Vinni mõisa valitsejamaja kultuurimälestiseks olemise lõpetamine

MINISTRI KÄSKKIRI

Tallinn 09.02.2024 nr 27

Vinni mõisa valitsejamaja

kultuurimälestiseks olemise lõpetamine

Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 4 ning § 20 lg 2 ja lg 6 alusel, arvestades

haldusmenetluse seaduse § 64 lõiget 2.

Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.03.1998 määruse nr 8 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punkti 383 ja lõpetan ehitismälestise „Vinni mõisa valitsejamaja“

kultuurimälestiseks olemise (kultuurimälestiste registri number 16000; asukoht Lääne-

Viru maakond, Vinni vald, Vinni alevik, Kiige tn 3a, KÜ 90101:001:1300).

Muinsuskaitseametil (edaspidi amet) teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele, kanda

mälestiseks olemise lõpetamine kultuurimälestiste registrisse ja ajakohastada andmed riigi

maakatastris.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avaldamisest Riigi Teatajas,

esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja

korras.

Vastavus riikliku kaitse eeldusele ja mälestiseks olemise lõpetamise põhjendus

Vinni mõisa valitsejamaja tunnistati ehitismälestiseks kultuuriministri 30.03.1998 määruse nr 8

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 383 ning on kantud kultuurimälestiste registrisse

(numbriga 16000).

Vinni mõisa valitsejamaja asub Lääne-Viru maakonnas Vinni alevikus Vinni mõisa pargi

(ehitismälestis, reg-nr 15998) kagunurgas. Lõuna poolt külgneb valitsejamaja nõukogudeaegsete

paneelelamutega. Lisaks valitsejamajale ja pargile kuuluvad Vinni mõisa ansamblisse veel

ehitismälestised jääkelder (reg-nr 15999), kuur (reg-nr 16001) ja peahoone (reg-nr 15997).

Vinni mõisa on esmamainitud 1531. aastal. Valitsejamaja, mis valmis tõenäoliselt 19. sajandi

keskpaigas, paikneb peahoone kompleksi vahetus läheduses. Hoone oli originaalis pikk,

krohvitud kiviseintega ning viilkatusega. Hiljem ehitati välja katusekorrus – lisati keskne suurem

katuseväljaehitus ning mitu vintskappi.

20. sajandi teisel poolel tehti valitsejamajale mitmeid ümberehitusi, kuid põhifunktsiooniks jäi

elamu. 1950. aastate lõpus kasutati esimest korrust sovhoosi kontori, söökla ja kauplusena. 1960.

aastatel kohandati hoone täielikult korterelamuks. 1970. aastatel toimunud kapitaalse

ümberehituse käigus muudeti katusekonstruktsiooni, lammutati vintskapid, muudeti akende

arhitektuurset lahendust ning uuendati avatäited. Hoone võeti kasutusse Mõdriku kooli

ühiselamuna. Alates 1980. aastate lõpust jäi hoone tühjaks.

Muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 10 lg 1 kohaselt on riikliku kaitse eeldus, et kultuuriväärtusega

asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik,

ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus.

Riikliku kaitse eelduse hindamisel lähtutakse kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23

„Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal

asuvate ehitiste väärtusklassid“ sätestatud kriteeriumitest.

Riikliku kaitse üldistele kriteeriumitele (selektiivsus, originaalsubstantsi säilivus ja tehniline

seisukord) Vinni mõisa valitsejamaja enam ei vasta. Võrreldes teiste samatüübiliste hoonetega ei

ole Vinni mõisa valitsejamaja erakordne. Sarnase ehitusaja, stiili ja ehitusmaterjaliga on kaitse all

kümmekond valitsejamaja. Suur osa hoonest hävis 2008. aasta põlengus ning säilinud osade

üldine seisukord on avariiline. Originaalsubstantsist on säilinud vaid osaliselt esimese korruse

müürid, kelder ja kahe korstna müüritised.

Ehitismälestise kriteeriumitest vastab Vinni mõisa valitsejamaja osaliselt vanuse ja

ansamblilisuse kriteeriumitele. Hoone pärineb 19. sajandi keskpaigast ning vaatamata

paneelelamutega kaasnenud keskkonna teisenemisele ja Vinni mõisa ajaloolise hoonestuskihi

dominantsuse vähenemisele kuulub Vinni mõisa valitsejamaja koos mõisapargi, peahoone, kuuri

ja jääkeldriga arhitektuurselt eristuvasse ajaloolisesse hoonestuskihti ning vare on selgelt tajutav

mõisa ajaloolise kompleksi osana. Autentsuse kriteeriumile vastab valitsejamaja vaid vähesel

määral, kuna osaliselt on säilinud üksnes keldrikorruse ja põhikorruse kivikonstruktsioonis

müüritised. Hoone kasutuselevõtt tähendab selle suures osas uuesti üles ehitamist, koopiana

taastamist. Koopiana taastatud hoone puhul on riiklik kaitse õigustatud juhtudel, kui tegemist on

avalikkuse kõrgendatud huvi või hävinenud hoone sümbolväärtusega. Vinni mõisa valitsejamaja

puhul ei ole need tingimused täidetud.

