Aktsiaemitentide juhtorgani liikme kandidaadid moodustavad

väikese osa täna juhtorganites alaesindatud soost isikute rühmast.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: puudub.

Mõju valdkond III Mõju riigiasutuste korraldusele

Sihtrühm: Finantsinspektsioon, milles töötab 2023. a lõpu seisuga 134 töötajat; Soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, kelle kantseleis töötab 2024. aasta mai seisuga

kokku 7 inimest.

Mõju ulatus: Eelnõus sätestatud nõuded mõjutavad Finantsinspektsiooni tegevust vähe.

Seaduse jõustumisega võib vähesel määral tõusta töökoormus ja kulud. Eelkõige võib

Finantsinspektsiooni koormust mõjutada eelnõus sätestatud suurem teabevahetus, sh teabe

avaldamine Finantsinspektsiooni veebilehel. Samas ei ole võimalik hinnata

Finantsinspektsiooni täpset töökoormuse kasvu töötundides ega ka rahalisi suurusi kuludele,

mis on tingitud eelnõu sätetest. Kuna Finantsinspektsiooni rahastatakse finantsjärelevalve

subjektide poolt, siis ei kaasne seaduse jõustumisega täiendavat kulu riigieelarvele.

Mõju ulatus soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile on väike.

Eelnõu kohaselt laiendatakse voliniku pädevust, kes tulevikus edendab, analüüsib, seirab ja

toetab soolist tasakaalu aktsiaemitentide nõukogudes ja juhatustes. Samas ei ole ette nähtud

regulaarseid kohustuslikke tegevusi (nt raporteerimine). Pigem on tegemist suunava

loeteluga. Ka siin ei ole võimalik hinnata täpset töökoormuse kasvu töötundides ega ka

rahalisi suurusi kuludele, mis on tingitud eelnõu sätetest.

Mõju avaldumise sagedus: väike. Finantsinspektsioonil ei tulene eelnõust olulisi uusi

tööülesandeid, lisandub teabe saamisega seotud kohustused (veebilehel avaldamine, teabe

esitamise kontrollimine), kuid sedagi vaid 12 aktsiaemitendi lõikes. Selline tegevus on küll

regulaarne, kuid harv (kord aastas). Ei ole alust arvata, et eelnõust tulenevad kohustused

võiksid põhjustada liigset töökoormust.

Mõju avaldumise sagedus soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile

on samuti väike, pigem ebaregulaarne ja harv, kuna voliniku kantseleile ei nähta ette

regulaarseid kohustuslikke tegevusi.

Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Halduskoormuse suurenemine nii

Finantsinspektsiooni kui soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile

on väike.

Kavandatav meede nr 2: riigi osalusega ettevõtjate nõukogude soolise tasakaalu

saavutamise eesmärgi seadmine

Mõju valdkond I Mõju riigi äriühingutele ja nimetamiskomiteele

24

Sihtrühma suurus: 30.04.2024 seisuga on kõigis riigi osalusega äriühingute nõukogudes

summaarselt alaesindatud soost isikuid (naisi) 28%. Äriühingute lõikes on:

 3 ühingus 50%

 2 ühingus 40%

 8 ühingus 33%

 8 ühingus 25-30%

 3 ühingus 10-20%

 4 ühingus 0%.

Eelkõige mõjutavad eelnõu muudatused neist 15 riigi äriühingut, kus täna ei ole eelnõus

toodud eesmärk täidetud ja mis peavad rakendussätetes toodud tähtajaks eesmärgi

saavutama. Eesmärgi saavutamiseks tuleks 14 nõukogus (ehk 50% nõukogudest) asendada

üks mees ühe naisega ning kahes nõukogus asendada kaks meest kahe naisega (-18M, +18N).

Samas mõjutavad muudatused äriühinguid, kes täna eelnõus seatud eesmärki juba täidavad,

kuna soolist tasakaalu tuleb edaspidi jälgida püsivalt ka nõukogu liikmete vahetumisel

tagamaks, et sooline tasakaal nõukogus püsiks.

Mõju ulatus: väike, kuna riigi äriühingute käitumises erilisi muutusi eelnõu sätted kaasa ei

too ning puudub vajadus muutustega kohanemiseks mõeldud tegevuste järele. Nagu eelpool

mainitud, siis mitteametlikult on riigi äriühingute nimetamiskomitee juba võtnud arvesse

soolise tasakaalu eesmärki.

Mõju avaldamise sagedus: väike, kokkupuude on ebaregulaarne, juhuslik ja harv, kuna

kokkupuude tekib vaid riigi äriühingu nõukogu liikmete vahetumise ajal, mil

nimetamiskomitee peaks hindama, kas RVS-is seatud eesmärk on täidetud.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike, sealhulgas ei ole mõju riigieelarvele.

8. SEADUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI JA KOHALIKU

OMAVALITSUSE TEGEVUSED, EELDATAVAD KULUD JA TULUD

Eelnõu rakendamise mõju riigieelarvele on kaudne. Koormuse tõus riigieelarvele on pigem

ebatõenäoline. Finantsinspektsioon on finantsjärelevalve subjektide poolt täielikult rahastatav

seetõttu täiendavat kulu riigieelarve tähenduses nende kulude tõusmisega ei kaasne.

Eelnõu mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele on väike või olematu. Avaliku

sektori, nt Rahandusministeeriumi ametnike töökoormus, jääb samaks.

9. RAKENDUSAKTID

Käesoleva seadusega ei kehtestata rakendusakte.

10. SEADUSE JÕUSTUMINE

Seadus jõustub 2024. aasta 28. detsembril. Jõustumise aeg tuleneb eelnõu aluseks oleva

direktiivi artikli 11 lõikest 1.

25

11. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK

KONSULTATSIOON

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu arvamuse avaldamiseks

Justiitsministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,

Finantsinspektsioonile, Eesti Pangale, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise

volinikule, FinanceEstoniale, Eesti Pangaliidule, Kaubandus- ja Tööstuskojale, Eesti

Advokatuurile, kohtutele, Nasdaq Tallinn AS-ile, kõigile Nasdaq Balti põhinimekirjas olevatele

Eesti ettevõtjatele (Tallink Grupp, Tallinna Kaubamaja Grupp, Silvano Fashion Group, Infortar,

Ekspress Grupp, Harju Elekter, LHV Group, Merko Ehitus, Nordecon, Tallinna Sadam, Coop

Pank, Tallinna Vesi, PRFoods, Enefit Green, Pro Kapital Grupp, Hepsor, Arco Vara, EfTEN

Real Estate Fund).

____________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus 2024

(allkirjastatud digitaalselt)

26

LISA. EL direktiivi ja eelnõu kohaste sätete võrdlustabel

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2381, 23. november 2022, milles

käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete

seas ja sellega seotud meetmeid

EL õigusakti artikkel Seadus Eesti seaduse säte Selgitus

Artikkel 1 - - Eesmärk

Artikkel 2 VPTS § 1355

Artikkel 3 - - Mõisted

Artikkel 4 VPTS § 1355 lg 1

Artikkel 5(1) VPTS § 1356 lg 1

Artikkel 5(2) VPTS § 1356 lg 2

Artikkel 5(3) VPTS § 1356 lg 3

Artikkel 6(1) VPTS § 1357 lg 1

Artikkel 6(2) VPTS § 1357 lg 2

Artikkel 6(3) VPTS § 1357 lg 5

Artikkel 6(4) VPTS § 1358

Artikkel 6(5) VPTS § 1357 lg 4

Artikkel 7 (1) VPTS

FIS

VPTS § 1359 lg 1 ja

lg 4

FIS § 53 lg 4 p 5

Artikkel 7 (2) VPTS § 1359 lg 2

Artikkel 7 (3) VPTS § 1359 lg 3

Artikkel 7(4) - - Kohaldub kui liikmesriik

kasutab artikkel 12 toodud

erandit

Artikkel 8 VPTS 1357 lg 3, § 23790, §

23791

Artikkel 9 - - Miinimumnõuded

Artikkel 10 VõrdKS § 16 p 10

Artikkel 11 - - Ülevõtmine

Artikkel 12 - - Artikli 6 kohaldamise

peatamine – sätestab

tingimused, mis juhul

loetakse direktiivi

eesmärgid selles riigis

täidetuks; EE ei täida

artikkel 12 kohaldamise

eeldusi

Artikkel 13 - - Läbivaatamine

Artikkel 14 VPTS § 2729

Artikkel 15 - - Adressaadid

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiitsministeerium

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Kliimaministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Sotsiaalministeerium

Väärtpaberituru seaduse muutmise

ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus

Esitame kooskõlastamiseks väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis on koos seletuskirjaga kättesaadav õigusaktide

eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/.

Palume eelnõu kohta tagasisidet 20 tööpäeva jooksul käesoleva kirja kättesaamisest alates.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Lisad:

1. Eelnõu

2. Seletuskiri

Meie 03.07.2024 nr 1.1-10.1/3097-1

2

Lisaadressaadid:

Finantsinspektsioon

Eesti Pank

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei

FinanceEstonia MTÜ

Eesti Pangaliit MTÜ

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Advokatuur

Harju maakohus

Tartu maakohus

Pärnu maakohus

Viru maakohus

Tartu ringkonnakohus

Tallinna Ringkonnakohus

Riigikohus

Nasdaq Tallinn AS

AS Tallink Grupp

Tallinna Kaubamaja Grupp

Silvano Fashion Group AS

AS Infortar

AS Ekspress Grupp

AS Harju Elekter Group

AS LHV Group

AS Merko Ehitus

Nordecon AS

AS Tallinna Sadam

Coop Pank AS

AS Tallinna Vesi

AS PRFoods

Enefit Green AS

AS Pro Kapital Grupp

Hepsor AS

AS Arco Vara

EfTEN Real Estate Fund AS

Marit Maidla

[email protected]