Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine

1

Lisa 1

KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine

ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja

käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks“

Tegevuse „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe

õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“

elluviimiseks toetuse andmine

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

1. Reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärk

1.1. Käskkirjaga reguleeritakse Haridus- ja noorteprogrammi ja meetmete nimekirja meetme

21.6.1.7. „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ rakenduskavaga kooskõlas oleva

sekkumise „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda (edaspidi TAT).

1.2. Meetme rahastamisega Õiglase Ülemineku Fondist (edaspidi ÕÜF) aidatakse kaasa

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027“ poliitikaeesmärgi „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050.

aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ saavutamisele. Tegevused viiakse ellu

rakenduskava lisas 1 kirjeldatud Õiglase ülemineku territoriaalse kavas 1. tegevussuuna: „Majandus ja tööjõud“ tegevuse. „Täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ raames.

1.3. Tegevustega panustatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 2021/1056,

millega luuakse Õiglase ülemineku fond (ELT L 231/1, 30.06.2021) (edaspidi ÕÜF määrus) artiklis 8 toodud tegevustesse: k) töötajate ja tööotsijate täiendus- ja ümberõpe. o) muud tegevused hariduse ja sotsiaalse kaasamise valdkondades, sealhulgas piisavalt

põhjendatud juhtudel investeeringud koolituskeskuste ning lastehoiuasutuste ja eakate hoolekandeasutuste taristute heaks, nagu on märgitud õiglase ülemineku territoriaalsetes

kavades kooskõlas artikliga 11.

1.4. Tegevusega panustatakse Riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035““ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilisse sihti

„Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene“ ja „Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035“ eesmärkide „Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem

võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja liikide vahel“ ning „Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele“ saavutamisse, mida mõõdetakse

2

näitajatega: „kolmanda taseme haridusega 25-34a osakaal“ ja „hõivatute osakaal eri- ja

kutsealase haridusega 20-34a inimeste hulgas“. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060

artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid. Toetatavad tegevused aitavad edendada tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja

kliimaeesmärke, panustades „Eesti 2035“ näitajatesse „Täiskasvanute (25–64-aastaste) elukestvas õppes osalemise määr“; „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“; "Hoolivuse ja

koostöömeelsuse mõõdik“, „Ligipääsetavuse näitaja“ ning „Keskkonnatrendide indeks“. 1.5. Toetuse andmise eesmärk on tööealise elanikkonna oskuste arendamine Ida-Virumaa

vajadustest lähtuvalt, et toetada piirkonna kliimaneutraalsele majandusele üleminekut ja

majanduskeskkonna mitmekesistumist.

1.6. Toetuse andmise tulemusena on mitmekesistunud õppimisvõimalused Ida-Virumaal nii kutse- ja kõrghariduse tasemeõppes kui ka täienduskoolitustel. Kõik tegevused toetavad Ida-Virumaa üleminekut kliimaneutraalsele majandusele ja aitavad leevendada sellega

kaasnevaid võimalikke negatiivseid mõjusid.

2. Toetatavad tegevused

Punktis 1. nimetatud eesmärgi saavutamiseks rahastatakse järgmiste tegevuste elluviimist:

2.1. Kutsehariduse tasemeõppe õppekavade arendus ja õppe pakkumine

õppimisvõimaluste mitmekesistamiseks Ida-Virumaal

2.1.1. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õppekavade arendus ja õpetamisvõimekuse

tõstmine arendatavatel õppekavadel

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses (edaspidi Ida-Virumaa KHK) kaasajastatakse

olemasolevaid ja luuakse uusi 3.-5. taseme tasemeõppe õppekavasid, et tagada õppe parem

vastavus Ida-Virumaa tööandjate ja maakonna arenguvajadustele. Uute ja arendatavate

õppekavade loetelu kooskõlastab ÕÜFi tegevuste „Täiendkoolituse mahu suurendamine ning

uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ ja „Ida Viru

ettevõtluse teadmusmahukuse kasvatamine“ ühine juhtkomisjon (edaspidi ÕÜF haridus- ja

teadusmeetmete juhtkomisjon). ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjoni poolt

kooskõlastatud õppekavadel rahastatakse õppetööd ettevalmistavaid tegevusi sh olemasolevate

õppekavade uuendamist või uute väljatöötamist, õppevara soetamist, õpetamisvõimekuse

loomiseks või tõstmiseks õpetajate osalemist erialastel ning eriala didaktika koolitustel.

Arendatavatesse tasemeõppe õppekavadesse lisatakse rohe- ja digioskuste moodulid või

käsitletakse neid läbivate teemadena.

2.1.2. Kutsehariduse tasemeõppe pakkumine piirkonna arenguvajadustest lähtuvalt

Ida-Virumaa arengu- ja tööturu vajadustest lähtuvalt ja piirkonna ettevõtluskeskkonna

mitmekesistamiseks luuakse kutseõppeasutustesse täiendavad 750 õppekohta õppe

pakkumiseks kutseõppe kolmanda kuni viienda kvalifikatsioonitaseme õppekavadel.

ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjon teeb ettepaneku tasemeõppe läbiviimise õigust

omavatele kutseõppeasutustele (sh Ida-Virumaa KHK) õppekohtade pakkumiseks tööandjate

3

ja piirkonna vajadustest lähtuvalt arendamist vajavatel või uutel õppekavadel. ÕÜF haridus- ja

teadusmeetmete juhtkomisjon hindab piirkonna tööandjate vajadusest lähtuvalt

kutseõppeasutuste ettepanekuid tasemeõppe pakkumiseks ja kooskõlastab ÕÜFist rahastatavate

õppekavade loetelu ja õppekohtade arvu õppekavade lõikes. Rahastatakse õppe läbiviimist

täiendavatel õppekohtadel. Kutseõppe vajadusi ja pakkumist analüüsitakse ja hinnatakse

vähemalt kord aastas ning vastavalt tulemustele viiakse sisse vajalikud muudatused.

Pakutavatesse tasemeõppe õppekavadesse on lisatud rohe- ja oskuste moodulid või käsitletakse

neid läbivate teemadena. Õpilaskandidaatide leidmiseks viiakse läbi turundus- ja

teavitustegevusi.

Tasemeõpe toimub reeglina Ida-Virumaal, kuid eesti keele tõhusamaks omandamiseks ja

praktiseerimise eesmärgil võib osa õppest toimuda ka teistes maakondades. Juhul, kui Ida-

Virumaal vastav õpetamisvõimekus puudub, võib Ida-Virumaa tööandjate vajadustest lähtuv

õpe toimuda kooskõlastatult ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjoniga ka mujal Eestis.

2.2. Kõrghariduse tasemeõppe õppekavade arendus ja õppe pakkumine

õppimisvõimaluste mitmekesistamiseks Ida-Virumaal

Ida-Virumaa arengu ja tööturu vajadustest lähtuvalt, piirkonna ettevõtluskeskkonna

mitmekesistamiseks ning toimepidevuse tagamiseks luuakse uutel ja uuendatud eestikeelsetel

kõrgharidusõppe esimese ja teise astme õppekavadel õppimisvõimalused kokku vähemalt 550

üliõpilasele. Uute ja arendatavate õppekavade loetelu kooskõlastab ÕÜF haridus- ja

teadusmeetmete juhtkomisjon. Õppetöö või praktika toimumise väljaspool Ida-Virumaad

kooskõlastab eranditena ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjon ning see kinnitatakse

tegevuskavas. Arendatavatesse tasemeõppe õppekavadesse lisatakse rohe- ja digioskuste

moodulid või käsitletakse neid läbivate teemadena.

2.2.1 Kõrghariduse õppekavade arendus ja õppe pakkumine Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledžis ja Tartu Ülikooli Narva Kolledžis teadus- ning arendustegevuse fookusteemadel

Õppekavu arendatakse ja õpet pakutakse kooskõlas meetmega 21.6.1.3 „Ida-Viru ettevõtluse

teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-

Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“ teadus- ning arendustegevuse fookusteemadel: üleminek

taastuvenergiale ja hajuslahendustele energeetikas, tööstus 4.0 ning keemiliste protsesside

väärindamine ja kriitilised toormed . Uuendatakse olemasolevaid õppekavu, suurendades nende

vastavust piirkonna tööandjate vajadustele, ning luuakse kolledžitesse uusi õppekavu.

Rahastatavate esimese või teise astme õppekavade loetelu ning vastuvõetavate üliõpilaste arv

kinnitatakse elluviija koostatavas iga-aastases tegevuskavas.

Tegevused hõlmavad õppekavade väljatöötamist ja uuendamist, õppetöö läbiviimist, praktikute

kaasamist õppetöösse, õppejõudude stažeerimist ja osalemist eriala- ning didaktikakoolitustel,

õppematerjalide väljatöötamist, sh või soetamist, õppetöö korraldamist ja üliõpilasi toetavaid

tegevusi. Õpetamisvõimekuse loomiseks või tõstmiseks hangitakse õppe läbiviimiseks

vajalikke õppevara ja -vahendeid. Üliõpilaskandidaatide leidmiseks viiakse läbi turundus- ja

teavitustegevusi.

4

2.2.2. Kõrghariduse õppekavade arendus ja tasemeõppe pakkumine muudest piirkonna arenguvajadustest lähtuvalt

Partnerkõrgkoolid (partnerid toodud p 5.5.) pakuvad õpet ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete

juhtkomisjoni poolt kooskõlastatud õppekavadel valdkondades, mis toetavad Ida-Virumaa

olemasolevate või loodavate ettevõtete vajadusi, ettevõtluse mitmekesistamist ning piirkonna

avalike teenuste toimepidevuse tagamist sh sisekaitse-, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste

osutamist. Õpe toimub valdavas osas Ida-Virumaal, väljaspool Ida-Virumaad võib õpet

korraldada ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjoniga kooskõlastatud õppekavadel.

