Riigi teaduspreemiate põhimäärus

1

EELNÕU

06.03.2024

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Riigi teaduspreemiate põhimäärus

Määrus kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 10 punkti 71 alusel.

§ 1. Riigi teaduspreemiad

Eesti Vabariigi teaduspreemiad määratakse igal aastal Eesti akadeemilistele töötajatele,

teadlastele ja teaduskollektiividele silmapaistvate teadus- ja arendustöö tulemuste eest.

§ 2. Teaduspreemiate suurus ja liigid

(1) Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest määratakse igal aastal üks elutööpreemia

suurusega 65 000 eurot.

(2) Igal aastal määratakse eelmise nelja kalendriaasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde esiletõstmiseks kuni kaheksa aastapreemiat suurusega 20 000 eurot järgmistes

teadus- ja arendustegevuse valdkondades: 1) loodusteadused; 2) tehnika ja tehnoloogia;

3) arsti- ja terviseteadused; 4) põllumajandusteadused ja veterinaaria;

5) sotsiaalteadused; 6) humanitaarteadused ja kunstid.

(3) Vastava teadusala paradigmat ja maailmapilti mõjutava või uut teadusvaldkonda rajava

teadusliku avastuse või olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva leiutise või teadus- ja arendustöö eest võib määrata

teaduspreemia väljapaistva avastuse eest suurusega 50 000 eurot.

(4) Teaduspreemia väljapaistva avastuse eest määratakse olenemata sellest, kas autorit on sama või muude teadustööde eest varem autasustatud Eesti Vabariigi teaduspreemia või rahvusvaheliste preemiate või autasudega.

§ 3. Ettepanekute esitamine teaduspreemia määramiseks

(1) Käesoleva määruse paragrahvis 4 nimetatud riigi teaduspreemiate komisjon kuulutab teaduspreemiate määramise aastale eelneva aasta 1. oktoobriks välja teaduspreemiate konkursi, koos esitatavate dokumentide loetelu, nende saatmise korra ja tingimustega. Konkursiteade

avaldatakse Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel, Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel, Eesti Teadusinfosüsteemis ja avalik-õiguslike ülikoolide infosüsteemides.

(2) Ettepanekuid teaduspreemia määramiseks võivad riigi teaduspreemiate komisjonile esitada: 1) ülikoolide ning positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste teadusnõukogud;

2

2) Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikud;

3) Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Teenusmajanduse Koda.

(3) Ettepanekud teaduspreemiate määramiseks esitatakse riigi teaduspreemiate komisjonile teaduspreemiate määramise aastale eelneva aasta 10. detsembriks.

(4) Teaduskollektiivi esitamise puhul teaduspreemia kandidaadiks on oluline kollektiivi liikmete isiklik teaduslik panus, mis peab olema ettepanekus täpselt kirjeldatud .

(5) Aastapreemia saanud teadustööde tsükli ühtegi osa ei ole lubatud kaasautorite poolt järgmistel aastatel aastapreemiale esitatavate teadustööde tsüklite osana kasutada.

(6) Aastapreemiaga autasustatud akadeemilisi töötajaid, teadlasi ja teaduskollektiive võib taas

esitada aastapreemia määramiseks kümne aasta möödudes teaduspreemia määramisest. § 4. Riigi teaduspreemiate komisjon

(1) Teaduspreemiate konkursi läbiviimist korraldab ning preemiate määramise ettepanekuid

arutab ja teadustöid hindab riigi teaduspreemiate komisjon (edaspidi komisjon).

(2) Komisjoni moodustab ja selle koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus valdkonna eest

vastutava ministri ettepanekul kuni kuueks aastaks. Komisjon koosneb vähemalt 12 teadus- ja arendustegevuse erinevate valdkondade tunnustatud teadlasest. Komisjoni esimees on

ametikoha järgi Eesti Teaduste Akadeemia president . Komisjoni hääleõiguseta sekretäri nimetab komisjoni esimees. Komisjoni töö eest vastutab valdkonna eest vastutav minister.

(3) Komisjon avalikustab teaduspreemiate määramiseks nõuetekohaselt esitatud ettepanekud teaduspreemiate määramise aasta 20. jaanuariks.

(4) Komisjonil on õigus: 1) tutvustada teaduspreemiate kandidaate ajakirjanduses või mõnel muul avalikul moel;

2) kaasata teaduspreemiate määramise ettepanekute hindamiseks eksperte ja ettevõtlusorganisatsioonide esindajaid ;

3) käesoleva määruse § 2 lõikes 2 nimetatud teadus- ja arendustegevuse valdkonnas sobiva tasemega teadustööde puudumisel teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanek teaduspreemiat mitte määrata; sellisel juhul väheneb väljaantavate aastapreemiate arv ühe

võrra; 4) muuta aastapreemia määramise ettepaneku valdkondlikku kuuluvust või määrata

aastapreemia elutööpreemia kandidaadile vastava perioodi teadustööde põhjal või vaadelda avastuspreemiale esitatud tööde tsüklit sobiva valdkonna aastapreemia kandidaadina; 5) aastapreemiate väljaandmisel võib komisjon taotlejate puhul, kes on taotlemisele eelnenud

nelja kalendriaasta jooksul viibinud rasedus- ja sünnituspuhkusel, lapsendaja puhkusel või lapsehoolduspuhkusel, kasutada käesoleva määruse § 2 lõikes 2 nimetatud ajaperioodi

pikendamise osas kaalutlusõigust. § 5. Riigi teaduspreemiate komisjoni töökord

(1) Komisjon on otsustusvõimeline, kui komisjoni istungist võtab osa kaks kolmandikku

komisjoni liikmetest. Komisjon võtab vastu otsuse teaduspreemiate hindamise osas istungil lihthäälteenamusega salajasel hääletusel.

3

(2) Kui teaduspreemia kandidaatidest ükski ei saa lihthäälteenamust, korraldatakse enim poolthääli saanud kandidaatide vahel teine hääletusvoor. Kui ka teises hääletusvoorus ei

õnnestu komisjonil otsust vastu võtta, otsustab komisjoni esimees või tema äraolekul teda vastavalt käesoleva määruse § 5 lõikele 5 asendav komisjoni liige, kas korraldada veel üks hääletusvoor, eelistada kindlat kandidaati, heita liisku või teha valdkonna eest vastutavale

ministrile ettepanek jagada teaduspreemia mitme kandidaadi vahel.

(3) Kui komisjoni liige on esitatud teaduspreemia kandidaadiks, ei osale ta sellel aastal komisjoni töös. Kui komisjoni liige on viimase kuue aasta jooksul olnud elutööpreemia kandidaadi mõne teadustöö kaasautor, ei osale ta sellele kandidaadile elutööpreemia määramise

arutelul ja hääletamisel. Kui komisjoni liige on aastapreemiale esitatud teadustööde tsükli osa kaasautor, ei osale ta vastava teadus- ja arendustegevuse valdkonna aastapreemia määramise

arutelul ja hääletamisel. (4) Kui komisjoni liige võib mõnel eelnimetamata põhjusel olla erapoolik kandidaadi suhtes,

taandab ta ennast sellele kandidaadile teaduspreemia määramise arutelust ja hääletamisest.

(5) Kui komisjoni liige ei osale käesoleva paragrahvi lõigete 3-4 alusel teaduspreemiate hindamisel, arvestatakse lihthäälteenamus vastavalt hääletamiskõlbulike komisjoni liikmete arvule. Komisjoni esimehe äraolekul või juhul, kui tal on huvide konflikt käesoleva määruse §

5 lõigete 3 ja 4 alusel, asendab teda komisjoni vanim hääletamiskõlbulik liige.

(6) Komisjoni tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarves Eesti Teaduste Akadeemiale selleks ettenähtud vahenditest. Komisjoni teenindamise tagab Eesti Teaduste Akadeemia.

§ 6. Teaduspreemiate määramine ja üleandmine

(1) Teaduspreemiad määrab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri esildisel komisjoni ettepanekute alusel.

