Era- ja munitsipaaletendusasutuste energiasäästlike valgustuslahenduste toetamise tingimused ja kord

1

Kultuuriministri määruse „Era- ja munitsipaaletendusasutuste energiasäästlike

valgustuslahenduste toetamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel.

Määrusega (edaspidi eelnõu) kehtestatakse „Riigi eelarvestrateegia 2023–2026“ kohase

meetme „Energiasäästlikud valgustuslahendused“ alameetme „Energiasäästlikud

valgustuslahendused kultuuriasutustele“ rakendamiseks aastatel 2021–2030 lubatud

heitkoguste ühikute enampakkumisel saadavast tulust antava toetuse kasutamise tingimused ja

kord. Riigieelarve strateegias määratud meetme elluviimiseks võib tulu kasutamise eest

vastutav minister kehtestada määrusega enampakkumisest saadud tulu kasutamise tingimused

ja korra.

Eelnõuga reguleeritakse taotlusvoorust „Era- ja munitsipaaletendusasutuste (edaspidi

etendusasutus) energiasäästlike valgustuslahenduste toetamine“ (edaspidi taotlusvoor) toetuste

jagamist. Taotlusvooru eesmärk on parandada etendusasutustes energiatõhusust

energiasäästlike valguslahenduste kasutuselevõtu kaudu.

Rahvusvahelise kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks kehtib Euroopa Liidus

(edaspidi EL) ELi-sisene kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi LHÜ)

enampakkumiste süsteem. Selles peavad ELi liikmesriigid müüma enampakkumistel kõik

LHÜd, mida ei eraldata tasuta paiksetele saasteallikatele direktiivi 2003/87/EÜ (millega

luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse

nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32–46)) artiklite 3e, 10a ja 10c alusel.

Kooskõlas atmosfääriõhu kaitse seadusega on riigi eelarvestrateegias sätestatud üldised

eesmärgid, mille saavutamiseks tuleb kasutada (alates 2024. aastast) 100 protsenti

enampakkumisel saadud tulust, sealhulgas energiatõhususe parandamine ja energiasääst ning

taastuvenergia kasutuse edendamine. Nimetatud kliima- ja energiapoliitika eesmärkidega

seotud meetmed on kavandatud kooskõlas atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikega 1,

lähtudes üleriigilistest ja valdkondlike arengukavade eesmärkidest.

Enampakkumisel saadud tulu laekub riigieelarvesse ja seda kasutatakse riigi eelarvestrateegia

kohaselt. Tegu on tuludest sõltuvate kuludega, st vahendeid saab kasutada olenevalt tegelikust

tulu laekumisest. Iga-aastases riigieelarves kajastatakse asjaomase aasta enampakkumise tulude

ja kulude prognoositud maht. Riigi eelarvestrateegias kajastatakse enampakkumisest saadud

tulu kasutuse kavandatud jaotus, määratakse kliimapoliitikaga seotud meetmete sihtotstarve

ning tulu kasutamise eest vastutavad ministrid.

„Riigi eelarvestrateegia 2023–2026“ lisa 5 kohaselt vastutab perioodil 2021–2030 LHÜde

kauplemisel saadavate vahendite kasutamise eest meetme „Energiasäästlikud

valgustuslahendused“ (sh alameede „Energiasäästlikud valgustuslahendused

kultuuriasutustele“) elluviimisel kultuuriminister.

„Kultuuri arengukavas 2021–2030“1 on etenduskunstide valdkonnas eesmärgiks seatud, et Eesti

teatrihoonete füüsiline ja tehnoloogiline keskkond võimaldaks luua, esitada ja kogeda

kõrgtasemel etenduskunsti. Etenduskunstide taristu arendamisel tagatakse tänapäevased

1https://www.kul.ee/kultuur2030

2

töötingimused, mis võimaldavad luua tehniliselt nõudlikke lavastusi. Eelnõu võimaldab

arendada arengukavas olulise põhimõttena nimetatud kvaliteetset ja säästlikku kultuuritaristut

ning järgida keskkonnahoidlikkuse põhimõtteid.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna juhataja Katre

Väli ([email protected], tel 628 2212), Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna teatrinõunik

Laur Kaunissaare ([email protected], tel 628 2249), Kultuuriministeeriumi

välisvahendite juht Kärt Kallion ([email protected], tel 628 2248) ning

Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet

([email protected], 628 2224), kes on teinud eelnõu juriidilise ekspertiisi.

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele vanemtoimetaja

Helen Noormägi ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kaheksast peatükist ja 21 paragrahvist.

1. peatükk „Üldsätted“

Paragrahviga 1 kehtestatakse eelnõu reguleerimis- ja kohaldamisala.

Lõike 1 kohaselt kehtestatakse eelnõuga taotlusvoorust vahendite saamise ning rahaliste

vahendite kasutamise tingimused ja kord.

Lõike 2 järgi on enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse üldtingimused

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2016. a määrusega nr 121. Viidatud määrusega

seatakse muu hulgas Kultuuriministeeriumile aruandluskohustus eelnõu alusel tulemuste

saavutamise kohta.

Lõike 3 kohaselt tuleb määrusega reguleerimata küsimustele kohaldada haldusmenetluse

seadust (edaspidi HMS). Haldusmenetlusele tuleb kohaldada HMSi sätteid kooskõlas eelnõus

sätestatud korra ja erisustega.

Lõike 4 alusel on toetuse andja Kultuuriministeerium, kes vastutab taotlusvooru avamise ja

koordineerimise eest – ta teavitab taotlejaid ja avalikkust toetuse saamise võimalusest, menetleb

taotlusi, teeb rahuldamise otsused jms. Toetuse andja õigusi ja kohustusi on seletuskirjas

täpsemalt selgitatud §-de 20 ja 21 juures.

Paragrahviga 2 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus.

Lõike 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärk parandada etendusasutuste kasutuses olevates

hoonetes energiatõhusust ja viia ellu kliimaeesmärke. Hõõglampidel põhinevad seadmed

vahetatakse välja energiasäästlikumate LED-valguslahenduste vastu. Seda tehes lähtutakse

nende seadmete arvust, mis konkreetses etendusasutuses taotlemise hetkel olemas on.

Lõikes 2 kirjeldatakse toetuse andmise ja kasutamise oodatavaid tulemusi. Toetuse andmise

tulemusena on saavutatud etendusasutuse energiatõhus toimimine. LED-valgustid on

3

energiasäästlikumad ning seadmete vahetamisega tagatakse, et etendustegevus jätkub

keskkonnasäästlikumalt ja kooskõlas strateegilise arengudokumendi „Kliimapoliitika

põhialused 2050“ põhimõtetega.

Paragrahviga 3 kehtestatakse toetatav tegevus.

Lõike 1 kohaselt toetatakse projekte, mille elluviimine panustab eelnõu §-s 2 nimetatud

eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning mille raames vahetatakse välja ja võetakse kasutusele

valgustusseadmed.

Lõike 2 järgi ei tohi toetatav tegevus olla enne taotluse esitamist lõpetatud või täielikult ellu

viidud. Nõude kohaselt ei toetata projekti, milles sisalduvad tegevused on ellu viidud enne

toetuse taotluse esitamist. See tähendab, et kui kõik tegevused on juba ellu viidud, olenemata

sellest, kas kulud on tasutud, on tõendatud taotleja võimekus viia projekt ellu omavahendite

arvelt, mistõttu puudub vajadus tegevusi toetada.

Lõike 3 kohaselt tohib toetust kasutada energiatõhusustöödeks ainult nendes ruumides, kus

toimub etendustegevus (sh proovisaalid). Muudes etendusasutuse kasutuses olevates ruumides

(fuajeed, toitlustusalad, garderoobid, riietusruumid, kabinetid) valgustuslahendusega

kaasnevaid energiatõhususe töid ei toetata.

Lõikega 4 sätestatakse, millistele tingimustele vastavas hoones võib etendusasutus valgustus–

seadmeid vahetada. Taotlusvoorust ei toetata etendusasutusi, kes asuvad ajutistel pindadel

(üheks lavastusprojektiks renditud).

2. peatükk „Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine“

Paragrahviga 4 kehtestatakse nõuded taotlejale.

Lõikes 1 kehtestatakse subjektid, kellele toetus on mõeldud. Taotlejaks saab olla Eestis

registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või kohaliku omavalitsuse ametiasutuse hallatav

asutus, kes vastab etendusasutuse seaduse §-des 2 ja 21 esitatud mõistele. Etendusasutus on

nimetatud seaduse kohaselt juriidiline isik või asutus:

1) kelle põhitegevusala on teatri- ja tantsuetenduste või kontsertide lavastamine ja esitamine,

muusikaline loometegevus või lavakunsti abitegevused;

2) kes korraldab regulaarselt autorite ja esitajate loomingu avalikke esitusi etenduste või

kontsertidena;

3) kes on töösuhtes loominguliste töötajatega või võlaõiguslikus suhtes teenuse osutajatega

loominguliste eesmärkide täitmiseks;

4) kellel on loominguline juht;

5) kes teavitab avalikkust etenduse või kontserdi toimumisest.

Munitsipaaletendusasutusel peab olema lisaks nimetatule loomenõukogu.

Lõikes 2 kehtestatakse täpsustavad nõuded taotlejale. Nende alusel tuvastatakse, kas taotlejal

on projekti elluviimiseks vajalik võimekus.

4

Punkti 1 kohaselt ei saa taotlejaks olla riigi või riigi osalusel asutatud või kohaliku omavalitsuse

sihtasutusena tegutsev etendusasutus. Sihtasutustena tegutsevaid etendusasutusi ja nende

valgustuslahenduste väljavahetamist toetatakse teise meetme kaudu.

Punkti 2 alusel peab taotleja olema tegutsenud etendusasutusena vähemalt kaks aastat enne

taotluse esitamist. See nõue on kehtestatud selleks, et toetada investeeringuga järjepidevalt

tegutsenud etendusasutusi. Kuna eelarvevahendid on piiratud, soovitakse toetada jätkusuutlikke

etendusasutusi.

Punkti 3 kohaselt toetatakse taotlejaid, kellel on statsionaarne saal või renditud etenduspaik

vähemalt 2030. aasta lõpuni. Seadmed on mõeldud konkreetses hoones ja konkreetse

etendusasutuse energiatõhususe parandamiseks kindla perioodi vältel. Nõue on esitatud selleks,

et parandada investeeringu kaudu energiatõhusust ja tagada kestlik tegevus hoonetes, kus

etendustegevus toimub.

Punkti 4 järgi peab taotleja regulaarselt korraldama autorite ja esitajate loomingu avalikke

esitusi etendustena. Regulaarse tegutsemise kohta annavad infot Eesti Teatri Agentuuri

andmebaas, etendusasutuse sotsiaalmeediakanalid, koduleht ning muudel andmekandjatel

kajastatud mängukava ja repertuaari ülevaade.

Punkti 5 kohaselt ei tohi taotlejal olla ajatamata maksu- ega maksevõlga riigile. Kui taotlejal

need on, ei ole nimetatud nõue täidetud. Seda nõuet kohaldatakse, kuna soovitakse toetada

taotlejat, kellel riigi ees rahalist võlga ei ole.

Punkti 6 kohaselt kontrollitakse, et taotleja suhtes ei oleks välja kuulutatud pankrotti ja ta ei

oleks likvideerimisel ega sundlõpetamisel. Vastasel korral eeldatakse, et projekti elluviimiseks

vajalikud finants-, haldus- ja toimimissuutlikkus puuduvad. Teavet pankroti, likvideerimise ja

sundlõpetamise menetluse kohta saab äriregistrist ning väljaandest Ametlikud Teadaanded.

Punktis 7 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla äriregistrile majandusaasta aruande ega

maksudeklaratsioonide esitamise võlga. Seda nõuet kohaldatakse, kuna soovitakse toetada

taotlejat, kellel riigi ees rahalist võlga ei ole. Äriregistrile majandusaasta aruande ja

maksudeklaratsioonide esitamise kohustus tuleneb maksukorralduse seadusest ning see peab

taotluse esitamise ajaks olema täidetud. Kohustus on täidetud ka näiteks juhul, kui

majandusaasta aruanne on esitatud hilinenult, kuid siiski enne taotluse esitamist.

