Sissetulev kiri

MTÜ Eesti Ortodontide Selts; TÜ Hambaarstiteaduse Instituut ; L. Puusepa 1a; Tartu 50406

E-post: [email protected]

19.06.2024

Lp Kadri Lepikult Konkurentsi haldusmenetluse valdkonna juht

Konkurentsiamet

Tatari 39, 10134 Tallinn

edastatud e-kirjaga: [email protected], [email protected],

[email protected]

RE: Konkurentsiameti ortodontiateenuste lühianalüüs

Lugupeetud Kadri Lepikult

Eesti Ortodontide Selts („EOS“) tänab võimaluse eest osaleda Konkurentsiameti poolt 13. juunil

2024 korraldatud ümarlaual. Konkurentsiameti koostatud lühianalüüs on heaks esmaseks

sissevaateks valdkonnaga seotud küsimustele. Samal ajal peame rõhutama, et lühianalüüs vajab

arvestataval määral täiendamist ja täpsustamist. Kasutatud andmed ei ole olnud lõpuni täpsed ning

kõrvale on jäetud ka olulisi küsimusi. Lühianalüüsi pinnalt (i) ei ole võimalik asuda seisukohale, et

ortodontiateenuste hinnatase on tõusnud (pigem ilmneb laiem mure hambaraviteenuste

hinnatasemega ning ortodontias on näiteks palgataseme kasv olnud madalam inflatsioonist samal

perioodil, st reaalhinnad on langenud); (ii) puudub analüüs tegeliku kättesaadavusega seotud

probleemi osas (ei ole analüüsitud peamist viisi, kuidas jõutakse ortodondini); (iii) üldse ei ole

käsitletud kvaliteediga seotud küsimusi; ja (iv) pakutud lahendus võib pigem viia olukorrani, kus

tõusevad tervisehoiuteenuste hinnad, langeb nende kättesaadavus ja seda esteetilise eesmärgiga

teenuse eelistamisel (st. olemuslikult pigem kannab ühiskonna kui terviku heaolu).

Alljärgnev EOSi tagasiside on jagatud kolme alapeatükki: (i) kommentaarid Konkurentsiameti

koostatud ülevaatele (slaidide kaupa); (ii) täiendavad teemad, mida analüüs peaks hõlmama; ja

(iii) EOSi ettepanekud olukorra parandamiseks. Tulenevalt jäetud lühikesest tähtajast ei ole EOSil

olnud kahjuks võimalik kõiki toodud teemasid ise lõpuni analüüsida ega ka alati asjakohaseid

andmeid hankida. Oleme valmis kindlasti panustama analüüsiga seotud järgmiste sammude korral.

Kinnitame valmisolekut panustada ka suvekuudel.

2

2 MTÜ Eesti Ortodontide Selts; TÜ Hambaarstiteaduse Instituut ; L. Puusepa 1a; Tartu 50406

E-post: [email protected]

A. Kommentaarid Konkurentsiameti edastatud lühianalüüsile

Slaid nr 3: Konkurentsiamet on selgituste kohaselt pannud analüüsi kokku vaid avalikel andmetel,

sh lähtudes meediakajastusest. EOSile teadaolevalt on mitmed avalikud käsitlused sisaldanud

ekslikke faktiväiteid, mistõttu nende kasutamisel on vajalik olla allikakriitiline. Näiteks:

• Rudi, H. (2022). Ortodontide nappus on viinud pikkade järjekordadeni. Materjal sisaldab

valeväidet palga osas. Ajakirjandusse jõudnud 10000-11000 eurone kuupalk põhineb

valedel andmetel, mis vajavad tugevat korrektuuri koostöös Tervise Arengu Instituudiga,

mida Tervise Arengu Instituut juuni alguses toimunud kohtumisel EOSiga ka kinnitas ning

lubas metodoloogia ümber vaadata, et veel käesoleval aastal andmeid korrigeerida.

• Einmaa, I-M. (2024). Hambaarstid tahaks ortodontilist ravi teha, ortodondid ei nõustu.

ERR. - aastaid kestvad järjekorrad; "Hambaarstide hinnangul ei ole keskmiselt enam kui

10 000 eurot kuus teenivad ortodondid aga huvitatud ühise laua taha istumisest.

• Pärli, M. (2024). Konkurentsiamet uurib, miks ortodondi juurde on liiga pikad järjekorrad.

ERR. Materjalis on meelevaldselt kasutatud sõnu nagu ebamõistlikult pikk, lootusetu

olukord jm. "Seda ilmestab ka asjaolu, et ortodontide palgad on meditsiinisektori kõrgeimad,

keskmiselt 10 000 eurot kuus, mis ületab arstide keskmist palka 2,5-kordselt."

Lisaks juhime Konkurentsiameti tähelepanu, et suur osa artiklitest ortodontia teemal on kirjutatud

EPL ajakirjaniku Piret Reiljani poolt. Viidatud ajakirjanik on küsimuse suhtes olnud kallutatud. Antud

artiklite osas on EOS tänaseks kaevanud pressinõukokku eelkõige faktide ja oletuste segi ajamise

ning lugude kallutatuse eest.1 Näited sellistest artiklitest on järgnevad: Piret Reiljan, 05.02.2024

Eesti Päevaleht, “Uues teraapias soovitatakse lapse suu ööseks kinni teipida. Arstides tekitab see

vastakaid arvamusi”; Piret Reiljan, 22.01.2024 Eesti Päevaleht, “Madin magusa äri pärast:

ortodondid ei taha hambaarste oma tööpõllule lasta”; Piret Reiljan, 20.12.2023 Eesti Päevaleht,

“Eriarst: ortodontia kobarkäkk-ärihuvid segavad arstiaegade puuduse lahendamist”. Kokkuvõtlikult,

võimalik ei ole lähtuda ainult avalikest allikatest.

Lühianalüüsi tekstist ei ole kahjuks täpselt järgitav, kuidas viites nr 1 toodud allikaid on alati

kasutatud ning kuidas need on mõjutanud seisukoha kujunemist. Vastavalt ei ole võimalik ka

konkreetselt esitada seisukohti seonduvalt antud artiklitega.

Lisaks tuleks Konkurentsiametil võtta arvesse ka teisi andmeid peale avalike, kuna eelneva

tegemata jätmine võib tekitada olukorra, kus toodud käsitlus ei ole lõpuni täpne. Lühianalüüsis on

just viidatud mure ka tekkinud. Kuigi on püstitatud hüpoteese seoses turu toimimisega, siis on

jäetud seonduvad andmed kogumata (kuigi eelnev oleks pigem lihtsamini teostav ja vastavalt

saaks ka lahendada küsimuse, kas hüpoteesid on paikapidavad). Sektoripõhine

3

3 MTÜ Eesti Ortodontide Selts; TÜ Hambaarstiteaduse Instituut ; L. Puusepa 1a; Tartu 50406

E-post: [email protected]

konkurentsianalüüs ei saa põhineda ainult avaldatud meediaartiklitel ning teistel lihtsalt leitavatel andmetel, vaid vajalik on kasutada ka laiemat ringi avalikult kättesaadavaid andmeid.

Meedias esitatavate väidete juures on oluline, et nn COVID’i ajast on veel jäänud alles järjekorrad,

mis senini avaldavad mõju tänasele olukorrale (lisaks ortodontiale ka laiemalt meditsiinisektoris).

COVID’i pandeemia ajal kulus ortodondi visiidiks vähemalt kaks korda rohkem aega

(desinfektsiooninõuded, aerosoole genereerivate protseduuride edasi lükkamine, uute patsientide

vastuvõtu mahu vähendamine), ehk umbes 50% patsientidest ei saanudki vastuvõtule, lisaks

mõjutasid valdkonda ka liikumis – ja vastuvõtupiirangud, mille ulatust on täpselt võimatu hinnata.

Igal juhul tuleks analüüsis võtta arvesse vähemalt järgmisi meedias ilmunud artikleid.2

Slaid nr 4: Ortodontiateenuste pakkumine [1]

Konkurentsiamet rakendab lühianalüüsi ühe olulise elemendina nn „backward-bending supply

curve of labour“ teooriat. Lühianalüüsi teksti pinnalt ei ole järgitav, miks on antud teooria käesoleval

juhul kohalduv (miks see on relevantne ortodontide osas, kuid mitte näiteks hambaarstidele vms).

Lahti ei ole selgitatud antud teoreetilise mudeli kasutamise eeldusi. Samuti järgne empiirilised ega

teoreetilised argumendid, mis õigustaks viidatud teoreetilise mudeli kasutamise (seda eriti

olukorras, kus toodud mudel on otseses vastuolus nn tavapäraste majandusteoreetiliste

mudelitega, mille keskseks eelduseks on hinnakasvuga kaasnev pakkumise kasv). EOSile

arusaadavalt on antud mudeli paikapidavus oluliseks eelduseks lühianalüüsi tulemuste

õiguspärasusele. Kui teooria ei ole hetkel empiiriliselt rakenduv, siis peaks ortodontide kõrgem palk

(kui see eksisteerib) tooma kaasa suurema pakkumise turul ning selliselt kõrvaldama

konkurentsiprobleemi (kui see ka eksisteeriks). Vastavalt on analüüsiga edasi liikumisel oluline

toodud mudeli relevantsuse tuvastamine.