(2) Teaduspreemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise raames.

§ 7. Määruse kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 3. novembri 2016. a määrus nr 120 „Riigi teaduspreemiate põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks.

Kaja Kallas peaminister Kristina Kallas

haridus- ja teadusminister Taimar Peterkop riigisekretär

1

Seletuskiri

Vabariigi Valitsuse määruse „Riigi teaduspreemiate põhimäärus“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Määrus kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 10 punkti 71 alusel. Eelnõu tugineb 3. novembri 2016. a määrusel nr 120 „Riigi teaduspreemiate põhimäärus“ ning eelnõu koostamisel on kehtivat teksti muudetud lähtuvalt Eesti Teaduste Akadeemia presidendi

16. mai 2020. a ja 23. aprillil 2023. a esitatud ettepanekutest ning kirjaliku konsultatsiooni käigus positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustelt laekunud tagasisidest.

Riigi teaduspreemiate põhimäärus kehtestatakse uue terviktekstina, sest kehtiv põhimäärus vajab mitmeid tehnilisi ja sisulisi muudatusi, mille tegemisel on mõistlik kogu põhimääruse tekst kaasajastada.

Muudatuste tulemusel ühtlustatakse pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest määratava preemia suurus teiste Eestis väljaantavate elutöö preemiatega.

Eelnõuga muudetakse valdkondade klassifikatsioone, milles aastapreemiad välja antakse. Aastapreemiate väljaandmisel hakatakse kasutama rahvusvaheliselt tunnustatud OECD Frascati teadusvaldkondade klassifikatsiooni.

Eelnõus täpsustatakse riigi teaduspreemiate komisjoni (edaspidi komisjon) õiguseid ning muudetakse teaduspreemiate määramise korda. Lisaks sätestatakse komisjoni kaalutlusõigus

pikendada taotlemisperioodi nendele taotlejatele, kes on taotlemisele eelnenud nelja aasta jooksul viibinud rasedus- ja sünnituspuhkusel, lapsendaja puhkusel või lapsehoolduspuhkusel.

Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja

arendustegevuse osakonna peaekspert Katrin Mandra (735 0142, [email protected]), teadus- ja arendustegevuse osakonna peaekspert Pille Pikker (735 0215, [email protected]) ja õigusosakonna õigusnõunikud Tiina Silem (735 4066, [email protected]) ja Sander Pelisaar

(735 0261, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu §-s 1 sätestatakse, kellele Eesti Vabariigi teaduspreemiad (edaspidi preemia)

määratakse. Preemiad määratakse Eesti akadeemilistele töötajatele, teadlastele ja teaduskollektiividele silmapaistvate teadus- ja arendustöö tulemuste eest. Kuigi teaduspreemia

määratlus hõlmab arendustööle suunatud aspekte, kehtib sarnaselt varasemaga põhimõte, et teadussaavutused on kõigi teaduspreemiate liikide määramisel primaarsed. Võrreldes varasema versiooniga on asendatud „teadustöötaja“ selguse huvides mõistega „akadeemiline töötaja ja

teadlane“. Mõisted ühtlustatakse seoses kõrgharidusseaduse jõustumisega.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse preemiate suurus ja liigid. Lõike 1 kohaselt määratakse igal aastal üks 65 000 euro suurune elutööpreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest. Preemia summat suurendatakse ning selle suurus ühtlustatakse teiste Eestis väljaantavate

elutööpreemiatega (nt haridustöötaja elutööpreemia, Wiedemanni keeleauhind, kultuuri elutöö preemia). Kehtiva põhimääruse järgi tohtis igal aastal anda välja kuni kaks elutööpreemiat.

