Kiri

TARTU LINNAVALITSUS LINNAMAJANDUSE OSAKOND

______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

Raekoja plats 3 www.tartu.ee

51003 TARTU

tel 736 1270

rg-kood 75006546 [email protected]

Terviseamet

Paldiski mnt 81

10617 TALLINN

Tartu linna müra vähendamise tegevuskava

aastateks 2024-2028

04.07.2024 nr 8-13.2/VP-23-0069

Cannot process RichText field 'Body', found rawitemdata!

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Pool

juhataja asetäitja

Maarja Aedviir

736 1052 [email protected]

.

Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2024-2028

Avalik arutelu 20.05.2024, 17.00-18.20

Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna nõupidamisruum, Raekoja plats 3

Protokoll

17.00

Linnamajanduse osakonna Keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer juhatas koosoleku

sisse ja tutvustas päevakorda.

Veiko Kärbla (Hendrikson DGE) andis ülevaate dokumendist „Tartu linna välisõhus leviva

keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2024-2028“:

▪ Tutvustati töö eesmärke;

▪ Anti lühiülevaade tegevuskava koostamise aluseks oleva uuringu „Tartu linna

välisõhu strateegilise mürakaardi ajakohastamine“ (ELLE OÜ, 2022) tulemustest;

▪ Anti ülevaade tegevuskavas välja toodud olulisematest müra vähendamise

meetmetest:

1. Administratiivsed meetmed: müraaspektiga arvestamine ja nõuete

seadmine planeerimisel, arengukavade koostamisel, hangetes jne.

2. Erasõidukite kasutamisele alternatiivsete võimaluste loomine:

ühistranspordi ja kergliikluse kasutamise eelisarendamine, jalgrattateede

võrgustiku väljaehitamine, liikuvuskeskused äärelinnas jne.

3. Liiklusmüra tekke vähendamine (sh meetmete rakendatavuse analüüs

kriitilisemate tänavate puhul): sõidukiiruse vähendamine, sõiduradade arvu

ja laiuse vähendamine, alternatiivsete liikumiskoridoride rajamine,

kontrollmõõtmiste teostamine.

4. Raudteemüra vähendamine: regulaarne hooldus, kiirendamine väljaspool

linna piiri, hooldustööde teostamisel müraaspektiga arvestamine,

kontrollmõõtmiste teostamine.

5. Vaiksete alade kaitse: Elanike arvamuse küsimine vaiksete alade osas

(eelistused, kasutatavus, probleemid); Uute müraallikate kavandamisel

vaiksete alade kaitsmise vajadusega arvestamine; Rohealade säilitamine ja

laiendamine; Hetkel vähem kasutatavate alade muutmine atraktiivsemaks

ja kasutajasõbralikumaks; Uute vaiksete ala loomine; Kergliiklusteede

loogiline sidumine puhke- ja virgestusaladega;

6. Koolide ja lasteaedade kaitse: uute hoonete kavandamisel (aga ka

renoveerimisel) müraaspektiga arvestamine, vaikse hoovipoolse ala

planeerimine.

7. Eluhoonete ja erakinnistute kaitse: välispiiretel piisava heliisolatsiooninõude

rakendamine, vaiksema külje ja siseõue kavandamine, ruumide paigutus,

sobivuse korral (nt äärelinna piirkonnas) müratõkete rajamine.

8. Üksikobjektide poolt põhjustatud müra piiramine: kaebuste menetlemine

koostöös Terviseametiga, heakorratööde teostamisel (tellimisel) väiksema

müratasemega seadmete kasutamise eelistamine.

9. Teavitus- ja uurimistööd: linnaelanike suunamine liikumisharjumuste

muutmisel, Tartu heaolu küsitluse (Tartu ja tartlased) raames müra

käsitlemine, keskkonnasõbralikkust propageerivad kampaaniad: „Autovaba

päev/nädal“, „Pargi ja reisi“, rattahooaja avamine, liiklusteemalised päevad

jne.

Järgnes arutelu ja küsimuste esitamine, mille käigus arutati järgmisi teemasid:

Küsimus: Kuidas mõjutab tee laius müraolukorda?

Veiko Kärbla: Kitsama tee puhul on võimalik tagada suurem vahemaa müraallika ja hoone

vahel, samuti on kitsamal teel rangema kiiruspiirangu kehtestamine liikleja jaoks

arusaadavam ning piirangust peetakse ka paremini kinni.

Küsimus: Pidevast mürast oluliselt häirivam on mootorrataste ja nn tuunitud

helisüsteemidega autode müra, samuti põhjendamata juhtudel kõrgematel pööretel

sõitmine. Siin ei ole isegi küsimus lubatud sõidukiiruse ületamises, vaid sõidetakse sihilikult

kõrgematel pööretel, mis tekitab oluliselt suuremat müra. Tegemist on sisuliselt

pahatahtliku tegevusega. Ükski asutus ei taha nimetatud teemadega tegeleda.

Veiko Kärbla: Tegevuskava avalikustamise tagasiside näitas tõesti, et linnaelanike ei häiri

mitte niivõrd just tavapärane kõrge tasemega liiklusmüra tiheda liiklusega teede ääres,

vaid mootorrataste ja üksikute suuremat müra tekitavate sõidukite müra. Sõidukite

mürataseme vastavust nõuetele kontrollitakse eelkõige tehnoülevaatusel, kuid praktikas

võib esineda juhuseid, kus tehnoülevaatusel vastab sõiduki müra nõuetele, kuid pärast

tehnoülevaatust muudetakse auto seadistust ja müratase on oluliselt suurem.

Raimond Tamm, Karoliis Paluots: Tegemist on eelkõige Politsei ja Piirivalveameti

küsimusega, linnal on otseselt keeruline küsimust täiendavalt reguleerida. Politseil on

lubatud teha ka kohapealne ülevaatus, kuid praktikas ei tehta mürataseme kontrolli

üldjuhul tehnilise võimekuse puudumise ja eelarve piiratuse tõttu. Samas võib linn

politseiga sellel teemal koostööd suurendada ning soovitada tihedamat kontrolli, kuna

teema on muutunud järjest aktuaalsemaks. Linn saadab Politsei ja Piirivalveametile

vastavasisulise kirja.

Küsimus: Osades riikides (näiteks Riias, Helsingis) on sarnaselt kiiruskaameratele

paigaldatud ka müraandurid, mis koheselt fikseerivad üleliia kõrge müratasemega

sõidukite möödumise ning edastavad trahviteate. Midagi sarnast võiks ka Eestis olla.

Veiko Kärbla: Selles suunas võiks liikuda, samas tuleb lahendada juriidilised küsimused,

kuna eri riikide seadusandlus on erinev ning üks-ühele ei pruugi koheselt õnnestuda

nõudeid üle võtta.

Raimond Tamm: Saame pöörduda Politsei ja Piirivalveameti poole ja uurida kaamerate ja

vastavate andurite paigaldamise võimaluste kohta. Linn saab uurida, kuidas kaamerad

töötavad Riias ja Helsingis. Linn saadab Politsei ja Piirivalveametile vastavasisulise kirja.

Linnakodaniku ettepanek: kusagil linnast väljas võiks olla vastav rada, kus inimesed

saavad sõidukeid katsetada ja ennast välja elada, linn ei ole selleks sobiv koht.

Veiko Kärbla: Ka linnast väljas võib rada inimestele häiringuid põhjustada. Kui teema

muutub järjest aktuaalsemaks ja probleemid suuremaks, siis on ehk lootust, et ka riiklikul

tasandil võiks täpsemate regulatsioonide välja töötamine päevakorda tulla.

Küsimus: Eleringi alajaama trafod (Veeriku linnaosas Ilmatsalu tänaval) on viimastel

aastatel hakanud oluliselt suuremat müra tekitama ja seda just õhtusel ajal, sageli õhtul

alates ca 11.-12.-st. Sealjuures ei ole küsimus selles, et muu taustamüra jääks sel ajal

vaiksemaks, pigem tundub, et seadmete juures toimub sel kellaajal mingi muutus. Varem

esines suurema müraga õhtuid paar korda aastas, viimasel ajal peaaegu iga päev. Müra

levib siseruumidesse ka kinniste akende korral ja on väga häiriv.

Veiko Kärbla: Ilmatsalu tänaval asuvate trafode müra on aastate jooksul mitmeid kordi (sh

Terviseameti poolt) ka mõõdetud ja olukord on vastanud normidele. Müratase on samas

olnud normidele väga lähedal, mistõttu häiringute esinemine ei ole välistatud. Samas ei

saa ka ettekirjutust teha ja müra vähendamist nõuda, kui nt Terviseameti enda mõõtmiste

kohaselt on olukord normi piires. Müra tegevuskavas on toodud ka soovitus kriitilisemates

piirkondades müra kontrollmõõtmiste teostamiseks ning kuna te tõite välja, et olukord on

viimastel aastatel selgelt muutunud (halvenenud), siis on mõistlik ka alajaama piirkonnas

(nt Vaksali ja A. H. Tammsaare tn äärsete eluhoonete juures) kontrollmõõtmised teostada.

Küsimus: Mure seoses Jaama tn liiklusmüraga lõigus Rõõmu tee – Sõpruse pst. Kuna

Idaringtee ei valmi veel niipea, siis ei ole see realistlik lahendus liikluse ümbersuunamiseks.

Hetkel tehakse uut teeprojekti ning tee nihkub isegi meie hoonele lähemale. Teel sõidavad

ka rekad ja päästeautod. Mis meetmeid selle tn puhul on kavas rakendada? Tahaks tutvuda

projektlahendusega, nt millise fraktsiooniga asfalt paigaldatakse.

Karoliis Paluots: Tänaseks on projekt valmis ja teadaolevalt arvestati tavapärase

asfaltkattega, täpselt vastamiseks tuleks projekt ette võtta. Linn edastab projekti

materjalid tutvumiseks.

Veiko Kärbla: Idaringtee valmimiseni läheb tõesti veel aega, pigem saab realistlikuks müra

vähendamise meetmeteks olla sõidukiiruse vähendamine, samas jääb sõidukiiruse

vähendamise mõju siiski väikseks ehk ainult 1-2 dB piiresse. Erinevate teekatete (nt

väiksema kivi suurusega fraktsioonid asfaltkattes) korral jääb mõju müra vähenemisele

samuti paari dB piiresse.

Ettepanek: Pange kasvõi hekk ette, see aitaks ka tolmu vähendada või siis madal

müratõke. Tee liikluskoormus on väga suur, kui tee tehakse kitsamaks siis tekivad lisaks

ka ummikud.

Ettepanek: Puiestee tn võiks muuta ühesuunaliseks, teises suunas saaks liikuda Jaama

tn kaudu.

Karoliis Paluots: See eeldab kindlasti bussiliikluse graafikute ümbertegemist aga ka muus

osas täpsemat analüüsi.

Veiko Kärbla: Kui muuta teed ühesuunaliseks siis tähendaks see, et nt Jaama tänavale

lisanduks tänasega võrreldes täiendav raskeliiklus, mis hetkel liigub Puiestee tänaval.

Puiestee tn on samas ehitatud kitsamaks ja sõidukiirust on vähendatud, ühtlasi on

vähenenud ka müraalased kaebused Puiestee tn piirkonnas.

Linnakodanik: Muuseumi tn valmimine võiks samuti vähendada Puiestee tänava

liikluskoormust.

Karoliis Paluots: Kindlasti aitab, Muuseumi tn projekt ja uuringud on tehtud ning kui

Muusemi tee valmib, siis tehakse muudatused (ümber suunamine) ka liikluskorralduses.

Küsimus: Tartu linna „lemmikloom“ – lehepuhur. Kergliiklusteede ja teeservade

puhastamisel ei ole mitte kuidagi põhjendatud ja mõistlik lehepuhurite kasutamine. Veeriku

Selveri juures ja ka Hurda pargis linna firma puhastas puhuriga linnale kuuluval maal.

Raimond Tamm: Selline asi ei olegi lubatud, me oleme seda linnas arutanud ja reeglid

paika pannud. Ju siis tuleb üle korrata.

Küsimus: Tegevuskava seab eesmärgiks vaiksete alade säilitamise. Ometi ei ole

tegevuskavas tervikliku vaikse alana välja toodud kogu Sanatooriumi parki. Park koosneb

kolmest osast: Riia tn 167 kinnistu, millel asub haiglahoone; Riia tn 167a, mis jääb Riia tn

äärde ja Raja tn 31a asuv Aino ning Oskar Kallase pargiosa. Raja tn 31a on

kahetsusväärselt vaiksete alade hulgast välja jäetud. Müra vähendamise tegevuskava

peaks sellega arvestama ning kogu Sanatooriumi pargi ulatuses vaikse ala ette nägema.

Ülle Mauer: Sanatooriumi park vastab ainult osaliselt, ehk peamiselt Riia tn 167 kinnistu

ulatuses, vaiksete alade definitsioonile ja nõuetele. Riia tn 167a jääb Riia tn äärde ning

vaiksete alade nõuded ei ole täidetud liiklusmüra tõttu. Raja tn 31a puhul on küll

müraaspektist vaiksete alade nõuded täidetud, kuid kinnistu puhul on tegemist eramaaga

ning Tartu üldplaneeringu kohaselt elamumaaga, mistõttu ei saa antud kinnistut vaiksete

alade hulka lisada.

Küsimus: Üldplaneeringu koostamisel on tehtud suur viga ja üldplaneering ei ole asi, mida

ei saaks hea tahtmise korral muuta. Tuleb teha ettepanek üldplaneeringut muuta. Mis on

tegevuskava koostamise konsultandi arvamus, kas Raja 31a peaks olema samuti vaiksete

alade hulgas?

Veiko Kärbla: Ainult müraaspekti vaadates saab nõustuda ehk ka Raja 31a kinnistu puhul

on müra seisukohast vaikse ala nõuded täidetud, kuid linna jaoks peavad vaikse alana

käsitlemiseks olema täidetud ka muud nõuded ehk ala peab olema ja jääma avalikult

kasutatavaks. Antud juhul on tegemist eramaaga ning siin võivad tekkida ka juriidilised

probleemid.

Küsimus: Lõunakeskuse uue viadukti juures on rajatud müratõkked, kuid kohati on jäetud

tõketesse vahed sisse ning müra levib kaugemale. Natuke arusaamatu on tõkete rajamise

loogika, tõkked võiks olla ühendatud ja pikemad, nt Metsmaasika tn piirkonnas on jäetud

avad sisse.

Veiko Kärbla: Müratõkete rajamisel lähtub Transpordiamet projekti raames koostatavatest

mürauuringutest ja kui uuring näitab normtasemete ületamist, siis on ka tõkked ette

nähtud. Ju siis täies ulatuses ning pidevat tõket ei peetud vajalikuks. Eks kokkuvõttes on

tegemist küsimusega, kui suures mahus investeeringuid teha müratõkete rajamisse, eriti

juhul, kui otseselt normtasemete tagamiseks piisab väiksemas mahus tõketest.

Ettepanek: Linn võiks mõelda elukeskkonna parandamisele ja ise initsiatiivi näidata või

siis koos Transpordiametiga täiendavad tõkked kavandada.

Küsimus: Kas Betooni ja Näituse tn vahelisel alal ei võiks raudtee äärde rajada

kõrghaljastust, kasu oleks nii müra vähendamisel kui ka linnapildi paranemise näol. Mul on

kogemus, et haljastus aitab ka müra tuntavalt vähendada. Samuti on oluline põõsarinde

rajamine, mis unustatakse sageli ära. Traataia asemel võiks raudtee ääres olla ilus

haljastusriba, nt humal.

Veiko Kärbla: Kõrghaljastuse efekt müra vähendamisel on tõesti tagasihoidlik, aga

tunnetuslik positiivne mõju (nt visuaalse poole paranemine) on kindlasti suurem kui ainult

müra vähenemise efekt. Põõsarinne on samuti oluline, ilma selleta jääb haljastuse mõju

veel väiksemaks.

Ülle Mauer: Kõrghaljastuse rajamine on olnud Eesti Raudteega suhtluse käigus teemaks,

kuid tundub, et reaalseid samme pole astutud. Võtame teema uuesti ette ja suhtleme selles

küsimuses Eesti Raudteega.

Küsimus: Vitamiini tn 1 asuvate avalike pakendikonteinerite kasutamise käigus

tekitatakse müra, sh varahommikul ja kohati ka öösel. Inimesed on hooletud ja kolistavad

asjata, samuti sõidetakse lihtsalt Vitamiini tn 1 parklast läbi. Samuti kolistab

varahommikusel ajal asjata prügiauto, nt peksab konteinerit mitukümmend korda vastu

autot. Olukord põhjustab häiringuid Näituse tn äärsete hoonete elanikele. Kas linnal on

selles osas midagi ette võtta? Nt võiks konteinerid asuda Vitamiini tn poolses osas, kus

eluhooned jäävad kaugemale.

Ülle Mauer selgitab läbirääkimisi prügiveoettevõtetega, kuidas koht jms valitakse. Selle

piirkonna kohta pole varem kuulnud, et oleks müraprobleeme. Ala siseselt on konteinerite

jaoks valitud eluhoonetest kaugeim asukoht. Mingi üldine kogumiskoht peaks piirkonnas

ikka olema, kuna iga hoone juurde konteinerite paigaldamist ka ei taheta.

Jätkus üldine arutelu prügiveo ja pakendikogumise teemal. Muu hulgas toodi välja, et

järjest rangemaks muutuvate prügi ja pakendi kogumise nõuete tõttu lisanduvad ka

täiendavad raskeveokite liikumised, kuna eri liiki pakendi kogumiseks tuleb eraldi auto.

Seega keskkonnasõbralik pakendi kogumine võib kaasa tuua liiklusmüra suurenemise.

Arutelu lõpp 18.20

Protokollisid:

Maarja Aedviir

Linnamajanduse osakonna keskkonnaspetsialist

Veiko Kärbla

Hendrikson DGE

Seisukohad Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2024-2028 avalikul väljapanekul 19. veebruarist 31. märtsini 2024 laekunud ettepanekute kohta

Ettepanek/arvamus Ettepaneku/arvamuse esitaja ja põhjendus Tartu Linnavalitsuse seisukoht

VAIKSED ALAD

1. Säilitada terve Sanatooriumi park vaikse alana. 2. Käsitleda vaikse alana Aino ja Oskar Kallase krunt Sanatooriumi pargi pikendusel (ala 1). 3. Olemasolevate vaiksete alade säilitamine: Sanatooriumi park ja Kallaste park. 4. Teen ettepaneku lisada potentsiaalseks puhkealaks ja vaikseks alaks ka ala mis jääb Sanatooriumi, Raja ja Tervise tänavate vahele, kus asuvad ka hooned Riia 167 ja Raja 31. 5. Määrata avalikul väljapanekul olevas eelnõus terviklikuks vaikseks alaks olemasolev väärtusliku kõrghaljastusega roheala, mis peale selle on veel kultuurimiljöölise- ajaloolise väärtusega, rahvusvahelise tähelepanu all olev pargikompleks, mille piirideks on Sanatooriumi tänav - Tervise tänav - Raja tänav. Riia tänava puhkekodu tänava ja Raja tänava vaheline metsapargi ala säilitada kui

Eraisik A.P. Eraisik X Eraisik T.V. Eraisik I.A. Sulev Nurme poolt valminud eksperthinnang Tartu Sanatooriumi pargi kohta: “Tartu Sanatooriumi park koosneb ruumiliselt kolmest osast: * endise Kallaste kinnistu aed-park, * endise Eisenschmidti kinnistu aed-park, Riia tänava äärne metsapark. /.../ Eriti hästi on säilinud just Kallaste villa uusklassitsistlik pargiala, mis vähemalt Tartu kontekstis on ainulaadne.”" See on olemasolev suurte puudega roheala, mis on igast küljest olemasoleva mürasummutusega kaitstud (hooned, laiad rohealad). Sanatooriumi park ja Kallaste park on linnas praegu reaalselt eksisteerivad vaiksed alad. Müra vähendamise eelnõus toodud parkide nimistust paistab Sanatooriumi park ja Kallaste park olevat ekslikult vähemalt osaliselt välja jäänud. Parkidel linnaruumis üldiselt ning täpsemalt Sanatooriumi ja Kallaste parkidel on teisigi tänapäeval Euroopas kõrgelt hinnatud kvaliteetse elukeskkonna juurde kuuluvaid väärtusi. Praegu pole tegevuskavas (Tabelis 6-1. Ülevaate vaiksete alade olukorrast), seda parki mainitud. Seal on hetkel hooldamata ja alakasutatud park, mille võiks arendada aktiivselt kasutatavaks puhkealaks ja vaikseks alaks.

Kehtiv õigus (Euroopa Parlamendi direktiiv 2002/49/EÜ, AÕKS § 57 ja Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“, vt Lisa 1) määratleb vaikse alana I kategooria alla kuuluvad virgestusrajatiste maa-alad, kus päevasel ajal liikus- ja tööstusmüra ei tohi ületada 55 dB ja öisel ajal vastavalt 50 ja 40 dB. Tartu linna vaiksed alad määratleti Tartu linna mürakaardi koostamise käigus. Tartu linna välisõhu strateegilise mürakaardi (2022) kohaselt loetakse vaikseteks aladeks avalikuks kasutuseks mõeldud piirkonnad (nt puhkealad ja pargid), kus mitte ühegi müraallika tekitatud müra ei ületa liikmesriigi kehtestatud teatud Lden väärtust või muu asjakohase müraindikaatori väärtust. Reeglina loetakse vaiksete alade hulka alad, kus müraindikaatori Lden väärtus on madalam kui 50 dB. Oluline tegur on ala kasutusotstarve (ala peab olema avalikult puhkeotstarbeks kasutatav) ning ala ulatus (puhke-eesmärgi täitmiseks ei saa ala olla liialt väike). Lisaks peab vaatama ka ala reaalset ja perspektiivset kasutamise võimalust ning naaberaladega seonduvat linnaruumilist kvaliteeti. Arvestama peab, et linnakeskkonnas asuvad vaiksed alad on ainult suhteliselt mitte absoluutselt vaiksed. Tartu linna välisõhu strateegilise mürakaardi koostamisel on vaiksete alade defineerimisel lähtutud järgmistest kriteeriumitest:

1) äärelinnas alad pindalaga ≥ 5 ha, kus müraindikaatori Lden väärtus on madalam kui 50 dB;

Lisa Tartu Linnavalitsuse 07.05.2024. a korralduse nr 402 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

vaikse ala olemasolu ja toimimist sellena toetav roheala. Kogu pargikompleks on kõrge avaliku huvi objekt. See kõrge avalik huvi on tõendatud korduvate petitsioonide ja ettepanekutega. Palun ametnikel tutvuda viimasena esitatud petitsiooniga linnavolikogu kantseleis.

Rahvatervise kaitsmise seisukohast on väga suur vajadus lisaks müra vähendamisele liikluskoridorides ja punktallikatest keskenduda olemasolevate vaiksete piirkondade hoidmisele ja tegelikule säilitamisele. Lisaks säilitamisele ka täiendavate vaiksete piirkondade loomisele seal, kus see on veel võimalik ja teostatav. Vaiksete alade puhul on oluline nende olemasolu igas linnaosas, et inimesel oleks alati mõni vaikne ala kodust jalutuskäigu kaugusel. Esitan siinjuures väljavõtte olemasolevast vaiksest alast Maa- ameti kaardil, SANATOORIUMI pargist. Selle hoidmine ja kaitsmine tema terviklikkuses on ülimalt oluline väga väikeste kruntidega ja tihedalt asustatud elamurajoonide elanikele kodulähedase puhke- ning virgestusalana ning veelgi enam – vaimset taastumist võimaldava vaikse alana. Vaikust ja rahu vajavad ka TÜ kliinikumi kaks väga suure haiglahoone patsiendid, väga suur kool – Tartu Tamme Gümnaasium, TÜ suurima õppe- ja teaduskompleksi töötajad.

2) kesklinnas alad pindalaga ≥ 2 ha, kus müraindikaatori Lden väärtus on madalam kui 55 dB.

Vaiksete alade hulka on arvatud see osa Tartu Sanatooriumi pargist (Riia tn 167), mis Tartu linna üldplaneeringu kohaselt on kavandatud rohealana. Tartu Sanatooriumi pargi osa aadressil Raja tn 31a ei ole esitatud vaiksete alade koosseisus, kuna ala üldplaneeringukohane juhtotstarve on väikeelamumaa ja maa sihtotstarve on elamumaa. Seega ei ole ala perspektiivis avalikuks kasutuseks mõeldud piirkond. Tartu Sanatooriumi pargi osa aadressil Riia tn 167a on küll avalik haljasala, kuid ei ole määratud vaikse ala koosseisus, kuna müratase valdavas osas alast on tunduvalt kõrgem kui vaiksete alade määratlus ette näeb (liiklusmüra osas lubatud piirväärtuste ületus). Müra vähendamise tegevuskava koostamise raames ei ole võimalik muuta üldplaneeringut, maa kasutuse sihtotstarvet ega koheselt olulisel määral vähendada Riia tänava liiklusmüra. Tegevuskava näeb ette meetmed Riia tn müra vähendamiseks või vähemalt mitte suurenemiseks (liikluslahenduse muudatused, mis piiravad liikluskoormuse kasvu). Eelnevast tulenevalt tegevuskavas mitte arvestada.

6. Esitada korrektselt ja selgelt lahti kirjutatuna praeguses eelnõus oleva tabeli „Tabel 6-1 lk 26) olev rida nr 1, mida kirjeldatakse kui Raja tänava parki aadressiga Riia 167. Lisada olemasoleva kolmeosalise roheala kohta kõik kehtivad aadressid ja nendele aadressidel olevate kõrge

Eraisik I.A. Eesti Looduskaitse Seltsi Tartu osakond Lähtuda looduses olemas olevast olukorrast. Ala üldpindala on 15,3 hektarit. See ala, tuntud üldnimega Sanatooriumi park, on üks Tartu kolmest suurimast linnapiirkonna pargist Toomemäe looduspargi ja Ropka pargi kõrval, vanade puudega mitmekesiseid elupaiku pakkuval pargimassiivil on

Arvestada osaliselt. Vaiksete alade määramisel lähtutakse ala müratasemest, ala suurusest ning ala perspektiivsest kasutusotstarbest (üldplaneeringu järgsest sihtotstarbest). Tartu Sanatooriumi park ei vasta kogu ala ulatuses vaikse ala kriteeriumitele.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 07.05.2024. a korralduse nr 402 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

vaikse ala väärtusega roheala osade pindalad ning müratasemed. Samuti kirjeldada korrektselt iga osa vastavus vaikse ala tingimustele, potentsiaal ja ohutegurid. Lähtuda looduses olemas olevast olukorrast. Ala üldpindala on 15,3 hektarit. 7. Esitada informatsioon Riia 167 pargialade kohta eelnõus korrektselt ja kajastada eespool nimetatud olemasolevad pargialad tabelis 6-1 vaiksete aladena - nii nagu nad looduses eksisteerivad.

piirkonnas ökoloogiline roll ning tervisekaitseline roll, sest ta on Lõunakeskuse kuumasaarte piirkonnas oluline kohakliima stabiliseerija ning mis vastab oma põhilistes osades (Sanatooriumi, Tervise ja Raja tänavate vahel) I kategooria vaikse ala kriteeriumitele. Tabelis 6-1: “Ülevaade vaiksete alade olukorrast” esitletakse esimesena Raja tn parki lähiaadressiga Riia 167, 5,2 hektarit. Aadressil Riia 167 asub TÜ kliinikum ja selle ümber paiknev pargiosa pole kunagi kandnud nime Raja park, vaid nime Sanatooriumi park koos samaaegselt Oskar ja Aino Kallase poolt rajatud maja, (praeguse aadressiga Raja 31a) ümbritseva pargiosaga, mis ulatub Raja tänavast kuni Tervise tänavani ja piirneb Riia 167 ümbritseva pargiosaga. Mõlemad on looduses eksisteerivad vaiksed alad, mida tuleb säilitada. Need vaiksed alad on olulised tervise, sealhulgas vaimse tervise hoidmise ja taastamise kohad tartlastele, suurte kliinikute patsientidele nii statsionaaris kui ka päevavastuvõtu ja ravi saajatele. Lisaks sellele on need vaiksed pargialad elurikkad loodusalad. Tartu linna kaart “Hooldatavad haljasalad” näitab hooldusaluse haljasalana Tartu Sanatooriumi pargi kompleksist vaid seda territooriumi, mis piirneb Raja tänava, Riia tänava ja Puhkekodu tänavaga. Seega tundub, et tabeli 6- 1 viimases veerus “Vastavus vaikse ala tingimustele, potentsiaal, ohutegurid” toodud hinnang: “Alal asuvad terviserajad ja välijõusaal. Head tingimused on tagatud, lisameetmed pole vajalikud.” kehtivat ainult siin nimetatud ala kohta. Eesti Looduskaitse Seltsi Tartu osakonna kevadüritusest osavõtjate nimel palun nimetatud pargialade kohta esitatud informatsioon esitada eelnõus korrektselt ja kajastada eespool nimetatud olemasolevad pargialad tabelis 6-1 vaiksete aladena - nii nagu nad looduses eksisteerivad.

Tegevuskava korrigeeritakse vaikse ala nimetuse osas. Tegevuskava lk 26 tabelis 6-1 nimetada vaikne ala nr 1 “Tartu Sanatooriumi pargi vaikne ala”.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 07.05.2024. a korralduse nr 402 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

8. Tiksoja mets ei ole kavas kirjas vaikse alana Veeriku piirkonna inimestele.

MTÜ Päästame Eesti Metsad ja Roheline Pärnumaa Tiksoja mets ei ole kavas kirjas vaikse alana Veeriku piirkonna inimestele.

Tegevuskava aluseks oleva Tartu linna välisõhu strateegilise

mürakaardi (2022) seletuskirja kohaselt ei ole väljapool Tartu

linna (asustusüksust), arvestades ala iseloomu ning asjaolu, et

valdav osa sellest territooriumist on madala müratasemega,

vaiksete alade konkreetsete piiride määratlemine otstarbekas.

Tiksoja metsa ei ole eraldi vaikse alana välja toodud, kuna ala asub

Tähtvere külas ja on maatulundusmaa. Samas on teatud osas

nimetatud ala siseselt ainuüksi müraaspektist lähtuvalt vaikse ala

tingimused täidetud. Üldplaneeringuga on Tiksoja mets määratud

puhkemetsaks.

Eelnevast tulenevalt tegevuskavas mitte arvestada.

9. Keskpark on oluline täielikult ja terviklikult säilitada. 10. Teha vaikseks alaks kogu südalinn ehk meie praegune "20 km/h" ala ja ala sellega seonduvalt ka Vabaduse pst. 11. Minu meelest võiks Vabaduse puiestee suvel suletud osa jäädagi tulevikus, Süku valmides, sõidukitele suletuks, sest suvi on näidanud, et liiklus saab edukalt ka tiiruga kulgedes hakkama ja see oleks imeline linnasüdame sidumine jõeäärsega.

MTÜ Päästame Eesti Metsad ja Roheline Pärnumaa Eraisik T.T. Eraisik S.J. Keskpark on oluline täielikult ja terviklikult säilitada; pargi säilitamise pooldajad on välja toonud mitmeid sobivaid alternatiivseid asukohti SüKu-le. Linnas hoonestuse tihendamine kõrghaljastuse arvelt ei ole jätkusuutlik. Vaiksete alade puhul, nagu virgestusaladegi puhul, on oluline nende olemasolu igas linnaosas. Piirkonna elanikel on vaja üht või mitut vaikset ja puhta õhu ja puhkeväärtust pakkuva elurikka kõrghaljastusega roheala kodust jalutuskäigu kaugusele. Kvaliteetne elukeskkond, sh kõrghaljastus ja kvaliteetne ökosüsteemiteenus, ei kujune kiiresti. Seda enam tuleb eelistada kõikide olemasolevate juba kõrghaljastusega rohealade väärtustamist ja säilitamist. Parim müra- ja tolmutõke on kõrghaljastus ja rohke põõsasrinne, muru asemel lilleniit jne.

Keskpargi (Vanemuise tn 1) pindala on 2,1 ha, millest suurel osal

esineb müratase 55-60 dB. Tartu linna üldplaneeringu 2040+

kohaselt on tegemist rohealaga, kus on lubatud kuni 50% ulatuses

rajada hooned.

Keskparki ei ole arvatud vaiksete alade hulka, kuna ta ei vasta

hetkel vaikse ala määratlusele suuruse ja mürataseme tõttu.

Menetluses on SÜKU ehk Vanemuise tn 1 krundi ja lähiala

detailplaneering https://tartu.ee/et/sudalinna-

kultuurikeskus#detailplaneering

Nimetatud planeeringu eelnõu kohaselt muutub Vabaduse puiestee rahustatud liiklusega tänavaks. Eeldatavalt väheneb automüra Vabaduse puiesteel, lisaks tõkestab kultuurikeskuse hoone Uueturu tänava liiklusmüra levikut, mis olemasoleva olukorraga võrreldes vähendab müra pargis. Parkimine lahendatakse maa-alusena ja väheneb tänavaäärne parkimine.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 07.05.2024. a korralduse nr 402 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

Teen ettepaneku teha vaikseks alaks kogu südalinn ehk meie praegune "20 km/h" ala. Sellega seonduvalt ka Vabaduse pst, mille kaudu suur osa müra tekitajaid (autojuhid, mootorratturid) südalinna sisenevad ja sealt ka väljuvad (vt nt Munga ja Gildi tänaval toimuvad järsud kiirendused, kiiruse ületamised (sh vastassuunas liiklemisel), terava müraga tähelepanu otsimine jmt "auto- ja motodžungel"). Minu meelest võiks Vabaduse puiestee suvel suletud osa jäädagi tulevikus, Süku valmides, sõidukitele suletuks, sest suvi on näidanud, et liiklus saab edukalt ka tiiruga kulgedes hakkama ja see oleks imeline linnasüdame sidumine jõeäärsega.