Punktis 8 sätestatakse, et taotlejal ei tohi toetuse andja ees olla taotluse esitamise seisuga

aruande esitamise võlga ega muid tähtajaks täitmata kohustusi. Näiteks kui taotlejale on tehtud

tagasinõudmise otsus mõne varasema toetuse raames ja tagasinõudmise otsuse kohaselt on

tagasimaksmisele kuuluv toetus tagasi maksmata. Silmas peetakse sellist olukorda, kus toetuse

tagasimaksmiseks ette nähtud tähtaeg on möödunud, sealhulgas ajatamisgraafiku alusel, kuid

toetust ei ole ette nähtud mahus tähtaja jooksul tagasi makstud. Nõude mõte ei ole kohustada

tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid sellega

ajendatakse tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma tähtajaks. Selle hulka kuulub ka

näiteks aruande esitamise kohustus või toetuse kasutamise kontrolltoimingute tegemise käigus

dokumentide esitamine.

5

Punkti 9 kohaselt peab taotleja suutma eelnõu § 9 lõikes 2 nimetatud omafinantseeringut ja

projekti mitteabikõlblikke kulusid tasuda kuni projekti lõppemiseni ehk aruande kinnitamiseni.

Paragrahviga 5 kehtestatakse nõuded taotlusele.

Lõike 1 järgi peab taotlusest selguma, et toetust taotletakse eelnõus nimetatud eesmärgil ja

toetatavaks tegevuseks ning et projekt panustab tulemusse ja loob nõutud mõju.

Lõikes 2 sätestatakse, et taotlusest peab selguma taotletava toetuse summa ja osakaalu ning

omafinantseeringu määra vastavus eelnõus esitatud nõuetele. Taotluses peab olema märgitud

taotletava toetuse summa ja selle protsentuaalne osakaal abikõlblikest kuludest.

Lõikes 3 määratakse kindlaks andmed ja dokumendid, mida taotlus peab sisaldama.

Lõikes 4 sätestatakse taotlejale lisateabe esitamise kohustus. Et vältida samade tegevuste ning

sarnaste eesmärkide ja tulemuste saavutamise topeltfinantseerimist, kohustub taotleja esitama

toetuse andjale teabe, kui ta on projektile või projekti osale tegevustele taotlenud samal ajal

toetust mõnest teisest meetmest või riigisisestest või muudest välisabivahenditest. Toetatavaid

tegevusi ehk kulusid projektis topeltfinantseerida ei tohi.

Paragrahvis 6 esitatakse taotlusvooru avamise ja taotluse esitamise regulatsioon.

Lõike 1 kohaselt on tegemist jooksva taotlusvooruga. Jooksva taotlemise puhul menetletakse

taotlusi nende esitamise järjekorras ja toetuse andjal on õigus peatada taotluste vastuvõtt

olukorras, kus selliste registreeritud taotluste taotletav rahaline summa, mille kohta ei ole tehtud

rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, saab võrdseks või ületab taotluste rahastamise

jooksva aasta eelarve vaba jääki.

Lõike 2 kohaselt teavitab toetuse andja taotlusvooru avamisest ja taotlusvooru eelarvest oma

veebilehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

Lõikes 3 sätestatakse, et taotluse peab esitama esindusõiguslik isik toetuse andja e-keskkonna

kaudu. Taotlus peab olema esitatud ettenähtud viisil ja vormil koos nõutud dokumentidega.

Taotlemine toimub toetuse andja taotluste menetlemise infosüsteemi ehk e-keskkonna kaudu.

3. peatükk „Kulude abikõlblikkus ja toetuse summa“

Paragrahviga 7 kehtestatakse kulude abikõlblikkuse reeglid.

Lõike 1 kohaselt on kulu abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks vajalik ja põhjendatud,

tekib abikõlblikkuse perioodil, selle on tasunud toetuse saaja ning see on kooskõlas riigisisese

õigusega. Tegemist on kulu abikõlblikuks lugemise üldpõhimõttega. Kulu peab olema tekkinud

projekti abikõlblikkuse perioodil ja toetuse saaja peab olema selle tasunud aruande esitamise

ajaks.

Kuna eelnõu ei sisalda kõiki muude õigusaktidega reguleeritud kulu abikõlblikkuse tingimusi,

on oluline rõhutada, et toetuse kasutamisel tuleb arvestada ka teiste riigisiseste kohalduvate

õigusaktidega. Riigisisese õigusega kooskõlas olemise tingimus seisneb näiteks selles, et

6

toetuse saaja peab järgima raamatupidamise reeglitest ning maksuseadustest ja riigihangete

seadusest tulenevaid piiranguid.

Kulu on põhjendatud, kui see on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste

saavutamiseks ning tekib toetatavate tegevuste käigus. See avaldub põhjendatuse nõude kaudu

ehk peab olema tuvastatav põhjuslik seos, millest saab järeldada, et kulu on tekkinud

asjakohaste toetatavate tegevuste käigus. Kulu on sobiv, kui see vähemalt soodustab projekti

tulemuste saavutamist. Kulu on vajalik, kui projekti tulemust ei ole võimalik saavutada muu

kuluga, mis on vähemalt sama tõhus. Kulu on tõhus, kui selle maksumus kajastab parimat

võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel.

Lõigetega 2 ja 3 kehtestatakse abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude loend.

Paragrahvis 8sätestatakse toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood.

Lõike 1 kohaselt on abikõlblikkuse periood ajavahemik, mille taotleja on taotluses määranud

ning millal tegevused algavad ja lõpevad ning vajalikud kulud tekivad. Projekti elluviimise

perioodi kavandamisel peab taotleja arvestama eelnõus projekti abikõlblikkuse perioodi kohta

sätestatud tingimusi, millest lähtudes tuleb taotlusesse märkida projekti algus- ja lõppkuupäev.

Lõike 2 kohaselt ei saa projekti abikõlblikkuse periood alata varem kui toetuse kavandatava

kasutusaasta 1. jaanuaril 2024 või taotluses märgitud hilisemal kuupäeval. See tähendab muu

hulgas seda, et enne nimetatud kuupäeva ei saa teha ka kulutusi. Abikõlblikkuse periood lõpeb

taotluses märgitud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 2025. aasta 31. detsembril. Kui taotleja

hakkab projekti ellu viima enne, kui toetuse andja on taotluse kohta otsuse teinud, peab ta

arvestama riskiga, et taotlus võib jääda rahuldamata, mistõttu peab taotleja projekti

elluviimisega seotud ja juba tehtud kulud täies mahus ise hüvitama. Projekti abikõlblikkuse

periood kinnitatakse taotluse rahuldamise otsusega.

Lõike 3 kohaselt on ette nähtud võimalus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada üks kord

kuni kuus kuud. Toetuse saaja saab projekti elluviimise käigus taotleda abikõlblikkuse perioodi

pikendamist tingimusel, et projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud,

erakordsed ja/või ettenägematud asjaolud. Projektiperioodi muutmise algatab tavaliselt toetuse

saaja, esitades selleks abikõlblikkuse perioodil vastavasisulise avalduse, milles on muu hulgas

esitatud perioodi muutmise põhjendused. Abikõlblikkuse perioodi ei või muuta tagantjärele

pärast projekti tegevuste lõppemist ning pikendamise taotlus peab olema esitatud enne taotluses

märgitud ja taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

Lõigetega 4–6 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse esitamise,

rahuldamise või mitterahuldamise täpsustatud kord.

Lõike 7 kohaselt loeb toetuse andja projekti lõppenuks pärast aruande kinnitamist ja lõppmakse

tegemist. Toetuse saajat teavitatakse sellest e-keskkonna kaudu.

Paragrahviga 9 kehtestatakse toetuse alam- ja ülempiir.

7

Lõikes 1 nimetatud minimaalsed ja maksimaalsed toetussummad on tuletatud meetme

väljatöötamisel etendusasutuste kaasamise käigus saadud tagasisidest ning etendusasutuste

esitatud andmetest.

Lõikes 2 sätestatakse, et omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida

toetusega ei finantseerita. Omafinantseering võib sisaldada kaasfinantseeringut.

4. peatükk „Taotluste menetlemine“

Paragrahviga 10 kehtestatakse taotluste menetlemise kord.

Lõikes 1 sätestatakse, et taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva alates taotluse

esitamisest. HMSi § 41 järgi tuleb haldusorganil juhul, kui tal ei ole ettenähtud aja jooksul

võimalik haldusakti anda või toimingut sooritada, teha viivituseta teatavaks tõenäoline aeg ning

tähtajast mittekinnipidamist põhjendada.

Lõike 2 kohaselt menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras hetkest, kui esitatud taotluste

maht saab võrdseks või ületab taotlusvooru eelarve vaba jääki. Teisisõnu hetkest, mil selliste

menetluses olevate taotluste taotletav toetuse summa, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või

rahuldamata jätmise otsust, võrdsustub taotluste rahastamise eelarve vaba jäägiga, peatab

toetuse andja taotluste vastuvõtmise ja menetluses olevaid taotlusi menetletakse nende

esitamise järjekorras.

Lõigete 3–5 kohaselt võib toetuse andja juhul, kui taotluse läbivaatamise käigus selgub, et see

ei ole piisavalt selge ja/või sisaldab puudusi, küsida taotlejalt andmete kohta selgitusi ja

lisadokumente või nõuda taotluse täiendamist või muutmist. Taotlejale edastatakse e-keskkonna

kaudu teade, milles on kirjeldatud asjaolusid, mis vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist

või lisateavet, ning märgitud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks võib

toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil eelnõu § 10 lõikes 1 nimetatud taotluse

menetlemise aeg peatub. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole eelnõu § 10 lõikes 4 sätestatud

tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud või kui puuduste kõrvaldamise raames esitatud lisateave

ei anna ikkagi alust lugeda nõuet täidetuks. Teave taotluse läbi vaatamata jätmise kohta

edastatakse taotlejale e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul tähtaja saabumisest arvates.

Lõike 6 kohaselt on toetuse andjal õigus teha taotlejale ettepanek muuta projekti eelarvet ja

tegevusi nii, et toetuse summa ja osakaal ei suureneks ning projekti eesmärgid ei muutuks.

Lõike 7 kohaselt saab toetuse andja tunnistada taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks ainult

juhul, kui on täidetud kõik eelnõu §-des 3–5 sätestatud nõuded.

Paragrahviga 11 nähakse ette taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja rahuldamata jätmise

tingimused ja kord.

Lõikes 1 sätestatakse, kes teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja rahuldamata jätmise

otsuse.

8

Lõike 2 kohaselt rahuldatakse taotlus juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad eelnõus nimetatud

nõuetele.

Lõike 3 kohaselt võib taotluse rahuldada osaliselt. Taotluse osalise rahuldamise otsus tehakse

taotlejaga varem kooskõlastatult ja selles fikseeritakse, millises ulatuses taotlus rahuldatakse.

Muutmisettepanek on põhjendatud näiteks juhul, kui taotluste rahuldamiseks kavandatud

eelarve ei võimalda taotletud toetuse summat täielikult katta. Sellisel juhul pakutakse taotlejale

võimalust kaaluda, kas ta on nõus viima projekti ellu ka väiksema toetussummaga.

Muudatusettepaneku tegemisel on toetuse andjal kohustus taotleja ära kuulata. Kui taotleja on

nõus projekti muutma, tuleb toetuse andjal veenduda, et muudetud taotlus vastab nõuetele ja

kriteeriumidele. Selleks võib olla vaja veel kord kontrollida taotluse nõuetele vastavust ning

muudetud mahus projekti. Kui taotleja ei ole nõus projekti muutma ehk kokkulepet ei saavutata,

jäetakse taotlus rahuldamata.

Lõike 4 kohaselt võib taotluse rahuldada ka kõrvaltingimusega. Kui mõni nõue ei ole taotluse

menetlemise ajal täidetud, see ei takista taotluse menetlemist ning on tõenäoline, et see

mõistliku aja jooksul ja igal juhul enne projekti lõpetamist täidetakse, võib taotluse rahuldada

kõrvaltingimusega. Kõrvaltingimuse seadmisel näeb toetuse andja ette, mida toetuse saaja peab

tegema või milline asjaolu ja millise aja jooksul peab tõendatud olema.

Nõuetekohase kõrvaltingimuse saabumisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise

otsuse juurde. Kui taotluse rahuldamise otsus on tingimuslik, menetletakse taotlust tavalises

korras. Erisus on vaid selles, et toetust ei või välja maksta enne kõrvaltingimuse saabumist või

täitmist.