Tegevused hõlmavad õppekavade väljatöötamist ja arendamist, õppetöö läbiviimist, praktikute

kaasamist õppetöösse, õppejõudude stažeerimist ja osalemist eriala- ning didaktikakoolitustel,

õppematerjalide väljatöötamist või soetamist, õppevara ja -vahendite soetamist, õppetöö

korraldamist ja üliõpilasi toetavaid tegevusi. Üliõpilaskandidaatide leidmiseks viiakse läbi

turundus- ja teavitustegevusi.

2.3. Täienduskoolituste pakkumine teadmiste ja oskuste arendamiseks Ida-Virumaal

ning täiskasvanutele suunatud õpivõimalusi toetavad tegevused

Toetatakse täienduskoolituste (sh mikrokvalifikatsiooniõppe1) pakkumist sh riikliku

täienduskoolitustellimuse kaudu. Tööealisele elanikkonnale suunatud täienduskoolitused

toetavad uute oskuste omandamist ja seeläbi kohanemist Ida-Virumaa piirkonna

majanduskeskkonna ning tööturu muutustega seoses siirdega tööstus 4.0, rohepöörde ning

majanduse mitmekesistamise suundadel, sh loovmajandus ja turism. Sihtrühma vajadustest

lähtuvalt võib täienduskoolitus olla kombineeritud mentorluse, praktika ja teiste toetavate

tegevustega. Vajadusel integreeritakse täienduskoolitustesse erialane eesti keele õpe.

Täienduskoolituse õppekavad sisaldavad rohe- ja digioskuste mooduleid või käsitletakse rohe-

ja digioskusi läbivate teemadena koolitustel, kus see on asjakohane. Arendatakse koolitajate

kompetentse, et seeläbi tõsta piirkonnas pakutavate koolituste kvaliteeti.

Kliimaneutraalsele majandusele üleminekust tingitud tööturu struktuursetest muutustest ja

sellega seoses oskuste arendamise vajadusest ning loodud uutest õpivõimalustest Ida-Virumaal

viiakse läbi teavitus- ja kommunikatsioonitegevused kommunikatsiooniplaani alusel. Elluviija

kavandab ja viib ellu tegevused, mis toetavad Eesti õiglase ülemineku territoriaalsest kavast ja

Ida-Viru maakonna arengustrateegiast tulenevaid täiskasvanuharidusega seotud eesmärkide

saavutamist.

Viiakse läbi Ida-Virumaad puudutavad tööjõuvajaduse poliitikaanalüüsid ja -uuringud, mis on

sisendiks tasemeõppe pakkumise, täienduskoolituste ning õppimist toetavate tegevuste

paremaks sihistamiseks.

1 Mikrokvalifikatsioon on täienduskoolitusel omandatud, tõendatud ja tunnustatud teadmiste ja oskuste kogum,

mis vastab tööturu või ühiskonna vajadustele. Mikrokvalifikatsiooniõpe on suunatud mikrokvalifikatsiooni

omandamiseks ja selle õppe maht on 5-30 ainepunkti.

5

2.4. Horisontaalsed põhimõtted tegevuste elluviimisel

Toetatavate tegevuste hulka ei kuulu vastavalt ÕÜF määruse artiklis 9 sätestatule:

a) tuumajaamade tegevuse lõpetamine või nende rajamine; b) tubaka ja tubakatoodete valmistamine, töötlemine ega turustamine; c) komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (18) artikli 2 punktis 18 määratletud raskustes olevaid

ettevõtjate toetamine, välja arvatud juhul, kui see on lubatud ajutiste riigiabi reeglite kohaselt, mis on kehtestatud erandlike olukordade käsitlemiseks, või vähese tähtsusega abi

kontekstis, et toetada energiasüsteemi ümberkujundamise protsessi raames energiakulusid vähendavaid investeeringuid;

d) investeeringud, mis on seotud fossiilkütuste tootmise, töötlemise, transpordi, jaotuse,

ladustamise või põletamisega.

Kutse- ja kõrgharidusõppe ning täienduskoolituste kavandamisel ja pakkumisel lähtutakse

tööandjate ja piirkonna vajadustest, tööjõuvajaduse prognoosidest ning analüüsidest (sh Töötukassa prognoosid), riiklikest ja piirkonna strateegiatest või kavadest.

Tegevuste elluviimisel tagatakse „Euroopa Liidu põhiõiguste hartas“2 ja „Puuetega inimeste õiguste konventsioonis“3 toodud õigustega arvestamine.

Õppevara, e-teenuste loomisel ja teavitustegevustes järgitakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid4.

Tegevustes õppurite leidmiseks seatakse üheks eesmärgiks soolise segregatsiooni vähendamine

ja planeeritakse sobivaid tegevusi naiste kaasamiseks.

Sihtrühmadele veebilehe või mobiilirakenduse kaudu suunatud tegevustes, loodud teenustes ja

õppevaras ning tulemuste levitustegevustes jälgitakse vastavust vähemalt WCAG 2.1 standardi AA taseme nõuetele5, avaliku teabe seaduse § 32 ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määruses nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning

ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord“ kehtestatud ligipääsetavusnõuetele (sh vastavust standardile EN 301 549) ning tagatakse inimestele ligipääsetavus nelja peamise

erivajaduse – liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuue – lõikes.

Täienduskoolituste ning erinevate õpisündmuste korraldamisel füüsilises või virtuaalses keskkonnas järgitakse nelja peamise erivajadusega (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja

intellektipuue) inimeste ligipääsetavuse6 nõudeid.

Toetatavad tegevused ei tekita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust

(EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. Kuna DNSH (Do No Significant Harm) põhimõttega arvestamisel on eesmärgiks vältida

majandustegevuse olulise kahju tekkimist keskkonnale tervikuna, võimaldades seeläbi kliima - ja keskkonnaeesmärkide saavutamist, siis vastab sellekohane inimeste oskuste, teadmiste ja hoiakute kujundamine olulise kahju ärahoidmise põhimõttele. Täienduskoolitused,

2 „Euroopa Liidu põhiõiguste harta“ Euroopa Liidu põhiõiguste harta (europa.eu) 3 Puuetega inimeste õiguste konventsioon Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll–Riigi

Teataja 4 Mis on sooline võrdõiguslikkus? Mis on sooline võrdõiguslikkus? | Kompetentsikeskus (sm.ee); Mis on võrdne

kohtlemine? Mis on võrdne kohtlemine? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 5 WCAG 2.1 digiligipääsetavuse nõuded https://ttja .ee/digiligipaasetavuse-tagamine/nouded 6 Mis on ligipääsetavus? Kompetentsikeskus (sm.ee)

6

õpisündmused jm üritused viiakse läbi järgides keskkonnahoidlike sündmuste juhendis7 toodut.

Riigihanked viiakse läbi järgides keskkonnahoidlikke kriteeriume vähemalt nõutavate tooterühmade ja teenuste osas8.

3. Tulemused

3.1. Tegevuse tulemusel on mitmekesistunud täiskasvanutele suunatud õppe pakkumine Ida- Virumaal, arendatud on olemasolevaid ja käivitatud uusi õppekavasid kõrg- ja

kutsehariduse tasemetel ning tööealised elanikud on omandanud uusi oskusi, mis toetavad põlevkivisektorist väljumist.

3.2. Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist ja punktis 1.5 nimetatud oodatavate tulemuste saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega (tabel 1).

Tabel 1. Tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad.

Näitaja liik Näitaja

nimetus ja

mõõtühik

Algtase

(2022)

Vahe-

sihttase

(2024)

Sihttase

(2029)

Selgitav teave

Meetmete

nimekirja väljundnäitaja

Osaluskordade

arv

0 2956 10 500 Kogu meetme väljundnäitaja

sihttase on 13 500, millest TAT panustab meetme

väljundnäitajasse 10 500 inimesega, kes osalevad täienduskoolitustel. Lisaks on

meetmes kavas, et avatud taotlusvoorude raames osaleb

koolitustegevustes vähemalt 3000 inimest. Loetakse täienduskoolitustel osalejate

osaluskordi (mitte unikaalseid isikuid), sõltumata täiendus-

koolituse kestusest. Arvesse võetakse kõik alustanud. Raporteerib elluviija kord aastas.

Väljundnäitaja saavutamisse panustab tegevus 2.3.

Meetmete

nimekirja tulemusnäitaja

Osalejad, kes

said lahkudes kvalifikatsiooni (arv)

0 n.a 8925 Arvestatakse täienduskoolituse

edukalt lõpetanuid ehk neid, kes saanud tegevusest väljumisel kvalifikatsiooni või kompetentsi

tõendava tunnistuse. Raporteerib elluviija kord aastas.

Tulemusnäitaja saavutamisse panustab tegevus 2.3.

7 Keskkonnahoidlike sündmuste juhend Keskkonnateadlikkus | Kliimaministeerium 8 Keskkonnahoidlikud riigihanked https://kliimaministeerium.ee/keskkonnahoidlikud-riigihanked.

7

Meetmete

nimekirja väljundnäitaja

Tööandjate

vajadustest lähtuvalt loodud ja

täiendatud õppekavade arv

0 8 20 Uute või oluliselt täiendatud

tasemeõppe õppekavade kumulatiivne arv Ida-Virumaa kutseõppeasutustes ja

kõrgkoolides. Raporteerib elluviija kord aastas.

Väljundnäitaja saavutamisse panustavad tegevused 2.1. ja 2.2.

Meetmete nimekirja

tulemusnäitaja

Tööandjate vajadustest

lähtuvate uutele või täiendatud

õppekavadele vastuvõetud õppurite arv

0 n.a 1300 Kumulatiivne vastuvõttude arv uutel või uuendatud õppekavadel

kutseõppes ja kõrghariduses Ida- Virumaal. 2029. a lõpuks sihttase

kokku 1 300 uut õppurit ehk 550 kõrghariduses ja 750 kutse- hariduses.

Raporteerib elluviija kord aastas. Tulemusnäitaja saavutamisse

panustavad tegevused 2.1. ja 2.2.

4. Rakendusasutus ja rakendusüksus

4.1. Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium.

