Kiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Ministeeriumid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse edastamine Esitame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Eesti Juristide Liidule, Riigiprokuratuurile , Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, TalTechi õiguse instituudile ja Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudile. VTK esitatakse teadmiseks Riigikogule. Palume Teil esitada oma kooskõlastus ja arvamused hiljemalt 26. augustil 2024.a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Timpson Minister /*Lisaadressaadid: Riigikohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Pärnu Maakohus Tartu Maakohus Viru Maakohus Tartu Halduskohus Tallinna Halduskohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus MTÜ Eesti Kohtunike Ühing Õiguskantsleri Kantselei Eesti Advokatuur Eesti Juristide Liit Riigiprokuratuur Registrite ja Infosüsteemide Keskus Tartu Ülikooli õigusteaduskond Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut Tallinna Tehnikaülikooli sotsiaalteaduskond Riigikogu Marilin Reintamm 680 3116 [email protected]

Meie 01.07.2024 nr 8-3/5169-1

1

20.06.2024.a

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja kohtute seaduse

muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus

1. Hagi tagamise avalduse läbivaatamine

2. Kohtunikuabi ja vanemkohtujuristi pädevuse laiendamine

3. Kiirmenetluse muutumine hagimenetluseks

4. Lihtmenetluse piirmäära suurendamine

5. Määruskaebusmenetlus ringkonnakonnakohtus

6. Kaja esitamine tagaseljaotsuse peale

7. Riigilõivu tagastamine kohtu algatusel

Sissejuhatus

Riigikohus ja esimese ning teise astme kohtud esitasid käesoleval aastal Justiitsministeeriumile

ettepanekud tsiviilkohtumenetluse optimeerimiseks. Justiitsministeeriumi ja Riigikohtu

koostöös koostatud väljatöötamiskavatsuse ettepanekuid arutati kohtute juhtide nõupäeval

03.05.2024.a ja kohtute haldamise nõukoja istungil 24.05.2024.a. Kohtute esimehed ja kohtute

haldamise nõukoja liikmed pidasid väga oluliseks, et Justiitsministeerium leiaks võimalusi

kohtute töökoormuse vähendamiseks ja töötaks välja vastavad seadusemuudatused.

Väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK) sisaldab tsiviilkohtumenetlust puudutavaid

ettepanekuid, mille eesmärk on kohtute töökoormuse optimeerimine, töökorralduse

efektiivistamine ja kohtumenetluse kiirendamine.

VTK-s tehakse ettepanek pikendada hagi tagamise avalduse läbivaatamise tähtaega,

suurendada kohtunikuabi ja vanemkohtujuristi pädevust, muuta kiirmenetlus hagimenetluseks

alles pärast hagi esitamist, suurendada lihtmenetluse piirmäära, esitada määruskaebus otse

ringkonnakohtusse, muuta kaja esitamise tähtaega ja luua võimalus riigilõivu tagastamiseks

kohtu algatusel.

Peamise muudatusena tehakse ettepanek maksekäsu kiirmenetluse korral loobuda praegusest

korraldusest, kus vastuväite või kättetoimetamise võimatuse korral saadetakse avaldus ilma

avaldaja sellekohase tahteavalduseta kohtusse. Samuti tehakse ettepanek võimaldada maakohtu

määrustele esitatud määruskaebuste suunamine otse ringkonnakohtule, v.a kohtunikuabide

määrustele esitatud kaebused. Lisaks nähakse ette, et hagita menetlustes esitatud

määruskaebused vaatab läbi üks ringkonnakohtunik.

Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) §-le 146 mõistab õigust ainult kohus. Kohus

on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega.

Õigusemõistmise võrdlustabelis „Justice Scoreboard 2023“1 paigutatakse Eesti kohtusüsteem

1 2023. aasta Euroopa Liidu õigusemõistmise tulemustabel (EU Justice Scoreboard 2023). Arvutivõrgus:

https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/policies/justice-and-fundamental-rights/upholding-rulelaw/eu-

justice-scoreboard_en

2

tõhususes ja menetluste kiiruses jätkuvalt Euroopa Liidu riikide etteotsa. Eesti asub esimeses

kohtuastmes tsiviil- ja haldusasjade lahendamiseks kuluva koguaja võrdluses jätkuvalt teisel

kohal Taani järgi. Kokkuvõtvalt on Eesti kohtumenetluse kiirus kolmes kohtuastmes tsiviil- ja

kaubandusasjades kuuendal ning haldusasjades neljandal kohal Euroopas. Seejuures on meie

riigi rahaline panus kohtusüsteemi ning kohtunike ja advokaatide arv 100 000 elaniku kohta

pigem tabeli viimases kolmandikus. Kahjuks tuleb tõdeda, et kohtute töökoormus on tasapisi

tõusmas, jõudlus aga tasapisi langemas ja menetlustähtajad pikenemas.2

2023. aastal saabus maakohtutesse lahendamiseks 35 116 tsiviilasja (kasv võrreldes 2022.

aastaga 0,7%) ja 51 072 maksekäsu kiirmenetlusasja (langus 1,2%).

Joonis 1. Maakohtutesse saabunud tsiviilasjade koguarvu muutus 2013.–2023. aastal.3

2023. aastal laekus 49,9% tsiviilasjadest Harju Maakohtusse, 23,7% Tartu Maakohtusse, 13,8%

Viru Maakohtusse ja 12,6% Pärnu Maakohtusse. Asjade lahendamise jõudlus4 jäi 93,8% (Tartu

Maakohus) ja 96,6% (Viru Maakohus) vahele.

Lahendatud tsiviilasjade üldine keskmine menetlusaeg maakohtutes oli 106 päeva. Maakohtute

võrdluses erines keskmine menetlusaeg 36 päeva, ulatudes 88 päevalt Tartu Maakohtus 124

päevani Pärnu Maakohtus.

2 V. Kõve. Ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta.

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/%C3%95igusalased%20materjalid/2023_oktoober_Riigikohtu_esim

ehe_ulevaade_kohtukorralduse_oigusemoistmise_ja_seaduste_uhetaolise_kohaldamise_kohta.pdf 3 K. Luha. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtute 2023. aasta menetlusstatistika kokkuvõte.

https://aastaraamat.riigikohus.ee/maa-haldus-ja-ringkonnakohtute-2023-aasta-menetlusstatistika-kokkuvote/ 4 Kohtu jõudlus asjade lahendamisel – aruandeperioodil saabunud ja lahendatud asjade suhe, mis näitab kohtu

toimetulekut asjade menetlemisel. Kui jõudlus on üle 100%, siis on jõudlus positiivne ja lahendamata asjade hulk

kohtus väheneb. Kui jõudlus on alla 100%, siis jõudlus on negatiivne ja lahendamata asjade hulk kasvab.

3

Joonis 2. Lahendatud tsiviilasjade keskmine menetlusaeg päevades maakohtutes 2015.–2023.

aastal.

Kõige pikemad on sisuliselt lahendatud hagiasjade menetlused. Sisuliselt lahendati

maakohtutes kokku 2649 tsiviilasja keskmise menetlusajaga 344 päeva. Sellest arvestusest on

välja jäetud tagaseljaotsusega lahendatud asjad. Hagita menetluste keskmine menetlusaeg on

70 päeva.

Tabel 1. Hagi- ja hagita menetluses lahendatud tsiviilasjade arv ja keskmine menetlusaeg

päevades maakohtutes 2023. aastal.

Ringkonnakohtutes oli 2023. aastal apellatsiooni- ja määruskaebemenetluses tsiviilasju 7,6% ja

kriminaalmenetlusasju 6,3% vähem, ent haldusasju 8,9% ja väärteomenetlusasju 14,3% rohkem

kui 2022. aastal.

4

Joonis 3. Ringkonnakohtutesse saabunud asjade koguarvu muutus 2013.–2023. aastal.

Apellatsioonimenetluses lahendati ringkonnakohtutes tsiviilasjad keskmiselt 239 päevaga

(Tallinna Ringkonnakohtus 267 ja Tartu Ringkonnakohtus 169 päevaga) ning

määruskaebemenetluses keskmiselt 90 päevaga (vastavalt 114 ja 39 päeva).

Joonis 4. Apellatsiooni- ja määruskaebusmenetluses lahendatud tsiviilasjade keskmine

menetlusaeg päevades ringkonnakohtute kaupa 2016.–2023. aastal.

5

Vaidlused maa- ja ringkonnakohtus on muutunud keerukamaks, nende lahendamine nõuab üha

rohkem ressurssi nii aja kui tööjõu mõttes ning vastavalt on pikenemas ka menetlustähtajad.

