Siseministri 13. augusti 2014. a määruse nr 34 „Kohanemisprogramm“ muutmine

1

Siseministri 13. augusti 2014. a määruse nr 34 „Kohanemisprogramm“ muutmise

määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse siseministri 13. augusti 2014. a määrust nr 34 „Kohanemisprogramm“

(edaspidi määrus). Kuni 30. aprillini 2021 oli kohanemispoliitika valdkond Siseministeeriumi

vastutusalas. Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2021. a määrusega nr 34 muudeti Siseministeeriumi

ja Kultuuriministeeriumi põhimäärusi ning lõimumis-, sh kohanemispoliitika eesmärkide

kavandamine ja elluviimine anti Kultuuriministeeriumi vastutada. Seega, uussisserändajate

kohanemispoliitika valdkonna eest vastutav minister on kultuuriminister.

Määruse muudatusega lisatakse kohanemisprogrammi eesti keele õpe B1-tasemel ja määratakse

selle maht, täpsustatakse A1 ja A2 keeletasemete õppevormi, lisatakse rahvusvahelise kaitse

pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi lühimoodul ning täpsustatakse teemamoodulite

eeldatavat mahtu ja vormi.

Kohanemisprogrammi raames hakatakse pakkuma ka vabatahtliku rände alusel Eestisse

saabunud sihtrühmale eesti keele õpet B1-tasemel. B1-tasemel keeleoskus on vajalik nendele

välismaalastele, kes plaanivad taotleda pikaajalise elaniku elamisluba, alalist elamisõigust

Eestis või Eesti kodakondsust. Samuti hõlbustab B1-tasemel eesti keele oskus Eesti tööturul

hakkamasaamist. Määruse muudatusega täpsustatakse ka A1 ja A2 eesti keele õppe tasemete

õppevormi.

Seoses Venemaa Föderatsiooni sõjalise agressiooniga Ukrainas on alates 24.02.2022

rahvusvahelise kaitse saajate arv Eestis olulisel määral suurenenud ja seda peamiselt Ukraina

kodanike arvelt, kes enne täiemahulise sõja hoogustumist (24.02.2022) viibisid Eestis ning

seetõttu ei saa taotleda ajutist kaitset1. On ka neid isikuid, kes viibisid sõja eskalatsiooni hetkel

teistes riikides, saabusid Eestisse hiljem ning kelle viibimine Eestis on samuti ajutise

iseloomuga. Nendel isikutel on võimalus esitada taotlus välismaalasele rahvusvahelise kaitse

andmise seaduse (VRKS) alusel pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi saamiseks.

Perioodil 24.02.2022 kuni 21.01.2024 on Eestis vastava taotluse esitanud kokku 7024 inimest,

kellest 6486 on Ukraina kodanikku. Vastavalt VRKS § 75 lõige 45 punkt 1 peavad

rahvusvahelise kaitse saajad läbima kohanemisprogrammi. Kohanemisprogrammi

rahvusvahelise kaitse teemamoodul on jaotatud kaheks osaks, vastavalt välismaalasele

rahvusvahelise kaitse seaduses määratletud staatusele. Üks osa on mõeldud pagulasseisundi või

täiendava kaitse seisundi saanud isikutele ning selle eeldatav maht on 25 – 40 tundi. Teine osa

on ette nähtud ajutise kaitse saajatele, eeldatava kestvusega 4-8 tundi. Rahvusvahelise kaitse

teemamooduli pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osa vaates on vajalik eristada

Ukraina kodanikest rahvusvahelise kaitse saajaid, kes viibisid enne 24.02.2022 mõne muu

seadusliku alusega Eestis ehk isikuid, kellel on varasem Eestis elamise kogemus või kes

saabusid teistest riikidest Eestisse hiljem ja kelle jaoks kodumaale naasmine on ajaküsimus ning

teisi rahvusvahelise kaitse saanud välismaalasi, kes on hiljuti Eestisse saabunud, kes pärinevad

erinevast kultuuriruumist ja vajavad põhjalikumat kohanemisprogrammi koolitust. Seetõttu

töötatakse välja rahvusvahelise kaitse teemamooduli pagulasseisundi või täiendava kaitse

