Ettekirjutus

ETTEKIRJUTUS Tartu

25.03.2019 nr 7.2-6.3/750

21.02.2019. a toimunud tuleohutusülevaatusel Raekojas aadressil Raekoja plats 1a, Tartu linn,

Tartu maakond, tuvastati tuleohutusnõuete rikkumised, mille olemus on kirjeldatud

paikvaatluse protokollis nr 7.2-5.3/642-2.

Päästeameti Lõuna päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo peainspektor Marek Kärsin, võtnud

aluseks korrakaitseseaduse § 28 lg 1, ning hinnanud haldusmenetluse käigus kogutud tõendeid

ja välja selgitatud asjaolusid,

otsustas:

anda käesoleva haldusakti adressaadile – Tartu linnale (Raekoda, TARTU, registrikood

75006546), kui Raekoja plats 1a, Tartu linnas asuva hoone omanikule järgmised ettekirjutused,

mis tuleb täita määratud tähtajaks:

1. Paigaldada Raekoja plats 1a hoone keldrikorrusele automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi andurid. Paigaldada esimese korruse infopunkti

väljapääsu juurde tulekahjuteatenupp. Saali sundventilatsioonisüsteemile paigaldada

seade, mis tagab selle automaatse väljalülitumise keskseadme poolt tulekahjualarmi

väljastamisel.

Alus: Tuleohutuse seadus § 3 lg 1 p 2, § 31 p 1, p 2; Siseministri 07.01.2013. a määrus nr 1

“Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse” § 5 lg 2, § 25 lg 2 p

1, p 8 ja § 6 lg 6.

Tuleohutuse seadus § 3 lg 1 p 2 järgi on isik on kohustatud kontrollima tema valduses oleva

kinnisasja, ehitise, ruumi, seadme ja nende kasutamise ohutust ja nõuetekohasust.

Tuleohutuse seadus § 31 p 1 ja p 2 järgi peab tuleohutuspaigaldise omanik tagama

tuleohutuspaigaldise korrashoiu ja katkematu toimepidevuse ja korraldama ettenähtud juhtudel

tuleohutuspaigaldise vaatlust, kontrolli ja hooldust.

Siseministri 07.01.2013. a määrus nr 1 § 5 lg 2 järgi tuleb automaatne

tulekahjusignalisatsioonisüsteem projekteerida ja paigaldada selliselt, et see avastaks

kontrollitaval alal algava tulekahju võimalikult varases staadiumis ja annaks sellest teate

2 (6)

avastamispiirkonna ära näitamisega ning avastaks süsteemi tööd ohustavad rikked, andes

nendest rikketeate.

Siseministri 07.01.2013. a määrus nr 1 § 25 lg 2 p 1 järgi on automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi omaniku ülesandeks tagada automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi vastavus käesolevale määrusele ja tootja juhistele.

Siseministri 07.01.2013. a määrus nr 1 § 25 lg 2 p 8 järgi on automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi omaniku ülesandeks tagada regulaarne hooldus, sealhulgas

hooldustööde käigus avastatud puuduste kõrvaldamine.

Siseministri 07.01.2013. a määrus nr 1 § 6 lg 6 järgi kui kontrollitavas ruumis on

sundventilatsioon, peab olema tagatud selle automaatne väljalülitumine keskseadme poolt

tulekahjualarmi väljastamisel. Ventilatsiooni väljalülitumise korral peab olema tagatud, et

ventilatsioonisüsteem ei tohi uuesti tööle rakenduda enne, kui tulekahjuoht on likvideeritud.

Paikvaatlusega tuvastati, et automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi hooldamisel

31.01.2019. a on hooldustehnik avastanud puudused: keldrikorrusele on paigaldatud ainult üks

suitsuandur; saali ventilatsioonisüsteem ei lülitu automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi

häire korral välja (puudub ventilatsioonisüsteemi blokeering); esimese korruse infopunkti

väljapääsu juures puudub tulekahjuteatenupp.

Töökorras ja nõuetele vastavalt paigaldatud automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem tagab

tulekahju puhkemise korral kontrollitaval alal algava tulekahju võimalikult varases staadiumis

ja annab sellest teada hoones viibivatele inimestele.

Täitmise tähtaeg: 30.06.2019 Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 100

(ükssada) eurot.

