Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
Viit | 1-12/236-1 |
Registreeritud | 22.02.2024 |
Sünkroonitud | 26.03.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine |
Sari | 1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud) |
Toimik | 1-12/2024 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud) |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Riigi Teataja |
Saabumis/saatmisviis | Riigi Teataja |
Vastutaja | Kadri Kilvet |
Originaal | Ava uues aknas |
Era- ja munitsipaaletendusasutuste energiasäästlike valgustuslahenduste toetamise tingimused ja kord
Vastu võetud kultuuriministri 22.02.2024 määrusega nr 8
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Määrusega kehtestatakse taotlusvoorust „Era- ja munitsipaaletendusasutuste energiasäästlike valgustuslahenduste toetamine“ (edaspidi taotlusvoor) „Riigi eelarvestrateegia 2023–2026“ lisa 5 kohase meetme „Energiasäästlikud valgustuslahendused“ alameetme „Energiasääst-likud valgustuslahendused kultuuriasutustele“ rakendamiseks aastatel 2021–2030 lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisel saadavast tulust antava toetuse kasutamise tingimused ja kord.
(2) Enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse üldtingimused on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2016. a määrusega nr 121 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse üldtingimused“.
(3) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.
(4) Toetuse andja on Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja).
§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on parandada energiatõhusust era- ja munitsipaaletendusasutuse (edaspidi etendusasutus) kasutuses olevasse hoonesse tehtava valgustuslahendust hõlmava investeeringu kaudu.
(2) Toetuse andmise tulemusena toimib etendusasutus energiatõhusamalt, kuna hõõg- ja gaaslahendusega lampidel põhinevad seadmed on välja vahetatud energiasäästlikumate LED-valgusallikatel põhinevate seadmete vastu.
§ 3. Toetatav tegevus
(1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning mille raames vahetatakse etendusasutuse kasutuses olevas hoones välja seni kasutusel olnud valgustuslahendused energiasäästlike valgustuslahenduste vastu.
(2) Toetust ei anta projektile, mille lõikes 1 nimetatud tegevused on enne taotluse esitamist lõpetatud või täielikult ellu viidud.
(3) Valgustuslahendusega kaasnevaid energiatõhusustöid ei toetata sellises hoones, hoone osas või sellele vastavas osas, mida ei kasutata etendustegevuseks.
(4) Hoone, kus kavandatakse valgustuslahendus välja vahetada, peab vastama järgmistele nõuetele:
1) hoone omanik on taotlejast etendusasutus või juriidilisest isikust rendileandja või munitsipaaletendusasutuse korral kohaliku omavalitsuse üksus, kellel on sõlmitud etendusasutusega rendileping;
2) kogu hoonet või osa sellest kasutatakse etendustegevuseks.
2. peatükk
Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine
§ 4. Nõuded taotlejale
(1) Taotleja võib olla Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või kohaliku omavalitsuse ametiasutuse hallatav asutus, kes vastab etendusasutuse seaduse § 2 lõigetes 1 ja 21 nimetatud etendusasutuse mõistele.
(2) Taotleja peab lisaks lõikes 1 nimetatule vastama järgmistele nõuetele:
1) ta ei ole riigi või riigi osalusel asutatud või kohaliku omavalitsuse üksuse sihtasutusena tegutsev etendusasutus;
2) ta on etendusasutusena tegutsenud vähemalt viimased kaks majandusaastat enne taotluse esitamist ja tema etendustegevusega seotud majandustegevus ei ole nimetatud perioodil lõppenud ega peatunud;
3) ta omab statsionaarset etenduspaika või tal on renditud etenduspaik etendustegevuseks § 3 lõikes 4 nimetatud nõuetele vastavas hoones vähemalt 2030. aasta lõpuni;
4) ta korraldab § 3 lõikes 4 nimetatud nõuetele vastavas hoones regulaarselt autorite ja esitajate loomingu avalikke esitusi etendustena;
5) tal ei ole riigi ees taotluse esitamise päeva seisuga maksu- ega maksevõlga või see on ajatatud ja tasutud ajakava kohaselt;
6) ta ei ole taotluse esitamise päeva seisuga pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;
7) tal ei ole taotluse esitamise päeva seisuga majandusaasta aruande ega maksudeklaratsioonide esitamise võlga;
8) tal ei ole toetuse andja ees taotluse esitamise päeva seisuga aruande esitamise võlga ega muid tähtajaks täitmata kohustusi;
9) ta suudab kuni projekti lõppemiseni tasuda § 9 lõikes 2 nimetatud omafinantseeringut ja projekti mitteabikõlblikke kulusid.
