Kiri

Raasiku vallas, Kurgla külas, Rähni ja Lõokese katastriüksuste ja lähiala

KURGLA KROSSIRAJA DETAILPLANEERING

Töö nr: DP1-2021 Aadress: Rähni (65101:001:0438) ja Lõokese

(65101:001:0622) katastriüksused ja lähiala Kurgla küla Raasiku vald Harju mk.

Planeerija: Raasiku Vallavalitsus

Tallinna mnt. 24 Aruküla 75201 Raasiku vald

Kontakt- ja vastutav isik: Indrek Mikk

volitatud arhitekt, tase VII +372 53 501 209 [email protected]

Kurgla, juuni 2024

Raasiku vallas, Kurgla külas, Rähni ja Lõokese katastriüksuste ja lähiala „Kurgla krossiraja“ detailplaneering Raasiku Vallavalitsuse töö nr DP1-2021

1

Eessõna

Planeeringuala asub Raasiku vallas Kurgla külas, Aruküla alevikust ca 1 km kaugusel kirdes.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on motokrossi- ja mägijalgratta harjutusraja (mitteametlik harjutusrada on kasutusel olnud juba ca 12 aastat) ning selle lähiala arendamine, hoonestustingimuste määramine. Kavandatavad tegevused ei piirdu vaid võistluste korraldamisega, need on suunatud eelkõige Raasiku valla elanikele vaba aja veetmiseks ning motospordi harrastamiseks.

Detailplaneeringu eesmärgiks on moodustatava katastriüksuse maa sihtotstarbe muutmine ühiskondlike ehitiste maaks, määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, määrata vajalikud servituudid, liikluskorraldus, tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Pärast detailplaneeringu kehtestamist taotletakse praegu riigile kuuluv maa munitsipaalomandisse.

Planeeringuala suurus koos lähialaga on ligikaudu 7,7 ha.

Sisukord

SELETUSKIRI

Alused ja uuringud

Olemasolev olukord

Planeeringulahendus

1. Krunt, ehitusõigus, ehituslikud ja arhitektuursed tingimused 2. Teed ja liikluskorraldus 3. Haljastus ja heakord 4. Tehnovõrgud 5. Tuleohutus, keskkonnakaitse, tervisekaitse, kuritegevusriskide ennetamine 6. Kinnisomandi kitsendused 7. Planeeringu elluviimine

JOONISED

1. Asend 2. Kontaktvöönd M 1:20 000 3. Tugiplaan M 1:1000 4. Põhijoonis tehnovõrkudega M 1:1000 5. Krundi moodustamise plaan M 1:3000 6. Seosed ümbrusega M 1:3000

LISAD

1. Fotod planeeringualast 2. Aruküla elamusspordikeskus - projekti tutvustus, MTÜ AYR Racing Team 18.04.2021 3. Teavik „Looduslähedased sademeveesüsteemid: eesti kliimasse sobivad sademevee

lahendused“, LIFE UrbanStorm 2021 4. Menetlusdokumendid 5. Tehnilised tingimused

Alused, uuringud

 Raasiku valla üldplaneering, kehtestatud Raasiku Vallavolikogu 26.05.2020. a ostusega nr 24 (edaspidi üldplaneering)

 Raasiku Vallavolikogu 09.02.2021. a otsus nr 11 „Raasiku vallas, Kurgla külas, Rähni ja Lõokese katastriüksustel ja lähialal „Kurgla krossiraja“ detailplaneeringu koostamise algatamine,

Raasiku vallas, Kurgla külas, Rähni ja Lõokese katastriüksuste ja lähiala „Kurgla krossiraja“ detailplaneering Raasiku Vallavalitsuse töö nr DP1-2021

2

lähteseisukohtade kinnitamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“

 Raasiku Vallavolikogu 09.02.2021. a otsuse nr 11 lisa 1 „Lähteseisukohad Raasiku vallas, Kurgla külas, Rähni ja Lõokese katastriüksustel ja lähialal „Kurgla krossiraja“ detailplaneeringu koostamiseks“

 Raasiku Vallavolikogu 09.02.2021. a otsuse nr 11 lisa 2 „Raasiku vallas, Kurgla külas, Rähni ja Lõokese katastriüksustel ja lähialal „Kurgla krossiraja“ detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang“

 Geodeetiliste tööde aruanne. Lõokese (65101:001:0622) ja Rähni (65101:001:0438) topo- geodeetiline uuring. Geoport OÜ töö nr A21257, 09.11.2021

 Teavik „Looduslähedased sademeveesüsteemid: eesti kliimasse sobivad sademevee lahendused“, LIFE UrbanStorm 2021

 „Aruküla elamusspordikeskus – rohepööre motospordis. Uue generatsiooni tervise-, elamus- ja ekstreemspordi harrastamise kompleks Raasiku Vallas“, MTÜ AYR Racing Team 18.04.2021

Olemasolev olukord

Planeeringuala asub Raasiku vallas Kurgla külas Rähni ja Lõokese katastriüksustel Lagle tee (nr 6510310) ääres (vt ka joonised 1 ja 2). Kaugus Aruküla alevikust linnulennult on ca 1 km. Planeeringualale pääseb 11304 Aruküla-Kostivere teelt (riigiomand), Kivimäe tee 6510311 (munitsipaalomand) kaudu.

Planeeringusse on haaratud järgmised katastriüksused:

 Osaliselt Rähni (65101:001:0438), 100% maatulundusmaa, 10,74 ha, kinnistu nr 13331202 (riigiomand).

 Osaliselt Lõokese (65101:001:0622), 100% maatulundusmaa, 16,24 ha, kinnistu nr 20101250 (riigiomand).

 Lagle tee lõik 2 (65101:001:043), 100% transpordimaa, 1703 m², kinnistu nr 12986550 (munitsipaalomand).

 Osaliselt Lagle tee (65101:002:0695), 100% transpordimaa, 5792 m², kinnistu nr 13974402 (munitsipaalomand).

Planeeringuala moodustavad Lõokese kinnistu edela-lõunaosa, Rähni kinnistu lääneosa ja nendega piirnev Lagle tee lõik. Planeeringuala suurus on ca 7,7 ha. Planeeringuala on hoonestamata. Maapind on osaliselt tehisreljeefiga, absoluutsete kõrgustega vahemikus 38,5...43,5 m. Looklev pinnasekattega krossirada on ca 1,1 km pikk. Ringrada on ümbritsetud rohumaade ja mõnede vallidega. Ringraja keskel on kraavid ja tiik. Tiigis olevat vett kasutatakse kastmiseks Kraavivesi juhitakse planeeringuala idapiiril oleva kraavi kaudu Aruküla peakraavi. Planeeringuala on ümbritsetud metsade, viljapõldude ning looduslike rohumaadega. Planeeringualas asub kruusakattega ca 3,5 m laiuse Lagle tee lõik (kaitsevöönd 10 m tee servast) ja geodeetiline märk 49900 (kaitsevöönd 3 m). Naaberkinnistutel on Lammassaare maaparandussüsteem nr 4108870020070001. Kraavi veekaitsevöönd on 1 m veepiirist. Maa-ameti geoportaali geoloogia 1:50 000 kaardirakenduse andmetel asub planeeringuala piirkonnas, kus põhjavesi on maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes looduslikult kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Planeeringuala pinnakate on valdavalt moreen (liivsavi ja saviliiv kividega ning rähk), idapiiril on madalsooturvas. Silur-Ordoviitsiumi veekompleksi survepind on planeeringualal abs kõrgusega ca 36 m. Maa-ameti geoportaali mullastiku kaardirakenduse andmetel on planeeringulalal rähk- ja klibumullad, mis on tiigi ja kraavide ümbruses ja metsaservades gleistunud.

Raasiku vallas, Kurgla külas, Rähni ja Lõokese katastriüksuste ja lähiala „Kurgla krossiraja“ detailplaneering Raasiku Vallavalitsuse töö nr DP1-2021

3

Vastavalt Raasiku valla üldplaneeringule asub Kurgla motokrossirada hajaasustusalal, kus maakasutuse juhtotstarvet ei ole määratud. Hajaasustusalad on kõik alad, mis jäävad väljapoole üldplaneeringuga määratud tiheasustusalasid. Hajaasustusalal, kus ei ole juhtostarvet määratud, on perspektiivis lubatud kõik katastri sihtotstarbed kui need sobivad piirkonda ja kavandatav tegevus lähtub üldplaneeringus etteantud tingimustest. Üldplaneeringu maakasutuse kaardil on välja toodud valla olulised, atraktiivsemad ning rekreatsiooni objektid, sh Kurgla motokrossirada. Suuremad elamute alad asuvad planeeringualast ca 700 m kaugusel (vt ka joonis 2 „Kontaktvöönd“). Neli majapidamist on 200-500 m kaugusel.

Planeeringulahendus

MTÜ AYR Racing Team (edaspidi MTÜ) soovib arendada planeeringualale Aruküla elamusspordikeskust, mille olemusest annab ülevaate projekti tutvustus planeeringu lisas 2 ja millega on planeeringu koostamisel arvestatud. Elamusspordikeskuse motospordi rajad on planeeritud kasutamiseks vaid elektriajamitega sõidukitele, et vähendada müra- ja heitgaasireostust ümbritsevatele elanikele ning käia kaasa globaalsete trendidega juhtida tähelepanu jätkusuutlikele eluviisidele.

Planeeringuga on reserveeritud maa-alad elamusspordikeskuse peahoonele ja selle juures vajalikule parklale, abihoonele (rajahooldustehnika garaaž ja sõidukite pesula), motokrossirajale, võistlustel osalejate parklale, laste jooksurataste krossirajale.

Vältimaks krossirajalt kostvat mootorrataste müra, kasutatakse krossirada treeninguteks kolm korda nädalas, kindlatel kellaaegadel. Planeeringust huvitatud isik (krossiraja ülesehitaja MTÜ AYR Racing Team, esindajad Are ja Ardo Kaurit) on kinnitanud, et on valmis krossiradasid kohandama ja arendama elektrilistele krossiratastele, mis ei tekita müra.

1. Krunt ja ehitusõigus, ehituslikud ja arhitektuursed tingimused

Elamusspordikeskuse krunt on planeeritud riigi omandis olevatele Lõokese ja Rähni kinnistutele (vt joonis 5 „Krundi moodustamise plaan“) ja on kavas taotleda munitsipaalomandisse. Krundi piiride määramisel on arvestatud kavandatavale hoonetele, radadele, parklatele, publikule, tehnilisele taristule ja looduslikule puhvrile vajaliku alaga. Krundi suurus on 77230 m².

Krundi ehitusõigus:

 krundi kasutamine sihtotstarve: spordihoone ja –kompleksi maa AS (katastriüksusel ühiskondlike ehitiste maa 50%, ärimaa 50%)

 hoonete suurim lubatud arv: 1 peahoone + 1 abihoone  hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 700 m² (peahoonel 500 m², abihoonel 200 m²)  hoonete lubatud maksimaalne kõrgus: peahoonel 10 m (abs kõrgus 51,5 m), abihoonel 7 m

(abs kõrgus oleneb asukohast ja vertikaalplaneeringust, orienteeruvalt 47,5...48,5 m)  hoonete suurim lubatud sügavus: maa-aluseid korruseid ei planeerita  olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv: 1 motokrossirada, 1 laste jooksurataste

krossirada;  olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind: laius koos tehniliste

elementidega 8 m, pikkus 1,6 km + stardirada 1000 m² = ringraja puhul suurusjärk 13000 m²;  olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus: abs kõrgus 42,5 m  olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus: abs kõrgus 39,5 m

Raasiku vallas, Kurgla külas, Rähni ja Lõokese katastriüksuste ja lähiala „Kurgla krossiraja“ detailplaneering Raasiku Vallavalitsuse töö nr DP1-2021

4

Joonisel 4 „Põhijoonis tehnovõrkudega“ on näidatud kaks hoonestusala, kuhu võib ehitusõigusega lubatud hooneid ehitada: peahoone hoonestusalale A ja abihoone hoonestusalale B.

Lisaks võib põhjendatud juhtudel ehitada väljaspool hoonestusalasid radade teenindamiseks mõned ehitusteatise kohustuslikud väikehooned või varikatused (ehitisealune pind kuni 60 m² ning kõrgus kuni 5 m), mis tuleb eelnevalt kooskõlastada Raasiku Vallavalitsusega.

Joonisel 4 on näidatud ka elektritsiklite krossiraja ala, mille piirides võib krossiraja trassi vajadusel muuta, ning laste jooksurataste krossiraja ala.

Lisaks võib sobivatesse ja ohututesse kohtadesse ehitada muid väiksemaid spordi- ja puhkerajatisi.

Hoonete abs kõrguste määramisel on arvestatud, et hoonealust maapinda võib tõsta ca 0,5 m (sajuvete hoonest eemale juhtimiseks, sõidutee, platsi või teiste maastikuelementide kõrgustega sobitamiseks).

