Kiri

1 (21)

EELHINNANG

Keskkonnaamet annab keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangu arendaja

esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast

ning eeldatavast keskkonnamõjust (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (edaspidi KeHJS) § 6¹ lg 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

Eelhindamine teostatakse olemasolevate andmete põhjal ilma lisauuringuteta. Kavandatava

tegevuse korral on eelhindamisel võetud aluseks:

• taotlus1,

• Eesti Looduse Infosüsteemi EELIS andmed,

• Maa-ameti kaardirakenduse kaartide andmed,

• OÜ EstKONSULT, 2019 „Papissaare ja Vikati sadamete rekonstrueerimise

ehitusprojekt III köide Laevatee süvendusprojekt tööprojekt“ (töö nr B867)2.

1.1. Kavandatav tegevus

1.1.1. tegevuse iseloom ja maht

Aktsiaselts Saarte Liinid (registrikood 10216057, aadress Rohu tn 5, Kuressaare linn, Saaremaa

vald, Saare maakond) on 26.04.2024 esitatud nõuetekohase3 vee erikasutuse keskkonnaloa

(edaspidi keskkonnaloa) taotluse nr T-KL/1022477-4 (edaspidi taotlus). Taotluse kohaselt

kavandatakse Papissaare ja Vikati sadamate vahelise laevatee (vt joonis 1) hooldussüvendamist

mereliste protsesside tulemusena sinna kandunud looduslikust setendist. Keskkonnaluba

taotletakse kehtivusega 01.07.2024 kuni 31.12.2030.

Süvendatav laevatee on ajalooline, inimtekkeline. Laevaliikluse tagamiseks on vajalik

olemasoleva laevatee süvendamine vähemalt 1,3 meetrini EH2000 kõrgussüsteemi kohaselt.

Faarvaatri pikkus on ~7,8 km ja laius on 15 m. Hooldussüvendustöid soovitakse taotluse

kohaselt teha mahus kuni 9 900 m³. Taotluse kohaselt toimus laevatee viimane süvendamine

aastatel 2020-2022 keskkonnaloa L.VV/332778 alusel ja hooldussüvendamise maht oli 8550

m³. 2024 aastal tehtud laevakanali batümeetriline mõõdistus4 näitas, et kanal vajab uut

hooldussüvendamist mahus ~4709m³. Võib eeldada, et laevatee vajab 1-3 aasta järel kuni 5000

m³ mahuga süvendamistöid. Seega taotletakse keskkonna 6 aastaks mahuga 9900 m³.

Prognooside kohaselt võib süvendamine toimuda 1-3 aasta tagant ligikaudse mahuga 5000 m³.

Tööde kestvus on orienteeruvalt 15 tööpäeva. Tööde kestvus sõltub lisaks ilmastiku oludest.

1 Dokumentidega saab tutvuda keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/): menetlus nr

M-127163, taotlus nr T-KL/1022477-4. 2 Kättesaadav taotluse lisas nr 1. 3 Keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa

andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ nõuetele ning keskkonnaseadustiku üldosa

seaduse (edaspidi KeÜS) § 42 ja veeseaduse (edaspidi VeeS) § 193 nõuetele. Lisatud Keskkonnaministri

16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ nõutud teave. 4 Kättesaadav taotluse lisas nr 3.

2 (21)

Süvendatav materjal on looduslik: üle 80% liiv, kruusliiv, veerised; kuni 20% savi, muda,

vetikad. Piirkonnas ei ole registreeritud reostus- ja õnnetusjuhtumeid.

Joonis 1. Papissaare ja Vikati sadamate vaheline laevatee.

Süvendatud pinnas tõstetakse faarvaatri kõrval olevate pinnasevallide peale või nende

taha. Süvendatud pinnast on paigaldatud laevatee kõrvale vallidesse alates selle rajamisest.

Üldiselt kuhjatakse süvenduspinnas faarvaatri nö suurema veeala poolse kanaliserva

vastasservale. Kaadamiseks kasutatakse Käkisilmas ja Käkisilma-Vikati vahelisel alal

olemasoleva laevatee põhjapoolset serva, kus on pinnasvall varasematest süvendustöödest.

Käkisilmast Papissaare poole jääval ala tõstetakse pinnas lõunapoolsele laevatee servale.

Sadamate eluea kestel toimunud süvendamistöödel rajatud pinnasevallide kujupüsivus on olnud

läbi aegade hea. Ebasoodsast suunast tugevate tormide ja/või triivjää toimel võib vallidesse

kuhjatud pinnas eeldatavalt liikuda, nagu ka madalate lahtede põhjapinnas. Pika ning madala

faarvaatri ja madala mereala tõttu on majanduslikult ning tehniliselt ebamõistlik ja avariiohtlik

pinnast ladestamis- või kaadamisalale meritsi vedama hakata. Vikati ja Papissaare piirkonnal

puuduvad alternatiivsed kaadamisalad. Sadamatel puuduvad maismaal alad suurtes kogustes

süvenduspinnase paigutamiseks.

Süvendustööd teostatakse ekskavaatoriga ja/või ujuvsüvendaja kaevekopaga.

Hooldussüvendustöid teostatakse taotluse kohaselt päevasel ajal. Süvendamistööd toimuvad

01.12 - 15.04 ja 01.07 - 09.10. Tööperioodil jälgitakse visuaalselt vee kvaliteedi muutusi,

heljumi leviku ulatust, võimalikku reostusohu tekkimist.

3 (21)

1.1.2. tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Kavandatav tegevus on seotud riigi strateegiliste dokumentidega. Eesti üleriigilise planeeringu

„Eesti 2030+“5 kohaselt, on tõhus ja kestlik merealade kasutamine riigile oluline. Kogu Eesti

rannikul tuleb välja arendada riigi seisukohalt optimaalne väikesadamate kett, mis seob saared

mandriga ja edendab turismialaseid otsesidemeid välisriikidega, aidates kindlustada saarte ja

rannikualade majanduslikku baasi. Väikesadamate arendamisel on otstarbeks ühildada erinevad

kasutusotstarbed (kalandus, turism, rekreatsioon jne). Väikesadamate haakuvus tagamaal

pakutavate teenustega tekitab sünergia, mis parandab turismi arenguvõimalusi. Väga tähtis on

tagada hea ligipääs väikesadamatele – nii merel kui ka siseveekogudes.

Eesti mereala planeeringu6 kohaselt on Eesti rannikumeri enamasti madal ja ohtuderohke.

Ranniku sobivaimad sadamakohad on juba kasutusel, looduslikult ebasoodne sadamakoht

tähendab suuri kulusid. Sellest tulenevalt on mõistlik investeerida olemasolevatesse

sadamatesse ning olemasolevate sadamate vaheliste laevateede hooldamisse. Vikati-Papissaare

laevatee on olemasolev laevatee, mis on kantud Maa-ameti merekaartidele.

Alal kehtib Kihelkonna üldplaneering (2017. aasta haldusreformi järgselt Saaremaa vald),

koostamisel on Saaremaa valla üldplaneering. Kihelkonna valla üldplaneeringu7 kohaselt on

valla väikesadamateks Papissaare sadam ja Vikati sadam. Üldplaneeringus seatakse eesmärk

säilitada püsiasustus Vilsandi saarel ning toetatud saare arengusuutlikust.

Kavandatav tegevus jääb EELIS andmebaasi andmetel Lääne-Eesti saarte biosfääri programmi

puhveralale. Kavandatava tegevus Lääne-Eesti saarestiku biosfääri programmi puhveralal võib

olla seotud mõjudega puhveralal elavatele- ja seda külastavatele inimestele, Kihelkonna- ja

Kuusnõmme lahtede veekvaliteedile, lahtedega seotud elustikule, kultuuriväärtustele. Veetee

hooldamine annab võimaluse külakogukonnale rannarahva traditsioonilise eluviisi elamiseks ja

sadamate kasutamiseks.

Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 38 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja

rajatiste ehitamine keelatud. Seejuures pole oluline, et rajatis on ajutine. Ehituskeeld ei laiene

kehtestatud detailplaneeringuga (edaspidi DP) või kehtestatud üldplaneeringuga (edaspidi ÜP)

kavandatud sadamaehitisele või rannakindlustusrajatistele (LKS § 38 lg 5 p 2 ja p 3).

Käesoleval juhul kavandatav olemasoleva laevatee hooldussüvendus ei ole tegevus, mis vajaks

eraldi DP (ehitusseadustik § 12 lg 2, planeeringuseaduse § 125, LKS § 38 lg 5 p 2). Ei kavandata

uute rajatiste püstitamist ega laiendamist. Toimub olemasoleva laevatee hooldus.

Taotluses nimetatud tegevuses ei ole vastuolus kehtivate planeeringute ega õigusaktidega.

5 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368. Kättesaadav:

https://planeerimine.ee/ruumiline-planeerimine/yrp/ (23.05.2024). 6 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146. Kättesaadav:

https://www.agri.ee/regionaalareng-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering (23.05.2024) 7 Kehtestatud Kihelkonna vallavolikogu 26.05.2010 otsusega nr 8 „Kihelkonna valla üldplaneeringu

kehtestamine“. Kättesaadav: https://www.saaremaavald.ee/uldplaneering#kihelkonna (23.05.2024).

4 (21)

1.1.3. ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Vee erikasutustööde käigus ei kasutata ressursina maad, mulda, pinnast, maavara, vett ega

loomastikku ja taimestikku. Vee erikasutustööde alal meres ei esine loodusvarasid kasutataval

kujul (kasutatud Maa-ameti geoportaali andmeid).

1.1.4. tegevuse energiakasutus

Energiakulud on seotud hooldussüvendamisel ja süvenduspinnase transpordiks kasutatava

tehnikaga ning pinnase planeerimisega. Energiakasutust viiakse miinimumini kasutades

töödeks sobivaimat tehnikat.