Tartu linna üldplaneeringu 2040+ kohaselt kehtib kesklinnas põhimõte, et sõiduteedel peab olema tagatud vähim vajaminev ruum autoliikluse ja tänavahoolduse korraldamiseks ning ülejäänud ala kuulub jalakäijatele. Eelnevast tulenevalt tegevuskavas mitte arvestada.

12. Miks on vaikse alana kirjeldatud piirkonda nr 2?

Eraisik A.P. See on suuresti lage ala ning avatud Viljandi mnt poolt tulevale liiklusmürale. Kuigi sinna on tulevikus planeeritud roheala rajamine, kujuneks vaikne ala looduslike tõkete kaudu välja mitme aastakümne pärast, seetõttu oleks ehk mnt äärse ala kohta kohane kasutada potentsiaalse vaikse ala mõistet?

Arvestada osaliselt.

Vaikne ala nr 2 “Ravila, Nooruse ja Sanatooriumi tn ning Viljandi

mnt-ga piirnev haljasala” asub aadressil Ravila tn 14a // 14b // W.

Ostwaldi tn 1.

Ravila, Nooruse ja Sanatooriumi tn ning Viljandi mnt-ga piirnev haljasala on vaikse alana välja toodud, kuna Tartu linna üldplaneeringu 2040+ kohaselt on alale ette nähtud ka puhke- ja virgestusalana käsitletav roheala ning müra osas on vajalikud tingimused juba hetkeolukorras täidetud. Ala vastab vaikse ala tingimustele ka müratasemelt ja pindalalt. Ala ei ole vaikseks alaks määratud Viljandi maanteeni, mille ääres on suurem müra. Tegevuskava korrigeeritakse vaikse ala nr 2 piiride osas, näidatakse vaikse alana vaid osa, mis on kavandatud rohealaks üldplaneeringuga.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 07.05.2024. a korralduse nr 402 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

13. Lisada tabelisse 6-1 veerg pealkirjaga: „Vajadus KMH läbiviimiseks tegelikule olukorrale objektiivse hinnangu andmiseks ja vaiksete alade potentsiaali kirjeldamiseks koos ökoloogilise potentsiaaliga ja keskkonnatervishoiu eesmärkide potentsiaaliga”. Loodan vigade ja ebatäpsuste kõrvaldamist ning eelnõu sisulisemaks ning olemasolevale olukorrale vastavamaks muutmist ka kogu tabeli 6-1 ridade lõikes.

Eraisik I.A. Lisada tabelisse 6-1 veerg pealkirjaga: „Vajadus KMH läbiviimiseks tegelikule olukorrale objektiivse hinnangu andmiseks ja vaiksete alade potentsiaali kirjeldamiseks koos ökoloogilise potentsiaaliga ja keskkonnatervishoiu eesmärkide potentsiaaliga”. Loodan vigade ja ebatäpsuste kõrvaldamist ning eelnõu sisulisemaks ning olemasolevale olukorrale vastavamaks muutmist ka kogu tabeli 6-1 ridade lõikes. Kirjaga kaasas on kaart.

Vaiksete alade määramise alused on kirjas tegevuskavas 6. peatükis.

Vaiksete alade määramisel on lähtutud atmosfääriõhu kaitse seadusest, Euroopa Parlamendi direktiivist 2002/49/EÜ keskkonnamüra hindamise kohta, Tartu linna üldplaneeringust 2040+ ning mürakaardi ja tegevuskava koostamise juhenditest. Keskkonnamõju hindamise (KMH) õiguslikud alused ja korra sätestab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS). Tulenevalt KeHJS puudub vajadus vaiksete alade määramise puhul kaaluda keskkonnamõju hindamise läbiviimist.

Vaiksete alade olukorda on hinnatud lähtudes müratasemest ja üldplaneeringu kohasest juhtotstarbest ning maa sihtotstarbest.

Eelnevast tulenevalt tegevuskavas mitte arvestada.

HALJASTUS

14. Müra Tähtveres väheneks, kui piki Vaksali tänavat jätkuks kõrghaljastatud vöönd st. Puuderivi umbes kuni Tuglase tänavani. 15. Eriti suurte tänavate ääres asuvad elamupiirkonnad - Narva mnt, Võru tn, Jakobi, Lai, Kroonuaia - seal võiks kaaluda siiski kaitseks ka kõrghaljastust. 16. Rajada müraaiad ja kõrged elupuuhekid selle asemel, et mitte piirata kiirust ja kasutada elektribusse.

Eraisik E.A. Eraisik K.V. Eraisik M.P. Eraisik K.K. Turu tänavalt Julgeks arvata, et raudtee müra kaja Tähtveres väheneks. Praegu on pisike puuderivi jupp garaažidest natuke edasi Tuglase tänava suunas olemas. See võiks jätkuda. Näeksin sellel veel plusse ka rohekoridorina lindude-putukate tarbeks. Võiks ju olla ka mõni õitsev põõsas sekka. Rohelise kordori loomisel kasvaks ka ilu kordades - lehestik varajaks üle raudtee paistvat tööstusmaastikku ja pakuks äsja Vaksali tänava kõrvale rajatud kergliiklusteel liiklejale mõnusa rohelise teekonna.

Tegevuskava 8. peatükis nähakse ette toimingud haljastuse

osakaalu suurendamiseks.

Haljastuse positiivne mõju avaldub eelkõige linnaruumi kvaliteedi üldises parandamises ning mõju müra vähendamisele on tagasihoidlik. Üks rida haljastust ei paranda märkimisväärselt müraolukorda. Suvisel ajal võib teatud positiivne mõju siiski esineda. Tegevuskavas (lk 39) on selgitatud, et müratasemete reaalselt tuntavaks vähendamiseks peab tiheda kõrghaljastuse laius olema vähemalt 20-30 m. Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ (ptk 1.4.) nähakse ette nõuded ja suunised hoonestusega kruntide haljastamiseks. Nõuded ja suunised kehtivad nii krundi uushoonestamisel kui hoone laiendamisel. Nõuete eesmärk on leevendada kliimariske, kujundada esteetiliselt, mikroklimaatiliselt sobiv keskkond, leevendada müra ja tolmu häiringuid ja tagada elurikkus linnas.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 07.05.2024. a korralduse nr 402 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

17. Puude osatähtsuse tõus nn rohealadel. 18. Peale Turu 26 klaasist ärimaja ehitust tekkis Turu tänavale mürakoridor ja kuumasaar.

Kui rakendada ka haljastust kui üht meedet, siis aitab see linnalises keskkonnas leevendada ka ilmastust tingitud ekstreemsusi - kogub vihmavett, kaitseb kuumenemise eest, puhastab õhku. Laia ja Kroonuaia puhul tähendaks see nähtavasti korralike kõnniteede tekkimist, rattateed, ning liikluse ühesuunaliseks muutmist (va. ratastele), nagu varem on olnud - Kroonuaiast üles, Laiast alla. Kindlasti ei ole haljastus võimalik läbivalt, on väga kitsaid lõike, aga. Võru tänaval ühel pool tänavat, kus tegelikult on vähem elumaju, juba on haljastus osaliselt ka tänava ääres, just Riia- Aardla vahel - kuivõrd see ei ole kõige "ülerahvastunum" sõidutänav, siis annaks siin ehk sõiduradu kitsendada, ning selle arvelt rattaradu ning haljastust lisada. Linn võiks välja tuua analüüsid, mille põhjal väidetakse piirkiiruse ja müra seost. Või on plaan tekitada tahtlikult ummikuid, sest küpsemas on kliimaministeeriumi ummikumaks. Lisaks seoses elektribussiga võiks linn välja tuua rohelise analüüsi. Elektri tootmise, akudeks kasutatava liitiumi kaevandamine lapstööjõuga, akude süttimine, remonttööde maksumused, hilisem utiliseerimine - kokkuvõtvalt mis on lõppkokkuvõttes roheline? Palve: Palun tehke koostööd ka TARKÜL-ga, et vajalik info jõuaks korteriühistutesse. Muuseas: Nõuka ajal saadeti koolidesse mingid keskkonnaalased brožüürid, kus olid sees nõuded: koolide ja lasteaedade ümber pidid puud ja põõsad moodustama muruplatsist 50 %, elamute ümbruses 40% ja tööstushoonete ümbruses 20%.

Üldplaneeringu punktis 11.1 on esitatud tänavahaljastuse nõuded, sh on Narva mnt ja Võru tn ette nähtud rajada haljastus. Üldplaneeringu punkti 11.1.6. kohaselt tuleb näidatud tänavahaljastusega tänavatel see tänavate ümberehitamisel või ehitamisel säilitada, uuendada, taasistutada või rajada. Teistel tänavatel tuleb analoogsete tegevuste puhul detailplaneerimisel projekteerimisel iga kord kaaluda tänavahaljastuse rajamise võimalusi. Tegevuskava ei määra konkreetsete piirkondade suhtes rakendatavaid müra vähendamise meetmeid ning müra vähendamisele kaasaaitavaid toiminguid, vaid nimetab üldised meetmed. Konkreetsete probleemidega tegeletakse jooksvalt arvestades tegevuskavas sätestatut. Linnakeskkonnas lubatud sõidukiiruse vähendamise ning mürataseme muutuse vahelist seost on uurinud nt Brink, Mathieu, Rüttener uuringus “Lowering urban speed limits to 30 km/h reduces noise annoyance and shifts exposure–response relationships: Evidence from a field study in Zurich”, 2022 (link 26.04.2024 seisuga: https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S016041202 2005785). Leiti, et sõidukiiruse (30 km/h vs 50 km/h) vähendamisel ilmnesid lisaks müra vähenemisele (1,6-1,7 dB võrra) ka muud positiivsed efektid (turvalisuse suurenemine, üldise häiringu vähenemine). Samas tuleb tagada, et liikluskorraldus ja tänava iseloom soosiks väiksema sõidukiirusega liikumist. Eelnevast tulenevalt tegevuskava ei muudeta, ettepanekutega arvestatakse linna igapäevases töös.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 07.05.2024. a korralduse nr 402 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

Kõrghaljastuse mahavõtmisel peaks nõudma vähemalt selle osalist taastamist. Turu tänavale oleks vaja rohkem haljastust, et vähendada müra ja palavust.

LEHEPUHURID

19. Lehepuhurite kasutamise piiramine. 20. Lehepuhurid ja murutrimmerid elektrilisteks või käigust ära. 21. Murude niitmistiheduse vähendamise ja lehepuhurite mittekasutamine.

Eraisik K.K. Turu tänavalt Eraisik K.V. Eraisik M.P. Autodest tugevam müra ja töötatakse elumajade vahetus lähedused ja mänguväljakutel. Lastega pidime pidevalt hommikuti mänguväljakutelt ära minema, sest tuldi lehepuhuritega pläristama ja tolmu üles keerutama, hiljem loobusimegi mänguväljakutel käimisest. Lehepuhurid ja murutrimmerid elektrilisteks või käigust ära. Näide, TÜ spordika juures trimmerdatakse tunde ja tunde, puhuriga samamoodi, mis häirib kogu piirkonda, kuna siin on kõlakoda. On olemas vikatid, on olemas luuad/harjad - ja võtame need tagasi. Ma ei näe, et siin oleks kuigi palju ajalist või füüsilist võitu, arvestades, et vastavad masinad on ka head üldfüüsilist vormi nõudvad. Linn võiks Tallinnast veel sammu kaugemale minna ja üldiselt lehepuhurid ära keelata. Muru kõrguse nõude muutmine aitaks kaasa ka sellele, et suvisel ei toimuks üle linna kogu aeg paanilisi muru niitmisi. Vähendab Annelinnas oluliselt müra.

Tegevuskavas (p 8.5) on heakorratööde teostamisega kaasneva mürahäiringu vähendamise osas välja toodud, et linna poolt korraldatavate heakorra tööde puhul juba lähtutakse müra vähendamise põhimõtetest (vaiksemate seadmete valimine, tööde teostamiseks sobiva kellaaja valimine). Linnavalitsus on piiranud linna hooldatavatel aladel lehepuhurite kasutust. Bensiinimootoriga lehepuhurite kasutamine linna hooldatavatel aladel on lubatud ainult määratletud lehekoristuse perioodil. Tartu ROHEringi projekti raames vähendati linnaparkides niitmistihedust, et taimed saaksid õitseda ja edasi paljuneda. Näiteks I klassi hooldusaladel, kus varem niideti nii sagedasti, et niitmisjääke ei tohtinud jääda, siis praegu niidetakse vaid 1-2 korda suveperioodil. Linnasalus ei niideta kordagi (vaid kõnnitee ääred), samuti Toomemäe järsud nõlvad, kus on erosiooni oht ja õrn varjumuru jäetakse niitmata. Üha enam kasutatakse uute haljastuse projektlahenduste puhul lilleniidu segusid, kus hilisem hooldus ja niitmine vajadus on vaid 1-2 korda vegetatsiooniperioodil. Linn ei pea vajalikuks ega põhjendatuks piirata või keelata bensiinimootoriga lehepuhurite, trimmerite, muruniidukite kasutamist. Viimastel aastatel on hooldustööde tegemisel tekkiva müra kohta esitatud kaebuste arv vähenenud. Linna eeskujul on hakanud teised suuremate haljasalade omanikud (ettevõtjad, korteriühistud jms) teenuse sisseostmisel pöörama üha rohkem tähelepanu hooldustehnika müratasemele. Kasvanud on ka

Lisa Tartu Linnavalitsuse 07.05.2024. a korralduse nr 402 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

teenuse osutajate teadlikkus. Probleemide lahendamisel peab linnavalitsus oluliseks selgitustööd. Heakorraeeskirjas sätestatud rohu lubatud maksimaalne kõrgus on kavas kehtetuks tunnistada, oluline on, et haljasalad oleksid hooldatud, ei võsastuks ja sealt ei leviks umbrohuseemet naaberkinnistutele. Eelnevast tulenevalt tegevuskava ei muudeta, ettepanekutega arvestatakse linna igapäevases töös.

LIIKLUS/KIIRUSE PIIRAMINE

22. Ühtlase sujuva kiirusega auto, olgu selleks siis 40 km/h või 50 km/h teeb vähem müra. 23. Kehtestada tänavatel ühtlane kiiruspiirangu ala.

Eraisik R.R. Eraisik K.V. Kui toppida igale tänavale künnised kuna nendega kaasneb just müra pidurdamisel, kiirendamisel ja näiteks ka ülesõitmisel kui sõidukil on käru taga. Ühe müratekitava elemendina toon välja totaka liikluskorralduse - näide - Jaama tänav - Narva mnt ja Puiesteega lõikumise vahemikus, sama Kroonuaias jne - iga paari meetri tagant on 30 märk - palju mõistlikum oleks kehtestada tänavatel ühtlane kiiruspiirangu ala. Märkidega hakitud alad tähendavad seda, et ei sõideta sujuvalt, vaid toimub pidev kiirendamise tõmblemine.

Tegevuskava tabelites 8.1 ja 8.2 on sujuva liikluse tagamine välja toodud kui üks liikluskorralduse prioriteete. Tegevuskavas on selgitatud, mis tingimustel ja mil määral mõjutab sõidukiiruse muutumine mürataset. Kui liiklus muutub ebaühtlasemaks, võib tõesti teatud piirkondades esineda ka mõningane lokaalne mürataseme suurenemine. Kuna pidev kiirendamine ning suurema kiirusega sõitmine tekitab saastet, müra ja vibratsiooni, mis võib põhjustada kehvema ehituskvaliteedi puhul kõrval asuvatele majadel pragusid, siis rajatakse künniseid ainult ohtlikesse kohtadesse. Samaliigiliste teede ristmikud aitavad kaasa liikluse rahustamisele, sõidukiiruste piiramisele ning ohutuse suurendamisele, teatud kiirendamine künnistest möödumisel on siiski paratamatu. Eelnevast tulenevalt tegevuskava ei muudeta, ettepanekutega arvestatakse linna igapäevases töös.

24. Üldine piirkiirus võiks alla tulla - ka magistraaltänavatel - eriti Narva mnt, Riia, Võru - majad on väga tänavate ääres - võiks olla läbivalt 40km/h.

Eraisik K.V. Eraisik R.K. Eraisik S.J. Eraisik S.H.

Tegevuskava ei määra konkreetseid piirkondade suhtes rakendatavaid meetmeid, vaid üldised meetmed. Liiklusmüra vähendamise meetmed, sh kiiruse alandamine, on määratud tegevuskava 8. peatükis.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 07.05.2024. a korralduse nr 402 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

25. Kus vähegi mõistlikuks peetakse, kiiruse alandamine 50 km/h -> 40 km/h. 26. Rajada "aeglase kulgemise" tänavaid, nagu Tähtvere tänaval plaanis. Loodan, et selliseks saab ka näiteks Karlova algus (Tähe tänav), Kastani, paralleelselt ka Filosoofi ja südalinnas tekiks juurde autovabasid tänavaid. Tähe-Kastani-Filosoofi võiks saada mõnusaks aeglaseks kolmnurgaks. 27. Alandada piirkiirust Riia tänaval: Lõunakeskusest Riia mäeni 40 km/h ja sealt edasi südalinna 30 km/h

Üldine piirkiirus võiks alla tulla - ka magistraaltänavatel - eriti Narva mnt, Riia, Võru - majad on väga tänavate ääres - võiks olla läbivalt 40km/h, kiiremini saab niikuinii harva sõita, arvestades foore ja liiklustihedust. Linnaruumi ümberkujundamine peab toetama müravaesemate liiklusvahendite kasutamist, jalgsi peab olema mugav ja turvaline liikuda, pingid on suureks abiks. Ka rattaga tahaks mugavalt ja kiiresti, turvaliselt liikuda - pigem sõidurajal sõiduteel, kui ühiselt kõnniteel. Kus vähegi mõistlikuks peetakse, kiiruse alandamine 50 km/h -> 40 km/h. Lisab julgust ja mugavust ka ratturina rohkem liikluses osaleda (ratturina mõjub ümbritsev liiklusmüra vaimselt kurnavalt ja hajutab tähelepanu). Ootan pikisilmi, et linnas vähendatakse piirkiiruseid, disainitaks tänavaid psühholoogiliselt kiirust maas hoidma ja arvan, et kõik tänavad ei pea olema kahesuunalised ja ehk mõned tänavad võiks olla suisa kohalikuks liikluseks. Tervitan ka plaani rajada "aeglase kulgemise" tänavaid, nagu Tähtvere tänaval plaanis. Loodan, et selliseks saab ka näiteks Karlova algus (Tähe tänav), Kastani, paralleelselt ka Filosoofi ja südalinnas tekiks juurde autovabasid tänavaid. Tähe-Kastani- Filosoofi võiks saada mõnusaks aeglaseks kolmnurgaks. Olen liigelnud erinevates suuremates linnades, kus selgelt on liiklemine tehtud pisut ebamugavaks ja tänu sellele suured liiklusvood nihkuvad kohtadesse, mis on mõeldud suuremateks voogudeks. Piirkiiruse alandamine vähendaks oluliselt müra ning teeks ka linnaruumi turvalisemaks.

Kuna Tartu linna mürarikkad piirkonnad on peamiselt seotud suure liikluskoormusega tänavatega, on eesmärk piirata liikluskoormuste kasvu ja sõidukiirusi. Piirkiiruse alandamiseks teatud teelõikudel tuleb teostada võimaluste ja mõjude analüüs (rangem kiiruspiirang peab olema liiklejate jaoks piisavat põhjendatud ja arusaadav). Meetmete ja tüüplahenduste rakendatavus Tartu linna suurima müra mõjuga tänavalõikude puhul on toodud tabelis 8-2. Teede rekonstrueerimise raames (sh Riia tn rekonstrueerimine) püütakse luua keskkond, mis soodustab väiksema kiirusega sõitmist. Kui sõiduradade kitsendamine toob kaasa liikluskoormuse ning sõidukiiruse vähenemise, siis väheneb ka müratase. Tartu linnas on alandatud piirkiirust eelkõige koolide ja lasteaedade juures. Paljudes elamurajoonides on kehtestatud piirang 30 km/h ja samaliigiliste ristmike ala, mis omakorda aitavad kaasa ka müra taseme vähendamisele. Väiksem sõidukiirus suurendab ohutust ja kuna prioriteetseimateks on jalakäijad ja kergliiklejaid, siis piirkondades, kus neid liiklejategruppe liigub palju, on ka piirkiirust alandatud. Piirkiiruse vähendamise protsessi käigus hinnatakse alati üldist liiklusohutuse olukorda, vaadatakse liikluskindlustusfondi andmeid, läheduses asuvaid tõmbekeskuseid, kas ülekäigurajad on reguleeritud või reguleerimata ja kas selline muudatus aitab kaasa linnapildi ohutumaks muutmisele ja suurendab kaitset nõrgema liiklejagrupi suhtes. Tartu tänavaruumi põhimõtted on esitatud linna veebilehel https://www.tartu.ee/et/t%C3%A4navaruum#Riia-(2026,- 2027)%20- Liiklusuuringud tehakse enne täpset projektlahendust.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 07.05.2024. a korralduse nr 402 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

Eelnevast tulenevalt tegevuskava ei muudeta, ettepanekutega arvestatakse linna igapäevatöös.

28. Seada kivisillutisega tänavatel kiiruspiirang 15 km/h.

Teen ettepaneku ühe konkreetse meetmena seada kivisillutisega tänavatel kiiruspiirang 15 km/h. Suures pildis väike asi, sest selliseid ajaloolisi tänavalõike ei ole väga palju, kuid nende ääres elavatele või töötavatele inimeste on see oluline, sest kivisillutisega teel on rehvimüra keskeltläbi 10 dB suurem kui asfaltkatte korral [1]. Samal ajal on teada, et kiiruse vähendamine kaks korda vähendab erinevatel andmetel müra 3-4 [2] või 6-8 dB võrra [1]. Teisisõnu, kiirusega 25 km/h kivisillutisel sõitev auto tekitab rohkem müra kui kiirusega 50 km/h asfaltkattel sõitev auto. Lisaks tervise ja elukvaliteedi paranemisele tänu liiklusmüra vähenemisele, väheneks ka vajadus kivisillutise korrashoiuks [3]. [1] W. Gardziejczyk, et al., Noisiness of the Surfaces on Low- Speed Roads, Coatings, 2016, 6, 15; http://doi.org/10.3390/coatings6020015 [2] T. Lahti, Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine, Ökokratt, 2010. https://www.okokratt.ee/myra2010/Keskkonnamyra_raama t.pdf [3] Ülikooli tänava kivisillutis vajab jälle remonti, Postimees, 12.07.2023. https://tartu.postimees.ee/7812779/ulikooli- tanava-kivisillutis-vajab-jalle-remonti

Kõige tundlikumates piirkondades (nt kesklinna kivisillutusega teed, nii olemasolevad kui kavandavad) kaalub linn rangemate kiiruspiirangute kehtestamist teelõigu põhiselt, arvestades liikluskoormust, teekatte seisukorda ning tundlike alade ja objektide lähedust. Viidatud uuringus (W. Gardziejczyk, et al., Noisiness of the Surfaces on Low-Speed Roads, Coatings, 2016, 6, 15) tuuakse välja, et võimalik maksimaalse mürataseme erinevus nn tavapärase asfaltkatte ning sillutuskividega tee (suurte vahedega kivide paigutuse puhul) korral on keskmiselt kuni 7 dB, mis on oluline erinevus. Tihedama kivide paigutuse korral on erinevused väiksemad ning müratase madalam. Ettepanekuga arvestatakse osaliselt, tegevuskava täiendatakse kivisillutisega tänavate osas.

29. Riia, jm tänavate kiirus jätke rahule Eraisik K. Riia, jm tänavate kiirus jätke rahule. Praegu on niigi tipptundidel ummikud kohati linna piirideni. Kui te kavatsete pärssida läbilaskvust veelgi, siis võite arvata, mis edasi saab. Inimesed, kes liiguvad autodega, ei hakka selle pärast jalgsi või bussiga käima. Tohutu hulk inimesi tuleb tööle Tartust

Tartu tänavaruumi põhimõtetega, sh Riia tänava eskiislahendusega, saab tutvuda Tartu linna veebilehel https://www.tartu.ee/et/t%C3%A4navaruum#Riia-(2026,-2027)- Sujuv liikumine mootorsõidukitele tuleb Riia tänaval jätkuvalt tagada, aga see ei ole kaugeltki ainuke tänava funktsioon. Sama oluline on tagada kergliiklejatele võimalikult ohutud

Lisa Tartu Linnavalitsuse 07.05.2024. a korralduse nr 402 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

väljast. Plaanid põhimagistraali nn "rohelise mõtlemise" jm ettekäändel käppida on kohatu. Kes soovib paduvihma ja muu jama korral rattaga sõita saab seda teha neile loodud kohtades. Kellele tekitab müra probleeme, on muid lahendusi, majade korrastamine, müratõkkeseinad jm. Tavainimene selle pärast kannatama ei pea.

liikumiskoridorid. Riia tänava uuendamisega parandatakse kohalike elanike elutingimusi, vähendatakse müra- ja saastetaset ning luuakse paremad liikumisvõimalused jalgratturitele ja jalakäijatele. Eelnevast tulenevalt tegevuskavas mitte arvestada.

30. Politsei võiks ja peaks linnasiseseid piirkiiruseid rohkem kontrollima ja mitte vaid suurtel trassidel, vaid ka väikestel tiheda liiklusega tänavatel. Karlova, Filosoofi, Kastani, kus ma ise igapäevaselt palju liiklen, on 30km/h alad, aga sellest piirangust peab heal juhul kinni 20% autojuhtidest. 31. Politsei pidev kontroll ning karistamine asjatu müra tekitamise tõttu. 32. Meetmed kiirendajate ohjamiseks (nii päeval kui öösel toimub kiirendamist Raatuse, Jaama, Pika tänava piirkonnas), politseilt vastust ei saanud eelmisel kevadel pöördudes.

Eraisik S.J. Eraisik I.R. Riia tänavalt Eraisik R.K. Aga lõpetuseks tõden, et paraku jääb sellest väheks kui ei kohaldata ka piisavat kontrolli. Politsei võiks ja peaks linnasiseseid piirkiiruseid rohkem kontrollima ja mitte vaid suurtel trassidel, vaid ka väikestel tiheda liiklusega tänavatel. Karlova, Filosoofi, Kastani, kus ma ise igapäevaselt palju liiklen, on 30km/h alad, aga sellest piirangust peab heal juhul kinni 20% autojuhtidest. Kurb, aga nii on. Tavalisest tugevam müra soojal ajal mootorrataste ja mürisema tuunitud sõidukite tõttu. (Nn. "neljapäevakud" , kui tuunitud rondid sõidavad mööda Tartu tänavaid ning tekitavad täiesti pikaaegset häirivat müra, ka hilisõhtul ja öösel...) Meetmed kiirendajate ohjamiseks (nii päeval kui öösel toimub kiirendamist Raatuse, Jaama, Pika tänava piirkonnas), politseilt vastust ei saanud eelmisel kevadel pöördudes. Inimeste teadlikkuse tõstmine mürareostusest kui terviseriskist.

Arvestada osaliselt. Liiklusjärelevalvet (sh kaherattaliste mootorsõidukite mürataseme vastavus nõuetele) teostab politsei. Liikluskultuuri tõstmine on pigem üleriiklik küsimus. Üldiselt on linna eesmärk piirata liikluskoormuste kasvu, tagada sujuvam liiklus (eelkõige peatänavatel) ning vähendada ummikuid. Kui sõiduradade kitsendamine toob kaasa liikluskoormuse ning sõidukiiruse vähenemise, siis väheneb ka müratase. Linnavalitsusel puudub seaduslik alus mootorrataste keelamiseks või nende liiklemise piiramiseks Tartus. Tegevuskava eelnõus on kasutatud sõnastust “sõidukiiruste kontroll”. Ettepanekuga arvestatakse osaliselt, tegevuskava peatükis 8.2 täiendatakse sõnastust liiklusjärelevalve tõhustamise osas.

33. Haljastustaskud, kui ka parkimistaskud - minu arust Ujula tänav on hea näide.

Eraisik K.V. Samuti annab aeglasematel tänavatel kiiruse ületamist piirata nii haljastustaskud, kui ka parkimistaskud - minu arust Ujula

Haljastuse ja parkimise läbimõeldud lahendused linnatänaval on üks liikluse rahustamise võtteid, seda kasutatakse üha enam ja teadlikult.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 07.05.2024. a korralduse nr 402 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

tänav on hea näide. Ei ole ammu varasemaid kiirendusvõistlusi kuulnud.

Tegevuskava ei muudeta, ettepanekutega arvestatakse linna igapäevatöös.

MOOTORRATTAD

34. Linnas võiks siiski leida võimaluse kehtestada mootorsõidukitele mürapiirmäär! Ja konkreetselt mõtlen ma siin kahte tüüpi sõidukeid - nn. sääreväristajad, mootorrattad ja üles pimbitud "võidusõiduautod". 35. Müra tekitavad autod (loe: bemmimehed), ent iseäranis mootorrattad (sh tsiklid, võrrid, mopeedid), ei peaks pääsema südalinna 20 km/h alale. Kui lauskeeld ei ole esialgu teostatav, võiks läheneda õhtu ja öö kaitsmisega müra eest (nt sissesõidu keeld ajavahemikus kl 19-- 09). 36. Keelata mootorrataste liiklus ringraja tekkimist soodustavatel sildadel (Rahu ja Vabaduse, samuti Kroonuaia sillal). 37. Vabaduse pst-l oleks liiklus mootorratastele keelatud. 38. Vähendada maanteemüra ja mootorrataste müra Arhitekti tänaval Ilmatsalu ringi ja Viljandi ringi vahelisel lõigul.

Eraisik K.V. Eraisik T.T. Eraisik T.S., Arhitekti tänavalt Eraisik K.K. Turu tänavalt Ja viimasena - linnas võiks siiski leida võimaluse kehtestada mootorsõidukitele mürapiirmäär! Ja konkreetselt mõtlen ma siin kahte tüüpi sõidukeid - nn. sääreväristajad, mootorrattad ja üles pimbitud "võidusõiduautod", mis tekitavad märkimisväärselt suurt müra, ka suure müraga Narva mnt-l näiteks ja on väga häirivad just vaiksematel aegadel. Ning samuti vanemad mopeedautod - absurdne müra. Võiks kaaluda müra piirmäära, elik mootorrattaga vaiksel kiirusel läbi ja sääreväristajad linna ei tule Minugi poolest ei peaks müra tekitavad autod (loe: bemmimehed), ent iseäranis mootorrattad (sh tsiklid, võrrid, mopeedid), üldse pääsema südalinna 20 km/h alale. Kui lauskeeld ei ole esialgu teostatav, võiks läheneda õhtu ja öö kaitsmisega müra eest (nt sissesõidu keeld ajavahemikus kl 19--09). Võib-olla aitaks mootorratturite huvi Tartus märatseda kahandada ka see, kui keelata mootorrataste liiklus ringraja tekkimist soodustavatel sildadel (Rahu ja Vabaduse, samuti Kroonuaia sillal). Hobisõidud ühes kiiruse ning müra piirmääradest üle sõitmisega ei pea toimuma 20, 30 ja 40 km/h alades (mh ka elurajoonides Supilinnas ja Ülejõel, mh vast renoveeritud Ujula tänava sirgel kell 2 öösel).

Tegevuskava aluseks oleva strateegilise mürakaardi koostamisel on muuhulgas arvestatud ka kaherattaliste mootorsõidukite müraga, kuid mürakaart kirjeldab pikaajalist müraolukorda, milles mootorrataste osakaal väga esile ei tule. Samas nõustume, et konkreetsel ajahetkel võib häiriv olla just mootorrataste möödumisel esinev lühiajaline müra. Liiklusjärelevalvet, sh kaherattaliste mootorsõidukite mürataseme vastavust, teostab politsei. Liikluskultuuri tõstmine on üleriiklik küsimus. Linn ei pea võimalikuks ega põhjendatuks mootorrataste keelustamist. Ettepanekuga arvestatakse osaliselt, tegevuskava peatükis 8.2 täiendatakse sõnastust liiklusjärelevalve tõhustamise osas.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 07.05.2024. a korralduse nr 402 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

39. Müraprobleem on mootorrattad ja mopeedid (mopeed-autod) 40. Käsitleda tegevuskavas ka mootorrattaid ja mootorrattureid. Keelata mootorrataste liiklus: 1) kindlasti kogu südalinnas e meie linna 20 km/h alas; 2) samuti kesklinnas nii laialt kui võimalik, aga kindlasti peaks ära lõikama Vabaduse puiestee ja Narva mnt "ringraja" jätkuva lubatavuse.