2. Teostada Raekoja plats 1a hoone piksekaitsesüsteemi nõuetekohane kontroll.

Alus: Tuleohutuse seadus § 31 ja § 32 lg 1

Tuleohutuse seadus § 31 järgi tuleohutuspaigaldise omanik peab tagama tuleohutusepaigaldise

korrashoiu ja katkematu toimepidevuse, korraldama ettenähtud juhtudel tuleohutuspaigaldise

vaatlust, kontrolli ja hooldust, omama dokumentatsiooni tuleohutuspaigaldise ja selle kontrolli

ning hoolduse kohta.

Tuleohutuse seadus § 32 lõige 1 järgi tuleohutuspaigaldis tuleb projekteerida ja paigaldada ning

seda kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes

ettenähtule selliselt, et tuleohutuspaigaldis täidaks oma otstarvet.

Paikvaatlusega tuvastati, et ülevaatusel ei olnud esitada piksekaitsesüsteemi kehtivat vaatluse

ega kontrollimise teostamise akti.

Vastavalt tehnilisele normile (EVS-EN 62305- 3:2011 Piksekaitse osa 3 „Ehitistele tekitatavad

füüsikalised kahjustused ja oht elule“ jaotis nr 7 piksekaitsesüsteemide hooldus ja kontroll)

tuleb piksekaitset regulaarselt hooldada ja kontrollida, et ta ei rikneks ning täidaks oma

otstarvet. Piksekaitsesüsteemile kehtestatakse perioodilise hoolduse programm, mis sisaldab

loetelu plaanikohastest protseduuridest. Kontrollimine hõlmab tehnilise dokumentatsiooni

kontrolli, visuaalset kontrolli, katsetusi ja kontrolli akti koostamist. Piksekaitsesüsteemi

hoolduse kirjeldusi tuleb säilitada koos piksekaitsesüsteemi projekti ja kontrolli aktidega.

3 (6)

Võimaliku välgu tabamusel mittekorras piksekaitsesüsteemi võib pikselöök põhjustada

tulekahjusid ning selle tõttu seatakse ohtu hoones viibivad inimesed. Regulaarse hoolduse ja

kontrolliga tagatakse, et kõik piksekaitsesüsteemi osad on heas seisundis ja võimelised täitma

neile ettenähtud funktsioone.

Täitmise tähtaeg: 30.06.2019 Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 100

(ükssada) eurot.

3. Paigaldada Raekoja plats 1a keldrikorruse eraldamiseks nõuetele vastav tuletõkkeuks,

et tuletõkkesektsioon täidaks tuletõkkesektsioonile esitatavaid nõudeid ning võimaliku

tulekahju puhkemise korral oleks inimestel võimalik ohutult evakueeruda või neid

evakueerida.

Alus: Tuleohutuse seadus § 5 lg 3 ; Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 55 lg 2 alusel § 12 lg 6 p 17.

Tuleohutuse seadus § 5 lg 3 järgi ehitise kasutamisel tuleb tagada, et suitsu ja tule leviku

takistamiseks ette nähtud ehitise osa täidaks oma otstarvet.

Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 § 55 lg 2 järgi peab enne käesoleva määruse jõustumist

õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe

kohaselt, peab evakuatsioonile kehtestatud nõuete poolest vastama käesoleva määruse §-des 5,

12–14, 29, 30, 32–34, 341 ning 6. peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4

sätestatut. Eelmises lauses nimetatud nõuet ei kohaldata § 12 lõike 6 punkti 3 kohta.

Olemasolevasse ehitisse enne käesoleva määruse jõustumist paigaldatud ja käesolevas lõikes

nimetamata tuleohutuspaigaldis peab vastama selle paigaldamise ajal kehtinud

tuleohutusnõuetele ja olema nõuetekohaselt hooldatud.

Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 § 12 lg 6 p 17 järgi hoone või selle osa

kasutamisotstarbest lähtuvalt eraldatakse omaette tuletõkkesektsiooniks kelder, välja arvatud

ühe korteriga elamus.

Paikvaatlusega tuvastati, et Raekoja plats 1a hoone keldrikorrusel puudub nõuetele vastav

tuletõkkeuks.