Lõikes 1 tehtud muudatus sätestab, et elutööpreemiaid antakse välja igal aastal senise kahe asemel üks. Preemiate vähendamine on seotud riigieelarve keerulise seisuga ning selleks, et elutööpreemia summa suurendamisega ei tekiks eelarvesse lisakulu, vähendataksegi preemiate

arvu ühele. Lõike 2 kohaselt antakse igal aastal välja 20 000 euro suurused preemiad, et tõsta esile eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimaid teadustöid . Preemiate

määramisel võetakse kasutusele rahvusvaheliselt tunnustatud Frascati käsiraamatu teadusvaldkondade loetelu. Varasema 8 teadus- ja arendustegevuse valdkonna asemel on

2

preemiate andmisel aluseks 6 teadus- ja arendustegevuse valdkonda. Igas valdkonnas on võimalik igal aastal anda välja vähemalt üks 20 000 euro suurune preemia, kuid preemiaid on aasta lõikes võimalik valdkondade vahel nö liigutada, näiteks võib ühes valdkonnas ühel aastal

välja anda kolm aastapreemiat ning teises valdkonnas jätta preemia sel aastal välja andmata. Arvestades asjaolu, et mõned Frascati valdkonnad on väga laia fookusega (nt. loodusteadused),

on võimalik välja anda kuni kaheksa aastapreemiat. Väljaantavate aastapreemiate arvu üle otsustab teaduspreemiate komisjon kaalutlusõiguse alusel. Aastapreemiate väljaandmise aluseks on eelneva nelja kalendriaasta jooksul valminud ja avaldatud parimad teadustööd.

Lõike 3 kohaselt võib igal aastal välja anda ühe 50 000 euro suuruse preemia väljapaistva

teadusliku avastuse eest.

Eelnõu § 2 lõikes 4 on täpsustatud tingimust, et väljapaistva teadusliku avastuse eest võib preemiat määrata olenemata sellest, kas autorit (autoreid) on sama töö või muude tööde eest

varem autasustatud Eesti teaduspreemia(te), elutööpreemia või rahvusvaheliste preemiate või

autasudega. Sõnastust ei ole muudetud võrreldes kehtiva põhimäärusega.

Eelnõu §-s 3 on sätestatud kes, kuidas ja millal esitab ettepanekud preemia määramiseks.

Eelnõu § 3 lõikes 1 on tehtud kaks täpsustavat muudatust. Esiteks muudetakse konkursi väljakuulutamise tähtaega. Konkursi väljakuulutamise tähtaeg nihutatakse ettepoole 1. oktoobriks senise 1. novembri asemel. Konkursi väljakuulutamise tähtaja varasemaks toomine

annab kandidaatide esitajatele rohkem aega ettepanekute tegemiseks.

Teine täiendus täpsustab, milline informatsioon tuleb esitada koos konkursi kuulutusega. Määrusesse lisatakse täpsustus, et konkursi väljakuulutamise juures peab olema info ka

esitatavate dokumentide loetelu ja nende saatmise korra ja tingimuste kohta.

Eelnõu § 3 lõikes 2 on fikseeritud, kes võivad riigi teaduspreemiate komisjonile ettepanekuid esitada. Kehtiv põhimäärus sätestab, et ettepanekuid preemia määramiseks võivad riigi

teaduspreemiate komisjonile esitada ülikoolide ning positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste teadusnõukogud ja Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikud, Eesti Tööandjate

Keskliit, Eesti Kaubandus- Tööstuskoda ja Teenusmajanduse Koda. Kehtiva määrusega

võrreldes ei ole antud lõikes muudatusi tehtud.

Eelnõu § 3 lõikes 3 sätestatakse uus tähtaeg ettepanekute esitamiseks. Seni sai komisjonile preemiate määramise ettepanekuid teha 15. detsembrini. Uues põhimääruses tuuakse tähtaeg

ettepoole 10. detsembriks. Tähtaegade nihutamine varasemaks võimaldab anda teadus- ja arendusasutustel, akadeemikutel ja teistel osapooltel mõistliku pikkusega aja preemia ettepanekute koostamiseks ning komisjonile rohkem aega ettepanekute sisuliseks analüüsiks ja

vajadusel välisekspertide kaasamiseks. Selline muudatus võimaldab olla kindel, et komisjon suudab läbi viia ettepanekute esialgse analüüsi ja määratleda, kas ettepanekud on

nõuetekohased hiljemalt 10. jaanuariks.

