Kiri

1

EESTI RAHVAKULTUURI KESKUS ARENGUKAVA

2024–2028

2

SISUKORD

Sissejuhatus 3

Missioon 4

Põhiväärtused 5

Visioon 6

Strateegilised sihid 7

Olukord 2023. aastal 8 Huvigrupid ja peamised partnerid 8

ERK tugevad küljed 9

Arengu suunad 10

Eesmärgid ja tegevused 2024.–2028. aastaks 12

ERK tegevust mõjutav strateegiline raamistik 18

KOKKUVÕTE 19

Lisad 20 Lisa 1. ERK arengukavas kasutatud mõisted

Lisa 2. ERK ja peamiste partnerite ootused

Lisa 3. ERK peamised partnerid ja huvigrupid

Lisa 4. Analüüs laulu- ja tantsupeo järjepidevuse tagamise kohta (KUM)

Lisa 5. Eesti Rahvakultuuri Keskuse diagnostika raport (FINAL)

3

SISSEJUHATUS

Tahad tippu ronide, akka tüvest pääle! Helme kihelkond

Kultuuriministeeriumi hallatav asutus Eesti Rahvakultuuri Keskus (ERK) on võtnud vastu uuendatud arengukava järgmiseks perioodiks, aastateks 2024-2028.

ERK arengukava annab rahvakultuuris osalejatele, vaimse kultuuripärandi kandjatele ja selle huvilistele ülevaate rahvakultuuri valdkonna hetkeseisust ning 2028. aastaks seatud eesmärkidest. Arengukavast paremini arusaamiseks tuleks esmalt tutvuda siin kasutatud mõistetega (vt lisa 1. „ERK arengukavas kasutatud mõisted“).

Rahvakultuuri valdkond on mitmetasandiline ja puudutab peaaegu kõiki Eestimaa elanikke. Siinses arengukavas seatud strateegilised sihid ja eesmärgid tuginevad Eesti Vabariigi põhiseadusele ning arvestavad Eesti inimeste ja kogukondade huvisid.

ERK arengukava on ülevaatlik dokument, milles on avalikkusele sõnastatud asutuse töö eesmärgid ja sisu ning mille toel on keskuse töötajatel igapäevastes toimingutes lihtsam õiget kurssi hoida.

Uuendatud arengukavas on kirjeldatud ERK töötajate ja peamiste partneritega (sealhulgas rahvakultuuri keskseltside ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega (ELT SA).) läbi arutatud tegevussuundi ja saavutatud kokkuleppeid (vt lisa 2. „ERK ja peamiste partnerite kokkulepped“). ERK eesmärk on olla avatud ja paindlik rahvakultuuri valdkonna kompetentsikeskus, kes räägib Eesti ühiskonnas mõjusalt kaasa.

ERK alaline eesmärk kompetentsikeskusena on tagada rahvakultuuri elujõulisus.

Põhiväärtuste kõrval on tõstetud fookusesse põlvkondade sidusus ja noorte senisest laiem kaasamine, samuti vaimse kultuuripärandi lõimimine igapäevaeluga ning keskkonna- sõbralikkuse ning jätkusuutlikkuse põhimõtete järgimine.

Vähem oluliseks ei saa pidada ka rahvusvahelist koostööd rahvakultuuri põhiväärtuste ja vaimse kultuuripärandi tutvustamisel ning nende hoidmisel rahvusvahelisel maastikul. Selle ülesande täitmiseks osaletakse aktiivse ja nähtava partnerina mitmesugustes koostööprojektides.

ERK arengukava ilmestavad Eesti eri piirkondadest pärit vanasõnad, mis iseloomustavad rahva- kultuuri olemust ning toovad esile siin elava rahva tarkuse ja vaimukuse.

ERK on oma eesmärkide elluviimisel sihikindel ja uuendusmeelne.

4

MISSIOON

ERK loob sobivad tingimused, mis toetaksid eesti rahvakultuuri elujõulisust ja arengut

kogu selle mitmekesisuses.

Mida üks ei või, seda üheksa võivad! Valga vanasõna

Fo to

: K

aj a

Li iv

ak

5

PÕHIVÄÄRTUSED

Tublidus ei tule tööta, osavus ei hooleta. Eesti vanasõna

Järjepidevus – ERK töös on olulisel kohal traditsioonide väärtustamine ja alalhoidmine, nende loov ja jätkusuutlik kasutamine ning järgmistele põlvedele edasiandmine. Oluline on tagada rahvakultuuri ja vaimse kultuuripärandi elujõulisus, luues traditsiooniliste praktikate kaudu eri põlvkondade vahele silla.

Koostöö – rahvakultuuri valdkonna arengu põhieeldus. ERK ülesanne on pakkuda valdkonnas tegutsejatele igakülgset tuge ühiste eesmärkide saavutamisel. Hoiame ja arendame rahvakultuuri valdkonda koostöös riigiasutuste, omavalitsusüksuste, rahvakultuuri keskseltside, mittetulundusühingute, sihtasutuste, teadus- ja mäluasutuste ning ettevõtete ja kohalike kogukondadega. Maakondades on loodud toimiv võrgustik, mis põhineb rahvakultuuri harrastajate ja valdkonna eestvedajate koostööl.

Eestvedamine – panustame koos partneritega aktiivselt valdkonna arengusse, innustame vaimset kultuuripärandit hoidma ja väärtustama. Anname rahvakultuuri valdkonna arengu alast nõu ning juhime selle arengut nii maakondades kui ka riigi tasandil.

Professionaalsus – ERKis töötavad rahvakultuuri valdkonna spetsialistid ja eestkõnelejad. Täiendame süstemaatiliselt oma erialaseid teadmisi ja oskusi, oleme järjepidevalt kursis rahvakultuuri valdkonnas toimuvaga. Õppiva ja areneva organisatsioonina panustame valdkonda laiemalt, luues järelkasvu nii endale kui ka partneritele.

Uuendusmeelsus – ERK on nüüdisaegne ja uuendusmeelne asutus, mille meeskond on ühtne ja üksteist toetav ning iga selle liige tunnetab vastutust panustada rahvakultuuri valdkonna arengusse. Keskuse töötajad on ühiskonnas pädevad rahvakultuuri kuvandi loojad.

Fo to

: K

aj a

Li iv

ak

6

VISIOON

Mida õpid noores eas, seisab eluea sul peas! Eesti vanasõna

ERK on noori kaasav põlvkondade ülene ja uuendusmeelne kompetentsikeskus,

mis seisab rahvakultuuri väärtustamise ja selle elavas kasutuses hoidmise eest

7

STRATEEGILISED SIHID

Strateegiliste sihtide seadmisel tugineme ERK missioonile, põhiväärtustele ja visioonile, mida soovime 2028. aastaks ellu viia.

1. Eesti rahvakultuur ja vaimne kultuuripärand on elavas kasutuses ning inimesed teavad, tunnevad ja väärtustavad oma kultuuripärandit.

2. Rahvakultuuri valdkonnal on professionaalsed ja motiveeritud eestvedajad - juhendajad, õpetajad, kogukondade eestkõnelejad, spetsialistid -, kes innustavad ja valmistavad ette järgmiste põlvkondade kultuuripärandi kandjaid.

3. Rahvakultuur on kultuuripoliitikas olulisel kohal, seda on tähtsustatud nii riiklikes kui ka kohaliku tasandi arengudokumentides ning valdkonna seisukohad on ühiskonnas esile toodud ja aktsepteeritud.