Peahoone suurim korruste arv on 2, teiste hoonete suurim korruste arv on 1. Hoonete katustele võib paigaldada päikesepaneelid. Peahoone suurim suletud brutopind on 1000 m².

Peahoone arhitektuurne lahendus peab olema kaasaegne, kõrgetasemeline ja esinduslik. Abihoone peab sobituma peahoonega.

Välisviimistlusmaterjalid peavad olema kergesti hooldatavatest materjalidest.

Osaliselt läbib krunti kavandatav maastikurataste krossirada (vt joonis 6 „Seosed ümbrusega“). Selle kasutamiseks on vajalik Maa-ameti kui Lõokese ja Rähni kinnistute omaniku Eesti Vabariigi esindaja nõusolek. Võimalusel rajatakse sellele rajale ka valgustus.

2. Teed ja liikluskorraldus

Juurdepääsuks planeeringualale (algusega riigi kõrvalmaanteelt 11304 Aruküla-Kostivere) on vallale kuuluvad kruusakattega Kivimäe tee (nr 6510311) ja Kurgla Lagle tee (nr 6510310). Viimane jääb osaliselt planeeringualasse.

Elamusspordikeskuse tegevuse toetamiseks on vaja kompleks ühendada Aruküla keskusega kõvakattega sõiduteega ja valgustatud jalg- ja jalgrattateega, mis lahendatakse eraldi projektiga.

Planeeringualas oleva Lagle tee eeldatav aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus kuni 100 autot ööpäevas (a/ööp), mille järgi kuulub Lagle tee VI maanteeklassi (vastavalt Majandus- ja taristuministri 05.08.2015.a määrusele nr 106 „Tee projekteerimise normid“). VI klassi maantee võib projekteerida ka üherajalisena projektkiirusega 40 km/h. Sõltuvalt kas radade arv on 1 või 2, on tee laius koos tugipeenardega 4...7 m (sõiduraja laius 3 m). Lagle tee sõidutee laius on praegu 3...3,6 m. Linnatänavate standardi EVS 843:2016 järgi rahuldab kiirusel 40 km/h sõidutee laius 5,5 m liikluskoosseise sõiduauto+sõiduauto, sõiduauto+väikebuss, veoauto+jalgratas. Liikluskiirusel 30 km/h rahuldab samasid koosseise tee laius 5 m, kiirusel 50 km/h tee laius 6 m. Planeeringu põhijoonisel on kõigi sõiduteede laiusteks määratud 5,5 m.

Vastavalt tee projekteerimise normidele tuleb elamuskeskuse krundi juurdepääsukohtadel tagada sõiduautojuhi nähtavus 40 m peateele ja 10 m külgteele (nähtavuskolmnurk 40x10 m), bussijuhi nähtavus 75 m peateele ja 10 m külgteele. Sõiduautojuhi silma arvutuslik kõrgus on 1,10 m sõidutee pinnast, bussijuhil 2,05 m.

Planeeringuga on määratud parkimiskohtade arv, mis peab mahutama krundile. Kuna linnatänavate standardis ei ole elamuskeskusele sobivat normatiivi, siis on aluseks võetud MTÜ öeldud parkimiskohtade vajadus: peahoone juures 12 kohta sõiduautodele, abihoone juures 100 kohta

Raasiku vallas, Kurgla külas, Rähni ja Lõokese katastriüksuste ja lähiala „Kurgla krossiraja“ detailplaneering Raasiku Vallavalitsuse töö nr DP1-2021

5

võistlustest osavõtjatele. Sõiduauto parkimiskoha suurus on 5x2,6 m (risti parkimisel parkimisridade vahelise manööverdusala laius 7 m). Võistlustest osavõtjad toovad mootorrattad kohale peamiselt pakiautodega (kaubik, väikebuss), millega seoses on abihoone juures planeeritud parkimiskohtade suuruseks 6x3,5 m (risti parkimisel parkimisridade vahelise manööverdusala laius 8,3 m). Põhijoonisel on näidatud pakiautode parkla üks võimalik parkimis- ja sajuvete käitlemise lahendus. Kui valitakse vett läbilaskev katend ning drenaaž või sajuveekanalisatsioon, siis mahuvad samale parkimisalale sama parkimisskeemi puhul 7 m laiused parkimisread ja 10 m laiused manööverdusalad. Haagistega ja pikemad sõidukid pargivad kahele parkimiskohale.

Paar korda aastas toimuvate võistluste publiku sõiduautode parkimine on korraldatud ümbritsevate põllumaade servades, eeskätt Särevälja kinnistul. Käesolevas töös on publiku parkimine kavandatud elamuskeskuse krundile, kohta mis asub Kivimäe tee ja Lagle tee ristmiku kõrval, krossiradadele suhteliselt lähedal, mis on kõrghaljastuseta ala (niit), kus pole maaparandussüsteemi ja mida pole kasutatud krossiraja tegevusteks. Publikule vajalik parkimiskohtade arv on eeldatavalt ca 100.

Lagle tee äärde on planeeritud jalg- ja jalgrattatee (Kivimäe teelt kuni peahooneni), mis on Aruküla ja elamuskeskuse vahelise tulevase jalg- ja jalgrattatee ühenduse üks osa. Liiklussagedusel vähem kui 500 jalakäijat ja jalgratturit ööpäevas on jalg- ja jalgrattatee vajalik laius 2 m (vastavalt tee projekteerimise normidele). Jalg- ja jalgrattatee on paigutatud elamuskeskuse krundile, kuna Lagle tee katastriüksuse laius on vaid 7...10 m. Jalg- ja jalgrattatee peaks põhimõtteliselt paiknema transpordimaal, milleks peaks tegema ümberkruntimise nii, et Lagle tee katastriüksus oleks laiem, kuid kuna Lagle tee on valla omandis ja planeeritav elamuskeskuse krunt taotletakse samuti valla omandisse, siis pole ümberkruntimine vajalik. Elamuskeskuse krundil peab olema jalgrataste parkla. Parkimiskohtade arv täpsustatakse projektistaadiumis, kuid mõistlik on, et krundil on min 20 kohta (võrdluseks, linnatänavate standardis on määratud min 6 kohta koolituskeskuse juures, min 10 kohta spordisaali juures, 1 rattakoht 10 pealtvaataja kohta).

Planeeringualal peavad saama parkida ja liikuda ka ratastooliga isikud.

Kuna vastavalt tee projekteerimise normidele peab Lagle tee ääres olema 10 m laiune külgnähtavusala (kattub valla tee kaitsevööndiga), siis ei tohi sellesse alasse projekteerida nähtavust takistavaid objekte (va müraekraan, kui see osutub vajalikuks). Valla tee kaitsevööndi kitsendused on sätestatud ehitusseadustiku §-ides 70-72 ja Raasiku valla üldplaneeringu punktis 5.1.1.

3. Haljastus ja heakord

Elamuskeskuse peahoone ümbrus kujundada esinduslikuks, kusjuures haljastuse (muru jm taimestus) osakaal peab olema min 15%. Võimalusel lisada kõrghaljastust. Hoone ümbrus peab olema kujundatud ja hooldatud.

Joonisel 4 näidatud mets tuleb säilitada parkmetsana, kus lageraie on keelatud. Mets peab tagama sportlastele ja puhkajatele sotsiaalse, kultuurilise ja esteetilise rahulolu. Metsa tuleb säästlikult majandada, tagada elustiku mitmekesisus, metsa elujõulisus ja uuenemisvõime.

Maastik hoida hooldatult, vältida võsastumist, säilitada võimalikult palju olemasolevat kõrghaljastust. Võsastunud kohtades eemaldada võsa.

Kogu krundile on soovitatav rajada juurde kõrghaljastust, mis muudab ala kompaktsemaks, lagedamad alad mitmekesisemaks ja vähendab mõningal määral müra ja tolmu leviku ulatust. Täiendav kõrghaljastus on planeeritud pakiautode parkla põhjapiirile. Uusistutuseks kasutada kohalikke liike.

Raasiku vallas, Kurgla külas, Rähni ja Lõokese katastriüksuste ja lähiala „Kurgla krossiraja“ detailplaneering Raasiku Vallavalitsuse töö nr DP1-2021

6

Puude istutamisel pidada silmas, et nende kasvades on tagatud krossiraja turvaline kasutus. Haljastus rajada võimalusel ka parkimisaladele, et vältida kuumasaarte teket.

Pakiautode parkla sajuveelahendus valida soovitatavalt looduslähedane, millega saab vähendada sajuvee äravoolu kontsentratsiooni ja kogust, parandada loodusesse juhitava vee kvaliteeti, luua meeldiv ja mitmekesine looduskeskkond (vt lisa 3).

Jäätmed tuleb liigiti koguda ja ära anda vastavalt Raasiku valla jäätmehoolduseeskirjale. Prügikonteinerid paigutada peahoone ja abihoone juurde. Lisaks paigaldada prügiurnid parklatesse, puhkajate ja publiku aktiivse liikumise radadele ning puhkekohtadesse.

Avaliku ürituse korraldamine peab toimuma keskkonnasäästlikult. Avaliku ürituse korraldaja on kohustatud varustama ürituse toimumise ala piisaval arvul kogumismahutitega, mis võimaldab jäätmete liigiti kogumist ja peab rakendama meetmeid vältimaks jäätmetest häiringute tekkimist ja levikut nii ürituse alal kui sellega piirnevatel aladel.

4. Tehnovõrgud

Veevarustus

Elamuskeskuse peahoone ja abihoone veevarustuseks on kavandatud puurkaevu rajamine veevõtuga alla 10 m³ ööpäevas. Kuna Maa-ameti geoportaali geoloogilise kaardi andmetel on põhjavee liikumine loodesuunaline, on puurkaevu asukoht on valitud krossirajast, statsionaarsetest parklatest, reovete kogumiskaevudest ülesvoolu.

Sellise tootlikkusega kaevu hooldusalal (10 m raadiuses) keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi (veeseaduse § 154), sh kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete pinnasesse juhtimine.

Suurim veevõtt kaevust on paar korda aastas motokrossi võistluste ajal, kui on vajadus sõidukeid pesta. Kui ühe krossiratta pesemiseks kulub alla 100 liitri, siis 100 ratta pesemiseks kulub alla 10 m³. Projekteerimisel kaaluda pesuvee ja sajuvee taaskasutamise süsteemide rajamist.

Krossiraja niisutamiseks tuleb kavandada kastmissüsteem, mis ammutab vee olemasolevast tiigist.

Reovete käitlemine

Elamuskeskuse peahoone ja abihoone olmereovesi ning sõidukite pesuvesi suunatakse lekkekindlatesse reovete kogumismahutitesse, mida perioodiliselt tühjendatakse. Mahutite suurused valida vastavalt kavandatavale veetarbimisele ja kogumismahuti tühjendamise soovitavale sagedusele.

Võistluste ajal tuuakse publiku jaoks kohale ajutised välikäimlad.

Sajuvete käitlemine

Sadeveed immutatakse krundi haljasaladel, neid ei tohi suunata naaberkinnistutele.

Arvestades Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse andmeid (saviliiv, liivsavi, rähk), on planeeringuala pinnase vee läbilaskvus (infiltratsioonivõime) suhteliselt väike, mida kinnitavad ka krossiradadel peale vihmasid püsivad veeloigud. Projektistaadiumis kavandada antud looduskeskkonda sobivad, eelistatavalt looduslähedased sajuveesüsteemid (vt lisa 3).

Elektrivarustus

Raasiku vallas, Kurgla külas, Rähni ja Lõokese katastriüksuste ja lähiala „Kurgla krossiraja“ detailplaneering Raasiku Vallavalitsuse töö nr DP1-2021

7

Kavandatav tarbimine: elektritsiklite laadimine 10x3 kW, kastmissüsteemi pump 10 kW, pesurid

5x2 kW, valgustus 20 kW, muu olme 10 kW. Peakaitsme planeeritav suurus 3x120 A.

Hoonete ülalpidamiseks ning elektriajamitega sõidutehnika laadimiseks on kavandatud elektrit toota peamiselt päikseenergiast. Päikesepaneelid paigutatakse hoonete katustele, kus need ei peegeldada valgust teistele hoonetele, ühiskondlikule alale ning ei häiri krossiraja ega maantee liiklust.

Alternatiivina, elektrivõrguga liitumiseks on Elektrilevi OÜ väljastanud tehnilised tingimused nr 432570, 24.11.2022.a, mille kohaselt on 3x120 A peakaitsme jaoks vaja rajada krundi koormuskeskme ja juurdepääsutee lähedale uus komplektalajaam. Alajaama toiteks tuleb paigaldada 10 kV maakaabel algusega keskpinge maakaablist KPL24117 (Falkoneti alajaama toitekaabel, vt joonis 6 „Seosed ümbrusega“). Uuest alajaamast tuleb tuua 0,4 kV maakaabel elamuskeskuse liitumiskilbini. Liitumiskilp peab olema krundi piiril ja alati vabalt teenindatav.