Eelnõu § 3 lõikes 4 täpsustatakse, et preemiale esitatud teaduskollektiivi puhul peab iga

kollektiivi liikme isiklik teaduslik panus olema täpselt formuleeritud. See põhimõte on kehtestatud ka kehtivas põhimääruses. Kollektiivi liikmete isikliku panuse täpne formuleerimine aitab hiljem kaasa preemiasumma õiglasemale jagamisele juhul, kui kollektiiv

osutub preemia vääriliseks.

Eelnõu § 3 lõikes 5 täpsustatakse aastapreemiale esitatavate teadustööde piiranguid ühise autorsuse puhul. Silmas on peetud kaasautorsust autoriõiguse seaduse § 30 lõike 2 mõttes. Tegemist on nende juhtudega, kus teadustöö osadel on igaühel iseseisev tähendus. Näiteks

juhul, kui aastapreemia on saanud tööde tsükkel, ei ole lubatud kaasautorite poolt järgmistel aastatel tsükli ühtegi osa aastapreemiale esitatavate tsüklite osana kasutada. Sageli esitatakse

3

ettepanekuid preemia määramiseks tööde tsüklitele, milles sisalduvad üksikud artiklid on varem aastapreemia saanud tööde tsüklite komponendid. Ei ole mõistlik anda aastapreemia välja kaks

korda sama töö eest.

Eelnõu § 3 lõige 6 sätestab sarnaselt kehtivale põhimäärusele, et aastapreemiale võib

varasemalt aastapreemiaga autasustatud akadeemilisi töötajaid, teadlasi ja teaduskollektiive

taas esitada uue teadustöö eest kümne aasta möödudes preemia määramisest.

Eelnõu §-s 4 sätestatakse komisjonile esitatavad nõuded .

Eelnõu § 4 lõikes 1 sätestatakse, et konkursi läbiviimist korraldab ning preemiate määramiseks

esitatud ettepanekuid arutab ja teadustöid hindab riigi teaduspreemiate komisjon. Kehtiva regulatsiooni sõnastust täiendatakse ja tuuakse eraldi välja, et konkursi läbiviimist korraldab

komisjon.

Eelnõu § 4 lõige 2 sätestatakse samaselt kehtiva põhimäärusega, mille kohaselt komisjoni

koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri ettepanekul kuni 6 aastaks. Komisjon koosneb vähemalt 12 teadus- ja arendustegevuse erinevate valdkondade tunnustatud

teadlasest, sh akadeemikutest. Komisjoni esimees on ametikoha järgi Eesti Teaduste Akadeemia president. Komisjoni hääleõiguseta sekretäri nimetab komisjoni esimees.

Komisjoni töö eest vastutab valdkonna eest vastutav minister.

Eelnõu § 4 lõikes 3 sätestatakse, et komisjon avalikustab preemiate määramiseks

nõuetekohaselt esitatud ettepanekud 20. jaanuariks. Sama tähtaeg on ka kehtivas põhimääruses.

Eelnõu § 4 lõikes 4 sätestatakse komisjoni õigused, mis on suures osas samad võrreldes kehtiva

määrusega. Komisjonil on õigus avalikkusele tutvustada teaduspreemiatele esitatud kandidaate ja nende tegevust. Üha enam on oluline tugineda teadustulemustele ning vastavalt nendele võtta vastu ühiskonda puudutavaid otsuseid. Teaduskommunikatsioonil on üha suurem roll meie

igapäevaelus.

Teaduspreemia määramise ettepanekute hindamiseks on võimalik kasutada eksperte ning

ettevõtlusorganisatsioonide esindajaid. Välisekspertide kaasamine on paljudel juhtudel ainus võimalus adekvaatselt hinnata, kas tegemist on paradigmaatilise avastusega ja/või kas see on

muutnud vastava valdkonna maailmapilti. Samuti võib osutuda vajalikuks ettevõtlusorganisatsioonidest ekspertide kaasamine. Samas on komisjonile laekunud ettepanekuid selle kategooria preemia andmiseks töödele, mis ilmselgelt ei vasta nõutud

kriteeriumitele. Sellisel juhul piisab otsustamiseks komisjoni liikmete kompetentsist ning

välisekspertide kaasamine võib anda pigem negatiivse signaali Eesti teaduse kohta.

