Vastus

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

te

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Teie: 03.06.2024 nr 4-4/24/1957-3 Meie: 04.07.2024 nr 14-2/524-2

Vastus Pärnu jõe teemaplaneeringu kohta esitatud kooskõlastusele

Olete kooskõlastanud Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneringu „Pärnu jõe ja kaldaala

ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ (edaspidi teemaplaneering) ja

ühtlasi olete teinud ettepaneku, millega palute võimalusel arvestada. Käesolevaga esitame

omapoolse vastused esitatud ettepanekule.

Toote välja, et Pärnu Linnavolikogu 15.12.2022 otsusega nr 83 on algatatud Pärnu linnas

Saugamõisa detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) koostamine, mis jääb

teemaplaneeringu alale. Detailplaneeringu algatamise otsuse kohaselt on planeeringuala suurus

ca 36,7 ha ja selle eesmärgiks on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbe muutmine

üldkasutatavate ehitiste ning puhke- ja haljasala maast riigikaitsemaaks. Ühtlasi võidakse

kaaluda Sauga jõe ja Vingiküla oja ehituskeeluvööndite vähendamist. Eesmärk on ala

kasutusele võtmine tulevikus riigikaitselistel eesmärkidel. Toote välja, et Kaitseministeerium

on esitanud ka Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ eelnõusse ettepaneku, et selles kavandataks

nimetatud detailplaneeringu alale riigikaitsemaa juhtotstarve, et vältida ühel ajal koostatavates

planeeringutes (üldplaneering ja detailplaneering) samale alale erineva juhtotstarbe

planeerimist. Toote välja, et teemaplaneeringu kaardirakenduse järgi on samale alale

kavandatud puhkevõrgustiku puhke- ja peatuskoht, selle kõrval jõe laevatatava osa

pikendamine ning uus sadam, lisaks kergliikluse ühenduse põhimõtteline asukoht.

Detailplaneeringut ei ole veel koostama asutud, kuid Kaitseliidul on jätkuvalt huvi ja vajadus

algatatud detailplaneeringu koostamiseks. Palute teemaplaneeringu koostamisel antud

asjaoluga arvestada ning planeerida selle maa-ala kasutamine ja tegevused nii, et see ei välistaks

algatatud detailplaneeringu koostamist ning selle kavandatud eesmärkide ja ülesannete täitmist.

Selgitame, et maakonna teemaplaneeringu koostamise täpsusaste ei võimalda määrata

maakasutuse juhtotstarbeid ega konkreetse kasutusega maa alade ulatust. Maakonna

teemaplaneering saab oma täpsusastmest tulenevalt anda üldisemaid suuniseid ja tingimusi

üldplaneeringute koostamiseks. Kehtivas Pärnu maakonna planeeringus (kehtestatud 2018) on

Eametsa linnak riigikaitse alana kajastatud. Eeametsa linnak tänastes piirides jääb

teemaplaneeringu alalt välja, alale ulatub linnaku piiranguvöönd. Teemaplaneeringu

koostamisel ei ole ülesandeks võetud riigikaitsega seotud teemade täpsustamist, küll on

nendega arvestatud. Teemaplaneeringut koostatakse maakonnaplaneeringu täpsustamiseks

Pärnu, Sauga ja Reiu jõgede ja nende kaldaalade kasutamist puudutavates teemades

Planeerimisseaduse (PlanS ) § 75 lõike 1 punkti 19 kohaselt on riigikaitselise otstarbega maa-

alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade

piiride täpsustamine üldplaneeringu ülesandeks.

2 (3)

Kohaliku omavalitsuse ülesanne on korraldada oma territooriumil ruumilist planeerimist ja

käsitletav maa-ala kuulub Pärnu linna omandisse valdavalt üldkasutatava maana. Selgitame, et

teemaplaneeringu koostamisel on olnud eelpool nimetatud detailplaneeringu algatamine teada

ja seda teemat on Pärnu linnavalitsuse esindajatega arutatud. Linnavalitsuse esindajad on

töökohtumistel väljendanud soovi säilitada piirkonnas osaliselt ka jõe äärne puhkeala. Pärnu

Linnavolikogu on teemaplaneeringu lahenduse kooskõlastanud oma 16.11.2023 otsusega nr 45.

Ka äsja avalikustatud Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ eelnõus on piirkond kavandatud nii

puhke- ja haljasala maakasutuse juhtotstarbega alaks kui ka ühiskondliku hoone maakasutuse

juhtotstarbega alaks. Ühiskondliku hoone maal on üldplaneeringu kohaselt lubatud ka

riigikaitseliste ehitiste kavandamine detailplaneeringu alusel. Seega Eametsa linnak on kehtivas

Pärnu maakonna planeeringus kajastatud. Jõe teemapleneeringu lahendus ei välista algatatud

detailplaneeringu koostamist. Seda kas, kui suures ulatuses ja milliseid riigikaitselisi tegevusi

on võimalik alale kavandada saab välja selgitada detailsema planeeringu koostamisel koos kõigi

planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja

looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamisega.