4. ERK on pidevalt arenev kompetentsikeskus, mille iga töötaja erialased oskused võimaldavad valdkonda maksimaalselt panustada.

5. ERK aitab edendada eesti rahvakultuuri rahvusvahelisel tasandil.

3. Ühiskonnas ja kultuuripoliitikas olulisel kohal olevad seisukohad rahvakultuuri valdkonnas.

1. Hoitud ja väärtustatud rahvakultuur.

4. Eesti Rahvakultuuri Keskus kui pidevalt arenev tulevikku vaatav organistasioon

2. Professionaalsed ja motiveeritud eestvedajad.

5. Sisukas rahvusvaheline koostöö rahvakultuuri valdkonnas.

ELUJÕULINE JA KESTLIK

RAHVAKULTUUR

8

OLUKORD 2023. AASTAL

Tark nõu töö juures teeb vaeva pooleks. Laiuse vanasõna

Huvigrupid ja peamised partnerid

ERK-l on koostööpartnereid nii Eestis kui ka välisriikides (vt lisa 3. „ERK peamised partnerid ja huvigrupid“).

Eestis tehakse koostööd peamiselt üleriigiliste rahvakultuuri valdkonna partner- organisatsioonide ja maakondlike keskseltsidega, samuti teiste selle valdkonna asutuste ja organisatsioonidega. Tihedat koostööd tehakse eri tasandite huvirühmadega.

ERK esindab rahvakultuuri valdkonna huve oma põhimääruses sätestatud ulatuses. Toimib tihe koostöö kohalike omavalitsuste ja sealsete asutustega, rahvakultuuri valdkonna organisatsioonide ja teiste ühendustega, samuti rahvakultuuri valdkonnas tegutsevate üksikisikute ja kogukondade esindajatega üle Eesti.

Järjest olulisemaks on muutumas suhted Läti ja Leedu, aga ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Välispartnerite hulgas on nii riiklikke kui ka erasektori asutusi ja organisatsioone, kelle eesmärk on hoida ja arendada oma riigi kultuuripärandit.

Partneritega tehtav koostöö loob eelduse ERK sisukaks toimimiseks ja annab selleks vajaliku kindlustunde.

OLUKORd 2023. AASTAL

9

ERK tugevad küljed

• ERK on rahvakultuuri valdkonnas ja ühiskonnas tervikuna senisest nähtavam, keskuse tegevusest teatakse rohkem. Tugevnenud on koostöövõrgustikud, muu hulgas on paranenud koostöö õppeasutuste, keskseltside ning teiste valdkondlike organisatsioonide ja kogukondadega. Teadlik koostöö suunamine tekitab sünergiat valdkonna teiste institutsioonidega, ning aitab ka neil oma arengukavasid ellu viia.

• ERK on kokkuhoidva kollektiiviga nüüdisaegne, õppiv ja uuendusmeelne organisatsioon, mis toimib oma ala professionaalidele ja valdkonnast huvitatud noortele tõmbekeskusena. Selle tulemusena on paranenud ERK võimekus oma valdkonnas tegutseda ja järelkasvu eest hoolt kanda, et tagada strateegilise sihina järjepidevus. Struktuuri laiendamine uute ametikohtadega on aidanud kaasa ERK kompetentsikeskuseks kujunemisele. ERK töötajad abistavad ja nõustavad üksteist, nad on oma valdkonna hinnatud spetsialistid.

• ERK hõlmab hästi toimivat üle-eestilist rahvakultuurispetsialistide võrgustikku, millel on otsekontakt rahvakultuuri valdkonnas tegutsejate ja kohalike omavalitsustega. Regionaalne võrgustik tagab kultuuripoliitika elluviimisel sujuva koostöö ja sidususe.

• Koolitused on kvaliteetsed. Mõned kursused on iseäranis populaarsed, näiteks rahvarõivaste valmistajate kool (Eesti Rahva Muuseumis), rahvatantsujuhtide kool, kultuurikorraldajate täienduskursus ja vaimse kultuuripärandi alased koolitused. 2022. aastal käivitati koos Kultuuriministeeriumiga kohalike omavalitsuste kultuurijuhtide arenguprogramm. Kvaliteetsete koolituste korraldamine aitab uutel tulijatel valdkonda siseneda, ja selle tulemusena järjepidevust hoida.

• Vaimses kultuuripärandi alane teadlikkus on paranemas. 2022. aasta lõpuks oli Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse tehtud üle 200 põhi- ja/või seotud sissekande. Paljude kannetega on seotud tugevad kogukonnad ja nende eestvedajad, kes tegutsevad aktiivselt vaimse kultuuripärandi väärtustamisel, hoidmisel ja tutvustamisel. Vaimse kultuuripärandi nimistu korrapärane haldamine ja pidev täiendamine aitavad väärtustada meie rikkalikku pärandit, mis püsib tänu põlvkondade sidususele elavana.

• 2019. aastal käivitati elektrooniline taotluste menetlemise infosüsteem (TMS), mis lihtsustab taotluste ja aruannete menetlemist, säästab keskkonda ning on kasutajasõbralik ja turvaline. TMS-i pidev vajaduspõhine uuendamine ja täiendamine võimaldab menetlust kiirendada nii taotlejate, hindajate kui ka menetlejate endi jaoks.

• ERK hallatav rahvakultuuri andmekogu (RAKU) hõlmab järgmisi valdkondi: rahvatants, tants, koorilaul, vokaalmuusika, käsitöö, harrastusteatrid, rahvamuusika, puhkpillimuusika, instrumentaalmuusika, folkloor ja kultuurikorraldus. Üldiselt öeldes sisaldab see teavet rahvakultuuriga tegelevate organisatsioonide, kollektiivide, isikute ja hoonete kohta, maakondade ja kohalike omavalitsuste tasandil. Kord aastas edastatakse teavet mitmele institutsioonile, sealhulgas Statistikaametile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ning keskseltsidele. Nende andmete põhjal on võimalik analüüsida rahvakultuuri valdkonnas toimuvaid protsesse, maakonna tasandil kollektiividesse kaasatuse ulatust ning üldisemaid valdkonnas toimuvaid muutusi.

• ERK on juba 25 aastat järjepidevalt koostanud ja välja andnud rahvakultuuri aastaraamatut (2018. aastast ka e-väljaandena), millesse on koondatud olulisimad sündmused ning ettevõtmised kogu valdkonna ja kõikide maakondade lõikes. Rahvakultuuri aastaraamat on oodatud väljaanne, mis annab kogu aasta kohta ülevaate valdkonna olulisimatest arengusuundadest ja silmapaistvaimatest tegijatest.

• Rahvusvaheline koostöö ja mitmesugustes projektides osalemine on sagenenud. Näiteks sai Brüsselis asuv skulptuur „Manneken Pis“ („Pissiv poiss“) sel aastal uue Eesti kostüümi, koos Ukrainaga esitati taotlus kanda põssanka-traditsioon UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja, jõuti lõpule projektiga Cultech ja jätkati projekti LIVINd (https://rahvakultuur.ee/meist/projektid/). Laialdased rahvusvahelised suhted aitavad

OLUKORd 2023. AASTAL

10

paremini mõtestada rahvakultuuri seisu omal maal ning tutvustada meie elulaadi teistes riikides.