Kasvava töökoormuse tõttu ei saa kohtunikud vajalikul määral suunata olemasolevat ressurssi

keeruliste õigusvaidluste lahendamisele, vaid seda tuleb jagada keerukamate ja lihtsamate, sh

perspektiivitute ning esimeses astmes selgelt õiguspäraselt lahendatud asjade menetlemisele

ühetaoliselt.

Eelnevale tuginedes tuleb kahjuks tunnistada, et menetlustempo ja jõudlus on tasapisi pigem

halvenemas. Põhjuseid on selleks tõenäoliselt mitmeid, aga üks enam nähtav on lisaks asjade

mahukamaks ja keerulisemaks muutumisele ka kohtunike põlvkonnavahetus. Pensioneeruvad

kohtunikud lahendavad oma viimasel tööaastal vaid väheseid asju, uued kohtunikud vajavad

sisseelamiseks ja täiskoormuse saavutamiseks aega ja alati ei saagi neilt oodata varasema tempo

järgimist. Seega tuleb panustada noorkohtunike ettevalmistusse ja ka koolitusse, mh menetluse

juhtimise ja asjade lahendamise tõhustamiseks.5

VTK-s toodud ettepanekute eesmärk on eelkõige tagada kohtute efektiivsem ressursikasutus

ning töökoormuse optimeerimine, et kohtunikel jääks enam aega tegeleda keerukamate

õigusvaidlustega.

1. Hagi tagamise avalduse läbivaatamine

1.1. Probleemi kirjeldus

TsMS § 384 lg 1 kohaselt peab kohus lahendama hagi tagamise avalduse põhjendatud

määrusega hiljemalt avalduse esitamise päevale järgneval tööpäeval. Kohus võib hagi tagamise

avalduse lahendada hiljem, kui ta soovib kostja eelnevalt ära kuulata. Esialgsele õiguskaitsele

kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS 4771 lg 2).

Avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kohus üldjuhul lahendama hiljemalt

avalduse esitamise päevale järgneval tööpäeval.

Maakohtutes lahendati 2023. aastal hagi eeltagamise avaldust 212 kohtuasjas6. Osaliselt või

täielikult rahuldati 60 avaldust. Avalduse esitamise päeval lahendati 57 ja järgmisel päeval 79

avaldust. Hagi eeltagamiste avalduste keskmine menetluse aeg oli 2 kalendripäeva7. Kohtuasja

menetluse käigus lahendati vähemalt 591 avaldust.

Kohtunike tööjaotus nähakse ette kohtu tööjaotusplaanis (kohtute seaduse § 37 lg 1). Näiteks

Harju Maakohtus ei jaotata kohtunikule hagi tagamise, esialgse õiguskaitse ja eeltagamise

taotlusi haiguse, puhkuse, lähetuse ja koolituse ajal, tervise või enesetäiendamise päeval, isiku

kinnisesse asutusse paigutamise ja pikendamise taotluste jaotamise nädalal ning kaitseväe

õppekogunemisel osalemisel8. Hagi tagamise avaldusi ei jaotata kohtunikule juba puhkusele,

koolitusele, tervise- või enesetäienduspäevale eelneval päeval. Praegu seadusega ettenähtud

ülilühike tähtaeg toob kaasa hagi tagamise menetluse ümber jagamise vajaduse, kui kohtunik

on nt koolitusel või hõivatud teises asjas toimuva menetlusega. Ümberjagamine tähendab aga

5 V. Kõve. Õigus- ja kohtusüsteemi areng. Ettekanne kohtunike täiskogul 30. mail 2024 Pärnus.

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/1.%20Uudised/2024/T%C3%A4iskogu/Riigikohtu_esimehe_ettekan

ne_2024_t%C3%A4iskogul.pdf 6 Kohtute menetlusstatistika. https://www.kohus.ee/eesti-kohtud/kohtute-menetlusstatistika 7 Tegemist on statistilise näitajaga, mis mõõdab üldist avalduste lahendamisele kuluvat aega. 8 Harju Maakohtu tsiviilosakonna kohtunike tööjaotusplaan 2024.a. https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-

vormid/kohtute-toojaotusplaanid

6

seda, et asenduskorras hagi tagamise taotlust lahendav kohtunik peab endale selgeks tegema

materjalid, millega ta senini tegelenud ei ole. Lisaks tekitab ümberjagamine menetlusosalistele

kiusatust esitada samu hagi tagamise taotlusi korduvalt lootuses, et asja vaatab läbi teine

kohtunik, kes lahendab hagi tagamise taotluse teisiti (taotlejale soodsamalt).

Avalduse lahendamise lühikese tähtajaga kaasneb vältimatult kohtu suurem eksimisvõimalus

asja lahendamisel, kuid viivitamatu sekkumine on vajalik hagi tagamise eesmärgi täitmiseks.

Kohtu eksimisvõimalust tasakaalustab ühelt poolt hageja õigus taotleda hagi tagamist korduvalt

ning teiselt poolt kostja õigus hagi tagamine kõrgema astme kohtus vaidlustada.9

Kui avaldus esitatakse kohtule elektrooniliselt pärast tööpäeva lõppu, siis kohtunik saab

avalduse alles järgmisel päeval. Tegemist on avalduse esitamisele järgneva tööpäevaga ja

kohtunik peab juba samal päeval oma otsuse tegema.

Selleks, et kohtunik saaks hagi tagamise avaldust lahendada mõistliku aja jooksul, tehakse

VTK-s ettepanek avalduse lahendamise tähtaega pikendada praegusest ühest tööpäevast kolme

tööpäevani. Hagi tagamise avalduse kiireloomulisuse tagab ka kolme tööpäeva jooksul

lahendamine.

1.2. Eesmärk

VTK eesmärk on vähendada kohtu ja menetlusosalise menetluskoormust. Hagi tagamise

avalduse läbivaatamise tähtaja pikendamine võimaldab kohtunikul rohkem kohtuasja süveneda

ja teha põhjendatud otsus. Menetlusosaline saab kindluse, et tema avalduse läbivaatamiseks on

olnud kohtunikul aega ja hagi tagamata jätmine ei ole tehtud rutakalt.

Kuna kohtul on muudatuse kohaselt enam aega hagi tagamise taotlustesse süveneda, peaks

muudatusega kaasnema ka see, et menetlusosalised ei pea esitama hagi tagamise taotlusi

korduvalt ja kohtul väheneb menetluskoormus.

1.3. Võimalikud lahendused

Mitteregulatiivseid lahendusi probleemi lahendamiseks ei ole. Hagi tagamise avalduse

läbivaatamise aeg on määratud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga (edaspidi TsMS, § 384 lg 1).

Regulatiivse lahendusena on VTK-s välja toodud järgmine ettepanek.

Ettepanek tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmiseks

Muuta hagi tagamise avalduse läbivaatamise tähtaega. Kohus peab hagi tagamise avalduse läbi

vaatama põhjendatud määrusega hiljemalt avalduse esitamise päevale järgneval kolmandal

tööpäeval.

2. Kohtunikuabi ja vanemkohtujuristi pädevuse laiendamine

2.1. Probleemi kirjeldus

TsMS § 221 näeb ette kohtunikuabi pädevuse. Seaduses sätestatud juhul võib tsiviilasja

kohtuniku asemel lahendada ka kohtunikuabi. Kohtunikuabi võib teha ka asja lahendamist

ettevalmistava või muu korraldava määruse, mille peale ei saa edasi kaevata.

9 M. Kärson, S. Kärson. Tsiviilkohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne.

https://tsiviilkohtumenetluse-seadustik-ii.juuraveeb.ee/sisu/47535/_384_hagi_tagamise_avalduse_lahendamine

7

Kohtunikuabi võib teha toimikuga tutvumisloa andmisest keeldumise määruse (TsMS § 59 lg

6), lahendada menetlusabi taotluse (TsMS § 187 lg 4) , teha makseettepaneku, maksekäsu ja

maksekäsu kiirmenetlusega seotud muu määruse (TsMS § 4892), viia läbi üleskutsemenetlust

(TsMS § 499 lg 5), otsustada hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise (TsMS

§ 586 lg 5), teha kandeid kohtu peetavasse registrisse ja registri pidamise alaseid määruseid,

sealhulgas trahvimääruseid (TsMS § 595 lg 1). Pankrotimenetluses näeb kohtujuristi ulatusliku

pädevuse ette PankrS § 841, füüsilise isiku maksejõuetuse menetluses FIMS § 6.

