(EIS) algatatud kooskõlastamine

1

EELNÕU

01.02.2024

Meediateenuste seaduse muutmise seadus

§ 1. Meediateenuste seaduse muutmine

Meediateenuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „(edaspidi ka televisiooniluba ja

raadioluba) andmise“ tekstiosaga „, taasedastamisteatise esitamise ja taasedastamise lubamise

või lubamisest keeldumise“;

2) paragrahvi 2 lõike 4 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Elektroonilise side ettevõtjale, kes taasedastab meediateenust, kohaldatakse käesoleva seaduse

§-e 481, 482, 51, 55 ja 56.“;

3) paragrahvi 8 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahv 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 9. Raadioprogrammi nädalamaht ja Eesti autorite loodud muusikateoste osakaal

(1) Raadioprogrammi nädalamaht peab olema vähemalt 84 tundi.

(2) Eestikeelses raadioprogrammis edastatavate muusikateoste kalendrikuu mahust peab Eesti

autorite loodud muusikateoste osa olema vähemalt 30 protsenti, millest vähemalt 50 protsenti

peab edastama ajavahemikus kella 6.00-st kuni 22.00-ni. Muukeelses raadioprogrammis

edastatavate muusikateoste kalendrikuu mahust peab Eesti autorite loodud muusikateoste osa

olema vähemalt 15 protsenti.“;

5) paragrahvi 21 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „Regionaalse või“;

6) seaduse 4. peatüki pealkirja täiendatakse pärast sõnu „Televisiooni- ja raadioluba“ sõnaga

„, taasedastamisteatis“;

7) paragrahvi 33 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Televisiooniteenuse osutamiseks antakse välja järgmisi tegevuslubasid:

1) üleriigiline televisiooniluba;

2) rahvusvaheline televisiooniluba välisriigile suunatud teleprogrammi edastamiseks.

(2) Üleriigiline televisiooniluba antakse kuni kümneks aastaks, kui on täidetud käesoleva

seaduse §-s 32 nimetatud tingimused ja § 40 lõike 6 alusel kehtestatud kõrvaltingimused.

(3) Rahvusvaheline televisiooniluba antakse kuni viieks aastaks, kui on täidetud käesoleva

seaduse §-s 32 nimetatud tingimused, § 40 lõike 6 alusel kehtestatud kõrvaltingimused ning

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on enne pidanud nõu teleprogrammi sihtriigi

2

asjaomase asutusega, kas kavandatava teleprogrammi sisu vastab sihtriigis kehtivatele nõuetele,

eelkõige telereklaami ja alaealiste kaitse seisukohast.“;

8) paragrahvi 35 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Raadioteenuse osutamiseks antakse välja järgmisi tegevuslubasid:

1) üleriigiline raadioluba;

2) rahvusvaheline raadioluba välisriigile suunatud raadioprogrammi edastamiseks.“;

9) paragrahvi 37 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ajutine televisiooni- või raadioluba antakse juhul, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32

nimetatud tingimused, kuni kolmeks kuuks programmi edastamiseks, mis on ajutise iseloomuga

ja mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust, või meediateenuse programmi

sobivuse testimiseks konkreetse levipiirkonna elanikele või uue tehnoloogilise lahenduse

testimiseks meediateenuse edastamiseks.

(2) Ajutist televisiooni- või raadioluba saab pikendada ühe korra kuni kolmeks kuuks.“;

10) paragrahvi 39 lõige 61 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(61) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punkte 1, 11 ja 3 ei kohaldata ajutise televisiooni või

raadioloa taotlejale.“;

11) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 62 järgmises sõnastuses:

„(62) Raadioloa, välja arvatud ajutise raadioloa, taotlusele lisatakse autoreid esindava

kollektiivse esindamise organisatsiooni kinnitus eelmisel perioodil taotlejale väljaantud kõigis

raadiolubades märgitud Eesti autorite muusikateoste esitamise kohustuse täitmise kohta.

Raadioloa esmakordsel taotlemisel kinnitust esitama ei pea.“;

12) paragrahvi 40 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Raadioloa väljaandmiseks kuulutab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

peadirektor välja avaliku konkursi. Konkursi väljakuulutamine, väljaantavate tegevuslubade

liigid ja arv, tegevusloa taotluste esitamise tähtpäev ning muud tingimused tehakse teatavaks

üks kuu enne taotluste esitamise tähtaega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

veebilehel.

(2) Televisiooniloa ja ajutise televisiooniloa kõrvaltingimustena võib teenuste mitmekesisuse

tagamiseks kehtestada Eesti autorite teoste ja Eesti riigi rahalisel toetusel valminud

audiovisuaalteoste miinimummahu programmis ning Euroopa päritoluga audiovisuaalsete

teoste, mille tootmisest ei ole möödunud rohkem kui viis aastat ja mille on loonud sellest

televisiooniteenuse osutajast sõltumatud tootjad, miinimummahu programmis.

(3) Raadioloa ja ajutise raadioloa kõrvaltingimustena võib teenuste mitmekesisuse tagamiseks

kehtestada Eesti autorite muusikateoste mahu programmis, arvestades käesoleva seaduse § 9

lõikes 2 sätestatud miinimummahtu, muusika- ja sõnasaadete osakaalu programmis,

levipiirkonna elu kajastavate saadete mahu programmis, peamise sihtrühma ning sõnasaadete

keele nõude.

3

(4) Raadioloa kõrvaltingimuste vajalikkuse otsustab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti peadirektor. Kui need on vajalikud, kehtestab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti peadirektor tegevusloa kõrvaltingimused ja nende hindamise alused valikmenetluses

parima pakkumise väljaselgitamiseks.

(5) Raadioloa väljaandmise, sellest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta teeb

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse kahe kuu jooksul pärast

tegevusloa taotluste esitamise tähtpäeva.

(6) Televisiooniloa ning ajutise televisiooni- või raadioloa annab Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti peadirektor esitatud taotluse alusel konkurssi välja kuulutamata.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor võib määrata televisiooniloale

kõrvaltingimusi.

(7) Üleriigilise televisiooniloa ning ajutise televisiooni- või raadioloa väljaandmise, sellest

keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti peadirektor otsuse ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist.

(8) Rahvusvahelise televisiooniloa väljaandmise, sellest keeldumise või taotluse läbi vaatamata

jätmise kohta teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse kolme kuu

jooksul pärast taotluse saamist.

(9) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus konsulteerida enne tegevusloa

väljastamist julgeolekuasutustega ning Rahapesu Andmebürooga, et saada teavet

meediateenuse osutaja või tema juhtorgani liikme või meediateenuse osutaja tegeliku kasusaaja

võimaliku seose kohta Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduvate rahvusvaheliste

sanktsioonidega või selle kohta, kas meediateenuse osutaja või tema juhtorgani liige või

meediateenuse osutaja tegelik kasusaaja võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi

julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada ühiskonna turvalisusele olulist ohtu.“;

13) paragrahvi 43 lõikes 2 asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutava ministri“ sõnadega

„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori“;

14) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor võib tegevusloa andmisest

keelduda, kui meediateenuse osutaja või tema juhtorgani liige või meediateenuse osutaja tegelik

kasusaaja on toime pannud karistusseadustiku 8. või 15. peatükis sätestatud süüteo, ta on seotud

Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduvate rahvusvaheliste sanktsioonidega või ta

võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või

kujutada ühiskonna turvalisusele olulist ohtu.“;

15) seaduse 4. peatükki täiendatakse §-dega 481 ja 482 järgmises sõnastuses:

㤠481. Taasedastamisteatis

(1) Euroopa Liidu liikmesriigi jurisdiktsiooni alla mittekuuluva audiovisuaalmeedia teenuse

taasedastamisest Eestis tuleb taasedastajal Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit

teavitada.

4

(2) Taasedastamisteatis esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile vähemalt

15 päeva enne taasedastamise alustamise soovitud kuupäeva. Taasedastamisteatist ei esitata,

kui sama audiovisuaalmeedia teenuse kohta on varem taasedastamisteatis esitatud ja

taasedastamise lubamisest ei ole keeldutud.

(3) Taasedastamisteatises esitatakse järgnevad andmed:

1) taasedastamisteatise esitaja nimi ja kontaktandmed;

2) taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse programmi nimi;

3) taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või volitatud esindaja nimi, juriidilise

isiku puhul registrikood ja registrikoodi riik, selle puudumise korral asukohariigi asjakohane

identifitseerimistunnus või füüsilise isiku puhul isikukood ja isikukoodi riik, selle puudumise

korral sünniaeg ja -koht;

4) taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või volitatud esindaja kontaktandmed,

sealhulgas elektronposti aadress.

§ 482. Taasedastamisteatises esitatud andmete täiendav kontrollimine, taasedastamise

lubamine või lubamisest keeldumine

(1) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei teavita taasedastamisteatise esitajat

15 päeva jooksul pärast taasedastamisteatise esitamist taasedastatava audiovisuaalmeedia

teenuse programmi taasedastamise lubamisest keeldumisest käesoleva paragrahvi lõigetes 3

või 4 sätestatud alustel või vajadusest täiendavalt kontrollida taasedastamisteatises esitatud

andmeid või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või tema juhtorgani liikme või

audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegeliku kasusaaja andmeid, võib alustada taasedastamist.

Kui esitatud andmeid on vaja täiendavalt kontrollida, teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet sellest taotlejat 15 päeva jooksul arvates taasedastamisteatise esitamisest ning otsustab audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamise lubamise või lubamisest keeldumise kahe

kuu jooksul taasedastamisteatise esitamisest arvates.

(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib täiendava kontrolli käigus:

1) nõuda taasedastajalt täiendavat teavet;

2) konsulteerida julgeolekuasutusega ja Rahapesu Andmebürooga, et saada teavet

audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või tema juhtorgani liikme või audiovisuaalmeedia teenuse

osutaja tegeliku kasusaaja võimaliku seose kohta Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile

siduvate rahvusvaheliste sanktsioonidega või saada hinnang, kas teenuse osutaja või tema

juhtorgani liige või meediateenuse osutaja tegelik kasusaaja võib kahjustada ühiskonna

turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada ühiskonna

turvalisusele olulist ohtu.

(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet keeldub audiovisuaalmeedia teenuse

taasedastamise lubamisest, kui:

1) taasedastaja ei ole esitanud audiovisuaalmeedia teenuse kohta nõutud täiendavat teavet ega

esitanud põhjendust, miks teavet ei ole võimalik esitada, ja teave ei ole muul viisil

haldusorganile kättesaadav;

2) audiovisuaalmeedia teenuse osutaja vastutava toimetaja, tegeliku kasusaaja või juhatuse

liikme elamisluba on kehtetuks tunnistatud või elamisõigus lõpetatud või elamisõiguse

pikendamisest keeldutud avalikule korrale või riigi julgeolekule ohu kujutamise tõttu;

3) audiovisuaalmeedia teenus on Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduvate

rahvusvaheliste sanktsioonide subjekt;

5

4) audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või tema juhtorgani liige või audiovisuaalmeedia

teenuse osutaja tegelik kasusaaja on Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduvate

rahvusvaheliste sanktsioonide subjekt või ta võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas

riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada ühiskonna turvalisusele olulist ohtu.

(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib keelduda audiovisuaalmeedia teenuse

taasedastamise lubamisest, kui audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamist on viimase aasta

jooksul Euroopa Liidu liikmesriigis piiratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2010/13/EL artikli 6 alusel.

(5) Teave audiovisuaalmeedia teenuse programmi kohta, mille taasedastamist võib käesoleva

paragrahvi alusel alustada või mille taasedastamise lubamisest on keeldutud, avaldatakse

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehel.“;

16) paragrahvi 51 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Teisest riigist pärit meediateenuse vastuvõtmist ja taasedastamist ei piirata, välja arvatud

käesoleva seaduse §-des 481 ja 482 ning käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel.“;

17) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus teha üldsusele avatud koha haldajale

või koha, mis ei ole küll üldsusele avatud, kuid kus viibib määramata arv isikuid väljastpoolt

perekonda ja lähimat tutvusringkonda, haldajale ettekirjutus lõpetada meediateenuse

kättesaadavaks tegemine, kui:

1) meediateenuse taasedastamiseks ei ole taasedastaja taasedastamisteatist esitanud, või

2) meediateenuse taasedastamise lubamisest on käesoleva seaduse § 482 lõike 3 või 4 alusel

keeldutud, või

3) meediateenuse taasedastamine on käesoleva paragrahvi alusel lõpetatud.“;

18) seaduse 7. peatüki pealkirjas asendatakse sõnad „audiovisuaalmeedia teenuse“ sõnaga

„meediateenuse“;

19) paragrahvi 531 pealkirjas asendatakse sõnad „audiovisuaalmeedia teenuse“ sõnaga

„meediateenuse“;

20) paragrahvi 531 täiendatakse lõigetega 9–13 järgmises sõnastuses:

„(9) Kui mõni teise riigi jurisdiktsiooni alla kuuluv või teises riigis tegevusloa saanud

raadioteenuse osutaja raadioprogramm on tervikuna või põhiosas suunatud Eesti elanikkonnale,

tema raadioprogramm on Eestis kättesaadavaks tehtud Eesti raadiosagedusplaanis nimetatud

ringhäälinguressurssi kasutades ja ta tegutseb Eesti meediateenuste turul ilmse eesmärgiga

hoida kõrvale käesoleva seadusega või selle alusel raadioteenuse osutajatele kehtestatud

nõuetest ega järgi neid nõudeid, võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ühendust

asjaomase tegevusloa väljastanud organisatsiooniga ja raadioteenuse osutajaga ning esitab

tõendid eesmärgiga leida asjakohane lahendus Eestis kõigi turuosaliste võrdse kohtlemise ja

ausa konkurentsi tagamiseks.

6

(10) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab raadioteenuse osutajale ja tegevusloa

väljastanud organisatsioonile 30 päeva vastuväidete esitamiseks raadioteenuse osutaja

jurisdiktsiooni ja tegevuse suunamise kohta Eestisse.

(11) Kui raadioteenuse osutaja ega tegevusloa väljastanud organisatsioon käesoleva paragrahvi

lõikes 10 nimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid ei esita või esitatud vastuväited ei ole

põhjendatud, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus teha ettekirjutus

raadioteenuse osutajale raadioprogrammi edastamise või taasedastajale raadioprogrammi

taasedastamise lõpetamiseks. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet järgib ettekirjutust

tehes põhimõtet, et vastavad meetmed on põhjendatud, objektiivselt vajalikud ja

mittediskrimineerivad.

(12) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud ettekirjutuse tegemist annab Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Amet raadioteenuse osutajale võimaluse esitada käesoleva seadusega

sätestatud ja nende alusel kehtestatud nõuetest kõrvalehoidmise ja mittejärgimise kohta oma

arvamus ja vastuväited.

(13) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab ettekirjutuse tegemisest raadioteenuse

osutajat ja tegevusloa väljastanud organisatsiooni.“;

21) paragrahvi 54 lõikest 3 jäetakse välja lauseosa „, välja arvatud raadioloa väljaandmise

menetluses käesoleva seaduse § 40 lõikest 4 tulenevas ulatuses,“;

22) seadust täiendatakse §-ga 632 järgmises sõnastuses:

„§ 632. Enne 2024. aasta 1. novembrit välja antud tegevuslubade kehtivus

Enne 2024. aasta 1. novembrit välja antud ringhäälinguload kohalikus või regionaalses

raadiovõrgus võrdsustatakse üleriigiliste raadiolubadega ja need jäävad kehtima kuni neil

näidatud tähtaja lõpuni.“;

23) seadust täiendatakse §-ga 656 järgmises sõnastuses:

㤠656. Paragrahvi 481 rakendamine

(1) Enne 2024. aasta 1. novembrit Eestis taasedastatava Euroopa Liidu liikmesriigi

jurisdiktsiooni alla mittekuuluva audiovisuaalmeedia teenuse, taasedastamiseks peab

taasedastaja olema esitanud taasedastamisteatise 2025. aasta 1. juuliks.

(2) Taasedastamisteatist ei esitata, kui sama audiovisuaalmeedia teenuse kohta on

taasedastamisteatis esitatud ja taasedastamise lubamisest ei ole keeldutud.

(3) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet keelab audiovisuaalmeedia teenuse

taasedastamise, lõpetavad audiovisuaalmeedia teenuse osutamise ka teised sama

audiovisuaalmeedia teenuse osutajad.“.

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. novembril.

7

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

__________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Meediateenuste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga reguleeritakse järgnevat:

 luuakse taasedastamisteatise esitamise ja taasedastamisega alustamise või

taasedastamise lubamisest keeldumise regulatsioon. Regulatsioon kohaldub Euroopa

Liidu liikmesriigi jurisdiktsiooni alla mittekuuluva audiovisuaalmeedia teenuse

taasedastamisele Eestis;

 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi ka TTJA) antakse õigus teha

üldsusele avatud koha haldajale või koha, mis ei ole üldsusele avatud, kuid kus viibib

määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda, haldajale

ettekirjutus lõpetada meediateenuse kättesaadavaks tegemine, kui elektroonilise side

ettevõtja ei ole taasedastamisteatist esitatud, taasedastamise lubamisest on keeldutud või

taasedastamine on lõpetatud;

 muudetakse ajutiste televisiooni- ja raadiolubade regulatsiooni:

- sätestatakse testimise regulatsioon juhtudeks, kui soovitakse meediateenuste

edastamiseks kasutusele võtta uusi tehnoloogiaid või testida programmi sobivust

konkreetsele levipiirkonnale,

- sätestatakse, et ajutist televisiooni- või raadioluba saab pikendada ühe korra kuni

kolmeks kuuks;

- võimaldatakse seada kõrvaltingimusi ka ajutistele raadiolubadele;

- sätestatakse kohustus raadioloa taotlejal esitada autoreid esindava kollektiivse

esindamise organisatsiooni kinnitus eelmisel perioodil taotlejale väljaantud kõigis

raadiolubades märgitud Eesti autorite muusikateoste esitamise kohustuse täitmise

kohta;

 täiendatakse meedialubade kõrvaltingimuste regulatsiooni:

- sätestatakse võimalus seada kõrvaltingimusi ka rahvusvahelistele

televisioonilubadele;

- sätestatakse võimalus seada viimase viie aasta jooksul valminud

audiovisuaalmeedia teoste maht kõrvaltingimuseks;

 muudetakse raadio- ja televisioonilubade liike. Raadiolubade liigid on edaspidi

üleriigiline raadioluba (mis hõlmab varasemat regionaalset ja üleriigilist raadioluba)

ning rahvusvaheline raadioluba. Muudetakse ka televisioonilubade liike (sarnaselt

raadiolubadega kaob regionaalne televisiooniluba, jäävad üleriigiline ja rahvusvaheline

televisiooniluba);

 muudetakse raadiolubade konkursi korraldamise korda. Muutes TTJA ka raadiolubade

kõrvaltingimuste määrajaks, laiendatakse tema kui sõltumatu meediaregulaatori volitusi

tervele ringhäälinguturule.

Seadus jõustub 2024. aasta 1. novembril.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna meedianõunik

Andres Jõesaar ([email protected], 628 2338) ning personali- ja õigusosakonna

õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225). Eelnõu väljatöötamises on

2

osalenud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettevõtluse osakonna juhataja Ulrika

Paavle, ettevõtluse osakonna infoühiskonna talituse juhataja Helen Rohtla ja nõunik Peeter

Sookruus. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi personali- ja

õigusosakonna sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets (ametist lahkunud).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga.

Eelnõuga muudetakse meediateenuste seaduse (edaspidi ka MeeTS) redaktsiooni

avaldamismärkega RT I, 15.06.2022, 3.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Seaduseelnõule eelnes väljatöötamiskavatsuse1 (edaspidi VTK) koostamine.

2. Seaduse eesmärk

Meediateenuste seadus võeti Riigikogus vastu 16.12.2010. Viimase, 16.02.2022 vastuvõetud

muudatusega võeti Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)

2018/18082, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist

käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta

(audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv, edaspidi ka AVMSD), et võtta arvesse muutuvat

turuolukorda3.