1.1.5. tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Heited vette

Hooldussüvenduste käigus eemaldatakse laevateelt mereliste protsessidega sinna kandunud

setendist. Materjal on looduslik. Piirkonnas ei ole registreeritud reostus- ja õnnetusjuhtumeid.

Seega on eelduste kohaselt setted reostumata. Täpsemad pinnase analüüsid ei ole vajalikud

HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhendi8 p 6.3. c kohaselt: märgatavate varasemate ja

praeguste saasteallikate puudumine ja kui süvendamine ei ületa 10 000 tonni aastas. Siiski, tuleb

tööde ajal teostada pidevalt visuaalset seiret ja reostusilmingute tekkimisel tuleb tööd peatada

(vt p 1.3.8.).

Süvendamisel tekib mõningane heljum ja vette satub mõningal määral toitaineid. Olemasoleva

teabe kohaselt satub süvendamisel vette hinnanguliselt 4 -10 % süvendatava pinnase

kogumahust. Heljumipilve levik sõltub paljudest teguritest, millest tähtsamad on hoovuse

liikumiskiirus, tuule kiirus ja vette sattuvate pinnaseosakeste füüsilised omadused – kiiremini

settuvad raskemad osakesed, settimine on kiirem tuulevaikse ilmaga9. Pärast tööde lõppu

langeb heljumi sisaldus vees kiiresti10. Väiksemamahuliste tööde korral (ca 10 tuhat m3) on juba

kahe tunni jooksul tööde piirkonnast ca 200 m raadiuses heljumi kontsentratsioon (sisaldus ca

5 mg/l) võrreldav loodusliku fooni tingimustega (sügis-talv 8 mg/l)11,12. HELCOM on välja on

pakkunud, et heljumi leviku mõju piirkonnaks on 500 m fikseeritud raadius ümber süvendamise

punkti13. On täheldatud, et kõrgemad heljumi kontsentratsioonid esinevad valdavalt suuremate

tuulesündmuste korral, heljumi kontsentratsioon tõuseb märgatavalt, kui tuule kiirus on 10 m/s

või rohkem14.

8HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhend. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-

content/uploads/2016/11/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf (23.05.2024). 9 Corson OÜ, 2012. Vanasadama uue, e (ida) kruiisikai rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne. Kättesaadav:

https://www.ts.ee/wp-content/uploads/2020/01/Vanasadama-uue-kruiisikai-rajamise-KHM-aruanne.pdf

(23.05.2024). 10 Arvo Järvet, 2008. Emajõe-Peipsi-Velikaja veetee ettevalmistavad tööd. KMH aruanne. 11 OÜ EstKONSULT, 2020. Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH, Töö nr E1401. 12 Laura Raag, 2014. Süvendustööde mõju heljumi kontsentratsiooni ruumilisele jaotusele, hinnatuna kaugseire

andmetest. Tallinna Tehnikaülikool. 13Helsinki Commission, 2018. Estimating physical disturbance on seabed. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-

content/uploads/2019/08/BSEP164.pdf (23.05.2024). 14 Paldiski Lõunasadama süvendustööde aegse heljumi seire aruanne 2020. Kättesaadav: https://www.ts.ee/wp-

content/uploads/2020/05/Paldiski-L%C3%B5unasadama-s%C3%BCvendust%C3%B6%C3%B6de-heljumi-

5 (21)

Taotluse kohaselt on süvendatavaks pinnaseks üle 80% liiv, kruusliiv, veerised; kuni 20% savi,

muda, vetikad. Liiv ja kruus settuvad kiiresti, peene fraktsiooniga osakesed (muda ja savi)

viibivad hõljumina veesambas kauem. Seega kaasneb töödega mõningane heljumi teke.

Müra ja heited õhku

Laevateed kasutavad veesõidukid, mille müratase jääb vahemikku 95 kuni 125 dB15.

Süvendustöid teostatakse ekskavaatoriga ja/või ujuvsüvendaja kaevekopaga. Aktsiaselts Saarte

Liinid teostab süvendus- ja muid vesiehitus töid Aquamec Watermaster Classic IV

süvendajaga. Diiselmootoriga amfiibmasina Watermaster IV müratase on tootja andmetel 103

dB16. Ekskavaator müratase on ca 109 dB17.

Seega kaasneb tegevusega ajutine mürafooni muutus. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse

nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ (edaspidi, määruse nr 71) lisa 1 p 4kohaselt päevasel ajal (7.00-21.00) ehitustöödest

tulenevale mürale normtasemeid kehtestatud ei ole. Elamu maa-aladel tööstusmüra piirväärtus

päevasel ajal on 60 dB ja öisel ajal on 45 dB.

Süvendaja mootorite/jõuallikate töötamisel eralduvad välisõhku lämmastikoksiidid, SO2, CO,

CO2, summaarsed lenduvad orgaanilised ühendid, osakesed, peenosakesed, Pb, Cd, Hg, As, Cr,

Cu, Ni, Zn, dioksiinid ja furaanid, besno(a)püreen, benso(b)-fluoranteen, benso(k)-fluranteen

ja indeeno-(1,2,3-cd)püreen. Arvestades tegevuse iseloomu ja kestvust, siis õhukvaliteedi piir-

või sihtväärtusi ei ületata. Vee erikasutus ei põhjusta pöördumatuid muutusi õhukvaliteedi osas

antud piirkonnas.

Valgus, soojus ja kiirgus

Valguse, soojuse ja kiirguse reostust vee erikasutusega ümbruskonnale ei kaasne. Lõhnareostus

on lühiajaline ning ehitustööde aegne ja valdavalt seotud ehitustööde käigus kasutatavate

masinate diiselmootoritega. Kõik võimalikud mõjud on ajutise ja lühiajalise iseloomuga.

Vibratsiooni reostust vee erikasutusega ümbruskonnale ei kaasne.

1.1.6. tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole nimetatud piirkonnas ja selle läheduses toimunud olulisi

reostusi. Tulenevalt eeltoodust võib järeldada, et süvendatava pinnase saastetunnused pole

olulised või puuduvad. Seega ei näe Keskkonnaamet ette settest vabaneda võivate

saasteainetega seotud probleeme, kuna pinnas on looduslik.

Pinnas on lubatud kaadata olemasolevatele vallidele või vahetult nende taha.

seire-aruanne-2020.pdf) (23.05.2024). 15 Hyrynen, Johannes; Maijala, Panu & Mellin, Velipekka: Noise evaluation of sound sources related to port

activities. Conference paper on Euronoise conference in Edinburgh, 26.-28.10.2009 ja J. Witte: Noise from

moored ships. Conference paper on Internoise 2010 in Lisbon, 13-16.06.2010 16 AS Maves, 2018. „Lahepera järve ökoloogilise seisundi parandamise insenertehnilise kava keskkonnamõju

hindamise aruanne„. (Töö nr 16166). Kättesaadav:

https://www.peipsivald.ee/documents/18275523/19045972/Lahepera+KMH+aruanne+tekst+01_2018.pdf/c4545

200-66a1-4d50-9e9e-ef5c4044230f?version=1.0 (23.05.2024). 17 Tapio Lahti, 2010. Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine.

6 (21)

1.1.7. tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Vee erikasutustööde käigus on teoreetilisteks võimalusteks kasutatava tehnikaga toimuv avarii.

Eeldus heast koostööst ja ladusast info liikumisest töödel osalevate inimeste vahel ning

töökorras tehnika kasutamisest aitab vähendada kõikvõimalikke avariisid ja nendest tulenevat

kahjulikku mõju. Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat

pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate

mehhanismide tehnilist korrasolekut. Tehnika korrasolekut tuleb jälgida igapäevaselt.

Töökorras tehnika kasutamisel ei ole tõenäoline õlireostuse tekkimine ja seeläbi ümbritseva

keskkonna kahjustamine.

1.1.8. tegevuse seisukoht asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike

andmete alusel

Tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.

1.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

1.2.1. olemasolevad ja planeeritavad maakasutused ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Papissaare ja Vikati sadamate vaheline laevatee ühendab Papissaare sadamat

(sadamaregistrikood EEPAP) Saaremaal ja Vikati sadamat (sadamaregistrikood EEVIK)

Vilsandi saarel. Laevateed kasutavad peamiselt Vilsandile sõitvad väikelaevad. Kanali laius on

projekteeritud 15 m ning selle projekteeritud merepõhja sügavuseks on 1,3 m EH2000

kõrgussüsteemis. Hooldussüvendamine on vajalik navigeerimiseks ohutu sügavuse tagamiseks.

Keskkonnaministeerium on 10.10.2019 andnud vee erikasutusloa nr L.VV/332778 (kehtivus

01.07.2019 - 30.06.2024) Papissaare ja Vikati sadamate vahelise laevatee süvendamiseks

mahus kuni 8550 m³, süvenduspinnase kaadamiseks laevatee kõrvale olemasolevate vallide

peale või nende taha hajutatult. Laevatee süvendamist nähti ette Kiirassaare ja Kuusnõmme

lahes kolmes piirkonnas: Vikati sadama lähistel mahus 2350 m³, Vikati sadama ja Käkisilma

vahelisel alal mahus 3000 m³ ning Käkisilma ja Papissaare vahelisel alal mahus 3200 m³.

Tabelis 5 on toodud Papissaare ja Vikati laevateel tehtud vee erikasutuse mahud lähtuvalt

esitatud vee erikasutuse aastaruannete andmetest.

Tabel 5. Papissaare ja Vikati laevateel teostatud süvendustööd vee erikasutuse aastaaruannete

kohaselt. aasta süvendamine

m³

2019 0

2020 2400

2021 5985

2022 165

2023 0

kokku 8550

lubatud kogus 8550

7 (21)

Eesti mereala sisemeri on avalik veekogu ja kuulub riigile (veeseadus § 23). Vee erikasutuseks

merealal. Vee erikasutuseks võõral maatükil peab kasutajal olema ka maaomaniku nõusolek.

Maaomaniku nõusolek ei ole nõutav sellise maatüki kasutamise korral, mis asub riigi omandisse

kuuluva veekogu all (veeseadus § 186 lg 2).

1.2.2. alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Laevatee läbib Kuusnõmme lahte (VEE3244000) ja Kiirassaare lahte (VEE3243070). Lahed

kuuluvad Kihelkonna lahe rannikuveekogumi (EE_11) koosseisu.

Keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/357 kinnitatud Lääne-Eesti vesikonna

veemajanduskava (edaspidi VMK) veekogumite koondseisundiinfo 2022 kohaselt18 on

Kihelkonna lahe rannikuveekogumi ökoloogiline seisund hinnatud kesiseks (põhjused

varasemad toitained) ja keemiline seisund on hinnatud halvaks (halva seisundi põhjuseks on Hg

ülenormatiivne sisaldus elustikus - Hg kaugkanne, sadenemine atmosfäärist).

Rannikuveekogumi koondseisund on hinnatud halvaks. Lääne-Eesti vesikonna

veemajanduskava 2021-2027 kohaselt on 2027. aastaks seatud veekogumi seisundi eesmärgiks

hea19.

Eesti Merestrateegia20 kohaselt on Eesti mereala keskkonnaseisundit mõjutavaks surveteguriks

mh tööd, mis mõjutavad merepõhja terviklikkust ja hüdrograafilisi tingimusi. Merestrateegia

üheks keskkonnasihiks on, et merepõhja terviklikkus on tasemel, mis tagab ökosüsteemi

funktsioneerimise ja struktuuri. Maa-ameti INSPIRE kaardikihil on esitatud mudeldatud

merestrateegia järgsed merepõhjaelupaigad. Mudelduste kohaselt paikneb alal infralitoraali

liivane põhi.

Rannikumere seire raames on Kihelkonna lahe rannikuveekogumis kogutud materjal aastatel

2007, 2012 ja 2018. 2018 aasta rannikumere seire aruannete kohaselt21 on Kihelkonna lahes

klorofülli ja biomassi kasv pigem avamere suunas. Klorofülli a väärtusi > 5 mg m-3 pole

Kihelkonna veekogumi jaamades seni mõõdetud. Peamiseks biomassi moodustajaks on

suvekuudel niitjad sinivetikad Aphanizomenon flosaquae ja Nodularia spumigena.

Põhjataimestiku osas jäi mitmeaastaste liikide osakaal väga napilt alla „väga hea“ klassi piiri.

Põhjaloomastiku keskmine üldarvukus oli veekogumis aastatel 2007 ja 2012 suur (1130,7–

1483,4 is m-2), 2018. aastal väike (388,9 is m-2). Üldbiomass oli aastatel 2012 ja 2018 keskmisel

tasemel (25,4–44,7 g m-2), aastal 2007 suur (78,1 g m-2). Veekogumi põhjaloomastiku

üldarvukus ja -biomass sõltub suuresti söödava rannakarbi ja balti lamekarbi arvukusest ja

biomassist. Enamasti suur liigirikkus, enamasti keskmise tasemega üldarvukus ja -biomass ning

söödava rannakarbi ja balti lamekarbi ülivõimas domineerimine arvukuses ja biomassis olid

aastatel 2007, 2012 ja 2018 Kihelkonna lahe veekogumi põhjaloomastikule väga

iseloomulikud. Piirkonnas esines 4 reostuse suhtes kõrge ja 9 keskmise tundlikkusega liiki.

18 Veekogumite seisundiinfo kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo (23.05.2024). 19 Veemajanduskavade info on kättesaadav https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027 (23.05.2024). 20 Eesti merestrateegia meetmekava kinnitati 22.02.2023 keskkonnaministri käskkirjaga nr 16-7/23/5. Eesti

merestrateegia materjalid kättesaadavad: https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-

etapp-mereala-m (23.05.2024). 21 Ranniku mere seire andmed on kättesaadavad keskkonnaseire infosüsteemis KESE:

https://kese.envir.ee/kese/listProgramAndPublicReport.action (23.05.2024).

8 (21)

Madala reostustundlikkusega liikide osatähtsus põhjaloomastiku kooslustes oli väike – vaid

väheharjasussid.

2018 aasta rannikumere seire aruannete kohaselt olid Kihelkonna lahe füüsikalis-keemilised

näitajad järgmised: pindmise kihi (0–10 m) soolsust on Kihelkonna lahe veekogumi jaamades

mõõdetud valdavalt vahemikus 6,6–7 PSU. Vaatluste miinimum ja maksimum on saadud aastal

2018, vastavalt 6,03 PSU jaamas SL2 14. augustil ja 7,19 PSU jaamas SL1 12. juunil.

Veekogumi keskmised on erinevatel aastatel jäänud vahemikku 6,66–6,79. Kihelkonna lahe

jaamades jäid 2018. a suveperioodil keskmised üldlämmastiku kontsentratsioonid vahemikku

15,12 μmol l-1 kuni 22,79 μmol l-1 ning üldfosfori kontsentratsioonid vahemikku 0,40 µmol l- 1 kuni 0,45 µmol l-1. Võrreldes eelnevate aastatega on mõningast langust märgata üldfosfori

puhul (2012 – 0,59 μmol l-1 ja 2007 – 0,50 μmol l-1). Üldlämmastiku sisalduste osas erinevust

aastate lõikes ei tähelda (2012 – 23,3 μmol l-1 ja 2007 – 14,6 μmol l-1).

Piirkond on oluline lindudele (vt ptk 1.2.3.) ning on oluline kalade kudeala (sh kudeala siiale,

kes koeb sügisel).

1.2.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega

alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Süvendatav ala jääb tervikuna Natura 2000 võrgustikku22 kuuluvatelele Vilsandi linnualale23 ja

Vilsandi loodusalale24.

Vilsandi linnuala kaitse-eesmärgiks on linnudirektiivi25 I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate

rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on piilpart (Anas

crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), hallhani e roohani (Anser anser), merivart (Aythya

marila), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), liivatüll (Charadrius

hiaticula), kühmnokk-luik (Cygnus olor), sookurg (Grus grus), jääkoskel (Mergus merganser),

rohukoskel (Mergus serrator), kirjuhahk (Polysticta stelleri) ja hahk (Somateria mollissima).

Vilsandi loodusala on moodustatud loodusdirektiivi26 I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide

kaitseks. Vilsandi loodusalal kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110),

liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160),

esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), soolakulised muda- ja

liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), kadastikud (5130),

lood (alvarid – *6280), puisniidud (*6530), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood

lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), plaatlood (*8240), vanad

loodusmetsad (*9010) ja vanad laialehised metsad (*9020). II lisas nimetatud liigid, mille

isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), kaunis kuldking (Cypripedium

22 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiri” 23 EELIS kood RAH0000091 24 EELIS kood RAH0000570 25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta 26 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta

9 (21)

calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis), madal

unilook (Sisymbrium supinum) ja jõesilm (Lampetra fluviatilis).

Teised Natura alad jäävad süvendatavast alast rohkem kui 4,7 km kaugusele ning mõju nendele

alale ei ole eeldada.

Vilsandi linnualaga ja Vilsandi loodusalaga kattub looduskaitseseaduse alusel siseriiklikult

kaitstav Vilsandi rahvuspark27. Vilsandi rahvuspargi eesmärk on kaitsta:

1) Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastiku ja -mere loodust, sealhulgas looduslikke ja

poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike, lindude pesitsus-, sulgimis-, talvitus-,

toitumis- ja rändepeatuspaiku ning kultuuripärandit, sealhulgas rahvakultuuri,

pärandmaastikke, taluarhitektuuri ja asustusstruktuuri, tagades nende säilimise,

taastamise, uurimise ja tutvustamise;

2) loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpe ja II lisa liike;

3) linnudirektiivi I lisa liike ja nende elupaiku;

4) kaitsealuseid looma-, linnu-, taime-, sambliku- ja seeneliike ning nende elupaiku;

5) kaitstavat looduse üksikobjekti Kuralase tamme.

Süvendatav ala jääb kogu ulatuses Vilsandi rahvuspargi Läänemere piiranguvööndisse, mille

kaitse-eesmärgiks on mereelupaikade ja -maastike ning rändlindude kaitse.

Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, arvestades kaitse-eeskirjaga sätestatud erisusi28.

Kaitseala valitseja (Keskkonnaameti29) nõusolekul on piiranguvööndis lubatud veekogude

veetaseme ja kaldajoone muutmine30.

Papissaare ja Vikati sadama vaheline laevatee on valitud parimaks Vilsandi saarega ühenduse

pidamise laevateeks. Oluline on ka Vilsandi rahvuspargi kultuuripärandi kaitse-eesmärkidest

lähtudes tagada püsiasustusega väikesaarega hea toimiv ühendus.

Süvendusala piirkonnas on levinud elupaigatüübid veealused liivamadalad (1110), liivased ja

mudased pagurannad (1140) ning karid (1170). Neist veealused liivamadalad ning liivased ja

mudased pagurannad on seatud ka Vilsandi loodusala kaitse-eesmärkideks ning mõju nendele

on kirjeldatud punktis „Mõju Natura 2000 võrgustiku alale“.