Paragrahv 4 lõike 4 punktis 3 sätestatakse erand paragrahvi 2 lõikele 2 olukorraks, kui mõnes valdkonnas ei ole aastapreemiaks sobival tasemel teadustöid. Sellisel juhul väheneb

aastapreemiate koguarv, mitte ei anta populaarsemates valdkondades rohkem kui kaht preemiat.

Paragrahv 4 lõike 4 punktis 4 antakse erandjuhul komisjonile võimalus muuta aastapreemia määramise ettepaneku valdkondlikku kuuluvust. Üha enam on teadusvaldkonnad interdistsiplinaarsed ning seetõttu võib osutuda vajalikuks kvalifitseerida esitatud töö teises

valdkonnas.

Uue sättena on lisatud § 4 lõike 4 punkt 5, mille kohaselt on komisjonil kaalutlusõigus

pikendada teaduspreemiate määramisel arvesse minevat perioodi nendele taotlejatele, kes on viimase nelja kalendriaasta jooksul viibinud rasedus- ja sünnituspuhkusel, lapsendaja puhkusel

või lapsehoolduspuhkusel. Nimetatud juhtudel võib komisjon arvestada pikemat ajaperioodi kui neli aastat. Täpse arvestusse minevate aastate arvu otsustab komisjon vastavalt tegelikult teadustööst eemalviibitud aastate arvule. Käesoleva muudatuse on tinginud asjaolu, et Eesti

4

teadlaskond on noorenemas ja üha rohkem on teadusesse tulnud naisteadlasi, kes teadustöö kõrvalt on loonud endale pere ja on seetõttu olnud mõne(d) aasta(d) aktiivsest teadustööst eemal. Lapsendaja puhkuse või lapsehoolduspuhkuse tõttu saab pikendada ka meesteadlaste

osas toetuse määramisel arvesse minevat perioodi.

Eelnõu § 5 sätestatakse teaduspreemiate komisjoni töökord .

Eelnõu § 5 lõikes 1 täpsustatakse, et otsuse preemiate hindamise osas võtab komisjon vastu

lihthäälteenamusega salajasel hääletusel. Üldreeglina on komisjon otsustusvõimeline, kui komisjoni istungist võtab osa kaks kolmandikku komisjoni liikmetest . Istungit võib läbi viia

mistahes vormis, sealhulgas veebipõhise koosolekuna.

Eelnõu § 5 lõike 2 kohaselt, kui teaduspreemia kandidaatidest ükski ei saa lihthäälteenamust,

korraldatakse enim poolthääli saanud kandidaatide vahel teine hääletusvoor. Kui ka teises hääletusvoorus ei õnnestu komisjonil otsust vastu võtta, otsustab komisjoni esimees või tema äraolekul teda vastavalt § 5 lõikele 5 asendav komisjoni liige, kas korraldada veel üks

hääletusvoor, eelistada kindlat kandidaati, heita liisku või teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanek jagada teaduspreemia mitme kandidaadi vahel. Kui teaduspreemia

kandidaadiks osutub teaduskollektiiv, tehakse ministrile ettepanek teaduspreemia jagamise

kohta kollektiivi liikmete vahel vastavalt nende teaduslikule panusele.

Eelnõu § 5 lõikes 3 täpsustatakse kehtiva põhimääruse sõnastust, kuidas komisjoniliikmed töös osalevad, kui nad ise on esitatud preemia kandidaadiks või teinud 6 aasta jooksul koostööd

elutööpreemia kandidaadiga või olnud aastapreemiale esitatud tööde tsükli mingi osa kaasautoriks. Järjest enam publitseeritakse interdistsiplinaarseid paljude kaasautoritega töid, kus igal autoril on väike ja kindel, kuid mitte määrav roll. Taolise kaasautorluse puhul ei ole

mõistlik komisjoni liikmeid arutelust välja jätta. Küll aga on loogiline, et ka sellise kaasautorluse puhul võib alati tekkida kahtlus erapooletuses siis, kui vastav töö kuulub

preemiale esitatud tsüklisse.