• ERK sai uue visuaalse identiteedi (CVI), sealhulgas uue logo, kodulehe, atribuutika ja meened. Värskendatud identiteet toetab jõuliselt organisatsiooni püüdlusi avalikkuses silma paista ja oma valdkonda propageerida.

Arengu suunad

• Ühtse rahvakultuuri andmekogu kasutusele võtmine

ERK rahvakultuuri andmekogu (RAKU) loodi 2008. aastal, kuid nüüdseks on see vananenud ja selle olemasoleval kujul (PostgreSQL ja PHP) edasiarendamine ei ole otstarbekas. RAKU ei ole praegu avalikkusele ligipääsetav, soovitud andmete saamiseks peab esitama kirjaliku päringu ERK-le. Keskuse eestvedamisel hakati 2021. aastal looma uut andmekogu, mis ühendaks nii laulu- ja tantsupeo registri kui ka RAKU. 2023. aastal korraldati Kultuuriministeeriumi eestvedamisel hange ja uus rahvakultuuri andmekogu peaks valmis saama 2024. aastal. Andmekogu koosneb RAKU ning laulu- ja tantsupeo registri alammoodulitest ja neid ühendavatest ühistest baasandmetest ning see tehakse avalikkusele kättesaadavaks. Ühtlasi on see vajalik tööriist ERK ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA töötajatele. Andmete sisestamine ja muutmine on lihtne ning andmekogu on tehnoloogiliselt toimiv, uuendusi ja muudatusi teha võimaldav infosüsteem.

• Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu veebikeskkonna uuendamine

Vaimse kultuuripärandi nimistu esialgne veebikeskkond avati 2010. aastal. Tollane veebiliides ei vasta aga enam tänapäeva vajadustele ja nõuetele. 2020. aastal paigutati nimistu ajutiselt ERK uuele kodulehele. See on ajutine lahendus, millel puuduvad vajalikud funktsioonid ja nimistu arendus ei ole võimalik. ERK-il on vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni rakendusasutusena kohustus nimistut hallata, seega on uue veebikeskkonna loomine hädavajalik.

• Kultuuripoliitika sidustamine üleriigilisel, regionaalsel ja kohalikul tasandil

Keskus toetab senisest enam kohalikke omavalitsusi kultuuripoliitika kujundamisel, kogudes ja analüüsides rahvakultuurialast statistikat, koolitades omavalitsuste esindajaid ning andes toetusi rahvakultuuri projektide elluviimiseks. Koostöös kohalike omavalitsuste kultuuritegijate, rahvakultuuri keskseltside ning asjaomaste organisatsioonidega korraldatakse seminare ja arengupäevi.

• ERK-s pädevate töötajate ja võtmeisikute olemasolu tagamine

Keskuse töötajad on suunanäitajad ja nõustajad teistele rahvakultuuri valdkonnas tegutsejatele. Selle võimaldamiseks selgitame välja ametialase pädevuse ja koolitusvajaduse, samuti loome võimalused valdkonnaspetsiifiliste teadmiste ja oskuste arendamiseks. Töötajate motiveerimiseks ja motivatsiooni hoidmiseks kujundame toetava töökeskkonna. Ühe uuendusena saab ERK kodulehelt lugeda ka ametikohtade kirjeldusi.

• Põlvkondadeülene rahvakultuuri sildamine

Pöörame senisest enam tähelepanu rahvakultuuri kaudu eri põlvkondi ühendava silla loomisele, toetades eri piirkondades ja kultuuriruumides tegutsevaid kogukondi ning aidates kaasa sidusa ühiskonna kujundamisele. Olulisel kohal on perede ja muude kogukondade kaudu hoida laulu- ja tantsupeo traditsiooni.

OLUKORd 2023. AASTAL

11

• Loomemajanduse- ja kultuuriturismi alasele koostööle kaasaaitamine

Soovime ERK põhitegevuse kaudu aidata senisest enam kaasa rahvakultuuriga seotud loomemajanduse- ja kultuuriturismi alasele koostööle, näiteks arendada eri piirkondade loomeettevõtjate kaasabil välja kultuurimarsruudid.

• IKT- lahenduste arendamine

Soovime arendada välja vajaduspõhised ja kasutajasõbralikud IKT- lahendused.

• Rahvusvahelise koostöö edendamine

ERK võtab aktiivsema rolli rahvakultuuri valdkonnaga seotud rahvusvahelises koostöös. Keskus aitab edendada Eesti rahvakultuuri väärtuste senisest laialdasemat tutvustamist mujal maailmast, arendades koostöösuhteid.

Fo to

: K

aj a

Li iv

ak

12

EESMÄRGID JA TEGEVUSED 2024.–2028. AASTAKS

HOITUD JA VÄÄRTUSTATUD RAHVAKULTUUR

Nõuga tööd tehakse, ei suure väega. Eesti vanasõna

Alaeesmärgid

1.1. Rahvakultuuri valdkond ja vaimne kultuuripärand on kestlik ning sellest saadakse osa elukaare igas etapis.

1.2. Kultuuripärandi talletamiseks annab vanem põlvkond oma kombestiku, teadmised ja oskused edasi nooremale põlvkonnale.

1.3. Lapsed ja noored osalevad rahvakultuurialases tegevuses, mille tulemusena eri põlvkondade vaheline sidusus suureneb.

Eesmärkide elluviimiseks plaanitud tegevused

1.1. ERK propageerib rahvakultuuri traditsiooniliste praktikate jätkusuutlikkust, looduslähedust ja keskkonnateadlikkust. Väärtustatakse pärandi taaskasutust ja rohelist mõtteviisi.

1.2. ERK panustab rahvakultuuri käsitlevate teabematerjalide koostamisse, koolituste ja näituste korraldamisse ja trükiste väljaandmisse.

1.3. ERK loob Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu jaoks uue veebikeskkonna, tutvustab seda laiemale avalikkusele ja täiendab uute sissekannetega.

1.4. ERK jätkab rahvakultuuri valdkonna kitsaskohtade väljaselgitamisel, probleemide lahenduste leidmisel ning parimate tingimuste loomisel koostööd partnerorganisatsioonide, kultuuri-, haridus-, mälu- ja teadusasutuste ning kohalike omavalitsustega.

1.5. ERK mitmekesistab, arendab ja ajakohastab oma koolitusi, et suurendada erinevate huvirühmade teadlikkust rahvakultuurist ja vaimsest kultuuripärandist.

1.6. ERK toetab laulu- ja tantsupeo liikumist nii kohaliku omavalitsuse, maakonna kui ka riigi tasandil, näiteks osaletakse maakondlikus laulu- ja tantsupeo korraldustoimkonnas ning panustatakse üleriigiliste pidude kestlikkuse tagamisse. Vajaduse korral ollakse kuraatorid või assistendid ja toetatakse maakondlike staapide tööd.

Eesti rahvakultuur ja vaimne kultuuripärand on elavas kasutuses ning inimesed teavad, tunnevad ja väärtustavad oma kultuuripärandit.1. EESMÄRK

EESMäRgId JA TEgEVUSEd 2024.–2028. AASTAKS

13

1.7. ERK kasutab riiklikke rahvakultuuri toetusmeetmeid laulu- ja tantsupeo liikumise jätkusuutlikkuse tagamiseks ja pärimuse püsimiseks.