Karide elupaigatüüpi leidub laevatee piirkonnas vähesel määral Papissaare sadama juures

rannikumeres ning laidude läheduses. Vilsandi piirkonna karid on ühed esinduslikemad Eestis

ning tänu mitmetele madalatele ja paekivi domineerimisele settes moodustavad karid selles

piirkonnas suhteliselt ühtlase ja laia levikuga elupaigalise võrgustiku. Kaitsealal on kaardistatud

u 9305 ha karisid, kuid see on selgelt alahinnatud, sest Eesti looduse infosüsteemi karide

mudelkihi alusel jääb kaitsealale hinnanguliselt 24 568 ha karisid ja sellest veel suurem osa jääb

kaitsealast vahetult välja. Esinduslikkuse hinnang on valdavalt A (üliväärtuslik), kuid üksikud

väiksemaid alad on ka esinduslikkusega D (degradeerunud). Karid pakuvad kaitse-, kude- ja

27 EELIS kood KLO1000250, Vabariigi Valitsuse 17.03.2023 määrus nr 29 „Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri“

(edaspidi kaitse-eeskiri). 28 Kaitse-eeskiri § 18 lg 1 p 1 29 Looduskaitseseadus (LKS) § 21 lg 1 30 Kaitse-eeskiri § 18 lg 3 p 2

10 (21)

toitumispaiku paljudele kalaliikidele ning on olulised veelindude toitumisalad. Karide kaitse

tagab alal kehtiv piiranguvööndi kaitsekord.

Süvendusalale või selle lähipiirkonda jäävad järgmiste kaitsealuste linnuliikide elupaigad:

jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sternula albifrons), räusk

(Hydroprogne caspia), punajalg-tilder (Tringa tõtanus), liivatüll (Charadrius hiaticula),

sookurg (Grus grus), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kivirullija (Arenaria interpres),

soopart (Anas acuta), mustsaba-vigle (Limosa limosa), merivart (Aythya marila), väikekajakas

(Hydrocoloeus minutus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), niidurüdi (Calidris alpina

schinzii), ristpart (Tadorna tadorna), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), randkiur (Anthus

petrosus), kirjuhahk (Polysticta stelleri).

Nimetatud liikidest kirjuhahk, merivart, valgepõsk-lagle, liivatüll ja sookurg on ühtlasi Vilsandi

linnuala eesmärgiks ning mõju neile on kirjeldatud punktis „Mõju Natura 2000 võrgustiku

alale“.

Liikide jõgitiir, randtiir, väiketiir, räusk, punajalg-tilder, kivirullija, mustsaba-vigle, merivart,

väikekajakas, naaskelnokk, niidurüdi, ristpart, tõmmuvaeras ja randkiur kaitse on seatud

Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärgiks, kuid need liigid ei ole nimetatud linnuala

eesmärkidena.

Kõik eelnevalt nimetatud Vilsandi rahvuspargi eesmärgiks olevad linnuliigid pesitsevad

piirkonnas olevatel laidudel ja rannikul. Vilsandi rahvuspargi merealal asub umbes 150 saart,

laidu, rahu ja kari. See on saarterikkaim piirkond Eestis. Vilsandi rahvuspargi saarestik oma

terviklikkuses omab suurt väärtust ka seetõttu, et linnuliigid ei sõltu nii palju ühel või mõnel

laiul toimuvatest looduslikest muutustest või erakordsetest sündmustest (nt kiskja jäämine

saarele pesitsusajaks).

Vilsandi rahvuspargi kaitsekorralduskava31 seab linnustiku osas lähiaja eesmärgiks, et põhilised

pesitsusalad on säilinud pesitsemiseks sobivana, liikide arvukus on teada ja kohalikud

mõjutegurid ei mõjuta liikide arvukust. Pikaajaline kaitse-eesmärk on, et põhilised pesitsusalad

on säilinud ja on soodsas seisundis, liikide arvukus on stabiilne või kasvab.

1.2.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Olulisemad inimese tervist mõjutavad keskkonnategurid on välisõhu ja vee kvaliteet ning müra

ja vibratsiooni tase. Elanike tervise kaitsmiseks on nende keskkonnateguritele kehtestatud

normid, millega keskkonnamõju põhjustavate tegevuste kavandamisel tuleb arvestada.

Välisõhu ja vee kvaliteedi pöördumatut halvenemist vee erikasutuse käigus ette näha ei ole.

Lavatee asub avatud merealal. Samuti puuduvad elamud Papissaare ja Vikati sadama vahetus

läheduses. Seega tööde aegne müra inimesi ei häiri. Süvendamine võimaldab Vilsandi

püsielanikel liiklemist Saaremaa ja Vilsandi vahel. Samuti toetavad tööd turismi arengut.

31 https://infoleht.keskkonnainfo.ee/GetFile.aspx?fail=1191278270

11 (21)

1.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

1.3.1. mõju suurus

Mõjuala ulatus sõltub konkreetsest mõju liigist. Lisaks veel:

• tööde mahust;

• läbiviimise ajast;

• läbiviimise logistilistest lahenditest;

• kasutatud tehnoloogiast ja tehnikast;

• meteoroloogilistest tingimustest.

Mõju merepõhjaelustikule

Süvendamis- ja kaadamistöödel hävib vahetult süvendusala põhjaelustik ning merepõhja

elupaik. Lisaks, paisatakse veesambasse settematerjali osakesi, mis moodustavad heljumi.

Kavandatakse olemasoleva laevatee hooldussüvendamist, st tegemist on juba varasemalt

mõjutatud merepõhjaga ja sealne põhjaelustik on eelduslikult regulaarsetest töödest tingitult

vähene. Merepõhjaelupaigad on juba mõjutatud. Seega, ei saa tekkivat keskkonnahäiringut

pidada oluliseks - ei suurene merepõhja elupaikude kahjustatus ega elupaikade killustatus.

Teisalt, ka väga suur põhja settinud heljumi kogus võib tugevalt vaesustada põhjaelustiku

taime- ja loomakooslusi. Lisandunud heljumi mõju põhjakooslustele võib täheldada veel 1-3

aastat pärast teostatud töid. Seejärel taastub loomastiku liigiline koosseis, arvukus ja biomass

normaalsele tasemele32. Takistamaks heljumi levikut laiale merealale (merepõhja elustiku

elupaikadele, kui ka kalade kudemisalad ja lindude toitumisalad) tuleb veesiseseid töid

vältida tugeva tuulega (10 m/s). Vältides töid tugevate tuultega võib mõju

merepõhjaelustikule pidada pigem lokaalseks.

Mõju kalastikule

Kalade seisukohalt on ebasoovitavaim ajavahemik süvenduseks kudeaeg ja sellele järgnev

larvide arenguaeg. Kalastikku mõjutab heljum enim, kui heljumi kontsentratsioon veesambas

ületab tavalist fooninäitu 5 mg/l võrra. Sellisel juhul võivad kalade larvidel ja noorjärkudel

tekkida probleemid hingamisega33. Vältides töid kalade kudeajal ei kahjustata kudemisajal

tööde piirkonda sattuvaid kalasid ega kalade noorjärke ega marja.

Süvendamisel tekkiv heljum on suhteliselt „raske“ ja seetõttu heljumi leviala areaal väiksem.

Seega on heljumi mõju pigem lokaalne ja ajutine.

Hooldussüvendustöid teostatakse taotluse kohaselt väljaspool kalade rände- ning kudeaega ja

lindude pesitsusaega. Kaadatava materjali vedu ei toimu ning tänu sellele, et süvenduspinnas

paigutatakse laevatee serva, väheneb ka mõju vee-elustikule. Papissaare-Vikati laevateed on

korduvalt süvendatud ning kui välistada kalastikule töödeks sobimatud ajad, siis mõju

kalastikule on vähene. Nimetatud meede kantakse keskkonnaloale ka töökorraldusliku

tingimusena: Süvendamis ja kaadamistööd on lubatud 01.12 - 15.04 ja 01.07 - 09.10.

32 TÜ Eesti Mereinstituut, 2020. Kunda sadama süvendusjärgne merekeskkonna seire 2020. aastal. 33 OÜ EstKONSULT, 2020. Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401.

12 (21)

Mõju linnustikule

Süvendustöödel eemaldatud pinnast ja setteid ei laotata teadaolevatele olulistele lindude

pesitsusaladele, kuid süvendustööde käigus vette sattunud heljum võib mõjutada veelindude

toitumistingimusi otseselt ja kaudselt. Otsese mõjuna võib käsitleda vee hägustumist ja heljumi

settimist merepõhja elustiku kooslustele. Vee hägustumisega kaasnev nähtavuse vähenemine

raskendab sukelduvatel lindudel (sh tiirudel) toidu leidmist ning vee hägustumisel peavad nad

lendama oma pesitsusaladest väga kaugele.

Suurenenud heljumi kontsentratsioon vees võib vähendada sukeldavate lindude

nägemisraadiust ning seeläbi mõjuda ka saagipüüdmise efektiivsust. Teatud kriitilistel

perioodidel, nagu talv ning pesitsusaeg, on toidu kiire ning efektiivne kättesaamine lindudele

eluliselt tähtis. Kriitilise kontsentratsioonina, millest alates tekib negatiivne mõju, on ära toodud

15 mg/l34.

Lisaks võivad mõjud linnustikule toimuda müra häiringute kaudu. Katsed on näidanud, et

näiteks tiirud on koloonias seda häiritumad, mida tugevam on kõlaritest mängitud müra – 65-

85 dB müra juures muutusid linnud valvsaks, 90-95 dB juures juba lahkusid pesalt35. Eriti ohtlik

on pesapoegadele pidev müra36. Enamuse linnuliikide jaoks jääb mõju avaldavate häiringute

tsoon suurusjärku sadakond meetrit37. Mõnedel juhtudel on soovitatud rakendada ka 500 m

laiust puhverala38.

Pidevalt ning pikemat aega töötav tehnika mürafoon erineb ning võib ületada tavapärast

mürafooni, kuna lavatee kasutuskoormus on pigem madal. Lisaks, tööd toimuvad merel, see on

lageala ja müra levib kaugemale (puuduvad summutavad elemendid). Seega võib tekkiv pidev

müra olla piisavalt vali, et mõjutada piirkonnas pesitsevaid linde, sh kaitsealuseid linnuliike.

Lindude pesitsusaeg algab piirkonnas alates aprilli keskpaigast arvestades klimaatilist olukorda

(jää on sulanud, temperatuur püsivalt üle +10 kraadi).

Vältimaks töödest tulenevaid häiringuid lindudele, tuleb LKS kohasest isendikaitsest39

lähtuvalt tööd ajastada väljaspoole peamist pesitsusaega. Vältimaks ebasoodsaid häiringuid

pesitsevatele lindudele, tuleb süvendustöid vältida ajavahemikul 15. aprill kuni 30. juuni.

Tavapäraselt Keskkonnaamet ei luba töid ka vahemikus 01.-31.07, kuid praegusel juhul on

kaalutlusena arvestatud seda, et laevatee süvendamine on kohalikule kogukonnale suure

tähtsustega (laevateel liikumise ohutus) ning pikema perioodi puhul on võimalus tööde aega

34 Gasum Oy, 2016. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik BALTICCONNECTOR. Keskkonnamõju

hindamise aruanne. Kättesaadav:

https://elering.ee/sites/default/files/attachments/BALTICCONNECTOR_YVA_Estonia_29022016_0.pdf

(23.05.2024). 35 Brown, A..L., 1990. Measuring the effect of aircraft noise on sea birds Environment International 16: 587-592. 36 Hayward, L.S., Bowles, A. E., Ha J. C., Wasser, S. K., 2011. Impacts of acute and long-term vehicle exposure

on physiology and reproductive success of the northern spotted owl. Ecosphere 2; Schroeder, J., Nakagawa, S.,

Cleasby, I. R., Burke, T., 2012. Passerine Birds Breeding under Chronic Noise Experience Reduced Fitness.

PLoS ONE 7: e39200. 37 Skepast&Puhkim OÜ, 2021. Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine (kmh). Töö nr 2019-

0067. 38 Chatwin, T.A., 2010. Set-back distances to protect nesting and roosting seabirds off Vancouver island from

boat disturbance. A thesis submitted in partial fulfillment of the requirements for the degree of master of science.

University of Victoria. 39 LKS § 55 lg 6, lg 61

13 (21)

paremini planeerida (tööde teostamine sõltub suurel määral ilmastikust). Samuti jäävad

lindudele olulisemad laiud (Ojurahu, Telvemaa, Kuivarahu. Mustarahu, Suur-Sitik ja Sepasitik)

laevateest eemale, paiknedes sellest 200-600 m kaugusel.

Mõju vee kvaliteedile (troofsus ja ohtlikud ained)

Teadaolevalt ei ole süvenduspinnas reostunud (vt p 1.1.5). Süvendamise käigus satub vette

mõningal määral ka põhjasetetesse kogunenud toitaineid, mis võivad suurendada selle

rannikumere piirkonna troofsustaset ja võivad soodustada isegi eutrofeerumist. Siiski, sellises

mahus põhjasetete häirimisel tekkiv toitainete lahustumine veesambasse ei põhjusta täiendavat

pelaagilist primaarproduktsiooni määral, mis võiks mõjutada veekogumi seisundit40.

Põhjasetetesse kogunenud toitaineid vette paiskamaise mõju on enamasti lühiajaline ja eelnev

olukord taastub. Üldisi veekaitse eesmärke silmas pidades (veeseadus § 31 lg 1 p 6) ning

hajuheite minimeerimiseks (veeseadus § 119 p 6) tuleb tööd teostada võimalikult madala

veega ajal ning tööd peab katkestama valingvihmade korral. Lisaks tuleb peatada tööd,

kui visuaalse seire käigus tuvastatakse reostusilmingud või oluline heljumi kandumine

madalasse rannikumerre kaugemale kui 500 m tööpiirkonnast

Mõju rannale ja veerežiimile

Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva

kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise

ja juurdepääsu tagamine (LKS § 37 lg 1 p 1 koosmõjus LKS § 34).

Tööd toimuvad olemasoleva laevatee piirkonnas. Tööde käigus ei rajata uusi sadamarajatisi.

Pinnas kaadatakse olemasolevale vallile või vahetult selle taha (vt joonis 2). Tööde käigus ei

muudeta rannajoont. Seega ei oma tegevus olulist mõju rannale või rannaprotsessidele ning

veerežiimile.

Joonis 2. Maa-ameti ortofotol on võimalik tuvastada paiguti nii laevatee kui ka kaadamise vall.

1.3.2. mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna

suurus

Süvendamise mõju võib avalduda otseselt mereelustikule (põhjataimestik ja –loomastik,

kalastik, mereimetajad) vahetult tööde alal. Lisaks on mõjutatud alal, kuhu heljum ja müra

40 AS Maves, 2018. „110kV merekaabli paigaldamine Väikesesse väina“, töö nr 18031.

14 (21)

kandub. HELCOM on välja on pakkunud, et heljumi leviku mõju piirkonnaks on 500 m

fikseeritud raadius ümber süvendamise punkti41.

Mõjutatavate elanike arv on väike (vt p 1.2.4.). Samas on tööd vajalikud laevaliikluse ja ohtu

navigatsiooni tagamiseks, mis on aga oluline kogu Vilsandi saare elanikele.

1.3.3. mõju avaldumise tõenäosus ja aeg

Olulisuse hinnang on kokkuleppeline, teaduses on laiemalt kasutuses 5% ja 10% piir, see

tähendab, nähtus peab olema mõjutatud vähemalt 5% või 10% ulatuses ja seejuures nimetatud

erinevus peab lisanduma looduslikule varieeruvusele42.

Olemasoleva objektiivse teabe põhjal ei avalda vee erikasutustööd tõenäoselt olulist mõju

veekeskkonnale, sh ranniku elupaikadele, merepõhja elupaikadele, elustikule, kalastikule ja

linnustikule ning inimese heaolule, kui järgitakse p 1.3.8. toodud töökorralduslikke nõudeid

ning tehakse töid taotluses toodud eesmärgil ja viisil. Sellisel juhul on tööde mõju ka ajutine.

Seega tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud

tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud

Keskkonnaametile esitatud taotluses. Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise

korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62 lg 2 ja veeseadus § 194 lg 2 p 4, õigus

tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. Sel juhul kõik võimalikud muutused jäävad loodusliku

muutlikkuse piiridesse ja on pöörduvad ning mõju rannikuveekogumile on lokaalne ja tegevuse

tulemusena ei halvene rannikuveekogumi seisund veepoliitika raamdirektiivi ning

merestrateegia mõttes.

1.3.4. mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus ja seire vajadus

Võimalik mõju veekvaliteedile ning müra on ehitusaegsed ja mööduvad peale ehitustegevuse

lõppu. Võimaliku avariiolukorra tekke, mille tõttu reostub vesi ning pinnas, tõenäosus on

madal, arvestades, et kasutatav tehnika peab vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele.

Samuti väheneb avariide oht, kui töid välditakse tugeva tuulega (tuulekiirus üle 10 m/s).

Rakendades keskkonnaloaga seatud nõudeid (vt p 1.3.8.) taastub olemasolev olukord tööde

järgselt ning olulisi negatiivseid häiringuid ei teki.

Ettevaatusprintsiibist lähtudes teostatakse tööde ajal pidevalt visuaalset seiret (vt p 1.3.8.), et

tuvastada võimalikud olulised häiringud/reostus ja vajadusel tööd peatada:

• tööperioodil peab igapäevaselt jälgima visuaalselt vee kvaliteeti ning vajadusel

(pinnavee läbipaistvuse olulisel halvenemisel, õlilaikude, ebameeldiva lõhna või mõne

muu reostusele viitava muutuse korral) võtma pinnavee proovid tööde teostamise

piirkonnast ja võrdlusalalt hõljuvainete ning naftasaaduste määramiseks. Proovide

võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus.

41Helsinki Commission, 2018. Estimating physical disturbance on seabed. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-

content/uploads/2019/08/BSEP164.pdf (23.05.2024). 42 Tõnis Põder, 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat. Kättesaadav:

https://www.envir.ee/sites/default/files/poder_kmh_kasiraamat.pdf (23.05.2024).

15 (21)

1.3.5. mõju piiriülesus

Kavandatavate töödega ei kaasne piiriüleseid mõjusid.

1.3.6. mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Süvendusala jääb Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Vilsandi linnualale, mille kaitse-

eesmärgiks on linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade

kaitse.

Süvendusalale või selle lähipiirkonda jäävad Vilsandi linnuala eesmärgiks seatud liikide

kirjuhahk, merivart, valgepõsk-lagle, liivatüll ja sookurg elupaigad. Neist kirjuhahk on

talvituja.

Merivart on rahvuspargi vastutusliike, sest Vilsandi saarestik on (olnud) väheseid tema

pesitsusalasid Eestis. Liigi levila laienemisega Läänemerel asustati 1950. aastatel ka Lääne-

Eesti saarestik. Arvukus kasvas 1960. aastate lõpuni ja 1968 pesitses saarestikus 77 paari

merivarte. Järgnes arvukuse langus. 2000. aastatel on viiel erineval saarel leitud aastas kokku

kuni seitse haudepaari merivarte. Viimastel andmetel pesitseb Eestis 5‒10 merivardipaari ja

arvukus on stabiilne. Talvitab mõõdukalt kasvavalt 300‒3500 isendit. Kevadrändel Eesti vetes

peatuvate lindude arv võib küündida 175 000-ni. Sügisränne toimub rohkem põhja pool ja siis

on võimalik kokku lugeda vaid 18 000 merivarti. Peamised ohutegurid on röövloomad ja -

linnud. Läänemere haudeasurkonna taandumise põhjusteks peetakse suurte

naerukajakakolooniate kadumist ja kasvavat kisklust saartel.