Vinni mõisa valitsejamaja on oma arhitektuurse väärtuse suuremahulise hävimise tõttu minetanud

ning ei ole üksikobjektina arhitektuurselt unikaalne ega esinda samatüübiliste hoonete hulgas

paremini säilinud näidet.

Juba 1998. aastal valitsejamaja kaitse alla võtmisel puudusid hoonel väärtuslikud detailid ning

algupäraseks substantsiks sai lugeda vaid paekivist seinu ja keldrit. Selle järgi võib arvata, et

põhjus valitsejamaja kaitse alla võtmiseks oli eelkõige tagada mõisansambli terviklikkus.

Valitsejamaja ehk mõisavalitseja elumaja on tavapäraselt olnud üks mõisaansambli tuumikusse

kuulunud hoonetest, mis paiknes härrastemaja läheduses.

Ka praegu seisneb valitsejamaja kultuuriväärtus peamiselt selles, et hoone varemed on osa Vinni

mõisa ansamblist. Varemed, oma säilinud mahus, on kõnekad ruumilise keskkonna loojana, andes

aimu mõisasüdame algupärase planeeringu kohta.

Arvestades ehitismälestise definitsiooni ja riikliku kaitse kriteeriumitele vastavuse hindamise

tulemusi ning asjaolu, et Vinni mõisa valitsejamaja asub mälestisena kaitse all oleva mõisapargi

alal, ei ole antud hoone puhul üksikobjektina riikliku kaitse jätkamine põhjendatud.

Vinni mõisa valitsejamaja vare väärib säilitamist mõisaaegsesse hoonestuskihistusse kuuluva

objektina ning Vinni aleviku olulise mäluobjektiga. Väärtusi, mida valitsejamaja hoone vare

kannab, on võimalik kaitsta ja hoida mälestise „Vinni mõisa park“ säilimist tagavate

tingimustega. Nii nagu park on lahutamatult seotud mõisakompleksi tervikuga, on seda ka

valitsejamaja, mille asukohta tähistab praegu hoone vare. Soovitavalt võiks ka edaspidi olla

endise valitsejamaja paiknemine kompleksis tuvastatav (kas siis varemete konserveerimise,

hoone taastamise, samas mahus kompleksi sobiva hoone püstitamise, hoone perimeetri maapinnal

markeerimise vmt lahenduse kaudu).

Kultuurimälestiseks olemise lõpetamise asjaolud ja menetlus

2008. aastal toimunud põlengu tagajärjel hävis hoone katusekonstruktsioon ning seinad said

oluliselt kahjustada.

2013. aastal toimus Vinni alevikus Vinni Vallavalitsuse eestvedamisel muinsuskaitsealane

rahvakoosolek, kus Muinsuskaitseamet andis ülevaate ehitismälestiste seisukorrast, selgitas

kuidas toimub hoonete mälestiseks tunnistamine ja mälestiseks olemise lõpetamine ning tutvustas

ameti toetuste süsteemi ja ka muid toetuse taotlemise võimalusi mälestiste korrastamiseks.

Koosolekul arutati ka koostöövõimaluste üle Vinni mõisakompleksi kuuluvate mälestiste

korrastamiseks. Konkreetseid tegevusi selles osas aga ei järgnenud.

26.09.2013 taotles mälestise omanik Vinni mõisa valitsejamaja kaitse lõpetamist ning

valitsejamajale tehnilise ekspertiisi tegemist. Amet vastas 22.10.2013, et hoone mälestiseks

olemist ei lõpetata, tuues põhjenduseks analoogse olukorra Vinni mõisa talliga (reg-nr 16002).

Talli puhul oli ehitismälestiste ekspertnõukogu, Muinsuskaitse nõukogu ja Muinsuskaitseameti

ühine otsus, et omavahel seotud mälestiste rühmast (nagu mõisakompleks) üksikuid hooneid ei

arvata välja ka siis, kui need on halvas seisukorras. Hoone võib rekonstrueerida või säilitada

konserveeritud varemena. Analoogselt Vinni mõisa talliga ei lõpetatud toona Vinni mõisa

valitsejamaja mälestiseks olemist.

2013. aasta novembris koostati ameti tellimusel hoone ehitustehnilise seisundi ekspertiis

(koostaja Ehituskonstrueerimise ja katsetuste osaühing, Silvia Ränd) koos tegevuskavaga

müüride esmaseks korrastamiseks. Hoonet siiski korrastama ei asutud.