Toodud teoreetilise käsitluse teoreetiliseks aluseks on toodud 1962. aasta teadusartikkel (EOSile

ei ole artikkel tervikuna kättesaadav). Viidatud artikli esimene lause viitab, et antud teooria on

primaarselt olnud relevantne teatud tingimustele vastavate arengumaade korral. Lisaks

selgitab antud artikli esimene lõik, et artikkel ei hinda teooria empiirilist paikapidavust ning

tegeleb ainult antud fenomeni (kui see eksisteerib) teoreetiliste mõjude analüüsiga. Tulenevalt

tagasiside andmise lühikesest ajaraamist ei ole olnud võimalik detailsemalt analüüsida asjakohast

kirjandust, kuid esmapilgul on ilmnenud, et vähemalt algselt on fenomeni uuritud just vähem

arenenud riikides ja ka väiksema sissetulekuga inimgruppide korral (selgelt käesoleval juhul

mittekohalduvad stsenaariumid). Arenenud riikide osas esineb vähemalt viiteid, et kirjeldatud

4

4 MTÜ Eesti Ortodontide Selts; TÜ Hambaarstiteaduse Instituut ; L. Puusepa 1a; Tartu 50406

E-post: [email protected]

teoreetilise käsitluse empiiriline paikapidavus ei ole üheselt tuvastatud.3 Selliselt on küsitav selle

kohaldamine Eesti kontekstis (vähemalt eeldab viidatud lahendus detailsemat selgitust ja tegeliku

olukorraga sidumist).

Lisaks, lühianalüüsis on eeldatud, et nn tahapoole kõverdunud pakkumiskõver kohaldub kõikidele ortodontidele. Selliseks seisukohaks puudub põhjendus. Kui mõni ortodont ka eelistab enam vaba

aega suuremale sissetulekule, siis lühianalüüsis toodu kohaselt on paljudel ortodontidel mitu töökohta, st nende osas tundub kohalduvat tavapärane pakkumiskõver (suurem hind tingib

suurema pakkumuse). Lühianalüüsis tuleks käsitleda, miks tervikuna (ortodontide üleselt)

kohaldub tavapärase majandusteooriaga vastuolus olev käsitlus.

Laiemalt on küsitav tahapoole kõverdunud kõvera teooria empiiriline relevantsus, sest erinevates

empiirilistes uuringutes on pakkumuse elastsus varieerunud niivõrd palju, et see on seadnud

kahtluse alla tööjõuturu puhul nõudluse ja pakkumuse kõverate teooriate kohaldumise tervikuna.4

Uuringutes on tuvastatud vertikaalseid, forward falling, tahapoole kõverduvaid ning tagurpidi S-

kujulisi kõveraid. Selliste vastuoluliste tulemite olukorras on oluline kahtlus, kas ükski tööjõuturu

pakkumuse kõver tegelikkuses kirjeldab reaalsust piisava täpsusega.5 Kuna teaduses on aluseks

võetud käsitlused küsimärgi all ning nende tõepärasus ei ole kindel, siis tahapoole kõverduva

kõvera teooriale tuleb tugineda kriitiliselt ja põhjendatult, mida Konkurentsiamet hetkel teinud ei

ole. Selle teooria paikapidavust on eeldatud ilma analüüsi ja kriitilise käsitluseta.

Samuti on küsitavad antud teooria kohaldamise eelduste aja- ning asjakohasus 1962. aasta

järgselt aset leidnud muutuste tõttu majandusteoorias. Eelkõige, viidatud teooria põhineb suuresti

klassikalisel käsitlusel, et inimesed on ratsionaalselt kalkuleerivad (nn homo economicus). Samas

Konkurentsiameti viidatud artiklile järgnevalt arenenud käitumuslik majandusteooria (behavioural

economics) on selle eelduse kahtluse alla seadnud.

Lõpuks, kui lähtuda Konkurentsiameti kogutud andmetest, siis on ortodontide nominaalne

palgatase viimaste andmete kohaselt ja reaalne palgatase juba aastate lõikes langenud. Vastavalt,

kui kohaldub nn tahapoole kõverduv pakkumiskõver, siis peaks aset leidma ka ortodontide suurem

tööle naasmine (seda ei ole aga tuvastatud). Alternatiivselt, kui kohalduvad tavapärased

majandusteoreetilised mudelid, siis langevate hindade korral väheneb ka teenuse pakkumine, mis

ei viita aga konkurentsiprobleemile, vaid tarbijate soovimatusele enam teenust tarbida.

Sõltumata konkreetsest teoreetilisest mudelist, 2019. aasta algusega võrreldes on inflatsioon olnud Eestis üle 40%, samal ajal on ka lühianalüüsis toodud andmetel kasvanud ortodontide palgad ca 35%, st ostujõud on langenud. Sellises olukorras ei ole eluliselt usutav, et palga nominaalne kasv tingib väiksema teenuse pakkumise.

5

5 MTÜ Eesti Ortodontide Selts; TÜ Hambaarstiteaduse Instituut ; L. Puusepa 1a; Tartu 50406

E-post: [email protected]

Konkurentsiamet esitab kategoorilise väite, et tegelik teenuse pakkumine oluliselt madalam kui 75

inimese täistööaeg. EOSi hinnangul eeldab sellise kategoorilise väite esitamine detailset

tõendamist. On täiesti võimalik, et osad ortodondid ei tööta täistöökoormusega. Samas ei ole

lühianalüüsis kaalutudki seda, et mitmed spetsialistid võivad töötada suurema tööaja koormusega

nagu meditsiinis tavaline või töötavad mitmel toolil (ehk teenindavad samaaegselt mitut patsienti,

kasutades abistavate tegevuste juures kolleege). Täpsema ülevaate ortodontide tegelikust

töökoormusest saaks hambaravikliinikute poole pöördumisel. Selle sammu astumata jätmisel on

antud väide hüpoteesiks, mis ei ole veel tõendatud.

Slaid nr 5: „Ortodontiateenuste pakkumine [2]“.

Lühianalüüsis esitatakse väide, mille kohaselt Tervise Arengu Instituudi uuringus tuuakse välja, et

Eestis on ortodontiliste teenuste ravi vajadus juba laste seas suurem Euroopa riikide keskmisest.

EOS tutvus uuringuga ning ei suutnud leida kinnitust toodud väitele, et Eestis on ortodontiliste

teenuste ravivajadus juba laste seas suurem Euroopa riikide keskmisest. Uuringus on kasutatud

ortodontilise ravivajaduse hindamiseks IOTN indeksit, kuid võrdlust Euroopaga (lähtudes sellest

indeksist) ei ole toodud. Lisaks on uuringu läbiviijad nentinud, et 3- ja 6-aastaste tulemused võivad

olla tulenevalt IOTN indeksi omapärast ebatäpsed. Täiendava teaduskirjanduse analüüsi abil on

leitav, et IOTN indeksi väärtused on Eesti 12-aastaste laste seas aga tugeva ja väga tugeva

ravivajaduse kontekstis madalamad, kui teistes Euroopa riikides (Rootsis 29-30%6, Saksamaal

30,8%7, Itaalias 27%8 vastava vanusega populatsioonis). Palume kontrollida lühianalüüsis esitatud

seisukohta ning võimalusel täpsustada viidet lehekülje numbriga, et oleks võimalik antud väidet

kommenteerida. Eelnev on analüüsi kontekstis relevantne, kuna mõjutab väiteid seoses teenuse

nõudlusega (lühianalüüsi keskne seisukoht on, et ortodontiliste teenuste nõudlus on kõrge).

EOSil on hea meel, et tähelepanu on pööratud ka laste hammaste tervise uuringus kajastatud dmft

ja DMFT indeksitele. Need ei hinda aga ortodontilist ravivajadust, vaid näitavad hambaravivajadust ehk kaariesest kahjustatud, täidistega ("plommitud") või eemaldatud hambaid. Uuring tõestab, et Eesti kontekstis on meil probleem kaariese ja selle tüsistustega (st

pigem on probleeme laste nn klassikalise hambaravi kvaliteediga). Kui suudaksime hoida

dmft/DMFT indeksid madalad, oleks võimalik ennetada ka kaariese kaugtagajärgi ehk liigvara

piimahamba eemaldamise järgselt tekkinud ruumipuudust ja seega ortodontilise ravi mahtu

vähendada või sootuks ilma ravita hakkama saada.

Lühianalüüsis selgitatakse, et kuna ortodontide suhtarv populatsiooni on madal, siis on arvutuste

veamäär kõrge. EOSile ei ole antud mõttekäik järgitav. Arusaadavalt on olemas täpsed andmed

6

6 MTÜ Eesti Ortodontide Selts; TÜ Hambaarstiteaduse Instituut ; L. Puusepa 1a; Tartu 50406

E-post: [email protected]

ortodontide kohta riigiti. Samuti on üldreeglina kättesaadavad täpsed andmed elanikkonna kohta.

Seega ei tohiks viidatud veamäär oluliselt mõjutada toodud suurust. Isegi kui veamäär oleks mingil

põhjusel oluline, siis peaks see olema samaväärne ka teiste riikide osas (kuna neis riikides on

viidatud suhtarv veelgi madalam). Vastavalt palub EOS Konkurentsiametil antud argument kas

eemaldada lühianalüüsi lõppversioonist või seda detailsemalt põhjendada.

Samuti ei ole lühianalüüsis täpsemalt selgitatud, mida on mõeldud riiklike omapäradega

arvestamisel.

Ulatuses, milles slaidi nr 5 sisu on võimalik kontrollida, on võimalik järeldada ainult seda, et Eestis

on ortodonte enam, kui seda soovitab WHO.

