(EIS) algatatud kooskõlastamine

EELNÕU

01.02.2024

Lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Lastekaitseseaduse muutmine

Lastekaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 7 ja lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 14 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „lõike 1 punktides 5–7“ tekstiosaga „lõike 1

punktides 5 ja 6“;

3) paragrahvi 15 lõike 3 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„11) hooldusperede leidmine, nende sobivuse hindamine ja hooldusperede ettevalmistamisega

seotud toimingute tegemine;“;

4) paragrahvi 15 lõike 3 punktis 3 asendatakse tekstiosa „avalik-õiguslike ja eraõiguslike

juriidiliste isikute“ tekstiosaga „juriidiliste ja füüsiliste isikute“;

5) paragrahvi 15 lõiget 3 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) lastekaitsetöötajate täienduskoolituse korraldamine;“;

6) paragrahvi 15 lõike 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) lasteabitelefoni 116 111 pidamine ja selle kaudu või muul viisil lasteabile saabunud teabe

vastuvõtmine, lapse abivajaduse väljaselgitamine ja hädaohus oleva lapse ajutine perekonnast

eraldamine käesoleva seaduse § 33 alusel;“;

7) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 41 nimetatud lastekaitsetöötajate täienduskoolituse

tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

8) paragrahvi 15 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „lõike 3 punktides 4–6“ tekstiosaga „lõike 3

punktides 4 ja 5“;

9) paragrahvi 20 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluses esitatakse põhjendused keelu

ümberhindamise aluse ja vajaduse kohta ning taotlusele lisatakse isiku suhtes jõustunud

süüdimõistva kohtuotsuse koopia.

(6) Sotsiaalkindlustusamet lahendab taotluse 60 päeva jooksul ning tunnistab isikule kehtiva

lapsega töötamise keelu kehtetuks, kui kohtuotsuse kohaselt toime pandud tegu ei oleks

taotluse esitamise ajal kehtiva õiguse alusel karistatav või kui tegu oleks karistatav käesoleva

paragrahvi lõikes 2 nimetatud süüteona ja karistusregistri seaduse §-s 24 sätestatud

karistusandmete kustutamise tähtaeg on möödunud.

(7) Sotsiaalkindlustusamet edastab otsuse lapsega töötamise keelu kehtetuks tunnistamise

kohta karistusregistri volitatud töötlejale, kes eemaldab isiku karistusandmed karistusregistri

seaduse § 20 lõike 1 punkti 9 alusel tehtava päringu vastusest.“;

10) paragrahv 271 loetakse §-ks 272 ja seadust täiendatakse §-ga 271 järgmises sõnastuses:

„§ 271. Lapsega töötava isiku teade abivajavast lapsest

(1) Alus-, põhi-, kesk-, kutse- ja huvihariduse ning lastehoiu õpetaja ja tugispetsialist,

lastehoius töötav lapsehoidja, laste hoolekandeasutuse töötaja, noorsootöötaja ning lapsega

töötav treener, huviringi juhendaja, tervishoiutöötaja, politseiametnik ja ohvriabitöötaja teatab

töös või kutsetegevuses märgatud abivajavast lapsest käesoleva seaduse § 27 kohaselt,

edastades vajalikus ulatuses temale teadaolevad käesoleva seaduse § 342 lõigetes 2 ja 3

nimetatud andmed. Teatamiskohustuse võib täita ka asutuses selleks määratud kontaktisiku

kaudu.

(2) Lastekaitsetöötaja võib avaldada käesoleva paragrahvi alusel abivajavast lapsest teatanud

isikule teavet juhtumimenetluse alustamise ja menetlustoimingute kohta, kui see on vajalik

lapse heaolu toetamiseks.“;

11) paragrahvi 272 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgsel kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus

abivajava lapse väljaselgitamise eesmärgil töödelda sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris

järgmiste laste andmeid:

1) lapsed, kelle puhul on Sotsiaalkindlustusametile esitatud puude raskusastme tuvastamise

taotlus või kelle kohta on Sotsiaalkindlustusametile käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel

edastatud andmed puude raskusastme tuvastamiseks puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse

kohaselt;

2) lapsed, kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 26 lõike 2 alusel kehtestatud

määruses nimetatud varajast sekkumist vajav seisund, mille kohta on kantud andmed tervise

infosüsteemi.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul töötleb kohaliku omavalitsuse

üksus järgmisi isikuandmeid:

1) lapse üldandmed;

2) info puude raskusastme tuvastamise või mittetuvastamise kohta;

3) info harvikhaigusega lapsele puudega lapse sotsiaaltoetuse määramise kohta;

4) puude raskusastme tuvastamise korral puude raskusaste, kestus ja funktsiooni kõrvalekalle;

5) vanema või eestkostja nimi ja isikukood või juriidilise isiku registrikood ja kontaktandmed;

6) vanema või eestkostja rahvastikuregistrijärgne elukoht ja viibimiskoht;

7) lapse surmakuupäev.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul töötleb kohaliku omavalitsuse

üksus järgmisi isikuandmeid:

1) lapse üldandmed;

2) vanema või eestkostja nimi ja isikukood või juriidilise isiku registrikood ja kontaktandmed;

3) vanema või eestkostja rahvastikuregistrijärgne elukoht ja viibimiskoht;

4) lapse surmakuupäev.

(4) Kohaliku omavalitsuse üksus edastab vanema või eestkostja nõusolekul käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud lapse kohta andmed Sotsiaalkindlustusametile puude

raskusastme tuvastamiseks.“;

12) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse resolutiivosa edastatakse ka

teenuseosutajale või muule isikule, kelle juurde perekonnast eraldatud laps ajutiselt

paigutatakse.“;

13) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Isik ja asutus, kellel on hädaohus oleva lapse abivajaduse hindamiseks või lapsele sobiva

abi osutamiseks vajalikku teavet ja andmeid, vastab viivitamata lastekaitsetöötaja asjakohasele

nõudele teabe ja andmete saamiseks.“;

14) seadust täiendatakse 81. peatükiga järgmises sõnastuses:

„81. peatükk

Isikuandmete töötlemine lapse õiguste ja heaolu tagamiseks

§ 342. Isikuandmete töötlemine kohaliku omavalitsuse üksuses ja

Sotsiaalkindlustusametis

(1) Kohaliku omavalitsuse üksusel on käesoleva seaduse § 17 lõike 1 punktis 3 nimetatud

ülesande täitmiseks õigus töödelda lapse, lapsevanema ja last kasvatava isiku ning lapse

perekonna ja leibkonna liikme isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, mis on vajalikud

lapse abivajaduse hindamiseks ja sobiva abi osutamiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel töödeldavad lapse isikuandmed on:

1) üldandmed;

2) andmed lapse perekonna ja leibkonna koosseisu, suhete ning sotsiaalse võrgustiku kohta;

3) andmed lapse elutingimuste ning majandusliku ja sotsiaalse toimetuleku kohta;

4) terviseandmed, mis annavad teavet lapse võimaliku abivajaduse kohta, eelkõige lapse

arengu, terviseseisundi ja -käitumise, traumade ja vigastuste, lapsele määratud ravi ja selle

järgimise ning ambulatoorsetel vastuvõttudel käimise andmed;

5) andmed lapsele osutatavate sotsiaal-, tervishoiu- ja ohvriabiteenuste kohta koos teenuse liigi,

kestuse ja teenuseosutaja isikuga;

6) andmed hariduse omandamise, õpikeskkonnas toimetuleku, hariduslike erivajaduste ja

tugiteenuste saamise kohta;

7) spordis, huvihariduses ja -tegevuses osalemise andmed;

8) puude raskusaste, liik, kestus ja funktsiooni kõrvalekalle;

9) andmed töövõime ja tööga hõivatuse kohta;

10) andmed lapse ennast või teisi kahjustava käitumise kohta;

11) karistusregistrisse kantud karistusandmed;

12) lapse suhtes käimas oleva kriminaal- ja väärteomenetluse andmed koos selle esemeks oleva

süüteo liigi ja toimepanemise asjaoludega ning lapse suhtes kohaldatud tõkendi, karistuse,

mõjutusvahendi ja kriminaalhoolduse andmed;

13) andmed lapse suhtes toime pandud või lapsega seotud vägivallajuhtumi kohta koos

vägivalla liigi, toimepanemise aja ja asjaoludega ning lapse osalemise viisiga, samuti andmed

juhtumi uurimiseks kriminaalmenetluse alustamise ja lapse menetlusseisundi kohta;

14) andmed lapse kinnipidamise ja hädaohus oleva lapse ohututesse tingimustesse toimetamise

kohta seaduses sätestatud korrakaitseorgani poolt koos korrakaitseseaduse § 46 lõike 6 kohaselt

dokumenteeritud andmetega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel töödeldavad lapsevanema ja last kasvatava isiku

isikuandmed on:

1) üldandmed;

2) andmed vanemluse, hooldusõiguse ja eestkoste kohta;

3) sotsiaal- või tervishoiutöötaja tehtud koduvisiidil kogutud andmed lapsevanema seisundi,

toimetuleku ja toetusvajaduse kohta;

4) vanemlike oskuste hindamiseks vajalikud andmed;

5) terviseandmed, mis annavad teavet lapse heaolu ohustamise ja isiku vanemliku suutlikkuse

kohta, eelkõige isiku raseduse, terviseseisundi ja -käitumise, traumade ja vigastuste, isikule

määratud ravi ja selle järgimise andmed;

6) andmed isikule osutatavate isiku toimetulekut või vanemlikku suutlikkust toetavate sotsiaal-

, tervishoiu- ja ohvriabiteenuste kohta koos teenuse liigi, kestuse ja vajaduse korral

teenuseosutaja isikuga;

7) andmed hariduse omandamise kohta;

8) puude raskusaste, liik, kestus ja funktsiooni kõrvalekalle;

9) andmed töövõime ja tööga hõivatuse kohta;

10) andmed isikut ennast või lapse heaolu kahjustava käitumise kohta;

11) karistusregistrisse kantud karistusandmed;

12) isiku suhtes käimas oleva kriminaal- ja väärteomenetluse andmed koos selle esemeks oleva

süüteo liigi ja toimepanemise asjaoludega ning isiku suhtes kohaldatud tõkendi, karistuse,

mõjutusvahendi ja kriminaalhoolduse andmed;

13) andmed isiku suhtes toime pandud vägivallajuhtumi kohta koos vägivalla liigi ja

toimepanemise ajaga ning juhtumi uurimiseks kriminaalmenetluse alustamise kohta.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel töödeldavad lapse perekonna ja leibkonna liikme

isikuandmed on:

1) üldandmed;

2) andmed vanemluse ja eestkoste kohta;

3) andmed isiku terviseseisundi ja -käitumise ning isikule määratud ravi ja selle järgimise kohta

ulatuses, milles tema terviseseisund ja -käitumine võib mõjutada lapse heaolu;

4) andmed isikule tema toimetuleku toetamiseks osutatavate sotsiaal-, tervishoiu- ja

ohvriabiteenuste kohta koos teenuse liigi, kestuse ja vajaduse korral teenuseosutaja isikuga

ulatuses, milles isiku toimetulek võib mõjutada lapse heaolu;

5) andmed hariduse omandamise ja tööga hõivatuse kohta;

6) puude raskusaste, liik, kestus ja funktsiooni kõrvalekalle, kui isiku puue võib mõjutada lapse

heaolu;

7) karistusregistrisse kantud karistusandmed, kui isiku karistatus võib mõjutada lapse heaolu;

8) isiku suhtes käimas oleva kriminaal- ja väärteomenetluse andmed koos selle esemeks oleva

süüteo liigi ja toimepanemise asjaoludega ning isiku suhtes kohaldatud tõkendi, karistuse,

mõjutusvahendi ja kriminaalhoolduse andmed, kui isiku arvatav tegu või tema suhtes

kohaldatud meede võib mõjutada lapse heaolu;

9) andmed isiku suhtes toime pandud vägivallajuhtumi kohta koos vägivalla liigi ja

toimepanemise ajaga ning juhtumi uurimiseks kriminaalmenetluse alustamise kohta, kui

juhtum võib mõjutada lapse heaolu.

(5) Sotsiaalkindlustusametil on õigus töödelda käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud

isikuandmeid käesoleva seaduse § 15 lõike 2 punktides 2–4 ja lõike 3 punktides 6–7 nimetatud

ülesannete täitmiseks.

(6) Kohaliku omavalitsuse üksus ja käesoleva seaduse §-des 291 ja 33 sätestatud juhtudel

Sotsiaalkindlustusamet võib lapse abivajaduse hindamiseks ja sobiva abi osutamiseks kaasata

selle lapsega töötavaid isikuid ning teisi asjaomaseid spetsialiste ja asutusi. Eelviidatud

eesmärkide täitmiseks on ka menetlusse kaasatud osapooltel õigus töödelda käesoleva

paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud andmeid.

§ 343. Terviseandmete töötlemine

Kohaliku omavalitsuse üksusel ja Sotsiaalkindlustusametil on õigus saada tervishoiuteenuse

osutajalt lapse, lapsevanema ja last kasvatava isiku ning lapse perekonna ja leibkonna liikme

terviseandmeid käesoleva seaduse § 342 lõike 2 punktis 4, lõike 3 punktis 5 ja lõike 4 punktis

3 määratud ulatuses lapse abivajaduse hindamiseks ja sobiva abi osutamiseks.

§ 344. Lasteabitelefonile tehtud kõnede salvestamine, salvestiste säilitamine ja töötlemine

(1) Lasteabitelefonile tehtud kõned salvestatakse lapse abivajaduse väljaselgitamiseks ja abi

paremaks osutamiseks, salvestise kasutamiseks tõendina süüteomenetluses ja nõustamise

kvaliteedi tagamiseks.

(2) Kõne salvestist säilitatakse digitaalsel andmekandjal kuus kuud salvestamise kuupäevast

arvates. Nimetatud tähtaja möödumisel salvestis kustutatakse.“;

15) paragrahvi 38 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Haldusjärelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud

kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitmise üle teostab Sotsiaalkindlustusamet.“;

16) seaduse 10. peatükki täiendatakse §-ga 401 järgmises sõnastuses:

„§ 401. Haldusjärelevalve meetmed

Sotsiaalkindlustusametil on haldusjärelevalve teostamisel õigus:

1) külastada lasteasutust, vajaduse korral ka ette teatamata, et kontrollida käesolevas seaduses

ja selle alusel kehtestatud õigusaktides lasteasutuse tegevusele ette nähtud nõuete täitmist;

2) küsitleda lasteasutuses teenuse saamise eesmärgil viibivaid lapsi ja nende seaduslikke

esindajaid;

3) teavitada avalikkust ja vanemaid lasteasutuses tuvastatud rikkumistest;

4) rakendada muid Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 752 sätestatud haldusjärelevalve

meetmeid.“.

§ 2. Psühhiaatrilise abi seaduse muutmine

Psühhiaatrilise abi seaduse § 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Psüühilist seisundit, ravi ja diagnoosi puudutav teave on isiku eraelu saladus ja selle

edastamine väljapoole raviprotsessi on lubatud ainult isiku enda või tema seadusliku esindaja

kirjalikul nõusolekul, samuti uurimisasutuse, politsei, prokuratuuri, kriminaalhooldusosakonna

või kohtu seadusest tuleneva nõude alusel, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende

lähteainete seaduse alusel loodud narkomaaniaravi andmekogule esitamiseks ning

Terviseameti ja Tervisekassa nõudel neile seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Teabe

edastamine on lubatud isiku elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele ja isiku lähedastele

ulatuses, milles see on vajalik neile isikutele seisukoha või kaebuse esitamiseks isiku kinnisesse

asutusse paigutamise menetluses. Teabe edastamine lapse, lapsevanema ja last kasvatava isiku

kohta on lubatud ka kohaliku omavalitsuse üksusele ja Sotsiaalkindlustusametile

lastekaitseseaduses sätestatud ulatuses lapse abivajaduse hindamiseks ja sobiva abi

osutamiseks.“.

§ 3. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 26 järgmises

sõnastuses:

㤠26. Varajast sekkumist vajavate seisundite puhul puude raskusastme tuvastamine

(1) Kui lapsel on varajast sekkumist vajav seisund, mille kohta on kantud andmed tervise

infosüsteemi, ja kohaliku omavalitsuse üksus on edastanud lapse kohta andmed

Sotsiaalkindlustusametile puude raskusastme tuvastamiseks, algatab Sotsiaalkindlustusamet

puude raskusastme tuvastamise.

(2) Varajast sekkumist vajavate seisundite loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.“.

§ 4. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 456 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Hoolduspere peab pärast lapse perre asendushooldusele paigutamist kasutama käesoleva

seaduse § 1403 lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud kohanemistoe teenust.“;

2) paragrahvi 459 lõiget 4 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„7) aitab kaasa hooldusperede leidmisele, tehes selleks koostööd Sotsiaalkindlustusameti ja

teiste asutuste ja isikutega;

8) annab hooldus- ja eestkosteperele enne lapse perre asendushooldusele paigutamist või

eestkoste määramisel infot perepõhise asendushoolduse tugiteenuste kohta.“;

3) seaduse 3. peatükki täiendatakse 13. jaoga järgmises sõnastuses:

„13. jagu

Perepõhise asendushoolduse tugiteenused

§ 1403. Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste eesmärk, loetelu ja korraldus

(1) Perepõhise asendushoolduse tugiteenused on hoolduspere, lapse eestkostja perekonna ja

lapse lapsendaja perekonna täiskasvanud liikmetele osutatavad nõustamisteenused.

(2) Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste eesmärk on valmistada ette lapse tulekut

perekonda, aidata kaasa lapse kohanemisele uues peres ning toetada perede psühhosotsiaalset

heaolu ja toimetulekut.

(3) Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste loetelu ja täpsemad nõuded teenustele kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(4) Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste pakkumist korraldab Sotsiaalkindlustusamet.

§ 1404. Nõuded perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid vahetult osutavale isikule

(1) Perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid vahetult osutav isik peab vastama järgmistele

üldnõuetele:

1) tal on perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutamiseks vajalikud isikuomadused;

2) ta vastab lastekaitseseaduse §-s 20 sätestatud nõuetele;

3) tal on vajalik erialane ettevalmistus nõustamisteenuste osutamiseks.

(2) Täpsemad nõuded perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid vahetult osutavate isikute

erialasele ettevalmistusele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(3) Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni vastavuse käesolevas seaduses ja selle alusel

kehtestatud nõuetele otsustab Sotsiaalkindlustusamet välisriigi kutsekvalifikatsiooni

tunnustamise seaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

§ 1405. Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste rahastamine

(1) Perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid rahastatakse riigieelarvest.

(2) Riigieelarve vahenditest kaetavate perepõhise asendushoolduse tugiteenuste mahu ja

maksumuse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 1406. Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste eest tasu maksmise kohustuse

ülevõtmine Sotsiaalkindlustusameti poolt

(1) Sotsiaalkindlustusamet võtab hoolduspere, lapse eestkostja perekonna ja lapse lapsendaja

perekonna täiskasvanud pereliikmelt perepõhise asendushoolduse tugiteenuste eest tasu

maksmise kohustuse üle käesoleva seaduse § 1405 lõike 2 alusel kehtestatud määruses

sätestatud mahus ja maksumuses, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) pere ja perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutaja on kokku leppinud käesoleva

seaduse § 1403 lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud teenuste osutamises;

2) perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutaja ja Sotsiaalkindlustusamet on sõlminud

käesoleva seaduse §-s 1407 nimetatud lepingu.

(2) Käesoleva seaduse § 1403 lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud peretoe teenuse

eest võetakse tasu maksmise kohustus üle juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus on hinnanud

pere teenusevajaduse.

§ 1407. Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise leping

(1) Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise leping on kokkulepe, milles Sotsiaalkindlustusamet

ja perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutaja lepivad kokku teenuste osutamise

tingimustes ja millega Sotsiaalkindlustusamet võtab õigustatud isikult tasu maksmise

kohustuse üle.

(2) Sotsiaalkindlustusamet sõlmib lepingu teenuseosutajaga, kellel on valmisolek pakkuda

kõiki käesoleva seaduse § 1403 lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud perepõhise

asendushoolduse tugiteenuseid ja kellega lepingulises suhtes olevad teenust vahetult osutavad

isikud vastavad käesoleva seaduse §-s 1404 sätestatud nõuetele.

(3) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib enne lepingu sõlmimist perepõhise asendushoolduse

tugiteenuste osutaja maksuvõla puudumist. Kui ilmneb, et teenuseosutajal on maksuvõlg, võib

Sotsiaalkindlustusamet jätta lepingu sõlmimata.

(4) Sotsiaalkindlustusamet võib jätta lepingu sõlmimata perepõhise asendushoolduse

tugiteenuste osutajaga, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud tasu maksmise

kohustuse ülevõtmise lepingu olulist tingimust nii, et rikkumise tulemusena on leping üles

öeldud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi.

(5) Sotsiaalkindlustusamet sõlmib lepingu kuni kolmeaastase tähtajaga, kuid vähemalt üheks

aastaks.

§ 1408. Teenuseosutaja kohustused

Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutaja on kohustatud:

1) tagama perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutamise vastavalt käesolevas jaos

sätestatud nõuetele;

2) tagama perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid vahetult osutavate isikute vastavuse

käesoleva seaduse §-s 1404 sätestatud nõuetele;

3) aitama kaasa uute hooldusperede leidmisele, tehes koostööd Sotsiaalkindlustusameti ja

kohaliku omavalitsuse üksuste ning teiste asutuste ja isikutega;

4) tegema teenuse osutamisel koostööd lapse ja pere elukohajärgse kohaliku omavalitsuse

üksusega ning teiste asutuste ja isikutega, kui see on pere toetamiseks vajalik.“;

4) paragrahvi 1302 lõike 3 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 134 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei

tööta ega ole Eesti Töötukassas töötuna arvele võetud;“;

6) paragrahvi 1421 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu „sotsiaalhoolekande seaduses“

sõnadega „ja lastekaitseseaduses“;

7) paragrahvi 144 täiendatakse lõikega 53 järgmises sõnastuses:

„(53) Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutaja kannab sotsiaalteenuste ja -toetuste

andmeregistrisse hiljemalt teenuse osutamise kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks

perepõhise asendushoolduse tugiteenust saanud isikute, teenuse osutamise ja rahastamise

andmed.“;

8) paragrahvi 1451 lõige 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(33) Lastekaitseseaduse § 272 lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikuandmeid säilitatakse

sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris kuni lapse täisealiseks saamiseni.“;

9) seadust täiendatakse §-ga 1581 järgmises sõnastuses:

„§ 1581. Haldusjärelevalve meetmed

(1) Sotsiaalkindlustusametil on haldusjärelevalve teostamisel õigus:

1) külastada hoolekandeasutust, vajaduse korral ka ette teatamata, et kontrollida käesolevas

seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides hoolekandeasutuse tegevusele ette nähtud

nõuete täitmist;

2) küsitleda hoolekandeasutuses teenuse saamise eesmärgil viibivaid isikuid ja nende lähedasi;

3) teavitada avalikkust ja hoolekandeasutuses viibivate isikute lähedasi asutuses tuvastatud

rikkumistest;

4) rakendada muid Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 752 sätestatud haldusjärelevalve

meetmeid.“;

10) paragrahv 159 tunnistatakse kehtetuks.

§ 5. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 1 punkt 10 jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 4 punktid 1–3 ja 7 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024. a.

Esitab Vabariigi Valitsus 2024. a.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Rahandusministeerium Siseministeerium Justiitsministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Kultuuriministeerium

Meie 09.02.2024 nr 1.2-2/12-1

Lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Sotsiaalministeerium esitab ministeeriumidele ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule kooskõlastamiseks ning teistele asjassepuutuvatele organisatsioonidele arvamuse avaldamiseks lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palume kooskõlastus või arvamus eelnõule anda hiljemalt 01.03.2024. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad:

1. Lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu, 9 lk; 2. Seaduse eelnõu seletuskiri, 52 lk; 3. Seletuskirja lisa (rakendusaktide kavandid), 5 lk.

Sama: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Lisaadressaadid: Eesti Linnade ja Valdade Liit Sotsiaalkindlustusamet MTÜ Lastekaitse Liit Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon Eesti Puuetega Inimeste Koda

2 Eesti Perearstide Selts Eesti Psühhiaatrite Selts Eesti Lastearstide Selts Eesti Õdede Liit Eesti Perinatoloogia Selts Eesti Ämmaemandate Ühing Eesti Naistearstide Selts Eesti Pereõdede Ühing Eesti Logopeedide Ühing Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus Eesti Haridustöötajate Liit Eesti Lasteaednike Liit Eesti Eripedagoogide Liit Eesti Koolipsühholoogide Ühing Eesti Noorsootöötajate Kogu Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus Eesti Huvikoolide Liit Eesti Õpilasesinduste Liit MTÜ Eesti Noorteühenduste Liit Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA Spordikoolituse ja -Teabe SA SA Tallinna Koolitervishoid Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinik SA Tallinna Lastehaigla Tallinna Lastekodu MTÜ Oma Pere SOS Lasteküla Eesti Ühing MTÜ Igale Lapsele Pere Teadlik Lapsevanem MTÜ Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendus Politsei- ja Piirivalveamet Õiguskantsler Andmekaitse Inspektsioon Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Helen Jõks [email protected]

Seletuskirja lisa

Rakendusaktide kavandid

KAVAND 1

MINISTRI MÄÄRUS

Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste loetelu, nõuded teenustele ja teenust vahetult

osutavate isikute erialasele ettevalmistusele ning tugiteenuste maht ja maksumus

Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 1403 lõike 3, § 1404 lõike 2 ja § 1405 lõike

2 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega sätestatakse:

1) perepõhise asendushoolduse tugiteenuste loetelu ja nõuded teenuste sisule;

2) nõuded perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid vahetult osutavate isikute erialasele

ettevalmistusele;

3) perepõhise asendushoolduse tugiteenuste maht ja maksumus.

§ 2. Perepõhise asendushoolduse tugiteenused

(1) Perepõhise asendushoolduse tugiteenused on:

1) kohanemistoe teenus;

2) peretoe teenus;

3) psühholoogilise nõustamise teenus;

4) mentorlus;

5) tugigrupp.

(2) Kohanemistoe teenus on lapse ja hoolduspere, lapse eestkostja perekonna ja lapse

lapsendaja perekonna (edaspidi pere) lapsega kohanemiseks, suhete loomiseks ning stabiilse

elurütmi saavutamiseks mõeldud nõustamisteenus. Kohanemistoe teenust osutatakse iga uue

lapse lisandumisel peresse.

(3) Peretoeteenus on vajaduspõhine nõustamisteenus, mille eesmärk on aidata kaasa lapse

kasvatamisega seotud küsimuste lahendamisele ning mida osutatakse peredele kohaliku

omavalitsuse suunamise alusel.

(4) Psühholoogilise nõustamise teenus on ühe või mitme pere täiskasvanud pereliikme

toetamine käitumise, mõtlemise, emotsioonide ja vaimse tervisega seotud küsimustes,

sealhulgas probleemide olemuse väljaselgitamine, pere ressursside leidmine, psühholoogilise

abi kavandamine ja vajadusel erialaspetsialistide konsultatsioonile suunamine või teraapia

soovitamine.

(5) Mentorlus on nõustaja isiklikust kogemusest ja kompetentsidest tulenev perede

nõustamine, mille eesmärgiks on perele emotsionaalse-, sotsiaalse- või praktilise toe

pakkumine.

(6) Tugigrupp on tõendus- või teaduspõhisel lähenemisel põhinev perede regulaarne

kohtumine, mille eesmärgiks on aidata peredel leida võimalusi lastega seotud suhte-, kasvatus-

ja kooliküsimuste lahendamiseks ning pere toimetuleku tõstmiseks.

§ 3. Nõuded perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid vahetult osutavate isikute

erialasele ettevalmistusele

(1) Peretoe ja kohanemistoe teenust vahetult osutavate erialane ettevalmistus peab vastama

järgmistele tingimustele:

1) kõrgharidus sotsiaaltöös, sotsiaalpedagoogikas, kasvatusteadustes või psühholoogias ja

vähemalt 1-aastane töökogemus hooldus-, eestkoste- või lapsendajaperedega;

2) kõrgharidus mõnes muus valdkonnas ja vähemalt 3-aastane töökogemus hooldus-,

eestkoste- või lapsendajaperedega;

(2) Psühholoogilist nõustamist vahetult osutav isikul peab olema magistrikraad psühholoogias

ja varasem nõustamiskogemus asendushoolduse valdkonnas.

(3) Mentorlust vahetult osutaval isikul peab olema vähemalt 2-aastane kogemus hooldus-,

eestkoste- või lapsendajapere vanemana ja vähemalt 2-aastane nõustamiskogemus.

(4) Tugigrupi läbiviijal peab olema kõrgharidus ning vähemalt 1-aastane grupinõustamise või

varasem tugigruppide läbiviimise kogemus.

(5) Lisaks erialasele ettevalmistusele peavad kohanemis- ja peretoeteenuse osutajad omama

teadmisi riiklikust lastekaitse korraldusest.

§ 4. Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste maht ja hind

Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste maht ja maksumus on sätestatud määruse lisas.

§ 5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a.

KAVAND 2

MINISTRI MÄÄRUS

Sotsiaalkaitseministri 03.02.2016. a määruse nr 8

„Lastekaitsetöötajate täienduskoolituse tingimused ja kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse lastekaitseseaduse § 14 lõike 2 alusel.

Sotsiaalkaitseministri 3. veebruari 2016. a määruses nr 8 „Lastekaitsetöötajate

täienduskoolituse tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) preambulis asendatakse tekstiosa „§ 14 lõike 2 alusel“ tekstiosaga „§ 15 lõike 31 alusel“;

2) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Koolitust korraldab lastekaitseseaduse § 15 lõike 3 punkti 41 alusel Sotsiaalkindlustusamet

(edaspidi koolitusasutus).“.

KAVAND 3

MINISTRI MÄÄRUS

Sotsiaalkaitseministri 27.12.2017. a määruse nr 72

„Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 141 lõike 2 alusel.

Sotsiaalkaitseministri 27. detsembri 2017. a määruses nr 72 „Sotsiaalteenuste ja -toetuste

andmeregistri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõike 1 saatelause sõnastatakse järgmiselt:

„Registrisse kantakse lähtuvalt osutatava abi eesmärgist järgmised andmed registri vastutava

töötleja või § 5 lõike 2 punktides 2–3 nimetatud volitatud töötleja poole abi saamiseks

pöördunud isiku kohta või isiku kohta, kellele on abi osutatud:“;

2) paragrahvi 8 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:

„71) lastekaitseseaduse § 342 lõikes 1 nimetatud isikute andmed;“.

KAVAND 4

MINISTRI MÄÄRUS

Varajast sekkumist vajavate seisundite loetelu

Määrus kehtestatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 26 lõike 2 alusel.

„Varajast sekkumist vajavad seisundid lapsel on järgmised:

1) Vaimne alaareng;

2) Mõlema silma pimedus;

3) Harvikhaigus;

4) Vähidiagnoos;

5) Tserebraalparalüüs.“

1

Lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga tehakse muudatusi lastekaitseseaduses, sotsiaalhoolekande seaduses, psühhiaatrilise abi

seaduses ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses. Muudatustega suurendatakse eri

valdkondades lastega töötavate spetsialistide koostööd lastekaitsetöötajatega abivajavate laste

märkamisel ja abistamisel. Selleks täpsustatakse kehtivat abivajavast lapsest teavitamise kohustust

ning sätestatakse need lastega töötavad isikud, kellel on suurendatud kohustus lapse abivajadust

märgata ja sellest kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) lastekaitsetöötajat teavitada,

edastades kohe ka vajalikud andmed lapse ja tema arvatava abivajaduse kohta. Lisaks täpsustatakse

eelnõuga KOV-i ja Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) seaduses sätestatud

lastekaitseülesannete täitmiseks vajalike isikuandmete, sealhulgas terviseandmete töötlemise

aluseid ja ulatust. Samuti tehakse eelnõuga väiksemaid muudatusi, mis puudutavad SKA ülesandeid

lastekaitse korraldamisel ning järelevalve tegemisel lastekaitseseaduse ja sotsiaalhoolekande

seaduse täitmise üle.

Muudatustega parandatakse ka tuge hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele, kes on võtnud enda

perekonda kasvama teisest perest pärit lapse. Eelnõuga kehtestatakse perepõhise asendushoolduse

tugiteenuste sisu, korraldus ja rahastamine. Tugiteenuste reguleerimine on oluline, et pakkuda

vastutusrikka ülesande võtnud peredele täiendavat tuge ja kindlustada seeläbi peres kasvavate laste

heaolu. Samuti toetab seni projektipõhiselt Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahenditest rahastatud

tugiteenuste reguleerimine riigi laiemat suunda, et vanemlikust hoolest ilma jäänud lapsed saaksid

kasvada asutuse asemel uues peres.

Eelnõuga luuakse ka võimalus varajaseks märkamiseks ja info liikumiseks, kui lapse andmed

varajast sekkumist vajava seisundi kohta on kantud tervise infosüsteemi. Sellisel juhul liigub info

abivajaduse kohta otse KOV-ile, et peredele proaktiivset tuge pakkuda. Lisaks võib SKA algatada

sellise info saamisel proaktiivselt puude raskusastme tuvastamise.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunikud Maarja Kärson

(tel 5915 7795, [email protected]), Elmet Puhm (tel 58872105, [email protected]) ja Marge

Hindriks (tel 5915 8158, [email protected]) ning sama osakonna lastekaitsepoliitika juht Helen

Jõks (tel 5913 6865, [email protected]).

Eelnõu mõjude hindamise osa on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna pere-

ja pensionipoliitika analüüsijuht Mari Sarv (tel: 626 9363, e-post: [email protected]).

Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja

isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema (tel: 626 9271, e-post [email protected]).

1.3. Märkused

2

Eelnõuga muudetakse järgmisi seaduste redaktsioone:

1) lastekaitseseadus (LasteKS) avaldamismärkega RT I, 06.01.2023, 15;

2) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus (PISTS) avaldamismärkega RT I, 30.06.2023, 59;

3) psühhiaatrilise abi seadus (PsAS) avaldamismärkega RT I, 11.03.2023, 73;

4) sotsiaalhoolekande seadus (SHS) avaldamismärkega RT I, 14.12.2023, 4 (kehtib alates

01.01.2025) ja RT I, 14.12.2023, 5 (kehtib alates 01.07.2025).

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle

kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja 6. punktis.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 18. mai 2023. a korralduse nr 131 „Vabariigi Valitsuse

tegevusprogramm 2023-2027“ punktiga 9.1.20.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on parandada lastekaitsesüsteemi pakutavat abi vajavate laste märkamist, nende

abini jõudmist ja abistamist, täpsustada lastekaitsetööks vajaliku andmevahetuse aluseid ja korda

ning pakkuda riigipoolset stabiilset tuge hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele.

Lastekaitsesüsteemi puudutavate muudatuste kohta valmis 2023. aasta suvel lastekaitseseaduse ja

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus laste heaolu suurendamiseks

(edaspidi lastekaitse VTK). Lastekaitse VTK-s esitatud muudatusettepanekud viiakse ellu kahes

etapis. Käesolevas esimeses eelnõus reguleeritakse kõige kiiremat muutmist vajavaid küsimusi,

teine eelnõu valmib 2025. aasta kevadel ja hõlmab mahukamat osa lastekaitse VTK-s esitatud

muudatustest. Ühe olulisema muudatusena sätestatakse lastega töötavate isikute kohustus teavitada

abivajavast lapsest ja edastada koos sellega vajalikus ulatuses andmeid lapse ja last kasvatava isiku

kohta. Seaduses nimetatakse need spetsialistid, kes mängivad lastekaitsesüsteemis võtmerolli, et

abivajavad lapsed jõuaksid õigel ajal lastekaitsetöötaja vaatevälja ja seeläbi vajaliku abini. Teine

oluline osa eelnõust puudutab lastekaitsevaldkonnas isikuandmete töötlemist, mis on praegu

õigusaktides selgelt reguleerimata. Selleks lisatakse LasteKS-i uus peatükk isikuandmete töötlemise

kohta, milles sätestatakse KOV-is ja SKA-s isikuandmete töötlemise eesmärgid ja ulatus. Eelnõus

tehakse veel täpsustavaid ja selgitavaid muudatusi, mis puudutavad SKA lastekaitse- ja

järelevalveülesannete täitmist.

Eelnõuga reguleeritakse ka perepõhise asendushoolduse tugiteenuste korraldamine, et pakkuda

hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele suuremat tuge teisest vanemast sündinud laste

kasvatamisel ning kindlustada seeläbi rohkemate perede lisandumine süsteemi ja laste jõudmine

asutuse asemel uude perekonda. Seni on riigi poolt pakutud tugiteenuseid rahastatud projektipõhiselt

ESF vahenditest, kuid projektipõhine tegevus ei taga kindlust peredele ega võimalda ka tugiteenuste

süsteemi enda piisavat arengut. Perepõhise asendushoolduse edendamiseks valmis 2023. aasta

kevadel sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsus (edaspidi asendushoolduse VTK), mis muu hulgas käsitles ka

asendushoolduse perepõhiste tugiteenuste reguleerimist.

Eelnõuga luuakse ka võimalus varajaseks märkamiseks ja info liikumiseks, kui lapse andmed

varajast sekkumist vajava seisundi kohta on kantud tervise infosüsteemi. Sellisel juhul liigub info

3

abivajaduse kohta otse KOV-ile, et peredele proaktiivset tuge pakkuda. Lisaks võib SKA algatada

sellise info saamisel proaktiivselt puude raskusastme tuvastamise.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu §-ga 1 muudetakse lastekaitseseadust (LasteKS).

Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks LasteKS § 14 lõike 1 punkt 7, mille kohaselt on

Sotsiaalministeeriumi ülesanne korraldada lastekaitsetöötajate täienduskoolitusi. Samuti

tunnistatakse kehtetuks sama paragrahvi lõige 2, mis volitab valdkonna eest vastutavat ministrit

kehtestama lastekaitsetöötajate täienduskoolituse tingimused ja korra, see volitusnorm viiakse SKA

ülesandeid reguleerivasse LasteKS §-i 15 (vt eelnõu § 1 p 5). Kuni 2022. aastani korraldas

Sotsiaalministeerium täienduskoolitusi riigi teadus- ja arendusasutuse Tervise Arengu Instituudi

kaudu. Alates 2023. aastast on lastekaitsetöötajate täienduskoolituse korraldamise ülesanne antud

SKA-le. Selleks muudeti alates 01.01.2023 sotsiaalkaitseministri määruse „Lastekaitsetöötajate

täienduskoolituse tingimused ja kord“ § 3 lõiget 1, mille kohaselt korraldab koolitust

Sotsiaalministeerium SKA või eraõigusliku juriidilise isiku kaudu. SKA täidab valdkonna

rakendusasutusena mitmeid olulisi riigi ülesandeid lastekaitse korraldamisel. Seetõttu antakse

täienduskoolituste korraldamise ülesanne eelnõuga täies ulatuses rakendusasutusele ja kaob

Sotsiaalministeeriumi korraldav roll, mis tegelikult on ka praegu vähene. Ministeerium kehtestab

ülesande täitmise täpsemad tingimused täienduskoolituse tingimusi ja korda reguleerivas

sotsiaalkaitseministri määruses. Seoses nimetatud muudatusega tuleb muuta ka viidatud määrust,

kustutades selle §-st 3 viite Sotsiaalministeeriumi korraldavale rollile (vt eelnõule lisatud

rakendusaktide kavandid).

Eelnõu § 1 punktiga 2 tehtav muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 1 tehtava muudatusega:

edaspidi viidatakse LasteKS § 14 lõikes 3 üksnes selle paragrahvi lõike 1 punktidele 5 ja 6, kuivõrd

lõike 1 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks.

Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse LasteKS § 15 lõike 3 punkti 11 ja lisatakse SKA ülesandena ka

hooldusperede leidmine. Kehtivas seaduses on SKA ülesannetena nimetatud hooldusperede

sobivuse hindamine ja hooldusperede ettevalmistamisega seotud toimingute tegemine. Samas on

SKA viimastel aastatel planeerinud ja teinud ka uute hooldusperede leidmiseks vajalikke tegevusi

teavituste, üleskutsete ja meediakampaaniate kaudu, kuid kohustusena ei ole seda siiani seaduses

reguleeritud. Samasugune ülesanne pannakse KOV-idele SHS-i muudatusega, mille kohaselt

lisatakse SHS § 459 lõikesse 4 punkt 7.

Eelnõu § 1 punktiga 4 täpsustatakse LasteKS § 15 lõike 3 punkti 3 SKA ülesandeid puudutavas.

Lõike 3 punkti 3 lisatakse, et abivajava ja hädaohus oleva lapse abistamiseks nõustab SKA lisaks

ametiasutustele ja juriidilistele isikutele ka füüsilisi isikuid. Seda ülesannet täidab SKA

lasteabitelefoni 116 111 kaudu, mille peamine eesmärk on võimaldada lastel, noortel ja

täiskasvanutel nõu küsida, abi saada ja abivajavast või hädaohus olevast lapsest teatada.1 Lasteabi

poole pöördumiste arv on aasta-aastalt kasvanud, sealhulgas tänu SKA arendus- ja teavitustööle.

2023. aastal tehti kokku 16 918 pöördumist, mida oli 5% võrra rohkem kui 2022. aastal

(16 133 pöördumist) ja ligi ¼ võrra rohkem kui 2021. aastal (12 855 pöördumist). Seejuures tegid

2023. aastal ca 40% pöördumistest lapsed ja lapsevanemad.2 Seega on füüsiliste isikute – nii laste,

lapsevanemate kui ka teiste lastega kokkupuutuvate inimeste – nõustamine samuti üks SKA olulisi

1 www.lasteabi.ee. 2 https://lasteabi.ee/et/statistika.

4

ülesandeid, mis praegu seaduses selgelt kirjas ei ole. Juriidiliste isikute puhul kustutatakse sättest

laiend „avalik-õiguslike ja eraõiguslike“, sest juriidilise isiku mõiste juba hõlmab neid kahte liiki.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse LasteKS § 15 lõiget 3 punktiga 41, milles antakse SKA-le

lastekaitsetöötajate täiendkoolituste korraldamise ülesanne. Muudatust on täpsemalt selgitatud

eespool LasteKS § 14 muutmise juures (vt eelnõu § 1 p 1).

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse LasteKS § 15 lõike 3 punkti 6 eesmärgiga täpsustada SKA

lasteabitelefoni pidamise ülesannet, millega on funktsionaalselt seotud mitu muud SKA

lastekaitseülesannet. Sätte kehtivas sõnastuses on SKA ülesanne lasteabitelefoni 116 111 pidamine.

LasteKS § 27 lõike 2 kohaselt saab lasteabitelefonile teatada abivajavast lapsest (viide sellele

sisaldub ka LasteKS § 291 lõikes 2) ning LasteKS § 27 lõike 3 alusel võib lasteabitelefoni rolli

mõista üksnes teabe vahendajana pöörduja ja KOV-i vahel. Tegelikult on SKA lasteabi roll

lastekaitsesüsteemis palju mitmekülgsem ega piirdu vaid teadete vahendamisega. Lasteabile

telefoni, veebivestluse või e-kirja teel saabunud pöördumise puhul peab SKA ametnik esmalt välja

selgitama lapse abivajaduse, et valida sobiv edasine tegevuskäik. Osa pöördujaid vajavad lihtsalt

ärakuulamist või nõuannet, pöördumises ei anta teavet LasteKS § 26 tähenduses abivajavast lapsest.

Sellisel juhul ei ole vaja teavet KOV-ile edastada ega haldusmenetlust alustada. Kui pöördumine

puudutab abivajavat last, tuleb SKA-l hinnata, kas tegemist on abivajava lapsega, kelle kohta tuleb

teade tavapärases korras edastada tegelemiseks KOV-ile, või hädaohus oleva lapsega LasteKS § 30

tähenduses, kelle abistamiseks tuleb kohe teavitada Häirekeskust või politseid ning kelle tervise või

elu kaitseks võib olla vajalik lastekaitsetöötaja otsusega laps ajutiselt perekonnast eraldada LasteKS

§ 33 alusel. Töövälisel ajal (õhtul, öösel, nädalavahetusel) teeb otsuse lapse ajutiseks perekonnast

eraldamiseks üldjuhul SKA. Kokkuvõttes ei kajasta praegu seaduses nimetatud ülesanne

„lasteabitelefoni 116 111 pidamine“ piisavalt täpselt SKA tegevust lasteabitelefoni ja muude

suhtluskanalite kaudu lasteabile saabunud pöördumiste vastuvõtmisel ja neile reageerimisel.

Seetõttu sätestatakse eelnõus SKA ülesandena lisaks lasteabitelefoni 116 111 pidamisele lasteabile

saabunud teabe vastuvõtmine, lapse abivajaduse väljaselgitamine ja hädaohus oleva lapse ajutine

perekonnast eraldamine LasteKS § 33 alusel. Lisaks sellele pakub SKA lasteabi nii telefoni kui teiste

suhtluskanalite kaudu kõigile asutustele ja isikutele ööpäevaringset nõustamist abivajava või

hädaohus oleva lapse abistamiseks, mis on seaduses eraldi välja toodud (vt LasteKS § 15 lg 3 p 3 ja

eelnõu § 1 p 4).

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse LasteKS § 15 lõikega 31, mis volitab valdkonna eest vastutavat

ministrit kehtestama määrusega lastekaitsetöötajate täienduskoolituse tingimused ja korra. Kehtivas

seaduses sisaldub samasisuline volitusnorm LasteKS § 14 lõikes 2, aga seoses täienduskoolituste

ülesande andmisega SKA-le tuuakse volitusnorm SKA ülesannete juurde.

Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse LasteKS § 15 lõikes 4 sätestatud ülesannete loetelu, mille

täitmist on SKA-l lubatud eraõiguslikule isikule halduslepinguga üle anda – loetelust jäetakse välja

lõike 3 punktis 6 nimetatud lasteabitelefoni pidamise ülesanne (täiendatud eelnõu § 1 punktiga 6).

Lasteabitelefon 116 111 on täies mahus riiklikult rahastatud teenusena toiminud alates 2009. aastast.

Kuni 2015. aastani korraldas teenuse pakkumist Sotsiaalministeerium koostöös eraõiguslike

teenusepakkujatega. LasteKS-i jõustumisega 2016. aastal anti lasteabitelefoni pidamise ülesanne

SKA-le. Praegu osutab SKA lasteabitelefoni teenust ise, hankides lepinguga vaid pöördumiste

vastuvõtmiseks, haldamiseks ja salvestamiseks vajalikku tehnilist kõnekeskuse teenust. Lasteabi on

kujunenud üheks SKA keskseks teenuseks abivajavate ja hädaohus olevate laste abistamisel, mille

raames pakutakse nii laiapõhjalist nõustamist lastega seotud küsimustes kui ka konkreetset

sekkumist ja abi hädaohus oleva lapse kaitseks. Lasteabi konsultandid on ühtlasi lastekaitsetöötajad

LasteKS § 19 lõike 1 tähenduses, kes täidavad seaduses ette nähtud ülesandeid lapse õiguste ja

5

heaolu tagamisel, sealhulgas võivad teha LasteKS §-s 33 nimetatud haldusotsuseid lapse ajutiseks

perest eraldamiseks. Kuivõrd eelnõuga täiendatakse SKA ülesannet pidada lasteabitelefoni, tuues

välja ka lasteabitelefoniga funktsionaalselt seotud SKA ülesanded, ei tule edaspidi kõne alla nende

ülesannete üleandmine täitmiseks eraõiguslikule isikule. Seetõttu tuleb LasteKS § 15 lõikest 4 seda

võimaldav viide eemaldada.

Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse LasteKS § 20 lõigetega 5–7, milles täpsustatakse lapsega

töötamise keelu ümberhindamise taotluse menetlemise korda ja tähtaega SKA-s, et tagada suurem

õigusselgus. Sellist taotlust saab SKA-le esitada väga erandlikel juhtudel LasteKS § 20 lõikes 4

toodud tingimustel. Lõikes 5 sätestatakse, et sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluses tuleb

esitada põhjendused keelu ümberhindamise aluse ja vajaduse kohta ning lisada isiku suhtes

jõustunud süüdimõistva kohtuotsuse koopia. Lõikes 6 sätestatakse, et SKA lahendab taotluse 60

päeva jooksul ning tunnistab isikule kehtiva lapsega töötamise keelu kehtetuks, kui on täidetud § 20

lõikes 4 sätestatud tingimused – kohtuotsuse kohaselt toime pandud tegu ei oleks taotluse esitamise

ajal kehtiva õiguse alusel karistatav või tegu oleks karistatav § 20 lõikes 2 nimetatud süüteona (mis

piirab lapsega töötamise õigust ajutiselt karistuse kehtivuse ajal) ja karistusregistri seaduse (KarRS)

§-s 24 sätestatud karistusandmete kustutamise tähtaeg on möödunud. Lõike 7 kohaselt edastab SKA

otsuse lapsega töötamise keelu kehtetuks tunnistamise kohta karistusregistri volitatud töötlejale, kes

eemaldab isiku karistusandmed karistusregistri seaduse § 20 lõike 1 punkti 9 alusel tehtava päringu

vastusest. KarRS § 20 lõike 21 alusel kuvatakse LasteKS-i tähenduses lapsega töötava isiku või

vastavale kohale kandideeriva isiku seadusega sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks tehtava

päringu vastus positiivse või negatiivse tulemusena nii kehtivate kui ka arhiveeritud karistusandmete

kohta. Isiku karistusandmete eemaldamisel päringu vastus ei kinnita kehtivat lapsega töötamise

piirangut.

Eelnõu § 1 punktis 10 sätestatakse, et kehtiv LasteKS § 271 loetakse §-ks 272 ja seadust täiendatakse

uue §-ga 271, mille pealkiri on „Lapsega töötava isiku teade abivajavast lapsest“. Lisatav paragrahv

on sisuliselt § 27 jätk, mistõttu tuleb sätete loogiliseks järgnevuseks olemasolevat numeratsiooni

muuta.

Lisatav § 271 täiendab kehtivat § 27 abivajavast lapsest teatamise kohta. Selle eesmärk on rõhutada

lastega sageli kokku puutuvate spetsialistide kohustust lapse abivajadust märgata ja sellele

reageerida, samuti täpsustada, milliseid andmeid peavad ja võivad spetsialistid koos abivajava lapse

teatega edastada ning millist infot on neil õigus saada lapse olukorra kohta pärast teatamist. Tegemist

ei ole olemuslikult uue kohustusega, sest LasteKS § 27 lõige 1 juba kohustab kõiki isikuid, kellel on

olemas teave abivajavast lapsest, sellest lastekaitsele teada andma. Paraku näitavad andmed ja

möönavad ka spetsialistid, et lapse abivajadusele ei reageerita alati õigel ajal. Uuringu kohaselt

leiavad lastekaitsetöötajad, et juhtumid jõuavad lastekaitse vaatevälja liiga hilja, kui lapse ja pere

probleemid on juba suured ja sedavõrd keerukad, et vajavad sekkumisi ja teenuseid, mis ei ole

kiiresti kättesaadavad.3 Tõenäolisemalt teavitatakse lastekaitsetöötajat juba suuremate

probleemidega lapsest ja perest. Lastega töötavate spetsialistide seas 2019. aastal korraldatud

küsitlus4 kinnitas, et spetsialistide tegevus abivajava lapse märkamise korral on erinev ja seda

mitmesugustel põhjustel. Küsimusele, kas abivajavast lapsest märkamisel teavitati lastekaitset,

vastas 41%, et on seda iga juhtumi puhul teinud, 19% oli mõnikord teavitanud ja 25% ei olnud

lastekaitset teavitanud. Üsna paljud vastasid, et teavitamine polnud vajalik, kuna spetsialist lahendas

3 Civitta. Tänapäevase lastekaitse juhtumikorralduse, andmevahetuse ja e-teenuste analüüs, 2022, lk 11. 4 Küsitluse korraldas 2019. aastal Sotsiaalministeerium eesmärgiga aru saada, kes on lastega töötavate spetsialistide

hinnangul abivajav ja hädaohus olev laps, kas ja millistel juhtudel teavitavad spetsialistid abivajavast lapsest lastekaitset

ja mida on spetsialistidel vaja, et lapse abivajadust paremini märgata ja sellele reageerida. Küsitlusele vastas 301 eri

valdkondade spetsialisti.

6

olukorra ise. Samas oli koguni 52% vastanutest jätnud teavitamata seetõttu, et nad ei olnud

teavitamise vajalikkuses kindlad või arvasid, et teavitamine pole nende ametist tulenevalt lubatud.

Vastati ka seda, et abivajavast lapsest ei teavitatud, kuna asutuses ei ole selget juhist, kuidas peaks

sellises olukorras käituma. Osa vastajaid ei teadnud, kuhu või kellele peaks abivajavast lapsest teada

andma. Kokkuvõttes näitas küsitlus, et arvestatav osa spetsialiste ei ole teatamiskohustusest teadlik

(sh et teatamist ei takista erialane konfidentsiaalsuskohustus) või ei oska hästi eristada juhtumeid,

millega nad võiksid ise toime tulla või mis nõuaks juba lastekaitsetöötaja sekkumist.

Seaduses sõnaselgelt sätestatud kohustus aitab spetsialistidel teadvustada oma erilist rolli lapse

heaolu tagamisel ning vähendada neid olukordi, kus abivajavast lapsest ei teavitata seetõttu, et ei

olda kindlad selle vajalikkuses või lubatavuses (konfidentsiaalsuskohustusega elualadel), abivajadus

ei näi piisavalt suur või soovitakse vältida konflikti lapse vanematega. Seadusest tulenevale

kohustusele viitamine aitab põhjendada lastekaitse kaasamist ka suhtluses lapse ja lapsevanematega.

Muutuste rakendumise toetamiseks luuakse spetsialistidele abistavad töövahendid (vormid ja

juhendid), mille abil hinnata lapse heaolu ja otsustada, kas olukord nõuab lastekaitse teavitamist.

Paragrahvi 271 lõikes 1 nimetatakse lastega töötavad isikud (LasteKS § 18 lg 2), kellel oma kutse-

või erialast ja tööülesannetest tulenevalt on võimalus ning ka professionaalsed oskused märgata

lapse võimalikku abivajadust. Seetõttu võib nendelt spetsialistidelt oodata tavapärasest suuremat

tähelepanelikkust abivajava lapse märkamisel ja talle vajaliku abi kindlustamisel. Erilise

hoolsuskohustusega spetsialistid on: alus-, põhi-, kesk-, kutse- ja huvihariduse ning lastehoiu

õpetajad ja tugispetsialistid, lastehoius töötavad lapsehoidjad, laste hoolekandeasutuse töötajad,

noorsootöötajad, treenerid, huviringi juhendajad, tervishoiutöötajad, politseiametnikud ja

ohvriabitöötajad, kes puutuvad töös või kutsetegevuses vahetult lapsega kokku. Kui haridus- ja

noorsootöö valdkonna spetsialistide igapäevatöö ongi seotud laste ja noortega (neil on ka vastav

erialane ettevalmistus), siis treenerite, huviringi juhendajate, tervishoiutöötajate, politseiametnike ja

ohvriabitöötajate puhul laieneb eriline hoolsuskohustus neile isikutele, kes vahetult just lapsega

(lastega) töötavad. Seejuures võivad kokkupuuted olla igapäevased (nt lastearst, noorsoopolitsei)

või harvemad (nt perearst, patrullpolitseinik, ohvriabitöötaja), kuid nende spetsialistide eriline

hoolsuskohustus on seotud nende töö iseloomuga, milleks on inimeste abistamine, nende tervise,

heaolu või turvalisuse eest hoolitsemine.

Lõikes 1 loetletud spetsialistid on nn võtmespetsialistid, kellel on oluline roll lapsele abi osutavas

lastekaitsevõrgustikus (LasteKS § 29 lg 2). Võrgustikutöö algab juba abivajaduse märkamisest ja

sellele asjakohasest reageerimisest. Lastekaitse juhtumikorralduse uuringus toodi välja, et

lastekaitsetöö võrgustikku kuuluvad vastavalt juhtumile kooli/lasteaia õpetaja või sotsiaalpedagoog,

politsei, perearst, prokuratuur, kohus, peretöötaja, psühholoog, noorsootöötaja. Olenevalt

piirkonnast on lastekaitse koostöövõrgustik mõnevõrra erinev, samuti võib võrgustik ühe juhtumi

puhul juhtumi edenedes vastavalt lapse abivajaduse ja probleemide lahenemisele muutuda.5

Lastekaitsetöötajate hinnangul peaksid eelkõige tervishoiutöötajad ja haridustöötajad rohkem

abivajavatest lastest teavitama, aga nimetati ka teisi koostööpartnereid nagu noortekeskused,

haiglate erakorralise meditsiini osakonnad, muud tervishoiuasutused ja terapeudid/psühholoogid.6

Lõike 1 esimeses lauses nimetatud spetsialistidel tuleb teatada abivajavast lapsest LasteKS § 27

kohaselt KOV-ile või lasteabitelefonil ning edastada koos teatega kohe ka vajalikus ulatuses neile

teadaolevad LasteKS § 342 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed (s.o vajalikud andmed lapse ning

lapsevanema ja last kasvatava isiku kohta). Lastekaitsetöötajateni jõuab praegu väga erineva sisuga

teateid abivajavatest lastest. Kehtiv LasteKS § 27 kohustab isikuid lapse abivajadusest teatama, kuid

5 Civitta. Tänapäevase lastekaitse juhtumikorralduse, andmevahetuse ja e-teenuste analüüs, 2022, lk 21. 6 Civitta. Tänapäevase lastekaitse juhtumikorralduse, andmevahetuse ja e-teenuste analüüs, 2022, lk 11.

7

ei täpsusta teate sisu ega isikuandmete, eriti tundlike eriliiki isikuandmete avaldamise ulatust. See

tekitab praktikas segadust nii lastekaitsetöötajate kui ka lastekaitsevõrgustikku kuuluvate

spetsialistide jaoks. Pärast teate saamist on lastekaitsetöötajal tavaliselt vaja koguda täiendavat infot

lapse olukorra kohta, et planeerida edasisi tegevusi. Sageli peab lastekaitsetöötaja pöörduma lisainfo

saamiseks ka lapsest teatanud asutuse või spetsialisti poole. Kuivõrd abivajavast lapsest teate

saamisel on vaja kiiresti otsustada, kuidas juhtumiga edasi tegeleda (sh kas laps vajab kohest abi),

peaks lastekaitsetöötajani jõudev info olema kohe piisavalt põhjalik ja võimaldama otsuse tegemise

ilma täiendava päringuta. Päringu tegemine ja sellele vastuse ootamine võtab aega, mis võib edasi

lükata lapsele vajaliku abi osutamist. Seega on mõistlik, et kui abivajavast lapsest annab teada

seaduses nimetatud spetsialist, edastab ta kohe koos teatega ka talle teadaolevad asjaolud ja andmed,

mis viitavad lapse abivajadusele ja ajendasid lastekaitset kaasama. Selleks töötatakse eelnõu

jõustumise ajaks välja ja võetakse kasutusele vorm (või valdkonnapõhised vormid), mis lihtsustab

spetsialisti teatamiskohustuse täitmist ja tagab selle, et lastekaitsetöötajani jõuab lapse kohta

võimalikult sisukas info, mille põhjal hinnata olukorra tõsidust ja kavandada edasisi tegevusi.

Lõike 1 esimene lause viitab LasteKS § 342 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete edastamisele, seega

võib ja tuleb abivajavast lapsest teatamisel edastada vajalikus ulatuses andmed lapse, lapsevanema

ja last kasvatava isiku kohta. LasteKS § 342 alusel on KOV-il ja SKA-l lubatud lastekaitsetöö

tegemiseks töödelda ka lapse pere- ja leibkonna liikmete andmeid, kuid need ei ole üldjuhul

esmatähtsad lapse abivajaduse kirjeldamiseks lastekaitsetöötajale teatamisel. Seetõttu on abivajavast

lapsest teatamisel edastatavate andmete hulk piiratud üksnes lapse enda ja lapsevanema või muu last

kasvatava isiku andmetega. Lisaks sellele tuleb abivajavast lapsest teatamisel edastada vaid

asjassepuutuvad, olulised ja vajalikud andmed, mida nõuab isikuandmete töötlemisel võimalikult

väheste andmete kogumise põhimõte (vt IKÜM art 5 lg 1c). Millised andmed on asjassepuutuvad,

oleneb konkreetsest olukorrast. Selles osas peab spetsialist tuginema oma professionaalsele

hinnangule, kasutades abistava vahendina riiklikult väljatöötatud vorme ja juhendeid.

Teavitamiskohustuse täitmist jääb tagama spetsialisti ametieetika ja professionaalne (mitte

karistusõiguslik) vastutus, seega täiendavaid sanktsioone praegu eelnõuga ei kehtestata. Tulevikus

peaks selle kohustuse täitmist aga toetama kavandamisel olevad seadusemuudatused, millega

täpsustatakse lasteasutuste kohustusi lapse õiguste ja heaolu tagamisel, eelkõige asjakohaste

tegevusjuhiste ja protsesside kehtestamine lapse huve kahjustavate juhtumite ärahoidmiseks ja

lahendamiseks ning valdkondliku järelevalve tugevdamine lasteasutuste üle.7

Paragrahvi 271 lõike 1 teise lause kohaselt võib teatamiskohustuse täita ka asutuses selleks määratud

kontaktisiku kaudu. See tähendab, et kui asutuse sisekorras vms dokumendis on määratud laste

heaolu või lastekaitse küsimuste eest vastutav isik, kelle ülesanne on näiteks hinnata, koondada ja

edastada infot abivajavate laste kohta, võib teavitamine toimuda ka selle isiku vahendusel. Siiski

peab spetsialist sellisel juhul veenduma, et teade lapsest edasi antakse, ning talle jääb alati võimalus

lastekaitsega otse suhelda.

Paragrahvi 271 lõikes 2 sätestatakse lastekaitsetöötaja õigus avaldada abivajavast lapsest teatanud

spetsialistile teavet juhtumimenetluse alustamise ja menetlustoimingute kohta, kui see on vajalik

lapse heaolu toetamiseks. Sätte eesmärk on luua õiguslik alus haldusmenetluse mõistes kolmandale

isikule teabe väljastamiseks haldusmenetluse käigu kohta, juhul kui lastekaitsetöötaja peab seda

vajalikuks lapse heaolu toetamiseks. Teavet väljastatakse eelkõige siis, kui spetsialist seda küsib,

kuid vajalikul juhul võib lastekaitsetöötaja ka ise spetsialistiga ühendust võtta. Sama paragrahvi

lõikes 1 nimetatud spetsialistid võivad lapsega kokku puutuda regulaarselt või ka iga päev. Lapse

7 Sotsiaalministeerium. Laste heaolu reformi väljatöötamiskavatsus, 2023, lk 24.

8

parimaks toetamiseks võib spetsialistil olla oluline teada, mis sai tema edastatud teatest edasi ja

millise hinnangu on sellele andnud lastekaitsetöötaja, sealhulgas kas lapse suhtes on alustatud

juhtumimenetlust või mitte. Selline vajalikus mahus ja ulatuses teabe andmine saab toimuda

praegugi lapse abistamisel tehtava võrgustikutöö raames, millesse spetsialist on kaasatud LasteKS

§ 28 lõike 1 või § 29 lõike 2 alusel, kuid ebaselgust on selles, kas ja millist infot võib

lastekaitsetöötaja väljastada enne juhtumimenetluse alustamist. Paragrahvi 271 lõige 2 annab selles

osas selgust. Samuti annab säte spetsialistile aluse saada teavet selle kohta, kui lapse suhtes

juhtumimenetlust ei alustatud (st spetsialisti kahtlus lapse abivajaduse kohta ei leidnud kinnitust),

mis annab südamerahu ja teadmise, et lapse heaolu on tagatud. Vajadusele saada lastekaitsele

edastatud teadete käigu kohta tagasisidet on aruteludes juhtinud tähelepanu ka lastega töötavad

spetsialistid ja nende esindusorganisatsioonid. Arutelu all on olnud ka võimalus anda ja saada

tagasisidet kõigi lastekaitsele tehtud teavituste kohta, aga see ei ole mõeldav ilma

automaatlahendusteta, vastasel juhul koormaks see ülemäärasPõhjenduseelt nii lastekaitsetöötajaid

kui spetsialiste. Eelnõus valitud lahendus hoiab ära lastekaitsetöötajate koormuse olulise kasvu ja

väldib ka spetsialistide koormamist teabega juhul, kui nad seda ei soovi ega vaja.

Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse LasteKS-i §-i 272 teksti ning lisatakse täiendav alus

rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgsel KOV-il abivajavate laste andmete saamiseks.

Paragrahvi 272 lõikega 1 sätestatakse lisaks olemasolevale puudega laste andmevahetusele

rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse KOV-i üksuse õigus abivajavate laste väljaselgitamise

eesmärgil töödelda STAR-is selliste laste andmeid, kellel on PISTS § 26 lõike 2 alusel kehtestatud

määruses nimetatud varajast sekkumist vajav seisund, mis on kantud tervise infosüsteemi (TIS).

Samuti nende laste andmeid, kelle puhul on SKA-le käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel edastatud

andmed puude raskusastme tuvastamiseks PISTS-i kohaselt.

Muudatuse eesmärk on võimaldada KOV-idel saada kiire ülevaade enda piirkonnas elavatest lastest,

kes võivad vajada KOV-i korraldatavat abi. Muudatuse tulemusena on võimalik pakkuda peredele

proaktiivset tuge, ennetada probleemide süvenemist ning vähendada vanemate vajadust taotleda

erinevatest asutustest korduvalt abi. Tervikliku info saamine potentsiaalsetest abivajavatest lastest

võimaldab KOV-il ka paremini oma tegevusi ja eelarvet planeerida.

Paragrahvi 272 lõike 1 punktiga 1 täiendatakse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse KOV-i

õigust andmetöötluse tulemusena saada ülevaade enda piirkonnas elavatest puude raskusastet

taotlenud lastest ja lastest, kelle kohta on SKA-le käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel edastatud

andmed puude raskusastme tuvastamiseks PISTS-i kohaselt, et selgitada välja nende laste ja perede

täiendav abivajadus.

Andmetöötluse tulemusena liiguvad KOV-i lisaks varasemale puudega laste andmevahetusele ka

andmed nende laste kohta, kelle puhul ei ole SKA-le esitatud lapsevanema poolt eraldi avaldust

puude raskusastme tuvastamiseks, vaid SKA on saanud taotluse KOV-i kaudu, kes lapsevanema

nõusolekul edastab andmevahetuse toel SKA-le taotluse puude raskusastme tuvastamise menetluse

algatamiseks. Tegu on automatiseeritud protsessiga, mis lihtsustab mõlema osapoole tööd ja

vähendab märkimisväärselt lapsevanema halduskoormust. Puuet taotlevaid lapsi käsitatakse

LasteKS § 26 alusel abivajavate lastena. Seda lähenemist toetab LasteKS-i seletuskiri, milles

tuuakse välja, et abivajav on selline laps, kelle heaolu on sattunud riski ning kelle abivajadus võib

tuleneda ka tema sotsiaalsest või hariduslikust erivajadusest. Samuti täpsustatakse, et abivajavaks

lapseks loetakse iga last, kes ise või kelle perekond vajab tuge igapäevasel toimetulekul, lapse

kasvatamisel või tema eest hoolitsemisel, samuti last ja peret, kes vajavad muid toetavaid teenuseid

lapse emotsionaalse ja füüsilise heaolu parandamiseks.

9

Paragrahvi 272 lõike 1 punktiga 2 luuakse alus, et automatiseeritud andmevahetuse toel liigub tervise

infosüsteemist (TIS) STAR-i info varajast sekkumist vajava seisundiga lapse üldandmete,

lapsevanema või eestkostja üldandmete ning lapse surmakuupäeva kohta. Varajast sekkumist

vajavad seisundid on PISTS § 26 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud seisundid, mille

diagnoos on kantud TIS-i.