§ 5. Nõuded taotlusele
(1) Taotluses kirjeldatud projekt peab panustama §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse.
(2) Taotletud toetuse suurus peab jääma § 9 lõikes 1 sätestatud summa piiridesse ja projekti eelarve peab sisaldama § 9 lõikes 2 sätestatud määral omafinantseeringut.
(3) Taotlus peab muu hulgas sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
1) andmed projekti kohta, sealhulgas nimi, meeskond, tegevuste kirjeldus ning elluviimise aeg ja koht, taotletava toetuse summa ja eelarve, sealhulgas valgustuslahendustega kaasnevate tööde ja välja vahetatavate hõõglampidega seadmete loetelu koos maksumuse kalkulatsioonidega, sealhulgas planeeritavate kulude selgitused ning omafinantseeringu summa eri rahastajate ja rahastusallikate kaupa;
2) kinnitus, et projektiga hõlmatud hoone kuulub taotlejale, või rendipinna omaniku kinnitus nõusoleku andmise kohta valgustuslahendusega kaasnevate energiatõhusustööde tegemiseks ja taotluse esitamiseks, sealhulgas rendileandja kinnitus, et taotlejal on renditud etenduspaik vähemalt 2030. aasta lõpuni;
3) kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide toetuseks taotletavate kulutuste kohta, mille korral taotleja teeb projekti elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab seda. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada, tuleb esitada sellekohane põhjendus;
4) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud taotluste menetlemise infosüsteemi (edaspidi e-keskkond) kaudu.
(4) Kui taotleja on taotlenud projektile või projekti osale tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest või kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave.
§ 6. Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine
(1) Taotlusi esitatakse jooksvalt kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni.
(2) Jooksva taotlusvooru avamisest ja taotlusvooru eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
(3) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu. Toetuse andja kinnitab taotluse kättesaamist.
3. peatükk
Kulude abikõlblikkus ja toetuse summa
§ 7. Kulude abikõlblikkus
(1) Kulu on abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks sobiv, vajalik, põhjendatud ja tõhus, tekib §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks ning projekti abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus ning see on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas on:
1) tasutud toetuse saaja arvelduskontolt;
2) tõendatud algdokumendiga;
3) tehtud, järgides riigihangete seaduse põhimõtteid kooskõlas § 18 punktiga 3;
4) selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile.
(2) Lõikes 1 nimetatud üldtingimustele vastav abikõlblik kulu on:
1) valgustusseadme hankimise kulu;
2) signaalvõrgu väljaehitamise ja paigalduse kulu;
3) valguspuldi hankimise kulu;
4) valgustusseadme transpordikulu.
(3) Mitteabikõlblik kulu on:
1) taotlusvooru eesmärgi ja toetatava tegevusega sidumata põhjendamatu ja ebaoluline kulu;
2) tugevvoolu kaabelduse vahetamise või paigaldamise kulu;
3) valgustusseadme paigaldamise kulu;
4) olemasoleva valgustuslahenduse täiendamise või olemasolevate vananenud LED-seadmete vahetamise kulu;
5) kulu, mis on seotud kapitalirendi tüüpi liisingulepingu sõlmimise, intressi, kindlustuse ja muu taolisega;
6) kapitalirendi makse, kui asja omandiõigus ei lähe kapitalirendi tulemusel üle toetuse saajale;
7) amortisatsioonikulu;
8) projektijuhtimise ja õigusabi kulu;
9) mitterahaline kulu;
10) sularahas tasutud kulu;
11) rahatrahv ja rahaline karistus;
12) kohtumenetluse kulu;
13) projekti kallinemisega seotud kulu;
14) taotleja organisatsiooni üldise juhtimise kulu ja juhtorganite tasu;
15) tulumaksuseaduse § 8 mõistes seotud isikute vahelistest tehingutest tulenev tulumaks;
16) käibemaks, välja arvatud juhul, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi;
17) toetuse saajale teistest meetmetest hüvitatud kulu;
18) erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks.
§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood võib alata 1. jaanuaril 2024, kuid ei või kesta kauem kui 31. detsembrini 2025. Projekti abikõlblikkuse periood kinnitatakse taotluse rahuldamise otsusega.
(3) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist üks kord kuni kuus kuud järgmistel tingimustel:
1) projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed ja/või ettenägematud asjaolud;
2) toetuse saaja on projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse esitanud enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.