Lõike 5 kohaselt ei teki toetuse saajal taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal

õigust toetuse maksele. Makse saab teha siis, kui toetuse saaja on esitanud toetuse andjale teabe

tingimuse saabumise või täitmise kohta. Toetuse saaja ei pea vastavasisulist teavet esitama

juhul, kui toetuse andja saab selle ise tuvastada.

Lõike 6 järgi tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja ja/või taotlus ei vasta kas

või ühele eelnõus sätestatud nõudele, taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või

ähvardusega või muul õigusvastasel viisil, taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust

kontrollida, taotlus ei kuulu hindamistulemuse põhjal rahuldamisele, taotlusvooru eelarve mahu

tõttu ei ole võimalik projekti toetada või taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise

ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise

kohta. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemisel lähtutakse HMSi §-dest 56 ja 57. Taotluse

rahuldamata jätmise otsuses esitatakse HMSis nõutud info. Eraldi korda selle kohta eelnõus ei

ole. HMSi kohaselt tuleb soodustava haldusakti andmisest keeldumist kirjalikult põhjendada,

märkides selles õigusliku aluse ja otsuse tegemiseks õigusliku aluse suhtes relevantsed

faktilised asjaolud.

Lõike 7 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus ka siis, kui menetluses olevate

taotluste maht ületab taotlusvooru eelarve vaba jäägi ja taotlust ei ole võimalik osaliselt

rahuldada.

9

Lõike 8 järgi saadetakse taotlejale tema kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.

Paragrahviga 12 sätestatakse taotleja ja toetuse saaja ärakuulamisega seotud regulatsioon.

Taotlejale ja toetuse saajale antakse HMSi § 40 tähenduses ärakuulamisõigus.

Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et isikul oleks võimalik enda arvamust

asjassepuutuvas küsimuses piisavalt selgitada ja vajaduse korral võtta seisukoht dokumentide

suhtes, mille haldusorgan on tema asja menetlemisel esitanud.

Lõigetes 1–2 nimetatakse, millisel juhul tuleb, arvestades eelnõu kohaseid menetlustermineid,

enne otsuse tegemist anda taotlejale ja toetuse saajale võimalus esitada selgitused otsuse

põhimotiivide ja põhjenduste kohta. Ära ei kuulata, kui HMSi § 40 lõike 3 punkti 4 kohaselt

tehakse otsus toetuse saaja või taotleja kasuks, ning ka näiteks juhul, kui taotlusvooru taotluse

esitanud taotlejaid on üle 50 ja kui taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb vaid taotlusel ja

selle menetlemisel puuduste kõrvaldamise raames esitatud andmetel.

5. peatükk „Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine“

Paragrahviga 13 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmisega seonduvad tingimused.

Lõikes 1 määratakse kindlaks, millistel tingimustel saab taotluse rahuldamise otsust muuta ja

kelle algatusel.

Toetuse andja peab kogu teavet hindama, sest olenemata toetuse saaja taotluse sõnastusest võib

teavet käsitleda sisuliselt taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse või teatena. Kui

sisuliselt on tegemist olukorraga, kus otsust peaks muutma otsusega, tuleb toetuse andjal

otsustada, kas seda teha või mitte. Muutmine toimub tavaliselt toetuse saaja algatusel, näiteks

kui toetuse saaja peab möödapääsmatuks muuta projekti (toetatavat tegevust või selle ulatust,

tegevus jäetakse ära või lisatakse täiendav tegevus), abikõlblike kulude kogumahtu või toetuse

osakaalu abikõlblikest kuludest. Muutmise võimaldamine on sobiv ja vajalik, sest toetuse

taotlemisel ei pruugita kõiki tulemuse saavutamiseks vajalikke tegevusi või tegevuste ulatust

ette näha. Muutuda ei tohi projekti eesmärk ja projekti tegevustega saavutatav tulemus. Kui

muuta tahetakse projekti algset eesmärki ja tulemust, on tegemist sisuliselt uue projektiga.

Lõike 2 kohaselt saab taotluse rahuldamise otsust muuta, kuni see ei ole kehtivust kaotanud.

Haldusakt kehtib kuni haldusaktiga antud õiguse või kohustuse lõpliku realiseerimiseni.

Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte

pärast projekti tegevuste lõppemist.

Lõike 3 järgi võib toetuse andja keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui

muutunud asjaolude tõttu ei ole projekt kooskõlas eelnõus sätestatud tingimustega, soovitud

muudatuse korral on oodatavate tulemuste saavutamine kaheldav või projekti tegevuste

lõpetamine projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul ei ole tõenäoline. Sellisel juhul toetuse

saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata, toetuse saajal ei ole toetuse

kasutamist ette nähtud tingimustel võimalik jätkata ning taotluse rahuldamise otsus

tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks.

10

Lõikes 4 sätestatakse tähtaeg, mille jooksul tuleb taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldus

läbi vaadata, ja otsuse muutmise otsuse jõustumise ajavahemik. Toetuse saaja peab teavitama

toetuse andjat projekti muudatustest nende ilmnemisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis ja viivitamata. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse võib jõustada varasema

kuupäevaga kui toetuse andja otsuse tegemise kuupäev, juhul kui see aitab kaasa projekti

tegevuskava katkematule elluviimisele ja tulemuste saavutamisele. Taotluse rahuldamise otsuse

muutmise otsuse jõustumise kuupäev ei saa olla varasem kui selle muutmise avalduse toetuse

andjale esitamise kuupäev.

Paragrahviga 14 kehtestatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused.

Lõikes 1 viidatakse, millistel juhtudel taotluse rahuldamise otsus osaliselt või täielikult

kehtetuks tunnistatakse. Seda tehakse juhul, kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks

rahuldatud või seda oleks tehtud osaliselt, taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult

esitatud valet või mittetäielikku teavet või on teave jäetud teadlikult esitamata,

kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või ei suudeta

seda täita, toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse

kasutamist ei ole ette nähtud tingimustel võimalik jätkata ning toetuse saaja esitab avalduse

toetuse kasutamisest loobumise kohta. Samuti tunnistatakse kogu taotluse rahuldamise otsus

kehtetuks, kui see tühistatakse toetuse tagasinõudmise otsusega.

Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel peab järgima proportsionaalsuse ja

ärakuulamise nõudeid, kuid arvestades, et taotluse rahuldamise otsus ei tohiks jääda kehtima

selliselt, et see oleks vastuolus eelnõus sätestatuga. Kui avastatakse, et valeandmeid on esitatud

tahtlikult, tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks.

Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja eelnõu § 17 kohase toetuse

tagasinõudmise otsuse tegemise erinevus on, et kehtetuks tunnistatakse see siis, kui taotlust ei

oleks pidanud rahuldama või pärast rahuldamise otsuse tegemist ilmneb asjaolu, mille tõttu ei

ole projekti võimalik või vaja esialgu kavandatud mahus või viisil ellu viia, sealhulgas juhul,

kui toetuse saaja enam projektile toetust ei soovi. Kehtetuks tunnistamisega ei ole tegemist siis,

kui toetuse tagasinõudmise otsus tehakse toetuse kasutamise tingimuste, nõuete või kohustuste

rikkumise tõttu. Siiski on nendel otsustel ühine tagajärg: saadavat toetust vähendatakse kuni

nullini. Kui on selge, et toetust algses taotluse rahuldamise otsuses nimetatud mahus ära ei

kasutata, vormistatakse pigem otsuse muutmise otsus, kuid võib vormistada ka osaliselt

kehtetuks tunnistamise otsuse. Kui esialgu määratud toetus jääb kasutamata, tuleks määratud

toetuse summat selle võrra vähendada juba projekti elluviimise ajal.

Lõikes 2 sätestatakse, et kui taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks, tuleb toetuse

saajal õigusliku aluseta saadud toetus toetuse andjale tagastada.

6. peatükk „Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine“

Paragrahviga 15 sätestatakse toetuse maksmise tingimused.

Lõigete 1 ja 2 kohaselt makstakse toetus toetuse saajale osade kaupa. Toetusest 80 protsenti

makstakse pärast maksetaotluse esitamist, millele on lisatud ostutehingut tõendav dokument

11

teenuse või kauba eest tasumise tingimustega. 20 protsenti toetusest makstakse tegelike tasutud

kuludokumentide alusel pärast toetuse kasutamise lõpparuande kinnitamist.

Maksetaotlusele tuleb lisada toetuse maksmise aluseks olev dokument, kust on näha ostutehingu

eest tasumise tähtaeg. Maksetaotluse ja makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid

esitab toetuse saaja e-keskkonna kaudu. Toetuse andja teeb väljamaksed arvestades ostutehingut

tõendavas dokumendis märgitud maksetähtaega, kuid mitte varem kui 30 kalendripäeva enne

maksetähtaega ning seitse tööpäeva peale maksetaotluse esitamist.

20 protsenti toetusest makstakse toetuse saajale tegelike tasutud kulude alusel. Koos toetuse

kasutamise aruandega esitatakse tasutud kuludokumendid. Toetuse saaja saab lõppmakse teha

ainult pärast aruande kinnitamist.

Lõikega 3 piiratakse toetuse andjal kohustuse võtmist, kui taotluse rahuldamise otsus tehakse

kõrvaltingimusega. Toetus makstakse välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.

Paragrahviga 16 kehtestatakse toetuse kasutamise aruande esitamise põhimõtted.

Lõikes 1 sätestatakse toetuse saajale aruande esitamise kohustus. Toetuse saaja esitab projekti

aruande toetuse andjale e-keskkonna kaudu taotluse rahuldamise otsuses kindlaks määratud

tähtajal. Aruande esitamisel lähtub toetuse saaja taotlusest, määruse nõuetest ja aruannete

kinnitatud vormidest.

Lõikes 2 sätestatakse toetuse andjale aruande menetlustähtaeg.

Lõikega 3 antakse toetuse saajale võimalus aruande esitamise tähtaega põhjendatud juhtudel

avalduse alusel pikendada.

Lõikes 4 sätestatakse, et toetuse andja võib juhul, kui aruande läbivaatamise käigus selgub, et

selles esinevad puudused, küsida toetuse saajalt aruandes esitatud andmete kohta selgitusi ja

lisadokumente või nõuda aruande täiendamist ehk puuduste kõrvaldamist. Puuduste

kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva, mil eelnõu § 16

lõikes 2 nimetatud aruande menetlemise aeg peatub. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse

puudusega seotud nõue täidetuks.

Lõikes 5 sätestatakse aruande kinnitamise tingimused. Projekt loetakse lõppenuks, kui toetuse

andja on aruande kinnitanud ja toetuse saajale lõppmakse teinud. Vastavasisuline teave

saadetakse toetuse saajale e-keskkonna kaudu.

7. peatükk „Toetuse tagasinõudmine“

Paragrahviga 17 reguleeritakse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse tegemist ja

toetuse tagasimaksmist nimetatud otsuse alusel. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse

eraldamise tingimustega, sealhulgas kohustusega maksta toetus tagasi, kui seda on saadud

mitteabikõlbliku kulu katteks või esineb muu toetuse tagasinõudmise alus. Toetuse

tagasinõudmise otsuse puhul on tegemist HMSi tähenduses haldusaktiga.

Lõikes 1 sätestatakse, millal toetuse tagasinõudmise otsus tehakse.

12

Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks juhul, kui hüvitamiseks esitatud kulu osutub

mitteabikõlblikuks – näiteks sama kulusumma on hüvitamise alus juba olnud, kulu liik ei ole

abikõlblik või kulu liik on abikõlblik, kuid see ei ole seotud toetatava tegevusega. Kulu võib

lugeda mitteabikõlblikuks ja jätta puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmata, kui on

ilmselge, et puudusi kõrvaldada ei saa.

Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks ka siis, kui selgub, et toetust on välja makstud

mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks. Sellisel juhul kaalutlusõigus, kas teha toetuse

tagasinõudmise otsus või mitte, puudub. Kaalutlusõigus puudub ka juhul, kui toetuse andmine

ei ole kooskõlas riigiabi andmise regulatsiooniga.

Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse kaalutlusõiguse alusel, kui toetuse saaja on rikkunud

kohustust või jätnud täitmata nõude, mis on mõjutanud või võib mõjutada kulude

abikõlblikkust. Silmas peetakse olukorda, kus toetuse saaja ei järgi menetluskorda või ei täida

kohustust või nõuet ning täitmata jätmisega kaasnevat kahjusummat ei ole võimalik

võlaõigusseaduse tähenduses üheselt tuvastada. Näiteks on kahjustatud rahaliste vahendite

säästliku kasutamise põhimõtet.

