Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 8-4/24/7003-3 |
Registreeritud | 02.07.2024 |
Sünkroonitud | 05.07.2024 |
Liik | Valjaminev kiri |
Funktsioon | 8 TEETARISTU EHITAMINE JA REMONTIMINE |
Sari | 8-4 Maade alane kirjavahetus |
Toimik | 8-4/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Maa-amet |
Saabumis/saatmisviis | Maa-amet |
Vastutaja | Lembit Tuimets (Users, Teehoiuteenistus, Maade osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Eksperthinnang nr. 0280-24
Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Konuvere küla, Männiku-Rehe
Hinnatav vara: Kinnistust reg. osa nr. 35250 teostatav äralõige suurusega 13498 m²
Väärtuse kuupäev: 26.03.2024
Hindamisaruande kuupäev:
11.04.2024
Vara Hüvitusväärtus (ümardatud)
Äralõike harilik väärtus
Kaasnev kahju
Saamata jääv tulu
Kinnistust reg. osa nr. 35250 teostatav äralõige suurusega 13498 m²
11530 € ehk 0,85 €/m²
8476 € ehk 0,63 €/m²
Ei teki 3053 €
Vastavalt KAHOS § 11 lg 6 Tasu määratakse alates 1-eurosest väärtusest ühe euro täpsusega ja alates 100-eurosest väärtusest kümne euro täpsusega.
Koostaja: Taavo Vainomaa Kutseline hindaja 163384 Vara hindaja, tase 7 Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige Tel: +372 5062838
2
Eksperthinnang nr. 0280-24
SISUKORD
KOKKUVÕTE ............................................................................................................................................... 3
1 Hindamise alused ................................................................................................................................. 4
1.1 Hinnatava vara ülevaatus ja hindamise eesmärk ......................................................................... 4
1.2 Hindamise algandmed .................................................................................................................. 4
1.3 Hindamisel tehtavad eeldused ja piiravad tingimused ................................................................. 5
2 Hinnatava vara kirjeldus ....................................................................................................................... 5
2.1 Kinnistusraamatu andmed ja õiguslik määratlus .......................................................................... 5
2.2 Asukoht ......................................................................................................................................... 7
2.3 Maakasutus .................................................................................................................................. 8
2.4 Kommunikatsioonid .................................................................................................................... 11
2.5 Äralõige ....................................................................................................................................... 12
2.6 Vara kestlikkus............................................................................................................................ 13
3 Turuülevaade ...................................................................................................................................... 13
3.1 Majandusülevaade ..................................................................................................................... 13
3.2 Raplamaa hoonestamata maatulundusmaade turuülevaade ..................................................... 14
3.3 Eesti ja Raplamaa metsamaade tehingute statistika ................................................................. 15
3.4 Puiduturu ülevaade 2023.a IV kvartali seisuga .......................................................................... 16
3.5 Turustatavuse analüüs ............................................................................................................... 19
3.6 Pakkumisinfo .............................................................................................................................. 19
3.7 Müügitehingud ............................................................................................................................ 22
4 Hindamine ........................................................................................................................................... 24
4.1 Vara parim kasutus ..................................................................................................................... 24
4.2 Hindamismeetodi valik ................................................................................................................ 25
4.3 Äralõike turuväärtuse hindamine ................................................................................................ 25
4.4 Analüüs äralõike teostamisest tuleneva mõju kohta alles jäävale kinnistule ............................. 29
4.5 Kaasnevate kahjude ja saamata jäävate tulude hindamine ....................................................... 30
4.6 Hüvitusväärtuse hindamine ........................................................................................................ 30
Lisa 1 Fotod ................................................................................................................................................ 31
Lisa 2 Kinnistusraamatu väljavõte .............................................................................................................. 33
Lisa 3 Kinnisasja hüvitusväärtuse hindamise tabel .................................................................................... 36
Lisa 4 Kasvava metsa väärtuse ja hüvitusväärtuse arvutused .................................................................. 37
Lisa 5 Mullastikunäitajate täpsem selgitus ................................................................................................. 38
Vastavuskinnitus standardi nõuetele .......................................................................................................... 41
3
Eksperthinnang nr. 0280-24
KOKKUVÕTE
HINNATAVA VARA KOONDANDMED
Hinnatav vara Kinnistust reg. osa nr. 35250 teostatav äralõige suurusega 13498 m²
Aadress Rapla maakond, Märjamaa vald, Konuvere küla, Männiku-Rehe
Omanik AmEst Haldus OÜ (registrikood 12754916)
Katastritunnus 50402:007:0943
Kinnistu registriosa nr 35250
Omandivorm Kinnisasi
Kinnistu pindala 11,28 ha ehk ca 112 800 m², millest on planeeritud teostada äralõige suurusega 13498 m²
Planeeringud / ehitusõigus Märjamaa Vallavolikogu 20.06.2000.a määrusega nr 11 kehtestatud Märjamaa valla üldplaneeringu järgselt ei ole hinnatavale kinnistule juhtotstarvet määratud. Detailplaneering / projekteerimistingimused puuduvad.
HINDAMISARUANDE KOONDANDMED
Hinnangu eesmärk Kinnisasja hindamine hüvitamise eesmärgil kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 4 lõike 1 punkti 7 alusel
Väärtuse liik Turuväärtus, harilik väärtus, hüvitusväärtus
Ülevaatuse kuupäev 26.03.2024
Väärtuse kuupäev 26.03.2024
Hindamisaruande kuupäev 11.04.2024
Tellija Transpordiamet
Tellimusleping 07.02.2024 sõlmitud TÖÖVÕTULEPING nr 3.2-2/24/196-1
Hindamise eeldused Turuväärtuse hindamisel hüpoteegiga arvestatud ei ole. Hüvitusväärtuse hindamisel võib aga ei pruugi kehtiv hüpoteek hüvitusväärtust mõjutada. Mõju võib seisneda eelkõige asjaolus, et seoses äralõike teostamisega on kinnistu omanik sunnitud tellima kinnistu väärtuse tõendamiseks (pärast äralõiget) uue eksperthinnangu ning vajalikud võivad olla ka kulutused seoses laenulepingusse tehtavate muudatustega. Kui vastavad kulud täiendavast hindamisest või lepingu muudatustest peaksid tekkima tuleb need hindaja hinnangul kompenseerida.
Hinnang likviidsusele Äralõige on ebalikviidne, kinnistu müügiperiood on kuni 12 kuud.
Hindamistulemuse täpsus Keskmine või keskmisest mõnevõrra madalam ±20%
Käibemaks Hinnatud turuväärtus ja hüvitusväärtus ei sisalda käibemaksu.
KOMMENTAARID
Puuduvad
HINDAMISTULEMUS
Vara Hüvitusväärtus (ümardatud)
Äralõike harilik väärtus
Kaasnev kahju
Saamata jääv tulu
Kinnistust reg. osa nr. 35250 teostatav äralõige suurusega 13498 m²
11530 € ehk 0,85 €/m²
8476 € ehk 0,63 €/m²
Ei teki 3053 €
Koostaja: Taavo Vainomaa Kutseline hindaja 163384 Vara hindaja, tase 7, EKHÜ liige
4
Eksperthinnang nr. 0280-24
1 HINDAMISE ALUSED
Hindamisel on lähtutud Eesti varahindamise standarditest EVS 875, kehtivast seadusandlusest ja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu heade tavade koodeksist. Hüvitusväärtus (compensation) üldmõiste, mis on seotud kahjude hüvitamisega kinnisvara omandiõiguse ja muude varaliste õiguste kitsendamisel, sundvõõrandamisel ja muudel sarnastel eesmärkidel (EVS 875- 12). Harilik väärtus on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind) (tsiviilseadustiku üldosa seadus) Harilik väärtus viitab kitsalt toimunud müügitehingute statistilisele analüüsile, kuid käsitlemist ei leia väärtuse kuupäev, tehingu poolte vaba tahte avaldus, müügitegevuse nõuetekohasus jms tingimused, mis on loetletud turuväärtuse definitsioonis. Hindamise praktikas mõistetakse hariliku väärtuse mõiste all turuväärtust. Kui tellija on hindamise eesmärgiks seadnud hariliku väärtuse leidmise, tuleb hindamisel lähtuda turuväärtuse hindamise nõuetest. Turuväärtus on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks väärtuse kuupäeval minema üle tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas tehingus pärast kõigile nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud teadlikult, kaalutletult ning ilma sunduseta. (EVS 875-1). Ülevaatuse kuupäev on kuupäev, millal on tehtud vara ülevaatus (EVS 875-1). Väärtuse kuupäev on kuupäev, mille seisuga hindamistulemus (väärtus) on esitatud. See peab kokku langema hindamise kuupäeva või ülevaatuse kuupäevaga või eelnema ühele või mõlemale neist, st hindamine peab olema tehtud kas oleviku või mineviku kuupäeva seisuga (EVS 875-1). Hindamisaruande kuupäev on kuupäev, millal hindamisaruanne on allkirjastatud. (EVS 875-1).
1.1 Hinnatava vara ülevaatus ja hindamise eesmärk
Ülevaatuse kuupäev 26.03.2024
Ülevaatuse teostanud hindaja Kutseline hindaja Taavo Vainomaa
Ülevaatuse juures viibinud isikud Kohapeal viibis tellija esindaja Margo Visnu
Ülevaatuse ulatus Kogu äralõike ulatuses
Ülevaatuse põhjalikkus Visuaalne ülevaatus, erivahendeid ei kasutatud
Hindamise eesmärk Kinnisasja hindamine hüvitamise eesmärgil kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 4 lõike 1 punkti 7 alusel
1.2 Hindamise algandmed
Allikas: Kuupäev:
EVS Standardiseeria 875
Kinnistusraamatu väljavõte 02.04.2024
Kinnisvaraportaal www.kv.ee 27.03.2024
Maa-ameti kodulehekülg www.maaamet.ee ja kaardirakendus 27.03.2024
Lahe Kinnisvara ja Maa-ameti tehingute andmebaas 27.03.2024
Metsaportaal 27.03.2024
Kohapealne ülevaatus 26.03.2024
Tellimusleping koos projektmaterjalide ja tehnilise kirjeldusega Sõlmitud 07.02.2024, täiendavad selgitused ligipääsu osas 11.04.2024
Märjamaa valla üldplaneering Kehtestatud 20.06.2000
5
Eksperthinnang nr. 0280-24
Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0- 92,0″
Kehtestatud 23.05.2016
Kinnistu omaniku esindaja Mery Visnu vastuskiri e-maili teel 04.03.2024
Kinnistu omaniku esindaja Margo Visnu suuline informatsioon ülevaatuse käigus
26.03.2024
Allhanked Jah, Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ poolt koostatud kinnistu äralõikel kasvava metsa väärtuse ja hüvitusväärtuse arvutus
Hindaja peab andmeallikaid usaldusväärseteks Jah
1.3 Hindamisel tehtavad eeldused ja piiravad tingimused
Eeldused: Hindamisel oleme eeldanud, et esitatud andmed ja informatsioon on korrektsed. Hindaja ei vastuta hinnangus olevate valeandmete eest, mille õigsuse kontrollimiseks eksperthinnangu koostamise käigus puudub hindajal võimalus või põhjendatud vajadus. Hindajal ei ole pädevust saastatuse ja saastuse ohu uurimiseks ega avamiseks, mistõttu ei ole hindaja vastavaid uuringuid teostanud, samuti ei ole hindajale esitatud andmeid vastavate ohtude olemasolust. Seega oleme eeldanud, et mingit saastatust või saastuse ohtu ei ole või et saaste/saastusohu kõrvaldamistööde maksumus ei ole väärtuse jaoks oluline. Kui pärast hindamist ilmneb, et hinnataval varal või selle läheduses paiknevaid varasid on kasutatud viisil, mis võib kaasa tuua saastumise, võib see vähendada hindamisaruandes esitatud väärtust“. (EVS 875-4). Piiravad tingimused: Käesolev hindamisaruanne on esitatud konfidentsiaalselt tellijale ainult eespool avaldatud ja selleks ettenähtud eesmärgil. Hindaja ei saa võtta endale mingit vastutust juhul, kui seda kasutab keegi kolmas isik või kui seda tehakse selleks mitte ettenähtud eesmärgil. (EVS 875-4).