2028. aastaks saavutatavad tulemused

1.1. Suurenenud on laste ja noorte teadlikkus rahvakultuurist ja vaimsest kultuuripärandist ning kasvanud on osavõtt rahvakultuurialases tegevuses eri piirkondades.

1.2. Laulu- ja tantsupeoliikumine on kestlik ning huvilised on elukaare igas etapis senisest enam sellesse protsessi kaasatud.

1.3. Veebikeskkonnad on toimivad, neid on edasi arendatud (VAKU, koduleht) ning täiendatud uute sissekannetega ja ajakohastatud andmetega.

1.4. Rahvakultuuri andmekogu arendamiseks on tehtud ettepanekuid.

1.5. Peamiste partneritega on sõlmitud uued koostöölepped või on seniseid lepinguid uuendatud, projektid ja koostöövormid on läbi arutatud ning toimivad.

1.6. Vaimse kultuuripärandi alaseid koolitusi on uuendatud ja neid korraldatakse regulaarselt kõikides maakondades.

Fo to

: E

lin a

K o

st ab

i

EESMäRgId JA TEgEVUSEd 2024.–2028. AASTAKS

14

PROFESSIONAALSED JA MOTIVEERITUD EESTVEDAJAD

Tarkus om inemisile nigu päike loodusele. Eesti vanasõna

1. EESMÄRK 2. EES

Alaeesmärgid

2.1. Valdkonnas vajalike erialaste- ja üldoskuste arendamiseks mõeldud koolituste valik on mitmekesine ja sihtrühmadele kättesaadav.

2.2. Õppekavade koostamisel ja arendamisel tehakse valdkondlike katusorganisatsioonide ja kõrgkoolidega tõhusat koostööd.

2.3. Rahvakultuuri valdkonna silmapaistvad üksikisikud, kollektiivid ja partnerid on motiveeritud ja tunnustatud.

Eesmärkide elluviimiseks plaanitud tegevused

2.1. ERK viib igal aastal läbi baasoskuste koolitusi erinevates rahvakultuuri valdkondades (rahvatants, koorimuusika, rahvarõivad, kultuurikorraldus jm).

2.2. Lähtudes koolitusvajadusest, korraldab ERK konkreetsetele sihtrühmadele üldoskuste ja ametialaseid koolitusi ning laiemale avalikkusele ka vaimse kultuuripärandi koolitusi.

2.3. ERK märkab, motiveerib ja tunnustab rahvakultuuri valdkonnas tegutsejaid.

2028. aastaks saavutatavad tulemused

2.1. Osalejatest 90% on kursustega rahul.

2.2. ERK koolitused on seotud kutsesüsteemiga ning aitavad kaasa tööalase pädevuse arendamisele, selle hindamisele ja tunnustamisele.

2.3. Rahvakultuuri valdkonnas tegutsevad motiveeritud ja pädevad eestvedajad, harrastajad ja kollektiivid.

2.4. ERK õppekavasid on täiendatud ning lisatud on uusi huvipakkuvaid, ootustele vastavaid ja uuele põlvkonnale mõeldud koolitusi.

Rahvakultuuri valdkonnas on professionaalsed ja motiveeritud eestvedajad – juhendajad, õpetajad, kogukondade eestkõnelejad,

spetsialistid –, kes innustavad ja valmistavad ette järgmiste põlvkondade kultuuripärandi kandjaid.

2. EESMÄRK

EESMäRgId JA TEgEVUSEd 2024.–2028. AASTAKS

15

3. EES

ÜHISKONNAS JA KULTUURIPOLIITIKAS OLULISEL KOHAL OLEVAD SEISUKOHAD RAHVAKULTUURI VALDKONNAS

Saab üle kuera, saab üle änna ka. Hiiumaa vanasõna

Alaeesmärgid

3.1. ERK on kaasatud rahvakultuuri valdkonna õigusloomesse.

3.2. Rahvakultuur on kajastatud nii riikliku, maakondliku kui ka kohaliku tasandi arengudokumentides.

3.3. Kvaliteetsed ja ajakohased valdkondlikud andmed, sealhulgas statistika, toetavad kogukondade, kultuurikorraldajate ja poliitikakujundajate tegevust.

3.4. ERK nõustab rahvakultuuri valdkonna koostöövõrgustikke, koondab valdkonna vaateid ja on rahvakultuuri teemadel ühiskonnas eestkõnelejaks.

Eesmärkide elluviimiseks plaanitud tegevused

3.1. ERK osaleb mitmesugustes kultuurikorraldust ja rahvakultuuri valdkonna arengut kavandavate töörühmade ja komisjonide tegevuses.

3.2. ERK teeb ettepanekuid, kuidas uuendada maakondlikes arengukavades kultuuri valdkonna kajastamist.

3.3. ERK annab põhimäärusest tulenevaid sisendeid oma peamistele partneritele.

3.4. ERK korraldab kohaliku omavalitsuse kultuurivaldkonna juhtidele regulaarseid infopäevi ja arenguprogramme.

3.5. ERK haldab rahvakultuuri valdkonna andmekogu.

3.6. ERK tellib ja/või viib ise läbi vajaduspõhist seiret ja uuringuid.

2028. aastaks saavutatavad tulemused

3.1. Uuendatud ja ajakohastatud õigusloome toetab rahvakultuuri jätkusuutlikkust.

3.2. Rahvakultuur on kõikide maakondade arengudokumentides kajastatud.

3.3. Rahvakultuuri andmekogu on avalik ning aja- ja asjakohane.

3.4. Kõikide kohalike omavalitsuste kultuurivaldkonna juhid on läbinud kultuurijuhtide arenguprogrammi.

3.5. Kultuuripoliitika infopäevadel on osalenud kultuurikomisjonide esindajad kõikidest kohalikest omavalitsustest.

Rahvakultuur on kultuuripoliitikas olulisel kohal, seda on tähtsustatud nii riiklikes kui ka kohaliku tasandi

arengudokumentides ning valdkonna seisukohad on ühiskonnas esile toodud ja aktsepteeritud.

3. EESMÄRK

EESMäRgId JA TEgEVUSEd 2024.–2028. AASTAKS

16

EESTI RAHVAKULTUURI KESKUS KUI PIDEVALT ARENEV JA TULEVIKKU VAATAV ORGANISATSIOON

Ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormat tuleb tarkust tunnistada. Eesti vanasõna

4.

Alaeesmärgid

4.1. ERK on arvestatav partner koostöövõrgustike kujundamisel ja tugevdamisel nii maakondlikul kui ka üleriigilisel tasandil.

4.2. Väärtuspõhine organisatsioonikultuur toetab ERK kui organisatsiooni püüdlusi, koostööd ja igapäevast tegevust.

4.3. ERK töötajad on ametialaselt pädevad ja koostööpartnerite seas hinnatud.

Eesmärkide elluviimiseks plaanitud tegevused

4.1. ERK kujundab oma töötajates ühiseid väärtushinnanguid ja tugevdab asutusesisese suhtluse kaudu meeskonnatunnet.

4.2. ERK toetab töötajate avatud hoiakut ja püüdlusi olla kursis valdkonnas toimuvaga.

4.3. ERK koostab iga töötaja arenguvajadusi arvestava koolituskava.

4.4. ERK kommunikatsioon ja mainekujundus toetavad igati ERK kui kompetentsikeskuse rolli.

4.5. ERK suurendab oma rolli ühiskondlike protsesside suunaja ja arutelude läbiviijana.

2028. aastaks saavutatavad tulemused

4.1. ERK on rahvakultuuri valdkonnas tunnustatud kompetentsikeskus, mis on koolitusasutuse, nõustaja ja toetajana oma valdkonnas inimestele ja organisatsioonidele oluline partner.