4.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.

5. Elluviija ja partnerid

5.1. Tegevuse elluviijaks on Haridus- ja Noorteamet.

5.2. Tegevuse 2.1.1. partneriks on Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus.

5.3. Tegevuse 2.1.2. partneriteks on Eesti kutseõpet pakkuvad õppeasutused, kes omavad

õppe läbiviimise õigust9 ning kelle käesoleva meetme raames loodavad uued ning arendatavad õppekavad on heaks kiidetud ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjoni poolt.

5.4. Tegevuse 2.2.1. partneriteks on Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikool.

5.5. Tegevuse 2.2.2. partneriteks on Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Tehnikakõrgkool.

Täiendavalt saavad partneriteks olla kõik Eestis kõrgharidustaseme õpet korraldavad

9 01.06.2023 seisuga omavad õppe läbiviimise õigust järgmised kutseõppeasutused: Eesti Merekool, Heino Elleri

Muusikakool, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Hiiumaa Ametikool, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Järvamaa

Kutsehariduskeskus, Kehtna Kutsehariduskeskus, Kuressaare Ametikool, Luua Metsanduskool, Olustvere Teenindus- ja

Maamajanduskool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool, Räpina Aianduskool, Tallinna Ehituskool, Tallinna

Lasnamäe Mehaanikakool, Tallinna Muusika- ja Balletikool, Tallinna Teeninduskool, Tallinna Majanduskool, Tallinna

Polütehnikum, Tallinna Tööstushariduskeskus, Tartu Kunstikool, Viljandi Kutseõppekeskus, Valgamaa

Kutseõppekeskus, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool, Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus, Tallinna Kopli

Ametikool, Tartu Rakenduslik Kolledž, Juuksurite Erakool "Maridel", Eesti Esimene Erakosmeetikakool, Eesti

Massaaži- ja Teraapiakool, Pärnu Saksa Tehnoloogiakool, Sisekaitseakadeemia, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna

Tervishoiukõrgkool.

8

avalik-õiguslikud ülikoolid ja riigi rakenduskõrgkoolid, kelle käesoleva meetme raames

loodavad uued ning arendatavad õppekavad on heaks kiidetud ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjoni poolt.

5.6. Tegevuse 2.3. partneriks on Haridus- ja Teadusministeerium riikliku täienduskoolituse

tellimuse läbiviimisel.

Meetme tegevuste koordineerimiseks on moodustatud ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete

juhtkomisjon. 6. Sihtrühmad

Tasemeõppurid, tööealine elanikkond (sh on prioriteetne sihtrühm Ida-Virumaa tööealine

elanikkond ja põlevkivi sektorist väljuv ning väljunud tööjõud), kõrgkoolid ja kutseõppeasutused, täienduskoolitusasutused, tööandjad, Ida-Virumaa arendusorganisatsioonid ja kohalikud omavalitsused.

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2023 kuni 31.08.2029.

8. Tegevuste eelarve

Tegevuste kogumaksumus on 31 000 000 sh Õiglasest ülemineku fondist 21 700 000 eurot (70%) ja riiklik kaasfinantseering 9 300 000 eurot (30%).

9. Kulude abikõlblikkus

9.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused “ (edaspidi Ühendmäärus) §-s 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.

9.2. Sealhulgas on abikõlblikud: 9.2.1. otsesed personalikulud vastavalt Ühendmääruse §-le 16 ja § 21 lõikele 3; 9.2.2. välislähetuste kulud;

9.2.3. õppeotstarbeliste digilahenduste, sh veebikursuste, veebilehtede ja -rakenduste loomise ning arendamise (sh digiligipääsetavuse10 tagamise) kulud;

9.2.4. uuringute, analüüside, ekspertiiside kulud; 9.2.5. täienduskoolitustel ja õpisündmusel osalemiseks ligipääsetavuse tagamise kulu

füüsilises ja virtuaalses keskkonnas ning kirjalikus ja suulises kommunikatsioonis

neljale peamisele puudeliigile (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) v.a füüsilise keskkonna kohandamise kulud ;

9.2.6. kulu, mis on seotud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 sätestatud kohustuste täitmisega.

9.2.7. kaudsed kulud 7 % rahastamiskõlblikest otsestest kuludest vastavalt Ühendmääruse § 21 lõigetele 1 ja 4-6;

10 https://ttja.ee/eraklient/tarbija -oigused/kaubandus-teenused/digiligipaasetavuse-tagamine#juurdepsetavuse-n

9

9.3. Tegevuse 2.1.1. raames õppekavade väljatöötamise ja uuendamisega seotud

arendustegevused ning arendatavatel õppekavadel õpetamisvõimekuse tõstmine sh tasemeõppe pakkumiseks vajamineva õppevara ja -vahendite soetamine,

õppekavaarendusega seotud otsesed personalikulud, kutseõpetajate erialase koolituse ning stažeerimise kulud sh on lähetuskuludest abikõlblikud tegelike kulude alusel ainult välislähetustega seotud kulud.

9.4. Tegevuse 2.1.2. õppe läbiviimisega seotud kulud ühikuhinna alusel lähtuvalt lisast 2. 9.5. Tegevuse 2.2.1. kõrghariduse õppekavade väljatöötamise ja uuendamisega ning neil õppe

pakkumisega seotud otsesed personalikulud, õppejõudude koolituste ja stažeerimise kulud sh on lähetuskuludest abikõlblikud tegelike kulude alusel ainult välislähetustega seotud kulud, õppetööd toetava õppevara ning -vahendite soetamise, õppematerjalide

väljatöötamine ning turundus- ja teavitustegevustega seotud kulud. 9.6. Tegevuse 2.2.2. kõrghariduse õppekavade väljatöötamise ja uuendamisega ning neil õppe

pakkumise seotud otsesed personalikulud, õppejõudude koolituste ja stažeerimise kulud sh on lähetuskuludest abikõlblikud tegelike kulude alusel ainult välislähetustega seotud kulud, ruumide rendikulud , kui õppe pakkujal puudub tegevuskoht Ida-Virumaal,

õppetööd toetava õppevara ja -vahendite, õppematerjalide väljatöötamise või hankimisega seotud kulud ning turundus- ja teavitustegevustega seotud kulud.

9.7. Tegevuse 2.3. riikliku täienduskoolituse kulud sh mikrokvalifikatsiooniõppe pakkumise kulud on abikõlblikud haridus- ja teadusministri 2.10.2018 määrusega nr 29 „Riikliku täienduskoolituse tellimuse koostamise ja esitamise kord ning akadeemilise tunni

maksumus õppekavarühmade kaupa Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas“ kehtestatud ühikuhindade alusel vastavalt Ühendmääruse §-le 19.

9.8. Abikõlbmatud on kõik Ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse abikõlbmatuteks kuludeks: 9.8.1. tasemeõppe ühikuhinnas sisalduvad otsesed õppe läbiviimise kulud

kuludokumentide alusel juhul, kui õpet rahastatakse ühikuhinna alusel; 9.8.2. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ning mootorsõiduki ost;

9.8.3. personali sh töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike

kulude alusel. 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord

10.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt Ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile

1 ja § 28 lõigetele 1 ja 3. 10.2. Tegevuse 2.1.1., tegevuse 2.2. ja tegevuse 2.3. raames hangetega tellitavad koolituste

kulud ning muud täiskasvanutele suunatud õpivõimalusi toetatavate tegevuste kulud

tegevuses 2.3 makstakse välja tegelike kulude alusel. 10.3. Tegevuse 2.1.2. kutseõppes osalemise kulud makstakse ühikuhinna alusel vastavalt

lisale 2. 10.4. Tegevuse 2.3. raames riikliku koolitustellimuse alusel läbiviidavate täienduskoolituste

ühikuhinna maksmise aluseks on täienduskoolituse läbimist tõendav tunnistus.

10.5. Makse aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitatakse e-toetuse keskkonnas vähemalt kord kvartalis, kuid mitte sagedamini kui üks kord kuus.

10.6. Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast TAT tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.

10

11. Elluviija ja partneri kohustused

11.1. Elluviija täidab lisaks TATis sätestatud kohustustele Ühendmääruse §-des 10 ja 11

toetuse saajale kehtestud kohustusi. 11.2. Elluviija on kohustatud:

11.2.1. koostama aastase tegevuskava ja eelarve, kooskõlastama selle ÕÜF haridus- ja

teadusmeetmete juhtkomisjoni ning rakendusasutusega. Järgneva aasta tegevuskava esitatakse rakendusasutusele kooskõlastamiseks hiljemalt 20.

novembriks, erandina TATi käivitamisel kolme kuu jooksul pärast TATi käskkirja kinnitamist;

11.2.2. esitama rakendusasutuse nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate kaupa;

11.2.3. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15. jaanuariks; esitama rakendusüksusele esimese eelarveaasta väljamaksete

prognoosi 15 tööpäeva jooksul peale TATi kinnitamist. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem, kui 25% võrra esitatud prognoosis, on elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas;

11.2.4. sõlmima iga partneriga (v.a Haridus- ja Teadusministeerium) lepingu, milles sätestatakse mõlema poole õigused , kohustused ning ülesanded;

11.2.5. koondama ja esitama tervikliku loetelu kõigist TAT raames loodavatest ja arendatavatest tasemeõppe ja mikrokvalifikatsiooniõppe õppekavadest Eesti Töötukassale;

11.2.6. esitama aruandeid vastavalt punktis 12 sätestatule; 11.2.7. viima ellu tegevusi vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele, ajakavale ja

eelarvele;

11.2.8. täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele.

11.3. Partnerid peavad täitma lisaks TATis nimetatud tegevustega seotud kohustustele

Ühendmääruse § 10 lõikes 2 ja 3 nimetatud kohustusi. 12. Aruandlus

12.1. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil

vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga). Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 12.1.1. punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala-

või ületäitmise kohta; 12.1.2. ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest;

12.1.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele; 12.1.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest.