1 Lähtudes Euroopa Liidu Nõukogu rakendusotsuse (EL) 2022/382 22.04.2022 määratlusest ning Eesti Vabariigi

Valitsuse 08.03.2022 korraldusest nr 66 „Ajutise kaitse kohaldamine“ hõlmatakse Eestis ajutise kaitse saajate

hulka ainult need inimesed, kes lahkusid Ukrainast sõja tõttu pärast 24.02.2022.

2

seisundi osa lühimoodul kestusega 4-8 tundi, mida pakutakse Ukraina kodanikest

rahvusvahelise kaitse saajatele ning täiendatakse määruse lisa 7 vastava osa teemade ja

üldpädevusnõuete kirjeldusega.

Seni on kohanemisprogrammi teemamooduleid pakutud juhendatud õppena kas klassiruumis

või veebikeskkonnas. Paindlikkuse ja mugavuse suurendamiseks ning kaasaegsete

digivõimaluste kasutuselevõtu eesmärgil töötame järk-järgult välja kõik teemamoodulid ka e-

õppena, muutes need paremini kättesaadavaks neile, kellel on digioskused ja suurem vajadus

paindliku õppekorralduse järele. Seetõttu lisame määruse lisadesse teemamoodulite

õppevormina e-õppe ning määratleme selle mahu.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse

osakonna nõunik Margarita Källo ([email protected], 5624 5840), sama osakonna

peaspetsialist Maria Aasma ([email protected], 628 2300) ning personali- ja õigusosakonna

õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi personali- ja

õigusosakonna sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets (ametist lahkunud).

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõu eesmärk on lisada määrusesse B1-taseme keeleõpe, täpsustada A1- ja A2-tasemetel

õppevormi, täpsustada teemamoodulite eeldatavat mahtu ja vormi ning lisada rahvusvahelise

kaitse teemamooduli pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osale (lisa 7) lühimoodul,

mis on mõeldud konkreetsele sihtrühmale.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu punktiga 1 täpsustatakse määruse § 6 lõike 3 sõnastust. Kehtiva määruse kohaselt on

keeleõppe eesmärk, et isik omandab eesti keele oskuse, mis vastab keeleseaduse lisas 1

sätestatud keeleoskustasemete A1 ja A2 kirjeldusele. Eelnõuga lisatakse loetellu ka B1

keeleoskustase ning määratakse selle maht ja õppevorm. B1-tasemel eesti keele õppe läbimisel

on välismaalasel paremad väljavaated tööhõives osalemiseks, mis on oluliseks eelduseks

edukaks lõimumiseks. B1-tasemel keeleoskuse nõue kehtib näiteks teenindus- ja oskustöötajate

puhul2. Vastavalt välismaalaste seaduse § 234 lõikele 1 on B1 keeleoskustaseme tõendamine

vajalik ka integratsiooninõuete täitmiseks pikaajalise elamisloa taotlemisel.

Eelnõu punktiga 2 täpsustatakse määruse § 6 lõiget 5. Kehtiva määruse kohaselt on keeleõppe

eeldatav maht A1-tasemel 100 ja A2-tasemel 150 akadeemilist tundi. Eelnõuga täpsustatakse,

et keeleõppe eeldatav maht on A1-tasemel 100, A2-tasemel 150 ja B1 tasemel 250 juhendatud

akadeemilist tundi. Juhendatud tund eeldab tunni läbiviimist õpetaja poolt. Akadeemiline tund

on ühik, mille kestus on 45 minutit. Keeleõppega käib kaasas ka iseseisev töö, mida antud

määruses ei reguleerita.