Andmetöötluse tulemusena jõuab KOV-ini automaatne teavitus lastest, kellele on PISTS § 26 lõike

2 alusel kehtestatud määruses nimetatud varajast sekkumist vajav seisund, mille diagnoos on kantud

TIS-i. Diagnoosikood käivitab automaatse teate välja saatmise, misjärel ilmub teade uue abivajava

lapse teatena KOV-i töölauale. Seega toome võimaluse KOV-is abivajadust märgata ja tõhusalt

sekkuda sammu võrra varasemaks võrreldes kehtiva regulatsiooniga. Lisakoormust see endaga

kaasa ei too, kuna seisundid on sellised, mille puhul 95% lastest jõuavad taotlema puude raskusastet.

Varajast sekkumist vajavate seisundite hulka kuuluvad määruse alusel: vaimne alaareng, mõlema

silma pimedus, harvikhaigused, vähidiagnoos ja tserebraalparalüüs.

Varajast sekkumist vajavaid lapsi käsitatakse LasteKS § 26 alusel abivajavate lastena, kes vajavad

üldjuhul kas tervise-, sotsiaal- või haridusvaldkonnast täiendavat tuge. Seega on oluline, et KOV-

ideni jõuaks info neist lastest ja peredest võimalikult varakult, et vajadusel olla toeks ja tagada pere

teiste laste heaolu ja turvalisus.

Joonis 1. Andmevahetus.

Andmetest teadlikuks saades on rahvastikuregistri järgse elukoha KOV-i ülesanne hinnata lapse

abivajadust ja pakkuda lapse abistamiseks vajalikke meetmeid (LasteKS § 17 lg 1 p 3), juhindudes

seejuures LasteKS §-s 28 sätestatud abivajaduse hindamise ja §-s 29 sätestatud abi osutamise

põhimõtetest. Kui täiendavat abivajadust ei tuvastata või kui laps on juba KOV-i vaateväljas, puudub

paralleelse juhtumikorralduse algatamise vajadus. Andmevahetust kirjeldab joonis 1.

Paragrahvi 272 lõikes 2 sätestatakse, milliseid andmeid LasteKS § 272 lõike 1 punktis 1 nimetatud

eesmärgi saavutamiseks STAR-is töödeldakse. Andmed saadakse teistest riiklikest andmekogudest.

Registrite päringute tulemusena tekib STAR-i § 272 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikutest nimekiri,

mis uueneb igal ööl. Andmetöötluse tulemusena kuvatakse KOV-i töötaja töölauale STAR-is

nimekiri rahvastikuregistri andmetel KOV-i piirkonnas elavatest lastest (0–18a), kelle puhul on

taotletud puude raskusastme tuvastamist. Andmetöötluse tulemusel kuvatavale nimekirjale pääsevad

ligi ainult STAR-ile ligipääsu saanud KOV-i töötajad, kes peavad sisenema STAR-i enda isikliku

kasutajakontoga.

10

Paragrahvi 272 lõike 1 punktis 1 nimetatud laste abivajaduse väljaselgitamise eesmärgil töödeldakse

STAR-is järgmisi isikuandmeid (koos registri, registri pidaja ja põhjendusega andmete

töötlemiseks):

1) lapse üldandmed: ees- ja perekonnanimi – rahvastikuregister (Siseministeeriumi infotehnoloogia-

ja arenduskeskus). Nimi annab KOV-i töötajale info rahvastikuregistri järgi KOV-i piirkonnas

elavast lapsest, kellele on taotletud puude raskusastme tuvastamist, mis on vajalik isikuga ühenduse

võtmiseks; lapse elukoht ja viibimiskoht – rahvastikuregister (Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskus). Elukohaandmed on vajalikud selleks, et KOV-i töötaja saaks teada enda piirkonnas

rahvastikuregistri järgi elavast lapsest, kelle puhul on taotletud puude raskusastme tuvastamist.

Viibimiskoha aadress on vajalik, et KOV-i töötaja saaks enne ühenduse võtmist esmase info selle

kohta, kas laps/vanem elab tegelikult rahvastikuregistrijärgses KOV-is või mitte; lapse isikukood –

rahvastikuregister (Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus). Isikukood annab KOV-i

töötajale info rahvastikuregistri järgi KOV-i piirkonnas elavast lapsest, kellele on taotletud puude

raskusastme tuvastamist, mis on vajalik isikuga ühenduse võtmiseks;

2) info puude raskusastme tuvastamise või mittetuvastamise kohta – sotsiaalkaitse infosüsteem

(SKAIS). Info puude raskusastme tuvastamise või mittetuvastamise kohta näitab KOV-ile, millist

tuge on pere juba taotlenud ning millistele riigi poolt pakutavatele teenustele on lapsel juurdepääs.

Sellest lähtuvalt saab KOV lapsele vajalikke teenuseid paremini planeerida, toetada erinevate

tugimeetmete koosmõju ja vältida dubleerimist;

3) info harvikhaigusega lapsele puudega lapse sotsiaaltoetuse määramise kohta – sotsiaalkaitse

infosüsteem (SKAIS). Info harvikhaigusega lapsele puudega lapse sotsiaaltoetuse määramise kohta

annab KOV-ile võimaluse paremini valmistuda lapse toetamiseks haridusvaldkonnas ja annab

teadmise, millist täiendavat abi võiks perel vaja olla. Lapsed, kes saavad harvikhaigusega lastele

mõeldud sotsiaaltoetust, on enamasti spetsiifilisi ainevahetushaigusi põdevad lapsed, kellel võib

tüsistusena tekkida oluline vaimse arengu mahajäämus ja/või eluea lühenemine;

4) puude raskusastme tuvastamise korral puude raskusaste, kestus ja funktsiooni kõrvalekalle –

sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS). Puudega seotud andmed annavad KOV-ile esialgse info lapse

abivajaduse sisu ja ulatuse kohta ning väldivad lapsevanemalt andmete mitmekordset küsimist.

Tuvastatud puude raskusaste annab KOV-ile infot lapse abivajaduse tõsiduse ja reageerimise

akuutsuse kohta. Funktsiooni kõrvalekalde andmed annavad KOV-i töötajale esmase info lapse ja

pere olukorra ning vajalike tugimeetmete kohta, võimaldades teha enne perega ühenduse võtmist

eeltööd. Näiteks on sellisel juhul KOV-i töötajal võimalik arvestada, kas ta võtab ühendust

vanemaga, kes kasvatab sügava vaimupuudega last või normintellektiga liikumispuudega last.

Sellisel kujul on võimalik juba esimesel suhtlemisel perele adekvaatset nõu ja tugimeetmeid

pakkuda. Puude raskusastme kestus annab KOV-ile info selle kohta, kui pikalt on lapsele tagatud

näiteks rehabilitatsiooniteenuste osutamine ning KOV saab seda arvestada lapsele juhtumiplaani

koostamisel. Lastel võib puude raskusastme tuvastada üldjuhul kuni kolmeks aastaks, kuid teatud

juhtudel (muutumatu või progresseeruva seisundi tuvastamisel) kuni 16-aastaseks saamiseni;

5) eestkostja või vanema nimi ja isikukood või juriidilise isiku registrikood ja kontaktandmed –

rahvastikuregister (Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus). Lapsevanema ja

eestkostja andmed annavad KOV-i töötajale võimaluse võtta ühendust lapse kasvataja ja tema

heaolu eest vastutajaga. Tegemist on üldjuhul ka isikutega, kes on lapsele puude raskusastme

tuvastamist taotlenud;

6) eestkostja või vanema rahvastikuregistrijärgne elukoht ja viibimiskoht – rahvastikuregister

(Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus). Elukohaandmed on vajalikud, et KOV-i

töötaja saaks enne ühenduse võtmist teada, kas lapsevanem, kes on lapsele puude raskusastme

tuvastamist taotlenud, elab samas KOV-is. Viibimiskoha aadress on vajalik, et KOV-i töötaja saaks

enne ühenduse võtmist esmase info selle kohta, kas vanem elab tegelikult rahvastikuregistrijärgses

KOV-is või mitte. SHS-i ja LasteKS-i kohaselt on üldjuhul lapsele ja perele abi kohustatud pakkuma

11

rahvastikuregistrijärgne KOV. Kui ilmneb, et pere elab tegelikult teises KOV-is, võib tekkida

vajadus rahvastikuregistri andmeid uuendada või KOV-idel abi korraldamiseks koostööd teha;

7) lapse surmakuupäev – rahvastikuregister (Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus).

Surmakuupäeva töötlemine välistab võimaluse, et KOV-i töötaja võtaks ühendust lapsevanemaga,

kelle laps on surnud. Arvestades, et andmeid edastatakse ka selliste laste kohta, kellel on tõsised

terviseprobleemid, võib olla tõenäoline, et andmetöötluse ajal mõni laps sureb.

Kõiki eelnimetatud andmeid (v.a harvikhaigusega lapsele puudega lapse toetuse määramine)

töödeldakse STAR-is juba praegu, juhul kui lapsevanem ise KOV-i pöördub või kui KOV saab muul

moel võimalikust abivajavast lapsest teadlikuks. Andmete töötlemise õigus on ainult volitatud

töötlejal ning andmepäringud realiseeritakse X-tee kaudu, mis vähendab isikute koormust

erinevatest ametiasutustest dokumentide kogumisel. Andmete töötlemise aluseks on LasteKS § 17

lõike 1 punkt 3, mis sätestab abivajaduse hindamise ja abistamiseks vajalike meetmete pakkumise

kohustuse, ning LasteKS § 28 lõike 1 punkt 1, mille kohaselt peab lastekaitsetöötaja või lapsega

töötav isik andma lapse abivajadust hinnates hinnangu lapse füüsilisele, tervislikule,

psühholoogilisele, emotsionaalsele, sotsiaalsele, kognitiivsele, hariduslikule ja majanduslikule

seisundile. Käesolev paragrahv loob õiguse automaatseks andmetöötluseks. SHS § 1421 sätestab,

milliseid andmeid töödeldakse STAR-is, ja andmevahetus teiste andmekogudega on välja toodud

STAR-i põhimääruse §-s 13, mis sätestab, milliste andmekogude andmeid STAR andmeallikana

kasutab. Kui inimene on pöördunud abi saamiseks KOV-i, võib KOV-i töötaja teha päringuid

teistesse andmekogudesse, lähtudes minimaalsuse printsiibist, st pärida võib üksnes neid andmeid,

mida kliendiga seotud otsuse tegemiseks on vältimatult vaja teada.

Kehtiv STAR-i põhimäärus sätestab andmevahetuse teiste andmekogudega. STAR-i põhimääruse

kohaselt kasutab register ühe andmeallikana Eesti rahvastikuregistri (RR) andmeid: isiku üld- ja

elukohaandmed, vanema hooldusõiguse, eestkoste ja seoste andmed ning esitlusinfona on õigus

saada dokumentide andmeid. Samuti kasutab register STAR-i põhimääruse kohaselt andmeallikana

sotsiaalkaitse infosüsteemi (SKAIS) andmeid: puude ja töövõimetuse ning isikule makstavate

toetuste, hüvitiste ja pensionide andmed. Esitlusinfona on õigus saada erihoolekandeteenuse saamise

ja rehabilitatsiooniplaani olemasolu andmeid. Samade andmekogudega hakkab toimuma

andmevahetus ka LasteKS-isse lisanduva § 272 lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks lõigetes

3 ja 4 sätestatud andmekoosseisu alusel.

Paragrahvi 272 lõikes 3 sätestatakse, milliseid andmeid LasteKS § 272 lõike 1 punktis 2 nimetatud

eesmärgi saavutamiseks STAR-is töödeldakse. Andmed saadakse teistest riiklikest andmekogudest.

Registrite päringute tulemusena tekib STAR-i § 272 lõike 1 punktis 2 nimetatud isikutest nimekiri,

mis uueneb igal ööl. Lapsevanema või eestkostja nõusolekul kuvatakse andmetöötluse tulemusena

KOV-i töötaja töölauale STAR-is nimekiri rahvastikuregistri andmetel KOV-i piirkonnas elavatest

lastest (0–18a), kelle puhul on tervise infosüsteemi sisestatud diagnoos varajast sekkumist vajavate

seisundite kohta. Andmetöötluse tulemusel kuvatavale nimekirjale pääsevad ligi ainult STAR-ile

ligipääsu saanud KOV-i töötajad, kes peavad sisenema STAR-i enda isikliku kasutajakontoga.

Paragrahvi 272 lõike 1 punktis 2 nimetatud laste abivajaduse väljaselgitamise eesmärgil töödeldakse

STAR-is järgmisi isikuandmeid (koos registri, registri pidaja ja põhjendusega andmete

töötlemiseks):

1) lapse üldandmed: ees- ja perekonnanimi – rahvastikuregister (Siseministeeriumi infotehnoloogia-

ja arenduskeskus). Nimi annab KOV-i töötajale info rahvastikuregistri järgi KOV-i piirkonnas

elavast lapsest, kellele on taotletud puude raskusastme tuvastamist, mis on vajalik isikuga ühenduse

võtmiseks; lapse elukoht ja viibimiskoht – rahvastikuregister (Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskus). Elukohaandmed on vajalikud selleks, et KOV-i töötaja saaks teada enda piirkonnas

12

rahvastikuregistri järgi elavast lapsest, kelle puhul on taotletud puude raskusastme tuvastamist.

Viibimiskoha aadress on vajalik, et KOV-i töötaja saaks enne ühenduse võtmist esmase info selle

kohta, kas laps/vanem elab tegelikult rahvastikuregistrijärgses KOV-is või mitte; lapse isikukood –

rahvastikuregister (Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus). Isikukood annab KOV-i

töötajale info rahvastikuregistri järgi KOV-i piirkonnas elavast lapsest, kellele on taotletud puude

raskusastme tuvastamist, mis on vajalik isikuga ühenduse võtmiseks;

2) vanema või eestkostja nimi ja isikukood või juriidilise isiku registrikood ja kontaktandmed –

rahvastikuregister (Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus). Lapsevanema ja

eestkostja andmed annavad KOV-i töötajale võimaluse võtta ühendust lapse kasvataja ja tema

heaolu eest vastutajaga. Tegemist on üldjuhul ka isikutega, kes on lapsele puude raskusastme

tuvastamist taotlenud;

3) vanema või eestkostja rahvastikuregistrijärgne elukoht ja viibimiskoht – rahvastikuregister

(Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus). Elukohaandmed on vajalikud, et KOV-i

töötaja saaks enne ühenduse võtmist teada, kas lapsevanem, kes on lapsele puude raskusastme

tuvastamist taotlenud, elab samas KOV-is. Viibimiskoha aadress on vajalik, et KOV-i töötaja saaks

enne ühenduse võtmist esmase info selle kohta, kas vanem elab tegelikult rahvastikuregistrijärgses

KOV-is või mitte. SHS-i ja LasteKS-i kohaselt on üldjuhul lapsele ja perele abi kohustatud pakkuma

rahvastikuregistrijärgne KOV. Kui ilmneb, et pere elab tegelikult teises KOV-is, võib tekkida

vajadus rahvastikuregistri andmeid uuendada või KOV-idel abi korraldamiseks koostööd teha;

4) lapse surmakuupäev - rahvastikuregister (Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus).

Surmakuupäeva töötlemine välistab võimaluse, et KOV-i töötaja võtaks ühendust lapsevanemaga,

kelle laps on surnud. Arvestades, et andmeid edastatakse ka selliste laste kohta, kellel on tõsised

terviseprobleemid, võib olla tõenäoline, et andmetöötluse ajal mõni laps sureb.

Andmevahetuse eesmärk ei ole saavutatav ilma isikustatud andmete töötlemiseta. Isikuandmete

töötlemine toimub STAR-i keskkonnas, mida reguleerib STAR-i põhimäärus. Muudatusega

töödeldavad andmed on samad, mis tulevad STAR-i riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu

teistest andmekogudest ja mis on reguleeritud STAR-i põhimääruse §-s 13. Antud muudatuse

raames täiendame ka STAR-i põhimäärust, millega loome aluse X-tee kaudu turvaliselt edastada ka

TIS-is oleva info alusel KOV-ile teade potentsiaalsest abivajavast lapsest. Andmetele ligipääsud on

piiratud ning andmete liigutamine osapoolte vahel toimub vaid lapsevanema või eestkostja

nõusolekul. Andmete töötlemiseks kavandatud valikud on eesmärgi saavutamiseks vajalikud, sest

ilma isikuandmete töötlemiseta ei ole KOV-il võimalik saada infot nende laste kohta, kelle puhul on

taotletud puude raskusastme tuvastamist või kel on varajast sekkumist vajav seisund. Lapsed ei

pruugi KOV-i vaatevälja ja seega ka vajaliku abini jõuda ning see omakorda süvendab laste

probleeme, mis oleks kiire sekkumisega ennetatavad või leevendatavad.

Paragrahvi 272 lõikega 4 sätestatakse KOV-i võimalus edastada lapsevanema või eestkostja

nõusolekul andmetöötluse teel automaatne taotlus SKA-le puude raskusastme tuvastamiseks lapse

puhul, kel on varajast sekkumist vajav seisund.

Andmevahetuse tulemusena liiguvad STAR-i ja SKAIS-i vahel andmed lapsevanema või eestkostja

nõusolekul. STAR-i luuakse võimekus X-tee kaudu esitada SKAIS-i taotlus puude raskusastme

tuvastamiseks. Lapsevanema või eestkostja kooskõlastusel liiguvad üldandmed ja

igapäevakeskkonnas toimetulekut kirjeldavad andmed SKA ekspertarsti töölauale, et algatada

proaktiivne puude raskusastme tuvastamise menetlus. Järgmise etapina (analüüs alates 2025. a II

pool) soovime proaktiivselt pakkuda ka rehabilitatsiooni-, abivahendi- ja haridustugiteenuseid.

Seeläbi saame vähendada olukordi, kus tervisevaldkonnas kinnitatud seisundi alusel teame, et tegu

on abivajava perega, kuid küsime riigina korduvalt lapsevanemalt üht ja sama sisendit erinevate

teenuste ja toe pakkumiseks. Lapsevanemate tagasisidest selgub, et kohati käiakse lapsega aasta

13

jooksul kümnel erineval hindamisel ja esitatakse pea sama palju taotlusi, et teenuseid ja tuge saada.

Andmete liigutamisel lähtume minimaalsuse printsiibist. Kuna tegemist on andmetega, mida KOV

üksuse töötaja igal juhul lapse ja pere abivajaduse hindamise käigus täidab, ei tekita see KOV-ile

lisakoormust. Automaatne andmevahetus muudab protsessi lihtsamaks ja kiiremaks nii KOV-i kui

pere jaoks.

Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse LasteKS § 33 lõikega 21, mille kohaselt edastatakse lapse

ajutise perest eraldamise kohta tehtud otsuse resolutiivosa ka teenuseosutajale või muule isikule,

kelle juurde perekonnast eraldatud laps ajutiselt paigutatakse. Muudatus on vajalik selleks, et anda

selge õiguslik alus isikuandmeid sisaldava teabe edastamiseks isikutele, kelle juurde perest eraldatud

laps paigutatakse. Need isikud peavad olema teadlikud lapse perekonnast eraldamise otsuse

õigusliku tähendusega sisust, sealhulgas näiteks lapsevanema hooldusõiguse piiramise ulatusest

ning lapse ja vanema suhtlemise korrast. Haldusmenetluse seadustiku § 60 lõike 2 kohaselt on

haldusakti resolutiivosa haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa, millel

on õiguslik tähendus ja mis on kohustuslik igaühele. Otsuse resolutiivosa edastamiseks

teenuseosutajale või muule isikule on seega vaja teha väljavõte otsusest.

Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse LasteKS § 33 lõikega 31, mille kohaselt isik ja asutus, kellel

on hädaohus oleva lapse abivajaduse hindamiseks või lapsele sobiva abi osutamiseks vajalikku

teavet ja andmeid, vastab viivitamata lastekaitsetöötaja asjakohasele nõudele teabe ja andmete

saamiseks. Sätte eesmärk on tagada võimalikult kiire andmete kogumine hädaohus oleva lapse

abistamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse LasteKS-i 81. peatükiga, mis reguleerib isikuandmete

töötlemist lapse õiguste ja heaolu tagamiseks. Peatükis on kolm paragrahvi, mis reguleerivad esiteks

isikuandmete töötlemist LasteKS-is sätestatud ülesannete täitmiseks KOV-is ja SKA-s, teiseks

terviseandmete töötlemist ja kolmandaks lasteabitelefonile tehtud kõnede salvestamisega seonduvat.

Kehtiv LasteKS ei sisalda lastekaitsevaldkonnas isikuandmete töötlemist reguleerivaid erinorme.

Lastekaitsetöötajad on SKA või KOV-i ametnikud (LasteKS § 18 lg 1), kelle tegevus andmete

kogumisel ja töötlemisel põhineb eelkõige haldusmenetluse seadustiku (HMS) § 7 lõigetes 3 ja 4

sätestatud üldnormidel. Nende kohaselt tuleb isikuandmete töötlemisel järgida EL-i isikuandmete

kaitse üldmäärusest (IKÜM) tulenevat isikuandmete töötlemise korda ning haldusorgan võib

isikuandmeid haldusmenetluses töödelda menetletavas asjas vajalike asjaolude kohta, kui seaduses

või selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole ette nähtud teisiti. Mõnel juhul tegutseb KOV ja selle

lastekaitsetöötaja korrakaitseorganina lapse elu või tervist ähvardava ohu väljaselgitamisel ja

tõrjumisel, milliste ülesannete täitmisel kohaldub ka korrakaitseseadus (KorS). Ka KorS § 1 lõike 11

kohaselt on isikuandmete töötlemise aluseks IKÜM koos KorS-is kehtestatud piirangutega, lisaks

on sätestatud isikuandmete töötlemisega seonduvate riikliku järelevalve erimeetmete kohaldamine.

IKÜM artikli 6 lõike 1 punkti e kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik, kui see on vajalik

avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks.

LasteKS-is on sätestatud KOV-i ja SKA ülesanded laste heaolu ja kaitse tagamisel. Valla- või

linnavalitsusel ja SKA-l on lubatud isikuandmeid töödelda seaduses ette nähtud avalike ülesannete

ja kohustuste täitmiseks ka üldvolituse alusel, kui selline töötlemine on haldusorganile seadusega

pandud kohustuse täitmiseks hädavajalik.8 Isikuandmeid võib töödelda ulatuses, milles see on

vajalik asutuse või isiku pädevuses oleva avaliku ülesande täitmiseks, järgides IKÜM artiklis 5

sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtteid.

8 Õiguskantsleri ja Andmekaitse Inspektsiooni juhend „Abivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse“, lk 14.

14

Lastekaitsevaldkonnas töödeldakse sageli ja märkimisväärses ulatuses isikuandmeid nii abivajava

lapse kui tema lähedaste isikute kohta. Seejuures töödeldakse ka eriliiki andmeid, eelkõige

terviseandmeid. See on hädavajalik, et hinnata lapse abivajadust ja planeerida temale sobiva abi

osutamist. Lastekaitse VTK-s toodi välja, et abi osutamisel on vajalik kõigi lastekaitsevõrgustikku

kuuluvate osapoolte koordineeritud tegutsemine ning eesmärk on tagada võrgustikus kiire ja

asjakohane teabevahetus ja koostöö, mis võimaldab luua tervikpildi lapse ja pere olukorrast ning

tagada igakülgne vajalik abi, hoida fookuses lapse heaolu ja jälgida juhtumiplaani (vahe)eesmärkide

täitmist.9 Seetõttu on oluline luua suurem õigusselgus lastekaitsetöös toimuva andmetöötluse

eesmärkide, aluste ja ulatuse kohta nii lastekaitsevõrgustiku osapooltele kui ka

lastekaitsemenetlustega seotud andmesubjektidele.

Lisatava peatüki esimene paragrahv, LasteKS § 342 reguleerib isikuandmete töötlemist lapse õiguste

ja heaolu tagamiseks KOV-is ja SKA-s. Sättes selgitatakse, milliste ülesannete täitmiseks ja millises

ulatuses võivad nimetatud asutused isikuandmeid töödelda.

Paragrahvi 342 lõikes 1 sätestatakse, et KOV-il on LasteKS § 17 lõike 1 punktis 3 nimetatud ülesande

täitmiseks õigus töödelda lapse, lapsevanema ja last kasvatava isiku ning lapse perekonna ja

leibkonna liikme isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, mis on vajalikud lapse abivajaduse

hindamiseks ja sobiva abi osutamiseks.

LasteKS-iga on suurem osa vahetult lapse õigusi ja heaolu tagavaid tegevusi antud KOV-ide

ülesandeks. KOV-i ülesanded on loetletud LasteKS § 17 lõikes 1 ning selle punktis 3 on sätestatud

kohustus abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata lapse abivajadust hinnata ja lapse

abistamiseks meetmeid pakkuda. Selle ülesande täitmist täpsustavad muud LasteKS-i sätted,

eelkõige seaduse 5.–8. peatükis. LasteKS § 28 lõigete 1 ja 2 kohaselt tuleb enne abivajavale lapsele

sobiva meetme kohaldamist hinnata lapse abivajadust ning selleks peab lastekaitsetöötaja või

lapsega töötav isik andma hinnangu lapse füüsilisele, tervislikule, psühholoogilisele,

emotsionaalsele, sotsiaalsele, kognitiivsele, hariduslikule ja majanduslikule seisundile, samuti last

kasvatava isiku vanemlikele oskustele. Vajaduse korral kaasatakse abivajaduse hindamisse

asjaomane spetsialist. Selliseks laiapõhjaliseks lapse heaolu hindamiseks tuleb koguda ja analüüsida

vajalikke andmeid eelkõige lapse enda, aga ka lapsevanema või muu last kasvatava isiku kohta, kes

kannab esmast vastutust lapse õiguste ja heaolu tagamise eest (LasteKS § 7 lg 1). Kuivõrd seaduse

alusel tuleb muu hulgas hinnata lapse füüsilist, tervislikku, psühholoogilist ja emotsionaalset

seisundit, on möödapääsmatu selleks koguda ja töödelda vajalikus ulatuses terviseandmeid, vahel

ka muid eriliiki andmeid. Lapse heaolu võivad oluliselt mõjutada ka teised tema lähedased,

pereliikmed ja samas leibkonnas elavad isikud, kelle isikuandmete töötlemine võib samuti olla

vajalik ja möödapääsmatu lapse abivajaduse iseloomu ja ulatuse hindamiseks ning abimeetmete

planeerimiseks. Kõigi eelviidatud andmete töötlemisel kehtib nõue, et töödelda võib üksnes

andmeid, mis on vajalikud lapse abivajaduse hindamiseks ja sobiva abi osutamiseks.

Lapse abivajaduse hindamine ja lapse abistamine toimub võimalusel alati koostöös lapse ja tema

vanemate või muude last kasvatavate isikutega. Muutusi oma elus saavad eeskätt teha vaid inimene

ise ja tema lähikondsed, seetõttu on lapse ja pere abistamiseks oluline usalduslik kontakt ja suhtlus

lastekaitsetöötajaga, mis eeldab lapse ja pere kaasatust partnerina algusest peale. Seda on rõhutatud

ka LasteKS §-s 7, mille kohaselt esmane vastutus lapse õiguste ja heaolu tagamise eest on

lapsevanemal või last kasvataval isikul (lõige 1) ning riigi ja KOV asutuste ülesanne on neid

vastavalt oma pädevusele toetada lapse õiguste ja heaolu tagamisel (lõige 2). Samuti nõuab LasteKS

§ 28 lõige 3, et lapse abivajaduse hindamisse tuleb alati kaasata laps ja last kasvatav isik või

9 Sotsiaalministeerium. Laste heaolu reformi väljatöötamiskavatsus, 2023, lk 8.

15

lasteasutus, kus laps viibib. Kui koostöö perega toimib, hõlmab see ka andmete kogumist ja

töötlemist – sel juhul saab lastekaitsetöötaja suure osa andmeid lapse ja lapsevanema käest ning

vajadus pöörduda andmete saamiseks võrgustiku liikmete poole väheneb või tehakse päringuid

lapsevanema soovil. Samas tegelevad lastekaitsetöötajad sageli ka juhtumitega, kus lapse heaolu

ohustab kas tegevuse või tegevusetusega lapsevanem või last kasvatav isik, kes ei pruugi ise lapse

abivajadust näha ega nõustuda lastekaitsetöötaja sekkumisega pere ellu. On ka peresid, kes raskuste

ilmnemisel kolivad ühest KOV-ist teise, et lastekaitse sekkumisest hoiduda. Neil juhtudel ei saa

lapse abistamine ja tema heaolu ja turvalisuse tagamine sõltuda lapsevanema koostöövalmidusest ja

-võimest. Lisaks võib mõnel juhul oht lapse heaolule olla niivõrd suur, et vajab kohest tegutsemist,

mistõttu lapsevanema kaasamine enne andmete kogumist ja meetmete võtmist ei ole ajaliselt

võimalik. Seetõttu võimaldab käesolev säte andmeid töödelda sõltumata andmesubjektide

nõusolekust.

Paragrahvi 342 lõigetes 2–4 tuuakse täpsemad andmekoosseisud, mida töödeldakse iga eespool

nimetatud isiku või isikute kategooria puhul. Lapse abivajaduse hindamisel lähtub lastekaitsetöötaja

LasteKS § 28 lõikes 2 nimetatud abivajaduse valdkondadest ja riiklikust juhendmaterjalist – lapse

heaolu hindamise käsiraamatust.10 Aastal 2017 valminud käsiraamatut on hiljuti koostöös KOV-

idega uuendatud. Ühe põhilise teemana kirjeldatakse käsiraamatus lapse abivajaduse hindamist ning

kaitse- ja riskitegurite analüüsi, millele toetudes on võimalik rakendada lapsele ja tema perele

vajaminevaid ja sobivaid kaitsemeetmeid. Käsiraamatuga koos on hindamisel abiks lapse heaolu

kolmnurk (Joonis 2), mille kolm külge kirjeldavad lapse heaolu erinevaid aspekte: lapse

arenguvajadused, vanemlus, pere ja keskkond.11

Joonis 2. Lapse heaolu kolmnurk.

Kõige mahukamat andmekoosseisu

töödeldakse abivajava lapse kohta (lõige

2), kelle vajaduste igakülgne hindamine on

menetluse keskmes. Lapse vajadusi

kirjeldab heaolu kolmnurgal eelkõige lapse

arenguvajaduste külg. Lapse heaolu sõltub

suurel määral ka lapsevanemast või last

kasvatavast isikust, kes pakub lapsele

esmast hoolitsust, kujundab tema

kasvukeskkonna ja tagab paljude tema

arenguvajaduste rahuldamise. Neid lapse

heaolu aspekte kirjeldab heaolu kolmnurgal vanemluse külg, osaliselt ka pere ja keskkonna külg.

Lapsevanema ja last kasvatava isiku kohta töödeldakse lõikes 3 loetletud andmeid. Lisaks mõjutavad

lapse heaolu ka teised tema pereliikmed ja temaga koos elavad inimesed, kelle kohta võib samuti

olla vajadus teatud andmeid koguda ja töödelda. Neid aspekte kajastab heaolu kolmnurgal pere ja

keskkonna külg. Lapse pere- ja leibkonna liikmete kohta töödeldakse lõikes 4 nimetatud andmeid.

Lõigetes 2-4 on loetletud palju eri liiki andmeid, kuid see ei tähenda, et neid kõiki igas lapsega

seotud menetluses tingimata töödeldakse. Menetlustes töödeldavate andmete hulk ja koosseis on

erinev, sõltudes konkreetse lapse olukorrast ja vajadustest. Lastekaitsetöötaja peab igal juhtumil

hindama, milliste ja millises mahus andmete töötlemine (sh kogumine, dokumenteerimine,

säilitamine, edastamine jne) on antud juhul vajalik lapse abivajaduse hindamiseks ning sobiva abi

10 https://lasteabi.ee/et/kasiraamat. 11 https://lasteabi.ee/sites/default/files/2023-11/lapse-heaolu-kolmnurk.pdf.

16

osutamiseks, vastavalt kõnealuse paragrahvi lõikele 1. Samuti on oluline välja tuua, et

lastekaitsetöötaja alati ei kogu aktiivselt kõiki lõigetes 2-4 sätestatud andmeid (st ei küsi andmeid

andmevaldajatelt), vaid osa andmeid edastatakse temale abivajavast lapsest teatamisel või hiljem

menetluse kestel (nt kui lapse olukord muutub, tema elus toimub mõni oluline sündmus) ja

lastekaitsetöötaja saab otsustada üksnes saadud andmete edasise töötlemise üle, st kas andmeid

dokumenteerida, säilitada, kasutada jne. Seega on andmete töötlemine lõigetes 2-4 sätestatud

ulatuses lastekaitseasutuse õigus, mitte kohustus, ning kõigi andmete töötlemisel tuleb alati lähtuda

IKÜM artiklis 5 sätestatud aluspõhimõtetest, sh peab andmete töötlemine olema seaduslik, õiglane,

läbipaistev, eesmärgipärane, usaldusväärne ja konfidentsiaalne ning töödeldakse eesmärki

arvestades võimalikult väheseid andmeid.

Paragrahvi 342 lõikes 2 on välja toodud lapse isikuandmed, mida võib töödelda tema abivajaduse

hindamiseks ning sobiva abi osutamiseks. Andmete töötlemine on vajalik, et hinnata lapse

abivajadust vastavalt LasteKS § 28 lõikele 2 ning arvestades lapse heaolu kolmnurgal kajastatud

uurimisvaldkondi.

Lõike 2 punkt 1 sätestab õiguse töödelda lapse üldandmeid. Käesolevast paragrahvist tulenevate

ülesannete täitmiseks on vajalikud järgmised üldandmed: lapse ees- ja perekonnanimi, sugu,

isikukood või sünniaeg, kontaktandmed, elukoht ja viibimiskoht. Lapse abistamiseks on vaja ta

kõigepealt identifitseerida. Kontaktandmed võimaldavad lapsega kontakteeruda, kui selleks ei ole

võimalik või turvaline pöörduda lapsevanema poole. Elukoha andmed võimaldavad määrata lapse

abistamise eest vastutava KOV-i (LasteKS § 27 lõiked 3 ja 4), samuti saada lapse ja perega kontakti

muude kontaktandmete puudumisel või mittetoimimisel. Oluline on teada ka lapse viibimiskohta,

mis ei pruugi langeda kokku registreeritud elukohaga.

