Kliimaministeerium 19.02.2024 nr 104-24
[email protected]
Koopia: Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon
Riigikogu Kultuurikomisjon
Riigikogu Sotsiaalkomisjon
Kultuuriministeerium
Sotsiaalministeerium
Eesti Omanike Keskliit Väikeelamute rekonstrueerimise toetamise määruse eelnõust
Kliimaministeerium avaldas 06.02.2024 eelnõude infosüsteemis Kliimaministri määruse „Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine“ eelnõu (edaspidi: eelnõu). Eelnõuga tutvumise järgselt juhib Eesti Omanike Keskliit (EOKL) tähelepanu, et eelnõu suurendab sotsiaalselt ebavõrdust ning on vastuolus EL ja EV õigusaktidega. Selgitame oma seisukohti alljärgnevalt.
1. Eelnõu vastuolu 14. märtsil 2023 vastu võetud Euroopa Parlamendi hoonete energiatõhususe direktiiviga (EPBD).
EPBD punkt 6b kohaselt tuleb tagada et kõik kodanikud saavad kasu hoonete paremast energiatõhususest ja sellest tulenevatest elukvaliteedi, keskkonna, majanduse ja tervishoiuga seotud eelistest --- Erilist tähelepanu tuleb pöörata vähekaitstud ja keskmise sissetulekuga leibkondadele, kuna nad elavad sageli nii linna- kui ka maapiirkondades halvima energiatõhususega hoonetes. EPBD punkt 49a kohaselt tuleb toetuspoliitika kaalumisel erilist tähelepanu pöörata vähekaitstud leibkondadele, eelkõige neile, kelle valduskindlus võib olla ohus, või neile, kes seisavad silmitsi kõrgete energiakuludega ning kellel puuduvad vahendid nende kasutuses oleva hoone renoveerimiseks.
Eelnõu vastuolu eelviidatud EPBD sätetega tuleneb asjaolust, et see ei arvesta (A) vähekaitstud leibkondadega, (B) maapiirkondadega, ega (C) halvima energiatõhususega hoonetega, seades toetuse saamise kriteeriumiks üksnes energiatarbimise vähenemise, põhimõttel „kes ees see mees“. EOKL hinnangul on EPBD-s sätestatud solidaarsuspõhimõttega vastuolus ka eelnõu punktid 9, 11, 14 ja 18, mille tingimused on koostatud nende ehitiste huvides, mille omanikel on kõrgem haldusvõimekus ja riskijulgus.
2. Eelnõu on vastuolus EV põhiseadusega
Põhiseaduse kohaselt on Eesti Vabariigi ülesandeks tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt kuulub Eesti kultuuripärandi hulka ka ligi 15 000, valdavalt eluruumi sihtotstarbega ehitist. Muinsuskaitseameti inventariseerimisaruannete põhjal on neist 2/3 seisund halb või väga halb, mistõttu on suur osa kultuuriväärtuslikest ehitistest hävinemas.
Eelnõu arvestab kultuuriväärtuslike eluhoonetega üksnes niivõrd, et sätestab muinsuskaitseliste piirangutega seotud leevendused. Eelnev ei taga siiski toetust, sest muus osas on kultuuriväärtuslike eluhoonete omanikud teiste omanikega võrdsed. Eelkirjeldatud olukord on omakorda põhiseadusega vastuolus, kuna kultuuri säilimise eesmärgi seisukohast tuleb eelistada kultuuriväärtuslike eluhooneid teistele.
Lähtudes eeltoodust teeb EOKL ettepaneku muuta rahastamisotsuse valikkriteeriumeid, eelistades esimeses järjekorras kultuuriväärtuslikke (sh muinsuskaitsealadel asuvaid) ehitisi ning teises järjekorras vähem kindlustatud toetuse taotlejaid.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Juhatuse liige
/allkirjastatud digitaalselt/