Kui toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, ei ole see veel piisav

alus toetuse tagasinõudmise otsust teha, kuid on toetuse andjale ajend, et hinnata, kas toetatav

tegevus jääb sealjuures pooleli või toetuse sihipärane kasutamine katkeb kohustuslikul

ajaperioodil.

Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma toetuse tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja

tähtajaks. Kui toetuse tagasinõudmise otsuse sisuks on kogu toetus tühistada, tuleb toetuse

tagasinõudmise otsus tunnistada kehtetuks. Seda ka põhjusel, et kui määratud toetust selle

tagasinõudmise otsuse tõttu saada ei ole, lõpevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks

tunnistamisel ka toetuse saaja muud kohustused, näiteks kohustus viia toetatavad tegevused

lõpuni.

Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus asjaolusid

selgitada ehk ta eelnõu § 12 kohaselt ära kuulata. Sellega tagatakse, et toetuse saaja on tema

suhtes käimas olevast menetlusest teadlik ning ta on saanud otsustamisel teada olevaid

asjaolusid selgitada ja toetuse andja on saanud neid otsuse tegemisel arvesse võtta.

Lõike 2 kohaselt ei tehta toetuse tagasinõudmise otsust, kui täidetud on kõik toetuse

vabatahtliku tagastamise tingimused: puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse

või kui toetuse saaja ise avastas ja teatas toetuse andjale, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik

kulu ning tagastas selle toetuse andjale.

Lõike 3 põhjal võib toetuse tagasinõudmise otsuse tegemiseks ja vormistamiseks jätta kolme

aasta pikkuse varuaja ehk toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse

saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest.

Lõike 4 kohaselt tuleb toetus tagastada toetuse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise

päevast arvates 60 kalendripäeva jooksul. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt hakkab

HMSi § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest

13

koostoimes HMSi § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt teha menetlusosalisele

kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse kehtetuks või seda

muudetakse.

Lõikes 5 sätestatakse, et kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle

kehtestatud nõudeid ning rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik

rahalise mõju suurust hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise

raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele.

Lõikes 6 nähakse ette, et kui toetuse saajale ei ole kogu toetust veel välja makstud, võib

maksmisele kuuluvat summat toetuse tagasi maksmata summa ulatuses vähendada ehk

tasaarveldada, teavitades sellest enne toetuse saajat.

Lõigete 7 ja 8 kohaselt võib toetuse saaja põhjendatud juhul taotleda toetuse tagasimaksmise

ajatamist, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Toetuse

saaja võib taotleda tagasinõude ajatamist kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise

otsuse kättesaamisest arvates. Ajatamise taotluses tuleb esitada ajatamise vajaduse põhjendus

ja soovitud ajatamise kava.

Lõigete 9 ja 10 järgi on toetuse andjal ajatamise taotluse menetlemiseks ette nähtud kümme

tööpäeva, kuid põhjendatud juhul võib seda mõistliku aja võrra pikendada, teavitades sellest

toetuse saajat.

Lõike 11 kohaselt võib toetuse andja ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise

otsuse teha ka koos toetuse tagasinõudmise otsusega ning sellest teavitatakse toetuse saajat e-

posti või tähtkirjana posti teel.

Lõike 12 järgi on toetuse andjal õigus tühistada toetuse osadena tagasimaksmise võimaldamise

otsus ehk ajatamisotsus, kui toetuse saaja ei pea tagasimaksmise ajakavast kinni. Kui

ajatamisotsus on tühistatud, rakendub eelnõu järgne kord ehk kui otsus tühistatakse näiteks

eelnõu kohaselt, kui tagastamise tähtaeg on möödunud, arvestatakse viivist kuni toetuse lõpliku

tagastamiseni. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja maksma

toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul selle otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima

hakkamisest arvates.

Lõikes 13 sätestatakse, et kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi ei maksta, võib toetuse

andja nõuda väljamakstud rahalisi vahendeid tagasi HMSi § 69 lõike 1 ja võlaõigusseaduse §

1028 alusel (alusetu rikastumine). See tähendab, et toetuse tagasinõudmise otsus on täidetav

üksnes tsiviilkohtu kaudu.

8. peatükk „Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused“

Paragrahviga 18 kehtestatakse toetuse saaja kohustused, mis rakenduvad alates taotluse

rahuldamise otsuse jõustumisest. Toetuse saaja peab tagama eelnõus sätestatud kohustuste

täitmise ja eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses ja eelnõus fikseeritud tähtaegade ja

tingimuste kohaselt. Toetuse saaja kohustuste tagamine tähendab, et kohustuse peab olema

täitnud tema ise. Toetuse saaja kohustuste täidetusest sõltub, kas toetus makstakse välja täies

14

mahus või vaid täitmisele vastavas mahus. Seega tuleb toetuse saajal täita kohustusi väga

hoolikalt.

Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja viima projekti ellu heaks kiidetud taotluse kohaselt ehk

seal nimetatud eesmärkidel kavandatud tegevuste abil ning saavutama tema enda kavandatud

tulemused. Projekti eesmärgid ja tulemused ning nende saavutamiseks kavandatavad tegevused

peavad olema kooskõlas eelnõus sätestatud võimalustega.

Punkti 2 alusel on toetuse saajal kohustus, mis hõlmab üldist korrektsust teabe ja aruannete

esitamisel, sealhulgas ettenähtud vorminõuete järgimist, arusaadavate selgituste andmist ning

õigete andmete ja nõutud dokumentide tähtaegset esitamist. Nimetatud nõue hõlmab ka seda,

et kulu ja maksmist tõendavad dokumendid peavad vastama raamatupidamisarvestuses

kehtivatele nõuetele.

Punkti 3 kohaselt peab toetuse saaja järgima projekti elluviimisega seotud teenuste ja asjade

ostmisel riigihangete seaduse põhimõtteid ka siis, kui ta ei ole hankija riigihangete seaduse

tähenduses. Toetuse saaja peab võtma vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist tehingute

puhul, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab seda. Kui toetuse

saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab ta tõendama, et ostu maksumuse

kujunemisel on järgitud riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud nõudeid. Mittehankijate kohustus

ühtlustatakse riigihangete seaduse tähenduses hankijate kohustusega, sest mõlemal juhul on

tegemist avaliku ressursi kasutamisega.

Riigihangete seaduse tähenduses on hankija kohaliku omavalitsuse üksus ja selle asutus. Samuti

võib hankijaks olla eraõiguslik juriidiline isik kui ta vastab

RHS § 5 lg 2 punktis 5 sätestatud tingimustele. Toetuse saaja peab ise hindama, kas ta võib olla

hankija RHS-i mõistes. Selle kohta on saab täpsemat teavet nt Kultuuriministeeriumi

veebilehelt: https://www.kul.ee/millal-toetuse-saajast-voib-kujuneda-avalik-hankija-kes-peab-

hakkama-labi-viimariigihankeid.

Punkti 4 järgi peab toetuse saaja tagama omafinantseeringu ette nähtud ulatuses. Toetuse

saamise eeldus on kohustuslikus ulatuses ja viisil oma- või kaasfinantseeringusse panustamine

ehk nõutud osas abikõlblike kulude tasumise tõendatus.

Punkti 5 kohaselt peab toetuse saaja tagama, et valgustusseadmed on tema valdusesse või

omandisse saadud hiljemalt aruande esitamise ajaks.

Punkti 6 põhjal on toetuse saajal kohustus säilitada toetuse taotlemise, projekti elluviimise ja

kulude abikõlblikkust tõendavaid dokumente ning muid tõendeid raamatupidamisseaduses

kehtestatud tingimuste kohaselt.

Punktides 7 ja 8 on ette nähtud, et toetuse saaja peab aitama kaasa toetuse andja

kontrollitegevusele, sest eelkõige toetuse saaja on kohustatud tõendama kulude abikõlblikkust

ning esitatud teabe õigsust või paikapidavust. Muu hulgas peab toetuse saaja esitama

asjakohased raamatupidamis- ja pangadokumendid, lepingud ja juhtimisotsused, veenmaks

toetuse andjat, et tegemist ei ole pettuse ega topeltfinantseerimisega ning täiendavat tuluallikat

ei ole tekkinud. Kui nimetatud kohustust rikutakse, võib toetust vähendada ja tagasi nõuda

eelkõige seetõttu, et kulu abikõlblikkuses või kohustuste täitmises ei saa veenduda.

15

Punkti 9 järgi peab toetuse saaja lähtuma usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttest, mida

tuleb rakendada ka projekti elluviimisega seotud finantsandmete kajastamisel. Projekti

finantsandmed, st projektiga seotud kulud ja nende maksumus, peavad olema üheselt

eristatavad, sealjuures see, millised neist on käsitletavad abikõlblikena. Nimetatud kohustuse

rikkumine võib kaasa tuua toetuse tagasinõudmise otsuse, sest võib tekkida kahtlus, et kogu

projektiga seotud finantsteave ei ole tuvastatav ehk ei ole usaldusväärne.

Punkti 10 kohaselt peab toetuse saaja teavitama viivitamata kirjalikult toetuse andjat taotluses

esitatud või projekti elluviimisega seotud andmete muutumisest. Toetuse andja hindab saadud

teabe alusel, kas projekti rakendamistingimused või toetuse andmise eeldused on endised või

tuleb taotluse rahuldamise otsust muuta.

Punktide 11 ja 12 järgi peab toetuse saaja tagastama koos aruandega toetuse kasutamata jäägi

ja toetuse tagasinõudmise otsuse kohase toetuse.

Punkti 13 kohaselt peab toetust saanud etendusasutus tagama kestvusnõude täitmise, mis

tähendab, et investeeringu saanud hoonetes toimub etendustegevus järjepidevalt vähemalt viis

aastat projekti lõppemisest arvates.

Punkti 14 kohaselt peab toetuse saaja täitma teavitusnõudeid ehk teavitama avalikkust toetuse

abil elluviidavast projektist, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat ja väljendeid.

Punkti 15 järgi peab toetuse saaja täitma muid õigusaktides sätestatud kohustusi.

Paragrahviga 19 kehtestatakse toetuse saaja õigused.

Punkti 1 põhjal on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud

toetuse kasutamist puudutavates õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

Toetuse saaja võib pöörduda toetuse andja poole, et saada juhiseid projekti nõuetekohaseks

elluviimiseks, sealhulgas eelhinnangut projektis kavandatavatele muudatustele, selgitusi kulude

abikõlblikkuse ja muude eelnõus sätestatud tingimuste kohta.

Punkti 2 järgi on toetuse saajal õigus esitada eelnõu § 12 kohaselt oma seisukohad.

Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et puudutatud isikul oleks võimalik oma arvamust

asjassepuutuvas küsimuses piisavalt selgitada ja vajaduse korral võtta seisukoht haldusorganilt

tema asja menetlemisel esitatud dokumentide suhtes.

Punkti 3 kohaselt on toetuse saajal õigus tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva

või sellega lahutamatult seotud teabega. Üle korratakse toetuse saaja õigus tutvuda dokumendis

teda puudutava teabega ning saada väljavõtteid, kui dokument sisaldab andmeid, millele

juurdepääs on piiratud.

Punktis 4 rõhutatakse üle toetuse saaja õigus toetusest igal ajal loobuda ja see tagastada.

Paragrahviga 20 kehtestatakse toetuse andja kohustused.

16

Toetuse andja peamine ülesanne on teavitada avalikkust taotlusvooru avamisest, nõustada

toetuse taotlejaid, valida rahastamiseks sobilikud projektid, koostada toetuse andmise või

andmata jätmise otsused, maksta toetust, sealhulgas kontrollida toetuse maksmise eelduste

täidetust, ning juhul, kui avastatakse eksimus, mida ei saa puuduste kõrvaldamise teel või

ettekirjutuse tegemisega heastada, nõuda toetus tagasi.

Paragrahviga 21 kehtestatakse toetuse andja õigused.

Toetuse andja õigused on seotud tema kohustuste täitmisega. Tal on õigus kontrollida projekti

elluviimist ja nõuda asjakohaste lisaandmete esitamist. Ühtlasi antakse toetuse andjale õigus

teha abikõlblike kulude kontrolli toetuse saaja juures kohapeal. Kohapealse kontrolli käigus

saab tuvastada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas projekti tegevuste toimumist ja

edenemist ehk toetuse andmise aluseks olevate tulemuste saavutamist, projekti kulude ja tulude

kohta eraldi arvepidamise olemasolu ning tehingute kajastamist raamatupidamises. Kohapealse

kontrolli käigus kontrollitakse ka seda, kas dokumendid, mis on toetuse andjale abikõlblike

kulude kohta esitatud, vastavad originaalile.