Lõike 2 punkt 2 sätestab õiguse töödelda andmeid lapse perekonna ja leibkonna koosseisu, suhete

ning sotsiaalse võrgustiku kohta. Lapse abivajaduse hindamiseks on vajalik kaardistada lapse

pereliikmed ja temaga koos elavad isikud (leibkond). Pereliikmed on lapsega suguluses olevad

isikud. Last mõjutavad eelkõige tema lähimad sugulased, s.o vanemad, vanavanemad ja õed-vennad,

kuid mõju (nii minevikus kui olevikus) võib olla ka kaugematel sugulastel. Seetõttu ei ole võimalik

selles sättes piirata perekonna liikmete ringi – see, milliste pereliikmete andmed ja millises ulatuses

on lapse abivajaduse hindamiseks ja abi osutamiseks vajalikud, otsustab menetluse läbiviija,

lähtudes vähimate vajalike andmete põhimõttest. Lastekaitsetöötaja ei pruugi alati aktiivselt koguda

andmeid kõigi lapse pereliikmete kohta, kuid andmed võivad saada teatavaks lapse ja vanematega

vesteldes ja infot kogudes lapse olukorra, pere ajaloo ja suhete kohta. Leibkonna mõiste on

määratletud riikliku statistika seaduse § 24 lõikes 4: need on koos elavad isikud, keda seob ühine

kodune majapidamine. Leibkonda võivad kuuluda ka isikud, kes ei ole lapse sugulased (nt vanemate

sõbrad, elukaaslased). Lapse abivajaduse kolmnurga alusel abivajadust hinnates on „Pere ja

keskkond“ küljel üks uurimisvaldkondi pere ajalugu ja praegune olukord. Seejuures tuleb

tähelepanu pöörata olulistele muutustele perekonna/leibkonna koosseisus. Näiteks võib leibkonna

või pere praegune koosseis avaldada mõju lapse käitumisele ja emotsionaalsele seisundile.

Perekonna või iga üksiku pereliikme taust võib olla lapse arengut mõjutav oluline tegur.12

Sotsiaalne võrgustik hõlmab enda alla last ümbritseva laiema võrgustiku.13 Lapse abivajaduse

kolmnurga alusel abivajadust hinnates on „Pere ja keskkond“ küljel üks uurimisvaldkondi sotsiaalne

võrgustik. Seejuures on oluline keskenduda sellele, kes kuuluvad last ümbritsevasse sotsiaalsesse

võrgustikku, mis on nende roll ja mõju lapse heaolule. Esmatähtsad on lapse perekond ja lähemad

12 Lapse heaolu hindamise käsiraamat, p 7.3.1. 13 Lapse heaolu hindamise käsiraamat, p 7.3.2.

17

sõbrad, kuid sotsiaalsesse võrgustikku võivad kuuluda ka eakaaslased või kogukonnas elavad

inimesed, kellel on mõju konkreetse lapse abivajadusele ja heaolule. Sotsiaalsesse võrgustikku

kuuluvad ka lapse ja perega kokku puutunud spetsialistid.14

Lõike 2 punkt 3 nimetab andmed lapse elutingimuste ning majandusliku ja sotsiaalse toimetuleku

kohta. Lapse abivajaduse kolmnurga alusel abivajadust hinnates on „Pere ja keskkond“ küljel toodud

uurimisvaldkondadena ka elutingimused15 ja majanduslik olukord16. Lapse kasvukeskkond, elukoha

stabiilsus ja tingimused elukohas mõjutavad nii lapse vaimset kui füüsilist arengut. Elutingimuste

uurimine võimaldab hinnata, kas antud eluase ning elutingimused moodustavad lapse jaoks sobiva

kasvukeskkonna, kus lapsele on tagatud vajaminev areng ning turvalisus.17 Majanduslik olukord

hõlmab pere rahalisi võimalusi, tööhõivet ja saadavaid toetusi, mis aitavad kaasa lapse heaolu

tagamisele.18 Selles valdkonnas on vajalik keskenduda sellele, kas pere sissetulekud katavad ära

igakuised kulud, milline on pere majanduslik toimetulek ning kas esineb võlgnevusi. Sellega on

seotud nii vanemate tööhõive kui töökorraldus ja selle mõju lapsele.19

Sotsiaalne toimetulek on osaliselt seotud majandusliku toimetulekuga, aga lisaks käivad sotsiaalse

toimetuleku alla andmed lapse identiteedi ning peresiseste- ja väliste suhete kohta, mis on nimetatud

uurimisvaldkondadena lapse abivajaduse kolmnurga küljel „Lapse arenguvajadused“.20 Lapse

arenguks on olulised stabiilsed peresuhted, eakohaste sõprussuhete olemasolu, samuti turvalisus ja

vägivalla puudumine nii lähi- kui sõprussuhetes. Probleemid ja puudujäägid mõnes neist

dimensioonidest võivad põhjustada probleeme lapse sotsiaalses toimetulekus.

Lõike 2 punkt 4 sätestab õiguse töödelda lapse terviseandmeid, mis annavad teavet lapse võimaliku

abivajaduse kohta, eelkõige andmeid lapse arengu, terviseseisundi ja -käitumise, traumade ja

vigastuste, lapsele määratud ravi ja selle järgimise ning ambulatoorsetel vastuvõttudel käimise

kohta. Lapse abivajaduse kolmnurga alusel abivajadust hinnates on „Lapse arenguvajadused“ küljel

üks uurimisvaldkondi lapse tervis.21 Tervise valdkond hõlmab enda alla nii lapse kasvamise,

arenemise, füüsilise ja vaimse heaolu. Lapse tervise kohta informatsiooni kogudes loob

lastekaitsetöötaja ülevaate sellest, missugune on lapse üldine tervislik seisund, kuidas tervise eest

hoolitsetakse. Samuti on oluline koguda teavet tervisekontrollides käimise kohta, vaktsineerimise

ning vajadusel vajaminevate ravimite võtmise kohta. Keskenduda tuleb ka lapse tervisekäitumisele,

sh füüsiline aktiivsus, piisav uni, toitumine, sõltuvusainete tarvitamine jms.22 Lapsele määratud ravi

ja selle järgimise andmed võivad hõlmata infot nii ambulatoorse kui statsionaarse ravi kohta, sh

krooniliste haiguste puhul lapse õigeaegne jõudmine vajalikele uuringutele ja protseduuridele.

Lisaks on lapse abivajaduse hindamisel olulised andmed võimalike traumade ja vigastuste kohta,

mille kohta võib teavet edastada nii perearst, eriarst, kiirabiarst kui ka erakorralise meditsiini

spetsialist. Need andmed võimaldavad hinnata lapse võimalikku väärkohtlemist ja sellisel juhul last

abistada. Lapse väärkohtlemine on üks tõsisemaid ohte lapse heaolule, mis LasteKS § 24 kohaselt

hõlmab nii lapse hooletusse jätmist kui vaimset, emotsionaalset, kehalist ja seksuaalset

väärkohtlemist. Enamasti kogevad lapsed vägivalda ja väärkohtlemist perekeskkonnas, mistõttu on

eriti oluline sellega seotud info ja andmete edastamine tervishoiutöötajate poolt, kes lapsega kokku

puutudes väärkohtlemise märke tähele panevad.

14 Samas. 15 Lapse heaolu hindamise käsiraamat, p 7.3.3. 16 Lapse heaolu hindamise käsiraamat, p 7.3.4. 17 Lapse heaolu hindamise käsiraamat, p 7.3.3. 18 Lapse heaolu hindamise käsiraamat, p 7.3.4. 19 Samas. 20 Lapse heaolu hindamise käsiraamat, p-d 7.1.3 ja 7.1.4. 21 Lapse heaolu hindamise käsiraamat, p 7.1.1. 22 Samas.

18

Lõike 2 punkt 5 sätestab õiguse töödelda andmeid lapsele osutatavate sotsiaal-, tervishoiu- ja

ohvriabiteenuste kohta koos teenuse liigi, kestuse ja teenuseosutaja isikuga. Lapse abivajaduse

hindamiseks on vajalik ülevaade sellest, milliseid teenuseid lapsele juba osutatakse. See võimaldab

saada selgust, millises valdkonnas on lapse abivajadust juba adresseeritud ning kas lapsele on kõik

vajalikud teenused kättesaadavad. Samuti võimaldab see kaasata teenuseosutajad võrgustikutöö

tegemiseks lapse abivajaduse hindamisel ja abi osutamisel ning vajadusel teha kohandusi ja

muudatusi juba osutatavates teenustes, et last veelgi paremini toetada.

Lõike 2 punkt 6 nimetab andmed hariduse omandamise, õpikeskkonnas toimetuleku, hariduslike

erivajaduste ning tugiteenuste saamise kohta. Lapse abivajaduse kolmnurga alusel abivajadust

hinnates on „Lapse arenguvajadused“ küljel üks uurimisvaldkondi haridus.23 Haridusvaldkonna

hindamise käigus tuleb saada ülevaade lapse toimetulekust lasteaias, koolis või huvihariduses –

kuidas toetab last teda ümbritsev hariduslik keskkond ja kuidas on lapsele tagatud tema võimetele

vastav mitmekülgne areng ja õppimine. Vajalik on koguda kokku informatsioon, mis toob välja

lapse õpitulemused, koolikohustuse täitmise, kuid ka lapse üldise toimetuleku koolis või lasteaias.

Viimase hulka kuuluvad ka suhted eakaaslaste, kooli- või lasteaia personaliga ning koostöö

lapsevanematega.24 Lapse abivajaduse hindamisel on oluline teada, kas lapsel esineb

haridusvaldkonnas mingisugune toe vajadus, sh hariduslik erivajadus (põhikooli ja

gümnaasiumiseaduse § 46 lõiked 4 ja 6), ning milliseid hariduslikke tugiteenuseid talle pakutakse.

Lõike 2 punkt 7 nimetab spordis, huvihariduses ja -tegevuses osalemise andmed. Kuigi huviharidus

on osaliselt hõlmatud eelnevas punktis nimetatud haridusvaldkonna alla, võivad lapsed osaleda

spordis ja huviringides ka mujal kui haridusasutusena tegutsevas huvikoolis (huvikooli seaduse §

3). Lastele pakutakse mitmesuguseid treeninguid, ringe, huvitegevusi nii haridusasutustes kui mujal,

huvitegevusel ja selle juhendajal võib olla lapsele oluline mõju. Spordis ja huvitegevuses osalemise

andmed aitavad samuti hinnata lapse haridusvaldkonna aspekte, nt kuidas on lapsele tagatud tema

võimetele vastav mitmekülgne areng ja õppimine, milline on tema toimetulek ja suhted nendes

keskkondades.25 Seetõttu on spordi, huvihariduse ja -tegevuse andmed toodud välja eraldi andmete

liigina.

Lõike 2 punktis 8 on sätestatud õigus töödelda lapse puude raskusastet, liiki, kestust ja funktsiooni

kõrvalekallet puudutavaid andmeid. Need andmed on seotud lapse tervisliku seisundi ja abivajaduse

hindamisega (vt ka selgitusi eespool § 342 lõike 2 punkt 4 kohta). PISTS § 2 lõikes 1 on puue

määratletud kui inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus

või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab

ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS § 2 lõike 11 kohaselt tuvastatakse puue

lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest. PISTS § 2 lõike 2 kohaselt on kõrvalabi

või juhendamine abi osutamine inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute,

riietumise, liikumise või suhtlemisega, ning järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes, kes

oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või

varale. Tuvastatud puude raskusastmega lapse puhul on seega tegemist lapsega, kes vajab üldjuhul

kas tervise-, sotsiaal- või haridusvaldkonnast täiendavat tuge. Alates 01.01.2023.a võimaldab

LasteKS § 271 andmetöötlust, mille tulemusel jõuab KOV-ile info kõigist KOV-is elavatest lastest,

kelle puhul taotletakse puude raskusastet. Puude määramise korral edastatakse KOV-ile mh andmed

puude raskusastme, kestuse ja funktsiooni kõrvalekalde kohta (kehtiv LasteKS § 271 lg 2 p 6).

Nimetatud andmete töötlemise õigus on kehtivas seaduses antud kohaliku omavalitsuse üksusele

23 Lapse heaolu hindamise käsiraamat, p 7.1.2. 24 Samas. 25 Samas.

19

lapse abivajaduse väljaselgitamise eesmärgil ehk proaktiivseks abi pakkumiseks puudega lapse

vanematele. Kui KOV lapsevanemaga ühendust võtab, tekib lapsevanemal võimalus keelduda

pakutud abist ja edasisest andmete töötlemisest. Kui aga lastekaitsetöötajal tekib kahtlus, et puudega

lapsel võib esineda abivajadus LasteKS § 26 tähenduses, tuleb alustada lapse suhtes

juhtumimenetlust ja abivajaduse hindamist. Kõnealune punkt reguleerib lapse puude andmete

töötlemist selle ülesande täitmise raames. Abivajava lapse suhtes alustatud menetluses ei ole

lapsevanemal võimalik nende andmete töötlemisest keelduda, see oleks vastuolus lapse huvidega.

Lõike 2 punkt 9 nimetab andmed lapse töövõime ja tööga hõivatuse kohta. Alaealise lapse töötamine

ja töökogemuse mõju lapsele on ühelt poolt oluline teave lapse sotsiaalse ja majandusliku

toimetuleku hindamiseks (vt eespool § 34 lg 2 p 3).26 Teisalt on lapse vähenenud või puuduv

töövõime oluline info lapse abivajaduse terviklikuks hindamiseks ja abistamise korraldamiseks.

Töövõimet hindab Töötukassa (töövõimetoetuse seadus § 3), hindamisega tuvastatakse vähemalt

16-aastasel pikaajalise tervisekahjustusega isikul töövõime ulatus (töövõimetoetuse seadus § 2 lg 1,

§ 5 lg 1). Töövõime alanemine või puudumine mõjutab suure tõenäosusega lapse majanduslikku ja

sotsiaalset toimetulekut praegu või tulevikus.

Lõike 2 punkt 10 sätestab õiguse töödelda andmeid lapse ennast või teisi kahjustava käitumise kohta.

LasteKS § 26 kohaselt loetakse abivajavaks lapseks ka last, kelle käitumine ohustab tema enda või

teiste isikute heaolu. Lapse abivajaduse kolmnurga alusel abivajadust hinnates on „Lapse

arenguvajadused“ küljel üks uurimisvaldkondi lapse tundeelu ja käitumine.27 Selles valdkonnas

hinnatakse lapse tegevuste ja tunnete asjakohasust nii peresuhetes kui ka teiste inimeste suhtes

väljaspool perekonda. Hindamisel tuleb arvestada nt seda, kas laps käitub ebaviisakalt, allub

kehtivatele ühiskonnaelu reeglitele ja normidele, kas lapsel esineb riskikäitumist ja

õigusrikkumisi.28 Andmed lapse ennast kahjustava käitumise kohta võivad lastekaitsetöötajale

teatavaks saada ka terviseandmete koosseisus (sh andmed lapse terviseseisundi, riskikäitumise ja

endale tekitatud traumade või vigastuste kohta), kuid lapse enda heaolu kahjustav käitumine ei

pruugi alati tuua kaasa tervisekahju. Selle punktiga on hõlmatud andmed igasuguse lapse ennast või

teisi kahjustava käitumise kohta, mille põhjal võib kahtlustada lapsel abivajadust.

Lõike 2 punkt 11 sätestab õiguse töödelda karistusregistrisse kantud karistusandmeid lapse kohta.

Laps, keda on karistatud õigusrikkumise eest, on LasteKS § 26 kohaselt abivajav laps – lapse

käitumine ohustab teiste isikute heaolu. Alaealiste õigusrikkujate abistamine toimub õiguskaitse- ja

sotsiaalsüsteemi koostöös. Andmed lapse poolt toime pandud õigusrikkumise ja määratud karistuse

kohta on lastekaitsetöötajale oluline teave lapse abivajaduse hindamiseks ja lapse abistamiseks.

Üldjuhul peaks teave sellisest lapsest ja tema toime pandud teost jõudma lastekaitsetöötajani juba

enne, kui süüteomenetlus lapse suhtes on lõppenud ja karistus jõustunud ning karistusregistrisse

kantud, kuid igal juhul vajab lastekaitsetöötaja lapsele sobiva abi tagamiseks teavet lapse

karistusandmete kohta. KarRS täiendamist ei vaja, sest selle § 15 lõike 1 alusel saab registrist

andmeid küsida vastavale õiguslikule alusele või eesmärgile viitamisel. Lisaks on KarRS § 19 lõike

1 punkti 5 alusel juba praegu valitsusasutusel ja kohaliku omavalitsuse asutusel seadusega või

seaduse alusel antud õigusaktiga sätestatud ülesannete täitmiseks õigus saada registrist alaealise

isiku karistusandmeid. Oluline on välja tuua, et kõnealune säte annab lastekaitsetöötajale õiguse

saada registrist üksnes lapse kehtivaid karistusandmeid. Õigust saada andmeid registri arhiivist

reguleerib KarRS § 20 ning see õigus on antud piiratud hulgale asutustele teatud erandjuhtudeks,

mil inimese taust ja minevikus kantud karistused on olulised isiku usaldusväärsuse hindamisel.

Lastekaitsemenetluses ei ole registri arhiivi andmetele juurdepääs hädavajalik.

26 Lapse heaolu hindamise käsiraamat, p 7.3.4. 27 Lapse heaolu hindamise käsiraamat, p 7.1.5. 28 Samas.

20

Lõike 2 punkt 12 annab õiguse töödelda lapse suhtes käimas oleva kriminaal- ja väärteomenetluse

andmeid koos selle esemeks oleva süüteo liigi ja toimepanemise asjaoludega ning lapse suhtes

kohaldatud tõkendi, karistuse, mõjutusvahendi ja kriminaalhoolduse andmetega. LasteKS § 26

kohaselt loetakse abivajavaks lapseks ka last, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute

heaolu. Lapse abivajaduse kolmnurga alusel abivajadust hinnates on „Lapse arenguvajadused“

küljel üks uurimisvaldkondi lapse tundeelu ja käitumine.29 Selles valdkonnas tuleb hinnata mh seda,

kas laps käitub ebaviisakalt, allub kehtivatele ühiskonnaelu reeglitele ja normidele, kas lapsel esineb

riskikäitumist ja õigusrikkumisi.30 Lapse suhtes käimas oleva kriminaal- ja väärteomenetluse

andmete töötlemine lastekaitsetöös on vajalik eelkõige selleks, et lastekaitsetöötaja oleks kursis

süüteomenetluse käigu ja asjaoludega (ulatuses, milles uurimisasutus teavet väljastada saab) ning

saaks sellega arvestada lapse abivajaduse hindamisel ning abi osutamisel. Kriminaalmenetluse

seadustiku §-s 201 on juba praegu reguleeritud alaealise toime pandud süüteo andmete edastamine

kohaliku omavalitsuse üksusele – § 201 lõigete 1 ja 4 alusel võib uurimisasutus või prokuratuur

saata alaealise kohta, keda saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud

mõjutusvahendit kohaldamata, teavituse ja vajalikus mahus koopia kriminaalasja materjalidest

alaealise elukoha järgsesse kohaliku omavalitsuse üksusse. Eesmärk on tagada alaealisele

õigusrikkujale sotsiaalsüsteemi abi. Kõnealuses punktis on mainitud ka kriminaalhoolduse andmed,

mida lastekaitsetöötajal on vaja selles osas, kas laps on kriminaalhooldusalune. Muude andmete

avaldamist piirab kriminaalhooldaja ametisaladuse hoidmise kohustus (kriminaalhooldusseaduse §

152).

Lõike 2 punkt 13 annab õiguse töödelda andmeid lapse suhtes toime pandud või lapsega seotud

vägivallajuhtumi kohta koos vägivalla liigi, toimepanemise aja ja asjaolude ning lapse osalemise

viisiga, samuti juhtumi osas kriminaalmenetluse alustamise ja lapse menetlusseisundi kohta. Lapse

suhtes toime pandud või lapsega seotud vägivallajuhtum mõjutab alati lapse heaolu ja võib ohustada

lapse turvalist arengut. Lapse abivajaduse kolmnurga alusel abivajadust hinnates on „Vanemluse“

küljel üks uurimisvaldkondi turvalisus.31 Turvalisuse tagamine tähendab seda, et laps on kahju või

ohu eest piisavalt kaitstud, samuti käsitletakse selle all lapsevanemate võimekust kaitsta oma last

erinevat liiki vägivalla, kuritarvitamise ja ärakasutamise eest.32 Enamasti kogevad lapsed vägivalda

ja väärkohtlemist perekeskkonnas, olles otsesed või kaudsed ohvrid perevägivalla juhtumites.

Samuti pannakse märkimisväärne hulk kõigist seksuaalvägivalla kuritegudest toime alaealiste suhtes

(2022.a 530 kuritegu33). Suur osa lastekaitse abi vajavatest lastest on ühel või teisel moel kogenud

vägivalda ja sellest mõjutatud. Lapse suhtes toime pandud vägivallajuhtumi korral on kahtlemata

tegemist abivajava lapsega LasteKS § 26 mõistes (lapse väärkohtlemine). Väärkohtlemist kogeb ka

laps, kes näeb vägivalda pealt või elab vägivaldses keskkonnas – ka see ohustab lapse vaimset,

emotsionaalset ja füüsilist tervist. PPA käsitleb reeglina perevägivalda pealt näinud last abivajava

lapsena LasteKS-i tähenduses ning edastab sellise lapse andmed KOV üksusele LasteKS § 27 alusel

lapse abistamiseks. Teave lapsega seotud vägivallajuhtumi kohta võib lastekaitsetöötajani jõuda ka

ohvriabi osutajalt. OAS § 8 lg 2 sätestab, et kui alaealise ohvri abivajadust hinnates selgub, et

tegemist on abivajava või hädaohus oleva lapsega, tuleb tagada tema abistamine lastekaitseseaduses

sätestatud korras. Selleks tuleb abivajavast lapsest teatada KOV-i üksusele või lasteabitelefonil.

Ohvriabi osutaja peaks üldjuhul ühendust võtma otse vastava KOV-i üksuse lastekaitsetöötajaga, et

29 Lapse heaolu hindamise käsiraamat, p 7.1.5. 30 Samas. 31 Lapse heaolu hindamise käsiraamat, p 7.2.4. 32 Samas. 33 Justiitsministeerium. Kuritegevus Eestis 2022. https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevus2022/seksuaalkuriteod/

21

anda teada abivajavast lapsest, selgitada välja lastekaitse varasem puutumus ja leppida kokku

edasised tegevused lapse ja vajaduse korral tema pere abistamiseks.34

Lõike 2 punkt 14 nimetab andmed lapse kinnipidamise ja hädaohus oleva lapse ohututesse

tingimustesse toimetamise kohta seaduses sätestatud korrakaitseorgani poolt koos KorS § 46 lõike

6 kohaselt dokumenteeritud andmetega. Nimetatud andmed on lastekaitsetöötajale vajalikud,

hindamaks hädaohus oleva (ka juba ohututesse tingimustesse toimetatud) lapse abivajadust ja

otsustamaks lapse ajutise perest eraldamise üle. Andmete edastamise lastekaitsetöötajale näeb juba

praegu ette KorS § 46 lg 32, mille kohaselt tuleb kinni peetud lapsest teavitada viivitamata

lastekaitsetöötajat, kellele edastatakse esimesel võimalusel kinnipidamise protokolli koopia.

Vabariigi Valitsuse määruse „Isiku kinnipidamise dokumenteerimise kord“35 § 3 lg 3 sätestab

samuti, et hädaohus oleva lapse ohututesse tingimustesse toimetamise protokolli koopia edastatakse

esimesel võimalusel kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötajale.

Paragrahvi 342 lõikes 3 on välja toodud lapsevanema või last kasvatava isiku isikuandmed, mida

võib töödelda lapse abivajaduse hindamiseks ning sobiva abi osutamiseks. LasteKS § 7 lg 1 järgi on

esmane vastutus lapse õiguste ja heaolu tagamise eest lapsevanemal või last kasvataval isikul. Last

kasvatav ja temale esmast hoolitsust pakkuv isik kujundab suurel määral lapse kasvukeskkonna ja

arenguvõimalused ning mõjutab seega lapse heaolu. Järgnevates punktides nimetatud lapsevanema

või last kasvatava isiku (edaspidi nimetatud lapsevanem) andmete töötlemine on vajalik, et hinnata

lapse abivajadust vastavalt LasteKS § 28 lõikele 2 ning arvestades lapse heaolu kolmnurgal

kajastatud uurimisvaldkondi.

Lõike 3 punkt 1 annab õiguse töödelda lapsevanema üldandmeid. Käesolevast paragrahvist

tulenevate ülesannete täitmiseks on vajalikud järgmised üldandmed: isiku ees- ja perekonnanimi,

isikukood või sünniaeg, sugu, kontaktandmed, elu- ja viibimiskoht. Lapse suhtes menetluse

läbiviimiseks on vaja kõigepealt identifitseerida lapse vanemad (seaduslikud esindajad) ja muud last

kasvatavad isikud, kes esmaselt lapse õiguste ja heaolu tagamise eest vastutavad. Neil on oluline

roll lapsega seotud menetluses ka lapse ja pere kohta teabe andmisel ning lapse abistamise

planeerimisel. Lapsevanema kontaktandmed võimaldavad temaga kontakteeruda. Elukoha andmed

annavad teavet selle kohta, kas lapsevanem elab koos lapsega ja kui ei ela, siis millises kohaliku

omavalitsuse üksuses on tema elukoht. Viimasel juhul võib olla vajalik kaasata lapsevanema

elukoha omavalitsus ka menetlusse, eriti juhul, kui laps vahel ka selle vanema juures viibib.

Lapsevanema elu- ja viibimiskoha andmed võivad olla vajalikud ka temaga kontakti saamiseks

juhul, kui muud kontaktandmed puuduvad või ei toimi.

Lõike 3 punkt 2 annab õiguse töödelda andmeid isiku vanemluse, hooldusõiguse ja eestkoste kohta.

Lapse abistamiseks on vajalik teave lapsevanemate hooldusõiguse kuuluvuse ja piirangute kohta.

Vanemluse andmed hõlmavad teavet kõigi lapsevanema laste kohta, sh kes ei ela temaga koos.

Lapsevanemal võib olla nende ees kohustusi, mis mõjutavad abivajava lapse heaolu. Lapse

(pool)õed-vennad on lapse pereliikmed, aga muu last kasvatava isiku lapsed ei pruugi kuuluda lapse

pere- ja leibkonna liikmete hulka. Kui lapsevanem on eestkostjaks mõnele mitte-bioloogilisele

lapsele või täisealisele isikule, võib see kohustus mõjutada lapse heaolu, seda ka juhul, kui

eestkostetav ei ela lapsega samas leibkonnas. Samuti on oluline teave lapsevanema enda piiratud

teovõime ja eestkoste vajaduse kohta, sest see mõjutab lapse heaolu.

Lõike 3 punkt 3 annab õiguse töödelda sotsiaal- või tervishoiutöötaja tehtud koduvisiidil kogutud

andmeid lapsevanema seisundi, toimetuleku ja toetusvajaduse kohta. Koduvisiite lastega peresse

34 OAS seletuskiri eelnõu algteksti juurde, lk 24. 35 Vabariigi Valitsuse 19.06.2014 määrus nr 85 „Isiku kinnipidamise dokumenteerimise kord“.

22

võivad teha sotsiaaltöötajad SHS-i alusel tegutsedes, perearstid ja -õed lapse tervise jälgimisel ning

ämmaemandad sünnitusjärgselt. Praegu ei pakuta kõigile sünnitanud naistele universaalset

sünnitusjärgset koduvisiiti, kuid 2021.-2023.a läbi viidud Sotsiaalministeeriumi algatatud projektis „Ämmaemanda koduvisiidid esimestel eluaastatel“ töötati välja ja katsetati mudelit, kuidas

ämmaemandate korduvate sünnitusjärgsete koduvisiitide kaudu toetada lapse saanud peresid ja

ühtlasi hinnata võimalikke riske. Projekti üks järeldusi oli, et selline teenus peaks olema laiemalt

kättesaadav.36 Ämmaemandate hinnangul on sünnitusjärgne koduvisiit kvaliteetse

ämmaemandusabi oluline osa ja peab olema kättesaadav Eesti igas piirkonnas. Koduvisiidil on

võimalik parimal moel toetada sünnitanud naise tervist ja psühhosotsiaalset toimetulekut, samuti

märgata tõsisemaid probleeme peres. Seetõttu on koduvisiidil kogutud andmed lapsevanema

seisundi, toimetuleku ja toetusvajaduse kohta lapse abivajaduse varajase märkamise ja tõhusa

abistamise seisukohast vajalik teave lastekaitsetöötajale.

Lõike 3 punkt 4 annab õiguse töödelda vanemlike oskuste hindamiseks vajalikke andmeid. LasteKS

§ 28 lg 2 p 2 kohaselt peab lastekaitsetöötaja lapse abivajaduse hindamisel andma hinnangu last

kasvatava isiku vanemlikele oskustele. Vanemlus moodustab ühe kolmest lapse heaolu kolmnurga

küljest, mille puhul hinnatakse vanemate suutlikkust tagada lapsele esmane hoolitsus, juhendamine

ja piiride seadmine, emotsionaalne kohalolek ja turvalisus.37 Lapse heaolu tagamise seisukohast on

äärmiselt oluline tegur lapsevanemate võimekus vastutada asjakohaselt ja adekvaatselt lapse

arenguvajaduste eest ning oskus tagada lapse arenguks ja heaoluks vajaminev turvaline füüsiline ja

vaimne keskkond.38 Vanemlike oskuste hindamiseks vajalikud andmed võivad hõlmata andmeid,

mille töötlemise õigus tuleb teistest lõike 2 punktidest (sh nt koduvisiidil kogutud andmed,

terviseandmed, andmed isiku toimetulekut ja vanemlikku suutlikkust toetavate teenuste kohta), kuid

selle punkti eesmärk on hõlmata teiste punktidega katmata isikuandmed, arvestades vanemluse

äärmiselt olulist rolli lapse heaolu tagamisel ja abivajadusega tegelemisel. Selle punkti alusel on

õigus töödelda ka andmeid vanemlike oskuste hindamiste kohta, milleks kasutatakse nii sotsiaal-

kui tervishoiutöös mitmesuguseid hindamisvahendeid.

Lõike 3 punkt 5 annab õiguse töödelda lapsevanema terviseandmeid, mis annavad teavet lapse

heaolu ohustamise ja isiku vanemliku suutlikkuse kohta, eelkõige andmeid isiku raseduse,

terviseseisundi ja -käitumise, traumade ja vigastuste, isikule määratud ravi ja selle järgimise kohta.

Lapsevanema terviseseisund võib mõjutada kõiki vanemluse aspekte – lapsele pakutavat esmast

hoolitsust, juhendamist ja piiride seadmist, emotsionaalset kohalolekut ja turvalisust. Lapsevanema

rasedus võib mõjutada peres juba kasvavate laste heaolu, eriti kui sellega kaasneb füüsilisi või

emotsionaalseid raskusi. Seega on lapse abivajaduse hindamiseks ja lapse abistamiseks vajalik

töödelda ka lapsevanema ja last kasvatava isiku kõnealuses punktis nimetatud terviseandmeid, mis

annavad teavet lapse (ka veel sündimata lapse) heaolu ohustamise ja isiku vanemliku suutlikkuse

kohta. Töödeldavate andmete ulatus ja detailsus sõltub konkreetsest juhtumist ja seda hindavad

asjaga tegelevad spetsialistid – ühelt poolt lastekaitsetöötaja ja teiselt poolt tervishoiutöötaja. Lapse,

sh veel sündimata lapse (loote) ohustamise korral on tervishoiutöötajal võimalik avaldada

lapsevanema terviseandmeid ka praegu kehtiva võlaõigusseaduse (VÕS) § 768 lõike 2 alusel, mis

lubab saladuse hoidmise kohustusest mõistlikus ulatuses kõrvale kalduda, kui andmete avaldamata

jätmise korral võib patsient oluliselt kahjustada ennast või teisi isikuid.

Lõike 3 punkt 6 annab õiguse töödelda andmeid isikule osutatavate sotsiaal-, tervishoiu- ja

ohvriabiteenuste kohta, mis toetavad isiku toimetulekut või vanemlikku suutlikkust, koos teenuse

liigi, kestuse ja vajadusel teenuseosutaja isikuga. Lapse heaolu hindamiseks vanemluse aspektides

36 https://www.tai.ee/et/sotsiaaltoo/markavad-ja-hoolivad-ammaemandad-kodudes 37 Lapse heaolu hindamise käsiraamat, p 7.2. 38 Samas.

23

on olulised vaid nende teenuste andmed, mida lapsevanem saab n-ö lapsevanema rollis ehk mis

toetavad tema toimetulekut ja vanemlikku suutlikkust. Sellisteks teenusteks on enamik sotsiaal- ja

ohvriabiteenuseid, mille eesmärk on toetada isiku toimetulekut teatud raskuste korral, aga ei ole kõik

tervishoiuteenused (nt hambaravi). Lapse abivajaduse hindamiseks ja sobiva abi osutamiseks on

vajalik ülevaade sellest, milliseid teenuseid juba osutatakse lapsevanemale tema toimetuleku

toetamiseks. See võimaldab vajadusel kaasata teenuseosutajad võrgustikutöö tegemiseks lapse

abivajaduse hindamisel ja abi osutamisel. Sellisel juhul on vajalik lastekaitsetöötajal töödelda ka

andmeid lapsevanemale teenust osutava isiku kohta, et temaga kontakteeruda tema kaasamiseks.

Lõike 3 punkt 7 nimetab andmed hariduse omandamise kohta. Asjaolu, milline on lapsevanema

omandatud haridus ja kas ta käesoleval hetkel haridust omandab, on vajalik lapse abivajaduse

hindamiseks nii pere majandusliku kui sotsiaalse toimetuleku osas. Õppimise andmed on olulised

sh andmaks tähendust lapsevanema tööhõivele (mittetöötamisel on teine tähendus, kui isik samal

ajal õpib).

Lõike 3 punkt 8 annab õiguse töödelda lapsevanema puude raskusastme, liigi, kestuse ja funktsiooni

kõrvalekalde andmeid. Samu andmeid on õigus töödelda ka lapse kohta (vt § 342 lg 2 p 8 selgitused).

PISTS § 2 lõikes 1 on puue määratletud kui inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise

struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja

keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS § 2

lõike 11 kohaselt tuvastatakse puue lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest.