Kohtunikuabide arvu määrab justiitsminister (KS § 1141). Kohtunikuabid on

kinnistusosakonna, registriosakonna ja maksekäsuosakonna koosseisus (KS § 15 lg 4, § 16 lg

4, § 161 lg 3). Kinnistus- ja registriosakonna kooseisus oli 2023. aastal 51 ja Pärnu Maakohtu

maksekäsuosakonnas 4 kohtunikuabi. Maakohtu tsiviilosakonna koosseisus kohtunikuabi

ametikohti ette ei ole nähtud. Kohtutes on ametis kohtujuristid, kes on pädevad tegema neid

toiminguid ja lahendeid, mida kohtumenetluse seaduse kohaselt on pädev tegema kohtunikuabi

(KS § 1251). Vanemkohtujuristiks saab isik, kes on vähemalt kolm aastat töötanud

kohtujuristina ja sooritanud kohtunikueksami. 01.06.2024.a seisuga on kohtutes ametis 14

vanemkohtujuristi.

Kohtute arengukava10 üheks oluliseks eesmärgiks on tõhustada õigusemõistmise tugipersonali

(sh kohtujuristide) tööd ning tegelda nende arendamisega. Kohtujuristi ametikoht loodi 2013.

aastal eesmärgiga tõhustada kohtumenetlusi ja tõsta õigusemõistmise kvaliteeti. Selle

saavutamiseks kehtestati kohtujuristidele ka samad kvalifikatsiooninõuded mis kohtunikele, sh

õigusteaduse magistrikraad ja kõrged kõlbelised omadused. Tänaseks on selge, et kohtujuristide

ametikoha loomine on end igati õigustanud, kohtumenetlus on muutunud kiiremaks ja

kvaliteetsemaks ning kohtujuristid moodustavad olulise osa kohtunike järelkasvust.

Kohtujuristidel on võimalik osaleda kohtunike järelkasvukavas (KS § 1252). Järelkasvukava on

kohtujuristi ajutine teenistus väljaspool kohut, kuhu ta on ametisse nimetatud, eesmärgiga

arendada teadmisi ja oskusi kohtuniku ametikohale kandideerimiseks. Selline programm aitab

hoida suure potentsiaaliga inimesi kohtusüsteemis ja toetada neid kohtunikuks saamisel.

Esimesed kohtujuristid osalesid kohtunike järelkasvukava programmis 2023 a sügisel.11

Programmis osalejad asusid väljaspool oma kohut tööle Riigikohtusse, maakohtusse,

ringkonnakohtusse Õiguskantsleri Kantseleisse ja advokaadibüroosse.

Eeltoodust hoolimata ei paku kohtusüsteem praegu vanemkohtujuristidele piisavalt

arenguvõimalusi. Selleks, et vanemkohtujuristid saaksid piisava ettevalmistuse

kohtunikukohale kandideerimiseks, tuleb senisest enam toetada nende arengut. Kohtunikuks

kandideerimisel vajavad kohtunikuabid ja kohtujuristid oma igapäevases töös võimalust

iseseisvalt vastutust kandes teha õiguslikke otsustusi. Neile tuleb pakkuda täiendavaid teadmisi

ja kogemusi kohtuistungi läbiviimisest ja väljaõpet kohtulahendite kirjutamiseks.

Vanemkohtujuristil peab olema võimalik teha suurema iseseisva otsustuspädevusega tööd.

Talle peab looma võimalused menetleda seaduses ettenähtud kohtuasju iseseisvalt. Sellisel

juhul tuleb need teatud liiki kohtuasjad jagada peale kohtusse saabumist menetlemiseks

kohtunikuabile või kohtujuristile.

10 Esimese ja teise astme kohtute arengukava 2020–2023.

https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/Esimese_ja_teise_astme_kohtute_arengukava.pdf 11 Riigikohtus algas kohtunike järelkasvukava programm

https://www.kohus.ee/ajakirjanikule/uudised/riigikohtus-algas-kohtunike-jarelkasvukava-programm

8

2.2. Eesmärk

VTK eesmärgiks on anda senisega võrreldes suurem iseseisev otsustuspädevus

kohtunikuabidele ja vanemkohtujuristidele. Vähem koormavamaid hagi tagamise meetmeid ja

teatud liiki hagita menetlusi on pädevad menetlema ka kohtunikuabid ja vanemkohtujuristid.

VTK muudatus annab võimaluse hoida kokku kohtuniku tööaega. Teisalt annaks see

kohtunikuabidele ja vanemkohtujuristidele võimaluse iseseisvalt vastutust kandes teha

õiguslikke otsustusi, mis ei ole õigusemõistmiseks põhiseaduse § 146 mõttes (nt

registripidamine, järelevalvemenetlused, mitmed hagi tagamise abinõud ja teatud liiki hagita

asjad) ja niimoodi omandada kogemusi, et kandideerida kohtunikuks.

VTK eesmärgiks on luua võimalused, mis toetavad kohtujuristide professionaalsuse tõstmist ja

kohtunikuametiks valmistumist. Maakohtu kohtunikuabid ja vanemkohtujuristid saavad

võimaluse lahendada teatud liiki hagi tagamisi ja hagita menetluse asju iseseisvalt.

2.3. Võimalikud lahendused

Kohtunikuabide ja kohtujuristide pädevus on reguleeritud seadusega. Täna on nendel ametnikel

juba pädevus viia läbi tervet rida hagita menetlusi, kuid asjade lahendamise pädevust neil ei

ole. Menetlust juhib kohtunik. Kohtunik vastutab ka siis, kui kohtujurist on tegelikult

dokumendid koostanud ja menetlust läbi viinud. Pädevuse laiendamise kaudu on kohtujuristidel

ja vanemkohtujuristidel võimalik iseseisvalt hakata läbi viima menetlusi. Seega

mitteregulatiivseid lahendusi probleemi lahendamiseks ei ole.

Regulatiivse lahendusena on VTK-s välja pakutud hagita menetluse liigid, mida võivad

kohtunikuabi ja vanemkohtujuristid iseseisvalt lahendada.

Ettepanekud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmiseks

Seaduses sätestatud juhul võib tsiviilasja kohtuniku asemel lahendada ka kohtunikuabi või

vanemkohtujurist:

1) Kohtunikuabi või vanemkohtujurist on pädev TsMS §-i 378 lg 1 punktides 1, 2, 4 ja 512

nimetatud hagi tagamise meetmete rakendamise otsustamiseks ja sellega seotud menetluse

läbiviimiseks, sh hagi tagamise asendamiseks raha maksmisega, ühe hagi tagamise abinõu

asendamiseks teise hagi tagamise abinõuga või hagi tagamise muutmiseks või tühistamiseks,

hagi tagamiseks märgete kandmise kinnisturaamatusse või muudesse registritesse otsustamisel.

2) Kohtunikuabi või vanemkohtujurist on pädev surnuks tunnistamise ja surmaaja tuvastamise

menetluse läbiviimiseks (TsMS § 509), äraolija varale hoolduse seadmise menetluse

läbiviimiseks (TsMS § 516), juriidilise isiku juhtorganite liikmete ja muude isikute

määramiseks (TsMS § 602).

Ettepanek kohtute seaduse muutmiseks

12 Kostjale kuuluvale kinnisasjale, laevale või õhusõidukile kohtuliku hüpoteegi seadmine. kostja või teise isiku

valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke

kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemine muusse vararegistrisse.

Teisel isikul kostjale vara üleandmise või kostja suhtes muude kohustuste täitmise keelamine, millega võib siduda

ka kohustuse anda vara üle kohtutäiturile või maksta raha selleks ettenähtud pangakontole. Kostja kohustamine

asja kohtutäiturile hoiuleandmiseks.

9

Seaduses ettenähtud kohtuasjad tuleb jagada kohtunikuabidele ja vanemkohtujuristidele (KS §

37).

Kohtunikuabide ja vanemkohtujuristide tööjaotus nähakse ette tööjaotusplaanis. Asjade

jaotamine peab tagama kohtunike, kohtunikuabide ja vanemkohtujuristide spetsialiseerumise.

3. Kiirmenetluse muutumine hagimenetluseks ja rahvusvahelise kohtualluvuse kontroll

3.1. Probleemi kirjeldus

3.1.1. Kiirmenetluse muutumine hagimenetluseks pärast hagi esitamist

Kehtiva seaduse alusel annab Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond (edaspidi MKO) asja

hagimenetlusse üle järgimistel põhjustel:

1) võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt

väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada (TsMS § 486 lg 1);

2) makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja seda

ei saa avalikult kätte toimetada ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite

esitamise korral menetlus lõpetada (TsMS § 486 lg 2);

3) avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku

kompromissilepingu (TsMS § 486 lg 3).

MKO lõpetab maksekäsu ja annab asja üle maakohtule kohtualluvuse järgi hagimenetluses

jätkamiseks. MKO koostab automatiseeritud määruse (hagimenetlusse üleandmine) maksekäsu

kiirmenetluse infosüsteemis. Maakohus teeb hagi käiguta jätmise määruse ja annab puuduste

kõrvaldamise tähtaja 14 päeva. Maakohus toimetab hagi käiguta jätmise määruse kätte. Kui

avaldaja ei esita maakohtule hagi, siis kohus keeldub määrusega hagi menetlusse võtmast.