Toetuse andjal on õigus lõpetada toetuse maksmine ja/või nõuda toetus osaliselt või täielikult

tagasi, kui toetuse saaja rikub määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi

või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või määruses

sätestatust, samuti vähendada proportsionaalselt toetuse suurust, kui taotluse rahuldamise

otsuses kinnitatud projekti maksumus väheneb.

Toetuse andjal on õigus keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on

selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud, ning keelduda

toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees ja see on

ajatamata. Lisaks on toetuse saajal õigus otsustada kaalutlusõigusele tuginedes eelnõu § 18

kohane toetuse tagasinõudmise ulatus ning teha muid määruses, teistes toetuse andmisele

kohalduvates õigusaktides või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toiminguid.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu alusel ei anta vähese tähtsusega abi ega grupierandiga hõlmatud riigiabi.

Konkurentsiseaduse § 30 lõige 1 sätestab, et riigiabiks loetakse Euroopa Liidu toimimise

lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi. Riigiabi konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu

toimimise leping ei anna, kuid artikli 107 lõike 1 järgi on riigiabi igasugune liikmesriigi või

riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada

konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga

kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Vähese

tähtsusega abi hinnatakse samade kriteeriumide alusel kui riigiabi.

Riigiabi reeglid ei kohaldu toetatava tegevuse kohaliku iseloomu tõttu. Toetust saavate

etendusasutuste tegevus ja nende poolt pakutavad teenused on kohaliku iseloomuga ja suunatud

eesti keelt kõnelevale sihtgrupile. Seetõttu ei mõjuta toetatavad tegevused liikmesriikide

vahelist kaubandust.

4. Eelnõu mõju

17

Mõju kliimale

Tegevused aitavad saavutada toetuse andmise eesmärki, suurendada etendusasutustes

energiatõhusust ja vähendada energiatarbimist ning sellega kaasnevat kasvuhoonegaaside

heidet energiasäästlike valguslahenduste kasutuselevõtu kaudu. Etendusasutuste

lavavalgusseadmete väljavahetamise vajadus põhineb Euroopa Komisjoni otsusel (komisjoni 1.

oktoobri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2020), et hõõg- ja gaaslahenduslampide kasutamine

tuleb lõpetada ning need tuleb aastaks 2025 asendada LED-valgusallikatega.

Euroopa Komisjon on viidatud määrusega kehtestanud valgusallikatele ja eraldiseisvatele

talitlusseadistele ökodisaini nõuded ning võtnud vastu tööplaani, kus esitatud meetmetega on

2030. aastaks hinnanguliselt võimalik saavutada aastane lõppenergia sääst, mis on suurem kui

260 TWh ja millele vastab kasvuhoonegaaside heite vähenemine ligikaudu 100 miljonit tonni

aastas 2030. aastal. Valgustusseadmed moodustavad ühe tööplaanis loetletud tooterühma.

Eelnõu alusel toetatavad tegevused mõjutavad eeltoodud energiasäästu eesmärke ja panustavad

nimetatud eesmärkide saavutamisse. Ühtlasi ajakohastatakse avalikes hoonetes pakutavate

teenuste kvaliteeti ja vähendatakse hoonete ülalpidamiskulusid tulevikus. Toetuse andmisel

arvestatakse taotlejate võimekust ning täpseid andmeid vahetamist vajavate seadmete kohta, et

võimalikult paljudes etendusasutustes kasutataks edaspidi LED-lampidel põhinevaid seadmeid.

Mõju etendusasutustele

Toetust saavatel etendusasutustel on võimalik ka pärast taotlusvooru abikõlblikkuse perioodi

lõppu teha etendustegevust ja pakkuda kvaliteetset teenust, täites eespool nimetatud Euroopa

komisjoni määrusest tulenevaid nõudeid. Mõjutatud etendusasutusi on umbes kümme, täpne

arv sõltub taotlejate arvust. Toetatud etendusasutustes hoitakse toetusega ellu viidatavate

tegevuste tulemusel edaspidi kokku halduskuludelt ning hoonete ja ruumide ülalpidamiskulud

vähenevad, kuna kasutatakse väiksema energiatarbimisega valgustusseadmeid. Mõju on

arvestatav, sest valgustusseadmete kasutamine on etendustegevuse läbiviimise üks eeldusi.

Ebasoovitavaid mõjusid eelnõuga ei kaasne.

5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused

Toetuseks kasutatavad summad laekuvad riigi lubatud heitkoguse ühikute müügist

riigieelarvesse. Taotlusvooru maht on 2 miljonit eurot. Meetme rakendamisega ei kaasne

lisakulusid.

6. Eelnõu rakendamine ja jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine

Eelnõu esitati õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti

Etendusasutuste Liidule ja Eesti Teatriliidule.

MINISTRI MÄÄRUS

Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 8

Era- ja munitsipaaletendusasutuste

energiasäästlike valgustuslahenduste

toetamise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse taotlusvoorust „Era- ja munitsipaaletendusasutuste energiasäästlike

valgustuslahenduste toetamine“ (edaspidi taotlusvoor) „Riigi eelarvestrateegia 2023–2026“

lisa 5 kohase meetme „Energiasäästlikud valgustuslahendused“ alameetme „Energiasääst-

likud valgustuslahendused kultuuriasutustele“ rakendamiseks aastatel 2021–2030 lubatud

heitkoguste ühikute enampakkumisel saadavast tulust antava toetuse kasutamise tingimused

ja kord.

(2) Enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse üldtingimused on kehtestatud

Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2016. a määrusega nr 121 „Kasvuhoonegaaside lubatud

heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse

üldtingimused“.

(3) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.

(4) Toetuse andja on Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja).

§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on parandada energiatõhusust era- ja munitsipaaletendusasutuse

(edaspidi etendusasutus) kasutuses olevasse hoonesse tehtava valgustuslahendust hõlmava

investeeringu kaudu.

(2) Toetuse andmise tulemusena toimib etendusasutus energiatõhusamalt, kuna hõõg- ja

gaaslahendusega lampidel põhinevad seadmed on välja vahetatud energiasäästlikumate LED-

valgusallikatel põhinevate seadmete vastu.

§ 3. Toetatav tegevus

(1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse

saavutamisse ning mille raames vahetatakse etendusasutuse kasutuses olevas hoones välja

seni kasutusel olnud valgustuslahendused energiasäästlike valgustuslahenduste vastu.

(2) Toetust ei anta projektile, mille lõikes 1 nimetatud tegevused on enne taotluse esitamist

lõpetatud või täielikult ellu viidud.

(3) Valgustuslahendusega kaasnevaid energiatõhusustöid ei toetata sellises hoones, hoone osas

või sellele vastavas osas, mida ei kasutata etendustegevuseks.

(4) Hoone, kus kavandatakse valgustuslahendus välja vahetada, peab vastama järgmistele

nõuetele:

1) hoone omanik on taotlejast etendusasutus või juriidilisest isikust rendileandja või

munitsipaaletendusasutuse korral kohaliku omavalitsuse üksus, kellel on sõlmitud

etendusasutusega rendileping;

2) kogu hoonet või osa sellest kasutatakse etendustegevuseks.

2. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine

§ 4. Nõuded taotlejale

(1) Taotleja võib olla Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või kohaliku omavalitsuse

ametiasutuse hallatav asutus, kes vastab etendusasutuse seaduse § 2 lõigetes 1 ja 21 nimetatud

etendusasutuse mõistele.

(2) Taotleja peab lisaks lõikes 1 nimetatule vastama järgmistele nõuetele:

1) ta ei ole riigi või riigi osalusel asutatud või kohaliku omavalitsuse üksuse sihtasutusena

tegutsev etendusasutus;

2) ta on etendusasutusena tegutsenud vähemalt viimased kaks majandusaastat enne taotluse

esitamist ja tema etendustegevusega seotud majandustegevus ei ole nimetatud perioodil

lõppenud ega peatunud;

3) ta omab statsionaarset etenduspaika või tal on renditud etenduspaik etendustegevuseks

§ 3 lõikes 4 nimetatud nõuetele vastavas hoones vähemalt 2030. aasta lõpuni;

4) ta korraldab § 3 lõikes 4 nimetatud nõuetele vastavas hoones regulaarselt autorite ja

esitajate loomingu avalikke esitusi etendustena;

5) tal ei ole riigi ees taotluse esitamise päeva seisuga maksu- ega maksevõlga või see on

ajatatud ja tasutud ajakava kohaselt;

6) ta ei ole taotluse esitamise päeva seisuga pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel

ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;

7) tal ei ole taotluse esitamise päeva seisuga majandusaasta aruande ega

maksudeklaratsioonide esitamise võlga;

8) tal ei ole toetuse andja ees taotluse esitamise päeva seisuga aruande esitamise võlga ega

muid tähtajaks täitmata kohustusi;

9) ta suudab kuni projekti lõppemiseni tasuda § 9 lõikes 2 nimetatud omafinantseeringut ja

projekti mitteabikõlblikke kulusid.

§ 5. Nõuded taotlusele

(1) Taotluses kirjeldatud projekt peab panustama §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse

saavutamisse.

(2) Taotletud toetuse suurus peab jääma § 9 lõikes 1 sätestatud summa piiridesse ja projekti

eelarve peab sisaldama § 9 lõikes 2 sätestatud määral omafinantseeringut.

(3) Taotlus peab muu hulgas sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:

1) andmed projekti kohta, sealhulgas nimi, meeskond, tegevuste kirjeldus ning elluviimise

aeg ja koht, taotletava toetuse summa ja eelarve, sealhulgas valgustuslahendustega

kaasnevate tööde ja välja vahetatavate hõõglampidega seadmete loetelu koos

maksumuse kalkulatsioonidega, sealhulgas planeeritavate kulude selgitused ning

omafinantseeringu summa eri rahastajate ja rahastusallikate kaupa;

2) kinnitus, et projektiga hõlmatud hoone kuulub taotlejale, või rendipinna omaniku

kinnitus nõusoleku andmise kohta valgustuslahendusega kaasnevate

energiatõhusustööde tegemiseks ja taotluse esitamiseks, sealhulgas rendileandja

kinnitus, et taotlejal on renditud etenduspaik vähemalt 2030. aasta lõpuni;

3) kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide toetuseks

taotletavate kulutuste kohta, mille korral taotleja teeb projekti elluviimiseks üheliigiliste

teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma

käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab seda. Kui kolme sõltumatut

hinnapakkumist ei ole võimalik esitada, tuleb esitada sellekohane põhjendus;

4) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud

taotluste menetlemise infosüsteemi (edaspidi e-keskkond) kaudu.

(4) Kui taotleja on taotlenud projektile või projekti osale tegevustele toetust samal ajal mitmest

meetmest või muudest riigieelarvelistest või kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu või

välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave.

§ 6. Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine

(1) Taotlusi esitatakse jooksvalt kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni.

(2) Jooksva taotlusvooru avamisest ja taotlusvooru eelarvest teavitab toetuse andja oma

veebilehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

(3) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu. Toetuse andja kinnitab

taotluse kättesaamist.

3. peatükk

Kulude abikõlblikkus ja toetuse summa

§ 7. Kulude abikõlblikkus

(1) Kulu on abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks sobiv, vajalik, põhjendatud ja tõhus,

tekib §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks ning projekti abikõlblikkuse

perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus ning see on kooskõlas õigusaktidega,

sealhulgas on:

1) tasutud toetuse saaja arvelduskontolt;

2) tõendatud algdokumendiga;

3) tehtud, järgides riigihangete seaduse põhimõtteid kooskõlas § 18 punktiga 3;

4) selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse

standardile.

(2) Lõikes 1 nimetatud üldtingimustele vastav abikõlblik kulu on:

1) valgustusseadme hankimise kulu;

2) signaalvõrgu väljaehitamise ja paigalduse kulu;

3) valguspuldi hankimise kulu;

4) valgustusseadme transpordikulu.