4.2. ERK kui organisatsiooni väärtushinnangud on läbi arutatud, töötajate seas heaks kiidetud ja igapäevatöös kasutusele võetud.

4.3. ERK partnerid tunnustavad keskuse töötajaid kultuuripoliitika elluviimisel pädevate nõuandjatena.

Eesti Rahvakultuuri Keskus on pidevas arengus olev kompetentsikeskus, kus iga töötaja erialased oskused võimaldavad panustada

valdkonda maksimaalselt. 4. EESMÄRK

EESMäRgId JA TEgEVUSEd 2024.–2028. AASTAKS

17

SISUKAS RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ RAHVAKULTUURI VALDKONNAS

Kus keiakse, senna jäävad jäljed. Emmaste vanasõna

5. EES

Alaeesmärgid

5.1. ERK tegevus on rahvusvaheliselt nähtavam kui seni.

5.2. ERK on arvestatav partner koostöövõrgustike kujundamisel ja tugevdamisel rahvusvahelisel tasandil.

5.3. ERK on rahvakultuuri traditsioonide tutvustaja rahvusvahelisel tasandil.

Eesmärkide elluviimiseks plaanitud tegevused

5.1. ERK uuendab oma kodulehe ingliskeelset versiooni.

5.2. ERK osaleb rahvusvahelistes projektides, vahendab siinseid näituseid ja eksperte teistesse riikidesse ja kultuuriruumidesse ning vastupidi.

5.3. ERK korraldab õppekäike välisriikidesse.

5.4. ERK jätkab ja arendab koostööd Läti ja Leedu rahvakultuuri keskustega ning loob uusi suhteid teisteski riikides.

2028. aastaks saavutatavad tulemused

5.1. ERK tegevus on rahvusvaheliselt nähtavam kui seni.

5.2. ERK töötajad on omandanud uusi teadmisi, vahendanud parimaid praktikaid ja oskavad neid tõhusalt oma töös kasutada.

5.3. Rahvusvaheline koostöös on soodustanud võrgustike laienemist.

5.4. ERK on osalenud rahvusvahelistes koostööprojektides ning tutvustanud meie rahvakultuuri rahvusvahelisel tasandil.

Eesti Rahvakultuuri Keskus aitab edendada eesti rahvakultuuri edendamisele rahvusvahelisel tasandil.

5. EESMÄRK

18

ERK TEGEVUST MÕJUTAV STRATEEGILINE RAAMISTIK

Eesti Rahvakultuuri Keskuse tegevus tugineb keskuse põhimäärusele ja kultuurivaldkonna riiklikele dokumentidele. ERK on UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni rakendusasutus.

Valdkonda reguleerivad seadused ja õigusaktid

Eesti Vabariigi põhiseadus

Täiskasvanute koolituse seadus

UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioon

Kultuuri arengukava 2021-2030

ERK põhimäärus

Minuomavalitsus

Analüüs laulu- ja tantsupeo järjepidevuse tagamise kohta (lisa 4)

Eesti Rahvakultuuri Keskuse diagnostika raport (lisa 5)

Rahvakultuuri andmekogu põhimäärus

Fo to

: H

e le

n a

K äb

in

19

KOKKUVÕTE

Eesti Rahvakultuuri Keskuse 2024.-2028. aasta arengukava on keskuse igapäevaelu toetav ja selle tegevust suunav dokument, mis aitab kaasa eri sihtrühmi ja põlvkondi ühendava rahvakultuuri ja vaimse kultuuripärandi teadlikumale väärtustamisele ja hoidmisele, selle loovale kasutamisele ja edasiandmisele ning seeläbi jätkusuutlikuma ühiskonna kujundamisele.

ERK arengukava uuendamisel on fookusesse võetud organisatsiooni püüdlused olla oma valdkonna atraktiivne eestvedaja. Lisaks soovime rahvakultuuri valdkonda kaasata rohkem noori. Uudsemana on välja toodud ja erilist tähelepanu vajavad rahvusvahelised suhted, plaanis on laiendada koostööd ka Põhjamaadega.

Regionaalse kultuurikorralduse ja mitmesuguste koostöövõrgustike kaudu toetab ERK rahvakultuuri valdkonna jätkusuutlikkust nii maakondlikul, regionaalsel, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

ERK on uuendusmeelse ja atraktiivse kompetentsikeskusena omas valdkonnas suunanäitaja. ERK on õppiv ja arenev organisatsioon, mille töötajad on pädevad rahvakultuuri kuvandi loojad nii Eestis kui ka väljaspool.

2024.-2028. aasta arengukava on vastu võetud Eesti Rahvakultuuri Keskuse 12. detsembri 2023. aasta üldkoosolekul, mis toimus Mäetagusel.

Fo to

: U

rv e H

e rm

an n

20

LISAD

Lisa 1. ERK arengukavas kasutatud mõisted

Lisa 2. ERK ja peamiste partnerite ootused

Lisa 3. ERK peamised partnerid ja huvigrupid

Lisa 4. Analüüs laulu- ja tantsupeo järjepidevuse tagamise kohta (KUM)

Lisa 5. Eesti Rahvakultuuri Keskuse diagnostika raport (FINAL)

Fo to

: B

ir g

it P

e tt

ai

Lisa 1

ERK arengukava 2024-2028

ERK arengukavas kasutatud mõisted

Töörühma juht: Urve Gromov

Töörühma liikmed: Leelo Isidora Viita, Eeva Kumberg

Baasoskused - arengukavas käsitleme neid oskustena, mis vastavad valdkonnas

kehtivate kutsestandardite kompetentside miinimumnõuetele

Huvirühm ehk huvigrupp ehk sidusrühm ehk survegrupp on ühiskonnas füüsiline isik, füüsiliste isikute kogum, juriidiline isik või mitteformaalne ühendus, kellel on selgelt väljendatud huvid otsustatavas valdkonnas, kes on mingil viisil seotud mingi tegevuse, strateegia, projekti või organisatsiooniga, keda kavandatav otsus või projekt võib mõjutada või kes osaleb otsuse rakendamisel (Allikas: Vikipeedia)

Koostööpartnerid - asutused ja organisatsioonid, kellega on vastastikku kasulikud suhted ja koostöö ühise eesmärgi saavutamiseks

Kogukond  on inimrühm, mis on seotud teatud sotsiaalsete suhete võrgustikuga (Allikas: https://sisu.ut.ee/vaks/kogukond)

Kultuurikorraldaja on eri kultuurivaldkondades inimestele kultuuriprotsessides osalemiseks tingimusi loov spetsialist, sh kultuuriprogrammide kavandaja, kultuurisündmuste korraldaja, kultuuritegevuste turundaja, loominguliste kollektiivide esindaja või produtsent jt. (OSKA tööjõuvajaduse uuring 2019, Kutsekoda)

Kultuurikorraldus on tingimuste loomine ja arengu suunamine inimeste osalemiseks kultuuriprotsessides nii looja kui tarbijana ja kultuuriorganisatsioonide administratiivsete funktsioonide täitmine (Allikas: Kultuurikorraldaja kutsestandard, Lisa3)