Vaja on kärmeid ja konkreetseid samme. Vastasel juhul tuleb 2024. suvi Tartu süda- ja kesklinnas veel mürasem kui seda oli 2023. a suvi. Kas auto- ja motopealinn Tartu või Euroopa kultuuripealinn? Samuti rõhutan, et tõenäoliselt on võtmeks see, et ka Vabaduse pst-l oleks liiklus mootorratastele keelatud. Tollel lõigul müraga n-ö märatsemine nt krossitsiklitega häirib mh majandustegevust (lokaalid Emajõel ja Emajõe ääres). Paraku peab siit vaatama ka veidi kaugemale, sest nimetatud asutustes Tartu linna ja Emajõe kalda nautimist takistab Narva mnt-lt kostuv mootorrataste kiirendusmüra. Just see plärisev, tärisev, lörisev. Garaažide ja tankla juures kihutavad ja müristavad nii tsiklimehed kui osad autojuhid (sh paugutavad). reeglipäraselt tsiklite kohtumised (kusagil tankla kandis), kohapeal müristamised ja siis ühiselt ringimüristamised siin piirkonnas (kiirendamised, ühe koha peal ringiratast tuuritamised, paugutamised jne) Asjatu on teha kavas väljatoodud kulutusi teede parandamiseks ja vaiksemate rehvide nõudmiseks, müratõketeks, kui ringi sõidavad mootorrattad, mis tohutult plärisevad. Nii, et võtavad endal tänaval käies kõrvad valutama ja beebi vankris nutma. Ka toas olles ehmatavad lapsed unest üles ja panevad hirmust nutma. Isegi aknad kinni on nii tugev lärm, et tundub nagu maja väriseks. Autod-bussid on järjest vaiksemad, nende vuhin ei sega, väga- väga suur mure on mootorratastega. Teen ettepaneku käsitleda tegevuskavas ka mootorrattaid ja mootorrattureid, mis minu üllatuseks ei ole leidnud eraldi

Lisa Tartu Linnavalitsuse 07.05.2024. a korralduse nr 402 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

mainimist kui keskmisest kõrgema ja järsema müra allikad. Julgen väita, et keskmisest suuremat müra (tihtipeale tahtlikult) tekitava mootorratturi jaoks on mootorratta näol tegemist hobisõidukiga. Hobistid ei pea ilmtingimata saama end välja elada elurajoonides ning vabaõhu- ja kvaliteetaja piirkondades.

ÜMBERSUUNAMINE

41. Ehitada välja ringliiklus ümber Tartu. 42. Ehitada ümber linna Ringtee valmis.

Eraisik x Eraisik R.R Kõigepealt tuleb ehitada välja ringliiklus ümber Tartu, alles siis saab rääkida liikluse/müra vähendamisest Narva mnt-l/mäel. Sama ka Riia tänaval/mnt.-l. Suured "rekkad" sõidavad ju praktiliselt läbi Tartu linna. Müra ei vähene, kui Riia tn.-l muuta autode sõidurajad kitsamaks ja teha selle arvel jalgrattateed, mis on talvel ikkagi lume all (näide Puiestee jne tänavatel), nagu see on olnud sel lumerohkel talvel, mil rattaga liiklejaid on siiski talvel vähe. Ehitada ümber linna Ringtee valmis siis saab ka autosi kesklinnast vähemaks. Raadilt Lõunaka juurde sõitmiseks pole muud varianti kui läbi linna sõita.

Tartu ümbersõitude (nt Idaringtee) väljaehitamine on pikas perspektiivis oluline linnatänavate müra vähendamise meede. Tegevuskava tabelis 8-2 on muuhulgas välja toodud ka Idaringtee rajamine. Tartu Linnavalitsus on aktiivselt osalenud Tartu põhjapoolse ümbersõidu projekteerimise protsessis. Tänase seisuga on valminud Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojekt ja koostamisel on põhiprojekt. Koostöös Transpordiametiga on toimunud projekteerimisega seonduvad koosolekud ja Transpordiamet on korraldanud vajalike maade omandamise. Vabariigi Valitsus kinnitas 05.02.2024 korraldusega nr 25 järgmiseks neljaks aastaks Riigiteede teehoiukava, millega on võimalik tutvuda aadressil https://transpordiamet.ee/teehoiukava. Tuginedes kinnitatud THK 2024-2027 andmetele ei ole rahalisi vahendid põhjapoolse ümbersõidu ehitamiseks nimetatud teehoiukava perioodil planeeritud. Eelnevast tulenevalt tegevuskava ei muudeta.

43. Panustada kõrvalmaanteedele,

neljarealised, et ei peaks sõitma läbi

linna (raskeveokid, turistid, kes

läbisõidul).

Eraisik R.R. Linnas müra on mingil määral normaalne nähtus. Sõiduradade vähendamine ja kitsamaks tegemine aina

Tartu Linnavalitsus on aktiivselt osalenud Tartu põhjapoolse ümbersõidu projekteerimise protsessis, kuid Riigiteede teehoiukavas 2024-2027 ei ole rahalisi vahendid põhjapoolse ümbersõidu ehitamiseks planeeritud.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 07.05.2024. a korralduse nr 402 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

Või siis eraldi mürasummutatud

suurem tee kesklinnast läbi.

suurendab Tartu elanike trotsi (autosid tuleb aina juurde ja eestlased ei ole ühistranspordi meelt). Sellega kaasnevad suuremad ummikud tipptundide ajal, külmade ilmadega suurem õhusaaste ummikute tõttu, närvilisem liiklus jne. Pigem võiks panustada kõrvalmaanteedele, neljarealised, et ei peaks sõitma läbi linna (raskeveokid, turistid, kes läbisõidul). Või siis eraldi mürasummutatud suurem tee kesklinnast läbi. Mis juhtuks, kui näiteks Tallinnas põhitänavatel järgmisest aasta võtta ära mitu sõidurada ja jätta ainult üks igasse suunda. Arvan, et paljud autojuhid väldiksid kesklinna, kui oleks võimalus läbida linn suuremal kiirusel ja kiiremini kõrvalmaanteedpidi.

Kõrvalmaanteede neljarealiseks rajamine on Transpordiameti vastutusalas. Mõeldav ei ole mürasummutatud tee ega müratõkkeseinte planeerimine kesklinna. Liiklusmüra saab vähendada liikluskiiruse piirangutega ja muude liiklust rahustavate võtetega, ka kiirendus- pidurdusvajaduse vähendamisega nt fooride roheline laine jms. Eelnevast tulenevalt tegevuskavas mitte arvestada.

44. Alustada linna struktuuri ümberkujundamisest. Tõmbekeskused tuleb edasisel planeerimisel hajutada linna ülejäänud servadesse. Nt pole linna põhjaosas ühtegi ehituskauplust. Oluliste teenuste hajutatus linnaservadesse. 45. Koheselt lõpetada Lõunakeskuse laiendamiseks ehituslubade andmine ning selle asemel pakkuda võimalusi ehitus- ja muude kaupluste rajamiseks rohkem mujale linnaservadesse (eeskätt suurimate maanteede nagu Narva, Jõgeva ja Räpina lähedusse), et need oleks ligipääsetavad väljaspool Tartut elavatele inimestele ilma autoga linna läbimata.

Eraisik x Arvestada tuleb, et linn pole ainult linnainimeste elukohaks, vaid Tartusse on koondunud terve Lõuna-Eesti jaoks olulised või lausa elutähtsad avalikud teenused. Nt asub Tartus Lõuna- Eesti suurim haigla, Politsei- ja Piirivalveameti teenindusbüroo, pankade teeninduspunktid ja samuti ka nt suurimad ehituspoed Lõuna-Eestis. Need on vajalikud mitte ainult linnaelanikele, vaid ka väljaspool Tartut elavate inimestele. Samas on ülimalt kahetsusväärselt koondunud need asutused reeglina linna lõunaserva - nii Maarjamõisa kliinik kui Politsei- ja Piirivalveamet asuvad Riia maantee lõpus, seal ümbruses asuvad ka enamik linna ehituskauplustest (Tevo, K-Rauta, Bauhof, Decora, väljaspool seda piirkonda on ainult Espak ja Ehituse ABC). Seal asub ka suurim viga Tartu linnaplaneerimises - Lõunakeskus. Samas on see piirkond ilma linna läbimata ligipääsetav vaid lõuna suunalt (Valga, Viljandi ja Võru maanteelt, mööndustega ka Tallinna maanteelt). Põhja, kirde ja kagu suunast (Jõgeva, Jõhvi ja Räpina maanteelt) on sellesse piirkonda jõudmiseks paratamatult vaja läbida linn, sh Riia maantee. Sellest

Linna planeerimine toimub üld- ja detailplaneeringute alusel. Linn on planeerinud äri- ja tootmismaid muuhulgas ka linna põhjaossa, Ravila ja Jaamamõisa piirkonda ja loonud eeldused maa sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Linna piirile on kavandanud ärimaid ka Tartu vald ja Kambja vald. Kas ja kuhu ehituspoode ehitatakse, omavalitsus reguleerida ei saa. Linn on kavandanud avalikke teenuseid pakkuvaid hooneid (nn riigimaja, politseimaja) nii kesklinna kui ka Annelinna. Eelnevast tulenevalt tegevuskavas mitte arvestada.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 07.05.2024. a korralduse nr 402 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

tekivadki probleemid nii müra kui muu autoliiklusega kaasneva osas (ummikud jne). Kusjuures lahenduseks ei ole see palju räägitud Tartu ringtee väljaehitamine! See võib küll probleemi pisut leevendada, kuid probleem on selles, et need ülal loetletud olulised tõmbekeskused on linnas koondatud selle lõunaossa ja vastavalt on just sinna piirkonda vaja väga paljudel väljaspool linna elavatel inimestel autoga sõita. Sellised tõmbekeskused tuleb edasisel planeerimisel hajutada linna ülejäänud servadesse. Nt pole linna põhjaosas ühtegi ehituskauplust. Kahjuks pole realiseerunud ka plaan rajada linna põhjaserva nn Põhjakeskus, selle asemel jätkab vohamist ja kasvamist see Tartu linna suurim planeeringualane möödalask - Lõunakeskus. Tingimata tuleb koheselt lõpetada Lõunakeskuse laiendamiseks ehituslubade andmine ning selle asemel pakkuda võimalusi ehitus- ja muude kaupluste rajamiseks rohkem mujale linnaservadesse (eeskätt suurimate maanteede nagu Narva, Jõgeva ja Räpina lähedusse), et need oleks ligipääsetavad väljaspool Tartut elavatele inimestele ilma autoga linna läbimata. Oluliste teenuste hajutatus linnaservadesse on see märksõna, mis aitaks vähendada linnas liiklusmüra palju rohkem kui igasugu piirangud linnasiseselt. Kujutagem nt ette, et Lõunakeskuse laienemise asemel oleks tekkinud linna põhjaserva kuskile sinna Narva maanteele Grossi poe lähedale Põhjakeskus, mis pakuks sarnaseid teenuseid Lõunakeskusega ning sealkandis oleks ka mõned suuremad ehituspoed. Julgen väita, et juba seeläbi oleks autoliiklust kasvõi Riia maanteel oluliselt vähem kui praegu. Igasugu kohvikud, restoranid jms, mis kesklinnas asuvad, ei ole väljaspool linna elavatele isikutele eluks vajalikud ja sellepärast sõidetakse linna üliharva. Aga eelnevalt nimetatud teenused seda on ning sealt tulebki väljaspool linna elavate inimeste poolt tekitatud põhiline

Lisa Tartu Linnavalitsuse 07.05.2024. a korralduse nr 402 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

liikluskoormus linnale. Seega müra ja muude probleemide vähendamiseks tuleb lõpetada linna lõunaosas avalike teenuste laiendamine ning planeerida neid rohkem muudesse linnaservadesse, kuni need on linnaservades piisavalt tasakaalus ning Lõunakeskuse domineerimine lõppenud.

46. Puiestee tänavalt rekade ümbersuunamine (see eeldab ilmselt uue ringtee ehitamist?).

Eraisik R.K. Puiestee tänavalt rekade ümbersuunamine (see eeldab ilmselt uue ringtee ehitamist?). Ohtlik kihutamine õhtuti, lisaks tugev müra- ja tolmureostus,

Idaringtee väljaehitamine on pikas perspektiivis kindlasti oluline linnatänavate, sh Puiestee tn, müra vähendamise meede. Tegevuskava tabelis 8-2 on muuhulgas välja toodud ka Idaringtee rajamine. Tartu Linnavalitsus on aktiivselt osalenud Tartu põhjapoolse ümbersõidu projekteerimise protsessis. Tänase seisuga on valminud Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojekt ja koostamisel on põhiprojekt. Koostöös Transpordiametiga on toimunud projekteerimisega seonduvad koosolekud ja transpordiamet on korraldanud vajalike maade omandamise. Vabariigi Valitsus kinnitas 05.02.2024 korraldusega nr 25 järgmiseks neljaks aastaks Riigiteede teehoiukava, millega on võimalik tutvuda aadressil https://transpordiamet.ee/teehoiukava. Tuginedes kinnitatud THK 2024-2027 andmetele ei ole rahalisi vahendid põhjapoolse ümbersõidu ehitamiseks nimetatud teehoiukava perioodil planeeritud. Seni Puiestee tn müra vähendamise meetmed tabelis 8-2. Liikluskoormuste vähendamine – lähiaastatel realistlik, 2024. a valmib Põhja pst/Muuseumi tn, mis pakub alternatiivset võimalust (eelkõige põhja-ida suunaliseks) liiklemiseks, pikemas perspektiivis võib tänava liikluskoormust vähendada ka Idaringtee rajamine.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 07.05.2024. a korralduse nr 402 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

Eelnevast tulenevalt tegevuskavas mitte arvestada.

47. Suured veosed suunata Lehola tänava kaudu otse linna ringteele. Veod raudtee kaudu.

47. Eraisik I.R. Riia tänavalt Viljasalve (Tartu Mill) teenindavad veokid, eriti juulis- augustis. Maja ja riiulid värisevad pidevalt neil suvekuudel.

Tartu Mill ASi veokid liiguvad praegu päevasel ajal Lehola tänava kaudu, öisel ajal Riia tänava kaudu, sest Lehola tänavas on öisel ajal järelhaagisega liikumist piiratud (Ravila tänaval sissesõidukeeld). Lehola ja Väike kaar tn on müratundlikumad piirkonnad kui Riia tn, mis on magistraaltänav. AS Operail kasutab vedudeks Riia tänavat kui magistraali (LV poolt sissesõiduluba liikluskeelualale, Raudtee tänavale, et oma territooriumilt pääseda Riia tänavale). Eelnevast tulenevalt tegevuskavas mitte arvestada.

BUSSID

48. Tasuta bussid. Eraisik V.K. Siis inimesed kasutaks kesklinna sõitmiseks vähem autosid.

Tartu linn ei pea võimalikuks, et ühistransport saaks olla tasuta.

Viimastel aastatel on olnud kulude proportsiooniks 1/3. See

tähendab, et 33% kuludest on kaetud piletituluga, ülejäänu on

olnud linnapoolne panus. Alates gaasi hinna tõusust Ukraina sõja

tõttu on see proportsioon muutunud, nüüd on piletitulust saadav

osa 25%. Linn panustab igapäevaselt, et teenus oleks kvaliteetne.

Eelnevast tulenevalt tegevuskavas mitte arvestada.

49. Elektrimootoriga bussid Eraisik I.R. Riia tänavalt Väheneks müra bussipeatuses Riia tn maja ees

Tartu linn on olnud alati eesrindlik uudsetes lahendustes. Kehtiv leping kehtib 2029. a suveni ja sinnamaani muutusi bussipargis ei ole. Juba praegu tehakse tööd selle nimel, et alates 2029. a esimesest juulist kasutusse tulevad uued bussid saavad olema keskkonnasõbraliku energia lahendusega. Ka tänane gaasilahendus on hoopis keskkonnasõbralikum, kui diisel. Eelnevast tulenevalt tegevuskavas mitte arvestada.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 07.05.2024. a korralduse nr 402 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

50. Ainult ühistranspordi propageerimisest ei piisa, liinivõrk peab toimima. Praegu ei ole linnaosad ühendatud.

Eraisik K.K. Turu tänavalt Ühistranspordi propageerimine ei toimu, kui linnaosad ei ole ühendatud kiirete ja mugavate (ilma ümberistumisteta) bussiühendustega. linnaosad ei ole ühendatud kiirete ja mugavate (ilma ümberistumisteta) ühendustega. Eriti Karlova-Tammelinn, Karlova-Maarjamõisa. - väljumiste vahed on liiga suured, üle 15 min vahed oli veel kasutatav, aga siis muudeti 20 min, mida on liiga palju ja bussid käivad Karlovast liiga harva. - erinevad bussiliinid väljuvad samast peatusest samal ajal ja siis on pikk vahe. Täiesti elulised näited on, et mina ei saa bussiga tööle (Karlova-Maarjamõisa), abikaasa lasteaia juurest tööle (Ropka-Annelinn), laps trenni (Karlova-Tammelinn) ja sõidame ja sõidutamegi nüüd autoga.

Tegevuskava 8. peatükis nähakse müra vähendamise meetmete hulgas ette ka ühistranspordi jätkuvat arendamist ja selle laiema kasutuse soosimist. Liinivõrk muutus Tartu linnas alates 01.07.2019. Uus liinivõrk on loodud kompromissina, et teenindada olemasoleva ressursiga võimalikult palju kodanikke. Nõustume, et busside ühendussagedus peaks olema tihedam, kui antud olukorras pole linnal selleks vahendeid. Eelistatud on olukord, kus erinevate linnaosade ühendused oleksid paremad, kuid praegust ressursi kasutades pole see paraku võimalik.

Tegevuskava ei muudeta, ettepanekutega arvestatakse linna igapäevatöös.

51. Tallinna liinibussid suunata liiklema Jakobi mäe ja Tähtvere kaudu, ehk kõige otsemat teed pidi.

Eraisik I.R. Riia tänavalt Kiirust pole mõtet vähendada, sest fooridega ristmikke on nagunii palju. Sõidu alustamise müra ära ei kao.

Jakobi mäel on üldiselt bussiliiklus keelatud. Peamiseks põhjuseks

on Supilinna elamute vundamendid, mis asuvad pehmel pinnasel.

Suured sõidukid panevad majad värisema. Teine põhjus on müra.

Erandiks on Lux Ekspressi bussid, mis teenindavad Tallinna lennujaama. See on olnud Tartu linna soov, et tartlastel oleks mugav viis saada lennujaama. Jakobi tänava kasutus on vastutulek lennujaama peatuse teenindamise eest. Võimalikke mõjusid (nt müra, vibratsioon) silmas pidades on bussiliikluse osas eelistatumaks lahenduseks Riia tn kasutamine. Eelnevast tulenevalt tegevuskavas mitte arvestada.

VARIKU VIADUKT

52. Teostada müra kontrollmõõtmised Eraisik R.K. Tammelehe tn Eraisik M.K. Kesa tn

Tegevuskava tugineb 2022. aastal valminud Tartu linna strateegilise mürakaardi tulemustele ning mürakaardi ning ka

Lisa Tartu Linnavalitsuse 07.05.2024. a korralduse nr 402 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

Tammelinna lõpus Tammelehe

tänaval, kus lähedal kulgevad Tallinn-

Tartu-Võru maantee viadukt üle

raudtee kui ka raudtee ise.

53. Paigaldada Variku viaduktile ja

pealesõitudele müratõkked

(analoogsed nagu Ihaste sillal). Samuti

oleks abi täiendavast kiirusepiirangust

Variku viaduktil.

Kuna viadukt ja maantee on

Maanteeameti hallata, siis oleks

linnavalitsuse vastav intensiivne

survestamine väga asjakohane, sest

muidu ei toimu mingeid olukorda

parandavaid tegevusi.

Minu koduaeda kostub vali autoliikluse müra. Elan Tammelinna lõpus Tammelehe tn ja minu maja lähedalt kulgeb nii Tallinn-Tartu-Võru maantee viadukt üle raudtee kui ka raudtee ise. Mürakaardil on minu kinnistu rohelistes värvides, aga tegelikult on mul pikemat aega olnud mõttes paluda siin kandis teha uued müra kontrollmõõtmised, et veenduda, kas liiklusest tulev müra ka piirnormidesse jääb. Ja täpselt nii, nagu ka tegevuskavas kirjas, probleem polegi rongides, vaid just sadades autodes, mis viadukti iga päev ületavad. Tegevuskavaga tutvudes sain aru, et kontrollmõõtmist on tõepoolest võimalik taotleda. Kas selleks piisab ainult minu soovist või peaks kaebusi siin kandis olema rohkem? Juba 2018 a. ettepanekutes linnavalitsusele oli keskkonnamüra vähendamiseks kirjas, et tuleks ettepaneku asjakohasus on käesolevaks ajaks saanud tunduvalt põhjendatumaks. Käesoleval ajal on liiklus viaduktil kordades kasvanud ja müratase mitmekordistunud. 2022. aastal toimus mürataseme mõõtmine. Aparaadid registreerisid müra ka meie maja rõdult ja aiast (Tartu, Kesa tn). Mõõtmine toimus paraku sel ajal, kui remonditi ringteed. Liiklusintensiivsus oli oluliselt madalam ja autode kiirus viaduktil oli aeglasem kui praegu. Seega ei vasta tulemused kuidagi tegelikule müratasemele. Viaduktil on päeval katkematu autovool. Öösel sõidavad suure kiirusega ja müraga rekkad. Kiirusepiirang on viaduktil 70 km/tunnis. Sellest ei pea rõhuv enamus kinni. Viadukti remondi ajal oli kiirusepiirang 50 km/h. Müratase langes tuntavalt. Müra aitaks alandada viadukti piiretele müratõkete seadmine, mis takistaks heli levikut (nagu Ihaste sillal). Kuna viadukt ja maantee on Maanteeameti hallata, siis oleks linnavalitsuse vastav intensiivne survestamine väga

varasemate uuringute (2017. a Tartu mürakaart) kohaselt ei ole antud piirkonnas tegemist norme ületava müratasemega. Kuna tegemist on riigiteega, mille valdaja on Transpordiamet, on müratõkkeseina vajaduse hindamine ja paigaldamine Transpordiameti pädevuses. Samas ka Transpordiamet lähtub müratõkete vajaduse hindamisel piirväärtuse ületamisest. Transpordiameti poolt tellitud teede projekteerimise raames hinnatakse reeglina ka müra vähendamise meetmete vajadust, kuid antud piirkonnas on seni müra normtasemed olnud tagatud. Nt Tartu läänepoolse ümbersõidu Riia ristmiku ja Viljandi mnt ristmiku vahelises lõigus on Transpordiamet kavandanud müratõkkeseinad, kuna eluhooned asuvad teele oluliselt lähemal. Müratõkkemeetmeid ei kavandata üldjuhul piirkondades, kus müra normtasemed on tagatud (kuigi on selge, et häiringud võivad siiski esineda), kuna keeruline on põhjendada meetmete kavandamiseks konkreetse rahalise investeeringu tegemist. Võimalik, et leidub ka teisi piirkondi, kus olukord on kriitilisem ning investeeringu tegemine müra vähendamise meetmete rakendamiseks on selgemalt põhjendatud. Arvestada osaliselt, tegevuskava sõnastust täiendada ja tegevuskava perioodil näha ette liiklusmüra kontrollmõõtmised. Lähtuvalt tulemustest kavandatakse edasisi samme.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 07.05.2024. a korralduse nr 402 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

asjakohane, sest muidu ei toimu mingeid olukorda parandavaid tegevusi.

ÜKSIKOBJEKTID ja muu

54. Väike-Kaar tänava alguses ei ole probleem üldse mitte raudtees vaid auto- ja traktoribaasis, mis asub Väike- Kaar 4 vastas. 55. Kastani tn 181 ja Kase põik nurgal raudtee ja kergliiklustee vahel asub Tänavapuhastuse kasutuses olev linna kaarhall, mis tekitab häirivat müra. 56. Võru tn 55F-Sõbrakeskuses Kastani tn poolne ventilatsioon töötab 24/7 ja tekitab müra, eriti ebameeldiv on see öösel.

Eraisik Väike-Kaare tänavalt Eraisik A.T. Väike-Kaare tn auto- ja traktoribaasi müra häirib. Kastani tn 181 ja Kase põik nurga toimub tänavapuhastuse ettevõtte poolt prügi ümberladustamine. Kui prügi on ladustatud, siis toimub masinate survepesuga pesemine. Kogu selle tegevuse ajal masinad töötavad ja teadagi on see müra tugevam tavalisest liiklus-mürast. Vesi ja prügi koos moodustavad porise ala, mis kuivades on tolmu allikas. See olukord pole meeldiv elanikele ja kergliiklusteel liiklejatele. Ventilatsiooni müra on häiriv ja olukord vajab muutmist.

Tegemist on üksikobjektide põhjustatud müraga. Tegevuskava annab hinnangu piirkonna suuremate müraallikate poolt tekitatava müra piiramiseks ning kõrge tasemega mürast mõjutatud inimeste arvu vähendamiseks. Tegevuskavas ei käsitleta detailselt üksikuid lokaalseid mürakaebusi nagu töökeskkonna müra, hoonete ventilatsiooniseadmed, heakorratööd konkreetsetes piirkondades või teehooldusmasinad). Üksikjuhtumitega kaasnevate müraprobleemide lahendamisel tuleb järgida tavaprotseduuri, milleks on kaebuse esitamine Terviseametile, kontrollmõõtmiste teostamine ning vajadusel ettekirjutuse koostamine ning müra vähendamise meetmete rakendamine. Edastame ettepanekud koos saatja kontaktidega Terviseametile kontrollimiseks. Kastani tn 181 ja Kase põik nurgal tegutseval Tänavapuhastuse ettevõttel on plaanis lähiajal nimetatud asukohast/rendipinnalt ära kolida. Eelnevast tulenevalt tegevuskavas mitte arvestada.

57. Müratõkkesein Riia tänava äärde.

Eraisik I.R. Riia tänavalt Pidev tugev müra Tartus Riia tänaval

Riia tänava müra vähendamise meetmed ja nende rakendatavus on toodud tegevuskava tabelis 8-2. Müratõkkeseina rajamist on kaalutud, kui müratõkkeseina planeerimine Riia tänavale ei ole mõeldav.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 07.05.2024. a korralduse nr 402 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

Tartu tänavaruumi põhimõtted on esitatud linna veebilehel https://www.tartu.ee/et/t%C3%A4navaruum#Riia-(2026,- 2027)%20- Eelnevast tulenevalt tegevuskavas mitte arvestada.

58. Palun jätkata Autovabaduse puiestee projektiga ja leida täiendavaid võimalusi linnas jalakäijate alade (ajutiseks) laiendamiseks.

Eraisik R.K. Inimeste hoiakute muutumine võtab küll aega, kuid tasub olla järjepidev ning üks hetk muutub uueks normaalsuseks ja autojuhid ei tunne enam end nii ahistatult :)

Tartu Linnavalitsusel on plaanis Autovabaduse puiestee projektiga jätkata. Ka SÜKU ehk Vanemuise tn 1 krundi ja lähiala detailplaneering näeb ette kesklinna ja Vabaduse pst muutumist jalakäijasõbralikumaks. Eelnevast tulenevalt tegevuskava ei muudeta, ettepanekutega arvestatakse linna igapäevases töös.

59. Reeglid-nõuded ehitustegevusele elamupiirkonnas.

Eraisik R.K. Nt Jaama 52 ehitus on toimunud ka nädalavahetusel kl 8, mis võiks olla keelatud, sest inimestel on vaja mürast pausi ja puhkust. Määrata konkreetsed lubatud kellaajavahemikud mürarikasteks tegevusteks.

Ehitustegevusega seotud müra piirnormid on reguleeritud Keskkonnaministri määrusega https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1270/5202/0002/KKM_m29 _lisa1.pdf# Konkreetsed keelatud ajavahemikud öisele mürale on reguleeritud ka korrakaitseseaduses. Tegevuskavas ei saa ehitustegevusele täiendavaid piiranguid seada. Eelnevast tulenevalt tegevuskavas mitte arvestada.

60. Kas mürakaardi koostamisel on võetud arvesse valitsevate tuulte suunda ja maapinna reljeefi ning olemasolevaid suuri komplekse, mis talitlevad müratõkkena, skeemi põhjal sellest justkui aru ei saa (vabandust - ei jõua kogu eksperttööd läbi lugeda).

Eraisik A.P. Toon näiteks enda kortermaja Tõrvandis, kus lääne poolt kandus kaubarongide raudteemüra pidevalt korterisse, samas kui Petseri raudteelt, mis on linnulennult vaid 1 km kaugusel, kostis omal ajal kaubarongide liikumisest parimal juhul vaid metallosade kõlksumist, mürafooni üliharva. Ka nüüd on

Mürakaartide koostamise metoodika on täpsemalt lahti kirjutatud 2022. a valminud Tartu linna välisõhu strateegilise mürakaardi seletuskirjas (ELLE OÜ). https://tartu.ee/et/uurimused/murakaardi-ajakohastamine- 2022

Lisa Tartu Linnavalitsuse 07.05.2024. a korralduse nr 402 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

vaatamata majadest tõketele pigem kuulda uue ringtee Tartupoolne müra kui idas asuva Võru mnt liiklusvoog.

Müra hajumise hindamine toimus modelleerimise teel. Müra

modelleerimiseks kasutati Wölfel Messsysteme Software GmbH

& Co väljatöötatud müra hindamise tarkvara IMMI 2021, mis

vastab direktiivi 2002/49/EÜ ja selle lisa II muutva direktiivi (EL)

2021/1226 nõuetele ning võimaldab teha arvutusi strateegilisele

mürakaardile ettenähtud mahus. IMMI sisaldab CNOSSOS-EU

arvutusmeetodit.

Arvutuste teostamiseks koostati kolmemõõtmeline

maastikumudel. Arvutuste teostamisel arvestatakse keskmisest

olukorrast mõnevõrra ebasoodsamate meteoroloogiliste

tingimustega ehk müra levikut soodustavate tingimustega (nt

müra levikut soodustav tuul samaaegselt igas suunas) ning aasta

keskmise ööpäevase liikluskoormusega.

Eelnevast tulenevalt tegevuskavas mitte arvestada.

61. Lisada tegevuskavva teadaolevate koht-müraallikate kiht: asukohad, põhjustaja, häiringu senine kestvus, otseselt mõjutatud elanike arv ja mis on LV plaan müra vähendamise mõjutamiseks. 62. Kõikidele suurematele ja püsivamatele müraallikatele teha kohustus paigaldada nende kulul krundi piirile, kus on eeldatav vaiksem ala - nt elamurajoonide suunas püsivad müramõõdikud, mis edastavad avaandmeid linnale, kogukonnale ja kõikidele huvitatud osapooltele. Selle abil kontrollitaks, et müraallika territooriumilt väljuv müra tase ei ületa

Eraisik J.L. Keskkonnamüra kaart ja tegevuskava näib olevat sisult keskendunud ühele müraallikale: liiklus. Samas on mitmeid keskkonnamüra kohtallikad, mis võivad olla niisama või enamgi häirivad, pikaajalised ja tervist kahjustavad: näiteks ventilatsioonisüsteemid, tootmisseadmed, elektri alajaamad, mille osas on varasemalt tehtud kaebusi, aga kuna inimestel pole suurt lootust, et midagi tehtaks siis korduvteateid ei tehta ja linnavalitsusel võib jääda mulje, et probleemi pole.

Müra vähendamise tegevuskava koostamise kohustus ja nõuded tulenevad atmosfääriõhu kaitse seadusest. Tegevuskava annab hinnangu piirkonna suuremate müraallikate poolt tekitatava müra piiramiseks ning kõrge tasemega mürast mõjutatud inimeste arvu vähendamiseks. Tegevuskavas ei käsitleta detailselt üksikuid lokaalseid mürakaebusi: nt hoonete ventilatsiooniseadmed, soojuspumbad, heakorratööd konkreetsetes piirkondades (sh lehepuhurid ja teehooldusmasinad), muru niitmine, naabrite tekitatud müra, avaliku korra rikkumised, töökeskkonna müra. Samuti ei hõlma uuring aasta jooksul lühiajaliselt või ajutiselt töötavaid ning pistelisi häiringuid põhjustavaid müraallikaid. Üksikjuhtumitega kaasnevate müraprobleemide lahendamisel tuleb järgida tavaprotseduuri: kaebuse esitamine Terviseametile, kontrollmõõtmiste teostamine ning vajadusel ettekirjutuse koostamine ning müra vähendamise meetmete rakendamine.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 07.05.2024. a korralduse nr 402 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

normatiive. See oleks ka müraallika huvides - sellega saaksid nad näidata, et müra ei ületa normatiive. 63. Linnavalitsuse mürakaardile lisada kohtmüra mõõdikute näitajate aegread.