2 HINNATAVA VARA KIRJELDUS
2.1 Kinnistusraamatu andmed ja õiguslik määratlus
Aadress Rapla maakond, Märjamaa vald, Konuvere küla, Männiku-Rehe
Registriosa nr 35250
Vara liik, omandivorm Kinnisasi
Omanik AmEst Haldus OÜ (registrikood 12754916)
Katastritunnus 50402:007:0943
Kinnistu pindala (hinnatav katastriüksus)
11,28 ha ehk ca 112 800 m²
Sihtotstarve Maatulundusmaa 100%
Kanded registriosa I jaos • Täiendavad kanded puuduvad
Kanded registriosa III jaos • Üks kustutuskanne – ei mõjuta turu- ega hüvitusväärtust
Kanded registriosa IV jaos • viis kustutuskannet – ei mõjuta turu- ega hüvitusväärtust
• Hüpoteek summas 72 800,00 eurot AmEst Haldus OÜ (registrikood 12754916) kasuks (täpsem kande sisu vt. lisa 2)
• Hüpoteek summas 3 718 000,00 eurot AS LHV Pank (registrikood 10539549) kasuks (täpsem kande sisu vt. lisa 2)
• Hüpoteek summas 1 722 000,00 eurot AS LHV Pank (registrikood 10539549) kasuks (täpsem kande sisu vt. lisa 2)
6
Eksperthinnang nr. 0280-24
Turuväärtuse hindamisel hüpoteegiga arvestatud ei ole. Hüvitusväärtuse hindamisel võib aga ei pruugi kehtiv hüpoteek hüvitusväärtust mõjutada. Mõju võib seisneda eelkõige asjaolus, et seoses äralõike teostamisega on kinnistu omanik sunnitud tellima kinnistu väärtuse tõendamiseks (pärast äralõiget) uue eksperthinnangu ning vajalikud võivad olla ka kulutused seoses laenulepingusse tehtavate muudatustega. Kui vastavad kulud täiendavast hindamisest või lepingu muudatustest peaksid tekkima tuleb need hindaja hinnangul kompenseerida.
Maa-ameti kitsenduste kaardi järgsed kitsendused
Allikas: Maa-ameti kitsenduste kaardirakendus Katastriüksus paikneb 20886,39 m2 ulatuses avalikult kasutatava tee kaitsevööndis. Avalikult kasutatava tee kaitsevöödis paikneb ka äralõige valdavas osas. Täiendavalt on kinnistu seotud ka ranna või kalda
7
Eksperthinnang nr. 0280-24
veekaitsevöönditega ning eesvoolu kaitsevöönditega. Hindaja hinnangul vastavad kitsendused vara hüvitusväärtuse kujunemist ei mõjuta.
Üürilepingud Kinnistu omanik ei ole hindajale edastanud infot kehtivate üüri- või rendilepingute kohta.
2.2 Asukoht
Makroasukoht
Paiknemine Hinnatav vara paikneb Rapla maakonnas, Märjamaa vallas, Konuvere külas, Märjamaa alevi keskusest ca 11 km kaugusel
Konkureerivad turupiirkonnad
Eelkõige Raplamaa Teised piirkonnad.
Allikas: kaart.regio.ee
Mikroasukoht
Iseloomustus Hinnatav vara piirneb Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaanteega. Lähiümbruses valdavalt hoonestamata maatulundusmaad (valdavalt metsamaad).
Haljastus Piirkonnas valdavalt kõrghaljastus, vähemal määral ka madalhaljastust
Juurdepääs Vara piirneb avalikult kasutatava teega ning olemas ka mahasõit maanteelt
Parkimisvõimalus piirkonnas Puudub, või lahendatud kinnistute siseselt
Kaugused
Teeninduspunktid Ühistransport
Lähimad ja suuremad teeninduspunkti Märjamaa alevis
Ca 1 km kaugusel
8
Eksperthinnang nr. 0280-24
Allikas: Maa-ameti kaardirakendus
2.3 Maakasutus
Kaardirakenduse plaan (hinnatav kinnistu on ümbritsetud jämeda sinise joonega)
Allikas: Maa-ameti kaardirakendus
Kuju, reljeef Ebakorrapärase ja pikliku kolmnurkja kujuga, neli nurgapunkti, reljeef iseloomulik metsamaale
9
Eksperthinnang nr. 0280-24
Kõlvikuline koosseis
Looduslik rohumaa osa on pigem metsastunud ja reaalsuses on tegemist pigem metsamaaga. Allikas: https://minu.kataster.ee/
Pria registreering Puudub Allikas: https://kls.pria.ee/kaart/
Mullastik
Valdavalt GI, väiksemas osas Go1;Go Mullastikunäitajate täpsem selgitus leitav lisas nr. 5
Kasvukoha tüüp Metsaportaalis märgitud angervaksa, boniteediklass II ja III. Metsaeksperdi metsakorralduse OÜ 28.03.2024 välitööde käigus märgitud äralõike ala kasvukohatüübiks angervaksa, boniteediklass valdavalt II, väiksemas osas Ia Hindamisel lähtume värskete välitööde käigus määratud äralõike ala kasvukohatüüpidest ja boniteediklassidest.
Kuivendused Kuivendused olemas
Parkimine Võimalik kinnistul
Hooned ja rajatised Puuduvad
Haljastus Metsamaale iseloomulik haljastus, äralõikel kasvava metsa iseloomustus on esitatud punktis 4.4
10
Eksperthinnang nr. 0280-24
Piirded Puuduvad
Maakonnaplaneering
Hinnatav vara jääb Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0-92,0″ järgselt maantee trassi koridori alale.
KAHOS § 12 lõike 3 kohaselt arvestatakse hindamisel olukorraga, kus omandamise asjaolu puudub, mistõttu vastava planeeringuga hindamisel ei arvestata.
Üldplaneering Märjamaa Vallavolikogu 20.06.2000.a määrusega nr 11 kehtestatud Märjamaa valla üldplaneeringu järgselt ei ole hinnatavale kinnistule juhtotstarvet määratud.
11
Eksperthinnang nr. 0280-24
Detailplaneering / projekteerimistingimused / ehitusõigus
Puuduvad
2.4 Kommunikatsioonid
Veevarustus Puudub
Kanalisatsioon Puudub
Elektrivarustus Puudub
Gaasivarustus Puudub
12
Eksperthinnang nr. 0280-24
2.5 Äralõige
Pindala 13498 m² ehk ca 11,97% kogu kinnistu pindalast
Äralõige Äralõige on pikliku kujuga, kuid tulenevalt asjaolust, et on piisava laiusega,
omab eraldi ligipääsu ja on metsa majandamiseks piisava suurusega, siis võib turul olla eraldiseisvalt kaubeldav. Äralõige on planeeritud teha kavandatava tee rajamise tarbeks.
Paiknemine Äralõige paikneb kinnistu läänepoolses osas ning piirneb Tallinn-Pärnu- Ikla teega. Äralõige ei poolita ega jaga kinnistut erinevateks osadeks.
Haljastus, piirded, hoonestus
Äralõike ala näol on tegemist kinnistu metsamaa osaga, kus paikneb osaliselt kõrghaljastus (puuliigid ja tagavara esitatud punktis 4.4). Hoonestust ja piirdeid äralõike alal ei paikne.
13
Eksperthinnang nr. 0280-24
2.6 Vara kestlikkus
Kestlikkus ehk jätkusuutlikkus on ressursside kasutamise viis inimeste vajaduste rahuldamiseks, säilitades keskkonda sellisel moel, et vajaduste rahuldamine oleks võimalik mitte ainult praegu, vaid ka määramatus tulevikus. Kogu kestlikkuse valdkond koosneb kolmest osast: keskkonna, majanduse ja sotsiaalpoliitiline kestlikkus (EVS 875-10). Kinnisvara kestlikkus on seotud kinnisvaraarendusega ja sellel puudub otsene seos nende kinnisvaradega, mille puhul arendustegevust ei ole toimunud ja seda ei ole lähemal ajal kavandatud. Sellest tulenevalt tuleb kestlikkust käsitleda vaid nende kinnisvarade puhul, millel on otsene seos arendustegevusega. Tavaliselt on tegemist hoonestatud või hoonestamiseks kavandatud maadega. (EVS 875-10) Kuna väärtuse kuupäeva seisuga ei ole hinnataval varal arenduslikku potentsiaali, siis ei ole antud juhul kinnisvara kestlikkust käsitletud.
3 TURUÜLEVAADE
3.1 Majandusülevaade1
Eesti Panga värske prognoosi kohaselt on kahe langusaasta järel paranenud tingimused majanduse kasvule pöördumiseks. Energia ja muu toorme hinnad on langenud, hinnatõus on aeglustunud ning inimeste ostujõud Eestis ja Euroopas on paranemas. Lisaks on Eesti ettevõtted aktiivselt tegelemas konkurentsivõime parandamisega. Selle aasta jooksul on oodata majanduse elavnemist, kuigi aasta koondtulemus jääb möödunule veel alla. Järgmiseks kaheks aastaks prognoosib keskpank umbes 3% suurust majanduskasvu. Tingimused majanduse kasvule pöördumiseks on paranenud. Eesti majandus on kahanenud kaks järjestikust aastat, mis on varasemate langustega võrreldes pikem ja vinduvam. Selle on tinginud üksteist võimendanud takistuste kuhjumine, mille osas on praeguseks siiski juba näha leevenemist või on leevenemine lähiajal suure tõenäosusega juhtumas. Majandusaktiivsuse tõusule aitavad kaasa toormete ja energiakandjate hinnalangus varasematelt kõrgtasemetelt, tarneprobleemide vähenemine, euro soodsam vahetuskurss, aeglaseks muutunud hinnatõus ning oodatav Euroopa Keskpanga intressimäärade alanemine. Paranemise kursil jätkab ka inimeste ostujõud, mis ergutab tarbimiskulutusi ja majanduskasvu. Tööturu tugev vastupanuvõime senistele raskustele on majanduskasvu tekkele heaks pinnaseks, sest suure hõive ja madala töötuse korral jaguneb ostujõu tõus ja tarbimisvõime ühiskonnas ühtlasemalt.
Majandusaktiivsus suureneb, kuid aegamisi. Energiakriisi mõjude hääbumine ja inflatsiooni aeglustumine suurendab inimeste ostujõudu Eestis. Samad tegurid parandavad tarbijate ostujõudu ka välisturgudel, mis annab olulise panuse tugevalt kannatada saanud ekspordivõimaluste paranemisse. Samas oodatakse Euroopa majanduse jõulisemat kasvu alates järgmisest aastast. Eestit mõjutab lisaks ka see, et meie traditsioonilistel eksporditurgudel on seis keerukam kui Euroopas tervikuna, seda ennekõike Skandinaavias ja Saksamaal. Suur osa Eesti ettevõtete tootmisvõimsusest on nõrga nõudluse tõttu seisnud jõude, s.t majandusel on olemas potentsiaal ka väga tugevaks kasvukiirenduseks. Kuna see eeldaks hüpet ekspordis nõrga väliskeskkonna kiuste, on siiski tõenäolisem, et uus kasvutsükkel areneb vaoshoitult ja tugevamat majanduskasvu võib Eestis oodata alates 2025. aastast. Ekspordivõimalusi suurendab uutele turgudele sisenemine, millele ettevõtted on järjest enam rõhku panemas, kuid ka need võimalused avanevad ajapikku.
Eesti ettevõtted tegelevad aktiivselt konkurentsivõime parandamisega. Ettevõtete hinnapõhine konkurentsivõime pole enam sama suure löögi all kui aasta-kaks tagasi, ent ettevõtete kulubaas on siiski varasemaga võrreldes kõrgem. See nügib tootmist Eestis suurema tõhususe, aga ka innovatsiooni suunas, millega kõik ettevõtteid ilmselt kaasa minna ei suuda ja seetõttu jätkub tootmisressursside ümber paigutumine valdkondade ja ettevõtete vahel. Jätkunud on trend, kus inimesed vahetavad väga aktiivselt töökohti ja liikumine on toimunud valdkondadesse, millel läheb suhteliselt paremini. See näitab, et ettevõtjad on kohanenud ning suudavad luua uusi ja ahvatlevaid töökohti. Ühtlasi on see olnud üks põhjustest, mis on hõivel lasknud püsida
1 Allikas Eesti pank seisuga 26.03.2024
14
Eksperthinnang nr. 0280-24
majanduslangusest hoolimata. Lisaks sellele on hõivet säästnud ka töötundide vähenemine, mis on toimunud valdavalt töötajate omal soovil ja tööandjatel tuleb ka edaspidi hakkama saada muutunud tööaja eelistustega.
Riik on majanduslangust pehmendanud, kuid see on suurendanud eelarvepuudujääki. Valitsemissektor on eelarve puudujäägi suurendamisega lisanud majandusse täiendavalt raha, millest osa on ergutanud ka nõudlust ja piiranud majanduslanguse ulatust. Kui valitsuskoalitsioon jätkab praeguseks seadustatud maksumuudatustega varasemalt välja kujunenud kulutaseme juures, siis süveneb eelarvepuudujääk ja stimuleerimise ulatus tuleval aastal veelgi. Seejuures kujuneb 2025. aasta majanduskasv eeldatavalt juba üsna kiireks ja sestap pole riigi täiendavat eelarvetuge majandusele enam vaja. Arvestades seni majanduskasvu takistanud põhiprobleemide olemust – raskustes eksporditurud, tarneraskused, kallis energia, osade ärimudelite lõppemine sõjaga seonduvalt, hinnapõhise konkurentsivõime kadu – siis neid probleeme täiendav riigipoolne kulutamine olulisel määral ei leevenda. Järjest enam tõuseb aga päevakorda vajadus kahandada struktuurset ehk püsivaks kujunenud eelarvepuudujääki. Järgmistel aastatel on väljakutseks mitte ületada 3% puudujäägi piiri, mis lisaks riigirahanduse jätkusuutlikule rajale suunamise vajadusele läheks vastuollu ka Euroopa Liidu ühiste reeglitega. Fiskaaldistsipliini taastamine on oluline võla kuhjumise vältimiseks ja oluline on ka, et puudujäägist väljumine ehk fiskaalstiimuli eemaldamine toimuks viisil, mis ei kahjustaks majanduse kasvuvõimalusi.
3.2 Raplamaa hoonestamata maatulundusmaade turuülevaade
Valdav osa hoonestamata maatulundusmaade tehingutest on teostatud kinnistutega, mis sobivad maa harimiseks, karjamaana või rohumaana kasutamiseks. Sellised tehingud jäävad valdavalt suurusjärku 3000-10000 €/ha (odavama hinnaga on rohumaaks või karjamaaks sobivad kinnistud ning kõrgema hinnaga maa harimiseks sobivad kinnistud). Tehinguid tehakse ka metsamaadega, kuid nende hinnad on väga erinevad ning sõltuvad peamiselt võimalikest raiemahtudest. Üha enam ostetakse maatulundusmaid ka eesmärgiga püstitada neile üksikelamu. Selliste kinnistute ühikhinnad võivad olla märkimisväärselt kõrgemad (eelkõige suuremate asulate lähistel) kui maatulunduslikel eesmärkidel ostetud kinnistute hinnad. Suuremate maatulundusmaade hinnad, kus on ka arenduslik potentsiaal (kruntide arendus), on jäänud valdavalt suurusjärku 1-5 €/m² (kõik sõltub täpsest asukohast ja arenduslikust perspektiivist). Järgnevalt toome välja hoonestamata maatulundusmaade tehingute statistika Raplamaal:
Pindala(m²) Tehingu summa
(€) Pinnaühiku hind (€/m²)
Arv Keskmine Maksimaalne Maksimaalne Mediaan Keskmine
15
Eksperthinnang nr. 0280-24
2016 571 99 588,00 439 950 1,29 0,21 0,24
2017 533 112 657,10 216 000 2,71 0,22 0,27
2018 452 101 663,70 210 000 3,14 0,27 0,33
2019 508 98 387,60 402 000 12,22 0,31 0,41
2020 686 89 576,70 240 000 42,14 0,34 0,57
2021 832 96 225,70 355 000 6,12 0,39 0,48
2022 459 89 927,40 470 000 15,66 0,59 0,87
2023 358 79 269,00 419 055 689,28 0,60 2,89
Allikas: maaamet.ee
Tehingute arv on viimasel kahel aastal olnud mõningases languses, samas on märgata kasvu mediaanhindades. Prognoosime, et turg püsib ka käesoleval aastal pigem passiivne ning tehingute mediaanhinnad jäävad sarnasele tasemele võrreldes eelneva kahe aastaga.
3.3 Eesti ja Raplamaa metsamaade tehingute statistika
Metsamaa kinnistute tehingute hinnad on aasta aastalt kasvanud ning metsamaade tehingute keskmised hinnad on Eestis jäänud viimaste aastate jooksul valdavalt vahemikku 8000 – 10000 €/ha ning Raplamaal vahemikku 7000 – 9000 €/ha. Turul enam hinnatud on küpse metsaga kinnistud, millede tehinguhinnad võivad ületada 25 000 €/ha. Samas tehakse tehinguid ka lageraie lankidega, kus tehingute hinnad varieeruvad valdavalt vahemikus 2000 – 4000 €/ha. Seega võivad kinnistute hinnad tugevalt erineda olenevalt metsa tagavarast ning võimalikust raiemahust. Tehingute mahud on viimastel aastatel märkimisväärselt langenud. 2023. aastal teostati Eestis tervikuna vaid 1316 ning Raplamaal 93 metsamaa müüki. Kasvava metsata metsamaade tehingute arv on viimaste aastate jooksul püsinud vahemikus 20-59 tehingut aastas. Eesti metsamaa (valdavalt koos kasvava metsaga) kinnistute tehingustatistikat kirjeldab järgnev tabel:
Pindala(ha) Tehingu summa (eur) Pinnaühiku hind(eur /ha) Arv Keskmine Kokku Maksimaalne Maksimaalne Mediaan Keskmine
2016 2 675 9,00 53 397 061 306 515 12 619 1 726 2 356
2017 2 621 8,80 61 339 315 505 000 14 482 2 000 2 771
2018 2 422 8,00 68 361 866 431 000 16 610 2 916 3 784
2019 2 176 8,50 67 568 523 502 559 17 000 3 110 3 879
2020 3 019 8,90 109 061 140 2 000 000 19 797 3 478 4 306
2021 2 774 8,90 122 628 536 703 600 24 096 4 168 5 170
2022 1 934 7,80 115 116 070 800 000 33 422 6 151 7 790
2023 1 316 7,80 80 969 283 691 470 33 824 6 400 7 984
Allikas: maaamet.ee
Raplamaa metsamaa (valdavalt koos kasvava metsaga) kinnistute tehingustatistikat kirjeldab järgnev tabel: Pindala(ha) Tehingu summa (eur) Pinnaühiku hind(eur /ha)
Arv Keskmine Kokku Maksimaalne Maksimaalne Mediaan Keskmine
2016 207 8,90 3 802 089 147 000 8 000 1 846 2 208
2017 180 11,40 5 429 920 194 538 11 377 2 152 2 876
2018 162 9,20 5 273 668 175 000 16 247 3 010 3 688
2019 181 9,90 5 867 755 190 000 16 308 2 976 3 530
2020 220 10,00 8 464 640 240 000 15 397 3 319 3 901
2021 326 10,70 15 976 359 355 000 18 970 4 044 4 680
2022 132 9,7 9 699 456 470 000 25 714 6 008 7 532
16
Eksperthinnang nr. 0280-24
2023 93 8,2 5 073 064 419 055 26 501 6 459 7 168
Allikas: maaamet.ee
Kasvava metsata metsamaa tehingustatistika Eestis:
Arv Kogu
pindala (ha)
Keskmine pindala
(ha)
Tehingute summa (€)
Keskmine hind (€/ha
Mediaan (€/ha)
Minimaalne (€/ha)
maksimaalne (€/ha)
2020 50 335 6,80 428 718 1 295 1 272 600 2 091
2021 20 79,6 4,3 151 322 1 859 1 960 711 2 836
2022 36 179,2 5,0 478 640 2 617 2 636 990 4 157
2023 59 224,2 4,7 786 505 3 718 3 471 811 7141
Allikas: Maa-ameti poolt koostatud Eesti kinnisvaraturu ülevaade Prognoos Tõenäoliselt püsivad metsa ja metsa aluste maade hinnad ning tehingute arv lähematel perioodidel pigem stabiilsed.