2014. aastal sai mälestise omanikuks Osaühing ER Toode.

02.03.2017 esitas mälestise uus omanik taas avalduse hoone riikliku kaitse lõpetamise kohta. Siis

leidis amet, et valitsejamaja mälestiseks olemise lõpetamise menetlust uuesti ei algatata, kuna

asjaolud polnud oluliselt muutunud.

11.03.2019 tegi mälestise omanik Osaühing ER Toode korduva ettepaneku lõpetada valitsejamaja

mälestiseks olemine, kuna mälestis asub suurte elamute vahel ja põlengutega on muutunud täiesti

kasutuskõlbmatuks ning rikub aleviku väljanägemist. Lisaks pöördus 21.05.2019 ameti poole

Vinni Vallavalitsus ja tegi ka enda poolt ettepaneku lõpetada Vinni mõisa valitsejamaja

mälestiseks olemine tuues põhjuseks, et hoone laguneb, risustab aleviku visuaalset pilti ja võib

olla lähedal olijatele ohtlik.

18.06.2019 toimus kohapeal arutelu, kus osalesid Vinni Vallavalitsuse, hoone omaniku ning

Muinsuskaitseameti esindajad. Tõdeti, et kuna 2008. aastal toimunud põlengu järgselt pole

hoonest likvideeritud varingujäätmeid ning teostatud müüre stabiliseerivaid hooldustöid, on see

põhjustanud valitsejamaja müüride ehitustehnilise seisukorra halvenemise. Omanik selgitas, et

kuna müüride konserveerimine on seotud suurte rahaliste väljaminekutega ning omanikul puudub

vajadus hoone kasutamiseks, ei soovi ta majanduslikult ebaotstarbekale objektile kulutusi teha.

Seetõttu taotleb hoone omanik selle mälestiseks olemise lõpetamist ning soovib

varisemisohtlikud müürid lammutada.

25.06.2019 otsustas amet algatada Vinni mõisa valitsejamaja mälestiseks olemise lõpetamise

menetlus.

Selleks, et selgitada välja, kas hoone vareme jätkuv ehitismälestiseks olemine on põhjendatud,

hindas amet 2020. aasta juunis Vinni mõisa valitsejamaja vastavust riikliku kaitse eeldustele.

Kriteeriumite analüüsis jõuti järeldusele, et hoone vastab vaid vanuse ja ansamblilisuse

kriteeriumitele. 30.06.2020 kaalus amet veelkord Vinni mõisa valitsejamaja mälestiseks olemise

asjaolusid ning asus seisukohale, et hoone ei vasta riikliku kaitse eeldusele, mistõttu on kaitse

lõpetamise menetluse jätkamine põhjendatud.

Muinsuskaitseamet küsis mälestiseks olemise lõpetamise kohta arvamust ka ametit nõustavalt

ehitismälestiste eksperdinõukogult. Eksperdinõukogu 08.07.2020 seisukoht oli, et Vinni mõisa

valitsejamaja riikliku kaitse lõpetamine on põhjendatud, kuid säilitamist väärivad maja all asuvad

algsed võlvkeldrid.

Muinsuskaitseamet saatis 19.04.2021 menetlusosalistele tutvumiseks mälestiseks olemise

lõpetamise käskkirja eelnõu, millele arvamusi ega vastuväiteid arvamuse andmise tähtajaks ei

esitatud. 09.07.2021 vastas mälestise omanik, et tal ei ole vastuväiteid. 02.02.2024 kinnitas

mälestise omanik, et soovib endiselt Vinni mõisa valitsejamaja mälestiseks olemise lõpetamist.

Ettepanekut arutati kultuuriministrit nõustava Muinsuskaitse Nõukogu 21.11.2023 koosolekul ja

otsustati ettepanekut toetada. Nõukogu arvas, et valitsejamaja varemetele võiks kohalik

omavalitsus leida kasutuse.

Haldusmenetluse seaduse § 64 lg 3 järgi arvestatakse akti kehtetuks tunnistamisel muu hulgas

selle tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks

tunnistamise põhjuseid ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. MuKSi § 3 lg 8 järgi tuleb lähtuda

avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatuse ning proportsionaalsuse

põhimõttest.

Mälestiseks olemise võib lõpetada, kui mälestis ei vasta riikliku kaitse eeldusele (MuKS § 20 lg

1 p 4). Vinni mõisa valitsejamaja seisukord on pärast 2008. aasta põlengut märkimisväärselt

halvenenud määral, mis kogumis ei vasta enam riikliku kaitse tingimustele. Eelnevast lähtudes

on põhjendatud lõpetada Vinni mõisa valitsejamaja mälestiseks olemine. Nii lõpevad ühtlasi

muinsuskaitseseadusest tulenevad mälestise kasutamise, hooldamise, renoveerimise jm piirangud

omaniku jaoks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga