Kiri

Haridus- ja Teadusministeerium

[email protected]

Kultuuriministeerium

[email protected]

Sotsiaalministeerium

[email protected]

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Kohalikud omavalitsused

Meie 19.02.2024 nr 16-4/240064/2401029

Vanemaealiste inimeste arvutiõppe võimalused

Õiguskantslerilt on küsitud, miks üle 74-aastastel inimestel ei võimaldata õppida arvuti- ja

nutiseadmete kasutamist.

Vanemaid inimesi juhendatakse arvuti- ja nutiseadmete kasutamisel valdavalt raamatukogudes.

Mõned haridusasutused võimaldavad vanematel inimestel osaleda vastavates projektipõhistes

koolitustes. Arvutiõpet pakuvad vanematele inimestele ka mõned kohaliku omavalitsuse

hoolekandeasutused ja Eesti Töötukassa. Kahjuks ei pruugi inimesed neid võimalusi teada, sest

selle kohta pole piisavalt infot. Seega ei ole see õpe vanematele inimestele (kasvõi ainuüksi

puuduliku info tõttu) piisavalt kättesaadav.

2023. aasta Eesti inimarengu aruande kohaselt näitavad uuringud, et kui vanem inimene oskab

arvuti- ja nutiseadmeid kasutada, paraneb tema elukvaliteet ja subjektiivne heaolu ning ta hindab

ka oma tervist paremaks. Vähene arvuti- ja nutiseadmete kasutamise oskus ohustab aga vanemate

inimeste vaimset heaolu: kui vanem inimene tunnetab, et arvuti- ja nutiseadmete kasutamine on

talle liiga keeruline, siis võib ta ennast süüdistada ning väheväärtuslikuks pidama hakata.

Koroonapiirangute aeg näitas, et sagedasem suhtlemine lastega ja tehnoloogiliste vahendite

kasutamine vähendas eakate depressiooni ja üksildustunnet (aruande peatükk 4.1).

Interneti kasutamise tähtsust on tunnistanud ka Euroopa Inimõiguste Kohus (vt kohtuasi Kalda vs.

Eesti, kaebus nr 17429/10, punktid 44 ja 52).

Leian, et vanematele inimestele pakutavatest arvuti- ja nutiseadmete kasutamise koolituse ja

kasutajatoe võimalustest tuleb inimesi rohkem teavitada. Arvutiõppe võimalusi tuleb vanemate

inimeste vajadusi arvestades juurde luua ning tagada, et sellise abi rahastamine oleks järjepidev,

mitte pelgalt projektipõhine. Seejuures peab koolituste rahastamistingimusi kehtestades järgima

võrdse kohtlemise põhimõtet ja mitte seadma põhjendamatuid vanusepiiranguid.

2

Vanemaealiste inimeste õigus elukestvale õppele

1. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 12 lõikes 1 ei ole otsesõnu vanuselise diskrimineerimise

keeldu sätestatud, kuid Riigikohus on leidnud, et see säte hõlmab vanuse tõttu ebavõrdse

kohtlemise keeldu (Riigikohtu otsuse nr 3-4-1-12-10, punkt 33). Erinev kohtlemine vanuse tõttu

võib olla põhjendatud vaid juhul, kui selleks on kaalukas põhjus ning piirang on proportsionaalne.

2. Põhiseaduse § 19 näeb ette, et igaühel on õigus vabale eneseteostusele.

Põhiseaduse § 29 lõike 3 kohaselt abistab riik tööotsijaid töö leidmisel, § 37 lõige 1 sätestab igaühe

õiguse haridusele ja § 44 lõige 1 igaühe õiguse vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat

informatsiooni. Põhiseaduse § 14 järgi on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku,

täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.

3. Nende sätete põhjal saab öelda, et riik peab teadvustama vanemaealiste inimeste vajadust

ja soovi õppida ning pakkuma võimalusi, et nad saaksid kasutada oma õigust elukestvale õppele,

jõukohasele tööle ja ühiskonnaelus osalemisele (vt ka nt Euroopa Nõukogu soovitus „Promotion

of human rights of older persons“, punkt 10). Kui vanemad inimesed jäetakse elukestva õppe

võimalusest ilma, võib see märkimisväärselt piirata nende ühiskonnaelus osalemist (vt ka ÜRO

inimõiguste ülemvoliniku raport1 Inimõiguste Nõukogule, punktid 6, 18, 40, 41 ja 44).

4. Arvutioskus on eneseteostuse väga oluline eeldus. Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži

sotsiaalgerontoloogia lektori Tiina Tambaumi arvamuse kohaselt vajaksid tänapäeval

arvutikoolitust just eriti vanemad inimesed. Uuringud on näidanud, et interneti kasutamist piirab

peamiselt kehv arvuti kasutamise oskus, mitte arvuti puudumine (vt ka 2023. aasta Eesti

inimarengu aruande peatükk 4.1). Üheks põhjuseks võib olla see, et arvutikoolitusi rahastatakse

peamiselt projektipõhiselt.