Liivatülli arvukus on rahvuspargis stabiilne. Eesti arvukushinnangutes märgitakse liivatüllil

viimasel kümnendil rohkem kui 50% arvukuse langust.

Valgepõsk-lagle pesitseb Vilsandi saarestikus alates 1985. aastast. Arvukus tõusis 2000. aastate

keskpaigani (59 paari 2004. a) ja hakkas siis langema. Praegune asurkond rahvuspargis

moodustab kuni 40% liigi koguarvukusest Eestis. Tänapäeval on valgepõsk-lagle olulisemad

ohufaktorid suurenev pesitsusaegne häirimine ning kurnade ja poegade röövlus rebase,

suurkajakate ja vareslaste poolt, samuti vanalindude murdmine merikotkaste poolt viimaste

suure arvukuse tõttu.

Sookurge leidub Eestis nii pesitsejana kui ka läbirändajana. Tegemist on Eesti ohustatud liikide

punase nimestiku alusel 2019. aasta seisuga soodsas seisundis liigiga. Sookure arvukus oli

Eestis madalseisus kuni möödunud sajandi keskpaigani, kasvama hakkas see alles viimastel

aastakümnetel. Kuna Eestis pesitseb oluline osa (ligi 8%) Euroopa sookurgedest, siis on selle

liigi kaitsmine meil üleeuroopalise tähtsusega. Prognoosi kohaselt peaks sookure

pesitsuspopulatsioon Eestis lähiaastatel olema stabiilne ja üldine seisund hea. Pikemaajalised

suundumused olenevad kliimast ja inimtegevusest.

Lisaks pesitsevatele lindudele on Vilsandi rahvuspark ka paljude veelindude jaoks oluline

rändepeatus- ja talvitusala, mida kasutab rändel regulaarselt üle 20 000 veelinnu. Vilsandi

linnualal moodustavad mittepesitsusaegseid kogumeid 24 veelinnuliiki. Kolme liigi arvukus

moodustas vähemalt 1% rändetee populatsioonist – valgepõsk-lagle (>1%), kirjuhahk (16%) ja

sõtkas (1%). Rahvusliku tähtsusega kogumeid moodustasid kühmnokk-luik, hallhani ja hahk.

16 (21)

Vilsandi rahvuspargi kaitsekorralduskava seab lühiajaliseks eesmärgiks, et rahvuspargi ja selle

ümbruse rändlindude toitumis- ja puhkepaigad on kaitstud ja nende seisund on lindudele

sobilik, kaitsekorralduslikult oluliste rändlindude arvukus on teada. Pikaajaline kaitse-eesmärk

on, et ala seisund toitumis- ja puhkepaigana on soodne, rändel peatuvate lindude arvukus püsib

stabiilsena või suureneb.

Kirjuhahk pesitseb tundravööndis polaarjoonest põhja pool. Eestis on kirjuhahk läbirändel ja

talvitujana. Üks osa kirjuhahkadest talvituvad Euroopas ning teine osa kasutavad talvitusalana

Vaikset ookeani Alaska ja Komandori rannikut. Eesti vetes ulatus 1990. aastatel talvituvate

kirjuhahkade arvukus 3-5 tuhande piiridesse, kuid hiljem on hakanud kiiresti kahanema. Kui

aastail 2007 ja 2008 võis kirjuhaha talvist arvukust hinnata vähemalt 2000 isendile, siis pärast

seda on loendatud juba alla 1000 isendi. Tähtsaim talvitamisala Eestis asub Loode-Saaremaal,

mis ulatub Elda pangast kuni Panga pangani.43 Eestis talvituva kirjuhaha arvukuse viimaseks

hinnanguks on 800 – 1500 isendit. Kirjuhaha Eesti asurkonnast talvitab rohkem kui 90%

Vilsandi rahvuspargi akvatooriumis. Talvituvale kirjuhahale on peamise tähtsusega karide

ulatuslik levik selles piirkonnas, samuti mereelupaikade mitmekesisus ja tervikliku

ökosüsteemi sobivus.

Sügisrändel on üksikuid linde nähtud alates septembri lõpust, kuid massrännet on registreeritud

detsembri I poolel. Kevadel vaadeldakse Vilsandi rahvuspargis viimaseid suuremaid salku

aprilli lõpuni, kuid väiksemaid parvi kohatakse veel juuni esimese dekaadi lõpuni. Otsestel

rändevaatlustel Ristnas on registreeritud liigi ärarännet alates aprilli viimastest päevadest kuni

juuni keskpaigani44.

Kirjuhahad toituvad rannikul küllaltki piiratud alal, sukeldudes 2-6, maksimaalselt 8 m

sügavuseni. Kuigi täpsemaid toiduanalüüse pole tehtud, on õnnestunud piiritleda toitumisala,

kus leidub ohtramini kirpvähilisi ja limuseid. Kevadkuudel on Vilsandi rahvuspargis täheldatud

kirjuhaha üha sagedasemat siirdumist madalasse rannavööndisse, kust lisaks rannakarpidele

toitub vähilaadsetest, hulkharjasussidest ja ka veetaimedest. Palanga rannikul on vaadeldud

kirjuhahkade koondumist räimekoelmutele, kus nad toituvad peamiselt kalakudust45.

Kirjuhaha asurkondade taandumine on seotud eelkõige inimtegevuse kasvuga pesitsusaladel.

Kirjuhaha madal sündimus ei suuda kompenseerida suhteliselt suurt aastaringset suremust. Ka

kirjuhaha talvitusalad pole piisavalt kaitstud. Euroopa talvituspaikades on üha tõsisemaks

ohuks naftareostus, samuti võib liiki lokaalselt ohustada rannakalapüügiga kaasnev kaaspüük.

Potentsiaalselt suureks ohuks võib pidada ka elupaikade hävimist seoses infrastruktuuri-

objektide (sadamad, naftaplatvormid, tuulepargid jms) rajamisega.46

Kirjuhaha lühiajalise kaitse eesmärkideks Eestis on Lääne-Eesti talvitusasurkonna võimalike

ohtude kõrvaldamine või leevendamine. Pikaajaliseks kaitse-eesmärgiks on tagada liigi

talvitusasurkonnale stabiilselt soodsad elupaiga tingimused.

Kirjuhaha kaitse tegevuskava eelnõu kohaselt on talvituvale kirjuhahale võtmetähtsusega kogu

Läänemerel unikaalsete karide ulatuslik levik ning mere-elupaikade mitmekesisus ja tervikliku

43 Kirjuhaha (Polysticta stelleri) kaitse tegevuskava eelnõu 2021 (edaspidi Kirjuhaha kaitse tegevuskava eelnõu)

ptk 2.2. 44 Kirjuhaha kaitse tegevuskava eelnõu ptk 1.2. 45 Kirjuhaha kaitse tegevuskava eelnõu ptk 1.3. 46 Kirjuhaha kaitse tegevuskava eelnõu ptk 5.

17 (21)

ökosüsteemi sobivus (kõrge merevee soolsus, toiduobjektide suur produktiivsus ja

mitmekesisus, vähene reostuskoormus)47. Kõnealuses piirkonnas jäävad karide elupaikadele

vastavad alad vahetult rannajoone lähedusse ning laevateega ei kattu. Seega ei ohusta laevatee

süvendamine kirjuhahkade toitumisalasid.

Plutof andmebaasi väljavõttelt kirjuhaha vaatluste kohta (vt joonis 3) nähtub, et kirjuhaha

põhilised talvitusalad ei asu laevateel, ega selle lähiümbruses. EELISes oleva elupaiga lähim

alamkirje aastast 2013 on laevateest 2,7 km kaugusel. Seega puudub põhjendatud vajadus

kirjuhahast lähtuva ajalise piirangu seadmiseks töödele.

Joonis 3. Plutof andmebaasi väljavõte kirjuhaha vaatlustest Loode-Saaremaal

Kuna süvendustööd toimuvad pidevas kasutuses oleval laevateel ning setteid ei kaadata

kaugemale merre (ei toimu setete transporti merel ja sellega kaasnevat häiringut), ei ole

tegevusega kaasnev rändlindude häirimine tõenäoliselt väga suur. Rändlindudel on võimalik

lennata eemale. Ei ole eeldada, et linnud peaksid piirkonnast ära lendama, vaid pigem muutma

asukohta mõned sajad meetrid. Oluline on teostada töid madalveeperioodil ja tuulevaikse ilma,

et vältida heljumi levikut kaugemale, millel on oluliselt suurem mõju rändlindudele kui

lühiajaliselt häiringul.

Tööde ala jääb Vilsandi loodusalale, mille kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisas

nimetatud elupaigatüüpide ja II lisas nimetatud liikide kaitse.

Laevatee jääb kogu ulatuses alale, kus on levinud elupaigatüüp veealused liivamadalad (1110).

Lisaks on laevateega piirneval alal (eelkõige Käkisilmas) levinud elupaigatüüp liivased ja

mudased pagurannad (1140).

47 Kirjuhaha kaitse tegevuskava ptk 6.1.

18 (21)

Veealused liivamadalad on püsivalt vee all olevad peamiselt liivast, vähesemal määral ka

mudast, munakatest ja/või kividest koosnevad madalad ehk tasandikud. Läänemeres on

liivamadalatega seotud taimeliigid meriheinalised, penikeelelised, heinmudalised, pesajas

tolüpell, haneheinalised ja mändvetikad. Liivamadalate elupaigalist väärtust mõjutavad

peamiselt looduslikud tegurid – tuule tugevus ja suund ning sellest põhjustatud lainetus.