Joonusel 4 „Põhijoonis tehnovõrkudega“on näidatud alajaama, liitumiskilbi ja maakaablite põhimõttelised asukohad ja vajalikud servituudid. Projektistaadiumis võib alajaama ja liitumiskilbi asukohti muuta vastavalt krundi terviklahendusele, kuid liitumiskilp ja alajaam peavad asuma Lagle tee ääres.

Elektrilevi OÜ projekteerib ja ehitab elektrivõrgu peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist.

Ehitusseadustiku § 651 lõike 4 punktis 2 on sätestatud, et sellise mitteelamu püstitamisel, mille teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui kümme parkimiskohta, paigaldatakse juhtmetaristu vähemalt igale viiendale parkimiskohale ja elektriauto laadimispunkt vähemalt ühele parkimiskohale.

Välisvalgustus

Põhijoonisel on tehtud ettepanekud tänavavalgustuse ning pakiautode parkla valgustipostide paigutamiseks. Krundi erinevate objektide välisvalgustus lahendatakse projektistaadiumis.

Tänavavalgustus projekteerida võimalikult madalate postidega, kasutada valgusvihku suunavaid lambivarje, mis on pealt kaetud. Kasutada ökonoomseid LED-lampe valgustemperatuuriga 3000-4000 K. Vältida sinist tooni valgusallikaid. Võtta kasutusele maksimaalselt võimalikke meetmeid valgusreostuse ärahoidmiseks ning tähistaeva vaadeldavuse säilitamiseks. Kaaluda võimalust kasutada valgustite reguleerimiseks näiteks liikumis- ja valgustugevuse andureid.

Side

Elamuskeskuse sidevarustus lahendatakse mobiilside baasil. Täpne lahendus antakse järgnevates projekteerimisetappides. Tagada selle toimimine suure kasutuskoormuse korral.

Küte

Projekteerimisel eelistada keskkonda säästvamaid kütteliike (nt õhkvesisoojuspumba ja soojuspuuraugu kombineeritud küttesüsteem) ja välistada kõige rohkem keskkonda saastavad kütteliigid (nt kivisüsi, otsene elektriküte).

Vastavalt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrusele nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ § 1 lõike 3 punktile 4 ja § 20 lõikele 3 on elamuskeskuse peahoone sisekliima tagamisega hoone ja peab vastama liginullenergiahoonetele esitatud nõuetele.

Raasiku vallas, Kurgla külas, Rähni ja Lõokese katastriüksuste ja lähiala „Kurgla krossiraja“ detailplaneering Raasiku Vallavalitsuse töö nr DP1-2021

8

Elamusspordikeskuse abihoone ei ole köetav.

5. Tuleohutus, keskkonnakaitse, tervisekaitse, kuritegevusriskide ennetamine

Tuleohutus

Projekteerimisel arvestada siseministri määrusega 30.03.2017 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“, Eesti standardi „Ehitiste tuleohutus“ osaga 7 „Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded“ EVS 812-7:2018, osaga 6 „Tuletõrje veevarustus“ EVS 812-6:2012, osaga 4 „Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutusnõuded“ EVS 812-4:2018.

Planeeritava elamuskeskuse peahoone (vt ka lisa 2 ptk IV „Elamusspordikeskuse põhiosad“) on tuleohutuse liigituselt IV kasutusviisiga ja abihoone (krossiraja hooldustehnika garaaz ja sõidukite pesula) VI kasutusviisiga hoone.

Mõlema hoone minimaalne tuleohutusklass on TP3. Projekteerimisel peab arvestama kasutajate arvu piirangutega TP2- ja TP3-klassi hoonetes, mis on sätestatud siseministri määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ lisas 2.

Lisaks võib põhjendatud juhtudel ehitada väljaspool hoonestusalasid radade teenindamiseks mõned ehitusteatise kohustuslikud väikehooned või varikatused (ehitisealune pind kuni 60 m² ning kõrgus kuni 5 m), mis tuleb eelnevalt kooskõlastada Raasiku Vallavalitsusega.

Siseministri määruse nr 17 § 22 lõigetes 2 ja 4 on sätestatud, et hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. Kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega.

Peahoone ja abihoone hoonestusalad asuvad teineteisest 125 m kaugusel. Lähimad hooned (elamud) asuvad planeeringualast ca 200 m kaugusel.

IV kasutusviisiga ehitiste väliskustutusvee normvooluhulk on 20...25 l/s kolme tunni jooksul (EVS 812- 6:2012 tabel 1). VI kasutusviisiga hoone pesula osa on 1. tuleohuklassiga ja garaaži osa 2. tuleohuklassiga, väliskustutusvee normvooluhulgad on vastavalt 10 l/s 2 tunni jooksul ning 20 l/s 3 tunni jooksul (EVS 812-6:2012 tabel 2 ja EVS 812-4:2018 lisa A).

Eelnevast lähtudes peab planeeringualal olema tuletõrjeveehoidla suurusega vähemalt 216 m² (20 l/s kolme tunni jooksul). On võimalik paigaldada krundile näiteks neli 55 m³ suurust tehases valmistatud mahutit (tehislik veevõtukoht) või projekteerida krundile tuletõrje nõuetele vastav looduslik veevõtukoht (tiik).

Looduslikust veekogust tulekustutusvee kättesaamisel päästeautoga peab arvestama, et vahemaa hooneni ei tohi ületada 100 m. Tuletõrje veevõtukoha minimaalne kaugus hoonest ei tohi olla vähem kui 30 m. Päästeautoga tekitatud hõrenduse teel looduslikust tuletõrje veevõtukohast tulekustutusvee kättesaamiseks peab see olema varustatud imitarnetoruga, mis on ühendatud kas kuiva hüdrandiga või maapealse tuletõrjehüdrandiga. IV ja VI kasutusviisiga hoonete puhul peab hüdrante olema kaks. Looduslikus veekogus peab olema tagatud nõutav tulekustutusvesi igal aastaajal ja igasuguste ilmastikutingimustega. Vee sügavus peab olema vähemalt 1,5 m.

Joonisel 4 „Põhijoonis tehnovõrkudega“ on näidatud lahendus, kus olemasolev tiik kohandatakase tuletõrje veevõtukoha nõuetele vastavaks. Hüdrandid on paigutatud hoonestusalast min 30 m

Raasiku vallas, Kurgla külas, Rähni ja Lõokese katastriüksuste ja lähiala „Kurgla krossiraja“ detailplaneering Raasiku Vallavalitsuse töö nr DP1-2021

9

kaugusele ja hoone võimalikust asukohast max 100 m kaugusele. Vastavalt EVS 812-6:2012 „Tuletõrje veevarustus“ ei ole horisontaalse imitarnetoru maksimaalne pikkus piiratud, kui see suudab tagada igal aastaajal ning igasuguste ilmastikutingimustega tulekustutuseks vajaliku vooluhulga. Projektistaadiumis konkretiseeritakse tuletõrje veevarustuse lahendust (looduslik või tehislik veevõtukoht, hüdrantide ja torustike ning veemahutite asukohad).

Planeeringuala asub vähesel määral Vedelgaas OÜ Jakoch Agro viljakuivati gaasipaigaldise ohualas (428 m raadiuses, vt joonis 2 „Kontaktvöönd“).

Keskkonnakaitse

Meetmed valgusreostuse vältimiseks

Elamuskeskuse peahoone ja abihoone ümbruse valgustamiseks tuleb kavandada energiasäästlikud LED valgustid. Valgusreostuse vähendamiseks on soovituslik kasutada valgusteid, millega on võimalik valgust suunata. Valguslahendus lahendatakse planeeritavate hoonete ehitusprojekti käigus.

Meetmed liigniiskusega toimetulekuks, sh mõjude välistamiseks naaberaladele

Sademevesi immutatakse omal krundil pinnasesse. Projektistaadiumis kavandatakse antud looduskeskkonda sobivad, eelistatavalt looduslähedased sajuveesüsteemid.

Meetmed põhjavee kaitseks

Elamuskeskuse peahoone ja abihoone veevarustuseks on kavandatud puurkaev. Kuna Maa-ameti geoportaali geoloogilise kaardi andmetel on põhjavee liikumine loodesuunaline, on puurkaevu asukoht on valitud krossirajast, statsionaarsetest parklatest, reovete kogumiskaevudest ülesvoolu. Kaevul hooldusalal on keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi. Projekteerimisel kaaluda pesuvee ja sajuvee taaskasutamise süsteemide rajamist. Elamuskeskuse peahoone ja abihoone olmereovesi ning sõidukite pesuvesi suunatakse lekkekindlatesse reovee kogumismahutitesse, mida perioodiliselt tühjendatakse. Mahutite suurused valida vastavalt kavandatavale veetarbimisele ja kogumismahuti tühjendamise soovitavale sagedusele. Võistluste ajal tuuakse publiku jaoks kohale ajutised välikäimlad.

Avariiolukorrad võivad tekkida nii ehitiste ehitamisel kui kasutamisel. Ehitusperioodil on töövõtja kohustatud järgima ohutuseeskirju, et välistada võimalikke avariiolukordi. Ehitusperioodil vastutab töövõtja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja seda ümbritseval alal. Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab välistama avariiolukordade tekkimise.

Pinnase reostuse vältimiseks paigaldatakse treeningutel ja võistlustel parkimise ning remontimise ajaks mootorrataste alla õlipüüdematid/-vaibad. Reostuse tekkimise korral lahendatakse see absorbendiga.

Detailplaneeringu elluviimisel eeldatavalt olulisi negatiivseid mõjusid kaasa ei too, kui edaspidi tagatakse kõikidest kehtivatest keskkonnakaitselistest nõuetest ja headest tavadest kinnipidamine.

Meetmed tolmu ja õhusaaste tekke piiramiseks

Motokrossiraja kasutamisega tekivad tolm ja heitgaasid jäävad motokrossiraja piiresse. Kuival perioodil niisutatakse rada tolmu vältimiseks. Krossiraja niisutamiseks vajalik kastmissüsteem ammutab vee olemasolevast tiigist. Ehitustegevuse käigus pinnase- ja õhusaastet ei teki.

Elektrimootorratas ei saasta keskkonda (süsinikdioksiidi heitkogused puuduvad) võrreldes bensiini- ja diiselmootoriga sõiduktega.

Raasiku vallas, Kurgla külas, Rähni ja Lõokese katastriüksuste ja lähiala „Kurgla krossiraja“ detailplaneering Raasiku Vallavalitsuse töö nr DP1-2021

10

Jäätmete prognoos ja käitlemine

Planeeritaval alal keskkonda reostavad objektid puuduvad. Otseseid kahjulikke keskkonnamõjutusi planeeritavast tegevusest ei tulene. Põhilised keskkonda mõjutavad tegurid tulenevad ehitustegevusest. Detailplaneeringu realiseerimine eeldatavalt olulisi negatiivseid mõjusid kaasa ei too, kui edaspidi tagatakse kõikidest kehtivatest keskkonnakaitselistest nõuetest ja headest tavadest kinnipidamine.

Jäätmekäitlus korralda vastavalt Raasiku Vallavolikogu 08.02.2022 määrusele nr 3 ”Raasiku valla jäätmehoolduseeskiri”. Planeeringualal tekivad ainult olmejäätmed, tööstuslikke jäätmeid ei teki. Olmejäätmete kokku kogumiseks on kasutusele võetud jäätmete kogumismahutid, mille tühjendamiseks tuleb jäätmevedajaga olema sõlmitud vastavasisuline leping. Jäätmeid tuleb tekkekohas liigiti koguda, et võimaldada nende korduskasutamine, ringlussevõtmine ja seejärel muu taaskasutamine võimalikult suures ulatuses. Prügikonteinerid paigutatakse kinnistule sissesõidutee poolsesse ossa. Jäätmete mahuteid tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse.

Ehitustegevuse käigus tekkivad ehitusjäätmed käideldakse vastavalt Raasiku valla jäätmehoolduseeskirjale.

Tervisekaitse

Meetmed müra mõjude vähendamiseks

Müra tekitavad motokrossirajal sõitev tehnika, helivõimendustehnika abil edastatav informatsioon, suurüritusel kohal viibivate inimeste poolt tekitatav müra ja mootorrataste hoolduse/remondiga kaasnevad helid. Müra piirtaset ei tohi ületada. Kui piirtase on ületatud, tuleb rakendada meetmeid müra vähendamiseks. Vajadusel näha hoone projektiga ette müra tõkestamiseks täiendavaid passiivsed meetmeid (hoone fassaadimaterjalide valik, teepoolsele kinnistu osale heki näol puhverala rajamine jne).