Arvuti- ja nutiseadmete kasutamise õppimise võimalused haridussüsteemis

5. Täiskasvanute koolitust reguleerib täiskasvanute koolituse seadus (TäKS).

Täiskasvanuhariduse valdkonda juhib Haridus- ja Teadusministeerium (TäKS § 2 lõige 1).

6. Haridus- ja Teadusministeeriumist saadud selgituse kohaselt võimaldati kuni

31. detsembrini 2023 täiskasvanute digioskuste arendamist Euroopa Liidu rahastatud programmi

„Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ toel (vt Haridus- ja

Teadusministeeriumi veebilehte; haridus- ja teadusministri käskkiri 1. novembrist 2023).

7. 2013. aastal, programmi koostamise ajal, oli Eestis täiskasvanuhariduse peamine valupunkt

madala konkurentsivõimega (keskharidusega või sellest madalama haridustasemega, aegunud

kvalifikatsiooniga, eri- või kutsealase ettevalmistuseta) täiskasvanute suur osakaal tööturul (vt

programmi seletuskirja Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni veebilehel, assotsiatsioon

on üks selle EL-i programmi rakendusasutusi).

8. Kuna programmi vahendid olid piiratud ja Statistikaamet peab tööturu näitajate arvestust

15–74-aastaste inimeste kohta, otsustas Haridus- ja Teadusministeerium toona, et tähelepanu

keskmes on selle vanuserühma inimeste oskuste arendamisele suunatud tegevus. Samas, kui

koolitusgruppides oli vabu kohti, siis said koolituses osaleda ka vanemad inimesed. Haridus- ja

Teadusministeeriumi selgituse kohaselt lubati näiteks rahvaülikoolidel võtta õppegrupi loomisel

lisaks kaheksale kuni 74-aastasele osalejale ka vanemaid inimesi. Osa rahvaülikoole kasutas seda

võimalust. EL-i programmi raames toetati ka raamatukogusid, et raamatukogude töötajad

1 Normative standards and obligations under international law in relation to the promotion and protection of the human

rights of older persons Report of the United Nations High Commissioner for Human Rights. – Human Rights Council

Forty-ninth session 28 February – 1 April 2022, Document No A/HRC/49/70.

3

suudaksid inimesi elukestvas õppes abistada (korraldada arvutiõpet, pakkuda tuge nutiseadmete

kasutamisel jne).

9. 2024. aastal rahastatakse täienduskoolitusi programmi „Täiskasvanuhariduse arendamine

ja mitteformaalsete õppimisvõimaluste pakkumine“ ehk VÕTI programmi kaudu (vt Haridus- ja

Teadusministeeriumi veebilehte). Inimesi koolitatakse mitmes valdkonnas. Programmi peamine

sihtrühm on tööealine elanikkond, kuid Haridus- ja Teadusministeeriumil ei ole praegu kavas

sihtrühma vanuse järgi piiritleda. Digibaasoskuste koolitust rahastatakse avatud taotlusvooru ja

hangete kaudu. Avatud taotlusvooru määrust ega hankeid ei ole veel ette valmistatud.

10. Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja märkis, et mõnel juhul võib inimese arvutiõppe

toetamiseks kasu olla vabalt kättesaadavatest videotest (nt „Prillitoosi“ nutiabi).

11. Seega rahastab Haridus- ja Teadusministeerium täiskasvanute elukestvat õpet erinevate

projektide kaudu. Kuni eelmise aasta lõpuni kehtis piirang, et enamikul pädevuskoolitustel saavad

osaleda vaid 15–74-aastased inimesed. EL-i projektide kaudu rahastati ka nende töötajate (nt

raamatukogutöötajate) täiendkoolitust, kes omakorda korraldasid vanemate inimeste

arvutikoolitust ja pakkusid tuge nutiseadmete kasutamisel. Uute projektide rahastamisel plaanib

Haridus- ja Teadusministeerium projektis osalejate vanusepiirangust loobuda.

Arvuti- ja nutiseadmete kasutamise õppimise võimalused raamatukogudes

12. Raamatukogutöötajatele paneb inimeste abistamise kohustuse rahvaraamatukogu seadus

(RaRS). Selle seaduse kohaselt on rahvaraamatukogu eesmärk tagada elanikele vaba ja piiramatu

juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetada

elukestvat õppimist ja enesetäiendamist (RaRS § 2 lõige 1). Rahvaraamatukogu töökorralduse

juhend kohustab raamatukogusid võimaldama inimestel kasutada arvutit ning abistama neid riigi-

ja kohaliku omavalitsuse asutuste veebilehtedele juurdepääsu saamisel (juhendi § 12 lõige 3).

13. Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik kinnitas õiguskantsleri nõunikule, et

raamatukogude töötajatele on korraldatud täiendkoolitusi, et nad oskaksid nende poole

pöörduvatele inimestele anda abi nii individuaalselt kui ka grupikoolituse korraldamisega. Abi

saab tavapäraste toimingute tegemiseks (ID-kaadi kasutamine, uudiste lugemine, e-postkasti

koostamine, arvete tasumine). Mõnikord on raamatukogutöötajad juhendanud inimesi ka nende

endi kodus.

14. Kultuuriministeerium on koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning

Haridus- ja Teadusministeeriumiga kavandanud raamatukogutöötajatele lisakoolitusi. Samuti on

plaanis täiendada seadusi. Kultuuriministeerium plaanib koostada seaduseelnõu, mis näeks täpselt

ette, millised on raamatukogutöötajate ülesanded inimeste digioskuste arendamisel.

15. Raamatukogude veebilehtede põhjal ei ole siiski päris selge, kui palju raamatukogude

töötajad inimesi arvuti- ja nutiseadmete kasutamisel abistavad. Juhuslikult valitud raamatukogude

veebilehtede põhjal selgus näiteks, et Tallinna Keskraamatukogu kodulehel on infot mitmesuguste

arvutioskuste andmise kohta. Võrumaa Keskraamatukogu veebilehel on teave

individuaalkoolituse kohta, mis hõlmab arvuti ja nutiseadmete koolitust. Saare Maakonna

Keskraamatukogu veebilehelt seesugust teavet kergesti ei leia, kuid aastaaruandest selgub, et

sellist teenust siiski osutatakse (vt nt Saare maakonna rahvaraamatukogude 2022. aasta tegevuse

aruanne, punktid 4.1, 4.5, 4.7). Sama olukord on Jõgeva raamatukogu veebilehel (vt Jõgeva valla

rahvaraamatukogude 2022. aasta tegevuse aruannet, punktid 4.1, 4.4). Sillamäe raamatukogu

veebilehelt vanemate inimeste arvutikoolituse kohta teavet leida ei õnnestunud.

4

16. Seega, ehkki raamatukogud pakuvad vanematele inimestele arvutikoolitust ja tuge

nutiseadmete kasutamisel, tuleks inimesi raamatukogude poolt pakutavatest teenustest rohkem

teavitada.

Arvuti- ja nutiseadmete kasutamise õppimise võimalused tööturu- ja sotsiaalkaitsesüsteemis

17. Alates 2021. aastast kaasab Statistikaamet tööjõu-uuringusse kuni 89-aastased inimesed.

See uuring hindab Eesti tööturu olukorda ja annab ülevaate siinsete elanike majanduslikust

aktiivsusest, tööhõivest ja tööoludest.

18. Pensioniealistel inimestel on teatud juhul võimalik saada arvutiõpet ka Eesti Töötukassa

kaudu. 2024. aasta 1. jaanuaril jõustunud tööturumeetmete seaduse (TMS) ja tööhõiveprogrammi

2024-2029 kohaselt võimaldatakse koondamisteatega pensioniealisele töötajale tööturukoolitusi

(TMS § 3 lõige 4 ja § 4 lõige 2; tööhõiveprogrammi § 9 lõiked 7–9). Tööturukoolitust osutatakse

tööle asumiseks või töötamiseks vajalike üld- või ametioskuste omandamiseks, arvestades

seejuures tööjõu ja oskuste nõudlust (tööhõiveprogrammi § 23 lõige 1).

19. Tööturukoolitust võib saada ka pensioniealine inimene, kes ei tööta ega ole töötuna arvel,

kuid on pöördunud Eesti Töötukassa poole tööturumeetmete saamiseks (TMS § 3 lõige 5;

tööhõiveprogrammi § 9 lõike 12 punkt 1; § 23 lõike 6 punkt 2 ja lõige 8).

20. Sotsiaalministeeriumi kaudu rahastatakse EL-i struktuurivahenditest projekti „Noored-

vanad võrgustuvad koos (NOVA)“, mille raames koolitatakse kogukonna digimentoreid. Koolitust

viib läbi MTÜ Kuldne Liiga koos Tallinna Ülikooli ja teiste partneritega (vt ka Tallinna Ülikooli

veebilehte, Kuldse Liiga veebilehte).

21. Sõltumata inimese vanusest võimaldavad arvutiõpet mõned päevakeskused. Nii pakutakse

arvutiõpet Haabersti Päevakeskuses. Seda koolitust pakkuvaid asutusi on siiski raske tuvastada,

sest juhuslikult valitud hoolekandeasutuste veebilehtedel üldjuhul arvuti- ja nutiseadmete

kasutamise koolituse ja ka nende poolt pakutava kasutajatoe kohta infot ei ole.

Sotsiaalministeeriumist selgitati, et selliseid andmeid enam ei koguta, sest eesmärk on vähendada

kohaliku omavalitsuse halduskoormust.

22. Seega ei pruugi inimesed ka sotsiaalhoolekande süsteemi kaudu pakutavatest

koolitusvõimalustest teada.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Merle Malvet 693 8426

[email protected]