3.4 Puiduturu ülevaade 2023.a IV kvartali seisuga
Majanduslangus kestab ja ehitusturgu suruvad alla jätkuvalt kõrged intressid. Kõik see peegeldub vastu ümarpuiduhindadelt, eelkõige palgiturul. Aastaga on hinnad langenud kõigil sortimentidel. Okaspuupalkide hinnad on stabiilselt madalad, kasejämesortimendi hind on langevas trendis, aga piisavalt kõrge, haava- ja lepapalgi hind stabiilselt rahuldav, paberipuidu hind kergelt kasvav ja metsaomaniku vaatevinklist hea ning küttepuidu hind stabiilne ja piisavalt kõrge, et ka natuke keerulisematest kohtadest varuda. Aastate keskmised puiduhinnad on välja toodud alljärgneval graafikul:
*Erametsa puidu hinnad €/tm ilma käibemaksuta suuremate ettevõtete lõpplaohindade alusel Allikas: eramets.ee
17
Eksperthinnang nr. 0280-24
Puidu keskmised hinnad 2023. aasta lõpu seisuga:
Allikas: eramets.ee Puidu varumis- ja transpordikulud Erametsa hinnastatistika tugineb lõpplaohindadel. Kui metsaomanik soovib välja arvutada kännuraha (kasvava metsa müügi hinda), siis tuleks lõpplaohinnast maha lahutada puidu varumiskulud (raiumine ja kokkuvedu) ning autotransport lõpplattu (tarbija juurde) ehk väljaveokulud. Varumiskulud sõltuvad paljudest aspektidest nagu näiteks: raielangist (sh kasvukohatüübist), raieviisist, valitud tehnoloogiast, asukohast metsatee suhtes jne (vt tabel 6). Seega on iga langi varumiskulud unikaalsed. Transpordikulu sõltub eelkõige lõpplao kaugusest (teekonna pikkusest), eeldusel, et sõidetakse täiskoormaga. Nii võib tekkida olukord, kus 2-3 eurot odavama lõpplaohinna aga väiksema veokaugusega, on kännuraha, mis metsaomanikule lõpuks jääb, suurem. Koorma suuruse roll tuleb hästi esile RMK küttepuidu müügihindades, kus väiksema kohale toodud koguse eest tuleb tarbijal maksta tihumeetri kohta rohkem. Varumis- ja transpordikulu määramiseks on kasutatud ekspertarvamusi. Nii võib praegu hinnata varumiskulude suuruseks keskmiste lageraielankide korral 15-19 €/tm (kasv 1 €/tm), millele tuleks lisada keskmine transpordikulu 6,5-8,5 €/tm (langus 0,5/tm). Harvendusraiel (eriti esimesel harvendusraiel) on raiekulu kindlasti suurem. Keskmine hind esimesel harvendusraiel algab 26 €/tm ja teisel harvendusraiel vahemikus 19-22 €/tm. Hind sõltub siin tugevalt puistu iseloomust ja rakendatavast tehnoloogiast ja võib olla väga erinev.
18
Eksperthinnang nr. 0280-24
Võrdlustabel mõnedest aspektidest, mis mõjutavad varumis- ja transpordikulu:
Keskmise kännuraha tabelist (lõigu all) võib näha, et ühegi sortimendi hind ei ole lageraie korral negatiivne. Siiski tuleks hakata suuremat tähelepanu pöörama seal, kus varumis- ja transpordikulud osutuvad keskmisest kõrgemaks (näiteks väga peenike mets, harvendusraie, pikk kokkuvedu või lõpptarbija on kaugel) ja põhiline varutav sortiment on küttepuit. Selliste raielankide hetke kasumlikkus võib osutuda küllaltki madalaks, kui jätta kõrvale metsamajanduslike tööde tegemise vajadus tulevikumetsa jaoks. Keskmine kännuraha seisuga september 2023:
Kokkuvõte Keerulises majandusolukorras võib osutuda otsustavaks faktoriks kindlustunne või selle puudumine tuleviku ees. Investeeringuid puidutööstusesse tehes vaadatakse vähemalt kolmkümmend aastat ette, metsa istutades mõeldakse kaks-kolm korda pikemale perioodile. Kui kaob kindlustunne, jäävad investeeringud puidu töötlemiseks tegemata. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees Jaano Haidla ütleb otse, et niikaua investeeringuid teha ei julgeta, kuni püsib ebakindel poliitiline olukord, kus pole teada, mis hakkab toimuma raiemahtudega ja metsapoliitikaga Eestis üldiselt. Investeeringute tegemata jätmine mõjutab majandust mitte ainult makrotasemel (netoeksport, SKP, töötusemäär jne) vaid ka mikrotasemel - otseselt metsaomanikele makstavat hinda ümarpuidu eest. Habe on jõudnud juba ette kasvada sellele loole, mis räägib puidurafineerimise jõulisemast edendamise vajadusest. Aga kindlustunnet vajavad ka metsaomanikud. Demoniseerides metsamajandust ja luues ebakindlust metsaomanike hulgas vähendame investeeringuid uude metsapõlve ja hilisemaid kulutusi sellest kvaliteetpuidu kasvatamiseks. Ja lõpuks on kaotajaks kogu ühiskond. Kindlustunde loomine, arusaadava ja ettenägeva metsapoliitika kujundamine on võimalik ilma suuremate kulutusteta, kui Vabariigi Valitsusel selleks ainult head tahet oleks. Kuidas nad oma õigusi ja kohustusi 2024. aastal kasutavad, näitab aeg.
19
Eksperthinnang nr. 0280-24
Kui aga teha mõningaid prognoose puiduturu osas, siis okaspuupalkide ja lepa- ning haavapalgi hind lähikuudel ilmselt ei oluliselt muutu. Kasepaku ja -palgi hind on küll hea, kuid ilmselt langeb veelgi. Paberipuidu hind võiks ahvatleda metsaomanikke harvendusraieid tegema ja varasemate aastate praktika on näidanud, et aastaalguse hind ei ole enne kevadet üldjuhul oluliselt langenud. Küttepuidu hind on hästi vastu pidanud gaasi hinna langusele ja küllaltki pehmele talvele ning nii nagu paberipuidu korral statistika suurt hinnalangust enne kevadet reeglina ei ennusta. Allikas: https://erametsaliit.ee/
3.5 Turustatavuse analüüs
Vara lõppkasutajad ja neid iseloomustavad tunnused
Metsa majandamisega tegelevad isikud ja ettevõtted.
Kas hinnatav vara rahuldab turusegmendi nõudeid
Osaliselt rahuldab, kuna äralõike suurus on piisav, et olla atraktiivne metsa majandamiseks, samuti paikneb avalikult kasutatava tee ääres ning omab mahasõitu/ligipääsu. Osaliselt ei rahulda, kuna hindamise hetkel raiemahud väikesed.
Kui suur osa soovib ja on võimeline hinnatavat vara soetama
Keskmisest väiksem osa soovib (kuna tagavara vähene) ja keskmisest suurem osa on võimeline hinnatavat kinnistut (tervikuna) soetama
Müügiperiood Kuni 12 kuud, kuid üldjoontes müüakse sarnaseid varasid oksjoni korras, kus oksjonite tähtajad varieeruvad mõnest nädalast mõne kuuni.
Missugused on oodatavad müügihinnad
Kinnisvaraturg üldisemalt on hindamise hetkel võrdlemisi passiivne, pikenenud on müügiperioodid ja märgata on survet hindade alanemisele. Maatulunduslikel eesmärkidel ostetud maade hinnad püsivad lähitulevikus pigem stabiilsetena.
Alternatiivsed kasutused Alternatiivsed kasutused pigem puuduvad
3.6 Pakkumisinfo
Pakkumiste arv Eestis tervikuna on müügis 968 hoonestamata maatulundusmaad, millest 24 asuvad Raplamaal. Metsamaasid on Eestis pakkumisel kokku 193, millest 3 asuvad Raplamaal.
Pakkumishinnad Metsamaade, kus raied valdavalt teostatud, pakkumishinnad jäävad valdavalt vahemikku 3000-5000 €/ha. Kasvava metsaga metsamaade pakkumishinnad on väga erinevad sõltudes metsa tagavarast.