(4) Taotluse projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks peab esitama taotleja esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu.
(5) Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest teavitab toetuse andja toetuse saajat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.
(6) Kui projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti abikõlblikkuse perioodi kestuse lõpuks muudatustaotluses sätestatud kuupäev.
(7) Toetuse andja loeb projekti lõppenuks pärast aruande kinnitamist ja lõppmakse tegemist ning teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu.
§ 9. Toetuse minimaalne ja maksimaalne summa
(1) Taotletava toetuse minimaalne summa on 40 000 eurot ja maksimaalne summa 350 000 eurot taotluse kohta.
(2) Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on 95 protsenti. Toetuse osakaalu arvutamisel võetakse arvesse ainult abikõlblikke kulusid. Vähemalt viis protsenti projekti abikõlblikest kuludest peab toetuse saaja katma omafinantseeringu arvelt.
4. peatükk
Taotluste menetlemine
§ 10. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva taotluse esitamisest arvates.
(2) Kui esitatud taotluste maht, mille kohta ei ole tehtud otsust, saab võrdseks või ületab taotlusvooru eelarve vaba jääki, menetletakse neid esitamise järjekorras.
(3) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisateavet, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles on puudusi ja/või taotluses esitatud teabe alusel ei ole võimalik taotlust hinnata.
(4) Lõikes 3 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, millal taotluse menetlemise aeg peatub.
(5) Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ja teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates lõikes 4 toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.
(6) Toetuse andjal on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et taotletava toetuse summa ja osakaal ei suurene ning projekti eesmärgid ei muutu.
(7) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik §‑des 3–5 sätestatud nõuded.
§ 11 . Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb toetuse andja.
(2) Taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad määruses nimetatud nõuetele.
(3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotlust ei ole taotlusvooru eelarve mahu tõttu võimalik täielikult rahuldada. Osalise rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud toetust vähendada. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus. Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et taotluses esitatud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.
(5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksele. See õigus tekib pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud juhul, kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada e-keskkonnast või muust registrist või andmeallikast.
(6) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:
1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele §-des 3–5 või teistele määruses nimetatud nõuetele;
2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;
4) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;
5) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta.
(7) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik osaliselt rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(8) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.
§ 12. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine
(1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne taotluse:
1) osalist rahuldamist;
2) rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.
(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:
1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.
5. peatükk
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 13. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel.
(2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.
(3) Toetuse andjal on õigus taotluse rahuldamise otsuse muutmisest keelduda, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja kümne tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist ja teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu.
§ 14. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või seda oleks tehtud osaliselt;
2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud valet või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata;
3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või seda ei suudeta täita;
4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik toetust ettenähtud tingimustel edasi kasutada;
5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.
(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastada.
6. peatükk
Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine
§ 15. Toetuse maksmise tingimused
(1) Toetus makstakse toetuse saajale osade kaupa. Toetusest 80 protsenti makstakse pärast maksetaotluse esitamist, millele on lisatud ostutehingut tõendav dokument teenuse või kauba eest tasumise tingimustega. 20 protsenti toetusest makstakse tegelike tasutud kuludokumentide alusel pärast toetuse kasutamise lõpparuande kinnitamist.
(2) Toetuse andja teeb väljamaksed arvestades ostutehingut tõendavas dokumendis märgitud maksetähtaega, kuid mitte varem kui 30 kalendripäeva enne maksetähtaega ning seitse tööpäeva peale maksetaotluse esitamist.
(3) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.
§ 16. Toetuse kasutamise aruande esitamine
(1) Toetuse saaja esitab aruande toetuse andjale taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtajaks e-keskkonna kaudu.
(2) Toetuse andja menetleb aruannet kuni 60 kalendripäeva aruande esitamisest arvates.
(3) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja vastavasisulise avalduse alusel pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne lõikes 1 nimetatud otsuses sätestatud tähtaja saabumist.
(4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Sel ajal lõikes 2 nimetatud aruande menetlemise aeg peatub.
(5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on lõike 4 kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud rikkumist ja toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.
7. peatükk
Toetuse tagasinõudmine
§ 17. Toetuse tagasinõudmine ja -maksmine
(1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel:
1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;
2) paragrahvis 2 nimetatud eesmärki ja/või tulemust ei saavutatud ja/või taotluses ettenähtud tegevusi ei viidud ellu;
3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks;
4) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina;
5) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust;
6) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud;
7) aruanne ei ole esitatud tähtajaks;
8) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, mille tulemusena ei ole võimalik tagada kohustuste täitmist;
9) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.