Tabel 2. 2023 aastal MKO poolt hagimenetlusse üle antud menetluste arv

Hagimenetlusse üle

antud asjade koguarv

Võlgniku vastuväide Kättetoimetamine

ebaõnnestus

Kompromiss / muud

põhjused

10157 3969 5640 548

Osakaal 39% 56% 5%

Tabel 3.Maksekäsumenetlusest tulnud asjade menetlemise tulemused hagimenetluses 2023.a

Maakohtutes lahendatud kokku 9785

Jätta läbi vaatamata 365

Keelduda ja tagastada 2771

Lõpetada menetlus 599

Lõpetada menetlus Kompromiss 1383

Rahuldada 4516

10

lahendus määramata 151

2023.a tsiviilkohtumenetluse andmed näitavad, et 2771 kohtuasjas ei esitatud hagi

maakohtusse. Kuid kohus oli neis 2771 kohtuasjas avaldust menetlenud, koostanud hagi käiguta

jätmise määruse, määruse kätte toimetanud ja lõpuks keeldunud hagi menetlusse võtmisest.

VTK-s tehakse ettepanek loobuda maksekäsu kiirmenetluse korral praegusest korraldusest, kus

vastuväite või kättetoimetamise võimatuse korral saadetakse avaldus ilma avaldaja sellekohase

tahteavalduseta kohtusse. VTK muudatuse eesmärgiks on, et kohtusse peaks jõudma ainult

sellised kohtuasjad, kus on esitatud hagiavaldus.

3.1.2. Rahvusvahelise kohtualluvuse kontroll

Rahvusvahelise kohtualluvuse kontroll toimub TsMS §-s 75 sätestatud korras ja see kohaldub

ka maksekäsu kiirmenetluses.13 Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal

võib asja menetleda Eesti kohus (TsMS § 70 lg 1). Tsiviilkohtumenetluse seadustikus

rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole

sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Liidu määrustes.

Kui maksekäsu kiirmenetluses makseettepaneku kätte toimetamisel tõusetub küsimus, kas

võlgnik elab Eestis või mitte, peab kohus rahvusvahelise kohtualluvuse sätetest tulenevalt

kontrollima, kas asja võib menetleda Eesti kohtus. Välja tuleb selgitada võlgniku alaline elukoht

ning selleks tuleb kohaldada muuhulgas ka välisriigi õigust. TsMS § 595 lg 2 p-st 1 tulenevalt

peab kohtunikuabi määruse tegemise andma kohtunikule, kui tuleb rakendada teise riigi õigust.

Olenevalt võlgniku elukohast, kuulub kohaldamisele kas välisleping (näiteks EV ja Ukraina

vahel sõlmitud õigusabileping) või Euroopa Liidu määrus, eelkõige Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012. Nimetatud õigusaktide kohaldamisel võib kohtunikuabil

tekkida õiguslikke raskusi ning sel juhul ta peab asja määruse tegemiseks üle andma

kohtunikule (TsMS § 595 lg 2 p 3 kohaselt peab kohtunikuabi määruse tegemise andma

kohtunikule, kui avalduse läbivaatamisel ilmnevad õiguslikud raskused).

Kohtuasi allub Eesti kohtule muuhulgas kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt (TsMS § 70 lg

2). Kui kohtualluvuse kokkulepe on olemas, sisalduvad need valdavalt poolte vahe sõlmitud

lepingute tüüptingimustes. Seetõttu tuleb tuvastada, kas tüüptingimused on saanud lepingu

osaks, kas nad on arusaadavad ning kas kohtualluvuse kokkulepped on kehtivad lähtudes TsMS

§ 104 lg 3 p-st 2. Siinkohal peab kohtunikuabi samuti asja määruse tegemiseks andma

kohtunikule

Kui tekib kahtlus, kas maksekäsu kiirmenetlus allub rahvusvahelise kohtualluvuse sätete

kohaselt Eesti kohtule ja kohaldada tuleb välisriigi õigust või hinnata tüüptingimuste kehtivust,

peab kohtunikuabi asja üle andma kohtunikule. Kehtiva seaduse kohaselt võib kohtunik ise

määruse teha või selle tagasi anda kohtunikuabile. Sel juhul on kohtunikuabi seotud kohtuniku

seisukohaga (TsMS § 595 lg 3).

13 Riigikohus märgib kohtupraktika ühtlustamiseks, et maakohtul on ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse

saamisel TsMS § 75 järgi kohustus määrata, kas asja lahendamine allub rahvusvahelise kohtualluvuse reeglite

kohaselt Eesti kohtule. RKTKm 03.12.2014, 3-2-2-2-14 p.15 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-

2-2-14

11

Praktikas annab kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse Pärnu Maakohtu kohtunikule.

Eelnevalt on maksekäsu kiirmenetluses võlgnikule kätte toimetatud makseettepanek,

kohtunikuabi on hinnanud kas võlgniku elukoht on Eestis, võlgnikult on küsitud seisukohta asja

lahendamise kohta Eestis, avaldajalt on küsitud kohtualluvuse kokkulepet. Kohtunik, saanud

menetluse, kontrollib, kus on võlgniku elukoht või kas kohtualluvuse kokkulepe on kehtiv ehk

hindab, kas Eesti kohus on pädev asja lahendamiseks. Maakohus saadab seejärel asja tagasi

kohtunikuabile. Toimub menetluse edasi-tagasi saatmine, mis ei vasta maksekäsu kiirmenetluse

mõttele - maksekäsu kiirmenetlus on formaliseeritud ja kiirusele suunatud menetlus.

Perioodil 01.09.2023.a - 30.04.2024.a saatis MKO Pärnu Maakohtusse 77 kohtunikuabi taotlust

kohtunikult seisukoha saamiseks. Maakohtus menetleti neid taotlusi keskmiselt 60 päeva,

pärast mida saadeti tagasi MKO kohtunikuabile.

VTK-s tehakse ettepanek anda menetlus üle kohtunikule lahendamiseks, kui makseettepaneku

kättetoimetamisel ilmneb kahtlus, kas võlgniku elukoht on ikka Eestis ja kas seetõttu on Eesti

kohus pädev asja lahendama. Maksekäsu kiirmenetlus tuleks juhul, kui tõusetub küsimus kas

Eesti kohus on pädev asja lahenda, üle anda maakohtule kiirmenetluse jätkamiseks

kohaldamaks välisriigi õigust elukoha kindlaks tegemiseks ja kohtualluvuse kokkuleppe

hindamiseks. Küsimus, kas Eesti kohus on pädev, tekib momendil, kui makseettepanek on kätte

toimetatud välisriigis või kui võlgnik on makseettepaneku kätte saanud elektrooniliselt, kuid

kohtul on andmeid, et võlgnik elab välisriigis. Näiteks on võlgnik ise seda kinnitanud, võlgniku

lähikondne on seda kinnitanud või kajastuvad vastavad andmed Rahvastikuregistris. Sellisel

juhul ei saadaks maakohus asja tagasi MKO-le, menetlus jätkuks maakohtus ja on

menetlusosalise jaoks arusaadavam ja kiirem.

3.2. Eesmärk

Tsiviilkohtumenetluse muudatuse eesmärgiks on tõhustada kohtumenetlust.

Maakohtu koormus väheneb nende menetluste võrra, kus hagi üldse ei esitata (ca 2771).

Menetlusosalise jaoks on edaspidi kohtumenetlus lihtsam, arusaadavam ja eelduslikult ka

lühem. Temaga suhtleb edasi MKO ja alles pärast hagi esitamist saadetakse asi maakohtusse.

Rahvusvahelise kohtualluvuse kontrolli menetlustes ei saada maakohus tagasi MKO-le

läbivaatamiseks avaldust, mida saaks ise lahendada, kohtumenetlus muutub kiiremaks ja

tõhusamaks.

3.3. Võimalikud lahendused

Mitteregulatiivseid lahendusi probleemi lahendamiseks ei ole. Kiirmenetluse hagimenetluseks

muutumine ja rahvusvahelise kohtualluvuse kontroll on kehtestatud tsiviilkohtumenetluse

seadustikuga.

Ettepanekud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmiseks

3.3.1. Maksekäsu kiirmenetluse muutumine hagimenetluseks. Juhul, kui võlgnik esitab

makseettepanekule vastuväite või makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja

jooksul kätte toimetada:

1) Maksekäsuosakond teeb kohtumääruse, millega lõpetab maksekäsu kiirmenetluse ja jätab

hagi käiguta.

12

2) Hagi tuleb esitada maksekäsuosakonna kaudu maakohtule, kelle alluvuses on hagi

lahendamine.

