Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 1.1-3/24/526 |
Registreeritud | 02.07.2024 |
Sünkroonitud | 04.07.2024 |
Liik | Korraldus |
Funktsioon | 1.1 Üldjuhtimine |
Sari | 1.1-3 Korraldused |
Toimik | 1.1-3/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Anni Luht (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Projekteerimise üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Te lje
T -3
1- --
-C -N
11 C
10 3-
-2 a
lg us
Si rg
e: L
= 60
6, 5m
Si rg
e: L
= 60
6, 5m
Si ird
ek õv
er : A
= 73
8, 7m
; L =
22 2,
7m
Si ird
ek õv
er : A
= 73
8, 7m
; L =
22 2,
7m
K õv
er : R
= 24
50 ,0
m ; L
= 74
9, 0m
K õv
er : R
= 24
50 ,0
m ; L
= 74
9, 0m
S iir
de kõ
ve r:
A =
73 8,
7m ; L
= 22
2, 7m
S iir
de kõ
ve r:
A =
73 8,
7m ; L
= 22
2, 7m
S irg
e: L
= 14
4, 6m
S irg
e: L
= 14
4, 6m
S iir
de kõ
ve r:
A =
45 0,
0m ; L
= 13
5, 0m
S iir
de kõ
ve r:
A =
45 0,
0m ; L
= 13
5, 0m
K õv
er : R
= 15
00 ,0
m ; L
= 59
6, 3m
Kõ ve
r: R=
15 00
,0 m
; L =
59 6,
3m
Si ird
ek õv
er : A
= 45
0, 0m
; L =
13 5,
0m
Si ird
ek õv
er : A
= 45
0, 0m
; L =
13 5,
0m
Si rg
e: L
= 22
7, 9m
Si rg
e: L
= 22
7, 9m
Te lje
T -3
1- ---
C -N
11 C
10 3-
-2 lõ
pp
PK 1257+34
PK 1258+00
PK 1259+00
PK 1260+00
PK 1261+00
PK 1262+00
PK 1263+00
PK 1264+00
PK 1265+00
PK 1266+00
PK 1267+00
PK 1268+00
PK 1269+00
PK 1270+00
PK 1271+00
PK 1272+00 PK 1273+00 PK 1274+00 PK 1275+00 PK 1276+00 PK 1277+00 PK 1278+00
PK 1279+00
PK 1280+00
PK 1281+00
PK 1282+00
PK 1283+00
PK 1284+00
PK 1285+00
PK 1286+00
PK 1287+00
PK 1287+74
Tunnel (kohaliku tee altpääs)
VÄIKEULUKITUNNEL L>2,0m, K>1,5m
Varasemalt Põltsamaa möödasõidu projekti koosseisus projekteeritud kogujateed nihutatakse põhimaantee äärde
Töö nimetus
Asukoht
Joonise nimetus Mõõtkava
Joonise nrKöide; eriosaStaadiumTöö nr
Tellija
Fail / Kuupäev: P23080_ES_TL_Kalikula_variant-6.dwg / 17.06.2024
Reaalprojekt OÜ Vabaduse pst 174b 10917 Tallinn tel +372 608 11 00 www.reaalprojekt.ee [email protected]
Transpordiamet
Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 126,0-128,7 Kaliküla lõigu eelprojekti koostamine
Kaliküla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond
ASENDIPLAAN Variant 6
(põhitee üleval) M 1:5000
P23080 ES ... TL-4-01
Projekteerija A.Solovjov Vastutav Projekteerija M.Sepp
Projektijuht M.Reier
Abiprojektijuht L.Lillmann
0
M 1:5000
50 100 150 200 250 300m
14173
N
S
EW
KALIKÜLA küla
KALIKÜLA küla
NEANURME küla
Kali kü
la tee
61 60
04 1
Kaliküla tee 6160041
Si nk
am äe
te e
61 60
10 2
TARTU 2
E263
TALLINN 2 E263
TINGMÄRGID: Projekteeritav riigitee Projekteeritav kohalik tee Projekteeritav juurdepääs Projekteeritav jalg- ja jalgrattatee
Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehituse eelprojekt (Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 20200042)
Teemaplaneeringu järgne tee ja tee kaitsevööndi ala
Teemaplaneeringu järgne maantee trassi koridor
EVS B15 - Pikk soolobuss 15m
Jalakäijate ületuskoht
Varasemalt Põltsamaa möödasõidu projekti koosseisus projekteeritud kugujateed nihutatakse põhimaantee äärde
Töö nimetus
Asukoht
Joonise nimetus Mõõtkava
Joonise nrKöide; eriosaStaadiumTöö nr
Tellija
Fail / Kuupäev: P23080_ES_TL_Kalikula.dwg / 20.06.2024
Reaalprojekt OÜ Vabaduse pst 174b 10917 Tallinn tel +372 608 11 00 www.reaalprojekt.ee [email protected]
Transpordiamet
Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 126,0-128,7 Kaliküla lõigu eelprojekti koostamine
Kaliküla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond
ASENDIPLAAN 2+1 Ohutum lahendus
M 1:5000
P23080 ES ... TL-4-01
Projekteerija A.Solovjov Vastutav Projekteerija M.Sepp
Projektijuht M.Reier
Abiprojektijuht L.Lillmann
0
M 1:5000
50 100 150 200 250 300m
14173
N
S
EW
KALIKÜLA küla
KALIKÜLA küla
NEANURME küla
Kali kü
la tee
61 60
04 1
Kaliküla tee 6160041
Si nk
am äe
te e
61 60
10 2
TARTU 2
E263
TALLINN 2 E263
TINGMÄRGID: Kavandatav 2-tasandiline lahendus Kavandatav 1-tasandiline lahendus
Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehituse eelprojekt (Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 20200042)
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 (E263) Tallinna‒
Tartu‒Võru‒Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 1
PROJEKTEERIMISTINGIMUSED
Riigitee 2 (E263) Tallinna‒Tartu‒Võru‒Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla
lõigu ehitusprojekti koostamiseks
1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS
Ehitustegevuse liik: Ehitamine
Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatav riigitee
2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA
2.1.Asutus: Transpordiamet
2.2.Asutuse registrikood: 70001490
2.3.Ametniku nimi: Kaie Kruusmaa
2.4.Ametniku ametinimetus: Projekteerimise üksuse juhataja
3. TAOTLUSE ANDMED
3.1.Liik: Projekteerimistingimused ehitusseadustiku § 27 alusel (kooskõlas EhSRS §
13 lg 4)
3.2. Alus: Teehoiukava
Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on
haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2
4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED
4.1.Katastritunnus*: 61605:002:1190, 61606:002:0980, 61601:001:0454,
61605:002:1200, 61601:001:0563, 61801:001:0025,
61601:001:0565, 61801:001:0563, 61801:001:0861,
61601:001:0488, 61801:001:0848, 61601:001:0491,
61801:001:0844, 61801:001:0846, 61601:001:0513,
61601:001:0576, 61601:001:0538, 61606:002:0990,
61601:001:0459, 61801:001:0384, 61605:002:1061,
61606:002:0129, 61601:001:0163, 61606:002:0242,
61601:001:0162, 61601:001:0548, 61801:001:0860,
61801:001:0847, 61801:001:0843, 61801:001:0845,
61601:001:0510, 61801:001:0465, 61606:002:0160,
61606:002:0570, 61601:001:0458
4.2.Koha-aadress: Jõgeva maakond Põltsamaa vald (Kaliküla ja Annikvere
külad)
Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas.
*Punktis 4.1 on 2+2 ristlõikega maantee eskiisi alusel toodud olemasolevate riigiteede ning
era-, munitsipaal- või muud riigi omandis olevad katastriüksused, millele projekteeritakse
riigiteed või selle koosseisu kuuluvad teed ja rajatised. Projektlahenduse koostamisel võib
osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine. Täiendava teemaa vajadus näidatakse
krundijaotuskava joonistel.
5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED
5.1.Üldised
5.1.1. Olemasolev
olukord
Riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee kuulub
üle-euroopalisse transpordivõrgustikku TEN-T. Euroopa
teedevõrgus kannab maantee tähistust E263. Maantee ühendab
Eesti Vabariigi pealinna Lõuna-Eestiga ja Luhamaa
piiripunktiga.
Projekteeritav lõik asub Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas.
Järva maavanema 27.04.2009. a korraldusega nr 275, Jõgeva
maavanema 29.04.2009. a korraldusega nr 219 ja Tartu
maavanema 27.04.2009. a korraldusega nr 304 algatati
Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartu maakonnaplaneeringuid
täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn –
Tartu – Võru – Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0
– 183,0“ koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega
(KSH).
Teemaplaneering on Jõgeva maakonna osas kehtestatud Jõgeva
maavanema 23. novembri 2012 korraldusega nr 1-1/396.
Projekteeritaval põhimaanteel on 2022. a andmetel
liiklussagedus 7113 autot ööpäevas, millest raskeliiklus
moodustab 14%.
Transpordiameti tellimusel koostab Reaalprojekt OÜ riigitee 2
(E263) Tallinna‒Tartu‒Võru‒Luhamaa tee Kaliküla lõigu
ehitusprojekti, mille koosseisus on valminud I klassi maantee
ehituse ja olemasoleva samatasandilise Kaliküla ristmiku
ümberehitamise eskiislahendused, mis on toodud lisades 2 ja 3.
2+2 ristlõikega eskiis on koostatud teemaplaneeringu ja
eeluuringute (liiklusuuringud, planeeringud ja kitsendused,
ulukiuuring) alusel.
5.1.2. Projekti eesmärk Riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee
(edaspidi riigitee 2) km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu
projekteerimine 2+2 ristlõikega maanteeks koos
eritasandilise liiklussõlme ja teiste I klassi maantee
toimimiseks vajalike teede ja rajatistega ning
teemaplaneeringuga kavandatud teede ja rajatiste
asukohtade ja lahenduste täpsustamine projekteeritaval
lõigul.
Liikuvusvajaduste väljaselgitamine ja hindamine ning
liikuvuse tagamine erinevatele transpordiliikidele (sh
jalakäijad ja jalgratturid, ühistransport, raskeveokid,
transiitliiklus, põllumajandus, jms).
Teede ehitamiseks ja hooldamiseks vajaliku teemaa
määramine.
5.1.3. Lubatud suurim
sõidukiirus
Põhimaanteel 120 km/h (2+2 ristlõikega maanteel), teistel
teedel määrata projekteerimise käigus.
5.1.4. Sõiduradade arv Põhimaanteel 2+2
5.1.5. Ristlõige/
Sõidurada
Lähtuda juhisest „Riigiteede ristlõike valimise juhend“.
5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud
5.2.1. Lähtuda Ehitusseadustiku alusel kehtestatud tee projekteerimise normidest ja
kehtivatest Transpordiameti juhistest ja juhenditest.
5.2.2. 2+2 ristlõikega põhimaantee lahenduse korral lähtuda lisas 2 toodud
eskiislahendusest. Projektlahendust tuleb täpsustada ehitusprojekti koostamise
käigus.
5.2.3. 2+2 ristlõikega maantee lahenduse korral näha ette põhimaanteelt samatasandiliste
ristumiskohtade likvideerimine ning juurdepääsude lahendamine kogujateede kaudu.
Lisas 2 oleva eskiisjoonise osas arvestada järgnevate selgitustega:
Lisas 2 olev joonis on eskiis. Sellel ei ole näidatud nõlvu ega kraave, mistõttu
joonis ei anna selget ettekujutust maavajadusest. Nõlvad ja kraavid tuleb
projekteerida ehitusprojektiga. Samuti tuleb projekteerimise käigus kõikide
teede asukohad täpsustada ümbritsevast situatsioonist ja maapinna reljeefist
tulenevalt. Lisas 2 olev eskiis ei kajasta täpset teede asukohta, vaid asukohta
praeguse parima teadmise juures.
Lisas 2 oleval joonisel on violetse tooniga näidatud Skepast&Puhkim OÜ töös
nr 2020-0042 „Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-
128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojekt. Põltsamaa
möödasõit“. Lahendus on kantud joonisele informatiivsel eesmärgil ning see
ei ole projekteerimistingimuste ese. Lahenduse näitamine võimaldab mõista
perspektiivset terviklikku liikluskorraldust.
5.2.4. Projekteerida ajutise lahendusena olemasoleva samatasandilise Kaliküla ristmiku
ümberehitamine olukorraks, kus Põltsamaa möödasõidu realiseerimisel ei ole
eraldatud piisavalt rahalisi vahendeid terviklahenduse (2+2 ristlõikega põhimaantee
lahendus koos Kaliküla liiklussõlmega) realiseerimiseks. Samatasandilise ristmiku
ümberehitamise eskiis on informatiivsena toodud lisas 3. Projektlahendust täpsustada
ehitusprojekti koostamise käigus. Tuleb arvestada, et maavajadus kogu lõigus (ka
ajutise samatasandilise ristmiku lahenduse korral) arvestatakse tervikliku 2+2
ristlõikega lahenduse järgi.