Projekteerimisel lähtuda välisõhus leviva müra kohta sätestatud nõuetest, mis tulenevad atmosfääriõhu kaitse seadusest ja rahvatervise seadustest. Nimetatud seaduste alusel on kehtestatud müra normtasemed ja planeeringutele kehtestatud nõuded.

Alale hoonestuse projekteerimisel peab hoonetes olema tagatud normidele vastav müratase.

Ohutus

Motokrossirada peab olema muust piirkonnast selgelt eraldatud. Planeeringuga näha ette kaitsevallid. Nähtavale kohale tuleb paigutada esmaabi info ja abi kutsumise info, asukoha koordinaadid.

Ringraja ümber peavad olema tagatud piisavad ohutus-alad ja põrkepiirded vastavalt FIA1 ja FIM2 nõuetele. Risuaia ja põrkepiirde täpsed asukohad tuleb määrata ringraja projektis. Kogu ringraja territoorium piiratakse üldise piirdega, et takistada inimeste ja loomade sattumine alale. See on vajalik nii turvalisuse tõstmiseks, kui ka raja korrashoiu tagamiseks.

6. Kinnisomandi kitsendused

Maa-ameti kitsenduste kaardi põhjal ei ole kinnistutel kitsendusi.

7. Elluviimine

Raasiku vallas, Kurgla külas, Rähni ja Lõokese katastriüksuste ja lähiala „Kurgla krossiraja“ detailplaneering Raasiku Vallavalitsuse töö nr DP1-2021

11

Elluviijad

 Krundi moodustamine, sihtotstarbe määramine, munitsipaalomandisse taotlemine – vald  Servituutide osas notariaalse kokkuleppe sõlmimine ja servituutide kandmine kinnistusraamatusse

– vald  Lagle tee sõidutee, 10 kV maakaabli projekteerimine ja ehitus krundini – MTÜ  Krundisiseste teede, parklate, hoonete, tehnilise taristu projekteerimine ja ehitus – MTÜ  Avaliku kasutusega spordi- ja puhkerajatiste, sh mänguväljakute projekteerimine ja ehitus – MTÜ  Müratõkete (vall, sein, hoone) projekteerimine ja ehitus – MTÜ

Vajalikud load

Ehitusluba:

 peahoone ja abihoone (üle 5 m kõrge ja / või ehitisealuse pinnaga üle 60 m²)  krossirada jt avaliku kasutusega spordi- ja puhkerajatised, sh mänguväljakud  puurkaev  niisutus- ja kuivendusrajatis  veehoidla  elektritootmisrajatis  avalikult kasutatav tee

Ehitusteatis koos ehitusprojektiga:

 lipumastid kõrgusega üle 10 m  piirdeaed, mille ehitamisega kaasnevad kaevetööd  varikatused üle 20 m² ehitisealuse pinnaga  infotahvlid üle 4 m² pindalaga ja üle 2,5 m kõrged  tuletõrje veevõtukoht (hüdrant koos torustikuga)  kinnistu veevärgi ja kanalisatsioonitorustik, reovee kogumismahuti  ehitisealuse pinnaga 20-60 m² ja kuni 5 m kõrge hoone

Ehitusteatis:

 elektriauto laadimistaristu  ehitisealuse pinnaga 0-20 m² ja kuni 5 m kõrge hoone

LOODUSLÄHEDASED SADEMEVEESÜSTEEMID:

Eesti kliimasse sobivad sademevee­ lahendused

Sisukord

5 Sissejuhatus 6 Kliimamuutused ja sademeveeprobleemid 8 Looduslähedased sademeveesüsteemid ja nende eelised 10 Sademevee käitlusahel 12 Sademeveelahenduste valik 14 Sademevee esmase käitlemise lahendused tekkeallika juures 15 Rohekatus 19 Rohesein 21 Sademevee kogumine ja kasutamine 24 Viibeaega suurendavad looduslähedased sademevee lahendused 25 Vett läbilaskev katend 29 Kasvukast ja vihmapeenar 33 Viibetiik 36 Sademevett saastest puhastavad loodus lähedased sademevee lahendused 37 Täidisdreen 39 Puhverriba 41 Nõva 43 Tiik 45 Tehismärgala 49 Imbkaev 51 Imbkraav 53 Imbväljak/immutusala 56 Standardsed traditsioonilised lahendused kombineerimiseks loodus lähedaste sademevee lahendustega 57 Liivafilter 59 Liiva-muda- ja õlipüüdur 61 Sademeveetorustik 62 Erinevate sademeveelahenduste omadused ja võimekus 66 Lisateave

Käesolev teavik on valminud projekti „Jätkusuutlike ja kliima muutustele vastupidavate linnaliste sademeveesüsteemide arendamine omavalitsustes — LIFE UrbanStorm“ käigus Euroopa Liidu LIFE+ programmi ja Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahalisel toel 2021. aastal.

Projekti eesmärk on vähendada Eesti linnade haavatavust kliima­ muutuste mõjule ning tõsta linnade suutlikkust leevendada paduvihmadest tingitud üleujutusi. Projekti viivad ellu Viimsi vald (juhtpartner), MTÜ Balti Keskkonnafoorum, Eesti Maaülikool ning Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet.

Koostajad: Merle Kuris (Balti Keskkonnafoorum), Gen Mandre (Eesti Maaülikool), Valdo Kuusemets (Eesti Maaülikool), Alar Mik (Viimsi Vallavalitsus) Joonised: Gen Mandre (Eesti Maaülikool) Küljendus: Disainiosakond

Kaanefotode autorid: Jolanda Lipu, Gen Mandre, Sandra Oisalu, Kopenhaageni linnavalitsus

Teaviku sisu väljendab üksnes autorite, mitte Euroopa Komisjoni seisukohti.

Lisateave projekti LIFE UrbanStorm ja looduslähedaste sademevee - süsteemide kohta: urbanstorm.viimsivald.ee

ISBN 978-9916-4-0569-7

Uputus pärast vihma. Haabneeme, Eesti. Foto: Erki Tammleht.

Sissejuhatus

Viimsi vald on koos partneritega Eesti Maaülikoolist, Tallinna Kesk- konna- ja Kommunaalametist ning MTÜst Balti Keskkonnafoorum projekti LIFE UrbanStorm raames asunud uurima ja katsetama erine­ vaid looduspõhiseid sademeveelahendusi. Tegevuste eesmärk on suurendada teadlikkust ja olla valmis kliimamuutustest tingitud sade- mete hulga ja paduvihmade sageduse kasvuks. Projekti tege vused hõlmavad õppereise teistesse riikidesse, säästvate sademevee- lahenduste alase teabe koondamist ja analüüsimist, valitud lahen duste testimist Viimsi valla näidisaladel, koolitusi, seminare ning mitme- suguseid teavitustegevusi.

Teavik on koostatud Kopenhaagenisse, Malmösse ja Helsingisse korraldatud õppereisidelt saadud teabe, kirjandusallikate ja Eesti Maa- ülikooli teadlaste teadmiste ning kogemuste põhjal. Brošüüris selgi- tatakse lühidalt linnaliste piirkondade sademeveeprobleemide tekke põhjuseid, tutvustatakse looduslähedasi sademeveesüsteeme ja nende eeliseid ning antakse ülevaade Eesti tingimustesse sobi vatest lahendustest.

Sademeveeprobleemid puudutavad vähem või rohkem kõiki Eesti omavalitsusi. Seepärast soovib projekti LIFE UrbanStorm meeskond jagada projekti käigus saadud teavet ja kogemusi kõigi asjast huvi- tatutega. Olete oodatud tutvuma projekti kodulehega, kuhu koon- datakse kõik projekti käigus koostatavad teabematerjalid, rajatud lahenduste infomaterjalid ning teave koolituste ja muude tegevuste kohta: urbanstorm.viimsivald.ee.

Kliimamuutused ja sademeveeprobleemid 76

Kliimamuutused ja sademeveeprobleemid

Kliimamuutused avaldavad otsest mõju sademete hulgale: soojem kliima suurendab aurumist ja tõstab atmosfääri niiskustaset ning see omakorda põhjustab sademete hulga ja valingvihmade sageduse kasvu. Eestis on 20. sajandi teisel poolel toimunud statistiliselt oluline aasta keskmise sademete hulga kasv 5%–15% ja teadlased prognoosi- vad selle kasvu jätkumist tulevikus (10%–14% aastatel 2041–2070 ning 16%–19% aastatel 2070–2100).* Samuti on oodata valingvihmade esinemise kasvu, meretaseme tõusu ja tormide sagenemist. See tähendab, et suureneb üleujutuste sagedus ja ulatus. Selline ilmastik põhjustab probleeme eelkõige linnalistes piirkondades, kus juba praegu esineb raskusi sademevee ärajuhtimisega.

Joonis 1. Linnastumise tagajärjel (paremal) toimuvad veeringe muutused.

Loodusmaastikul imbub sademevesi maapinda, aurub, omastatakse ja aurustatakse taimede poolt ning osa sellest jõuab lõpuks ojadesse ja jõgedesse. Ühiskonna ja majanduse arengust tingitud jätkuv linnas­ tumine tekitab aga suuri muutusi loomulikus veeringes. Vett mitte- läbilaskvate katusepindade ja kõvakattega pindade (teed, parklad) suure osakaalu tõttu on linnalises keskkonnas suurenenud sademevee

* Keskkonnaagentuur, 2014. Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100.

äravool, vähenenud imbumine ja evapotranspiratsioon (kogu auru- mine vee pinnalt ja läbi taimestiku) ning halvenenud pinnasesse ja vee kogudesse juhitava sademevee kvaliteet [Joonis 1].

Arendustegevuse käigus muudetud linnalistel aladel on vähem imbu- mist võimaldavat vett läbilaskvat pinda ja ka vähem taimestikku. Vett mitteläbilaskvatele pindadele langev sademevesi muutub palju kiiremini ja suuremas koguses pindmiseks äravooluks, mis võib põhjustada üleujutusi, reostust ja erosiooniprobleeme. Kohati võivad erinevused looduskeskkonnaga olla kuni viiekordsed [Joonis 2].

Joonis 2. Sademevee pinnasesse imbumine, aurumine ja üleujutusi põhjustav äravool looduslikus (A) ja linnastunud keskkonnas (B) protsentides.

Sademeveeprobleeme on võimalik lahendada kanalisatsiooni vastu- võtuvõime suurendamisega (kui see on tehniliselt võimalik) ehk suurema läbimõõduga ja tihedama torustikuvõrgu ehitamisega, kuid sageli on kasulikum ja ka rahaliselt soodsam kasutada alternatiive — looduspõhiseid lahendusi.

Alternatiivsete lahenduste kasutamine võib parandada linnalise kesk- konna veekäitluse tõhusust, pakkuda lisandväärtust roheluse näol, ühtlustada veerežiimi (eriti kuivemates piirkondades), aeglustada äravoolu, puhastada vett ning luua lihtsalt silmailu. Tervikuna annab see uut väärtust kogu linnalisele keskkonnale ja on ka pikemas perspektiivis jätkusuutlikum kui investeerimine kanalisatsioonitaristu rekonstrueerimisse ja ehitamisse.

Looduslähedased sademeveesüsteemidja nende eelised 98

Looduslähedased sademeveesüsteemid ja nende eelised

Looduslähedased ehk säästlikud sademeveesüsteemid (SUDS — Sustainable Urban Drainage Systems) on sademevee ärajuhtimisel looduslikke ökosüsteeme jäljendavad rajatised, mis võimaldavad sademevee tõhusat ja keskkonnasõbralikku käitlemist.

Säästlike lahenduste peamine eesmärk on vähendada sademevee äravoolu kogust ja voolukiirust, hajutades, immutades ning kasu­ tades sademevett selle tekkekohas nii palju kui võimalik. Selleks raja- takse sademevee kogumissüsteeme, rohekatuseid ja -seinu, immutus- ribasid, nõvasid, vett läbilaskvaid kõnniteid, parklaid jne. Ühtlasi võimaldab SUDS sademevett ka puhastada.

Looduslähedastes sademeveelahendustes kasutatakse taimedel põhinevaid süsteeme ja maastikuelemente. Seega tähendab säästlik sademeveekäitlus kogu ala tervikplaneerimist ja rohealade kujun damist, loodusliku mitmekesisuse, multifunktsionaalsuse ning esteetilise väärtuse suurendamist linnalises ruumis.