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011169?leiaKehtiv Avaliku teenistuja, töötaja ning füüsilisest isikust

ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded, § 7

3

Eelnõu punktiga 3 lisatakse määrusele kohanemisprogrammis osalemise erisust käsitlev säte

(§ 71). Sätte kohaselt välismaalaste seaduse § 30914 lõikes 1 nimetatud välismaalane3, keda on

pärast 2022. aasta 24. veebruari tunnustatud Eestis täiendava kaitse saajana ja kellele on antud

rahvusvaheline kaitse ning tähtajaline elamisluba välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise

seaduses sätestatud alusel, on kohustatud läbima määruse § 6 lõike 1 punktis 7 nimetatud

teemamooduli „Rahvusvaheline kaitse“ pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osa

lühimooduli.

Nendel isikutel on varasem Eestis elamise kogemus ning varasemad teadmised Eesti ühiskonna

toimimise kohta või nad saabusid Eestisse teisest riikidest ja nende Eestis viibimine on ajutise

iseloomuga, mistõttu on vajadus kohanemisprogrammi koolituse osas väiksem. Käesoleva

muudatusega Ukrainas toimuva sõja tõttu Eestisse põgenenud isikutele pakutavad

baasmoodulid võrdsustatakse (st ajutise kaitse ja täiendava kaitse saanudud isikute

baasmoodulid on sama sisu ja mahuga). Selle sihtrühma jaoks on väljatöötamisel teemamooduli

„Rahvusvaheline kaitse“ pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osa lühimoodul (4-8 t),

mille sisu on eelnõu punktiga 7 kehtestatavas lisas 7.

Eelnõu punktidega 4-6 täpsustatakse määruse lisades välja toodud teemamoodulite eeldatavat

mahtu (mõõtühikuks on astronoomiline tund) ja vormi (juhendatud koolitus või e-õpe).

Muudatus on vajalik, et pakkuda osalejatele kohanemisprogrammi läbimisel paindlikumaid ja

kaasaegsemaid vorme. Digilahendus lisab samuti riigi seisukohalt töökindlust kriiside puhul

ning võimalust optimeerida ressursse, et tagada arvukale sihtrühmale kohanemiskoolitused.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu koostamisel lähtutud välislepingutest ja Euroopa Liidu õigusaktidest.

5. Määruse mõju

Eelnõus tehtavate muudatustega suureneb õigusselgus kohanemisprogrammi keeleõppe

kohustuste osas, mis lihtsustab rakendusasutuste tegevust ning vähendab mitmetitõlgendatavust

keeleõppe vormi osas.

Lisaks luuakse rahvusvahelise kaitse teemamooduli pagulasseisundi või täiendava kaitse

seisundi osa lühimoodul (4-8 tundi), mis on kujundatud rahvusvahelise kaitse täiendava kaitse

saajate sihtrühma spetsiifilistest vajadustest lähtuvalt. Isikuid, kes viibisid Eestis seaduslikul

alusel enne 24.02.2022 ja on nüüd taotlenud oma staatuse muutmist rahvusvahelise täiendava

kaitse saajateks, on ca 7000. Igakuiselt esitatakse ca 200 uut taotlust. Kuna lühimooduli maht

on neli korda väiksem, kui teemamooduli „Rahvusvaheline kaitse“ 4-päevane moodul, on selle

maksumus ka tunduvalt madalam, mis aitab kokku hoida rahalisi vahendeid.

3 (1) Sõjalise konflikti tõttu Ukrainas on alates 2022. aasta 24. veebruarist seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja

Eestis ajutiseks viibimiseks käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punkti 5 tähenduses järgmistel isikutel, kellel puudub

muu seaduslik ajutine viibimisalus:

1) isik, kelle suhtes võib kohaldada ajutist kaitset nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise

kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide

jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel (ELT L 212,

07.08.2001, lk 12–23) kohaselt ja tulenevalt Euroopa Liidu Nõukogu rakendusotsusest kuni elamisloa saamiseni,

ning

2) Ukraina kodanik, kes viibis Eestis enne 2022. aasta 24. veebruari.

4

6. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõu keeletasemetega seotud muudatused on täpsustava ja selgitava iseloomuga, mistõttu

lisakulusid nende elluviimisega ei kaasne. Muudatus, mis puudutab uut rahvusvahelise kaitse

pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osa lühimooduli loomist, toob kaasa koolituse

sisu väljatöötamise ühekordse kulu ning sihtrühmast lühimoodulisse suunatavate välismaalaste

eristamisega seotud infotehnoloogiliste arenduste kulud. Samuti lisanduvad e-õppe koolituste

väljatöötamise ühekordsed kulud. Kuna rahvusvahelise kaitse lühimooduli maht on neli korda

väiksem, kui rahvusvahelise kaitse baasmoodul, on eeldatav kokkuhoid 885 000 eurot.

Kultuuriministeeriumil on Euroopa Liidu 2021−2027 finantsperioodil Euroopa Sotsiaalfondist

kavandatud uussisserändajatele kohanemisprogrammi pakkumiseks kokku 18,5 miljonit eurot

(sh kaasfinantseering) ning Siseministeeriumil rahvusvahelise kaitse saajatele mõeldud

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist kokku 2,6 miljonit eurot. Kuigi käesoleva

kohanemisprogrammi määruse muudatusega ei kaasne suuremaid lisakulusid, on ilmselge, et

uussisserändajate sihtrühma pideva kasvu tõttu on vajalik suurendada kohanemisprogrammi

eelarvet, et tagada teenuse kättesaadavus ja järjepidevus.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

8. Eelnõu kooskõlastamine

Määrusega kehtestatavad täiendused on läbi räägitud kohanemisprogrammi partneritega,

eelkõige Siseministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskuse ning Integratsiooni Sihtasutuse esindajatega. Keeleõppe mahtude osas on

konsulteeritud Haridus- ja Teadusministeeriumi, Haridus- ja Noorteameti ja Keeleametiga.

Eelnõu on tutvustatud ka MTÜ-le Eesti Pagulasabi.

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja

Teadusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Siseministeeriumile

ja Sotsiaalministeeriumile. Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi mitteametlikult esitatud märkuste põhjal on

täpsustatud määruse lisa 7 sõnastust. Sotsiaalministeeriumi mitteametlikult esitatud märkused

on võetud teadmiseks, oleme täpsustanud märkuste põhjal antud muudatuse sihtrühma.

1

Siseministri 13. augusti 2014. a määruse nr 34 „Kohanemisprogramm“

Lisa 7

(kultuuriministri _.01.2024 määruse nr _ sõnastuses)

RAHVUSVAHELINE KAITSE

1. Rahvusvahelise kaitse teemamooduli pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osa

Eeldatav maht: juhendatud koolitus 25-40 t

Käsitletavad teemad

Kohustuslik

1) ülevaade Eesti riigi- ja ühiskonnakorraldusest, sh demokraatlikud väärtused;

2) ülevaade eesti keelest ja kultuurist (sh rahvakultuuri traditsioonid, religioon, olulisemad

tähtpäevad);

3) rahvusvahelise kaitse staatuse ja elamisloa pikendamise ja kehtetuks tunnistamise, sh

rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikme elamisloaga seotud õigusteave, sh elamisloa

andmise ja pikendamise tingimused ning Eestis muul seaduslikul alusel elamisega seotud

õigusteave, sh kodakondsuse omandamine;

4) ülevaade teistest teenustest, mida pakutakse rahvusvahelise kaitse saajatele;

5) töötamine ja tööturuteenused ning töökultuur;

6) finantskirjaoskus, digikirjaoskus ja igapäevaeluga praktiline toimetulek, sh elukoha

leidmine;

7) pere ja lapsed (sh laste õigused, peretoetused, lasteaiad ja koolid, laste

huvitegevusvõimalused);

8) tervishoid (sh vaimne tervis) ja sotsiaalhoolekanne, sh riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse

pakutavad teenused ja toetused;

9) juurdepääs haridusele, sh haridustee jätkamise võimalused ja eesti keele õpe;

10) sotsiaalsed võrgustikud ja kodanikuühendused (sh huvitegevus, vabatahtlik töö) ning

vabaaja veetmise võimalused (raamatukogud, sportimisvõimalused, loodusrajad jne);

11) rahvusvahelise kaitse saaja õigused ja kohustused Eestis viibimise ajal;

12) ülevaade Eesti õigusruumist, st kuidas käituda kooskõlas avaliku korraga.