Slaid nr 6 ja 7: „Ortodontiateenuste pakkumine [3] [4]“. Tehniliselt võib olla eksitav slaidide

pealkirjades ortodontiateenuste pakkumisele viitamine, kuna antud slaidid tegelikkuses

analüüsivad hambaraviteenuste pakkujate hulka laiemalt (samalaadselt võiks olla eksitav

analüüsida Eestis avalikus teenistuses olevate isikute arvu ning esitada selle pealt järeldusi

Konkurentsiameti töötajaskonna kohta).

Lisaks:

• Kui slaidil nr 5 selgitatud madal suhtarv populatsiooni põhjustab suure veamäära, siis

kohaldub antud kaalutlus seda enam ka slaididel nr 6 ja 7 toodud andmete numbri osas.

Vastavalt oleks korrektne ka antud kaalutluse lisamine ka siia (või slaidilt nr 5 välja

jätmine).

• Veelgi enam, antud andmed ei ole asjakohased ortodontiliste teenuste kättesaadavuse hindamisel. Slaidid analüüsivad hambaarstide üldarvu ja järelkasvu.

Ortodontide osakaal neis numbrites on alla 4%, mistõttu antud numbritest ei ole võimalik

teha järeldusi eriarstide osas.

Arusaadavalt saab slaididest 5-7 teha järelduse, et Eestis on asjakohaseid erialaspetsialiste (hambaarste, sh ortodonte) Euroopa keskmisest enam, kuid murekoht on uute spetsialistide koolitamine. Eelnev omakorda võiks tingida hambaravi teenuste tervikliku kättesaadavusega

seotud probleemid tulevikus. Nende järeldustega EOS nõustub ning palub seda Konkurentsiametil

kindlasti oma kokkuvõttes olulisemal määral välja tuua ning võtta arvesse ka soovituste juures.

7

7 MTÜ Eesti Ortodontide Selts; TÜ Hambaarstiteaduse Instituut ; L. Puusepa 1a; Tartu 50406

E-post: [email protected]

Slaid nr 8: „Ortodontiateenuste pakkumine [5]“.

• Slaidil toodud väited ortodontide järelkasvu osas ei anna edasi tervikpilti. Esiteks, tuleks

esitada juurdekasv suhtarvuna (kuna erialaspetsialiste on vähe, siis tegelikkuses on

juurdekasv võrdlusarvuna olulisem). Teiseks on oluline vaadata eeldatavat juurdekasvu

võttes arvesse ka juba hetkel ülikooli lõpetama hakkavaid residente. Kolmandaks, tuleb

arvestada Eestisse tagasi pöörduvate ortodontidega (näiteks on 2023. aastal Eestisse

naasnud vahepeal välismaal töötanud arst Marju Vunder).

• Kahjuks ei olnud võimalik kontrollida toodud viiteid ortodontia eriala arengukavale

(edastatud lingid ei töötanud). EOS ei vaidlusta siiski asjaolu, et kehtivat arengukava ei ole.

See olukord ei ole ortodontia spetsiifiline – enamikel erialadel puudub kehtiv arengukava. Samuti, erialade arengukavade kujundamisel on alati osalenud valdkonna

spetsialistid ning ortodontide osalus valdkonna arengukavade koostamisel ei ole kuidagi

eriline. Jääb mulje, et ortodontidele heidetakse justkui ette osalust oma valdkonna

strateegilises arengus (või nähakse selles isegi midagi korruptiivset). Palume

Konkurentsiametil lühianalüüsi järgmistes projektides antud seisukoht kas välja võtta või

täpsustada olulisel määral.

• Arengukava puudumine tuleneb asjaolust, et varasemalt kehtestati arengukavad TTKS §

56 lg 1 p 8 alusel sotsiaalministri määrusega. Antud volitusnorm tunnistati kehtetuks alates

01.01.2008. Seejärel tellis sotsiaalministeerium arengukavasid, kuid ka see praktika on

lõppenud. Seega palume KA-l kaaluda, kas erialade arengukavade informatsioon on üldse

asjakohane (sh soovituste osas) ja kui on, siis täiendada avaldatavat informatsiooni

selgitusega, et:

o arengukavad ei ole kohustuslikud ja puuduvad enamikel erialadel;

o arengukavasid võib sotsiaalministeerium tellida, kuid on otsustanud seda mitte teha;

o arengukavade koostamisel on igas meditsiiniharus kandev osa erialaseltsidel, kui antud

osas nähakse mingil põhjusel probleemi, siis tuleks täpsustada, miks ja kuidas seda

peaks vältima.

o Igal juhul ei ole põhjust hetkel viidata 2012. aasta arengukavale, kuna tegemist on

äärmiselt vana dokumendiga.

• Lõppastmes, palub EOS selgitada, millel põhineb väide, et EOSil on tugev jõud valdkonna

kujundamisel. Tegemist on sisuliselt põhjendamata seisukohaga. Veelgi enam,

lühianalüüsist on jäänud välja analüüs sellest, kuidas on omavahel seotud viidatud

strateegia, sellele väidetavalt EOSi avaldatav mõju ning erialaspetsialistide juurdekasv.

Põhjus, miks Eestis on aeglustunud hambaarstide (sh ortodontide) juurdekasv, seondub

kõrghariduse rahastamisega ning riigipoolse tellimusega antud erialale. EOS pooldab igati

8

8 MTÜ Eesti Ortodontide Selts; TÜ Hambaarstiteaduse Instituut ; L. Puusepa 1a; Tartu 50406

E-post: [email protected]

antud tellimuse suurendamist, kuid lühianalüüsi võib lugeda viisil justkui oleks EOS seotud

madala riigipoolse tellimusega. Selline väide on aga eksitav.

Viimasest väitest tekib samas kahtlus, et meedias ilmunud artiklid on suurel määral mõjutanud

Konkurentsiameti analüüsi, sest just väide, et EOS seisab valdkonna arengu vastu on sageli

ilmunud meediakanalites. Vastupidiselt meedias ilmunud süüdistustele, ei reguleeri EOS

õppetellimust ega uute teenuste turul pakkumist ning on organisatsioonina igati valmis koostööks.

Täiendavalt, EOS palub hoiduda lühianalüüsis hinnanguliste terminite kasutamist (kui see ei ole

selgelt põhjendatud). Näiteks on slaidil 8 kasutatud väljendit „vaid 12 ortodonti“. Kuigi EOS

nõustub, et spetsialistide juurdekasv peaks olema suurem, on antud väljendi kasutamine eksitav

(arvestades ortodontide koguarvu) ning võib jätta lühianalüüsist kallutatud mulje. Kontrastiks

võime tuua suu-, näolõualuukirurgide hulga – „vaid“ 6 lõpetanut 10 aasta jooksul.

Slaid nr 9: „Ortodontiateenuste pakkumine [6]“.

EOSi hinnangul ei ole viide, et 20 ortodonti töötab mitmes kliinikus täpne. Tõene on, et arstid sageli

töötavad mitmes kliinikus, mis paiknevad eri asukohtades. Kas neid on just 20, on keeruline

kommenteerida ja täna avalikult kättesaadavad andmed sõltuvad arstide ja kliinikupidajate esitatud

andmetest, mis võivad olla ka vananenud. Eelnev näitab samas, et pakkumise poolne olukord ei

ole sedavõrd problemaatiline, kuna selliselt jaguneb spetsialistide arv ühtlasemalt, võimaldades

patsiendile pakkuda teenust tema elukohale kõige lähedasemas kliinikus.

Veelgi enam, asjaolu, et ortodondid tegutsevad mitmes asukohas pigem lükkab ümber „backward-

bending supply curve of labour“ teooria asjakohasuse: (i) kui antud teooria kohalduks, siis peaks

mitmel kohal olevate ortodontide arv olema väiksem (puuduma). Vastupidiselt sellele aga viimase

10 aastaga on ortodontiateenuse pakkumine laienenud Tallinnast ja Tartust ka Rakverre, Pärnusse,

Võrru, Viljandisse, Kuressaarde; (ii) antud number pigem näitab, et kui ka mõnel spetsialistil ei ole

soovi täistööajaga töötada, siis on neid, kes võivad pakkuda teenust sellest enam, selliselt jõudes

olukorda, kus pakkumine tervikuna ei ole analüüsitav valitud teoreetilise mudeli valguses. EOSi

esialgne palga – ja töökoormuse uuring näitas samuti, et arvestatav osa ortodontidest käib tööl

mitmes linnas ja sageli väljaspool oma töökohta olevas linnas (seal siis ühel päeval nädalas).

Selline olukorra väärtõlgendus võiski jätta mulje, et ortodondid ei tööta kogu tööaja ning võis samuti

ajendada ülalmainitud ja meedias korduvalt mainitud kahtlusi, et ortodondid ei soovi teha tööd,

mida Konkurentsiamet osaliselt põhjendab "backward bending supply curve theory" abil.

9

9 MTÜ Eesti Ortodontide Selts; TÜ Hambaarstiteaduse Instituut ; L. Puusepa 1a; Tartu 50406

E-post: [email protected]

Slaid nr 10: „Ortodontiateenuste nõudlus [1]“.

Lühianalüüsis selgitatakse, et ka EOS tunnistab, et ravijärjekorrad võivad olla 9-24 kuud. Antud

refereering ei ole aga lõplik alus määratlemaks ravijärjekordade pikkust: (i) EOSi esindaja on

selgelt vastanud hinnanguliselt ja mitte konkreetseid andmeid analüüsides (vastuses on selgitatud

„kui ma nüüd peast täpselt mäletan“) ; (ii) konkreetne järjekord erineb raviasutuse kaupa, st

tegemist ei ole keskmise ajaga; (iii) viidatud on ainult teatud kliinikutele.