Eelised, mida looduslähedane sademeveesüsteem võimaldab saavutada, jagunevad nelja kategooriasse: äravoolava vee koguse reguleerimine, vee kvaliteedi parandamine, meeldiva elukeskkonna loomine ja elurikkuse toetamine. Süsteemi kavandamisel on oluline pöörata tähelepanu neile kõigile. Lisaks tuleb arvesse võtta üldisi hea disaini kriteeriume, sh ehitatavus, hooldatavus, kulu - tõhusus ja ohutus. SUDSi projekteerimisel on väga oluline varakult kaasata kõiki huvirühmi, sh SUDSi heakskiitmise, vastuvõtmise ja hooldamise eest vastutajaid, keskkonnaasutusi, kanalisatsiooni- ettevõtjaid ning vajadusel ka riigiameteid. SUDSi võimaluste maksimaalseks ärakasutamiseks on vajalik inseneride, maastiku- arhitektide, planeerijate, arhitektide ja kohaliku kogukonna vaheline tihe koos töö, mis lõpptulemusena võimaldab kavandada hea terviklahenduse [Joonis 3]. Joonis 3. Hästi kavandatud looduslähedase sademeveesüsteemi tunnused ja eelised.

Vähendab müra ja tuulekoridore, parandab õhukvaliteeti ning reguleerib temperatuuri.

Lisab ja seob omavahel rohealasid, toetab linnalise ruumi

elurikkust. Loob meeldiva elukeskkonna,

lisades linnalisse ruumi rohelust ja meeldivaid puhkealasid.

Sünnib inseneride, maastiku-arhitektide, planeerijate, arhitektide ja kohaliku kogu - konna koostöös.

Vähendab äravoolava

sademevee kogust ja

voolukiirust (immutamine,

hajutamine, kasutamine)

Võtab arvesse üldisi hea

disaini kriteeriume,

sh ehitatavus, hooldatavus,

kulutõhusus ja ohutus.

Toetab inimeste füüsilist

ja vaimset tervist.

Vähendab sademevee ära-

vooluga kaasnevate uputuste

ohtu linnalises keskkonnas

ning puhastab vett.

Pakub torustiksüsteemiga

võrreldes rohkem hüvesid ning

püsib samas hinnaklassis — ehk

sama investeeringu eest saab

lisaks sademeveeprobleemide

ärahoidmisele ka mitmekesise keskkonna.

Loo uslähe ase sa e eveesüstee i

Sademevee käitlusahel 1110

Sademevee käitlusahel

SUDSi keskne kontseptsioon on sademevee käitlusahel (SUDS Management Train). Selle all mõeldakse järjestikku paigutatud SUDSi komponente, mis ühiselt tagavad vajalikud protsessid sademevee äravoolu kiiruse ja mahu kontrollimiseks ning saasteainete kontsent- ratsiooni vähendamiseks sobiva tasemeni. Toimimise põhimõttelt sarnaneb sademevee käitlusahel valgalal toimuva loodusliku vee ringe protsessiga.

Sademevee käitlusahel algab sademevee äravoolu tekkeallika (linna- lises keskkonnas peamiselt hoonete katused ja vett mitteläbi laskvad pinnad nagu asfalt) juures, kus toimub sademevee esmane käitlus ja äravoolu ennetamine. Edasi suunatakse sademevesi asukoha (nt tänava või kvartali) sademeveesüsteemi komponentidesse, kuhu koondub kõigilt selle asukoha katustelt ja kõvakattega pindadelt äravoolav sademevesi. Viimane etapp enne sademevee kanalisat- siooni või vastuvõtvasse veekogusse jõudmist on piirkonna (nt linna­ osa või kohaliku omavalitsuse) sademeveesüsteem, kus käideldakse kogu piirkonna sademevett. Seega, mida kaugemale sademevee äravoolu tekkeallikast liikuda, seda suurema veekogusega peavad käitlusahela komponendid toime tulema, kuna igas etapis suureneb kontrollitav ala [Joonis 4].

Joonis 4. Sademeveesüsteemi käitlusahela erinevad tasandid.

1. Sademevee esmane käitlemine iga tekke allika juures ehk igal kinnistul on väga tähtis äravoolava sademevee koguse vähendamiseks. Mida rohkem sademevett kinni peetakse, seda vähem jõuab seda sademeveesüsteemi järg- nevatesse osadesse. Iga kinnistu omanik saab oma panuse selleks anda vett mitte- läbilaskvate pindade osa kaalu vähen- damise ja looduslähedaste sademevee- lahenduste kasuta mi sega kinnistul.

2. Iga tekkeallika juurest juhitakse sademevesi edasi asukoha (nt tänava või kvartali) sademeveesüsteemi komponentidesse, kus toimub edasine sademevee koguse ja voolukiiruse vähendamine ning vee puhastamine erinevatest saasteainetest.

3. Käitlusahela lõpus allavoolu peab süsteem toime tulema kogu piirkonna (nt linnaosa või kohaliku omavalitsuse) sademe- v ee käitlemisega. Mida tõhusam on sademeveesüsteem üles - voolu, seda väiksem on sademe- vee kogus ning reostuse ja üle - ujutuse tõenäosus ahela lõpus.

Sademeveelahenduste valik 1312

Sademeveelahenduste valik

Sademeveelahenduste valik sõltub sademevee kogusest, reljeefist, pinnasest ja ala kasutusest. Igale arendusele või alale (sh eramud, kortermajad, kvartalid, avalik linnaruum) saab kujundada sobiva loodus lähedase sademeveesüsteemi. Seda saab kasutada nii uute arenduste kui ka olemasolevate asumite puhul ning mahutada ka kõige kitsamatesse tingimustesse. Hästi kavandatuna võimaldab SUDS olemasoleva ruumi tõhusat ja mitmekülgset kasutust, pakku­ des lisaks kuivendusele ka muid funktsioone. Näiteks saab vett läbi laskva kattega ala kasutada parkimiseks, vihmapeenraid liikluse rahustamise meetmena või eraldussaartena ja viibealasid/imb - väljakuid rekreatsiooni eesmärgil ning puud ja rohekatused aitavad reguleerida hoonete temperatuuri.

SUDS-ide lai valik ja erinevate rajatiste kombineerimine võimaldab vastavate ekspertide õigeaegse kaasamise korral leida tõhusa lahenduse mistahes vajaduste jaoks, sh:

Suure tihedusega arendusalad Järsu kaldega alad Tasased alad Kõrge põhjavee tasemega alad Lammidel asuvad alad Saastatud maa-alad Madala immutusvõimega alad Ebastabiilse pinnasega alad

SUDS-lahenduste valikul tuleb silmas pidada järgnevaid põhimõtteid:

SUDS peab algama võimalikult lähedal sademevee äravoolu tekkeallikale

Esimesed sellised äravoolu tekkimise kohad on linnalises keskkonnas olevad hoonete katused ja erinevad vett mitteläbilaskvad pinnad. Isegi pinnasesse immutamise võimalusel on soovitatav äravool hoonest eemale juhtida või takis- tada selle sattumist vundamendi alla.

Sobivad lahendused sellisel juhul on rohekatused, roheseinad, sademevee kogu- mine ja kasutamine ning hoonest turvalisel kaugusel ka vett läbilaskvad pinna- katted. Need lahendused aeglustavad peamiselt sademevee ära voolu kiirust ja vähendavad selle hulka, et järgnevad sademeveesüsteemi osad selle vastu suudaksid võtta.

Sademevee viibeaja suurendamine

Väiksemate sadude korral suudavad enamasti juba ahela alguses paiknevad lahen dused sademevee äravoolu kinni pidada. Ekstreemsemate sadude korral on vaja sademevee äravoolu viivitada ja seda jao kaupa järgnevatesse ahela komponentidesse juhtida. Üleujutuste peamine põhjus ongi torustiku suutmatus kogu sademevett korraga vastu võtta.

Sademevee puhastamine saastest

Looduslähedast sademeveesüsteemi planeerides tuleb mõelda ka sademe­ vee saastesisalduse vähendamisele, kuna äravoolav sademevesi haarab oma teel kaasa prügi ja saasteaineid. Madala saastesisaldusega (nt otse katuselt tule vat) sademevett saab hõlpsasti kasutada kastmis- või majapidamisveeks. Keskmise ja madala saastetasemega sademevett võib üldiselt ohutult pinna- sesse immutada.

Erineva reostuspotentsiaaliga maakasutusviiside puhul on soovitav äravoolu eraldi käidelda, et valida sobivad lahendused vastavalt saastetasemele. Sademe- vee reostumist saab ennetada juba kruntidel, kus reostusallikaid on lihtne tuvas- tada ja kõrvaldada või sobivalt hooldada.

1514

Rohekatus

Rohekatus ehk haljaskatus on osaliselt või täielikult taimkattega kaetud katus. Rohekatuseid saab jagada kahte põhikategooriasse:

Intensiivne ehk raske rohekatus — paksu (20–60 cm) kasvu- pinnase kihi ja kõrge taimestikuga (sh puud ja põõsad) katus. Ekstensiivne rohekatus ehk kergkatus — õhukese (5–15 cm)

kasvupinnase kihi ja madalakasvulise taimestikuga katus.

Joonis 5. Rohekatuse läbilõige.

Sademevee esmase käitlemise lahendused tekkeallika juures

Looduslähedaste sademeveesüsteemide üks olulisemaid põhi mõtteid on sademeveeprobleemide ennetamine. Just seda aitavad teha hoonetel või nende vahetus läheduses asuvad sademe vee lahendused. Tähtis on, et esmane käitlemine toimuks ülesvoolu tiikidest, märg­ aladest ja teistest looduslähedase sademevee süsteemi komponenti­ dest. Enamasti saavad esmase käitlemise lahendused kergemate sadudega (5–10 mm) ise hakkama.

Sademevee esmase käitlemise lahendused tekkeallika juures:

Rohekatus Rohesein Sademevee kogumine ja kasutamine

16 Rohekatus Rohekatus 17

Eelised

Saab kasutada tiheasustusaladel, kuna ei vaja täiendavat maad

Vähendab ja aeglustab sademe- vee äravoolu, puhastab vett

Toimib soojusisolatsioonina ja jahutajana

Vähendab hoone energiakulu

Puhastab õhku

Vähendab müra

Aitab vältida soojussaare efekti

Lisab linnalisse ruumi rohelust

Pakub elupaiku lindudele, putuka- tele jm väiksematele loomadele

Saab kasutada katuseaia ja/või puhkealana

Puudused

Kavandamisel tuleb arvestada väga paljude aspektidega, sh hoone ja katuse konstruktsiooni kandevõime (arvestades rohe- katuse märgkaalu ning hooldusest ja lumikattest tulenevat lisakoor- must), hooldusvajadus, ligipää- setavus rajamisel ja hilisemal hooldamisel ning esmatähtsana ohutus (lekkekindlus, tule ohutus, tuulekindlus)

Ei saa rajada väga suure (üle 30°) kaldega katustele

Kõrgem hind võrreldes tavalise katuse ehituskuludega

Hooldusvajadus

Langenud lehtede ja prahi eemaldamine ning taimestiku hooldus kaks korda aastas või vastavalt vajadusele

Vajadusel stabiliseerimis- ja parandusmeetmed

Kõigi komponentide (sh kasvu- pinnas ja selle võimalik erosioon, taimestik, äravoolu- ja niisutus- süsteemid, hüdroisolatsioon ja katusekonstruktsioon) kontroll iga-aastaselt ja pärast suuremaid torme

Ekstensiivne rohekatus (kergkatus). Vantaa, Soome. Foto: Gen Mandre.

Intensiivne rohekatus (raske katus). Malmö, Rootsi. Foto: Gen Mandre.

1918 Rohekatus

Rohesein

Rohesein ehk haljassein ehk vertikaalhaljastus on taimedega kaetud sein, kus taimed kasvavad seinale paigaldatud konstruktsioonidel väikestes konteinerites või seina jalamile rajatud kasvualal. Kasutatakse ka tugiraame, sõrestikke, kaari jne, et taimedel oleks võimalik vasta- valt kas üles- või allapoole kasvama või rippuma hakata.

Vasakul: Pumbamaja rohesein. Helsingborg, Rootsi. Foto: Eva Lie. Paremal: Rohesein. London, Suurbritannia. Foto: Valdo Kuusemets.

Konteinerhaljastusega rohekatus. Malmö, Rootsi. Foto: Gen Mandre.

Ekstensiivset rohekatust saab rajada ka kaldpinnale. Malmö, Rootsi. Foto: Jolanda Lipu.

2120 Rohesein

Sademevee kogumine ja kasutamine

Sademevee kogumise ja kasutamise lahendused sobivad olukorda- des, kus sademevee edasisuunamise võimalused on piiratud, sademe- vee juhtimine torustikku on maksustatud ja kus on vajadus vee kasu - tamiseks — nt kastmiseks, auto pesemiseks või tualetis loputusveena. Sademevee kogumismahuti suurus võiks olla piisav ühe nädala kast mis- vajadusteks või ühe kuu majapidamisvajadusteks. Mahutid võib pai gu- tada maa sisse, hoone pööningule või vihmaveetorude alla hoone seina äärde. Viimasel juhul peab need talveks tühjendama.

Joonis 7. Isevoolne (vasakul) ja pumbaga (paremal) sademevee kogumis- süsteem lihtsustatult.