Eelnõu § 5 lõikes 4 antakse komisjoni liikmele võimalus end teatud juhtudel preemia

määramise arutelust või hääletamisest taandada. Komisjoni senine praktika ja hea tava on olnud, et kõigil juhtudel, kui kaasautorlus või muud sidemed (nt pere- või tööalased sidemed) komisjoni liikme ja preemiakandidaatide vahel võivad anda tunnistust erapoolikusest, siis

esitavad komisjoni liikmed enesetaanduse palve kas arutelust või hääletusest.

Eelnõu §-i 5 lisatakse lõige 5, mille kohaselt kui komisjoni liige ei osale ettenähtud põhjustel (lähtuvalt sama paragrahvi lõigetest 2-4) teadustööde hindamisel, arvestatakse lihthäälteenamust vastavalt hääletamiskõlbulike komisjoni liikmete arvule ning ei kohaldata

kahe kolmandiku liikmete osavõtu nõuet, et komisjon oleks otsustusvõimeline. Sellega sätestatakse erand § 5 lõikest 1. Kuna tegemist on suhteliselt väikese arvu komisjoniliikmetega

ja suhteliselt suure arvu kandidaatidega, on oluline ette näha võimalikke nn patisituatsioone. Seetõttu lisatakse määrusesse võimalus teadustöö hindamise otsustamisel kasutada lihthäälteenamust vastavalt hääletamiskõlbulike komisjoniliikmete arvule. Selline vajadus on

tekkinud eelmiste aastate praktikast.

Eelnõu § 5 lõikes 6 säilitatakse põhimääruse senine sõnastus, millega sätestatakse, et komisjoni

tegevusega seotud kulud katab Haridus- ja Teadusministeerium eelarves Eesti Teaduste Akadeemiale selleks ettenähtud vahenditest. Komisjoni teenindamise tagab Eesti Teaduste

Akadeemia.

Eelnõu §-s 6 sätestatakse, kuidas preemiad määratakse ja millal üle antakse. Samaselt kehtiva

põhimäärusega määrab preemiad Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri esildisel komisjoni ettepanekute alusel. Preemiate üleandmine on kehtivas määruses sõnastatud nii, et

5

preemiad antakse preemia saajatele üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise raames. Kui osa vabariigi aastapäeva üritusi toimub erinevates linnades, ei pruugi olla võimalik preemiad üle anda täpselt Eesti Vabariigi aastapäeval. Seda on mitmel korral tehtud eelneval päeval. Küll on

aga põhimääruse mõte selles, et preemia antakse üle Eesti Vabariigi aastapäevaga otseselt seonduvalt.

Eelnõu §-ga 7 tunnistatakse hetkel kehtiv riigi teaduspreemiate põhimäärus kehtetuks.

3. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusaktidega.

5. Eelnõu mõjud

Põhimääruse muudatus kaasajastab riigi teaduspreemiate määramise korda. Sellega kaasneb positiivne mõju Eesti akadeemilistele töötajatele, teadlastele ja teaduskollektiividele, kuivõrd

riigi teaduspreemiad silmapaistvate teadus- ja arendustöö tulemuste eest suurenevad. Täiendavad rahalised vahendid tulevad Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu riigieelarvest.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustele, Eesti Tööandjate

Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Teenusmajanduse Kojale ning Eesti Teaduste Akadeemiale ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemiale.

Katrin Kiisler teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Ministeeriumid Riigikantselei

4.07.2024 nr 8-1/24/3040

Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Riigi

teaduspreemiate põhimäärus“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või

arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas

minister

Lisad:

1. Eelnõu 2. Seletuskiri

Arvamuse avaldamiseks: Positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused

Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Kaubandus- Tööstuskoda Teenusmajanduse Koda

Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Noorte Teaduste Akadeemia

Katrin Mandra 735 0142 [email protected]