Lapsevanemale määratud füüsiline või vaimne puue võib mõjutada lapse heaolu mitmel erineval

moel, mõjutades lapsevanema osalemist ühiskonnaelus ja seeläbi tema majanduslikku ja sotsiaalset

toimetulekut, aga ka lapse kasvukeskkonda ja lapsevanema vanemlikku suutlikkust.

Lõike 3 punkt 9 annab õiguse töödelda andmeid lapsevanema töövõime ja tööga hõivatuse kohta.

Koosmõjus eelmises punktis nimetatud puude andmetega annab lapsevanema vähenenud või

puuduv töövõime olulist info lapse abivajaduse terviklikuks hindamiseks ja abistamise

korraldamiseks. Lapsevanema töövõime alanemine või puudumine mõjutab suure tõenäosusega

kogu pere, sealhulgas lapse majanduslikku ja sotsiaalset toimetulekut praegu või tulevikus.

Lapsevanema töötamise andmed on vajalikud lapse ja pere elutingimuste ning majandusliku

olukorra hindamisel.

Lõike 3 punkt 10 annab õiguse töödelda andmeid isikut ennast või lapse heaolu kahjustava käitumise

kohta. Andmed lapsevanema ennast või last kahjustava käitumise kohta võivad lastekaitsetöötajale

teatavaks saada ka terviseandmete koosseisus (sh andmed lapsevanema terviseseisundi,

riskikäitumise, endale tekitatud traumade või vigastuste kohta), kuid isiku ennast või last kahjustav

käitumine ei pruugi alati tuua kaasa tervisekahju. Selle punktiga on hõlmatud andmed lapsevanema

igasuguse ennast või last kahjustava käitumise kohta, mille põhjal võib kahtlustada lapsel

abivajadust, sh lapsevanema agressiivne ja vägivaldne käitumine lapse või teiste isikute suhtes.

Lõike 3 punkt 11 annab õiguse töödelda lapsevanema kohta karistusregistrisse kantud

karistusandmeid. Andmed lapsevanema poolt toime pandud õigusrikkumiste ja kehtivate karistuste

kohta on lastekaitsetöötajale oluline teave lapse abivajaduse hindamiseks ja lapse abistamiseks. Eriti

oluline on see teave juhul, kui lapsevanem viibib vangistuses või sundravil, mis on üks täiendavaid

olulisi riskitegureid lapse heaolule. KarRS täiendamist ei vaja, sest selle § 15 lõike 1 alusel saab

registrist andmeid küsida vastavale õiguslikule alusele või eesmärgile viitamisel. Oluline on välja

tuua, et kõnealune säte annab lastekaitsetöötajale õiguse saada registrist üksnes lapsevanema

kehtivaid karistusandmeid. Õigust saada andmeid registri arhiivist reguleerib KarRS § 20 ning see

õigus on antud piiratud hulgale asutustele teatud erandjuhtudeks, mil inimese taust ja minevikus

24

kantud karistused on olulised isiku usaldusväärsuse hindamisel. Lastekaitsemenetluses ei ole registri

arhiivi andmetele juurdepääs hädavajalik.

Lõike 3 punkt 12 annab õiguse töödelda isiku suhtes käimas oleva kriminaal- ja väärteomenetluse

andmeid koos selle esemeks oleva süüteo liigi ja toimepanemise asjaoludega ning isiku suhtes

kohaldatud tõkendi, karistuse, mõjutusvahendi ja kriminaalhoolduse andmeid. Lapsevanema suhtes

alustatud kriminaal- ja väärteomenetluse andmete töötlemine lastekaitsetöös on vajalik eelkõige

selleks, et lastekaitsetöötaja oleks kursis süüteomenetluse käigu ja asjaoludega (ulatuses, milles

uurimisasutus teavet väljastada saab) ning saaks sellega arvestada lapse abivajaduse hindamisel ning

abi osutamisel. Nende andmete põhjal saab hinnata, kas lapsevanem võib kujutada ohtu ka lapsele

ning millised on vanemlusega seotud riskitegurid lapse jaoks. Samuti võimaldavad need andmed

hinnata lapse abivajadust seoses vanema osalemisega menetluses, mis arvatavasti mõjutab nii

praktiliselt kui emotsionaalselt uurimise all olevat isikut ja tema lähedasi. Tõkendi, karistuse ja

mõjutusvahendi andmed on olulised hindamaks nendest tulenevaid riske lapse heaolule, nt kui

lapsevanem on vahistatud ja viibib perest eemal. Viidatud on ka kriminaalhoolduse andmetele, mida

lastekaitsetöötaja võib vajada selles osas, kas isik on kriminaalhooldusalune. Muude andmete

avaldamist piirab kriminaalhooldaja ametisaladuse hoidmise kohustus (kriminaalhooldusseaduse §

152).

Lõike 3 punkt 13 annab õiguse töödelda andmeid isiku suhtes toime pandud vägivallajuhtumi kohta,

koos vägivalla liigi ja toimepanemise aja ning juhtumi osas kriminaalmenetluse alustamise kohta.

Lapsevanema suhtes toime pandud vägivald mõjutab alati lapsi, paljudel juhtudel on lapsed ka peres

täiskasvanute vahel toimuva vägivalla tunnistajaks. Sellega seotud andmed on vajalikud juhtumiga

seotud lapse abivajaduse hindamiseks ja talle vajaliku abi osutamiseks.

Paragrahvi 342 lõikes 4 on välja toodud lapse perekonna ja leibkonna liikme isikuandmed, mida võib

töödelda lapse abivajaduse hindamiseks ning sobiva abi osutamiseks. Andmete töötlemine on

vajalik, et hinnata lapse abivajadust vastavalt LasteKS § 28 lõikele 2 ning arvestades lapse heaolu

kolmnurgal kajastatud uurimisvaldkondi. Lapsega koos elavad isikud mõjutavad lapse heaolu suure

tõenäosusega, sest on osa lapse perekeskkonnast. Samas ei ole igas menetluses kindlasti vajadust

töödelda lapse kõigi pereliikmete andmeid, vaid töödeldakse üksnes nende lähedaste andmeid, kes

lapse heaolu mõjutavad, ning üksnes lapse abistamiseks vajalikus ulatuses.

Lõike 4 punkt 1 annab õiguse töödelda lapse pere- ja leibkonna liikme üldandmeid. Käesolevast

paragrahvist tulenevate ülesannete täitmiseks on vajalikud järgmised üldandmed: isiku ees- ja

perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, sugu, kontaktandmed, elu- ja viibimiskoht. Lapse

abivajaduse hindamiseks kaardistatakse lapse pereliikmed ja leibkonna liikmed ning need isikud

tuleb identifitseerida. Neil võib olla oluline roll lapsega seotud menetluses ka lapse ja pere kohta

teabe andmisel ning lapse abistamises osalemisel. Lapsele oluliste lähedaste kaasamiseks on

vajalikud nende kontaktandmed. Elu- ja viibimiskoha andmed annavad teavet selle kohta, kas isik

elab alaliselt või ajutiselt koos lapsega.

Lõike 4 punkt 2 annab õiguse töödelda andmeid isiku vanemluse ja eestkoste kohta. Need andmed

on olulised eelkõige lapsega koos elava isiku kohta, aga võivad olla vajalikud ka teiste lähedaste

kohta, kellel on oluline roll lapse abistamises. Isiku lapsevanema staatus ja eestkostja ülesannete

täitmine võib mõjutada lapse heaolu. Samuti võib olla oluline teave isiku enda piiratud teovõime ja

eestkoste vajaduse kohta, mis võib mõjutada lapse heaolu.

Lõike 4 punkt 3 annab õiguse töödelda andmeid lapse pere- ja leibkonna liikme terviseseisundi ja -

käitumise ning temale määratud ravi ja selle järgimise kohta ulatuses, milles isiku terviseseisund ja

25

-käitumine võib mõjutada lapse heaolu. Lapsega koos elava isiku terviseseisund mõjutab

tõenäoliselt lapse kasvukeskkonda ja arengut. Eriti olulised on lapse õdede-vendade tervisega seotud

andmed, sest ühe lapse terviseprobleemid võivad mõjutada lapsevanema suutlikkust ja

hoolduskoormust ja seeläbi pere kõiki lapsi. Lapse heaolu võib mõjutada ka muu temale lähedase

pereliikme terviseseisund. Töödeldavate andmete ulatus ja detailsus sõltub ka siin konkreetsest

juhtumist ja seda hindavad asjaga tegelevad spetsialistid – ühelt poolt lastekaitsetöötaja ja teiselt

poolt tervishoiutöötaja.

Lõike 4 punkt 4 annab õiguse töödelda andmeid isikule tema toimetuleku toetamiseks osutatavate

sotsiaal-, tervishoiu- ja ohvriabiteenuste kohta koos teenuse liigi, kestuse ja vajaduse korral

teenuseosutaja isikuga ulatuses, milles isiku toimetulek võib mõjutada lapse heaolu. Kui lapse pere-

või leibkonna liige vajab toimetulekuks sotsiaal- või tervishoiusüsteemi tuge, võib see mõjutada ka

lapse heaolu ja abistamise võimalusi. Seetõttu võib lastekaitsetöötaja vajada teavet lapse lähedastele

osutatavate teenuste kohta ulatuses, milles isiku toimetulek võib mõjutada lapse heaolu.

Lõike 4 punkt 5 nimetab andmed hariduse omandamise ja tööga hõivatuse kohta. Need andmed

võivad olla olulised ka lapse perekonna ja leibkonna liikme kohta, kes elavad lapsega koos või muul

põhjusel mõjutavad lapse heaolu, andes teavet isiku õppimise ja tööga hõivatuse ning seeläbi

majandusliku ja sotsiaalse toimetuleku kohta. Näiteks lapse leibkonnas elav töötu isik võib mõjutada

kogu pere, sealhulgas lapse majanduslikku ja sotsiaalset toimetulekut.

Lõike 4 punkt 6 annab õiguse töödelda lapse pere- ja leibkonna liikme puude raskusastme, liigi,

kestuse ja funktsiooni kõrvalekalde andmeid, kui isiku puue võib mõjutada lapse heaolu. PISTS § 2

lõikes 1 on puue määratletud kui inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või

funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike

takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS § 2 lõike 11 kohaselt

tuvastatakse puue lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest. Lapse perekonna või

leibkonna liikmele määratud füüsiline või vaimne puue võib mõjutada lapse heaolu mitmel erineval

moel, mõjutades isiku osalemist ühiskonnaelus ja seeläbi tema majanduslikku ja sotsiaalset

toimetulekut, sellest tulenevalt ka lapse kasvukeskkonda ja peresuhteid.

Lõike 4 punkt 7 annab õiguse töödelda lapse pere- ja leibkonna liikme kohta karistusregistrisse

kantud karistusandmeid. Andmed lapsega koos elava või muul põhjusel tema heaolu mõjutava

pereliikme poolt toime pandud õigusrikkumiste ja kehtivate karistuste kohta on lastekaitsetöötajale

oluline teave lapse abivajaduse hindamiseks ja lapse abistamiseks. Lapse lähedase isiku poolt toime

pandud õigusrikkumine ja selle eest karistuse kandmine võib mõjutada lapse heaolu. KarRS

täiendamist ei vaja, sest selle § 15 lõike 1 alusel saab registrist andmeid küsida vastavale õiguslikule

alusele või eesmärgile viitamisel. Nagu lapse enda ja lapsevanema kohta, on ka lapse lähedaste kohta

õigus saada registrist üksnes kehtivaid karistusandmeid.

Lõike 4 punkt 8 annab õiguse töödelda isiku suhtes käimas oleva kriminaal- ja väärteomenetluse

andmeid koos selle esemeks oleva süüteo liigi ja toimepanemise asjaoludega ning isiku suhtes

kohaldatud tõkendi, karistuse, mõjutusvahendi ja kriminaalhoolduse andmeid, kui isiku arvatav tegu

või tema suhtes kohaldatud meede võib mõjutada lapse heaolu. Nagu sõnastusest tuleneb, on nende

andmete saamine piiratud juhtudega, kui nimetatud asjaolud võivad mõjutada lapse heaolu. Lapsele

lähedase ja olulise isiku suhtes alustatud kriminaal- ja väärteomenetluse andmete töötlemine

lastekaitsetöös on vajalik eelkõige selleks, et lastekaitsetöötaja oleks kursis süüteomenetluse käigu

ja asjaoludega (ulatuses, milles uurimisasutus teavet väljastada saab) ning saaks sellega arvestada

lapse abivajaduse hindamisel ning abi osutamisel. Nende andmete põhjal saab hinnata, kas isik võib

kujutada ohtu ka lapsele või millised on muud riskitegurid lapse jaoks. Tõkendi, karistuse ja

26

mõjutusvahendi andmed on olulised hindamaks nendest tulenevaid riske lapse heaolule.

Kriminaalhoolduse andmeid võib lastekaitsetöötaja vajada selles osas, kas isik on

kriminaalhooldusalune, muude andmete avaldamine ei ole kriminaalhooldusseaduse § 152 alusel

lubatud.

Lõike 4 punkt 9 annab õiguse töödelda andmeid isiku suhtes toime pandud vägivallajuhtumi kohta,

koos vägivalla liigi ja toimepanemise aja ning juhtumi uurimiseks kriminaalmenetluse alustamise

kohta. Lapse leibkonna liikme suhtes toime pandud vägivald võib mõjutada ka last, eriti kui tegemist

on perevägivalla juhtumiga. Samuti võib last mõjutada lapsele olulise muu pereliikme suhtes toime

pandud vägivallajuhtum. Sellega seotud andmed on vajalikud juhtumiga seotud lapse abivajaduse

hindamiseks ja talle vajaliku abi osutamiseks.

Paragrahvi 342 lõikes 5 sätestatakse SKA õigus töödelda KOV-iga samas mahus isikuandmeid osade

SKA-le seadusega pandud ülesannete täitmisel – need on LasteKS § 15 lõike 2 punktides 2–4 ja

lõike 3 punktides 6–7 nimetatud ülesanded, mille puhul SKA osaleb sisuliselt lapse abivajaduse

hindamises ja lapsele abi osutamises või teeb KOV-i tegevuse üle järelevalvet. Neid ülesandeid

täitvatel SKA ametnikel peab olema täielik ülevaade lapse juhtumi lahendamisel kogutud andmetest

ning võimalus vajaduse korral ise andmeid koguda, samuti õigus kõiki neid andmeid töödelda. Ilma

selleta ei ole SKA-l võimalik nõustada KOV-i lastekaitsejuhtumi lahendamisel, selgitada välja ja

abistada hädaohus olevat last, pakkuda lapsele LasteKS §-s 291 sätestatud abi lastemajas või teha

järelevalvet KOV-i lastekaitsetöö korralduse ja elluviimise üle, milleks seadus SKA-d kohustab.

Lõikes 6 sätestatakse KOV-i ja LasteKS §-des 291 ja 33 sätestatud juhtudel ka SKA õigus lapse

abivajaduse hindamiseks ja sobiva abi osutamiseks kaasata selle lapsega töötavaid isikuid ning teisi

asjaomaseid spetsialiste ja asutusi. Spetsialistide kaasamist lapse abivajaduse hindamisse võimaldab

ka LasteKS § 28 lõige 1. LasteKS § 29 lõike 2 kohaselt tuleb lapsele abi osutamisel rakendada

võrgustikutööd, järgides juhtumikorralduse põhimõtteid SHS-is sätestatud korras. Juhtumikorraldus

tähendab pikaajalist ja mitmekülgset abi vajavale isikule abi andmise koordineerimist mitme

organisatsiooni koostöös (SHS § 9 lg 1). Selline koostöös toimuv abistamine on lastekaitsejuhtumite

puhul tavapärane – LasteKS § 29 lõike 4 kohaselt alustatakse abivajava lapse juhtumikorraldust, kui

lapse abivajadust ei ole võimalik rahuldada ühekordse meetmega. Juhtumikorralduse raames antakse

abi osutavate organisatsioonide koostöös hinnang lapse abivajadusele ja koostatakse tegevuskava

sobivate abimeetmete rakendamiseks, mida kajastatakse kirjalikus juhtumiplaanis (SHS § 9 lg 3, §

10 lg 1). Selle saavutamiseks on vajalik koondada lapse ümber tegutsevate asutuste ja spetsialistide

võrgustik, mida teeb tavapäraselt KOV lapse juhtumikorraldajana, kuid LasteKS §-des 291 ja 33

nimetatud ülesannete täitmisel võib seda teha ka SKA (vastavalt seksuaalse väärkohtlemise

juhtumiga seotud lapse või hädaohus oleva lapse abistamiseks). Lapsega kokkupuutuvate

võrgustikuliikmete koordineeritud tegevuse ja vastastikuse teabevahetuse abil on võimalik lapse

abivajadus igakülgselt välja selgitada ja last edukamalt abistada.39 See võib tähendada näiteks

kogunemist võrgustiku ümarlaual, kus luuakse ühine inforuum, mis võimaldab panna kokku

tervikpildi lapse abivajaduse iseloomust, ulatusest ja tõsidusest, leida sobivad abimeetmed ja

planeerida abistamise tegevuskava. Selleks on lõikes 6 sätestatud, et KOV-i või SKA kaasatud

võrgustikuliikmetel on samuti õigus lõigetes 2–4 nimetatud andmeid töödelda, et lapse abivajadust

hinnata ja pakkuda talle sobivaimat abi.

Lisatava peatüki teine paragrahv, LasteKS § 343 täiendab eelnevat paragrahvi terviseandmete

töötlemist puudutavas. Sätte kohaselt on KOV-il ja SKA-l õigus saada tervishoiuteenuse osutajalt

lapse, lapsevanema ja last kasvatava isiku ning lapse perekonna ja leibkonna liikme terviseandmeid

39 Õiguskantsleri ja Andmekaitse Inspektsiooni juhend „Abivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse“, lk 22.

27

LasteKS § 342 lõigete 2–4 asjakohastes punktides määratud ulatuses lapse abivajaduse hindamiseks

ja sobiva abi osutamiseks. Viidatud punktides on nimetatud nende isikute terviseandmed, mille

töötlemine lastekaitsetöö eesmärkidel on vajalik. Kõnealune § 343 annab selge aluse

lastekaitsemenetlusse kaasatud tervishoiuteenuse osutajale patsiendi terviseandmete avaldamiseks,

mille suhtes VÕS § 768 kohaselt kehtib üldjuhul saladuse hoidmise kohustus. Kuigi VÕS § 768

lõige 2 lubab saladuse hoidmise kohustusest teatud juhtudel mõistlikus ulatuses kõrvale kalduda,

muu hulgas lapse heaolu kaitseks, on sellise kaalutlusotsuse tegemine arsti jaoks delikaatne ja

keeruline otsus.40 Lisatav säte loob ühtsemad ja selgemad alused tervishoiutöötajale otsustamaks,

kas ja milliseid patsiendi andmeid ta võib lastekaitsetöötajale avaldada. Tervishoiuteenuse osutajale

jääb siiski kohustus igal juhtumil hinnata, kas andmete väljastamine küsitud ulatuses on

põhjendatud.

Lisatava peatüki kolmas paragrahv, LasteKS § 344 reguleerib lasteabitelefonile 116 111 tehtud

kõnede salvestamist ning salvestiste säilitamist ja töötlemist. Paragrahvi lõikes 1 on sätestatud

kõnede salvestamise eesmärgid, mis on seotud SKA ülesannetega lasteabiteenuse pakkumisel.

Lasteabitelefonile tehtud kõned salvestatakse lapse abivajaduse väljaselgitamiseks ja abi paremaks

osutamiseks, samuti salvestise kasutamiseks tõendina süüteomenetluses ja nõustamise kvaliteedi

tagamiseks. Abivajava ja hädaohus lapse abistamise menetluses on teatud juhtudel oluline omada

võimalust järele kuulata või lugeda pöördumise salvestust (nt lapse ütlused ja kirjeldused olukorra

kohta, pöörduja emotsioonid ja olukorra kirjeldus, taustahelid jm). See võib olla vajalik ka

pöördumise andmete õigesti talletamiseks andmeregistris ja edastamiseks partneritele. Samuti

võimaldab pöördumiste salvestamine hinnata ja parandada teenuse kvaliteeti, et tagada parim abi

lastele ja peredele. Paragrahvi lõikes 2 on sätestatud salvestiste säilitamise tähtaeg. Salvestisi

säilitatakse kuus kuud ja seni hoitakse neid Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK)

haldusala serverites, kõnekeskuse programmis isikustamata kujul. Peale säilitamistähtaja

möödumist kustuvad salvestused automaatselt ja jäädavalt ning neid ei ole võimalik taastada.

Salvestisi väljastatakse päringute alusel, kui selleks on õiguslik alus, andmete väljastamine on

eesmärgipärane ega kahjusta lapse huve. Peamiselt väljastatakse salvestisi Politsei- ja

Piirivalveametile, prokuratuurile ja kohtule kriminaalmenetluses, kuivõrd salvestamise üks

eesmärke on nende kasutamine süüteomenetluses tõendina.

Eelnõu § 1 punktiga 15 muudetakse LasteKS § 38 lõiget 6 eesmärgiga tagada õigusselgus SKA

haldusjärelevalve ulatuse kohta KOV-i lastekaitseülesannete täitmise üle. Kehtiva sätte kohaselt

teeb SKA haldusjärelevalvet LasteKS §-s 17 KOV-i kohta sätestatud nõuete ja teatud

lastekaitsetöötajale kehtestatud nõuete täitmise üle. Kuivõrd tegelikult sisaldavad ka muud LasteKS-

i paragrahvid lisaks §-le 17 nõudeid KOV-i lastekaitsetööle, sealhulgas lastekaitsetöötaja (KOV-i

ametniku) tegevusele, ja nende üle tehakse ka järelevalvet, on õigem ka kõnealuses sättes viidata

laiemalt kõigi seaduse nõuete täitmisele. Samuti ei peaks lastekaitsetöötaja kui KOV-i ametnik

olema eraldi haldusjärelevalve subjekt, vaid tema töö korraldamise ja nõuetekohase täitmise eest

vastutab KOV.

Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse LasteKS-i §-ga 401, mis täpsustab LasteKS-i alusel

haldusjärelevalve tegemiseks lubatavaid meetmeid. Eesmärk on täiendada Vabariigi Valitsuse

seaduse §-s 752 sätestatud meetmete loetelu, mida rakendatakse KOV-i ja eelkõige tema hallatavate

lasteasutuste tegevuse kontrollimisel. Muudatusega ühtlustatakse eri liiki järelevalvete puhul SKA

rakendatavad meetmed ning sellega tagatakse õigusselgus järelevalvemeetmeid puudutavas.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse psühhiaatrilise abi seadust (PsAS).

40 Andmekaitse Inspektsiooni juhend „Isikuandmed sotsiaalhoolekande- ja tervishoiusektoris“, lk 16.

28

Eelnõuga muudetakse PsAS § 5 lõiget 2, et tagada regulatsiooni kooskõla eelnõus sisalduvate

LasteKS-i muudatustega terviseandmete töötlemise osas, aga ka täpsustada psühhiaatrilise abi kohta

edastatava teabe sisu üldiselt. Lõike 2 esimeses lauses on praegu sätestatud, et psühhiaatrilist ravi ja

diagnoosi puudutav teave on isiku eraelu saladus ja selle edastamine väljapoole raviprotsessi on

lubatud ainult isiku või tema esindaja nõusolekul või seaduses nimetatud juhul. Selles lauses

asendatakse sõnad „psühhiaatrilist ravi ja diagnoosi“ sõnadega „psüühilist seisundit, ravi ja

diagnoosi“. Muudatus on vajalik selleks, et psühhiaatriline ravi ja diagnoos kõige kitsamas

tõlgenduses hõlmab üksnes infot selle fakti kohta, kas isik on ravi saanud ning seoses millise

diagnoosiga.41 See ei ole aga üldjuhul piisav, et täita lõikes 2 nimetatud teabe edastamise eesmärke.

Edastatav teave peab hõlmama isiku psüühilise seisundi osas kogu teavet, mis on kogutud

tervishoiuteenuse osutamisel. Psüühilise seisundi kirjeldus annab teavet, mis on eelkõige vajalik

mõistmaks, kuidas inimene oma haigusega toime tuleb ning millist täiendavat abi võib inimene

vajada toimetulekuks. Pelgalt diagnoos ning ravi saamise fakt seda infot ei anna, sest haigus

väljendub igal inimesel individuaalselt.

Teise muudatusena lisatakse § 5 lõike 2 lõppu lause, et teabe edastamine lapse, lapsevanema ja last

kasvatava isiku kohta on lubatud ka KOV-ile ja SKA-le LasteKS-is sätestatud ulatuses lapse

abivajaduse hindamiseks ja sobiva abi osutamiseks. LasteKS-i lisatava § 343 kohaselt on KOV-il ja

SKA-l õigus saada tervishoiuteenuse osutajalt lapse, lapsevanema ja last kasvatava isiku ning lapse

perekonna ja leibkonna liikme terviseandmeid LasteKS § 342 lõigetes 2–4 määratud ulatuses lapse

abivajaduse hindamiseks ja sobiva abi osutamiseks. Lastekaitsetöötajal võib olla vajalik saada ja

arvesse võtta ka isiku psüühilist seisundit, diagnoosi ja ravi puudutavaid terviseandmeid, mille kohta

on PsAS-i kõnealuses sättes eriregulatsioon. PsAS-i lisatav täiendus jääb LasteKS-i regulatsioonist

kitsamaks, andes õiguse edastada psüühilise seisundi, ravi ja diagnoosi teavet lastekaitsetöötajale

ilma isiku nõusolekuta üksnes lapse ning lapsevanema ja last kasvatava isiku kohta. Eelkõige on

lapse abivajaduse hindamisel ja abimeetmete leidmisel vajalik teada ja arvesse võtta lapse enda, kuid

mõnedel juhtudel ka lapsevanema vaimse tervise seisundit ja võimalikke psüühikahäireid.

Lapsevanema ja last kasvatava isiku kohta on andmed terviseseisundi ja ravi kohta üldjuhul olulised

ulatuses, mis võivad ohustada lapse heaolu või mõjutada isiku vanemlikku suutlikkust (vt eelnõuga

lisatav LasteKS § 342 lg 3 p 5). PsAS-is reguleeritud teavet ei saa edastada ilma isiku nõusolekuta

lapse pere- või leibkonna liikme kohta, kelle muid terviseandmeid (küll ka piiratud ulatuses)

LasteKS § 342 töödelda võimaldab.

Eelnõu §-ga 3 muudetakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust (PISTS).

Eelnõuga täiendatakse PISTS-i §-ga 26, milles sätestatakse varajast sekkumist vajava seisundiga

lapse, kelle seisundi kohta on kantud andmed tervise infosüsteemi ja kelle kohta on KOV edastanud

SKA-le andmed puude raskusastme tuvastamiseks, puude raskusastme tuvastamise menetluse

algatamise erisus.

Lõikes 1 sätestatakse automaatne puude raskusastme tuvastamise menetluse algatamine SKA poolt,

ilma et isik peaks selleks taotlust esitama, kui KOV on edastanud SKA-le lapse kohta vajalikud

andmed.

Lõikes 2 sätestatakse volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile varajast sekkumist vajavate

seisundite loetelu kehtestamiseks.

41 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 01.04.2022.a otsus asjas nr 1-20-5071, p 28.

29

Eelnõu §-ga 4 muudetakse sotsiaalhoolekande seadust (SHS).

Eelnõu § 4 punktiga 1 täiendatakse SHS § 456 lõikega 6, milles sätestatakse hooldusperedele nõue

valida endale sobiv perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutaja, et lapse perekonda

paigutamisel oleks tagatud kohanemistoe teenuse pakkumine. Senine praktika on näidanud, et iga

uue lapse perekonda lisandumisel võib muutuda peres juba toimiv dünaamika ning kohe võivad

tekkida küsimused, mis vajavad suuremat tuge või spetsiifilisemat asendushoolduse kogemust.

Selleks, et pakkuda tuge peredele ja ka KOV-idele, osutatakse edaspidi kõigile hooldusperedele iga

uue lapse perekonda saabumisel kohanemistoe teenust. Teenuse mahu sätestamisel lähtutakse SHS

§ 1405 lõikes 2 sätestatud piirangust ja pere vajadustest.

Eelnõu § 4 punktiga 2 täiendatakse SHS § 459 lõiget 4 punktidega 7 ja 8. Punktis 7 täpsustakse

KOV-i kohustust asendushooldusteenuse korraldamisel hooldusperede leidmisel. Tegemist ei ole

uue ülesandega, sest juba praegu on asendushooldusteenuse korraldamine KOV-i ülesanne. Teenust

korraldades annab KOV ka panuse teenusekohtade loomisse, näiteks luues ise

asendushooldusteenust osutavaid pere- ja asenduskodusid. Samal viisil panustab KOV ka

hooldusperede leidmisse. Praktiliselt KOV-id koostöös SKA-ga ja perepõhise asendushoolduse

tugiteenuste osutajatega seda rolli juba täidavad. Seega täpsustakse sättega KOV-i ülesandeid ning

osaliselt viiakse regulatsioon toimiva praktikaga kooskõlla. Punktiga 8 pannakse KOV-ile kohustus

informeerida hooldus- ja eestkosteperesid perepõhise asendushoolduse tugiteenuste olemasolust

enne teenuselepingu sõlmimist või eestkoste määramise protsessis. Sätte eesmärk on tagada, et info

tugiteenustest jõuaks õigel ajal peredeni ning pered oleksid oma teekonnal seeläbi paremini toetatud.

Lapsendajaperede puhul jagab infot tugiteenustest peredele SKA, kes lapsendamise korraldamisega

tegeleb. Ka hooldusperedele jagab täiendavalt infot SKA hooldusperede ettevalmistamise ja

hindamise protsessis, kuid oluline on, et pered saaksid info ka sel hetkel, kui toimub lapse

perekonnaga liitumine ning seda infot saab hooldusperedele kõige operatiivsemalt jagada lapse

eestkostjaks olev KOV lapse perega sobitamise ja paigutamise protsessis. Lisaks on väga oluline, et

info tugiteenustest jõuaks ka eestkosteperedeni. Kogemused on näidanud, et eestkostepered kogevad

sarnaseid raskusi kui teised kasupered, kuid tulenevalt eestkoste korralduse eripäradest võivad nad

jääda oma muredega üksi. Kuna KOV-id on alati kaasatud eestkoste määramise protsessi ning

arvamuse andmise või taotluse esitamise kaudu suhtlevad eestkostet taotleva perega, on loomulik,

et KOV jagab perele ka toetavate teenuste infot. Paljudel juhtudel see juba praktikas sellisel moel

toimub. Samuti ei ole tegemist uue ülesandega KOV-ide jaoks, sest lastega perede abistamine ja

selleks vajaliku info jagamine on juba praegu KOV-ide ülesanne.

Eelnõu § 4 punktiga 3 täiendatakse SHS 3. peatükki (riigi korraldatav abi) 13. jaoga, milles on §-

d 1403–1408.

Paragrahvis 1403 sätestatakse perepõhise asendushoolduse tugiteenuste eesmärk, loetelu ja

korraldus. Lõige 1 koondab ühise nimetaja alla varem testitud, kuid õiguslikult reguleerimata

nõustamisteenused ning sätestab sihtrühmad, kellele vastavaid teenuseid osutatakse. Teenuseid

osutatakse perekondadele, kes on hooldus-, eestkoste- või lapsendajaperena võtnud enda perekonda

kasvama teistest vanematest sündinud lapse. Teenust saama õigustatud isikuteks on selliste

perekondade täisealised liikmed. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab pakutavate tugiteenuste eesmärgi,

milleks on lapse perekonda tuleku ja kohanemise ning perede psühhosotsiaalse heaolu ja

toimetuleku toetamine. Teenused on vajalikud, et toetada asendushooldust vajavate laste suunamist

asutuse asemel perepõhisele asendushooldusele, toetada laste ja kasuvanemate omavahelisi suhteid

ning hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperede toimetulekut kooskasvamise protsessi jooksul. Lõikes

3 antakse sotsiaalkaitseministrile volitus kehtestada määrusega perepõhise asendushoolduse

tugiteenuste loetelu ja täpsemad nõuded. Kuigi perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid on

30

osutatud projektipõhiselt juba aastaid, on oluline, et teenuseid ja neile kehtestatud nõudeid oleks

võimalik vajaduse korral paindlikult muuta, et vastata paremini perede vajadustele ning täita ka

muutuvates oludes teenuse eesmärki. Seetõttu sätestatakse teenused ja täpsemad nõuded määruses.

Määruse kavand on lisatud käesolevale seletuskirjale (lisa 1), täpsed nõuded töötatakse välja 2024.

aasta jooksul koostöös praegu perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid osutavate

organisatsioonide, SKA ja KOV-idega. Täiendavaid täpsustusi teenuse osutamisel tehakse ka

tugiteenuste osutaja ja SKA vahel sõlmitavas lepingus. Teenused, mida seaduse rakendamise järel

pakkuma hakatakse, jagunevad individuaalseteks ja grupiteenusteks. Individuaalsetest teenustest

jätkatakse psühholoogilise nõustamise, mentorluse, kohanemistoe ja peretoe teenuse osutamist.

Lisaks pakutakse peredele tugigruppe. Lõige 4 annab SKA-le õiguse ja kohustuse perepõhise

asendushoolduse tugiteenuste korraldamiseks.