12.2. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu tegevuste elluviimise

lõpparuande 30 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutavale infole olema kajastatud ülevaade ellu

viidud tegevuste mõjust Haridusvaldkonna arengukava 2021−2035 eesmärkide saavutamisele, „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele.

12.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.

12.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.

11

12.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.

12.6. Elluviija on kohustatud tagama ÕÜFist rahastatavates tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 lisas 3 loetletud ühiste väljund- ja tulemusnäitajate andmete kogumise, töötlemise ja rakendusüksusele

esitamise vastavalt Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §19 lõikele 3 ning Vabariigi

Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 10 lõike 1 punktile 5.

12.7. Punktis 12.6 toodud andmekorje kohustused rakenduvad järgmiste tegevuste ja sihtrühmade kohta:

12.7.1. tegevus 2.1.2. Kutsehariduse tasemeõppe pakkumine piirkonna arenguvajadustest lähtuvalt – kutsehariduse tasemeõppes õppivad õppurid;

12.7.2. tegevus 2.2. Kõrghariduse tasemeõppe õppekavade arendus ja õppe pakkumine

õppimisvõimaluste mitmekesistamiseks Ida-Virumaal – kõrghariduse tasemeõppes õppivad üliõpilased;

12.7.3. tegevus 2.3. Täienduskoolituste pakkumine teadmiste ja oskuste arendamiseks Ida-Virumaal – täiskasvanute täienduskoolitustel (sh mikrokvalifikatsiooniõppes) osalejad.

12.8. Tegevustes osalejate andmete kogumisel, töötlemisel ja esitamisel tuleb elluviijal ning rakendusüksusel juhinduda „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje

juhendist perioodi 2021-2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. 13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

13.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027

§-dele 28−30 ja Ühendmääruse §-dele 34−39.

14. Vaiete lahendamine

14.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist

esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 14.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse

esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32

lõikele 2. 14.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele

esitamisest.

15. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

15.1. Käesoleva käskkirja alusel antav toetus tegevuste 2.1, 2.2 ja 2.4 ellu viimisel ei ole

riigiabi konkurentsiseaduse § 30 ega vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 tähenduses. Kui tegevuse 2.3 raames antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määrust (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2013)ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

15.2. Vähese tähtsusega abi ei anta komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 1 punktis 1 nimetatud juhtudel.

12

15.3. Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 alusel antava vähese tähtsusega abi korral ei tohi

abi saajale mistahes kolme aasta jooksul nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja alusel taotletava toetusega ületada 300 000

eurot. 15.4. Kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud ettevõtjatele abi andmisel

arvestatakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel komisjoni määruse

(EL) 2023/2831 artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhetes. 15.5. Vähese tähtsusega abi andmisel peab arvesse võtma komisjoni määruse (EL)

2023/2831 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

15.6. Toetuse andja kohustub:

15.6.1. säilitama vähese tähtsusega abi andmist käsitlevaid andmeid kümne eelarveaasta jooksul alates päevast, mil käesoleva käskkirja alusel anti viimast korda

üksikabi; 15.6.2. edastama andmed abi andmise kohta vähese tähtsusega abi registrisse vastavalt

konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3.

15.7. ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti.

EELNÕU

03.07.2024

MINISTRI KÄSKKIRI

[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

Haridus- ja teadusministri 6. detsembri

2023. a käskkirja nr 339 „Toetuse

andmise tingimuste kehtestamine

tegevuse „Ida-Viru täiendkoolituse mahu

suurendamine ning uute tasemeõppe

õppekavade arendamine ja käivitamine

kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks“

muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel

1. Muudan haridus- ja teadusministri 6. detsembri 2023. a käskkirja nr 339 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja

kõrghariduses“ elluviimiseks“ lisa 1 ning kehtestan selle uues sõnastuses (lisa 1).

2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas

minister

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Rahandusministeerium

Arvamuse avaldamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus Haridus- ja Noorteamet

4.07.2024 nr 8-2/24/3039

Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust 5 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister

Lisad:

Lisa 1. Eelnõu Lisa 2. Eelnõu lisa

Lisa 3. Seletuskiri

Karin Ruul 735 4099 [email protected]

1

Seletuskiri

haridus- ja teadusministri 6. detsembri 2023 a. käskkirja nr 339 „Toetuse andmise

tingimuste kehtestamine „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute

tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“

elluviimiseks“ muutmise eelnõu juurde

1. SISSEJUHATUS JA EESMÄRK

Käskkirja eelnõuga muudetakse haridus- ja teadusministri 6. detsembri. 2023. a käskkirja nr

339 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“

elluviimiseks“ (edaspidi ka käskkiri).

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel.

Muudatuste eesmärgiks on võimaldada parteritel teha investeeringuid, et pakkuda Ida-Virumaal piirkonna vajadustest lähtuvat ja jätkusuutlikku tasemeõpet.

Käskkirja lisa 1 kehtestatakse uue terviktekstina.

Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas täiskasvanuhariduse valdkonna peaekspert Ena Drenkhan (tel 735 0110, [email protected]), kõrghariduse valdkonna juht Kristi Raudmäe

(tel 735 0186, [email protected]), kutsehariduse valdkonna nõunik Karin Ruul (tel 735 4099, [email protected]), strateegia- ja finantsosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (tel

735 0279, [email protected]), välisvahendite nõunik Ragne Hoff (tel 735 0306, [email protected]), õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (tel 735 0234, [email protected]), strateegilise planeerimise valdkonna peaekspert Meelis Aunap (tel

735 0105, [email protected]), välisvahendite nõunik Pirkko Külanurm (tel 735 0161, [email protected]).

2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS

Eelnõu lisa 1 punkti 2.1.1. täiendatakse ja võimaldatakse partneril teha õppevara soetusi eesmärgiga tagada piirkonna vajadustest lähtuv, kvaliteetne ja jätkusuutlik tasemeõppe

pakkumine. Õppevara on õppe pakkumiseks vajalikud simulaatorid, seadmed, infotehnoloogilised keskkonnad, laborite sisustus ja tehnika. Õppevara soetamised on seotud ÕUFi juhtkomisjoni poolt heakskiidetud õppekavadel tasemeõppe pakkumisega.

Täpsema õppevara leppivad kokku partner ja rakendusasutus (sh koolipidaja rollis).

Investeeringutega kaasnevad ruumide kohandamise, kasutamisega kaasnevaid materjali- ning kommunaalkulusid antud tegevuse raames ei rahastata.

Eelnõu lisa 1 punkti 2.2.1 täiendatakse ja võimaldatakse partneritel soetada õppe läbiviimiseks vajalikke õppevara ja -vahendeid sh õppevara kasutamisega seonduvaid

kulumaterjalid ja tarvikud (nt 3D printeri filament). Soetused tagavad Ida-Virumaal kvaliteetse ja jätkusuutliku tasemeõppe pakkumise võimekuse.

2

Eelnõu lisa 1 punkti 2.2.2 täiendatakse ja võimaldatakse partneritel soetada õppe läbiviimiseks vajalikke õppevara ja -vahendeid ning infotehnoloogiliste lahenduste litsentse. Soetused tagavad Ida-Virumaal kvaliteetse ja jätkusuutliku tasemeõppe pakkumise võimekuse.

Eelnõu lisa 1 punktides 2.3 ja 5.6 jäetakse välja partner SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus

(edaspidi IVEK). Täiskasvanutele suunatud õpivõimalusi toetavad tegevused teeb elluviija. IVEK koostas tegevuskava, kuid selle läbirääkimine ja kooskõlastamine rakendusasutuse ja ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjoniga lõppesid otsusega mitte kooskõlastada

IVEKi tegevuskava. Koostatud tegevuskavast ei selgunud, millised tegevusi planeeritakse Ida- Virumaa täiskasvanute teadlikkuse suurendamiseks õppimisvõimalustest, täiskasvanute

elukestvas õppes osalemise toetamiseks ja prioriteetsete sihtrühmade kaasamiseks täiskasvanuhariduse võrgustiku koostöös, erinevate osapoolte rollid selles võrgustikus jäid ebaselgeks. Turundus- ja kommunikatsioontegevustega plaaniti alustada alles 2025. a, mis jääb

hiljaks arvestades, et vastuvõtt ÕÜFi erialadele ja koolitustele algab 2024.a. Tegevuskavast ei selgunud, kuidas on kavas jagada tööülesanded ja vastutus. Tegevused olid planeeritud jaotada

erinevate inimeste vahel. Juhtkomisjon ei ole veendunud täiskasvanuhariduse pädevuse olemasolus IVEKis. Tegevuskavas polnud arusaadav uuringute osa. Samuti ei selgunud tegevuskavast, mis on (välis)lähetuste eesmärk ja kes lähetustes osalevad. Juhtrühma hinnangul

tuleks rahastada sihtrühma jõudmist õpikohtadesse. Tegevusi hakkab IVEKi asemel elluviima Haridus- ja Noorteamet.

Eelnõu lisa 1 punktides 9.3 ja 9.6 täpsustatakse abikõlblikke kulusid ja võimaldatakse partneril soetada tasemeõppe pakkumiseks vajalikke õppevara (nt simulaatorid, CNC pink,

laborite sisustus jne) ja õppevahendeid sh õppevara kasutamiseks vajalikud materjalid. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusega

Eelnõu lisa 1 punkte 15.1 – 15.6 korrigeeritakse õigusakti nimetust ja punkte, seoses vähese tähtsusega abi andmise aluse muutumisega. Alates 01.01.2024 kehtib vähese tähtsusega abi

andmisel Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2023/2831, mis asendab määrust (EL) nr 1407/2013. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

3. EELNÕU MÕJUD

Täiendavaid mõjusid horisontaalsetele teemadele käskkirjade muutmisel ei esine.

4. KÄSKKIRJA KEHTIVUS

Käskkiri hakkab kehtima üldises korras.

EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja saadetakse arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ning Haridus- ja Noorteametile.

