Määrus

1

Siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine ja kehtetuks

tunnistamine seoses Siseministeeriumi valitsemisala asutuste pädevuse

täpsustamisega“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu põhieesmärk on vähendada Siseministeeriumi valitsemisala asutuste (edaspidi

asutused) teenistus- ja töökohtade koosseisu (edaspidi teenistuskohtade koosseisu) kinnitamise töökoormust ja bürokraatiat. Selleks volitatakse järgmiste asutuste juhte kinnitama oma

asutuse teenistuskohtade koosseis:

 Häirekeskus (edaspidi HÄK);

 Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA);

 Päästeamet (edaspidi PÄA);

 Sisekaitseakadeemia;

 Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT).

Praegu kehtestab teenistuskohtade koosseisu siseminister määrusega, välja arvatud SMIT-i töökohtade koosseis, mis on kinnitatud käskkirjaga.

Lisaks:

1) rakendatakse 21. märtsil 2024 jõustunud lennundusseaduse ja tervishoiuteenuste korralda -

mise seaduse muutmise seadust1 (edaspidi seadus 347 SE), mille kohaselt kaetakse PPA kopteri kiirabilennu kulud Tervisekassa eelarvest;

2) jäetakse SMIT-i peadirektorile vahetult alluvate loetelust välja juhtkonna assistent ja tunnistatakse kehtetuks peadirektori ülesanne teha teenistuslikku järelevalvet.

Eelnõu avaldab positiivset mõju riigiasutuste töökorraldusele , sest väheneb bürokraatia ning suureneb paindlikkus ja läbipaistvus:

 tõhustub HÄK-i, PPA, PÄA, ja Sisekaitseakadeemia teenistuskohtade ning SMIT-i

töökohtade koosseisu kinnitamine;

 suureneb PPA kopteri kiirabilennu kulude katmise õigusselgus;

 tagatakse SMIT-i peadirektorile vahetult alluvate loetelu kooskõla praktikaga ning

 paraneb teenistusliku järelevalve lubatavuse õigusselgus. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi personalipoliitika osakonna õigusnõunik

Ingrid Puurvee (tel 612 5067, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna

õigusnõunik Kertu Nurmsalu (tel 612 5084, [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keele- toimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]).

1 RT I, 20.03.2024, 1.

2

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga

ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõuga muudetakse järgmisi määrusi:

1) siseministri 3. oktoobri 2014. aasta määrus nr 43 „Häirekeskuse põhimäärus“ (edaspidi HÄK-i põhimäärus) avaldamismärkega RT I, 17.12.2022, 7;

2) siseministri 17. juuli 2014. aasta määrus nr 33 „Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus“ (edaspidi PPA põhimäärus) avaldamismärkega RT I, 12.11.2022, 4;

3) siseministri 3. oktoobri 2014. aasta määrus nr 42 „Päästeameti põhimäärus“ (edaspidi PÄA

põhimäärus) avaldamismärkega RT I, 22.06.2023, 4; 4) siseministri 4. oktoobri 2019. aasta määrus nr 32 „Sisekaitseakadeemia põhimäärus“

(edaspidi Sisekaitseakadeemia põhimäärus) avaldamismärkega RT I, 08.03.2024, 6; 5) siseministri 17. veebruari 2020. aasta määrus nr 8 „Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskuse põhimäärus“ (edaspidi SMIT-i põhimäärus) avaldamismärkega RT I,

26.11.2022, 2.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks järgmised määrused: 1) siseministri 18. septembri 2014. aasta määrus nr 38 „Häirekeskuse teenistuskohtade koos-

seis“ avaldamismärkega RT I, 22.06.2022, 24;

2) siseministri 27. juuni 2014. aasta määrus nr 28 „Politsei- ja Piirivalveameti teenistuskohtade koosseis“ avaldamismärkega RT I, 10.10.2017, 13;