Iga objekti puhul pidevseire teostamiseks mõõteseadmete paigaldamine ei ole majanduslikult mõistlik ja puudub ka praktiline vajadus. Korrektselt läbi viidud mõõtmiste teel saab vajaliku info kätte ka lühemaajaliste mõõtmistega. Üksikobjektide (sh hoonete tehnoseadmed) põhjustatud müra piiramise meetmed on esitatud tegevuskava lk 41 punktis 8. Riiklikku järelevalvet välisõhus leviva müra üle teostab Terviseamet. Eelnevast tulenevalt tegevuskavas mitte arvestada.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 07.05.2024. a korralduse nr 402 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

1

9

8

7

4

5

10

13

2

3

6

14

11

12

15

16

17

18

19

20

21

22

23

24

21A

25

26

27

28

29

Mõõtkava

0 0,25 0,5 1 1,5

km

vaikne ala

potentsiaalne vaikne ala

Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2024-2028

Lisa 2. Vaiksete alade kaart

Vaiksete alade kaardi koostamisel lähtuti Tartu linna üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbest ja Tartu linna

välisõhu strateegilise mürakaardi (ELLE, 2022) kohasest päeva-õhtu-öö müraindikaatori Lden väärtusest

Versioon: 30.05.2024

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA

VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

Tartu 2024

3

Sisukord KOKKUVÕTE ......................................................................................................................................... 5

1. ÜLDINFORMATSIOON ...................................................................................................................... 7

2. UURITAVA PIIRKONNA JA MÜRAALLIKATE KIRJELDUS .................................................................... 9

2.1. Tartu linn ................................................................................................................................... 9

2.2. Autoliiklus ................................................................................................................................ 10

2.3. Raudteeliiklus .......................................................................................................................... 11

2.4. Tööstusalad ............................................................................................................................. 12

3. ÕIGUSLIKU RAAMISTIKU KIRJELDUS .............................................................................................. 13

3.1. Euroopa Komisjonile esitatava strateegilise mürakaardi müraindikaatorid........................... 13

3.2. Siseriiklikud müraindikaatorid ja normtasemed ..................................................................... 13

4. ÜLEVAADE TARTU LINNA MÜRAOLUKORRAST .............................................................................. 16

4.1. Müra kaardistamise tulemused .............................................................................................. 16

4.2. Strateegilise mürakaardi kohased mürarikkad piirkonnad Tartu linnas ................................. 18

4.3. Ülevaade müraalastest kaebustest Tartu linnas ..................................................................... 19

5. VARASEMAD MÜRAUURINGUD JA MÜRAKAITSEMEETMED ......................................................... 21

6. VAIKSED ALAD ................................................................................................................................ 25

7. PIKAAJALINE STRATEEGIA .............................................................................................................. 32

8. KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE MEETMED .............................................................................. 35

8.1. Müra vähendamise meetmete väljatöötamise üldised põhimõtted ...................................... 35

8.2. Järgmise viie aasta jooksul kavandatavate müra vähendamise meetmete kirjeldus ............. 36

8.3. Ülevaade müra vähendavate meetmete efektiivsusest ja rakendatavusest .......................... 44

8.4. Müra kahjuliku mõju vähendamine ........................................................................................ 51

9. AVALIKKUSEGA KONSULTEERIMINE .............................................................................................. 53

10. KASUTATUD MATERJALID ............................................................................................................ 54

11. LISAD ............................................................................................................................................ 55

Lisa 1. Avalikustamise dokumendid ............................................................................................... 55

Lisa 2. Vaiksete alade kaart ............................................................................................................ 55

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

5

Kokkuvõte Keskkonnamüra vähendamise tegevuskava on arengudokument, mis kirjeldab meetmeid, mida on võimalik rakendada keskkonnamüra tekke ja leviku vähendamiseks Tartu linnas. Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava põhineb 2022. aastal valminud Tartu linna välisõhu strateegilisel mürakaardil (Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, 2022) ( [1]. Tegevuskava koostatakse aastaid 2024-2028 silmas pidades, kuid mitmed meetmed on juba rakendamisel. Tegevuskava eesmärk on leida optimaalsed meetmed, vähendamaks keskkonnamürast tingitud kahjulikke mõjusid (ja mürahäiringut) eelkõige seal, kus müra mõju ning mürast mõjutatud inimeste arv on suur. Vaiksetes piirkondades on eesmärgiks mürataseme suurenemise vältimine.

Müra vähendamise tegevuskava koostamise nõue tuleneb Euroopa Liidu liikmelisusest, liikmesriigina on Eesti kohustatud iga 5 aasta järel esitama välisõhu strateegilisi mürakaarte ning müra vähendamise tegevuskava peamiste riigi territooriumil asuvate müraallikate kohta. Vastav nõue on liikmesriikidele esitatud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega seotud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 2002/49/EÜ, 25. juunist 2002 [2].

Tegevuskavas esitatakse müra ja selle mõju vähendamiseks kavandatud abinõude loetelu, abinõude maksumus (vastava info olemasolu korral), abinõude rakendajad, rakendamise tähtajad ning muud nõuetele vastavad andmed. Tegevuskava vaadatakse üle vähemalt iga viie aasta tagant pärast valmimise kuupäeva. Kui olemasolev müraolukord on põhjalikult muutunud, tehakse tegevuskavasse muudatused.

Müra vähendamise meetmete väljatöötamisel tuleb keskenduda eelkõige nendele meetmetele, mida linn saab otseselt kehtestada, ellu viia või reguleerida. Meetmete kavandamisel tuleb arvestada, mida on realistlike tehniliste võimaluste ning mõistlike kuludega võimalik saavutada ning meetme rakendamise eesmärk peab olema võimalikult paljude inimeste elukeskkonna parandamine.

Peamine fookus on suunatud liiklusmüra mõju vähendamisele, kuna strateegilise mürakaardi kohaselt on valdav osa inimesi mõjutatud autoliiklusega kaasnevast mürast. Välja kujunenud teedevõrgu ning hoonestusega linnakeskkonnas liiklusmüra negatiivse mõju vältimine ja vähendamine on komplitseeritud, kuna vahetult teede ja tänavate ääres asuvate eluhoonete korral on teatud konflikt ning häiringud paratamatud.

Eesmärki aitavad täita sõiduauto kasutamise vajaduse vähendamiseks jalg- ja kergliiklusteede võrgustiku arendamine ning ühistranspordi laiema kasutuse soosimine (vastavatele tegevuskavadele toetudes), kuid meetmete positiivne mõju avaldub eelkõige pikema aja jooksul. Samuti on linn seadnud prioriteediks autoliikluse jaoks mõeldud tee-alade vähendamise (kergliiklejate kasuks), mis võib vähendada tänavate liikluskoormust ja sõidukiirusi ning vastavalt ka müra teket.

Oluline on ka müra vähendamine selle tekkekohas (suurima lubatud sõidukiiruse vähendamine ja sõidukiiruste kontroll, vaiksemad rehvid ja teekatted, elektriautod). Võimalikud täiendavad liiklusmüra vähendamise meetmed on raskeliikluse liikumise piiramine või ümbersuunamine, kuid nende meetmete kasutamine ei ole praktikas alati võimalik (sageli puuduvad realistlikud alternatiivid). Reaalsetes oludes mõjutab mürataset ka teede-tänavate tehniline seisukord.

Müratõkkerajatiste (müratõkkeseinad või vallid) rajamine ei ole linnakeskkonnas valdavalt sobiv lahendus (nii vaba ruumi puudumise tõttu kui ka visuaalsetel ja esteetilistel kaalutlustel) ning pigem on eluhoonete puhul mürahäiringu tuntava vähendamise võimaluseks (mis võib kaasa tuua koheselt tajutava efekti) hoonete teepoolse välispiirde helipidavuse parandamine.

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

6

Tegevuskava raames hinnati täpsemalt kõige suurema müratasemega piirkondade (tänavad, mille ääres asuvad hooned on enim mõjutatud kõrgest müratasemest) puhul müra vähendamise võimalusi ja meetmete rakendatavust.

Raudteemüra on Tartus mõnevõrra vähem probleemne (mürast mõjutatud inimeste koondarvu vaadates), kuid raudteekoridori vahetus läheduses on siiski tegemist märgatava häiringuallikaga. Samas on raudtee kaubarongide liikluskoormused viimastel aastatel märkimisväärselt vähenenud, sealjuures on eriti järsk langus leidnud aset aastatel 2022-2023.

Tööstusmüra ei ole Tartu linnas tervikuna suureks probleemiks ning tööstusmürast mõjutatud elanike arv on 2022. a strateegilise mürakaardi kohaselt oluliselt vähenenud võrreldes 2017. a mürakaardiga [3]. Olemasolevate tööstusobjektide puhul tuleb müra vähendamisel (vastava vajaduse ilmnemisel) lähtuda eelkõige objektipõhisest lähenemisest ning probleemsetes piirkondades kontrollmõõtmiste alusel müra vähendavate meetmete rakendamise nõude kehtestamisest.

Müra vähendamise tegevuskavas raames käsitletud müra vähendamise meetmed jaotati järgmiselt (meetmete jaotamine on tinglik ning mitmed meetmed sobivad erineva alajaotuse alla, detailsem meetmete kirjeldus on toodud peatükis 8.2):

▪ Administratiivsed meetmed (planeerimine, arengukavad, prioriteetide ja nõuete seadmine); ▪ Erasõidukite kasutamisele alternatiivsete võimaluste loomine (ühistranspordi ja kergliikluse

kasutamise eelisarendamine); ▪ Liiklusmüra tekke vähendamine; ▪ Raudteemüra vähendamine; ▪ Vaiksete alade kaitse; ▪ Koolide ja lasteaedade kaitse; ▪ Eluhoonete ja erakinnistute müra vähendamine; ▪ Üksikobjektide poolt põhjustatud müra piiramine; ▪ Teavitus- ja uurimistööd.

Käesolev tegevuskava annab üldhinnangu piirkonna suuremate müraallikate poolt tekitatava müra piiramiseks ning kõrge tasemega mürast mõjutatud inimeste arvu vähendamiseks. Tegevuskavas ei käsitleta detailselt üksikuid lokaalseid mürakaebusi: nt hoonete ventilatsiooniseadmed, soojuspumbad, heakorratööd konkreetsetes piirkondades (sh lehepuhurid ja teehooldusmasinad), muru niitmine, naabrite tekitatud müra, avaliku korra rikkumised, töökeskkonna müra jms. Samuti ei hõlma uuring aasta jooksul lühiajaliselt või ajutiselt töötavaid ning pistelisi häiringuid põhjustavaid müraallikaid. Üksikjuhtumitega kaasnevate müraprobleemide lahendamisel tuleb järgida tavaprotseduuri (kaebuse esitamine Terviseametile, kontrollmõõtmiste teostamine ning vajadusel ettekirjutuse koostamine ning müra vähendamise meetmete rakendamine).

Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava on Tartu Linnavalitsuse tellimisel (ning koostöös Tartu Linnavalitsuse ning Tartu linna Linnamajanduse osakonnaga) koostanud Hendrikson DGE (projektijuht Veiko Kärbla). Töö koostamist toetas sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

7

1. Üldinformatsioon Euroopa Liidu liikmesriigina on Eesti kohustatud iga 5 aasta järel esitama välisõhu strateegilisi mürakaarte peamiste riigi territooriumil asuvate müraallikate kohta. Välisõhu strateegilisi mürakaardi ning müra vähendamise tegevuskava koostamise nõue on liikmesriikidele esitatud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega seotud direktiivis 2002/49/EÜ [2].

Euroopa Komisjoni andmetel [4] elab 20% Euroopa Liidu elanikest piirkondades, mille müratase võib elanike tervist ohustada. 2021. aastal avaldatud Euroopa Komisjoni suuniste1 [5] raames on seatud „Nullsaaste eesmärgid aastaks 2030“, mille kohaselt peaks Euroopa Liit vähendama 30% võrra transpordimürast pidevalt häiritud inimeste osakaalu võrreldes 2017. aastaga.

Keskkonnamüra direktiivi 2002/49/EÜ eesmärk on määratleda ühtne lähenemisviis, et vältida, ennetada või vähendada keskkonnamüraga kokkupuutumisest tingitud kahjulikke mõjusid, sealhulgas häirivust, nende tähtsuse järjekorras. Selleks rakendatakse järk-järgult järgmisi meetmeid:

▪ keskkonnamüraga kokkupuute kindlaksmääramine müra kaardistamise abil liikmesriikidele ühiste hindamismeetodite alusel;

▪ tagamine, et informatsioon keskkonnamüra ja selle mõjude kohta on üldsusele kättesaadav; ▪ vajalikes piirkondades müra kaardistamise tulemustel põhinevate keskkonnamüra vältimise

ja vähendamise tegevuskavade vastuvõtmine liikmesriikide poolt, eelkõige seal, kus müratase võib avaldada kahjulikku mõju inimeste tervisele, ning keskkonnamüra taseme säilitamiseks seal, kus see on madal.

Direktiiviga antakse alus ühtsete meetmete arendamiseks, millega vähendatakse peamiste müraallikate, eelkõige maantee- ja raudteesõidukite, infrastruktuuri, lennukite ning tööstusettevõtete tekitatud müra.

Keskkonnamüra direktiivi 2002/49/EÜ kohaldamisala:

▪ Direktiivi kohaldatakse keskkonnamüra suhtes, millega inimesed puutuvad kokku eelkõige kompaktse hoonestusega aladel, avalikes parkides või linnastu muudes vaiksetes piirkondades, maal vaiksetes piirkondades, koolide, haiglate ja muude müratundlike hoonete ja piirkondade lähedal;

▪ Direktiivi ei kohaldata müra suhtes, mida tekitab müraga kokkupuutuv inimene ise, koduse tegevuse müra, naabrite tekitatud müra, töökoha müra, transpordivahendi sisemüra ja sõjaväepiirkondades sõjaväelise tegevusega tekitatud müra suhtes.

Siseriiklikult käsitleb alates 01.01.2017 strateegilisele mürakaardile ning müra vähendamise tegevuskavale esitatavaid nõudeid atmosfääriõhu kaitse seaduse [6] alusel kehtestatud keskkonnaministri 20. oktoobri 2016. a määrus nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“ [7]. Määrusega kehtestatakse miinimumnõuded keskkonnamüra vältimise ja vähendamise tegevuskavale, mis koostatakse keskkonnamüra kaardistamise tulemuste alusel, mõjutatud elanike arvu, müra leviku ulatuse, inimeste häirituse ning muude asjakohaste kriteeriumite põhjal.

Keskkonnamüra vähendamise tegevuskava koostatakse müra ja selle mõju ohjamiseks, mürataseme vähendamiseks ning vaiksetes piirkondades mürataseme suurenemise vältimiseks. Tegevuskava koostatakse välisõhu strateegilise mürakaardi tulemuste alusel. Vähemalt iga viie aasta järel vaadatakse välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava üle ja vajaduse korral täiendatakse seda.

1 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Heas seisundis planeet kõigi jaoks ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas“, 2021.

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

8

Müra vähendamise tegevuskava meetmete planeerimisel tuleb arvestada, et meetme tulemusena väheneks müratase eelkõige seal, kus see võib avaldada kahjulikku mõju inimese tervisele ning mürahäiring väheneb võimalikult paljudel elanikel.

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

9

2. Uuritava piirkonna ja müraallikate kirjeldus

2.1. Tartu linn

Tartu linn koosneb 18 linnaosast ja ühest maalisest piirkonnast (endine Tähtvere vald, mis liitus Tartu linnaga 2017. aastal toimunud haldusreformi järel). Tartu linna haldusterritooriumi pindala on 154 km2, millest ligikaudu 115 km2 moodustab endine Tähtvere vald ja ligikaudu 38 km2 Tartu linna linnaosad.

Linnalises osas on Tartu linna struktuur kompaktne ja vahemaad kesklinnast äärelinna piirkondadeni suhteliselt väiksed (enamasti 3-5 km). Tartu asustust ilmestavad eelkõige väikeelamualad ja eramupiirkonnad, mistõttu asustustihedus on valdavalt madal. Suurima rahvastikutiheduse ja elanike arvuga linnaosa on Annelinn, kus elab ca 26% Tartu rahvastikust. Annelinna hoonestust ilmestavad valdavalt korruselamud, mistõttu rahvastikutihedus ruutkilomeetri kohta on pea kaks korda suurem kui Tartus keskmiselt.

Endine Tähtvere valla territoorium jääb linnast läände ja loodesse, piirkonda iseloomustab maapiirkonnale tüüpiline loodus- ja põllumajandusmaastik alevike ning küladega.

Joonis 2-1. Tartu linna linnaosad ja maa-asulad (väljavõte Tartu linna haldusjaotuse kaardilt 14.11.2023 seisuga2)

2 https://gis.tartulv.ee/portal/apps/webappviewer/index.html?id=f49cba123b804c16a6d57e7ff315c704

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

10

Tartu linnas oli strateegilise mürakaardi [1] koostamise ajal (16. mai 2022 seisuga) 94 566 elanikku. 2023. a seisuga3 on elanike arv suurenenud ning 10. november 2023. a seisuga elas linnas 98 287 elanikku.

Strateegilise mürakaardi koostamise ajal elas ca 26% tartlastest Annelinnas, sellele järgnesid Karlova (8,9%), Tammelinna (8,6%), Ülejõe (8,4%) ja Kesklinna (6,9%) linnaosad. Endises Tähtvere vallas elas 2022. a seisuga 3,4% Tartu linna omavalitsusüksuse elanikest4. Keskmine rahvastiku tihedus on Tartu linnas (sh maalised piirkonnad) ca 608 in/km2.

Tartu linna asustusüksused (2023. a seisuga):

Linnaosad: 1. Tähtvere 2. Veeriku 3. Maarjamõisa 4. Tammelinna 5. Ränilinna 6. Vaksali 7. Kesklinna 8. Karlova 9. Variku 10. Ropka 11. Ropka tööstuse 12. Raadi-Kruusamäe 13. Supilinna 14. Ülejõe 15. Jaamamõisa 16. Annelinna 17. Ihaste 18. Kvissentali

Alevikud: 1. Ilmatsalu 2. Märja

Külad:

1. Haage 2. Ilmatsalu 3. Kandiküla 4. Kardla 5. Pihva 6. Rahinge 7. Rõhu 8. Tähtvere 9. Tüki 10. Vorbuse

2.2. Autoliiklus

Tartu linna müraolukorda mõjutab eelkõige autoliiklus. Tartu linna tänavate- ja teedevõrk on jaotatud magistraaltänavateks (põhi- ja jaotustänavad) ja juurdepääsutänavateks (kõrval-, veo- ja kvartalisisesed tänavad, jalgtänavad ja -teed).

Tartu linnas mõjutavad liiklust jõe ja raudtee ületamise võimalused. Jõgi ja raudtee jaotavad linna kolmeks osaks. Tartu linnas on viis Emajõge ületavat autoliikluseks mõeldud silda: Kroonuaia sild, mis ühendab Supilinna Ülejõe linnaosaga; Sõpruse sild, mis ühendab Karlova ja Annelinna linnaosasid ning on oluline magistraaltee Tartut läbivale transiitliiklusele. Kesklinna peamiseks ühenduseks üle Emajõe on Rahu sild, samuti ühendab Kesklinna Ülejõe linnaosaga Vabadussild, mis avati 2009. aastal. Kõige uuem on 2015. aastal avatud Ihaste sild, mis on osa Idaringteest.

Tartu linna suurima liiklussagedusega teed on seotud osaliselt jõe ja raudtee ületamisega, samuti on suure liiklussagedusega olulisemad linnast välja suunduvad põhitänavad. Suurima liiklussagedusega tänavatena (ööpäevane keskmine liiklussagedus ületab lõiguti 20 000 sõidukit) saab välja tuua:

▪ Riia tänav (eelkõige kesklinna piirkonnas),

3 https://www.tartu.ee/et

4 https://tartu.ee/et/statistika

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

11

▪ Narva maantee, ▪ Ringtee tänav/Turu tn, ▪ Sõpruse puiestee (eelkõige Sõpruse sillal), ▪ Lääneringtee, ▪ Jaama tänav (eelkõige lõigus Puiestee tn-Nõlvaku tee).

Suhteliselt suure liikluskoormusega (kohati ca 15 000 a/ööp) on ka Puiestee tn, Kalda tee, Idaringtee, Võru tn, Vabaduse pst, Aardla tn.

Tartu linna lääneosas (endise Tähtvere valla territooriumil) on autoliikluse müra seotud eelkõige riigimaanteedega. Kõige olulisemad Tartu linna territooriumile jäävad riigimaanteed (keskmine ööpäevane liiklussagedus üle 6000 sõiduki) on:

▪ Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa maantee (riigi põhimaantee nr 2), ▪ Jõhvi - Tartu - Valga maantee (riigi põhimaantee nr 3), ▪ Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme maantee (riigi põhimaantee nr 92).

Tabel 2-1. Müraallika valdaja andmed

Müraallikas Müra põhjustav asutus/isik

Vastutava asutuse andmed

Autoliiklus Ühest isikut ei saa välja tuua (eraautode omanikud, ühistransport, läbiv liiklus), infrastruktuuri valdaja on Tartu linn, linna lähiümbruses ka Transpordiamet

Tartu linnavalitsus Raekoja plats 1a, 50089 Tartu, registrikood 75006546, www.tartu.ee

Transpordiamet Valge tn 4/1 Tallinn, Harjumaa 11413, registrikood 70001490, https://www.transpordiamet.ee/

2.3. Raudteeliiklus

Tartu linna läbivad diiselreisirongid ning diiselveduriga kaubarongid. Peamine raudteega seotud mürahäiring esineb pikkade kaubarongide möödumisel, eriti juhul, kui liiklus toimub öisel ajal.

Tartu linna läbivad Tartu-Tapa, Tartu-Koidula ning Tartu-Valga suuna rongid. Strateegilise mürakaardi koostamisel aluseks olnud Tartu linna läbivate raudteelõikude keskmised ööpäevased liiklussagedused on esitatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 2-2.Tartu linna läbivate raudteelõikude keskmised liiklussagedused 2019. aastal

Raudteelõik

Reisirongid Kaubarongid

Päev

(kl 7-19)

Õhtu

(kl 19-23)

Öö

(kl 23-7)

Päev

(kl 7-19)

Õhtu

(kl 19-23)

Öö

(kl 23-7)

Tartu-Tapa-Tartu 15 5 1 6,6 1,8 5,2

Tartu-Valga-Tartu 7 1 0 3,4 1,0 2,6

Tartu-Koidula-Tartu 4 0 0 3,4 1,0 2,6

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

12

Raudtee osas saab välja tuua hetkeolukorra liikluskoormuste muutuse võrdluses 2019. aastaga, mille põhjal koostati strateegiline mürakaart. 2023. aastaks5 on peamiste müraallikate ehk kaubarongide liikluskoormus vähenenud ca 2 korda võrreldes strateegilise mürakaardi aluseks olnud liikluskoormustega (2019. a andmed). Seega võib öelda, et raudtee ümbruses on juba tagatud paremad tingimused võrreldes strateegilisel mürakaardil kujutatud olukorraga.

Tabel 2-3. Müraallika valdaja andmed

Müraallikas Müra põhjustav asutus/isik

Vastutava asutuse andmed

Raudteeliiklus Infrastruktuuri valdaja Eesti Raudtee AS, raudteeinfrastruktuuri kasutajad (kaubavedusid teostavad ettevõtted, väiksemal määral ka reisirongiliikluse operaator)

Eesti Raudtee AS Telliskivi tn 60/2 Tallinn, Harjumaa 15073, registrikood 11575838, www.evr.ee

2.4. Tööstusalad

Tartu linna strateegilise mürakaardi ajakohastamisel [1] viidi läbi olulisemate tööstusmüra allikate kaardistamine ja müra mõõtmine. Lisaks kasutati ka varasemalt teostatud müra mõõtmiste tulemusi ning olemasolevaid andmeid (tööstusmasinate tootjate tehnilised dokumentatsioonid, Euroopa komisjoni direktiivide dokumentatsioon ning juhendmaterjalid).

Strateegilise mürakaardi tulemuste (2022. a) kohaselt ei tuvastatud Tartu linna territooriumil probleemseid tööstuslikke müraallikaid, mille poolt tekitatud müratase ületaks asjakohaseid normtasemeid.

Võrdlusena võib välja tuua nt 2017. a valminud varasema strateegilise mürakaardi [3] ja 2018. a valminud müra vähendamise tegevuskava [8] raames käsitletud ettevõtted, kelle tegevusest tingituna võis varasemalt lähimatel müratundlikel aladel esineda tööstusmüra normtaseme lähedane või kohati ka normtaset ületav müratase (nt lühiajaliselt): Tartu Mill AS, Estiko Plastar AS, AS A. Le Coq, HANZA Mechanics Tartu AS, Elering AS Tartu alajaam.

Kuna 2022. a strateegilise mürakaardi kohaselt ei tuvastatud Tartu linna territooriumil probleemseid tööstuslikke müraallikaid, siis käesoleva tegevuskava koostamise raames tööstusettevõtteid täpsemalt ei käsitleta. Küll aga tuuakse tegevuskava raames välja meetmed võimalike üksikobjektide poolt põhjustatud müraprobleemide lahendamiseks (nt juhul, kui edaspidi tuvastatakse probleemsed müraallikad) ning probleemide ennetamiseks. Tööstusmüra normtasemed tuleb tagada olenemata sellest, kas tööstusmüra tekitavad objektid on kaasatud strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava uuringuobjektide hulka või mitte.

5 AS Eesti Raudtee 20.10.2023 kiri nr 20-1/4001-1

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

13

3. ÕIGUSLIKU RAAMISTIKU KIRJELDUS

3.1. Euroopa Komisjonile esitatava strateegilise mürakaardi müraindikaatorid

Direktiivi 2002/49/EÜ kohaselt tuleb Euroopa Komisjonile esitatava välisõhu strateegiline mürakaardi koostamisel kasutada teistsuguseid müraindikaatoreid kui Eesti seadusandlus hetkel siseriiklikult ette näeb.

Strateegilise mürakaardi koostamisel ja kontrollimisel kohaldatakse pikaajalisi müraindikaatoreid Lden ja Lnight, mille arvsuurused määratakse reeglina arvutusmeetodi abil, vajadusel võib algandmete saamiseks kasutada ka mürataseme mõõtmisi.

Euroopa Komisjonile esitamiseks tuleb määrata eelkõige:

▪ Päeva-õhtu-öömüraindikaator - Lden, ▪ Öömüraindikaator - Lnight.

Euroopa Komisjonile esitatavatel mürakaartidel hinnatakse mürataset 4 m kõrgusel maapinnast.

Päeva-õhtu-öömüraindikaator Lden, väljendatakse detsibellides (dB) ja määratakse kindlaks valemi abil:

Lden = 10 lg 1/24 [12×10Lday/10 + 4×10 (Levening + 5)/10 + 8×10(Lnight + 10)/10],

kus:

▪ Lday on direktiivis 2002/49/EÜ1 kindlaksmääratud Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni ISO standardile2 vastav A-korrigeeritud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis määratakse kindlaks aasta kõikide päevaaegade alusel kella 7.00–19.00-ni;

▪ Levening on direktiivis 2002/49/EÜ1 kindlaksmääratud Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni ISO standardile 2 vastav A-korrigeeritud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis määratakse kindlaks aasta kõikide õhtuaegade alusel kella 19.00–23.00-ni;

▪ Lnight on direktiivis 2002/49/EÜ1 kindlaksmääratud Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni ISO standardile 2 vastav A-korrigeeritud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis määratakse kindlaks aasta kõikide ööaegade alusel kella 23.00–7.00-ni.

Lden määramisel rakendatakse õhtusele mürale parandustegurit +5 dB ja öisele mürale +10 dB võimaldamaks ööpäevase üldise müra häirivuse määramisel täpsemalt võrrelda õhtusel ja öisel ajal esineva müra suuremat kahjulikku ja häirivat mõju võrreldes päevase ajaga. Seetõttu on Lden väärtus reeglina suurem kui Lday, Levening või Lnight väärtus eraldi võetuna.

Öömüraindikaator Lnight on pikaajaline keskmine helirõhutase, mis määratakse kindlaks aasta kõikide ööaegade alusel kella 23.00–7.00-ni. Lnight määramisel parandustegureid ei rakendata.

Euroopa Liidu üleselt ei ole kehtestatud ühtseid müra normtasemeid liikmesriikidele. Liikmesriigid kasutavad müraolukorra normidele vastavuse hindamisel siseriiklike nõudeid.

3.2. Siseriiklikud müraindikaatorid ja normtasemed

Siseriiklike normatiividega võrdlemiseks kasutatakse Eesti seadusandluses rakendatavaid müraindikaatoreid ja vastavaid normtasemeid.

Eestis on keskkonnamüra normtasemed kehtestatud atmosfääriõhukaitse seaduse alusel keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ [9]. Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ja ehitusprojektide koostamisel. Määrust ei kohaldata alal, kuhu

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

14

avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded.

Eesti seadusandluses kasutatakse müra kriteeriumitena peamiselt kaht näitajat: päevane (7.00– 23.00) ja öine (23.00–7.00) müra hinnatud tase:

▪ müra hinnatud tase päeval – Ld (7.00-23.00), kusjuures õhtusel ajavahemikul (19.00-23.00) tekitatud mürale lisatakse parandus +5 dB,

▪ müra hinnatud tase öösel – Ln (23.00-7.00).

Otseseks normtasemetega võrdluseks kasutatakse müra hinnatud taset, ehk etteantud ajavahemikus määratud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid. Strateegilise mürakaardi raames koostati siseriiklikud mürakaardid päevase (Ld, 7.00-23.00) ja öise (Ln, 23.00-7.00) ajavahemiku kohta, sh sisaldab päevane ajavahemik ka õhtust aega (19-23), millele rakendatakse parandustegurit +5 dB.

Siseriiklike normatiividega võrdlemiseks hinnatakse mürataset 2 m kõrgusel maapinnast.

Müratundlike alade kategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:

▪ I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad, ▪ II kategooria - haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-

alad, maatulundusmaa õuealad, rohealad, ▪ III kategooria – keskuse maa-alad, ▪ IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad.

Tiheasustusega multifunktsionaalses linnakeskkonnas tuleb reeglina müra normtasemete rakendamisel lähtuda III kategooria (keskuse ala, kus paiknevad nii elamud ja ühiskasutusega hooned, kui ka kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted) nõuetest.

Osades piirkondades – eelkõige elamukvartalites, kus ei paikne muu kõrvalfunktsiooniga (äri, teenindus, tootmine) alasid – on asjakohane ka II kategooria alade nõuete rakendamine.

Planeeringutes ja projekteerimisel kasutatakse järgmisi müra normtasemete liigitusi:

▪ müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid,

▪ müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel. Planeeringust huvitatud isik tagab, et müra sihtväärtust ei ületata.

Siseriiklikult on eraldi normatiivid kehtestatud liiklus- ja tööstusmürale. Kuigi seadusandluse järgi ei tohi erinevate müraallikate poolt tekitatav summaarne müratase normväärtust ületada, ei ole erinevat liiki (tööstusmüra ja liiklusmüra) mürale summaarset müranormi kehtestatud. Seetõttu võrreldakse tööstus- ja liiklusmüra reeglina asjakohase normtasemega eraldi.

Tööstusmüra normtasemed on üldjuhul rangemad kui vastavad liiklusmüra normväärtused, kuna tehnoseadmete müra spektraalseid omadusi (näiteks võimalik tonaalne ja/või ebaühtlase tekkega müra) peetakse mõnevõrra häirivamaks kui tavapärast sõiduvahendite müraspektrit.

Tööstusmüra eespool nimetatud määruse tähenduses on müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad, sealhulgas elektrituulikud ja sadamad. Liiklusmüra on müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus. Regulaarsest liiklusest põhjustatud müra normtasemete kehtestamisel on arvestatud keskmise liiklussagedusega aastaringselt või regulaarse liiklusega perioodi vältel.

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

15

Järgnevas tabelis on toodud liiklus- ja tööstusmüra normtasemed erinevate kategooriate lõikes päeval ja öösel.

Tabel 3-1. Liiklus- ja tööstusmüra normtasemed: päeval (Ld, 7.00-23.00) ja öösel (Ln, 23.00-7.00), dB

Ala kategooria

I

II

III/IV

Liiklusmüra

Müra

sihtväärtus 50/40 55/50 60/50

Müra

piirväärtus 55/50

60/55

651/601

65/55

701/601

Tööstusmüra

Müra

sihtväärtus 45/35 50/40 55/45

Müra

piirväärtus 55/40 60/45 65/50

1lubatud müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel

Lisaks on siseriiklikult reguleeritud ka lubatud müra normtasemed hoonete siseruumides. Normtasemed (ekvivalentne müratase, LpA,eq,T) hoonete vaikust nõudvates ruumides on kehtestatud sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“.

Liiklusmüra normtasemed elamutes on järgmised:

▪ Ekvivalentne müratase (LpA,eq,T) eluruumides päeval – 40 dB; ▪ Ekvivalentne müratase (LpA,eq,T) magamisruumides öösel – 30 dB.

Tööstusmüra normtasemed elamute elu- ja magamisruumides on järgmised:

▪ Ekvivalentne müratase (LpA,eq,T) päeval – 30 dB; ▪ Ekvivalentne müratase (LpA,eq,T) öösel – 25 dB.

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

16

4. Ülevaade Tartu linna müraolukorrast

4.1. Müra kaardistamise tulemused

2022. a valminud Tartu linna välisõhu strateegilise mürakaardi [1] kohaselt on Tartu linna mürarikkad piirkonnad peamiselt seotud suure liikluskoormusega tänavatega, mõnevõrra vähem raudteeliiklusega. Tööstusmürast märkimisväärselt mõjutatud hooneid strateegilise mürakaardi kohaselt ei leidu.