Paragrahvis 1404 sätestatakse nõuded perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid vahetult osutavale

isikule. Lõikes 1 sätestatakse üldised nõuded perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid vahetult

osutavale isikule. Üheks selliseks nõudeks on sobivate isikuomaduste olemasolu. Kuigi mitme

teenuse osutamiseks on oluline omada erialaseid teadmisi ja oskusi, on lisaks oluline see, et

nõustamisteenuseid osutaval isikul oleksid olemas ka erialale sobivad iseloomuomadused. Olulised

isikuomadused laste ja peredega töötamisel on kindlasti avatus ja lahendustele orienteeritus, väga

hea kuulamis- ja suhtlemisoskus, empaatilisus, sallivus ja ausus. Teiseks üldiseks nõudeks on

vastavus LasteKS §-s 20 sätestatud nõuetele. See on vajalik, kuna perepõhise asendushoolduse

tugiteenuste osutajad puutuvad oma töös kokku ka lastega, sealhulgas külastavad ka teatud teenuste

osutajad peresid nende kodus ning võivad teatud juhtudel suhelda lastega ka ilma täiskasvanu

juuresolekuta. Kolmandaks nõudeks on erialase ettevalmistuse olemasolu nõustamisteenuste

osutamiseks. Seda nõuet täpsustab sama paragrahvi lõige 2, mille kohaselt antakse

sotsiaalkaitseministrile volitus kehtestada määrusega täpsemad nõuded perepõhise asendushoolduse

tugiteenuseid vahetult osutavate isikute erialasele ettevalmistusele. Vaatamata sellele, et kõik

pakutavad tugiteenused liigituvad üldises plaanis nõustamisteenusteks, eeldavad mõned neist

spetsiifilisemat ettevalmistust ja varasemat töökogemust. Lõige 3 nimetab, et välisriigis omandatud

kvalifikatsiooni vastavuse SHS-is ja selle alusel kehtestatud nõuetele otsustab SKA välisriigi

kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse alusel, arvestades SHS-is sätestatud erisusi. Sätte

eesmärk on võimaldada välisriigis omandatud kvalifikatsiooni tunnustamise kaudu tagada

juurdepääs reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamisele või füüsilisest isikust ettevõtjana

tegutsemisele Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdsetel tingimustel.

Paragrahvis 1405 sätestatakse perepõhise asendushoolduse tugiteenuste rahastamine. Lõike 1

kohaselt rahastatakse perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid riigieelarvest SKA kaudu ning

lõikega 2 antakse sotsiaalkaitseministrile volitus kehtestada määrusega tugiteenuste maht ja hinnad,

sest mõlemad ühikud võivad ajas muutuda. Tugiteenuste hinnad ja maht on mõistlik sätestada

määruse tasandil, et võimaldada vajaduse korral suuremat paindlikkust nende muutmisel. Määruste

esialgsed kavandid on esitatud käesoleva seletuskirja lisas.

Paragrahvis 1406 sätestatakse perepõhise asendushoolduse tugiteenuste eest tasu maksmise

kohustuse ülevõtmine. Lõikes 1 sätestatakse SKA poolt tugiteenuste eest tasu maksmise kohustuse

ülevõtmise tingimused. SKA võtab tugiteenuste eest tasu maksmise hooldus-, eestkoste- või

lapsendajaperelt üle kahel tingimusel. Üheks tingimuseks on lõike 1 punktis 1 sätestatud nõue, et

tugiteenuste osutaja ja hooldus-, eestkoste- või lapsendajapere on kokku leppinud § 1403 lõike 3

alusel kehtestatud määruses nimetatud teenuse osutamises. Täpsemad nõuded, mil viisil selline

kokkulepe loetakse sõlmituks, sätestatakse SKA ja perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutaja

vahel sõlmitavas lepingus. Teiseks tasu maksmise kohustuse ülevõtmise eelduseks on sama lõike

punktis 2 sätestatud nõue, mille kohaselt peab perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutajal ja

31

SKA-l olema omavahel sõlmitud §-s 1407 nimetatud tasu maksmise kohustuse ülevõtmise leping.

SKA sõlmib nimetatud lepingu perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutajaga, kes vastab SHS-

is perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutajale sätestatud nõuetele. Tasu ülevõtmise

kohustuse lisatingimus on sätestatud lõikes 2 ning see puudutab vaid SHS § 1403 lõike 3 alusel

kehtestatud määruses nimetatud peretoe teenust. Kuna tegemist on vajaduspõhiselt osutatava

intensiivse toega olukorras, kus perel on tekkinud raskused, on teenuse saamiseks vajalik selle KOV-

i, kes on lapse eestkostja või mille territooriumil elab eestkoste- või lapsendajapere, hinnang peretoe

teenuse vajaduse kohta. Seega võtab SKA SHS § 1403 lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud

peretoe teenuse rahastamise üle siis, kui teenusevajadus on välja toodud lapse juhtumiplaanis.

Paragrahvis 1407 sätestatakse tasu maksmise kohustuse ülevõtmise lepingut puudutav. Lõige 1

annab SKA-le volituse sõlmida tasu maksmise kohustuse ülevõtmise leping ning leppida

teenuseosutajaga kokku täpsemad lepingutingimused, mis on vajalikud perepõhise asendushoolduse

tugiteenuste osutamiseks. Tasu ülevõtmise kohustuse puhul rahastatakse kõiki teenuseid õigustatud

isiku põhiselt (käesoleval juhul on õigustatud isikuks hoolduspere, lapse eestkostja perekond ja lapse

lapsendaja perekonna täiskasvanud liikmed). See tähendab, et teenuste eest tasutakse tarbitud

teenuste alusel vastavalt etteantud maksumusele ja mahtudele. Kui teenuse osutamisega kaasneb ka

täiendavaid kulutusi (nt administratiivkulud vm), arvestatakse need isikupõhiselt osutatava teenuse

hinna sisse. Lõige 2 lubab SKA-l sõlmida tasu maksmise kohustuse ülevõtmise leping vaid nende

teenuseosutajatega, kes lepingu sõlmimisele eelnevalt tõendavad, et suudavad pakkuda kõiki § 1403

lõike 3 alusel kehtestatud määruses loetletud tugiteenuseid ning tugiteenuseid hakkavad vahetult

osutama isikud, kes vastavad §-s 1404 sätestatud nõuetele. Nõue, mille kohaselt tuleb tugiteenuse

osutajal tagada kõigi § 1403 lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud tugiteenuste osutamine,

tuleneb vajadusest pakkuda peredele asendushooldusspetsiifilist tuge kogu kasuperena tegutsemise

teekonna jooksul, pakkudes stabiilset tuge nii ettevalmistuse, kohanemise kui ka intensiivsema toe

vajaduse etapis, aga ka püsivat toetusvõrgustikku ja uusi teadmisi grupiteenuste näol. Kuna erinevas

etapis võib pere vajadustest tulenevalt olla vajalik teenuseid omavahel kombineerida, on võimalik

saavutada parem terviklik pilt teenuse pakkumisest ja selgem vastutus teenuse pakkumisel juhul, kui

tugiteenuse osutajal endal on olemas kõik vajalikud perepõhise asendushoolduse tugiteenuste

osutamise võimalused. Samuti aitab teenuste kompleksne pakkumine kaasa teenuste ja nende

kvaliteedi arengule, sest mitmekülgsem vaade erinevatele vajadustele ja võimalustele loob paremad

eeldused nii teenuste kui teenuseosutajate teadmiste ja oskuste arenguks. Kuigi teenuseosutajatel on

kohustus pakkuda kõiki perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid, säilib peredel vabadus

tugiteenuse osutajate vahel liikuda, kui nad seda soovivad. Siiski võib eeldada, et hea koostöösuhte

puhul soovivad pered jätkata teenuste kasutamist juba tuttava teenuseosutaja juures. Nõue, et

tugiteenuste osutaja peab olema valmis osutama kõiki perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid,

on kooskõlas ka toimiva praktikaga, kus SKA-ga lepingu sõlminud teenuseosutajad tagavad kõigi

teenuste pakkumise. Lõike 3 kohaselt peab SKA enne lepingu sõlmimist kontrollima perepõhise

asendushoolduse tugiteenuste osutaja maksuvõla puudumist ning lubab jätta lepingu sõlmimata, kui

ilmneb, et teenuseosutajal on maksuvõlg. Lõige 4 lubab SKA-l jätta lepingu sõlmimata perepõhise

asendushoolduse tugiteenuste osutajaga, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud

tasu maksmise kohustuse ülevõtmise lepingu olulist tingimust nii, et rikkumise tulemusena on leping

üles öeldud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. Lõige 5 määrab SKA ja perepõhise

asendushooldusteenuse tugiteenuste osutaja vahel sõlmitava tasu maksmise kohustuse ülevõtmise

lepingu miinimum- ja maksimumperioodi. Kuna teenused peavad olema peredele püsivalt ja

stabiilselt kättesaadavad ning varasemale praktikale tuginedes võib eeldada, et toe saamiseks

soovivad pered pöörduda selle teenuseosutaja poole, kellega neil on varem juba tihedam side

tekkinud, on oluline, et seadus võimaldaks sõlmida pikemaajalisi lepinguid teenuse osutamiseks.

Samas võib teatud juhtudel olla vajalik ka lühema perioodiga lepingu sõlmimine, näiteks uue teenuse

32

käivitamisel, uue teenuseosutaja lisandumisel vms. Seetõttu on vajalik säilitada sõlmitava lepingu

perioodi puhul paindlikkus.

Paragrahvis 1408 sätestatakse teenuseosutaja kohustused. Punktiga 1 pannakse teenuseosutajale

kohustus tagada perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutamine vastavalt 13. jaos sätestatud

nõuetele. Punktis 2 sätestatakse teenuseosutaja kohustus tagada perepõhise asendushoolduse

tugiteenuseid vahetult osutavate isikute vastavus §-s 1404 sätestatud nõuetele kogu lepinguperioodi

jooksul. Lisaks seaduses sätestatud nõuetele on teenuseosutajale teatud teenuste puhul abiks SKA

välja töötatud kompetentsimudelid, mida nii isikute tööle võtmisel kui töö jooksval hindamisel saab

kasutada. Näiteks on selline kompetentsimudel varem loodud peretoetajatele ning see on

kättesaadav SKA kodulehel. Punkti 3 kohaselt oodatakse teenuseosutajatelt, et nad aitaksid kaasa

uute hooldusperede leidmisele. Meetmed tegevuse elluviimiseks lepitakse kokku koostöös SKA ja

KOV-idega. Kuna tugiteenuste rahastus on isikupõhine, siis arvestatakse kulukomponent, nii nagu

ka teiste administratiivkulude puhul, isikupõhiselt osutatavate teenuste hinna sisse. Punktiga 4

kohustatakse teenuseosutajat tegema koostööd lapse ja pere elukohajärgse KOV-iga ning teiste

asutuste ja isikutega, kui see on pere toetamiseks vajalik. Selle kohustuse täitmise täiendavad nõuded

sätestatakse SKA ja perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutaja vahel sõlmitavas lepingus.

Koostöö KOV-iga on oluline, kuna olukorras, kus perel on vaja täiendavat tuge või abi, peab KOV

kui abivajavate laste ja nende perede esmane toetaja ja juhtumikorraldaja olema kaasatud.

Eelnõu § 4 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks SHS § 130² lõike 3 punkt 7. Kehtiva sätte kohaselt

teeb KOV kinnisesse lasteasutusse paigutamise menetluse käigus kohtule avalduse, mis peab

sisaldama ettepanekut lapsele sobivaima kinnise lasteasutuse teenuse osutaja kohta. Tänase praktika

kohaselt omab infot vabade kohtade olemasolust SKA, kes on kinnise lasteasutuse teenuse

korraldaja. KOV-idel puudub tihtipeale ülevaade erinevate asutuste sisust, sealhulgas vabade

kohtade olemasolust. SKA saab KOV-i taotluse alusel koostöös teenuseosutajatega paremini välja

selgitada sobivaima asutuse ja rühmapaigutuse vastavalt lapse profiilile, diagnoosile ja

abivajadusele.

Eelnõu § 4 punktiga 5 muudetakse SHS § 134 lõike 4 punkti 2. Sätte muutmise vajadus tuleneb

asjaolust, et 1. jaanuaril 2024. a jõustus tööturumeetmete seadus (TöMS), mis asendab varasema

tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS). TöMS-i kohaldatakse vastavalt §-le 3 töötule, töötajale,

muule isikule ja tööandjale ning erinevalt TTTS-ist ei ole TöMS-is enam mõistet „tööotsija“, kes

vastavalt TTTS § 2 punktile 2 on isik, kes on Eesti Töötukassas tööotsijana arvele võetud ning otsib

tööd ja pöördub vähemalt kord 90 päeva jooksul töövahendusteenuse saamiseks Eesti Töötukassa

poole. Sellest tulenevalt ei ole võimalik rakendada SHS-is toimetulekutoetuse puhul

aktiivsusnõudena tööotsijana registreerimist. Samuti on vastavalt TöMS-ile termin „töötuna

registreerimine“ asendatud terminiga „töötuna arvele võtmine“. Mõiste sisu ei ole TTTS-i ja TöMS-

i võrdluses muutunud.

Eelnõu § 4 punktiga 6 muudetakse SHS § 1421 lõike 1 punkti 2. Sätte muutmine on seotud

LasteKS-i lisatavate andmetöötlust täpsustavate normidega. Lapse juhtumi käsitlemisel töödeldakse

STAR-is mitte ainult SHS-is, vaid ka LasteKS-is viidatud lapsega seotud ja tema heaolu mõjutavate

isikute andmeid (lapsevanem ja last kasvatav isik, lapse perekonna ja leibkonna liige).

Eelnõu § 4 punktiga 7 täiendatakse SHS § 144 lõikega 53. Lõikes sätestatakse, milliseid andmeid

ja mis tähtaja jooksul tuleb perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutajal kanda edaspidi

sotsiaalteenuste ja -toetust andmeregistrisse (edaspidi STAR). Täiendus on oluline, kuna perepõhise

asendushoolduse tugiteenuste pakkumine tuleb edaspidi kanda STAR-i, kus tekib ülevaade nii

33

perele osutatud teenustest kui nende mahtudest. Täpsem loetelu sätestatakse STAR-i põhimääruses

ja selle lisades.

Eelnõu § 4 punktiga 8 muudetakse SHS § 1451 lõike 33 sõnastust. Muudatus on seotud eelnõu § 1

punktis 11 esitatud LasteKS § 272 muutmisega (eelnõu § 1 p 10 kohaselt muudetud

numeratsiooniga). Esiteks muudetakse eelnõuga paragrahvi numbrit ja seetõttu tuleb muuta ka

SHSis sätestatud viidet paragrahvile. Teiseks, kuna LasteKS-isse lisatakse täiendav alus

rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgsel KOV-il abivajavate laste andmete saamiseks, siis

sätestatakse nendele andmetele ka STAR-is säilitamise tähtaeg (lapse täisealiseks saamiseni).

Eelnõu § 4 punktiga 9 täiendatakse SHS-i §-ga 1581. Muudatusega lisatakse uus paragrahv SKA

rakendatavate haldusjärelevalve meetmete kohta. Sarnane norm lisatakse ka LasteKS-i (vt eelnõu §

1 p 16). Muudatuse eesmärk on selgemalt reguleerida haldusjärelevalve korda KOV-ide ja eelkõige

KOV-i hallatavate hoolekandeasutuste tegevuse üle. Säte täiendab Vabariigi Valitsuse seaduse §-s

752 sätestatud haldusjärelevalve meetmete loetelu meetmetega, mida rakendatakse KorS alusel

eraõiguslike teenuseosutajate üle tehtava riikliku järelevalve puhul. Muudatuse eesmärk on

ühtlustada eri liiki järelevalvete puhul SKA rakendatavad meetmed ning tagada sellega õigusselgus

järelevalvemeetmeid puudutavas.

Eelnõu § 4 punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks SHS § 159, mis reguleerib sunniraha määra

ettekirjutuse täitmata jätmise korral. Tegemist on olnud erinormiga KorS 23 lõike 4 suhtes, mis

kehtestab riikliku järelevalve käigus tehtud ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendatava sunniraha

üldiseks ülemmääraks 9600 eurot, kui eriseaduses ei ole sätestatud teisiti. Senine sunniraha määr

SHS-is, mis on 2500 eurot, on kehtinud alates 2018. aastast. Selleks, et sunnirahal oleks

mõjutusvahendina reaalset mõju ja kaalu, on mõistlik sunniraha ülemmäära tõsta kuni üldkehtiva

ülemmäärani. Arvestades majandusolukorra muutumist alates 2018. aastast ning sotsiaalteenuste

olemust ja eesmärke, sh et teenuste sihtrühmaks on kõige haavatavamad ühiskonnaliikmed, ei ole

mõistlikku põhjust hoida nendele teenustele kehtestatud nõuete rikkumisel määratava sunniraha

suurust mitmeid kordi allpool üldiselt kehtestatud ülemmäära. Muudatus on vajalik ka selleks, et

ühtlustada sunniraha ülemmäärad KOV-i ja eraõiguslike teenuseosutajate osutatavate teenuste

puhul. Samasisulise teenuse puhul samasuguse rikkumise eest määratav sunniraha ei peaks erinema

üksnes sõltuvalt teenuseosutaja omandivormist, milline on olukord praegu. KOV hallatava asutuse

kui teenuseosutaja teeb SKA haldusjärelevalvet, mida reguleerib Vabariigi Valitsuse seaduse § 751

lõige 4 ja selle kohaselt on sunniraha ülemmäär 9600 eurot. Sunniraha suuruse igal konkreetsel juhul

määrab SKA jätkuvalt kaalutlusotsusena, lähtudes tuvastatud rikkumise ulatusest ning võimalikust

tekitatud kahjust. Samuti määratakse sunniraha vaid järelevalve käigus tehtud ettekirjutuse täitmata

jätmisel. Samas annab muudatus suurema kaalumisruumi SKA-le sunniraha suuruse määramisel, et

see omaks mõjutusvahendina suuremat kaalu. Vastasel juhul võib juhtuda, et sunniraha maksmine

on oluliselt odavam kui järelevalve käigus tuvastatud rikkumise kõrvaldamine ja ettekirjutuses toodu

võidaksegi jätta täitmata.

Eelnõu §-s 5 on seaduse jõustumissätted.

Seaduse § 1 punkt 10 jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

Seaduse § 4 punktid 1–3 ja 7 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uut terminoloogiat.

34

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei reguleeri Euroopa Liidu õigusega seonduvat, kuna lastekaitse ja -hoolekande korraldus on

iga liikmesriigi poolt riigisiseselt otsustatud ja reguleeritud.

6. Seaduse mõjud

Seaduseelnõul on mõju lastekaitse ja hoolekande valdkondades tegutsevatele spetsialistidele,

laiemalt lastega töötavatele ja kokkupuutuvatele spetsialistidele teistel elualadel (hariduses,

huvihariduses, noorsootöös, tervishoius, siseturvalisuse valdkonnas, politseis jt), samuti

lastekaitsejuhtumite käsitlemisega seotud asutustele, eelkõige KOV-idele ja SKA-le, kes peamiselt

lastekaitse valdkonda korraldavad. Perepõhise asendushoolduse toetamiseks tehtavad muudatused

mõjutavad perepõhise asendushoolduse pakkujaid, s.o hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperesid (-

vanemaid), ning nendele peredele toe pakkujaid.

Muudatuste eesmärk on paremini toetada erinevatel põhjustel abi vajavaid lapsi ja nende peresid,

soodustades abivajaduse märkamist ja sellele reageerimist ning tõhustades lapsi abistavate asutuste

ja spetsialistide koostööd ja andmevahetust lapse abistamise protsessis. Samuti on muudatuste

eesmärk arendada ühe lastekaitse valdkonnas olulise teenuse pakkumist, määratledes ja reguleerides

perepõhise asendushoolduse tugiteenused hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele.

Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades:

sotsiaalne mõju, sealhulgas mõju inimeste heaolule ja sotsiaalsele kaitsele, täpsemalt

sotsiaalhoolekandele ning abivajavate laste ja perede õigustele (mõju laste heaolu kaitsele ja

hooldusele); mõju riigivalitsemisele, sh eelkõige lastekaitset ja laste hoolekannet korraldavatele

KOV-idele, kuid ka valitsusasutustele (SKA) ning seotud avalike teenuste pakkujatele; kaasnevad

ka majanduslikud mõjud, kuivõrd lastega töötavad isikud ning lastele ja peredele teenuste ja toe

pakkujad võivad tegutseda ka vabaühendustes ja erasektoris, kes samuti on muudatustest

puudutatud.

IT-arendusi ja andmevahetust ettenägevatel muudatustel on lisaks eesmärgistatud positiivsele

mõjule lastele ja peredele ning lastega töötavatele spetsialistidele ka mõju infotehnoloogiale ja

infoühiskonnale (infotehnoloogilised arendused). Kuna eelnõus reguleeritakse isikuandmete

töötlemist, sh füüsiliste isikute tundlike isikuandmete osas, siis on eraldi koostatud ka

andmekaitsealane mõjuhinnang (vt p 6.5).

Järgnevalt on hinnatud nende eelnõu punktide mõju, mis toovad kaasa muudatusi ja omavad

keskmist või olulist mõju, mõnel juhul on hinnatud mõju välja toodud kui mõju on väike (nt mõju

infotehnoloogilistele arendustele). Mõjude olulisuse tuvastamiseks on hinnatud mõju valdkondi

nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja

ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.

6.1. Sotsiaalne mõju: inimeste (laste ja perede) heaolule, õigustele ja sotsiaalsele kaitsele

Mitmete eelnõuga tehtavate muudatuste eesmärk on soodustada abivajavate laste paremat

märkamist ja abi jõudmist nendeni. Teatud lastega töötavate isikute (n-ö võtmespetsialistid42)

kõrgendatud hoolsuskohustuse rõhutamine abivajavast lapsest teatamisel ning sellega koos lapse

42 LasteKS-is nimetatud n-ö võtmespetsialistid on alus-, põhi-, kesk-, kutse- ja huvihariduse ning lastehoiu õpetajad ja

tugispetsialistid, lastehoius töötavad lapsehoidjad, laste hoolekandeasutuse töötajad, noorsootöötajad, lapsega töötavad

treenerid, huviringi juhendajad, tervishoiutöötajad, politseiametnikud ja ohvriabitöötajad.

35

abivajadust kirjeldavate andmete edastamise õigusliku aluse sätestamine LasteKS-is loovad

paremad võimalused lapse abivajaduse märkamiseks, tõhusaks hindamiseks ja lapsele vajaliku abi

pakkumiseks. 2022.a lastekaitse juhtumikorralduse analüüsis toodi probleemina välja, et

lastekaitsetöötajateni jõuavad juhtumid sageli liiga hilja, mil lapse ja pere probleemid on juba

sügavad ja keerukad; samuti toodi välja, et lapse ja tema olukorra kohta vajaliku info kogumine ja

pärimine erinevatest asutustest ja spetsialistidelt on keeruline.43 Eelnõus abivajaduse märkamist ja

sellest teavitamist soodustavad muudatused loovad paremad eeldused, et abivajavad lapsed jõuaksid

varem lastekaitse vaatevälja ja saaksid kohast abi ja tuge juba enne probleemide süvenemist.

Nimetatud muudatustel on sotsiaalsed mõjud eelkõige abivajavate laste ja perede sihtrühmale.

Muudatusest potentsiaalselt mõjutatud sihtrühma võib hinnata suureks – need on kõik abivajavad

lapsed. Kuivõrd eelnevalt nimetatud n-ö võtmespetsialistide ring hõlmab valdkondi, millega

põhimõtteliselt kõik lapsed kokku puutuvad ja üldjuhul ka regulaarselt (tervishoid, haridus,

huviharidus, sotsiaalteenused jne), siis saab muudatuste mõju sagedust hinnata suureks. Pigem on

vähe neid lapsi, kes ei puutu regulaarselt kokku nimetatud valdkondades töötavate spetsialistidega.

ja kuigi ei saa eeldada, et spetsialistidega kokkupuude tagab igal juhul abivajaduse märkamise ja

kohase tegutsemise, on see tõenäosus edaspidi suurem. Antud muudatuse mõju ulatust on keeruline

hinnata. Kuivõrd kehtiv õigus juba kohustab igaüht (sh lapsega töötavaid spetsialiste) teavitama

abivajavast lapsest, ei ole võimalik täpselt öelda, kui paljud lastega töötavatest spetsialistidest täna

seda kohustust ei täida ja kui suur osa sihtrühmast (lastest) jääb seetõttu praegu õigeaegse abita.

Andmed siiski viitavad, et selliseid juhtumeid on arvestatav hulk, sest paljud spetsialistid enda sõnul

ei ole teadlikud teatamiskohustusest (sh et teatamist ei takista erialane konfidentsiaalsuskohustus)

või ei oska hästi eristada juhtumeid, mis nõuavad lastekaitsetöötaja sekkumist (vt eespool eelnõu §

10 punkt 10). Arvestades seaduse selgitavat mõju ja lähtudes eelnõu koostamisel toimunud

aruteludest spetsialistidega võib oodata, et märkamise ja teavitamise kohustuse täpsustamine

mõjutab sihtrühma käitumist ja seeläbi soodustab märgatavalt laste abivajaduse varasemat

tuvastamist ja tõhusamat abistamist. Sellest tulenevalt võib mõju ulatust sihtrühmale pidada

vähemalt keskmiseks.

N-ö võtmespetsialistide ringi määratlemine, kellel on kõrgendatud hoolsuskohustus abivajavat last

märgata ja temast teatada, võib tuua kaasa KOV-ides registreeritud abivajavate laste arvu kasvu.

Teisalt kasvabki seeläbi võimalus, et päriselt abivajav laps ja ta pere saavad õigeaegselt vajalikku

abi. 2023. aasta andmed pole tänaseks veel koondatud, kuid kolme eelneva aasta andmete põhjal on

näha trendi, et lastekaitseni jõuab aasta-aastalt üha enam lastega seotud pöördumisi ja avatakse ka

rohkem lastekaitse ja -hoolekandega seotud juhtumeid. 2022. aastal registreerisid KOV-id ligi

10 000 lastekaitsega seotud pöördumist (9919), 2020. aastal oli sarnaste pöördumis-teemade arv

7000 ringis (6863). Nende laste arv, kellega seonduvalt algatati juhtum ehk hinnatud oli kompleksne

või pikemaajalisem abivajadus44, kasvas samal perioodil 3052-lt lapselt 3893 lapseni ehk viimasel

kolmel aastal kasvas pöördumiste arv 1,4 korda ja juhtumite arv 1,3 korda. Kokku tegelesid KOV-

id 2022. aastal ligi 15 000 lapsega seotud juhtumiga (2022. aastal 5,7% Eesti laste arvust).45

Abivajavate laste sihtrühmale omavad teatavat mõju ka sätted, mis reguleerivad SKA ülesandeid

lasteabitelefoni pidamisel ja lasteabi korraldamisel. Lasteabitelefoni pidamisega kaasnevate SKA

43 Civitta. Tänapäevase lastekaitse juhtumikorralduse, andmevahetuse ja e-teenuste analüüs, 2022, lk 11, 13-14. 44 Lastekaitse/-hoolekande liigiga juhtum avatakse juhul, kui lapse turvalisus, areng ja heaolu on kergemal või raskemal

määral ohustatud ja kohalik omavalitsus on hinnanud vajaduse rohkemaks kui ühekordseks sekkumiseks või on

hinnanud pikemaajalisema abi pakkumise vajalikuks. Lapse abivajadus võib tuleneda sotsiaalsest või hariduslikust

erivajadusest, terviseseisundist, vanema või pere toimetulekuraskustest, lapse hooletusse jätmisest, lapse

väärkohtlemisest või selle kahtlusest või muust lapse õigusi rikkuvast olukorrast. 45 Allikad: Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR), Statistikamet (rahavastikuandmed).

36

ülesannete selgitamine ja selle kaudu füüsiliste isikute nõustamise ülesande selge määratlemine

seaduses annab kindluse, et praktikas lasteabitelefoni kantav oluline roll anda nõu ja vajadusel abi

lastele ja last ümbritsevatele täiskasvanutele jääb püsima SKA seadusest tuleneva kohustusena

(2023.a tehti lasteabile kokku 16 918 pöördumist, millest ca 40% tulid lastelt ja lapsevanematele

ehk füüsilistelt isikutelt46). Lasteabitelefonile tehtud kõnede salvestamise õigus ja kohustus annab

aga kindlama aluse ja võimaluse kasutada salvestisi laste kaitseks ka kohtumenetlustes tõenditena.

Kokkuvõttes on muudatustel laste ja perede sihtrühmale pikemaajalised positiivsed sotsiaalsed

mõjud, mis avalduvad eelkõige abivajaduse parema märkamise ja seeläbi ka õigeaegse abini

jõudmise kaudu. See omakorda toetab riskirühmadesse kuuluvate laste õiguste kaitset ja tagab

abivajavatele lastele parema sotsiaalse kaitse. Muudatuste mõju sagedus on suur, kuid mõju ulatus

keskmine, kuivõrd seadusemuudatus iseenesest vaid täpsustab juba kehtivat õiguslikku kohustust.

Mõju ulatus sõltub kokkuvõttes sellest, kuivõrd lastega töötavad isikud tervishoiust, haridusest,

huviharidusest, politseist, sotsiaalhoolekandest hakkavad seadusemuudatuse tõttu sellest rohkem

teatama ning kuivõrd KOV-idel on võimekust nende laste abivajadusele kohaselt reageerida.

Nimetatud tegurite kombinatsioonist sõltub, kuivõrd oluliseks kujunevad oodatavad positiivsed

sotsiaalsed mõjud.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk muudatustel on madal. Kui spetsialistid hakkavad rohkem

teavitama ka abivajaduse kahtlusega lastest, võib lapse abivajadust hinnates selguda, et abivajadust

tegelikult ei esine. Seega võib ebasoovitava riskina välja tuua, et mõnel juhul võib lastekaitsetöötaja

pere või võrgustikku asjata tülitada. Selle riski maandamiseks ja spetsialistide abistamiseks

abivajava lapse märkamisel ja olukorra tõsiduse hindamisel on kavas luua spetsialistidele abistavad

töövahendid (vormid ja juhendid), mille abil hinnata lapse heaolu ja otsustada, kas olukord nõuab

lastekaitse teavitamist. Isegi kui mõnel juhul tehakse teavitus lapse kohta, kelle puhul lastekaitse

hiljem abivajadust ei tuvasta, saab selle riski võtmist siiski lugeda õigustatuks, kuivõrd päriselt abi

vajades sellest ilma jäämine tooks lapsele suuremat kahju. Arvestades kaalul olevaid hüvesid, on

lapse võimaliku abivajaduse puhul alati parem reageerida pigem üle kui kõhelda ja jätta

reageerimata. Ühtlasi saab abivajaduse kahtluse korral lapse ja pere abivajaduse asjakohase ja

kaasava hindamise kaudu anda perele teavet abi võimalikkusest, mis võib samale perele ja lapsele

osutuda vajalikuks tulevikus ja toetada neid edaspidi tekkivate vajaduste korral ise abi otsima.

Hooldusperede värbamise funktsioonide selgem reguleeritus annab paremaid võimalusi

hooldusperede leidmiseks, mis omakorda loob kaasnevalt ka asendushooldust vajavatele lastele

paremad võimalused sobiva hoolduspere leidmiseks ja perepõhiseks asendushoolduseks.

Teine eelnõu muudatustest otseselt puudutatud sihtrühm on vanemliku hooleta jäänud

asendushooldusel kasvavad lapsed ja neile asendushooldust pakkuvad pered: eestkoste-,

hooldus- ja lapsendajapered. Tegemist on kitsama riskirühmaga abivajavate laste seas.

Asendushooldusel viibis 2022. aasta lõpu seisuga 2320 last ja noort, neist perepõhisel hooldusel

viibis 67%, st arvuliselt eestkosteperedes 1404 ja hooldusperedes 151 last (asutusepõhisel

asendushooldusel asendus- ja perekodudes oli 765 last ja noort). Lapsendajate peredes on kasvamas

u 500 last47. Igal aastal lisandub perepõhisele hooldusele uusi lapsi, 2022. aastal lapsendati 20 last,

46 https://lasteabi.ee/et/2023a-statistika 47 Sotsiaalministeerium: lapsendatud laste arvestusmetoodika (arvestab laste arvu igal aastal uude perre lapsendatud

laste arvu jt rahavastikusündmuste järgi) kohaselt kasvas 2022. aasta lõpu seisuga peredes 552 lapsendatud last (0-18-

aastaseid).

37

hooldusperre läks 69 last48 ja eestkosteperre 355 last (0-15-aastast last eestkoste toetuse

alguskuupäeva järgi)49.

Eelnõu muudatuste kohaselt tagataks edaspidi lapse perekonda paigutamisel (hooldus-, eestkoste-

või lapsendajaperre) perepõhise asendushoolduse tugiteenused hooldust pakkuvale perele

(täisealistele pereliikmetele). Tugiteenuste eesmärk on lapse perekonda tuleku, kohanemise ja

perede psühhosotsiaalse heaolu ja toimetuleku toetamine. Teenused on peredele vabatahtlikud, va

individuaalne kohanemistugi hooldusperedele, mida osutatakse kõigi uute laste hooldusperekonda

tulekul. SKA on ESF toetuste kaudu selliseid tugiteenuseid pakkunud osaliselt juba alates 2016.

aastast (psühholoogilist nõustamist, mentorlust ja tugigruppe) ja laiemalt alates 2021. aastast. 2023.

aastal pakuti peretoe teenust 85-le perele (38 hooldus-, 35 eestkostja- ja 13 lapsendajapere)50,

tugigruppides osales 234 isikut, mentorlust pakuti 36-le ja psühholoogilist nõustamist 26-le

perepõhise hoolduse pakkujale, individuaalset supervisiooni sai 4 isikut (tabel 1).

Tabel 1. Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste saajad 2021-2023 aastal (unikaalsed isikud teenuste lõikes)

2021 2022 2023

Peretoe teenus 126 149 85

Tugigruppides osalenud 336 239 234

Mentorlus 72 71 36

Psühholoogiline nõustamine 79 40 26

Individuaalne supervisioon 3 32 4

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

Muudatuse kohaselt tagab SKA edaspidi teenuse kättesaadavuse riigi rahastusel kõigile peredele,

kuhu tuleb uus asendushooldust vajav laps. Muudatusel on positiivne toetav mõju nii hoolduse

pakkujatele kui ka perre tulevatele ja peres juba kasvavatele lastele. Mõjutatud sihtrühm on küll

arvuliselt väike, kuid muudatused puudutavad üht kõige haavatavamat sihtrühma.

Asendushooldusele saabuvad lapsed on sageli traumakogemusega ja vajavad erilist hoolt, mille

pakkumisel saavad tugiteenused kogu peret toetada. Mõju ulatus ja sagedus on eelduslikult

keskmine, kuivõrd teenuste saamine sõltub konkreetse lapse ja pere vajadusest teenuste järgi.

Tugiteenuste rahastuse maht kehtestatakse ministri määrusega, mistõttu võib kaasneda ka risk, et

teenuse vajadus ei saa täielikult kaetud. Sellest hoolimata on tegemist sihtrühma jaoks olulise ja

positiivse mõjuga muudatusega, sest siiani ei ole selliseid teenuseid sihtrühmale seadusega ette

nähtud ja neid on pakutud ainult projektipõhiselt.