Lühianalüüsis ei ole samas andmetele põhinevalt tuvastatud, milline on tegelik olukord

ravijärjekordadega (näiteks läbi Tervisekassa andmebaaside või hambaravikliinikute osas uuringu

läbi viimise). Ühe intervjuu käigus antud vastus (järjekord 9-24 kuud) on väga üldine määratlus ning

selliselt ei saa olla realistliku konkurentsiolukorra analüüsi aluseks. Ometi ei ilmne lühianalüüsist

muid andmeid ravijärjekordade pikkuse osas. EOS-i andmetel on keskmine järjekord ilma lepinguta

asutuses juures 4,1 kuud nii lastel kui täiskasvanutel (vahemik 1,5-6 kuud). Tervisekassa lepinguga

asutustes on laste keskmine ootejärjekord 16 kuud, täiskasvanute keskmine 11 kuud (vahemik 3

kuni 36 kuud). Selliselt tuleks eraldiseisvalt uurida, kas pikemad järjekorrad on pigem põhjustatud

vähesest Tervisekassa finantseeringust ja mitte võimalikust konkurentsiprobleemist.

Igal juhul on oluline, et ortodontiline ravi pole reeglina aegkriitiline. 6-12 aastaste vanusegrupis on

tugev ja väga tugev ravivajadus kuni 6% ja 12-aastastel väga tugev ravivajadus kuni 3%. Selliselt

saab ravi tavapäraselt planeerida (ning aegkriitilised patsiendid on saanud teenust ka vastavalt

vajadusele kiiremini). Vastavalt ei pruugi pikemate raviaegadega kaasneda ka automaatset

ulatuslikku sotsiaalmajanduslikku mõju. Veelgi enam, ravijärjekordade pikkuse võrreldavuse

tagamiseks tuleks seda kõrvutada teiste eriarstide järjekordade pikkusega. RaKS § 38 lg 3 alusel

määrab tervisekassa poolt rahastatavate teenuste järjekorra maksimumpikkuse Tervisekassa

nõukogu. Tervisekassa nõukogu viimase otsuse kohaselt võivad ravijärjekorrad olla kuni 18 kuu

pikkused ja seda teenustel, mis ei ole üldse kosmeetilist eesmärki taotlevad (suurte liigeste

endoproteesimine näiteks).9 Kuna erialaspetsialistide järjekorrad võivadki olla pikad, siis oleks

EOSi hinnangul Konkurentsiameti poolse ressursi kasutuse osas mõistlikum, kui keskendutakse

kogu meditsiinisüsteemi hõlmavatele küsimustele, selle asemel, et tegeleda tervikliku süsteemi

mõistes pigem väiksema küsimusega.

EOSi hinnangul ei ole Konkurentsiameti läbiviidud testid ortodontilise vastuvõtu aja broneerimiseks

relevantsed arvestades teenuse pakkumise omapäradega. Lisaks osutame vajadusele uurida

ravijärjekordade pikkust vähemalt kahes geograafilises piirkonnas: Tallinnas ja Harjumaal ning

ülejäänud Eesti. EOSis läbiviidud esialgsed liikmete uuringud vihjavad, et olukord

ravijärjekordadega piirkonniti erineb drastiliselt ja seega võiks ka Konkurentsiameti analüüsi

10

10 MTÜ Eesti Ortodontide Selts; TÜ Hambaarstiteaduse Instituut ; L. Puusepa 1a; Tartu 50406

E-post: [email protected]

fookus tähele panna piirkondlikke erinevusi ja hoida Harjumaa ning ülejäänud Eesti

ravijärjekordade andmed lahus olukorra tõese kajastuse eesmärgil.

• Üldreeglina ei leia ortodondi juurde aja broneerimine aset Konkurentsiameti kirjeldatud viisidel. Ortodont on eriarst, kelle vastuvõtule registreerimine ning aegade

kõige operatiivsem leidmine leiab praktikas aset hambaarsti saatekirjaga ja hambaarsti abil.

Kuna ortodontia vastuvõtt eeldab paljuski patsiendipõhist lähenemist (vastavalt patsiendi

demograafilistele andmetele, nt kui laps alla 10.eluaasta, on planeeritava diagnostika maht

väiksem ja visiidi ajakulu lühem). Reeglina saadab hambaarst patsiendi eelinfo ise

ortodondile, kellega ta tavapäraselt koostööd teeb, edasi. Selle järgselt leitakse patsiendile

visiidi aeg ortodondi juurde. Eelnev on vajalik kasutamaks ortodondi aegu kõige

efektiivsemal viisil (ja vältimaks põhjendamatuid pöördumisi). Hambumuse ravi käigus on

sageli vaja ortodondil patsient suunata tagasi mõne raviprotseduuri tõttu (hammaste ravi,

eemaldamine ja puhastus) ja hambaarsti ning eriarsti (ortodondi) vaheline koostöö

möödapääsmatu. Veelgi enam, üldiselt töötavad ortodondid hambaravikliinikutes, mistõttu

on hambaarstidel kõige lihtsam samas ettevõttes töötava ortodondi poole pöörduda aja

saamiseks. Kui kliinikul ka ei ole endal ortodonti, siis tavaliselt on juba varasemalt paigas

koostöösuhe, mis võimaldab efektiivse edasi suunamise.

• Digiregistratuur (ÜDR) ordontiavaldkonnas ei tööta. ÜDR pole tervishoiuteenuse

osutajale kohustuslik ja vabatahtlikult pole keegi eraettevõtluse omapäradest tingituna

liidestamist ette võtnud. Kuna täna on ÜDR’i plaanis riigi poolt ka uuendada ja selle töös

esineb oluliselt vigu, kinnitavad EOSi andmed, et paljud kliinikud ootavad süsteemi

uuenemist, et liituda kohe uue rakendusega ja mitte teha kahekordset investeeringut.

Sellest tulenevalt ei näita test II, mitte ortodontiliste teenuste pakkumist/mittepakkumist,

vaid hoopis tervishoiusüsteemi teisi kitsaskohti. Minimaalselt tuleks kontrollida TEHIK- ust, kas ortodondi vastuvõtuaegasid üldse pakutakse digiregistratuuri kaudu välja.

EOSi andmetel ei edastata sinna vastuvõtuaegasid, sest selleks ei ole õigusaktidest

(Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded § 5 lg-d 15 ja 16) või

Tervisekassaga sõlmitud lepingust kohustust (ja ortodondini jõudmine peaks põhimõtteliselt

leidma aset hambaarsti vahendusel).

• Telefoni teel aja broneerimine ortodondi juurde on üks võimalikest viisidest vastuvõtule registreerimiseks. Ka siin ei pääse EOS koostöö vajaduse rõhutamisest -

ortodondid koos hambaarstidega on osad hambaravikliiniku tööst ning ka telefoni teel

broneerimiseks on vajalik just hambaarsti koostatud digisaatekiri, millele eelneb läbivaatus.

Seejärel pannakse patsient ootelisti, misjärel pakutakse aeg. Graafiku avamise järel (eri

arstidel erineva perioodi ulatuses) tekivad uued vabad ajad esmaste patsientide jaoks ja

need ajad pakutakse ootelistis olijatele vastava järjekorra alusel. Abiks on, kui suunamine

11

11 MTÜ Eesti Ortodontide Selts; TÜ Hambaarstiteaduse Instituut ; L. Puusepa 1a; Tartu 50406

E-post: [email protected]

tuleb sama kliiniku hambaarsti poolt, sest eristatakse majasiseseid suunamisi

majavälistest. Seda eelkõige põhjusel, et enne eriarsti (ortodondi) visiidile tulekut oleks

tehtud hambaarsti juures vajalikud ettevalmistused (kaariese ravi, igemeravi jne.). Eelneva

eesmärk on, et esmasel ortodondi visiidil ei tekiks muid põhjuseid, mis välistavad

hambumuse raviga alustamist põhjusel, et eelnevalt vajab suu saneerimist.

• Eelnevast kantult ei ole tihtilugu võimalik broneerida aega ka veebis. Hambaravi ja

ortodontiateenuseid tuleb vaadata ühe tervikliku teenusena. Lühianalüüsis nähakse

ortodontiat hambaravi teenustest erinevana, see aga ei võta arvesse tegelikku olukorda.

Samalaadselt toimib eriarstivastuvõtule suunamine ka meditsiinisüsteemis laiemalt, kus

esmane kontakt on perearst, kes suunab patsiendi juba edasi saatekirja või e-

konsultatsiooni kaudu. Selle kohta soovitame Konkurentsiametil lugeda Tervisekassa

selgitust Eesti tervishoiusüsteemi astmelisusest.10 Selle dokumendi põhjal võib väita, et

ortodontilisele teenusele pääsemine peabki toimuma läbi hambaarsti ja mitte patsiendi otse

pöördumisega.