Välisõhu strateegilise mürakaardi tulemustest kõige olulisem on erinevates müratsoonides elavate ning mürast mõjutatud inimeste arvu määramine. Strateegilistel mürakaartidel on kohustuslik esitada müratase ning mürast mõjutatud elanike arv alates päeva-õhtu-öö müraindikaatori Lden tasemest 55 dB ning öö-müraindikaatori Lnight tasemest 50 dB.

Strateegilise mürakaardi raames määrati elanikud müratsoonidesse kahe erineva metoodika kohaselt:

▪ Vastavalt elamute kõrgema müratasemega küljele. Selle metoodika kohaselt on elanike arv müratsoonides mõnevõrra ülehinnatud, seda eriti suurte kortermajade puhul, kuid toodud lähenemine võimaldab elanike arvu võrrelda eelmise Tartu mürakaardiga [3], kus elanike arv müratsoonidesse on määratud hoonetele avalduva kõrgeima mürataseme alusel;

▪ Proportsionaalselt müratsoonidesse jaotatud elanike arv. Proportsionaalse jaotamise puhul jaotatakse hoone elanikud hoone erinevatel välisfassaadidel arvutatud fassaadipunktidel esineva müratasemete kohaselt. Proportsionaalne jaotus kirjeldab paremini reaalset avalduvat mürahäiringut ning mõjutatud elanike hulka.

Tabel 4-1. Müratsoonides elavate inimeste arv kõrgema müratasemega fassaadide järgi

Päeva-õhtu-öömüraindikaator (Lden) Öömüraindikaator (Lnight)

Lden,

dB Autoliiklus

Raudtee- liikus

Tööstus Lnight,

dB Autoliiklus

Raudtee- liikus

Tööstus

45-50 17 563 5 476 8 45-50 17 536 1 692 0

50-55 14 231 2 299 7 50-55 12 732 1 341 0

55-60 18 545 1 245 0 55-60 5 360 861 0

60-65 11 332 1 297 0 60-65 499 116 0

65-70 3 203 216 0 65-70 0 0 0

70-75 331 0 0 70-75 0 0 0

≥75 0 0 0 ≥75 0 0 0

Kokku

≥ 55 33 411 2 758 0

Kokku

≥ 50 18 591 2 318 0

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

17

Tabel 4-2. Müratsoonides elavate inimeste arv fassaadide proportsionaalse jaotuse järgi

Päeva-õhtu-öömüraindikaator (Lden) Öömüraindikaator (Lnight)

Lden,

dB Autoliiklus

Raudtee- liikus

Tööstus Lnight,

dB Autoliiklus

Raudtee- liikus

Tööstus

45-50 15 642 2 417 7 45-50 9 745 1 144 0

50-55 11 245 1 270 2 50-55 4 661 760 0

55-60 8 916 845 0 55-60 1 360 230 0

60-65 3 695 413 0 60-65 107 26 0

65-70 819 83 0 65-70 0 0 0

70-75 46 0 0 70-75 0 0 0

≥75 0 0 0 ≥75 0 0 0

Kokku

≥ 55 13 476 1 341 0

Kokku

≥ 50 6 128 1 016 0

Eraldi toodi välja, kui palju inimesi elab ehitistes, millel on vaikne välissein. Vaikne välispiire on direktiivi 2002/49/EÜ [2] tähenduses elamu välispiire, mille Lden arvväärtus, mis on määratud maapinnast 4 meetri kõrgusel, on üle 20 dB madalam kõige suurema Lden väärtusega välispiirdest. Näiteks kirjeldab see olukorda, kus korterelamu teepoolsele fassaadile avaldub müratase 60 dB ja sisehoovi poolsele fassaadile müratase 39 dB. Vastavad hooned leiti arvutuslikult ning elanike arv on esitatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 4-3. Vaikse välispiirdega elamutes elavate inimeste arv päeva-õhtu-öömüra indikaatori (Lden) alusel

Müratase, Lden, dB

Maanteeliiklus Raudteeliikus Tööstus

45-50 0 183 0

50-55 800 266 3

55-60 6 000 248 0

60-65 7 000 742 0

65-70 2 600 203 0

70-75 300 0 0

≥75 0 0 0

≥ 55 16 000 1 193 0

Strateegilise mürakaardi raames hinnati ka müra kahjuliku mõju elanikkonnale võttes arvesse südame isheemiatõve (IHD), tugeva häirituse (HA) ja oluliselt häiritud une (HSD) põhjustamist. Müra kahjuliku mõju arvutamise metoodika on Eestis esitatud keskkonnaministri 20.10.2016. a määruse nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“ [7] lisas. Lisaks arvestati Tartu Ülikooli töörühma

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

18

poolt 2020. aastal teostatud uuringu „Direktiivi 2002/49 III lisa muutmise eelnõus kavandatava müra terviseohtlikkuse hindamise meetodi sobilikkuse hindamine Eesti tingimustes Tallinna ja Tartu linna ning põhimaanteede näitel“ [10] tulemusi ja selgitusi.

Elanikkonnale avalduvat mõju hinnatakse eraldi iga müraallika ja kahjuliku mõju kohta. Tööstusmüra kahjulikku mõju strateegilise mürakaardi raames ei hinnatud, kuna vastav hindamismetoodika puudub (samas ei osutunud mürakaardi kohaselt tööstusmüra ka oluliseks müra liigiks Tartu linna puhul). Samuti puudub metoodika raudteeliikluse mõju hindamiseks IHD haigestumusele. Kui samad inimesed puutuvad samal ajal kokku eri müraallikatega, ei loeta mõju üldjuhul kumulatiivseks. Eri mõjuliike võib siiski võrrelda, et hinnata iga müraliigi suhtelist tähtsust.

Tabel 4-4. Müra kahjuliku mõjuga seotud juhtumite koguarv Tartu linnas

Näitaja Autoliiklus Raudteeliikus

Südame isheemiatõve risk (IHD) 43 -

Tugeva häirituse risk (HA) 5 280 443

Oluliselt häiritud une risk (HSD) 1 626 193

Võrreldes varasemate mürakaartidega (nt 2017. a strateegiline mürakaart), on mürakaardi ajakohastamisel (2022) toimunud kaks olulist muutust:

▪ Vastavalt lähteülesandele on ajakohastatud strateegiline mürakaart koostatud Tartu linna haldusreformi järgsetes muudetud piirides, hõlmates ka endise Tähtvere valla territooriumi. Varasemad Tartu linna mürakaardid on koostatud väiksema ulatusega, hõlmates vaid linnasisest Tartu linna;

▪ Teiseks on vastavalt direktiivi [11] nõuetele alates sellest strateegiliste mürakaartide ajakohastamise voorust kohustuslik kasutada Euroopa Liidu ühtset arvutusmeetodit „Common Noise Assessment Methods in the EU“ (edaspidi CNOSSOS-EU). Eelmised Tartu linna mürakaardid (nt 2017. a) on koostatud varasemalt ette nähtud soovituslike meetoditega ning erinevate arvutusmeetoditega teostatud arvutuste tulemused ei lange üks-ühele kokku.

Eelnevast tulenevalt ei ole ajakohastatud mürakaardi tulemused üheselt võrreldavad varasemate mürakaartidega ning paremini võrreldava hinnangu müraolukorra võimalikest muutustest saab tõenäoliselt järgmise mürakaardi koostamise järgselt (eeldusel, et järgmise mürakaardi koostamisel kasutatakse sama metoodikat, mida kasutati 2022. a mürakaardi koostamisel).

Kuna valdav osa elanikest on mõjutatud autoliiklusega kaasnevast mürast, tuleb ka müra vähendamise tegevuskavas keskenduda eelkõige autoliiklusest tingitud müra mõju vähendamisele.

4.2. Strateegilise mürakaardi kohased mürarikkad piirkonnad Tartu linnas

Tartu linna mürarikkad piirkonnad on peamiselt seotud suure liikluskoormusega tänavatega, mõnevõrra vähem raudteeliiklusega. Tööstusmürast märkimisväärselt mõjutatud müratundlikke alasid ja hooneid strateegilise mürakaardi kohaselt (2022. a seisuga) ei leidu, mis ei tähenda, et nt 2024. a seisuga ei puugi linna territooriumil leiduda üksikobjekte, mille müra võib olla häiriv, kuid üksikobjektide müraprobleemide lahendamiseks tuleb pöörduda välisõhus leviva müra üle järelevalvet teostava Terviseameti poole.

Olemasolevas linnakeskkonnas liiklusmüra negatiivse mõju vältimine või mõju märkimisväärne vähendamine on keeruline. Teedevõrk on ajalooliselt välja kujunenud ja tihti on müratundlikud hooned rajatud vahetult teede ja tänavate ääres.

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

19

Raudteemürast mõjutatud inimesi on Tartus selgelt vähem (võrreldes autoliikluse müraga), kuid raudteekoridori vahetus läheduses on mõju siiski tuntav ning tegemist on peamise häiringu allikaga (eriti öisel ajal). Lisaks raudtee kasutamise intensiivsusele (ning raudtee ja veeremi seisukorrale) on oluliseks teguriks eluhoonete kaugus raudteest. Seega võib raudteemüraga seotud lühiajalisi häiringuid esineda ka nt väiksema liikluskoormusega Tartu-Koidula raudteelõigu ümbruses, kuna eluhooned jäävad kohati raudteest ainult ca 30-40 m kaugusele. Tartu-Valga raudteelõigu ääres on eluhoonete ja raudtee vahemaa ca 45-50 m. Tihedama liiklusega Tartu-Tapa raudteelõigu ümbruses jäävad tihedamalt asustatud elamupiirkonnad (nt Ilmatari tn väikeelamud ja A. H. Tammsaare tn korruselamud) raudteest pisut kaugemale, kuid kaubarongide möödumisega kaasnev lühiajaline mürahäiring on samuti selgelt tajutav. 2023. aastaks on peamiste müraallikate ehk kaubarongide liikluskoormus (ning vastavalt ka kaubarongidest tingitud müra) samas ca 2 korda vähenenud võrreldes strateegilise mürakaardi aluseks olnud liikluskoormustega.

Strateegilise mürakaardi koostamisel käsitleti erilist tähelepanu vajavate objektidena eluhooneid, mille fassaadil on päeva-õhtu-öö müraindikaatori Lden väärtus suurem kui 70 dB. Enamus neid hooneid asub kõrge liiklusmüra tasemega aladel. Kõrge müratasemega piirkondadena võib seega välja tuua eelkõige järgmised alad:

▪ Narva mnt lõigus Raatuse tn - Jänese tn: üksikud hooned asuvad 70-74 dB müratsoonis (lõigus Ujula tn – Puiestee tn, peamiselt Jaama tn/Puiestee tn ristmiku piirkonnas), mitmed hooned 65-69 dB müratsoonis,

▪ Puiestee tn (lõigus Nurme tn – Paju tn): üksikud hooned asuvad 70-74 dB müratsoonis (nt Roosi tn ristmiku, Narva mnt ristmiku piirkonnas), mitmed hooned 65-69 dB müratsoonis;

▪ Riia tn (lõigus Raja tn – Kalevi tn): üksikud hooned asuvad 70-74 dB müratsoonis, mitmed hooned 65-69 dB müratsoonis;

▪ Võru tn (eelkõige lõigus Teguri tn – Väike-Tähe tn): mitmed hooned asuvad 65-69 dB müratsoonis;

▪ Lai tn (lõigus Jakobi tn – Vabaduse pst): mitmed hooned asuvad 65-69 dB müratsoonis; ▪ Jakobi tn (eelkõige lõigus Kroonuaia tn – Veski tn): mitmed hooned asuvad 65-69 dB

müratsoonis; ▪ Jaama tn (lõigus Puiestee tn – Rõõmu tee): mitmed hooned asuvad 65-69 dB müratsoonis.

Toodud tänavate osas teostati täpsem analüüs erinevate liiklusmüra vähendavate meetmete rakendatavuse osas (ptk 8.3).

4.3. Ülevaade müraalastest kaebustest Tartu linnas

Tegevuskava koostamise raames esitati Terviseametie järelpärimine viimase 5 aasta jooksul laekunud müraalaste kaebuste ning kaebuste alusel tehtud ettekirjutuste kohta (tabelis ei kajastu avalikku korda puudutavad pöördumised, mis ei ole ka käesoleva töö osaks). Lisaks vaadati üle ka Tartu linnavalitsusele laekunud kaebused.

Tabel 4-5. Terviseametile esitatud kaebused aastatel 2019-20236.

Müra liik 2019 2020 2021 2022 2023

Liiklusmüra (sh raudtee) 0 2 - - 1

Tööstus ja tootmismüra 3 1 2 - 3

Tehnoseadmete müra 7 5 3 1 2

6 Terviseameti 28.12.2023 kiri nr 9.4-3/23/8446-2 (2023. a andmed seega 28.12.2023 seisuga)

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

20

Meelelahutusmüra 1 - - 1 1

Muu 1 1 - - -

Välisõhus leviv müra kokku 12 9 5 2 7

Tehnoseadmete müra siseruumides 2 - - - -

Meelelahutusmüra siseruumides 1 2 - - 1

Muu 1 - - - -

Sisekeskkonnas leviv müra kokku 4 2 - - 1

Terviseamet teeb mürakaebuste lahendamisel füüsikaliste mõõtmiste (sh müra) osas koostööd Rahvatervise kesklaboriga ning kaebustes välja toodud asjaolude kinnitamiseks on amet vajadusel teostanud müra mõõtmised. Ettekirjutusi ei ole viimase viie aasta jooksul müraallika valdajatele tehtud. Müraalaste kaebuste ning vastavate pöördumiste puhul on müraallika valdajad üldjuhul tegelenud lahenduste leidmisega ja on meetmed juba rakendanud (nt tehnoseadmetest põhjustatud müra, tootmismüra).

Tartu linnvalitsusele laekunud kaebused on küllaltki erineva iseloomuga, nt naabrite tegevusest tingitud müra, kaupluste või tootmishoonete tehnoseadmete müra, lehepuhurite müra, raudteemüra, raskeveokite müra, vabaõhuürituste müra jms. Kaebuste lahendamisel suhtles linn esmalt müraallikate valdajatega ning juhtis probleemidele tähelepanu, keerukamates olukordades suunati probleem Terviseametile lahendamiseks.

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

21

5. Varasemad mürauuringud ja mürakaitsemeetmed Esimene suurem müratemaatikat käsitlev uuring teostati Tartus aastal 2003, mille raames mõõdeti raudteemüra taset ning koostati mürakaardid. Aastatel 2003-2010 teostati Tartu linnas regulaarselt liiklusmüra mõõtmisi. Lisaks on mürataset (peamiselt liiklusmüra) hinnatud ja modelleeritud erinevate teeprojektide koostamise raames (Tartu läänepoolne ümbersõit, Ida-ringtee projekt). Müratasemete kontroll ja müra vähendamise meetmete rakendamine on üldjuhul olnud kaebuste ja objektipõhine (nt häiringut põhjustava tööstusettevõtte või tehnoseadme tuvastamine ning meetmete rakendamine).

2012. aastal koostatud välisõhu strateegiline mürakaart oli esimene kogu Tartu linna territooriumi hõlmav mürauuring, mille raames selgitati välja nii autoliiklusest, raudteest kui ka tööstusobjektide tegevusest tingitud müratasemed. Tööstusmüra ei olnud varasemalt Tartus linnas ülelinnaliselt ning detailselt uuritud. 2013. aastal valmis strateegilise mürakaardi alusel koostatud müra vähendamise tegevuskava.

2017. aastal viidi läbi Tartu linna välisõhu strateegilise mürakaardi ajakohastamine, mille raames esitati müra modelleerimise tulemused autoliikluse, raudteeliikluse ning tööstusmüra osas, samuti kõigi müraallikate koondkaardid. Muu hulgas toodi välja ka võrdlus 2012. a strateegilise mürakaardi tulemustega.

2019. aastal viidi eraldiseisvate uuringutena läbi liiklusmüra tasemete mõõtmised Vaksali, Hurda ja Tammsaare tänava piirkonnas, veespordiga seotud müra mõõtmised Rahinge Wakeparki ümbruses ja tööstusmüra mõõtmised Tartu Mill AS ümbruses.

Ulatuslikud müraallikate kaardistamised ja mõõtmised teostati 2021-2022. a strateegilise mürakaardi ajakohastamise [1] käigus.

Järgnevalt antakse ülevaade eelmise müra vähendamise tegevuskava [8] täitmisest erinevate valdkondade lõikes aastatel 2018-2022 (tuginedes Tartu linnavalitsuse keskkonnateenistuse andmetele):

1. Linna üldised tegevused, mis toetavad müra vähendamist (administratiivsed tegevused ning arengudokumentides müraaspektiga arvestamine):

▪ Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ (kehtestatud Tartu Linnavolikogu 07.10.2021. a otsusega nr 373) on seatud hoonestustingimused ja antud suunised müra vähendamiseks. Planeeringutes ja uute hoonete projekteerimisel, samuti hoonete rekonstrueerimisel, tuleb määratleda, kas planeeringuala või hoone asub kõrge müratasemega piirkonnas, ning selle järgi näha ette asjakohased ehituslikud meetmed müra normtasemete tagamiseks. Uushoonestuse planeerimisel tuleb lähtuda põhimõttest, et kõrge müratasemega piirkondades peab kavandama ka vaikseid alasid;

▪ Maanteemüra vähendamiseks on üldplaneeringus antud soovituslikud kaugused, kuhu väljaspool asulaid seni hoonestamata aladel uute müratundlike alade (elamu, ühiskondlikud alad jms) planeerimisel hooned paigutada. Uute müratundlike alade planeerimisel maanteede läheduses tuleb arendajal tellida mürauuring ning vajadusel näha ette müra vähendamise meetmed ja tagada vastavus normidega. Raudtee läheduses ei ole soovitatav uusi müratundlikke alasid planeerida ilma müra vähendavaid meetmeid (nt müratõkkeid või rangemaid nõudeid hoonete välispiirde heliisolatsioonile) rakendamata;

▪ Müra piirväärtustega arvestatakse ka ehituslubade väljastamisel, kus hoone tehnoseadmete valikul on aktsepteeritavad vähem müra tekitavad seadmed, ning keskkonnaloa taotlusele seisukohta andes, kus esitatakse loa väljastajale ettepanekud tootmismüra vähendamiseks. Eelistatud on mürarikaste tegevuste ehk tööstuse koondamine samasse tööstuspiirkonda madala müratasemega maa-alade säilitamiseks;

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

22

▪ Uute hoonete planeerimisel ja projekteerimisel arvestatakse välispiiretele esitatud heliisolatsiooninõudeid olenevalt keskkonnamüra tasemest (nt standardi EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest kohaselt).

2. Liikluskorralduslikud võtted ja prioriteetide seadmine liikluskorralduses:

▪ Kaudseteks müra vahendamise meetmeteks on ühistranspordi ning jalg- ja kergliiklusteede kasutamise soodustamine ning liikluskorralduslikud võtted;

▪ Esimesena Eestis avas Tartu linn 8. juunil 2019 kogu linna hõlmava rattaringluse (avalik iseteenindusega jalgrataste kasutamise süsteem), mis koosnes 69 rattaringluse parklast ja 750 jalgrattast. Eesmärgiks on soodustada keskkonnasäästlike liikumisviiside arengut, soosides kergliikluse ja ühistranspordi kasutamist. 2022. aastaks koosneb rattaringlus rohkem kui 90 rattaringluse parklast ja ligi 750 jalgrattast;

▪ Koostöös Transpordiametiga alustati 2022. a Ilmatsalu suunalise kergliiklustee ehitusega; ▪ 2021. a ehitati 3,2 km pikkune Tartu-Rahinge kergliiklustee ja lõpetati Vaksali-Fr.Tuglase-

Fr.R.Kreutzwaldi kergliiklustee ehitamine. Ehitati kõnniteed Anne tn, Turu tn keskkatlamaja juures ning Staadioni tn lõigus Lubja-Liiva tn;

▪ 2020. a jätkati Riia-Vaksali tn kergliiklussilla ja tunnelite ehitamist. Alustati Vaksali- Fr.Tuglase-Fr.R.Kreutzwaldi kergliiklustee rajamist. Rajati jalg- ja jalgrattateid, näiteks Ülikooli tänaval, Mõisavahe tn, Turu-Ropka teel, Jaama-Rõõmu, Uueturu ja Inseneri tn. Kõnniteid rekonstrueeriti Annelinnas ja Vanemuise tänaval;

▪ Regulaarselt on tähistatud uusi jalakäijate ülekäiguradasid, samuti liiklusmärkide ja teekattemärgistusega jalgrattaradasid ning jalgratta- ja jalgteid. Paigaldatud on jalgrattahoidjaid;

▪ Loodud on kastirataste laenutamise teenus – Velorent, mis pakub proovimiseks 17 ratast; ▪ Linn on iga-aastaselt korraldanud Autovabaduse puiestee üritust, mis tähendab, et kuu aega

on Vabaduse puiestee avatud ainult jalakäijatele ja kergliiklejatele. Euroopa liikuvusnädal raames (septembris) on pakutud autojuhtidele ja nendega koos sõitvatele koolilastele võimalust Tartu linnaliinibussides tasuta sõita;

▪ Tartu linna ühistranspordi liine on pikendatud Ülenurme, Tõrvandisse ja Kõrvekülla; ▪ Ühistranspordi eelisõiguse ja liiklemise sujuvuse tagamiseks on neljal tänavalõigul

infotahvlid „Jäta parem rada bussile. Aitäh!“, et autojuhid märkaksid linnaliikluses busse ja võimaldaksid neil muust liiklusest kiiremini edasi jõuda;

▪ Loodud on isesõitva nõudetranspordi pilootprojekt, kus Tartu Linnatransport koostöös Tartu Ülikooliga testis isesõitvat sõidukit Vorbuse piirkonna nõudeliinil;

▪ Piirkondades, kus raskeveokitest tekkiv häiring on suurem, on linn kehtestanud suuremõõtmeliste ja raskekaaluliste eriveoste vedamiseks ning massipiirangutega aladele sissesõidu ainult eriloaga.

3. Müra teket vähendavad meetmed:

▪ Mürataset mõjutab teede-tänavate tehniline seisukord, teede-tänavate remontimisel ja rekonstrueerimisel lähtuti tegevuskava perioodil Tartu linna arengukavas 2018-2025 sätestatust;

▪ 2022. a rekonstrueeriti oluline magistraaltänav Puiestee tänav. Ehitustöid teostati Annemõisa ja Veski tänaval ning Ravila-Betooni tn ristmikul. Mitmetel tänavatel teostati ülekattetöid: katte tasandusfreesimine, uue katte paigaldus, kaevude reguleerimine tee tasapinda, markeerimistööd. Viimastel aastatel on parandatud ca 40 000 m2 sõidutee asfaldiauke aastas;

▪ Müra vähendamiseks raudteel kasutab AS Eesti Raudtee peateedel keevitatud rööpaid, mis võrreldes mehaaniliste liidestustega on oluliselt vähem müra tekitavad;

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

23

▪ 2018. a saadi raudteelt kostuva müra vähendamise osas kokkuleppele, et AS Eesti Raudtee võimaldab (lisaks rööbaste hooldamisele) kaubarongidel kiirendada alles siis, kui viimane vagun ületab linna piiri;

▪ Üleminek vähem müra tekitavatele keskkonnasõbralikele gaasibussidele. Alates 2019. a on 100% Tartu linnaliinibussidest metaangaasibussid või alternatiivset diislist keskkonnasõbralikumat kütust tarbivad bussid.

4. Müra levikut piiravad meetmed:

▪ Müra leviku piiramise võimalike meetmetena on rakendamisel müratõkkeseinte ja -vallide rajamine (nt uute teede projekteerimisel), haljastuse osakaalu suurendamine ja vaiksete alade kaitse. Nt Tartu läänepoolse ümbersõidu rekonstrueerimise raames on erinevates etappides teostatud mürauuringud, mille raames on ette nähtud müratõkkeseinad kõige kriitilisemates punktides;

▪ 2021. a algas Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehk Riia ringristmiku viadukti ehitus (tee avati 2022. a). Projektiga kavandati 1120 meetrit uusi müratõkkeseinu, et parandada elukvaliteeti nendel elanikel, kes elavad teede vahetus läheduses;

▪ Iga-aastaselt on suurendatud haljastuse osakaalu, Tartu linna avalikele haljasaladele on istutatud sadu puid ja põõsaid. 2022. a rajati lillepeenraid, renoveeriti ja soetati pargiinventari, korrastati parke ning spordi- ja mänguväljakuid. Projekteeriti mänguväljak Toomemäele. 2021. a jätkusid tööd Kesklinna parkides olevate elurikkuse aladega Kraamiturul, Keskpargis ja Uueturul. 2020. a valiti Tartu kesklinna parkidesse ja Tartu tammikusse välja elurikkuse alad ehk maastikulaborid, et parkidesse elu tagasi tuua ja tõsta liigilist mitmekesisust;

▪ Hoonete renoveerimisel pööratakse tähelepanu hoonete välispiirde heliisolatsiooni parandamisele, 2020. aastal renoveeriti täielikult linna suurim kool Annelinna gümnaasium ja algas Kroonuaia kooli projekteerimine. 2019. a renoveeriti Variku ja Annelinna koolimaja.

5. Üksikobjektide poolt põhjustatud müra piiramise meetmed, teavitus, uurimus-ja arendustegevus ning järelkontroll:

▪ Müraprobleemidega linnavalitsusse pöördumise põhjuseks on olnud liiklusmüra Narva maanteel ja Puiestee tänaval, eramajade õhksoojuspumpade müra, öine lumelükkamine ja liiga varane lehepuhurite kasutamine ning öised ehitustööd või kontserdid jms;

▪ Keerulisemate mürakaebuste (nt müraallikat ei ole võimalik koheselt tuvastada) lahendamisel jätkus hea koostöö Terviseametiga;

▪ Koostöös Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ-ga valmis 2022. aastal ajakohastatud Tartu linna välisõhu strateegiline mürakaart;

▪ Terviseamet menetluse tulemusel valmis Tartu Ülikooli Kliinikumil müratõkkeseinte projekt kahe hoone katusel paiknevatele jahutussüsteemi välisseadmetele;

▪ Telliti Rahinge Wakepark tegevusega kaasneva müra mõõtmised Rahinge külas. Mõõtmistulemuste alusel selgus, et Rahinge ekstreempargi tegevusest põhjustatud müra ei ületanud mõõtmisperioodil mõõtmispunktis kehtestatud sihtväärtuseid;

▪ Telliti liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali, Hurda ja Tammsaare tänava piirkonnas. Töö järeldustes on märgitud, et arvestades mööduvate kaubarongide poolt mõõdetud müratasemeid ning liikumissagedust nii päevasel kui ka öisel ajal, ei ületa hinnatud müratase päevasel ja öisel ajal liiklusmüra piirtasemeid müratundlike hoonetega aladel.

Alljärgnevalt on lisatud fotod Tartu linna territooriumil viimastel aastatel rajatud müratõkkeseintest (fotod: Hendrikson DGE, 2023)

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

24

Müratõkkerajatised Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee ääres (Kardla ja Tüki küla, km 168…169)

Müratõkkeseinad Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee ääres (Tartu linn, Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala)

Müratõkkeseinad Jõhvi-Tartu-Valga tee ääres (Tartu linna ja Kambja valla piiril)

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

25

6. Vaiksed alad Müra vähendamise tegevuskava üks eesmärke on vaiksete piirkondade määratlemine, säilitamine ning võimalusel ka vaiksete piirkondade laiendamine. Vaikseteks aladeks loetakse avalikuks kasutuseks mõeldud piirkondi (nt puhkealad ja pargid), kus mitte ühegi müraallika tekitatud müra ei ületa liikmesriigi kehtestatud kokkuleppelist Lden väärtust või muu asjakohase müraindikaatori väärtust.

Vaiksete ala määramisel tuleb arvestada järgmiste asjaoludega [12] [13]:

▪ Konkreetse ala müratase peaks olema väiksem kokku lepitud kriteeriumist; ▪ Ala müratase peaks olema selgelt väiksem kui lähipiirkonnas tervikuna esinev müratase; ▪ Ala funktsionaalsus – eelkõige sobivad vaikseteks aladeks puhkealad (pargid,

mänguväljakud, spordiplatsid), kultuurimälestiste piirkonnad (lossid, kirikud, arheoloogiamälestised), rohealad (sh rohekoridorid);

▪ Maakatte tüüp – eelkõige rohealad, veekogude ümbrused; ▪ Ala asukoht – vaikne ala ei tohiks asuda liiga kaugel tihedalt asustatud aladest (eelistatult

jalgsikäigu kaugusel); ▪ Juurdepääs – avalikult kasutatav ala, hea juurdepääsuga (soovitatavalt jalgsi ning vaiksete

ühendusteede kaudu); ▪ Ala suurus – soovituslikult suurem ala (nt minimaalselt 1…2 ha), mis pakuks erinevaid

võimalusi puhkeala kasutamiseks (sh liikumiseks) aga teatud asukohtades võivad olulist kasu (puhke- ja lõõgastumise võimalust) pakkuda ka väiksemad alad (sh väiksemad kui 1 ha);

▪ Visuaalsed aspektid – ala võiks olla visuaalselt ja esteetiliselt meeldiv; ▪ Subjektiivsed hinnangud – konkreetse arvulise mürataseme väärtuse kõrval tuleb arvestada

ka inimeste hinnanguid ala kasutatavuse osas lähtudes tunnetatavast müratasemest (nt spordi- ja mänguväljaku kasutamine on sobilik ka pisut suurema mürataseme korral, kuid jalutamisalad või puhkepingid eeldavad vaiksemate tingimuste olemasolu).

Vaiksete alade täpne defineerimine on jäetud liikmesriikide pädevusse, on ka selge, et linnakeskkonnas asuvad „vaiksed alad“ on ainult suhteliselt mitte absoluutselt vaiksed. Keskkonnaministri määrus „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“ [7] defineerib vaiksed piirkonnad kui I mürakategooria alad (virgestusrajatiste maa-alad).

Reeglina loetakse linnakeskkonnas vaiksete alade hulka piirkonnad, kus müraindikaatori Lden väärtus on madalam kui 55 dB. Uute vaiksete alade kavandamisel ning ulatuslikumate äärelinna puhkealade puhul võiks eesmärgiks olla 50 dB madalama mürataseme tagamine (kui mitte kogu ala ulatuses siis vähemalt teatud osas). Oluline tegur on ala kasutusotstarve, ala peab olema avalikult puhkeotstarbeks kasutatav. Lisaks peab vaatama ka ala praegust ja perspektiivset kasutamise aktiivsust (ala atraktiivust) ning naaberaladega seonduvat linnaruumilist kvaliteeti ning ühendusteede või koridoride olemasolu.

Strateegilise mürakaardi [1] koostamisel lähtuti vaiksete alade defineerimisel pisut erinevatest tingimustest ääre- ja kesklinnas:

▪ Äärelinnas alad pindalaga ≥5 ha, kus müraindikaatori Lden väärtus on madalam kui 50 dB; ▪ Kesklinnas alad pindalaga ≥2 ha, kus müraindikaatori Lden väärtus on madalam kui 55 dB.

Erinev lähenemine tuleneb sellest, et kesklinnas (ja ka tihedamalt hoonestatud ja teedevõrguga kaetud äärelinna piirkonnas) on reeglina raskem leida suhteliselt vaikseid laiaulatuslikke alasid, kuid sellele vaatamata on ka kesklinnas mõistlik ette näha puhkeotstarbelisi piirkondasid, kus rekreatiivsed tingimused (pisut kehvemad tingimused kui äärelinna aladel) on teatud määral (või mõnevõrra väiksema pindalaga alal) siiski tagatud.

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

26

Kesklinna all mõeldakse antud juhul kõiki tihedalt hoonestatud linnaosasid, äärelinna all aga valdavalt hoonestamata äärelinna piirkondi. Alade klassifitseerimine (äärelinn-kesklinn) on mõnevõrra meelevaldne, samuti ei järgita „vaiksete alade“ piiritlemisel rangelt mürakontuuride väärtusi. Pigem lähtutakse loogilistest ala tervikliku kasutamise piiridest.

Tartu linna üldplaneering 2040+ sätestab, et Tartu linna (asustusüksuse) vaiksed alad on määratletud Tartu linna välisõhu strateegilise mürakaardi ajakohastamise käigus. Mürakaardi ajakohastamisel (2022. a) hinnati, kas 2017. aasta mürakaardiga määratletud ning vastavalt üldplaneeringu tingimustesse üle võetud vaiksed alad ja nende ulatus on endiselt toimiv.

Väljapool Tartu linna (asustusüksust) puuduvad suured tiheasustuspiirkonnad ning neis paiknevad haljasalad määratleti strateegilise mürakaardi (2022. a) kohaselt kui vaiksed alad (I kategooria alad). Arvestades alade iseloomu ning asjaolu, et valdav osa sellest territooriumist on madala müratasemega, ei peetud vaiksete alade konkreetsete piiride määratlemist endise Tähtvere valla territooriumil otstarbekaks.