Joonis 6. Helsingborgi pumbamaja roheseina läbilõige. Allikas: Helsingborg.

Eelised

Saab kasutada tiheasustusaladel, kuna ei vaja täiendavat maad

Vähendab ja aeglustab sademe- vee äravoolu, puhastab vett

Toimib soojusisolatsioonina ja jahutajana

Vähendab hoone energiakulu

Puhastab õhku

Vähendab müra

Aitab vältida soojussaare efekti

Lisab linnalisse ruumi rohelust

Pakub elupaiku lindudele, putuka- tele jm väiksematele loomadele

Puudused

Vajab hooldust ja on suhteliselt kulukas (konstruktsioonid, taimed, hooldamine)

Valesti rajatuna võib kahjustada hoone seina (niiskus, taimede juured)

Hooldusvajadus

Regulaarne kastmine ja väetamine (mida on kõige lihtsam teha integ- reeritud kastmisssüsteemi abil)

Surnud taimede asendamine

Kuivanud lehtede eemaldamine

Vajadusel taimede kärpimine

Sademevee kogumine ja kasutamine 2322 Sademevee kogumine ja kasutamine

Eelised

Vähendab sademevee äravoolu kogust selle tekkekohas

Pesumasinates kasutamisel sääs- tab pehme vesi tehnikat (ei tekita katlakivi) ja võimaldab kokku hoida pesuainet

Sademevesi on pehme ja sobib seetõttu hästi kastmiseks

Aitab kokku hoida trassivett, vähendades selle kulu kastmis- ja majapidamisveeks

Puudused

Süsteemid võivad olla keerulised ja kallid hoonesse kohandada

Kogumismahutid pole üldjuhul visuaalselt kuigi atraktiivsed

Suure tõenäosusega tekib pumpa- mise vajadus

Hoones kasutamiseks võib vesi vajada puhastamist

Hooldusvajadus

Regulaarne filtrite puhastamine ja vajadusel asendamine

Iga-aastane süsteemi korrasoleku kontroll ja prahist puhastamine

Vajadusel parandustööd

Väline kastmisvee mahuti on suhteliselt hooldevaba

Väline kastmisvee mahuti. Foto: Benoit Rochon. Allikas: Wikimedia Commons.

Sademevee kogumis- ja kasutamissüsteem Tartus, Vanemuise 45. Sambad varjavad vihmaveetorusid, mida mööda katuselt kogutud sademevesi voolab maja alla peidetud 13 kuupmeetri suurusesse kogumispaaki. Kogutud sademevett kasutatakse maja WC-pottides ja pesumasinates. Foto: Google Maps street view.

2524

Vett läbilaskev katend

Vett läbilaskev katend on suure veejuhtivusega tehislik maapinna kate, millest enamus sademeveest nõrgub läbi, nt vett läbi laskev kivisillutis, poorne asfalt ehk dreenasfalt, plastist sillutuskärjed. Läbi­ nõrguv vesi imbub katendi all pinnasesse või kogutakse drenaaži­ süsteemiga ja juhitakse ära. Vett läbilaskvad katendid toimivad sademe veesüsteemina ja võimaldavad samal ajal kasutada ala muuks otstarbeks, nt parkla või kergliiklusteena. Seetõttu sobivad need piiratud ruumiga tiheasustusaladele

Vahedega sillutuskivid korteriühistu sisehoovis. Helsingi, Soome. Foto: Valdo Kuusemets.

Viibeaega suurendavad looduslähedased sademevee lahendused

Järgnevalt on kirjeldatud hoonete läheduses paiknevaid sademe- veelahendusi, mille peamine eesmärk on pikendada sademevee ära­ voolu aega, et vähendada koormust sademeveekanalisatsioonile. Kuna alltoodud lahenduste üks funktsioon ja kasutatav tehnika on sademe vee pinnasesse immutamine, siis on soovitatav rajada viibe- lahendused hoonetest vähemalt kolme meetri kaugusele, et vältida hoone vundamendi kahjustamist. Lähemale rajamisel peab eriti tähele - panu pöörama vundamendi hüdroisolatsioonile.

Viibeaega suurendavad looduslähedased sademeveelahendused:

Vett läbilaskev katend Kasvukast ja vihmapeenar Viibetiik

26 Vett läbilaskev katend Vett läbilaskev katend 27

Vasakul: Dreenasfalt. Foto: JJ Harrison. Allikas: Wikimedia Commons. Paremal: Dreenasfalt ja harilik asfalt pärast kerget sadu. Foto: Alar Mik.

Joonis 8. Sademevett otse pinnasesse juhtiv (ülemine) ja eraldatud (isoleeritud) lahendus (alumine).

Eelised

Väheneb üleujutuse oht allavoolu, kuna tasandab vooluhulga järske suurenemisi

Väheneb reoainete sisaldus äravoolavas sademevees

Saab kasutada tiheasustusega aladel

Väheneb vajadus ulatuslike kaeve- tööde järele, mis võib vähendada ehituskulusid

Täiendab põhjaveevaru

Vähendab märgatavalt ehitusaluse ala suurust (olles ise sademe veelahendus)

Vähendab üleujutusi ja pinna jäätumist

Väheneb vajadus kanalisatsiooni- ja restkaevude järele

Kogukondadele vastuvõetav lahendus

Puudused

Vähene kogemus säästlike sademe veesüsteemide projek- teerimisel ja ehitamisel

Võivad tekkida ummistused, kui valesti ehitatud või hooldatud

Külma ilmaga kliimas võib tekkida jäätumisega probleeme (kuid kasutamine ei ole välistatud)

Selliseid lahendusi tuleb vältida: – väga saastunud sademeveega piirkondades – vähese veeläbilaskvusega pinnase korral – piirkondades, kus esineb kõrge põhjavee tase – joogiveekaevude läheduses

Hooldusvajadus

Umbrohu eemaldamine ja parandus tööd (katkiste sillutus- kivide väljavahetamine, vahedesse poorse materjali lisamine, filter kihtide ja aluskonstruktsiooni taastamine ning parandus)

Lehtede ja prahi eemaldamine ummistuste vältimiseks (sh poorse materjali pesu)

Vajadusel külgnevate alade hooldamine

2928 Vett läbilaskev katend

Kasvukast ja vihmapeenar

Kasvukastid ja vihmapeenrad on madalad haljastatud süvendid, mis vähendavad sademevee äravoolu kiirust ja mahtu ning puhas ta vad vett taimede abil ja läbi pinnase immutades saastest. Tugevdatud külgseintega kasvukastis kogutakse läbi pinnasekihtide imbunud vesi drenaažikihti ja juhitakse edasi allavoolu paiknevatesse süsteemi komponentidesse. Vihmapeenrast imbub sademevesi pinnasesse ja potentsiaalselt ka põhjavette. Nii kasvukastis kui ka vihmapeenras on soovitav kasutada kohalikke taimeliike, mis taluvad ajutist üleujutust.

Joonis 9. Kasvukasti läbilõige.

Vahedega sillutuskivid parkimistaskus. Kopenhaagen, Taani. Foto: Gen Mandre.

Vasakul: Plastkärg väiksema kasutuskoormusega parklas. Eesti. Foto: Gen Mandre. Paremal: Vahedega sillutuskivid. Tartu, Eesti. Foto: Gen Mandre.

30 Kasvukast ja vihmapeenar Kasvukast ja vihmapeenar 31

Eelised

Võtab vähe ruumi, lihtne sobitada olemasolevasse keskkonda

Sobib hästi vett mitte läbi- laskvatele aladele, kui on hästi planeeritud

Vähendab ja aeglustab sademe- vee äravoolu, puhastab vett

Atraktiivne, rikastab avalikku ruumi

Paindlik maastikku sobitamisel

Lihtne hooldada

Puudused

Väikeste mõõtmete tõttu ei vähenda oluliselt äravoolu mahtu

Ei sobi suure kallakuga aladele

Oht ummistuda, kui ümbritsevad alad pole piisavalt hooldatud

Hooldusvajadus

Taimede asendamine, erosiooni- kahjustuste kõrvaldamine, filtree- riva pinnase kobestamine/värsken- damine vastavalt vajadusele

Filtreeriva pinnase asendamine iga 15 aasta tagant või vastavalt vajadusele (kui infiltratsiooni võimekus oluliselt väheneb)

Veetaseme, imbumiskiiruse, sisse- ja väljavoolude kontroll ning ummistuste kõrvaldamine, taimede tervisliku seisundi kontroll, prahi ja umbrohu eemal- damine kord kvartalis

Joonis 10. Vihmapeenra tööpõhimõte.

Joonis 11. Maapinnal asuvasse konteinerisse rajatud vihmapeenra läbilõige.

3332 Kasvukast ja vihmapeenar

Viibetiik

Viibetiigid ehk kuivtiigid on haljastatud reljeefi madalamad alad, mis on tavaliselt kuivad, välja arvatud suuremate sadude korral ja vahetult pärast neid. Viibetiiki jõudnud sademevesi peetakse ajutiselt kinni ja puhastatakse ning seejärel suunatakse ülevooluga järgne­ vasse süsteemi komponenti. Teatud määral toimub ka vee imbumine maapinda ja aurustumine veepinnalt ning läbi taimestiku. Saaste - ainete ja toitainete sisaldust vähendatakse taimede ja mikro organismide abiga ning heljum settib viibetiigi põhja. Kuival ajal saab viibetiiki kasutada näiteks puhke- või virgestusalana.

Joonis 12. Viibetiigi läbilõige.

Vihmapeenar sõidu- ja kõnniteed eraldava ribana. Kopenhaagen, Taani. Foto: Kopenhaageni linnavalitsus.

Vasakul: Kasvukast tänavaruumis. Malmö, Rootsi. Foto: Valdo Kuusemets. Paremal: Liiklust aeglustav vihmapeenar sõiduteel. Helsingi, Soome. Foto: Gen Mandre.

Viibetiik 3534 Viibetiik

Viibetiik pargis. Malmö, Rootsi. Foto: Gen Mandre.

Viibetiik korteriühistu sisehoovis. Helsingi, Soome. Foto: Sandra Oisalu.

Eelised

Vähendab äravoolava vee kogust

Eemaldab tõhusalt saasteaineid

Taastoodab põhjaveevaru

Lihtne ja soodne rajada

Tulemuslikkust lihtne jälgida

Äravoolava vee ajutine säilitamine ja kinnipidamine

Eriilmeline maastik vastavalt hooajale

Puudused

Suur ebaõnnestumise oht eba - sobiva asukoha valiku, kehva pla neeringu või vähese äravoolu eelpuhastuse korral

Katab rajamisel suure maa-ala

Ehitusgeoloogiline uuring peab kinnitama pinnasetüübi sobivust immutamiseks

Ei sobi kõrgelt saastunud ära - vooluga aladele

Hooldusvajadus

Prahi eemaldamine, sisse- ja välja- laskeavade kontroll ning vajadusel puhastamine, võimalike füüsiliste kahjustuste kontroll igakuiselt

Sette kontroll ja vajadusel eemal- damine kord aastas.

Muru niitmine, taimestiku hooldamine (surnud taimede asendamine, puude ja põõsaste kärpimine), erosiooni kahjustuste kõrvaldamine jm parandus tööd vastavalt vajadusele

3736

Täidisdreen

Täidisdreen on poorse materjaliga (killustik, kivid vms) täidetud süvend, milles tavaliselt paikneb ka drenaažitoru. Olemuselt sarnaneb täidisdreen imbkraaviga, kuid erinevalt imbkraavist on arvestatud liigvee väljavooluga. Täidisdreen võimaldab sademevett filtreerida, ajutiselt mahutada ja seejärel juhtida järgmistesse sademevee­ süsteemi komponentidesse. Täidisdreenid võivad edukalt asendada traditsioonilist torustikku sademevee edasijuhtimisel ning sellise lahenduse kasutamisel teede ääres kaob vajadus äärekivide ja sademe vee rennide järele. Täidisdreen võib kergesti ummistuda (eriti peene osakeseliste pinnasetüüpide (savi, setted, muda jms) korral), seetõttu võiks sellesse juhitav sademevesi olla eelpuhastatud nt puhverriba või settemahuti abil.

Täidisdreen kortermaja vundamendi kaitseks sõiduteelt valguva sademevee eest. Kopenhaagen, Taani. Foto: Gen Mandre.

Sademevett saastest puhastavad loodus lähedased sademevee lahendused

Järgnevad lahendused võimaldavad lisaks sademevee ärajuhtimisele ja ajutisele mahutamisele vett ka puhastada saasteainetest nagu muda jm tahked osakesed, taimetoitained, raskmetallid jms. Saaste- ainete eemaldamine võib toimuda mitmel viisil, sh läbi pinnase/ filterki hi filtreerimise teel, settimise käigus või bioloogiliselt (taimede ja mikroorganismide kaasabil).