Selliselt ei näita lühianalüüsi aluseks olevad kolm testi tegelikku ravijärjekordade olukorda. Sellisel viisil ortodondi juurde aja broneerimine aset ei leia (sh tingitult hambaravikliinikute eelistustest). Antud viisil aja broneerimise laiem võimaldamine tingiks ka väga suure eriarsti

kompetentsi väärkasutamise, kuna ortodont peaks hakkama tegelema tegevustega, mis

tavapäraselt peaks jääma hambaarsti vastutusse. Palume Konkurentsiametil kaaluda

eemaldamast viiteid toodud kolmele testile (need ei ole antud segmendis asjakohased ja selliselt

on eksitavad). Antud osas võib olla abi Tervisekassa dokumendist sotsiaalkomisjonile, kus samuti

juhitakse tähelepanu ÜDR probleemile.11

Slaid nr 11: „Ortodontiateenuste nõudlus [2]“. Konkurentsiamet on seisukohal, et ortodontilise

teenuse nõudlus võib olla suurem, kuna „lootusetud“ ja hinnatundlikud patsiendid võivad olla

ootejärjekorda registreerimisest juba loobunud. Antud seisukoht ei võta arvesse, et vastuvõtule

registreerimise mudel on erinev Konkurentsiameti eeldatust. Tegelik patsiendi tee ortodondini käib

läbi hambaarsti. Ei ole põhjendatud olukorra teke, kus patsient peab ise leidma eriarsti, kelle juurde

visiidile minna. Konkurentsiameti toodud analüüs selle elemendiga ei arvesta.

Esmatasandi arst peaks olema abiks eriarstiga suhtlemisel ja patsiendi kohta eelinfo edastamisel.

Üks selliseid võimalusi on ka e-konsultatsiooni lahendus. Kahjuks ei ole hetkel vastavad platvormid

veel kasutuses, kuid siin kiire lahenduse leidmine on üks kõige efektiivsemaid võimalusi

ortodontiateenuse kättesaadavusküsimuse edendamiseks.

12

12 MTÜ Eesti Ortodontide Selts; TÜ Hambaarstiteaduse Instituut ; L. Puusepa 1a; Tartu 50406

E-post: [email protected]

Selguse huvides toonitame, et Konkurentsiameti kirjeldatud mudel, kus patsient ise helistab

ortodonte läbi esmase vastuvõtuaja saamiseks, on olemuselt ebaefektiivne. See tingiks olulise

ressursikulu.

Samuti on väide, et on patsiente, kes loobuvad ravist, põhjendamata ning antud väitele tuginemine

eeldaks täpsemate andmete kogumist. Eelkõige vajaks täpsemate andmete kogumist ja kinnitamist

väide, et ortodontilise teenuse ostmisest loobutakse tulenevalt selle hinnast. Lühianalüüsis ei ole

esitatud andmeid, mis võimaldaks väita, et ortodontiateenuste hinnatase on kõrge.

Slaid nr 12: „Konkurentsiprobleemi avaldumine [1]“. Lühianalüüsis esitatakse ülevaade,

kuidas Eestis on hambaraviteenuste hinnakasv olnud suurem, kui ELis keskmisena.

• Toodud hinnakasv ei peegelda ortodontiliste teenuste hinnakasvu. Seda põhjusel, et

ortodontia on väga väike osa hambaraviteenustest. Kasutades lühianalüüsis toodud

andmeid, siis eeldades, et spetsialistide arv (1952 hambaarsti, kellest 75 on ortodondid)

näitab ka teenuste osutamise mahtu moodustavad ortodontilised protseduurid alla 4%

kõigist hambaraviteenusest. Selliselt illustreerib toodud analüüs vaid seda, et

hambaraviteenused tervikuna (milles sees on väikse osana ortodontia) on muutunud

kallimaks.

• Viidatud andmete juures tuleb arvestada kas sellega, et Eesti hinnatõus on tervikuna olnud

kõrgem Euroopa keskmisest. Statistikaameti andmetel on hinnakasv 2015. aasta algusest

kuni I kvartalini 2024 olnud 52,3%. Eurostati andmetel oli Euroopa Liidu üldine hinnakasv

perioodil 2014-2023 poole väiksem, täpsemalt 25.2%. Vastavalt tuleb ka eeldada, et Eestis

on teenuste hinnakasv kiirem.

• Hambaravi teenuste kallimaks muutumise põhjuste osas peaks täpsemalt uurima ka

sisendhindasid, st. kas ja kui suures ulatuses on muutunud personalikomponent ja millises

mahus sisseostuhinnad. Eesti-sugusel väikesel turul materjalide hankimine väikeste

mahtude juures tähendab kõrgeid sisseostuhindu, sh. kõrget teenuste sisseostuhinda

kasutades välismaiseid laboreid ja nende teenuseid, kuna Eestis vastavad kompetentsid ja

lahendused puuduvad. Olulist rolli tooraine hinnatõusu valdkonnas mängis ka Venemaa

rünnak Ukraina vastu ja seotud sanktsioonid, mis mõjutasid oluliselt nt. erinevate

kaarematerjalide ja arstiriistade sisseostuhindu.

13

13 MTÜ Eesti Ortodontide Selts; TÜ Hambaarstiteaduse Instituut ; L. Puusepa 1a; Tartu 50406

E-post: [email protected]

Slaid nr 13: „Konkurentsiprobleemi avaldumine [2]“. Lühianalüüsis esitatakse ülevaade,

palgatasemete muutustest. EOS soovib täpsustada ning rõhutada KA analüüsis tuginevate

andmete ebatäpsusele, mille osas on EOS koos TAIga astunud samme arvutusmetoodika

korrastamiseks ja selguse loomiseks.

• Kõik meedias ja TAI andmebaasides esitatud andmed põhinevad tööandjate edastatud

tööajaandmetel ning makstud töötasul ühe kuu lõikes, mida üldistatakse tervele

kalendriaastale. Tööajaandmetest esitatakse tarkvaralistel põhjustel aeg, mille arst veedab

arstitoolil (toolil töötatud aeg). Juurde ei arvestata ettevalmistustöid, vastuvõtuaegade

planeerimist, ravide planeerimist, progressi monitoorimist, kliiniku administratiivset ja

paberitööd (ravikaartide sissekanded jm). Heaks kliiniliseks tavaks on iga 6 toolil töötatud

tunni kohta 2 tundi toolivälist tööaega mida toob välja ka näiteks UK arstide vastav uuring.

Seega on täpsuse huvides vajalik sisendandmete korrigeerimine - täiendamine või

korrutamine valdkonna keskmise koefitsiendiga. EOSi hinnangul võib n-ö peidetud

koormus ehk tooliväline tööaeg olla kuni 40%.

• Palume Konkurentsiametil pöörduda palgatasemete teadasaamiseks ka tegevusluba

omavate tervishoiuteenuse osutajate poole. Nemad saavad esitada üldistatud andmeid

selle kohta, milline on ortodondi tegelik palk, mitte statistiline keskmine. Ilma tööandjate

poole pöördumiseta jääb Konkurentsiameti lühianalüüs paratamatult puudulikuks ja muutub

kergesti rünnatavaks.

• Andmete ebatäpsus võimendub eriti arstide puhul, kes töötavad mitme tooli süsteemis. Ka

näiteks kolme tooli süsteemis töötavate arstide tööajaandmed antakse toolil töötatud ajana,

kuid seejuures ei korrutata seda mitte kolmega, vaid esitatud saab ajaline kulu vaid

ühekordselt (nt. ortodondil on 4 tundi kestev kolme tooli vastuvõtt, siis esitatakse vaid 1x4h

tööaega, mitte 3x4h tööaega ja 3 x1.6h toolivälist tööaega). Ortodontiliste teenuste

pakkumist Eestis on parandanud nn mitme tooli vastuvõtu praktika. Selliselt tõsteti teenuse

kättesaadavust ning eelnev võimaldas ka tõsta visiitide koguarvu hüppeliselt. Arvestades

tarkvaraerisusi edastatakse aga mitme tooli vastuvõtu puhul vaid ⅓ kogu toolil töötatud

ajast. Ometigi on arst mitme tooli tööga hõivatud aja jooksul tavavastuvõtuga võrreldes mitu

korda efektiivsem, kandes ettevalmistus- ja administratiivkoormust vaid isiklikult. Just

viimase tõttu kasvab töökoormus mitme tooli vastuvõtu puhul mitmekordseks. Taaskord on

väide kinnitav ka arvutuskäiguga, mida on võimalik teha visiitide koguarvu ja töötatud aja

põhjal, mis annavad keskmise vastuvõtu ajakuluks 21,19 minutit, kuigi tegelikkuses jäävad

ainuüksi visiitide keskmised 30-45 minuti ümbrusesse tööpäevade lõikes, rääkimata

kabineti välisest ettevalmistus- ja administratiivkoormusest. Selliselt on alahinnatud tegelik

ortodontide tööaeg, mis omakorda näitab ortodondi palgataset ülemääraselt kõrgena.

14

14 MTÜ Eesti Ortodontide Selts; TÜ Hambaarstiteaduse Instituut ; L. Puusepa 1a; Tartu 50406

E-post: [email protected]

• Toodud võrdlus ei võta arvesse, et erinevalt ortodontidest on paljud hambaarstid praksise

omanikud (ja ortodondid üldiselt mitte). Toome siia vaid mõned näited: Hanzadent OÜ

(dividendid 2022. aasta eest on 90 000 ja 2021. aasta eest - 365 000 eurot); dr. Kalle OÜ

(dividendid aastal 2022. on 20 000 ja kasum 209 039 eurot) dr. Mõttus Hambaravi, (2022.

aasta jooksul välja võetud dividendide summa on 100 000 eurot) Selliselt ei kajastu kogu

hambaarsti tasu palgana, vaid teatud osas ka dividendidena. Palume Konkurentsiametil

antud asjaoluga arvestada ning võtta arvesse tasude võrdlemisel (alternatiivselt tuleks

toodud võrdlus jätta välja, kuna tegemist oleks eksitava ülevaatega).

• Ka antud andmete osas (mis alahindavad hambaarstide palku ja ülehindavad ortodontide

sissetulekuid) on oluline, et 2019-2023 on hambaarstide keskmine palk kasvanud 71%,

samas ortodontide keskmine palk on kasvanud 35% (ja 2022-2023 olnud languses).