Eelnõuga luuakse ka võimalus varajaseks märkamiseks ja info liikumiseks kui lapsel on tervise

infosüsteemi kantud andmed varajast sekkumist vajava seisundi kohta. Sellisel juhul liigub info

abivajaduse kohta otse KOV-i töölauale STAR-is, et peredele proaktiivset tuge pakkuda. Lisaks võib

sellise info saamisel proaktiivselt puude raskusastme tuvastamise menetluse algatada nende laste

osas kui KOV lapsevanemalt vastava nõusoleku saab ja SKA-le vastava automaatse taotluse esitab.

See lihtsustab oluliselt pere jaoks lapsele puude määramise menetlust ja vähendab ka SKA koormust

puudetaotluste menetlemisel tänu andmete automaatsele liikumisele TIS, STAR ja SKAIS vahel.

Varajast sekkumist vajavate seisundite hulka loetakse vaimset alaarengut, mõlema silma pimedust,

harvikhaigused, vähidiagnoos ja tserebraalparalüüs – sellise diagnoosi saab aastas u 100 last (2021.

48 Hooldusperre lisandunud laste arv võib hõlmata ka lapsi, kes tegelikult ei liikunud uude perre, vaid vanem täitis

hooldusperevanema nõuded 2022. aastal. 49 Allikas Sotsiaalkindlustusamet / Sotsiaalministeerium. 50 Perevorm on mõnel juhul aasta jooksul muutunud, mistõttu on vormide summa suurem kui unikaalsete teenuse saajate

arv

38

aasta tervise infosüsteemist andmete põhine hinnang). Avaliku teabe seadus ja Riikliku statistika

seadus näevad andmete kogumisel ette nende ühekordse küsimise põhimõtte, et vähendada andmete

esitajate halduskoormust ja tagada riigi tõhusam toimimine. Kui andmeid on kodaniku või ettevõtte

käest juba küsitud, siis ei tohiks neid enam uuesti küsida, vaid tuleks kasutada riigi infosüsteemi

juba hõivatud andmeid. Näiteks ei peaks vanem lapse isikuandmeid igas järgmises etapis uuesti

esitama, vaid süsteemis liiguvad juba olemasolevad andmed. Seeläbi väheneb oluliselt lapsevanema

halduskoormus, mis 2020. aastal läbiviidud lapsevanemate küsitluse alusel on märkimisväärne. Laps

võib ühes aastas teenuste ja toeni saamiseks läbida kuni 11 erinevat hindamist (tervise-, sotsiaal- ja

haridusvaldkonnas), igale hindamisele eelneb taotlus ja olukorra selgitamine. Andmete liikumise

automatiseerimine võimaldab esimeses etapis (kus ei ole hõlmatud haridusvaldkond) vähendada

vajalikke hindamisi poole võrra. Kokkuvõttes on muudatustel positiivsed keskmised sotsiaalsed

mõjud, mis avalduvad väiksele sihtrühmale (varajast sekkumist vajavate seisunditega lapsed ja

pered), mõju sagedus on ühekordne (eelkõige abivajaduse alguses), kuid selle ulatust saab lugeda

keskmiseks, kuivõrd esmaste uste avamine abivajajate jaoks omab olulist rolli ja võib olla

võtmetähtsusega raske diagnoosiga toimetuleku kahnemisel ja edasise toe saamise seisukohast.

KOV poolse parema märkamise ja abipakkumise võimaluse avamise läbi sh perele lisakoormust

tekitamata (info võimaliku abi ja toe vajaduse osas liigub KOVi automaatselt), saab neile peredele

pakkuda abi proaktiivselt ja võimalikult vara. Ebasoovitavaid mõjusid eeldatavasti muudatustega ei

kaasne.

6.2. Mõju riigivalitsemisele: SKA-le, KOV-dele ja muudele riigi ja KOV teenuseid

pakkuvatele asutustele

Eelnõuga tehtavad muudatused mõjutavad riigiasutustest SKA-d, mille lastekaitsealaseid

ülesandeid LasteKS-is täiendatakse ning lisaks antakse SHS-i muudatustega SKA-le perepõhise

asendushoolduse tugiteenuste korraldamisega seotud ülesanded.

LasteKS-i muudatus, millega SKA-le antakse lastekaitsetöötajate täienduskoolituste korraldamise

ülesanne, ei too kaasa praktilisi muutusi, sest juba alates 2023. aastast täidab SKA seda ülesannet

Sotsiaalministeeriumi volitusel (vt sotsiaalkaitseministri määruse „Lastekaitsetöötajate

täienduskoolituse tingimused ja kord“ § 3 lg 1). Eelnõuga määratakse see ülesanne otse SKA

ülesandeks (LasteKS § 15 lg 3 p 41) ning seda täidetakse jätkuvalt vastavalt valdkonna eest vastutava

ministri kehtestatud täienduskoolituse tingimustele ja korrale. Seega ei ole eelnõul selles osas sisulist

mõju Sotsiaalministeeriumile ega SKA-le. Lastekaitsetöötajaid oli KOV-ides 2022.a lõpu seisuga

296 ning 2023. aasta jooksul läbis SKA korraldatud 24-l lastekaitsesuunalisel täienduskoolitusel

kumulatiivselt 444 lapse heaolu valdkonna spetsialisti, kelle hulgas oli 148 unikaalset

lastekaitsetöötajat s.t u pooled lastekaitsetöötajad on osalenud koolitustel aasta jooksul.

Eelnõus täiendatakse SKA ülesandeid ka hooldusperede leidmise osas, mis seni ei olnud

selgesõnaliselt nimetatud hooldusperede sobivuse hindamise ja hooldusperede ettevalmistamisega

seotud ülesannete kõrval. Tegelikult on SKA viimastel aastatel juba teinud uute hooldusperede

leidmiseks vajalikke tegevusi (teavitus- ja meediakampaaniad, materjalide väljatöötamine,

seminarid ja üritused jm). Kuigi asendushooldusteenuse korraldamine ja selleks sobivate

teenuseosutajate (sh hooldusperede) leidmine on SHS-i alusel KOV-de ülesanne, siis selle ülesande

täitmine üle-riigiliselt koostöös SKA-ga on mõistlik lahendus, kuivõrd hooldusperede hindamise ja

ettevalmistamise rolli täidab SKA juba praegu. Üleriigilisi teavitustegevusi on ellu viidud ESF

vahenditest, sh on neist kaetud tööjõukulusid. Kuna üleriigiline tegevus nõuab jätkuvalt nii

tööjõuressursse, kui ka tegevuskulusid kampaaniate ja muude üleriigiliste tegevuste elluviimiseks,

39

siis edaspidi kaetakse varasemad tööjõu- ja tegevuskulud riigieelarve vahenditest, mis on alates

2024. aastast SKA-le eraldatud (välja toodud ptk-s 7).

Eelnõus reguleeritakse ka SKA ülesandeid lasteabitelefoni 116 111 pidamisel ja sellega seotud

teenuste korraldamisel. Lasteabi poole saab pöörduda lisaks telefonile ka e-kirja ja veebivestluse

kaudu. Lasteabi on tänaseks kujunenud üheks SKA keskseks teenuseks abivajavate ja hädaohus

olevate laste abistamisel ning on asjakohane see ka seaduses välja tuua. Selleks lisatakse praegusele

üldsõnalisele „telefoni pidamise“ ülesandele ka sellega seotud sisulised tegevused, milleks on teabe

vastuvõtmine, lapse abivajaduse väljaselgitamine ning hädaohus oleva lapse ajutise perekonnast

eraldamise otsustamine. Viimast ülesannet täidab SKA eelkõige töövälisel ajal, kui KOV lastekaitse

eraldamise otsuseid teha ei saa. Lisaks täpsustatakse LasteKS § 15 lg 3 punktis 3 toodud SKA

ülesannet nõustada ööpäevaringselt abivajava või hädaohus oleva lapse abistamise teemadel

ametiasutusi ja juriidilisi isikuid, lisades sihtrühma loetelusse ka füüsilised isikud, kes on lasteabi

teenuse oluline sihtrühm. 2023.a tehti lasteabile kokku 16 918 pöördumist, millest ca 40% laste ja

lapsevanemate poolt ehk füüsilistelt isikutelt.51 Kokkuvõttes puudutavad muudatused SKA

funktsioone, mida täidetakse lasteabi kaudu juba praegu, seega muudatustega viiakse seadus

praktikaga kooskõlla ja antakse SKA-le selgem õiguslik alus nendeks tegevusteks. Lisaks

välistatakse eelnõuga võimalus anda lasteabitelefoni pidamist ja sellega seotud tegevusi

halduslepinguga üle eraõiguslikule isikule, millist võimalus SKA praegu ei kasuta ja lasteabi

täidetavate ülesannete olemust arvestades ka ei saaks kasutada (abivajavatele lastele saab seaduses

sätestatud abi pakkuda lastekaitsetöötaja, kes LasteKS § 18 lg 1 kohaselt on ametnik). Lasteabiga

seoses reguleeritakse veel lasteabitelefonile tehtud kõnede salvestamine ja salvestiste säilitamine,

mis ei ole samuti SKA jaoks uus nõue, kuna kõnesid salvestatakse juba praegu. Salvestisi säilitatakse

digitaalselt kuus kuud ja salvestiste väljastamine toimib seaduse alusel eelkõige uurimisasutustele

ja kohtule kohtumenetluses tõendina kasutamiseks.

SKA-d puudutab veel muudatus, millega täpsustatakse kehtiva LasteKS § 20 lõikes 4 toodud

võimalust isikutel vaidlustada nende suhtes kehtiv alaline lapsega töötamise keeld. Eelnõuga

kehtestatakse täpsem menetluskord sellise taotluse lahendamisel. SKA on ühe sellise menetluse läbi

viinud ja selle raames tõusetusid praktilised küsimused just menetluse tähtaja, kaalutlusotsuse

aluseks olevate asjaolude ning otsuse praktiliste tagajärgede osas (sh kas selle alusel tehakse

muudatusi karistusregistri andmetes). Nende küsimuste täpsustamine seaduses ei oma SKA

tegevusele suurt mõju, sh arvestades, et taolisi menetlusi tuleb läbi viia äärmiselt harva.

Lisaks muudetakse eelnõuga SKA haldusjärelevalvet puudutavat regulatsiooni. LasteKS § 38 lg 6

muudatus ei ole niivõrd sisuline kui sõnastuslik, et välistada ebaselgus ja võimalikud vaidlused SKA

haldusjärelevalve ulatuse osas. Järelevalve eesmärk on kontrollida kõigi LasteKSi nõuete järgimist

KOV-de lastekaitsealaste ülesannete täitmisel, mistõttu on parem seda ka selliselt öelda, mitte

viidata üksikutele seaduse paragrahvidele. Uue sätte lisamine nii LasteKS-isse kui SHS-i

haldusjärelevalve meetmete kohta ei too samuti SKA-le täiendavaid ülesandeid või kohustusi, vaid

kirjeldab ära juba praegu kasutusel olevad vältimatud meetmed KOV hallatavate laste- või

hoolekandeasutuste kontrollimisel, sh asutuse külastamine ja seal viibivate isikute küsitlemine.

Varajast sekkumist vajavate seisundite puhul TIS andmete liikumisel KOV ja SKA töölauale

eelnõus ettenähtud muudatustel on mõju puude raskusastme tuvastamisele ehk puude taotlusi

menetlevale SKA-le. 2023. aastal menetles esmaseid puudetaotlusi laste osas SKA u 2000 lapse

osas, kellest kolmandiku osas oli negatiivne puude otsus ja 1412 lapse osas tehti positiivne otsus.

Eelnõu muudatuste kaudu toimuks varajast sekkumist vajavate seisunditega laste osas puude

51 https://lasteabi.ee/et/2023a-statistika

40

taotlemine automaatselt edastatavate andmete kaudu vanema nõusolekul KOV kaudu SKA-le.

SKAle toob see kaasa hinnanguliselt u 100 lapse osas andmete liikumise automaatselt nende

töölauale st andmeid, mis on seotud lapse puude taotlusega k.a andmed koos diagnoosiga seotud

andmetega, mis on puude otsuse tegemisel määravaks. Ühtlasi võib eeldada, et koos nende andmete

automaatse liikumisega ja varasemalt loodud võimalusega puude otsuse tegemiseks kuni lapse 16-

aastaseks saamiseni, omab muudatus mõju SKA puude taotluste menetlemiseks kuluvale ressursile,

vähendades selleks kuluvat koormust.

Samas tuleb arvestada ka sellega, et puude taotluste arv võib mõningal määral kasvada, kuivõrd

kõigi varajast sekkumist vajava diagnoosi saanud lapse vanemad ei ole eeldatavasti täna SKA-le

lapsele puude otsuse taotlust esitanud ja nüüd läbi automaatselt liikuvate andmete KOV selle info ja

ettepaneku tehes vanematele võib taotlusi ka enam tulla. Siiski arvestades, et aastas on u 100 last,

kellele taoline diagnoos pannakse, siis see kasv ei saa olla oluline ehk risk koormuse kasvuks on

minimaalne.

SHS-i tehtavate muudatuste kohaselt hakkab SKA korraldama perepõhise asendushoolduse

tugiteenuste pakkumist ja sõlmima vastavaid lepinguid teenuseosutajatega. SKA on ESF toetuste

abil selliseid tugiteenuseid juba pakkunud ja rahastanud erinevate teenuste ulatuses juba alates 2016.

aastast (vt eespool tabel 1). Muudatuse kohaselt peab SKA tagama kohustusliku kohanemistoe

teenuse kättesaadavuse kõikidele hooldusperedele, kuhu paigutatakse uus laps, ning vabatahtlikud

vajaduspõhised tugiteenused kõikidele hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele. Lisaks sellele

peab SKA hindama tugiteenuste osutajate vastavust kehtestatud nõuetele, nende võimekust,

sõlmima teenusosutajatega lepingu ning korraldama aruandlust, teenuse rahastamist ning

järelevalvet teenuste kvaliteedi üle. Vaatamata sellele ei kaasne tugiteenuste korraldamise

ülesandega SKA-le olulist mõju, mõju sagedus saab küll olema SKA jaoks igapäevane, kuid mõju

ulatus on väike, sest puudub tarvidus muutustega kohanemiseks. Tegemist on SKA jaoks on seniste

tegevuste jätkumisega, mida edaspidi viiakse ellu ESF toetuse asemel riigi poolt rahastatuna ja

seadusliku ülesande raames. Tugiteenuste korraldamisega seonduv kompetents ja inimressurss (5

töökohta kõigi lisanduvate ülesannete täitmiseks) on SKA-l olemas ja riigieelarvelised vahendid

tegevuse elluviimiseks on planeeritud. Muudatusega võib kaasneda risk, et SKA koormus võib

kasvama hakata, kui teenust soovivate perede arv ajas suureneb ning tugiteenuste pakkumine saab

sihtrühmale enam omaseks ja kättesaadavaks. Riski saab maandada iga-aastase ressursside vajaduse

ülevaatamisega ja ühtlasi maandavad seda riski ka planeeritavad STARi arendused, mis vähendavad

edaspidi täna ESF raames samase tegevuse aruandluseks ja teenuste rahastamise korraldamiseks

kuluvat tööaega. Samas on mõju positiivne, sest lisab õigusselgust ja annab parema aluse tegevuste

jätkusuutlikkuse, sh ressursside tagamiseks.

Koondhinnanguna on eelnõu muudatuste mõju SKA-le keskmine, muudatuste sagedus on küll suur,

kuivõrd mitu muudatust puudutavad SKA igapäevategevusi, kuid muudatused ei too kaasa SKA

tegevusse kohanemist vajavaid muutusi, suurel määral on tegemist juba olemasoleva olukorra

õigusliku reguleerimisega, millega ei lisandu SKA-le täiesti uusi tegevusi või ülesandeid. Samas on

mõju pikaajaline ja positiivne lisades õigusselgust ja andes parema aluse tegevuste jätkusuutlikuks

arenguks.

Muudatustel on mõju KOV-idele, eelkõige lastekaitsetööle ja abivajavate laste ja nende perede

toetamisele. LasteKS-is reguleeritav nn võtmespetsialistide kohustus teatada abivajavast lapsest ja

edastada seonduvad andmed võimaldab lastekaitsetöötajal lapse kohta kompaktsemalt infot saada ja

sellest lähtuvalt ka kiiremini lapse abivajadust hinnata. Lisaks toetab KOV lastekaitsetöö kiirust ja

tõhusust LasteKS § 33 muudatus, mille kohaselt isik ja asutus, kellel on hädaohus oleva lapse

abivajaduse hindamiseks või lapsele sobiva abi osutamiseks vajalikku teavet ja andmeid, peab

41

vastama viivitamata lastekaitsetöötaja asjakohasele nõudele teabe ja andmete saamiseks. Niisamuti

toetab lastekaitsetööd juhtumipõhise võrgustikutöö ja sellega seotud andmevahetuse reguleerimine

eelnõus, mille kohaselt KOV-il on lapse abivajaduse hindamiseks ja sobiva abi osutamiseks õigus

kaasata selle lapsega töötavaid isikuid ning teisi asjaomaseid spetsialiste ja asutusi ning sel juhul on

ka kaasatud osapooltel õigus töödelda sh jagada omavahel juhtumiga seotud andmeid. Muudatused,

mis on seotud varajast sekkumist vajava seisundiga laste ja nende perede andmete liikumisega X-

tee kaudu KOV töölauale, vähendavad kõigi seotud isikute, sh KOV töötajate, koormust teabe ja

dokumentide kogumisel. Koosmõjus peaksid kõik need muudatused KOV-ide tööd toetama ja

omavad seega olulist positiivset mõju, vähendades takistusi, mida lastekaitsetöötajad on esile toonud

lapsega seotud andmete kättesaamise ja vahetamise puhul.52 Samal ajal võib eeldada, et abivajavast

lapsest teatamise kohustuse rõhutamine võtmespetsialistide puhul ja ka automaatne andmevahetus

toovad kaasa KOV-idele saadetavate teadete ja abivajavate lastega seotud menetluste arvu kasvu.

See ongi üks nende muudatuste eesmärk, et abivajavaid lapsi rohkem ja varem märgataks. Seega

võib eeldada, et esialgu kaasneb muudatustega KOV-idele lastekaitsetöö valdkonnas teatud

koormuse kasv, kuigi otseselt uusi ülesandeid KOV-idele ei lisandu. Teisalt peaks

lastekaitsetöötajate koormust leevendama andmete edastamist ja töötlemise õigust täpsustavad

muudatused. Andmete automaatne edastus vähendab KOV-i koormust, samuti tagavad nii andmete

automaatne liikumine kui andmete töötlemise regulatsioon sisukamate teadete saabumise

spetsialistidelt. Seeläbi peaks vähenema ka vajadus KOV töötajal teha täiendavaid päringuid, sh

samale spetsialistile. Muudatused annavad lastekaitsetöötajale ka selgema aluse lapse menetluses

andmepäringute tegemiseks ja vähendavad takistusi vajalike andmete koondamisel. Kuivõrd

varajane sekkumine aitab ennetada probleemide süvenemist, siis pikemas perspektiivis peaks

varasem abivajadusele reageerimine vähendama tõsisemate, nii rahaliselt kui ajaliselt kulukamate,

juhtumite jõudmist lastekaitsetöötajateni. Seega, kuigi muudatuste tulemusel võib KOV töölauale

jõuda mõnevõrra enam teateid ja abivajavate laste menetluste arv võib hakata kasvama, siis peaks

KOV-idele sellest tulenev koormus mõne aja jooksul stabiliseeruma. Lisaks võib eeldada, et

abivajavate laste teadete ja menetluste kasv ei toimu seaduse jõustumisel hüppeliselt, vaid sujuvalt.

Varajast sekkumist nõudvate seisunditega laste arv ei ole suur (kuni 100 last aastas), mistõttu nende

laste diagnoosi andmete jõudmine KOV töölauale ka ei tohiks kasvatada KOV koormust ja samal

ajal annab võimaluse võimalikult vara perele toe pakkumiseks ehk ühtlasi ennetab probleemide

süvenemist ja KOVile ka vähendab suuremat juhtumilahendamise koormuse riski. Abivajavast

lapsest teavitamise osas on eelnõu muudatuste rakendumise võtmetegur lapsega vahetult töötavate

spetsialistide teadlikkusel ja oskusel lapse abivajaduse hindamisel ning sellest lähtuvalt KOVile

lapsest teatamisel. Eeldatavasti praktikas suureneb märkamine aegamööda teavitustöö, koolituste ja

hindamisjuhiste toel.

SHS-is tehtavad muudatused asendushoolduse valdkonnas mõjutavad samuti mõningal määral

KOV-ide halduskoormust. SHS-is reguleeritakse eraldi uues jaos perepõhise asendushoolduse

tugiteenused ja tehakse veel mõned seonduvad muudatused, mille raames KOV-id saavad selgemad

suunised hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperede toetamiseks. Samas ei seata perepõhise

asendushoolduse tugiteenuste rahastamist ja osutamist otseselt KOV-ide ülesandeks, vaid teenust

rahastab riik SKA eelarve kaudu ning sarnaselt varasemaga korraldab teenuste osutamist SKA.

KOV saab peredele tugiteenuste vahendamise, nende informeerimise ning vajaduspõhise hindamise

ülesande. Need ei ole praegusega võrreldes lisaülesanded, kuna KOV on hooldusperes kasvava

lapse juhtumikorraldaja, üldjuhul ka eestkostja rollis ning peab sellest tulenevalt juba täna pakkuma

lapsele ja perele vajalikku tuge, sh toetama hoolduspere last ja vanemat nii teenuste kui toetuste

pakkumisega. Tugiteenuste pakkumine riigi poolt hõlbustab lapse perre tulles lapse ja pere

kohanemist ning toetab sellega ka KOV olemasolevate ülesannete täitmist. Perepõhise

52 Civitta. Tänapäevase lastekaitse juhtumikorralduse, andmevahetuse ja e-teenuste analüüs, 2022.

42

asendushoolduse tugiteenuste pakkumine toetab uute hooldusperede leidmist ning vanemliku

hoolitsuseta jäänud laste kasvamist hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedes, mis on oluliselt

lapsesõbralikum ja tulemuslikum. Alates 01.01.2024 on asendushoolduse korraldamise vahendid

eraldatud KOV-idele tulubaasi ja tasandusfondi kaudu, perepõhise asendushoolduse tugiteenuste

riigieelarvest rahastamine võimaldab KOV-idel asendushooldusele kuluvat eelarvet enam suunata

ennetustegevusse või keerulisemate asendushooldusteenusega seotud juhtumite lahendamisse.

Pikaajalisem mõju KOVidele võib seega olla eelduslikult ka asendushooldusele suunatavate laste

vähenemise kaudu, sest kui ennetusse ja peres kasvamise toetamiseks on võimalik enam ressursse

suunata, siis peaks see lapse perest eraldamise ja asendushoolduse vajaduse riske kahandama.

Kokkuvõttes saab öelda, et LasteKS-i ja SHS-i muudatustel on oluline mõju KOV-ide

lastekaitsetööle, mõju ulatus ja sagedus on keskmised, muudatustest on mõjutatud kõik KOV-id.

Eelnõu avaldab mõju ka muudele riigi ja KOV asutustele, peamiselt tulenevalt LasteKS-isse

lisatavast täiendusest abivajavast lapsest teavitamise kohustuse osas. Rõhutatakse teatud lastega

kokku puutuvate nn võtmespetsialistide erilist hoolsuskohustust laste heaolu tagamisel, kelleks on:

alus-, põhi-, kesk-, kutse- ja huvihariduse ning lastehoiu õpetajad ja tugispetsialistid, lastehoius

töötavad lapsehoidjad, laste hoolekandeasutuse töötajad, noorsootöötajad, treenerid,

tervishoiutöötajad, politseiametnikud ja ohvriabitöötajad, kes puutuvad töös või kutsetegevuses

vahetult lastega kokku kas igapäevaselt või harvem. Puudutatud spetsialistide ring on lai ja hõlmab

väga erinevates asutustes ja organisatsioonides töötavaid isikuid (sh riigiasutustes, riigi osalusega

SA-des, KOV-ides ja nende hallatavates asutustes, eraõiguslike juriidiliste isikute alluvuses).

Ainuüksi õpetajaid oli 2022/23. õppeaastal alushariduses 7966, üldhariduses 16 942, kutsehariduses

2121, lisaks tugispetsialiste alus-, üld- ja kutsehariduses kokku 1946 (sh logopeedid,

koolipsühholoogid, sotsiaal- ja eripedagoogid). Huvihariduses oli pedagooge samal õppeaastal 6819

(Haridussilm). Treenerikutsega isikuid on 2024. aasta jaanuari seisuga Eesti spordiregistri andmete

kohaselt üle 4200, kuigi kõik nad ei tegutse lastega. Siiski võib eeldada, et lastega töötavate isikute

ring huvihariduses on palju laiem, kuivõrd huvihariduses osalevate laste arv on märkimisväärne.

Statistikaameti andmetel osales 2022. aastal huvihariduses 143 073 last ja noort (0-19-aastased:

kõige enam spordis 75 372 ja muusika-kunsti valdkonnas 36 382) ja kui kokku ligi pooled Eesti

lapsed-noored osalevad huvihariduses, siis 5-14-aastatest koguni 71%.53 Lastega töötavaid isikuid

on ka laste hoolekandeasutustes, ohvriabis ja tervishoiuteenuse osutajate seas. Asendus- ja

perekodudes oli 2022. aasta lõpu seisuga 540 lastega tegelevat põhitöötajat, turvakoduteenust osutas

96 isikut (sotsiaalhoolekande statistika. Sotsiaalministeerium). Tervishoiutöötajaid oli 2022. aastal

kokku 26 302, sh perearste 944, pereõdesid 1604, lasteõdesid 288, pediaatreid 130, ämmaemandaid

517 (Tervisearengu instituut. Tervisestatistika THT002). Politsei- ja piirivalveametis töötab kokku

üle 5000 inimese, kuigi neist kõik ei puutu oma töös kokku lastega. Arvestades 2022. aastal

käivitunud MIS ja STAR infosüsteemide vahelist andmevahetust, on politsei praeguseks niigi üks

olulisemaid abivajavatest lastest teavitajaid spetsialistide seas, kuid selle kohustuse rõhutamine

toetab teadlikkuse kasvu ja jätkuvat tähelepanu inimeste sotsiaalsele abivajadusele.

Kokkuvõttes on kõrgendatud teatamiskohustus eelnõuga määratud isikutele, kes oma töös

igapäevaselt või harvem, aga suure tõenäosusega, puutuvad kokku lastega, sh abivajavate lastega.

Puudutatud spetsialistide ring on küll lai, kuid eeldatavasti ei too muudatus neile kaasa olulist

töökoormuse kasvu. Võib eeldada, et abivajava lapse teateid ei ole vaja teha väga tihti ja andmed,

mis tuleks lapse kohta edastada, on lapsega töötaval isikul oma tööst tulenevalt juba olemas ega

nõua eraldi kogumist. Kuna teatega edastatavad andmed on eelnõus täpsemalt määratletud, annab

see teatajatele kindluse, et neil on õigus neid – sageli väga isiklikke andmeid – edastada. See

53 Statistikaamet: HTH02 Huvikoolides õppijad ja rahvastiku andmed 2022. aasta kohta.

43

vähendab kaalumise ajakulu. Lisaks luuakse spetsialistidele abistavad töövahendid (vormid ja

juhendid), mille abil on hõlpsam hinnata lapse heaolu ja otsustada, kas olukord nõuab lastekaitse

teavitamist.

Ebasoovitava riskina võib välja tuua, et mõne spetsialisti jaoks võib abivajavast lapsest teavitamine

osutuda koormavaks või on tema asutuses täna juba väljakujunenud teistsugused protsessid ja

vastutused abivajavate lastega tegelemisel. Selle riski maandamiseks on eelnõus ette nähtud, et

teatamiskohustuse võib täita ka asutuses selleks määratud kontaktisiku kaudu. Seega vajadusel saab

asutus selle ülesande täitmist hõlbustada, määrates selliste juhtumitega tegelemiseks kontaktisiku.

Kokkuvõttes võib eeldada, et muudatustel on erinevates valdkondades riigiasutustes, riigi osalusega

organisatsioonides, KOV-ides ja nende hallatavates asutustes ning erasektoris lastega

kokkupuutuvatele isikutele ja asutustele keskmine mõju. Muudatusest puudutatud sihtrühm on suur,

kuid muudatustel võib eeldada hajusat ja erineva sagedusega mõju.

6.3. Majanduslikud mõjud: lastele ja peredele teenuseid ja tuge pakkuvatele vabaühendustele

ja erasektori asutustele, sh nende halduskoormusele

Majanduslike mõjude alla kuuluvad erasektorile ja vabaühendustele ilmnevad mõjud seoses lastega

töötavate isikute teavitamiskohustuse täpsustamisega eelnõus. Kuigi suures osas tegutsevad lastega

kokku puutuvad õpetajad ja tugispetsialistid, lapsehoidjad, laste hoolekandeasutuse töötajad,

noorsootöötajad, treenerid, tervishoiutöötajad ja ohvriabitöötajad KOV-ide või riigi asutustes, on ka

erasektoris ja vabaühendustes nimetatud lastega töötavaid spetsialiste arvestatav hulk.

Sellegipoolest ei ole muudatusest tulenev mõju ja halduskoormuse kasv erasektorile ja

vabaühendustele eeldatavasti suur. Esiteks on lapsega töötavatel isikutel, nagu ka kõigil teistel

isikutel, juba praegu kohustus abivajavast lapsest teada anda. Lisaks ei ole eeldatavasti igal

spetsialistil vaja selliseid teateid teha väga tihti ning andmete esitamine ei tohiks kaasa tuua olulist

lisatööd, arvestades väljatöötatavate vormide ja juhendite toega. Pigem leevendab eelnõu teataja

koormust, andes kindluse, et tal on õigus lapsesse puutuvaid andmeid lastekaitsele edastada. Ka

majanduslike mõjude puhul on oluline välja tuua eelnõus ette nähtud võimalus spetsialisti

halduskoormust leevendada selle kaudu, et teatamiskohustuse võib täita ka asutuses selleks

määratud kontaktisiku kaudu.

Majanduslikud mõjud kaasnevad ka perepõhise asendushoolduse tugiteenuste pakkumist

puudutavate muudatustega. Tugiteenuste pakkujaid oli 2023. aastal kolm, teenuseid pakkunud

spetsialiste 38.

Muudatustega sätestatakse hooldusperedele nõue valida endale sobiv perepõhise asendushoolduse

tugiteenuste osutaja, seega perepõhise asendushoolduse tugiteenuste pakkujad saavad otsekontakti

hooldusperega. Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste loetelu, nõuded teenustele ja teenust

vahetult osutavate isikute erialasele ettevalmistusele ning tugiteenuste maht ja maksumus

reguleeritakse ministri määrusega, mille kavand on käesoleva eelnõu juures ja mille vastuvõtmisel

hinnatakse nende mõju teenuse osutajatele täpsemalt. Üldjoones on tulevikus korraldus

teenuseosutajate jaoks sarnane nagu seni ESF projekti kaudu tugiteenuste korralduse puhul. SKA

korraldab ja sõlmib tugiteenuste osutajatega vastavad lepingud, tugiteenuste osutaja osutab perele

teenuseid määratletud mahtude piires ja kehtestatud tingimuste korras. Perepõhise asendushoolduse

tugiteenuste osutajal tekib 2026. aastaks kohustus kanda sotsiaalteenuste ja -toetuste

andmeregistrisse (STARi) perepõhise asendushoolduse tugiteenust saanud isikute, teenuse

osutamise ja rahastamise andmed, mis saab olema uueks ülesandeks teenuse osutaja jaoks, kuid

samas peaks STARi kantav andmestik hõlbustama SKA ja teenuseosutaja vahelist arveldamist ning

44

see kohustus saab olema üks ülesande osa, mis SKA ja teenuseosutaja omavahelises lepingus ette

näeb.

Kokkuvõtvalt saab majanduslikke mõjusid perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutajatele

lugeda keskmisteks. Positiivselt poolelt kaasneb regulatsioonide kehtestamisega seaduse ja määruse

tasandil eelkõige kindlus tuleviku ees, mis on teenuse osutajatele oluline. Mõjutatud sihtrühm on

väike (2023. aastal 3 teenusepakkujat, 38 spetsialisti), kuigi tänu edaspidisele, stabiilsemale

pakkumise korraldusele võib sihtrühm tulevikus kasvada. Mõju sagedus ja ulatus on keskmised,

kokkupuude on teenuseosutajatel korraldusega reeglipärane, kaasnevate muudatustega

kohanemiseks on ette antud piisav aeg ja kavandatavad IT-lahendused peaks kohanemist ka toetama

(STAR lahendused 2026. aastaks).

6.4. Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale

Eelnõu muudatuste kaudu on kavandatud varajast sekkumist vajavate seisunditega laste andmete

liikumine infosüsteemide vahel (STAR, TIS, RR) ja arendused, mille kaudu perepõhise

asendushoolduse tugiteenuste osutamise ja rahastamise andmed kantakse edaspidi STAR-i.

Perepõhise asendushoolduse tugiteenustega seonduvad IT-arendused on kavandatud uue STAR-i

arendamise protsessi ühe osana valmimisega 2026. aasta alguseks. Uute lahendustega tagatakse

efektiivne andmevahetus teenuseosutaja ja SKA vahel, mis võimaldab teenuste planeerimise,

hindamise ning rahastamise. Lisaks operatiivsele teenuse korraldamiseks ja rahastamiseks vajalikule

andmevahetusele saab muudatuse kaudu kaetud ka valdkonna statistiliste andmete laekumine ja

sellega välditakse lisa-aruandluse vajadust (teenuse saajate info ja teenuste mahud registreeruvad

registris ning sellest saab ka statistilise ülevaate).

Varajast sekkumist vajavate seisunditega laste diagnoosimisel tervise infosüsteemist (TIS) vastavate

andmete liikumiseks KOV töölauale on ettenähtud arendused x-tee kaudu, mille valmimise aeg

selgub 2024. aasta jooksul.