Alljärgnevalt toome välja seaduse muutmise eesmärgid suuremate teemade kaupa.

2.1. Meediateenuste seadus vajab täiendamist eesmärgiga tagada tõhusamad lahendused Eesti

inforuumi kaitseks sõjapropaganda, vihkamisele või vägivallale kihutamise või muul viisil riigi

julgeoleku ohustamise eest.

Praegu ei ole Eestis vaja teatada ega saada luba telekanalite taasedastamiseks, millele

audiovisuaalmeedia teenuse osutamiseks on luba väljastatud Euroopa Liidus või kolmandas

riigis. See tähendab, et sideettevõtja võib ilma Eesti pädeva asutuse eelneva nõusolekuta asuda

taasedastama ükskõik millist teleprogrammi, sh näiteks Vene Föderatsioonis loa saanud

teleprogrammi. Telekanal ei pruugi aga sobida riigi inforuumi, sest see võib olla Eesti

Vabariigile julgeolekuoht. Kuigi mitmete Vene Föderatsiooni mõju all tegutsevate telekanalite

taasedastamine on praegu rahvusvaheliste sanktsioonide tõttu piiratud, aitab seadusmuudatus

meil oma inforuumi korrastada ka juhul, kui sanktsioonid lõppevad ning sanktsioneeritud

telekanalid võivad taas Eestis levida.

1 https://eelnoud.valitsus.ee/main#vVLnOPt7.

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL

audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide

koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda (ELT L

303, 28.11.2018, lk 69–92). 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate

liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (ELT L 95, 15.04.2010, lk 1–28).

3

Informatsiooni kiire leviku puhul tuleb arvestada, et telekanaleid ei kasutata tänapäeval üksnes

vaba meedia edastamiseks, vaid Vene Föderatsiooni näitel ka Euroopa väärtuste vastu peetava

infosõja relvadena. Meid ohustav mõjutustegevus algab tihtipeale märkamatute ja üksikute

vaenulike narratiivide ja desinformatsiooniga, mida on kanalite monitooringuga keeruline

märgata.

Eeltoodust tulenevalt on vajalik oma inforuumi kaitseks kehtestada regulatsioon, mille alusel

Euroopa Liidu liikmesriigi jurisdiktsiooni alla mittekuuluva audiovisuaalmeedia teenuse

taasedastamisest Eestis tuleb taasedastajal TTJA-d teavitada.

Muudatus annab meediaregulaatorile võimaluse juba enne teleprogrammi Eestis taasedastamist

hinnata audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või tema juhtorgani liikme või meediateenuse

osutaja tegeliku kasusaaja võimalikku julgeolekuohtu, seotust sanktsioneeritud isikute või

üksustega. Selle protsessi tulemusel ennetatakse kvaasikanalite turuletulekut, piiratakse

desinformatsiooni jõudmist vaatajateni ning vähendatakse kahjulike info-operatsioonide mõju

Eesti ühiskonnale.

2.2. Meediateenuste seaduse § 51 võimaldab TTJA-l teha ettekirjutus audiovisuaalmeedia

teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamiseks, kui teenuses on rikutud MeeTS-i § 19

nõudeid, kahjustatud rahvastiku tervist ja ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeolekut ja

riigikaitse tagamist, või kujutatud ühiskonna turvalisusele olulist ohtu.

TTJA on saanud mitmeid teateid majutusettevõtetest, kes võimaldavad majutusruumides

paiknevate telerite vahendusel jälgida TTJA ettekirjutusega piiratud teleprogramme. Seaduse

kohaselt saab audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajaks pidada elektroonilise side ettevõtjat,

kuid mitte näiteks majutusettevõtet või kaubanduskeskust, kes enda valduses võimaldab jälgida

teleprogramme, mille signaali ta saab satelliitantenniga, piiriäärsetel aladel ka tavaantenniga.

VTK-s pakuti lahendusena välja anda TTJA-le õigus teha ettekirjutus piiratud telekanali

jälgimist võimaldavale majutusettevõttele või muule üldsusele avatud koha haldajale

meediateenuse kättesaadavaks tegemise lõpetamiseks. TTJA-le on tulnud aga infot, et piiratud

kanaleid edastatakse näiteks ka hooldekodudes, mis ei ole üldsusele avatud kohad. Seega,

võrreldes VTK-s väljatooduga ei keskenduta eelnõus enam majutusettevõtetele, vaid laiemalt

üldsusele avatud kohtadele või kohtadele, mis ei ole küll üldsusele avatud, kuid kus viibib

määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda. TTJA saab teha

selliste kohtade haldajatele ettekirjutuse lõpetada sellise varem piiratud meediateenuse

kättesaadavaks tegemine, mis võib sisaldada kahjulikku ja ühiskonda lõhestavat infot. Vastav

reguleerimine aitab ära hoida julgeolekuohtu sisaldava teabe levimist ja levitamist juhuslikele

avalikes kohtades viibivatele inimestele ning avalikke kogunemisi piiratud kanalite

vaatamiseks.

2.3. Meediateenuste seaduses vajab ajakohastamist meedialubade andmise regulatsioon.

Praegune ajutiste raadiolubade regulatsioon ei võta arvesse turu vajadusi. Kehtiva regulatsiooni

kohaselt on võimalik anda ajutist raadioluba MeeTS-i § 37 kohaselt kuni kolmeks kuuks, kui

programm on ajutise iseloomuga ja selle edastamise eesmärk on kajastada konkreetset

sündmust. Ajutisi lube ei kasutata enamasti sündmuste kajastamiseks (n-ö MM-i või MK-etapi

raadio), vaid raadioprogrammi olemasoleva leviala paindlikuks laiendamiseks konkursside

vahelisel perioodil või juhul, kui konkursi käigus ei õnnestunud meediateenuse osutajal

4

soovitud levipiirkondadesse laieneda. Kehtiv seadus ei täpsusta, kui tihti võib ajutisteks

raadiolubadeks taotlusi esitada.

Muudatuse eesmärk on muuta ajutiste raadiolubade regulatsiooni selgemaks ja

läbipaistvamaks. Eesmärk on meediateenuste seaduses ette näha eraldi testimise regulatsioon

juhtudeks, kui soovitakse meediateenuste edastamiseks kasutusele võtta uusi tehnoloogiaid või

testida programmi sobivust konkreetsele levipiirkonnale, näiteks enne raadiolubade avalikku

konkurssi. Samuti on vajalik seaduse tasandil täpsustada ajutiste meedialubade taotlemise kord

selliselt, et ajutist televisiooni- või raadioluba saab pikendada ühe korra kuni kolmeks kuuks.

Mõistlik on anda meediaregulaatorile õigus kehtestada ka ajutistele raadiolubadele spetsiaalseid

kõrvaltingimusi, mh levipiirkonna ja programmi mahu kohta. Muudatuse eesmärk oleks

põhjendatud juhtudel näha TTJA-le ette kõrvaltingimuste seadmise kohustus, näiteks juhtudel,

kus soovitakse testida programmi sobivust kuulajaskonnale enne alalise loa taotlemist, on

mõistlik juba ajutisele loale näha ette kõrvaltingimused, mida tulevikus tõenäoliselt

kehtestataks ka alalisele meedialoale.

2.4. MeeTS-i § 40 lg 3 ei võimalda praegu seada kõrvaltingimusi rahvusvahelistele

televisioonilubadele. Meediaturul võib täheldada praktikat, et Eesti turul levitatavate

telekanalite loale seatud kõrvaltingimuste täitmise kohustuse vältimiseks minnakse üle

rahvusvahelisele televisiooniloale. Sellisel viisil on võimalik ka Eestis levida ilma üleriigilise

televisiooniloa tingimustele vastamata, juhul kui rahvusvahelise televisiooniloa üheks

sihtriigiks on valitud Eesti. Seetõttu oleks Eesti autorite teoste leviku tagamiseks mõistlik seada

mõned kõrvaltingimused (nt miinimumnõuded Eesti autorite teoste ja Eesti riigi rahalisel

toetusel valminud teoste edastamisele) ka rahvusvahelistele televisioonilubadele, juhul kui

rahvusvahelise televisiooniloa sihtriik on ka Eesti.

Kultuuriministeerium ja TTJA on pikka aega kasutanud meedialoa kõrvaltingimuseks viimase

viie aasta jooksul valminud audiovisuaalmeedia teoste mahtu programmis (MeeTS-i § 8 lg 4

teine lause). Samas ei anna MeeTS-i 40 lg 3 sellise kõrvaltingimuse seadmiseks selget alust.

TTJA lõpetas selle praktika kasutamise 2022. aasta kevadel, kuigi kultuuripoliitiliselt on sellise

kõrvaltingimuse seadmine mõistlik, et tagada uuematele teostele rohkem teleaega. Muudatuse

eesmärk on võimaldada seada viimase viie aasta jooksul valminud audiovisuaalmeedia teoste

maht kõrvaltingimuseks.

Lisaks soovitakse eelnõuga lihtsustada ja ajakohastada raadiolubade liike. Neid muudetakse

selliselt, et raadiolubade liigid on edaspidi üleriigiline raadioluba (mis hõlmab varasemat

regionaalset ja üleriigilist raadioluba) ning rahvusvaheline raadioluba. Muudetakse ka

televisioonilubade regulatsiooni (sarnaselt raadiolubadega kaob regionaalne televisiooniluba,

jäävad üleriigiline ja rahvusvaheline televisiooniluba).

Samuti on raadiolubadega mõistlik järgida osaliselt sama loogikat, mis võeti viimase,

09.03.2022 jõustunud MeeTS-i muudatuse alusel kasutusele televisioonilubadega, kui

kõrvaltingimuste seadmine anti meediaregulaatori pädevusse. Televisioonilubade muudatusel

lähtuti vajadusest suurendada meediaregulaatori sõltumatust, mille tagamise kohustus tuleneb

AVMSD artiklist 30. Artikli kohaselt ei küsi riiklikud järelevalveasutused või -organid seoses

neile liidu õigust rakendavate riigisisese õigusega määratud ülesannete täitmisega juhiseid

teiselt asutuselt ega allu teise asutuse juhistele.

5

Kuigi AVMSD ei reguleeri praegu raadioteenuseid, loob lähiajal jõustuv Euroopa

meediavabaduse määrus regulatiivse raamistiku kogu meediale ja sh toob AVSMD

regulatsiooni alla ka raadioteenuse. Seetõttu on mõistlik ka Eesti meediateenuste regulatsioonis

minna üle ühtsele lähenemisele. Muutes TTJA ka raadiolubade kõrvaltingimuste määrajaks,

laiendatakse tema kui sõltumatu meediaregulaatori volitusi tervele ringhäälinguturule. Seni

killustunud ja eri regulatsioonide alla kuuluvad meediasektorid saavad ühetaolise regulatsiooni

ning selle regulatsiooni üle teostab järelevalvet üks institutsioon. Märgime siinjuures, et

seaduse tasandil sätestatakse Eesti autorite loodud muusikateoste osakaal, mis jäi varem

kultuuriministri määrata. Seega on kultuuripoliitilised suunad seaduses kirjas.

TTJA senine praktika raadiolubade konkursi korraldamisel näitab, et raadioload on võimalik

väljastada ka kahe kuu jooksul arvates tegevusloa taotluste esitamise tähtpäevast, mistõttu

tuleks MeeTS-i § 40 lg-s 5 sätestatud tähtaega lühendada seniselt kolmelt kuult kahele kuule.

Lisaks eeltoodule on eelnõusse lisatud üksikuid tehnilisi täpsustusi, mis aitavad tagada MeeTS-i

ajakohasuse.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist ja 23 punktist.

Paragrahv 1 sätestab MeeTS-i muudatused.

Eelnõu § 1 punkt 1 – MeeTS-i reguleerimisala puudutavat paragrahvi 1 täiendatakse, lisades

punkti 2 täpsustuse, mille kohaselt sätestab MeeTS muu hulgas taasedastamisteatise esitamise

ja taasedastamise lubamise või lubamisest keeldumise regulatsiooni (vt ka eelnõu p 15

selgitust).

Eelnõu § 1 punkt 2 – Täiendatakse viidet MeeTS-i sätetele, mida kohaldatakse elektroonilise

side ettevõtjale (lisanduvad §-d 481 ja 482 ehk taasedastamisteatisega seonduv regulatsioon) (vt

ka eelnõu p 15 selgitust).

Eelnõu § 1 punkt 3 – Tunnistatakse kehtetuks MeeTS-i § 8 lg 7, mis sätestab regionaalse

televisiooniloaga seonduva. Kuivõrd muudatuse kohaselt kaotatakse regionaalne

televisiooniluba kui loa liik, on ka viidatud säte vaja kehtetuks tunnistada (vt ka eelnõu p 7

selgitust).

Eelnõu § 1 punkt 4 – Kuivõrd uue regulatsiooni kohaselt ei kehtesta enam kultuuriminister

raadiolubade kõrvaltingimusi, tuuakse Eesti autorite loodud muusikateoste osakaalu

miinimumnõue seaduse tasandile. Muudatuse kohaselt peab eestikeelses raadioprogrammis

edastatavate muusikateoste kalendrikuu mahust Eesti autorite loodud muusikateoste osa olema

vähemalt 30 protsenti, millest vähemalt 50 protsenti peab edastama ajavahemikus kella 6.00-st

kuni 22.00-ni. Muukeelses raadioprogrammis edastatavate muusikateoste kalendrikuu mahust

peab Eesti autorite loodud muusikateoste osa olema vähemalt 15 protsenti (uus § 9 lg 2). Mõiste

„Eesti autor“ hõlmab muusikateose autoreid (helilooja, sõnade autor, tõlkija, arranžeerija), kes

on Eesti päritolu või Eesti residendid. Eesti autori teoseks loetakse muusikateos, kus on

vähemalt üks autoritest Eestist, olenemata autorite koguarvust.

6

Eelnõu § 1 punkt 5 – MeeTS-i § 21 lõike 2 muudatus on seotud regionaalse raadio- või

televisiooniloa liigi kaotamisega (vt ka eelnõu p-de 7 ja 8 selgitust).

Eelnõu § 1 punkt 6 – MeeTS-i 4. peatüki pealkirja täiendatakse sõnaga „taasedastamisteatis“.

Tegemist on tehnilise muudatusega, mis puudutab taasedastamisteatise regulatsiooni

sissetoomist MeeTS-i ja selle 4. peatükki (vt ka eelnõu p 15 selgitust).

Eelnõu § 1 punkt 7 – Muudetakse MeeTS-i §-s 33 toodud televisioonilubade liike ja

sätestatakse võimalus anda ka rahvusvahelisele televisiooniloale MeeTS-i § 40 lõike 6 alusel

kõrvaltingimusi. Kuivõrd muudatusi on kõikides § 33 lõigetes, esitatakse muudatus terve

paragrahvi taasesitamisega.

Lõike 1 kohaselt antakse televisiooniteenuse osutamiseks välja järgmisi tegevuslubasid:

1) üleriigiline televisiooniluba;

2) rahvusvaheline televisiooniluba välisriigile suunatud teleprogrammi edastamiseks.

Televisioonilubade süsteem kohandatakse vastavaks audiovisuaalmeedia teenuste turul

toimunud muutustele. Kaotatakse regionaalse televisiooniloa loaliik, sest regionaalsust sellisel

kujul nagu varem digi-TV platvormil enam ei eksisteeri.

Lõike 2 kohaselt antakse üleriigiline televisiooniluba kuni kümneks aastaks, kui on täidetud

MeeTS-i §-s 32 nimetatud tingimused ja § 40 lõike 6 alusel kehtestatud kõrvaltingimused.

Muudatusega jäetakse välja viide regionaalsele televisiooniloale.

Lõike 3 kohaselt antakse rahvusvaheline televisiooniluba kuni viieks aastaks, kui on täidetud

MeeTS-i §-s 32 nimetatud tingimused, § 40 lõike 6 alusel kehtestatud kõrvaltingimused ning

TTJA on enne pidanud nõu teleprogrammi sihtriigi asjaomase asutusega, kas kavandatava

teleprogrammi sisu vastab sihtriigis kehtivatele nõuetele, eelkõige telereklaami ja alaealiste

kaitse seisukohast.

Eelnõu § 1 punkt 8 – Muudetakse MeeTS-i § 35 lõiget 1, milles on sätestatud raadioloa liigid.

Kaotatakse regionaalse raadioloa loaliik. Edaspidi jäävad alles üleriigiline raadioluba ja

rahvusvaheline raadioluba välisriigile suunatud raadioprogrammi edastamiseks. Varasem

praktika üleriigilise raadioloa puhul on tähendanud, et üleriigilise raadioloa väljastamisega ei

kaasne automaatselt levimist üle Eesti kõigis maakondades, vaid märgitakse ära konkreetsed

maakonnad, kus üleriigilise raadioloaga raadioprogramm levida võib (nt Power Hit Radio levib

üleriigilise loaga järgmistes levipiirkondades: Harju, Tartu, Pärnu, Lääne-Viru ja Viljandi

maakond). Selleks, et üleriigilise loaga saaks levida ka mõnes teises maakonnas, peab

meediateenuse osutaja ootama siiski uut raadiolubade konkurssi. Vaatamata eeltoodud

sisulistele selgitusele leviala ulatuses jäädakse seaduses siiski mõiste „üleriigiline raadioluba“

kasutamise juurde, sest teatud juhtudel on vaja eristada seda loaliiki rahvusvahelisest loast. Kui

seaduses mõeldakse mõlemat loaliiki, on kasutatud üksnes üldmõistet „raadioluba“.

Muudatus lihtsustaks raadiolubade regulatsiooni ning lisaks on tegu mõistliku muudatusega

digiraadio (DAB) tehnoloogia valguses, sest sellega suureneb sagedusressurss ja uutes

levipiirkondades levimist saab alustada kiiremini, kui senise praktika järgi (s.o iga paari aasta

tagant raadiolubade konkursi tulemusena).

7

Eelnõu § 1 punkt 9 – Muudetakse MeeTS-i § 37 ja täpsustatakse ajutise televisiooni- või

raadioloa andmise tingimusi.

Kehtiva seaduse kohaselt antakse ajutine televisiooni- või raadioluba juhul, kui on täidetud

MeeTS-i §-s 32 nimetatud tingimused, kuni kolmeks kuuks programmi edastamiseks, mis on

ajutise iseloomuga ja mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust.

Sellest põhimõttest on praktikas kaugenetud ning enamasti ei kasutata ajutisi lube sündmuste

kajastamiseks (n-ö MM-i või MK-etapi raadio), vaid raadioprogrammi olemasoleva leviala

paindlikuks laiendamiseks konkursside vahelisel perioodil või juhul, kui konkursi käigus ei

õnnestunud meediateenuse osutajal soovitud levipiirkondadesse laieneda.

Viimastel aastatel on nõudlus ajutiste raadiolubade järele järsult kasvanud. Kui varasematel

aastatel väljastati aastas u kümme ajutist raadioluba (nt 2020. aastal kaheksa), siis 2021. aastal

väljastati 72, 2022. aastal 51 ja 2023. aasta novembri seisuga 17 ajutist raadioluba. Ajutised

load anti 2021. aastal seitsmele erinevale teenuse osutajale, 2022. aastal vastavalt üheksale ja

2023. aastal kaheksale. Neist ainult mõni üksik on välja antud reaalselt mõne sündmuse

kajastamiseks. See tähendab, et tegelikult on ajutisi raadiolube kasutatud olemasolevate

programmide leviala laiendamiseks.

Erandite seadmine ajutistele raadioprogrammidele on igati mõistlik. Samas on oluline, et

ajutiste raadiolubadega edastatavast programmist ei saaks sisuliselt alalist meediateenuse

osutamist, mis võib kahjustada raadioturul konkurentsi. Olukord, kus enamik turuosalistest on

omandanud tegevusloa läbipaistvalt avaliku konkursi korras, aga mõned kasutavad ära mõneti

ebaselget regulatsiooni ja osutavad teistega samaväärset teenust ajutiste raadiolubade alusel,

moonutab paratamatult raadioturul ausat konkurentsi. Praegune meediateenuste seaduse

regulatsioon ei täpsusta, kui tihti võib ajutisteks raadiolubadeks taotlusi esitada.

Arvestades lisanduvaid uusi tehnoloogiaid, näiteks digiraadio tulekut, peaks meediateenuste

seadus looma piisavalt paindlikud võimalused ka selleks, et raadioteenust saaks uutel

tehnoloogiatel testida. Praegu ei võimalda meediateenuste seadus väljastada meediateenuste

testlube ehk digiraadio teenuse testijatel peavad olema kehtivale meediateenuste seadusele

vastavad raadioload. Üksnes testsignaali edastamine ei anna testimisel nii kvaliteetseid tulemusi

kui raadioprogrammi edastamine. Samuti ei ole mõistlik piiratud ressurssi kasutada ainult

testsignaali edastamiseks.

Muudatuse kohaselt antakse ajutine televisiooni- või raadioluba juhul, kui on täidetud MeeTS-i

§-s 32 nimetatud tingimused, kuni kolmeks kuuks programmi edastamiseks, mis on ajutise

iseloomuga ja mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust, või meediateenuse

programmi sobivuse testimiseks konkreetse levipiirkonna elanikele või uue tehnoloogilise

lahenduse testimiseks meediateenuse edastamiseks.

Muudatuse kohaselt saab ajutist televisiooni- või raadioluba pikendada ühe korra kuni kolmeks

kuuks. Pärast ajutise tegevusloa pikendamise perioodi lõppu tuleb meediateenuse osutajal

ajutise programmi edastamine lõpetada või taotleda alalist tegevusluba.

Eelnõu § 1 punkt 10 – paragrahvi 39 lõike 61 muudatusega ei kohaldata MeeTSi § 39 lõike 6

punkte 1, 11 ja 3 ajutise televisiooni või raadioloa taotlejale. Kehtiv säte välistab ajutise

televisiooniloa taotleja MeeTS § 39 lg 6 p-s 11 nimetatud ligipääsetavuse tegevuskava esitamise

8

kohustusest. Samas sätestab MeeTS § 39 lg 6 lisaks kõigile tegevusloa taotlejatele, sh ajutise

tegevusloa taotlejatele, kohustuse esitada investeerimisprogramm ja äriplaan (p 1) ning taotluse

esitamisele eelnenud majandusaasta aruanne, kui taotlejaks on isik, kellel puudub kohustus

esitada majandusaasta aruanne äriregistrile (p 3). Ajutise tegevusloa taotlemisel tulenevalt

planeeritava tegevuse ajutisusest, ei ole TTJA hinnangul mõistlik koormata ettevõtjat andmete

esitamisega, mis tõendavad tema jätkusuutlikkust.

Eelnõu § 1 punkt 11 – MeeTS-i § 39 täiendatakse lõikega 62. Paragrahv loetleb andmed, mis

lisatakse tegevusloa taotlusele, ning dokumendid, mis tuleb taotlusele lisada. Täienduse

kohaselt lisatakse raadioloa taotlusele autoreid esindava kollektiivse esindamise

organisatsiooni kinnitus eelmisel perioodil taotlejale väljaantud kõigis raadiolubades märgitud

Eesti autorite muusikateoste esitamise kohustuse täitmise kohta. Raadioloa esmakordsel

taotlemisel kinnitust esitama ei pea. Kinnitus annab võimaluse hinnata loa taotleja

õiguskuulekust ning seda on võimalik kasutada uue loa väljastamisel taotluste hindamisel ühe

kriteeriumina (näiteks saaks konkursil muudes kriteeriumides samaväärsete taotluste

hindamisel eelise taotleja, kes on Eesti autorite muusikateoste esitamise kohustuse täitnud).

Juba täna esitavad raadioteenuste osutajad kollektiivse esindamise organisatsioonidele (Eesti

Autorite Ühing (EAÜ), Eesti Fonogrammitootjate Ühing (EFÜ), Eesti Esitajate Liit (EEL))

(edaspidi ka KEO) aruandeid muusikateoste mängimise kohta nende jaamades, mille alusel

KEO-d jaotavad autori-, esitaja ja fonogrammitootja tasusid. Samas ei ole raadioteenuse

osutajate poolt esitatavad repertuaariaruanded veel täielikult kõigi teenuseosutajate vahel

ühtlustatud ning kõik aruanded ei sisalda seaduse nõuete täitmiseks vajalikku infot, eelkõige

muusikateoste mängimise kellaaega.

Seaduses sätestatud nõude täitmiseks peab raadioteenuse osutajate poolt esitatav

repertuaariaruandlus sisaldama lisaks lugude nimekirjale ja teoste (ISWC) ning salvestiste

koodidele (ISRC) ka lugude mängimise kellaaega ja kestvust selliselt, et neist saab filtreerida

välja Eesti autorite teosed.

EAÜ, EFÜ ja EEL on leppinud kokku, et Eesti autorite teoste osakaalu nõude järgimise kohta

annab TTJA nõudmisel tagasisidet EAÜ. EAÜ ja EEL viisid läbi repertuaariaruannete võrdleva

analüüsi kahe raadiojaama kvartaliaruannete näitel ning tulemused oli peaaegu identsed

(kvartali peale erines tulemus ühe teose osas), mistõttu sai järeldada, et piisab vaid EAÜ

poolsest tagasisidestamisest.

Eelnõu § 1 punkt 12 – MeeTS-i § 40, mis sätestab tegevusloa väljaandmise, esitatakse uuel

kujul.

Tähelepanek nimetatud sätte ja eelnõu kohta tervikuna – raadioloa mõiste all mõeldakse nii

üleriigilist kui ka rahvusvahelist luba. Kui on soovitud rõhutada eraldi üleriigilist või

rahvusvahelist raadioluba, on see täpsustus eraldi välja toodud. Sama kehtib televisiooniloa

mõiste kohta.

Paragrahvi 40 lõike 1 kohaselt kuulutab raadioloa väljaandmiseks TTJA peadirektor välja

avaliku konkursi. Konkursi väljakuulutamine, väljaantavate tegevuslubade liigid ja arv,

tegevusloa taotluste esitamise tähtpäev ning muud tingimused tehakse teatavaks üks kuu enne

taotluste esitamise tähtaega TTJA veebilehel.

9

Raadiolubade puhul säilib konkursi korraldamise kohustus, sest selles valdkonnas on see

piiratud sagedusressursi tõttu endiselt põhjendatud. Muudatuse kohaselt ei avaldata

tegevuslubade väljaandmisega seonduvat enam Kultuuriministeeriumi kodulehel, samuti

täpsustatakse, et info tehakse teatavaks TTJA kodulehel üks kuu enne taotluste esitamise

tähtaega.

Uue regulatsiooniga eraldatakse televisiooniloa ja raadioloa kõrvaltingimuste sätted. Samuti

lisatakse mõlemasse lõikesse ajutised load. Paragrahvi 40 lõike 2 kohaselt võib televisiooniloa

ja ajutise televisiooniloa kõrvaltingimustena teenuste mitmekesisuse tagamiseks kehtestada

Eesti autorite teoste ja Eesti riigi rahalisel toetusel valminud audiovisuaalteoste miinimummahu

programmis ning Euroopa päritoluga audiovisuaalsete teoste, mille tootmisest ei ole möödunud

rohkem kui viis aastat ja mille on loonud sellest televisiooniteenuse osutajast sõltumatud

tootjad, miinimummahu programmis.

Uuendus on hiljutiste tööde (nö recent works’i) miinimummahu täpsustamise võimaldamine

kõrvaltingimustes. MeeTS-i § 8 lg 4 kohaselt varub televisiooniteenuse osutaja teleprogrammi

aastamahust, millest on maha arvatud uudiste-, spordi- ja mänge sisaldavate saadete ning

reklaami, otsepakkumise ja teleteksti maht, vähemalt 10% selliste Euroopa päritoluga

audiovisuaalsete teoste edastamiseks, mille on loonud sellest televisiooniteenuse osutajast

sõltumatud tootjad. Nimetatud teoste hulgas peab olema teoseid, mille tootmisest ei ole

möödunud rohkem kui viis aastat. Kultuuriministeeriumil ja TTJA-l oli pikka aega praktika

seada meedialoa kõrvaltingimuseks viimase viie aasta jooksul valminud audiovisuaalmeedia

teoste (MeeTS-i § 8 lg 4 teine lause) maht programmis. Samas ei anna seadus otseselt võimalust

hiljutiste tööde (nö recent works’i) mahtu kõrvaltingimustes määratleda. TTJA lõpetas selle

praktika kasutamise 2022. aasta kevadel. Samas mööname, et kultuuripoliitiliselt on sellise

kõrvaltingimuse seadmine mõistlik. Ka Euroopa Komisjon soovib saada liikmesriikidelt teavet

viimase viie aasta jooksul valminud audiovisuaalmeedia teoste mahu kohta teleprogrammides.

Paragrahvi 40 lõike 3 kohaselt võib raadioloa ja ajutise raadioloa kõrvaltingimustena teenuste

mitmekesisuse tagamiseks kehtestada Eesti autorite muusikateoste mahu programmis,

arvestades MeeTS § 9 lg-s 2 toodud miinimummahtu, muusika- ja sõnasaadete osakaalu

programmis, levipiirkonna elu kajastavate saadete mahu programmis, peamise sihtrühma ning

sõnasaadete keele nõude. Võrreldes kehtiva seadusega on täpsustatud, et Eesti autorite teoste

all on mõeldud muusikateoseid ja sättes on välja jäetud ka levipiirkonna nõue. MeeTS § 9

lisatud teine lõige (eelnõu p 4) määrab küll seaduse tasandil kindlaks Eesti autorite

muusikateoste miinimummahu raadioprogrammis, kuid TTJA võib raadioloa ja ajutise

raadioloa kõrvaltingimustena teenuste mitmekesisuse tagamiseks kehtestada MeeTS-i § 9 lg-s 2

sätestatud miinimummahust kõrgemad Eesti autorite muusikateoste miinimummahud

konkreetse loa puhul.

Paragrahvi 40 lõike 4 kohaselt otsustab raadioloa kõrvaltingimuste vajalikkuse TTJA

peadirektor. Kui need on vajalikud, kehtestab peadirektor tegevusloa kõrvaltingimused ja nende

hindamise alused valikmenetluses parima pakkumise väljaselgitamiseks. Kehtiva seaduse

kohaselt otsustab kõrvatingimuste vajalikkuse valdkonna eest vastutava ministrina

kultuuriminister ja kehtestab need üks kuu enne tegevusloa konkursi väljakuulutamist.

Paragrahvi 40 lõike 5 kohaselt teeb TTJA peadirektor otsuse raadioloa väljaandmise, sellest

keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta kahe kuu jooksul pärast tegevusloa

taotluste esitamise tähtpäeva. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb otsus teha kolme kuu jooksul.

10

Paragrahvi 40 lõike 6 kohaselt annab TTJA peadirektor televisiooniloa ning ajutise televisiooni-

või raadioloa esitatud taotluse alusel konkurssi välja kuulutamata. TTJA peadirektor võib

määrata televisiooniloale kõrvaltingimusi. Nagu eeltoodud selgituses mainitud, mõeldakse

televisiooniloa all nii üleriigilist kui ka rahvusvahelist televisiooniluba.

Paragrahvi 40 lõike 7 kohaselt teeb TTJA peadirektor otsuse üleriigilise televisiooniloa ning

ajutise televisiooni- või raadioloa väljaandmise, sellest keeldumise või taotluse läbi vaatamata

jätmise kohta ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist.

Paragrahvi 40 lõike 8 kohaselt teeb TTJA peadirektor otsuse rahvusvahelise televisiooniloa

väljaandmise, sellest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta kolme kuu jooksul

pärast taotluse saamist. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb otsus teha kuue kuu jooksul.

TTJA-l on õigus enne tegevusloa väljastamist konsulteerida julgeolekuasutustega ning

Rahapesu Andmebürooga, et saada teavet meediateenuse osutaja või tema juhtorgani liikme või

meediateenuse osutaja tegeliku kasusaaja võimaliku seose kohta Vabariigi Valitsuse, Euroopa

Liidu või Eestile siduvate rahvusvaheliste sanktsioonidega või teavet, kas meediateenuse

osutaja või tema juhtorgani liige või meediateenuse osutaja tegelik kasusaaja võib kahjustada

ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada ühiskonna

turvalisusele olulist ohtu (uus § 40 lg 9). Tegemist on uue sättega, mis on vajalik ühiskonna

turvalisuse huvides.

Eelnõu § 1 punkt 13 – MeeTS-i § 43 lg-s 2 tehtav muudatus on seotud § 40 lg-s 4 toodud

muudatusega, mille kohaselt ei kehtesta raadiolubade kõrvaltingimusi enam kultuuriminister,

vaid TTJA peadirektor.

Eelnõu § 1 punkt 14 – MeeTS-i §-s 44 toodud tegevusloa andmisest keeldumise erisusi

täiendatakse. Muudatus on seotud eelnõu punktiga 11. Kuivõrd uue § 40 lg 9 kohaselt on

TTJA-l õigus enne tegevusloa väljastamist konsulteerida julgeolekuasutustega ning Rahapesu

Andmebürooga, et saada teavet meediateenuse osutaja või tema juhtorgani liikme või

meediateenuse osutaja tegeliku kasusaaja võimaliku seose kohta rahvusvaheliste

sanktsioonidega või teavet, kas meediateenuse osutaja või tema juhtorgani liige või

meediateenuse osutaja tegelik kasusaaja võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi

julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada ühiskonna turvalisusele olulist ohtu, antakse

TTJA peadirektorile õigus ka loa andmisest keelduda. Uue § 44 lg 3 kohaselt võib tegevusloa

andmisest keelduda, kui meediateenuse osutaja või tema juhtorgani liige või meediateenuse

osutaja tegelik kasusaaja on toime pannud karistusseadustiku 8. või 15. peatükis sätestatud

süüteo, ta on seotud Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduvate rahvusvaheliste

sanktsioonidega või ta võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja

riigikaitse tagamist, või kujutada ühiskonna turvalisusele olulist ohtu.

Eelnõu § 1 punkt 15 – MeeTS-is sätestatakse uus, taasedastamisteatise regulatsioon (§-d 481

ja 482).

VTK-s pakkusime regulatiivse lahendusena välja MeeTS-i täiendamise normidega, millega

nähakse ette, et teisest Euroopa Liidu liikmesriigist ja väljastpoolt Euroopa Liitu pärit

meediateenuse taasedastamiseks Eesti territooriumil on vajalik programmi omaniku (valdaja)

nõusolek ning TTJA-lt taasedastamise luba. VTK-s toodu kohaselt märgitakse meediateenuse

11

taasedastamise loa taotluses taasedastatavate meediateenuste loetelu ja andmed

taasedastatavate meediateenuste tegelike kasusaajate ja juhtorgani liikmete kohta. Taotlusele

lisatakse programmi omaniku nõusolek programmi taasedastamiseks Eesti territooriumil.

Samuti nägime ette riigilõivu loa taotluse esitamise eest.

Eelnõuga on loamenetluse regulatsioonist loobutud, sest see koormab nii TTJA-d kui ka

taasedastajaid. Samas ei sobi eesmärgi täitmiseks ka majandustegevuse seadustiku üldosa

seaduses reguleeritud majandustegevusteate regulatsioon. Majandustegevusteade on isiku

ühepoolne tahteavaldus, millega ei ole seotud majandustegevuse korraldamise õiguse

tekkimine, vaid mis tõendab majandustegevuse tegelikku alustamist. Käesoleva eelnõuga on

loodud teatise süsteem, mis erineb nii majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud

majandustegevusteatest kui ka loa regulatsioonist. Eelnõu väljatöötaja pakub välja lahenduse,

mille kohaselt saab taasedastaja alustada taasedastamist, kui TTJA ei ole taasedastamisteatise

esitajat 15 päeva jooksul pärast teatise esitamist teavitanud seal nimetatud kanali taasedastamise

keelamisest või vajadusest täiendavalt kontrollida taasedastamisteatises esitatud andmeid või

audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või tema juhtorgani liikme või meediateenuse osutaja

tegeliku kasusaaja andmeid.

Sarnane teatise regulatsioon on ka muinsuskaitseseaduses, st ei ole meie õiguskorras uus ja selle

kasutamine on ka MeeTS-is põhjendatud. Lisaks on loamenetluse asendamist teatise

esitamisega Eesti õiguses võimaldatud näiteks ehitusseadustikus väikse ohuga ja avaliku huvita

ehitiste puhul. Teatemenetluse põhimõtteks on, et teatise esitamisel on isikul õigus teatud

ooteperioodi möödumisel alustada teatises kirjeldatud tegevusega, juhul kui haldusorgan

teatisele ei reageeri, st ei teavita täiendava kontrolli vajadusest ega keela tegevust.

Loobutud on VTK-s väljapakutud lahendusest, et taasedastaja esitab andmed taasedastatavate

meediateenuste tegelike kasusaajate ja juhtorgani liikmete kohta. TTJA-l on vajadusel võimalus

need andmed ise välja selgitada või nõuda täiendavat teavet taasedastamisteatise esitajalt. TTJA

saab vajaduse korral konsulteerida julgeolekuasutusega ja Rahapesu Andmebürooga, et saada

teavet audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või tema juhtorgani liikme või meediateenuse

osutaja tegeliku kasusaaja võimaliku seose kohta Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile

siduvate rahvusvaheliste sanktsioonidega või saada hinnang, kas teenuse osutaja või tema

juhtorgani liige või meediateenuse osutaja tegelik kasusaaja võib kahjustada ühiskonna

turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada ühiskonna

turvalisusele olulist ohtu. Rahapesu Andmebüroo saab anda tagasisidet rahvusvahelise

sanktsiooni seaduse § 18 kontrollikohustuse piires.

Samuti on loobutud VTK-s pakutud regulatiivsest lahendusest, et luba on vaja nii Euroopa Liidu

liikmesriigist kui väljastpoolt Euroopa Liitu pärit meediateenuse taasedastamiseks. Eelnõus on

jäädud kolmandate riikide meediateenuste juurde.

Toome järgnevalt välja taasedastamisteatise regulatsiooni.

Paragrahvi 481 lõike 1 kohaselt Euroopa Liidu liikmesriigi jurisdiktsiooni alla mittekuuluva

audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamisest Eestis tuleb taasedastajal Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametit teavitada.

Paragrahvi 481 lõike 2 kohaselt esitatakse taasedastamisteatis TTJA-le vähemalt 15 päeva enne

taasedastamise alustamise soovitud kuupäeva. Taasedastamisteatist ei esitata, kui sama

12

audiovisuaalmeedia teenuse kohta on varem taasedastamisteatis esitatud ja taasedastamise

lubamisest ei ole keeldutud. Antud sätte mõte on vähendada taasedastajate halduskoormust,

samuti vähendatakse TTJA töökoormust, kes ühte programmi kontrollib üks kord. Teave

audiovisuaalmeedia teenuse programmi kohta, mille taasedastamist võib alustada või mille

taasedastamise lubamisest on keeldutud, avaldatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti kodulehel.

Paragrahvi 481 lõike 3 kohaselt esitatakse taasedastamisteatises järgnevad andmed:

1) taasedastamisteatise esitaja nimi ja kontaktandmed;

2) taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse programmi nimi;

3) taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või volitatud esindaja nimi, juriidilise

isiku puhul registrikood ja registrikoodi riik, selle puudumise korral asukohariigi asjakohane

identifitseerimistunnus või füüsilise isiku puhul isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi

puudumise korral sünniaeg ja -koht;

4) taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või volitatud esindaja kontaktandmed,

sealhulgas elektronposti aadress.

Paragrahv 482 sätestab taasedastamisteatises esitatud andmete täiendava kontrollimise,

taasedastamise lubamise või lubamisest keeldumise.

Paragrahvi 482 lõike 1 kohaselt kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei teavita

taasedastamisteatise esitajat 15 päeva jooksul pärast taasedastamisteatise esitamist

taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse programmi taasedastamise lubamisest keeldumisest

käesoleva paragrahvi lõigetes 3 või 4 sätestatud alustel või vajadusest täiendavalt kontrollida

taasedastamisteatises esitatud andmeid või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või tema

juhtorgani liikme või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegeliku kasusaaja andmeid, võib

alustada taasedastamist. Kui esitatud andmeid on vaja täiendavalt kontrollida, teavitab

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sellest taotlejat 15 päeva jooksul arvates

taasedastamisteatise esitamisest ning otsustab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamise lubamise või lubamisest keeldumise kahe kuu

jooksul taasedastamisteatise esitamisest arvates

Paragrahvi 482 lõike 2 kohaselt võib TTJA täiendava kontrolli käigus:

1) nõuda taasedastajalt täiendavat teavet;

2) konsulteerida julgeolekuasutusega ja Rahapesu Andmebürooga, et saada teavet

audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või tema juhtorgani liikme või audiovisuaalmeedia teenuse

osutaja tegeliku kasusaaja võimaliku seose kohta Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile

siduvate rahvusvaheliste sanktsioonidega või saada hinnang, kas teenuse osutaja või tema

juhtorgani liige või meediateenuse osutaja tegelik kasusaaja võib kahjustada ühiskonna

turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada ühiskonna

turvalisusele olulist ohtu.

Paragrahvi 482 lõike 3 kohaselt keeldub TTJA audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamise

lubamisest, kui:

1) taasedastaja ei ole esitanud audiovisuaalmeedia teenuse kohta nõutud täiendavat teavet ega

esitanud põhjendust, miks teavet ei ole võimalik esitada, ja teave ei ole muul viisil

haldusorganile kättesaadav;

13

2) audiovisuaalmeedia teenuse osutaja vastutava toimetaja, tegeliku kasusaaja või juhatuse

liikme elamisluba on kehtetuks tunnistatud või elamisõigus lõpetatud või elamisõiguse

pikendamisest keeldutud avalikule korrale või riigi julgeolekule ohu kujutamise tõttu;

3) audiovisuaalmeedia teenus on Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduvate

rahvusvaheliste sanktsioonide subjekt;

4) audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või tema juhtorgani liige või audiovisuaalmeedia

teenuse osutaja tegelik kasusaaja on Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduvate

rahvusvaheliste sanktsioonide subjekt või ta võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas

riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada ühiskonna turvalisusele olulist ohtu.

Paragrahvi 482 lõike 4 kohaselt võib TTJA keelduda audiovisuaalmeedia teenuse

taasedastamise lubamisest, kui audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamist on viimase aasta

jooksul Euroopa Liidu liikmesriigis piiratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2010/13/EL artikli 6 alusel.

Sarnane eelhindamise süsteem on loodud ka Lätis ja Leedus. Läti praktika näitab, et see

võimaldab paremini oma inforuumi kaitsta Kremli režiimi kontrollitud meediakanalite

vaenuliku propaganda eest. Lätis on teleprogrammide taasedastamine reguleeritud

elektroonilise massimeedia seaduses4, mis sätestab, et programmide taasedastamiseks ja

levitamiseks on vajalik riikliku meedianõukogu luba. Sama sätte kohaselt on nõukogul loa

läbivaatamisel õigus muu hulgas küsida arvamust programmi tegelike kasusaajate kohta riigi

pädevatelt julgeolekuasutustelt, rahapesu ning terrorismi ja massihävitusrelvade tõkestamise

pädevatelt asutustelt. Samuti kontrollib nõukogu koos teiste pädevate asutustega programmi

tegelike kasusaajate rahvusvahelisi ja riiklikke sanktsioone ning vajaduse korral küsitakse

arvamust ka teiste riikide pädevatelt asutustelt.

Eelnõu § 1 punkt 16 – paragrahvi 51 lõiget 1 muudetakse seoses taasedastamisteatise

regulatsiooni sissetoomisega: teisest riigist pärit meediateenuse vastuvõtmist ja taasedastamist

ei piirata, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 481 ja 482 ning käesolevas paragrahvis

sätestatud juhtudel.

Eelnõu § 1 punkt 17 – MeeTS-i § 51, mis reguleerib meediateenuse vastuvõtmise ja

taasedastamise vabadust ning selle võimalikke kitsendusi, täiendatakse uue lõikega 9. TTJA-l

on õigus teha üldsusele avatud koha haldajale või koha, mis ei ole üldsusele avatud, kuid kus

viibib määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda, haldajale

ettekirjutus lõpetada meediateenuse kättesaadavaks tegemine, kui meediateenuse

taasedastamiseks ei ole taasedastaja (elektroonilise side ettevõtja) taasedastamisteatist esitanud,

või meediateenuse taasedastamise lubamisest on MeeTS-i § 482 lg 3 või 4 alusel keeldutud, või

meediateenuse taasedastamine on MeeTS-i § 51 alusel lõpetatud.

Sätte sõnastamisel on eeskujuks võetud autoriõiguse seaduse § 10 lg 2 p 1, mille kohaselt

loetakse teose üldsusele suunamiseks muu hulgas teose avalikustamist kohas, mis on üldsusele

avatud, või ka kohas, mis ei ole küll üldsusele avatud, kuid kus viibib määramata arv isikuid

4 Läti keeles elektronisko plašsaziņas līdzekļu likums. Õigusakt kättesaadav veebilehel:

https://likumi.lv/ta/id/214039-elektronisko-plassazinas-lidzeklu-likums.

14

väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda. Seega on sättega hõlmatud nii

majutusasutused, kaubanduskeskused, aga ka näiteks hoolekandeasutused.

Eelnõu § 1 punktid 18–20 – Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikkel 4 ja MeeTS-i §

53¹ näevad ette korra tegutsemiseks juhtudel, kui teise riigi jurisdiktsiooni all tegutsev

audiovisuaalmeedia teenus on tegelikult suunatud tervikuna või põhiosas hoopis sihtriigile, kus

ta levib ja aktiivselt tegutseb, kuid ei järgi selles riigis kehtestatud nõudeid ja on asutatud teises

riigis tegeliku eesmärgiga hoida kõrvale sihtriigis kehtivaist õigusnormidest, mis kohalduks

temale juhul, kui ta oleks sihtriigis asutatud. Eesti meediaturul kõigi turuosaliste võrdse

kohtlemise ning tele- ja raadioturul ausa konkurentsi tagamiseks on otstarbekas rakendada sama

põhimõtet ka raadioturu regulatsioonis. Kuigi selle regulatsiooni väljatöötamine ei kajastunud

otseselt VTK-s, tugineb see VTK eesmärgile tagada meediaturul aus konkurents ja toetada Eesti

kultuuriruumi läbi eesti autorite teoste esitamise miinimumnõude kehtestamise Eestis levivatele

raadioprogrammidele. Piiratud FM-sageduste ressursi jaotamine konkursi korras võimaldab

eesti autorite muusikateoste miinimummahu nõude määrata raadiolubade üheks tingimuseks.

DAB-platvorm loob raadioprogrammide loomiseks ja levitamiseks täiendavaid tehnilisi

võimalusi. Näiteks kui Eesti meediateenuste osutajad ei soovi kasutada kõiki DAB-sagedusi,

saab DAB-platvormi operaator pakkuda vaba sagedusressurssi rahvusvahelistele

raadioprogrammidele, kuid tagatud peab olema nõue, et need programmid ei kahjustaks ausat

konkurentsi. Seega tuleb jälgida, et väljaspool Eesti raadiolubade konkurssi raadioloa saanud

programmid on tõepoolest mõeldud rahvusvahelisele turule ja et nende peamine sihtriik ei ole

Eesti või juhul, kui nad on suunatud Eesti turule, täidaksid need MeeTS-is raadioprogrammidele

kehtestatud nõudeid – Eesti turule suunatud DAB raadioprogrammide sisu regulatsioon peab

olema sama, mis FM-sagedustel levivatel raadiotel.

Eelnõu § 1 punkt 21 – Kehtiva MeeTS-i § 54 lg 3 kohaselt on TTJA MeeTS-ist tulenevate

ülesannete täitmisel sõltumatu, välja arvatud raadioloa väljaandmise menetluses MeeTS-i § 40

lg-st 4 tulenevas ulatuses (raadioloa kõrvaltingimuste kehtestamine valdkonna eest vastutava

ministri poolt), ja lähtub oma tegevuses seadusest, audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi

eesmärkidest ja muudest õigusaktidest. Kuivõrd kõrvaltingimuste kehtestamine on eelnõuga

kultuuriministrilt antud TTJA-le, tuleb ka sellest sättest jätta välja lauseosa „välja arvatud

raadioloa väljaandmise menetluses käesoleva seaduse § 40 lõikest 4 tulenevas ulatuses“.

16.02.2022 vastuvõetud MeeTS-i muutmise seaduse seletuskirjas toodut TTJA sõltumatuse

kohta on mõistlik tuua selguse mõttes välja ka siinses seletuskirjas5: „Direktiiviga muudetud

AVMSD-s pööratakse järelevalveasutuse sõltumatuse küsimusele varasemast suuremat

tähelepanu. AVMSD artiklist 30 tulenevad järgmised järelevalveasutuse sõltumatuse

kriteeriumid: 1) järelevalveasutus peab olema valitsusest juriidiliselt eraldiseisev ning

funktsionaalselt sõltumatu valitsusest ja mis tahes muust avalik-õiguslikust või eraõiguslikust

asutusest; 2) järelevalveasutus peab kasutama oma volitusi erapooletult ja läbipaistvalt ning

kooskõlas AVMSD eesmärkidega, eelkõige seoses meedia mitmekesisuse, kultuurilise ja

keelelise mitmekesisuse, tarbijakaitse, ligipääsetavuse, mittediskrimineerimise ja siseturu

nõuetekohase toimimise ning ausa konkurentsi edendamisega; 3) järelevalveasutus ei tohi

küsida seoses AVMSD-st tulenevate ülesannete täitmisega juhiseid teiselt asutuselt ega alluda

teise asutuse juhistele; 4) järelevalveasutuse pädevus ja volitused ning vastutuse tagamise

meetodid peavad olema sätestatud üheselt mõistetavalt siseriiklikus õiguses; 5)

5 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/4ba650d7-565f-425c-960b-2ed72b05857c/meediateenuste-

seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus.

15

järelevalveasutusel peavad olema oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks ning ERGA töösse

panustamiseks piisavad rahalised vahendid, seejuures oma aastaeelarve, mis avalikustatakse, ja

personal ning nõuete täitmise tagamise volitused; 6) järelevalveasutuse juhataja või seda

ülesannet täitvate kollegiaalse kogu liikmete ametisse nimetamise ja ametist vabastamise

tingimused ja kord, sh volituste kestus, peavad olema kehtestatud riigisiseses õiguses. Kord

peab olema läbipaistev, mittediskrimineeriv ja tagama vajaliku sõltumatuse. Järelevalveasutuse

juhataja või seda ülesannet täitvad kollegiaalse kogu liikmed võib ametist vabastada, kui nad ei

täida enam neile oma ülesannete täitmiseks kehtestatud tingimusi, mis on eelnevalt liikmesriigi

tasandil kehtestatud. Ametist vabastamine peab olema nõuetekohaselt põhjendatud, eelnevalt

teatatud ja avalikkusele kättesaadav. Eelnõu koostajate hinnangul TTJA juba vastab kirjeldatud

kriteeriumidele, ent kuna Euroopa Komisjon on Eestit järelevalveasutuse sõltumatuse

küsimuses just negatiivse näitena sageli esile tõstnud6, on otsustatud MeeTS-is TTJA

sõltumatust ka sõnaselgelt deklareerida.

Kuivõrd TTJA on moodustatud mitte Vabariigi Valitsuse poolt, vaid seadusega vahetult

Riigikogu poolt (vt Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 63 lõike 2 punkti 7), siis saab

järeldada, et sisuliselt on seadusandja TTJA juriidilise eraldiseisvuse tingimuse täitmise

AVMSD tähenduses garanteerinud. Järelevalveasutuse funktsionaalne sõltumatus tähendab

ennekõike seda, kas asutus saab sõltumatult täita enda funktsioone. Eesti õiguses võib sellega

seoses tekkida küsimus, kuidas on tagatud TTJA sõltumatus, kui minister saab teostada TTJA

üle teenistuslikku järelevalvet (vt VVS § 95 lõiget 1, § 99 ja § 100). Vajaliku sõltumatuse tagab

siin aga asjaolu, et teenistusliku järelevalve korras sekkumine ei laiene riikliku järelevalve

toimingutele ning riikliku sunni kohaldamisel antud otsustele (vt VVS § 93 lõike 6 punkti 1).7

Sõltumatuse muudest isikutest ja asutustest ning volituste erapooletu ja läbipaistva kasutamise

tagavad korruptsioonivastased reeglid eesotsas korruptsioonivastase seadusega.

Nagu eespool märgitud, täpsustatakse AVMSD-s ka järelevalveasutuse rahastamisega

seonduvat. Ka selles küsimuses on Eesti õiguses vajalikud regulatsioonid juba kehtestatud.

TTJA-l on vastavalt VVS § 41 lõikele 2 oma eelarve, mis tuleb avaliku teabe seaduse § 28

lõike 1 punkti 11 kohaselt avalikustada. Samuti on Eesti õiguses nõutaval määral reguleeritud

järelevalveasutuse juhiga seonduv. Riigisiseses õiguses on sätestatud TTJA peadirektori

ametisse nimetamise ja ametist vabastamise tingimused ja kord. TTJA peadirektori nimetab

ametisse ja vabastab ametist vastavalt VVS § 49 lõike 1 punktile 5 kantsleri ettepanekul

minister. Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 16 lõiked 1 ja 6 tagavad TTJA

peadirektori ametikoha täitmiseks avaliku konkursi korraldamise. ATS § 18 lõike 4 kohaselt

viib konkursi läbi avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon. TTJA peadirektorile

esitatavad nõuded tulenevad Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2013. a määrusest nr 100

„Ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile, Riigikantselei direktorile, ameti ja inspektsiooni

peadirektorile ning määruses nimetatud teiste valitsusasutuste juhtidele esitatavad nõuded,

nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“. ATS-is on sätestatud ka TTJA

peadirektori viieaastane teenistustähtaeg (vt ATS § 23 lõike 2 punkti 3) ja kaitseks meelevaldse

ametist vabastamise eest teenistussuhte lõppemise alused (vt ATS-i 11. peatükki). ATS § 101

reguleerib teenistusest vabastamisest etteteatamisega seonduvat ja ATS § 103 lõike 2 punkt 4

tagab vabastamise põhjendamise. Ametist vabastamise käskkiri on avalik, kui puudub seadusest

tulenev alus selle asutusesiseseks tunnistamiseks.“

6 Vt näiteks „A study on Audiovisual Media Services – Review of Regulatory Bodies Independence“. 7 Advokaadibüroo Sorainen AS. Analüüs audiovisuaalmeedia teenuste regulaatorasutuse funktsiooni korraldamise

kohta Eestis (direktiivi nr 2018/1808/EL harmoneerimine). Tallinn, 2019.

16

MeeTS-i § 54 lg-s 4 loetletakse täiendavad ülesanded, mida TTJA sõltumatu riikliku

järelevalveasutusena lisaks MeeTS-is eespool sätestatule täidab. Need on järgmised: MeeTS-i

nõuete rikkumise kohta esitatud kaebuste lahendamine; audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis

nimetatud aruannete, välja arvatud meediapädevuse edendamise kohta, esitamine Euroopa

Komisjonile; Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvate audiovisuaalmeedia teenuse osutajate ja

videojagamisplatvormi pidajate andmete esitamine Euroopa Komisjonile; Euroopa

järelevalveasutuste rühmas (ERGA) ja teistes rahvusvahelistes meediavaldkonna võrgustikes

osalemine; muude seadustest tulenevate ülesannete täitmine.

Eelnõu § 1 punkt 22 on rakendusliku iseloomuga. MeeTS-i rakendussätete peatükki lisatakse

§ 632, mis puudutab enne eelnõukohase seaduse jõustumist välja antud tegevuslubade kehtivust.

Enne 2024. aasta 1. novembrit välja antud ringhäälinguload kohalikus või regionaalses

raadiovõrgus võrdsustatakse üleriigiliste raadiolubadega ja need jäävad kehtima kuni neil

näidatud tähtaja lõpuni. Muudatus on seotud regionaalse loaliigi kaotamisega (vt selgitust

eelnõu p 8 juures).

Eelnõu § 1 punkt 23 – Luuakse rakendussäte olemasolevate taasedastatavate

audiovisuaalmeedia teenuste kohta. Enne 2024. aasta 1. novembrit Eestis taasedastatava

Euroopa Liidu liikmesriigi jurisdiktsiooni alla mittekuuluva audiovisuaalmeedia teenuse, mis

ei kuulu Euroopa Liidu liikmesriigi jurisdiktsiooni alla, taasedastamiseks peab taasedastaja

olema esitanud taasedastamisteatise 2025. aasta 1. juuliks.

Taasedastamisteatist ei esitata, kui sama audiovisuaalmeedia teenuse kohta on

taasedastamisteatis esitatud ja taasedastamise lubamisest ei ole keeldutud.

Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet keelab audiovisuaalmeedia teenuse

taasedastamise, lõpetavad audiovisuaalmeedia teenuse osutamise ka teised sama

audiovisuaalmeedia teenuse osutajad.

Eelnõu § 2 kohaselt jõustub seadus 2024. aasta 1. novembril.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse kasutusele uus termin „taasedastamisteatis“. Termini sisu on määratletud

seletuskirja punktis 3 „Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“ eelnõu punkti 15 selgituses.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/1808, millega

muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate

liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia

teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda.

6. Seaduse mõjud

Kavandatavad muudatused ei mõjuta keskkonda ega regionaalarengut.

6.1. Teleprogrammide taasedastamisteatise regulatsioon

17

6.1.1. Mõju siseturvalisusele (siseturvalisus ja sisejulgeolek)

6.1.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond

2024. a seisuga elab Eestis 1 366 491 inimest. Teoreetiliselt on see kogu muudatusest mõjutatud

sihtrühm, kuid reaalsuses jälgis Vene Föderatsiooni mõju all tegutsevaid telekanaleid alla 20%

Eesti elanikkonnast, mistõttu saab sihtrühma pidada keskmiseks. Pärast Vene Föderatsiooni

mõju all tegutsevate telekanalite taasedastamise keeldu on leidnud võimaluse neid rohkem või

vähem ebaseaduslikult edasi vaadata alla 5% eestimaalastest.

6.1.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Meediauuringud näitavad meediakanalite jälgimise ja inimeste meelsuse vahelist

korrelatsiooni. Lisaks näitavad meediamonitooringu tulemused, et pärast Venemaa kanalite

edastamise piiramist on neid jälginud inimesed leidnud ja jälgima asunud eesti meediakanaleid.

Näiteks võrreldes 2019. aasta uuringuga on 2023. aastal vähenenud Venemaa telekanalite

vaatamine 11%-lt 4%-le Eesti elanikkonnast. Samal perioodil on ETV+ vaadatavus kasvanud

aga üle kahe korra. Nendele andmetele tuginedes võib väita, et negatiivse mõjuga kanalite

pakkumise vähenedes leitakse üles eesti kanalid, saades osa nende infoväljast.

Muudatusega ennetatakse Eesti julgeolekut ohustavat teavet edastavate kanalite levimist Eesti

inforuumis. Kui praegu kehtiva regulatsiooniga saab Eesti elanikkond ohtu kujutavat

programmi jälgida seni, kuni meediamonitooringu käigus tuvastatakse programmis piiramiseks

piisav rikkumine, siis teavitamise regulatsiooniga on võimalik ohtliku info levikut oluliselt

vältida. Monitooringu käigus tuvastatud rikkumine tähendab, et ohtlik info on juba riigis

levinud. Ühtlasi on monitooring ressursikulukas ning rikkumiste tuvastamise ajaks võib

rikkumine olla kestnud teadmata aja. Samas märgime, et eelnõuga pakutav lahendus ei asenda

monitooringut, vaid see jätkub ka edaspidi. Kui taasedastaja on saanud õiguse kanalit

taasedastada, kuid hiljem ilmneb julgeolekut ohustava teabe edastamine, rakendub MeeTS-i

§-s 51 toodud regulatsioon.