Inimtegevusest tingitud ohud elupaigale on peamiselt maavarade võimalik kaevandamine

merepõhjast, sadamate, laevateede ja tuuleparkide rajamine ning nendega kaasnevad häiringud.

Aastatel 2005–2008 inventeeris TÜ Eesti Mereinstituut ESTMAR-i projekti käigus mere-

elupaigatüüpe. ESTMAR-i projekti käigus hinnati veealuste liivamadalate esinduslikkuseks

valdavalt A (üliväärtuslik), kuid üksikuid väiksemaid alasid ka esinduslikkusega D

(degradeerunud). Veealused liivamadalad laiuvad peamiselt lainetusele varjatud lahtedes:

Kihelkonna, Kiirassaare, Kuusnõmme ja Atla lahes (kokku 2585 ha). Saarte ja laidude

ümbruses asuvad liivamadalad on olulised lindude, eeskätt linnupoegade toitumiskohad.

Samuti on saarte ümbruse veealad olulised lindude sulgimiskohad.

Liivased ja mudased pagurannad on merede või laguunide mõõnaga paljanduvad liiva- ja

mudarannad. Kuna Eesti tingimustes loodeid ei esine, siis käsitletakse selle elutüübi all kõiki

liivaseid, saviseid ja mudaseid laugeid mererandu, mis ajuti paguveega paljanduvad. Elupaik

on oluline nii veetaimede, selgrootute, kalade, veelindude kui kurvitsate seisukohalt. Tegemist

on lindude jaoks olulise peatus- ning toitumiskohaga. Pagurandasid ohustab kinnikasvamine,

kuivendamine, ehitustegevus ja rannajoone muutmine. Vajadust pagurandade aktiivse kaitse

järele on hinnatud väikeseks48.

ESTMAR-i projekti käigus hinnati liivaste ja mudaste pagurandade (kokku 2049 ha)

esinduslikkuseks valdavalt A (üliväärtuslik), kuid üksikud väiksemaid alasid ka

esinduslikkusega D (degradeerunud). Elupaik on levinud peamiselt varjatud lahtedes: Abaja,

Kiirassaare ja Kuusnõmme lahes. Tegemist on lindudele oluliste peatus- ja toitumiskohtadega,

madala veeseisuga toituvad seal kurvitsalised.

Kaitse-eesmärkidest kahjustatakse hooldussüvendamisega mereelupaika veealused

liivamadalad (1110), kui materjali ladustatakse ka uutele aladele madalal merealal vanade

vallide taha.

Samas ei ole kaitstavale elupaigatüübile laotatavate setete maht nii suur, et seaks ohtu seniste

seatud eesmärkide saavutamise mereelupaikade kaitsel. Vilsandi loodusalal on Natura

standardandmebaasis seatud elupaigatüübi veealused liivamadalad eesmärgiks 1440 ha.

Vilsandi rahvuspargi kaitsekorralduskava seadis kogu rahvuspargi alale eesmärgiks 2391 ha.

Praeguste parimate teadmiste kohaselt jääb Vilsandi loodusalale veealuste liivamadalate

elupaika suurusjärgus 5600 ha. Kogu rahvuspargi alale jääb seda elupaika suurusjärgus 7400

ha. Seega on Natura ala kaitse alla võtmisel seatud eesmärgid täidetud ning kavandatav tegevus

ei sea ohtu elupaigatüübi veealused liivamadalad pindalalist eesmärki ega seisundit.

Elupaigatüüpi liivased ja mudased pagurannad leidub laevatee piirkonnas vähesel määral

vahetult ranniku piirkonnas ning laidude läheduses. Kuna süvendustööd toimuvad olemasoleva

48 TÜ Eesti Mereinstituut, Tiia Möller „Väinamere mere-elupaigad ja põhjaelustik“, 2008

19 (21)

laevatee piirides, siis jääb tegevusala väljapoole selle elupaigatüübi levikuala ning võib seda

mõjutada eelkõige setete kande kaudu.

Papissaare ja Vikati sadama vahelise laevatee hooldussüvendamisel tekkiva süvenduspinnase

paigutamine vallidesse või osaliselt madala mereala täitmine nende taga on jätkuvalt parim

lahendus. Kui viie aastaga (2019-2024) on süvendustöid tehtud 8550 m3 ja järgneva kuue aasta

jooksul hinnatakse vajaduseks 9900 m3, siis jääb see piiridesse, mis oluliselt mereelupaikade

seisundit ei kahjusta.

Järeldused

Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset mõju Vilsandi linnualale, Vilsandi

loodusalale ega Vilsandi rahvuspargile, kui tööde teostamisel rakendatakse taotluses

kavandatud meetmeid ja tehnoloogiat ning töid tehakse ajavahemikul 01.07 - 15.04.

1.3.7. kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Ei ole teada teisi projekte, millega võib kavandatavatel süvendustöödel tekkida koosmõju.

1.3.8. ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused

Lähtudes taotlusest ja arvestades määrus nr 31 § 5 lg 2, KeHJS § 11 lg 8¹, veeseadus § 193 lg

1 p 6, 8, 9 ja 12 ja (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 53 lg 1 p 6, seatakse

eelhinnangus keskkonnaloale töökorralduslikud nõuded:

Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed

(loa tabel V16):

1) Süvendamis ja kaadamistööd on lubatud 01.12 - 15.04 ja 01.07 - 09.10.

2) Süvendustöid ei ole lubatud teostada tugeva tuulega (3 h keskmine üle 10 m/s).

3) Tööd tuleb peatada, kui visuaalse seire käigus tuvastatakse reostusilmingud või oluline

heljumi kandumine madalasse rannikumerre kaugemale kui 500 m tööpiirkonnast.

4) Tööd teostada võimalikult madala veega ajal ning tööd peab katkestama valingvihmade

korral.

Parima võimaliku tehnika kasutamine (loa tabel V16):

Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega

veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide

tehnilist korrasolekut.

Toimingud avarii korral (loa tabel V16):

Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu

korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või

ennetamiseks.

20 (21)

Muud asjakohased meetmed (loa tabel V16):

1) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja

töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses.

Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62

lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks.

2) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.

1.4. Eelhinnangu järeldus

Aktsiaselts Saarte Liinid taotleb keskkonnaluba Papissaare ja Vikati sadamate vahelise laevatee

hooldussüvendustöödeks kuue aasta jooksul kogumahus 9900 m³. Süvenduspinnas kaadatakse

laevatee kõrvale.

Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju.

Otsustajal on piisavat teavet, et jätta KMH algatamata, mistõttu KMH ei ole vajalik

järgmistel põhjustel:

• kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega

Natura 2000 võrgustiku alasid;

• kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti

ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub. Kavandatav

rajatis ei mõjuta oluliselt rannaprotsesse. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste

tegevustega;

• kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti

avariiolukordi või suurõnnetusi.

Oluline on lähtuda järgmistest nõuetest ja tingimustest:

1) Süvendamis ja kaadamistööd on lubatud 01.12 - 15.04 ja 01.07 - 09.10.

2) Süvendustöid ei ole lubatud teostada tugeva tuulega (3 h keskmine üle 10 m/s).

3) Tööd tuleb peatada, kui visuaalse seire käigus tuvastatakse reostusilmingud või oluline

heljumi kandumine madalasse rannikumerre kaugemale kui 500 m tööpiirkonnast.

4) Tööd teostada võimalikult madala veega ajal ning tööd peab katkestama valingvihmade

korral.

5) Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega

veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate

mehhanismide tehnilist korrasolekut.

6) Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle

ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja

likvideerimiseks või ennetamiseks.

21 (21)

7) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat

ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud

taotluses. Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil,

vastavalt KeÜS § 62 lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba

kehtetuks.

8) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud

õigusaktidest.

Kai Ginter

vanemspetsialist

veeosakond

Meeli Kesküla

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Märt Kesküla

vanemspetsialist

jahinduse ja vee-elustiku büroo

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-521913

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi aktsiaselts Saarte Liinid

Registrikood / Isikukood

10216057

Tegevuskoha andmed

Nimetus Papissaare ja Vikati sadamate vahelise laevatee hooldussüvendustööd.

Aadress Kuusnõmme küla, Saaremaa vald, Saare maakond

Katastritunnus(ed) 44001:001:0365

Territoriaalkood EHAK

3726

Käitise territoorium

Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Kihelkonna lahe keskosa (VEE3243010), Kihelkonna laht (VEE3243000), Kuusnõmme laht (VEE3244000), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000), Ojurahu meri (VEE3244020), Papisaare rand (VEE3243060).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Vee erikasutus;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

02.07.2024

Lõppemise kuupäev

21.12.2030

Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V8. Veekogu sh suubla seire

Proovivõtunõuded Proovivõtja peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid. Proovid tuleb võtta vastavalt kehtivale metoodikale ja korrale.

Analüüsinõuded Pinnavee analüüsid teha akrediteeritud laboris.