Tartu linna linnalises osas asuvate vaiksete alade kogupindala lähtudes 2022. a strateegilise mürakaardi andmetest, mida täpsustati käesoleva töö raames, on ca 414 ha.

Mürakaardi koostamise käigus toodi Tartu Linnavalitsuse soovil välja ka piirkonnad, kus on võimalik kaaluda olemasolevate vaiksete alade laiendamist või uute täiendavate vaiksete alade määratlemist. Alad, kus müratasemest lähtuvalt oleks võimalik vaiksete alade ulatust Tartu linnas suurendada, märgiti vaiksete alade kaardile „potentsiaalsete vaiksete aladena“.

Arvestades ka täiendavate (potentsiaalsete) vaiksete aladega, on vaiksete alade pindala kokku ligikaudu 451 ha. Toodud potentsiaalsed vaiksed alad vastavad üldjoontes samuti vajalikele vaiksete alade kriteeriumitele.

Laiaulatuslikumad vaiksed alad asuvad linna äärealadel (Ihaste, Tähtvere, Raadi). Kesklinnas ning selle lähiümbruses vastab vaiksete alade definitsioonile Toomemäe piirkond, osaliselt võib vaikseteks aladeks lugeda ka Vanemuise ja Karlova pargi.

Tabelites 6.1 ja 6.2 on toodud täpsustatud Tartu linna vaiksete alade andmed vastavalt Tartu linna strateegilisele mürakaardile [1], sh esitatakse ala pindala, valdavalt esinev müratase ning üldhinnang vaikse ala olukorrale. Vaiksete alade kaart on esitatud aruande lisas 2.

Tabel 6-1. Ülevaade vaiksete alade olukorrast

Nr Vaikse ala nimetus Lähiaadress Pindala, ha

Müratase, Lden, dB

Vastavus vaikse ala tingimustele, potentsiaal, ohutegurid

1 Sanatooriumi pargi vaikne ala

Riia tn 167 6,0 40-50

Sanatooriumi park koosneb kolmest osast (Riia tn 167, Riia tn 167a, Raja tn 31a), millest vaikse ala kriteeriumid täidab täielikult ainult Riia tn 167 kinnistu. Riia tn 167a jääb Riia tn äärde ning vaiksete alade nõuded ei ole täidetud liiklusmüra tõttu. Raja tn 31a puhul on küll müraaspektist vaiksete alade nõuded täidetud, kuid kinnistu puhul on tegemist eramaaga ning Tartu üldplaneeringu kohaselt elamumaaga, mistõttu ei saa antud kinnistut avalikult kasutatava vaikse alana käsitleda.

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

27

Nr Vaikse ala nimetus Lähiaadress Pindala, ha

Müratase, Lden, dB

Vastavus vaikse ala tingimustele, potentsiaal, ohutegurid

2

Ravila, Nooruse ja Sanatooriumi tn ning Viljandi mnt vahelisel alal asuv haljasala

Ravila tn 14a // 14b // W. Ostwaldi tn 1

2,3 40-50

Hetkel pole ala aktiivselt kasutusel, Tartu 2040 ÜP kohaselt on alale ette nähtud kõrgharidusasutuste maa-ala ja ka puhke- ja virgestusalana käsitletav roheala. Soodsad tingimused on tagatud.

3

Ravila, Veeriku ja Ilmatsalu tn vahelised haljasalad, Veeriku mänguväljak

Veeriku tn 37a

5,2 35-55

Head tingimused on tagatud, lisameetmed pole vajalikud. Alale on rajatud atraktiivsed spordiväljakud ja mänguplatsid.

4 Vanemuise park Vanemuise tn 45b

1,1 40-55

Head tingimused on valdavalt tagatud, lisameetmed pole vajalikud. Alale on rajatud istumiskohad ja jalakäijate alad.

5

Tartu Ülikooli Õpetajate Seminari territoorium ja Karlova park

Salme tn 1a, Pargi tn 2a

2,1 35-55

Head tingimused on valdavalt tagatud, lisameetmed pole vajalikud. Samas moodustab suure osa alast kooli staadion ning muude tegevuste valik on piiratud.

6 Toomemägi, Toomemäe park, Pirogovi park

Lossi tn 15b, Uppsala tn 2

8,1 35-55

Head tingimused on valdavalt tagatud, lisameetmed pole vajalikud. Alale on rajatud istumiskohad, mänguväljakud ja jalakäijate alad.

7 Laululava ümbrus ja Tähtvere laste- ja noortepark

Laulupeo pst 25

6,2 35-55

Head tingimused on valdavalt tagatud, lisameetmed pole vajalikud. Alale on rajatud atraktiivsed spordiväljakud ja mänguplatsid.

8

Tähtvere spordipark, dendropark ja Emajõe vabaujula

F. R. Kreutzwaldi tn 7, Herne tn 67

59,9 35-50

Head tingimused on valdavalt tagatud, lisameetmed pole vajalikud. Alale on rajatud matka- ja suusarajad ning mänguplatsid (sh discgolfirada).

9 Emajõe linnaujula ja lähiümbruse haljasalad

Ujula tn 102, Ujula tn 122

34,8 35-50

Head tingimused on valdavalt tagatud, lisameetmed pole vajalikud. Rannaala on välja arendatud, alale on rajatud mänguväljakud jms.

10 Raadi kalmistu piirkond ja Tartu seikluspark

Kalmistu tn 18a // 24, Narva mnt 126d

24,1 35-55 Head tingimused on valdavalt tagatud, lisameetmed pole vajalikud.

11 Raadi kruusakarjääri ala

Muuseumi tee 5

9,9 35-50 Head tingimused on valdavalt tagatud, lisameetmed pole vajalikud. Ala on peamiselt kasutusel

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

28

Nr Vaikse ala nimetus Lähiaadress Pindala, ha

Müratase, Lden, dB

Vastavus vaikse ala tingimustele, potentsiaal, ohutegurid

talispordiks, kuid pakub puhkevõimalust ka suvel.

12 Raadi mõis ja Raadi park

Muuseumi tee 2, Narva mnt 177

19,7 35-55

Head tingimused on valdavalt tagatud, lisameetmed pole vajalikud. Alale on rajatud mänguväljakud ja jalakäijate alad.

13 Jaamamõisa park ja selle ümbrus

Põhja pst 30, Põhja pst 33, Ida tn 41

22,3 35-45

Hetkel pole ala aktiivselt kasutusel, Tartu 2040 ÜP kohaselt on alale ette nähtud ka puhke- ja virgestusalana käsitletav roheala. Soodsad tingimused on samas tagatud.

14 Saare tiigi ümbruse haljasala ja spordiplatsid

Anne tn 63 4,0 35-55

Head tingimused on valdavalt tagatud, lisameetmed pole vajalikud. Alal asuvad peamiselt kooli spordiväljakud.

15

Annelinna gümnaasiumi territoorium, spordiväljak ja Annemõisa park

Kaunase pst 70a

6,4 35-55

Head tingimused on valdavalt tagatud, lisameetmed pole vajalikud. Alal asuvad peamiselt spordiväljakud. Roheala on mõnevõrra vähenenud Annelinna jalgpallihalli rajamise tõttu.

16 Mõisavahe park Mõisavahe tn 27a

2,4 35-50

Head tingimused on valdavalt tagatud, lisameetmed pole vajalikud. Alal asuvad jalakäijate teerajad ja väiksemad mänguplatsid.

17 Kalda tee ja Ihaste tee vaheline roheala

Ihaste põik 40

10,7 40-50

Hetkel pole ala aktiivselt kasutusel, Tartu 2040 ÜP kohaselt on alale ette nähtud ka puhke- ja virgestusalana käsitletav roheala. Soodsad tingimused on samas tagatud.

18 Emajõe ja Ihaste tee vaheline haljasala

Ihaste tee 11 109,2 40-50

Head tingimused on valdavalt tagatud, lisameetmed pole vajalikud. Alal asuvad matkarajad. Sõpruse silla läheduses on liiklusmüra tõttu tingimused mõnevõrra kehvemad.

19 Anne looduskaitseala ja selle lähiümbrus

E. Wiiralti tn 2

43,5 35-50

Head tingimused on valdavalt tagatud, lisameetmed pole vajalikud. Alal asub Ihaste metsa puhke- ja spordiala.

20 Pallase pst 100 metsaala

Pallase pst 100

5,9 45-50 Head tingimused on valdavalt tagatud, lisameetmed pole vajalikud. Alal asuvad metsarajad.

21 Ihaste tee ja Pallase pst vaheline metsaala

Uus-Ihaste tee T3

5,6 40-50 Head tingimused on tagatud, lisameetmed pole vajalikud. Ala ei ole hetkel aktiivselt kasutatav.

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

29

Nr Vaikse ala nimetus Lähiaadress Pindala, ha

Müratase, Lden, dB

Vastavus vaikse ala tingimustele, potentsiaal, ohutegurid

22 Kiigemäe mets ja spordiväljak

Põhjatamme pst 35, Pallase pst 106

19,8 35-50

Head tingimused on valdavalt tagatud, lisameetmed pole vajalikud. Alal asuvad metsarajad ja spordiväljak.

23 Hipodroomi tn 4 haljasala

Hipodroomi tn 4

4,9 40-50 Head tingimused on valdavalt tagatud, lisameetmed pole vajalikud. Alal asuvad metsarajad.

Pindala kokku 414,1

Tabel 6-2. Potentsiaalsed vaiksed alad

Nr Vaikse ala nimetus Lähiaadress Pindala, ha

Müratase, Lden, dB

Vastavus vaikse ala tingimustele, potentsiaal, ohutegurid

21A Põhjatamme pst 56 roheala (vaikse ala nr 21 laiendus)

Põhjatamme pst 56

1,5 < 50 dB

Head tingimused on valdavalt tagatud, lisameetmed pole vajalikud. Ala ei ole hetkel aktiivselt kasutatav.

24 Ihaste tee 6a aiamaad ja roheala

Ihaste tee 6a 14,4 < 50 dB

Head tingimused on valdavalt tagatud, lisameetmed pole vajalikud. Alal asuvad peamiselt aianduse maa-alad.

25 Vana-Ihaste ujula ja rohealad

Hobuseraua tn 44a

6,7 < 50 dB

Head tingimused on valdavalt tagatud, lisameetmed pole vajalikud. Ala ei ole hetkel aktiivselt kasutatav, kuid Tartu 2040 ÜP kohaselt on alale ette nähtud ka puhke- ja virgestusalana käsitletav roheala ning supelranna maa-ala.

26 Kvissentali roheala Kvissentali tee 17a

4,1 < 50 dB

Head tingimused on tagatud, lisameetmed pole vajalikud. Ala ei ole hetkel aktiivselt kasutatav, kuid Tartu 2040 ÜP kohaselt on alale ette nähtud ka puhke- ja virgestusalana käsitletav roheala.

27 Kassitoome K. E. von Baeri tn 13

1,8 < 55 dB

Head tingimused on valdavalt tagatud, lisameetmed pole vajalikud. Alal asuvad jalakäijate rajad.

28 Botaanikaaed Lai tn 38 // 40

1,9 < 55 dB

Head tingimused on valdavalt tagatud, lisameetmed pole vajalikud. Tartu 2040 ÜP kohaselt on ala puhke- ja virgestusalana käsitletav roheala. Alal asuvad õpperajad.

29 Emajõe ja Anne kanali vaheline haljasala

Pikk tn 65 6,7 < 50 dB Head tingimused on valdavalt tagatud, lisameetmed pole vajalikud. Tartu 2040 ÜP kohaselt on

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

30

Nr Vaikse ala nimetus Lähiaadress Pindala, ha

Müratase, Lden, dB

Vastavus vaikse ala tingimustele, potentsiaal, ohutegurid

ala juhtotstarbeks kavandatud puhke-, spordi- ja kultuurirajatise maa-ala. Alal asub kergliiklustee ja Emajõe kallasrada. Sõpruse silla läheduses on liiklusmüra tõttu tingimused mõnevõrra kehvemad.

Pindala kokku 37,1

Võrreldes 2017. a strateegilise mürakaardiga on 2022. a seisuga vaiksete alade pindala ja osakaal linna territooriumist (Tartu linna linnalises osas) pisut vähenenud, kuid vähenemine tuleneb pigem aladele teatud ulatuses uute maakasutusotstarvete määramisest, mitte mürataseme tõusust nendel alades.

Samas on leitud mitmeid potentsiaalseid vaikseid alasid, nt kesklinna piirkonnas Kassitoome ja Botaanikaaia piirkonnad ning mitmed alad Ihastes ning üks ala Kvissentali linnaosas. Seega võib öelda, et vaiksete alade definitsioonile vastavaid piirkondi on pigem juurde tulnud. Samuti leidub hulgaliselt vaiksete alade definitsioonile vastavaid alasid endise Tähtvere valla territooriumil.

Tähelepanu tuleb pöörata eelkõige nendele vaiksetele aladele, mille läheduses elab suur osa potentsiaalseid ala kasutajaid. Samuti tuleb linnaruumi planeerimisel hinnata seni väheaktiivselt kasutatud vaiksete alade intensiivsemat kasutusele võtmise võimalusi ning tagada, et müratasemed puhke- ja virgestusmaadel jääksid piisavalt madalateks ka tulevikus.

Üldjoontes on vaiksete alade olukord hea ning suuri ohutegureid ei ole põhjust välja tuua. Vaikseid piirkondi võib ohustada nt uute magistraalteede rajamine aga ka uute elamurajoonide (harvem tööstuse) planeerimine vaiksete alade juurde või asemele.

Erinevate planeerimisetegevuste käigus tuleb arvestada vaiksete alade säilitamise ning laiendamisega, võimalusel tuleb ette näha ka uusi alasid, sh tuleb silmas pidada, et ka suhteliselt väikse pindalaga alad võivad pakkuda häid võimalusi puhkamiseks (eriti suure müratasemega piirkondades, kus ulatuslikke vaikseid alasid on raske leida).

Uute vaiksete alade planeerimisel tuleb lähtuda põhimõttest, et kõrge müratasemega elamualade läheduses peaks leiduma ka (suhteliselt) vaikseid alasid, mis pakuvad kõrge mürataseme poolt mõjutatud elanikele võimalust madalama müratasemega vaiksetel aladel erinevaid puhketegevusi läbi viia.

Strateegilise mürakaardi kohaselt ei leidu vaiksete alade definitsioonile vastavaid alasid Tartu linna lõuna- ja edelaosas ning seega on soovitatav nendes piirkondades proovida leida uusi vaikseid alasid (nt sadamaraudtee koridor võib olla perspektiivikas vaikne ala). Samas on toodud piirkondades valdavalt tegemist eramajade ja erakruntidega ning kruntide siseselt (kas kogu krundi siseselt või hoovipoolsel alal) on sageli vaiksete alade tingimused tagatud (nt võimalus puhkamiseks jms), seega ei ole nendes piirkondades vaiksete alade puudus tõenäoliselt sama kriitiline kui nt kortermajade piirkondades.

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

31

Näide puhke- ja virgestusalast (Kvissentali asumis), mis suhteliselt väiksest pindalast (< 0,2 ha) hoolimata täidab oma eesmärki (foto: Hendrikson DGE, 2023)

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

32

7. Pikaajaline strateegia Pikas perspektiivis on linna müraolukorda võimalik muuta ja parandada eelkõige linna arengusuundumisi tervikuna mõjutavate planeeringute ning arengukavade kaudu.

Autoliikluse kui peamise müraprobleemide põhjustaja osas lähitulevikus enam suurt liikluskoormuste suurenemist ei prognoosita. Nt liiklusuuringu „Tartu liiklus 2023“ (Stratum OÜ, 2023 [14]) autoliikluse arengute ning prognoosi (2040. a) osas võib välja tuua järgmist:

▪ Aastaks 2040 ei prognoosita olulist liikluskoormuste kasvu ühegi stsenaariumi korral; ▪ 2023. a liikluskoormused on võrreldes 2017. aastaga kesklinna piirkonnas kohati juba isegi

pisut vähenenud, äärelinnas on samas esinenud väike kasv. Selgelt on suurenenud jalgrattaliikluse osakaal. Mõnevõrra on vähenenud linna läbivate raskeveokite arv;

▪ Keskmise autostumise stsenaariumi korral aastaks 2040 autoliikluse maht võrreldes tänasega olulisel määral ei kasva;

▪ Kahanev (vähenev) autokasutus tähendab Tartu kliimakavast tuleneva eesmärgi täitmist, kus liikumiste modaaljaotuses on autokasutuse osa aastaks 2040 ainult 25% (2018. a vastavalt 46%), jalgsi- jalgrattaga liikumiste osakaal 48% (2018. a 29,5%);

▪ Olulise aspektina tuuakse välja, et kliimakava järgse tänavavõrgu stsenaariumi ja tavalise tänavavõrgu liikluskoormuste prognoosi tulemuste vahe ei ole suur. See tähendab, et kahaneva liikluse tingimustes ei ole olemasolevate 2+2 sõidurajaga tänavate järgi kesklinnas enam olulist vajadust.

Tartu linna arengudokumendid on üheks prioriteediks seadnud säästva arengu tagamise ning keskkonnatervise komponentidega kaasneda võiva ebasoodsa mõju (kliimamuutused, välisõhu saastatus, müra) vähendamise linnaelanike jaoks. Olulisemad linna arengudokumendid on järgmised (sisuliselt kõik arengudokumendid rõhutavad keskkonnasäästlike liikumisviiside eelisarendamist):

Tartu linna üldplaneering 2040+7 [15]

Üldplaneeringu 10 tähtsama väljakutse seas võib müraaspekti (ning säästvat arengut laiemalt) käsitlevate punktidena välja tuua:

▪ Tartu on ligipääsetav linn, kus ühistransport ning jalgsi ja rattaga liikumine on eelistatud, jalg- ja rattateede võrk on katkematu;

▪ Tartu kesklinn on elav, jalakäijasõbralik ja inimmõõtmeline. Aastaringselt toimiv avalik ruum pakub rohkelt võimalusi elamiseks, õppimiseks, vaba aja veetmiseks, ostlemiseks ja asjaajamiseks;

▪ Tartu elukeskkond on püsivalt hea, linn kohaneb säilenõtkelt majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnamuutustega ning taotleb kõrget ehituskultuuri;

▪ Tartu vanalinn ja miljööväärtuslikud alad on korras. Linnaruum on kaasaegse, väärika ning ajas kestva arhitektuurikeelega;

▪ Tartu on koos naabervaldadega kujunenud ühtseks, ruumiliselt sidusaks linnaregiooniks; ▪ Tartu eelistab linnakeskkonnas kortermaju. Lasteaiad, koolid, sportimis- ja puhkevõimalused

asuvad elanikele võimalikult lähedal.

Tartu linna arengukava 2018-2027 ja eelarvestrateegia 2024-2027 [16]

Arengukava ja eelarvestrateegia kohaselt on Tartu linna üks suurimaid väärtusi puhas, elamisväärne, inimsõbralik ja looduslähedane elukeskkond. Kliimamuutuste leevendamine ja inimtegevuse

7 Üldplaneeringu materjalide link seisuga 29.05.2024: https://gis.tartulv.ee/yldplaneering2040/

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

33

keskkonnamõju vähendamine on üks olulisemaid tegevusi Tartu väärtuste hoidmisel ja siinse elukorralduse säilitamisel. Seetõttu on Tartu linn liitunud kliimaneutraalsete linnade missiooniga.

Tartu linn kavandab kõigi koolihoonete ulatuslikku parendamist. Välja on töötatud ka lasteaedade investeeringute kava. Objektide järjestust ja ajakava määrates on arvestatud nii hoonete tehnilist seisukorda kui ka lasteaiavõrgu vajadusi. Investeeringute kava nägi algselt ette, et aastaks 2034 on rekonstrueeritud kõik lasteaiahooned. Ehitushindade kiire tõusu tõttu on ajakava pikendatud. Iga- aastaselt on eesmärk rekonstrueerida 1-2 lasteaeda.

Üks olulisemaid tegevusi kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks on olemasolevate hoonete ja naabruskondade renoveerimine kliimaneutraalseteks piirkondadeks. Tartu linn on seadnud Tartu linna energia ja kliimakavas eesmärgiks renoveerida vähemalt 50% kõikidest Tartu kortermajadest aastaks 2030.

Projektis „Tartu renoveerib“ toetatakse korteriühistuid renoveerimise protsessis. Projekti „oPEN Lab“ tulemusena saab Annelinnas renoveeritud kolm 9-korruselist kortermaja liginullenergia hoone tasemele. Projekti „LIFE IP BuildEST - Renoveerimise maraton Eestis“ raames toetatakse 3 kortermaja ja 10 eramaja renoveerimist, et parandada liikuvust ja elurikkust.

Ühe peamise tegevusena autostumise vähendamiseks on planeeritud ehitada välja kogu linna ulatuses kahes etapis jalgrattateede võrgustik. Esimeses etapis (kuni 2027. aastani) rajatakse jalgrattateede võrgustik kesklinna piirkonnas ja teises eelarvestrateegia perioodi järgses etapis ülejäänud linnas. Säästva liikuvuse edendamiseks tuleb välja arendada kasutajasõbralikud, funktsionaalsed ja ohutud rattateede võrgustikud linnapiirkondades.

Autokasutuse osaline asendamine rattakasutusega avaldab positiivset mõju ka neile, kes ise ratast ei kasuta: väheneb müra ja paraneb õhukvaliteet. Rattateede võrgustiku rajamise eesmärk on võimaldada turvalisi igapäevaliikumisi (tööle, lasteaeda, teenusteni, kooli, koju jm) ning parandada tõhusa ühistranspordi kättesaadavust (aktiivsete liikumisviiside ja kiire ühistranspordi kombineerimisega). Suurema koormusega ja/või kitsamatel tänavatel on oluline eraldada liikumisviisid selgelt, nii et ka jalakäijad ja jalgratturid saaksid turvaliselt üksteisest eraldi liikuda.

Tartu linna energia- ja kliimakava „Tartu energia 2030“ [17]

Kava peamised tegevused eratranspordist tuleneva emissiooni ja müra vähendamiseks on suunatud linnasisese jalgsikäimise ja rattaliikluse suurendamisele, linnapiiri ületava autoliikluse vähenemisele ja autode arvu vähendamisele linnaruumis. Liikuvuse kavandamisel linnas järgitakse põhimõtet, et liikumisviise eelistatakse sellises järjekorras:

1. jalgsi käimine, 2. rattaliiklus (sh elektrimobiilsus), 3. ühistransport, 4. eratransport.

Säästvate liikumisviiside osakaalu suurendamiseks ja autokasutuse vähendamiseks on 2030. aastaks seatud järgmised eesmärgid:

▪ rajatud ühtne jalgrattateede põhivõrgustik, ▪ linna äärealadele ja kesklinna on loodud liikuvuskeskused, mis on kiirete ühistranspordi

ühendustega seotud tähtsamate sihtkohtadega linnas, ▪ linna ühistranspordi teenuseid on laiendatud lähiasumitesse.

Eesmärgiks on seatud, et aastaks 2030 on päevas linna piiri ületavate sõidukite keskmine arv vähenenud 35% võrreldes aastaga 2020 ning kava eesmärkide kohaselt on autokasutuse osa linnas teostatavatest kõikidest liikumistest 2040. aastaks langenud 25%-ni (2018. a seisuga 46%), jalgsi- jalgrattaga liikumiste osakaal aga tõusnud 48%-ni (2018. a seisuga 29,5%).

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

34

Tartu jalgrattaliikkuse strateegiline tegevuskava 2020-2040 [18]

Tegevuskava toetab Tartu linna energia- ja kliimakava eesmärkide saavutamist. Tegevuskavas on sõnastatud „Rattaliikluse Visioon 2040“: Jalgratas on aastaringselt eelistatuim liiklusvahend ja jalgsi käimine on eelistatuim liikumisviis – tartlased teevad oma igapäevased liikumised peamiselt jalgrattaga või jalgsi. Eesmärk on jalgratturite osakaalu tõsta ca 1% aastas ja autode kasutamist vähendada ca 1% aastas.

Strateegilised eesmärgid on järgmised:

▪ Planeeringute ja projekteerimiste algetapis defineeritakse esmalt jala ja jalgratastel liiklejate huvid;

▪ Ainult jalgratastega liiklemiseks mõeldud teede pikkus kasvab ja rattateed on rajatud Tartu linna lähipiirkonna puhkealade juurde (nt Elva, Otepää, Vooremäe, Vooremaa järved);

▪ Töökohal, õppeasutustes ja kortermajades on olemas turvaline rataste parkimisvõimalus; ▪ Suureneb päevade arv (sh talveperioodil), millal rattateed on turvaliselt sõidetavad ning

talvel ei vähene jalgrattaliiklus nii järsult kui praegu; ▪ Jalgrattaga liikumise keskmine kiirus ja ohutus kasvavad; ▪ Jalgratturite arv (sh jalgratast kasutavate õppurite arv) suureneb; ▪ Jalgratturite rahulolu kasvab ja haiguspäevade arv väheneb (elanikkonna tervislik seisund

paraneb); ▪ Autode arv liikluses väheneb ning paraneb õhukvaliteet ja väheneb müratase.

Regionaalse ühistranspordi – ja multimodaalsete transpordilahenduste arendamise tegevuskava [19]

Kava täpsustab arengukava Tartu Energia 2030 transpordi tegevuskava, kujundades selle multimodaalsuse suurendamisele, regionaalsete ühistranspordiühenduste parandamisele ja kergliikluse osakaalu suurendamisele suunatud tegevusi ning nende elluviimise korda. Liikuvuskava toetab ka Tartu jalgrattaliikluse strateegilise tegevuskava 2020-2040 elluviimist.

Liikuvuskava keskseks meetmeks on multimodaalsete liikuvuskeskuste rajamine südalinna ja linna äärealadele ning nende ühendamine säästva transpordi viisidega linnas ja selle ümbruses. Liikuvuskeskused muudavad ühistranspordi kasutajate juurdepääsu linna teenustele kiiremaks, mugavamaks ja sujuvamaks. Liikuvuskeskuste arendamisega kaasneb kohalike ja linnaväliste ühistranspordisüsteemide omavaheline ühendamine ning kiirem infoedastuse ja sõiduõiguse andmine nende kasutajatele. Neid tegevusi toetavad meetmed ühispiletite ja ühise reaalajainfosüsteemi juurutamiseks, samuti linnaäärsete parkimisteenuste loomine.

Liikuvuskava elluviimisel osutub võimalikuks vähendada autostumise mõju Tartus ning suurendada keskkonda enam säästvate liikumisviiside osakaalu linna liikluses.

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

35

8. Keskkonnamüra vähendamise meetmed

8.1. Müra vähendamise meetmete väljatöötamise üldised põhimõtted

Müra vähendamise meetmete väljatöötamisel tuleb keskenduda eelkõige nendele meetmetele, mida linn saab otseselt kehtestada, ellu viia või reguleerida. Meetmete kavandamisel tuleb arvestada, mida on realistlike tehniliste võimaluste ning mõistlike kuludega võimalik saavutada ning meetme rakendamise eesmärk peab olema võimalikult paljude inimeste elukeskkonna parandamine.

Peamine fookus peab olema suunatud liiklusmüra mõju vähendamisele, kuna strateegilise mürakaardi kohaselt on valdav osa inimesi mõjutatud autoliiklusega kaasnevast mürast. Välja kujunenud teedevõrgu ning hoonestusega linnakeskkonnas liiklusmüra negatiivse mõju vältimine ja vähendamine on komplitseeritud, kuna vahetult teede ja tänavate ääres asuvate eluhoonete korral on teatud konflikt ning häiringud paratamatud.

Eesmärki aitavad täita sõiduauto kasutamise vajaduse vähendamiseks jalg- ja kergliiklusteede võrgustiku arendamine ning ühistranspordi laiema kasutuse soosimine (vastavatele tegevuskavadele toetudes), kuid meetmete positiivne mõju avaldub eelkõige pikema aja jooksul. Samuti on linn seadnud prioriteediks autoliikluse jaoks mõeldud tee-alade vähendamise (kergliiklejate kasuks), mis võib vähendada tänavate liikluskoormust ja sõidukiirusi ning vastavalt ka müra teket.

Oluline on ka müra vähendamine selle tekkekohas (suurima lubatud sõidukiiruse vähendamine ja sõidukiiruste kontroll, vaiksemad rehvid ja teekatted, elektriautod). Võimalikud täiendavad liiklusmüra vähendamise meetmed on raskeliikluse liikumise piiramine või ümbersuunamine, kuid nende meetmete kasutamine ei ole praktikas alati võimalik (sageli puuduvad realistlikud alternatiivid). Reaalsetes oludes mõjutab mürataset ka teede-tänavate tehniline seisukord.

Müratõkkerajatiste (müratõkkeseinad või vallid) rajamine ei ole linnakeskkonnas valdavalt sobiv lahendus (nii vaba ruumi puudumise tõttu kui ka visuaalsetel ja esteetilistel kaalutlustel) ning pigem on eluhoonete puhul mürahäiringu tuntava vähendamise võimaluseks (mis võib kaasa tuua koheselt tajutava efekti) hoonete teepoolse välispiirde helipidavuse parandamine (müratõkked ei ole korrusmajade kõrgemate korruste puhul ka efektiivsed).

Tegevuskava raames hinnatakse täpsemalt kõige suurema müratasemega piirkondade (tänavad, mille ääres asuvad hooned on enim mõjutatud kõrgest müratasemest) puhul müra vähendamise võimalusi ja meetmete rakendatavust.

Kui mõistlike lahendustega (arvestades majanduslikke ja tehnilisi võimalusi) ei ole võimalik tagada häid tingimusi välisõhus, tuleb võtta eesmärgiks heade tingimuste tagamine siseruumides või hoovipoolsel alal (nt uute müratundlike alade planeerimisel). Vastavalt on võimalik rajada headele tingimustele vastavaid uusi müratundlikke hooneid ja alasid ka suhteliselt kõrge müratasemega piirkondades.

Raudteemüra on hetkel Tartus mõnevõrra vähem probleemne, kuid raudteekoridori vahetus läheduses on siiski tegemist peamise häiringuallikaga. Perspektiivis (eelkõige juhul kui kaubaveod taas aktiviseeruvad) tuleb kogu linnasisese raudteekoridori ulatuses hinnata müratõkkeseinte rajamise vajadust (lähtudes raudtee liikluskoormustest ja ka linnasisesest sõidukiirusest) ja otstarbekust.

Tööstusmüra ei ole Tartu linnas tervikuna suureks probleemiks ning 2022. a strateegilise mürakaardi kohaselt ei tuvastatud tööstusmürast märkimisväärselt mõjutatud elamupiirkondi. Tööstusmüra puhul tuleb eelkõige jälgida, et uute tööstusettevõtete rajamisel või tööstustegevuse laiendamisel ei põhjustataks ülenormatiivset mürataset naaberaladel.

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

36

Käesoleva töö raames vaadati muu hulgas üle seni ellu viidud tegevused ning koostati järgmise viie aasta tegevuste loetelu. Tegevuskavaga ei määrata konkreetseid tegevusi üksikobjektide müraolukorra parandamiseks.

Keskkonnamüra vähendamise tegevuskava koostamisel lähtuti lisaks seadusandluses määratud nõuetele ning ekspertide varasemale kogemusele Euroopa Komisjoni soovitustest (sh Phenomena project [20]) müra vähendamise meetmete väljatöötamisel. Samuti tugineti teiste linnade (sh Tallinn, Helsingi, Stockholm) müra vähendamise tegevuskavadele.

8.2. Järgmise viie aasta jooksul kavandatavate müra vähendamise meetmete kirjeldus

Müra vähendamise meetmed võib erinevate teemade kaupa üldjoontes jaotada järgmiselt (osad meetmed on omavahel seotud ning sobivad samas mitme punkti alla):

1. Administratiivsed meetmed (planeerimine, arengukavad, prioriteetide ja nõuete seadmine); 2. Erasõidukite kasutamisele alternatiivsete võimaluste loomine (ühistranspordi ja kergliikluse

kasutamise eelisarendamine); 3. Liiklusmüra tekke vähendamine; 4. Raudteemüra vähendamine; 5. Vaiksete alade kaitse; 6. Koolide ja lasteaedade kaitse; 7. Eluhoonete ja erakinnistute müra vähendamine; 8. Üksikobjektide poolt põhjustatud müra piiramine; 9. Teavitus- ja uurimistööd.

Järgnevalt esitatakse erinevate teemade kaupa detailne müra vähendavate meetmete loetelu koos selgitustega:

1. Administratiivsed meetmed (planeerimine, arengukavad, prioriteetide ja nõuete seadmine)

1.1. Arengukavade ning planeeringute koostamise raames autoliikluse kasutamisele alternatiivsete liikumisvõimaluste eelisarendamine;

1.2. Projektide ja planeeringute raames (eelkõige mürarikastes piirkondades) kooskõlastuste ja lubade väljastamisel nõuete esitamine keskkonnamüraga arvestamiseks;

1.3. Hankedokumentide ja lepingute koostamisel müra (ja ka õhusaaste) kriteeriumitega arvestamine (nt võrdse pakkumuse korral eelistada väiksema müra tekkega seadmeid);

1.4. Maakasutuse planeerimisel konfliktalade tekke vältimine.

Lisaselgitused (mõju kirjeldus, teostatavus)

Oluline mõju avaldub nii lühemas perspektiivis (nt konkreetse planeeringu puhul asjakohaste meetmete rakendamisel) kui ka pikemas perspektiivis (liikumisviiside muutused).

Arengukavade ja planeeringute koostamisel tuleb analüüsida planeeritavate muutuste mõju inimeste liikumisvajaduste muutumisele ja linnatranspordile. Liikluslahenduste väljatöötamisel ning uute teede kavandamisel (aga ka oluliste muutuste ilmnemisel olemasoleva teedevõrgu liikluses) tuleb arvestada müra võimaliku mõjuga elanikele. Uute ühistranspordi vahendite soetamisel ning linnale kuuluva autopargi uuendamisel arvestatakse ka müraaspektiga.

Laiemaid alasid hõlmavates planeeringutes saab kasutada teeäärsel alal müraresistentseid hooneid (nt ärihooned) mürapuhvritena müratundlike alade/hoonete (elamud, mänguväljakud) kaitseks. Liiklusmüra mõjualas asuvate uute planeeringualade puhul (nt äärelinnas uute elamualade kavandamisel) ning eriti tundlike objektide (lasteaiad, hooldekodud, mänguväljakud, puhkekohad)

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

37

kavandamisel tuleb kaaluda müra vähendavate meetmete (sh võimaluse ja sobivuse korral ka müratõkkeseinte) rakendamise võimalusi.

Maakasutuse planeerimise käigus ei vähendata reeglina küll müra teket, kuid võimaldatakse müratundlike alade isoleerimist peamistest müraallikatest ning sel moel on võimalik hilisemaid müraprobleeme vältida.

2. Erasõidukite kasutamisele alternatiivsete võimaluste loomine (ühistranspordi ja kergliikluse kasutamise eelisarendamine)

2.1. Linnaelanike seas ühistranspordi ja kergliikluse laiema kasutamise propageerimine; 2.2. Planeeringute ja projekteerimiste algetapis defineeritakse esmalt jala ja jalgratastel

liiklejate huvid; 2.3. Ühistranspordile ja kergliiklusele eelisõiguse, ohutuse ja liiklemise sujuvuse ning suurema

ühenduskiiruse tagamine; 2.4. Vähendatud ja kitsamad sõidurajad kesklinna piirkonnas; 2.5. Ühtse jalgrattateede põhivõrgustiku rajamine (esmajärjekorras kesklinna piirkonnas); 2.6. Jalgratta rattaringluse süsteemi laiendamine (sh lähivaldadesse) ning parklate võrgustiku

tihendamine; 2.7. Linna äärealadele ja kesklinna liikuvuskeskuste loomine, mis on kiirete ühistranspordi

ühendustega seotud tähtsamate sihtkohtadega linnas; 2.8. Linna ühistranspordi teenuste laiendamine lähiasumitesse, liinivõrgu optimeerimine ja

täiendamine; 2.9. Kergliiklusteede korrashoid (sh talihooldus, võimaldamaks aastaringset kasutamist).

Lisaselgitused (mõju kirjeldus, teostatavus)

Tartu on linna üldplaneeringu [15] raames sõnastanud visiooni, mille kohaselt Tartust peab saama ligipääsetav linn, kus ühistransport ning jalgsi ja rattaga liikumine on eelistatud, jalg- ja rattateede võrk on katkematu. Oluline on seega jalgsi käimist ja jalgrattakasutust soodustava infrastruktuuri (kergliiklusteede võrgustiku) väljatöötamine ning ühistranspordi jätkuv arendamine. Jalgratta rattaringluse süsteemi tuleks laiendada (sh lähivaldadesse) ning parklate võrgustikku tihendada. Olulise meetmena näeb linn autoliikluse jaoks mõeldud tee-alade vähendamist (kergliiklejate kasuks), mis võib vähendada tänavate liikluskoormust ja sõidukiirusi ning vastavalt ka müra teket.

Ühistranspordi planeerimisel on eesmärgiks jätkuv teenuste arendamine (liinivõrgu optimeerimine) ja kvaliteedi tõstmine (teenus kiiremaks, praktilisemaks ja sujuvamaks) ning „Pargi ja reisi“ süsteemi laialdasem kasutuselevõtt. Kergliiklusteede rajamisel on oluline ka teede loogiline sidumine puhke- ja virgestusaladega (sh vaiksete aladega), samuti elamupiirkondade ning töökohtade sidumine. Kesklinna piirkonnas peab linnakeskkond selgelt eelistama ning võimaldama eelkõige jalgsi käimist.

Vastavalt Tartu linna arengukavale 2018-2027 ja eelarvestrateegiale 2024-2027 [16] on ühe peamise tegevusena autostumise vähendamiseks planeeritud välja ehitada kogu linna ulatuses kahes etapis jalgrattateede võrgustik. Esimeses etapis (kuni 2027. aastani) rajatakse jalgrattateede võrgustik kesklinna piirkonnas ja teises eelarvestrateegia perioodi järgses etapis ülejäänud linnas. Rattateede võrgustiku peab olema kasutajasõbralik, funktsionaalne ja ohutu liiklemist võimaldav.

Tartu linna energia- ja kliimakava „Tartu energia 2030“ [17] peamised tegevused on samuti suunatud eratranspordist tuleneva emissiooni ja müra vähendamiseks ning linnasisese jalgsikäimise ja rattaliikluse suurendamisele. Liikuvuse kavandamisel järgitakse põhimõtet, et liikumisviise eelistatakse järjekorras: esmalt jalgsi käimine, teisena rattaliiklus (sh elektrimobiilsus), kolmandana ühistransport ning viimases järjekorras eratransport.

Tartu jalgrattaliikkuse strateegilise tegevuskava 2020-2040 [18] kohaselt tuleb planeeringute ja projekteerimiste algetapis defineerida esmalt jala ja jalgratastel liiklejate huvid. Eesmärgiks on

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

38

jalgratastega liiklemiseks mõeldud teede pikkuse oluline suurenemine. Töökohal, õppeasutuses ja kortermajades peab olema turvaline rataste parkimisvõimalus ning suurenema peab päevade arv (sh talveperioodil), millal rattateed on turvaliselt sõidetavad ning talvel ei vähene jalgrattaliiklus nii järsult kui praegu.

Perspektiivis on plaanis multimodaalsete liikuvuskeskuste rajamine [19] südalinna ja linna äärealadele ning nende ühendamine säästva transpordi viisidega. Liikuvuskeskuste arendamisega kaasneb kohalike ja linnaväliste ühistranspordisüsteemide omavaheline ühendamine, samuti linnaäärsete parkimisteenuste loomine. Liikuvuskeskuste loomisel osutub võimalikuks vähendada autostumise mõju Tartus ning suurendada keskkonda enam säästvate liikumisviiside osakaalu linna liikluses.

Meetmete rakendamisel esineb oluline mõju eelkõige pikema aja jooksul ja erinevate meetmete koosmõjus. Ühistranspordi ja kergliiklusteede infrastruktuuri arendamine aitab kaasa elanike erasõidukitega tehtavate sõitude vähendamisele, kuid näiteks 15-20 % erasõitude vähenemine toob muude tingimuste samaks jäämisel korral kaasa ainult ca 1 dB suuruse pikaajalise keskmise mürataseme vähenemise. Linnatänava äärse pideva müra vähendamiseks nt 3 dB võrra peaksid liikluskoormused vähenema juba 50%, mis nõuab väga suuri muutusi nii inimeste liikumisharjumustes ja ka suuri investeeringuid alternatiivsete liikumisvõimaluste arendamisesse. Jalgsi käimise ning jalgratta kasutamisega kaasnevad samas ka muud positiivsed mõjud elanike tervisele.

3. Liiklusmüra tekke vähendamine

3.1. Teede ja tänavate regulaarne korrashoid ja vajadusel kapitaalremont; 3.2. Sõiduradade arvu ja laiuse vähendamine, jalakäijate ala laiendamine; 3.3. Vaiksemate rehvide eelistamine (esialgu nt linnale kuuluvas autopargis), vaiksemate

rehvide laiema kasutuse propageerimine (sh linnaelanike suunamine naastrehvide kasutamisest loobumise suunas – vastava info jagamine);

3.4. Vaiksemate teekatete (nt väiksema kivi suurusega asfaltkatted) kasutamise analüüs (teostatavus) teekatte uuendamine käigus (nt eriti tundlike või suurima müratasemega tänavate/hoonete juures);

3.5. Piirkiiruse täiendava alandamise võimaluste ja mõjude analüüs (rangem kiiruspiirang peab olema liiklejate jaoks piisavat põhjendatud ja arusaadav) teatud teelõikudel;

3.6. Liiklusjärelevalve (sh kehtestatud maksimaalse lubatud sõidukiiruse kontroll, sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontroll) tõhustamine koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga;

3.7. Liikluse rahustamine elamualadel ja vajadusel õuealade piiride täpsustamine; 3.8. Raskeveokite liikumiskoridoride reguleerimine. Valdav osa raskeliiklusest suunata ja hoida

magistraaltänavatel, kuna täiendav häiring magistraaltänava ääres on väiksem võrreldes väiksematel tänavatel tekkida võiva lisahäiringuga;

3.9. Raskeveokite liikumise piiramine teatud ajal ja teatud piirkondades (nt raskeveokitele linnaäärsed parklad), vastavate liiklusteabe- ja reguleerimisvahendite paigaldamine;

3.10. Rohealade (muruplatsid) rajamine – haljasalad aitavad vähendada akustilisi peegeldusi teepinnast (samas kesklinnas keeruline rohealasid oluliselt laiendada);

3.11. Müra kontrollmõõtmiste teostamine tegevuskava perioodi (2024-2028) jooksul.

Lisaselgitused (mõju kirjeldus, teostatavus)

Meetmete rakendamisega kaasneb oluline positiivne mõju aga mõju avaldub pigem pikema aja jooksul ja erinevate meetmete koosmõjus.

Sõiduradade arvu ja laiuse vähendamisel ning jalakäijate ala laiendamisel (nt teede rekonstrueerimisel) on võimalik sõiduteed nihutada lähimatest hoonetest kaugemale, samuti

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

39

vähendada tee läbilaskevõimet ning liikumiskiirusi, mis võib kokkuvõttes kaasa tuua olulise liikluskoormuse ning liiklusmüra vähenemise. Vastavad projektid on juba kavas Lai tn, Riia tn ning Vabaduse pst puhul, samuti Puiestee tn rekonstrueerimise jätkamisel. Samu põhimõtteid on kavas rakendada ka teiste tänavate rekonstrueerimisel.

Rehvimüra piiramine on samas efektiivsem eelkõige suuremate sõidukiiruste korral (50-70 km/h ja rohkem), linnas (kiirused 40…50 km/h) on kiiruse piiramine mõnevõrra vähem efektiivne meede, kuid teatud positiivne mõju siiski avaldub (eriti kui teel liikleb suhteliselt vähe raskeliiklust, samuti peavad juhid kiiruspiiranguid ka järgima). Uuringud8 on näidanud, et lubatud sõidukiiruse (30 km/h vs 50 km/h) vähendamisel ilmnesid lisaks müra vähenemisele (1,6-1,7 dB võrra) ka muud positiivsed efektid (turvalisuse suurenemine, üldise häiringu vähenemine). Samas tuleb tagada, et liikluskorraldus ja tänava iseloom soosiks väiksema sõidukiirusega liikumist.

Vaiksemad teekatted (väiksema kivisuurega ja/või poorne teekate võib olla ca 3 dB vaiksem) on problemaatilised kui teed kasutavate sõidukite naastrehvide osakaal on suur, teekate on kallim ja kulub kiiremini (nt poorse asfaltkatte rajamine ei ole Eesti talviseid tingimusi arvestades realistlik).

Kõige tundlikumates piirkondades kivisillutusega (samuti munakivi) teede rajamisel tuleb kaaluda veelgi rangemate kiiruspiirangute (nt 20-25 km/h) kehtestamist, arvestades liikluskoormust, teekatte iseloomu ning tundlike alade ja objektide lähedust. Võimalik maksimaalse mürataseme erinevus nn tavapärase asfaltkatte ning sillutuskividega tee (suurte vahedega kivide paigutuse puhul) korral võib olla märkimisväärne9. Tihedama kivide paigutuse korral on erinevused väiksemad ning müratase madalam.

Naastrehvide kasutamisest loobumise propageerimine võib samuti olla üks müra vähendamise meede, nt võib linn olla selles suunas teenäitajaks, eelistades linna enda sõidukite puhul (ning vastavates hangetes) vaiksemaid rehve.

4. Raudteemüra vähendamine

4.1. Rööpa hooldus, veeremi hooldus – rööbaste lihvimist teostatakse iga paari aasta tagant, veeremi hooldust teostatakse jooksvalt;

4.2. Lubatud sõidukiirustest kinnipidamine, kiirendamine alles viimase vaguni linnapiiri ületamisel;

4.3. Raudteekoridoride äärde jäävate elamurajoonide kaitseks tuleb perspektiivis kaubarongide liikluskoormuse suurenemisel (hetkel on liikluskoormus langenud ca 2 korda) hinnata mürakaitseekraanide rajamise võimalusi ja otstarbekust. Lähiaastatel siiski olulist kasvu ei prognoosita, võimalik on ka jätkuv kaubarongide liikluskoormuste ning vastavalt müra vähenemine;

4.4. Meetmed raudtee hooldustööde tööaegade osas – hooldustööde teostamisel võimalusel arvestada tööaegade (võimalusel vältida mürarohkeid töid öisel ajal) ja vähem müra tekitavate töövõtetega;

4.5. Müra kontrollmõõtmiste teostamine tegevuskava perioodi (2024-2028) jooksul.

Lisaselgitused (mõju kirjeldus, teostatavus)

Raudtee osas saab välja tuua liikluskoormuste muutuse võrdluses 2019. aastaga, mille põhjal koostati strateegiline mürakaart. 2023. aastaks on peamiste müraallikate ehk kaubarongide liikluskoormus vähenenud ca 2 korda võrreldes strateegilise mürakaardi aluseks olnud

8 Brink, Mathieu, Rüttener uuringus “Lowering urban speed limits to 30 km/h reduces noise annoyance and shifts exposure–response relationships: Evidence from a field study in Zurich”, 2022 (link 27.05.2024 seisuga: https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0160412022005785) 9 W. Gardziejczyk, et al., Noisiness of the Surfaces on Low-Speed Roads, Coatings, 2016, 6, 15

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

40

liikluskoormustega (2019. a andmed). Seega ei ole hetkel alust ulatuslike müra vähendavate meetmete (nt mitmesaja meetri pikkused müratõkkeseinad) rakendamiseks raudtee lähiümbruses.

Raudteemüra tekke juures mängib olulist rolli raudtee ja veeremi tehniline seisukord (ebatasane kokkupuutepind toob kaasa suurema müra tekke), seetõttu on regulaarsetele hooldustöödel oluline mõju raudteed ümbritsevale keskkonnale. Kaubarongide liiklemisega kaasneva müra vähendamise meetmena on rakendatud kaubarongide kiirendamist alles viimase vaguni linnapiiri ületamisel.

Raudtee (sh ka raudteejaama perrooni) hooldustööde teostamisel tuleb võimalusel arvestada tööaegade (võimalusel vältida mürarohkeid töid öisel ajal) ja vähem müra tekitavate töövõtetega. Teatud öised (või varahommikused) hooldustööd on siiski vältimatud, kuna raudtee (ja perroon) peavad olema hooldatud esimese hommikuse reisirongi saabumiseks.

Raudteega seotud müra vähendavate meetmete piisavuse hindamiseks on soovitatav tegevuskava perioodi jooksul (2024-2028) teostada kontrollmõõtmised erinevate raudteelõikude lähedal paiknevate lähimate müratundlike alade juures.

5. Vaiksete alade kaitse

5.1. Elanike arvamuse küsimine vaiksete alade osas (eelistused, kasutatavus, probleemid); 5.2. Potentsiaalselt vaiksete alade puhul tagada ala sees mingites piirkondades head tingimused

(nt kõrgema seljatoega pink või muud linnakeskkonda sobivad konstruktsioonid); 5.3. Vaiksete aladega külgnevate uute teekoridoride projekteerimisel näha ette

leevendusmeetmed (vajadusel müratõkkeseinad, vallid või ulatuslik kaitsehaljastus); 5.4. Rohealade säilitamine ja kavandamine - uutes planeeringutes ja projektides haljastuse

kasutamine linnaruumi kvaliteedi parandamiseks ning müraallikaga visuaalse kontakti katkestamiseks (teatud määral väheneb ka mürahäiring);

5.5. Uute arendustegevuste ja planeeringutega vältida vaiksete alade seisukorra halvenemist, vajadusel tuleb ette näha meetmed vaiksete alade kaitsmiseks ning puhkevõimaluste laiendamiseks (eelkõige tuleb kaitsta aktiivselt kasutatavaid ja atraktiivseid alasid);

5.6. Uute vaiksete alade rajamine (sh uute parkide, puhkealade ja spordi- ning mänguväljakute ehitamine), hetkel vähem kasutatavate alade muutmine atraktiivsemaks ja kasutajasõbralikumaks;

5.7. Uute vaiksete ala loomisel kavandada vaikseid alasid eelkõige nendes piirkondades, kus vaikseid alasid hetkel ei leidu ja olenemata potentsiaalse vaikse ala suurusest. Ka väike ala võib pakkuda häid puhkevõimalusi (nt suhteliselt kitsas sadamaraudtee koridor või isegi väiksemad kui 0,1 ha suurusega mänguplatsid/istumiskohad);

5.8. Seni vähe kasutatavates vaiksetes piirkondades asuvate haljasalade korrastamine ning parkide või kergliiklusteede rajamine;

5.9. Kergliiklusteede loogiline sidumine puhke- ja virgestusaladega (sh vaiksete aladega) alade aktiivsema kasutamise soodustamiseks.

Lisaselgitused (mõju kirjeldus, teostatavus)

Oluline mõju aga avaldub pigem pikema aja jooksul ja erinevate meetmete koosmõjus.

Regulaarselt läbi viidava Tartu heaolu küsitluse (Tartu ja tartlased) raames on soovitatav küsida linnaelanike arvamust vaiksete alade osas (Millised piirkonnad võiks olla prioriteetsed vaiksed alad? Milliseid alasid elanikud peavad vaikseteks aladeks? Millised alad on elanike poolt sageli kasutatavad alad, kuid müraolukord jätab soovida? Millises piirkonnas tunnevad inimesed puudust vaiksetest aladest?).

Vaiksete alade puhul võib ka seada eesmärgiks, et kui kogu ala puhul pole head tingimused tagatud, siis nt mingi oluline osa (50-75%) oleks siiski vaikne (nt müratasemega alla 50 dB). Samuti võib

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

41

keskenduda vaikse ala sees kõige olulisemale piirkonnale (nt istumiskohad jms). Kõrge seljatagusega pingid annavad juba olulise efekti, samuti küljeseina või väikse katusega pingid.

Müra vähendamise eesmärgil kõrghaljastuse kasutamisel tuleb arvestada, et müratasemete reaalselt tuntavaks vähendamiseks (müratõkkeseintega võrreldava efekti saavutamiseks) peab tiheda kõrghaljastuse laius olema vähemalt 20-30 m (sh tihe põõsarinne), soovitatavalt veelgi enam (mis eeldab piisava vaba ruumi olemasolu). Haljastuse efekt elukeskkonna parandamisel on samas reeglina suurem kui reaalne mürataseme vähenemine (mis on väiksem kui müratõkkeseina puhul), avaldudes koos linnaruumi kvaliteedi üldise paranemisega (samuti võib positiivne mõju avalduda psühholoogiliselt – kui müraallikas ei ole visuaalselt tajutav võib ka mürahäiring väiksemaks osutuda). Seetõttu ei saa alahinnata ka kitsamate (paarirealiste) haljastusribade positiivset mõju linlaste elukvaliteedi parandamisel, kuid ainult müra vähendamise aspekti rõhutamine ühe-kahe realiste hõredate haljastusribade puhul ei ole korrektne.

6. Koolide ja lasteaedade kaitse

6.1. Akende vahetus koolide ja lasteaedade renoveerimise käigus (tehakse jooksvalt); 6.2. Välispiiretel piisava heliisolatsiooni nõude rakendamine olenevalt välismüra tasemest

vastavalt asjakohasele standardile (hetkel EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest);

6.3. Lasteaedade puhul vaiksema hoovipoolse fassaadi ja vaiksema siseõue kavandamine (mänguväljakute ala), vaikust nõudvad magamisruumid võimalusel kavandada hoonete hoovipoolsele küljele;

6.4. Kõikidel koolidel ja lasteaedadel peaks leiduma ka vaiksem hoovipoolne ala, mille puudumisel tuleks kaaluda müratõkete rajamist.

Lisaselgitused (mõju kirjeldus, teostatavus)

Tegevustel on oluline positiivne mõju ning koolide ja lasteaedade renoveerimine on Tartu linna prioriteetsete tegevuste seas.

Tartu linna arengukava 2018-2027 ja eelarvestrateegia 2024-2027 [16] kohaselt kavandab Tartu linn kõigi koolihoonete ulatuslikku parendamist. Välja on töötatud ka lasteaedade investeeringute kava. Objektide järjestust ja ajakava määrates on arvestatud nii hoonete tehnilist seisukorda kui ka lasteaiavõrgu vajadusi. Investeeringute kava nägi algselt ette, et aastaks 2034 on rekonstrueeritud kõik lasteaiahooned. Ehitushindade kiire tõusu tõttu on ajakava pikendatud. Iga-aastaselt on eesmärk rekonstrueerida 1-2 lasteaeda.

7. Eluhoonete ja erakinnistute müra vähendamine

7.1. Uute müratundlike objektide planeerimisel optimaalse mürakaitse tagamine: välispiiretel piisava heliisolatsiooni nõude rakendamine (olenevalt välismüra tasemest vastavalt asjakohasele standardile – 2023. a seisuga standard EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest);

7.2. Uued müratundlikud hooned tuleks kavandada sellisel viisil, et hoonel esineks ka vähemalt üks vaiksem külg, mis on mürast vähem mõjutatud;

7.3. Vaikse hoovipoolse fassaadi ja siseõue (mänguväljakute ala) kavandamine, vaikust nõudvad magamisruumid võimalusel kavandada hoonete hoovipoolsele küljele.

7.4. Liiklusmüra mõjualas asuvate uute planeeringualade puhul ning eriti tundlike objektide (lasteaiad, spordiväljakud, hooldekodud) piirkondades tuleb kaaluda müratõkkeseinte rajamise võimalusi;

7.5. Kõrge liiklusmüra tasemega tänavate äärde jäävate eramajade ja õuealade kaitseks võib osutuda otstarbekaks tihendada olemasolevad tänavapoolsed aiad ja/või ehitada need kõrgemaks (vastavalt üldplaneeringus lubatud piirdeaia kõrgusele, rakendatav eelkõige

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

42

piirkondades, kus see on linnaehituslikult põhjendatud ja sellega ei halvendata avaliku linnaruumi kvaliteeti);

7.6. Hoonete rekonstrueerimine (nt projetid „Tartu renoveerib“, Annelinn+ (rahvusvahelise nimetusega oPEN Lab)), mille raames tõhustatakse lisaks soojustustule ka hoonete helipidavust;

7.7. Mürarikastes piirkondades korterelamute välispiirde heliisolatsiooni parandamise eesmärgil rõdude kinniehitamine;

7.8. Hoonete projekteerimisel tubade jaotuse osas müraallikate paiknemisega arvestamine. Oluline on asjaolu, kas teepoolsel küljel asuvad elu- ja magamisruumid või köök, pesuruumid, koridor vm abiruumid. Kõige kehvemas seisus on korterid, mille toad asuvad kõik hoone ühel küljel;

7.9. Müra kontrollmõõtmiste teostamine tegevuskava perioodi (2024-2028) jooksul.

Lisaselgitused (mõju kirjeldus, teostatavus)

Olukorras, kus mõistlikul viisil (kas majanduslikult või tehniliselt) ei ole võimalik tagada häid tingimusi välisõhus, tuleb võtta eesmärgiks heade tingimuste tagamine siseruumides. Aladel, kus mürataset välisõhus on keeruline või ebaotstarbekas vähendada (korrusmajad) tuleb lähtuda hoonete vaikust nõudvates ruumides heade akustiliste tingimuste tagamisest hoone välispiirete heliisolatsiooni parandamise teel. Efekt mürahäiringu vähendamisel ja elukvaliteedi parandamisel võib olla tähelepanuväärne, kuna inimesed viibivad suure osa ajast just siseruumides. Lisaks puudub korruselamute piirkonnas reeglina teepoolsel küljel ka aktiivselt kasutatav õueala (nt mänguväljak).

Tartu linn on seadnud Tartu linna energia ja kliimakavas oma eesmärgiks renoveerida vähemalt 50% kõikidest Tartu kortermajadest aastaks 2030. Projektis „Tartu renoveerib“ toetatakse korteriühistuid renoveerimise protsessis. Projekti „oPEN Lab“ tulemusena saab Annelinnas renoveeritud kolm 9-korruselist kortermaja liginullenergia hoone tasemele. Projekti „LIFE IP BuildEST - Renoveerimise maraton Eestis“ raames toetatakse 3 kortermaja ja 10 eramaja renoveerimist.

Sisuliselt on võimalik rajada headele tingimustele vastavaid uusi müratundlikke alasid ka suhteliselt kõrge liiklusmüra tasemega aladel rakendades hoonete teepoolsel küljel tugevdatud heliisolatsioonimeetmeid ning tagades hoovipoolsel alal ka head tingimused välisõhus viibimiseks.

Madalate eramajade teepoolsel fassaadil ja õuealal heade tingimuste tagamiseks on müratõkkeseinte rajamine üldjuhul efektiivne lahendus. Samas on müratõkkeseinte rajamine võimalik pigem erandjuhtudel selleks linnaruumiliselt sobivates asukohtades ja viisil (pigem linna äärealadel uusarenduste puhul aga mitte kesklinna läheduses). Linnakeskkonda mõnevõrra paremini sobivaks lahenduseks võib pidada eramajade tänavaäärsete aedade helikindlamaks muutmist.

Mitmed üksikhoonete (eramajade) omanikud on mürarikaste tänavate äärde (nt Aardla tänaval) juba rajanud traditsioonilistest puitaedadest pisut tugevama konstruktsiooniga ning kõrgemad (kõrgusega 1,5-2 m) piirded, millel on võrreldes tavapäraste puitliistudest (kuid selgete liistuvaheliste avadega, millest müra reeglina läbi pääseb) aedadega märgatav müra levikut tõkestav efekt. Alla kahe meetri kõrguste piirete rajamisel ei saavutata küll 3…4 m kõrguse müratõkkeseina rajamisega võrdväärset efekti (ehk kohati ca 10 dB ja enam mürataseme vähenemist), kuid tänu müraallikaga (tänavaliiklus) otsese kontakti tõkestamisele on õuealal siiski tagatud tuntav mürataseme vähenemine, mis teatud tänavate liiklusmüra puhul võib täiesti piisavaks osutuda.

Liiklusmüra olukorra (ning võimalike muutuste) hindamiseks on soovitatav tegevuskava perioodi jooksul (2024-2028) teostada kontrollmõõtmised erinevate suurima mõjuga tänavate (nt Puiestee

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

43

tn, Narva mnt, Riia tn, Võru tn, Lai tn, Jakobi tn) lähedal paiknevate müratundlike alade juures (ning vajadusel ka hoonete sees).

8. Üksikobjektide poolt põhjustatud müra piiramine

8.1. Üksikobjektide (sh tööstusettevõtted, kaupluste või ärihoonete tehnoseadmed) kohta laekuvate müraalaste kaebuste menetlemine koostöös Terviseametiga ja mürahäiringu põhjuste selgitamine;

8.2. Hoonete välispinnale kavandatavad uued tehnoseadmed (õhksoojuspumbad, konditsioneerid) peavad olema paigaldatud selliselt, et need ei tekitaks kolmandatele isikutele ülemääraseid negatiivseid mõjutusi. Müra tekitav tehnoseade tuleb üldjuhul varjestada;

8.3. Mürarikaste sporditegevuste, meelelahutusürituste ning asutuste puhul müraaspekti ning ajaliste piirangutega arvestamine;

8.4. Inimeste (naabrite) teavitamine ajutiselt häirivust põhjustada võivatest mürarikastest tegevustest ning erinevatest meelelahutus- ja vabaõhuüritustest (lauluväljak, Raekoja plats);

8.5. Heakorratööde teostamisel (tellimisel) võimaluse korral väiksema müratasemega seadmete kasutamise eelistamine;

8.6. Müra kontrollmõõtmiste teostamine tegevuskava perioodi (2024-2028) jooksul.

Lisaselgitused (mõju kirjeldus, teostatavus)

Üksikobjektide puhul on üldjuhul mõnevõrra lihtsam (võrreldes liiklusmüra vähendamisega) probleemse olukorra ja müraallikate tuvastamine ning vajalike müra vähendamise meetmete rakendamine.

Asjakohaste kaebuste korral (nt kontrollmõõtmiste käigus tuvastatud normtaseme ületamise korral) ning normväärtuste ületamisel tuleb müraallika valdajalt nõuda leevendusmeetmete rakendamist. Probleemsete olukordade puhul on võimalusteks tehnoseadmete väljavahetamine või mürasummutusmeetmete rakendamine, tööde ümberkorraldamine (nii ajaliselt kui tehniliselt) pideva või ka lühiajalise häiringu vähendamiseks ja vältimiseks. Meetmete rakendamise järgselt tuleb teostada järelkontroll (vajadusel ka müra kontrollmõõtmised).

Heakorratööde teostamisel võimalusel vältida eriti kõrge müraemissiooniga seadmete kasutamist. Mürarikaste heakorratööde teostamisel (nt lehepuhurite kasutamisel) võimalusel vältida eriti tundlike ajaperioode (varahommik, õhtu, nädalavahetus). Linna poolt teostatavate heakorra tööde puhul juba lähtutakse müra vähendamise põhimõtetest. Eraisikute puhul on samas keerulisem antud temaatikat reguleerida.

9. Teavitus- ja uurimistööd

9.1. Linnaelanike suunamine liikumisharjumuste muutmiseks (vähem müra tekitavate liikumisviiside kasuks);

9.2. Regulaarselt läbi viidava Tartu heaolu küsitluse (Tartu ja tartlased) raames on soovitatav välja tuua rohkem küsimusi müra teemal, samuti vaiksete alade osas;

9.3. Inimeste teavitamine igapäevase käitumise ja valikute kaudu müratasemete vähendamise võimalustest (sh teabe jagamine hoonete välispiirete heliisolatsiooni ning kruntide teepoolsete aedade heliisolatsiooni parandamise võimaluste kohta);

9.4. Elanike teavitamine arvestamaks müraga erinevate asukohavalikute (kodu-, töö- või koolikoha) tegemisel;

9.5. Keskkonnasõbralikkust (sh müra ja õhusaaste tekke vähendamist) ning liiklusohutust propageerivad kampaaniad: „Autovaba päev/nädal“, „Pargi ja reisi“, rattahooaja avamine, liiklusteemalised päevad, ökonoomse liiklemise alane teavitus jne;

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

44

9.6. Strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava koostamine ning ülevaatamine iga 5 aasta järel.

Lisaselgitused (mõju kirjeldus, teostatavus)

Oluline mõju aga mõju avaldub pigem pikema aja jooksul ja erinevate meetmete koosmõjus. Inimeste liikumisharjumuste muutumine võib pikas perspektiivis kaasa tuua olulise muutuse linna müraolukorras. Ühistranspordi ning kergliikluse eelistamine vähendab erasõidukitega igapäevaselt tehtavate sõitude hulka, mis vähendab linnatänavate liikluskoormust ning seega ka vajadust suurte liiklusmagistraalide järele.

Elukoha valikul müraaspektile tähelepanu pööramine ennetab hilisemaid konflikte ning vähendab kaebuste esinemise tõenäosust.

8.3. Ülevaade müra vähendavate meetmete efektiivsusest ja rakendatavusest

Tabelis 8.1 antakse ülevaade erinevate müra vähendamise tüüpmeetmete efektiivsusest ja rakendatavusest ning tabelis 8.2 on välja toodud analüüs erinevate meetmete rakendatavusest Tartu linna suurima liiklusmüra mõjuga teede puhul. Meetmete planeerimisel tuleb arvestada (lisaks kõrge mürataseme esinemisele), et meetme rakendamise tulemusena väheneks müratase võimalikult paljudel elanikel.

Tabel 8-1. Ülevaade erinevate meetmete ja tüüplahenduste efektiivsusest ja rakendatavusest

Meede Võimalik müra

vähendamise efekt Rahaline kulu Rakendatavus praktikas

Vaiksemad rehvid

(lähtuvalt tootja

märgistusest

ja/või EL nõuetest)

2…4 dB Teatud (kuid pigem väike) lisakulu autoomanikele

Kui ainult piiratud osa (nt vähem kui 50%) kasutab vaiksemaid rehve ei pruugi märkimisväärset efekti saavutada.

Väiksemate sõidukiiruste puhul on efekt väiksem, kuna esineb ka mootorimüra.