Muudatuse eesmärk on ennetada vaenuliku mõjutustegevuse eesmärgil loodud kanalite

edastamist Eesti territooriumil. Neis kanalites esitatakse vaatajatele agressorriigi

desinformatsiooni, millega mõjutatakse vaatajatele märkamatult nende meelsust ja usaldust

riigi, organisatsiooni vms vastu. Elanikkonna lõhestatuse vältimine on oluline aspekt

riigisiseste konfliktide ärahoidmisel ja ühiskonna sidususe hoidmisel. Kuna need kanalid

võivad ohustada kogu Eesti elanikkonna turvalisust ja julgeolekut, on sellisel juhul tegemist

suure sihtrühmaga.

Eesti elanikkonna jaoks tähendab võimalik taasedastamise keelamine eeldatavasti

agressorriikide (eelkõige Venemaa ja teda toetava Valgevene) mõju all tegutsevate telekanalite

võrra väiksemat programmide valikut Eestis. Samas ei ole taasedastamise keelamise eesmärk

pidurdada vaba meedia levikut, vaid takistada julgeolekuohtu sisaldavate kanalite levimist.

Ühtlasi võib muudatuse tulemusel eeldada järjest suurema osa (võõrkeelse) elanikkonna

jõudmist Eesti infovälja.

Mõju ulatus on väike, sest eeldame sihtrühma käitumises positiivseid muudatusi ning sellega

kohanemisraskusi eeldatavalt ei kaasne. Mõju ei ole sihtrühmale oluline, sest alates

2022. aastast on nii TTJA kehtestatud piirangute kui ka Euroopa Liidu sanktsioonide tõttu

18

Eestis taasedastatavate teleprogrammide hulk oluliselt vähenenud. Praegu on Euroopa Liidu

sanktsioonide alusel keelatud edastada 53 telekanalit.

6.1.2. Sotsiaalsed mõjud (haridus, kultuur ja sport (kultuurilised mõjud))

6.1.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond

2024. a seisuga elab Eestis 1 366 491 inimest. Teoreetiliselt oleks see kogu muudatusest

mõjutatud sihtrühm, kuid reaalsuses jälgis Vene Föderatsiooni mõju all tegutsevaid telekanaleid

alla 20% Eesti elanikkonnast, mistõttu saab sihtrühma pidada keskmiseks. Pärast Vene

Föderatsiooni mõju all tegutsevate telekanalite taasedastamise keeldu on leidnud võimaluse

keelatud kanaleid rohkem või vähem ebaseaduslikult edasi vaadata alla 5% eestimaalastest.

6.1.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Taasedastamisteatise mehhanismi rakendamine aitab tõkestada desinformatsiooni levikut.

Desinformatsioon kahjustab otseselt vaba arvamuste vahetust ning raskendab ajakirjanike tööd.

Pakutud muudatus ei piira ega vähenda inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni8

artiklis 10 sätestatud sõnavabadust. Viidatud artikli lõike 1 kohaselt on igaühel õigus

sõnavabadusele. See õigus kätkeb vabadust oma arvamusele ning vabadust saada ja levitada

teavet ja mõtteid ilma ametivõimude sekkumiseta ja sõltumata riigipiiridest. Artikkel ei takista

riikidel nõuda raadio-, televisiooni või filmiettevõtetelt tegevuslubasid. Lõige 2 sätestab, et

kuna nende vabaduste kasutamisega kaasnevad kohustused ja vastutus, võidakse selle kohta

seaduses ette näha formaalsusi, tingimusi, piiranguid või karistusi, mis on demokraatlikus

ühiskonnas vajalikud riigi julgeoleku, territoriaalse terviklikkuse või ühiskondliku turvalisuse

huvides, korratuste või kuritegude ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste maine

või õiguste kaitseks, konfidentsiaalse teabe avalikustamise vältimiseks või õigusemõistmise

autoriteedi ja erapooletuse säilitamiseks.

Muudatus järgib Eesti Vabariigi põhiseaduse § 45, mille kohaselt on igaühel õigus vabalt

levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul

viisil. Sama sätte kohaselt võib seda õigust seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste

õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks.

6.1.3. Mõju majandusele (mõju ettevõtlusele, mõju halduskoormusele)

6.1.3.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – teleprogrammide taasedastajad

Eestis on suurimad teleprogrammide taasedastajad telekommunikatsioonifirmad Telia Eesti

AS, Elisa Eesti AS, AS Levira ja AS STV. Kokku on Eestis teleprogrammide taasedastajaid

ligikaudu 30. Keskmiselt on pakutavate telekanalite arv ettevõtte kohta ligi 70 kanalit.

Arvestades Statistikaameti veebilehel toodud majanduslikult aktiivsete ettevõtete koguarvu

2022. aastal (148 684), on tegemist väikese sihtrühmaga.

6.1.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

8 https://www.riigiteataja.ee/akt/222062021004.

19

Muudatus mõjutab sideteenuse osutajaid, kellel tekib kohustus Euroopa Liidu liikmesriigi

jurisdiktsiooni alla mittekuuluvate taasedastatavate teleprogrammide kohta taasedastamisteatis

esitada. Teatis tuleks edaspidi esitada ka enne uute teleprogrammide taasedastamise alustamist.

Lahendus mõjutab seega sideteenuste osutajate infokohustust, sest ettevõtjad peavad esitama

TTJA-le vajalikud andmed:

1) taasedastamisteatise esitaja nime ja kontaktandmed;

2) taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse programmi nime;

3) taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või volitatud esindaja nime, juriidilise

isiku puhul registrikoodi ja registrikoodi riigi, selle puudumise korral asukohariigi asjakohase

identifitseerimistunnuse või füüsilise isiku puhul isikukoodi ja isikukoodi riigi, isikukoodi

puudumise korral sünniaja ja -koha;

4) taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või volitatud esindaja kontaktandmed,

sealhulgas elektronposti aadressi.

Taasedastamisteatist ei esitata, kui sama audiovisuaalmeedia teenuse kohta on varem

taasedastamisteatis esitatud ja taasedastamise lubamisest ei ole keeldutud. Antud sätte mõte on

vähendada taasedastajate halduskoormust, samuti vähendatakse TTJA töökoormust, kes ühe

programmiga seotud andmeid kontrollib üks kord. Teave audiovisuaalmeedia teenuse

programmi kohta, mille taasedastamine on lubatud või mille taasedastamise lubamisest on

keeldutud, avaldatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehel.

Kui ettevõte on kindlaks teinud, et kolmanda riigi kanali osas ei ole varem taasedastamisteatist

esitatud, esitab ta TTJA-le taasedastamisteatise, millega seoses tekib sideteenuste osutajatel

teatise esitamiseks vajaliku info edastamiseks aja- ja tööjõukulu. Nende suurus oleneb ettevõtte

pakutavate kolmandate riikide kanalite täpsemast arvust. Igal juhul suureneb sel juhul ettevõtete

halduskoormus. Kui konkreetse kanali taasedastamine on varem mõne teise sideettevõtte

taotluse alusel lubatud, siis teatise esitamisega seotud aja- ja tööjõukulu ei kaasne.

Arvestades, et 2022. aastast alates on sanktsioonide või TTJA sisupiirangute tõttu mitmete

kanalite taasedastamist juba piiratud, siis teleprogrammide taasedastajate kliendibaasi

muudatus negatiivselt ei mõjuta.

Eelmainitule tuginedes saab hinnata oodatavat mõju ulatust väikeseks ja mõju esinemise

sagedust väikeseks (st teatis esitatakse kolmandate riikide iga programmi kohta ühe

sideettevõtte poolt üks kord). Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.

6.1.4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja

tuludele (asutuste korraldus)

6.1.4.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA, julgeolekuasutused, Rahapesu

Andmebüroo

Muudatused mõjutavad TTJA-d, lisaks julgeolekuasutusi ja Rahapesu Andmebürood, kellelt

meediaregulaator TTJA võib küsida enne meediateenuste taasedastamist hinnangut. Asutused

annaksid TTJA-le teavet meediateenuse osutaja jt isikute võimaliku seose kohta Vabariigi

Valitsuse, Euroopa Liidu või rahvusvaheliste sanktsioonidega või muud neile teada olevat infot

meediateenusest tuleneva julgeolekuohuga. Tegemist on väikese sihtrühmaga.

20

6.1.4.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Tõenäoliselt mõjutaks kavandatav regulatsioon TTJA ametnike koormust oluliselt

regulatsiooni üleminekuajal, kui tuleks läbi vaadata kõikide Eestis praegu edastatavate

kolmandate riikide teleprogrammide taasedastusteatised. Samas vaadatakse iga programmi osas

tehtud teavitus üle üks kord. Samuti oleks kõige suurem mõju julgeolekuasutustele ja Rahapesu

Andmebüroole hinnangute koostamiseks regulatsiooni üleminekuperioodil. Pärast

üleminekuaega suureneb varasemaga võrreldes TTJA järelevalvekoormus uute

taasedastusteatiste läbivaatamisega.

Eelmainitule tuginedes saab hinnata oodatavat mõju ulatust keskmiseks ja mõju esinemise

sagedust väikeseks (st teatis esitatakse kolmandate riikide iga programmi kohta üks kord, TTJA

järelevalve on järjepidev). Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.

6.2. Meediateenuse kättesaadavuse piiramine üldsusele avatud kohas või kohas, mis ei ole

üldsusele avatud, kuid kus viibib määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja

lähimat tutvusringkonda

6.2.1. Mõju siseturvalisusele (siseturvalisus ja sisejulgeolek)

6.2.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond

2024. a seisuga elab Eestis 1 366 491 inimest. Muudatus aitab ennetada riigisiseseid konflikte

erinevas infoväljas olevate elanike vahel ning toetab seega Eesti julgeolekut. Kuna turvaline

elukeskkond tuleb tagada kõikidele Eesti elanikele, mõjutab muudatus kaudselt neid kõiki ja

tegu on suure sihtrühmaga. Täiendavalt mõjutab muudatus vähesel määral neid üldsusele

avatud kohtade kliente, kes keelatud meediateenuseid neis kohtades näha sooviksid.

6.2.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Muudatustega piiratakse Eesti inforuumis ohtlike meediateenuste kättesaadavust üldsusele

avatud kohtades (nt majutusettevõtetes, kaubanduskeskustes) ja kohtades, mis ei ole üldsusele

avatud (nt hoolekandeasutused), kus muidu oleks võimalik piiratud kanaleid inimestele

edastada satelliitantenni või piiriäärsetel aladel ka tavaantenni abil.

Meediauuringud näitavad meediakanalite jälgimise ja inimeste meelsuse vahelist

korrelatsiooni. Lisaks näitavad meediamonitooringu tulemused, et pärast Venemaa kanalite

edastamise piiramist on neid jälginud inimesed leidnud ja jälgima asunud Eesti meediakanaleid.

Näiteks võrreldes 2019. aasta uuringuga on 2023. aastal vähenenud Venemaa telekanalite

vaatamine 11%-lt 4%-le Eesti elanikkonnast. Samal perioodil on ETV+ vaadatavus kasvanud

aga üle kahe korra. Nendele andmetel tuginedes võib väita, et negatiivse mõjuga kanalite

pakkumise vähenedes leiavad inimesed üles Eesti kanalid ning liiguvad nende infovälja.

Seega aitab vastav reguleerimine ära hoida julgeolekuohtu sisaldava teabe levimist ja levitamist

juhuslikele avalikes kohtades viibivatele inimestele ning avalikke kogunemisi piiratud kanalite

vaatamiseks. Riigi julgeoleku tugevdamine on oluline Eesti elanike turvalisuse tagamiseks.

Oodatav mõju ulatus on väike ja mõju esinemise sagedus samuti väike. Ebasoovitavat mõju

eeldatavasti ei kaasne.

21

6.2.2. Mõju majandusele (mõju ettevõtlusele, mõju halduskoormusele)

6.2.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – majutusasutused jm üldsusele avatud kohad,

samuti üldsusele mitteavatud kohad

Muudatus mõjutab teoreetiliselt kõiki üldsusele avatud kohti, kus edastatakse meediateenuseid.

Nendeks on eelkõige majutusasutused, kaubanduskeskused ja toitlustusettevõtted, kus

pakutavate põhiteenuste kõrvale meediateenuseid üldsusele kättesaadavaks tehakse. Muudatus

mõjutab ka üldsusele mitteavatud kohti, kus viibib määramata arv isikuid väljastpoolt

perekonda ja lähimat tutvusringkonda, näiteks hooldekodusid.

Kokku on Eestis registreeritud 573 majutuse ja toitlustusega tegelevat ettevõtet, kus on üle

kümne töötaja. EMTAK 2008 koodidega (koodid 55 ja 56) registreeritud ettevõtteid on kokku

4395 (Eesti Statistika), kuid reaalselt on keelatud kanalite edastamist tuvastatud ainult mõnes

üksikus majutusasutuses. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutajaid on

majandustegevuse registri andmete kohaselt 164, kuid probleeme on tuvastatud samuti mõnes

üksikus.

Seega mõjutaks muudatus loetletud asutustest ainult seda väikest osa, kes keelatud kanaleid

üldsusele või väiksemale grupile edastavad.

6.2.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Nii üldsusele avatud kui ka üldsusele mitteavatud kohad peavad järgima muudetud

regulatsiooni ja piirama keelatud meediateenuste esitamist avalikkusele või väiksemale isikute

ringile (nt hooldekodu). Kuna üldjuhul ei ole meediateenused üldsusele avatud kohtades

esmatähtsad ning inimesed ei külasta kohti eesmärgiga neid järgida, siis laiem mõju sihtrühmale

puudub.

Mõju avaldumine on püsiv – Eesti inforuum on korrastatum. Muudatuse rakendamisel on

ebasoovitavate mõjude risk väike. Risk võib realiseeruda etteheidetes, et riik laiendab

järelevalvet valdkondadesse, kus seda varem ei ole olnud, ja piirab ettevõtlusvabadust.

Nendele üldsusele avatud kohtadele või üldsusele mitteavatud kohtadele, kus viibib määramata

arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda (näiteks hoolekandeasutused),

mis kasutavad meediateenuste edastamiseks satelliitantenni, elektroonilise side võrke või

piiriäärsetel aladel tavaantenni ning edastavad seeläbi keelatud programme, võib mõneti

suureneda halduskoormus keelatud kanalite piiramiseks. Halduskoormus seisneb eelkõige

vastavuskuludes ehk kuludes, mis tekivad kanalite piiramise toimingute tegemiseks.

Siiski on strateegilise kommunikatsiooni lähtekohast tegemist olulise muudatusega, mis ütleb,

et riigi julgeoleku tugevdamine on oluline Eesti elanike turvalisuse tagamiseks. Oodatav mõju

ulatus on väike ja mõju esinemise sagedus samuti väike. Soovimatute mõjude risk

majutusasutuste ja teiste üldsusele avatud hoonete pidajatele ja tarbijatele on väike.

6.2.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja

tuludele (asutuste korraldus)

22

6.2.3.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA

Muudatused mõjutavad järelevalveasutust ehk TTJA-d. Kuna mõjutatud on vaid üks

valitsusasutus, on sihtrühm väike.

6.2.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

TTJA-le lisandub järelevalve ülesanne, et probleemseid kanaleid antud peatükis käsitletud

kohtades ei edastataks. Tegemist on samas pigem järelevalve teostamisega olukorras, kus

TTJA-d on keelatud kanali edastamisest teavitatud. TTJA ei hakka teostama lauskontrolli.

Muudatus mõjutab TTJA töökorraldust ja suurendab ametnike koormust.

6.3. Ajutiste televisiooni- ja raadiolubade regulatsiooni muutmine

6.3.1. Mõju majandusele (mõju ettevõtlusele, mõju halduskoormusele)

6.3.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – televisiooni- ja raadioteenuse osutajad

Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvaid televisiooni- ja raadioteenuse osutajaid on

majandustegevuse registri andmetel 28, millest ajutised meediaload on 2023. aasta novembri

seisuga neljal ettevõttel. Arvestades nii äriregistris kui ka mittetulundusühingute ja sihtasutuste

registris registreeritud isikute üldarvu, on tegemist väikese sihtrühmaga.

6.3.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Ajutiste raadiolubade regulatsiooni muutmine annab raadioteenuste osutajatele alaliste

raadiolubade konkursi vahelisel ajal võimaluse lühikest aega tegutseda. Kui praegu on ajutiseks

raadioloaks võimalik taotlust esitada vaid juhul, kui selle eesmärk on kindla sündmuse

kajastamine raadioprogrammis, siis muudatusega võimaldatakse lisaks taotlust esitada ka

testimiseks vabadele sagedustele. Samuti seatakse muudatustega ajutisele iseloomule kindel

ajaline määratlus, mis tagab, et ajutiste raadiolubadega tegevusest ei saaks sisuliselt alalist

tegevust. Muudatusega tugevdatakse raadioturul konkurentsi. Muudatus mõjutab

raadioteenuste osutajaid, andes neile paremad võimalused ajutiste raadiolubadega

tegutsemiseks. Muudatus ei tekita teenuseosutajatele lisakohustusi ning nende halduskoormus

sellest ei suurene.

Kuna vabu ajutiseks tegevuseks võimalikke FM-raadiosagedusi palju ei ole, saab hinnata nii

oodatavat mõju ulatust kui ka mõju esinemise sagedust väikeseks. Ebasoovitavate mõjude

kaasnemise risk on väike.

Rahvusvahelisele programmile ajutise televisiooniloa loataotluste läbivaatamise tähtaja

pikenemine mõjutab vähesel määral rahvusvaheliste teleprogrammide osutajaid. Kuna tähtaja

pikendamine on vajalik, et loa väljastamiseks vajalikud toimingud teha, on tähtaja pikendamisel

minimaalne mõju. Rahvusvahelise programmi ajutise televisiooniloa taotlejatele muudatus

lisakohustusi ei tekita ning nende halduskoormus sellest ei suurene.

23

6.3.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja

tuludele (asutuste korraldus)

6.3.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA

Muudatused mõjutavad TTJA-d. Kuna mõjutatud on vaid üks valitsusasutus, on tegemist

väikese sihtrühmaga.

6.3.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Ajutiste raadiolubade regulatsiooni muutmine mõjutab TTJA ametnike töökorraldust.

Muudatuse kohaselt võimaldatakse väljastada ajutine televisiooni- või raadioluba lisaks

sündmuse kajastamisele ka meediateenuse programmi sobivuse testimiseks konkreetse

levipiirkonna elanikele või uue tehnoloogilise lahenduse testimiseks meediateenuse

edastamiseks. Kuna uue regulatsiooni kohaselt ei oleks ajutise meedialoa alus üksnes sündmuse

kajastamine, võib muudatus mõningal määral suurendada turuosaliste soovi ajutisel meedialoal

tegutseda. Samuti ei ole ajutisteks raadiolubadeks sobivaid sagedusi lõputult.

Eelnevat arvesse võttes saab nii oodatavat mõju ulatust kui ka mõju esinemise sagedust hinnata

väikeseks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.

6.4. Meedialubade kõrvaltingimused, raadiolubade liigid ja raadiolubade konkursi

korraldamise kord

6.4.1. Mõju majandusele (mõju ettevõtlusele, mõju halduskoormusele)

6.4.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – televisiooni- ja raadioteenuse osutajad

Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvaid televisiooni- ja raadioteenuse osutajaid on

majandustegevuse registri andmetel 28, sh on rahvusvaheline televisiooniluba üheksal

ettevõtjal ja 15-st raadioteenuse osutajast üleriigiline raadioluba kaheksal (2023. aasta

novembri seisuga).

Arvestades Statistikaameti veebilehel toodud majanduslikult aktiivsete ettevõtete koguarvu

2022. aastal (148 684), on tegemist väikese sihtrühmaga.

6.4.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Rahvusvahelistele televisioonilubadele kõrvaltingimuste seadmine seab piiranguid loa

taotlejatele. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on rahvusvahelise loaga võimalik levida ka Eestis,

kuid seda ilma kõrvaltingimusteta. Samas regionaalsel ja üleriigilisel tegevusloal tegutsevad

ettevõtjad peavad täitma Eestis levimisel rangemaid nõudeid. Seega seisneb mõju turuosalistele

ausa konkurentsi toetamises. Lahendus mõjutab eelkõige neid ettevõtteid, kes soovivad

rahvusvaheliste televisioonilubadega Eestis levida. Nendel ettevõtetel tekib lisakohustus

kõrvaltingimustele vastamiseks ning loa taotlemisel infokohustus esitada andmed, mis on

vajalikud, et vastavust kinnitada. Seega suureneb nende ettevõtete halduskoormus. Kui ettevõtja

soovib oma tegevust piiriüleselt laiendada, siis ei ole asjakohane teda tarbetult piirata ja TTJA peab

sellest oma diskretsiooniõiguse kasutamisel lähtuma.

24

Kuna rahvusvahelised televisiooniload on Eestis üheksal ettevõttel, saab nii oodatavat mõju

ulatust kui ka mõju esinemise sagedust hinnata väikeseks (rahvusvaheline televisiooniluba

antakse kuni viieks aastaks). Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.

Lisaks lihtsustatakse ja ajakohastatakse muudatusega raadiolubade liike. Raadioliikide

muutmine ei tekita raadioteenuse osutajatele lisakohustusi ning regulatsiooni lihtsustamisel on

teenuseosutajatele positiivne mõju, muutes nõuete mõistmise ja nende täitmise lihtsamaks.

Asjaolu, et TTJA muudetakse raadiolubade konkursile kõrvaltingimuste seadmisel vastutavaks,

lisab täiendava võimaluse lühendada raadiolubade konkursi protsessi ühe kuu võrra.

Muudatusel on teenuseosutajatele positiivne mõju, sest tegevusluba on võimalik saada

kiiremini. Kuna raadioteenuse osutajatele muudatustest tulenevat infokohustust ega

vastavuskulusid ei teki, siis nende halduskoormus selle võrra ei suurene.

Raadioloa liikide täpsustamine ning raadiolubade konkursi lühendamine seab soodsamad

võimalused digiraadio arenguks Eestis. Digiraadio võimaldab oluliselt suurendada pakutavate

raadiokanalite arvu, mis omakorda võimaldab senisest paremini rahuldada killustuva

kuulajaskonna erinevaid maitseid. Lisaks saavad raadioteenuse pakkujad senisest tunduvalt

kulutõhusamalt katta oma raadiokanalitega kogu Eesti territooriumi, mis võimaldaks koguda

reklaamiandjate jaoks suuremaid kuulajate gruppe. Digiraadio vahendusel on võimalik

reklaamitellijatel jõuda täpsemate sihtrühmadeni kogu Eesti territooriumil ning seeläbi oma

tooteid ja teenuseid senisest tõhusamalt turundada. Suuremad reklaamitulud võimaldavad

meediateenuste pakkujatel tõsta oma programmide kvaliteeti ning muuta need kuulajatele

senisest veelgi enam huvipakkuvaks. Pikemas perspektiivis on digiraadio arengu toetamisel

regulatiivsel tasandil raadioteenuse osutajatele positiivne mõju. Tegemist ei ole lähiaastatel küll

olulise mõjuga muudatusega, kuid valdkonna jaoks on see positiivne ja vajalik.

Eesti turule suunatud teise riigi jurisdiktsiooni all tegutsev raadioprogramm ei pruugi järgida

MeeTS-is kehtestatud nõudeid ja teise riigi raadioloa kasutamise tegelik eesmärk on hoida

kõrvale Eestis kehtivaist õigusnormidest. Eesti meediaturul kõigi turuosaliste võrdse

kohtlemise ja raadioturul ausa konkurents tagamiseks on otstarbekas rakendada teleturul

kehtivat põhimõtet ka raadioturu regulatsioonis.

Eelnevat arvesse võttes saab nii raadiolubade konkursi korraldamise korra muutmisest

oodatavat mõju ulatust kui ka mõju esinemise sagedust hinnata väikseks. Ebasoovitavate

mõjude kaasnemise risk on väike.

6.4.2. Mõju majandusele (mõju mittetulundussektorile, mõju halduskoormusele)

Muudatusest mõjutatud sihtrühm: kollektiivse esindamise organisatsioonid ehk KEO-d

(Eesti Autorite Ühing (EAÜ), Eesti Fonogrammitootjate Ühing (EFÜ), Eesti Esitajate Liit

(EEL))

6.4.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Osaline halduskoormuse tõus on vältimatu ning puudutab ka KEOsid. Muudatused on samas

KEO-dega läbi räägitud ja nende toetus on saadud.

Juba täna esitavad raadioteenuste osutajad KEO-dele aruandeid muusikateoste mängimise

kohta nende jaamades, mille alusel KEOd jaotavad autori-, esitaja ja fonogrammitootja tasusid.

25

Samas ei ole raadioteenuse osutajate poolt esitatavad repertuaariaruanded veel täielikult kõigi

teenuseosutajate vahel ühtlustatud ning kõik aruanded ei sisalda seaduse nõuete täitmiseks

vajalikku infot, eelkõige muusikateoste mängimise kellaaega.

Seaduses sätestatud nõude täitmiseks peab raadioteenuse osutajate poolt esitatav

repertuaariaruandlus sisaldama lisaks lugude nimekirjale ja teoste (ISWC) ning salvestiste

koodidele (ISRC) ka lugude mängimise kellaaega ja kestvust selliselt, et neist saab filtreerida

välja Eesti autorite teosed.

EAÜ, EFÜ ja EEL on leppinud kokku, et Eesti autorite teoste osakaalu nõude järgimise kohta

annab TTJA nõudmisel tagasisidet EAÜ. EAÜ ja EEL viisid läbi repertuaariaruannete võrdleva

analüüsi kahe raadiojaama kvartaliaruannete näitel ning tulemused oli peaaegu identsed

(kvartali peale erines tulemus ühe teose osas), mistõttu sai järeldada, et piisab vaid EAÜ

poolsest tagasisidestamisest.

6.4.3. Sotsiaalsed mõjud (haridus, kultuur ja sport)

6.4.3.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond

2024. a seisuga elab Eestis 1 366 491 inimest. Teoreetiliselt oleks see kogu muudatusest

mõjutatud sihtrühm, kuid reaalsuses jälgis Vene Föderatsiooni mõju all tegutsevaid telekanaleid

alla 20% Eesti elanikkonnast, mistõttu saab sihtrühma pidada keskmiseks. Pärast Vene

Föderatsiooni mõju all tegutsevate telekanalite taasedastamise keeldu on leidnud võimaluse

neid rohkem või vähem ebaseaduslikult edasi vaadata alla 5% eestimaalastest.

6.4.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Eesti autorite loodud muusikateoste edastamise miinimummahu kehtestamine raadiojaamadele

mõjutab positiivselt eesti kultuuriruumi. Eesti autorite loodud muusikateoste raadioeetris

mängimine aitab kaasa muusika loojate ja esitajate tuntuse tõusule ning samas esitab neile

kõrgemaid kvaliteedinõudeid.

6.4.4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja

tuludele (asutuste korraldus)

6.4.4.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA

Muudatused mõjutavad TTJA-d. Kuna mõjutatud on vaid üks valitsusasutus, on sihtrühm väike.

6.4.4.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Kavandatava regulatsiooni kohaselt tekib võimalus seada rahvusvahelisele televisiooniloale

kõrvaltingimusi. TTJA-l on loataotluste läbivaatamisel kohustus hinnata nende vastavust loa

kõrvaltingimustele. Seega tekib TTJA-le lisakohustus rahvusvaheliste televisioonilubade

taotluste kõrvaltingimuste kontrollimisel.

Muudatus, millega lisatakse TTJA-le kui sõltumatule meediaregulaatorile kohustus luua

raadiolubade konkursiks sobivad kõrvaltingimused, mõjutab TTJA töökorraldust ja suurendab

ametnike koormust.

26

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Praegu on meediateenustega TTJA-s tegelemise maht kuus täistööaja ekvivalenti, neist

meediateenuste loastamisega umbes üks täistööajaga ekvivalent. 2022. aastal tähendas üks

täiskoormus 120 loa väljastamist. TTJA hindab kõigist eelnõuga kavandatud muudatustest

tulenevaks täiendavaks tööjõuvajaduseks kaks ametikohta. Vaja on luua täiendav peaspetsialisti

ametikoht taasedastamisteatiste läbivaatamiseks ja meediateenuste lubade väljastamiseks ning

lisaks peaspetsialisti ametikoht kõrvaltingimuste täitmise monitoorimiseks ja avalikult

ligipääsetavates hoonetes piiratud telekanalite kättesaadavuse monitoorimiseks. Ametikohtade

kulu on 90 000 eurot aastas. Kuna TTJA-l ja Kultuuriministeeriumi valitsemisalal puudub

võimalus leida selleks raha oma eelarvest, on vaja leida lisaraha riigieelarvest.

Kuna eelnõu mõjutab keskmisel määral ka julgeolekuasutuste (eelkõige Kaitsepolitseiameti) ja

Rahapesu Andmebüroo tööd, võib see kaasa tuua Kaitsepolitseiametile ja Rahapesu

Andmebüroole täiendava tööjõuressursi ja -kulu vajaduse.

8. Rakendusaktid

Rakendusakte ei ole vaja kehtestada.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2024. aasta 1. novembril.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

VTK ja eelnõu väljatöötamisel on osalenud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

ametnikud.

Eelnõule eelnes VTK koostamine, mis esitati kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

järgmistele asutustele ja isikutele: Justiitsministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Rahandusministeerium, Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet, Rahapesu Andmebüroo, Kaitsepolitseiamet, Riigikogu

kultuurikomisjon, Eesti Meediaettevõtete Liit, Eesti Ringhäälingute Liit, Eesti Infotehnoloogia

ja Telekommunikatsiooni Liit, Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS, AS Levira, AS STV, Eesti

Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Rahvusringhääling, AS Postimees

Grupp, Tartu Pereraadio Ühing, AS All Media Eesti, MTÜ Raadio 7 UCB Meedia, Northstar

Media OÜ, Taevaraadio OÜ, AS Äripäev, Ring FM Media OÜ, OÜ Nõmme Raadio, osaühing

Raadio Kadi, osaühing MP Meedia, Eestisoomlaste Ühendus Sibelius, Sauna ja Sisu MTÜ,

Huumor OÜ, Duo Media Networks OÜ, osaühing ALO-TV, OÜ Orsent, Mittetulundusühing

AB Video, AS TV Play Baltics, ÖÖLoom Produktsioon OÜ, DanceTelevision OÜ, Kids

Programming OÜ, WorldExtremeTV OÜ, Central Media Distribution OÜ, ETHNOTV OÜ,

Super Baltic OÜ, V World North Europe OÜ, SA Eesti Filmi Instituut, Corporate News Agency

OÜ, RandoM OÜ. VTK-s toodud märkuste arvestamise või mittearvestamise kohta on

koostatud tabel, mis on seletuskirja lisas.

27

04.09.2023 toimus Kultuuriministeeriumis kohtumine, kus tutvustati eelnõuga planeeritavaid

peamisi muudatusi. Kohtumisel osalesid TTJA, Siseministeeriumi, Eesti Autorite Ühingu, Eesti

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu, Eesti Rahvusringhäälingu, Eesti

Fonogrammitootjate Ühingu, Duo Media Networks OÜ, Taevaraadio OÜ ja Ring FM Media

OÜ esindajad.

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning arvamuse

avaldamiseks samadele isikutele ja asutustele, kellele esitati kooskõlastamiseks VTK (vt

nimekirja eespool).

Siseministeerium kooskõlastas eelnõu. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

kooskõlastas eelnõu vaikimisi, andes sellest teada e-kirjaga. Sotsiaalministeerium kooskõlastas

eelnõu vaikimisi.

Rahandusministeerium, Justiitsministeerium, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,

Rahapesu Andmebüroo, Eesti Autorite Ühing (EAÜ), Eesti Fonogrammi-tootjate Ühing (EFÜ),

Eesti Esitajate Liit (EEL), Eesti Ringhäälingute Liit (ERL), Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit ja Duo Media Networks OÜ esitasid eelnõule märkuseid.

Kooskõlastustabel märkuste arvestamise või mittearvestamise kohta on lisatud käesolevale

seletuskirjale.

Eelnõu seletuskirja lisa 1

Eelnõu kooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel

Märkuse tegija Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine

Rahandusminis-

teerium

Rahandusministeerium kooskõlastab meediateenuste seaduse

muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkustega.

1) Eelnõu punktides 11, 13 ja 14 viidatakse teenuse osutaja tegelikule

kasusaajale ja juhtorgani liikmele kui isikutele, kelle suhtes viidatud

sätetes loetletud alused kehtivad. Märgime, et mitte ainult teenuse

osutaja tegelik kasusaaja või juhtorgani liige ei pruugi olla

rahvusvahelise sanktsiooni subjekt, vaid ka teenuse osutaja ise ning

sellisel juhul peaks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil

olema õigus keelduda vastavat luba väljastada. Palume eelnõu

sõnastust seega (koostöös Rahapesu Andmebürooga) täpsustada

selliselt, et viidatud sätetes loetletud alused kehtiksid ka vastavate

teenuse osutajate suhtes.

Arvestatud. Kasutame läbivalt mõisteid meediateenuse osutaja

või tema juhtorgani liige või meediateenuse osutaja tegeliku

kasusaaja.

2) Eelnõu seletuskirja punktis 7 on ära toodud Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti kahe ametikoha lisanduv kulu 90 000

eurot aastas. Lisaks sellele on seletuskirjas toodud, et

seadusemuudatus võib kaasa tuua täiendava tööjõuressursi ja -kulu

vajaduse Kaitsepolitseiametile ja Rahapesu Andmebüroole.

Seletuskirjast nähtub, et selleks on vaja leida lisaraha riigieelarvest.

2025. aastaks eelarve lisataotlusi esitada ei saa ja seega ei ole 2025.

aastaks neile kuludele katet.

Teadmiseks võetud.

Justiitsminis-

teerium

Kultuuriministeerium on esitanud Justiitsministeeriumile

kooskõlastamiseks meediateenuste seaduse muutmise seaduse

eelnõu. Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu, esitades selle

kohta järgmised märkused.

1. Eelnõu § 1 p-ga 14 täiendatakse meediateenuste seadust (MeeTS)

§-dega 481 ja 482, milles nähakse ette, et Euroopa Liidu liikmesriigi

jurisdiktsiooni alla mittekuuluva audiovisuaalmeedia teenuse

taasedastamisest Eestis tuleb taasedastajal teavitada Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametit (TTJA). Kavandatava paragrahvi 482 lg

1 kohaselt võib taasedastamist alustada, kui TTJA ei teavita

Kultuuriministeerium leiab, et MSÜS regulatsiooni asemel võib

eriseaduse ehk MeeTSi tasandil anda teistsuguse sisuga sätteid

ja leiame, et see on antud juhul põhjendatud ja seda eelkõige läbi

asjassepuutuvate isikute ja asutuste töö- või halduskoormuse.

KUM hinnangul ei sobi eesmärgi täitmiseks VTK-s

väljapakutud lubade regulatsioon, aga ka majandustegevuse

seadustiku üldosa seaduses reguleeritud majandustegevusteate

regulatsioon.

Eelnõu seletuskirja lisa 1

taasedastamisteatise esitajat 15 päeva jooksul pärast teatise esitamist

taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse programmi

taasedastamise lubamisest keeldumisest sama paragrahvi lõigetes 3

või 4 toodud alustel, või vajadusest täiendavalt kontrollida

taasedastamisteatises esitatud andmeid või audiovisuaalmeedia

teenuse osutaja tegeliku kasusaaja või juhtorgani liikmega seotud

andmeid. Kui esitatud andmeid on vaja täiendavalt kontrollida,

otsustab TTJA audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamise lubamise

kahe kuu jooksul taasedastamisteatise esitamisest arvates.

MeeTS VTK-s pakuti regulatiivse lahendusena välja taasedastamise

luba, kuid eelnõus on sellest loobutud põhjusel, et loamenetlus

koormab nii TTJA-d kui ka taasedastajaid. Seletuskirja lk-l 10

selgitatakse, et eesmärgi täitmiseks ei sobi ka majandustegevuse

seadustiku üldosa seaduses (MSÜS) sätestatud

majandustegevusteatise regulatsioon. Selle asemele on loodud

teatise süsteem, mis erineb nii MSÜS-s sätestatud

majandustegevusteatest kui ka tegevusloa regulatsioonist.

Justiitsministeerium sellist lahendust ei toeta. Selgitame, et MSÜS

on loodud eesmärgiga sätestada põhiseadusliku majandustegevuse

vabaduse piiramise ühtsed põhimõtted ja alused, mis peavad tagama

majandustegevuse eriregulatsioonide kooskõla põhiseadusega,

rahvusvahelise õiguse ning Euroopa Liidu õigusega.

Õigussüstemaatiliselt kehtib MSÜS kõikidele majandustegevuse

valdkondadele, andes õigusliku ja terminoloogilise põhiraamistiku

ning olles keskseks majandusalaseks seaduseks, mis kujundab kõiki

majandustegevuse eriregulatsioone (vt MSÜS § 1 ja § 2 lg 1).

Seadusandja võib MSÜS regulatsiooni asemel eriseaduste tasandil

anda teistsuguse sisuga sätteid, kuid selleks peab olema kaalukam

põhjus kui üksnes liigne haldus- või töökoormus.

Leiame, et eelnõuga kavandatava taasedastamisteatise puhul on

olemuslikult tegu tegevusloaga MSÜS § 16 tähenduses, kuna teatise

esitamisest ja sellele TTJA heakskiidu saamisest sõltub teatise

Teatise esitamisel on isikul õigus teatud ooteperioodi

möödumisel alustada teatises kirjeldatud tegevusega, juhul kui

haldusorgan teatisele ei reageeri, st ei teavita täiendava kontrolli

vajadusest ega keela tegevust.

Sarnane teatise regulatsioon on ka muinsuskaitseseaduses ja

leiame, et selle kasutamine on ka MeeTS-is põhjendatud.

Palume siiski väljapakutud lahendust toetada.

Eelnõu seletuskirja lisa 1

esemeks oleva tegevuse lubamine. MSÜS tähenduses tegevusloa

kohustuse kehtestamise eesmärgiks on võimaldada

majandushaldusasutusel majandustegevuse üle eelnevalt sisulist

järelevalvet teostada ehk tagada enne majandustegevusega

alustamist isiku sobivus ja majandustegevuse esemeline sobivus,

selleks et kaitsta teisi õigushüvesid. Eeltoodule tuginedes palume viia eelnõu § 1 p-ga 14 MeeTS-i

kavandatavad §-d 481 ja 482

ning seletuskiri kooskõlla MSÜS-ga.

2. Palume arvesse võtta ka käesoleva kirja lisades esitatud

normitehnilised, keele- ja mõjude märkused.

Arvestatud.

Rahapesu

Andmebüroo

Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) tänab antud võimaluse eest

esitada oma arvamus seoses meediateenuste seaduse muutmise

seaduse eelnõuga.

Olles tutvunud seaduse eelnõu ja seletuskirjaga teeb RAB ettepaneku

täiendada seletuskirja § 482 lg 2 p 1 osas, mis puudutab Tarbijakatise

ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) konsulteerimist

RAB-iga. Eelnõus vajab täpsustamist, et RAB saab anda tagasisidet

ainult rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (edaspidi RSanS) § 18

kontrollikohustuse piires, st RAB:

1) kontrollib, kas taotluse esitanud või tuvastatud isik on

finantssanktsiooni subjekt;

2) kontrollib, kas tegemist on finantssanktsiooni rikkuva tehingu või

toiminguga;

3) kontrollib, kas finantssanktsiooni on kohaldatud õiguspäraselt.

Selline kontrollikohustus eeldab, et TTJA on omalt poolt ettevõtte

omandistruktuuri hinnanud ja võimaliku sanktsiooni kohaldamise

olukorra tuvastanud ning sanktsiooni kohaldanud.