Statistikaameti andmetel on vahemikus 2019-2024 (I kvartal) THI muutus olnud 40,2%, st ortodontide keskmine reaalpalk on tegelikkuses vähenenud, erinevalt hambaarstidest.

Vastavalt ei ole võimalik esitada ka argumente ortodontide kiirest palgakasvust ja seotud

konkurentsiprobleemidest. Seevastu hambaarstide osas on vähemalt Konkurentsiameti

kogutud andmetel antud probleem olemas. Eelnevaga peab arvestama ka soovituste

kujundamisel.

• Lühianalüüsis ei ole ka analüüsitud, et kajastuvad palgaerinevused võivad olla põhjendatud

kõrgema kvalifikatsiooniga, kitsa spetsialiseerumisega kaasnevast lisanduvast tasust, sh ei

ole näiteks võrreldud meditsiinisektori teisi palku ega nende vahesid. Hambaarsti ja ortodondi palgatasemete võrdlus ei anna palgaerinevustest terviklikku pilti. Korrektsem oleks võrrelda hambaarstide palgataset üldarstidega (st. residentuuri

mitteläbinud arstidega). Ortodontide palgataset tuleks omakorda võrrelda samalaadselt

residentuuri lõpetanud spetsialistiga, kes pakuvad teenuseid vabal turul (näiteks võiks kõne

alla tulla ortodontide palgatasemete võrdlus plastilist kirurgiat pakkuvate teenuse

15

15 MTÜ Eesti Ortodontide Selts; TÜ Hambaarstiteaduse Instituut ; L. Puusepa 1a; Tartu 50406

E-post: [email protected]

pakkujatega). Puhtalt hambaarsti kui üldarsti ja ortodondi palgataseme võrdlus on eksitav,

kuna teenuse pakkujate kvalifikatsioon on äärmiselt erinev.

Slaidid nr 14-15: „Konkurentsiprobleemi avaldumine [3, 4]“. Lühianalüüsis selgitatakse

lühidalt, et vahemikus 2000-2022 on kasvanud patsientide arv, kuid samaväärses mahus ei ole

kasvanud visiitide arv. Lisaks rõhutatakse et laste visiitide arv on langenud.

• Vanusegrupis 0-14 olevat patsientide osas rõhutus, et „Laste visiitide arv on lausa

langenud“ on olemuselt eksitav. Antud vanusegrupis olevate patsientide arv ise on

langenud, mistõttu visiitide arv patsiendi kohta on jõudnud ka suhtarvuni, mis on

samaväärne kõikide vanusegruppide kaupa (seda kinnitab ka graafik slaidil nr 16).

• Lisaks, vajalik on kaardistada põhjused, miks on täiskasvanud hakanud rohkem

ortodontiateenust tarbima. EOSi hinnangul on nõudluse kasv tekkinud just esteetilisel

eesmärgil tarbitavate teenuste tõttu ja seda on tagant tõuganud esteetilisi probleeme

lahendavate kaperavi pakkujate aktiivne müügitöö (millel puudub laiem ühiskondlik

kasutegur).

• Veelgi enam, esteetilist ravi soovivad isikud vajavad tavapäraselt ka vähem vastuvõtte

soovitud tulemi saavutamiseks: (i) tihti piirdub antud ravi vaid ühe visiidiga, mille järel ravi

olemust selgitades patsient loobub edasisest ravis; ja (ii) esteetilise eesmärgiga ravi on

tihtilugu olemuselt mõneti lihtsam ja seda on võimalik teostada väiksemate visiitide arvuga.

Soovitame tutvuda KA-l meditsiiniseadmete registri andmetega ja uurida statistikat

meditsiiniseadmete müümise kohta Eestis, sest kaped liigituvad vastavalt MDR-ile

meditsiiniseadmete hulka, mille tõttu on ka statistika olemas.

Slaidid nr 16: „Konkurentsiprobleemi avaldumine [5]“. Konkurentsiamet selgitab, et patsiendi

kohta tehtavate visiitide arv on langenud. Eelnev indikeerivat, et sagedasem on ühekordsete

visiitide tegemine, raviplaanist loobumine ja/või ravi venimine. Lühianalüüsis ei ole antud järeldust

põhjendatud. Eelkõige on põhjendamata väide, et aset on leidnud raviplaanist loobumine ja/ või

ravi venimine. EOSi hinnangul on teenuse enda osutamine muutunud efektiivsemaks ning võimalik

on enam protseduure viia läbi väiksema arvu külastustega. Lisaks, väiksema visiitide arvu on

põhjustanud ka ortodontide vastuvõtul konsultatsiooni käigus leidmine, et järgnev visiit ei ole

vajalik. Ei ole korrektne asuda seisukohale, et väiksem arv ravivisiite on tingitud teenuse

kättesaadavuse puudumisest (analüüsimata teenuse enda osutamise sisu).

Selguse huvides, Konkurentsiametil oleks võimalik antud küsimuses suuremat selgust saada läbi

empiiriliste uuringute, kas patsientide, ortodontide või kliinikupidajate seas. Hetkel on slaidil 16

16

16 MTÜ Eesti Ortodontide Selts; TÜ Hambaarstiteaduse Instituut ; L. Puusepa 1a; Tartu 50406

E-post: [email protected]

toodud seisukohad vaid hüpoteesid, mis ei pruugi langeda kokku tegelikkusega ja mida igal juhul

ei tõenda esitatud joonised.

Slaidid nr 17: „Konkurentsiprobleemi avaldumine [6]“. Konkurentsiamet selgitab, et

Ortodontiateenuste nõudluse kasv on muutnud nõudluse ja pakkumise dünaamikat ning nihutanud

nõudluse kõverat. Kuna pakkumine on fikseeritud, siis on see tõstnud avatud turul teenuse

hindasid.

Antud järeldused ei lähtu lühianalüüsis kajastuvatel faktidel:

• Lühianalüüs ei ole tõendanud üheselt, et on olemas nõudluse kasv. EOS ei vaidle, et

juurde on tulnud patsiente, kuid lühianalüüsis ei ole selgitatud, kas nende osas on

tegelikkuses rahuldamata nõudlust (võttes arvesse üleval kirjeldatud teenuse pakkumise

mudelit).

• Ekslik on väide, et pakkumine on fikseeritud. Lisandunud on ortodonte. Kui ka peaks

vastama tõele väide, et ortodontide töökoormus saaks olla suurem, siis on tegelikkuses

kasutamata võimalused suuremas mahus töötundide kaasamiseks. Ka on Eestisse tagasi

pöördunud ortodonte.

• Lühianalüüsis puuduvad andmed, mis võimaldaks hinnata ortodontide teenuste hindade muutust (pigem on võimalik, et ortodontiateenuste reaal-hinnad on 2019. aastast langenud): (i) esitatud on ainult hambaraviteenuste hinnamuutus tervikuna

(ortodontia on sellest vaid väiksem osa); (ii) palgatase on ortodontide osas tõusnud oluliselt

vähem kui hambaravil (reaalväärtuses on palgatase vähenenud). Sellest lähtuvalt saab

(kitsalt lühianalüüsis toodu pinnalt) pigem järeldada, et kiiresti on kasvanud hambaravi

teenused (mis ei sisalda ortodontilisi teenuseid) ning ortodontilised teenused on pigem

tõusnud oluliselt vähem, kui hambaravi teenused. Eelneva paikapidamisel (mille osas infot

ei ole lühianalüüsis kogutud), ei oleks korrektne slaidil 17 toodud järeldus. St olemuslikult on võimalik (ja isegi tõenäoline), et arvestatavat ortodontia teenuste hindade kasvu ei ole aset leidnud, mis omakorda seab kahtluse alla väite, et nõudlus ületab pakkumist (ja et vastavalt esineb konkurentsiprobleem). Kui hambaraviteenustest

kiiremat hinnakasvu ei ole aset leidnud, siis (i) majandusteoreetiliselt on küsitav, kas selles

segmendis on üldse nõudluse kasvu (või on suurenenud ka pakkumine); ja (ii) kui

hambaravi teenuste hinnakasv ületab ortodontia teenuste hinnakasvu, siis võib

lühianalüüsis kajastuvate meetmetega tekkida veelgi suurem hambaravi hinnakasv ja

teenuse kättesaadavuse oluline langus.

17

17 MTÜ Eesti Ortodontide Selts; TÜ Hambaarstiteaduse Instituut ; L. Puusepa 1a; Tartu 50406

E-post: [email protected]

Slaidid nr 18: „Kokkuvõte [1]“. EOSi hinnangul ei seondu mitmed toodud järeldustest

lühianalüüsis kogutud andmetega.

• Konkurentsiamet selgitab, et ortodontiateenust saab inimene tarbida avatud turul pakutava

tervishoiuteenusena, mille puhul tarbija peab saama teha alternatiivseid valikuid ning

langetada ratsionaalseid otsuseid. Praegu on tarbijal alternatiivsete otsuste tegemine

raskendatud. Lühianalüüsis ei ole võetud arvesse, et tegemist on eriarsti teenusega, mille

toimimine ei ole lõpuni samaväärne muude teenustega. Ortodondid ei paku teenust üldiselt

nn spetsialiseeritud teenusepakkujatena, vaid hambaravikliinikutes, kus on olemas ka

üldarstid (hambaarstid). Selliselt on turul toimiv mudel, kus primaarselt toimub ortodondile

suunamine hambaarsti vahendusel ning ortodontia on osa terviklikust hambaravi teenusest.