3) Tähtaegselt esitatud hagiavalduse edastab maksekäsuosakond menetlusse võtmise

otsustamiseks maakohtule.

4) Kui hageja tähtaegselt hagi ei esita, keeldub maksekäsuosakond hagiavaldust menetlusse

võtmast.

3.3.2. Rahvusvahelise kohtualluvuse kontroll. Juhul, kui pärast makseettepaneku

kättetoimetamist ilmneb kahtlus, kas võlgniku elukoht on ikka Eestis ja kas seetõttu on Eesti

kohus pädev asja lahendama:

1) Maksekäsuosakond annab menetluse üle maakohtule maksekäsu kiirmenetluse jätkamiseks.

2) Kui rahvusvahelise kohtualluvuse reeglite kohaselt allub asja lahendamine Eesti kohtule, siis

maakohus teeb määrusena maksekäsu.

4. Lihtmenetluse piirsumma tõstmine

4.1. Probleemi kirjeldus

Lihtsustatud menetlust on võimalik rakendada väikese hagihinnaga asjade nõuete lahendamisel.

TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes TsMS-is sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise

nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole

ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Samas lõikes on antud näitlik loetletu menetluse

lihtsustamise võimalustest lihtmenetluses.

Lihtmenetluse rakendamine hagimenetluses tsiviilasjade puhul võimaldab I astme kohtus õigust

mõista väiksema väärtusega rahaliste nõuetega kohtuasjades tõhusamalt ning hoida kokku ka

menetluskulusid. TsMS § 637 lõikest 21 tuleneb ringkonnakohtule alus keelduda

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kui apellatsioonkaebus esitatakse lihtmenetluse

asjas tehtud otsuse peale ning maakohus ei ole selgesti materiaalõigust ega menetlusõigust

valesti kohaldanud. See võimaldab lihtmenetluse asjas ringkonnakohtul kontrollida maakohtu

otsuse seaduslikkust juba apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel. Kui maakohtu otsuse

ebaõigsusele viitavaid asjaolusid ei nähtu, hoiab ringkonnakohus vastustaja ressurssi kokku

sellega, et vastustaja ei pea apellatsioonkaebusele vastama ega osalema kohtuistungil.

Lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

keeldumine on ka apellandi huvides, sest kui ringkonnakohus ilmselgelt põhjendamatut

apellatsioonkaebust menetleks, tuleks apellandil hiljem hüvitada vastustajale põhjendamatu

apellatsioonkaebuse menetlemisest tekkinud menetluskulud (§ 171 lg 1).14

2023. aastal oli üldine keskmine menetlusaeg lihtmenetluses (hagi maksumus alla 3500 euro)

109 päeva, siis hagisid maksumusega 3 500 – 10 000 eurot menetleti keskmiselt 166 päeva.

Lihtsustuste kasutamine kohtumenetluses tagab menetluse kiiruse, lihtsuse ja kohtukulude

optimaalsuse.

14 K. Paal. Tsiviilkohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. https://tsiviilkohtumenetluse-seadustik-

iii.juuraveeb.ee/sisu/47892/_637_apellatsioonkaebuse_menetlusse_votmisest_keel

13

Menetluste arv, kus hagi maksumus jäi vahemikku 3 500 - 10 000 eurot, oli maakohtute

menetluses 2023. aastal 3500 (21,7 % hagimenetlustest). Selleks, et kohtul oleks võimalik

rohkem kohtumenetlusi lahendada tõhusamalt, tuleb tõsta lihtmenetluse piirmäära. Kohtunikele

jääb jätkuvalt võimalus kaaluda, milliseid lihtmenetluse erisusi on põhjendatud kohaldada

varaliselt hinnatava hagi läbivaatamise korral.

Lihtsustatud menetluste piirmäärade suurendamine on olnud seotud majandusnäitajate

muudatustega. Lihtsustatud menetluste piirmäära suurendati viimati 2022.a. Statistikaameti

kalkulaatori järgi tõusis tarbijahinnaindeks alates jaanuarist 2022.a kuni maini 2024.a 25,9%.15

Alates 1. jaanuarist 2025.a on prognoositav tarbijahinnaindeksi jätkuv kasv.16

Lihtmenetluse piirmäär 3500 eurot vajab korrigeerimist lähtudes majandusnäitajate tõusust.

uueks piiriks võib olla 5000 eurot põhinõudena (suurenemine 43 %) ja koos kõrvalnõuetega

10 000 eurot ( suurenemine 43 %). Menetlusaja lühenemist võib prognoosida umbes 1/5

hagimenetluste osas.

Kuna VTK ettepaneku kohaselt tõstetakse märkimisväärselt seda summalist ülempiiri, mille

raames on lubatud rakendada lihtmenetlust, muuhulgas määrata kirjaliku menetluse, siis ei ole

§-i 40417 eriregulatsiooni järgi enam ka vajadust.

4.2. Eesmärk

VTK eesmärgiks on lihtmenetlustes nõuete piirmäärade tõstmisega leevendada I ja II astme

kohtute töökoormust.

VTK ettepanek suurendab nende kohtuasjade hulka, kus on kohtul lubatud läbi viia

lihtmenetlust. Lihtmenetluses nõuete piirmäärade tõstmine annab kohtule võimaluse lahendada

veelgi rohkem väiksema rahalise väärtusega ja sisult lihtsad asjad võimalikult kiiresti ning

väikeste kohtukuludega. Apellatsioonimenetluses suureneb nende kohtumenetluste arv, mille

puhul ringkonnakohtul on alus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.18

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonikaebus võetakse menetlusse ainult seaduses

ettenähtud juhtudel.

Lihtmenetluse piirmäära suurendamisel on kohtunikel ettepaneku kohaselt võimalik edaspidi

kaaluda lihtsustamisvõimaluste kasutamise otstarbekust kuni 5000 euro suuruste põhinõuete ja

koos kõrvalnõuetega kuni 10 000 euro suuruste nõuete läbivaatamisel.

Kohtunikul on jätkuvalt võimalik ise otsustada, milliseid TsMS § 405 lõikes 1 loetletud

lihtsustamisvõimalusi kasutada. Mõningate kuni 5000 euro suuruste põhinõuete ja koos

kõrvalnõuetega kuni 10 000 euro suuruste nõuete menetlemisel võib samuti tekkida olukord, et

hagihinna järgi oleks võimalik kasutada lihtmenetluse sätteid, kuid asja keerukuse tõttu ei ole

lihtsustamisvõimaluste kasutamine otstarbekas.

15 Statistikaamet. https://www.stat.ee/et/tarbijahinnaindeksi-kalkulaator 16 Statistikaamet. https://www.stat.ee/et/tarbijahinnaindeksi-kalkulaator 17 TsMS § 404 lg 1.Varaliselt hinnatava hagi asjas võib kohus määrata kirjaliku menetluse, kui hagihind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 4500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 8000 eurole. 18 TsMS § 405 lg 1. Käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel

on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

14

4.3. Võimalikud lahendused

Mitteregulatiivseid lahendusi probleemi lahendamiseks ei ole. Lihtmenetluse piirmäär on

kehtestatud TsMS §-s 405.

Regulatiivse lahendusena on VTK-s välja toodud järgmine ettepanek.

Ettepanek tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmiseks

1) Muuta lihtmenetluse piirmäärasid. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 5000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 10 000 eurole.

2) Tunnistada kehtetuks TsMS § 404 (kirjalik menetlus kohtu määramisel).

5. Määruskaebusmenetlus ringkonnakohtus

5.1. Probleemi kirjeldus

Määruskaebus tuleb (TsMS § 661 lg 1) ringkonnakohtule esitada selle maakohtu kaudu, kelle

määrust vaidlustatakse. Sellel nõudel on kaks funktsiooni. Esiteks teeb määruskaebuse saanud

maakohus esmased menetlustoimingud, mis määruskaebuse menetlemiseks teha tuleb

(otsustab, kas määruskaebuse saab menetlusse võtta, kas kaebuses esineb puudusi, kas kaebuse

kohta tuleb küsida teiste menetlusosaliste seisukohti jne; vt § 663). Teiseks kontrollib maakohus

ka ise, kas määruskaebus on põhjendatud. Kui määruskaebus on täielikult põhjendatud,

rahuldab maakohus ise määruskaebuse ja tühistab oma määruse (§ 663 lg 4).19

Ringkonnakohtusse edastatud määruskaebuste arv on viimastel aastatel püsinud stabiilselt

kõrgel tasemel. Kui 2016. aastal saabus Ringkonnakohtutesse 1639 määruskaebust, siis 2021.

aastal 1812 ning 2023. aastal 1579.20

Määruskaebuste osakaal kõikidest edasikaebustest ringkonnakohtutes oli 2016. aastal 55% ja

2023. aastal 60%.