Soovituslik

1) linna või piirkonda tutvustav ekskursioon, osalemine mõne sotsiaalse võrgustiku üritusel või

mõnes muus interaktiivses tegevuses;

2) aruteluseminar koolitusel käsitletud teemade üle.

Kohanemisprogrammi rahvusvahelise kaitse teemamooduli läbinute üldpädevusnõuded

Rahvusvahelise kaitse teemamooduli pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osa läbinud

isik:

1) teab Eesti riigi- ja ühiskonnakorralduse, sh demokraatlikke põhimõtteid;

2) teab eesti keele oskuse olulisusest ning on tutvunud kohaliku komberuumiga;

3) teab, millised on rahvusvahelise kaitse andmise ning muud Eestis seadusliku elamise alused,

missugune on perekondade taasühendamise käik ja seda, kust leida vajaduse korral lisateavet;

4) teab, milliseid lisateenuseid pakutakse rahvusvahelise kaitse saanutele ja kust leida nende

kohta lisateavet;

2

5) teab, milline on Eestis töökultuur, milliseid tööturuteenuseid pakutakse ja kuidas on võimalik

neid saada;

6) teab elukoha leidmise ning majandamis- ja säästmisvõimalusi, elukohaga seonduvaid õigusi

ja kohustusi;

7) omab ülevaadet, kuidas on korraldatud laste ligipääs haridusele;

8) teab, kuidas toimib Eestis tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteem, sh milliseid teenuseid

pakub riik ja milliseid kohaliku omavalitsuse üksus;

9) teab, kuidas on täiskasvanul võimalik asuda haridust omandama või jätkata senist

haridusteed;

10) omab ülevaadet erinevatest sotsiaalsetest võrgustikest ja kodanikuühendustest ning vabaaja

veetmise võimalustest;

11) teab, millised õigused ja kohustused on rahvusvahelise kaitse saajal Eestis elades;

12) teab väär- ja kuritegusid, mille eest karistatakse, ning kuidas saada abi nende ohvriks

langemise korral.

2. Rahvusvahelise kaitse teemamooduli pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osa

(lühimoodul)

Eeldatav maht: juhendatud koolituse puhul 4-8 t või e-õppena 4-6 t, millest 4 t on

videomaterjalid

Käsitletavad teemad

Kohustuslik

1) ülevaade Eesti riigi- ja ühiskonnakorraldusest, sh demokraatlikud väärtused ja kultuuriline

kohanemine;

2) rahvusvahelise kaitse staatuse ja elamisloa pikendamise ja kehtetuks tunnistamise, sh

rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikme elamisloaga seotud õigusteave, sh elamisloa

andmise ja pikendamise tingimused ning Eestis muul seaduslikul alusel elamisega seotud

õigusteave, sh kodakondsuse omandamine;

3) ülevaade eesti keelest ja kultuurist (sh rahvakultuuri traditsioonid, religioon, olulisemad

tähtpäevad);

4) ülevaade Eesti õigusruumist, st kuidas käituda kooskõlas avaliku korraga.

5) ülevaade teenustest, mida pakutakse rahvusvahelise kaitse saajatele (sh vastavate e-teenuste

tutvustus);

6) töötamine ja tööturuteenused ning töökultuur;

7) igapäevaeluga praktiline toimetulek, sh elukoha leidmine, finantskirjaoskus, vajalikud

digipädevused (ID-kaardi kasutamine);

8) tervishoid (sh vaimne tervis) ja sotsiaalhoolekanne, sh riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse

pakutavad teenused ja toetused;

9) pere ja lapsed (sh laste õigused, peretoetused, lasteaiad ja koolid, laste

huvitegevusvõimalused);

10) täiskasvanute juurdepääs haridusele, sh elukestev õpe, haridustee jätkamise võimalused,

eesti keele õpe;

11) sotsiaalsed võrgustikud ja kodanikuühendused (sh huvitegevus, vabatahtlik töö) ning

vabaaja veetmise võimalused (raamatukogud, sportimisvõimalused, loodusrajad jne).