Kultuuriruumid – piirkonna ja kogukondade pärimuskultuuriline eripära (ERK koduleht)

Rahvakultuur - rahvakultuuri valdkond hõlmab loomingulist ja rahvuslikel traditsioonidel põhinevat harrastus- ja kutselist või professionaalset tegevust, pärimuskultuuri, vaimset kultuuripärandit, rahvapäraste või rahvalike ja paikkondlike kultuuritraditsioonide uurimist, hoidmist, arendamist ja jäädvustamist, kultuurisündmusi ning seltsitegevust, koolitust ja täiendõpet. (Allikas: Kultuuriministeeriumi

koduleht https://kul.ee/rahvakultuur)

Rahvakultuuri valdkonna partnerorganisatsioon ehk rahvakultuuri keskselts on üle-eestilist liikmeskonda ja võrgustikku omav avalikes huvides tegutsev mittetulunduslik ühendus, kelle tegevus põhineb pärimuskultuuril ning rahvuslikel traditsioonidel (koori-, puhkpilli-, rahvamuusika, rahvatants, folkloor, käsitöö ja näitemäng) arengu- ja tegevuskavade alusel. (Allikas: ERK koduleht

https://rahvakultuur.ee/toetused/toetusmeetmed/rahvakultuuri-valdkonna-partnerorganisatsioonide- toetamine/)

Vaimne kultuuripärand on põlvest põlve edasi antavad tavad, esitus- ja väljendusvormid, teadmised, oskused ning nendega seotud tööriistad, esemed, artefaktid ja kultuuriruumid, mida kogukonnad, rühmad ja mõnel juhul üksikisikud tunnustavad oma kultuuripärandi osana ning hoiavad elavas ja loovas kasutuses. (Allikas: Muinsuskaitseseadus)

Üldoskus on võime üldist laadi tegevust planeerida ja ellu viia. Üldiseks muudab

töötegevused see, kui need ei sõltu ametist ega tegevusvaldkonnast, vaid on

vajalikud kogu töömaailmas ja ühest valdkonnast teise ülekantavad. (Allikas:

Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA TÖÖELU ÜLDOSKUSED

https://oska.kutsekoda.ee/uuring/tooelu-uldoskuste-klassifikatsioon-ja-tulevikuvajadus/)

Lisa 2

ERK arengukava 2024-2028

ERK ja peamiste partnerite ootused

ERK ootused partneritele

KUM jt riigiasutused

Rahvakultuuri valdkonna uuringute, analüüside toetamine ja rahastamine.

Uue RAKU andmekogu seadustamine ja rahastamine.

Rahvakultuuri valdkonna teabe kogumine ja vahendamine.

Kõrgendatud tähelepanu suunamine rahvakultuuri valdkonnale ja eestluse

püsiväärtuste hoidjatele.

Rahvakultuuri väärtustamine koalisatsioonilepingutes.

ERK väärtuspakkumine HTM-ile: täiskasvanutele täienduskoolituse korraldamine,

elukestva õppe propageerimine.

ERK väärtuspakkumine SIMile: anname infot valdkonnas toimuvast,

kodanikuühiskonna tugevdamine harrastustegevuse ja kollektiivijuhtide toetamise ja

vastava koolituse kaudu.

Keskseltsid,ELTSA, Eesti Pärimusmuusika Keskus

ERKil on võimekus pakkuda keskseltsidele kõigis maakondades valdkondlikke

arenguvõimalusi ja uusi väljakutseid.

Vahetada rohkem ja personaalsemalt infot oma tegemiste kohta, sh vastastikku

valdkonda puudutavat teavet, nt seadusandlus, koolitused, infopäevad. Korraldada

regulaarseid kohtumisi.

ERK koosseisus on kindel töötaja, kelle ülesandeks on keskseltsidega koostöö

korraldamine.

Koostöölepingud on konkreetsed ja koostöölõigud üheselt kirjas.

Avatud koostöö ELT SAga, kus ta saab ERKilt kuraatorite näol koostööpartneriteks

professionaalsed ja maakonda hästi tundvad inimesed.

Rohkem avaramat koostööd Eesti Pärimusmuusika Keskusega kui Eesti mastaabis

arvestatava rahvamuusika ja rahvakultuuri sündmusi ja koolitusi korraldava

partnerorganisatsiooniga, kes saaks aidata ka maakondade rahvakultuuriinimestel

sündmuste korraldamisel paremaid lahendusi leida.

Kasvavat koostööd rakenduskõrgharidust andvalt Tartu Ülikooli Viljandi

Kultuuriakadeemiaga, kellega koos saaks olla avatud õppimisvõimalustele, mis on

suunatud igas eas inimestele.

ERK pakub vastu pädevat valdkondlikku nõustamist ja koolitusi, millele aitavad kaasa

kogenud rahvakultuurispetsialistid maakondades.

Maakondlikud kultuuriasutused ja organisatsioonid

Koostööpartneritena ootab ERK aktiivsemat keskseltside teket maakondades.

Maakondade aktivistidelt ootab ERK aktiivsust sündmuste, koolituste korraldamisel ja

projektide kirjutamisel toetusmeetmetesse.

Maakondlikud keskseltsid ja organisatsioonid saavad rahvakultuurispetsialistilt

professionaalset nõustamist, nt kuidas taotleda sündmuste korraldamiseks toetust,

tellida koolitusi ja viia läbi muid rahvakultuuri ettevõtmisi.

ERKi rahvakultuuriseptsialistid on sageli maakonna organisatsioonidele

kontaktisikuteks, olles ka kohalikul tasandil kaasarääkijad ja arvamusliidrid.

Kohalikud omavalitsused (KOV) ja omavalitsusliidud (OVL)

Omavalitsusliidud maakondades on rahvakultuurisündmuste rahastajad ja ERKi

koostööpartnerid. Oluline, et KOVid ja OVLid rahastaksid kultuuritöötajate erialast

täiendkoolitust, väljasõite-õppepäevi teistesse maakondadesse ning osavõttu

olulistest üleriigilistest rahvakultuurivaldkonna sündmustest.

ERKi maakondade rahvakultuurispetsialistid paiknevad kohtadel ja saavad

rahvakultuurivaldkonnas tegelejatele/töötajatele olla nõustajad, koolitussoovide

edastajad ja kontaktisikud institutsioonide vahel.

Enam tuleks korraldada asjalikke, huvipakkuvaid ja vajalikke ERKi koolitusi

omavalitsustes kohapeal ja Viljandis ning Tallinnas, selleks ootab ERK ideid ja

vajaduste väljaütlemist.

Partnerite ootused ERKile

Koostöös on soov saavutada rahvakultuuri igale alavaldkonnale veel laiemat levikut ja

suuremat kõlapinda.

ERKilt oodatakse kultuurivaldkonna eestkõneleja rolli riigi tasandil, eelkõige valdkonna

huvide eest seismist, märkamist ja esindamist, samuti toimivat infovahetust.

Soovitakse rohkem ühiseid nõupidamisi, kohtumisi ja koolitusi ka teiste kultuuriseltside

ning maakondlike kultuurispetsialistidega, et keskus veaks eest arutelusid ja sõnastaks

rahvakultuuri keskuse ja keskseltside rolli ning vastutuse oma valdkonnas.