Allikas: www.kv.ee Toome väja www.kv.ee protaalist mõned pakkumised sarnaste kinnistutega (millede näol ei ole tegemist oksjonitega):
Aadress Lisainfo Pakkumishind, €, /€/ha
Remniku, Alutaguse vald,
Ida-Virumaa 100% maatulundusmaa, 41 900 m², millest 31 400 m2 metsamaa, ligipääs olemas, raied tehtud 15 000 € ehk 3600 €/ha
Jõepera, Räpina vald, Põlvamaa
100% maatulundusmaa, 139 600 m², millest 77 400
m2 metsamaa ja 52 900 muu maa, ligipääs olemas, kasvava metsa tagavara 1067 tm, I järgu raiemaht 408 tm. 54 000 € ehk 3900 €/ha
Sepa, Samma, Viru-Nigula vald, Lääne-Virumaa
100% maatulundusmaa, 49 100 m², mis valdavalt looduslik rohumaa, kuid alternatiiv võib olla metsastamine, ligipääs mööda mitt09e avalikke pinnasteid 16 000 € ehk 3300 €/ha
Rõhutame, et eelpool toodud varade puhul on tegemist pakkumishindadega, mitte müügihindadega. On olemas võimalus, et pakkumishinnad avaliku müügi käigus oluliselt langevad või enampakkumise
20
Eksperthinnang nr. 0280-24
tingimustes tõusevad. Seepärast leiame, et hinnatud hariliku väärtuse/turuväärtuse ning pakkumishindade otsene võrdlemine ei suurenda hinnatud tulemuse täpsust. Erinevates oksjonikeskkondades (timber.ee ja tehingukeskus.ee) on pakkumisel metsamaasid, kus raied valdavalt teostatud, alghindadega 2000-3000 €/ha. Lõpphinnad sarnastel oksjonitel on valdavalt jäänud vahemikku 2500-4000 €/ha. Tehingukeskus.ee ja timber.ee (kuupäeva seisuga 27.03.2024) käimas olevad oksjonid, kus metsa tagavara vähene:
Timber.ee ja tehingukeskus.ee keskkonnas ja on nähtavad järgnevad lõppenud hanked metsamaa kinnistutega, kus raied valdavalt teostatud / metsa tagavara vähene:
21
Eksperthinnang nr. 0280-24
22
Eksperthinnang nr. 0280-24
3.7 Müügitehingud
Müügitehingute valimile esitatud kriteeriumid:
• Kinnistu on hoonestamata
• Kinnistul puudub ehitusõigus
• Teostatud lageraie või metsa tagavara vähene
• Tehingu toimumise aeg 2022-2024 veebruar Hindajale on teada järgnevad ost-müügi tehingud sarnaste kinnistutega:
Nr Asukoht Aeg Kinnistu, ha Hind, € Hind, €/ha Lisainfo
1
Harju maakond, Rae vald, Vaidasoo
küla
09.2023 4,68 11900 2543
Maatulundusmaa, kõlvikuline koosseis metsamaa, teostatud lageraie, juurdepääs
avalikult kasutatavalt teelt puudub, kinnistu
kompaktne, kasvukoha tüüp naadi, väheses osas
jänesekapsa-kõdusoo,
23
Eksperthinnang nr. 0280-24
boniteediklass valdavalt I ja II, väiksemas osas III,
kuivendus olemas
2
Lääne maakond,
Lääne- Nigula vald, Kuijõe küla
02.2024 5,15 16 111 3128
Maatulundusmaa, kõlvikuline koosseis metsamaa, teostatud lageraie, juurdepääs
avalikult kasutatavalt teelt puudub, kuid võimalik läbi naaberkinnistuid läbivalt
teelt, kompaktne kuju, kasvukoha tüüp-valdavalt angervaksa, väiksemas
osas jänesekapsa- mustika, boniteediklass II,
kuivendus olemas
3
Pärnu maakond,
Põhja- Pärnumaa vald, Lehu
küla
12.2023 8,06 23 100 2866
Maatulundusmaa, kõlvikuline koosseis valdavalt metsamaa,
valdavas osas teostatud lageraie, kuid ca 15-20%
ulatuses jäänud mets (noorendik) kasvama, juurdepääs avalikult
kasutatavalt teelt puudub võimalik läbi
naaberkinnistute, kinnistu kuju piklik, kuid
kompaktne, kasvukoha tüüp-osja, sinilille,
boniteediklass valdavalt II väiksemas osas IV, kuivendus olemas
4
Järva maakond, Järva vald, Reinavere
küla
08.2023 4,4455 22 000 4949
Maatulundusmaa, kõlvikuline koosseis metsamaa, teostatud
lageraie, koosneb kahest katastriüksusest, mis paiknevad lähestiku, juurdepääs avalikult
kasutatavalt teelt puudub, katastriüksused
kompaktsed, mõlemal juhul kasvukoha tüüp
sinilille, boniteediklass I, kuivendus olemas
5
Lääne maakond,
Lääne- Nigula vald, Kuijõe küla
05.2023 4,17 10200 2446
Maatulundusmaa, kõlvikuline koosseis
metsamaa, teostatud lageraie, muu maa, juurdepääs avalikult
kasutatavalt teelt, kinnistu kuju piklik, kuid kompaktne,
kasvukoha tüüp- mustika/mustika kõdusoo
6
Tartu maakond, Peipsiääre
vald, Tähemaa
küla
08.2023 5,99 21000 3506
Maatulundusmaa, kõlvikuline koosseis valdavalt metsamaa,
valdavas osas teostatud lageraie, kuid ca 5-10% ulatuses jäänud mets kasvama (raie polnud
võimalik, kuna kinnistul
24
Eksperthinnang nr. 0280-24
hiireviu), juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt
puudub võimalik pinnaskattega teelt läbi
naaberkinnistute, kinnistu kuju piklik, kuid kompaktne, kasvukoha tüüp-valdavalt angervaksa, väiksemas
osas naadi
7
Rapla maakond, Märjamaa
vald, Orgita küla
10.2023 1,9223 10 800 5618
Maatulundusmaa, kõlvikuline koosseis
metsamaa, osaliselt haritav ja rohumaa, tagavara 322
tm (kuusk, kask), juurdepääs avalikult
kasutatavalt teelt, kinnistut läbib tee, kasvukoha tüüp-
sinilille
8
Lääne maakond,
Lääne- Nigula vald, Kokre küla
01.2023 6,28 18 000 2866
Maatulundusmaa, kõlvikuline koosseis valdavalt metsamaa,
valdavalt lageraie, juurdepääs avalikult
kasutatavalt teelt puudub, kinnistu kuju piklik, kuid kompaktne, kasvukoha tüüp-angervaksa/sinilille
9
Lääne maakond,
Lääne- Nigula vald, Vidruka küla
02.2023 4,6895 11 940 2546
Maatulundusmaa, koosneb kahest katastriüksusest,
kõlvikuline koosseis valdavalt metsamaa, teostatud lageraie,
juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ühele
katastriüksusele puudub, teine avaliku tee ääres, katastriüksused pikliku
kujuga, kuid kompaktsed, kasvukoha tüüp-angervaksa
10
Rapla maakond,
Rapla vald, Loe küla
05.2022 3,96 13 143 3344
100% maatulundusmaa, mis valdavas osas metsamaa,
valdavalt lageraie, väiksemas osas jäetud mets
kasvama + seemnepuud, kasvukoha tüüp valdavalt angervaksa, väiksemas osas tarna-angervaksa,
ligipääs naaberpõllu äärest
*tehingute hinnad ei sisaldanud käibemaksu Allikas: Maa-ameti ja LAHE kinnisvara tehingute andmebaas
4 HINDAMINE
4.1 Vara parim kasutus
Vara parim kasutus: hindamisstandard defineerib vara parimat kasutust kui vara kõige tõenäolisemat kasutust, mis on füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, õiguslikult lubatav, finantsmajanduslikult otstarbekas ja mille tulemusena hinnatav vara omandab kõrgeima väärtuse (EVS 875-1).
25
Eksperthinnang nr. 0280-24
Eksperthinnangu koostaja on seisukohal, et arvestades hinnatava vara asukohta, õiguslikult lubatud ning tegelikku kasutust, füüsilist võimalikkust ja finantsmajanduslikku otstarbekust, on hinnatava vara parimaks kasutuseks olemasolev kasutus metsamaana.
Muud kasutused on hindaja hinnangul vähe tõenäolised.
Äralõige on pikliku kujuga, kuid tulenevalt asjaolust, et on piisava laiusega, omab eraldi ligipääsu ja on metsa majandamiseks piisava suurusega, siis võib turul olla eraldiseisvalt kaubeldav.
4.2 Hindamismeetodi valik
Hindamisel on rakendatavad peamiselt kolm meetodit: võrdlusmeetod, tulumeetod ja kulumeetod. Meetodi valik sõltub peamiselt hinnatavast varast ning olemasolevast turuinformatsioonist.
Hinnatava vara turuväärtuse hindamisel kasutame võrdlusmeetodit (sobivaim meetod sarnaste varade hindamisel).
Võrdlusmeetod:
Kinnisvara hindamisel võrdlusmeetodil lähtutakse eeldusest, et ükski informeeritud ostja ei ole nõus maksma omandatava vara eest rohkem, kui teine ostja hiljuti toimunud analoogse tehingu korral. Hinnatav vara peab olema võrreldav teiste analoogsetega nii füüsiliste tunnuste, asukoha, majandusliku otstarbe kui ka ajafaktori näitajate poolest. Turuväärtuse määramisel on aluseks seos, et turusituatsioon on hindamise hetkel vastav, st. turul olevate üksteist asendavate kaupade hinnad on võrdsed. Võrdlusmeetodi eelised seisnevad selles, et ta põhineb piirkonna tegelikel hindadel, võtab arvesse tegelikku nõudlust ja pakkumist ning on lihtsalt mõistetav ja põhjendatav.
Antud meetodi puhul hinnatakse turuväärtus hinnatava vara ja hiljuti müüdud sarnaste varade võrdlemise alusel.
Äralõike hüvitusväärtuse hindamisel oleme lähtunud KAHOS § 12 lõikest 4.
KAHOS § 12 lõikest 4:
Kui omandamisele kuuluv kinnisasjast tehtav äralõige on iseseisvalt kasutatav, hinnatakse äralõiget kui võimalikku müügiobjekti. Kui äralõige ei ole iseseisvalt kasutatav, on hindamise aluseks kinnisasja kui terviku turuväärtuse vähenemine, mis on põhjustatud kinnisasjast tehtavast äralõikest ja ümbritseva keskkonna muutusest
Hindaja hinnangul on äralõige käsitletav eraldiseisva müügiobjektina.
Hindamiskäigu kirjeldus:
1. Hindame äralõike kui eraldiseisva müügiobjekti turuväärtuse (liites kasvava metsata metsamaa turuväärtuse kasvava metsa hariliku väärtuse)
2. Hindame saamata jäävad tulud ja kaasnevad kahjud
3. Hindame hüvitamisele kuuluva summa liites äralõike hariliku väärtuse, kaasnevad kahjud ja saamata jäävad tulud
4.3 Äralõike turuväärtuse hindamine
1) Kasvava metsata metsamaa väärtuse hindamine
Võrdluseks valitud varad2 1, 2, 3 ja 4, mis sobivad eelkõige ajaliselt ja teada oleva info poolest.
Käibemaksu info Varade võrdlemisel oleme kasutanud ilma käibemaksuta sisendeid
Võrdlusühik Hektari hind, sest sarnaste maade sektoris kaubeldakse hektari hinna alusel.
2 Müügitehingute tabel, p.3.7.
26
Eksperthinnang nr. 0280-24
Toodud võrdlustehingute võrdlemiseks hinnatava varaga korrigeerime võrdlustehinguid iseloomustavaid parameetreid. Korrigeerimise eesmärgiks on anda hinnang, kui palju muudab hinnatava vara mingi parameetri erinevus võrdlustehingu turuväärtust.
Võrdluselemendid: Võrdluselemendi selgitus:
Ajaline kohandus Alates 2023. aasta augustist kuni väärtuse kuupäevani ei ole me antud turusektoris hindade muutusi täheldanud
Asukoha kohandus Metsa aluste maade puhul on makro asukoht vähem tähtis, kuid huvi tuntakse enam linnade lähistel asuvate või suurte metsamassiivide vahel asuvate lankide vastu (sellisel juhul ostjaks eelkõige naaberkinnistute omanikud).
Ligipääs Metsamajandamise kontekstis on oluline kinnistule juurdepääsu olemasolu teelt (vähem oluline on asjaolu, kas tee on avalik või mitte, kuid eelistatum on ligipääs avalikult teelt). Vähem hinnatud on kinnistud, milleni puudub ligipääsutee ning metsa majandamise tarbeks on vajalik läbida mitmeid naaberkinnistuid ja saada erinvaid nõusolekuid. Samuti tuleb arvestada, et piirnemine põhimaanteega tihtilugu ei taga ligipääsu kinnistuni (kui puudub mahasõit ja kinnistu piirneb kraaviga, võib see tähendada, et metsamaterjali ladustamine maantee läheduses ja selle äravedu maanteepoolse osa kaudu ei ole võimalik ning läheneda tuleb läbi naaberkinnistute).
Kinnistu pindala Lageraielankide puhul, mida ostetakse metsastamise eesmärgil, mastaabiefekti turul üldjoontes ei rakendu.