Lisas 3 oleva eskiisjoonise osas arvestada järgnevate selgitustega:
Lisas 3 olev joonis on eskiis. Sellel ei ole näidatud nõlvu ega kraave, mistõttu
joonis ei anna selget ettekujutust maavajadusest. Nõlvad ja kraavid tuleb
projekteerida ehitusprojektiga. Samuti tuleb projekteerimise käigus kõikide
teede asukohad täpsustada ümbritsevast situatsioonist ja maapinna reljeefist
tulenevalt. Lisas 3 olev eskiis ei kajasta täpset teede asukohta, vaid asukohta
praeguse parima teadmise juures.
Lisas 3 oleval eskiisil on informatiivselt näidatud perspektiivse Kaliküla
liiklussõlme lahendus. Joonisel liiklussõlme kujutamise eesmärk on näidata,
et võrrelduna 2+2 ristlõike ja liiklussõlmega lahendusega ei kaasne
samatasandilise ristmiku ümberehitamiseks täiendavat maavajadust.
Lisas 3 oleval joonisel on violetse tooniga näidatud Skepast&Puhkim OÜ töös
nr 2020-0042 „Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-
128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojekt. Põltsamaa
möödasõit“. Lahendus on kantud joonisele informatiivsel eesmärgil ning need
ei ole projekteerimistingimuste ese. Lahenduse näitamine võimaldab mõista
perspektiivset terviklikku liikluskorraldust, sh seda, et Skepast&Puhkim OÜ
tööga nr 2020-0042 on kavandatud riigitee 2 km 125,958 asuva Annikvere 1
ristmiku likvideerimine ning liiklus suunatakse kogujateede abil
projekteeritavasse samatasandilisse Kaliküla ristmikku. Juurdepääsud
samatasandilise ristmiku lahenduse korral lahendatakse varasemalt
projekteeritud kogujateedelt, s.t et otsejuurdepääsud põhimaanteelt
likvideeritakse.
5.2.5. Nii 2+2 ristlõikega põhimaantee lahenduse kui ka olemasoleva samatasandilise
Kaliküla ristmiku ümberehitamise projektlahenduse koostamisel arvestada
Skepast&Puhkim OÜ töös nr 2020-0042 „Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-
Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojekt.
Põltsamaa möödasõit“ projekteeritud lahendustega.
5.2.6. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima
arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).
5.2.7. Juhul kui projektlahenduse tõttu kaob mõnele kinnistule või kinnistu osale
juurdepääs, tuleb projektiga tagada ja lahendada uus juurdepääs.
5.3.Bussipeatused
5.3.1. Lisades 2 ja 3 toodud eskiislahendustes on näidatud bussipeatuste asukohad praeguse
parima teadmise juures. Asukohtade leidmisel on tehtud koostööd kohaliku
omavalitsuse ja ühistranspordikeskusega. Vajadusel täpsustada eskiislahenduses
toodud bussipeatuste vajadust ja asukohti, et tagada bussiliinide toimivus.
5.3.2. Bussipeatuse tüüp (suletud tasku, avatud tasku, peatumine osaliselt sõidurajal,
peatumine sõidurajal) täpsustada projekteerimise käigus.
5.3.3. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteed, teeületuskohad jmt).
5.4.Kergliiklusteed
5.4.1. Kergliiklusteede projekteerimisel lähtuda lisades 2 ja 3 toodud eskiislahendustest.
Teede asukohad võivad projekteerimise käigus täpsustuda.
5.4.2. Kergliiklustee kavandamisel lähtuda Transpordiameti juhendist „Kergliiklustaristu
kavandamise juhend“.
5.4.3. Kergliiklustee laius 3,0 m, põhjendatud vajadusel kitsam.
5.5.Teega seotud rajatised (viaduktid, tunnelid, müratõkked jms)
5.5.1. 2+2 ristlõikega põhimaantee projektlahenduse korral projekteerida teelõigule
vajalikud rajatised – viadukt ja väikeulukitunnel. Kavandatavate rajatiste esialgsed
asukohad on esitatud eskiisjoonisel, mida tuleb projekteerimise käigus täpsustada.
5.5.2. Projekteerida müraleevendusmeetmed lähtudes mürauuringu tulemustest.
5.5.3. Kavandada ehitamisele ette jääva olemasoleva müraseina/müravalli ümberehitamine.
5.5.4. Uued rajatised projekteerida elueaga vähemalt 100 aastat.
5.6.Teevalgustus
5.6.1. Valgustus projekteerida vastavalt juhisele „Riigimaanteede valgustamise juhis“.
5.6.2. Lahendada ehitamisele ette jääva valgustuse ümberehitus, et tagada olemasoleva
valgustuse terviklahendus.
5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused
5.7.1. Põhimaantee katend ja teiste püsikatendiga teede katend projekteerida kasutusajaga
vähemalt 20 aastat.
5.7.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida
pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh
vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel).
5.7.3. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt
vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks. Maavajadus kogu lõigus
arvestada tervikliku 2+2 ristlõikega lahenduse järgi.
5.7.4. Arvestada järgmiste maaparandusehitiste ja rajatistega seotud tingimustega:
5.7.4.1.Vajadusel küsida PTA Jõgeva esindusest ([email protected])
maaparandussüsteemi teostusjoonised.
5.7.4.2.Maaparandussüsteemi drenaažkuivenduse teostusjooniste alusel teha uurimistööd nii
drenaažkuivenduse rajatiste asukoha kui ka sügavuse täpseks määramiseks (MaaParS
§ 47 lg 6).
5.7.4.3.Uurimisel ja projekteerimisel kaasata maaparanduse alal tegutsevate ettevõtjate
registrisse kantud ehk MATER spetsialist (MaaParS § 50 lg 5, § 36 lg 2).
5.7.4.4.Täpsustatud drenaažkuivenduse rajatiste paiknemine kanda projekti joonistele
(MaaParS § 47 lg 6).
5.7.4.5.Rajatistele asukoha leidmisel arvestada drenaažkuivenduse rajatiste paiknemisega
(MaaParS § 47 lg 6).
5.7.4.6.2+2 sõidurajaga maantee ning eritasandilise liiklussõlme rajamisel rikutud
maaparandussüsteemi rajatised (kollektorid, kaevud, truubid) tuleb taastada, dreeni
või kollektori juhuslikul vigastamisel taastada kahjustatud torustikud samade
lahenduste alusel. Tööd teha maaparandusseadusest ja sellega kehtestatud määrustest
tulenevate nõuete kohaselt (MaaParS § 46 lg 1, § 44 lg 5, ehitusseadustik (edaspidi
EhS) § 11).
5.7.4.7.Projekteerimisel arvestada, et maaparandussüsteemi maa-alale ehitamisel ei tohi
kavandatav ehitis takistada ega kahjustada maaparandussüsteemi nõuetekohast
toimimist lisaks oma kinnisasjale ka naaberkinnisasjadel (MaaParS § 44 lg 2 ja 3).
5.7.4.8.Kui projektlahendus ei võimalda maaparandussüsteemi toimimist, siis tuleb
maaparandussüsteem rekonstrueerida. Selleks võtta maaparandussüsteemi
projekteerimistingimused PTA-lt (MaaParS § 50 lg 5 ja § 12).
5.7.4.9.Lisavee juhtimine maaparandussüsteemi tuleb kooskõlastada PTA-ga (MaaParS §
53).
5.7.4.10. Ehitusloa eelnõu esitada PTA-le kooskõlastamiseks, ehitusteatise korral
kooskõlastada ehitis või ehitamine (MaaParS § 50 lg 1).
5.7.4.11. Peale ehitamist esitada PTA-le tööde teostusdokumentatsioon.
5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded
5.8.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda
piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.
5.8.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse
projektiga tehtavad tööd puudutavad.
5.8.3. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse
„Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa
tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu ehitusprojekti koostamiseks“ lisas 2
„Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.
5.8.4. Projekteerimisel arvestada eriveoste marsruutidega.
5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted
5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti kodulehel olevatest juhistest
„Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde
juhis“.
5.9.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui
perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.
5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS
☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus.
☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus,
maaradari kasutamine on lubatud.
5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD
☒ Liiklusuuringud ja -prognoos Teostada mahus, mis võimaldab arvutada
ristmiku läbilaskvust ja määrata
teenindustaset ning katte arvutamiseks
vajalikku koormussagedust.
☒ Kergliiklustee vajaduse hindamine Teostada vastavalt Transpordiameti
juhendile „Kergliikluse prognoosimise
juhend-2013“.
☒ Mürauuring Teostada mürauuring ning selgitada välja
müraleevendusmeetmete vajadus ja
asukohad.
5.12. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS
☒ Keskkonnamõjude
eelhindamine
Enne ehitusloa andmist
☐ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist
☐ Ei kohaldu
Koostas: Anni Luht, projekteerimise üksuse projektijuht
Lisad:
1. Asukohaskeem
2. 2+2 sõidurajaga maantee eskiislahendus
3. Samatasandilise ristmiku eskiislahendus (ajutine lahendus)
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 (E263) Tallinna‒Tartu‒Võru‒Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva
Kaliküla lõigu ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 1
Lisa 1. Asukohaskeem
Km 3,568
Km 128,7
Km 125,9
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
1
Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
1. KOOSKÕLASTUSED
Jrk
nr
Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse osas
1 Põllumajandus- ja
Toiduamet
Alus: projektiga hõlmatud
alale jäävad Anikvere,
Kaliküla II ning Kaliküla
II/2 maaparandusehitised ja
nende rajatised
01.04.2024 kiri nr 6.2-
2/14210
21.05.2024 e-kiri
01.04.2024 kiri
Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi PTA) on tutvunud Transpordiameti
(registrikood 70001490) poolt 20.03.2024 esitatud projekteerimistingimuste
taotlusega nr 8-1/23-106/4727-1 (registreeritud PTA dokumendihaldussüsteemis nr
6.2-2/14186) Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Annikvere ja Kaliküla külades
riigitee 2 (E263) Tallinna‒Tartu‒Võru‒Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla
lõigu ehitusprojekti koostamiseks vajaminevate tingimuste väljastamiseks.
Planeeritavate tegevuste mõjualasse jäävad drenaažkuivendusega Anikvere
(maaparandussüsteemi, edaspidi MS/ehitise kood 2102960010020/005), Kaliküla II
(MS/ehitise koodid 2102960020080/003 ja 2102960020100/001) ning Kaliküla II/2
(MS/ehitise kood 2102960020090/003) maaparandusehitised ja nende rajatised.
Maaparandussüsteemi maa-alale ehitise kavandamisel, tuleb nii projekteerimisel,
ehitamisel kui ka kasutamisel arvestada maaparandusseadusest tulenevate nõuetega.
Maaparandussüsteem peab selle kasutamise kestel vastama maaparandussüsteemi
nõuetele (maaparandusseadus, edaspidi MaaParS § 47 lg 11). Ehitamisega ei tohi
halvendada naaberkinnisasjade kuivendusseisundit ega kahjustada
naaberkinnisasjadele jääva maaparandussüsteemi toimimist.
Projekteerimisel maaparandussüsteemi maa-alale tuleb arvestada, et PTA andmed
maaparandussüsteemi rajatiste asukoha kohta on ligikaudsed. Enne
drenaažkuivendusega alale projekteerimist tuleb teha uurimistööd dreenide ja
kollektorite täpse paigutuse ja sügavuse määramiseks (MaaParS § 17). Drenaažiga
kuivendatud maa-ala maakasutus ei tohi kahjustada drenaažisüsteemi toimimist
(MaaParS § 47 lg 6). Projekteerimisel tuleb arvestada, et planeeritavad ehitised ja
rajatised ei tohi kahjustada maaparandussüsteemi rajatisi (dreenid, kollektorid,
kaevud, truubid, kraavid) ning maaomanikul või õigusjärgsel maavaldajal peab olema
võimalik teha vajalikke maaparandussüsteemi ja selle maa-ala maaparandushoiutöid.
Projektis tuleb ette näha, et maaparandussüsteemi kahjustamise korral peab kahjustuse
tekitaja selle kõrvaldama.
Lisaks anname teada, et sama sisuga dokument (registreeritud PTA
dokumendihaldussüsteemis nr 6.2-2/6194) väljastati PTA poolt ka 01.02.2024
Osaühing Reaalprojektile (registrikood 10765904) nende poolt 23.01.2024 esitatud
taotluse alusel.
Lähtuvalt eeltoodust esitame kooskõlastuse tingimused, millega nõustumisel võib
lugeda riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva
Kaliküla lõigu projekteerimistingimuste eelnõu PTA poolt kooskõlastatuks.
Tingimused haldusaktile kandmiseks
1. Vajadusel küsida PTA Jõgeva esindusest ([email protected])
maaparandussüsteemi teostusjoonised.
2. Maaparandussüsteemi drenaažkuivenduse teostusjooniste alusel teha uurimistööd
nii drenaažkuivenduse rajatiste asukoha kui ka sügavuse täpseks määramiseks
(MaaParS § 47 lg 6).
3. Uurimisel ja projekteerimisel kaasata maaparanduse alal tegutsevate ettevõtjate
registrisse kantud ehk MATER spetsialist (MaaParS § 50 lg 5, § 36 lg 2).
Põhjendus:
Transpordiamet võttis 15.05.2024 Põllumajandus- ja Toiduametiga ühendust, et täpsustada
01.04.2024 kirja punkti nr 11 sisu, milles on esitatud tingimus kasutusloa eelnõu või
kasutusteatise kooskõlastamiseks PTA-ga. Transpordiamet viitas enda kirjas, et
ehitusseadustiku (EhS) lisa 2 kohaselt avalikult kasutatavale teedele kasutusluba ega -teatist
ei anta, mistõttu soovis selgust, missuguse ehitise kasutusluba või -teatist PTA silmas peab.
PTA 21.05.2024 vastuskiri on lisatud PTA esmase seisukoha juurde.
Otsus:
1. Projekti koostamisel ja edasiste tegevuste läbiviimisel arvestada Põllumajandus- ja
Toiduameti 01.04.2024 kirjas nr 6.2-2/14210 toodud seisukohtadega:
1.1. Maaparandussüsteemi maa-alale ehitise kavandamisel, tuleb nii projekteerimisel,
ehitamisel kui ka kasutamisel arvestada maaparandusseadusest tulenevate
nõuetega. Maaparandussüsteem peab selle kasutamise kestel vastama
maaparandussüsteemi nõuetele (maaparandusseadus, edaspidi MaaParS § 47 lg
11). Ehitamisega ei tohi halvendada naaberkinnisasjade kuivendusseisundit ega
kahjustada naaberkinnisasjadele jääva maaparandussüsteemi toimimist.
1.2. Projekteerimisel maaparandussüsteemi maa-alale tuleb arvestada, et PTA andmed
maaparandussüsteemi rajatiste asukoha kohta on ligikaudsed. Enne
drenaažkuivendusega alale projekteerimist tuleb teha uurimistööd dreenide ja
kollektorite täpse paigutuse ja sügavuse määramiseks (MaaParS § 17). Drenaažiga
kuivendatud maa-ala maakasutus ei tohi kahjustada drenaažisüsteemi toimimist
(MaaParS § 47 lg 6). Projekteerimisel tuleb arvestada, et planeeritavad ehitised ja
rajatised ei tohi kahjustada maaparandussüsteemi rajatisi (dreenid, kollektorid,
kaevud, truubid, kraavid) ning maaomanikul või õigusjärgsel maavaldajal peab
olema võimalik teha vajalikke maaparandussüsteemi ja selle maa-ala
maaparandushoiutöid. Projektis tuleb ette näha, et maaparandussüsteemi
kahjustamise korral peab kahjustuse tekitaja selle kõrvaldama.
2. Täiendada projekteerimistingimuste punkti 5.7 „Muud projekteerimisele arvestamisele
kuuluvad tingimused“ Põllumajandus- ja Toiduameti 01.04.2024 kirjas nr 6.2-2/14210
toodud punktidega 1-10 ning 21.05.2024 kirjas toodud tingimusega esitada peale tööde
teostamist PTA-le teostusdokumentatsioon.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
2
4. Täpsustatud drenaažkuivenduse rajatiste paiknemine kanda projekti joonistele
(MaaParS § 47 lg 6).
5. Rajatistele asukoha leidmisel arvestada drenaažkuivenduse rajatiste paiknemisega
(MaaParS § 47 lg 6).
6. 2+2 sõidurajaga maantee ning eritasandilise liiklussõlme rajamisel rikutud
maaparandussüsteemi rajatised (kollektorid, kaevud, truubid) tuleb taastada, dreeni
või kollektori juhuslikul vigastamisel taastada kahjustatud torustikud samade
lahenduste alusel. Tööd teha maaparandusseadusest ja sellega kehtestatud määrustest
tulenevate nõuete kohaselt (MaaParS § 46 lg 1, § 44 lg 5, ehitusseadustik (edaspidi
EhS) § 11).
7. Projekteerimisel arvestada, et maaparandussüsteemi maa-alale ehitamisel ei tohi
kavandatav ehitis takistada ega kahjustada maaparandussüsteemi nõuetekohast
toimimist lisaks oma kinnisasjale ka naaberkinnisasjadel (MaaParS § 44 lg 2 ja 3).
8. Kui projektlahendus ei võimalda maaparandussüsteemi toimimist, siis tuleb
maaparandussüsteem rekonstrueerida. Selleks võtta maaparandussüsteemi
projekteerimistingimused PTA-lt (MaaParS § 50 lg 5 ja § 12).
9. Lisavee juhtimine maaparandussüsteemi tuleb kooskõlastada PTA-ga (MaaParS §
53).
10. Ehitusloa eelnõu esitada PTA-le kooskõlastamiseks, ehitusteatise korral
kooskõlastada ehitis või ehitamine (MaaParS § 50 lg 1).
11. Kasutusloa eelnõu esitada PTA-le kooskõlastamiseks koos teostusjoonistega (EhS
§ 54 lg 1 ja lg 6 p 1). Kasutusteatise korral kooskõlastada ehitise kasutamine või
kasutusotstarbe muutmine (EhS § 48 lg 5 p 2).
Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi PTA) edastas Transpordiametile 01.04.2024
kooskõlastuse nr 6.2-2/14210, milles seatud tingimustega nõustumisel loeti riigitee 2
(E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu
projekteerimistingimuste eelnõu PTA poolt kooskõlastatuks.
21.05.2024 e-kiri
15.05.2024 edastasite kirja, milles palusite täpsustada kooskõlastuse tingimuse nr 11
sisu, mis oli järgmine: „Kasutusloa eelnõu esitada PTA-le kooskõlastamiseks koos
teostusjoonistega (EhS § 54 lg 1 ja lg 6 p 1). Kasutusteatise korral kooskõlastada
ehitise kasutamine või kasutusotstarbe muutmine (EhS§ 48 lg 5 p 2)“. PTA pidas selle
punkti all silmas, et kui eelmainitud ehitisel on kasutusloa või kasutusteatise kohustus,
tuleb nendega seotud tegevused kooskõlastada PTA-ga. Juhul, kui kehtiva
ehitusseadustiku alusel ei anta ehitisele kasutusluba ega esitada kasutusteatist, palume
peale ehitamist edastada PTA-le tööde teostusdokumentatsioon.
2 Muinsuskaitseamet
Alus: lõigu vahetusse
lähedusse jääb
arheoloogiamälestis
Kivikalme “Kirikuase”
(reg-nr 9342) ning maantee
läbib
arheoloogiamälestisena
Muinsuskaitseametilt küsiti riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa (E263) km 126,0-
128,7 Kaliküla lõigu projekteerimistingimusi. Lõigu vahetusse lähedusse jääb
arheoloogiamälestis Kivikalme “Kirikuase” (reg-nr 9342) ning maantee läbib
arheoloogiamälestisena kaitstavat Kalmistut (reg-nr 9341).
1.1. Lisada projekti tiitellehele, asendiplaanile ja seletuskirja info, et tööd toimuvad
arheoloogiamälestisel Kalmistu (reg-nr 9341) ja selle kaitsevööndis. Seletuskirja
lisada muinsuskaitse peatükk, kus on välja toodud alljärgnevad punktid.
1.2. Kaliküla kalmistul reg-nr 9341 on seoses tee-ehitusega toimunud mitmed
arheoloogilised (eel)uuringud, viimati 2019. aastal. Arheoloogiliste uuringute
käigus ei ole kalmistu kultuurkihti leitud ning on selgunud, et maantee vahetus
Põhjendus:
Nõuded projekti vormistamisele on esitatud majandus- ja taristuministri 09.01.2020
määruses nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. Nõuded tiitellehe vormistamisele
on kirjeldatud sama määruse § 5 lg 1. Vastavalt määruses kirjeldatud nõuetele ei ole vajalik
tiitellehel projektalal esinevaid piiranguid kirjeldada. Kitsendusi põhjustavate objektide
käsitlemine on põhjendatud projekti asendiplaani joonistel ja seletuskirjas.
Informeerime, et varasemalt on Transpordiameti tellimusel 2021. a Arheoloogiakeskus
MTÜ koostanud töö „Aruanne arheoloogilisest kaugseirest Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
tee (riigitee 2) 108,1-128,1 km Adavere-Põltsamaa lõigul kavandatava möödasõidu
piirkonnas 2021. a“. Uuring käsitleb osaliselt ka projekteeritavat lõiku.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
3
kaitstavat Kalmistut (reg-nr
9341)
26.03.2024 kiri nr 5.1-
17.6/1556-3
läheduses koha peal säilinud kultuurkihti ei leidu. (Udam, S. 2019.
Arheoloogiliste eeluuringute aruanne.
https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/L-
15576_A-eelu_2016_MalveMjt_k-9341_J6geva-Kalikyla.pdf).
1.3. Arvestades seni toimunud arheoloogiliste uuringute tulemusi ei ole
arheoloogilised uuringud vajalikud juba uuritud aladel, kuid lõikudes, kus tee-
ehitus on planeeritud kalmistu või kivikalme alal või kaitsevööndis seni
arheoloogiliselt uurimata alale, tuleb enne ehituse algust teostada arheoloogilised
eeluuringud, et hinnata edasiste uuringute vajadust, mahtu, metoodikat ja
maksumust nendes lõikudes.
1.4. Kaevetöödel aladel, kus eeluuringu tulemustel leidub või võib leiduda
arheoloogiline kultuurkiht, tuleb tagada arheoloogiline uuring (meetodiks
arheoloogiline jälgimine, vajadusel arheoloogilised väljakaevamised).
1.5. Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja
(MuKS §-d 46-47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69-70). Arheoloogilise uuringu tegijad on
leitavad kultuurimälestiste registrist „Erialane pädevus“ →
„Pädevustunnistused“ → „Filtreerimine - Omandatud eriala/ kvalifikatsioon,
kraad: Arheoloog“.
1.6. Muinsuskaitseameti määratud arheoloogiline uuring (sh eeluuring) on
juriidilisele isikule hüvitatav töödele kulunud maksumusest pooles ulatuses
(1500 euro piires). Täpsem info hüvitise taotlemisest Muinsuskaitseameti
kodulehel (www.muinsuskaitseamet.ee/et/uuringute-huvitamine).
1.7. Enne tööde teostamise algust peab Muinsuskaitseametist taotlema tööde
tegemise loa (MuKS § 52 lg 3;
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=workpermit). Tööde tegemise
luba väljastatakse pärast arheoloogiliste uuringute uuringukava heakskiitu ja
uuringuteatise esitamist.
1.8. Paikades, kus seni on arheoloogiliste uuringutega tuvastatud arheoloogilise
kultuurkihi puudumine, ei ole arheoloogilised uuringud vajalikud, kuid
arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega
tuleb arvestada ka aladel, kus eeluuringute järgi kultuurkihti ei olnud võimalik
tuvastada. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja
kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest
Muinsuskaitseametile.
1.9. Projekt esitada Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks.
Otsus:
Projekti asendiplaani joonistele ja seletuskirja lisada info, et tööd toimuvad
arheoloogiamälestisel Kalmistu (reg-nr 9341) ja selle kaitsevööndis.
1. Seletuskirja lisada muinsuskaitse peatükk, kus tuua välja järgnev info:
1.1. Kaliküla kalmistul reg-nr 9341 on seoses tee-ehitusega toimunud mitmed
arheoloogilised (eel)uuringud, viimati 2019. aastal. Arheoloogiliste uuringute
käigus ei ole kalmistu kultuurkihti leitud ning on selgunud, et maantee vahetus
läheduses koha peal säilinud kultuurkihti ei leidu. (Udam, S. 2019. Arheoloogiliste
eeluuringute aruanne.
https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/L-
15576_A-eelu_2016_MalveMjt_k-9341_J6geva-Kalikyla.pdf).
1.2. Arvestades seni toimunud arheoloogiliste uuringute tulemusi ei ole arheoloogilised
uuringud vajalikud juba uuritud aladel, kuid lõikudes, kus tee-ehitus on planeeritud
kalmistu või kivikalme alal või kaitsevööndis seni arheoloogiliselt uurimata alale,
tuleb enne ehituse algust teostada arheoloogilised eeluuringud, et hinnata edasiste
uuringute vajadust, mahtu, metoodikat ja maksumust nendes lõikudes.
1.3. Kaevetöödel aladel, kus eeluuringu tulemustel leidub või võib leiduda
arheoloogiline kultuurkiht, tuleb tagada arheoloogiline uuring (meetodiks
arheoloogiline jälgimine, vajadusel arheoloogilised väljakaevamised).
1.4. Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja
(MuKS §-d 46-47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69-70). Arheoloogilise uuringu tegijad on
leitavad kultuurimälestiste registrist „Erialane pädevus“ → „Pädevustunnistused“
→ „Filtreerimine - Omandatud eriala/ kvalifikatsioon, kraad: Arheoloog“.