3) siseministri 23. mai 2014. aasta määrus nr 17 „Päästeameti teenistuskohtade koosseis“ avaldamismärkega RT I, 21.03.2023, 7;

4) siseministri 10. detsembri 2015. aasta määrus nr 70 „Sisekaitseakadeemia teenistuskohtade

koosseis“ avaldamismärkega RT I, 04.03.2022, 3.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist:

 §-dega 1–5 muudetakse HÄK-i, PPA, PÄA, Sisekaitseakadeemia ja SMIT-i põhimäärust;

 §-ga 6 tunnistatakse kehtetuks neli siseministri määrust ning

 §-ga 7 nähakse ette määruse jõustumine.

2.1. Teenistuskohtade koosseisu kinnitamise volitus

Eelnõu § 1 punktiga 2, § 2 punktiga 3, § 3 punktiga 2, § 4 punktiga 2 ning § 5 punktiga 3

volitatakse HÄK-i, PPA, PÄA ja SMIT-i peadirektorit ning Sisekaitseakadeemia rektorit kinnitama käskkirjaga oma asutuse teenistuskohtade koosseisu.

HÄK-i, PPA, PÄA ja Sisekaitseakadeemia teenistuskohtade koosseis on praegu kehtestatud siseministri määrusega ning SMIT-i töökohtade koosseis siseministri käskkirjaga. Kui

teenistuskohtade koosseis muutub, esitab asutus Siseministeeriumile ettepaneku õigusaktide muutmiseks. Selline korraldus on küllaltki bürokraatlik ja pikaldane. Asutused esitavad teenistuskohtade koosseisu muutmise ettepanekuid keskmiselt korra aastas. Ettepaneku ja

muutmiseks vajaliku teabe edastab asutus Siseministeeriumile, kes kontrollib ettepaneku põhjendatust ja valmistab ette määruse eelnõu ja seletuskirja. Seega osalevad teenistuskohtade

koosseisu muutmises nii asutus ise kui ka Siseministeerium ja nii nõunikud kui ka juhid.

3

Kuna oma asutuse eelarve eesmärgipärase ja otstarbeka kasutamise ning töötajaskonna eest

vastutavad eelkõige HÄK-i, PPA ja PÄA, SMIT-i peadirektor ning Sisekaitseakadeemia rektor, tuleb anda õigus kinnitada teenistuskohtade koosseis samuti neile. See parandab ühtlas i

teenistuskohtade koosseisu ajakohasena hoidmist, sest iga kord ei ole vaja esitada Siseministeeriumile ettepanekut ja muuta siseministri õigusakte.

Teenistuskohtade koosseisu ajakohasena hoidmine on väga vajalik, kuna koosseis peegeldab tegelikku vajadust teenistujate järele ja võimalusi neile palka maksta, samuti võimalusi tööd

operatiivselt ümber korraldada. Ajakohasus annab ka huvirühmadele parema juurdepääsu õigetele andmetele. Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu aruannetest, kus teenistuskohtade koosseisu kajastatakse, võtavad andmeid nii Siseministeerium kui ka

Rahandusministeerium. Nende põhjal tehakse personalistatistilisi ülevaateid ja otsuseid. Kui teenistuskohtade koosseis ei ole ajakohane ja sisaldab tööjõukulude baaseelarvega katmata

teenistuskohti, loob see eksliku arusaama vabadest teenistuskohtadest ja ülesannete täitmise tegelikust võimekusest.

Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS), avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) ja Vaba- riigi Valitsuse 31. mai 2012. aasta määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi

Siseministeeriumi põhimäärus) kohaselt võib teenistuskohtade koosseisu ja liigituse teenistus- gruppideks kehtestada minister või tema volitatud isik. Siseministeeriumi valitsemisalas on kasutatud korraga mõlemat võimalust:

 siseminister kehtestab teenistuskohtade koosseisu ning

 tema volitatud asutuse juht kinnitab teenistuskohtade jaotuse ameti- ja töökohtadeks,

teenistuskoha nimetuse, tähtaegsuse ja koormuse ning vajadusel struktuuriüksuse koos- seisus allstruktuuriüksuste moodustamise ja teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks.