Sademevett saastest puhastavad looduslähedased sademeveelahendused:

Täidisdreen Puhverriba Nõva Tiik Tehismärgala Imbkaev Imbkraav Imbväljak/immutusala

3938 Täidisdreen

Puhverriba

Puhverriba ehk haljasriba on taimestikuga kaetud üle 2,5 m laiune kaldega ala, mis immutab sademevett, aeglustab selle voolukiirust ja puhastab vett mudast ning muudest tahketest osakestest ning saaste ­ ainetest. Puhverriba projekteeritakse nii, et äravoolav vesi ületaks riba ühtse „kardinana“. Puhverriba on lihtsalt ja soodsalt rajatav lahendus, mis sobib sademevee eelpuhastamiseks enne selle suunamist järgne- vatesse säästliku sademeveesüsteemi komponentidesse.

Puhverriba enne taimestatud nõva. Kopenhaagen, Taani. Foto: Gen Mandre. Joonis 13. Täidisdreeni läbilõige.

Eelised

Kiire ja sobiv lahendus vee sõidu- teelt ärajuhtimiseks

Lihtne integreerida rohealadele ja sobivad hästi teede kõrvale

Hea lahendus kohtadesse, kuhu kraavi ei saa rajada (nt ohutuse kaalutlustel või ruumipuuduse tõttu)

Puudused

Suur ummistumise potentsiaal, ei sobi peeneosakeseliste pinnase- tüüpidega (savi, setted, muda jms) valgalale

Sobib ainult suhteliselt väikestele valgaladele

Suur ebaõnnestumise oht kehva hoolduse, vale asukoha või kõrge reostatuse (praht) tõttu

Hooldusvajadus

Prahi eemaldamine, sisse- ja välja- laskeavade kontroll ning vajadusel puhastamine igakuiselt

Sademeveesüsteemis eelnevalt paiknevate lahenduste kontroll ja vajadusel settest puhastamine kaks korda aastas

Suure saastekoormusega kohta- des geotekstiili asendamine ja pealmise filterkihi asendamine või pesemine kord viie aasta jooksul

Torude puhastamine ummistumise korral

4140 Puhverriba

Nõva

Nõva ehk viibekraav on madal, laugete nõlvadega taimestikuga kaetud nõgu sademevee kogumiseks, juhtimiseks, immutamiseks ja puhastamiseks. Nõva koosneb erineva veeläbilaskvusega filter kihtidest (taimedega orgaaniline kiht, kasvupinnas, liiv (killustik) ning vajadusel dreenitoru). Nõva võib olla alalise või ajutise vee täitega. Nõvad sobivad hästi kergliiklusteede, sõiduteede või parklate kuivendamiseks.

Joonis 15. Läbilõige nõvast koos vee liikumissuundadega. Läbides laugeid nõlvasid, väheneb vee voolukiirus ning äravool on ühtlane terve nõva ulatuses.

Joonis 14. Puhverriba tööpõhimõte.

Eelised

Lihtne ja soodne rajada

Sobib sademevee eelpuhasta- miseks enne järgnevaid säästliku sademeveesüsteemi elemente

Esteetiline ja lihtne sobitada haljasaladega

Sobib suure vett mitteläbilaskva pinna äärde

Soodustab aurumist ja pinnasesse imbumist

Puudused

Ei sobi järskude nõlvadega aladele

Ei vähenda oluliselt sademe- vee äravoolu kiirust erakorraliste sadude korral

Ei sobi aladele, kus on kiire sademe vee äravool ja põhjavee saastumise oht

Hooldusvajadus

Taimestiku hooldamine (inva- siivsete liikide, umbrohu, surnud taimede eemaldamine) ja erosiooni nähtude jm kahjustuste, pinnase tihenemise, loikude tekki- mise, settimise ning saastumise kontroll algul igakuiselt ja hiljem kaks korda aastas

Prahi eemaldamine ja muru niitmine igakuiselt või vastavalt vajadusele

Parandusmeetmed (kahjustuste kõrvaldamine, taimestiku taas- tamine, sette ja saaste eemalda- mine) vastavalt vajadusele

4342 Nõva

Tiik

Tiik on püsivalt veega täidetud veekogu, mille veetase tõuseb suure- mate sadude korral. Tiigid aitavad maandada üleujutusohtu, puhas­ tavad vett (settimise, mikroorganismide ja taimestiku abil), mitme­ kesistavad linnalist ruumi ja toetavad elurikkust.

Vasakul: Tiik korteriühistu territooriumil. Malmö, Rootsi. Foto: Gen Mandre. Paremal: Tiik avalikus pargis. Vantaa, Soome. Foto: Sandra Oisalu.

Vasakul: Nõva haljasalal. Malmö, Rootsi. Foto: Gen Mandre. Paremal: Nõva parkla ääres. Kopenhaagen, Taani. Foto: Gen Mandre.

Eelised

Toob piirkonda rohelust ning suurendab looduslikku mitmekesisust

Saab lihtsalt sobitada rohealade, tänavate jne kujundusse

Väheneb vajadus sügavate kaeve- tööde järele, mis võib vähendada ehituskulusid

Puhastab vett saasteainetest

Puudused

Sademevee suure settesisalduse korral võib tekkida ummistumise probleem

Väikesemahuline, sobib kohaliku meetmena

Ei sobi piirkondadesse, kus põhjavee tase on kõrgemal kui 1,8 m maapinnast

Ei sobi üle 20% kaldega nõlvadele

Hooldusvajadus

Taimestiku hooldamine (inva- siivsete liikide, umbrohu, surnud taimede eemaldamine) ja erosiooni nähtude jm kahjustuste, pinnase tihenemise, loikude tekkimise, settimise ning saastu- mise kontroll algul igakuiselt ja hiljem kaks korda aastas

Prahi eemaldamine ja muru niitmine igakuiselt või vastavalt vajadusele

Parandusmeetmed (kahjustuste kõrvaldamine, taimestiku taas- tamine, sette ja saaste eemalda- mine) vastavalt vajadusele

4544 Tiik

Tehismärgala

Tehismärgalad on kunstlikult loodud märgala ökosüsteemid sademe- vee (ja ka reovee) puhastamiseks. Puhastus toimub füüsikalis­keemi­ liste ja bioloogiliste protsesside abil, nagu settimine, sade ne mine, taimede poolt omastamine ja mikroobne lagunemine. Tehis märgala peab säästlikus sademeveesüsteemis olema alati viimane element, vastasel juhul on suur oht liigne mudastumine. Märg alad eemaldavad sademeveest setteid, raskmetalle ja lahustunud toit aineid. Lisaks vee puhastamisele on need ka atraktiivsed maastiku elemendid, mis toetavad elurikkust ja pakuvad hariduslikke võimalusi ning mida on võimalik edukalt sobitada ka linnalisse keskkonda.

Tehismärgalasid on kaht tüüpi:

Avaveeline tehismärgala — madal veetaimedega (nt pilliroog, hundinui) täidetud tiik, mis sobib vähem saastunud sademevee puhastamiseks näiteks elamupiirkondades. Taimestik­pinnasfilter — ca 1 meetri sügavune vettpidava kihiga

eraldatud ja filtermaterjaliga (jäme liiv, killustik vms) täidetud süvend, kus kasvab harilik pilliroog.

Eelised

Puhastab vett saasteainetest

Lisab krundile väärtust

Kõrge esteetiline, ökoloogiline ja atraktiivne potentsiaal

Kogukondadele vastuvõetav lahendus

Tiikide jahutav mõju (nt kuuma- laine ajal)

Veereservuaar (nt kastmisvesi, tuletõrjevesi)

Talvel liuväli

Puudused

Ei vähenda oluliselt äravoolava vee kogust

Tervislikud ja ohutusega seotud kaalutlused võivad viia tiigi isolee- rimiseni piirdega

Ei sobi järsu kallakuga aladele

Ilma regulaarse sissevooluta võivad tekkida anaeroobsed tingimused

Invasiivsed liigid võivad suuren- dada hooldusvajadust

Hooldusvajadus

Vee kvaliteedi kontroll igakuiselt

Prahi eemaldamine ja muru niitmine igakuiselt või vastavalt vajadusele

Ülejäänud taimestiku hooldamine, invasiivse taimestiku ja umbrohu eemaldamine, erosiooninähtude, kahjustuste ja ummistuste kontroll algul igakuiselt, hiljem kaks korda aastas

Sette eemaldamine tiigi kallastelt ja põhjast ligikaudu iga viie aasta tagant

Kahjustuste kõrvaldamine vasta- valt vajadusele

46 Tehismärgala Tehismärgala 47

Joonis 16. Näited märgaladest, kus on voolu aeglustavad elemendid, sügavamad ning madalamad alad.

Eelised

Talub sademeveele iseloomulikku kõikuvat hüdraulilist ja reostus- koormust, mis on probleem tavapuhastites

Avaveelised tehismärgalad puhas- tavad vett tõhusalt orgaanilistest ainetest ja lämmastikust

Taimestik-pinnasfiltrid eemaldavad lisaks orgaanikale ja lämmastikule veest hästi ka fosforit ja raskesti lagunevaid orgaanilisi ühendeid

Osaliselt rajatav kohalike ressurssi- dega (liiv, kruus, kohalik tööjõud)

Suurendavad kohalikku bioloo- gilist ja maastikulist mitme- kesisust ja võivad olla osa üldisest maastikukujundusest

Põhinevad looduslikel puhastus- protsessidel ja toimivad öko- süsteemidena; nende energia- tarve on väiksem kui tavapuhasti- tel ning neid võib pidada ökoloo- gilisteks puhastussüsteemideks

Tehismärgaladel on üldreeglina madalamad hoolduskulud kui tavapuhastitel

Puudused

Vajavad suhteliselt suurt maa-ala

Puhastustulemus ei ole alati hästi kontrollitav, viibeaeg on pikk ja puhastusefektiivsust ei saa kiiresti muuta

Tehismärgalad on tundlikud ülekoormusele, eriti külmas kliimas

Ülekoormuse ja kehva hooldamise tulemusel võivad muutuda sekun- daarseks reostusallikaks

Invasiivsed liigid võivad suuren- dada hooldusvajadust

Ei sobi järsu kallakuga aladele

Hooldusvajadus

Vee kvaliteedi kontroll igakuiselt

Prahi eemaldamine ja muru niitmine igakuiselt või vastavalt vajadusele

Ülejäänud taimestiku hooldamine, invasiivse taimestiku ja umbrohu eemaldamine, erosiooninähtude, kahjustuste ja ummistuste kontroll algul igakuiselt, hiljem kaks korda aastas

Sette eemaldamine tiigi kallastelt ja põhjast ligikaudu iga viie aasta tagant

Kahjustuste kõrvaldamine vasta- valt vajadusele

4948 Tehismärgala

Imbkaev

Imbkaev on vett läbilaskva materjaliga (nt killustik või immutusplokk) täidetud maa-alune mahuti, kuhu sademevesi saab ajutiselt kogu­ neda ja sealt aeglaselt pinnasesse imbuda. Imbkaevud aitavad vältida lompide teket, puhastavad äravoolavat sademevett ja taastoodavad põhjavett. Imbkaeve saab kasutada nt mänguväljakute, puhkealade, spordiväljakute või parklate all või teeservades.

Vasakul: Imbkaevu rajamine. Foto: Pipelife Eesti AS. Paremal: Joonis 17. Maa-aluse imbkaevu tööpõhimõte. Antud lahendus sobib hästi linnalisse keskkonda, vältimaks lompide teket vett mitteläbilaskvatel pindadel. Sademevesi juhitakse läbi torude ja puhastuskaevu imbkaevu, kus see saab pinna- sesse imbuda.

Viikki Säynäslahdenpuro sademeveemärgala. Helsingi, Soome. Foto: Jolanda Lipu.

Märgala park. Nummela, Soome. Foto: Sandra Oisalu.

5150 Imbkaev

Imbkraav

Imbkraav on madal kruusa või muu poorse materjaliga täidetud süvend, mis mahutab ajutiselt äravoolavat vett ja immutab seda pinna­ sesse. Poorse materjali sisse paigaldatakse vajadusel ka drenaaži­ toru. Imbkraav vähendab ja aeglustab märkimisväärselt sademevee äravoolu ning puhastab vett, kuid vajab regulaarset hooldust, et vältida ummistumist.

Imbkraav sõidu- ja kõnnitee eraldajana. Kopenhaagen, Taani. Foto: Gen Mandre.

Näide maa-aluse imbkaevu mahutavust suurendavast immutusmoodulist Pipelife Stormbox. Suure poorsu- sega plastmoodulitest saab ehitada sademevee ajutise kogumise mahuti (pannes kokku vajaliku arvu mooduleid ja ümbritsedes struktuuri geotekstiili või geomembraaniga). Foto: Pipelife Eesti AS.