1.5. Muinsuskaitseameti määratud arheoloogiline uuring (sh eeluuring) on juriidilisele
isikule hüvitatav töödele kulunud maksumusest pooles ulatuses (1500 euro piires).
Täpsem info hüvitise taotlemisest Muinsuskaitseameti kodulehel
(www.muinsuskaitseamet.ee/et/uuringute-huvitamine).
1.6. Enne tööde teostamise algust peab Muinsuskaitseametist taotlema tööde tegemise
loa (MuKS § 52 lg 3; https://register.muinas.ee/public.php?menuID=workpermit).
Tööde tegemise luba väljastatakse pärast arheoloogiliste uuringute uuringukava
heakskiitu ja uuringuteatise esitamist.
1.7. Paikades, kus seni on arheoloogiliste uuringutega tuvastatud arheoloogilise
kultuurkihi puudumine, ei ole arheoloogilised uuringud vajalikud, kuid
arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega
tuleb arvestada ka aladel, kus eeluuringute järgi kultuurkihti ei olnud võimalik
tuvastada. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud
tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.
2. Kooskõlastada projekt Muinsuskaitseametiga.
2. ARVAMUSED
2.1.Puudutatud asutused ja isikud
Jrk
nr
Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas
1 Põltsamaa Vallavalitsus Põltsamaa Vallavalitsus pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja
pikendamist. Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud
projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.
2 MTÜ Jõgevamaa
Ühistranspordikeskus
MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskus pole tähtajaks arvamust avaldanud ega
taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud
projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
4
3 Keskkonnaamet
27.03.2024 nr 6-2/24/5576-
2
Esitasite Keskkonnaametile pöördumise projekteerimistingimuste andmise
menetlusse kaasamiseks riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km
125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu ehitusprojekti koostamiseks. Projekteeritava
teelõigu asukoht on Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Kaliküla ja Annikvere
külades.
Eesti Looduskaitse Infosüsteemi EELIS andmetel ei jää otseselt lõigu alale kaitstavaid
loodusobjekte. Teest lõunas, Välipõllu kinnistul (61601:001:0163) on registreeritud
III kaitsekategooria linnuliigi Valge-toonekurg elupaik (EELIS kood KLO9108266).
Eeldatavalt on vahemaa tööala ja elupaiga vahel piisav, et vältida olulist mõju, kuid
soovitame projektis näha ette leevendavad meetmed eelkõige pesitsemise ja poegade
üleskasvatamise ajal häirimise vältimiseks.
Projektiala paikneb kaitsmata põhjaveega alal ja nitraaditundlikul alal, mistõttu
projektis tuleks pöörata tähelepanu sademevee käitlusele teealalt ärajuhtimisele.
Eelkõige vältida olukorda, kus potentsiaalselt teealalt reostunud sademevett juhitaks
puurkaevude sanitaarkaitseala lähedusse. Projektiala ümbruses paikneb mitmeid
puurkaeve (nähtavad Maa-ameti avaliku teenuse kitsenduste kaardil). Varasema
kogemuse alusel ei pruugi kõikide puurkaevude asukohad olla õiged. Kui projekti
koostamisel õnnestub täpsustada kaevude asukohtasid, siis palume õigetest
asukohtadest teavitada Keskkonnaagentuuri, et registrit korrastada.
Projekti alale jääb ka Umbusi jõgi (EELIS kood VEE1029200), mis on nn lõhejõgi.
Projektis arvestada jõest tulenevate kitsendustega (ehituskeelu ja piiranguvöönd, puu
ja põõsarinde raie veekaitsevööndis jne).
Otsus:
1. Arvestada projekti koostamisel, et Välipõllu kinnistul (61601:001:0163) on
registreeritud III kaitsekategooria linnuliigi Valge-toonekurg elupaik. Juhul kui selgub,
et ehitusöödel võib olla elupaigale mõju, tuleb projektis ette näha leevendavad meetmed
pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal häirimise vältimiseks.
2. Arvestades asjaolu, et projektiga hõlmatud ala paikneb kaitsmata põhjaveega alal ja
nitraaditundlikul alal, pöörata projekti koostamisel tähelepanu sademevee käitlusele
teealalt ärajuhtimisele. Vältida olukorda, kus potentsiaalselt teealalt reostunud
sademevett juhitaks puurkaevude sanitaarkaitseala lähedusse.
3. Juhul kui projekti koostamisel täpsustuvad projektiga puutumuses olevate puurkaevude
asukohad, teavitada õigetest asukohtadest Keskkonnaagentuuri.
4. Projekti koostamisel arvestada Umbusi jõest tulenevate kitsendustega (ehituskeelu ja
piiranguvöönd, puu ja põõsarinde raie veekaitsevööndis jne).
4 Terviseamet
05.04.2024 nr 9.3-
1/24/3023-2
Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) arvamuse avaldamiseks
projekteerimistingimuste menetluse riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa
tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu ehitusprojekti koostamiseks.
Projekti eesmärk on riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee (edaspidi
riigitee 2) km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu projekteerimine 2+2 ristlõikega
maanteeks koos eritasandilise liiklussõlme ja teiste I klassi maantee toimimiseks
vajalike teede ja rajatistega ning teemaplaneeringuga kavandatud teede ja rajatiste
asukohtade ja lahenduste täpsustamine projekteeritaval lõigul. Lisaks
liikuvusvajaduste väljaselgitamine ja hindamine ning liikuvuse tagamine erinevatele
transpordiliikidele (sh jalakäijad ja jalgratturid, ühistransport, raskeveokid,
transiitliiklus, põllumajandus, jms).
Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning juhib tähelepanu järgnevale:
Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed peavad vastama keskkonnaministri
16.12.2016 määruse nr 71 ”Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 kehtestatud müra
normtasemetele. Planeeritud mürauuringus tuleb hinnata uue tee kasutamisest
tingitud liiklusmüra tasemeid ning selle levimist piirnevatele aladele ning tuua
välja vajalikud leevendusmeetmed, et tagada ümbruskonnas asuvatel aladel
mürataseme vastavus määrusega kehtestatud müra normtasemetele;
Ehitustegevusega kaasnevad vibratsiooni tasemed peavad vastama sotsiaalministri
17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega
hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele;
Valgusreostuse mõju vähendamiseks tuleb teevalgustuse sh kergliiklustee
valgustuse paigutusel vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid, et vältida tee
lähedusse jäävate majapidamiste ülemäärast valgustamist;
Pöörata tähelepanu elanike joogivee varustuse (kaevude) negatiivse mõju
välistamisele.
Otsus:
1. Hinnata mürauuringus uue tee kasutamisest tingitud liiklusmüra tasemeid ning selle
levimist piirnevatele aladele ning vajadusel kavandada vajalikud leevendusmeetmed, et
tagada ümbruskonnas asuvatel aladel mürataseme vastavus määrusega kehtestatud müra
normtasemetele.
2. Valgustuse projekteerimisel arvestada, et valgusreostuse mõju vähendamiseks tuleb
teevalgustuse sh kergliiklustee valgustuse paigutusel kavandada vajadusel leevendavaid
meetmeid, et vältida tee lähedusse jäävate majapidamiste ülemäärast valgustamist.
3. Projektis sõnastada, et ehitustegevusega kaasnevad müratasemed peavad vastama
keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 ”Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 kehtestatud müra
normtasemetele.
4. Projektis sõnastada, et ehitustegevusega kaasnevad vibratsiooni tasemed peavad
vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused
elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3
kehtestatud piirväärtustele.
5. Projekti koostamisel arvestada, et projektlahendusega ei tohi halvendada elanike
joogivee varustust (kaevud).
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
5
5 Päästeamet Päästeamet pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud
projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.
6 Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium
08.04.2024 nr 14-8/1502-1
Transpordiamet esitas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile arvamuse
avaldamiseks projekteerimistingimuste eelnõu riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–
Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu ehitusprojekti
koostamiseks. Projekteerimistingimuste alusel projekteeritakse ajutise lahendusena
ka olemasoleva samatasandilise Kaliküla ristmiku ümberehitamine olukorraks, kus
Põltsamaa möödasõidu realiseerimisel ei ole eraldatud piisavalt rahalisi vahendeid
terviklahenduse (2+2 ristlõikega põhimaantee lahendus koos Kaliküla liiklussõlmega)
realiseerimiseks. Käesolevaga esitab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium oma
seisukoha ruumilise planeerimise korraldamise valdkonnast.
Projekti eesmärk on riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-
128,7 asuva Kaliküla lõigu projekteerimine 2+2 ristlõikega maanteeks koos
eritasandilise liiklussõlme ja teiste I klassi maantee toimimiseks vajalike teede ja
rajatistega. Samuti Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaa maakonnaplaneeringuid
täpsustava teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-
Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0 -183,0” kavandatud teede ja rajatiste
asukohtade ja lahenduste täpsustamine projekteeritaval lõigul, teemaa vajaduse
määramine ning projektalal liikuvusvajaduste väljaselgitamine ja hindamine ning
liikuvuse tagamine erinevatele transpordiliikidele.
Tutvunud esitatud materjaliga märgime, et projekteerimistingimuste koostamisel on
arvestatud Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaa maakonnaplaneeringuid täpsustava
teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn- TartuVõru- Luhamaa trassi
asukoha täpsustamine km 92,0 -183,0”. Samuti on arvestatud kehtiva Jõgeva
maakonnaplaneeringuga 2030+. Projekteerimistingimustega täpsustatakse teemasid,
mida ei olnud võimalik määrata maakonnaplaneeringu täpsusastmes.
Otsus:
Võtta arvamus teadmiseks ja lugeda, et Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil
puuduvad ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule.
7 Telia Eesti AS
20.03.2024 nr EC.1-
5.1/332-1
Riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla
lõigul puuduvad Teliale kuuluvad siderajatised.
Põhjendus:
Transpordiamet kaasas Telia Eesti AS projekteerimistingimuste menetlusse, sest Maa-ameti
kitsenduste kaardirakenduse andmetel jääb riigitee 14173 Kaliküla-Lustivere tee paremale
poole Telia Eesti AS-le kuuluv sideehitis. Projekteerimistingimuste lisaks oleva
eskiislahenduse kohaselt on projektiga hõlmatud alal puutumus nimetatud sideehitisega.
Otsus:
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
6
Juhul kui projekti koostamisel selgub, et on puutumus Telia Eesti AS-le kuuluva
sideehitisega, taotleda projekteerimistingimuste punkti 5.8.2 alusel kommunikatsiooni
valdajalt tehnilise tingimused.
8 Eesti Lairiba Arenduse
Sihtasutus (edaspidi
ELASA)
21.03.2024 nr 4111-
1.17/141
Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA) sidevõrgu haldaja, AS Connecto Eesti,
kooskõlastab projekteerimistingimuste eelnõu.
Projekti alasse jääb ELASA sidevõrgu objekt ELA081. Projekteerimisel taotleda
ELASA sidevõrgu haldajalt projekteerimise tehnilised tingimused ja projekti
valmides kooskõlastada see Eesti Lairiba Arenduse SA võrguhalduse infosüsteemi
(ELVI) kaudu https://elvi.elasa.ee/.
Otsus:
Projekti koostamisel taotleda ELASA sidevõrgu haldajalt projekteerimise tehnilised
tingimused ja projekti valmides kooskõlastada see (ELVI) kaudu https://elvi.elasa.ee/.
9 Elektrilevi OÜ Elektrilevi OÜ pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud
projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.
2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud
Jrk
nr
Kinnisasja nimi ja
katastriüksuse tunnus
Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas
1 Jõekalda
61801:001:0845
Tammekivi
61801:001:0843
Transpordiamet algatas projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 2 (E263)
Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu
ehitusprojekti koostamiseks.
Soovin esitada oma ettepaneku nimetatud lõigu osas:
1. Soovin müratõkke seina paigaldust alates Tammekivi kinnistust kuni Suudari silla
lõpuni.
Põhjuseks elukeskkonda häiriv maanteemüra.
2. Ühendada Kaliküla kergliiklusteed selliselt, et oleks võimalus liikuda Jõekalda
kinnistust läbi Kaliküla Põltsamaani.
Põhjuseks maantee ebaturvalisus jalakäijale ja ratturile ning puudub võimalus liikuda
ilma autota.
Põhjendus:
Vastavalt projekteerimistingimuste punktis 5.11 toodule viiakse projekti koosseisus läbi
mürauuring, mille käigus selgitatakse välja müraleevendusmeetmete vajadus ja asukohad.
Projekteerimistingimuste lisaks olevalt eskiisilt nähtub, et kergliiklusteed on plaanis
kavandada liiklussõlme eesmärgiga luua ühendused bussipeatuste vahel. Kaliküla
liiklussõlmest Jõekalda kinnistuni kulgev kogujatee teenindab kuni teemaplaneeringu
terviklikuma lahenduse realiseerimiseni ainult mõnda üksikut kinnistut, mistõttu on
vähese kasutuse tõttu sellel kogujatee lõigul põhjendatud sõidukite ja kergliiklejate ühine
liiklusruum.
Selgitame, et kergliiklusteede kavandamisel lähtutakse Transpordiameti juhendist
„Kergliiklustaristu kavandamise juhend“. Viidatud juhendi tabelis 1 on vastavalt sõidutee
kiirusele ja liiklussagedusele, tee liigile ning kergliiklejate hulgale kirjeldatud, kas
põhjendatud on sõidukite ja kergliiklejate ühine liiklusruum, vähemalt 0,75 m laiuse
kindlustatud peenra või eraldiseisva kergliiklustee rajamine. Lisaks selgitame, et
uuringute kohaselt jäävad keskmised jalgsikäigu vahemaad 2-4 km piiresse, rattaga sõites
kuni 10 km. Kirjas viidatud vahemaa Jõekalda kinnistust Põltsamaani (keskuseni) on
ligikaudu 7 km. On tõenäoline, et sellist vähemaad läbitakse jalgrattaga mitte jalgsi.
Arvestades kavandatava kogujatee perspektiivset liiklussagedust, kiiruseid ning
kergliiklejate vähest hulka ja vahemaa pikkust on antud juhul põhjendatud kaaluda
sõiduteele laiemate peenarde, mitte eraldiseisva kergliiklustee rajamist.
Otsus:
1. Müratõkkeseinad projekteerida vastavalt mürauuringu tulemustele.
2. Kaaluda projekteerimisel kergliiklejate liikumise soodustamiseks kogujateele laiemate
kindlustatud peenarde kavandamist vastavalt juhendile „Kergliiklustaristu
kavandamise juhend“.
2 Maasingu
61606:002:0189
Nurga
61606:002:0931
Tupitsa
61606:002:0820
Juhani
Juba esimesest kirjast ja suhtlusest alates olen rääkinud mahasõitudest järgnevatele
kinnistutele:
Loimu 61606:002:0221
Juhani 61801:001:0860
Minuni jõudnud info põhjal need mahasõidud ka pidi projekti lisatama kuid
eskiisprojektis neid siiski ei kajastu?
Põhjendus:
Vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.2.7 lahendatakse projektiga juurdepääs
kinnistule või kinnistu osale, millel projektlahenduse tõttu kaob juurdepääs.
Projekteerimistingimuste punkt 5.2.2.4 täpsustab, et 2+2 ristlõikega maantee lahenduse
korral likvideeritakse põhimaanteelt samatasandilised ristumiskohad ning juurdepääsud
lahendatakse kogujateede kaudu.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
7
61801:001:0860
Loimu
61606:002:0221
Juhani kinnistule juurdepääsu tagamiseks on eskiisjoonisel roosa värviga Kaliküla
liiklussõlme ning Jõekalda kinnistut ühendavale kogujateele näidatud Juhani kinnistu
juurdepääs. Arvestades, et Loimu kinnistule toimub praegu juurdepääs riigitee 2 km
127,64 asuvalt ristumiskohalt, mis 2+2 ristlõikega lahenduse korral likvideeritakse, on
põhjendatud põhjendatud põhimaanteest põhja suunas olevale kogujateele Loimu
kinnistule juurdepääsu tagamiseks mahasõidu projekteerimine.
Otsus: 1. Projekteerida Loimu ja Juhani kinnistutele juurdepääs tagamiseks mahasõit
projekteeritavatele kogujateedele.
3 Vahemetsa
61606:002:0160
Pahklepa
61606:002:0570
Kirjutan Teile Kaliküla 2+2 ristmikust oma nägemuse.
Pahklepa kinnistu juurdepääs Kaliküla - Lustivere teele, oleks ikkagi meie soov. Või
jalgsigi bussipeatusse ja sealt saab juba jalakäijate tee peale.
Teie joonistatud juurdepääs majale ei sobi. Looduslik suurvee ajaline oja jookseb teie
plaanitud tee kohta. Meie sissesõiduteel on pikk truup sellel kohal ja maja ees on kraav
ja on pandud toru sisse kohati kaardil helesinisega. Jookseb kuu aega suurvee ajal üle
Paju põllu Umbusi jõkke. Umbes teie kavandatud tee kohal. Mul jäi märkimata sinisega.
Joonistasin kaardil, kuidas ma näeks seda teed tumepunasega kaardil. Või siis minu tee
osa mustaga.
Meie tee on eratee ja ma arvan, et seda ei saa lihtsalt üles kaevata. see osa mida ei erastata
Teiseks, naabril on ka suur liiklus ja kui seda teed ei tehta tolmuvabaks. Siis on jama?
Kaart on eelmises kirjas.
Bussi peatused võiks olla valgustatud Päikesepaneelidega valgustitega.
2+1 ümberehitus
Kaliküla-Lustivere teel ei ole bussipeatust Kalikülas. Palun lisage bussipeatus ja ka
valgustus bussipeatusse kui ka rist tee valgustada suurema liikluse ajaks.
Maaomaniku poolt esitatud skeemidest on tehtud väljavõtted nendest kohtadest, mille
osas on esitatud ettepanekud.
Põhjendus:
Bussipeatuse vajadust riigiteel 1412 Kaliküla ühendustee selgitati ka 27.03.2024
toimunud eskiiside tutvustamisel. Transpordiameti esindaja selgitas, et kui antud asukohas
on vajadus bussipeatuse järele, tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Vastavalt
kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse
ülesanne mh korraldada valla- või linnasisest ühistransporti. Palume arvestada, et praegu
pole teada, millal Kaliküla lõigu ümberehitamine aset leiab, kuid see võib võtta aastaid.
Juhul kui juba praegu on vajadus bussipeatuse järele, tuleb olukorrale leida lahendus
kiiremini ning Transpordiamet soovitab selles küsimuses kohaliku omavalitsuse poole
pöörduda. Bussipeatuste asukohad vaadatakse põhiprojekti etapis koostöös kohaliku
omavalitsuse ja ühistranspordikeskusega uuesti üle ning kui selleks ajaks on bussipeatus
soovitud asukohta rajatud, arvestatakse lahenduses bussipeatuse olemasoluga.
Otsus: 1. Projekti koostamisel teha koostööd Pahklepa ja Paju kinnistute omanikega eesmärgiga
selgitada nende kinnistute juurdepääsutee asukoht.
2. Katendite lahendused selgitada projekteerimisel. Kaaluda Pahklepa ja Paju kinnistutele
juurdepääsu tagamiseks kavandatavale kogujateele tolmuvaba katte rajamist.
3. Põhiprojekti koostamisel teha koostööd kohaliku omavalitsuse ja
ühistranspordikeskusega eesmärgiga selgitada vajalikud bussipeatuste asukohad.
4. Vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.6.1 lähtuda valgustuse projekteerimisel
juhisest „Riigimaanteede valgustamise juhis“.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
8
4 Pajusoo
61801:001:1142
Kalilao
61801:001:1143
Tuisu
61601:001:0578
Tuisumäe
61601:001:0577
Lao
61606:002:0129
Paju
61601:001:0458
08.04.2024 e-kiri
Soovin kindlasti teha ettepanekuid kavandatava Kaliküla ristmiku ümberehitamise
kohta. Kuna ettepanekud peaksid olema kõigile arusaadavad ja vastama kehtivatele
seadustele, nõuetele, kulub selleks veidi rohkem aega, kui meile anti, ehk plaani
tutvustamisest Põltsamaa Kultuurikeskuses kuni 8-da aprillini. Saaksin arvestatava
ettepaneku teha 10.04 24, tööpäeva jooksul.
11.04 ja 15.04.2024 e-kirjad
Maaomanik edastas kahe e-kirjaga (11.04 ja 15.04.2024) kokku kolm eskiisi
omapoolsest nägemusest lahendusele ning avaldas soovi täiendavaks suhtluseks.
11.04.24 e-kirjas oli täiendav info:
Kevadel selgus kurb tõsiasi - truup Tallinn-Tartu all kinni! Puiduterminali hoovil
tõusis vee tase 70 cm.
Eskiis nr 1 (kõrvaltee on viidud üle põhimaantee):
Põhjendus:
08.04.2024 e-kirja teel pikendatud vastamistähtaega kuni 10.04.2024.
11.04.2024 e-kirjas toodud info, mis puudutas truupi riigitee nr 2 Tallinna-Tartu-Võru-
Luhamaa tee all ja Puiduterminali hoovi üleujutamist sai edastatud Transpordiameti
hooldepartnerile. Hooldepartner käis olukorda kontrollimas, mille tulemusena selgus, et
nii truup kui ka düüker, kuhu truup suubub, on puhas.
Projekti koostamisel on aluseks Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaa
maakonnaplaneeringuid täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-
Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“.
Projekteerimistingimustega täpsustatakse teemasid, mida ei olnud võimalik määrata
maakonnaplaneeringu täpsusastmes. Transpordiametile esitatud kirjas on seisukoht: Teie poolt pakutav idee on suurepärane plaan,
kümneid kordi suurema liiklusvoo juhtimiseks. Meie piirkonda iseloomustab rohke
põllumajandustehnika liiklus (ringteed ebasobivad). Põhiosa liiklusest, liiguks piki Tallinn-
Tartu mnt.-d (ringteed ebasobivad). Selgitame, et projekteerimistingimuste eelnõu lisaks
olnud eskiisis esitatud liiklussõlme lahenduses on arvestatud erinevate liiklejagruppide ja
liikumisvajadustega ning on projekteeritud selliselt, et on võimaldatud pöördeid igas
suunas. Ringristmikud rampide otstes koondavad erinevates suundades liikumisvajadused
ühte punkti, tagavad liikluse sujuvuse ning mõjuvad liiklust rahustavalt. Ilma
ringristmiketa tuleks liikumisvõimaluste tagamiseks sõlme piirkonda erinevatele
ühendusteedele rajada mitmeid T-kujulisi ristmikke. Iga ristmik on aga potentsiaalne
liiklusohtlik koht ning ristumiskohtade arvule ja vahekaugustele on nõuded reguleeritud
erinevates projekteerimisalastes juhendites. Eesmärk on nende hulka võimalikult
minimaalsena hoida ning pigem koondada ühte kohta, kust toimub liikluse jagunemine.
Transpordiamet tutvus esitatud eskiisidega. Oluliste erinevustena võrrelduna
projekteerimistingimuste lisaks oleva eskiisiga võib välja tuua, et esitatud lahendustega
pole Lao (katastritunnus 61606:002:0129) ja Rehe (katastritunnus 61606:002:0242)
kinnistute sihtotstarbeline kasutamine võimalik ning tähendaks nende kinnistute
omandamist. Niisamuti seab lahendus kitsendusi põhja pool olevatele Kaliküla kuivati
(katastritunnus 61606:002:0055) ja Rehe (katastritunnus 61801:001:0047) kinnistute
kasutamisele. Transpordiamet võttis esitatud lahenduste valguses ühendust Kaliküla
kuivati ja Rehe (katastritunnus 61801:001:0047) kinnistute omanikuga, kes selgitas, et ei
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
9
Eskiis nr 2 (põhimaantee on viidud üle kõrvaltee):
Eskiis nr 3 (kõrvaltee on viidud üle põhimaantee):
Esmaspäevane (15.04.2024) kommentaar oli ehk liialt lühike, nüüd selgitaksin Kaliküla
piirkonna inimeste arvamust pikemalt.
1. Teie poolt pakutav idee on suurepärane plaan, kümneid kordi suurema liiklusvoo
juhtimiseks. Meie piirkonda iseloomustab rohke põllumajandustehnika liiklus (ringteed
ebasobivad). Põhiosa liiklusest, liiguks piki Tallinn-Tartu mnt.-d (ringteed ebasobivad).
2. Teie joonisel on tunnel plaanitud mäe otsa. Projekteeritavast tunnelist Tallinna poole
langeb maapind 3m.
3. 2+2 mnt. äärde jääb 2 kinnistut, millede omanikud on nõus nende võõrandamisega, et
kogujatee saaks tuua põhimnt. kõrvale ja ristmiku saaks planeerida alale, mis nii ehk nii
põllumajandusliku otstarvet enam ei oma.
4. Hea oleks teada olemasoleva lahenduse ehitusmaksumust koos maade võõrandamise
kuluga. Meie poolt pakutav lahendus on arvatavasti odavam (vähemalt ei ole kulutatud
nii palju toidu tootmiseks vajaliku maad).
5. Pärast ehitise valmimist on vaja seda ka hooldata: talvised lume- ja libedusetõrjed,
suvised hooldusniited ca 11 ha. Me peame väga palju tööd tegema ja makse maksma, et
see kõik saaks toimuda.
nõustu ühendusteega paiknemisega vahetult Kaliküla kuivati kinnistu taga. Tema sõnul on
kinnistud soetatud perspektiiviga. Sooviks on tulevikus laieneda arendustegevusega
mõlemale kinnistule. Menetluses esitatud eskiisid seda võimalust halvendavad, sest
ringristmike vahele projekteeritud ühendustee poolitab perspektiivse arendusala.