Margus Haidak kõrghariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna juhataja

1

Lisa 1

KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine

ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja

käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks“

Tegevuse „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe

õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“

elluviimiseks toetuse andmine

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

1. Reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärk

1.1. Käskkirjaga reguleeritakse Haridus- ja noorteprogrammi ja meetmete nimekirja meetme

21.6.1.7. „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ rakenduskavaga kooskõlas oleva

sekkumise „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda (edaspidi TAT).

1.2. Meetme rahastamisega Õiglase Ülemineku Fondist (edaspidi ÕÜF) aidatakse kaasa

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027“ poliitikaeesmärgi „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050.

aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ saavutamisele. Tegevused viiakse ellu

rakenduskava lisas 1 kirjeldatud Õiglase ülemineku territoriaalse kavas 1. tegevussuuna: „Majandus ja tööjõud“ tegevuse. „Täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ raames.

1.3. Tegevustega panustatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 2021/1056,

millega luuakse Õiglase ülemineku fond (ELT L 231/1, 30.06.2021) (edaspidi ÕÜF määrus) artiklis 8 toodud tegevustesse: k) töötajate ja tööotsijate täiendus- ja ümberõpe. o) muud tegevused hariduse ja sotsiaalse kaasamise valdkondades, sealhulgas piisavalt

põhjendatud juhtudel investeeringud koolituskeskuste ning lastehoiuasutuste ja eakate hoolekandeasutuste taristute heaks, nagu on märgitud õiglase ülemineku territoriaalsetes

kavades kooskõlas artikliga 11.

1.4. Tegevusega panustatakse Riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035““ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilisse sihti

„Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene“ ja „Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035“ eesmärkide „Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem

võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja liikide vahel“ ning „Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele“ saavutamisse, mida mõõdetakse

2

näitajatega: „kolmanda taseme haridusega 25-34a osakaal“ ja „hõivatute osakaal eri- ja

kutsealase haridusega 20-34a inimeste hulgas“. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060

artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid. Toetatavad tegevused aitavad edendada tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja

kliimaeesmärke, panustades „Eesti 2035“ näitajatesse „Täiskasvanute (25–64-aastaste) elukestvas õppes osalemise määr“; „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“; "Hoolivuse ja

koostöömeelsuse mõõdik“, „Ligipääsetavuse näitaja“ ning „Keskkonnatrendide indeks“. 1.5. Toetuse andmise eesmärk on tööealise elanikkonna oskuste arendamine Ida-Virumaa

vajadustest lähtuvalt, et toetada piirkonna kliimaneutraalsele majandusele üleminekut ja

majanduskeskkonna mitmekesistumist.

1.6. Toetuse andmise tulemusena on mitmekesistunud õppimisvõimalused Ida-Virumaal nii kutse- ja kõrghariduse tasemeõppes kui ka täienduskoolitustel. Kõik tegevused toetavad Ida-Virumaa üleminekut kliimaneutraalsele majandusele ja aitavad leevendada sellega

kaasnevaid võimalikke negatiivseid mõjusid.

2. Toetatavad tegevused

Punktis 1. nimetatud eesmärgi saavutamiseks rahastatakse järgmiste tegevuste elluviimist:

2.1. Kutsehariduse tasemeõppe õppekavade arendus ja õppe pakkumine

õppimisvõimaluste mitmekesistamiseks Ida-Virumaal

2.1.1. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õppekavade arendus ja õpetamisvõimekuse

tõstmine arendatavatel õppekavadel

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses (edaspidi Ida-Virumaa KHK) kaasajastatakse

olemasolevaid ja luuakse uusi 3.-5. taseme tasemeõppe õppekavasid, et tagada õppe parem

vastavus Ida-Virumaa tööandjate ja maakonna arenguvajadustele. Uute ja arendatavate

õppekavade loetelu kooskõlastab ÕÜFi tegevuste „Täiendkoolituse mahu suurendamine ning

uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ ja „Ida Viru

ettevõtluse teadmusmahukuse kasvatamine“ ühine juhtkomisjon (edaspidi ÕÜF haridus- ja

teadusmeetmete juhtkomisjon). ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjoni poolt

kooskõlastatud õppekavadel rahastatakse õppetööd ettevalmistavaid tegevusi sh olemasolevate

õppekavade uuendamist või uute väljatöötamist, õppevara soetamist, õpetamisvõimekuse

loomiseks või tõstmiseks õpetajate osalemist erialastel ning eriala didaktika koolitustel.

Arendatavatesse tasemeõppe õppekavadesse lisatakse rohe- ja digioskuste moodulid või

käsitletakse neid läbivate teemadena.

2.1.2. Kutsehariduse tasemeõppe pakkumine piirkonna arenguvajadustest lähtuvalt

Ida-Virumaa arengu- ja tööturu vajadustest lähtuvalt ja piirkonna ettevõtluskeskkonna

mitmekesistamiseks luuakse kutseõppeasutustesse täiendavad 750 õppekohta õppe

pakkumiseks kutseõppe kolmanda kuni viienda kvalifikatsioonitaseme õppekavadel.

ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjon teeb ettepaneku tasemeõppe läbiviimise õigust

omavatele kutseõppeasutustele (sh Ida-Virumaa KHK) õppekohtade pakkumiseks tööandjate

3

ja piirkonna vajadustest lähtuvalt arendamist vajavatel või uutel õppekavadel. ÕÜF haridus- ja

teadusmeetmete juhtkomisjon hindab piirkonna tööandjate vajadusest lähtuvalt

kutseõppeasutuste ettepanekuid tasemeõppe pakkumiseks ja kooskõlastab ÕÜFist rahastatavate

õppekavade loetelu ja õppekohtade arvu õppekavade lõikes. Rahastatakse õppe läbiviimist

täiendavatel õppekohtadel. Kutseõppe vajadusi ja pakkumist analüüsitakse ja hinnatakse

vähemalt kord aastas ning vastavalt tulemustele viiakse sisse vajalikud muudatused.

Pakutavatesse tasemeõppe õppekavadesse on lisatud rohe- ja oskuste moodulid või käsitletakse

neid läbivate teemadena. Õpilaskandidaatide leidmiseks viiakse läbi turundus- ja

teavitustegevusi.

Tasemeõpe toimub reeglina Ida-Virumaal, kuid eesti keele tõhusamaks omandamiseks ja

praktiseerimise eesmärgil võib osa õppest toimuda ka teistes maakondades. Juhul, kui Ida-

Virumaal vastav õpetamisvõimekus puudub, võib Ida-Virumaa tööandjate vajadustest lähtuv

õpe toimuda kooskõlastatult ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjoniga ka mujal Eestis.

2.2. Kõrghariduse tasemeõppe õppekavade arendus ja õppe pakkumine

õppimisvõimaluste mitmekesistamiseks Ida-Virumaal

Ida-Virumaa arengu ja tööturu vajadustest lähtuvalt, piirkonna ettevõtluskeskkonna

mitmekesistamiseks ning toimepidevuse tagamiseks luuakse uutel ja uuendatud eestikeelsetel

kõrgharidusõppe esimese ja teise astme õppekavadel õppimisvõimalused kokku vähemalt 550

üliõpilasele. Uute ja arendatavate õppekavade loetelu kooskõlastab ÕÜF haridus- ja

teadusmeetmete juhtkomisjon. Õppetöö või praktika toimumise väljaspool Ida-Virumaad

kooskõlastab eranditena ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjon ning see kinnitatakse

tegevuskavas. Arendatavatesse tasemeõppe õppekavadesse lisatakse rohe- ja digioskuste

moodulid või käsitletakse neid läbivate teemadena.

2.2.1 Kõrghariduse õppekavade arendus ja õppe pakkumine Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledžis ja Tartu Ülikooli Narva Kolledžis teadus- ning arendustegevuse fookusteemadel

Õppekavu arendatakse ja õpet pakutakse kooskõlas meetmega 21.6.1.3 „Ida-Viru ettevõtluse

teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-

Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“ teadus- ning arendustegevuse fookusteemadel: üleminek

taastuvenergiale ja hajuslahendustele energeetikas, tööstus 4.0 ning keemiliste protsesside

väärindamine ja kriitilised toormed . Uuendatakse olemasolevaid õppekavu, suurendades nende

vastavust piirkonna tööandjate vajadustele, ning luuakse kolledžitesse uusi õppekavu.

Rahastatavate esimese või teise astme õppekavade loetelu ning vastuvõetavate üliõpilaste arv

kinnitatakse elluviija koostatavas iga-aastases tegevuskavas.

Tegevused hõlmavad õppekavade väljatöötamist ja uuendamist, õppetöö läbiviimist, praktikute

kaasamist õppetöösse, õppejõudude stažeerimist ja osalemist eriala- ning didaktikakoolitustel,

õppematerjalide väljatöötamist, sh või soetamist, õppetöö korraldamist ja üliõpilasi toetavaid

tegevusi. Õpetamisvõimekuse loomiseks või tõstmiseks hangitakse õppe läbiviimiseks

vajalikke õppevara ja -vahendeid. Üliõpilaskandidaatide leidmiseks viiakse läbi turundus- ja

teavitustegevusi.

4

2.2.2. Kõrghariduse õppekavade arendus ja tasemeõppe pakkumine muudest piirkonna arenguvajadustest lähtuvalt

Partnerkõrgkoolid (partnerid toodud p 5.5.) pakuvad õpet ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete

juhtkomisjoni poolt kooskõlastatud õppekavadel valdkondades, mis toetavad Ida-Virumaa

olemasolevate või loodavate ettevõtete vajadusi, ettevõtluse mitmekesistamist ning piirkonna

avalike teenuste toimepidevuse tagamist sh sisekaitse-, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste

osutamist. Õpe toimub valdavas osas Ida-Virumaal, väljaspool Ida-Virumaad võib õpet

korraldada ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjoniga kooskõlastatud õppekavadel.

Tegevused hõlmavad õppekavade väljatöötamist ja arendamist, õppetöö läbiviimist, praktikute

kaasamist õppetöösse, õppejõudude stažeerimist ja osalemist eriala- ning didaktikakoolitustel,

õppematerjalide väljatöötamist või soetamist, õppevara ja -vahendite soetamist, õppetöö

korraldamist ja üliõpilasi toetavaid tegevusi. Üliõpilaskandidaatide leidmiseks viiakse läbi

turundus- ja teavitustegevusi.

2.3. Täienduskoolituste pakkumine teadmiste ja oskuste arendamiseks Ida-Virumaal

ning täiskasvanutele suunatud õpivõimalusi toetavad tegevused

Toetatakse täienduskoolituste (sh mikrokvalifikatsiooniõppe1) pakkumist sh riikliku

täienduskoolitustellimuse kaudu. Tööealisele elanikkonnale suunatud täienduskoolitused

toetavad uute oskuste omandamist ja seeläbi kohanemist Ida-Virumaa piirkonna

majanduskeskkonna ning tööturu muutustega seoses siirdega tööstus 4.0, rohepöörde ning

majanduse mitmekesistamise suundadel, sh loovmajandus ja turism. Sihtrühma vajadustest

lähtuvalt võib täienduskoolitus olla kombineeritud mentorluse, praktika ja teiste toetavate

tegevustega. Vajadusel integreeritakse täienduskoolitustesse erialane eesti keele õpe.

Täienduskoolituse õppekavad sisaldavad rohe- ja digioskuste mooduleid või käsitletakse rohe-

ja digioskusi läbivate teemadena koolitustel, kus see on asjakohane. Arendatakse koolitajate

kompetentse, et seeläbi tõsta piirkonnas pakutavate koolituste kvaliteeti.

Kliimaneutraalsele majandusele üleminekust tingitud tööturu struktuursetest muutustest ja

sellega seoses oskuste arendamise vajadusest ning loodud uutest õpivõimalustest Ida-Virumaal

viiakse läbi teavitus- ja kommunikatsioonitegevused kommunikatsiooniplaani alusel. Elluviija

kavandab ja viib ellu tegevused, mis toetavad Eesti õiglase ülemineku territoriaalsest kavast ja

Ida-Viru maakonna arengustrateegiast tulenevaid täiskasvanuharidusega seotud eesmärkide

saavutamist.

Viiakse läbi Ida-Virumaad puudutavad tööjõuvajaduse poliitikaanalüüsid ja -uuringud, mis on

sisendiks tasemeõppe pakkumise, täienduskoolituste ning õppimist toetavate tegevuste

paremaks sihistamiseks.

1 Mikrokvalifikatsioon on täienduskoolitusel omandatud, tõendatud ja tunnustatud teadmiste ja oskuste kogum,

mis vastab tööturu või ühiskonna vajadustele. Mikrokvalifikatsiooniõpe on suunatud mikrokvalifikatsiooni

omandamiseks ja selle õppe maht on 5-30 ainepunkti.

5

2.4. Horisontaalsed põhimõtted tegevuste elluviimisel

Toetatavate tegevuste hulka ei kuulu vastavalt ÕÜF määruse artiklis 9 sätestatule:

a) tuumajaamade tegevuse lõpetamine või nende rajamine; b) tubaka ja tubakatoodete valmistamine, töötlemine ega turustamine; c) komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (18) artikli 2 punktis 18 määratletud raskustes olevaid

ettevõtjate toetamine, välja arvatud juhul, kui see on lubatud ajutiste riigiabi reeglite kohaselt, mis on kehtestatud erandlike olukordade käsitlemiseks, või vähese tähtsusega abi

kontekstis, et toetada energiasüsteemi ümberkujundamise protsessi raames energiakulusid vähendavaid investeeringuid;

d) investeeringud, mis on seotud fossiilkütuste tootmise, töötlemise, transpordi, jaotuse,

ladustamise või põletamisega.

Kutse- ja kõrgharidusõppe ning täienduskoolituste kavandamisel ja pakkumisel lähtutakse

tööandjate ja piirkonna vajadustest, tööjõuvajaduse prognoosidest ning analüüsidest (sh Töötukassa prognoosid), riiklikest ja piirkonna strateegiatest või kavadest.

Tegevuste elluviimisel tagatakse „Euroopa Liidu põhiõiguste hartas“2 ja „Puuetega inimeste õiguste konventsioonis“3 toodud õigustega arvestamine.

Õppevara, e-teenuste loomisel ja teavitustegevustes järgitakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid4.

Tegevustes õppurite leidmiseks seatakse üheks eesmärgiks soolise segregatsiooni vähendamine

ja planeeritakse sobivaid tegevusi naiste kaasamiseks.

Sihtrühmadele veebilehe või mobiilirakenduse kaudu suunatud tegevustes, loodud teenustes ja

õppevaras ning tulemuste levitustegevustes jälgitakse vastavust vähemalt WCAG 2.1 standardi AA taseme nõuetele5, avaliku teabe seaduse § 32 ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määruses nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning

ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord“ kehtestatud ligipääsetavusnõuetele (sh vastavust standardile EN 301 549) ning tagatakse inimestele ligipääsetavus nelja peamise

erivajaduse – liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuue – lõikes.

Täienduskoolituste ning erinevate õpisündmuste korraldamisel füüsilises või virtuaalses keskkonnas järgitakse nelja peamise erivajadusega (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja

intellektipuue) inimeste ligipääsetavuse6 nõudeid.

Toetatavad tegevused ei tekita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust

(EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. Kuna DNSH (Do No Significant Harm) põhimõttega arvestamisel on eesmärgiks vältida

majandustegevuse olulise kahju tekkimist keskkonnale tervikuna, võimaldades seeläbi kliima - ja keskkonnaeesmärkide saavutamist, siis vastab sellekohane inimeste oskuste, teadmiste ja hoiakute kujundamine olulise kahju ärahoidmise põhimõttele. Täienduskoolitused,

2 „Euroopa Liidu põhiõiguste harta“ Euroopa Liidu põhiõiguste harta (europa.eu) 3 Puuetega inimeste õiguste konventsioon Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll–Riigi

Teataja 4 Mis on sooline võrdõiguslikkus? Mis on sooline võrdõiguslikkus? | Kompetentsikeskus (sm.ee); Mis on võrdne

kohtlemine? Mis on võrdne kohtlemine? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 5 WCAG 2.1 digiligipääsetavuse nõuded https://ttja .ee/digiligipaasetavuse-tagamine/nouded 6 Mis on ligipääsetavus? Kompetentsikeskus (sm.ee)

6

õpisündmused jm üritused viiakse läbi järgides keskkonnahoidlike sündmuste juhendis7 toodut.

Riigihanked viiakse läbi järgides keskkonnahoidlikke kriteeriume vähemalt nõutavate tooterühmade ja teenuste osas8.

3. Tulemused

3.1. Tegevuse tulemusel on mitmekesistunud täiskasvanutele suunatud õppe pakkumine Ida- Virumaal, arendatud on olemasolevaid ja käivitatud uusi õppekavasid kõrg- ja

kutsehariduse tasemetel ning tööealised elanikud on omandanud uusi oskusi, mis toetavad põlevkivisektorist väljumist.

3.2. Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist ja punktis 1.5 nimetatud oodatavate tulemuste saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega (tabel 1).

Tabel 1. Tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad.

Näitaja liik Näitaja

nimetus ja

mõõtühik

Algtase

(2022)

Vahe-

sihttase

(2024)

Sihttase

(2029)

Selgitav teave

Meetmete

nimekirja väljundnäitaja

Osaluskordade

arv

0 2956 10 500 Kogu meetme väljundnäitaja

sihttase on 13 500, millest TAT panustab meetme

väljundnäitajasse 10 500 inimesega, kes osalevad täienduskoolitustel. Lisaks on

meetmes kavas, et avatud taotlusvoorude raames osaleb

koolitustegevustes vähemalt 3000 inimest. Loetakse täienduskoolitustel osalejate

osaluskordi (mitte unikaalseid isikuid), sõltumata täiendus-

koolituse kestusest. Arvesse võetakse kõik alustanud. Raporteerib elluviija kord aastas.

Väljundnäitaja saavutamisse panustab tegevus 2.3.

Meetmete

nimekirja tulemusnäitaja

Osalejad, kes

said lahkudes kvalifikatsiooni (arv)

0 n.a 8925 Arvestatakse täienduskoolituse

edukalt lõpetanuid ehk neid, kes saanud tegevusest väljumisel kvalifikatsiooni või kompetentsi

tõendava tunnistuse. Raporteerib elluviija kord aastas.

Tulemusnäitaja saavutamisse panustab tegevus 2.3.

7 Keskkonnahoidlike sündmuste juhend Keskkonnateadlikkus | Kliimaministeerium 8 Keskkonnahoidlikud riigihanked https://kliimaministeerium.ee/keskkonnahoidlikud-riigihanked.

7

Meetmete

nimekirja väljundnäitaja

Tööandjate

vajadustest lähtuvalt loodud ja

täiendatud õppekavade arv

0 8 20 Uute või oluliselt täiendatud

tasemeõppe õppekavade kumulatiivne arv Ida-Virumaa kutseõppeasutustes ja

kõrgkoolides. Raporteerib elluviija kord aastas.

Väljundnäitaja saavutamisse panustavad tegevused 2.1. ja 2.2.

Meetmete nimekirja

tulemusnäitaja

Tööandjate vajadustest

lähtuvate uutele või täiendatud

õppekavadele vastuvõetud õppurite arv

0 n.a 1300 Kumulatiivne vastuvõttude arv uutel või uuendatud õppekavadel

kutseõppes ja kõrghariduses Ida- Virumaal. 2029. a lõpuks sihttase

kokku 1 300 uut õppurit ehk 550 kõrghariduses ja 750 kutse- hariduses.

Raporteerib elluviija kord aastas. Tulemusnäitaja saavutamisse

panustavad tegevused 2.1. ja 2.2.

4. Rakendusasutus ja rakendusüksus

4.1. Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium.