Eelised

Vähendab ja aeglustab märkimis- väärselt sademevee äravoolu

Võtab maapinnal vähe ruumi ja annab võimaluse maad muul otstarbel kasutada

Taastoodab põhjavett

Kogukondadele vastuvõetav lahendus

Lihtne olemasolevasse keskkonda sobitada

Puudused

Ei sobi vähese veeläbilaskvusega pinnasetüüpide korral

Pinnase sobivust tuleb testida ehitusgeoloogilise uuringuga

Ei sobi saastunud sademevee äravoolu puhul, kuna puhastus- võime on madal

Aja jooksul võib tõhusus langeda, immutamise suutlikkus võib suurte sadude korral väheneda

Keeruline ligipääsetavus tõrke korral

Hooldusvajadus

Prahi eemaldamine, taimestiku hooldamine (sh invasiivse taimes- tiku ja umbrohu eemaldamine), eelnevate sademeveesüsteemi osade puhastamine settest, imbkaevu töökindluse kontroll (sh sisse- ja väljalaskeavad, ventila- tsiooniavad, ülevoolud) igakuiselt

Vajadusel parandustööd

Kord viie aasta jooksul mahutisse kogunenud sette kontroll ja vaja- dusel eemaldamine

5352 Imbkraav

Imbväljak/immutusala

Imbväljak ehk immutusala on nõgu, mida kasutatakse sademevee pinnasesse immutamiseks ning vee puhastamiseks. Ohutusabinõuna on soovitav imbväljakule rajada ka ülevool liigvee ärajuhtimiseks järgmisse sademeveesüsteemi komponenti. Suure alana võimaldab imbväljak korraga suure hulga sademevee käitlemist, kuid vältida tuleb saastunud vee sattumist põhjavette (teatud juhtudel võib olla vajalik eelpuhastus enne pinnasesse immutamist).

Imbväljakuid võib kuival ajal kasutada nt mänguväljakute või puhke- aladena, kuid tuleb arvestada nende ajutiste üleujutustega. Haljas- tades neid puude, põõsaste ja muude ajutisi üleujutusi taluvate taime- dega, saab luua meeldivaid puhkealasid inimestele ja ka elupaiku elusloodusele.

Joonis 18. Imbväljaku läbilõige.

Eelised

Vähendab ja aeglustab märkimis- väärselt sademevee äravoolu

Vähendab looduslikku veekogusse jõudva saaste kogust

Lihtne haljastusega sulandada, sobib hästi teeservadesse

Puudused

Ummistumise ohtu raske märgata

Oht ummistuda, kui ümbritsevad alad pole piisavalt hooldatud

Sobib üksnes väikestele valgaladele

Sageli esineb probleeme kehva hoolduse, vale asukoha või kõrge reostatuse (praht) tõttu

Hooldusvajadus

Prahi eemaldamine, sisse- ja välja- laskeavade kontroll ja ummistuste kõrvaldamine igakuiselt

Eelnevate sademeveesüsteemi osade puhtuse ja töökindluse kontroll ning vajadusel setete eemaldamine kaks korda aastas

Suure saastekoormusega kohta- des on vajalik geotekstiili asendamine ja pealmise filterkihi asendamine või pesemine kord viie aasta jooksul

Imbväljak/immutusala 5554 Imbväljak/immutusala

Eelised

Vähendab äravoolava sademevee kogust

Eemaldab tõhusalt saasteaineid läbi pinnase filtreerides

Taastoodab põhjavett

Lihtne ja soodne rajada

Tulemuslikkust lihtne jälgida

Mahutab ajutiselt sademevett ja viivitab selle äravoolu

Puudused

Suur ebaõnnestumise oht eba - sobiva asukohavaliku, kehva planeeringu või sademevee ebapiisava eelpuhastuse korral

Ehitusgeoloogiline uuring peab kinnitama pinnasetüübi sobivust immutamiseks

Ei sobi kõrgelt saastunud äravoo- luga aladele

Katab suure maa-ala

Hooldusvajadus

Prahi eemaldamine, sisse- ja välja- laskeavade kontroll ja vajadusel puhastamine ning võimalike füüsi- liste kahjustuste kontroll igakuiselt

Sette kontroll ning vajadusel eemaldamine kord aastas

Muru niitmine ja taimestiku hool- damine (sh surnud taimede asendamine, puude-põõsaste kärpimine jms) vastavalt vajadusele

Imbväljak linnalises keskkonnas. Kopenhaagen, Taani. Foto: Kopenhaageni linnavalitsus.

Imbväljak mänguväljakul. Helsingi, Soome. Foto: Gen Mandre.

5756

Liivafilter

Liivafilter on sademevee puhastusseade, milles filtrina kasutatakse liiva. Liivafilter võimaldab kõrvaldada vees sisalduvad erinevad setted ja heljumi ning vähendada vee hägusust.

Joonis 19. Liivafiltri tööpõhimõte.

Joonis 20. Liivafiltri tööpõhimõte. Allikas: Philadelphia Water.

Standardsed traditsioonilised lahendused kombineerimiseks loodus lähedaste sademevee­ lahendustega

Järgnevaid puhastusseadmeid ja sademeveetorusid saab edukalt kombineerida eelkirjeldatud looduslähedaste sademeveelahendustega.

Standardsed traditsioonilised lahendused kombineerimiseks loodus lähedaste sademevee lahendustega:

Liivafilter Liiva-muda- ja õlipüüdur Sademeveetorustik

5958 Liivafilter

Liiva­muda­ ja õlipüüdur

Liiva­mudapüüdurid eraldavad sademeveest liiva ja muda. Õlipüüdurid on ette nähtud õliprodukte sisaldava reovee ja sademevee puhasta­ miseks. Põhilised kasutuskohad on parklad, sõiduteed, tööstusette- võtted, bensiinijaamad, autopesulad, remonditöö kojad, laoplatsid jne.

Eurostandardi EN 858 järgi algab õliseguse reovee puhastamine veest raskemate aineosakeste setitamisega liiva­mudapüüduris, mis paigal- datakse õlipüüduri ette või ehitatakse tema korpusesse. Õlipüüduri järele paigaldatakse pöördklapiga proovivõtukaev reovee proovide võt- miseks. Pöördklapi sulgemisega tõkestatakse avariiolukorras õli seguse või lubamatute näitajatega vee väljavool seadmest.

Joonis 21. Õlipüüdur. Allikas: Keskkond & Partnerid OÜ.

Hooldusvajadus

Valgalalt prahi eemaldamine, eelnevate sademeveelahenduste settest puhastamine, taimestiku hooldamine, umbrohu ja invasiivse taimestiku eemaldamine igakuiselt või vastavalt vajadusele

Restkaevude ja sisse- ning välja- laskeavade toimimise kontroll igakuiselt

Mahutisse kogunenud sette kont- roll igakuiselt ja vajadusel sette eemaldamine

Filterliiva pealmise kihi koorimine kord aastas

Settinud õli eemaldamine kord aastas või kui filter on poolenisti täitunud

Liiva asendamine filtris vastavalt vajadusele

6160 Liiva-muda- ja õlipüüdur

Sademeveetorustik

Sademevee juhtimiseks kaevudesse või eesvoolu kasutatakse ena masti isevoolse süsteemi jaoks mõeldud sademeveetoru toru klassiga SN8. Parim valik on topeltseintega polüpropüleentoru, mille gofreeritud (lainelise struktuuriga) välispind tagab toru mehaa nilise vastupidavuse ja löögikindluse. Toru sisekihi pind on sile, mis tagab ise voolse süsteemi suurepärase toimimise. Konstruktsiooni iseärasuste tõttu on need torud kergemad ja samal ajal tugevamad kui tavalised sileda seinaga torud. Polüpropüleentorud on PVC-torudest vastu pidavamad ja parema temperatuuritaluvusega ning lisaks on polü pro püleen 100% taaskasutatav materjal.

Sademeveetorustik peab olema töökorras ka talvel. Piisav paigaldus- sügavus on tavaliselt 0,8–1 m. Külmumisohtlikus kohas kaetakse torud isolatsiooniplaatidega, et altpoolt tulev soojus kaitseks torusid ja neid ümbritsevat pinnast külmumise eest.

Sademeveetorud. Foto: Alar Mik.

Hooldusvajadus

Prahi eemaldamine sajuveelehtri põhjast igakuiselt

Võimalike ummistuste kontroll kord kvartalis

Kaevu settepessa kogunenud muda eemaldamine ja tekkinud ummistuste kõrvaldamine surve- pesuga vastavalt vajadusele

Õli- ja liivapüüduri paigaldus. Haabneeme, Viimsi. Foto Alar Mik.

Hooldusvajadus

Õlipüüduri saastest tühjenda- mine vastavalt vajadusele või kord aastas (peale puhastamist täita veega). Antud seadme puhul on hea pidada hoolduspäevikut

Koalisaatori filtrite kontroll kord kvartalis

Liiva-mudapüüduri tühjendamine vähemalt kolm korda aastas

Erinevate sademeveelahenduste omadusedja võimekus 6362

Erinevate sademeveelahenduste omadused ja võimekus täita erinevaid funktsioone

Sademevee­ lahendus

Ru um

iv aj

ad us

Sobivus erinevate funktsioonide jaoks käitlusahelas

Eelised Eelised

Veekoguse kontroll Vee kvaliteedi parandamine Sotsiaalne ja keskkondlik kasu

En ne

ta m

in e/

es m

an e

kä itl

us

Ed as

ito im

et am

in e

Ee lp

uh as

tu s

Te kk

ea lli

ka la

he nd

us ed

A su

ko ha

la he

nd us

ed

Pi irk

on na

la he

nd us

ed

Ed as

ito im

et am

in e

Vi iv

ita m

in e

In fil

tra ts

io on

Sa de

m ev

ee k

og um

in e

Se tti

m in

e

Fi ltr

ee rim

in e

A ds

or bt

si oo

n

Bi ol

ag un

em in

e

Sa de

st um

in e

O m

as ta

m in

e ta

im ed

e po

ol t

N itr

ifi ka

ts io

on

Meeldivus Bioloogiline

mitmekesisus ja elupaik

Rohekatus V

Rohesein V

Sademevee kogumine V

Vett läbilaskev katend V

Kasvukast V/K

Vihmapeenar V/K

Viibetiik V/K

Täidisdreen V/K

Puhverriba V/K

V Väike ruumivajadus K Keskmine ruumivajadus S Suur ruumivajadus

Kõrge võimekus, põhiomadus Võimalusi on, sõltub kujundusest

ja või ekus

Erinevate sademeveelahenduste omadusedja võimekus 6564

Sademevee­ lahendus

Ru um

iv aj

ad us

Sobivus erinevate funktsioonide jaoks käitlusahelas

Eelised Eelised

Veekoguse kontroll Vee kvaliteedi parandamine Sotsiaalne ja keskkondlik kasu

En ne

ta m

in e/

es m

an e

kä itl

us

Ed as

ito im

et am

in e

Ee lp

uh as

tu s

Te kk

ea lli

ka la

he nd

us ed

A su

ko ha

la he

nd us

ed

Pi irk

on na

la he

nd us

ed

Ed as

ito im

et am

in e

Vi iv

ita m

in e

In fil

tra ts

io on

Sa de

m ev

ee k

og um

in e

Se tti

m in

e

Fi ltr

ee rim

in e

A ds

or bt

si oo

n

Bi ol

ag un

em in

e

Sa de

st um

in e

O m

as ta

m in

e ta

im ed

e po

ol t

N itr

ifi ka

ts io

on

Meeldivus Bioloogiline

mitmekesisus ja elupaik

Nõva K

Tiik S

Märgala S

Imbkaev V

Imbkraav V/K

Imbväljak, immutusala S

Liivafilter V

Liiva­muda/ õlipüüdur V

Sademevee torustik V

Allikas: CIRIA publications: The SUDS Manual. 2007.

ja või ekus

66

Lisateave

Projekti LIFE UrbanStorm koduleht. urbanstorm.viimsivald.ee

The SuDS Manual. CIRIA, 2015. www.ciria.org >Bookshop >Free publications.

CIRIA loodud veebisait säästlike sademeveelahenduste kohta. www.susdrain.org

Teave looduslähedaste sademeveesüsteemide kohta Taanis. www.wsud-denmark.com

Sademeveelahendused Tåsinge väljakul Kopenhaagenis (Taani). www.klimakvarter.dk/en/projekt/tasinge-plads

Sademeveelahendused Västra Hamneni piirkonnas Malmös (Rootsi). www.balticurbanlab.eu >Good Practices >Västra Hamnen area.

Scandinavian Green Roof Institute. www.greenroof.se/en

Raport Augustenborgi ökolinnaku (Malmö, Rootsi) kohta. www.greenroof.se/wp-content/uploads/anthology.pdf

Projekti Integrated Stormwater Management (iWater) koduleht. www.integratedstormwater.eu

978 9916 4 0569 7