Teemaplaneeringu täpsusastmes on kogujatee liitumine riigiteega 14173 Kaliküla-
Lustivere tee näidatud Rehepõllu (katastritunnus 61801:001:0052) ja Aedniku
(katastritunnus 61606:002:0271) kinnistute piirile. Põltsamaa möödasõidu eelprojekti
koostamisel sai piirkondlike põllumeestega suhtluse tulemusena nihutatud kogujatee
liitumise asukohta lõuna suunas.
Erinevustena võib veel välja tuua, et võrrelduna teemaplaneeringu lahendusega on esitatud
eskiisides nii rambid kui riste nihutatud Tallinna suunale selliselt, et riste paikneks
otsesihis kohaliku Kaliküla teega. Teemaplaneeringus on riste kavandatud otsesihis
riigiteega 14173 Kaliküla-Lustivere tee ning rambid on kavandatud Paju kinnistule
(katastritunnus 61601:001:0458). Transpordiametile 15.04 esitatud kirjas on seisukoht, et
projekteerimistingimuste lisaks oleval eskiisil on tunnel plaanitud mäe otsa.
Projekteeritavast tunnelist Tallinna poole langeb maapind 3m. Selgitame, et see info ei
vasta tõele. Topo-geodeetilise uuringu andmetele tuginedes on maapinna kõrguslik
erinevus eskiisides (projekteerimistingimuste lisaks olev eskiis ja maaomaniku poolt
esitatud eskiis) ligikaudu 1m.
Eskiiside nr 1 ja 2 puhul toome veel välja, et mõlemal pool põhimaanteed ringristmikke
ühendavale teele on kavandatud kaks ristmikku, kus kõrguslike lahenduste tõttu võib olla
keeruline tagada nõutavaid nähtavusi. Lisaks on iga ristmik potentsiaalne liiklusohtlik
koht nagu eelnevalt selgitatud. Projekteerimistingimuste lisaks olevas eskiisi on suurema
liiklusega teed koondatud ringristmikele ning on välditud ringristmikke ühendavale teele
täiendavate ristmike rajamist. Kaliküla liiklussõlmest Jõekalda kinnistu suunas
projekteeritud kogujatee näol on tulevikus teemaplaneeringu tervikliku lahenduse
realiseerumise korral tegemist olulise ühendusega Põltsamaa linna ja olemasoleva
Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee vahel, mis jääb kogujateeks (perspektiivne 2+2
ristlõikega põhimaantee peale Suudari silda on kavandatud uuele trassile). Seetõttu on
olnud teadlik soov see kogujatee ühendada ringristmikuga, et võimaldada sujuvad
manöövrid. Menetluses esitatud eskiiside kohaselt tuleks hetkel Jõekalda kinnistuni, aga
tulevikus piki kogujateed Tartu suunal liikumiseks läbida esmalt ringristmik ja seejärel
veel T-kujuline ristmik.
Eskiisis nr 3 on lahendatud riste mitte liiklussõlm. Lahendus erineb põhiolemuselt
teemaplaneeringu lahendusest. Riste võimaldab liikumisi Põltsamaa linna, Kaliküla ja
Lustivere külade vahel, kuid ei võimalda liitumisi ja hargnemisi põhimaanteelt. Näeme, et
selline lahendus piirab liikumisvõimalusi (sh ühistranspordile) ning põhjustaks
märkimisväärseid teekondade pikenemisi. Selle lahenduse korral jääks piirkonnas ainsaks
liitumisvõimaluseks põhimaanteega perspektiivne Puhu liiklussõlm. Kokkuvõttes, antud
asukohas on eesmärgiks liiklussõlme rajamine, mis võimaldab liikumisi erinevates
suundades, kuid riste kõiki liikumisvajadusi ei taga. Seega ei ole eskiis nr 3 võrdväärseks
alternatiiviks projekteerimistingimuste lisaks olevale eskiisile.
Transpordiametile esitatud kirjas on küsimus lahenduse ehitusmaksumuse ja maade
võõrandamise maksumuse kohta. Eskiisi staadium on paraku liialt üldine, et seda oleks
võimalik anda. Esmane eeldatav ehitusmaksumus selgub eelprojekti valmimisel ning
omandatavate maade maksumus maade omandamise menetluses.
Kokkuvõttes leiti kaalumise tulemusena, et esitatud eskiisid ei ole tervikuna
realiseeritavad, kuid samas sisaldavad mitmeid häid ettepanekuid, mis aitavad kaasa
maakasutuse optimeerimisele ja põllumaade killustamise vähendamisele. Seda eelkõige
Annikvere ja Kaliküla ristmike vahele projekteeritud kogujatee asukoha valikul ning
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
10
Siin on veel palju arutelukohti, aga sinna võiks kaasata ka kohaliku kogukonda, läbi
esindaja näiteks. põhimaanteest põhja poole projekteeritud kogujatee ühendamisel riigiteega 14173
Kaliküla-Lustivere tee. Nende kogujateede toomisel põhimaantee äärde tekib üks
trassikoridor, mille tulemusena on maakasutus optimaalsem. Põhimaanteest põhja poole
jääva kogujatee asukoha muudatuse küsimuses pöördus Transpordiamet Kaliküla kuivati
(katastritunnus 61606:002:0055) ja Rehe (katastritunnus 61801:001:0047) kinnisasjade
omaniku poole. Nimetatud kinnisasjade omanik vastas 26.04.2024 e-kirja teel: Mulle
sobib see eskiis, kus kogujatee kulgeks Rehe kinnistul oleva aia eest, mille olete edastanud
26.04.2024.
Väljavõte 26.04.2024 edastatud eskiisist, kus põhjapoolsem kogujatee on toodud
põhimaantee äärde:
Kuivõrd lõunapoolse kogujatee toomine põhimaantee äärde tähendaks Lao ja Rehe
(katastritunnus 61606:002:0242) kinnistutel asuvate hoonete lammutamist, pöördus
Transpordiamet seisukoha saamiseks Rehe kinnistu omaniku poole. Kinnistu omanik
vastas 26.04.2024 Transpordiameti pöördumisele järgnevalt:
Olen küll nõus terve kinnistu võõrandamisega kui sellest tulenevalt tuleb mõistlikum või
parem lahendus. Aga kindlasti määrab ka ostuhind asja, sest arusaadav, et poolmuidu ei
tahaks maalapist loobuda. Ja kindlasti tahaks teada kui kindel see asi on, sest oli plaan
selle aasta suvel püstitada sinna ca 200 ruutmeetrise pinnaga laohoone. Kui kaua võib
aega võtta kõige selle selgumine.
Lõunapoolse kogujatee põhimaantee äärde toomisel oli kaalumise ajendiks ka
põhimaantee ääres olemasolevalt Rehe kinnistu müraolukorra leevendamiseks rajatud
müratõkkeseina ja -valli kombineeritud lahendus. Nimelt on projekteerimisel selgunud, et
rajatud müraseina tuleb ümber ehitada. Juhul kui kogujatee tuua põhimaanteele lähemale
ning omandada Rehe kinnistu, siis puudub vajadus müratõkkeseina ümberehitamiseks.
Kokkuvõttes võimaldab kogujateede toomine põhimaantee äärde optimeerida
maakasutust, vähendada põllumaade killustamist ja äralõigete ulatust erakinnistutest ning
kujundada sellega meeldivam elukeskkond. Nimelt teemaplaneeringu järgses lõuna
poolses kogujatee asukohas jääksid kaks hoonestatud kinnistut põhimaantee ja kogujatee
vahele.
Teemaplaneeringu alusel on Põltsamaa möödasõidu projekteerimiseks antud
projekteerimistingimused Transpordiameti 07.01.2022 korraldusega nr 1.1-3/22/11
“Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km
108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koostamiseks”.
Kokkuvõttes nõustub Transpordiamet varasemalt Põltsamaa möödasõidu eelprojektis
projekteeritud kogujateede nihutamisega põhimaantee äärde. Suurusjärk, mille ulatuses
nihutamine toimub on näidatud projekteerimistingimuste lisaks oleval eskiisil.
Väljavõte eskiisist:
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
11
Nihutamine on kooskõlas 07.01.2022 antud projekteerimistingimuste korraldusega, milles
esitatud tingimuste kohaselt on lubatud lahendusi täpsustada.
Lisame, et maade omandamine on võimalik siis kui objekt lisatakse teehoiukavasse koos
kindlate ehitusaastatega. Maade omandamise protsess algab üldjuhul 2a enne ehitustööde
algust.
Otsus:
1. Projekteerida liiklussõlme lahendus kompaktsemaks.
2. Nihutada varasemalt Annikvere ja Kaliküla ristmike vahele projekteeritud kogujatee
ning põhimaanteest põhja suunas olev kogujatee põhimaantee äärde. Täpne lahendus
selgitada projekteerimisel.
5 Lillearu
61606:002:0121
U.T 08.04.24 e-kiri
Seoses riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7
Kaliküla planeeritava 2+2 teelõigu projekteerimisega olen saanud teilt ka
eskiislahenduse joonised ning on minul kui ühel maaomanikest on tekkinud
küsimused, mis vajavad teiepoolseid selgitusi.
Küsimused on järgnevad:
1.Miks ei ole riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7
Kaliküla planeeritava 2+2 teelõigu projekteerimisega seoses Annikvere ristmik TL-
4-1, Lisa 1 lisa 2 eskiislahendusel planeeritud ehitada sama tasandiliselt maha sõiduks
aeglustus- ja peale sõiduks kiirendusrajaga ning Tartu suunalt Annikvere pöörajatele
2+2 sõiduradasid läbiva aeglustusrajaga ristteega vaid on planeeritud mingi kallimaks
kujuneva kogujateede võrguga inimestelt annekteeritud maade arvelt?
2.Miks on riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7
Kaliküla planeeritava 2+2 teelõigu projekteerimisega seoses Kaliküla
mitmetasandilisele rismiku lahendus TL-4-1, Lisa 1 lisa 2 eskiislahendusel
planeeritud ligi 10ha suurust annekteeritavat põllumaad raiskavate ja ehituselt väga
kulukate ringristmikega, kelle jaoks sellist lahendust maal on vaja?
3.Miks ei ole riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7
Kaliküla planeeritava 2+2 teelõigu projekteerimisega seoses Umbusi jõe kohale TL-
4-1, Lisa 1 lisa 2 eskiislahendusel planeeritud ehitada 2+2 teede lahendusele vastavat
teist silda, et ei tekiks teede ahenemist, mida pole seni valmis ehitatud ja kasutatavatel
jõgesid ületatavatel sama riigitee 2+2 lõikudel esinenud?
4. Miks ei ole riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7
Kaliküla projekteeritav samatasandiline ristmik TL-4-1, Lisa 1 lisa 3 eskiislahendusel
planeeritud ehitada aeglustus ja kiirendus radadega ja põhimaantee äärest kulgevate
Selgitus:
1. Annikvere ja Kaliküla ristmike vahele on projekteeritud kogujateed vastavalt
Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaa maakonnaplaneeringuid täpsustavale
teemaplaneeringule „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi
asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“. Lisaks teedevõrgustikule on teemaplaneeringus
ära näidatud ka liiklussõlmede ja ristete põhimõttelised asukohad. Vastavavalt
kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi
Normid) § 22 lg 1 p 1 lahendatakse lõikuvad sõidusuunad eritasandilisena juhul kui
projektkiirus on 110 km/h ja rohkem. Projekteeritaval lõigul lähtutakse põhimaantee
projekteerimisel suurimast lubatud sõidukiirusest 120 km/h. Sama määruse § 23 lg 2 p
2 kohaselt ei tohi suundristmik teel, mille projektkiirus on 110 km/h ja rohkem
paikneda teisele suundristmikule või liiklussõlmele lähemal kui kaks kilomeetrit.
Suundristmik on füüsilise ohutussaare ning aeglustus- ja kiirendusrajaga ristmik, kus
liiklusvooga liitumine ja liiklusvoost lahkumine on võimalik üksnes läbi
parempöörde. Ristmike ja liiklussõlmede omavahelist kaugust määratakse ühe
ristmiku või liiklussõlme lõpp-punktist järgmise ristmiku või liiklussõlme
alguspunktini. Ristmiku ja liiklussõlme lõpp- ja alguspunktiks loetakse kohta, kus
lõpeb või algab äärmine geomeetriline element, nagu kiirusmuuterada või kõverik.
Käesoleval juhul ei oleks Normides nõutav vahemaa ristumiskoha ja liiklussõlme vahel
tagatud. Lisame, et Annikvere ristmiku sulgemine ei ole käesolevate
projekteerimistingimuste ese. Ristmiku sulgemine on reguleeritud Transpordiameti
07.01.2022 korralduses nr 1.13/22/11 “Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2
Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa (E263) km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa
möödasõidu ehitusprojekti koostamiseks”. Korralduse lisaks olevas arvamuste ja
kooskõlastuste koondtabelis oleme mh põhjendanud, et Annikvere ristmiku säilitamine
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
12
liitumisteedega vaid on plaanis kusagilt kaugemalt Tallinna või Tartu kaudu
kulgevate kogujateedega?