(3) Mitteabikõlblik kulu on:

1) taotlusvooru eesmärgi ja toetatava tegevusega sidumata põhjendamatu ja ebaoluline

kulu;

2) tugevvoolu kaabelduse vahetamise või paigaldamise kulu;

3) valgustusseadme paigaldamise kulu;

4) olemasoleva valgustuslahenduse täiendamise või olemasolevate vananenud LED-

seadmete vahetamise kulu;

5) kulu, mis on seotud kapitalirendi tüüpi liisingulepingu sõlmimise, intressi, kindlustuse

ja muu taolisega;

6) kapitalirendi makse, kui asja omandiõigus ei lähe kapitalirendi tulemusel üle toetuse

saajale;

7) amortisatsioonikulu;

8) projektijuhtimise ja õigusabi kulu;

9) mitterahaline kulu;

10) sularahas tasutud kulu;

11) rahatrahv ja rahaline karistus;

12) kohtumenetluse kulu;

13) projekti kallinemisega seotud kulu;

14) taotleja organisatsiooni üldise juhtimise kulu ja juhtorganite tasu;

15) tulumaksuseaduse § 8 mõistes seotud isikute vahelistest tehingutest tulenev tulumaks;

16) käibemaks, välja arvatud juhul, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi;

17) toetuse saajale teistest meetmetest hüvitatud kulu;

18) erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks.

§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused

algavad ja lõpevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood võib alata 1. jaanuaril 2024, kuid ei või kesta kauem kui

31. detsembrini 2025. Projekti abikõlblikkuse periood kinnitatakse taotluse rahuldamise

otsusega.

(3) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist üks kord kuni kuus

kuud järgmistel tingimustel:

1) projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed ja/või

ettenägematud asjaolud;

2) toetuse saaja on projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse esitanud enne

projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

(4) Taotluse projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks peab esitama taotleja

esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu.

(5) Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest

teavitab toetuse andja toetuse saajat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul taotluse

esitamisest arvates.

(6) Kui projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti

abikõlblikkuse perioodi kestuse lõpuks muudatustaotluses sätestatud kuupäev.

(7) Toetuse andja loeb projekti lõppenuks pärast aruande kinnitamist ja lõppmakse tegemist ning

teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu.

§ 9. Toetuse minimaalne ja maksimaalne summa

(1) Taotletava toetuse minimaalne summa on 40 000 eurot ja maksimaalne summa 350 000 eurot

taotluse kohta.

(2) Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on 95 protsenti. Toetuse

osakaalu arvutamisel võetakse arvesse ainult abikõlblikke kulusid. Vähemalt viis protsenti

projekti abikõlblikest kuludest peab toetuse saaja katma omafinantseeringu arvelt.

4. peatükk

Taotluste menetlemine

§ 10. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva taotluse esitamisest arvates.

(2) Kui esitatud taotluste maht, mille kohta ei ole tehtud otsust, saab võrdseks või ületab

taotlusvooru eelarve vaba jääki, menetletakse neid esitamise järjekorras.

(3) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisateavet, taotluse

täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles on puudusi ja/või

taotluses esitatud teabe alusel ei ole võimalik taotlust hinnata.

(4) Lõikes 3 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis

tööpäeva, millal taotluse menetlemise aeg peatub.

(5) Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi

kõrvaldanud, ja teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates

lõikes 4 toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud

nõue täidetuks.

(6) Toetuse andjal on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja projektis

kavandatud tegevusi tingimusel, et taotletava toetuse summa ja osakaal ei suurene ning

projekti eesmärgid ei muutu.

(7) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik §-des 3–

5 sätestatud nõuded.

§ 11 . Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb toetuse andja.

(2) Taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus

vastavad määruses nimetatud nõuetele.

(3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotlust ei ole taotlusvooru eelarve mahu tõttu võimalik

täielikult rahuldada. Osalise rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud toetust

vähendada. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus. Taotleja

võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et taotluses esitatud eesmärk on

taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses

kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või

täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine

on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane

teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.

(5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksele.

See õigus tekib pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud

toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud juhul, kui teavet on võimalik toetuse andjal

tuvastada e-keskkonnast või muust registrist või andmeallikast.

(6) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:

1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele §-des 3–5 või teistele määruses nimetatud

nõuetele;

2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel

viisil;

3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;

4) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;

5) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või

projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta.

(7) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve vaba jäägi

ja mida ei ole võimalik osaliselt rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(8) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.

§ 12. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine

(1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne taotluse:

1) osalist rahuldamist;

2) rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel

ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.

(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:

1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui

toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;

2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.

5. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 13. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja sellekohase

kirjaliku avalduse alusel.

(2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid

mitte pärast projekti tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse

esitamise kuupäevast, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on

põhjendatud.

(3) Toetuse andjal on õigus taotluse rahuldamise otsuse muutmisest keelduda, kui soovitav

muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste

lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja kümne tööpäeva jooksul pärast

vastavasisulise avalduse saamist ja teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu.

§ 14. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või seda oleks tehtud osaliselt;

2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud valet või mittetäielikku teavet

või teave on jäetud teadlikult esitamata;

3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või seda ei

suudeta täita;

4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse

saajal ei ole võimalik toetust ettenähtud tingimustel edasi kasutada;

5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult

kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastada.

6. peatükk

Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine

§ 15. Toetuse maksmise tingimused

(1) Toetus makstakse toetuse saajale osade kaupa. Toetusest 80 protsenti makstakse pärast

maksetaotluse esitamist, millele on lisatud ostutehingut tõendav dokument teenuse või kauba

eest tasumise tingimustega. 20 protsenti toetusest makstakse tegelike tasutud

kuludokumentide alusel pärast toetuse kasutamise lõpparuande kinnitamist.

(2) Toetuse andja teeb väljamaksed arvestades ostutehingut tõendavas dokumendis märgitud

maksetähtaega, kuid mitte varem kui 30 kalendripäeva enne maksetähtaega ning seitse

tööpäeva peale maksetaotluse esitamist.

(3) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast

kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.

§ 16. Toetuse kasutamise aruande esitamine

(1) Toetuse saaja esitab aruande toetuse andjale taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtajaks

e-keskkonna kaudu.

(2) Toetuse andja menetleb aruannet kuni 60 kalendripäeva aruande esitamisest arvates.

(3) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja vastavasisulise avalduse

alusel pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne lõikes 1

nimetatud otsuses sätestatud tähtaja saabumist.

(4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva

puuduste kõrvaldamiseks. Sel ajal lõikes 2 nimetatud aruande menetlemise aeg peatub.

(5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on lõike 4 kohase tähtaja jooksul puudused

kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud rikkumist ja toetuse saaja on tagastanud toetuse

andjale toetuse kasutamata jäägi.

7. peatükk

Toetuse tagasinõudmine

§ 17. Toetuse tagasinõudmine ja -maksmine

(1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse

kohaselt järgmistel juhtudel:

1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;

2) paragrahvis 2 nimetatud eesmärki ja/või tulemust ei saavutatud ja/või taotluses ettenähtud

tegevusi ei viidud ellu;

3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks;

4) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina;

5) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on

mõjutanud kulu abikõlblikkust;

6) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud;

7) aruanne ei ole esitatud tähtajaks;

8) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, mille tulemusena ei

ole võimalik tagada kohustuste täitmist;

9) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.

(2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui:

1) puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse;

2) toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud

mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse.

(3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse

täitmise lõppemisest arvates.

(4) Toetuse saaja peab toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse maksma tagasi

60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.

(5) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning

rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust

hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu

abikõlblikkusele.

(6) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames väljamaksmisele

kuuluva toetusega.

(7) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui

korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.

(8) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt kümne

tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on

esitatud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise

taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja

nõuab.

(9) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb toetuse andja kümne

tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib mõistliku aja

võrra otsuse tegemise tähtaega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat.

(10) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja.

(11) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse

tagasinõudmise otsusega.Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus

saadetakse toetuse saajale e-keskkonna kaudu või tähtkirjana posti teel.

(12) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse

tunnistada kehtetuks. Sellisel juhul peab toetuse saaja maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva

jooksul selle otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest arvates.

(13) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtajaks tagasi ei maksta ja ei ole võimalik

rakendada lõikes 7 sätestatut, nõuab toetuse andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi

eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt.

8. peatükk

Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused

§ 18. Toetuse saaja kohustused

Toetuse saaja tagab määruses sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ning selle eduka

elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas:

1) kasutab toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja määruses sätestatu järgi;

2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande;

3) järgib projektiga seotud teenuste ja asjade ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud

põhimõtteid ja võtab vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult

pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb projekti elluviimiseks

üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille

maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab seda. Kui kolme

sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumust ei valita,

tuleb taotlusele lisada sellekohane põhjendus;

4) tagab nõutud ulatuses omafinantseeringu;

5) tagab, et valgustusseadmed on tema valdusesse või omandisse saadud hiljemalt aruande

esitamise ajaks;

6) säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid

raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi;

7) annab toetuse andjale projekti elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja

kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja

pangakontost seitsme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab

tal teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;

8) võimaldab toetuse andjal ja tema nimetatud isikutel kohapeal toetuse kasutust kontrollida,

sealhulgas tutvuda projekti elluviimisega ja pärast elluviimist projekti tulemiga kohapeal,

ning osutab selleks igakülgset abi;

9) peab projekti abikõlblike kulude ning mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi

raamatupidamisarvestust;

10) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, projekti elluviimist

takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest, projekti

odavnemisest või kallinemisest ning projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule

või asutusele;

11) tagastab toetuse kasutamata jäägi koos aruandega;

12) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude;

13) kasutab hoonet osaliselt või tervikuna etendustegevuse teenuse osutamiseks ega võõranda

ega anna valdust kolmandatele isikutele ilma toetuse andjaga kooskõlastamata vähemalt

viis aastat projekti lõppemisest arvates;

14) paneb projektiga seotud tööde ajal projekti piirkonda üles töödest informeeriva tahvli,

millel peab olema vähemalt projekti nimi, tööde tegija, valmimise tähtaeg, lisainfo

sõnastuses „Valgustuslahenduste energiasäästlikumaks muutmist toetas Eesti riik

kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tulust“ ja

Kultuuriministeeriumi logo;

15) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 19. Toetuse saaja õigused

Toetuse saajal on õigus:

1) saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, määruses või

taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;

2) esitada oma seisukohad § 12 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames;

3) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud

teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras;

4) toetusest loobuda või see tagastada igal ajal täies ulatuses.

§ 20. Toetuse andja kohustused

Toetuse andja on kohustatud:

1) teavitama avalikkust ja võimalikke toetuse taotlejaid selle saamise võimalustest ja

taotlemise korrast;

2) menetlema toetuse taotlusi, tegema projekti toetamise otsuse ning edastama määrusega

reguleeritud otsused määruses sätestatud aja jooksul;

3) selgitama huvitatud isikutele toetuse andmise tingimusi;

4) kontrollima projekti elluviimist;

5) tegema taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks

e-keskkonnas;

6) teavitama toetuse saajat viivitamata määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates

õigusaktides tehtud muudatustest;

7) tegema muid määruses, teistes toetuse andmisele kohalduvates õigusaktides või taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud toiminguid.

§ 21. Toetuse andja õigused

Toetuse andjal on õigus:

1) kontrollida projektiga seotud kuludokumente ja projekti elluviimist, sealhulgas toetuse

kasutamise vastavust määrusele ning taotluse rahuldamise otsusele;

2) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärgi, tulemuse ja kulude kohta

lisaandmete ja -dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist

ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;

3) lõpetada toetuse maksmine ja/või nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse

saaja rikub määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub

muul viisil kõrvale taotluses või selle rahuldamise otsuses või määruses sätestatust;

4) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud

projekti maksumuse vähenemisel;

5) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt

halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud;

6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi

ees ja see on ajatamata;

7) otsustada taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamine ja

kaalutlusõigusele tuginedes § 17 kohane aluseta makstud toetuse tagasinõudmise ulatus;

8) teha muid määruses, teistes toetuse andmisele kohalduvates õigusaktides või taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud toiminguid.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga Kristiina Alliksaar

minister kantsler

Kultuuriministeeriumi seisukohad kultuuriministri määruse

„Era- ja munitsipaaletendusasutuste energiasäästlike valgustuslahenduste toetamise tingimused ja kord“ eelnõu

kohta esitatud arvamustele

Esitaja Arvamuse sisu Kultuuriministeeriumi seisukoht

Rahandusministeerium Juhime tähelepanu, et eelnõu § 17 lõike 1 järgi teeb toetuse

andja kaalutusõiguse kohaselt otsuse toetuse osalise või

täieliku tagasinõudmise kohta lõikes 1 loetletud juhtudel, sh

juhul, kui toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu

hüvitamiseks või kui toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi

reeglitega. Seletuskirja osas, mis selgitab eelnõu §17 lg 1, on

kirjas, et nendel kahel juhul kaalutlusõigus puudub.