Kohanemisprogrammi lühimooduli läbinute üldpädevusnõuded

Rahvusvahelise kaitse teemamooduli pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osa

(lühimoodul) läbinud isik:

3

1) teab Eesti riigi- ja ühiskonnakorralduse, sh demokraatlikke põhimõtteid;

2) teab, millised on rahvusvahelise kaitse andmise ning muud Eestis seadusliku elamise alused,

missugune on perekondade taasühendamise käik ja seda, kust leida vajaduse korral lisateavet;

3) omab ülevaadet eesti keelest ja kultuuritavadest;

4) teab väär- ja kuritegusid, mille eest karistatakse, ning kuidas saada abi nende ohvriks

langemise korral;

5) omab ülevaadet teenustest, mida pakutakse rahvusvahelise kaitse saajatele (mh teab,

milliseid lisateenuseid pakutakse ajutise kaitse saanutele ja kust leida nende kohta lisateavet);

6) teab, milline on Eestis töökultuur, milliseid tööturuteenuseid pakutakse ja kuidas on võimalik

neid saada;

7) omab ülevaadet, kuidas otsida infot üürikorterite kohta, milleks on vajalik ID-kaart jne;

8) teab, kuidas toimib Eestis tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteem, sh milliseid teenuseid

pakub riik ja milliseid kohaliku omavalitsuse üksus;

9) omab ülevaadet, kuidas on korraldatud laste ligipääs haridusele;

10) teab, kuidas on täiskasvanul võimalik asuda haridust omandama või jätkata senist

haridusteed;

11) omab ülevaadet erinevatest sotsiaalsetest võrgustikest ja kodanikuühendustest ning vabaaja

veetmise võimalustest.

3. Rahvusvahelise kaitse teemamooduli ajutise kaitse saaja osa

Eeldatav maht: juhendatud koolituse puhul 4-8 t või e-õppena 4-6 t, millest 4 t on

videomaterjalid

Käsitletavad teemad

Kohustuslik

1) ülevaade Eesti riigi- ja ühiskonnakorraldusest, sh demokraatlikud väärtused ja kultuuriline

kohanemine;

2) ajutise kaitse saaja õigused ja kohustused Eestis viibimise ajal, Eestis seadusliku viibimisega

seotud õigusteave, sh elamisloa andmise ja pikendamise tingimused ning teised Eestis

seadusliku elamise alused;

3) ülevaade eesti keelest ja kultuurist (sh rahvakultuuri traditsioonid, religioon, olulisemad

tähtpäevad);

4) ülevaade Eesti õigusruumist, st kuidas käituda kooskõlas avaliku korraga.

5) ülevaade teenustest, mida pakutakse ajutise kaitse saajatele (sh vastavate e-teenuste

tutvustus);

6) töötamine ja tööturuteenused ning töökultuur;

7) igapäevaeluga praktiline toimetulek, sh elukoha leidmine, finantskirjaoskus, vajalikud

digipädevused (ID-kaardi kasutamine);

8) tervishoid (sh vaimne tervis) ja sotsiaalhoolekanne, sh riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse

pakutavad teenused ja toetused;

9) pere ja lapsed (sh laste õigused, peretoetused, lasteaiad ja koolid, laste

huvitegevusvõimalused);

10) täiskasvanute juurdepääs haridusele, sh elukestev õpe, haridustee jätkamise võimalused,

eesti keele õpe;

11) sotsiaalsed võrgustikud ja kodanikuühendused (sh huvitegevus, vabatahtlik töö) ning

vabaaja veetmise võimalused (raamatukogud, sportimisvõimalused, loodusrajad jne).