Selgitame, et teemaplaneering on maakonnaplaneeringu täpsusastmes määranud Sauga jõe

äärde puhkevõrgustiku puhke- ja peatuskoha asukoha. Teemaplaneeringu seletuskirjas

planeeringu elluviimist käsitlevas peatükis (ptk 6) on selgitatud, et kõik põhijoonisel toodud

lahendused on maakonnaplaneeringu mõõtkava (1:65000 ja 1:35000) arvestades üldises

täpsusastmes ning täpsustuvad kohaliku tasandi planeeringute ja projektide koostamisel.

Planeeringujoonisele on puhke- ja peatuskohtade asukohad kantud üldistatud, ovaali kujul.

Teemaplaneeringu seletuskirjas toodud tingimuste kohaselt tuleb puhke ja peatuskohtades luua

eeldused puhketeenuste arendamiseks, kavandada võimalused matkapaatide vette laskmiseks,

veest välja võtmiseks ja sildumiseks, tagada avalikud juurdepääsud ning arvestada vajalike

rajatiste kavandamisega. Teemaplaneeringu lahendus võtab arvesse nii kehtivat Pärnu linna

asustusüksuse üldplaneeringut (kehtestatud 2021), millega on alale ette nähtud ülelinnalise

tähtsusega puhkeala. Samuti kehtivat Sauga valla üldplaneeringut (kehtestatud 2016), milles

olemasoleva Kaluriküla (puhke- ja veeteenuseid osutav ettevõte) piirkonda on kavandatud

ärimaa juhtotstarve ja paatide vette laskmise koht.

Algatatud detailplaneeringu ala jääb ka teemaplaneeringuga kavandatud linnalise piirkonna

puhkeväärtuslikule alale. Puhkeväärtuslikul alal tuleb üldplaneeringu koostamisel tagada

puhkealade võrgustiku sidus toimimine, täpsustada puhkeala piirid (määrata puhkeala

moodustavad metsad, pargid ning rohealad) ja arendamise tingimused. Säilitada olemasolevad

jõeäärsed ja jõega seotud munitsipaal- ning riigiomandis olevad pargid, rohe- ja metsaalad.

Tagada linnapiirkonna elanikele avalikud juurdepääsud jõe puhkealale ning siduda puhkeala

kergliiklusteede võrgustikku. Seega maakonna teemaplaneeringus toodud lahendus on eelkõige

aluseks üldplaneeringute koostamisele ja üldplaneeringuga on võimalik puhkealade piirid ja

kasutustingimused täpsustada. Algatatud detailplaneeringu ala puhul on tegemist ulatusliku

piirkonnaga (36,7 ha), kus detailsemate planeeringute koostamisel on erinevate funktsioonide

vahel võimalik kaaluda sobiva tasakaalu leidmist.

Teemaplaneeringu seisukohast on oluline tagada linnalise piirkonna elanikele ja külastajatele

vee äärsed puhkealad. Teemaplaneeringu koostamisel on selgunud, et Pärnu linna

tiheasustusega alal on Vana-Pärnu ja Ülejõe piirkonnas jõe äärsete puhkealade kasutamise

võimalused piiratud, mistõttu on vajalik edaspidi detailsemate maakasutus- ja

planeeringuotsuste tegemisel hoolikalt kaaluda erinevaid lahendusi. Sh on oluline lähtuda

planeerimisseaduses toodud elukeskkonna parendamise ja otstarbeka, mõistliku ning säästliku

maakasutuse põhimõtetest ja tagada ehitatud ning loodusliku keskkonna vahel tasakaal. Nii

kehtiva maakonnaplaneeringu kui ka koostatava teemaplaneeringu kohaselt on veekogud koos

kaldaalaga selle ehituskeeluvööndi ulatuses ka olulisteks rohekoridorideks.

3 (3)

Lisame, et ka Üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ on toonitatud vee äärsete alade olulisust

linnas. Selles on toodud, et vee äärseid alasid tuleb väärtustada ja avada, luua avalikud

juurdepääsud ning veekogude kaldad ühendada loomulikul viisil ülejäänud avatud ja avalikuks

kasutuseks mõeldud aladega. Linnades tuleb enam pühenduda ökosüsteemi terviklikkuse

väärtustamisele ja säilitamisele, rohevõrgustiku sidususe hoidmisele ja parandamisele.

Teemaplaneeringu lahendus on üleriigilise planeeringu suunistega kooskõlas.

Kokkuvõtlikult leiame, et teemaplaneeringu lahendus ei välista üldplaneeringu või

detailplaneeringuga riigikaitsemaa kavandamist piirkonda. Detailsemate planeeringute

koostamisel on vajalik erinevad kasutushuvid tasakaalustada. Teemaplaneeringu seisukohalt on

oluline tagada piirkonna edasisel arendamisel tasakaal ehitatud ja looduslike alade vahel,

rohevõrgustiku toimimine ja jõe äärsete puhkealade kättesaadavus piirkonna elanikele

kvaliteetse elukeskkonna tagamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heddy Klasen

ruumilise planeerimise osakonna juhataja

Teadmiseks: Pärnu Linnavalitsus, Kaitseliit, Kaitseministeerium

Merilin Rosenberg

58041423 [email protected]