Määruskaebemenetluse osakaalu suurenemine on oluliselt mõjutanud ringkonnakohtu

töökoormust ning menetlusaegu. 2023 aastal lahendati apellatsioonimenetluses

ringkonnakohtutes tsiviilasjad keskmiselt 240 päevaga (2020.a 182 päevaga) ning

määruskaebemenetluses keskmiselt 90 päevaga (2020.a 66 päevaga).

5.1.2. Määruskaebuse kontrollimine ringkonnakohtus

Ringkonnakohtul tuleb igal juhul enne määruskaebuse sisulist lahendamist kontrollida, kas kõik

asja sisulise lahendamise eelduseks olevad menetlustoimingud on tehtud ja muud eeldused

täidetud ja kas ringkonnakohus nõustub kõige sellega, mida maakohus eelnevalt tegi (TsMS §

664 lg 1). Kui ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud mingid menetlustoimingud

tegemata, ei saa menetlustoimingud jääda tegemata ainuüksi põhjusel, et maakohus leidis, et

19 K.Paal. Tsiviilkohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne III https://tsiviilkohtumenetluse-

seadustik-iii.juuraveeb.ee/sisu/47919/_661_maaruskaebuse_esitamine 20 Kohtute menetlusstatistika. https://www.kohus.ee/eesti-kohtud/kohtute-menetlusstatistika

15

neid ei ole vaja teha. Üksikud maakohtus tegemata menetlustoimingud tuleb teha

ringkonnakohtul.

Kehtiv määruskaebuse lahendamise kord kannab eelkõige maakohtu enesekontrolli eesmärki.

Praktikas on määruskaebuste rahuldamise osakaal maakohtus vähene. 2023. aastal esitati

maakohtute määrustele 1637 määruskaebust, maakohtutes rahuldati vaid 58 määruskaebust,

ülejäänud 1579 edastati ringkonnakohtutele läbivaatamiseks. Seega, 96% määruskaebustest

menetleti topelt, määruskaebust kontrollis nii maakohus kui ka ringkonnakohus.

Enesekontrolli tagamise põhimõte ei kaalu üles senise korra ressursikulukust ja topeltkontrolli

ebaefektiivsust. VTK ettepaneku kohaselt tuleb määruskaebus esitada otse ringkonnakohtusse.

Muudatus teeb kohtumenetluse kiiremaks ja menetlusosalise jaoks arusaadavamaks.

Menetlusosaline esitab ettepaneku kohaselt määruskaebuse sinna kohtusse, kus sisuliselt ka

tema kaebust menetletakse.

5.1.3. Ringkonnakohtu koosseis määruskaebuse läbivaatamisel hagita menetluses

Ringkonnakohtud lahendasid 2023.a 1594 määruskaebust, sealhulgas hagita menetluses vaadati

läbi 945 määruskaebust (60%). Keskmine menetlusaeg hagita menetluses oli 101 päeva (2020.a

oli 79 päeva).

Ringkonnakohtu menetluses kehtib reegel, et apellatsioonikohus on kollektiivne kohus, mis

vaatab asju läbi kolmeliikmelises koosseisus (TsMS § 17 lg 1). TsMS § 666 lõige 1 annab sellest

reeglist erandi, mille kohaselt vaatab ringkonnakohus üldjuhul määruskaebuse läbi

üheliikmelises koosseisus.

Hagita menetluses tehtud menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse vaatab läbi

ja lahendab ringkonnakohtu kolmeliikmeline koosseis (TsMS § 666 lg 3). Enamik hagita

menetluses lahendatavaid kohtuasju ei ole aga PS § 146 mõttes õigusemõistmise asjad.

Põhiseadusandja kui ka seadusandja võivad olla üksnes teatud põhjustel (sh otstarbekuse

kaalutlustel, autoriteetsuse huvides) soovinud anda mõne ülesande või tegevuse kohtuvõimu

pädevusse, ilma et seda ülesannet või tegevust (nt registripidamine, järelevalvemenetlused,

mitmed hagita asjad) oleks üldse peetud või oleks põhjust pidada sisuliselt õigusemõistmiseks,

mis on PS § 146 järgi kohtuvõimu monopol.21

Põhimõtteliselt võiks mitmeid hagita menetluses esitatud avaldust seadusandja vastava otsuse

korral lahendada ka mõni haldusorgan. VTK ettepaneku kohaselt ei peaks edaspidi selliseid

asju lahendama ringkonnakohtu kolmeliikmeline koosseis.

VTK-s tehakse ettepanek, et hagita menetluses esitatud määruskaebuse vaatab ringkonnakohus

läbi üheliikmelises koosseisus, v.a seaduses ettenähtud hagita asjades esitatud määruskaebused.

Neil kohtunikel, kes ei osale edaspidi kolmeliikmelises koosseisus, jääb enam aega tegeleda

teiste kohtumenetlustega. Kohtu töö muutub efektiivsemaks ja menetlusosalise jaoks kiireneb

menetlus.

5.2. Eesmärk

21Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. 2020. § 146 komm. 10 https://pohiseadus.ee/sisu/3630/paragrahv_146

16

VTK muudatuse eesmärgiks on kohturessursi efektiivsem kasutamine ning

määruskaebemenetluse kiirendamine.

5.2.1 VTK ettepaneku kohaselt kaotatakse määruskaebuse nõuetekohasuse ja määruse sisu

õiguspärasuse topeltkontroll maakohtus ja ringkonnakohtus. Määruskaebused esitatakse otse

ringkonnakohtule, kus viiakse läbi kogu määruskaebemenetlus. Erandiks on kohtunikuabide ja

vanemkohtujuristi määrustele esitatud määruskaebused. Kohtunikuabi või vanemkohtujurist

võib määruskaebuse lahendada ise või edastada lahendamiseks maakohtunikule.

5.2.2 Hagita asjas esitatud määruskaebused võib ringkonnakohtunik lahendada üksi. Välja

arvatud hagita perekonnaasjad, äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse

määramine (nn squeeze-out vaidlused), korteriomandi- ja kaasomandiasjad ning avalikult

kasutatavale teele juurdepääsu, maaparandussüsteemi eesvoolu ja tehnorajatiste talumise asjad.

Nendes kohtuasjades lahendab kohus eelkõige küsimust, kas üks isik saab teiselt midagi nõuda,

mistõttu kuuluvad need menetlused klassikalise õigusemõistmise hulka ning nende

lahendamise hagita menetluses on seadusandja ette näinud eelkõige otstarbekusest lähtuvalt.

5.3. Võimalikud lahendused

Mitteregulatiivseid lahendusi probleemi lahendamiseks ei ole. Kehtiva regulatsiooni kohaselt

esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult selle maakohtu kaudu, kelle määrust

määruskaebusega vaidlustatakse (TsMS § 661 lg 1).

TsMS § 666 lg 3 näeb ette, et hagita menetluses tehtud menetlust lõpetava määruse peale

esitatud määruskaebuse vaatab läbi ja lahendab ringkonnakohtu kolmeliikmeline koosseis.

Regulatiivse lahendusena on VTK-s välja toodud järgmine ettepanek.

Ettepanekud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmiseks

1) Määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule. Määruse peale, mille on teinud kohtunikuabi või

vanemkohtujurist, esitakse määruskaebus ringkonnakohtule selle maakohtu kaudu, kelle

määrust määruskaebusega vaidlustatakse.

2) Ringkonnakohtus lahendab TsMS §-i 475 lg 1 p-des 1-7, 9-11, 121-122, 14, 141, 15, 151, 152

ja 16 nimetatud22 hagita menetluses tehtud menetlust lõpetava määruse peale esitatud

määruskaebuse üks ringkonnakohtu kohtunik.

22 TsMS § 475 lõike1 punktides 1-7, 9-11, 121-122, 14, 141, 15, 151, 152 ja 16 nimetatud menetlused on maksekäsu

kiirmenetlus, üleskutsemenetlus, isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine, äraolija varale

hoolduse seadmine, piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine, isiku paigutamine kinnisesse

asutusse, lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks, pärandi hoiumeetmete

rakendamine, registriasjad, asjaõiguse kohandamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 650/2012 artiklile 31, juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja

likvideerija määramine, juriidilise isiku sundlõpetamine, pankrotimenetluse algatamine, pankroti

väljakuulutamine, võlausaldajate nimekirja kinnitamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa

lahendada hagimenetluses, välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine, kohtu lahendatavad asjad

vahekohtumenetluses, kaebused kohtutäituri otsuste peale, kaebused tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuste

peale, notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamine, väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi

õigusabi andmise otsustamine ning väljaspool kohtumenetlust riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude

kindlaksmääramine vastavalt riigi õigusabi seadusele.

17

6. Kaja esitamine tagaseljaotsuse peale

6.1. Probleemi kirjeldus

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2).

Maakohtud lahendasid 2023 aastal 5304 kohtuasja tagaseljaotsusega. Kaja esitati 80 otsuse

peale.

Kehtiva regulatsiooni ja töökorralduse kohaselt toimub tagaseljaotsuse avaldamine tihti

Ametlike Teadaannete kaudu, misjärel alustatakse kostja suhtes täitemenetlust. TsMS §-i 415

lg 2 teise lause kohaselt võib esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kehtiva sätte sõnastuse

kohaselt võib menetlusosaline valida, kas esitada kaja lahendist teadasaamisest või

täitemenetlusest teadasaamisest.

Praktikas tekib tihti olukordi, kus kaja esitatakse ebamõistlikult pika aja jooksul pärast

tagaseljaotsuse tegemist. See, millal tagaseljaotsuse alusel täitemenetlust alustatakse, sõltub aga

sissenõudjast. Seetõttu võib tekkida enam kui pooleaastane või ka pikem lõtk tagaseljaotsuse

tegemise ja täitemenetluse alustamise vahel.

6.2. Eesmärk

VTK ettepanek lähtub eesmärgist lihtsustada kohtupidamist, vähendada kohtute

menetluskoormust ning vältida menetluskulude kindlaksmääramisest tekkivat võimalikku

menetluse venimist.

Muudatuse eesmärgiks on lühendada tagaseljaotsusele kaja esitamise tähtaega ja siduda tähtaja

algus lahendist, mitte täitemenetlusest teada saamisega. Muudatuse tulemusena ei ole

menetlusosalisel enam võimalust valida, kas esitada kaja lahendist või täitemenetlusest

teadasaamisest ja sellega pahatahtlikult menetlust venitada. Selleks tuleb TsMS § 415 lg 2

teisest lausest välja jätta tähtaja alguse sidumine täitemenetluse alustamisest teadasaamisega.

6.3. Võimalikud lahendused

Mitteregulatiivseid lahendusi probleemi lahendamiseks ei ole. Kehtiva regulatsiooni kohaselt

kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2).

Regulatiivse lahendusena on VTK-s välja toodud järgmine ettepanek.

Ettepanek tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmiseks

TsMS-i § 415 lg 2 teisest lausest välja jätta tähtaja alguse sidumine täitemenetluse alustamisest

teadasaamisega. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib ettepaneku kohaselt kaja

esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest teada.

7. Riigilõivu tagastamine kohtu algatusel

18

7.1. Probleemi kirjeldus

Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamine on reguleeritud TsMS §-s 150. Seadus näeb ette

juhud, mil riigilõiv kuulub alati tagastamisele (näiteks, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust

rohkem, kui avaldust ei võeta menetlusse jne). Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi

viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest

riigilõiv tasuti (§ 150 lg 4). Vaatamata sellele, et seaduses on kirjas tasutud riigilõivu

tagastamise kohustus, peab kohtule olema esitatud täiendavalt ka menetlusosalise avaldus.

Kohtute infosüsteemi andmetel tegid kohtud 2023.aastal tsiviilkohtumenetluses 2559 erinevat

riigilõivu tagastuskannet.

Riigilõivu tagastamise avalduse ootamine ja eraldi menetlemine ei ole otstarbekas. Kohtul võib

olla ka endal võimalus seaduses sätestatud juhtudel riigilõivu tagastada. Praktikas on kohtud

tagastanud enam tasutud riigilõivu ka omal algatusel, kuigi normi sõnastus viitab

menetlusosalise taotluse vajalikkusele. Õigusselguse tagamiseks tuleb kehtestada kohtule selge

õiguslik alus enam tasutud riigilõivu omal algatusel tagastamiseks.

Halduskohtumenetluse seadustiku § 104 lg 8 näeb ette, et kohus võib riigilõivu tagastada ka

omal algatusel. Kui põhjendatud erinevusi menetluste vahel ei esine, siis võiksid

menetlusseadustike regulatsioonid olla võimalikult sarnased.

Menetlusosalise ja kohtu jaoks muutub menetlus kiiremaks, kui ei ole vaja esitada eraldi

avaldusi ja neid menetleda.

VTK ettepaneku kohaselt saab kohus õigusliku aluse enam tasutud riigilõivu tagastamiseks

omal algatusel. Riigilõivu saab endiselt tagastada ka menetlusosalise avalduse alusel. VTK

muudatus annab täiendava võimaluse kohtule.

7.2. Eesmärk

VTK eesmärgiks on kohtute töökoormuse optimeerimine ja töökorralduse efektiivsemaks

muutmine. Lisaks tuleneb riigilõivu tagastamise muutmise vajadus menetlusseadustike

regulatsioonide ühtlustamise eesmärgist.

Kohtul väheneb menetluskoormus riigilõivu tagastamise avalduse menetlemisel. Kohus saab

võimaluse tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastada omal algatusel, ilma, et menetlusosaline

peab selleks eraldi avalduse esitama.

7.3. Võimalikud lahendused

Mitteregulatiivseid lahendusi probleemi lahendamiseks ei ole. Kehtiva regulatsiooni kohaselt

tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse

alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4).

Regulatiivse lahendusena on VTK-s välja toodud järgmine ettepanek.

Ettepanekud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmiseks

1) TsMS § 150 lõikest 4 jätta välja nõue, et riigilõivu saab tagastada üksnes menetlusosalise

avalduse alusel. Riigilõivu võib tagastada selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu

tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

19

2) Kohus võib tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastada vajaduse korral ka omal algatusel.

8. Sihtrühm ja mõjud

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmisest mõjutatud sihtrühma võib jagada kaheks: kohus

ja menetlusosalised.

1. Kohtu all peetakse silmas tsiviilasju menetlevaid kohtunikke ja kohtuametnikke.

Kohtumenetluse läbiviimine on kohtu kohustus ning sellega tegelevad kohtus sõltuvalt

konkreetsest toimingust kas kohtunik, kohtujurist või istungisekretär. Seisuga 31.12.2023 on

maakohtute tsiviilosakondades ametis 100 kohtunikku, üldreeglina on igal maakohtunikul oma

kohtuistungisekretär ja kohtujurist. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnas töötab 4

kohtunikuabi ja 34 referenti. Ringkonnakohtute tsiviilkolleegiumis on 24 kohtunikku ja

kohtujuristi ning Riigikohtu tsiviilkolleegiumis 7 kohtunikku ja 12 kohtunõunikku.

2. Menetlusosalisteks on konkreetsesse kohtuasja puutuvad isikud, nagu hageja, kostja,

esindaja, vastustaja ja kõik teised menetlusosalised. Eesti Advokatuuris on 31.12.2023 seisuga

779 vandeadvokaati ja 353 vandeadvokaadi abi23. Kohtute infosüsteemi andmete järgi osalesid

2023. a tsiviilkohtumenetluses 93 414 füüsilist isikut ja 38 015 juriidilist isikut.

8.1. Kavandatav muudatus: hagi tagamise avalduse läbivaatamine

2023. aastal vaadati maakohtutes läbi 803 hagi tagamise avaldust. Hagi tagamise avalduse

läbivaatamise tähtaja pikendamine ühelt päevalt kolmele avaldab positiivset mõju nii

kohtumenetluses osalejatele kui ka kohtule.

Kohtunikul on võimalik pikema aja jooksul rohkem kohtuasja süveneda ja teha põhjendatud

otsus. Menetlusosaline saab kindluse, et tema avalduse läbivaatamiseks on olnud kohtunikul

aega ja hagi tagamata jätmine ei ole tehtud rutakalt. Negatiivse mõjuna tuleb esile tuua, et

menetlusosaline ei saa alati oma avaldusele lahendust järgmise tööpäeva jooksul vaid hiljemalt

kolmandal päeval. Võib suureneda tõenäosus, et hagi tagamise objekt ei saa piisavalt kiiresti

kaitset. Kuid muudatuse positiivne mõju kaalub üles taotluse pikema menetlemisega kaasneva

mõju. Lähtudes hagi tagamise kiireloomulisusest on kohtul ka edaspidi võimalik vaadata

avaldus läbi juba esimesel tööpäeval.

8.2. Kavandatav muudatus: kohtunikuabi ja vanemkohtujuristi pädevuse laiendamine

Muudatus mõjutab eelkõige kohtunikke ja kohtunikuabisid/vanemkohtujuriste. Kohtunikuabid

saavad pädevuse viia kohtus läbi surnuks tunnistamise ja surmaaja tuvastamise, äraolija varale

hoolduse seadmise ja juriidilise isiku juhtorganite liikmete ja muude isikute määramise

menetlusi. Kohtunikuabi või vanemkohtujurist on pädev ka TsMS §-i 378 lg 1 punktides 1, 2,

4 ja 5 nimetatud hagi tagamise meetmete rakendamise otsustamiseks ja sellega seotud

menetluse läbiviimiseks, sh hagi tagamise asendamiseks raha maksmisega, ühe hagi tagamise

abinõu asendamiseks teise hagi tagamise abinõuga või hagi tagamise muutmiseks või

tühistamiseks, hagi tagamiseks märgete kandmise kinnisturaamatusse või muudesse

registritesse otsustamisel.

23 Eesti Adokatuur. https://advokatuur.ee/est/advokatuur

20

2023. aastal lahendati isiku surnuks tunnistamise ja surmaaja tuvastamise asju maakohtutes 40,

keskmine menetlusaeg 116 päeva. Äraolija varale hoolduse seadmise asju oli 2023. aastal

kokku 42, keskmine menetlusaeg 65 päeva. 2022 aastal lahendati 27 asja, tõus on 55%.

Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija

määramise asju lahendati 2023. aastal maakohtutes kokku 65, keskmine menetlusaeg 90 päeva.

Muudatuse tulemusena väheneb hinnanguliselt ühe kohtuniku kolme kuni nelja kuu töömaht.

Edaspidi viivad need menetlused läbi vanemkohtujuristid ja kohtunikuabid. Muudatus toob

kaasa kohtute efektiivsema ressursikasutuse ning kohtuniku töökoormuse mõningase

leevenemise.

Muudatus on positiivne nii kohtule kui menetlusosalisele. Kohtunikel jääb enam aega tegeleda

keerukamate õigusvaidlustega. Kohtunikuabid ja vanemkohtujuristid saavad võimaluse teha

iseseisvaid otsustusi. Menetlusosalise jaoks kiireneb kohtumenetlus.

8.3. Kavandatav muudatus: kiirmenetluse muutumine hagimenetluseks

Muudatuse kohaselt ei edasta Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond maksekäsu kiirmenetluses

vastuväite või kättetoimetamise võimatuse korral avaldust maakohtule. 2023.a andmed

näitavad, et 2771 kohtuasjas ei esitatud hagi maakohtusse. Hagi tuleb esitada Pärnu Maakohtu

Maksekäsuosakonna kaudu maakohtule, kelle alluvuses on hagi lahendamine.

2023.a tsiviilkohtumenetluse andmete alusel väheneb muudatuse tulemusena 6 kohtuniku

(2771 erineva töömahuga kohtuasja, mis laekusid kohtusse MKO-st ja mille menetlusse

võtmisest keelduti) aastane töömaht. Menetlusosalise ja kohtu jaoks on muudatus väga

positiivne. Kohtunikel vabaneb aeg, et tegeleda nende kohtumenetlustega, kus on avaldaja

avaldanud soovi kohtusse pöörduda.

Maksekäsuosakonna töökoormus muudatuse rakendamise alguses tõuseb. Kuid kokkuvõttes ei

ole see väga suur, sest väheneb oluliselt nende menetluste arv, mida praegu kohtusse saadetakse.

Muudatuse rakendamiseks tuleb arendada maksekäsu infosüsteemi täiendava automatiseeritud

määruse tegemise võimalusega.

8.4. Kavandatav muudatus: lihtmenetluse piirsumma tõstmine

Kehtiva seaduse kohaselt on lihtmenetlus rahaliseks piiriks 3500 eurot põhinõudena ja koos

kõrvalnõuetega 7000 eurot, siis VTK ettepaneku kohaselt on vastavateks piirideks vastavalt

5 000 eurot ja 10 000 eurot.

Kui 2023. aastal oli keskmine menetlusaeg lihtmenetluses (hagi maksumus alla 3500 euro) 109

päeva (21,7% hagimenetlustest), siis hagisid maksumusega 3 500 – 10 000 eurot menetleti

keskmiselt 166 päeva. Eeldatav on kavandatud muudatusest menetlusaja lühenemine umbes 1/5

hagimenetluste osas.

Lihtmenetluse laialdasem kasutamine vähendab eelduslikult kohtute töökoormust ning kannab

endas menetlusökonoomilist eesmärki. Kuivõrd menetlusliigi valik ei tohiks mõjutada

kohtupidamise resultaati, siis on mõju menetlusosalistele pigem väike.

Kohtu jaoks on muudatus positiivne. Kohtul on võimalik lahendada väikese rahalise väärtusega

ja sisult lihtsad asjad võimalikult kiiresti ning väikeste kohtukuludega. Apellatsioonimenetluses

suureneb nende kohtumenetluste arv, mille puhul ringkonnakohtul on alus keelduda

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Muudatus teeb kohtumenetluse kiiremaks.

21

8.5. Kavandatav muudatus: määruskaebusmenetlus ringkonnakohtus

VTK ettepaneku järgi esitatakse määruskaebused otse ringkonnakohtule, kus viiakse läbi kogu

määruskaebemenetlus. Teatud liiki hagita asju vaatab ringkonnakohtunik läbi üksi.

Muudatus teeb kohtumenetluse kiiremaks ja menetlusosalise jaoks arusaadavamaks.

Menetlusosaline esitab määruskaebuse sinna kohtusse, kus sisuliselt ka tema kaebust

menetletakse. Muudatus on positiivne.

2023.a aastal vaatasid ringkonnakohtud läbi 941 hagita menetluses esitatud kaebust. Muudatuse

järgselt saab 626 kohtuasja ringkonnakohtunik üksi menetleda.

Muudatuse täpsemat mõju maakohtule ei ole võimalik hinnata, kuna esitatud määruskaebused

ei ole eraldiseisvad kohtuasjad, vaid osa maakohtu menetlusest.

Määruskaebuste otse ringkonnakohtusse edastamine toob kaasa ringkonnakohtu mõningase

töökoormuse kasvu. Arvestades aga teisi VTK ettepanekuid (lihtmenetluse piirmäära tõstmine,

hagita menetluses üksi kohtuasja menetlemine) tehtavaid muudatusi kogumis, mis omavad ka

kompenseerivat mõju ringkonnakohtute töökoormusele, siis ei tohiks ringkonnakohtute

töökoormus määruskaebekorra muutmisega märgatavalt kasvada.

8.6. Kavandatav muudatus: kaja esitamine tagaseljaotsuse peale

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest teada.

Maakohtud lahendasid 2023 aastal 5304 kohtuasja tagaseljaotsusega. Kaja esitati 80 otsuse

peale. Muudatuse mõju on vähene. Nendes asjades, kus esitatakse kaja, menetlus kiireneb ja

väheneb kohtute menetluskoormus.

8.7. Kavandatav muudatus: riigilõivu tagastamine kohtu algatusel

Kohtutele antakse õiguslik alus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks omal algatusel, siiani oli

tagastamise eelduseks isiku nõue. 2023.aastal tegid kohtud tsiviilkohtumenetluses 2559

erinevat riigilõivu tagastuskannet.

Muudatuse mõju ulatus on väike nii kohtute töökorralduse kui menetlusosaliste õiguste

seisukohalt. Paraneb õigusselgus enamtasutud riigilõivu tagastamise kohta.

8.8. Muudatuste rakendamisega eeldatavad kulud ja tulud

VTK muudatustega riigile lisakulu ega -tulu teadaolevalt tekkima ei peaks.

Esmase mõjuanalüüsi käigus ei tuvastatud ühelegi sihtrühmale olulisi negatiivseid mõjusid,

mistõttu selgub edasise mõjude analüüsi vajalikkus pärast seda, kui huvirühmad on andnud

tagasisidet VTK-le.

9. Väljatöötamise tegevuskava

9.1 Valitavad lahendused

Muudetakse kehtivaid õigusakte, muudatuste sisu on toodud ära punktides 1–7.

9.2 Puudutatud ja muudetavad õigusaktid

22

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (RT I, 22.03.2024, 8)

Kohtute seadus (RT I, 04.01.2024, 4)

9.3 Kooskõlastamine ja arvamuse andmine

VTK saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks

Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri

Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Eesti Juristide Liidule, Riigiprokuratuurile , Registrite ja

Infosüsteemide Keskusele, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, TalTechi õiguse instituudile ja

Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudile. VTK esitatakse teadmiseks Riigikogule.

Väljatöötamiskavatsust ja sellele antud tagasisidet on kavas arutada kohtute haldamise nõukoja

istungil 19.09.2024.a.

Eelnõu esitatakse kooskõlastamisele 2024. aasta IV kvartalis.

9.4 Õigusakti eeldatav jõustumise aeg

2025. aasta 1. september.

9.5 Vastutav ametnik

Marilin Reintamm – [email protected]