Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Kristina Nurmsalu

Linna Tervisekeskus OÜ

[email protected]

Teie 03.06.2024 nr Meie 04.07.2024 nr 2.2-9/24/1539-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles kirjutate: Tere õhtust, mul on üks küsimus seoses salvestusega, mida patsient teeb ilma meie nõusolekuta. Öelge palun, kas patsiendil on õigus salvestada vastuvõttu ja registratuuri tööd ilma meie nõusolekuta? Ja kas me võime keelduda vastuvõttu ja teenindamist läbi viia? Patsient tunnistab ise, et ta teeb salvestust.

Teie poolt kirjeldatule tuginedes ja teadmata, kas ja mida sellise salvestusega soovitakse teha (sh

puudub teave, kas isikuandmeid on üldse salvestatud jne), siis selgitame, et olukordadele, kus

isikuandmeid kasutatakse isiklikul eesmärgil, isikuandmete kaitse nõuded ei rakendu.1 Isiklikuks

eesmärgiks on eelkõige andmete (sh nii telefoniga kogutud andmete) jagamine pereringis või

sõpruskonnas või muus väikeses grupis. Seda, kas ka antud juhul kohaldub isikliku otstarve erand,

ei saa inspektsioon praeguse informatsiooni põhjal ammendavalt hinnata. Teie vähese kirjelduse

alusel (sh puudub teave, milliseid andmeid ja kas on töödeldud) pigem tundub, et tegemist on

isikliku otstarve erandiga ning Andmekaitse Inspektsioon sellisel juhul ei sekku.

Märgime, et seadusandja on eeldanud, et isikud peavad küll seadustest lähtuma, aga suutma ka ise

leppida kokku omavahelises suhtluses täpsemad käitumisnormid ja kokkulepped, sh järgides hea

tava, eesmärgipärasuse, mõistlikkuse jms põhimõtteid. Andmekaitse Inspektsioon ei saa kõikidele

eraisikutele kirjutada ette, kuidas ühiskonnas tuleks korrektselt ning teisi arvestavalt käituda.

Kui aga isikuandmeid siiski avaldatakse, näiteks sotsiaalmeedias suurele isikute arvule vms, siis

enam isikliku otstarbe erand ei kohaldu ning andmetöötlejal tuleb järgida reegleid, sh tuleb tal

selgitada, millisel õiguslikul alusel toimub andmetöötlus. Kui õiguslik alus puudub, siis andmeid

töödelda (sh näiteks avaldada sotsiaalmeedias) ei tohi.

Kui isikuandmeid on avaldatud, siis on andmesubjektil võimalik andmete avaldaja vastu pöörduda

ka tsiviilkohtusse. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 82 ja võlaõigusseaduse § 1046 lõike 1

kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise

õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui

seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohtus saab vajadusel nõuda ka kahju hüvitamist ja edasisest

sellisest tegevusest hoidumist. Andmekaitse Inspektsioon ei ole pädev hindama kahju tekkimist

ega saa välja mõista kahjuhüvitisi.

Lisaks viitan, mis puudutab võimalikke korrarikkumisi või muid sarnaseid episoode, et selliste

juhtumite lahendamine kuulub eelkõige politsei pädevusse ja vajadusel tulebki pöörduda politsei

poole ning olukorda selgitada. Antud hetkel ei ole probleemiks mitte niivõrd andmetöötlus (sh

1 Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 2 lg 2 punkt c

2 (2)

avaldamine vms) vaid patsiendi poolne pidev salvestamine Andmekaitse Inspektsioonile teadmata

eesmärkidel.

Siinkohal saame soovitada koostada asutuses sisekorraeeskirjad, kus siis kirjeldate ära ka sellised

olukorrad (mh kui patsient häirib oma tegevusega töötajaid või teisi patsiente vms). Patsientidel

peab olema võimalus tutvuda sisekorraeeskirjadega, mistõttu soovitame need panna nähtavasse

kohta isikutele tutvumiseks. Kui patsient rikub sisekorraeeskirju, siis on Teil võimalik paluda tal

mittesoovitud tegevus lõpetada või paluda tal äärmisel vajadusel ning võimalusel (sh kui tervislik

seisund lubab) lahkuda.

Loodan, et minu selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Liina Kroonberg

jurist-konsultant

peadirektori volitusel