On väga oluline arvestada, et Konkurentsiameti öeldu on vastuolus Tervisekassa

poliitikaga. Tervisekassa hinnangul ei ole normaalne olukord, et patsient, kes on alla 19-

aastane, käib koos vanemaga mitmed lepingupartnerid läbi, lootes saada tasuta

diagnostikat (visiidikulu ca 350€) ja selle põhjal mõne arsti kinnitust, et leidub Tervisekassa

hüvitatav diagnoos, mis muudaks muidu tasulise ravi “tasuta” raviks. Ehk Konkurentsiameti

soovitud olukord reaalsuses viib selleni, tasuta diagnostikat (3-4 erineva arsti juures, mis

läheb tervisekassale maksma 1400 eurot) ja esmaseid konsultatsioone lepingupartnerite

juures kasutatakse ära endale sobivama raviplaani või isiklike eelistuste alusel valitud

raviarsti leidmiseks.

• Konkurentsiameti hinnangul on perioodil 2011-2018 toimunud järjepidev nõudluse kasv

ning teenuse tarbimine on turul jäänud 2018. aastast alates staatiliseks. Lühianalüüsis ei

ole esitatud andmeid, mille kohaselt oleks nõudlus kasvanud. EOS nõustub, et visiitide arv

patsiendi kohta on langenud, aga see ei tähenda kuidagi, et patsient ei saaks nõudlust

rahuldada vähema arvu visiitidega. EOS on seisukohal, et arvestades tehniliste võimekuste

kasvu ja aparatuuri kaasajastumist on võimalik sama tulemuseni jõuda väiksema arvu

visiitidega (nt. iseligeeruvate breketite puhul on aktiveerimisvisiitide arv väiksem ja

tagasikutseajad visiitidele pikemad).

• Väidetavalt eksisteerivad „aastates mõõdetavad ravi ootejärjekorrad ning teenuse

hinnakasv“: (i) faktiliselt ei ole lühianalüüsis tõendatud ravijärjekordade pikkust, vaid on

toodud umbmäärane indikatsioon (sh ei ole viidatud isegi, et järjekorrad on justkui kasvanud

varasemate perioodidega võrreldes); ja (ii) lühianalüüsis ei ole esitatud andmeid mitte üksnes ortodontiateenuste hindade kasvust, vaid hindade kasvust ühiselt hambaraviteenustega (millest ortodontiateenus moodustab väga väikse osa ja esinevad põhjused eeldada, et ortodontiateenuste hinnakasv on alla inflatsioonitaseme).

18

18 MTÜ Eesti Ortodontide Selts; TÜ Hambaarstiteaduse Instituut ; L. Puusepa 1a; Tartu 50406

E-post: [email protected]

• Järgnevalt selgitab lühianalüüs, et Sellise turutõrke ning konkurentsiolukorra puhul on oht

teenuse kvaliteedilanguseks ja võimalikuks ravivigade kasvuks, kuid selle võimalikku

realiseerumist avalike andmetega võimalik kontrollida ei ole.

o EOSi hinnangul on kvaliteedilanguse ja ravivigade osas võimalik infot siiski koguda.

Ravivigade kohta on võimalik saada informatsiooni avalikest allikatest. Tervishoiuteenuse

kvaliteedi üle teostab järelevalvet Terviseamet, erapooletut hinnangut annab

sotsiaalministeeriumi juures tegutsev tervishoiuteenuse osutamise kvaliteedi

ekspertkomisjon ning vaidlusi lahendavad Eestis kohtud. Kõikide nende organisatsioonide statistika on avalik informatsioon. Konkurentsiametil on võimalik

esitatud väidete kontrollimiseks ka neilt organisatsioonidelt andmeid koguda. Lisame, et

mure kvaliteedi pärast on ka EOSi hinnangul peamine, miks peab kõiki muudatusi hoolikalt

kaaluma. Tervisekassa on toonud välja sama mure - pädevus ja sertifikaat ei taga kvaliteeti

ning süsteemne järelevalve puudub, mistõttu teenust osutavad need isikud, kellel selleks

õigus puudub.12

o Veelgi enam, selliste andmete kogumine on ka hädavajalik. Senine lühianalüüs ei ole

näidanud tegelikku hindade tõusu ega pakkumise mitte-elastsust. Kui ei ole võimalik tuvastada ka kvaliteedilangust, siis ei ole kuidagi võimalik majandusteoreetiliselt jaatada slaidil 17 toodud järeldust nõudluskõvera nihkumisest ja konkurentsiprobleemist. Konkurentsiameti järeldused ja soovitused turuolukorra

parandamiseks peavad tuginema andmetel. Käesoleval juhul ei ilmne lühianalüüsist ei

hindade kasvu ega ole üritatudki näidata kvaliteedilangust. Vastavalt on elulised kahtlused

üles tõstetud hüpoteesi relevantsusel.

Slaidid nr 19: „Kokkuvõte [2]“. EOSi hinnangul ei seondu ka antud slaidil toodud järeldused

lühianalüüsis kogutud andmetega.

• Nõudluse ja pakkumisega seotud küsimusi on juba kommenteeritud ülevalpool.

• EOS nõustub põhimõtteliselt järeldusega, et ortodontide juurdekasvu juures lasub vastutus

riigil. Riigipoolse tellimusega seotud mured on samas kesksel kohal kogu

meditsiinisüsteemis.

• Samas ei saa EOS nõustuda seisukohaga, et [v]aldkonna strateegilises juhtimises ilmneb,

et juhtimisvõime raskuskese asub ortodonte esindaval Ortodontide Seltsil ja Tartu Ülikoolil,

kes on omavahel tihedalt seotud.

19

19 MTÜ Eesti Ortodontide Selts; TÜ Hambaarstiteaduse Instituut ; L. Puusepa 1a; Tartu 50406

E-post: [email protected]

o EOSil ei õnnestunud lühianalüüsist leida ühtegi tõendit, mis viitaks, et EOS kuidagi

determineeriks ortodontide juurdekasvu. EOS on püsivalt rõhutanud vajadust suurendada

erialaspetsialistide koolitamise mahtu. EOSi hinnangul peaks üks Konkurentsiameti põhilisi

soovitusi olema ka suunatud sellele, et Eesti meditsiinisüsteem vajab suuremat

erialaspetsialistide arvu (nii hambaravis, ortodontias, kui ka teistes valdkondades).

o Vältimaks antud eksitava väite põhjendamatut levikut palume Konkurentsiametil

lühianalüüsist antud teemakäsitlus eemaldada või alternatiivselt esitada spetsiifiliselt

põhjendatud analüüs, millele EOSil oleks võimalik vastata. Rõhutame eraldiseisvalt, et

asjatundmatule lugejale võib sõnakasutusest jääda muidu mulje kui korruptsiooniohtlikust

olukorrast. Eeldame, et Konkurentsiamet ei ole soovinud sellist etteheidet esitada.

o Konkurentsiametil tuleks antud osas võrrelda hindade läbipaistvust teiste meditsiiniliste

erialadega, kus patsiendid ise maksavad. Näiteks plastilise kirurgia kliinikute

hinnakirjadega. Ütleme etteruttavalt, et ka selles valdkonnas on tavaline, et hind esitatakse

vahemikuna või märkega “alates”. Võrreldes näiteks Meliva kliiniku ortodontiaravi ja Kotka

erahaigla plastikakirurgia hinnakirju (https://kirurgia.ee/hinnad/) saab ruttu selgeks, et

tegemist on sarnase metoodikaga tehtud hinnakirjadega.

EOSi hinnangul ei ole väide ortodontide hinnatasemetest erinevates riikides korrektne. Esiteks

tuleks lühianalüüsis selgitada detailsemalt, kuidas antud järelduseni on jõutud. Seda ei ole aga

tehtud. Teiseks, pigem ei ole analüüsitud hinnakirjad võrreldavad: (i) Eesti hambaraviteenuse

pakkujad on pigem Tallinnast ning üldiselt nn kõrgema hinnatasemega teenuse pakkujad, teiste

riikide hinnakirjad tunduvad olevat valitud pigem pealinnadest väljas ning odavamad, veelgi enam

pole osade kliinikute töötajate nimekirjas ka ortodonte; (ii) kaasatud valimid on väga väiksed ja

piirkondade valikus ei ole tegemist samaväärsetega; (iii) puudub igasugune hinnakirjade võrdlus,

sh kas on võrreldud samaväärseid teenuseid või on tegemist ainult skriinimisvisiidiga jne.

Slaidid nr 21: „Soovitused konkurentsiolukorra parandamiseks [1]“. EOSil ei ole

põhimõtteliselt vastuväiteid strateegilise arengukava loomisele. Lühianalüüsis on tehtud vihjeid

justkui oleks EOS ja Tartu Ülikool omavahel liigselt seotud (EOS sellega ei nõustu). Samas,

erapooletuse tagamiseks võiks kaaluda soovitust, et arengukava väljatöötamisel jääks siis juhtrolli

andmine sotsiaalministeeriumile või Tervisekassale. Tegemist oleks ortodontide niigi napi ressurssi

raiskamisega, kui arengukava valmis saades jäetakse see kohe kõrvale kallutatuse kahtluse tõttu

(kuigi see ei pruugi olla põhjendatud).

20

20 MTÜ Eesti Ortodontide Selts; TÜ Hambaarstiteaduse Instituut ; L. Puusepa 1a; Tartu 50406

E-post: [email protected]

Slaidid nr 22: „Soovitused konkurentsiolukorra parandamiseks [2]“.