Selline koostöömudel oleks kooskõlas ka RSanS §-s 19 sätestatuga:

1) kui füüsiline või juriidiline isik tuvastab, et temaga ärisuhtes olev

või seda kavandav isik on finantssanktsiooni subjekt või tema poolt

kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni,

kohaldab ta finantssanktsiooni ja teavitab sellest viivitamata

Rahapesu Andmebürood.

Arvestatud, seletuskirja täpsustatud.

Eelnõu seletuskirja lisa 1

2) kui füüsiline või juriidiline isik tuvastab lisateabe põhjal

finantssanktsiooni subjekti või et tema poolt kavandatav või tehtav

tehing või toiming rikub finantssanktsiooni või lisateave ei võimalda

seda kindlaks teha, kohaldab isik finantssanktsiooni ja teavitab

sellest viivitamata Rahapesu Andmebürood.

Lisame, et kui RAB-iga konsulteerimine saab olema TTJA

põhiprotsessi osa, suurendab see ka RAB-i töökoormust nagu

seletuskirjas punktis 7 on välja toodud.

Lisaks juhib RAB tähelepanu eelnõu ja seletuskirja sõnastusele.

Läbivalt on kasutatud väljendit „rahvusvaheliste sanktsioonide all“,

näiteks eelnõu punktis 17, millega täiendatakse seadust

paragrahvidega 481 ja 482, on sõnastatud § 482 lg 3 p 4 -

audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegelik kasusaaja või juhtorgani

liige on Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduvate

rahvusvaheliste sanktsioonide all või ta võib kahjustada ühiskonna

turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või

kujutada ühiskonna turvalisusele olulist ohtu. Teistes õigusaktides

kasutatakse mõistet „sanktsiooni subjekt“ või „sihtisik“. Teeme

ettepaneku asendada mõiste „rahvusvaheliste sanktsioonide all [olev

isik]“ mõistega „sanktsiooni subjekt“, kuna seda kasutatakse ka

RSanS-s ja EL õiguses.

Arvestatud.

TTJA TTJA peab põhjendatuks ja toetab eelnõu peamisi eesmärke

tõhustada Eesti inforuumi kaitseks sõjapropaganda, vihkamisele või

vägivallale kihutamise või muul viisil riigi julgeoleku ohustamise

eest ning ajakohastada meedialubade andmise regulatsiooni.

1. TTJA peab oluliseks avaldada arvamust eelnõu seletuskirja punkti

9 kohta, mis käsitleb ajutise televisiooni- või raadioloa andmise

tingimuste täpsustamist. Eelnõu kohaselt saab ajutist televisiooni-

või raadioluba pikendada ühe korra kuni kolmeks kuuks. TTJA peab

regulatsiooni selguse huvides mõistlikuks seletuskirjas täpsustada, et

pärast ajutise tegevusloa pikendamise perioodi lõppu tuleb

meediateenuse osutajal ajutise programmi edastamine lõpetada või

taotleda alalist tegevusluba.

Arvestatud, seletuskirja täpsustatud.

Eelnõu seletuskirja lisa 1

2. Kuigi MeeTS § 39 lg 61 ei ole eelnõus käsitletud, peame

tegevusloa taotlemise regulatsiooni selguse huvides vajalikuks

juhtida tähelepanu sätte kitsaskohale. Nimelt välistab antud säte

ainult ajutise televisiooniloa taotleja MeeTS § 39 lg 6 p-s 11

nimetatud ligipääsetavuse tegevuskava esitamise kohustusest.

Samas sätestab MeeTS § 39 lg 6 lisaks kõigile tegevusloa

taotlejatele, sh ajutise tegevusloa taotlejatele, kohustuse esitada

investeerimisprogramm ja äriplaan (p 1) ning taotluse esitamisele

eelnenud majandusaasta aruanne, kui taotlejaks on isik, kellel

puudub kohustus esitada majandusaasta aruanne äriregistrile (p 3).

Ajutise tegevusloa taotlemisel tulenevalt planeeritava tegevuse

ajutisusest, ei ole TTJA hinnangul mõistlik koormata ettevõtjat

andmete esitamisega, mis tõendavad tema jätkusuutlikkust.

Seetõttu teeme ettepaneku muuda MeeTS § 39 lg-t 61 järgnevalt:

„Käesoleva paragrahvi lõike 6 punkte 1, 11 ja 3 ei kohaldata ajutise

televisiooni või raadioloa taotlejale.“

Arvestatud.

3. Ühtlasi teeme ettepaneku täpsustada eelnõu punkti 10 sõnastust

järgnevalt: „(62) Raadioloa, välja arvatud ajutise raadioloa, taotlusele

lisatakse autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni

kinnitus eelmisel perioodil taotlejale väljaantud kõigis raadiolubades

märgitud Eesti autorite muusikateoste esitamise kohustuse täitmise

kohta. Raadioloa esmakordsel taotlemisel kinnitust esitama ei pea.“

TTJA hinnangul ei ole mõistlik ajutise raadioloa taotlemisel

koormata ettevõtjat ja autoreid esindavaid kollektiivseid

esindusorganisatsioone andmete esitamisega kõigi taotlejale

varasemalt väljaantud raadiolubades märgitud Eesti autorite

muusikateoste nõude täitmise kohta. Ajutise raadioloa taotlemisel

kinnituse esitamine võiks tuua kaasa olukorra, kus mitmeid

raadioprogramme alaliselt opereeriv teenuseosutaja peab uue ajutise

raadioloa taotlusele lisama kinnituse kõigi alaliste programmide

puhul Eesti autorite muusikateoste nõude täitmise kohta. Ühtlasi

jääks sellisel juhul segaseks, mida tuleks alaliste programmide puhul

pidada eelmiseks perioodiks, kas hetkel kehtivat alalise raadioloa

perioodi kuni ajutise raadioloa taotluse esitamiseni või kehtivale

Arvestatud.

Eelnõu seletuskirja lisa 1

alalisele raadioloale eelnenud perioodi. Kuivõrd alalisi raadiolubasid

väljastatakse seitsmeks aastaks, siis ei pruugi viimase variandi puhul

ettevõtjal olla võimalik kinnitust esitada seoses dokumentide

säilitustähtaja möödumisega (raamatupidamise seaduse § 12 lg 1

kohaselt säilitatakse raamatupidamise algdokumente seitse aastat).

4. Palume eelnõu punktis 14 täpsustada § 482 lg 1 sõnastust

järgnevalt: „Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei

teavita taasedastamisteatise esitajat 15 päeva jooksul pärast

taasedastamisteatise esitamist taasedastatava audiovisuaalmeedia

teenuse programmi taasedastamise lubamisest keeldumisest

käesoleva paragrahvi lõigetes 3 või 4 toodud alustel või vajadusest

täiendavalt kontrollida taasedastamisteatises esitatud andmeid või

audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegeliku kasusaaja või

juhtorgani liikmega seotud andmeid, võib alustada taasedastamist.

Kui esitatud andmeid on vaja täiendavalt kontrollida, teavitab

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet taotlejat sellest 15 päeva

jooksul arvates taasedastamisteatise esitamisest ning otsustab

audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamise lubamise või lubamisest

keeldumise kahe kuu jooksul taasedastamisteatise esitamisest

arvates.“

Arvestatud.

5. Eelnõu punktis 18 toodud MeeTS § 531 lõigete 9-13 osas teeme

alternatiivse sõnastusettepaneku, mis lähtub eelnõus sõnastatud

sätete eesmärgist.

„(9) Kui teises riigis tegevusloa saanud raadioteenuse osutaja

raadioprogrammile, mis tervikuna või peamiselt suunatud Eesti

auditooriumile ja millele käesoleva seaduse § 2 lõigete 1 või 2 alusel

tuleb kohaldada käesolevat seadust ning raadioprogramm on Eestis

kättesaadavaks tehtud Eesti raadiosagedusplaanis nimetatud

ringhäälinguressurssi kasutades, teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet sellest raadioteenuse osutajat ja tegevusloa

väljastanud organisatsiooni, esitades asjakohased tõendid.“

„(10) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab

raadioteenuse osutajale ja tegevusloa väljastanud organisatsioonile

30 päeva vastuväidete esitamiseks raadioteenuse osutaja

jurisdiktsiooni ja tegevuse suunamise kohta Eestisse.“

Arvestatud osaliselt, eelnõu teksti täpsustatud.

Eelnõu seletuskirja lisa 1

„(11) Kui raadioteenuse osutaja ega tegevusloa väljastanud

organisatsioon käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud tähtaja

jooksul vastuväiteid ei esita või esitatud vastuväited on

põhjendamatud, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil

õigus teha ettekirjutus raadioteenuse osutajale raadioprogrammi

edastamise või taasedastajale raadioprogrammi taasedastamise

lõpetamiseks.“

6. Kokkuvõtlikult TTJA toetab ja peab põhjendatuks eelnõu

eesmärki. Seejuures on oluline kaaluda TTJA viidatud

täienduste tegemist eelnõus ja seletuskirjas.

Eesti Autorite

Ühing (EAÜ),

Eesti

Fonogrammi-

tootjate Ühing

(EFÜ), Eesti

Esitajate Liit

(EEL) (edaspidi

ühiselt KEO-d),

Eesti

Ringhäälingute

Liit (ERL)

KEO-d ja ERL on jõudnud ühistele seisukohtadele ja paluvad

teha eelnõus ja seletuskirjas järgnevad muudatused: 1. 1. Teeme ettepaneku sätestada, et Eesti autorite muusikateoste

osakaal muukeelses raadioprogrammis peab olema vähemalt 15%

eelnõus oleva 20% asemel ning muukeelsele raadioprogrammile

mitte kohaldada eraldi ajavahemikku, mille jooksul tuleb edastada

50% igakuisest Eesti autorite muusikateoste koguarvust.;

2.

1.1.1. Teeme ettepaneku pikendada ajavahemikku (kellaaegu), mille

jooksul tuleb eestikeelses raadioprogrammis edastada

vähemalt 50% Eesti autorite muusikateoste kalendrikuu

mahust:

3.

Eelnõu § 9 lg 2 muuta ja sõnastada järgnevalt (muudatus alla

joonitud):

Eestikeelses raadioprogrammis edastatavate muusikateoste

kalendrikuu mahust peab Eesti autorite loodud muusikateoste osa

olema vähemalt 30 protsenti, millest vähemalt 50 protsenti peab

edastama ajavahemikus kella 6.00-st kuni 22.00-ni. Muukeelses

raadioprogrammis edastatavate muusikateoste kalendrikuu mahust

peab Eesti autorite loodud muusikateoste osa olema vähemalt 15

protsenti, millest vähemalt 50 protsenti peab edastama

ajavahemikus kella 6.00-st kuni 19.00-ni.“;

Arvestatud.

2. Teeme ettepaneku muuta ja täiendada eelnõu seletuskirja, et oleks

üheselt arusaadav, et mõiste „Eesti autor“ hõlmab ka selliseid

Arvestatud.

Eelnõu seletuskirja lisa 1

muusikateoseid, mille sõnade ja/või viisi autorid ei ole Eesti päritolu

või Eesti residendid, aga tõlke autor on Eesti päritolu või Eesti

resident.

Lähtudes eelpool toodust on ettepanek muuta eelnõu seletuskirja

punkti 4 ja sõnastada see järgnevalt (täiendus alla joonitud, ära

jäänud tekst maha kriipsutatud):

Eelnõu punkt 4 – Kuivõrd uue regulatsiooni kohaselt ei kehtesta

enam kultuuriminister raadiolubade kõrvaltingimusi, tuuakse Eesti

autorite loodud muusikateoste osakaalu nõue seaduse tasandile.

Muudatuse kohaselt peab eestikeelses raadioprogrammis

edastatavate muusikateoste kalendrikuu mahust Eesti autorite

loodud muusikateoste osa olema vähemalt 30%, millest vähemalt

50% peab edastama ajavahemikus kella 6.00-st kuni 22.0019.00-ni.

Muukeelses raadioprogrammis edastatavate muusikateoste

kalendrikuu mahust peab Eesti autorite loodud muusikateoste osa

olema vähemalt 1520%, millest vähemalt 50% peab edastama

ajavahemikus kella 06.00-st kuni 19.00-ni (uus § 9 lg 2). Mõiste

„Eesti autor“ hõlmab muusikateose autoreid (helilooja, sõnade

autor, tõlkija), kes on Eesti päritolu või Eesti residendid. Eesti autori

teoseks loetakse muusikateos, kus on vähemalt üks autoritest Eestist,

olenemata autorite koguarvust.

Käesolevas kooskõlastuses käsitletud teemades esindab ERL oma

liikmeid. Käesolevas kirjas käsitlemata teemade osas, mis ei puuduta

raadiolubade kõrvaltingimustega seatud Eesti muusika osakaalusid,

võivad KEO-d või ERL-i liikmed vajaduse korral esitada

ministeeriumile eraldi omapoolsed seisukohad.

Eesti

Infotehnoloogia

ja

Telekommunikat

siooni Liit

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) on

analüüsinud teie poolt arvamuse avaldamiseks esitatud

meediateenuse seaduse (MeeTS) muutmise seaduse eelnõud

(edaspidi: eelnõu) ning esitab käesolevaga selle kohta oma

seisukohad ja ettepanekud.

Mittearvestatud. Kultuuriministeerium leiab, et Eesti

meediamaastik võib jääda kanalivaliku osas väiksemaks, sest

kõigil kanaliomanikel ei pruugi olla huvi Eesti turule tulekuks

ning vastava teatise esitamiseks.

Eelnõu seletuskirja lisa 1

1. Taasedastamise teatise esitaja

Eelnõu punktiga 14 lisatakse MeeTS-i taasedastaja kohustus

teavitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit (TTJA)

audiovisuaalmeedia teenuse, mis ei kuulu Euroopa Liidu liikmesriigi

jurisdiktsiooni alla, taasedastamisest Eestis (§ 481).

ITL on jätkuvalt seisukohal, et taasedastamise teatise ei peaks

esitama mitte taasedastaja, vaid seda peab tegema taasedastatava

audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või tema volitatud esindaja.

Taasedastajal peaks olema kohustus kontrollida, et taasedastatava

audiovisuaalmeedia teenuse programmile on taasedastamise luba

väljastatud.

Selline regulatsioon vähendaks oluliselt TTJA koormust, kuna

taasedastatavat audiovisuaalmeedia teenuse programmi

kontrollitakse üks kord, mitte iga taasedastaja (keda seletuskirja

alusel on Eestis ligikaudu 30) taotlusel uuesti.

Õigusaktidest tulenevad nõuded tuleb sätestada minimaalselt

halduskoormust kaasatooval viisil, lähtudes alati andmete või

taotluste ühekordse esitamise printsiibist, mis on muu hulgas kirjas

ka Vabariigi Valitsuse koalitsioonilepingus. Lähenemine, mille

korral iga taasedastaja peab tegema eraldi teavituse selle asemel, et

vastava teavituse teeks üksnes kanal, kes soovib taasedastamist, on

selle printsiibiga otseses vastuolus, bürokraatlik ja põhjendamatu.

Selle tulemusena kasvab Eestis halduskoormus nii riigiasutuste

(TTJA) kui erasektori jaoks ja see on lubamatu.

Lisaks on hetkel eelnõus sisalduv lahendus poolik ja ühekordne ning

ei taga muudatusega taotletavat eesmärki tagada tõhusamad

lahendused Eesti inforuumi kaitseks sõjapropaganda, vihkamisele

või vägivallale kihutamise või muul viisil riigi julgeoleku

ohustamise eest. TTJA saab teatisega programmi ja programmi

omaniku andmed ning keeldumise alused on seotud vaid konkreetsel

hetkel kehtivate audiovisuaalmeedia teenuse osutajale kehtestatud

sanktsioonidega või seotud isikute õigusvastase käitumisega. Kui

Oleme teatiste esitamise menetlust võrreldes esialgse eelnõuga

veelgi lihtsustanud ja taasedastajate halduskoormuse viinud

minimaalseks. Eelnõu viimase sõnastuse kohaselt

taasedastamisteatist ei esitata, kui sama audiovisuaalmeedia

teenuse kohta on varem taasedastamisteatis esitatud ja

taasedastamise lubamisest ei ole keeldutud. Antud sätte mõte on

vähendada taasedastajate halduskoormust, samuti vähendatakse

TTJA töökoormust, kes ühte programmi kontrollib üks kord.

Teave audiovisuaalmeedia teenuse programmi kohta, mille

taasedastamist võib alustada või mille taasedastamise

lubamisest on keeldutud, avaldatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti kodulehel.

Eelnõu seletuskirja lisa 1

taasedastamise luba on juba väljastatud, kuid asjaolud muutuvad, siis

saab TTJA lähtuda vaid juba tänagi kehtivast MeeTS § 51 toodud

alustest ehk eelnõus sisalduv regulatsioon loob juurde

halduskoormust ning ei aita kuidagi saavutada eelnõuga seatud

eesmärki.

Seetõttu kordame oma ettepanekut muuta vastavaid õigusnorme

eelnõus selliselt, et taasedastamisteatise esitab taasedastatava

audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või tema volitatud esindaja.

2. Teatamise kohustuse rakendamine juba taasedastatavatele

teenustele

Juba taasedastatavate audiovisuaalmeedia teenustele on

ebaproportsionaalne kohaldada eelnõuga (punkt 22, lisatud § 656)

sätestatud taasedastamise loast keeldumise aluseid. Lepingud

audiovisuaalmeedia teenuste osutamiseks on pikaajalised ja

taasedastajad ei ole saanud nende sõlmimisel arvestada eelnõuga

sätestatud võimalusega taasedastamise luba mitte saada. Seega

ootamatult sellise teate saamisel ei ole taasedastajal lihtne sellistest

lepingutest väljuda ning lepingu lõpetamine võib kaasa tuua suuri

leppetrahve taasedastajatele.

Seetõttu teeme ettepaneku sätestada eelnõus selgelt, et MeeTS §

481 ja järgnevad sätted rakenduvad ainult nende

audiovisuaalmeedia teenuste osas, mille taasedastamist

alustatakse pärast eelnõu jõustumist.

Mittearvestatud. Oleme teatiste esitamise menetlust võrreldes

esialgse eelnõuga veelgi lihtsustanud ja taasedastajate

halduskoormuse viinud minimaalseks. Eelnõu viimase

sõnastuse kohaselt (vt p 23, rakendussäte § 656)

taasedastamisteatist ei esitata, kui sama audiovisuaalmeedia

teenuse kohta on taasedastamisteatis esitatud ja taasedastamise

lubamisest ei ole keeldutud.

Antud sätte mõte on vähendada taasedastajate halduskoormust,

samuti vähendatakse TTJA töökoormust, kes ühte programmi

kontrollib üks kord. Teave audiovisuaalmeedia teenuse

programmi kohta, mille taasedastamist võib alustada või mille

taasedastamise lubamisest on keeldutud, avaldatakse

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehel.

3. Eelnõu vastuolu kehtiva õigusega

Eelnõu ei käsitle MeetS §51 lõikeid 1 ja 8, mille kohaselt ei piirata

audiovisuaalmeedia teenuse vastuvõtmist ja taasedastamist ning võib

taasedastada iga audivisuaalmeedia teenust, millel on asukohamaal

vastav õigus. Oleme seisukohal, et viidatud MeeTS sätted on eelnõu

punktiga 14 MeeTS-i lisatavate §-ga 481 ja 482 sisuga vastuolus.

ITL teeb ettepaneku muuta eelnõuga ka MeeTS § 51 lõikeid 1 ja

8. MeetS §51 lg 1 sõnastus võiks olla näiteks järgmine: „Euroopa

Liidu liikmesriigist pärit meediateenuse vastuvõtmist ja

Arvestatud, MeeTSi § 51 lõiget 1 täpsustatud.

Eelnõu seletuskirja lisa 1

taasedastamist ei piirata, välja arvatud käesolevas paragrahvis

sätestatud juhtudel.“ MeetS § 51 lg 8 võiks kas üldse välja jätta või

sõnastada selle järgmiselt „Taasedastaja võib pakkuda oma teenuses

teleprogrammi või programmikataloogi, mille edastamiseks on

olemas asukohamaa luba või muu õiguslik alus asukohamaa

õigusaktide kohaselt võttes arvesse käesolevas seaduses § 481 ja 482

toodut“.