HÄK-i, PPA ja PÄA teenistuskohtade koosseisu kinnitab VVS-i § 49 lõike 1 punkti 11 kohaselt

minister, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ATS-i § 11 lõigetes 3 ja 4 on täpsustatud, et teenistuskohtade koosseisu ja teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks kehtestab minis ter või tema volitatud ametiasutuse juht.

Kuna Sisekaitseakadeemia ja SMIT ei ole valitsusasutused, vaid valitsusasutuse hallatavad

asutused, ei kohaldata neile VVS-i § 49 lõike 1 punkti 11 nagu HÄK-ile, PPA-le ja PÄA-le. Kõrgharidusseaduse § 23 lõikes 4 on nähtud ette, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab rakenduskõrgkooli, sealhulgas Sisekaitseakadeemia põhimääruse. VVS-is on aga nähtud ette,

et minister kehtestab valitsusasutuse hallatava asutuse, sealhulgas SMIT-i põhimääruse.

Lähtuda tuleb ka Siseministeeriumi põhimäärusest. Selle § 23 lõike 2 punkti 13 alusel kinnitab minister ministeeriumi valitsemisala asutuse teenistuskohtade koosseisu, asjaajamise ja töö- korralduse või volitab selle tegemise edasi.

VVS-i § 49 lõike 1 punktis 11 ei ole määratud, millise õigusaktiga teenistuskohtade koosseis kinnitatakse. Nii on HÄK-i, PPA, PÄA ja Sisekaitseakadeemia teenistuskohtade koosseis

kinnitatud määrusega, aga SMIT-i oma Siseministeeriumi põhimääruse § 23 lõike 2 punkti 13 arvestades käskkirjaga.

Teised ministeeriumid teenistuskohtade koosseisu ministri määrusega ei kinnita, välja arvatud juhul, kui seadusest tuleneb üheselt, et seda tuleb teha, näiteks vanglate teenistuskohtade koos-

seis. Üldjuhul kinnitatakse teenistuskohtade koosseis käskkirjaga. Läbipaistvuse tagamiseks

4

peab olema asutuse põhimääruses antud asutuse juhile õigus teenistuskohtade koosseis kinnita-

da. Nii on näiteks Keskkonnaameti põhimääruse2 § 8 lõike 2 punkti 10 kohaselt Keskkonna- ameti peadirektori ülesanne kinnitada ka teenistuskohtade koosseis.

Politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eriteenistuste ühtlus ta- mine) seletuskirjas3 on põhjendatud teenistuskohtade koosseisu käskkirjaga kinnitamise õigust

nii:

PPVS-is, PäästeTS-is ja ProkS-is PPA, PÄA ja prokuratuuri koosseisu kehtestamiseks erisätet ei ole, laieneb ATS regulatsioon. [---] Ka ei sätestata seaduses enam millise õigusaktiga minister koosseisu kehtestab, võiks edaspidi ametiasutuse koosseisud kehtestada käskkirjaga. Määruste kehtestamine on osades ametiasutustes jäänud ajalooliselt, kuna 31. märtsini 2013. aastal kehtinud ATS-i § 10 lõike 4 järgi kinnitas ministeeriumi valitsemisalas tegutsevate ameti- asutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu minister määrusega. Samas kinnitatakse enamuses ametiasutustes teenistuskohtade koosseisud ametiasutuse juhi käskkirjaga.

Seetõttu kinnitatakse HÄK-i, PPA, PÄA ja Sisekaitseakadeemia teenistuskohtade koosseis

pärast eelnõu jõustumist siseministri määruse asemel peadirektori või rektori käskkirjaga. See vähendab märgatavalt töökoormust ja bürokraatiat, kuna väheneb teenistuskohtade koosseisu kinnitamise määruse muutmise ettevalmistajate ring ja kaob koosseisu Riigi Teatajas

avaldamise kohustus. SMIT-i töökohtade kinnitamise käskkirja muutmise menetlus on sarnane, puudub vaid Riigi Teatajas avaldamise kohustus.

Kaitsepolitseiameti peadirektorile sellist volitust ei anta, kuna julgeolekuasutuste seaduse § 8 lõike 1 kohaselt on Kaitsepolitseiameti teenistuskohtade koosseisu kehtestamise kohustus sise-

ministril edasivolitamise õiguseta. Eelnõu § 1 punktiga 1, § 2 punktiga 2, § 3 punktiga 1, § 4 punktiga 1 ning § 5 punktiga 2

kaotatakse HÄK-i, PPA, PÄA ja SMIT-i peadirektori ning Sisekaitseakadeemia rektori ülesanne esitada siseministrile teenistuskohtade koosseisu kohta ettepanekuid. Kuna edaspidi

kinnitab peadirektor või rektor teenistuskohtade koosseisu ise, ei ole vaja esitada ka selleks ettepanekuid.

Samuti kaotatakse HÄK-i, PPA ja SMIT-i põhimäärusest ühtluse huvides peadirektori ülesanne

esitada siseministrile ettepanekuid asutuse struktuuri kohta. See ülesanne kaotati PÄA põhi- määrusest juba 2016. aastal4, kui peadirektorile anti õigus määrata asetäitjate vastutus-

valdkonnad ning muuta neile alluvaid struktuuriüksuseid paindlikumalt ja kiiremini. Ka Sisekaitseakadeemia põhimääruses ei ole seda ülesannet. Ülesande kaotamine ei võta õigust esitada siseministrile ettepanekuid õigusaktide muutmiseks, kui selline vajadus on tekkinud.

HÄK-i, PPA, PÄA, Sisekaitseakadeemia ja SMIT-i põhimääruse ühtluse huvides volitatakse

Sisekaitseakadeemia põhimääruses ka Sisekaitseakadeemia rektorit kinnitama lisaks Sisekaitseakadeemia teenistuskohtade koosseisule teenistuskohtade jaotust ameti- ja töökohtadeks, teenistuskoha nimetust, tähtaegsust ja koormust ning vajadusel struktuuriüksuse

koosseisus allstruktuuriüksuste moodustamist. HÄK-i, PPA, PÄA ja SMIT-i põhimääruses on selline volitus juba olemas.

2 Keskkonnaministri 30. septembri 2020. aasta määrus nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus“. 3 508 SE seletuskiri, lk 94–95. 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/127052016022

5

2.2. PPA kopteri kiirabilennu kulude katmine

Eelnõu § 2 punktiga 1 rakendatakse 21. märtsil 2024 jõustunud seadust 347 SE, millega

määrati kopteri kiirabilend riigi ülesandeks ja ülesande täitjaks PPA. PPA põhimääruse § 2 lõike 2 kohaselt kaetakse PPA kulud riigieelarvest. Arvestades, et seaduse 347 SE kohaselt kaetakse PPA kopteri kiirabilennu kulud Tervisekassa eelarvest, mis moodustub sotsiaalmaksu

laekumisest ja riigieelarve eraldistest, täiendatakse PPA põhimäärust erisusega, et kopteri kiirabilennu kulud kaetakse Tervisekassa eelarvest.

2.3. SMIT-i põhimääruse korrastamine

Eelnõu § 5 punktiga 1 viiakse SMIT-i põhimäärus kooskõlla praktikaga. SMIT-i põhimääruse § 9 lõike 11 kohaselt on SMIT-i peadirektori vahetus alluvuses ka juhtkonna assistent.

1. novembril 2023 viidi aga juhtkonna assistent SMIT-i peadirektori vahetust alluvusest inimeste ja kultuuri valdkonna asjaajamisosakonda. SMIT on teinud struktuurimuuda tuse töökorralduse tõhustamiseks. Juhtkonna assistendi vahetu juht on nüüd asjaajamisjuht.

Eelnõu § 5 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks SMIT-i põhimääruse § 10 punkt 14, mille

kohaselt on SMIT-i peadirektori ülesanne teha teenistuslikku järelevalvet SMIT-i töötajate toimingute üle, kohaldada ergutusi ja määrata distsiplinaarkaristusi. See ei ole seadusega kooskõlas. VVS-i § 93 lõike 1 teise lause kohaselt on teenistusliku järelevalve korraldamine

Vabariigi Valitsuse ja valitsusasutuse kohustus. SMIT on aga valitsusasutuse hallatav riigi- asutus. Seega pole SMIT-i peadirektoril õigust teenistuslikku järelevalvet teha. Samuti on

SMIT-is üksnes töötajad, mitte ametnikud. Töölepingu seaduses ei ole ergutusi reguleeritud ja distsiplinaarkaristusi on ATS-i 8. peatüki kohaselt võimalik määrata vaid ametnikele.

2.4. Määruse rakendamine

Eelnõu §-ga 6 tunnistatakse kehtetuks määrused, millega on praegu HÄK-i, PPA, PÄA ja Sisekaitseakadeemia teenistuskohtade koosseis kehtestatud: 1) siseministri 18. septembri 2014. aasta määrus nr 38 „Häirekeskuse teenistuskohtade koos-

seis“; 2) siseministri 27. juuni 2014. aasta määrus nr 28 „Politsei- ja Piirivalveameti teenistuskohtade

koosseis“; 3) siseministri 23. mai 2014. aasta määrus nr 17 „Päästeameti teenistuskohtade koosseis“ ja 4) siseministri 10. detsembri 2015. aasta määrus nr 70 „Sisekaitseakadeemia teenistuskohtade

koosseis“.

HÄK-i, PPA ja PÄA peadirektori ning Sisekaitseakadeemia rektori õigus kinnitada teenistuskohtade jaotus ameti- ja töökohtadeks, teenistuskoha nimetus, tähtaegsus ja koormus ning vajadusel struktuuriüksuse koosseisus allstruktuuriüksuste moodustamine ja

teenistuskohtade liigitus teenistusgruppideks on praegu nii eelloetletud määrustes kui ka HÄK- i, PPA, PÄA ja Sisekaitseakadeemia põhimääruses. Sellise dubleerimise kaotamine

vähendab õigusloome mahtu ja tagab õigusselguse. Eelnõu §-ga 7 sätestatakse määruse jõustumine 1. augustil 2024.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6

4. Määruse mõjud

4.1. Teenistuskohtade koosseisu kinnitamise volitus

Sihtrühm:

 HÄK – kokku umbes 230 teenistujat, kellest eelnõu mõjutab kuni viit;

 PPA – kokku umbes 4500 teenistujat, kellest eelnõu mõjutab kuni viit;

 PÄA – kokku umbes 2000 teenistujat, kellest eelnõu mõjutab kuni viit;

 Siseministeerium – kokku umbes 200 teenistujat, kellest eelnõu mõjutab kuni viit;

 Sisekaitseakadeemia – kokku umbes 250 teenistujat, kellest eelnõu mõjutab kuni viit;

 SMIT – kokku umbes 400 töötajat, kellest eelnõu mõjutab kuni viit.

Seega võib sihtrühma pidada väikeseks.