4

Kohanemisprogrammi ajutise kaitse saajate teemamooduli läbinute üldpädevusnõuded

Rahvusvahelise kaitse teemamooduli ajutise kaitse saaja osa läbinud isik:

1) teab Eesti riigi- ja ühiskonnakorralduse, sh demokraatlikke põhimõtteid;

2) teab, millised on ajutise kaitse andmise ning muud Eestis seadusliku elamise alused ja kust

leida vajaduse korral lisateavet, sh omab Eestis seadusliku viibimisega seotud õiguslikku

teavet;

3) omab ülevaadet eesti keelest ja kultuuritavadest;

4) teab väär- ja kuritegusid, mille eest karistatakse, ning kuidas saada abi nende ohvriks

langemise korral;

5) omab ülevaadet teenustest, mida pakutakse ajutise kaitse saajatele (mh teab, milliseid

lisateenuseid pakutakse ajutise kaitse saanutele ja kust leida nende kohta lisateavet);

6) teab, milline on Eestis töökultuur, milliseid tööturuteenuseid pakutakse ja kuidas on võimalik

neid saada;

7) omab ülevaadet, kuidas otsida infot üürikorterite kohta, milleks on vajalik ID-kaart jne;

8) teab, kuidas toimib Eestis tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteem, sh milliseid teenuseid

pakub riik ja milliseid kohaliku omavalitsuse üksus;

9) omab ülevaadet, kuidas on korraldatud laste ligipääs haridusele;

10) teab, kuidas on täiskasvanul võimalik asuda haridust omandama või jätkata senist

haridusteed;

11) omab ülevaadet erinevatest sotsiaalsetest võrgustikest ja kodanikuühendustest ning vabaaja

veetmise võimalustest;

MINISTRI MÄÄRUS

Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 7

Siseministri 13. augusti 2014. a määruse nr

34 „Kohanemisprogramm“ muutmine

Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 2231 lõike 1, Euroopa Liidu kodaniku seaduse

§ 491 lõike 2 ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 471 lõike 2 alusel.

Siseministri 13. augusti 2014. a määruses nr 34 „Kohanemisprogramm“ tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 6 lõikes 3 asendatakse sõnad „A1 ja A2“ sõnadega „A1, A2 ja B1“;

2) paragrahvi 6 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Keeleõppe eeldatav maht on A1-tasemel 100, A2-tasemel 150 ja B1-tasemel 250 juhendatud

akadeemilist tundi.“;

3) määrust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses:

㤠71. Kohanemisprogrammis osalemise erisus

Välismaalaste seaduse § 30914 lõikes 1 nimetatud välismaalane, keda on pärast 2022. aasta 24.

veebruari tunnustatud Eestis täiendava kaitse saajana ja kellele on antud rahvusvaheline kaitse

ning tähtajaline elamisluba välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud

alusel, on kohustatud läbima käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 7 nimetatud teemamooduli

„Rahvusvaheline kaitse“ pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osa lühimooduli.“;

4) lisades 1, 2, 4 ja 6 asendatakse sõnad „Eeldatav maht: 5-8 t“ sõnadega „Eeldatav maht:

juhendatud koolituse puhul 5-8 t või e-õppena 4-6 t, millest 4 t on videomaterjalid.“;

5) lisas 3 asendatakse sõnad „Eeldatav maht: 5–8 akadeemilist tundi“ sõnadega „Eeldatav maht:

juhendatud koolituse puhul 5-8 t või e-õppena 4-6 t, millest 4 t on videomaterjalid.“;

6) lisas 5 asendatakse sõnad „Eeldatav maht: 5–8 t“ sõnadega „Eeldatav maht: juhendatud

koolituse puhul 4-8 t või e-õppena 3-5 t, millest 3 t on videomaterjalid.“;

7) määruse lisa 7 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga Kristiina Alliksaar

minister kantsler

Lisa 7. Rahvusvaheline kaitse (pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osa ja ajutise kaitse

saaja osa)