4. Audiovisuaalmeedia teenuse osutaja nõusolek Peame väga problemaatiliseks eelnõu punktiga 14 MeeTS-i lisatava

§ 481 lg 3 punktis 5 sisaldavat kohustust esitada taasedastamisteatises

audiovisuaalmeedia teenuse osutaja nõusolek audiovisuaalmeedia

teenuse taasedastamiseks Eestis. See kohustus on käesolevas

sõnastuses segadusttekitav, ebavajalik, koormav ja selle täitmine

võib osutuda keeruliseks. Näiteks ei pruugi teatise esitamise ajal olla

taasedastaja ja õiguste omaja vahel litsentsileping sõlmitud.

Oleme seisukohal, et selle kohustusega ei lahendata ühtegi praktikas

tõusetunud probleemi. Senini pole meile teadaolevalt kordagi

juhtunud, et taasedastamise teenuse osutajad hakkaks edastama

programme, mille jaoks neil õigust pole. Ettevõtted riskiks seeläbi

eraõiguslike sanktsioonidega.

ITL teeb ettepaneku sõnastada MeeTS § 481 lg 3 p 5 järgmiselt:

„taasedastaja kinnitus, et tema poolt esitatud taasedastatava

audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või volitatud esindaja

kontaktandmed on õiged ja vastavad operaatori parimatele

teadmistele.“

Kui Kultuuriministeerium jääb seisukohale, et selline kinnitus ei ole

piisav ning taasedastaja esitatud infot ei saa usaldada, siis lahendaks

mure ITL esimese ettepaneku (ehk taasedastamise teatise esitamine

õiguste omaja poolt) arvestamine.

Loodame, et leiate võimaluse meie ettepanekuid arvestada. Oleme

valmis neid ka täiendavalt selgitama.

Arvestatud, MeeTS-i lisatava § 481 lg 3 punktis 5 sisaldav

kohustus välja jäetud.

ITL-i täiendatud,

mitteametlikult

ITL-ina esitasime ettepaneku, et taasedastamisteatise peaks esitama

kanaliõiguste omaja, mitte taasedastaja. TTJA esindaja tõi selle osas

Kultuuriministeerium jääb siiski ülaltoodud seisukoha juurde

ja leiab, et Eesti meediamaastik võib jääda kanalivaliku osas

Eelnõu seletuskirja lisa 1

esitatud

ettepanekud

välja võimaliku murekoha: kanalõiguste omajad ei pruugi tahta

Eestis bürokraatiaga tegeleda ja seetõttu ei saa Eesti sideettevõtted

vajalikke tehinguid sõlmida ning kokkuvõttes kannatavad Eesti

tarbijad aheneva kanalivaliku tõttu.

Arutasime sel teemal sideettevõtetega. Nende kogemuse kohaselt on

kanalid ise väga huvitatud taasedastamisest ja motiveeritud ka

selleks vajalikku teatist esitama, kui selline kohustus seadusest

tuleneb.

Seetõttu ei pea ITL tõenäoliseks, et mõni kanal loobuks Eesti turule

tulekust seetõttu, et ta peab esitama TTJA-le taasedastamiseks

teatise. Vajadusel saab kohalik TV teenuse osutaja teatise esitamise

protsessis ka kanalit suunata ja nõustada. Kokkuvõttes toetame

lähenemist, et taasedastamistaotluse esitab iga TV kanal ise ja seda

tehakse seega ühekordselt. Taoline lahendus väldib asjatut

halduskoormust ja mahukaid topelttegevusi nii turuosaliste kui ka

TTJA jaoks.

väiksemaks, sest kõigil kanaliomanikel ei pruugi olla huvi

Eesti turule tulekuks ning vastava teatise esitamiseks.

Oleme teatiste esitamise menetlust võrreldes esialgse eelnõuga

veelgi lihtsustanud ja taasedastajate halduskoormuse viinud

minimaalseks. Eelnõu viimase sõnastuse kohaselt

taasedastamisteatist ei esitata, kui sama audiovisuaalmeedia

teenuse kohta on varem taasedastamisteatis esitatud ja

taasedastamise lubamisest ei ole keeldutud. Antud sätte mõte on

vähendada taasedastajate halduskoormust, samuti vähendatakse

TTJA töökoormust, kes ühte programmi kontrollib üks kord.

Teave audiovisuaalmeedia teenuse programmi kohta, mille

taasedastamist võib alustada või mille taasedastamise

lubamisest on keeldutud, avaldatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti kodulehel.

ITL-i täiendatud,

mitteametlikult

esitatud

ettepanekud

Lisaks kommenteeriks täiendavalt ka eelnõu kavandatavat sätet,

mille kohaselt taasedastamisteatis tuleks esitada ka juba

olemasolevate kanalite suhtes. ITL-i ettepanek on jätkuvalt sellest

loobuda. Esiteks tekitab see liigse halduskoormuse ja kui eelnõud ei

täiendata, siis ka praktilisi probleeme seaduse kohaldamisel.

Kui TTJA leiab, et on soov saada teavet, milliseid kanaleid täna TV

teenuse osutajate poolt taasedastatakse, on kõige lihtsam teha

teenuse osutajaile selle kohta teabepäring, millele turuosalised on

kohustatud vastama.

Vastasel juhul tuleks luua seadusesse erinorm olemasolevate

kanalite teavituste üleminekurežiimi jaoks, välistamaks olukorda,

milles juba eetris olevatele kanalite edastamine tuleks TTJA poolt

kontrolli läbi viimiseks ajutiselt katkestada, kuniks TTJA teostab

eelnõus toodud andmete kontrolli. Probleemkohaks jääks ka sel

juhul asjaolu, et TTJA saaks seaduse jõustumisel väga suure hulga

teavitusi korraga, s.t TTJA töökoormus oleks väga suur ja protsess

aeganõudev.

Selgitame. Oleme teatiste esitamise menetlust võrreldes esialgse

eelnõuga veelgi lihtsustanud ja taasedastajate halduskoormuse

viinud minimaalseks. Eelnõu viimase sõnastuse kohaselt (vt p

23, rakendussäte § 656) taasedastamisteatist ei esitata, kui sama

audiovisuaalmeedia teenuse kohta on taasedastamisteatis

esitatud ja taasedastamise lubamisest ei ole keeldutud.

Antud sätte mõte on vähendada taasedastajate halduskoormust,

samuti vähendatakse TTJA töökoormust, kes ühte programmi

kontrollib üks kord. Teave audiovisuaalmeedia teenuse

programmi kohta, mille taasedastamist võib alustada või mille

taasedastamise lubamisest on keeldutud, avaldatakse

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehel.

Eelnõu seletuskirja lisa 1

Kokkuvõttes peame vajalikuks olemasolevate kanalite suhtes

teavituskohustusest loobuda ja lahendada see olukord edastatavate

kanalite kohta teabepäringu tegemisega turuosalistele. Selline

lahendus on kõige lihtsam ja otstarbekam.

Duo Media

Networks OÜ

1. Kokkuvõte

1.1. Kultuuriministeerium esitas kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks meediateenuste seaduse muutmise seaduse

väljatöötamise kavatsuse.

1.2. Duo Media Networks OÜ on Eesti televisiooni- ja raadioteenuse

osutaja, kes esitab käesolevaga seisukoha eelnõu kohta.

Kokkuvõtlikult esitame seisukoha lähtuvalt arusaamast, et

täiendavad regulatsioonid televisiooni- ja ka raadiosektori tarbeks ei

ole põhjendatud, samas kui nii trükiajakirjandus, välimeedia ja

sotsiaalmeedia vajavad tõepoolest täiendavat seadusloomet

tagamaks õiglane, võrdne konkurents turul.

1.3. Duo Media Networks OÜ toetab eelnõud osas, milles:

1) viiakse sisse taasedastamise teatise regulatsiooni väljaspool EL-i

jurisdiktsiooni saadud tegevuslubade osas enne Eestis

taasedastamist.

2) Luuakse TTJA-le pädevus teha ettekirjutus audiovisuaalmeedia

teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamiseks, kui teenus on

vastuolus MeeTS §19 nõuetega.

3) TTJA-le suurema pädevuse andmine tegevuslubade menetlustes

teenib nii sõltumatu meeregulaatori nõuete täitmise eesmärki, kui ka

lihtsustab ja kiirendab menetlusi seoses tegevuslubadega.

Autorite kollektiivse esindamise organisatsioonid ning Eesti

Ringhäälingu liit esitasid ühise seisukoha (seoses eelnõu punktiga 4,

MeeTS § 9).

1.4. Kokkuvõtlikult esitame seisukoha koos ettepanekutega

seoses eelnõus puudutatud järgmiste küsimustega:

1) Ajutiste televisiooni ja raadiolubade regulatsiooni muudatus

(peatükk 2);

2) Rahvusvaheliste televisioonilubade kõrvaltingimused

(peatükk 3)

3) Rahvusvaheliste raadiolubade kõrvaltingimused (peatükk 4).

Teadmiseks võetud.

Eelnõu seletuskirja lisa 1

Täiendava märkusena tuleb lisada, et digiraadio (DAB) tehnoloogia

valguses, suureneb sagedusressurss lähiaastatel oluliselt ja uutes

levipiirkondades levimist saab alustada kiiremini, kui senise praktika

järgi. Seetõttu võiks eelnõukoostajad kaaluda vastavate

regulatsioonide koostamise ja andmise õiguse delegeerimist

sõltumatule meediaregulaatorile – TTJA-le. See välistaks uute

tehnoloogiate puhul seaduse muutmise vajaduse järgnevate aastate

jooksul.

2. Ajutiste televisiooni ja raadiolubade regulatsiooni muudatus

2.1. Kultuuriministeeriumi ettepanek on, et sätestada seaduses

samaväärselt TTJA 2022. aasta kevadel sõnastatud põhimõtted,

millest edaspidi ajutiste raadiolubade väljastamisel lähtutakse. Need

on järgmised eelnõu punktid p 9:

„(1) Ajutine televisiooni- või raadioluba antakse juhul, kui on

täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused, kuni

kolmeks kuuks programmi edastamiseks, mis on ajutise iseloomuga

ja mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust, või

meediateenuse programmi sobivuse testimiseks konkreetse

levipiirkonna elanikele või uue tehnoloogilise lahenduse testimiseks

meediateenuse edastamiseks.

(2) Ajutist televisiooni- või raadioluba saab pikendada ühe korra

kuni kolmeks kuuks.“;

2.2. On mõistlik sisustada ajutise loa taotlemise eesmärk läbi

tegeliku senise halduspraktika, ehk hõlmata ka meediateenuse

osutajatele oluline eesmärk testida programmi sobivust või uusi

tehnoloogilisi lahendusi. Samuti on mõistetav vajadus lisada

kõrvaltingimusi.

2.3. Siiski on küsitav, mis on piirangu põhjendus sellele, et ajutist

luba saab pikendada vaid ühe korra. Nimelt, vaidlust ei ole selles, et

ajutised raadioload ei ole praktikas piiratud ressurss kogu turu lõikes

– see tähendab, et neid saab taotleda ja need väljastatakse ressursi

olemasolul ning neile ei korraldata mistahes konkursse. Vastupidi,

kui sagedus on olemas ja tehakse taotlus, siis rahuldatakse see

vastavalt „kes ees, see mees“ põhimõttele.

Mittearvestatud. Eelnõu autorite jaoks on siiski oluline luua

õigusselgus ja määratleda, mitu korda võib ajutist luba

pikendada. Kui ajutist luba saab pikendada lõputu arv kordi, siis

ei ole enam tegemist ajutise edastamisega. Pärast ajutise

tegevusloa pikendamise perioodi lõppu tuleb meediateenuse

osutajal ajutise programmi edastamine lõpetada või taotleda

alalist tegevusluba.

Eelnõu seletuskirja lisa 1

2.4. ETTEPANEK: Seega teeme ettepaneku, et eelnõu p 9, millega

muudetakse § 37, kustutatakse uue planeeritud § 37 lg 2

(allakriipsutus):

(2) Ajutist televisiooni- või raadioluba saab pikendada ühe korra

kuni kolmeks kuuks.“; 3. RAHVUSVAHELISTE TELEVISOOONILUBADE

KÕRVALTINGIMUSED

3.1. Eelnõu ettepanekuks on, et ka rahvusvaheliste

televisioonilubade puhul rakendatakse kõrvaltingimusi (nt Eesti

autorite teoste edastamine) juhul kui rahvusvahelise televisiooniloa

sihtriik on ka Eesti. Eelnõu tekst punktides 7 ja 11:

㤠33 (3) Rahvusvaheline televisiooniluba antakse kuni viieks

aastaks, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud

tingimused, § 40 lõike 6 alusel kehtestatud kõrvaltingimused ning

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on enne pidanud nõu

teleprogrammi sihtriigi. asjaomase asutusega, kas kavandatava

teleprogrammi sisu vastab sihtriigis kehtivatele nõuetele, eelkõige

telereklaami ja alaealiste kaitse seisukohast.“;

§ 40 (6) Televisiooniloa ning ajutise televisiooni- või raadioloa

annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor

esitatud taotluse alusel konkurssi välja kuulutamata. Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor võib määrata

televisiooniloale kõrvaltingimusi.“

3.2. Selline ettepanek on poolt ühelt poolt mõistetav, kuid teiselt

poolt lühinägelik. See jätab kõrvale võimaluse, et nt üle-euroopa

levikuga kanalid sooviks taotleda luba just Eesti territooriumil (sest

isegi kui Eesti on üheks sihtriigiks, ei ole Eesti autorite teoste

sisaldumine signaalis äriliselt ega ratsionaalselt mõistlik näiteks ka

Poola territooriumile edastatavas signaalis). Rakendub koheselt

küsimus televisiooniteenuse taasedastamise vabadusest kui AVMSD

ja kogu EL audiovisuaalmeedia sektori regulatsiooni

aluspõhimõttest (vt ülal p Error! Reference source not found.).

Selgitame. Kui rahvusvahelise loa sihtriik on Eesti ja seda ei

edastata teistes riikides, siis jääb siiski arusaamatuks, kuidas

saab olla tegemist rahvusvahelise loaga.

Kui aga ettevõtja soovib oma tegevust piiriüleselt laiendada,

siis ei ole asjakohane teda tarbetult piirata ja TTJA peab sellest

oma diskretsiooniõiguse kasutamisel lähtuma.

Eelnõu seletuskirja lisa 1

3.3. Enamgi veel, selline ettepanek oleks takistuseks Eesti

televisiooniettevõtjate programmide levikule rahvusvahelise loa

alusel (nt Eestis rahvusvahelise televisiooniloa alusel Lätis ja Leedus

edastatav televisioonikanal) – sest teises riigis ei ole „Eesti autorite

teoste“ levik ei mõistlik, vajalik ega vaataja ja kommertshuvi

puudusel võimalik. See tähendaks, et rahvusvaheline

televisiooniluba muutub oma sisult tühjaks ja mittefunktsioneerivaks

loaks, mida rahvusvahelise levikuga Eesti televisiooniteenuse

osutaja kasutada ei saaks. Selliseks õigus- ega kultuuripoliitiliseks

valikuks ei ole ühtegi mõistlikku põhjendust.

3.4. Seega on kõrvaltingimuste seadmine mõistlik, kuid arvestades

eeltoodud asjaolusid ning mõistlikul viisil on kultuuripoliitiline

eesmärk täidetav, kui rahvusvahelise loa puhul seatakse

kõrvaltingimusi Eesti autorite teoste leviku parandamiseks juhul, kui

Eesti on rahvusvahelise televisiooniloa alusel edastatav programm

on tegelikult suunatud tervikuna või põhiosas hoopis Eestile

(sõnastus sama, mis eelnõu punktide 16-18 mõttes) ning sama

programm ei kuulu edastamisele ka teistes sihtriikides.

3.5. ETTEPANEK: lisada eelnõu punktis 11, MeeTS § 40(6)

järgnev täiendus (allakriipsutatud):

„§ 40 (6) Televisiooniloa ning ajutise televisiooni- või raadioloa

annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor

esitatud taotluse alusel konkurssi välja kuulutamata.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor võib

määrata televisiooniloale kõrvaltingimusi. Rahvusvahelise

televisiooniloa puhul võib määrata kõrvaltingimusi juhul, kui

televisiooniloa alusel edastatav programm on tegelikult

suunatud tervikuna või põhiosas hoopis Eestile ning sama

programm ei kuulu edastamisele ka teistes sihtriikides“

4. RAHVUSVAHELISTE RAADIOLUBADE

KÕRVALTINGIMUSED

4.1. Eelnõu ettepanekuks on, et ka rahvusvaheliste

televisioonilubade puhul, mis on taotletud teises liikmesriigis

Selgitame.

Eestis antakse raadioload välja konkursi korras, kus tõepoolest,

muude asjaolude hulgas hinnatakse ka Eesti autorite teoste

esitamise pakkumust tulevases programmis. Ent lisaks

hinnatakse konkursi korras ka konkurentsiolukorda raadioturul,

Eelnõu seletuskirja lisa 1

rakenduvad samas kõrvaltingimused, mis kohalike raadiolubade

puhul (eelnõu p 18, MeeTS § 53 1):

„(9) Kui mõni teise riigi jurisdiktsiooni alla kuuluva

raadioteenuseosutaja teenus on tervikuna või põhiosas suunatud

Eesti elanikkonnale ja tegutseb Eesti meediateenuste turul ilmse

eesmärgiga hoida kõrvale käesoleva seadusega või selle alusel

raadioteenuse osutajatele kehtestatud nõuetest ega neid nõudeid ei

järgi, võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ühendust

asjaomase riigi järelevalveasutusega ja raadioteenuse osutajaga, et

leida asjakohane lahendus Eestis kõigi turuosaliste võrdse

kohtlemise ja ausa konkurentsi tagamiseks.“;

4.2. Arvestades eelnõus selgitatud eesmärki, on eelnõukoostajate

sooviks tagada eesti autorite muusikateoste esitamine. Arvestades, et

„kõrvaltingimuseks“ MeeTS § 40 tähenduses võivad olla ka muud

tingimused kui vaid „Eesti autorite muusikateoste osakaal“ (vt

eelnõu p 11, MeeTS § 40 lõiked 2 ja 3), tuleks vastavalt ka eelnõus

sõnastada, et sellise teise riigi tegevusloa omanikule saab seada

kõrvaltingimusi vaid „eesti autorite teoste esitamise

miinimumnõudena“.

4.3. ETTEPANEK: lisada eelnõu punktis 18, MeeTS § 53 1 (9)

järgnev täiendus (allakriipsutatud):

„(9) Kui mõni teise riigi jurisdiktsiooni alla kuuluva

raadioteenuse osutaja teenus on tervikuna või põhiosas

suunatud Eesti elanikkonnale ja tegutseb Eesti meediateenuste

turul ilmse eesmärgiga hoida kõrvale käesoleva seadusega või

selle alusel raadioteenuse osutajatele kehtestatud nõuetest ega

neid nõudeid ei järgi, eelkõige nõudes tagada eesti muusikateoste

esitamise miinimumnõuded, võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet ühendust asjaomase riigi järelevalveasutusega

ja raadioteenuse osutajaga, et leida asjakohane lahendus Eestis

kõigi turuosaliste võrdse kohtlemise ja ausa konkurentsi

tagamiseks.“.

meediateenuse osutaja jätkusuutlikkust jmt. Seega ei ole viide

üksnes Eesti muusikateoste esitamise miinimumnõuetele

põhjendatud.

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Justiitsministeerium

[email protected] 09.02.2024 nr 1-12/174-1

Eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 esitame Justiitsministeeriumile täiendavaks

kooskõlastamiseks meediateenuste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume Teie kooskõlastust

10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Lisad:

1. Eelnõu 7 lehel

2. Seletuskiri 27 lehel

3. Märkuste tabel 17 lehel

Andres Jõesaar 628 2338 [email protected]

Siiri Pelisaar 628 2225 [email protected]