Tänu sellele, et õigus kinnitada teenistuskohtade koosseis antakse HÄK-i, PPA, PÄA ja SMIT- i

peadirektorile ning Sisekaitseakadeemia rektorile, on edaspidi võimalik teenistust reguleer ida operatiivsemalt, sealhulgas vajadusel muuta kiiremini teenistuskohtade koosseisu, sest enam ei ole selleks vaja muuta siseministri määrust. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väikesed,

kuna teenistuskohtade koosseis eelnõuga sisult ei muutu. Samuti on väike ebasoovitava mõju kaasnemise risk. Eelnõu avaldab positiivset mõju: lüheneb teenistuskohtade koosseisu

kinnitamise, sealhulgas muutmise aeg ja väheneb töömaht. Enam ei pea Siseministeer iumi teenistujad osalema HÄK-i, PPA, PÄA, SMIT-i ja Sisekaitseakadeemia teenistuskohtade koosseisu muutmises. See pädevus on edaspidi tervikuna nendel asutustel endil. Seega aitab

eelnõu vähendada töökoormust ja bürokraatiat ning tagada tõhusa igapäevatöö.

Järeldus mõju olulisuse kohta: tervikuna ei ole mõju oluline. 4.2. PPA kopteri kiirabilennu kulude katmine

Sihtrühm:

 PPA;

 Tervisekassa.

Mõju on analüüsitud seaduse 347 SE seletuskirjas5.

4.3. SMIT-i põhimääruse korrastamine

Sihtrühm: SMIT – kokku umbes 400 töötajat, kuid tegelikkuses ei mõjuta see neist ühtegi.

Seega võib sihtrühma pidada väikeseks.

1) Juhtkonna assistendi asjaajamisosakonda üleviimine: 1. novembril 2023 viidi juhtkonna

assistent SMIT-i peadirektori vahetust alluvusest üle inimeste ja kultuuri valdkonna asja- ajamisosakonda. Tänu sellele on paranenud töökorraldus. SMIT-i põhimäärus viiakse

üksnes praktikaga kooskõlla ja sellega ei kaasne koondamist, uusi töökohti ega lisakulus id või -tulusid riigieelarvesse.

5 347 SE seletuskiri, lk 23-24.

7

2) Teenistusliku järelevalve, ergutuste ja distsiplinaarkaristuste väljajätt: tänu sellele, et

SMIT-i peadirektori ülesannete loetelust jäetakse välja ülesanne teha teenistuslikku järele - valvet, kohaldada ergutusi ja määrata distsiplinaarkaristusi, on SMIT-i põhimäärus edaspidi

paremini kooskõlas kehtiva tööõigusega. Seega tagab eelnõu suurema õigusselguse, tekita- mata SMIT-i peadirektorile uusi ülesandeid.

Mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väikesed, kuna SMIT-i teenistuskohtade koosseis ja peadirektori ülesanded sisult ei muutu. Eelnõu avaldab

positiivset mõju, kuna tagab kooskõla praktika ja kehtiva tööõigusega. Järeldus mõju olulisuse kohta: tervikuna ei ole mõju oluline.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega -tulusid. Pärast määruse jõustumist saavad asutused, va Kaitsepolitseiamet, teenistuskohtade koosseisu ise kinnitada, mitte ei pea seda tegema siseminister. Ühtlasi tuleb kehtetuks tunnistada siseministri 27. aprilli 2015. aasta

käskkiri nr 1-3/108 „Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse töötajate koosseis“.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. augustil 2024. Konkreetne jõustumiskuupäev on vajalik, et HÄK, PPA, PÄA, Sisekaitseakadeemia ja SMIT jõuaksid kinnitada teenistuskohtade koosseisu käskkirjad.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu ei kooskõlastata Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. aasta määruse nr 10 „Vabariigi

Valitsuse reglement“ § 6 lõike 1 alusel teiste ministeeriumidega, kuna see puudutab üksnes Siseministeeriumi ja tema valitsemisala. Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks

Siseministeeriumi valitsemisala asutustele. Esitatud ettepanekutega on arvestatud või kokku lepitud nende lahendamine tulevikus.