Mulle tundub, et projekteerija pole ise vist kunagi maal elanud ega maad omanud ning
ei oska ega tea hinnata selle väärtust nii nagu seda väljaspool pealinna elavad
inimesed oskavad. Olen vajadusel valmis arutlema projekteerijaga planeeritavate
riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa lõikude osas ja andma ka
omapoolset nõu, mis aitaks lahendada paljude maaomanike muresid. Aitäh.
pole majanduslikult põhjendatud ega liikluskorralduslikult vajalik. Olemasolev ja
projekteeritav teedevõrgustik tagab liikumised kõikides suundades ja kõikidele
liiklejagruppidele, mida ka olemasolev Annikvere ristmik võimaldab.
2. Kaliküla liiklussõlm on projekteeritud põhimõttel, et liikumine oleks võimalik kõikides
suundades. Ringristmikud rampide ning ühendusteede liitumisel tagavad liikluse
sujuvuse, rahustavad liiklust ning võimaldavad liikluse koondamist ühte punkti. Ilma
ringristmiketa tuleks liikluse tagamiseks rajada ühendusteedele mitmeid T-kujulisi
ristmikke, mille näol on aga tegemist potentsiaalsete konfliktikohtadega. Lisaks sellele
on erinevate projekteerimisalaste juhendmaterjalidega seatud ristumiskohtade arvule
ja vahekaugustele nõuded, mis tähendab seda, et nende kavandamisele kehtivad
piirangud. Eesmärk on liitumiste arvu vähendada.
3. Teemaplaneeringu tervikliku lahenduse kohaselt on kavas 2+2 sõidurajaga maantee
ehitamine ka üle Suudari silla, kuid teemaplaneeringut realiseeritakse etapiviisiliselt.
Koostatava projekti puhul on lähteülesandeks 2+2 sõidurajaga maantee kokkuviimine
enne Suudari silda.
4. Selgitame, et ajutisel samatasandilise ristmiku lahendusel on Kaliküla ristmikul
Tallinna-Tartu suunaliselt projekteeritud nii aeglustus- kui ka kiirendusrada. Tartu-
Tallinna suunaliselt on ristmikule projekteeritud aeglustusrada. Kiirendusrada Kaliküla
suunalt Tallinna poole liikumiseks pole projekteeritud vähese liiklejate arvu tõttu.
Selgitame ka siin, et kogujateed on projekteeritud vastavalt teemaplaneeringu
lahendusele. Nende vajadus ka samatasandilise ristmiku lahenduse korral tuleneb
sellest, et Põltsamaa möödasõidu realiseerimisel on liiklusohutuse kaalutlusel vajalik
Annikvere ristmiku sulgemine. Nimelt on Põltsamaa möödasõidul suurimateks lubatud
sõidukiirusteks 120 km/h. Põltsamaa möödasõidu kokkuviimine olemasoleva
põhimaanteega toimub Annikvere ristmiku piirkonnas, kus sõidukiirused on suured
ning manöövrite sooritamine ei ole ohutu. Isegi kui Põltsamaa möödasõidu
realiseerimisel ei leita vahendeid olemasoleva Kaliküla 2+1 ristlõikega maantee ümber
ehitamiseks 2+2 ristlõikega maanteeks, on kogujateed osa terviklahendusest, mis
võimaldab liikumisi kõikides suundades ja kõikidele huvigruppidele.
5. Viitate kirjas annekteerimisele. Selgitame, et teeprojekti realiseerimiseks vajaliku
täiendava maa omandamisel ei ole tegemist annekteerimisega. Maade omandamise
menetlus käib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel. Omandatava
maa väärtuse selgitamiseks hangib Transpordiamet sõltumatult hindajalt hinnangud
igale kinnisasjale, millest on vajalik äralõige. Hindaja ülesandeks on koguda asjakohast
infot kinnisasja väärtust mõjutavate asjaolude kohta (muude hüvitamist vajavate
tingimuste nagu rendi/üürilepingud, toetused, metsa raadamine jms info). Kokkuvõttes
on hindaja kohustuseks välja selgitada maatüki parim kasutus ja sellest tulenev hüvitis
ning Transpordiameti huvi on maksta maaomanikule õiglast hüvitist.
Otsus:
Lugeda, et kinnisasja omanikul puuduvad ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule.
6 Lillearu
61606:002:0110
Ü.A. 08.04.24 e-kiri
Lillearu
61606:002:0121
Vastavalt Teie kirjale 19.03.2024 nr 8-1/23-106/4740-1 tuleb oma arvamus või
ettepanek avaldada hiljemalt 08.04.2024.
Seoses sellega soovin täpsustust ja väikest muudatust.
Olen Lillearu kinnistu 61606:002:0110 omanik /…/ ja minu soov on, et minu
kinnistule rajatavad Nõmme bussipeatused oleks Lillearu ja Maasingu
61606:002:0189 põllumaade kohal, mitte nii nagu praegu on planeeritud, et
lõunapoolne bussipeatus on Lillearu põllumaal ja põhjapoolne õueala kohal.
Soov oleks, et põhjapoolne bussipeatus oleks praeguse lõunapoolse bussipeatusega
kohakuti ja lõunapoolne Maasingu põllumaa kohal. See kergendaks ka põhjapoolsete
Põhjendus:
Bussipeatused Annikvere ja Kaliküla ristmike vahelisele kogujateele on projekteeritud
Skepast&Puhkim OÜ töös nr 2020-0042 „Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojekt. Põltsamaa
möödasõit“. Bussipeatuste asukoha valikul tehakse koostööd kohaliku omavalitsuse ja
ühistranspordikeskusega. Seniste arutelude tulemusena oleme jõudnud lahenduseni, kus
2+2 ristlõikega maantee korral lahendatakse bussipeatused liiklussõlmes ja vahetult selle
lähistel. Soovite teada, kuidas saavad trassist põhja poole jäävate kinnistute elanikud üle
suure trassi lõunapoolsele kogujateel olevasse bussipeatusesse bussi peale, kui keskelt
teepiire kinni ehitatakse? Kaliküla ristmikul asuvad bussipeatused jäävad neist rohkem
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
13
kinnistute elanikel turvaliselt üle Tallinn-Tartu trassi tulekut ja kohe põhjapoolsesse
bussipeatusesse jõudmist, et Põltsamaale sõita.
Siit ka täiendav küsimus, et kui Tallinn-Tartu trass tulevikus kunagi
neljarealiseks ehitatakse, siis kuidas saavad trassist põhja poole jäävate kinnistute
elanikud üle suure trassi lõunapoolsele kogujateel olevasse bussipeatusesse bussi
peale, kui keskelt teepiire kinni ehitatakse? Kaliküla ristmikul asuvad bussipeatused
jäävad neist rohkem kui kilomeetri kaugusele. Milline lahendus neile on?
Kui eelmise projektiga, mis hõlmas Põltsamaa möödasõidu projekteerimist öeldi, et
kõik risted lähevad üle Tallinn-Tartu trassi, siis Kaliküla ristmiku projekteerimisel
nüüd viiakse Lustivere-Kaliküla tee hoopis alt tunnelisse. Kas on kaalutud või küsitud
eskiisi ka Lustivere-Kaliküla tee trassist üle viimise kohta ja millised oleks sel juhul
võimalikud mahasõidu-pealesõidu variandid?
Kaliküla ristmikul oleva ettevõtte Puiduterminal 24 omanik /…/ ütles, et kui talle
konkreetselt öeldakse, kui suur osa temale kuuluvast kinnistust ära võõrandatakse ja
kas talle ka aia ehitus kompenseeritakse, siis pole ta läbirääkimiste pidamise vastu, et
põhjapoolne kogujatee asukoht oleks tema ettevõtte ja Tallinn-Tartu trassi vahel.
Vähemalt nii ütles ta mulle, kui temaga suhtlesin.
kui kilomeetri kaugusele. Milline lahendus neile on? Selgitame, et 2+2 ristlõikega
maantee lahenduse korral ei ole kavas rajada bussipeatuseid kogujateele sellesse asukohta,
kus praegu põhimaantee ääres asuvad „Nõmme“ nimelised bussipeatused.
Bussipeatustesse on võimalik liikuda piki kogujateid. Põhimaanteest põhja poole jäävale
kogujateele ei ole ühistransporti kavandatud. See jääb valdavalt kasutusele
põllumajandustehnikale ja kinnistutele juurdepääsuks. Liiklussagedus sellel teel jääb
madalaks. Põhimaanteest lõuna poole jäävale kogujateele kaalutakse projekteerimisel
jalakäijate liikumise lahendamiseks laiemate teepeenarde kavandamist. Bussipeatustesse
jalgsi läbitava vahemaa osas selgitame, et vahemaa pikkus on sõltuvuses elanike arvuga.
Mida rohkem on elanikke, seda väiksem on vahemaa bussi peale liikumiseks.
Suurusjärgud, mida arvestatakse on järgmised: kuni 500 elanikku – kuni 3 km; kuni 1000
elanikku – kuni 2 km; üle 1000 elaniku – kuni 1 km. Kõnesolevas piirkonnas on asustus
hõre, mistõttu oleme leidnud, et bussipeatuste kavandamine on põhjendatud kompaktselt
liiklussõlme, kust on võimalik liikuda igas suunas ning bussipeatused saavad omavahel
ühendatud kergliiklusteedega.
Samatasandilise ristmiku lahenduse korral on praeguse parima teadmise juures olnud
sooviks lahendada bussipeatused Kaliküla ristmiku piirkonda kavandatavas busside
tagasipöördekohas ning Lillearu kinnistu piirkonda kogujateele bussipeatuseid mitte
kavandada. Ristmiku piirkonda on jalakäijatele loodud turvalisemad teeületamise
võimalused, kus põhimaanteed on võimalik ületada sõiduraja kaupa. Ka siin kehtib
selgitus, et hajaasustuses rajatakse bussipeatuseid hõredamalt ning Kaliküla ristmiku
piirkonda kavandatavatesse bussipeatustesse on võimalik liikuda piki kogujateid.
Kaliküla liiklussõlmes teede asetuse osas on eskiisi staadiumis kaalutud põhimaantee
viimist üle väiksema liiklussagedusega kõrvaltee kui ka vastupidiselt kõrvaltee viimist üle
põhimaantee. Variantide kaalumisel osutuks valituks põhimaantee viimine üle kõrvaltee.
Määravaks said järgmised põhjused. Põhimaantee viimine üle on majanduslikult
mõistlikum. Antud asukohas toetab seda lahendust maastik. Nimelt on perspektiivse riste
asukohas nö lohu koht, mida on võimalik ära kasutada kõrvaltee läbiviimiseks
põhimaantee alt. Põhimaantee üle viimine on materjalide kasutamise seisukohalt vähem
ressursimahukas. Lisaks on sellise lahenduse korral tagatud jalakäijatele mugavamad
liikumisvõimalused ning tagab liikumise eriveostele.
Põhjapoolse kogujatee asukoha muudatuse osas on Transpordiamet olnud suhtluses
Kaliküla kuivati (katastritunnus 61606:002:0055) ja Rehe (katastritunnus
61801:001:0047) kinnisasjade omanikuga. Täpsem selgitus põhjapoolse kogujatee
lahenduse osas on toodud puudutatud isikute arvamuse nr 4 juures (lk 10).
Kokkuvõttes kaalutakse põhjapoolse kogujatee projekteerimist kogu ulatuses
põhimaantee äärde. Kogujateede projekteerimist reguleerivad Transpordiameti
07.01.2022 korraldusega nr 1.1-3/22/11 antud projekteerimistingimused.
Otsus:
Bussipeatuste asukohad ja lahendused selgitada projekteerimisel.
7 Kingu
61601:001:0575
Elan kahjuks Eestist väljaspool ja pole võimalik kohale vaatama minna.
Samas tahaksin teada anda enda poolse nägemuse, nimelt ehitati praegune maantee
mõned aastad tagasi ning siis öeldi et töö on lõpetatud, nüüd aga tahab riik jälle
eraisiku maad ära võtta ja uut teed ehitada/laiendada.
Arvan et selle peale oleks tulnud mõelda varem ja praegust olukorda arvestades peaks
asjaga leppima et on saanud selline tee kui sai ja see uus projekt peaks ära unustatama.
Arvestades ka hetkelist finantsilist seisu nii riigis kui inimestel. Raha raisatakse
plaanide ja asjade tegemisele et siis jälle uut raha selle peale panna et värskelt valmis
asja muutma hakata.