Selgitame. Toetuse andjal on kaalutlusõigus

ainult selles osas, mis puudutab tagasinõude

ulatust. Kui esineb tõendatud rikkumine ning

eelnõu § 17 lõikes 1 toodud alus, ei saa toetuse

andja otsustada, et toetust tagasi ei küsi. Seda

kaalutlust tal ei ole.

Jääb ebaselgeks, miks eelnõu § 17 lõike 1 viidatakse riigiabi

reeglitele, kui seletuskirja punkti 3 kohaselt „Eelnõu alusel ei

anta vähese tähtsusega abi ega grupierandi hõlmatud riigiabi.

Riigiabi reeglid ei kohaldu toetatava tegevuse kohaliku

iseloomu tõttu“.

Selgitame. Vaatamata sellele, et toetuse andja

on eelnõud välja töötades eelnevalt hinnanud,

et eelnõu alusel ei ole tegemist riigiabi sh VTA

andmisega, on teoreetiline võimalus, et

mingite kontrolltoimingute käigus jõutakse

teisele järeldusele. Seetõttu peab jääma

võimalus toetuse tagasi nõuda ka juhul, kui

hiljem selgub, et toetuse andmine ei olnud

siiski kooskõlas riigiabi reeglitega.

Palume sätestada asjaolu, et eelnõu alusel ei anta vähese

tähtsusega abi ega grupierandi hõlmatud riigiabi, otse

eelnõus. Palume selgitada seletuskirjas tegevuse kohaliku

iseloomu, viidates riigiabi mõiste teatise vastavatele

punktidele.

Selgitame. Ühestki kohalduvast õigusaktist sh

riigiabi reeglitest, ei tulene kohustust kajastada

õigusaktis riigiabi mitte andmist. Oleme

täiendanud seletuskirja punkti 3 ning

selgitanud, miks toetatavad tegevused ei

kvalifitseeru riigiabiks (sh VTA-ks).

Kliimaministeerium § 18 lõige 14 on sõnastatud: „paneb projektiga seotud tööde

ajal projekti piirkonda üles töödest informeeriva tahvli, millel

peab olema vähemalt: 1) projekti nimetus; 2) tööde tegija; 3)

Arvestatud.

valmimise tähtaeg; 4) lisainfo sõnastuses

„Valgustuslahenduste energiasäästlikumaks muutmist toetas

Eesti riik“; 5) Kultuuriministeeriumi logo;“.

Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv

2003/87/EÜ artikkel 30m punktist 3, püüavad liikmesriigid

võttes arvesse riiklikke olusid, tagada selliste meetmete või

projektide rahastamisallika nähtavuse, mida rahastatakse ELi

HKSi enampakkumise tulust, mille puhul nad määravad

kindlaks kasutamise otstarbe vastavalt artikli 3d lõikele 4,

artikli 10 lõikele 3 ja artikli 30d lõikele 6.

Vastavalt direktiivi punktile teeb Kliimaministeerium

ettepaneku sõnastada § 18 lõike 14 punkt 4 järgnevalt

„Valgustuslahenduste energiasäästlikumaks muutmist toetas

Eesti riik kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega

kauplemise tulust“.

Eesti Etendusasutuste Liit Soovime täpsustada, kas § 4 lg 2 p1 ning § 5 lg 3 p 2 tuleb

tõlgendada koos selliselt, et taotlejal on rendileping, mis

kestab vähemalt 2030. aasta lõpuni (sh tähtajatu leping), aga

see ei kuulu esitatavate dokumentide hulka, esitada tuleb

rendipinna omaniku nõusolek valgustuslahendusega

kaasnevate energiatõhusustööde tegemiseks ja taotluse

esitamiseks. Samuti, kas rendileping peab olema sõlmitud

rendipinna omanikuga või on võimalik taotleda ka

allkasutuslepingu alusel eeldusel, et rendipinna omanik on

andnud kinnituse, et on planeeritava töödega nõus.

Selgitame. Täiendame eelnõu § 5 lõike 3

punkti 2 kohustusega esitada taotlusega koos

rendileandja kinnitus, et taotlejal on renditud

etenduspaik vähemalt 2030. aasta lõpuni. Tegu

võib olla ka allkasutuslepinguga eeldusel, et

rendipinna omanik on plaanitavate töödega

nõus.

Palume selgitada, mida mõeldakse 2. peatüki § 5 lõikes 4: kas

volituse alusel tegutsemine reguleerib olukorda, kus

esindusõiguslik isik ei tegutse põhikirja alusel.

Selgitame. Asutuse esindamiseks võib olla ka

notariaalne volikiri ja kui isikul on selline, siis

ei pea asutus volitust andma e-keskkonnas,

vaid taotleja võib lisada taotlusega koos

notariaalse volituse.

§ 11 lg 3 kirjeldab taotluse osalist rahuldamist sätestades, et

taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega

tingimusel, et taotluses esitatud eesmärk on taotluse osalise

rahuldamise korral saavutatav. Sellises sõnastuses jääb

selgusetuks, kas taotleja peab ka osalise taotluse rahuldamise

korral täitma projekti täies mahus. 9. jaanuari kohtumisel

Kultuuriministeeriumi teatrinõunikuga jäi kõlama, et taotlejal

ei teki osalise rahastamise puhul kohustust täita projekti täies

mahus.

Selgitame. Taotluseid menetletakse nende

esitamise järjekorras ja võib juhtuda, et

viimane taotlus küsitud mahus toetust ei saa.

Sisuliselt puudutab jooksva taotlusvooru puhul

osaline taotluse rahuldamine ühte taotlust.

Sellisel juhul pakutakse taotlejale võimalust

kaaluda, kas ta on nõus viima projekti ellu ka

väiksema toetussummaga. Taotleja võib kas

nõustuda osalise rahuldamisega ja seda

tingimusel, et taotluses esitatud eesmärk on

saavutatav või öelda, et ta ei saa pakutud

summaga eesmärki saavutada. Eelnõu § 10

lõige 6 sätestab, et toetuse andjal on õigus teha

taotlejale ettepanek muuta kavandatavaid

tegevusi ja eelarvet. Kui taotleja on nõus

projekti muutma, tuleb toetuse andjal

veenduda, et muudetud taotlus vastab nõuetele

ja kriteeriumidele. Selleks võib olla vaja veel

kord kontrollida taotluse nõuetele vastavust

ning muudetud mahus projekti. Kui taotleja ei

ole nõus projekti muutma ehk kokkulepet ei

saavutata, jäetakse taotlus rahuldamata.

§ 11 lg 3 mainitakse kõrvaltingimusi, ent ei seletuskirjast ega

määruse tekstist ei selgu, millised need võiksid olla. Palume

määruse paremaks mõistmiseks seda selgitada.

Selgitame. Kui mõni nõue ei ole taotluse

menetlemise ajal täidetud, see ei takista

taotluse menetlemist ning on tõenäoline, et see

mõistliku aja jooksul ja igal juhul enne projekti

lõpetamist täidetakse, võib taotluse rahuldada

kõrvaltingimusega. Kõrvaltingimuse

seadmisel näeb toetuse andja ette, mida toetuse

saaja peab tegema või milline asjaolu ja millise

aja jooksul peab tõendatud olema. See

tingimus peab olema kirjas taotluse

rahuldamise otsuses ning sinna märgitakse ka

tähtaeg tingimuse täitmiseks. Enne tingimuse

täitmist toetust ei saa. Kõrvaltingimus saab olla

selline nõue, mida taotleja ei ole saanud

kõrvaldada puuduste raames ning see võib olla

näiteks seotud mingi toiminguga. Näiteks

esineb olukord, kus taotlejal ei ole temast

mittesõltuvate asjaolude tõttu võimalik esitada

rendipinna omaniku kinnitust koos taotlusega

põhjusel, et omanik ei saa sel ajahetkel

kinnitust anda (nt on haige). Kui selline

olukord on tõendatav, võib haldusorgan

kaalutlusõigusele tuginedes teha otsuse

kõrvaltingimusega. Kõrvaltingimuste eesmärk

on tagada paindlikkus haldusülesannete

täitmisel ja erinevate huvide arvestamine.

Teeme ettepaneku vähendada § 11 lg 1 toetuse osa, mis

makstakse välja pärast kuludokumentide esitamist 20%-lt

10%-le. Maksimaalse toetussumma juures on 20% omapanust

arvestades 66 500. Pidades silmas, et aruannet menetletakse

kuni kolm kuud on tegemist märkimisväärse summaga, mille

etendusasutus peab kvartaliks kinni panema.

Arvestame osaliselt. Vähendame eelnõu § 16

lõikes 2 toodud aruande menetlemise aega 60

kalendripäevale.

Arvestades turgu ning keerulist globaalset olukorda võib

valgusseadmete tarne võtta planeeritust rohkem aega,

seepärast teeme ettepaneku loobuda § 18 nõudest võtta

valgusseadmed aruande esitamise ajaks kasutusse.

Arvestame. Muudame eelnõu § 18 punkti 5

sõnastust järgnevalt: „tagab, et

valgustusseadmed on tema valdusesse või

omandisse saadud hiljemalt aruande esitamise

ajaks“.

Muudame ka eelnõu § 8 lõiget 3 selliselt, et

toetuse saaja võib taotleda projekti

abikõlblikkuse perioodi pikendamist üks kord

kuni kuus kuud. Periood võib ületada lõikes 2

sätestatud tähtpäeva juhul, kui pikendamise

aluseks on toetuse saajast sõltumatud asjaolud

ning pikendamistaotlus on esitatud enne

projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

Samuti teeme ettepaneku pikendada

raamatupidamisdokumentide esitamise tähtaega 7 päevani,

kuna paljud eraetendusasutused tellivad

raamatupidamisteenust sisse ning teenuse osutajal ei pruugi

olla 3 päevaga võimalik reageerida. Samast paragrahvis ei

tule selgelt välja, millise perioodi jooksul on toetuse andjal

õigus teha kohapeal kontrolli.

Arvestame. Pikendame dokumentide esitamise

aega.

Selgitame. Toetuse tagasinõudmise otsuse

võib teha eelnõu § 17 lõike 3 kohaselt kolme

aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse

täitmise lõppemisest arvates ning selle kolme

aasta jooksul peab olema ka võimaldatud

kontroll.

Eesti Linnade ja Valdade Liit

(Tallinna linn)

Määruse § 3 lõike 1 kohaselt antakse toetust projektile, mille

elluviimine panustab §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse

saavutamisse ning mille raames vahetatakse etendusasutuse

kasutuses olevas hoones välja seni kasutusel olnud

valgustuslahendused energiasäästlike valgustuslahenduste

vastu. Määruse selline sõnastus välistab linnateatri osalemise

toetusvoorus, kuna rõhutab hetkel kasutuses olevat hoonet ja

seni kasutuses olnud valguslahendusi. Kuna hoonele seatud

nõuded tulenevad sama paragrahvi lõikest neli, siis teeme

ettepaneku määruse § 3 lõiget 1 muuta nii, et see ei rõhutaks

toetuse taotlemise hetkel hoone etendustegevuseks kasutuses

olemist, näiteks järgmiselt:

„(1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab §-

s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning mille

raames vahetatakse välja etendusasutuse hoones kasutusel

olnud valgustuslahendused energiasäästlike

valgustuslahenduste vastu.“.

Selgitame. Kultuuriministeeriumile

teadaolevalt on Tallinna Linnateatri kasutuses

hetkel mitmed, sh Laial tänaval asuvad

hooned. Võtame eelnõu § 3 lõikes 3 välja

lauseosa “taotluse esitamise ajal”.

Määruse § 3 lõiked 3 ja 4 sõnastus ei ole kooskõlas

seletuskirjaga. Nimelt ei tule määrusest üheselt välja, kas

hoone peab olema faktiliselt kasutuses etendustegevuseks

taotluse esitamise hetkel või peab hoone kasutusotstarve

olema osaliselt või kogu ulatuses etendustegevuseks loodud.