Kuju Kompaktse kujuga kinnistud on enam hinnatud
Kasvukoha tüüp ja boniteet
Viljakama mulla ja kõrgema boniteediga kasvukohatüübid on enam hinnatud (head kasvukohatüübid on näiteks naadi, jänesekapsa, mustika, angervaksa jt ning vähem hinnatud kasvukohatüübid raba, osja, siirdesoo vms on üldiselt seotud liigniiskete piirkondadega. Lisaks on enim hinnatud boniteediklass Ia, Ib ja I ning kõige vähem hinnatud boniteediklass on V)
Teostatud raied Turuväärtuselt on kõrgemad kinnistud, kus osa metsast on kasvama jäetud, mõju sõltub alles jäänud kasvava metsa osakaalust ja kvaliteedist.
Muid parameetreid ei ole kohandatud, kuna hinnatav vara on võrdlustehingutega samaväärne või erinevuse mõju harilikule väärtusele/turuväärtusele on marginaalne.
27
Eksperthinnang nr. 0280-24
Kohandustabel:
HINNATAV
VARA
Võrreldavad varad
1 2 3 4
Tehinguhind:
Hindamisel lähtuti hektari
hinnast 11 900 € 16 111 € 23 100 € 22 000 €
Hektari hind: 2 543 € 3 128 € 2 866 € 4 949 €
Tehingu aeg: 03.2024
sept.23 veebr.24 dets.23 aug.23
Ajaldamine: 0% 0% 0% 0%
Ajaldatud hind: 2 543 € 3 128 € 2 866 € 4 949 €
Asukoht: Rapla maakond, Märjamaa vald, Konuvere küla
Harju maakond, Rae vald, Vaidasoo küla
Lääne maakond, Lääne-Nigula vald,
Piirsalu küla
Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Lehu küla
Järva maakond, Järva vald,
Reinavere küla
Kohandus 0% 0% 0% 0%
Juurdepääs: Paikneb Tallinn- Pärnu-Ikla ääres, mahasõit olemas
juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt puudub, paikneb teiste metsaga
kaetud kinnistute vahel
juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt puudub, võimalik
läbi mitmeid naaberkinnistuid läbiva tee kaudu
juurdepääs avalikult
kasutatavalt teelt puudub võimalik
läbi naaberkinnistute
juurdepääs avalikult
kasutatavalt teelt puudub võimalik
läbi naaberkinnistute
Kohandus 10% 5% 10% 10%
Pindala (ha) 1,3498
4,68 5,15 8,06 4,4455
Kohandus 0% 0% 0% 0%
Kuju piklik, kuid piisava laiusega
kompaktne kompaktne kompaktne
koosneb kahest eraldiseisvast
katastriüksusest, mis mõlemad on
kompaktsed
Kohandus 0% 0% 0% 0%
Kasvukoha tüüp ja boniteet
angervaksa, boniteediklass
valdavalt II, väiksemas osas Ia, kuivendatud
kasvukoha tüüp naadi, väheses osas
jänesekapsa- kõdusoo,
boniteediklass valdavalt I ja II,
väiksemas osas III, kuivendatud
valdavalt angervaksa, jänesekapsa-
mustika, boniteediklass II,
kuivendatud
osja ja sinilille, boniteediklass
valdavalt II väiksemas osas
IV, kehvem kasvukohatüüp ja
boniteet, kuivendatud
sinilille, boniteediklass I,
kuivendatud
Kohandus 0% 0% 20% -10%
Teostatud raied eelduslikult lageraie
lageraie
valdavas osas teostatud lageraie,
kuid ca 10-15% ulatuses jäänud mets kasvama
lageraie, 15-20% ulatuses jäänud mets (noorendik)
kasvama
lageraie
Kohandus 0% -10% -15% 0%
Summaarne kohandus:
10% -5% 15% 0%
Kohandatud hektari hind:
2 797 € 2 972 € 3 296 € 4 949 €
Kohanduste absoluutväärtuste summa
10% 15% 45% 20%
Osakaal lõpphinnas:
100% 35% 25% 15% 25%
Kaalutud hektari hind, (€):
3 454 € 979 € 743 € 494 € 1 237 €
Hariliku väärtuse/turuväärtuse hindamiseks on sobivaim kaalutud keskmine, kuna varasid on kohandatud erineval määral ning kaalumisel saab arvesse võtta kohandamisel tekkinud ebatäpsust. Kõige vähem kohandatud varale antakse suurem kaal ja kõige rohkem kohandatud varale kõige väiksem kaal. Äralõike turuväärtuse ühikhinnaks hindame 3454 €/ha ehk 0,3454 €/m² ning äralõike kui terviku turuväärtuseks hindame: 3454 €/ha * 1,3498 ha ≈ 4662 €. Hinnatud tulemus ei sisalda käibemaksu.
28
Eksperthinnang nr. 0280-24
2) Kasvava metsa väärtuse ja hüvitusväärtuse hindamine
Äralõikel paikneva kasvava metsa hüvitusväärtusele on allhanke korras metsa väärtuse ja hüvitusväärtuse arvutused Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ:
Kuna äralõike aluse kasvava metsata maa väärtuse on hindaja hinnanud võrdlusmeetodil, siis täiendavalt oleme kasvava metsa hindamisel lähtunud Metsakorralduse OÜ poolt koostatud arvutustest, mille järgselt:
29
Eksperthinnang nr. 0280-24
• kasvava metsa harilik väärtus: ≈ 3814 €
• kasvava metsa hüvitusväärtus: ≈ 6867 € Seega on hindaja hinnangul äralõike harilikuks väärtuseks kokku 4662 € + 3814 € = 8 476 € ehk 0,63 €/m². Saamata jääva tuluna on käsitletav kasvava metsa hüvitusväärtuse ja hariliku väärtuse vahe ehk 3053 €
4.4 Analüüs äralõike teostamisest tuleneva mõju kohta alles jäävale kinnistule
KAHOS § 12 lg 3 Kinnisasja omandamisel viiakse hindamine läbi hüvitamise eesmärgil. Kahju hüvitamine on tegevus, mille eesmärk on kahju kannatava isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui omandamise asjaolu ei oleks esinenud. Analüüs: Äralõige teostatakse kinnistu läänepoolsest osast, mis piirneb Tallinna-Pärnu-Ikla põhimaanteega, kusjuures äralõige ei jaga ega poolita kinnistut erinvateks osadeks. Äralõike teostamise tulemusel väheneb kinnistu pindala 1,85% ning see ei oma mõju alles jääva kinnistu osa ühikväärtusele. Seoses äralõike teostamisega ning sõidutee laiendamisega, nihkub mõnevõrra edasi ka avalikult kasutatava tee kaitsevöönd. Arvestades äralõike suurust ja paiknemist, siis äralõike teostamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju alles jääva kinnistu funktsionaalsusele ega ka kasutamisele. Täna on kinnistuni olemas mahasõit põhimaanteelt. Pärast äralõike teostamist vastav mahasõit kaob, kuid vastavalt transpordiameti spetsialistide informatsioonile on võimalik ligipääs tagada.
Väljavõte transpordiameti poolt esitatud selgitusest:
„Juurdepääs kinnistule on lahendatav Konuvere liiklussõlmega ühendatavalt hooldetehnika juurdepääsuteelt, mille kaudu saab uue ühenduse ka eratee nr 5041924 Koka tee (juurdepääs põldudele). Hooldetehnika teelt saab lahendada olemasoleva pinnastee asukohast kinnistule juurdepääsu (väravad ja mahasõit). Lahendus antakse põhiprojektis. Lisan ka väljavõtte trassiskeemilt. Hooldetehnika tee on tumeroosana esile tõstetud ja ligilähedane mahasõidu asukoht punase noolega tähistatud:
30
Eksperthinnang nr. 0280-24
4.5 Kaasnevate kahjude ja saamata jäävate tulude hindamine
Kinnistu omaniku esindaja Mery Visnu kiri e-maili teel 04.03.2024 seoses kaasnevate kahjude ja saamata jäävate tuludega: „Tere Antud kinnistul on olemas ligipääs Tallinn-Pärnu maanteelt. Kinnistul on rajatud kuivendused ja mets on hooldatud. Kinnistu on laenu tagatisvara. Soovin osaleda ülevaatluse juures. Parimatega Mery Visnu AmEst Invest OÜ +372 52 51 693 E-mail: [email protected]“ Hindaja on analüüsinud olukorda ja kinnistu omaniku väiteid, teostanud kohapealse paikvaatluse ning on seisukohal, et oluline negatiivne mõju lisaks äralõike aluse maa ja sellel kasvava metsa väärtusele puudub. Seega eelnevast tulenevalt ei teki hindaja hinnangul täiendavaid kahjusid (eeldusel, et tagatisvara ümberhindamine ei ole vajalik ning kui see peaks vajalik olema, siis tuleb vastavad kulutused kompenseerida) ega saamata jäävaid tulusid (kasvava metsaga seotud saamata jäävaid tuleviku tulusid on arvestatud metsa hindaja poolt kasvava metsa hüvitusväärtuse arvutamisel ning see on välja toodud punktis 4.4).
4.6 Hüvitusväärtuse hindamine
Hindame hüvitamisele kuuluva summa liites äralõike hariliku väärtuse, kaasnevad kahjud ja saamata jäävad tulud.
Äralõike harlik väärtus: 8476 € ehk 0,63 €/m² äralõike pindala kohta
Kaasnevad kahjud: puuduvad
Saamata jäävad tulud: 3053 €
8476 € + 3053 € = 11529 € ≈ 11530 € (üksteist tuhat viissada kolmkümmend eurot) ehk 0,85 €/m² äralõike pindala kohta.
Vastavalt KAHOS § 11 lg 6 Tasu määratakse alates 1-eurosest väärtusest ühe euro täpsusega ja alates 100-eurosest väärtusest kümne euro täpsusega. Hinnatud hüvitusväärtus ei sisalda käibemaksu. Hinnatud tulemus on keskmine või keskmisest mõnevõrra madalam ±20%.
31
Eksperthinnang nr. 0280-24
LISA 1 FOTOD
32
Eksperthinnang nr. 0280-24
Aerofoto:
Allikas: https://fotoladu.maaamet.ee/ (Pildistuse aeg: 2023-05-19)
33
Eksperthinnang nr. 0280-24
LISA 2 KINNISTUSRAAMATU VÄLJAVÕTE
34
Eksperthinnang nr. 0280-24
35
Eksperthinnang nr. 0280-24
36
Eksperthinnang nr. 0280-24
LISA 3 KINNISASJA HÜVITUSVÄÄRTUSE HINDAMISE TABEL
Muutuja Jah/Ei Kirjeldus ja mõju
Hüvitusväärtus=turuväärtus Jah (äralõike aluse maa osas)
Hüvitusväärtus=asendusmaksumus Ei
Kaasnevad kahjud:
1. Ehitise likvideerimine või kasutuks muutumine, samuti muude parenduste kasutuks muutumine
Ei
2. Detailplaneeringu elluviimise võimaluse kaotamine või ehitusvõimaluse vähenemine või kaotamine
Ei
3. Metsa, muu taimestiku ja istanduse hävimine
Ei Kasvavat metsa on arvesse võetud äralõike hariliku väärtuse arvutamisel, mistõttu seda pole arvestatud kaasneva kahjuna.
4. Kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele juurdepääsu likvideerimine või pikenemine
Ei
5. Muu kahju Ei
Saamata jääv tulu:
1. Tegutseva ettevõtte tegevuse peatamine
Ei
2. Piiratud asjaõiguse või rendi- ja üürilepingust tulenev saamata jääv tulu
Ei
3. Muu tulu Jah Kasvava metsaga seonduv saamata jääv tulu. Vt punkt 4.4
37
Eksperthinnang nr. 0280-24
LISA 4 KASVAVA METSA VÄÄRTUSE JA HÜVITUSVÄÄRTUSE ARVUTUSED
Kasvava metsa väärtuse ja hüvitusväärtuse arvutused on teostanud allhanke korras Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ ning see on lisatud eraldi failina digikonteinerisse.
38
Eksperthinnang nr. 0280-24
LISA 5 MULLASTIKUNÄITAJATE TÄPSEM SELGITUS
Maa-ameti mullastiku kaardi legend:
39
Eksperthinnang nr. 0280-24
40
Eksperthinnang nr. 0280-24
A- HEAD PÕLLUTÜÜBILISED HARITAVAD MAAD
AGRORÜHM SIFER BONITEET LÕIMIS MULDADE ISELOOMUSTUS
A21
LP, LP(g)
48-60
sl, ls, sl/ls
Parasniisked ja nõrkade liigniiskuse tunnustega kahkjad keskmise raskusega mullad
A22
Ko;Kor; Ko(g); Kor(g) KI; KI(g)
41-50
sl; sl/ls; ls Parasniisked ja nõrkade liigniiskuse tunnustega leostunud ja leetjad keskmise raskusega mullad
A41
Kg, Kog, Korg, KIg
41-50
sl, ls, sl/ls
Kuivendatud keskmise raskusega gleistunud kamarmullad.
A42 LPg 48-60 sl, ls, sl/ls Kuivendatud keskmise raskusega gleistunud kahkjad mullad
B- KESKMISED PÕLLUTÜÜBILISED HARITAVAD MAAD
B51 Kg, Kog, Korg, Gk, Go, Gor,
Gkr
38-45
sl, ls, sl/ls, s
Kuivendamata gleistunud keskmise raskusega ja rasked kamarmullad, rahuldavalt kuivendatud keskmise raskusega ja rasked kamargleimullad
C- ROHUMAATÜÜBILISED HARITAVAD MAAD
C 6 Go, M`, M´´; M```
21-38 Kõik lõimised
Hästi kuivendatud turvastunud ja hästi lagunenud turvasmullad
Lõimised: Kivisus: ls – liivsavi II 1 v1
o – maht 5-20 m3/ha, raudkiviveeris 1-10cm sl – saviliiv II 1 v1
o – maht 5-20 m3/ha, raudkiviveeris 1-10cm s – savi II1 - maht 5-20 m3/ha II 1 v2
o – maht 5-20 m3/ha, raudkiviveeris 1-10cm IIko
2,1 - maht 5-20 m3/ha, raudkivid Märkus: A21, A41, A42 – teravilja kasvatamiseks parimad mullad B51 – keskmine põllumaa A+B – põllutüübiline haritav maa C – rohumaadeks sobiv maa
41
Eksperthinnang nr. 0280-24
VASTAVUSKINNITUS STANDARDI NÕUETELE
• Käesoleva hindamisaruande koostanud ja kogu hindamistoimingu läbi viinud hindaja kutseline pädevus on piisav hindamistellimuse täitmiseks.
• Käesolev hindamisaruanne ja kogu hindamistoiming vastab eesti kinnisvara hindamise standardiseeria EVS 875 nõuetele, sh hindamise headele tavadele.
• Hindaja ei avalda hindamistoimingu käigus kogutud informatsiooni ja hindamistulemusi mitte kellelegi peale tellijaga kokkulepitud isikute, v.a. juhud kui seadus seda nõuab või kui see on vajalik kindlateks hindamise kutsealaga seotud toiminguteks.
• Mitte keegi peale hindamisaruandes nimetatud isikute ei ole hindajat hindamistoimingus abistanud.
• Hindaja on tegutsenud sõltumatu hindajana.
• Hindaja on tegutsenud erapooletult ilma mingite isiklike huvideta hindamistoimingu suhtes.
• Hindaja poolt hindamistoimingu eest saadav tasu ei ole seotud hindamistulemusega.
• Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud andmed on hindajale teadaolevalt tõesed ja korrektsed.
• Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud analüüsid ja järeldused on kitsendatud ainult hindamisaruandes esitatud eelduste ja piiravate tingimustega.
Koostaja: /allkirjastatud digitaalselt/
Taavo Vainomaa
Kutseline hindaja 163384 Vara hindaja, tase 7
Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige Tel: +372 5062838
Takseeriseloomustus
Männiku-Rehe (äralõige) maaüksus, katastritunnus: 50402:007:0943
Koosseis Van- us
Kõr gus
Dia- mee- ter
Rinnas- pindala
Täius
Tagavara
Kasvav mets
Lama- puit
Baas- kõr- gus
Välja- raie
R1 R2 R3
Kahjus- tatud puud
UR ealine alates
% m /ha H100 % 2
ER:1, 0.57 ha, II bon (H100=26.0) kuivendatud angervaksa kuusik, noorendik, liitus 55%
Tootlik metsamaa, juurdekasv 3.6 tm/(ha×a), 2. tuleohuklass
26.0 2086 19 11
% %
22 13
rinne puuliik a m cm tm/ha tm/er tm/ha
Kokku:
a
10
22750 tk/ha1 50 kuusk 11.7 10 1 1
91380 tk/ha1 25 haab 55.0 10 5 1 15 25
2830 tk/ha1 15 kask 34.0 10 1 1 10 20
7550 tk/ha1 10 sanglepp 76.0 10 4 1 15 25
SOOVITATUD TÖÖDKAHJUSTUSED
d tööliik järjekord pindala kahjustusekahjustus puu- % puude
cm 1 ulatus m aste valgustusraieliik arvust 0.57
teised 2nõrk valgustusraieKU 1 1 0.57
teised nõrkLM 7 1
teised nõrkKS 3 1
teised nõrkHB 5 1
Iseärasused: diameeter ebaühtlane, koosseis ebaühtlane, kõrgus ebaühtlane, täius või liitus ebaühtlane
Märkused: istutatud puistuelemendi vanus sisaldab istutusmaterjali vanust
Tehtud tööd: KU istutamine 2014; valgustusraie 2021
% m /ha H100 % 2
ER:2, 0.09 ha, Ia bon (H100=32.4) kuivendatud angervaksa haavik, valmiv mets
Tootlik metsamaa, juurdekasv 9.8 tm/(ha×a), 4. tuleohuklass
32.4 201925.5 85 245 22
% %
90
rinne puuliik a m cm tm/ha tm/er tm/ha
Kokku:
a
45
85 851 35 haab 16 18 25 8 125.5 100
641 26 kask 23 24 60 6 20100
611 25 haab 23 24 60 5 50100
251 10 mänd 32 21 90 2 1
101 4 remmelgas 16 15 25 1 50100
SOOVITATUD TÖÖDKAHJUSTUSED
d tööliik järjekord pindala kahjustusekahjustus puu- % puude
cm 1 ulatus m aste LUliik arvust 0.09
teised 2lageraieHB 16 1 0.09
kõverus nõrkRE 16 0...12 50
teised nõrkMA 32 1
lehtp.süd.mäd. nõrkKS 23 0...3 20
haavataelik keskmineHB 23 0...18 50
Iseärasused: koosseis ebaühtlane
Märkused: jätta MA seemnepuid, vajadusel valgustusraie
Tarbesortimentide väljatulek kasvava metsa tagavarast umbes 70%.
Leht 203.04.2024©METSAEKSPERDI METSAKORRALDUSE OSAÜHING
Männiku-Rehe (äralõige) maaüksus, katastritunnus: 50402:007:0943
Koosseis Van- us
Kõr gus
Dia- mee- ter
Rinnas- pindala
Täius
Tagavara
Kasvav mets
Lama- puit
Baas- kõr- gus
Välja- raie
R1 R2 R3
Kahjus- tatud puud
UR ealine alates
% m /ha H100 % 2
ER:3, 0.10 ha, II bon (H100=26.0) kuivendatud angervaksa kuusik, noorendik, liitus 35%
Tootlik metsamaa, juurdekasv 1.2 tm/(ha×a), 2. tuleohuklass
26.0 2094 9 1
% %rinne puuliik a m cm tm/ha tm/er tm/ha
Kokku:
a
10
11530 tk/ha1 90 kuusk 11.7 10 1
170 tk/ha1 10 kask 12.0 5 1
550 tk/haY 65 kask 15 13 25 1 1
350 tk/haY 35 kuusk 129.0 25 1
KAHJUSTUSED
d kahjustusekahjustus puu- % puude
cm ulatus m asteliik arvust
teised nõrkKU 12 1
teised nõrkKS 15 1
teised nõrkKS 1 1
teised nõrkKU 1 1
Iseärasused: diameeter ebaühtlane, endine heinamaa, kõrgus ebaühtlane, täius grupiline
Märkused: kahelehine käokeel, esineb häile, III kaitsekategooria liigi elupaik või kasvukoht, istutatud
puistuelemendi vanus sisaldab istutusmaterjali vanust, vajadusel valgustusraie
Tehtud tööd: KU istutamine 2014; valgustusraie 2021
% m /ha H100 % 2
ER:4, 0.49 ha, Kallas, rand 0.06 ha, II bon (H100=26.0) kuivendatud angervaksa kuusik, noorendik, liitus 35%
Tootlik metsamaa, juurdekasv 1.2 tm/(ha×a), 2. tuleohuklass
26.0 2094 15 7
% %rinne puuliik a m cm tm/ha tm/er tm/ha
Kokku:
a
10
21800 tk/ha1 100 kuusk 11.5 10 1 1
A 100 paju 1.0 3
790 tk/haY 55 kask 13 13 20 4 1
550 tk/haY 35 mänd 159.0 20 2 1
110 tk/haY 10 kuusk 16 12 25 1 1
Alusmetsa katvus 25%
KAHJUSTUSED
d kahjustusekahjustus puu- % puude
cm ulatus m asteliik arvust
teised nõrkKS 13 1
teised nõrkMA 15 1
teised nõrkKU 16 1
teised nõrkKU 1 1
Iseärasused: endine heinamaa, kõrgus ebaühtlane, täius või liitus ebaühtlane
Märkused: istutatud puistuelemendi vanus sisaldab istutusmaterjali vanust, vajadusel valgustusraie
Tehtud tööd: KU istutamine 2014; valgustusraie 2021
Tarbesortimentide väljatulek kasvava metsa tagavarast umbes 70%.