Selgitus:
Selgitame, et projekti koostamisel on aluseks Järva maavanema 30. novembri
2012 korraldusega nr 423, Jõgeva maavanema 23. novembri 2012 korraldusega nr 1-1/396
ja Tartu maavanema 21. novembri 2012 korraldusega nr 686 kehtestatud teemaplaneering
„Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km
92,0-183,0“. Projekteerimistingimustega täpsustatakse teemaplaneeringuga kavandatud
teede ja rajatiste asukohti ja lahendusi, kuid põhiolemuselt järgib projekteerimistingimuste
lisaks olev eskiis teemaplaneeringu lahendust. Riigiteede arendamisel on aluseks
Vabariigi Valitsuse teehoiukava. Hetkel kehtiv teehoiukava on koostatud aastatele 2024-
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
14
Teiseks arvan et kui teed tahate laiendada siis peaksite seda tegema teiselt poolt teed
maad juurde võttes ja tegelikult ei peaks seda teed üldse ehitama.
Minu nägemus on et pensioni eas seal kodu saaks rajada, nüüd on riik maast tüki ära
võtnud ja tahab nüüd suuremat tükki ära võtta. Selle tulemusena aga on minu kui isiku
tulevik seal ebaselge.
Müra-aeda müra vähendamiseks ei ehitatud, juba praegugi tuleb müra hoovile nii et
tavalise häälega ei ole võimalik rääkida.
Kompensatsioon on minimaalne, kui sedagi sest kaasa lisatud dokumentidest tavaline
eestlane miskit konkreetset selle kohta välja pole võimalik lugeda.
Unistan tulevikus lammaste kasvatamisest ja viinamarjade kasvatamisest oma maal
kuid loomad sellise suure tee kõrval ei tunne ennast hästi, ning see mida kasvatada
saab autode ja transpordivahendite väljaheidete mustusega kaetud.
Kas pole mitte nii et peaks hoopis autode kasutust piirama ,mitte ehitama suuremaid
teid et neid rohkem saaks?
Kas te oma koduõuest annaksite tüki ära uue tee ehitamiseks? Võibolla oleks parem
kui teie koduõuest tee läbi ehitata?
Või ehk oleks variant kui riik annaks kuskil minu valitud kohas sama suure maatüki
mis vastaks minu kaliküla maatüki suurusele et saaksin omale kodu luua?
2027 ning sellele ajavahemikule pole Kaliküla lõigu ümberehitamist ette nähtud.
Ettevalmistavad tegevused on aga põhjendatud, kuna need on ajamahukad.
Praeguse parima teadmise kohaselt (eskiisile tuginedes) on Kingu kinnistust täiendava
maa omandamine vajalik põhimaantee äärde kogujateede rajamiseks. Kogujateede tarbeks
vajalikust äralõikest on Transpordiamet teavitanud 03.07.2023 kirjaga nr 8-1/21-
110/14715-1. Samas kirjas oleme teavitanud, et Kaliküla lõigu eelprojektis hinnatakse üle,
kas Põltsamaa möödasõidu projektis projekteeritud kogujatee (mis jääb ka Kingu
kinnistule) maavajadust on võimalik optimeerida. Kirjutate, et võõranduste tõttu on
tulevik kinnistul ebaselge. Transpordiamet on vastupidisel seisukohal. Nimelt on hetkel
teemaplaneeringuga kinnistule määratud oluliselt ulatuslikumad piirangud, mille ulatuses
tuleb arendustegevuse soovi korral Transpordiameti nõusolek saada. Kuna eelprojektiga
määratakse teede asukohad ja maavajadus, siis on oluliselt lihtsam hetkel kehtivatest
ulatuslikest piirangutest loobuda ja arendustegevust võimaldada.
Omandatava maa väärtus selgitatakse maade omandamise menetluse käigus, mille käigus
hangib Transpordiamet sõltumatult hindajalt hinnangud igale kinnisasjale, millest on
vajalik äralõige. Hindaja ülesandeks on koguda asjakohast infot kinnisasja väärtust
mõjutavate asjaolude kohta (muude hüvitamist vajavate tingimuste nagu
rendi/üürilepingud, toetused, metsa raadamine jms info). Kokkuvõttes on hindaja
kohustuseks välja selgitada maatüki parim kasutus ja sellest tulenev hüvitis ning
Transpordiameti huvi on maksta maaomanikule õiglast hüvitist. Küsite kirjas ka
asendusmaa kohta. Selgitame, et üldjuhul hüvitatakse võõrandatava maa eest rahaliselt,
asendusmaa saamine on pigem alternatiiv kui riigil on asendusmaad pakkuda. Selle juures
on oluline vahetusmaa väärtus, vahetusmaad peavad olema sama sihtotstarbega ja
ühesuguses turupiirkonnas. Kui riigil asendusmaad pakkuda ei ole, siis vahetusmaa
otsimise töö jääb omaniku teha.
Kirjutate, et teile ei ole müratõkkeseina kavandatud. Selgitame, et projekti koostamisel
tehakse mürauuring, mille käigus selgitatakse müraleevendusmeetmete vajadus ja
asukohad.
Otsus:
Lugeda, et kinnisasja omanikul puuduvad ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
15
2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud
Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas projekteerimistingimuste menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust
avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
Altmäe 61606:002:0711
Andrese 61605:002:0392
Apri 61606:002:0650
Innu 61601:001:0181
Innupõllu 61601:001:0183
Jüripõllu 61801:001:1123
Kaasiku 61606:002:0900
Kaliküla farm 61606:002:0056
Kaliküla kuivati 61606:002:0055
Kaliküla silohoidla 61606:002:0052
Koroli 61605:002:0492
Kroodo 61601:001:0510
Kuusikmäe 61801:001:1265
Kõrtsi 61801:001:0465
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
Kösta 61605:002:1061
Künka 61601:001:0150
Lageda 61601:001:0453
Lageda 61801:001:0024
Maantee 61606:002:0190
Männi 61606:002:0128
Männiku 61606:002:0209
Nõmmiku 61606:002:0211
Nõmmiku 61601:001:0564
Pahla 61606:002:1280
Pihlaka 61606:002:0740
Pritsi 61606:002:0890
Punga 61605:002:0212
Rehe 61801:001:0047
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
Rehe 61606:002:0242
Rehepõllu 61801:001:0052
Roosipõllu 61606:002:0119
Saarevälja 61601:001:0149
Sinkamäe 61601:001:0138
Soo-otsa 61606:002:0097
Soovälja 61606:002:0099
Tamme 61606:002:1200
Tiidu 61606:002:0033
Tiidu 61801:001:0621
Tiigi 61601:001:0547
Tiigipõllu 61601:001:0548
Tolli 61606:002:0004
Tommi 61601:001:0220
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
Tuuliku 61801:001:0847
Uue-Lageda 61605:002:0872
Vallimäe 61601:001:0162
Vallipõllu 61601:001:0163
Vanatoa 61606:002:0260
Veskisaare 61606:002:0096
Õuemaa 61606:002:1120
Üti 61606:002:0290
* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse
projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).
KORRALDUS
02.07.2024 nr 1.1-3/24/526
Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 (E263)
Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7
asuva Kaliküla lõigu ehitusprojekti koostamiseks
Transpordiamet algatas 19.03.2024 projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 2 (E263)
Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu ehitusprojekti
koostamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 27 ja § 99 lõigete 1 ja 2 alusel.
1. ASJAOLUD
Projekteerimistingimuste menetluse esemeks olev riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee
km 125,9-128,7 asuv Kaliküla lõik paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnus
61605:002:1190; 61606:002:0980) Järva maakonnas Põltsamaa vallas Kaliküla ja Annikvere
külades.
Projekteerimistingimused antakse Järva maavanema 30. novembri 2012 korraldusega nr 423,
Jõgeva maavanema 23. novembri 2012 korraldusega nr 1-1/396 ja Tartu maavanema
21. novembri 2012 korraldusega nr 686 kehtestatud Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaa
maakonnaplaneeringuid täpsustava teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-
Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“ täpsustamiseks.
Projekti eesmärgid on:
riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu
projekteerimine 2+2 ristlõikega maanteeks koos eritasandilise liiklussõlme ja teiste I klassi
maantee toimimiseks vajalike teede ja rajatistega ning teemaplaneeringuga kavandatud
teede ja rajatiste asukohtade ja lahenduste täpsustamine projekteeritaval lõigul;
liikuvusvajaduste väljaselgitamine ja hindamine ning liikuvuse tagamine erinevatele
transpordiliikidele (sh jalakäijad ja jalgratturid, ühistransport, raskeveokid, transiitliiklus,
põllumajandus, jms);
teede ehitamiseks ja hooldamiseks vajaliku teemaa määramine.
Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lõike 2 alusel käsitletakse
teemaplaneeringut (mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku
planeering) riigi eriplaneeringuna planeerimisseaduse tähenduses. Sama seaduse § 13 lõike 4
alusel võib eelnimetatud planeeringut täpsustada ehitusseadustiku §-s 27 sätestatud
2
projekteerimistingimustega. Lisaks ehitusseadustiku § 27 lõikes 4 sätestatud tingimustele võib
täpsustada joonehitise asukohta planeeringus näidatud joonehitise ja selle kaitsevööndi jaoks ette
nähtud koridori osa piires.
Projekteerimistingimustega täpsustatakse teemasid, mida ei olnud võimalik määrata
maakonnaplaneeringu täpsusastmes (projekti koostamiseks vajalikud uuringud, teede ja rajatiste
täpsustatud asukohad, juurdepääsud kinnisasjadele, olemasoleva teedevõrgu ümberehitus,
bussipeatused, rajatised, sh ulukirajatised, müratõkkerajatised, keskkonnamõjude leevendamise
meetmed, kergliiklusteed, kogujateed, parklad, teevalgustus, tehnovõrkude ümberehitus, vms).
Projekteerimistingimuste lisaks olevatel eskiisidel põhimaanteest lõuna suunas paikneva
kogujatee projekteerimine Annikvere 1 ja Kaliküla ristmike vahele ning põhimaanteest põhja
suunas paikneva kogujatee projekteerimine Kaliküla ristmikust Tallinna suunas on reguleeritud
Transpordiameti 07.01.2022 korraldusega nr 1.1-3/22/11 „Projekteerimistingimuste andmine
riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km 108,1 128,1 Adavere ja Põltsamaa
möödasõidu ehitusprojekti koostamiseks“ ning ei ole käesolevate projekteerimistingimuste
esemeks.
2. MENETLUSE KÄIK
Transpordiamet kaasas pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse lisas 2 loetletud
menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 31 lõike 3 alusel.
Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud
asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega
EhS § 31 lõige 4 punkti 1 alusel.
Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud
asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada EhS § 31
lõige 4 punkti 2 alusel.
Võttes aluseks EhS § 26 lõike 5, teavitas Transpordiamet projekteerimistingimuste menetluse
käigus järgnevas tabelis loetletud kinnisasjade omanikke, kelle kinnistute osas võib
projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides
omandamise, sh sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse:
Katastritunnus Kinnisasja nimi Katastritunnus Kinnisasja nimi
61801:001:0384 Kaliküla tee 61801:001:0847 Tuuliku
61605:002:1061 Kösta 61801:001:0843 Tammekivi
61606:002:0129 Lao 61801:001:0845 Jõekalda
61601:001:0163 Vallipõllu 61601:001:0510 Kroodo
61606:002:0242 Rehe 61801:001:0465 Kõrtsi
61601:001:0162 Vallimäe 61606:002:0160 Vahemetsa
61601:001:0548 Tiigipõllu 61606:002:0570 Pahklepa
61801:001:0860 Juhani 61601:001:0458 Paju
3
Transpordiamet viis läbi projekteerimistingimuste andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on
muu hulgas kaasatud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud ning asutused ja
isikud, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega või
kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada.
Projekteerimistingimuste eelnõu kohta oli võimalik esitada arvamus või ettepanekud ajavahemikul
19.03–08.04.2024.
Transpordiamet korraldas projekteerimistingimuste menetluse käigus eskiisi tutvustuse
27.03.2024 kell 18.00-20.00 Põltsamaa Kultuurikeskuses.
Korralduse lisas 2 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja
kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ning
Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta.
Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt projekteerimistingimuste eelnõu
kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist,
loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei
soovinud projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 31 lõige 6).
Transpordiamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid
projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks
pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1.
3. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise
seaduse § 13 lõiked 2 ja 4, EhS § 27, § 99 lõiked 1 ja 2, majandus- ja taristuministri 03.12.2020
määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1 ning kooskõlas majandus- ja
taristuministri 02.07.2015 määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste taotluste ja
projekteerimistingimuste vorminõuded“, otsustab Transpordiamet:
4. OTSUS
1. Anda projekteerimistingimused riigitee 2 (E263) Tallinna‒Tartu‒Võru‒Luhamaa tee km
125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale
1.
2. Edastada projekteerimistingimuste andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul
menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel.
5. KORRALDUSE LISADE LOETELU
Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:
1. Kaliküla lõigu projekteerimistingimused koos lisadega;
2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel.
6. RAKENDUSSÄTTED
Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse
4
seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,
millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse
teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaie Kruusmaa
juhataja
planeerimise osakonna projekteerimise üksus