(2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui:
1) puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse;
2) toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse.
(3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates.
(4) Toetuse saaja peab toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse maksma tagasi 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.
(5) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele.
(6) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetusega.
(7) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.
(8) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on esitatud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja nõuab.
(9) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb toetuse andja kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib mõistliku aja võrra otsuse tegemise tähtaega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat.
(10) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja.
(11) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse tagasinõudmise otsusega. Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus saadetakse toetuse saajale e-keskkonna kaudu või tähtkirjana posti teel.
(12) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks. Sellisel juhul peab toetuse saaja maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul selle otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest arvates.
(13) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtajaks tagasi ei maksta ja ei ole võimalik rakendada lõikes 7 sätestatut, nõuab toetuse andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt.
8. peatükk
Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused
§ 18. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja tagab määruses sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ning selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas:
1) kasutab toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja määruses sätestatu järgi;
2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande;
3) järgib projektiga seotud teenuste ja asjade ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud põhimõtteid ja võtab vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb projekti elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab seda. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumust ei valita, tuleb taotlusele lisada sellekohane põhjendus;
4) tagab nõutud ulatuses omafinantseeringu;
5) tagab, et valgustusseadmed on tema valdusesse või omandisse saadud hiljemalt aruande esitamise ajaks;
6) säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi;
7) annab toetuse andjale projekti elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost seitsme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab tal teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;
8) võimaldab toetuse andjal ja tema nimetatud isikutel kohapeal toetuse kasutust kontrollida, sealhulgas tutvuda projekti elluviimisega ja pärast elluviimist projekti tulemiga kohapeal, ning osutab selleks igakülgset abi;
9) peab projekti abikõlblike kulude ning mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi raamatupidamisarvestust;
10) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, projekti elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest, projekti odavnemisest või kallinemisest ning projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele;
11) tagastab toetuse kasutamata jäägi koos aruandega;
12) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude;
13) kasutab hoonet osaliselt või tervikuna etendustegevuse teenuse osutamiseks ega võõranda ega anna valdust kolmandatele isikutele ilma toetuse andjaga kooskõlastamata vähemalt viis aastat projekti lõppemisest arvates;
14) paneb projektiga seotud tööde ajal projekti piirkonda üles töödest informeeriva tahvli, millel peab olema vähemalt projekti nimi, tööde tegija, valmimise tähtaeg, lisainfo sõnastuses „Valgustuslahenduste energiasäästlikumaks muutmist toetas Eesti riik kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tulust“ ja Kultuuriministeeriumi logo;
15) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi.
§ 19. Toetuse saaja õigused
Toetuse saajal on õigus:
1) saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;
2) esitada oma seisukohad § 12 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames;
3) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras;
4) toetusest loobuda või see tagastada igal ajal täies ulatuses.
§ 20. Toetuse andja kohustused
Toetuse andja on kohustatud:
1) teavitama avalikkust ja võimalikke toetuse taotlejaid selle saamise võimalustest ja taotlemise korrast;
2) menetlema toetuse taotlusi, tegema projekti toetamise otsuse ning edastama määrusega reguleeritud otsused määruses sätestatud aja jooksul;
3) selgitama huvitatud isikutele toetuse andmise tingimusi;
4) kontrollima projekti elluviimist;
5) tegema taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e‑keskkonnas;
6) teavitama toetuse saajat viivitamata määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
7) tegema muid määruses, teistes toetuse andmisele kohalduvates õigusaktides või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toiminguid.
§ 21. Toetuse andja õigused
Toetuse andjal on õigus:
1) kontrollida projektiga seotud kuludokumente ja projekti elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust määrusele ning taotluse rahuldamise otsusele;
2) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärgi, tulemuse ja kulude kohta lisaandmete ja -dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
3) lõpetada toetuse maksmine ja/või nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja rikub määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või selle rahuldamise otsuses või määruses sätestatust;
4) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti maksumuse vähenemisel;
5) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud;
6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees ja see on ajatamata;
7) otsustada taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamine ja kaalutlusõigusele tuginedes § 17 kohane aluseta makstud toetuse tagasinõudmise ulatus;
8) teha muid määruses, teistes toetuse andmisele kohalduvates õigusaktides või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toiminguid.
Heidy Purga
minister
Kristiina Alliksaar
kantsler