Leht 303.04.2024©METSAEKSPERDI METSAKORRALDUSE OSAÜHING
Männiku-Rehe (äralõige) maaüksus, katastritunnus: 50402:007:0943
Koosseis Van- us
Kõr gus
Dia- mee- ter
Rinnas- pindala
Täius
Tagavara
Kasvav mets
Lama- puit
Baas- kõr- gus
Välja- raie
R1 R2 R3
Kahjus- tatud puud
UR ealine alates
% m /ha H100 % 2
ER:5, 0.07 ha, Kallas, rand 0.07 ha, Ia bon (H100=33.0) kuivendatud angervaksa kaasik, keskealine mets
Tootlik metsamaa, juurdekasv 12.5 tm/(ha×a), 4. tuleohuklass
33.0 205122.7 85 211 15
% %
21
rinne puuliik a m cm tm/ha tm/er tm/ha
Kokku:
a
30
159 851 75 kask 16 21 30 11 122.7 15
521 25 haab 14 17 25 4 1 40
SOOVITATUD TÖÖDKAHJUSTUSED
d tööliik järjekord pindala kahjustusekahjustus puu- % puude
cm 1 ulatus m aste harvendusraieliik arvust 0.07
teised nõrkHB 14 1
teised nõrkKS 16 1
Iseärasused: diameeter ebaühtlane, kasvukohatüüp varieerub, koosseis ebaühtlane, kõrgus ebaühtlane,
reljeef ebaühtlane, täius või liitus ebaühtlane, vanus ebaühtlane
Tarbesortimentide väljatulek kasvava metsa tagavarast umbes 70%.
Leht 403.04.2024©METSAEKSPERDI METSAKORRALDUSE OSAÜHING
PK756+00
PK757+00
PK758+00
PK759+00
PK760+00
PK761+00
+50
+50
+50
+50
+50
+50
Kiirendusraja kiirus 120 k
m/h
Täisosa 280m (rambi kiiru
s 80km/h)
Kaldosa 95m .
Aeglustusra ja kiirus 120
km/h
Täisosa min1 20m(rajatise
tõttu 134m)
(rambi kiirus 90km/h)
Kaldosa 95m .
10+00 10+25 10+50 10+75 11+00 11+25 11+50 11+75 12+00 12+25 12+50 12+75 13+00 13+25
13+50 13+75 14+00 14+25 14+50 14+75 15+00 15+25 15+50 15+75
Nr 17 Linnam etsa oja
uluki läbipää s km 76,18
L=2x25,0m, H =5,0m
0+00 0+25 0+50
0+00.00 R=5013.50 L=154.36
PK0+00,00
4+254+504+755+005+255+505+756+006+256+31
6+ 31 .3 0
PK 6+
31 ,3 0
R= 49
86 .5 0
L= 28
0. 15
4.00
5.00
Tagasihüppekoht
Tagasihüppekoht
+50
21 0
21 6
21 7
21 6
uj uv
1:1 ,5
1:2
1:2
K2
K2 K2
K2 K2
Kahepaiksete tõke 100.00
Kahepaiksete tõke 100.00
Tunneli pikkus 32.22
22 4
Katastriüksuse/kinnistu piir
Projekteeritud teemaa piiri Projekteeritud sõidutee asfaltbetoonkate (tüüp 1) Projekteeritud sõidutee asfaltbetoonkate (tüüp 2/3) Projekteeritud sõidutee/ristmiku/rambi asfaltbetoonkate (tüüp 4/5) Projekteeritud kogujatee tolmuvaba kate/mahasõidu asfaltbetoonkate (tüüp 6/7) Projekteeritud kruuskate (tüüp 7.1/9) Projekteeritud jalgtee asfaltbetoonkate (tüüp 8/10) Projekteeritud betoonkivisillutis (tüüp 12 / klompkivikate (tüüp 11)
Projekteeritud tee telg
Projekteeritud asfaltkatte serv
Projekteeritud tugipeenra serv
Likvideeritav objekt
Kinnistu positsiooni number
Projekteeritud sõidutee äärekivi (h = 0 cm)
Projekteeritud mürasein
Projekteeritud metsa ja võsa raadamine
Projekteeritud nõlv
Projekteeritud sõidutee tänavavalgusti mastil
Projekteeritud jalgtee tänavavalgusti mastil
1 Projekteeritud truup (voolu suunaga)
Tingmärgid
Projekteeritud äralõige (TRAM / KOV)
Projekteeritud teekaitsevöönd (põhiteel 50m, ülejäänud teedel 30m)
Projekteeritud ulukitara
Maaüksuse pindala (ha/m2):
Katastriüksuse tunnus:
KATASTRIÜKSUSE ANDMED
Katastriüksuse lähiaadress:
Omandi liik:
11.28 ha
50402:007:0943
Männiku-Rehe
Eraomand
Kinnistul kavandatud tegevuste kirjeldus:
2+2 põhitee laiendamine, kraavi rajamine, raadamine
Äralõige 1 (m2): 13498
Positsiooni number:
Äralõige 2 (m2):
PROJEKTEERIJA ALLKIRI KUUPÄEV JOONISE NIMETUS
MÕÕTKAVAJOONISE NR
TELLIJA
OBJEKT
LÕIK
PROJ ETAPPPROJ NR REV
ALLKIRI
ALLKIRI
VASTUTAV PROJEKTEERIJA
PROJEKTIJUHT
KUUPÄEV
KUUPÄEV
MTR reg. nr : EEP003348Selektor Projekt OÜ reg kood 12503887 Pärnu mnt 186, Tallinn, 11314 Tel 56 565 000, [email protected]
TEL002841
Krundijaotuskava
MAANTEEAMET RIIGITEE NR 4 TALLINN-PÄRNU-IKLA (E67) KM 62,2 - 78,8
KM 62,2 - 78,8
Männiku-Rehe
P20014 KJ-216 Eelprojekt
R. Mäe
E. Potisepp
R. Mäe
26.10.2022
26.10.2022
26.10.2022
PÄÄDEVA-KONUVERE LÕIGU I KLASSI MAANTEE EHITUSPROJEKT
01:1500
13498m2
216
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Maa-amet
Mustamäe tee 51
10621, Tallinn, Harju maakond
Meie 02.07.2024 nr 8-4/24/7003-3
Arvamuse küsimine riigimaast vajaliku
maaeralduse vahetamiseks avalikul
eesmärgil
Transpordiamet on algatanud kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) alusel
projekti „Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km (E67) km 62,0-78,5 Päädeva-Konuvere lõigu I klassi
maantee ehitusprojekt“ realiseerimiseks vajalike maade omandamise menetluse ja hetkel on
käimas läbirääkimised maaomanikega.
Projekti kohaselt on vaja Eesti Vabariigile Transpordiameti kaudu Rapla maakonnas Märjamaa
vallas Konuvere külas, omandada maaomanikule AmEst Haldus OÜ (registrikood 12754916)
kuuluvast, kinnistu registriosa nr 35250 kooseisus olevast Männiku-Rehe katastriüksusest,
tunnusega 50402:007:0943, pindalaga 11,28 ha, äralõige ligikaudse pindalaga 13498 m2.
Männiku-Rehe kinnisasja omanikule saadeti teade menetluse algatamise kohta 1.02.2024.a.
kirjaga nr 8-3/23-041/1746-1. Teatele, omanikult järgnenud e-kirjas 8.02.2024, väljendas
maaomanik äralõike ümberkruntimise soovi ja pakkus selleks välja vastava lõike tegemist Rapla
maakonnas Kehtna vallas Kärpla külas, riigile kuuluvast kinnisasjast (registriosa nr 3548037),
Villpea katastriüksusest tunnusega 29201:001:0244, pindalaga 24,92 ha, sihtotstarbega
maatulundusmaa 100%, riigi kinnisvara registri kood KV57662.
24.04.2024 kirjaga nr 8-4/24/7003-1 küsis Transpordiamet arvamust Villpea kinnisasjast vajaliku
maaeralduse vahetamiseks avalikul eesmärgil millele Maa-amet andis 04.06.2024 kirjas nr 7-
5/24/5562-2 vastuseks, et Villpea kinnisasja kasutamine vahetusmaaks andmise eesmärgil pole
võimalik.
Edastanud vastuse Männiku-Rehe kinnisasja omanikule, pakkus ta välja järgmiseks Tõnsometsa
katastriüksusest lõike tegemise, mis kuulub Eesti Vabariigile ja riigivara valitsejaks on Regionaal-
ja Põllumajandusministeerium ning volitatud asutuseks Maa-amet.
Käesolevaga soovime Maa-ameti arvamust, Rapla maakonnas Rapla vallas Iira külas riigile
kuuluvast kinnisasjast (registriosa nr 3435537), Tõnsometsa katastriüksusest, tunnusega
66902:001:0083, pindalaga 468951 m2, sihtotstarbega maatulundusmaa 100%, riigi kinnisvara
kood KV48574, lõike tegemise ja vahetusmaaks andmise võimalikkuse kohta, Männiku-Rehe
omaniku poolt näidatud asukohas, Transpordiameti tellimusel koostatud „Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-
Ikla km (E67) km 62,0-78,5 Päädeva-Konuvere lõigu I klassi maantee ehitusprojekt
“ realiseerimiseks.
2 (2)
Samas palume arvamust, kas Maa-amet on nõus ise analüüsima ning hindama riigi maaüksuse
hariliku väärtust. Eraomandis oleva Männiku-Rehe kinnisasja äralõike kohta on eelnimetatud
projekti raames OÜ LAHE Kinnisvara Hindamise poolt koostatud hindamisaruanne nr 0280-24.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sülvi Seppel-Hüvonen
juhataja
Lisa: 1. Krundijaotuskava joonis
2. Tõnsometsa lõike skeem
3. Männiku-Rehe hinnang
Lembit Tuimets
5018463, [email protected]
17. juuni 2024
66902:001:0083 Tõnsometsa Vahetuseks
Mõõtkava: 1:2360 X = 6540293, Y = 542402
X = 6539695, Y = 541945
Leht 1/2 X-GIS2. Maa-amet. Kõik õigused kaitstud.
Legend:
Leht 2/2 X-GIS2. Maa-amet. Kõik õigused kaitstud.
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Kiri | 20.12.2024 | 3 | 8-4/24/7003-6 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Maa-amet |
Kiri | 02.12.2024 | 2 | 8-4/24/7003-5 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Maa-amet |
Tõnsometsa kinnisasja vahetusmaaks andmisest | 29.07.2024 | 2 | 8-4/24/7003-4 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Maa-amet |
Kiri | 02.07.2024 | 3 | 8-4/24/7003-3 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Maa-amet |
Villpea kinnisasja vahetusmaaks andmisest | 04.06.2024 | 2 | 8-4/24/7003-2 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Maa-amet |