Veekogu nimetus

Veekogu kood

Suubla nimetus

Suubla kood

Väljalaskme kood

Väljalaskme nimetus

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Proovi ​võtukoha nimetus Proovi ​võtukoha koordinaadid (L‑Est)

Seire Seire liik Seiratavad

näitajad Proovi võtmise sagedus

Proovi võtmise aeg

Kiirassaare laht

VEE3243070 reostusilmingute piirkond Pinnaveeseire Nafta (merel)

Vajadusel

2/8

Kiirassaare laht

VEE3243070 tööde piirkonnast kaugemal kui 500 m - punktis, kus pinnavee läbipaistvus on oluliselt halvenenud

Pinnaveeseire Heljum Vajadusel

Kiirassaare laht

VEE3243070 võrdlusala Pinnaveeseire Heljum Nafta (merel)

Vajadusel

Kuusnõmme laht

VEE3244000 reostusilmingute piirkond Pinnaveeseire Nafta (merel)

Vajadusel

Kuusnõmme laht

VEE3244000 tööde piirkonnast kaugemal kui 500 m - punktis, kus pinnavee läbipaistvus on oluliselt halvenenud

Pinnaveeseire Heljum Vajadusel

Kuusnõmme laht

VEE3244000 võrdlusala Pinnaveeseire Heljum Nafta (merel)

Vajadusel

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Tööperioodil peab igapäevaselt jälgima visuaalselt vee kvaliteeti ning vajadusel (pinnavee läbipaistvuse olulisel halvenemisel tööde piirkonnast kaugemal kui 500 m, õlilaikude, ebameeldiva lõhna või mõne muu reostusele viitava muutuse korral) võtma pinnavee proovid reostusilmingute piirkonnast ja võrdlusalalt hõljuvainete ning naftasaaduste määramiseks. Proovide võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine Veekogu nimetus Kuusnõmme laht

Veekogu kood VEE3244000

Pinnaveekogumi nimetus Kihelkonna lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_11

Süvendamise koht Meri

3/8

Süvendamise koha/piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid

X: 6472070, Y: 374876

X: 6472070, Y: 374884

X: 6472055, Y: 374903

X: 6471865, Y: 374945

X: 6471854, Y: 374932

X: 6471635, Y: 375505

X: 6471622, Y: 375498

X: 6471273, Y: 375949

X: 6471260, Y: 375942

X: 6470871, Y: 377121

X: 6470856, Y: 377119

X: 6470843, Y: 378017

X: 6470828, Y: 378018

X: 6470894, Y: 378302

X: 6470879, Y: 378302

X: 6470884, Y: 378356

X: 6470870, Y: 378351

X: 6470778, Y: 378565

X: 6470764, Y: 378559

X: 6470747, Y: 378652

X: 6470734, Y: 378646

X: 6470715, Y: 378704

X: 6470703, Y: 378696

X: 6470667, Y: 378765

X: 6470656, Y: 378755

X: 6470636, Y: 378797

X: 6470624, Y: 378788

X: 6470576, Y: 378901

X: 6470563, Y: 378895

Süvendamise vajaduse põhjendus Papissaare ja Vikati sadamate vahelise laevatee regulaarne hooldussüvendamine kogumahus 9900 m³. Vikati sadama ja Käkisilma vahelisel alal tehakse süvendustöid mahus ca 4950 m³. Süvendamine vajalik veesõidukitele vajaliku projekteeritud sügavuse -1.3 m (EH2000) hoidmine 15 laiusel laevateel.

Süvendamisviis Süvendustööd teostatakse ekskavaatoriga ja/või ujuvsüvendaja kaevekopaga.

Süvenduspinnase iseloomustus üle 80% - liiv, kruusliiv, veerised. kuni 20% - savi, muda, vetikad.

Süvenduspinnase füüsikalised omadused Pinnase liik Omadused Maht, m³

süvenduspinnas üle 80% - liiv, kruusliiv, veerised. kuni 20% - savi, muda, vetikad. 4 950

4/8

Süvenduspinnase keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³

tegemist on loodusliku puhta pinnasega

täpsemad analüüsid ei ole vajalikud HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 6.3. c kohaselt (märgatavate varasemate ja praeguste saasteallikate puudumine, kui süvendamine ei ületa 10 000 tonni aastas: https://helcom.fi/wp-content/uploads/2016/11/HELCOM-Guidelines-for- Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf)

Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Veekogu sh mere süvendamise nõuded

Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik

Veekogu nimetus Kiirassaare laht

Veekogu kood VEE3243070

Pinnaveekogumi nimetus Kihelkonna lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_11

Süvendamise koht Meri

Süvendamise koha/piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid

X: 6470568, Y: 378902

X: 6470521, Y: 379071

X: 6470506, Y: 379068

X: 6470516, Y: 379220

X: 6470501, Y: 379222

X: 6470676, Y: 379949

X: 6470660, Y: 379949

X: 6470620, Y: 380293

X: 6470605, Y: 380289

X: 6470322, Y: 381040

X: 6470307, Y: 381039

X: 6470492, Y: 381810

X: 6470477, Y: 381813

X: 6470538, Y: 382095

X: 6470524, Y: 382101

Süvendamise vajaduse põhjendus Papissaare ja Vikati sadamate vahelise laevatee regulaarne hooldussüvendamine kogumahus 9900 m³. Käkisilma ja Papissaare vahelisel alal tehakse süvendustöid mahus ca 4950 m³. Süvendamine vajalik veesõidukitele vajaliku projekteeritud sügavuse -1.3 m (EH2000) hoidmine 15 laiusel laevateel.

Süvendamisviis Süvendustööd teostatakse ekskavaatoriga ja/või ujuvsüvendaja kaevekopaga.

Süvenduspinnase iseloomustus üle 80% - liiv, kruusliiv, veerised. kuni 20% - savi, muda, vetikad.

Süvenduspinnase füüsikalised omadused Pinnase liik Omadused Maht, m³

süvenduspinnas üle 80% - liiv, kruusliiv, veerised. kuni 20% - savi, muda, vetikad. 4 950

5/8

Süvenduspinnase keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³

tegemist on loodusliku puhta pinnasega

täpsemad analüüsid ei ole vajalikud HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 6.3. c kohaselt (märgatavate varasemate ja praeguste saasteallikate puudumine, kui süvendamine ei ületa 10 000 tonni aastas: https://helcom.fi/wp-content/uploads/2016/11/HELCOM-Guidelines-for- Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf)

Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Veekogu sh mere süvendamise nõuded

Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Veekogu nimetus Kuusnõmme laht

Veekogu kood VEE3244000

Pinnaveekogumi nimetus Kihelkonna lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_11

Tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht Meri

Kaadamisala nimetus tegevusega piirnev mereala

Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid

X: 6472070, Y: 374876

X: 6470568, Y: 378902

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise vajaduse põhjendus Hooldussüvendamisel eemaldatava pinnase kaadatakse olemasolevatele süvenduspinnase vallidel või vahetult nende tagaküljele. Kaadamiseks kasutatakse Käkisilmas ja Käkisilma-Vikati vahelisel alal olemasoleva laevatee põhjapoolset serva

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise viis Ekskavaatoriga ja/või ujuvsüvendaja kaevekopaga

Veekogusse paigutatavate ainete füüsikalised omadused Pinnase või ainete liik Omadused Maht, m³

süvenduspinnas üle 80% - liiv, kruusliiv, veerised. kuni 20% - savi, muda, vetikad. 4 950

Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³

tegemist on loodusliku puhta pinnasega

täpsemad analüüsid ei ole vajalikud HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 6.3. c kohaselt (märgatavate varasemate ja praeguste saasteallikate puudumine, kui süvendamine ei ületa 10 000 tonni aastas: https://helcom.fi/wp-content/uploads/2016/11/HELCOM-Guidelines-for- Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf)

Veekogusse paigutatavate ainete bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus.

Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded

Veekogu nimetus Kiirassaare laht

6/8

Veekogu kood VEE3243070

Pinnaveekogumi nimetus Kihelkonna lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_11

Tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht Meri

Kaadamisala nimetus tegevusega piirnev mereala

Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid

X: 6470568, Y: 378902

X: 6470537, Y: 382083

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise vajaduse põhjendus Hooldussüvendamisel eemaldatava pinnase kaadatakse olemasolevatele süvenduspinnase vallidel või vahetult nende tagaküljele. Käkisilmast Papissaare poole jääval ala tõstetakse pinnas lõunapoolsele laevatee servale.

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise viis Ekskavaatoriga ja/või ujuvsüvendaja kaevekopaga

Veekogusse paigutatavate ainete füüsikalised omadused Pinnase või ainete liik Omadused Maht, m³

süvenduspinnas üle 80% - liiv, kruusliiv, veerised. kuni 20% - savi, muda, vetikad. 4 950

Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³

tegemist on loodusliku puhta pinnasega

täpsemad analüüsid ei ole vajalikud HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 6.3. c kohaselt (märgatavate varasemate ja praeguste saasteallikate puudumine, kui süvendamine ei ületa 10 000 tonni aastas: https://helcom.fi/wp-content/uploads/2016/11/HELCOM-Guidelines-for- Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf)

Veekogusse paigutatavate ainete bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus.

Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad7/8

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed

1) Süvendamis ja kaadamistööd on lubatud 01.12 - 15.04 ja 01.07 - 09.10. 2) Süvendustöid ei ole lubatud teostada tugeva tuulega (3 h keskmine üle 10 m/s). 3) Tööd tuleb peatada, kui visuaalse seire käigus tuvastatakse reostusilmingud või oluline heljumi kandumine madalasse rannikumerre kaugemale kui 500 m tööpiirkonnast. 4) Tööd teostada võimalikult madala veega ajal ning tööd peab katkestama valingvihmade korral.

Pidev

2. Parima võimaliku tehnika kasutamine Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut.

Pidev

3. Toimingud avarii korral Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks.

Pidev

4. Muud asjakohased meetmed 1) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62 lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. 2) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.

Pidev

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus 1. Seireandmed Seire analüüsi tulemused koos aruandega esitada hiljemalt 2 nädalat peale nende väljastamist laborist Vajadusel 2. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Üks kord aastas 3. Muu vajalik informatsioon 1) Vähemalt kolm päeva enne vee erikasutusega seotud töödega alustamist teavitada sellest Keskkonnaametit kirjalikult.

2) Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt. 3) Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks. 4) Avarii või selle ohu korral informeerida koheselt, kuid mitte hiljemalt kui 12 tunni jooksul päästekeskust ja Keskkonnaametit.

Vajadusel

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

8/8