4.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.

5. Elluviija ja partnerid

5.1. Tegevuse elluviijaks on Haridus- ja Noorteamet.

5.2. Tegevuse 2.1.1. partneriks on Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus.

5.3. Tegevuse 2.1.2. partneriteks on Eesti kutseõpet pakkuvad õppeasutused, kes omavad

õppe läbiviimise õigust9 ning kelle käesoleva meetme raames loodavad uued ning arendatavad õppekavad on heaks kiidetud ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjoni poolt.

5.4. Tegevuse 2.2.1. partneriteks on Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikool.

5.5. Tegevuse 2.2.2. partneriteks on Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Tehnikakõrgkool.

Täiendavalt saavad partneriteks olla kõik Eestis kõrgharidustaseme õpet korraldavad

9 01.06.2023 seisuga omavad õppe läbiviimise õigust järgmised kutseõppeasutused: Eesti Merekool, Heino Elleri

Muusikakool, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Hiiumaa Ametikool, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Järvamaa

Kutsehariduskeskus, Kehtna Kutsehariduskeskus, Kuressaare Ametikool, Luua Metsanduskool, Olustvere Teenindus- ja

Maamajanduskool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool, Räpina Aianduskool, Tallinna Ehituskool, Tallinna

Lasnamäe Mehaanikakool, Tallinna Muusika- ja Balletikool, Tallinna Teeninduskool, Tallinna Majanduskool, Tallinna

Polütehnikum, Tallinna Tööstushariduskeskus, Tartu Kunstikool, Viljandi Kutseõppekeskus, Valgamaa

Kutseõppekeskus, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool, Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus, Tallinna Kopli

Ametikool, Tartu Rakenduslik Kolledž, Juuksurite Erakool "Maridel", Eesti Esimene Erakosmeetikakool, Eesti

Massaaži- ja Teraapiakool, Pärnu Saksa Tehnoloogiakool, Sisekaitseakadeemia, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna

Tervishoiukõrgkool.

8

avalik-õiguslikud ülikoolid ja riigi rakenduskõrgkoolid, kelle käesoleva meetme raames

loodavad uued ning arendatavad õppekavad on heaks kiidetud ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjoni poolt.

5.6. Tegevuse 2.3. partneriks on Haridus- ja Teadusministeerium riikliku täienduskoolituse

tellimuse läbiviimisel.

Meetme tegevuste koordineerimiseks on moodustatud ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete

juhtkomisjon. 6. Sihtrühmad

Tasemeõppurid, tööealine elanikkond (sh on prioriteetne sihtrühm Ida-Virumaa tööealine

elanikkond ja põlevkivi sektorist väljuv ning väljunud tööjõud), kõrgkoolid ja kutseõppeasutused, täienduskoolitusasutused, tööandjad, Ida-Virumaa arendusorganisatsioonid ja kohalikud omavalitsused.

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2023 kuni 31.08.2029.

8. Tegevuste eelarve

Tegevuste kogumaksumus on 31 000 000 sh Õiglasest ülemineku fondist 21 700 000 eurot (70%) ja riiklik kaasfinantseering 9 300 000 eurot (30%).

9. Kulude abikõlblikkus

9.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused “ (edaspidi Ühendmäärus) §-s 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.

9.2. Sealhulgas on abikõlblikud: 9.2.1. otsesed personalikulud vastavalt Ühendmääruse §-le 16 ja § 21 lõikele 3; 9.2.2. välislähetuste kulud;

9.2.3. õppeotstarbeliste digilahenduste, sh veebikursuste, veebilehtede ja -rakenduste loomise ning arendamise (sh digiligipääsetavuse10 tagamise) kulud;

9.2.4. uuringute, analüüside, ekspertiiside kulud; 9.2.5. täienduskoolitustel ja õpisündmusel osalemiseks ligipääsetavuse tagamise kulu

füüsilises ja virtuaalses keskkonnas ning kirjalikus ja suulises kommunikatsioonis

neljale peamisele puudeliigile (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) v.a füüsilise keskkonna kohandamise kulud ;

9.2.6. kulu, mis on seotud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 sätestatud kohustuste täitmisega.

9.2.7. kaudsed kulud 7 % rahastamiskõlblikest otsestest kuludest vastavalt Ühendmääruse § 21 lõigetele 1 ja 4-6;

10 https://ttja.ee/eraklient/tarbija -oigused/kaubandus-teenused/digiligipaasetavuse-tagamine#juurdepsetavuse-n

9

9.3. Tegevuse 2.1.1. raames õppekavade väljatöötamise ja uuendamisega seotud

arendustegevused ning arendatavatel õppekavadel õpetamisvõimekuse tõstmine sh tasemeõppe pakkumiseks vajamineva õppevara ja -vahendite soetamine,

õppekavaarendusega seotud otsesed personalikulud, kutseõpetajate erialase koolituse ning stažeerimise kulud sh on lähetuskuludest abikõlblikud tegelike kulude alusel ainult välislähetustega seotud kulud.

9.4. Tegevuse 2.1.2. õppe läbiviimisega seotud kulud ühikuhinna alusel lähtuvalt lisast 2. 9.5. Tegevuse 2.2.1. kõrghariduse õppekavade väljatöötamise ja uuendamisega ning neil õppe

pakkumisega seotud otsesed personalikulud, õppejõudude koolituste ja stažeerimise kulud sh on lähetuskuludest abikõlblikud tegelike kulude alusel ainult välislähetustega seotud kulud, õppetööd toetava õppevara ning -vahendite soetamise, õppematerjalide

väljatöötamine ning turundus- ja teavitustegevustega seotud kulud. 9.6. Tegevuse 2.2.2. kõrghariduse õppekavade väljatöötamise ja uuendamisega ning neil õppe

pakkumise seotud otsesed personalikulud, õppejõudude koolituste ja stažeerimise kulud sh on lähetuskuludest abikõlblikud tegelike kulude alusel ainult välislähetustega seotud kulud, ruumide rendikulud , kui õppe pakkujal puudub tegevuskoht Ida-Virumaal,

õppetööd toetava õppevara ja -vahendite, õppematerjalide väljatöötamise või hankimisega seotud kulud ning turundus- ja teavitustegevustega seotud kulud.

9.7. Tegevuse 2.3. riikliku täienduskoolituse kulud sh mikrokvalifikatsiooniõppe pakkumise kulud on abikõlblikud haridus- ja teadusministri 2.10.2018 määrusega nr 29 „Riikliku täienduskoolituse tellimuse koostamise ja esitamise kord ning akadeemilise tunni

maksumus õppekavarühmade kaupa Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas“ kehtestatud ühikuhindade alusel vastavalt Ühendmääruse §-le 19.

9.8. Abikõlbmatud on kõik Ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse abikõlbmatuteks kuludeks: 9.8.1. tasemeõppe ühikuhinnas sisalduvad otsesed õppe läbiviimise kulud

kuludokumentide alusel juhul, kui õpet rahastatakse ühikuhinna alusel; 9.8.2. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ning mootorsõiduki ost;

9.8.3. personali sh töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike

kulude alusel. 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord

10.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt Ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile

1 ja § 28 lõigetele 1 ja 3. 10.2. Tegevuse 2.1.1., tegevuse 2.2. ja tegevuse 2.3. raames hangetega tellitavad koolituste

kulud ning muud täiskasvanutele suunatud õpivõimalusi toetatavate tegevuste kulud

tegevuses 2.3 makstakse välja tegelike kulude alusel. 10.3. Tegevuse 2.1.2. kutseõppes osalemise kulud makstakse ühikuhinna alusel vastavalt

lisale 2. 10.4. Tegevuse 2.3. raames riikliku koolitustellimuse alusel läbiviidavate täienduskoolituste

ühikuhinna maksmise aluseks on täienduskoolituse läbimist tõendav tunnistus.

10.5. Makse aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitatakse e-toetuse keskkonnas vähemalt kord kvartalis, kuid mitte sagedamini kui üks kord kuus.

10.6. Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast TAT tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.

10

11. Elluviija ja partneri kohustused

11.1. Elluviija täidab lisaks TATis sätestatud kohustustele Ühendmääruse §-des 10 ja 11

toetuse saajale kehtestud kohustusi. 11.2. Elluviija on kohustatud:

11.2.1. koostama aastase tegevuskava ja eelarve, kooskõlastama selle ÕÜF haridus- ja

teadusmeetmete juhtkomisjoni ning rakendusasutusega. Järgneva aasta tegevuskava esitatakse rakendusasutusele kooskõlastamiseks hiljemalt 20.

novembriks, erandina TATi käivitamisel kolme kuu jooksul pärast TATi käskkirja kinnitamist;

11.2.2. esitama rakendusasutuse nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate kaupa;

11.2.3. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15. jaanuariks; esitama rakendusüksusele esimese eelarveaasta väljamaksete

prognoosi 15 tööpäeva jooksul peale TATi kinnitamist. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem, kui 25% võrra esitatud prognoosis, on elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas;

11.2.4. sõlmima iga partneriga (v.a Haridus- ja Teadusministeerium) lepingu, milles sätestatakse mõlema poole õigused , kohustused ning ülesanded;

11.2.5. koondama ja esitama tervikliku loetelu kõigist TAT raames loodavatest ja arendatavatest tasemeõppe ja mikrokvalifikatsiooniõppe õppekavadest Eesti Töötukassale;

11.2.6. esitama aruandeid vastavalt punktis 12 sätestatule; 11.2.7. viima ellu tegevusi vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele, ajakavale ja

eelarvele;

11.2.8. täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele.

11.3. Partnerid peavad täitma lisaks TATis nimetatud tegevustega seotud kohustustele

Ühendmääruse § 10 lõikes 2 ja 3 nimetatud kohustusi. 12. Aruandlus

12.1. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil

vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga). Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 12.1.1. punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala-

või ületäitmise kohta; 12.1.2. ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest;

12.1.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele; 12.1.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest.