• Ekspertgrupi ja huvigrupi lahushoidmine: esiteks ei ole selgitatud, et selline mure on.

Teiseks, tuleks täpsustada, mida antud erisuse juures on mõeldud. Kui huvigrupi all

peetakse silmas ortodonte, siis on see ekslik. Majanduslik huvitatus on mitte töötajal, vaid

tervishoiuteenuse osutajal ehk kliinikul, kus ortodondid töötavad. Loomulikult on üksikuid

kliinikuid, mille üle omavad kontrolli ortodondid. Samas enamus Eesti ortodonte ei kuulu

kliinikute omanikeringi, vaid on palgatööjõud. Konkurentsiamet peaks täpsemalt ka

selgitama, mis on ortodontide majanduslikuks huviks enne seisukohtade võtmist, mida

kujutab endast huvigrupp ja ekspertgrupp.

• Teenuse pakkumise suurendamine: EOS on igal juhul nõus järeldusega, et vajalik on

suurendada erialaspetsialistide arvu. Seoses ümberhindamisega, millised spetsialistid

milliseid teenuseid osutavad on oluline rõhutada, et lühianalüüs peaks hõlmama ka käsitlust

eelneva mõjust seotud turgudele. Olukorras, kus igasugune hindamine toimub teaduslikult

tõendatud standardite alusel, on EOS loomulikult valmis panustama.

• Selts tervitab ka mõtet, et leida üles need arstid, kes on pädevate ametkondade hinnangul

võimelised ortodontiaalaseid protseduure läbi viima. Kõikide ametkondade üksmeelne

seisukoht on praegusel ajal, et sellisteks isikuteks ei saa olla hambaarstid13, kuna praegusel

hetkel kehtiva õppekava kohaselt õpitakse hambaarstiõppes ortodontilisi probleeme ära

tundma, ent mitte ravima. Hüpoteetiliselt - kui luua Tartu Ülikooli juurde täienduskoolitus

ortodontiliste protseduuride läbi viimiseks ehk ravi teostamiseks teatud piirides, on täpsema

info saamiseks vajalik pöörduda Tartu Ülikooli poole. Alternatiiv täienduskoolitusele on

õigusruumi fundamentaalne muutmine, mida aga saab teha ainult riik. Viimast ei soovi isegi

hambaarstid, sest vastavalt kehtivale hambaravi eriala arengukavale14 soovitakse

õigusaktide muudatusi ainult keelenõuete, reklaami ja maksustamise valdkonnas. Küll aga

tasub tähelepanu pöörata nii välismaale läinud ortodontide tagasitoomisele ning

ortodondina töötamist mitte alustanud või juba lõpetanud arstide töölemeelitamisele.

Selliseid “arstid tagasi tööle” programme on läbi viidud mitmel erialal.15

• Ortodontilise teenuse pakkumise suurendamisele aitaks kindlasti kaasa ka ortodontidel

mitmel toolil töötamise levimine. Seda, miks kõik ortodondid ei tööta mitmel toolil korraga,

tuleb uurida kliinikutelt, kelle poole KA pole kahjuks oma analüüsis veel jõudnud pöörduda.

Slaidid nr 23: „Soovitused konkurentsiolukorra parandamiseks [3]“. EOS palub

Konkurentsiametil muuta antud soovitust täpsemaks, kuna hetkel on see pigem loosunglik.

21

21 MTÜ Eesti Ortodontide Selts; TÜ Hambaarstiteaduse Instituut ; L. Puusepa 1a; Tartu 50406

E-post: [email protected]

B. Täiendavad küsimused, mida lühianalüüs peaks hõlmama

EOS rõhutab taas, et lühianalüüs on hea esmane kaardistus valdkonnaspetsiifilistest küsimustest

ning püstitab mitmeid asjakohaseid hüpoteese. Samas edastatud materjalidest ilmneb mitmeid

lahtiseid küsimusi, mida on vajalik täiendavalt analüüsida (antud asjaolud on toodud välja juba

peatükis A teksti sees).

Samas tuleks täiendavalt analüüsida vähemalt järgmisi elemente:

• Ortodontiateenuse hinnatase: lühianalüüsis esitatakse väiteid justkui oleks

ortodontiateenus kallis. Samas on antud väited suuresti põhjendamata. Võrdlus

geograafiliselt lähedaste riikidega on sisuliselt puudu (nii nominaalhindades ning veel

vähem PPP alusel korrigeerimata). Sisuliselt tundub ainult väide ortodontiateenuse kalli

hinna (ja hinnatõusu) osas olevat ortodontide palgataseme andmed. See on aga eksitav olukorras, kus hambaarstide palgakasv on ca kaks korda kiirem ja ortodontide palgakasv jääb alla sama perioodi inflatsioonile (palgad reaalväärtuses langevad).

• Teenuse pakkumise hinnaelastsus: lühianalüüsis esitatakse korduvaid väiteid, et

ortodontiateenuste pakkumine on olemuselt hinnaelastne. Samas ei ole aga näiteks viidud

läbi ühtegi uuringut ei kliinikupidajate ega arstide seas, mis antud küsimust hindaks.

• Teenuse kvaliteet: lühianalüüsist on puudu igasugune teenuse kvaliteedi hinnang.

Olukorras, kus lühianalüüsis sisalduvad väited hinnatõusust ja pakkumuse vähesest

elastsusest on küsitavad, ei ole võimalik väita, et eksisteerib turulukk vms

konkurentsiprobleem ilma, et oleks tuvastatud langenud kvaliteet. Ilma kvaliteediprobleemide tuvastamiseta saaks senise lühianalüüsi pinnal asuda seisukohale, et ortodontiliste teenuste hinnamuutus (lähtudes palkadest) jääb alla relevantse perioodi inflatsioonile ja ei ole detailselt selge, kuidas reageerib pakkumine hinnamuutusele (lühidalt on eluliselt küsitav, kas üldse esineb konkurentsiprobleem).

• Lühianalüüs peaks võtma arvesse ka laiemaid mõjusid seotud turgudele (eelkõige

hambaravi teenustele). Lühianalüüsi pinnalt jääb mulje, et hinnasurve all on

hambaraviteenused, sh ulatuses, mis ei hõlma ortodontiateenuseid (kõrgem palkade kasv,

langev järelkasv). Selliselt teatud ortodontiliste teenuste liigutamine hambaarstidele võib

tekitada täiendava nõudluse kasvu, mis omakorda tingib: (i) (esteetiliste teenuste arvelt)

meditsiiniteenuste hinnatõusu ja meditsiiniteenuste kättesaadavuse langemise; ja (ii)

vähendab stiimulit ortodontide juurdekasvuks.

• Ortodontiateenuse hinnakujunemisel mängivad olulist rolli sisendihinnad ning võrreldes

hambaarstidega on abiks kasutatavate aparaatide maht ja kasutussagedus kordades

kõrgem. Seepärast on oluline arvestada ka sisendihindasid, k.a tarkvara, materjalide,

22

22 MTÜ Eesti Ortodontide Selts; TÜ Hambaarstiteaduse Instituut ; L. Puusepa 1a; Tartu 50406

E-post: [email protected]

toorainete jt kulu. Viimane on oluliselt muutunud k.a Venemaa Ukraina vastase rünnaku ja

sanktsioonide tagajärjel. Tegemist ei ole avalike andmetega, Info on kättesaadav

kliinikutepidajate käest. Tervisekassas toimub hetkel samuti teenuste hindade

kaasajastamine, mis võib olla ehk abiks ka Konkurentsiameti protsessis.

C. EOSi ettepanekud

EOSi hinnangul on keskne küsimus hambaravis (ning ortodontiavaldkonnas laiemalt) riikliku

residentuuritellimuse suurendamine. Antud sammude astumata jätmine tingib olukorra, kus

halveneb kõikide teenuste kättesaadavus.

Lisaks on vähemalt järgmised võimalused ortodontiateenuste kättesaadavuse parandamiseks.

• E-konsultatsioonilahenduste rakendamine. Hetkel valmisolevate tarkvaralahendused on

algelised ning need on vajalik arendada töös kasutatavaks. EOS on selle nimel suuri

samme koos Tervisekassaga astunud ning augustis 2024 toimub ümarlaud koos kõikide

hambaravitarkvara esindajatega.

• Raviteekonna kaardistamise käivitamine koostöös Tervisekassaga, mis peaks looma

selguse patsiendi teekonna osas ortodondini.

• Laiaulatuslik ennetustegevus perearstide ja hambaarstide rutiini osana, mille eesmärgiks

on ennetada lastel ortodontiliste probleemide esinemist.

• Soodustada mitme tooli süsteemis töötamist ja toetada vastava pädevusega abipersonali

koolitamist (õdede, assistentide ja diagnostikute väljaõpe).

• Koostöös Tartu Ülikooliga hambaarstiteaduse põhiõppe ümberkorraldamine, pöörates

suuremal määral rõhku ennetustegevustele, interdistsiplinaarsele koostööle meeskonnas.

• „Talendid koju“ tüüpi programmid toomaks Eestist lahkunud hambaarste tagasi

hambaraviteenust, pakkuma. See tooks Eesti tööturule tagasi kogenud ja laiapõhjalise

kliinilise taustaga spetsialistid, kes saaksid anda oma panuse õigeaegsesse ennetusse ja

suunamisse, kuigi peame mainima et selle meetme efekt võib kujuneda ka marginaalseks.

Austusega

Katri Herman, Eesti Ortodontide Seltsi president

Liis-Eleen Kalmer, Eesti Ortodontide Seltsi juhatuse liige

/digitaalselt allkirjastatud/