Vaikne asfalt

(poorne või

siledam asfalt

võrreldes

tavapärase

teekattega)

1…5 dB

Tee rajamine ja hooldus on kallim võrreldes standardlahendustega, samuti lühem teekatte eluiga

Mõju kohene aga mõju võib väheneda teekatte kulumisel (eriti naastrehvide kasutamise korral).

Väiksemate sõidukiiruste puhul on efekt väiksem, kuna esineb ka mootorimüra.

Poorne asfalt ei sobi põhjamaade kliimasse.

Müratõkkeseinad 5…10 dB Kulukas, nõuab suuri investeeringuid

Positiivne mõju on lokaalselt suur, kulutõhususe suurendamiseks tuleks eelistada piirkondi, kus on korraga võimalik parandada paljude elanike elutingimusi.

Visuaalsed aspektid võivad olla negatiivsed.

Müratõkkevallid 5…10 dB

Ei nõua suuri investeeringuid, kuid eelduseks on suurema vaba ruumi olemasolu (võrreldes müratõkkeseinaga)

Positiivne mõju on lokaalselt suur, kuid meede ei pruugi olla teostatav intensiivse maakasutusega linnakeskkonnas.

Liikluskoormuste

vähendamine

50…60% võrra

3…4 dB

Nõuab väga suuri muutusi inimeste harjumustes ja infrastruktuuris (alternatiivsete

Mõju avaldub pikema aja jooksul, kuid ka pikas perspektiivis on keeruline eesmärki ellu viia, lühiajaline mõju on raskesti tajutav.

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

45

liikumisvõimaluste väljatöötamist)

Liikluskoormuste

vähendamine

30…35% võrra

1,5…2 dB

Nõuab küllaltki suuri muutusi inimeste harjumustes ja infrastruktuuris (alternatiivsete liikumisvõimaluste väljatöötamist)

Mõju avaldub pikema aja jooksul ning eesmärk võib olla pikas perspektiivis saavutatav, lühiajaline mõju on raskesti tajutav.

Liikluskoormuste

vähendamine

10…20% võrra

0,5…1 dB

Nõuab teatud muutusi inimeste harjumustes ja infrastruktuuris (teatud alternatiivsete liikumisvõimaluste väljatöötamist)

Teostatav ka lühemas perspektiivis, kuid positiivne mõju on raskesti tajutav.

Kiiruspiirangute

muutmine, liikluse

rahustamine

ca 2 dB (muutusel 20 km/h)

Märkimisväärseid lisakulutusi ei teki, pikem sõiduaeg võib kaudselt mõjutada tasuvust

Teostatav, kuid tuleb läbi mõelda, millises piirkonnas on meede mõistlik ja liikluse iseloomuga kooskõlas.

Sujuva liikluse

tagamine

(roheline laine)

1..3 dB ristmike läheduses

Märkimisväärseid lisakulutusi ei kaasne

Rakendatav valikuliselt ainult teatud tänavatel.

Müraallikaga

vahemaa

kahekordistamine

(planeerimine)

3 dB liiklusmüra puhul (joonallikaga vahemaa kahekordistumisel),

6 dB tööstusliku müra korral (punktmüraallikas)

Otseseid kulutusi ei kaasne, kaudsed kulud seoses teeäärse ala kasutamata jätmisega

Linnakeskkonnas (intensiivne maakasutus) keeruline rakendada, äärelinnas kohati teostatav.

Raudtee hooldus

(sh rööpa

lihvimine)

2 dB Teostatakse regulaarselt Efekt on suurem, kui ka rongirattad on hästi hooldatud.

Haljastuse

rajamine 0…5 dB

Otsesed kulutused väiksed, kaudsed kulud seoses teeäärse ala kasutamata jätmisega

Märgatava efekti saavutamiseks peab haljastusriba olema 20…30 m lai, mida on keeruline tagada.

Hoonete

heliisolatsiooni

parandamine

5-10 dB ja ka rohkem

Nõuab teatud kulutusi, kuid oluliselt soodsam kui müratõkete rajamine

Hoonete siseruumides võimalik oluliselt elutingimusi parandada.

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

46

Tabel 8-2. Meetmete ja tüüplahenduste rakendatavus Tartu linna suurima müra mõjuga tänavalõikude puhul

Tänavalõik Müratase

(Lden), dB

Võimalikud müra vähendamise meetmed ja nende rakendatavus

Narva mnt

(lõigus Raatuse

tn – Jänese tn)

Üksikud hooned 70-74 dB müratsoonis (lõigus Ujula tn – Puiestee tn, peamiselt Jaama tn/Puiestee tn ristmiku piirkonnas), mitmed hooned 65-69 dB müratsoonis

▪ Väiksem lubatud sõidukiirus – rakendatav;

▪ Liikluskoormuste vähendamine – lähiaastatel realistlik, 2024. a valmib Põhja pst/Muuseumi tn, mis pakub alternatiivset võimalust (eelkõige põhja-ida suunaliseks) liiklemiseks, pikemas perspektiivis võib tänava liikluskoormust vähendada ka Idaringtee rajamine;

▪ Sõiduradade arvu ja laiuse vähendamine, jalakäijate ala laiendamine – tee rekonstrueerimisel on võimalik suurendada jalakäijate ala ning sõidutee ala jääb vastavalt kitsamaks ning nihkub lähimatest hoonetest kaugemale;

▪ Raskeveokite liikumise piirang – juba rakendatakse (18 t massipiirang Puiestee tn ristmikust kesklinna suunas);

▪ Vaiksemad teekatted (nt väiksema kivi suurusega (12 mm) segu kasutamine) – võimalik kaaluda tänava rekonstrueerimise (või kulumiskihi uuendamisel) korral;

▪ Sujuva liikluse tagamine (eriti oluline Puiestee ja Jaama tn ristmike piirkonnas) – fooritsüklite reguleerimise kaudu võimalik teatud määral rakendada;

▪ Hoonete heliisolatsiooni parandamine – rakendatav (nt hoonete rekonstrueerimisel).

Puiestee tn

(lõigus Nurme

tn – Paju tn)

Üksikud hooned 70-74 dB müratsoonis (nt Roosi tn ristmiku, Narva mnt ristmiku piirkonnas), mitmed hooned 65-69 dB müratsoonis

▪ Väiksem lubatud sõidukiirus – rakendatav, lõigus Jaama tn – Roosi tn juba rakendatud (40 km/h);

▪ Liikluskoormuste vähendamine – lähiaastatel realistlik, 2024. a valmib Põhja pst/Muuseumi tn, mis pakub alternatiivset võimalust (eelkõige põhja-ida suunaliseks) liiklemiseks, pikemas perspektiivis võib tänava liikluskoormust vähendada ka Idaringtee rajamine;

▪ Raskeveokite liiklemise vähendamine – lähiaastatel realistlik, 2024. a valmib Põhja pst/Muuseumi tn, mis pakub alternatiivset võimalust (eelkõige põhja- ida suunaliseks) liiklemiseks;

▪ Sõiduradade arvu ja laiuse vähendamine, jalakäijate ala laiendamine – rakendatav, tee rekonstrueerimisel suurendatakse jalakäijate ala ning sõidutee ala jääb vastavalt kitsamaks ning nihkub lähimatest hoonetest kaugemale, lõigus Puiestee tn – Roosi tn juba rakendatud;

▪ Vaiksemad teekatted (nt väiksema kivi suurusega (12 mm) segu kasutamine) – võimalik kaaluda tänava rekonstrueerimise (või kulumiskihi uuendamisel) korral;

▪ Sujuva liikluse tagamine – fooritsüklite reguleerimise kaudu võimalik teatud määral rakendada;

▪ Hoonete heliisolatsiooni parandamine – rakendatav (nt hoonete rekonstrueerimisel).

Riia tn

(lõigus Raja tn –

Kalevi tn)

Üksikud hooned 70-74 dB müratsoonis, mitmed hooned 65-69 dB müratsoonis

▪ Väiksem lubatud sõidukiirus – rakendatav ning juba kavandamisel;

▪ Liikluskoormuste vähendamine sõiduradade laiuse vähendamise ning kergliiklejate ala laiendamise kaudu – rakendatav, linn on otsustanud Riia tn autoliikluseks mõeldud sõiduradade ala vähendada, mis võib kaasa tuua olulise liikluskoormuste ning müra vähenemise;

▪ Raskeveokite liikumise piirang – juba rakendatakse (10 t autorongide massipiirang kogu tänavalõigu ulatuses);

▪ Vaiksemad teekatted (nt väiksema kivi suurusega (12 mm) segu kasutamine) – võimalik kaaluda tänava rekonstrueerimise (või kulumiskihi uuendamisel) korral;

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

47

▪ Sujuva liikluse tagamine – fooritsüklite reguleerimise kaudu võimalik teatud määral rakendada;

▪ Hoonete heliisolatsiooni parandamine – rakendatav (nt hoonete rekonstrueerimisel).

Võru tn

(eelkõige lõigus

Teguri tn –

Väike-Tähe tn)

Mitmed hooned 65-69 dB müratsoonis

▪ Väiksem lubatud sõidukiirus – rakendatav;

▪ Raskeveokite liikumise piirang – juba rakendatakse (18 t massipiirang kogu tänavalõigu ulatuses);

▪ Liikluskoormuste vähendamine sõiduradade laiuse vähendamise ning kergliiklejate ala laiendamise kaudu – rakendatav, tee rekonstrueerimisel on võimalik laiendada jalakäijate ala ning sõidutee ala jääb vastavalt kitsamaks ning nihkub lähimatest hoonetest kaugemale;

▪ Vaiksemad teekatted (nt väiksema kivi suurusega (12 mm) segu kasutamine) – võimalik kaaluda tänava rekonstrueerimise (või kulumiskihi uuendamisel) korral;

▪ Sujuva liikluse tagamine – fooritsüklite reguleerimise kaudu võimalik teatud määral rakendada;

▪ Hoonete heliisolatsiooni parandamine – rakendatav (nt hoonete rekonstrueerimisel).

Lai tn

(lõigus Jakobi

tn – Vabaduse

pst)

Mitmed hooned 65-69 dB müratsoonis

▪ Väiksem lubatud sõidukiirus – rakendatav, lõigus Jakobi tn – Vabaduse pst juba rakendatud (40 km/h);

▪ Raskeveokite liikumise piirang – juba rakendatakse;

▪ Liikluskoormuste vähendamine sõiduradade arvu ja laiuse vähendamise ning kergliiklejate ala laiendamise kaudu – rakendatav, otsustatud on Lai tn autoliikluseks mõeldud sõiduradade arvu vähendada, alles jääb üks sõidurada Vabaduse pst suunas, mis peaks oluliselt müra teket vähendama;

▪ Vaiksemad teekatted (nt väiksema kivi suurusega (12 mm) segu kasutamine) – võimalik kaaluda tänava rekonstrueerimise (või kulumiskihi uuendamisel) korral;

▪ Sujuva liikluse tagamine – tagatud, tänavalõigul puuduvad olulised ristmikud, mis võiks sujuvat liiklust takistada (v.a lõigu lõpuosas ristumine Vabaduse puiesteega);

▪ Hoonete heliisolatsiooni parandamine – rakendatav (nt hoonete rekonstrueerimisel).

Jakobi tn

(eelkõige lõigus

Kroonuaia tn –

Veski tn)

Mitmed hooned 65-69 dB müratsoonis

▪ Väiksem lubatud sõidukiirus – juba rakendamisel (30-40 km/h), lisameetmena võib rakendada sõidukiiruste kontrolli;

▪ Raskeveokite liikumise piirang – juba rakendatakse (18 t massipiirang kogu tänavalõigu ulatuses);

▪ Vaiksemad teekatted (nt väiksema kivi suurusega (12 mm) segu kasutamine) – võimalik kaaluda tänava rekonstrueerimise (või kulumiskihi uuendamisel) korral;

▪ Sujuva liikluse tagamine – oluline eelkõige Kroonuaia ristmiku piirkonnas ning mäest ülesse sõitmisel;

▪ Liikluskoormuste vähendamine sõiduradade arvu ja laiuse vähendamise ning kergliiklejate ala laiendamise kaudu – kitsaste olude tõttu kohati raske ellu viia;

▪ Hoonete heliisolatsiooni parandamine – rakendatav (nt hoonete rekonstrueerimisel).

Jaama tn

(lõigus Puiestee

tn – Rõõmu

tee)

Mitmed hooned 65-69 dB müratsoonis

▪ Väiksem lubatud sõidukiirus – rakendatav;

▪ Liikluskoormuste vähendamine – lähiaastatel realistlik, 2024. a valmib Põhja pst/Muuseumi tn, mis pakub alternatiivset võimalust (eelkõige põhja-ida suunaliseks) liiklemiseks, pikemas perspektiivis võib tänava liikluskoormust vähendada ka Idaringtee rajamine;

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

48

▪ Raskeveokite liiklemise vähendamine – lähiaastatel realistlik, 2024. a valmib Põhja pst/Muuseumi tn, mis pakub alternatiivset võimalust (eelkõige põhja- ida suunaliseks) liiklemiseks;

▪ Vaiksemad teekatted (nt väiksema kivi suurusega (12 mm) segu kasutamine) – võimalik kaaluda tänava rekonstrueerimise (või kulumiskihi uuendamisel) korral;

▪ Sujuva liikluse tagamine – fooritsüklite reguleerimise kaudu võimalik teatud määral rakendada;

▪ Sõiduradade arvu ja laiuse vähendamine, jalakäijate ala laiendamine – rakendatav, tee rekonstrueerimisel on võimalik laiendada jalakäijate ala ning sõidutee ala jääb vastavalt kitsamaks ning nihkub lähimatest hoonetest kaugemale;

▪ Hoonete heliisolatsiooni parandamine – rakendatav (nt hoonete rekonstrueerimisel).

Tabelis 8.3. on toodud Tartu linna lähiaastate investeeringute kava, milles on loetletud konkreetsed projektid ja investeeringud, mis omavad linna müraolukorra parandamise seisukohalt positiivset mõju. Lähiaastate suuremate investeeringute kava tugineb 2024. a eelarve (seisuga 23.11.2023) ning Tartu linna arengukava eelarvestrateegia 2024-2027 (seisuga 12.10.2023) andmetele.

Kokku on 2023. a novembri seisuga järgmise 5 a jooksul kavandatud ca 92 000 000 euro ulatuses investeeringuid projektidesse, millel on positiivne mõju ka Tartu linna müra vähendamise kontekstis. Enamus projektide näol avaldub positiivne mõju ka teistes valdkondades (liikluskoormuste kasvu pidurdamine, õhusaaste vähendamine, kliimamuutuste pidurdamine, kergliikluse ja jalgsikäimise soodustamine, rohealade laiendamine, hoonete energiatõhususe suurendamine).

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

49

Tabel 8-3. Tartu linna lähiaastate investeeringud müra vähendamisse kaasaaitavatesse projektidesse

Suuremad investeeringuobjektid

2024 eelarve

(23.11.2023)

2025 (eelarve-

strateegia 2024-2027)

2026 (eelarve-

strateegia 2024-2027)

2027 (eelarve-

strateegia 2024-2027)

2028 (eelarve-

strateegia

2024-2027)

Investeeringu mõju müra vähendamise kontekstis

Karlova Kooli (Lina 2) rekonstrueerimine

5 706 000 800 000 0 0 0 Koolihoone rekonstrueerimisel on võimalik tagada paremad tingimused eelkõige siseruumides, strateegilise mürakaardi kohaselt on teepoolsel küljel müratase kohati märkimisväärne (Ld 50-60 dB), hoovipoolsel alal on head tingimused tagatud.

Veeriku kooli rekonstrueerimine

100 000 410 000 0 9 000 000 15 340 000 Koolihoone rekonstrueerimisel on võimalik tagada paremad tingimused eelkõige siseruumides, kuigi strateegilise mürakaardi kohaselt ei ole müra antud piirkonnas probleemiks.

Lasteaed Hellik (Aardla 138) uue hoone ehitus

5 000 000 0 0 0 0 Uue hoone rajamisel on võimalik tagada paremad tingimused eelkõige siseruumides, kuigi strateegilise mürakaardi kohaselt ei ole müra antud piirkonnas probleemiks.

Lasteaed Tähtvere (Tammsaare 10) rekonstrueerimine

3 383 000 3 330 000 0 0 0 Lasteaia rekonstrueerimisel on võimalik tagada paremad tingimused eelkõige siseruumides, strateegilise mürakaardi kohaselt on hoone teepoolsel küljel müratase kohati märkimisväärne (Ld 55-60 dB), hoovipoolsel alal on head tingimused tagatud.

Jalgrattateede põhivõrgu rajamine kesklinnas

3 750 000 4 500 000 4 500 000 1 500 000 0 Toetab erasõidukitega tehtavate sõitude vähendamist, aitab kaasa liikluskoormuste suurenemise piiramisele ning liiklusmüra vähendamisele.

Sõpruse silla rekonstrueerimine

5 000 000 6 000 000 0 0 0

Silla rekonstrueerimisel on võimalik tagada mõnevõrra paremad tingimused silla ümbruses, kuigi silla lähiümbruses müratundlikud hooned puuduvad, samas leidub haljasalasid, mis on mürakaardi kohaselt käsitletavad vaiksete aladena ning nende olukord paraneb.

Põhja pst ja Muuseumi tee ehitus

2 907 000 0 0 0 0 Projekt aitab mõnevõrra põhjasuunalist liikluskoormust hajutada (nt Puiestee tn piirkonnas).

Puiestee tn rekonstrueerimine (lõigus Roosi tn – Paju tn)

1 050 000 0 0 0 0 Oluline magistraaltänav, mille rekonstrueerimine aitab kaasa liiklusmüra vähenemisele suhteliselt kõrge müratasemega tänava ääres.

Kesklinna Kooli (Kroonuaia 7) rekonstrueerimine

0 60 000 1 540 000 0 0 Koolihoone rekonstrueerimisel on võimalik tagada paremad tingimused eelkõige siseruumides, strateegilise mürakaardi kohaselt on teepoolsel küljel kohati müratase märkimisväärne (Ld 60-65 dB), hoovipoolsel alal on head tingimused tagatud.

Miina Härma Gümnaasiumi rekonstrueerimine

0 200 000 4 130 000 0 0 Koolihoone rekonstrueerimisel on võimalik tagada paremad tingimused eelkõige siseruumides, kuigi strateegilise mürakaardi kohaselt ei ole müra antud piirkonnas probleemiks.

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

50

Lasteaed Mõmmik rekonstrueerimine (Mõisavahe 32)

0 0 210 000 2 200 000 3 390 000 Lasteaia rekonstrueerimisel on võimalik tagada paremad tingimused eelkõige siseruumides, kuigi strateegilise mürakaardi kohaselt ei ole müra antud piirkonnas probleemiks.

Lasteaed Meelespea rekonstrueerimine (Ilmatsalu 24a)

0 1 100 000 2 200 000 0 0 Lasteaia rekonstrueerimisel on võimalik tagada paremad tingimused eelkõige siseruumides, kuigi strateegilise mürakaardi kohaselt ei ole müra antud piirkonnas probleemiks.

Kergliiklustunnelite ehitus (koostöös Eesti Raudteega)

400 000 0 0 0 0 Toetab erasõidukitega tehtavate sõitude vähendamist, aitab kaasa liikluskoormuste suurenemise piiramisele ning liiklusmüra vähendamisele.

Kergliiklusteede ülekatted

300 000 0 0 0 0 Toetab erasõidukitega tehtavate sõitude vähendamist, aitab kaasa liikluskoormuste suurenemise piiramisele ning liiklusmüra vähendamisele.

Roopa tn jalgtee ehitus 250 000 0 0 0 0 Toetab erasõidukitega tehtavate sõitude vähendamist, aitab kaasa liikluskoormuste suurenemise piiramisele ning liiklusmüra vähendamisele.

Avaliku bussiliiniveo reaalaja infotablood ja ootekojad

450 000 0 0 0 0 Toetab erasõidukitega tehtavate sõitude vähendamist, aitab kaasa liikluskoormuste suurenemise piiramisele ning liiklusmüra vähendamisele.

Uute rattaringluse rataste ostmine

400 000 0 0 0 0 Toetab erasõidukitega tehtavate sõitude vähendamist, aitab kaasa liikluskoormuste suurenemise piiramisele ning liiklusmüra vähendamisele.

Sadamaraudtee rohekoridor

40 000 0 0 0 0 Kohati on tegemist potentsiaalse vaikse alaga, koridor aitab ühendada erinevaid linnaosasid (sh jalgsi liikumisel).

Jaamamõisa oja rohekoridor

122 500 0 0 0 0 Kohati on tegemist vaikse alaga, rohekoridori rajamine aitab luua meeldivama keskkonna ja atraktiivsema puhkeala.

Toomemäe mänguväljak 550 000 0 0 0 0 Tegemist on vaikse alaga, mänguväljaku rajamine aitab luua meeldivama keskkonna ja atraktiivsema puhkeala.

Vabaujula projekt ja ala heakorrastus

200 000 0 0 0 0 Tegemist on vaikse alaga, projekti realiseerimine aitab luua meeldivama keskkonna ja atraktiivsema puhkeala.

Hoonete kliimaneutraalseks renoveerimine projektis "OpenLab" (Annelinn+, 9-korruselised majad)

2 000 000 Hoonete rekonstrueerimisel on võimalik tagada paremad tingimused siseruumides ning vähendada müra negatiivset mõju.

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

51

8.4. Müra kahjuliku mõju vähendamine

Müra vähendamise tegevuskava raames ei saa üheselt välja tuua hinnangulist inimeste arvu, kellele mõjuv müratase käesoleva tegevuskava rakendamise järgselt väheneb, kuna müraolukorda mõjutavaid tegureid on mitmeid ning erinevaid arenguid prognoosida on keeruline. Näiteks on raske prognoosida, mil määral mõjutab kergliiklusteede võrgustiku väljaehitamine ning põhitänavatel sõiduautodele mõeldud ruumi vähendamine tegelikult erasõidukitega tehtavate sõitude arvu.

Tuginedes varasematele strateegilistele mürakaartidele ning teiste linnade ja riikide kogemusele võib öelda, et linna põhitänavate müra vähenemine 2…3 dB võrra on juba oluline positiivne suundumus. Rohkem kui 5 dB võrra tänavate liiklusmüra vähendamine ei ole tavapäraste meetmete (nt sõidukiiruse piiramine) rakendamisel üldjuhul teostatav ning nõuab drastilisi meetmeid (nt teatud piirkonnas suure osa liikluse keelamist või ümber suunamist).

On selge, et tegevuskava rakendamise tulemusena ei ole lihtne Euroopa Komisjoni suuniste [5] raames liikmesriikidele seatud eesmärgi („Nullsaaste eesmärgid aastaks 2030“, mille kohaselt peaks EL vähendama 30% võrra transpordimürast pidevalt häiritud inimeste osakaalu) täitmine, kuid kõigi meetmete samaaegsel rakendamisel võib eesmärk siiski olla saavutatav. Eelkõige tuleb eesmärgi täitmiseks vähendada Tartu teedevõrgu liikluskoormusi (soodustades alternatiivseid liikumisvõimalusi), oma osa annab kindlasti ka teatud tänavatel madalama lubatud sõidukiiruse kehtestamine, sõiduradade arvu ja radade laiuse vähendamine teatud tänavatel ning tehnoloogia areng (elektriautode osakaalu suurenemine, vaiksemad teekatted, vaiksemad rehvid).

Müra kahjuliku mõju hindamiseks on Eestis koostatud suunised [10]. Kokkupuude keskkonnamüraga põhjustab kahte tüüpi terviseprobleeme – kuulmisega seotud, nt kuulmise kadu ja tinnitus ning kuulmisega mitteseotud probleeme, nt südameveresoonkonna haigused, unehäired, stress, häiritus, jne. Kuulmisega seotud probleemid ei ole üldjuhul tingitud tavapärastest keskkonnamüra allikatest (nt liiklus) ning valdavalt avalduvad keskkonnamüraga seotud probleemid häiringute kujul (sh unehäired) ning intensiivse (ja pikaajalise) liiklusmüra puhul ei ole välistatud ka terviseprobleemid (nt südame-veresoonkonna haiguste suurem risk).

Strateegilise mürakaardi koostamisel kasutatakse tervisemõju hindamisel peamiselt kolme näitajat:

▪ Südame isheemiatõve risk,

▪ Tugeva häirituse risk,

▪ Oluliselt häiritud une risk.

Vastavalt tervisemõjude hindamise juhendmaterjalile [10] sõltub häirituse risk otseselt müratasemest, nt päeva-õhtu-öö müraindikaatori (Lden) puhul võib välja tuua järgmised absoluutsed riskid suure häirituse tekkeks olenevalt liiklusmüra tasemete vahemikust:

▪ 55-59 dB – 12,8%,

▪ 60-64 dB – 17,8%,

▪ 65-69 dB – 24,4%,

▪ 70-74 dB – 32,8%

▪ 75 dB ja rohkem – 42,8%.

Sarnaselt suureneb südame isheemiatõve haigestumuse risk (võrreldes nende inimestega, kes ei ela mürast mõjutatud aladel) mürataseme suurenemisel: Lden vahemikus 55-59 dB on risk 4% suurem, aga Lden vahemikus 70-74 dB on risk juba 16% suurem.

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

52

Unehäirete tekkeks on absoluutne risk üldjoontes suurem raudteemüra puhul (võrreldes samaväärse öise liiklusmüra tasemega), kuid tulenevalt autoliiklusega kaasnevast mürast mõjutatud oluliselt suuremast elanike arvust on ka unehäirete puhul siiski domineerivaks teguriks autoliiklus.

Kuna suurema mürataseme korral on riski erinevate häiringute ning terviseprobleemide tekkeks kõige suurem siis eelkõige on mõistlik keskenduda kõige kõrgema müratasemega (nt 70 dB+ alad) piirkonnas asuvate elanike kaitsele. Samas võib kogu elanikkonda vaadates oluline mõju olla ka mõnevõrra väiksema müratasemega piirkondades (nt vahemikus 60-69 dB) asuvate elanike kaitsmisel, kuna elanike arv nendes piirkondades on oluliselt suurem (kuigi risk on mõnevõrra väiksem).

Meetmete efektiivsust (sh muutused mürast tugevalt häiritud inimeste arvus, olulise unehäirega inimeste arvus ning isheemiatõve ohu põhjustamises) saab eelkõige hinnata järgmise Tartu linna strateegilise mürakaardi koostamise raames (eeldatavalt aastal 2027).

Hetkel teada oleva informatsiooni põhjal kasutatakse järgmise strateegilise mürakaardi koostamisel 2022. a strateegilise mürakaardiga sama arvutusmetoodikat (CNOSSOS-EU), mis tagab parema andmete võrreldavuse (2017. a ja 2022. a strateegilise mürakaardi tulemused ei ole erineva arvutusmetoodika tõttu sedavõrd hästi võrreldavad), sh saab sel juhul otseselt võrrelda erinevates müratsoonides elavate inimeste arvu ja erinevate häiringute ning terviseriskide ilmnemise tõenäosust.

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

53

9. Avalikkusega konsulteerimine Koostatud ja kooskõlastatud strateegilised mürakaardid ja tegevuskavad tehakse üldsusele kättesaadavaks ja levitatakse infotehnoloogia vahendite abil asjakohaste õigusaktide kohaselt, kindlustades keskkonnateabele vaba juurdepääsu.

Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2024-2028 avalikustamine toimus vastavalt Tartu Linnavolikogu 18. mai 2023 määrusele nr 52 "Tartu linna arengudokumentide koostamise kord".

Tegevuskava oli avalikul väljapanekul 6 nädalat ajavahemikus 19.02.2024 – 31.03.2024. Avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja küsimused käsitlesid peamiselt järgmisi teemasid:

▪ Vaiksete alade kaitse ning vaiksete alade piiride küsimus (nt seoses Sanatooriumi pargi vaikse ala piiride täpsustamisega);

▪ Kesklinna piirkonnas lubatud sõidukiiruse vähendamine ning ühtlase sõidukiiruse tagamine;

▪ Müratõkete ja haljastuse rajamine müra leviku vähendamiseks;

▪ Tartut ümbritseva ringliikluse väljaehitamine;

▪ Heakorratööde müra (nt lehepuhurite kasutamine);

▪ Liiklusalase järelevalve tõhustamine (sõidukiiruste kontroll, müra tekitavate mootorrataste ja nõuetele mitte vastavate sõidukite kontroll);

▪ Bussiliikluse ning liinivõrgu arendamine (sh tasuta ühistranspordi ettepanek);

▪ Müra kontrollmõõtmiste teostamise soovitused;

▪ Üksikobjektide seotud müraprobleemide lahendamise küsimused.

Tegevuskava tutvustati ning laekunud ettepanekuid arutati avaliku arutelu käigus 20. mail 2024. a (algusega 17:00) arhitektuuri ja ehituse osakonna nõupidamisruumis (Raekoja plats 3).

Üldsusega konsulteerimise protokoll, tegevuskava avalikustamise käigus laekunud ettepanekud, Tartu linna vastused ning seisukohad ettepanekutega arvestamise või mitte arvestamise kohta on toodud lisas 1.

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

54

10. Kasutatud materjalid (internetiaadresside puhul on toodud lingid seisuga 29.05.2024)

[1] Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, Tartu linna välisõhu strateegilise mürakaardi ajakohastamine, 2022. (https://tartu.ee/et/uurimused/murakaardi-ajakohastamine-2022)

[2] Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/49/EÜ, 25. juunist 2002, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega. (https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A32002L0049)

[3] Hendrikson&Ko OÜ, Tartu linna välisõhu strateegilise mürakaardi ajakohastamine, 2017. (https://www.tartu.ee/et/uurimused/tartu-linna-valisohu-strateegilise-murakaardi-ajakohastamine)

[4] KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE keskkonnamüra direktiivi rakendamise kohta kooskõlas direktiivi 2002/49/EÜ artikliga 11, 2023. (https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/ALL/?uri=CELEX:52011DC0321)

[5] KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Heas seisundis planeet kõigi jaoks ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas“, 2021. (https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021DC0566)

[6] Atmosfääriõhu kaitse seadus. (https://www.riigiteataja.ee/akt/122092023001?leiaKehtiv)

[7] Keskkonnaministri 20. oktoobri 2016. a määrus nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“. (https://www.riigiteataja.ee/akt/131122021017?leiaKehtiv)

[8] Hendrikson&Ko, Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2019- 2023, 2018. (https://www.tartu.ee/et/uurimused/tartu-linna-valisohus-leviva-keskkonnamura- vahendamise-tegevuskava-aastateks-2019-2023)

[9] Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. (https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002?leiaKehtiv)

[10] Tartu Ülikool, Direktiivi 2002/49 III lisa muutmise eelnõus kavandatava müra terviseohtlikkuse hindamise meetodi sobilikkuse hindamine Eesti tingimustes Tallinna ja Tartu linna ning põhimaanteede näitel, 2020. (https://dspace.ut.ee/items/689d3061-6140-4068-b062-c4317a08f1a2)

[11] Komisjoni direktiiv (EL) 2020/367, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/49/EÜ III lisa seoses keskkonnamüra kahjuliku mõju hindamise meetodi kehtestamisega. (https://eur- lex.europa.eu/eli/dir/2020/367/oj?uri=CELEX:32020L0367)

[12] European Environment Agency, Environmental noise in Europe — 2020, 2020. (https://www.eea.europa.eu/publications/environmental-noise-in-europe)

[13] European Environment Agency, Quiet areas in Europe. The environment unaffected by noise pollution, 2016. (https://www.eea.europa.eu/publications/quiet-areas-in-europe)

[14] Stratum OÜ, Tartu liiklus 2023, 2023. (https://www.tartu.ee/et/uurimused/tartu-liiklus-2023)

[15] Tartu linna üldplaneering 2040+. (https://gis.tartulv.ee/yldplaneering2040/)

[16] Tartu linna arengukava. Tartu linna eelarvestrateegia 2024-2027, 2023. (https://www.tartu.ee/et/eelarvestrateegia-20222025)

[17] Tartu linna energia- ja kliimakava „Tartu energia 2030“, 2021. (https://tartu.ee/et/tartu-energia-ja- kliimakava)

[18] Tartu jalgrattaliikkuse strateegiline tegevuskava 2020-2040, 2021. (https://tartu.ee/sites/default/files/uploads/Linnavarad/SECAP/Tartu_jalgrattastateegia.pdf)

[19] Regionaalse ühistranspordi – ja multimodaalsete transpordilahenduste arendamise tegevuskava, 2019. (https://tartu.ee/sites/default/files/uploads/Linnavarad/SECAP/Regionaalne_%C3%BChistransport_tegevu skava_aruanne_Tartu_2021.pdf)

[20] Euroopa Komisjon, ASSESSMENT OF POTENTIAL HEALTH BENEFITS OF NOISE ABATEMENT MEASURES IN THE EU. Phenomena project, 2021. (https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/f4cd7465-a95d- 11eb-9585-01aa75ed71a1)

TARTU LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024-2028

55

11. Lisad

Lisa 1. Avalikustamise dokumendid

1. Avaliku arutelu protokoll ja avalikul arutelul osalejate nimekiri; 2. Seisukohad Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks

2024-2028 avalikul väljapanekul 19. veebruarist 31. märtsini 2024 laekunud ettepanekute kohta

Lisa 2. Vaiksete alade kaart