Eelnõul võib eeldada ka infotehnoloogilisi mõjusid muude väiksemate andmevahetuse

automatiseeritud protsesside loomise näol (nt võib olla vajadus kohendada STAR ja RR vahel

loodud ühendusi, mis võimaldaks võimalikust abivajadusest teate saamisel ka andmevahtust

menetlust avamata), need kavandatakse detailsemalt arendusprotsessis koostöös TEHIKu ja SKAga

ning on kavandatud allasutuste arendustegevustesse aastatel 2024 - 2025. Infotehnoloogilised

arendused eeldavad koostööd TEHIKu, SKA, KOV-ide ja perepõhise asendushoolduse tugiteenuste

pakkujatega ning samuti valdkonna poliitikakujundajatega (Sotsiaalministeeriumi laste ja perede

ning analüüsi ja statistika osakondadega).

Kuivõrd IT-lahendustel on otsene mõju sisuliste muudatuste rakendatavusele, siis ühe ebasoovitava

riskina võib ilmneda IT-arenduste hilinemine või lahenduse praktikale ja eelnõu eesmärkidele

mittevastavus. IT-arenduste puhul on riski maandamiseks ettenähtud tihe koostöö osapoolte vahel,

et lahendused saaks olema eesmärkide kohased ja praktiliselt mugavad kasutajatele. Varajast

sekkumist vajavate seisunditega laste andmete liikumiseks TIS-ist STARi KOV töölauale

kavandatavate arenduste ajaraam ja maht on hindamisel ning selle sätte jõustumine praktikas on

sõltuv IT-arenduste valmimisest. Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutajate STAR kasutuse

ja andmete edastamise jaoks vajalike IT-arenduste puhul aitab riski maandada jõustumiseks

ettenähtud aja periood (muudatused jõustuvad 2026. aastal).

Kokkuvõtvalt on eelnõu muudatustel pigem väike mõju infotehnoloogilistele arendustele ja

infoühiskonnale. Muudatused nõuavad infosüsteemide liidestamisi ja olemasolevate riigi

45

infosüsteemide arendusi. Muudatuste mõju ulatust, sagedust ja sihtrühma suurust saab lugeda siiski

väikseks, kuivõrd muudatuste ulatus ei ole mastaapne ja ei hõlma suuremaid infosüsteemide

muutusi, kuid eeldab siiski teatud kohanemist nii arendamiste kui kasutajate seisukohast ning samuti

on muudatustel edaspidisesse reeglipärane mõju.

6.5. Andmekaitsealane mõjuhinnang

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega kolme muudatuse osas:

1) LasteKS-is täpsustatakse lapsega töötavate isikute kohustust teatada KOV-ile või SKA-le

abivajavast lapsest ja edastada sellega koos vajalikud andmed lapse abivajaduse kohta;

2) LasteKS-is ja PsAS-is täpsustatakse KOV ja SKA seadusest tulenevate lastekaitsealaste

ülesannete täitmisel töödeldavate isikuandmete koosseise;

3) LasteKS-i muudatuste tulemusena hakatakse andmekogude kaudu töötlema lapse andmeid

varajast sekkumist vajava seisundi korral.

6.5.1. Lapsega töötava isiku kohustus teatada abivajavast lapsest

Eelnõu § 1 punktiga 10 lisatakse LasteKS-isse uus säte, § 271, mille sisuks on täpsustada lapsega

töötava isiku kohustust teavitada abivajavast lapsest. Tegemist ei ole olemuslikult uue kohustusega,

sest kehtiv LasteKS § 27 lg 1 juba kohustab kõiki isikuid, kellel on olemas teave abivajavast lapsest,

sellest lastekaitsele teada andma. Paraku näitavad andmed ja möönavad ka spetsialistid, et lapse

abivajadusele ei reageerita alati õigeaegselt ja tõenäolisemalt antakse teada suuremate

probleemidega lapsest ja perest, kelle abivajadus on juba sügav ja abistamine keerulisem (seda on

selgitatud põhjalikumalt eespool eelnõu § 1 p 10 juures). Seaduses selgesõnaliselt sätestatud

kohustus aitab kaasa sellele, et lapse abivajadusest teavitatakse enne probleemide kuhjumist.

Lisatava LasteKS 271 lõike 1 kohaselt tuleb selles nimetatud spetsialistidel teatada abivajavast

lapsest kas KOV-le või lasteabitelefonil SKA-le ning edastada koos teatega kohe ka vajalikus

ulatuses temale teadaolevad LasteKS § 342 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed, s.o vajalikud andmed

lapse ning lapsevanema ja last kasvatava isiku kohta. Ka see, vajalike andmete edastamise kohustus,

ei ole põhimõtteliselt uus, kuigi annab selgema aluse isikuandmete, sh eriliiki andmete edastamiseks

abivajavast lapsest teatamisel. Õiguskantsleri ja Andmekaitse Inspektsiooni juhendis on juba praegu

selgitatud, et abivajavast lapsest võib teatada ja vajaduse korral edastada lapse abivajadusega seotud

(sh delikaatsed ehk eriliigilised) isikuandmed valla- või linnavalitsusele, Sotsiaalkindlustusameti

lasteabitelefonil ja politseile ilma lapse ja/või tema seadusliku esindaja teadmise ja nõusolekuta.54

Eelnõuga tehtav muudatus seega üksnes täpsustab, milliseid andmeid tuleks teatamisel edastada.

Muutuste rakendumise toetamiseks luuakse spetsialistidele abistavad töövahendid (vormid ja

juhendid), mille abil hinnata olukorda ja otsustada, kas lastekaitset teavitada ja milliseid andmeid

seejuures edastada.

Andmete töötlemise eesmärk on võimaldada abivajava lapse asjakohast ja võimalikult kiiret

abistamist. Andmevahetuse eesmärk ei ole saavutatav ilma isikustatud andmete töötlemiseta. Eelnõu

kohaselt on edastatavad andmed piiratud lapse ning lapsevanema ja last kasvatava isiku andmetega,

mis on esmatähtsad lapse abivajaduse kirjeldamisel. Teiste isikute, nt lapse pereliikmete andmeid,

ei ole selles etapis vajalik edastada. Seejuures viitab andmete edastamist puudutav säte veel ka

eelnõuga lisatava LasteKS-i § 342 lõigetele 2 ja 3, milles on loetletud need lapse ja lapsevanema või

last kasvatava isiku isikuandmed, mis võivad olla lastekaitsetöötajale vajalikud lapse abivajaduse

hindamiseks. Seaduses ei ole võimalik edastatavate andmete koosseisu rohkem piiritleda, sest iga

54 Õiguskantsleri ja Andmekaitse Inspektsiooni juhend „Abivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse“.

46

lapse olukord ja abivajadus on eripärane. Samuti sõltub spetsialisti edastatavate andmete liik, maht

ja täpsus sellest, millise spetsialistiga on tegemist ja millist teavet tal lapse kohta on. Lapsega

töötavalt spetsialistilt võimalikult sisuka teate ja andmete saamine võimaldab lastekaitsetöötajal

kiiremini ja suurema täpsusega hinnata lapse abivajaduse olemasolu, selle olemust ja tõsidust ehk

teha otsuseid edasiseks tegutsemiseks. 2022. a uuringus leidis enamik lastekaitsetöötajaid, et

kriitiliselt olulise info kättesaamine lapse kohta võib võtta aega rohkem kui 10 päeva. Uuringu

raames läbiviidud küsitlusest selgus, et 25% lastekaitsetöötajatest on tulnud ette juhtumeid, kus

kriitilise tähtsusega info on jäänud õigeaegselt saamata ning seetõttu laps pole saanud piisavalt

kiiresti abi.55 Kuigi andmete saamine lapsest teavitavalt spetsialistilt ei pruugi täielikult välistada

teistelt asutustelt teabe küsimise vajadust ja sellega seotud ajakulu, on see vajadus seda väiksem,

mida sisukama ja täpsema info saab lastekaitsetöötaja abivajadust märganud isikult.

Andmed, mida spetsialist võib ja peaks abivajava lapse teates edastama vajalikus ulatuses, on

kirjeldatud LasteKS § 342 lõigetes 2 ja 3 (vt eelnõu § 1 punkt 14). Nende seas on ka eriliiki

isikuandmed, sh terviseandmed. Andmete edastamiseks ei kehtestata ühte kanalit, nagu ei ole seda

ka kehtivas seaduses. Teate abivajavast lapsest võib LasteKS § 27 alusel edastada nii kirjalikult,

suuliselt kui telefoni teel (sh lasteabitelefonil). Õiguskantsler on juhendis kinnitanud, et ei oma

tähendust, kas teatada abivajajast telefonitsi, elektrooniliselt või kirja teel, oluline on, et kõiki neid

kanaleid kasutades peavad KOV, SKA ja politsei võtma isikuandmete kaitseks meetmeid, muu

hulgas tuleb kontrollida oma andmesidevahendeid ning riist- ja tarkvara.56 Lapsega töötav spetsialist

peab teate ja sellega kaasnevate andmete edastamiseks valima võimalikult turvalise kanali, mis on

talle kättesaadav ja vastab edastatavate andmete liigile. Näiteks edastab PPA juba praegu teateid

abivajavast lapsest MIS-STAR andmevahetusliidese kaudu. Tervishoiutöötajad edastavad reeglina

terviseandmeid lastekaitsetöötajale e-kirja teel krüpteeritult. Kuivõrd eelnõu eesmärk on suurendada

lastega töötavatelt spetsialistidelt lastekaitsele edastatavate teadete ja andmete hulka, on kavas

eelnõu jõustumise ajaks välja töötada ja kasutusele võtta uued valdkonnapõhised vormid, mille abil

saaks teateid lihtsalt ja turvaliselt edastada. Kaalumisel on veebipõhise vormi loomine lasteabi.ee

veebilehele, mille kaudu saaks teavet edastada turvalise ühenduse kaudu KOV-i või SKA-sse.

KOV-i või SKA-sse jõudnud teave abivajava lapse kohta kantakse lastekaitsetöötaja (KOV-i või

SKA ametniku) poolt STAR infosüsteemi. Lastekaitsetöötaja töötleb juhtumiga seotud andmeid

edasi STAR-i keskkonnas. SHS § 1421 ja STAR-i põhimäärus § 13 sätestavad, milliseid andmeid

STAR-is töödeldakse. SHS § 1451 sätestab andmete säilitamise tähtajad. Seega ei muutu olemasolev

protsess KOV-is ja SKA-s andmete töötlemise viisi ja ulatuse poolest. STAR-is andmete töötlemise

kohta vt täpsemaid selgitusi järgmises punktis.

Kokkuvõttes võib muudatuse andmekaitsealast mõju pidada pigem väikeseks, sest ei tehta

põhimõttelisi muudatusi abivajavast lapsest teatamise korras. Kuigi eeldatavasti mõnevõrra

suureneb edastatavate teadete arv ja ka nendes edastatav andmete hulk, jääb teadete edastamise kord

samaks ja spetsialistil tuleb ka edaspidi valida andmete edastamiseks andmete liigi ja tundlikkusega

arvestav viis ja kanal. KOV-ile ja SKA-le saabunud andmeid töödeldakse ka edaspidi STAR

infosüsteemis kasutamiseks volitatud isikute (ametnike) poolt.

6.5.2. Isikuandmete töötlemine KOV-s ja SKA-s lapse õiguste ja heaolu tagamiseks

Eelnõu § 1 punktiga 14 lisatakse LasteKS-isse uus 81. peatükk (paragrahvid § 342 – 344), millega

kehtestatakse selge alus isikuandmete töötlemiseks KOV ja SKA seadusest tulenevate

lastekaitsealaste ülesannete täitmisel ja täpsustatakse töödeldavate isikuandmete koosseisud.

55 Civitta. Tänapäevase lastekaitse juhtumikorralduse, andmevahetuse ja e-teenuste analüüs, 2022, lk 14. 56 Õiguskantsleri ja Andmekaitse Inspektsiooni juhend „Abivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse“, lk 18.

47

Eelnõuga ei tehta põhimõttelisi muudatusi senises andmete töötlemise korralduses ja põhimõtetes,

kuid täpsustatakse KOV ja SKA ülesannete täitmisel töödeldavate andmete koosseisu ja andmete

töötlemist võrgustiku osapoolte vahel. Lastekaitsevaldkonnas töödeldakse sageli ja märkimisväärses

ulatuses isikuandmeid nii abivajava lapse kui tema lähedaste isikute kohta, seejuures ka eriliiki

andmeid. Samas ei anna kehtiv seadus piisavat kindlust ametnikele ja võrgustiku liikmetele

isikuandmete töötlemise aluste ja ulatuse osas. Eelnõuga suurendatakse õigusselgust lastekaitsetöös

toimuva andmetöötluse eesmärkide, aluste ja ulatuse kohta nii lastekaitsevõrgustiku osapooltele kui

ka lastekaitsemenetlustega seotud inimestele (andmesubjektidele).

Kehtiva LasteKS § 17 g 1 p 3 kohustab KOV-i abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata

hindama lapse abivajadust ja pakkuma lapse abistamiseks meetmeid. Kehtiva LasteKS § 28 kohaselt

peab lastekaitsetöötaja enne abivajavale lapsele sobiva meetme kohaldamist hindama lapse

abivajadust ning selleks peab lastekaitsetöötaja andma hinnangu lapse füüsilisele, tervislikule,

psühholoogilisele, emotsionaalsele, sotsiaalsele, kognitiivsele, hariduslikule ja majanduslikule

seisundile, samuti last kasvatava isiku vanemlikele oskustele. Vajaduse korral kaasatakse

abivajaduse hindamisse asjaomane spetsialist. Selliseks laiapõhjaliseks lapse heaolu hindamiseks

tuleb koguda ja analüüsida vajalikke andmeid lapse enda, lapsevanema ja muu last kasvatava isiku

ning vajadusel teiste lapsega seotud isikute kohta, kes tema heaolu mõjutavad. Kuivõrd seaduse

alusel tuleb muu hulgas hinnata ka lapse füüsilist, tervislikku, psühholoogilist ja emotsionaalset

seisundit, on möödapääsmatu selleks koguda ja töödelda vajalikul määral eriliiki andmeid, sh

terviseandmeid. See on hädavajalik, et hinnata lapse abivajadust ja planeerida temale sobiva abi

osutamist. Lastekaitsetöö toimub haldusmenetluse korras ning HMS § 7 lg 5 alusel võib haldusorgan

haldusmenetluses haldusakti andmise, toimingu tegemise või halduslepingu sõlmimise eesmärgil

töödelda isikuandmeid menetletavas asjas vajalike asjaolude kohta, kui seadusega või selle alusel

antud õigusaktidega ei ole ette nähtud teisiti.

Kehtiv LasteKS § 29 nõuab abi osutamisel võrgustikutöö rakendamist (järgides SHS §-s 9 toodud

juhtumikorralduse põhimõtteid), mis eeldab andmete töötlemist ka võrgustikuliikmete vahel, kuid

selle täpsem regulatsioon praegu puudub. Eelnõuga see lisatakse ja sätestatakse, et KOV ja teatud

ülesannete täitmisel SKA võib lapse abivajaduse hindamiseks ja sobiva abi osutamiseks kaasata

selle lapsega töötavaid isikuid ning teisi asjaomaseid spetsialiste ja asutusi. Eelviidatud eesmärkide

täitmiseks on ka menetlusse kaasatud osapooltel õigus töödelda käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5

nimetatud andmeid. See võimaldab lapsega töötavatel isikutel ja menetlusse kaasatud spetsialistidel

ja asutustel edastada vajalikku teavet mitte üksnes KOV-ile ja SKA-le, vaid ka üksteisele kas

võrgustiku ümarlaual või muus formaadis juhtumipõhist koostööd tehes. Jagatud teadmine lapse

abivajaduse eri aspektide kohta võimaldab täpsemalt hinnata lapse abivajadust ja paremini

planeerida sobivaid abimeetmeid.

Andmete töötlemise eesmärk on võimaldada abivajava lapse vajaduste igakülgset hindamist ja

sellest lähtudes sobiva abi osutamist. Andmevahetuse eesmärk ei ole saavutatav ilma isikustatud

andmete töötlemiseta. Eelnõu kohaselt võib lastekaitsetöös töödelda lapse, lapsevanema ja last

kasvatava isiku, lapse perekonna ja leibkonna liikme isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid,

mis on vajalikud lapse abivajaduse hindamiseks ja sobiva abi osutamiseks. Ilma eelnõus ette nähtud

isikuandmete töötlemiseta ei ole võimalik lapse abivajadust hinnata ja abivajavale lapsele abi

pakkuda.

Lapse abivajaduse hindamine toimub võimalusel alati koostöös lapse ja tema vanemate või muude

last kasvatavate isikutega. LasteKS § 28 lõige 3 nõuab, et lapse abivajaduse hindamisse tuleb alati

kaasata laps ja last kasvatav isik või lasteasutus, kus laps viibib. Kui koostöö perega toimib, hõlmab

see ka andmete kogumist ja töötlemist – sel juhul saab lastekaitsetöötaja suure osa andmeid lapse ja

48

lapsevanema käest ning vajadus pöörduda andmete saamiseks võrgustiku liikmete poole väheneb

või tehakse päringuid lapsevanema soovil või teadmisel. Samas tegelevad lastekaitsetöötajad sageli

ka juhtumitega, kus lapse heaolu ohustab kas tegevuse või tegevusetusega lapsevanem või last

kasvatav isik, kes ei pruugi ise lapse abivajadust näha ega nõustuda lastekaitsetöötaja sekkumisega

pere ellu. Neil juhtudel ei saa lapse abistamine ja tema heaolu ja turvalisuse tagamine sõltuda

lapsevanema koostöövalmidusest ja -võimest. Samuti võib mõnel juhul oht lapse heaolule olla

niivõrd suur, et vajab kohest otsustamist, mistõttu lapsevanema kaasamine enne andmete kogumist

ei ole ajaliselt võimalik. Kuivõrd abivajava või hädaohus oleva lapse abistamine tema õiguste ja

heaolu tagamiseks on avaliku võimu ülesanne, võimaldab eelnõu andmeid töödelda sõltumata

andmesubjektide nõusolekust. Hea lastekaitsetöö praktika nõuab aga lastekaitsetöötajalt igal juhul

avatud ja usalduslikku koostööd lapse ja lapsevanemaga, mis hõlmab ka andmetöötluse küsimusi.

Andmed, mida lastekaitsetöö tegemisel võib vajalikus ja põhjendatud ulatuses töödelda, on

kirjeldatud LasteKS § 342 lõigetes 2 - 4 (vt eelnõu § 1 punkt 14). Seal on välja toodud täpsemad

andmekoosseisud iga eespool nimetatud andmesubjekti kohta (laps, lapsevanem/last kasvatava isik,

lapse perekonna ja leibkonna liige). Kuigi loetelus on palju erinevat liiki andmeid, ei tähenda see, et

neid kõiki igas lapsega seotud menetluses tingimata töödeldakse. Igas menetluses töödeldavate

andmete hulk ja koosseis on erinev, sõltudes lapse olukorrast ja vajadustest. Lastekaitsetöötaja peab

igal juhtumil hindama, milliste ja millises mahus andmete töötlemine (sh kogumine,

dokumenteerimine, säilitamine, edastamine jne) on antud juhul vajalik lapse abivajaduse

hindamiseks ning sobiva abi osutamiseks.

Lisaks KOV-idele täidab ka SKA seaduse kohaselt mitmeid ülesandeid abivajavate või hädaohus

olevate laste abistamiseks ja KOV lastekaitsetöö toetamiseks, samuti KOV-i tegevuse

kontrollimiseks (vt eelnõu § 1 p 14). Nende ülesannete täitmiseks vajab SKA õigust töödelda KOV-

iga samas mahus andmeid. Nimetatud ülesandeid täidavad ja sellega seotud andmeid töötlevad

SKA-s lastekaitsetöötajad või järelevalveametnikud. Seega ei muuda eelnõuga tehtavad muudatused

põhimõtteliselt SKA ülesandeid ega õigusi, vaid täpsustavad SKA õigust nende ülesannete

täitmiseks andmeid töödelda, sh nii KOV-i kogutud andmeid kui ka vajadusel ise kogutud andmeid.

KOV ja SKA võivad andmeid saada erinevate kanalite kaudu, sh suuliselt, telefoni või kirja teel.

Mõned andmed jõuavad KOV-i ja SKA-sse automaatsete andmevahetuslahenduste kaudu (nt PPA

teated abivajavatest lastest). KOV-ile ja SKA-le saabunud isikuandmete töötlemine abivajava

lapsega seotud menetlustes toimub STAR-is, mida lastekaitsetöötajad kasutavad ka praegu peamise

töövahendina. STAR on sotsiaalvaldkonna keskne andmekogu, mis on loodud sotsiaalteenuste ja -

toetuste ning muu abi osutamise menetlemiseks ja dokumenteerimiseks, juhtumikorralduse

põhimõttel tehtava sotsiaaltöö toimingute läbiviimiseks ja dokumenteerimiseks, lapsendamise ja

eestkoste korraldamiseks ja dokumenteerimiseks ning sotsiaalhoolekandealase teabe ja statistika

kogumiseks (SHS § 141 lg 1). Vastavalt Vabariigi Valitsuse 18. septembri 2020. a määrusele nr 15

„Infosüsteemide turvameetmete süsteem“ on STAR-ile ISKE rakendamisjuhistest kohalduv

turvaklass K2T2S2 ning registri turbeaste on keskmine (M). STAR-i põhimääruses, mis on

kehtestatud sotsiaalkaitseministri 27. detsembri 2017. a määrusega nr 72, on sätestatud registri

pidamist ja andmete kaitset puudutav reeglistik. Register on piiratud ligipääsuga ja registriandmed

on ette nähtud vaid ametialaseks kasutamiseks. Ligipääsu registrile annab asutuse STAR-i

administraator ning STAR-i töökeskkonnas on võimalik ennast autentida ja autoriseerida ainult ID-

kaardiga. Nii KOV kui SKA ametnikele kohaldub avaliku teenistuse seadus (ATS § 55) ja ametnik

ei tohi ei teenistussuhte ajal ega ka pärast teenistussuhtest vabastamist avaldada talle teenistuse tõttu

teatavaks saanud teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ega muud asutusesiseseks

kasutamiseks tunnistatud teavet. STAR-i kantud andmed on ette nähtud ainult ametialaseks

kasutamiseks registri eesmärgiga seotud ülesannete täitmisel.

49

Kokkuvõttes võib antud muudatuse andmekaitsealast mõju hinnata väikeseks. Kuigi eelnõuga ei

tehta põhimõttelisi muudatusi senises andmete töötlemise korralduses ja põhimõtetes KOV-ides ja

SKA-s, täpsustatakse töödeldavate andmete koosseisu ja andmete töötlemist võrgustiku osapoolte

vahel. Sellega seoses võib mõnevõrra suureneda lastekaitsetöös töödeldavate andmete maht, samuti

andmete töötlemise juhud võrgustiku osapoolte vahel. Eeldatavasti aitab see täpsemalt hinnata lapse

abivajadust ja pakkuda sobivamat abi, mis on lapse huvidega kooskõlas. Andmete töötlemise mahu

kasv KOV-is ja SKA-s ei suurenda andmetöötlusega kaasnevaid riske, sest andmeid töödeldakse ka

edaspidi STAR infosüsteemis üksnes volitatud isikute (ametnike) poolt. Ka võrgustikuliikmete

vahelise andmevahetuse puhul on mõju pigem väike, sest paljud lastega töötavad spetsialistid (sh

tervishoiu- ja õiguskaitsevaldkonnas) ja ATS § 55 alusel töötavad ametnikud ei tohi neile teatavaks

saanud andmeid avaldada.

6.5.3. Andmetöötlus varajast sekkumist vajavate seisundite korral

Eelnõu § 1 punktis 11 esitatud LasteKS § 272 muutmisega antakse alus KOV-ile välja selgitada lapse

ja pere abivajadus omal algatusel, kui lapsel on TIS-i kantud andmed varajast sekkumist vajava

seisundi kohta. Luuakse alus andmete automaatseks edastuseks rahvastikuregistri järgse elukoha

KOV-ile, et välja selgitada võimalik abivajadus ning pakkuda proaktiivselt tuge. Muudatusega

võimaldatakse KOV-idele tervikvaade enda abivajavatest lastest, tuues pilti ka need pered, kelle

kohta KOV-il on varem info puudunud.

Lapsevanemal või eestkostjal on võimalus nimetatud andmetöötlusest loobuda pärast seda, kui KOV

on perega ühendust saanud. Andmetöötlusest loobumiseks piisab sellest, kui lapsevanem või

eestkostja keeldub KOV pakutavast edasisest toest kui KOV on ühendust võtnud. Seega ei muutu

olemasolev protsess oma andmete töötlemise ulatuse poolest, vaid sellega parandatakse laste ja

perede võimalust abi saada.

Abivajavate laste isikuandmete töötlemine on toimunud siiani ja toimub ka varajast sekkumist

vajavate seisundite abivajaduse hindamise puhul STAR-is, mille turvatase on keskmine. Register

on piiratud ligipääsuga ja registriandmed on ette nähtud vaid ametialaseks kasutamiseks. Ligipääsu

registrile annab asutuse STAR-i administraator ning STAR-i töökeskkonnas on võimalik ennast

autentida ja autoriseerida ainult ID-kaardiga. Andmete töötlejaks on jätkuvalt vaid STAR-i volitatud

töötleja, kelleks varajast sekkumist vajavate laste abivajaduse hindamisel on KOV. Register on

piiratud ligipääsuga ja registriandmed on ette nähtud vaid ametialaseks kasutamiseks. KOV-i

ametnikele kohaldub avaliku teenistuse seadus (ATS § 55) ja ametnik ei tohi nii teenistussuhte ajal

kui ka pärast teenistussuhtest vabastamist avaldada talle teenistuse tõttu teatavaks saanud teiste

inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ega muud asutusesiseseks kasutamiseks

tunnistatud teavet.

Andmetöötlus toimub riiklike andmekogude vahel, mille turvaklass on keskmine.

Kokkuvõttes võib muudatuse andmekaitsealast mõju hinnata väikeseks, kuna andmetöötlusele

rakenduvad kõik senised tingimused (juurdepääsude haldus, andmekogu auditeerimine vastavalt

turvaklassile jne), mistõttu on tagatud nii organisatoorsed kui tehnilised meetmed. Seega

rakendatakse ka andmekaitse üldmääruse artikli 25 nõudeid (ehk lõimitud ja vaikimisi andmekaitse

põhimõtete rakendamine) – vastavalt vajadusele on andmestik teatud juhul kas avaram või piiratum

ning töötlustoimingud kontrollitud.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud

ja tulud

50

Seaduse rakendamisega kaasnevad riigieelarvele kulud seoses perepõhise asendushooldusteenuse

tugiteenuste rakendamisega, kulude suurus alates muudatuste jõustumisest 2026. aastal on 1,5

miljonit eurot aastas. Kaasnevad kulud on planeeritud riigi eelarvestrateegias 2024 – 2027

järgnevalt:

1) Sotsiaalkindlustusametile teenuste osutamise, teavitustegevuste ja tööjõuga seotud kuludeks

kokku 5 569 500 eurot (2024.a 1 239 500 eurot, 2025.a 1 460 000 eurot, 2026.a 1 440 000

eurot, 2027. a 1 430 000 eurot);

2) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide keskusele IKT lahenduste ülalpidamise kuludeks kokku

170 000 eurot (2025.a 40 000 eurot, 2026.a 60 000 eurot, 2027.a 70 000 eurot).

Tugiteenustega seotud STAR arenduskulud kogusummas hinnanguliselt 350 000 eurot kaetakse

ESF vahenditest.

LasteKS-i muudatustega riigi ega KOV-de eelarvele otseseid lisakulusid ei kaasne. Samas on ESF

vahenditest planeeritud sel ja järgnevatel aastatel teha kulusid, mis toetavad muudatuste praktilist

rakendumist eelkõige abivajavate laste parema märkamise toetamiseks. Kulud on seotud lastega

töötavatele spetsialistidele abistavate tööriistade (vormid, juhendid) väljatöötamisega, nende

teadlikkust ja märkamise oskust suurendava e-koolituse väljatöötamisega ning muudatuste

jõustumisele eelneva ja järgneva teavitustööga. Nendeks tegevusteks on 2024. aastal ette nähtud

ESF vahendid ca 70 000 euro ulatuses (SKA eelarves), järgmiste aastate kulud selguvad edaspidi.

Varajast sekkumist vajavate laste andmevahetuse ja sündmusteenuse loomiseks kasutatakse RRF-i

ja vajadusel ESF-i vahendeid. Hinnanguliselt on kulud järgnevad:

1) Andmevahetus TIS-i ja STAR-i vahel abivajaduse väljaselgitamiseks ja proaktiivse toe

pakkumiseks – 150 000 + KM;

2) Andmevahetus seadusliku esindaja nõusoleku (ja sellest loobumise) edastamiseks STAR-i

ja SKAIS-i vahel puude raskusastme tuvastamiseks ja SKA teenuste pakkumiseks –

150 000 + KM;

3) Lapsele (ja vanemale) vajalike teenuste haldus SKA iseteeninduses – 100 000 + KM;

4) STAR töölaud KOV-i ametnikule – 150 000 eurot + KM;

5) SKAIS töölaud SKA ametnikule – 100 000 eurot + KM.

Kokku on kogu varajast sekkumist vajavate laste arenduste eeldatav maksumus 730 000 eurot +

KM (millest detailanalüüs – 80 000 eurot + KM ja arendus – 650 000 eurot + KM).

Seaduse rakendamisega kaasnevad riigile tulud seoses SHS-is sunniraha ülemmäära tõstmisega

kehtivalt 2500 eurolt 9600 euroni. Tulude iga-aastast suurust on raske prognoosida, kuna sunniraha

suurus määratakse igas menetluses kaalutlusotsusena ja selle nõudmine on pigem erandlik meede

isikule riikliku järelevalve käigus tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise korral. Seni on sunniraha

nõudmiseni jõudnud aastas 2-6 järelevalvemenetlust, kuid see sõltub osaliselt ka iga-aastasest

järelevalvete arvust. Igal juhul on muudatusel positiivne mõju riigi tuludele.

8. Rakendusaktid

Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tuleb uute volitusnormide lisandudes kehtestada järgmised

sotsiaalkaitseministri määrused:

51

1) „Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste loetelu, nõuded teenustele ja teenust vahetult osutavate

isikute erialasele ettevalmistusele ning tugiteenuste maht ja maksumus“ (SHS § 1403 lg 3, § 1404 lg

2 ja § 1405 lg 2 alusel);

2) „Varajast sekkumist vajavate seisundite loetelu“ (PISTS § 26 lg 2 alusel).

Volitusnormi asukoha muutumise tõttu tuleb muuta sotsiaalkaitseministri 3. veebruari 2016. a

määrust nr 8 „Lastekaitsetöötajate täienduskoolituse tingimused ja kord“ (LasteKS § 15 lg 31 alusel).

Eelnõu seadusena vastuvõtmisel on vaja muuta sisulise täiendamise vajaduse tõttu ka järgmisi

määruseid:

1) sotsiaalkaitseministri 27. detsembri 2017. a määrus nr 72 „Sotsiaalteenuste ja -toetuste

andmeregistri põhimäärus“;

2) sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määrus nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“

(kavand töötatakse välja määruse muutmise käigus);

3) Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määrus nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“

(kavand töötatakse välja määruse muutmise käigus).

Rakendusaktide kavandid on esitatud seletuskirja lisas.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras, kuna enamiku selles ette nähtud muudatuste rakendamiseks ei ole

vaja pikemat ettevalmistusaega.

Seaduse § 1 punkt 10 jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. Lastega töötavate spetsialistide

teatamiskohustusega seotud muudatused vajavad pikemat üleminekuaega, sest muudatuse edukaks

rakendumiseks on vajalik välja töötada ja kättesaadavaks teha abivahendid (vormid ja juhendid),

mille valmimine jääb eelduslikult 2024. aasta teise poolde. Samuti valmib hiljemalt 2024. a lõpuks

spetsialistidele mõeldud e-koolitus, mis annab teadmisi ja oskusi abivajavate laste märkamiseks ja

sellele reageerimiseks. Samuti tuleb muudatuse kohta teha sihitatud teavitustööd pärast eelnõu

seadusena vastuvõtmist Riigikogus, milleks on samuti vajalik ajavaru.

Seaduse § 4 punktid 1–3 ja 7 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril, sest nende rakendamine on seotud

plaanipäraste STAR-i arendustega. Kuni muudatuste jõustumiseni pakutakse tugiteenuseid hanke

alusel. SKA-l on kuni 2025. aasta lõpuni sõlmitud perepõhise asendushoolduse tugiteenuste

osutamise lepingud nelja teenuseosutajaga.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile,

Kultuuriministeeriumile, Siseministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule.

Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Tervise ja Heaolu

Infosüsteemide Keskusele, Politsei- ja Piirivalveametile, Andmekaitse Inspektsioonile,

Õiguskantslerile, Lastekaitse Liidule, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioonile, Eesti Puuetega Inimeste

Kojale, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Psühhiaatrite Seltsile, Eesti Lastearstide Seltsile, Eesti Õdede

Liidule, Eesti Perinatoloogia Seltsile, Eesti Ämmaemandate Ühingule, Eesti Naistearstide Seltsile,

Eesti Pereõdede Ühingule, Eesti Logopeedide Ühingule, Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendusele,

52

Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Lasteaednike Liidule, Eripedagoogide Liidule, Eesti

Koolipsühholoogide Ühingule, Eesti Noorsootöötajate Kogule, Eesti Avatud Noortekeskuste

Ühendusele, Eesti Huvikoolide Liidule, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Noorteühenduste

Liidule, Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA-le, Spordikoolituse ja -Teabe SA-le, SA-le Tallinna

Koolitervishoid, Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinikule ja Tallinna Lastehaiglale.

Lisaks saadetakse eelnõu arvamuse avaldamiseks seni projektipõhiselt perepõhise asendushoolduse

tugiteenuseid osutavatele organisatsioonidele: Tallinna Lastekodu, MTÜ Oma Pere, SOS Lasteküla

Eesti Ühing, MTÜ Igale Lapsele Pere ja Teadlik Lapsevanem MTÜ. Eelnõu saadetakse arvamuse

avaldamiseks ka Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendusele ja Eesti Sotsiaalasutuste

Juhtide Nõukojale.

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2024. a.