Austatud Heljo Pikhof
Riigikogu Kultuurikomisjonile
Koopia: Kultuurminister
Meie 15.02.2024 nr KL 103-24
Ettepanek seoses Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seadus eelnõuga 338 SE
Riigikogu menetleb Kultuurkapitali seaduse muudatusi, millega soovitakse hõlbustada riiklikult tähtsate kultuurehituste rahastamist. Eesti Omanike Keskliit (EOKL) teeb ettepaneku selle eelnõu raames läbi arutada ka ehitismälestiste säilitamise lisarahastamine Kultuurkapitali vahenditest.
Seaduse kohaselt on Kultuurkapital avalik-õiguslik juriidiline isik, mille tegevuse eesmärk on kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi ning kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise toetamine rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja sihtotstarbelise jagamise kaudu. Eesti kultuuri lahutamatu osa on tema aineline pärand, sealhulgas ehitismälestised. Muinsuskaitseseaduse §10 kohaselt on mälestise riikliku kaitse alla võtmise eelduseks, et kultuuriväärtusega asi esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus. Seega on ehitismälestised nende kaitse alla võtmisega riigi erilise hoole all ja automaatselt seega riikliku tähtsusega kultuuriehitised.
Eestis on 5200 ehitist eraldiseisvalt riikliku kaitse alla võetud ning lisaks on Vabariigi Valitsus kultuuriministri ettepanekul kehtestanud 12 muinsuskaitseala, millel asub täiendavalt üle 10 000 riikliku kaitse all olevat ehitist. Riiklikult tähtsa ehituspärandi seisukord on aastatepikkuse remondivõla tõttu kehv, avariiliseks või halvas olukorras on 2/3 kultuuriväärtuslikku ehitist ning ilma põhimõtteliste muutusteta see olukord ei parane. Kuna riikliku kaitsed all oleva ehitusmälestise säilitamine on seoses sellele kehtestatud piirangutega kulukam, ning lisaks alandavad piirangud mälestiste väärtust kinnisvaraturul, siis on nende säilimise seisukohast riigi tugi nende omanikele möödapääsmatu.
2024.a jagab Muinsuskaitseamet ehitismälestiste renoveerimise toetamiseks 2,27 miljonit eurot. Nõuetekohaseid taotlusi esitati 393 kogusummas üle 12,89 miljoni euro ja rahuldatud sai vaid iga neljas taotlus. Muinsuskaitseameti hinnangul oleks kulutuuripärandi säilitamiseks vajalik igal aastal eraldada üle 20 miljoni euro. Võttes arvesse Eesti riiklikult tähtsate hoonete suurt arvu, mis ületab naaberriike kordades, näiteks Soome Vabariigi poolt omanikele makstavate toetustega, siis hindab Eesti Omanike Keskliit iga-aastaseks toetuse vajaduseks minimaalselt 100 miljonit eurot.
Lähtudes eeltoodust tuleks kultuurkapitali seaduses sätestada, et kultuurkapitali vahenditest toetatakse edaspidi arhitektuuri sihtkapitali kaudu ka olemasolevat ehitispärandit kui Eesti kultuuri väärtuslikumat osa. Tundub ebaõiglane, põhjendamatu ning võrdse kohtlemise põhimõtet rikkuv, et see osa kultuuripärandist on jäänud erinevalt muusikast, kujutavast kunstist, spordist, kirjandusest, heliloomingust, rahvakunstist Kultuurkapitali fookusest välja. Veelgi ebamõistlikum on uute kultuuriehitiste rajamine olukorras, kus olemasolevate korrashoidmiseks rahalisi vahendeid napib.
Soovitud muudatuse elluviimine ei tähenda riigile lisakulusid, kuna ei eelda kapitali eelarve kasvu selle võrra. Kultuurkapitali 2024.a eelarve maht saab olema ca 47 miljonit eurot ning selle kasv on ca 17 % võrreldes 2023.a algse eelarvega. Suitsetajate, joojate ja hasartmängijate kasvavast kiretulust peaks õiglasemalt osa saama muude vaimse kultuur valdkondade kõrval ka aineline ehituspärand. Oleme valmis aruteludeks.
Lugupidamisega
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliidu esimees