12.2. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu tegevuste elluviimise

lõpparuande 30 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutavale infole olema kajastatud ülevaade ellu

viidud tegevuste mõjust Haridusvaldkonna arengukava 2021−2035 eesmärkide saavutamisele, „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele.

12.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.

12.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.

11

12.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.

12.6. Elluviija on kohustatud tagama ÕÜFist rahastatavates tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 lisas 3 loetletud ühiste väljund- ja tulemusnäitajate andmete kogumise, töötlemise ja rakendusüksusele

esitamise vastavalt Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §19 lõikele 3 ning Vabariigi

Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 10 lõike 1 punktile 5.

12.7. Punktis 12.6 toodud andmekorje kohustused rakenduvad järgmiste tegevuste ja sihtrühmade kohta:

12.7.1. tegevus 2.1.2. Kutsehariduse tasemeõppe pakkumine piirkonna arenguvajadustest lähtuvalt – kutsehariduse tasemeõppes õppivad õppurid;

12.7.2. tegevus 2.2. Kõrghariduse tasemeõppe õppekavade arendus ja õppe pakkumine

õppimisvõimaluste mitmekesistamiseks Ida-Virumaal – kõrghariduse tasemeõppes õppivad üliõpilased;

12.7.3. tegevus 2.3. Täienduskoolituste pakkumine teadmiste ja oskuste arendamiseks Ida-Virumaal – täiskasvanute täienduskoolitustel (sh mikrokvalifikatsiooniõppes) osalejad.

12.8. Tegevustes osalejate andmete kogumisel, töötlemisel ja esitamisel tuleb elluviijal ning rakendusüksusel juhinduda „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje

juhendist perioodi 2021-2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. 13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

13.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027

§-dele 28−30 ja Ühendmääruse §-dele 34−39.

14. Vaiete lahendamine

14.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist

esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 14.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse

esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32

lõikele 2. 14.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele

esitamisest.

15. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

15.1. Käesoleva käskkirja alusel antav toetus tegevuste 2.1, 2.2 ja 2.4 ellu viimisel ei ole

riigiabi konkurentsiseaduse § 30 ega vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 tähenduses. Kui tegevuse 2.3 raames antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määrust (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2013)ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

15.2. Vähese tähtsusega abi ei anta komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 1 punktis 1 nimetatud juhtudel.

12

15.3. Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 alusel antava vähese tähtsusega abi korral ei tohi

abi saajale mistahes kolme aasta jooksul nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja alusel taotletava toetusega ületada 300 000

eurot. 15.4. Kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud ettevõtjatele abi andmisel

arvestatakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel komisjoni määruse

(EL) 2023/2831 artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhetes. 15.5. Vähese tähtsusega abi andmisel peab arvesse võtma komisjoni määruse (EL)

2023/2831 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

15.6. Toetuse andja kohustub:

15.6.1. säilitama vähese tähtsusega abi andmist käsitlevaid andmeid kümne eelarveaasta jooksul alates päevast, mil käesoleva käskkirja alusel anti viimast korda

üksikabi; 15.6.2. edastama andmed abi andmise kohta vähese tähtsusega abi registrisse vastavalt

konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3.

15.7. ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti.

EELNÕU

03.07.2024

MINISTRI KÄSKKIRI

[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

Haridus- ja teadusministri 6. detsembri

2023. a käskkirja nr 339 „Toetuse

andmise tingimuste kehtestamine

tegevuse „Ida-Viru täiendkoolituse mahu

suurendamine ning uute tasemeõppe

õppekavade arendamine ja käivitamine

kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks“

muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel

1. Muudan haridus- ja teadusministri 6. detsembri 2023. a käskkirja nr 339 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja

kõrghariduses“ elluviimiseks“ lisa 1 ning kehtestan selle uues sõnastuses (lisa 1).

2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas

minister

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Rahandusministeerium

Arvamuse avaldamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus Haridus- ja Noorteamet

4.07.2024 nr 8-2/24/3039

Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust 5 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister

Lisad:

Lisa 1. Eelnõu Lisa 2. Eelnõu lisa

Lisa 3. Seletuskiri

Karin Ruul 735 4099 [email protected]

1

Seletuskiri

haridus- ja teadusministri 6. detsembri 2023 a. käskkirja nr 339 „Toetuse andmise

tingimuste kehtestamine „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute

tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“

elluviimiseks“ muutmise eelnõu juurde

1. SISSEJUHATUS JA EESMÄRK

Käskkirja eelnõuga muudetakse haridus- ja teadusministri 6. detsembri. 2023. a käskkirja nr

339 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“

elluviimiseks“ (edaspidi ka käskkiri).

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel.

Muudatuste eesmärgiks on võimaldada parteritel teha investeeringuid, et pakkuda Ida-Virumaal piirkonna vajadustest lähtuvat ja jätkusuutlikku tasemeõpet.

Käskkirja lisa 1 kehtestatakse uue terviktekstina.

Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas täiskasvanuhariduse valdkonna peaekspert Ena Drenkhan (tel 735 0110, [email protected]), kõrghariduse valdkonna juht Kristi Raudmäe

(tel 735 0186, [email protected]), kutsehariduse valdkonna nõunik Karin Ruul (tel 735 4099, [email protected]), strateegia- ja finantsosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (tel

735 0279, [email protected]), välisvahendite nõunik Ragne Hoff (tel 735 0306, [email protected]), õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (tel 735 0234, [email protected]), strateegilise planeerimise valdkonna peaekspert Meelis Aunap (tel

735 0105, [email protected]), välisvahendite nõunik Pirkko Külanurm (tel 735 0161, [email protected]).

2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS

Eelnõu lisa 1 punkti 2.1.1. täiendatakse ja võimaldatakse partneril teha õppevara soetusi eesmärgiga tagada piirkonna vajadustest lähtuv, kvaliteetne ja jätkusuutlik tasemeõppe

pakkumine. Õppevara on õppe pakkumiseks vajalikud simulaatorid, seadmed, infotehnoloogilised keskkonnad, laborite sisustus ja tehnika. Õppevara soetamised on seotud ÕUFi juhtkomisjoni poolt heakskiidetud õppekavadel tasemeõppe pakkumisega.

Täpsema õppevara leppivad kokku partner ja rakendusasutus (sh koolipidaja rollis).

Investeeringutega kaasnevad ruumide kohandamise, kasutamisega kaasnevaid materjali- ning kommunaalkulusid antud tegevuse raames ei rahastata.

Eelnõu lisa 1 punkti 2.2.1 täiendatakse ja võimaldatakse partneritel soetada õppe läbiviimiseks vajalikke õppevara ja -vahendeid sh õppevara kasutamisega seonduvaid

kulumaterjalid ja tarvikud (nt 3D printeri filament). Soetused tagavad Ida-Virumaal kvaliteetse ja jätkusuutliku tasemeõppe pakkumise võimekuse.

2

Eelnõu lisa 1 punkti 2.2.2 täiendatakse ja võimaldatakse partneritel soetada õppe läbiviimiseks vajalikke õppevara ja -vahendeid ning infotehnoloogiliste lahenduste litsentse. Soetused tagavad Ida-Virumaal kvaliteetse ja jätkusuutliku tasemeõppe pakkumise võimekuse.

Eelnõu lisa 1 punktides 2.3 ja 5.6 jäetakse välja partner SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus

(edaspidi IVEK). Täiskasvanutele suunatud õpivõimalusi toetavad tegevused teeb elluviija. IVEK koostas tegevuskava, kuid selle läbirääkimine ja kooskõlastamine rakendusasutuse ja ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjoniga lõppesid otsusega mitte kooskõlastada

IVEKi tegevuskava. Koostatud tegevuskavast ei selgunud, millised tegevusi planeeritakse Ida- Virumaa täiskasvanute teadlikkuse suurendamiseks õppimisvõimalustest, täiskasvanute

elukestvas õppes osalemise toetamiseks ja prioriteetsete sihtrühmade kaasamiseks täiskasvanuhariduse võrgustiku koostöös, erinevate osapoolte rollid selles võrgustikus jäid ebaselgeks. Turundus- ja kommunikatsioontegevustega plaaniti alustada alles 2025. a, mis jääb

hiljaks arvestades, et vastuvõtt ÕÜFi erialadele ja koolitustele algab 2024.a. Tegevuskavast ei selgunud, kuidas on kavas jagada tööülesanded ja vastutus. Tegevused olid planeeritud jaotada

erinevate inimeste vahel. Juhtkomisjon ei ole veendunud täiskasvanuhariduse pädevuse olemasolus IVEKis. Tegevuskavas polnud arusaadav uuringute osa. Samuti ei selgunud tegevuskavast, mis on (välis)lähetuste eesmärk ja kes lähetustes osalevad. Juhtrühma hinnangul

tuleks rahastada sihtrühma jõudmist õpikohtadesse. Tegevusi hakkab IVEKi asemel elluviima Haridus- ja Noorteamet.

Eelnõu lisa 1 punktides 9.3 ja 9.6 täpsustatakse abikõlblikke kulusid ja võimaldatakse partneril soetada tasemeõppe pakkumiseks vajalikke õppevara (nt simulaatorid, CNC pink,

laborite sisustus jne) ja õppevahendeid sh õppevara kasutamiseks vajalikud materjalid. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusega

Eelnõu lisa 1 punkte 15.1 – 15.6 korrigeeritakse õigusakti nimetust ja punkte, seoses vähese tähtsusega abi andmise aluse muutumisega. Alates 01.01.2024 kehtib vähese tähtsusega abi

andmisel Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2023/2831, mis asendab määrust (EL) nr 1407/2013. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

3. EELNÕU MÕJUD

Täiendavaid mõjusid horisontaalsetele teemadele käskkirjade muutmisel ei esine.

4. KÄSKKIRJA KEHTIVUS

Käskkiri hakkab kehtima üldises korras.

EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja saadetakse arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ning Haridus- ja Noorteametile.

Margus Haidak kõrghariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna juhataja