MÄÄRUS

01.07.2024 nr 17

Siseministri määruste muutmine ja

kehtetuks tunnistamine seoses

Siseministeeriumi valitsemisala asutuste

pädevuse täpsustamisega

Määrus kehtestatakse avaliku teenistuse seaduse § 11 lõigete 3 ja 4, haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 1, kõrgharidusseaduse § 23 lõike 4 ning Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1,

§ 43 lõike 5 ja § 49 lõike 1 punkti 11 alusel.

§ 1. Siseministri 3. oktoobri 2014. aasta määruse nr 43 „Häirekeskuse põhimäärus“

muutmine

Siseministri 3. oktoobri 2014. aasta määruse nr 43 „Häirekeskuse põhimäärus“ § 11 lõikes 1 tehakse järgmised muudatused:

1) punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

2) punkti 7 täiendatakse pärast sõnu „Häirekeskuse teenistuskohtade“ sõnaga „koosseisu,“.

§ 2. Siseministri 17. juuli 2014. aasta määruse nr 33 „Politsei- ja Piirivalveameti

põhimäärus“ muutmine

Siseministri 17. juuli 2014. aasta määruses nr 33 „Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused :

1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Ameti kopteri kiirabilennu kulud kaetakse Tervisekassa eelarvest.“; 2) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 10 lõike 1 punkti 7 täiendatakse pärast sõnu „ameti teenistuskohtade“ sõnaga

„koosseisu,“. § 3. Siseministri 3. oktoobri 2014. aasta määruse nr 42 „Päästeameti põhimäärus “

muutmine

2 (3)

Siseministri 3. oktoobri 2014. aasta määruse nr 42 „Päästeameti põhimäärus“ § 10 lõikes 1 tehakse järgmised muudatused :

1) punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

2) punkti 7 täiendatakse pärast sõnu „ameti teenistuskohtade“ sõnaga „koosseisu,“.

§ 4. Siseministri 4. oktoobri 2019. aasta määruse nr 32 „Sisekaitseakadeemia põhimäärus“

muutmine

Siseministri 4. oktoobri 2019. aasta määruse nr 32 „Sisekaitseakadeemia põhimäärus“ § 11 lõikes 1 tehakse järgmised muudatused:

1) punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

2) lõiget täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses: „61) kinnitab akadeemia teenistuskohtade koosseisu, jaotuse ameti- ja töökohtadeks ning

nimetused, teenistuskoha tähtaegsuse ja koormuse ning vajaduse korral struktuuriüksuse koosseisus allstruktuuriüksuste moodustamise ;“.

§ 5. Siseministri 17. veebruari 2020. aasta määruse nr 8 „Siseministeeriumi

infotehnoloogia- ja arenduskeskuse põhimäärus“ muutmine

Siseministri 17. veebruari 2020. aasta määruses nr 8 „Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskuse põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused : 1) paragrahvi 9 lõikes 11 asendatakse sõnad „, siseaudiitor ning juhtkonna assistent“ sõnadega

„ning siseaudiitor“;

2) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 10 lõike 1 punkti 7 täiendatakse pärast sõna „töökohtade“ sõnaga „koosseisu,“;

4) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 14 tunnistatakse kehtetuks.

§ 6. Määruste kehtetuks tunnistamine

Tunnistatakse kehtetuks järgmised määrused: 1) siseministri 18. septembri 2014. aasta määrus nr 38 „Häirekeskuse teenistuskohtade

koosseis“; 2) siseministri 27. juuni 2014. aasta määrus nr 28 „Politsei- ja Piirivalveameti teenistuskohtade koosseis“;

3) siseministri 23. mai 2014. aasta määrus nr 17 „Päästeameti teenistuskohtade koosseis“; 4) siseministri 10. detsembri 2015. aasta määrus nr 70 „Sisekaitseakadeemia teenistuskohtade

koosseis“. § 7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. augustil 2024. aastal.

3 (3)

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Krista Aas varade asekantsler kantsleri ülesannetes