Tulekahju korral ei tohi evakuatsiooniteel kogu evakueerimisaja jooksul tekkida kasutajate

evakuatsiooni takistavat temperatuurimuudatust, suitsukontsentratsiooni ega muid takistavaid

asjaolusid. Juhul, kui keldrikorrusel puudub tuletõkkeuks, ei moodustu keldrist ettenähtud

tuletõkkesektsiooni, seega levib põleng võimaliku tulekahju tekkimisel evakuatsiooniteele

millega seatakse ohtu hoones viibivad inimesed. Põlengu tagajärjel võib tekkida hoonele suur

majanduslik kahju. Tuletõkkeuks peab olema varustatud isesulguvust tagava seadmetega.

Ehitises on keelatud hoida tuletõkkeust pidevalt avatuna või seda avatud seisundis fikseerida.

Täitmise tähtaeg: 30.12.2020 Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 100

(ükssada) eurot.

4 (6)

4. Moodustada Raekoja plats 1a hoone evakuatsioonitrepikojast omaette

tuletõkkesektsioon, et võimaliku tulekahju puhkemise korral oleks tagatud inimeste

ohutu evakueerumine või nende evakueerimine hoonest.

Alus: Tuleohutuse seadus § 5 lg 3; Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 55 lg 2 alusel § 12 lg 6 p 2

Tuleohutuse seadus § 5 lg 3 järgi ehitise kasutamisel tuleb tagada, et suitsu ja tule leviku

takistamiseks ette nähtud ehitise osa täidaks oma otstarvet.

Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 § 55 lg 2 järgi peab enne käesoleva määruse jõustumist

õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe

kohaselt, peab evakuatsioonile kehtestatud nõuete poolest vastama käesoleva määruse §-des 5,

12–14, 29, 30, 32–34, 341 ning 6. peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4

sätestatut. Eelmises lauses nimetatud nõuet ei kohaldata § 12 lõike 6 punkti 3 kohta.

Olemasolevasse ehitisse enne käesoleva määruse jõustumist paigaldatud ja käesolevas lõikes

nimetamata tuleohutuspaigaldis peab vastama selle paigaldamise ajal kehtinud

tuleohutusnõuetele ja olema nõuetekohaselt hooldatud.

Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 § 12 lg 6 p 2 järgi hoone või selle osa

kasutamisotstarbest lähtuvalt eraldatakse omaette tuletõkkesektsiooniks

evakuatsioonitrepikoda.

Tuleohutusülevaatusel tuvastati, et Raekoja plats 1a hoonel on üks evakuatsioonitrepikoda

(teiselt ja kolmandalt korruselt on üks väljapääs hoone keskel asuvasse trepikotta). Korruste ja

evakuatsioonitrepikoja vahel puuduvad nõuetele vastavad tuletõkkeuksed. Olemasolevatel

ustel puuduvad tuletõkkeuste tunnused (tuletõkkeuste tähised, suitsu- ja tuletõkketihendid,

ukselehe paksused ei vasta tuletõkkeukse nõuetele).

Tulekahju korral ei tohi evakuatsiooniteel kogu evakueerimisaja jooksul tekkida kasutajate

evakuatsiooni takistavat temperatuurimuudatust, suitsukontsentratsiooni ega muid takistavaid

asjaolusid.

Juhul, kui evakuatsioonitrepikojast ei moodustu ettenähtud tuletõkkesektsiooni levib põleng

võimaliku tulekahju tekkimisel evakuatsiooniteele, millega seatakse ohtu hoones viibivad

inimesed. Põlengu tagajärjel võib tekkida hoonele suur majanduslik kahju. Tuletõkkeuksed

peavad olema varustatud isesulguvust tagavate seadmetega. Ehitises on keelatud hoida

tuletõkkeuks pidevalt avatuna või seda avatud seisundis fikseerida.

Täitmise tähtaeg: 30.12.2020 Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 400

(nelisada) eurot.

5. Rajada Raekoja plats 1a hoone kolmandalt korruselt teine evakuatsioonipääs, et

võimaliku tulekahju puhkemise korral oleks inimestel võimalik ehitisest ohutult

evakueeruda või neid evakueerida.

Alus: tuleohutuse seadus § 3 lg 1 p 6; Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 55 lg 2 vastavalt § 41 lg 2;

§ 42 lg 1.

5 (6)

Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 6 järgi isik on kohustatud tagama ohutu evakuatsiooni.

Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 § 55 lg 2 järgi peab enne käesoleva määruse jõustumist

õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe

kohaselt, peab evakuatsioonile kehtestatud nõuete poolest vastama käesoleva määruse §-des 5,

12–14, 29, 30, 32–34, 341 ning 6. peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4

sätestatut. Eelmises lauses nimetatud nõuet ei kohaldata § 12 lõike 6 punkti 3 kohta.

Olemasolevasse ehitisse enne käesoleva määruse jõustumist paigaldatud ja käesolevas lõikes

nimetamata tuleohutuspaigaldis peab vastama selle paigaldamise ajal kehtinud

tuleohutusnõuetele ja olema nõuetekohaselt hooldatud.

Siseministri 30.03.2017. a määruse nr 17 § 41 lg 2 järgi evakuatsiooni tagamiseks peab hoones

olema selle kasutamisviisile, ruumide kasutamise otstarbele ning kasutajate arvule ja nende

liikumisvõimekusele vastav arv sobiva paigutusega kergesti läbitavaid väljumisteid,

evakuatsiooniteid ja -pääse ning nõutud tuletõkkesektsioone. Evakuatsiooniaeg peab olema

hoone kasutajate ohutuks evakuatsiooniks piisav. Evakuatsiooni- ja väljumistee ei või läbida

tehnoseadmete või muid tehnilisi ruume.

Siseministri 30.03.2017. a määruse nr 17 § 42 lg 1 järgi peavad evakuatsioonipääsud asuma

hajutatult.

Paikvaatlusega tuvastati, et Raekoja plats 1a hoone kolmandal korrusel asub saal, mida

kasutatakse kogunemisruumina. Saalis on võimalik viibida kuni 50 inimesel.

Evakuatsiooni tagamiseks peab ehitises olema vastavalt nende kasutamisotstarbele piisav arv

sobiva paigutusega kergesti läbitavaid evakuatsiooniteid ja – pääse, kusjuures evakueerimisaeg

ei tohi põhjustada ohtu evakueeruvatele ehitise kasutajatele.

Täitmise tähtaeg: 30.12.2020 Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 400

(nelisada) eurot.

Kui haldusakti adressaat jätab ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata, tuleb sunniraha tasuda

ühele järgnevale Rahandusministeeriumi arvelduskontole:

SEB panga arvelduskontole nr EE891010220034796011 , Swedbank panga arvelduskontole nr

EE932200221023778606, Luminor Bank panga arvelduskontole nr EE701700017001577198,

maksekorraldusel on viitenumbriks 10266700005621 ja selgituseks: “Tartu linn (Raekoja plats

1a) 25.03.2019 ettekirjutus nr 7.2-6.3/750.“

Riigikassasiseste maksete korral kasutada e-riigikassa kontot 2800082365 ja lühiviitenumbrit

10266.

Vabatahtlikult tähtajaks sunniraha tasumata jätmise puhul nõutakse sunniraha sisse

asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 15 lg 1 kohaselt täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras nagu kohtuotsusest tulenev rahaline nõue. Seega lisandub sunnirahale selle vabatahtliku

tähtaegse mittetasumise korral kohtutäituri tasu. Sunniraha tasumine ei võta adressaadilt

kohustust ettekirjutus täita ning täitmata kohustuste eest võib sunniraha rakendada korduvalt.

Juhul kui haldusakti adressaat leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud

tema õigusi või piiratud tema vabadusi, on tal õigus esitada vaie Päästeametile (Raua 2, 10124

Tallinn,) või kaebus Tartu Halduskohtu Tartu kohtumajja (Kalevi 1, 51010 Tartu,

[email protected]) 30 päeva jooksul arvates päevast, millal vaide või kaebuse

esitaja vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama.

6 (6)

Ettekirjutuse täitmisest palume informeerida meid kirjalikult postiaadressil Päästeameti Lõuna

päästekeskus, Jaama 207, 50705 Tartu linn, Tartu maakond või digitaalselt allkirjastatud

dokumendina e-posti aadressile [email protected].

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Kärsin

ohutusjärelevalve büroo peainspektor

Lõuna päästekeskus

+372 733 7329

[email protected]

Käesolev ettekirjutus on saadetud elektroonselt Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonnale

[email protected]