Teeme järgnevalt ettepaneku muuta viidatud lõikeid ning

sellest tulenevalt vajadusel täpsustada seletuskirja viidatud

lõigete osas.

 Seletuskirjast nähtuvalt tohib määruse § 3

lõike 3 kohaselt toetust kasutada

energiatõhusustöödeks ainult nendes ruumides,

kus toimub etendustegevus (sh proovisaalid).

Muudes etendusasutuse kasutuses olevates

ruumides (fuajeed, toitlustusalad, garderoobid,

riietusruumid, kabinetid) valgustuslahendusega

kaasnevaid energiatõhususe töid ei toetata, st, et

määruse § 3 lg 3 eesmärk on välistada teatud

valguslahendused. Eeltoodust tulenevalt teeme

ettepaneku muuta § 3 lg 3 sõnastust selliselt, et see

oleks kooskõlas seletuskirjas esitatuga, aga ei

välistaks linnateatri osalemist toetusmeetmes:

„(3) Ei toetata selliseid valgustuslahendusega

kaasnevaid energiatõhusustöid, mida ei kasutata

etendustegevuseks.“.

Arvestame osaliselt. Sõnastame § 3 lõike 3

järgnevalt: „Valgustuslahendusega kaasnevaid

energiatõhusustöid ei toetata sellises hoones,

hoone osas või sellele vastavas osas, mida ei

kasutata etendustegevuseks.“

Selgitame. Pakutud sõnastus ei ole kohane,

sest me räägime siiski hoonetest, kus toimub

etendustegevus, mitte ehitustöödest, mida ei

kasutata etendustegevuseks.

Määruse § 3 lõikes 4 sätestatakse, millistele tingimustele

vastavas hoones võib etendusasutus valgustusseadmeid

vahetada. Määruse § 3 lg 4 p 1 reguleerib hoone kasutamise

õigust. Kuna omavalitsuse üksus võib

munitsipaaletendusasutusele anda ruumid (hoone) kasutusse

ka muul viisil kui rendi- või üürilepinguga, siis teeme

ettepaneku sõnastada punkt 1 järgmiselt:

Mitte arvestatud. Kultuuriministeeriumile

teadaolevalt on Tallinna Linnateater kohaliku

omavalitsuse ametiasutuse hallatav asutus, kes

omab statsionaarset etenduspaika.

„1) hoone omanik on taotlejast etendusasutus või

juriidilisest isikust rendile- või üürileandja või

munitsipaaletendusasutuse korral kohaliku

omavalitsuse üksus, kellel on sõlmitud

etendusasutusega rendi- või üürileping või kes on

andnud hoone etendusasutusele kasutusse muul

alusel;“.

Määruse § 4 lg 2 punkti 3 sõnastus toob kasutusele uued

terminid nagu „statsionaarne saal“ ja „renditud etenduspaik“.

Teeme ettepaneku ühtlustada määruses kasutatavat

terminoloogiat ning lihtsustada määruse § 4 lg 2 punkti 3

sõnastust näiteks järgmiselt:

„3) omab õigust kasutada etendustegevuseks § 3 lõikes 4

nimetatud nõuetele vastavat hoonet vähemalt 2030. aasta

lõpuni;“.

Mitte arvestatud. Terminid “statsionaarne

saal” ja “renditud etenduspaik” on oluline

eelnõu kontekstis erinevas tähenduses eristada.

Määruse § 5 lg 3 punkti 3 palume täiendada selliselt, et kui

riigihange on korraldatud riigihangete registris ja riigihankes

on esitatud ainult üks või kaks pakkumust, siis täiendavalt

kolme pakkumuse mitteesitamist ei oleks vaja taotluses eraldi

põhjendada. Lisaks palume kõnealust punkti täpsustada

selliselt, mis võimaldaks taotlust esitada ka siis, kui riigihange

on riigihangete registris välja kuulutatud, kuid riigihanke

menetlus ei ole veel lõppenud ja taotlusele ei ole võimalik

seetõttu edukat pakkumust lisada.

Selgitame. Taotlusvooru suuremaks

sihtgrupiks on erateatrid ehk isikud, kes ei ole

hankijad RHS-i tähenduses. Selle punkti mõte

eelnõus on seotud sellega, et toetuse andja

saaks ülevaate hindadest esitatud eelarve

kontekstis. Eelkõige peab taotleja tõendama, et

eelarvet koostades on hind kujunenud võetud

pakkumuste alusel. Ka hankijatele on jäetud

võimalus põhjendada kui kolme sõltumatut

pakkumist ei ole võimalik esitada.

Määruse § 7 lg 1 punkti 3 palume selguse huvides täpsustada,

millise määruse § 20 punktiga 3 kooskõlas peab kulu olema.

Arvestame. Eelnõus on parandatud viite viga.

Kulu peab olema kooskõlas eelnõu § 18

punktiga 3.

Määruse § 7 lg 2 punktides 1 ja 2 tuleks täpsustada, kas

mõeldud on valgusseadmete ja -puldi maksumust, mitte

Mitte arvestatud. Kultuuriministeerium lähtus

antud kulu mitteabikõlblikuks määramisel

hankimise kui tegevuse kulu. Lisaks palume lisada määruse §

7 lg 2 punktis 1 nimetatule lisaks abikõlblike kulude hulka

valgustusseadme paigaldamise kulu ning sellega seonduvalt

kohendada määruse § 7 lg 3 loetelu. Etendusasutuse saalid ja

valguslahendused, aga ka etendusasutuse töötajate võimekus

on erinevad, mistõttu võib tekkida vajadus osta sisse ka

paigaldamisteenus. Valgusseadmete professionaalne

paigaldus tagab nende korrektse ja nõuetekohase toimimise

ning tagab määrusest tulenevate eesmärkide täitmist.

kaasamise käigus Eesti Etendusasutuste Liidu

vastavasisulisest ettepanekust. Antud vooru

rahalised vahendid on piiratud ning seetõttu ei

ole otstarbekas lubada abikõlbliku kuluna

paigaldamise kulu. Eeldame, et paigaldamise

kompetents ja võimekus on etendusasutustel

endil olemas.

Määruse § 15 lõikes 1 ja 2 tuleks täpsustada, mis on toetuse

väljamaksmise aluseks ja kuidas toetuse väljamaksmine

toimub. Nimelt lõikes 1 viidatud ostutehingut tõendav

dokument võib olla ka müügi- või teenuse osutamise leping,

mis sätestab muuhulgas teenuse ja kauba eest tasumise

tingimused. Samas lõikest 2 nähtub, et ostutehingut tõendava

dokumendi all on silmas peetud müügiarvet. Ostutehingut

tõendava dokumendi esitamise eelduseks on aga määruse

sõnastust arvestades täidetud leping. Seega jääb selgusetuks,

millal makstakse toetuse saajale 80% ja millal 20% toetusest.

Meie hinnangul tuleks üheselt ja arusaadavalt täpsustada

kuidas, millistes osakaaludes ja milliste dokumentide alusel

toimub toetuse maksmine.

Selgitame. Toetuse väljamakse aluseks on § 15

lõike 1 kohaselt maksetaotlus. Maksetaotlus

esitatakse koos nõutud dokumentidega samuti

e-keskkonna kaudu. Kui maksetaotlus nõutud

dokumentidega toetuse andja poolt heaks

kiidetakse, läheb summa väljamaksmisele.

Ostutehingut tõendav dokument teenuse või

kauba eest tasumise tingimustega on üldjuhul

arve, kuid sõnastus „ostutehingut tõendav

dokument teenuse või kauba eest tasumise

tingimustega“ võimaldab mõningast

paindlikkust. 80% makstakse pärast

maksetaotluse esitamist ja enne toetuse saaja

poolt arve tasumist ja 20% tegelike tasutud

kuludokumentide alusel pärast toetuse

kasutamise lõpparuande kinnitamist.

Määruse § 16 lg 2 kohaselt menetleb toetuse andja aruannet

kuni 90 tööpäeva aruande esitamisest arvates. Kas on

võimalik, et siin on soovitud tegelikult sätestada, et aruannet

menetletakse kuni 90 kalendripäeva. Tööpäevades

arvestatuna on tegu ebamõistlikult pika menetlusajaga.

Arvestame. Muudame eelnõu § 16 lõikes 2

sätestatud menetlusaega ja sätestame 60

kalendripäeva.

Määruse § 18 punkt 3 sätestab toetuse saaja kohustusena

järgida projektiga seotud teenuste ostmisel riigihangete

Arvestame. Lisame sõnad „ja asjade“.

seaduse §-s 3 sätestatud põhimõtteid. Kuivõrd § 7 lõikest 2

nähtuvalt on abikõlblikud kulud eeskätt kauba (asjade)

hankimisega seotud kulu (maksumus), siis tuleks viidatud

punkti täpsustada selliselt, et riigihangete seaduse §-s 3

sätestatud põhimõtetest tuleks lähtuda lisaks teenustele ka

kaupade (asjade) ostmisel.

Määruse § 18 p 5 kohustab võtma valgustusseadmed

kasutusele hiljemalt aruande esitamise ajaks. Palume

seletuskirjas täpsustada, mida toetuse andja on sellega silmas

pidanud? Kas piisab, kui asjad on aruande esitamise hetkeks

hoonesse paigaldatud või peaksid selleks ajaks juba

etendustegevused reaalselt toimuma?

Selgitame. Muudame eelnõu § 18 punkti 5

sõnastust järgnevalt: „tagab, et

valgustusseadmed on tema valdusesse või

omandisse saadud hiljemalt aruande esitamise

ajaks“.

Lisaks palume määruse § 18 punkti 3 viimast lauset

täpsustada selliselt, et kui riigihange on korraldatud

riigihangete registris ja riigihankes on esitatud ainult üks või

kaks pakkumust, ei pea toetuse saaja kolme pakkumuse

puudumist eraldi põhjendama. Seda seetõttu, et toetuse saaja

on loonud riigihangete registris hanketeate avaldamisega

võimaluse maksimaalselt ära kasutada turul olevat

konkurentsi.

Mitte arvestatud. Antud juhul saabki hankija

asjakohased põhjendused selgituses välja tuua.

Määruse § 18 punkti 3 viimane lause kohustab toetuse saajat

põhjendama, kui ta ei vali odavaimat pakkumust. Juhime

tähelepanu, et riigihanke eesmärgiks ei ole saada odavaim

hind, vaid majanduslikult soodsaim pakkumus, mis võib

kujuneda lisaks hinnale ka teiste kriteeriumide alusel.

Seetõttu on odavaima pakkumuse valimata jätmise

põhjendamise nõue meie hinnangul ebamõistlik, kuivõrd

riigihanke alusdokumentides nähtub selgelt, kuidas kujunes

edukas, st majanduslikult soodsaim pakkumus.

Selgitame. Enamus eraõiguslikud teatrid ei ole

hankijad riigihangete seaduse tähenduses.

Mitte hankijate kohustus ühtlustatakse

hankijate omadega, sellisel moel, et nad

peavad võtma kolm võrreldavat

hinnapakkumist üksteisest sõltumatult

pakkujalt kõikide toetuseks taotletavate

kulutuste kohta, mille maksumus on ilma

käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab

seda. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei

ole võimalik esitada või kui odavaimat

pakkumust ei valita, tuleb esitada sellekohane

põhjendus. Kui ta ei vali odavaimat pakkumist,

siis seda tulebki põhjendada. Kindlasti ei ole

selline põhjendamise nõue avalike vahendite

kasutamise kontekstis ebamõistlik.

Määruse § 18 p 13 kohaselt kohustub toetuse saaja kasutama

hoonet osaliselt või tervikuna etendustegevuse teenuse

osutamiseks ega tohi võõranda ega anda valdust kolmandatele

isikutele ilma toetuse andjaga kooskõlastamata vähemalt viis

aastat projekti lõppemisest arvates. Meie hinnangul on see

punkt liialt piirav ning välistab hetkel mõne teise teatri

külalisetenduse esitamist toetust saanud hoones. Palume

viidatud punkti sõnastus üle vaadata ning sätestada erisus, mis

võimaldaks ning soodustaks etendusasutuste (teatrite)

vahelist koostööd.

Selgitame. Võõrandamine tähendab

omandiõiguse teisele isikule üle andmist ja

valdus tähendab asjaõigusseaduse tähenduses

tegelikku võimu asja üle. Kui hoones annab

külalisetenduse mõni teine teater, ei tähenda

see valduse üleminekut.