Keskseltside sõna peaks olema arvestatav kultuuripoliitika kujundamisel.

Rahvakultuuri keskus omab andmekogu, mis annab ülevaate valdkonnas

tegutsejatest. Iga-aastane statistiline ülevaade on ka keskseltside jaoks kriitilise

tähtsusega.

ERK koolitusi hinnatakse professionaalseteks ja kvaliteetseteks. Soovitakse

täiendkoolituste jätkumist, eriti kutsestandardite kompetentside koolitusprogrammi

kultuurikorraldajale, digioskuste koolituste jätkumist jne.

ERKi töö võiks rohkem välja paista regionaalses kultuuritegevuses läbi

rahvakultuurispetsialisti (see on maakonniti väga erinev), et nad osaleksid keskseltside

ettevõtmistes ja kaasaksid enda tegevustesse.

Rahastamise osas oodatakse pikaajalist vaadet, kindlustunnet tegevusele.

Olulise koostöökohana nähakse ka suhtlust kohalike omavalitsustega: rahvakultuuri

keskus saab olla kõikide keskseltside ühendaja ning eestvedaja lahendamaks

kitsaskohti, mis jäävad vajaka suhtluses kohalike omavalitsustega kui

rahvakultuurikollektiivide katuseorganisatsioonide või sündmuste eestvedajatega.

Omalt poolt ollakse valmis andma vajalikku sisendit, mis probleeme suhtluses nähakse

ning ollakse valmis osalema ka rahvakultuuri keskuse korraldatavatel seminaridel ja

õppepäevadel ühe esinejana.

Jõulisemalt võiks arendada koostööd Eesti Linnade ja Valdade Liiduga, seega ka

kohalike omavalitsustega, kes vaevlevad hetkel kultuuri ümberkorralduse vaevades.

Lisa 3

ERK arengukava 2024-2028 ERK peamised partnerid ja huvigrupid Töörühma koosseis: Anne Ummalas (juht), Kaja Allilender Üleriigilised organisatsioonid:

Haridus- ja Teadusministeerium www.hm.ee/ Kultuuriministeerium www.kul.ee/ UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon unesco.ee/ Rahandusministeerium www.fin.ee/ Regionaal- ja Põllumajandusministeerium www.agri.ee/

Eesti Kirjandusmuuseum www.kirmus.ee/ Eesti Rahvaluule Arhiiv www.folklore.ee/era/ava.htm Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA www.sa.laulupidu.ee Eesti Linnade ja Valdade Liit www.elvl.ee/ Eesti Pärimusmuusika Keskus www.folk.ee/ Eesti Rahva Muuseum www.erm.ee/ Fenno-Ugria Asutus MTÜ fennougria.ee/asutus/ Integratsiooni Sihtasutus www.integratsioon.ee/ Muinsuskaitseamet www.muinsuskaitseamet.ee/et Statistikaamet www.stat.ee/ Tartu Ülikool ut.ee/et Viljandi Kultuuriakadeemia viljandi.ut.ee/et Vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetool kultuuriteadused.ut.ee/et/unesco-oppetool Võru Instituut wi.ee/et/

Üleriigilised rahvakultuuri partnerorganisatsioonid ehk rahvakultuuri keskseltsid: Eesti Folkloorinõukogu folkloorinoukogu.ee/ Eesti Harrastusteatrite Liit www.harrastusteatrid.eu/ Eesti Kooriühing kooriyhing.ee/ Eesti Kultuuriseltside Ühendus kultuuriseltsid.ee/ Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit folkart.ee/ Eesti Rahvamajade Ühendus www.rahvamaja.ee Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts www.errs.ee

Piirkondlikud ja maakondlikud organisatsioonid:

Arendus ja ettevõtluskeskused Omavalitsuste liidud (sh nende juurde loodud Kultuuri Nõukojad) Läänemaa SA laanemaa.ee/ MTÜ Virumaa Instituut viruinstituut.ee/ Mulgi Kultuuri Instituut www.mulgikultuur.ee/ SA Järvamaa (sh kultuurinõukogu) jarva.kovtp.ee/

Maakondlikud ühendused: Harjumaa:

Harjumaa Kultuurikorraldajate Liit MTÜ www.facebook.com/search/top?q=harjumaa%20kultuurikorraldajate%20liit Koorijuhtide ja Muusikaõpetajate Harjumaa Ühendus MTÜ Rahvatantsu- ja Rahvamuusikajuhtide Harjumaa Ühendus MTÜ Tallinna Kultuuri- ja spordiamet www.tallinn.ee/et/kultuuri-ja-spordiamet Tallinna Rahvatantsujuhtide Selts tallinnarahvatants.ee/

Hiiumaa: Hiiumaa Käsitööselts www.hiiukasitoo.ee Jõgevamaa:

MTÜ Jõgevamaa Kultuurikoda Ida-Virumaa:

Ida-Virumaa Integratsioonikeskus MTÜ www.integratsioonikeskus.ee/ Ida-Virumaa Rahvuskultuuriühenduste Ümarlaud www.kul.ee/kultuuriline-

mitmekesisus-ja-loimumine/rahvusvahemused-ja-rahvuskaaslased/ida-virumaa

Ida-Virumaa Rahvatantsujuhtide Selts VIRU MTÜ Ida-Virumaa Tantsuõpetajate Liit MTÜ www.facebook.com/Ida.Virumaa.Tantsuopetajate.Liit.2016

Läänemaa:

Haapsalu Käsitööliste Selts MTÜ www.haapsalusall.ee/haapsalu-kasitooselts/ Lääne-Virumaa:

MTÜ Juhan Kunderi Rahvakool www.facebook.com/profile.php?id=100063470800208&locale=et_EE MTÜ Tarvanpää Selts https://www.xn--tarvanp-cxaa.ee/ OÜ Virumaa Näitused www.facebook.com/rakveregalerii?locale=et_EE Virumaa Kultuurikorraldajate Liit MTÜ Virumaa Kunsti ja Käsitöö Selts https://www.virufolkart.ee/

Põlvamaa:

Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts https://jakobhurt.ee/ Lõõtspilliselts MTÜ lootsaklubi.ee/ Põlvamaa laulu - ja tantsupeoliikumise koostöökogu www.polvamaa.ee/polvamaa-omavalitsuste-liit/pol-tegevus/pol-i-komisjonid/

Pärnumaa:

MTÜ Pärnumaa Rahvakultuuri Keskselts www.praks.ee/ Raplamaa:

Rapla Käsitöö ja Kunstiselts /www.facebook.com/p/Rapla- K%C3%A4sit%C3%B6%C3%B6-ja-Kunstiselts-100064618545047/?locale=ka_GE Saaremaa:

Saaremaa Käsitööselts Kadakmari- www.facebook.com/kadakmari.ee/

Saaremaa Rahvakultuuriselts MTÜ www.saareline.ee

Muhu Käsitööselts Oad ja eed

www.facebook.com/profile.php?id=100075960978124

Tartumaa: Muusikaõpetajate- ja Koorijuhtide Tartumaa Ühendus Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts www.facebook.com/traks.ee/?locale=et_EE Tartumaa Rahvatantsujuhtide Liit trltegijad.wordpress.com/liidust/pohikiri/ Tiigi Seltsimaja tiigiseltsimaja.tartu.ee/

Valgamaa:

Valgamaa Rahvakunsti ja Käsitöö Keskselts MTÜ vrkk.ee/ Viljandimaa:

MTÜ Viljandimaa Rahvakunstiühing MTÜ Viljandimaa Rahvakultuuriselts

Kohaliku tasandi organisatsioonid:

Kohalikud omavalitsused Kultuuriasutused ja –ühendused (sh rahvamajad, raamatukogud, muuseumid ja mälukeskused, sotsiaalhoolekande asutused jm) Haridusasutused (sh üldhariduskoolid, lasteaiad, kutsekoolid)

Rahvusvahelised partnerid:

Leedu Rahvakultuuri Keskus www.lnkc.lt/ Läti Rahvakultuuri Keskus www.lnkc.gov.lv/ Saatkonnad (sh aukonsulid) Soome Muinsuskaitseamet www.museovirasto.fi/ The Development Centre “Democracy through Culture”, Ukraina demcult.org/

1

ANALÜÜS LAULU- JA TANTSUPEOLIIKUMISE JÄRJEPIDEVUSE TAGAMISE KOHTA

1 ANALÜÜSI EESMÄRK JA TAUST 1 1.1 Laulu- ja tantsupeoliikumises osalejad 3 1.2 Valdkondadeülesed seosed laulu- ja tantsupeoliikumise hoidmisel 4

2 LAULU- JA TANTSUPEOLIIKUMISE JÄTKUSUUTLIKKUST MÕJUTAVAD JUURPROBLEEMID 5

2.1 Nelja peamise juurprobleemi kirjeldus 6 2.2 Kultuuripoliitika prioriteetsed tegevussuunad laulu- ja tantsupeoliikumise arendamisel 7

3 JUURPROBLEEMIDEGA SEOTUD VALDKONDLIK KOOSTÖÖ JA VÕIMALIKUD LAHENDUSED 8

3.1 Ettepanek laulu- ja tantsupidude majandusliku mõju hindamiseks 8 3.2 Regionaalpoliitika roll laulu- ja tantsupeoliikumise arendamisel 8 3.2.1 Kohalike omavalitsuste roll laulu- ja tantsupeoliikumise toetamisel 9 3.3 Sotsiaalpoliitika roll laulu- ja tantsupeoliikumise arendamisel 11 3.4 Hariduspoliitika roll laulu- ja tantsupeoliikumise arendamisel 12 3.5. Kodanikuühiskonna roll laulu- ja tantsupeoliikumise arendamisel 15 3.6 Ettepanek üleriiklike laulu- ja tantsupidude korralduse koordinatsioonikomisjoni moodustamiseks 16 3.7 Ettepanekud seoses laulu- ja tantsupeoliikumise sümbolobjektidega 17 3.8 Ühiskondlikku elu puudutavad ettepanekud 17

4 ANALÜÜSIS TOODUD ETTEPANEKUTE KOOND 18

LISA: Kultuuriministeeriumi kaudu LTP toetuseks eraldatud toetused ja investeeringud 2017-2021 22

Analüüsi koostamise töörühm 24

2

1 ANALÜÜSI EESMÄRK JA TAUST

Laulu- ja tantsupeoliikumine (edaspidi ka LTP) on üks eesti kultuurilise identiteedi aluseid. Aastal 2019 tähistati laulupeo 150. aastapäeva, aastast 2003 kuulub Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja. Dokumendi “Kultuuri arengukava 2021-2030” eelnõus1 on olulise sihina toodud esile vajadus tagada laulu- ja tantsupeo traditsiooni kestmine ja areng, sh edendades tegevusi nii rahvakultuuri valdkonna sees kui ka laiemalt erinevate valdkondade ning asutustega. Ülevaate koostamise lähtekohaks on laulu- ja tantsupeo protsessi viimaste aastate arengus esile tulnud probleemid, mis viitavad mitmele olulisele ning liikumise jaoks suure mõjuga riskile. Analüüsi eesmärgiks on kirjeldada olulisemate riskide olemust ning pakkuda lahendusi, mille kaudu tagada laulu- ja tantsupeoliikumise traditsioonide kestmine. Analüüsi konteksti mõistmiseks on oluline esile tuua järgmist.

- Laulu-ja tantsupeoliikumine on pidevalt, nädalast nädalasse ning kuust kuusse kestev protsess, mille kõige nähtavamad ja suurema mõjuga osad on üleriiklikud laulu- ja tantsupeod.

- Kuigi LTP tõuseb laiema avalikkuse ees tähelepanu keskpunkti aastatel, mil toimuvad üldlaulu- ja tantsupeod ning noorte laulu- ja tantsupeod, toimub LTP tegevus katkematult luues väärtust mitmetes eluvaldkondades. Seega on laulu- ja tantsupeod valdkondadeülene fenomen, mille jaoks on oluline tingimusi luua erinevate poliitikate ja strateegiate kaudu.

- Lisaks kultuurile on LTP seotud tegevused ja/või mõjud tähtsad regionaalpoliitikas, haridusvaldkonnas, sotsiaalse turvatunde ja sidususe loomisel, kodanikuühiskonna edendamisel. LTP panustab suhete hoidmisesse välismaal asuvate eestlastega ning kannab ja õpetab tundma väärtusi, mis on tähtsad oma riigi hoidmisel ja kaitsmisel.

- LTP puudutab olulist osa Eesti elanikkonnast jõudes kas pideva harrastustegevuse või üleriiklike ja regionaalsete laulupidude vaatajakogemuse kaudu sadade tuhandete inimesteni. Aastal 2017 avaldatud Läti Kultuuriakadeemia uuringu järgi omab koguni 95% Eesti elanikest kas aktiivse osaleja, vahetu või meedia vahendusel pealtvaataja või kaudsemalt osasaaja tasandil kokkupuudet laulu- ja tantsupidudega (vt ka p. 1.1)2.

- Lisaks suurele elanikele osalusele peavad Eesti elanikud laulu- ja tantsupidu tähtsaks. Aastal 2013 avaldatud Marju Lauristini ja Peeter Vihalemma uuringu “Minu

1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/82590d01-f76e-42ff-b901-35cdb577e43d#WzEXu9Je 2 Läti Kultuuriakadeemia (2017). Uuring “Balti riikide elanike kaasatus laulu- ja tantsupeoliikumisse. Allikas: https://sa.laulupidu.ee/wp- content/uploads/2019/10/The_survey_of_inhabitants_of_Baltic_countries_on_the_Song_and_Dance_Cele bration_REPORT.pdf

3

laulu- ja tantsupidu” järgi peab laulu- ja tantsupidu oluliseks sündmuseks 96% elanikest, kusjuures 63% hindab pidusid väga oluliseks3.

- Esinejana üleriiklikule peole pääsemine tähendab kollektiividele pidevat tööd repertuaariga ning tiheda konkursisõela läbimist. 2019. aasta üldlaulu- ja tantsupeol osales 1020 koori, 713 rahvatantsurühma ning 74 orkestrit, mis osalejate arvuna tähendab, et ainuüksi esinejatena osales peol üle 44 500 inimese. Juubelilaulupeo rongkäigust võttis osa 47 000 harrastajat.

- LTP ulatus on peol osalejate numbrist veelgi suurem, kuna üleriiklikele pidudele pääseb kindel hulk lauljaid, tantsijaid ja pillimängijaid.

- Laulu- ja tantsupeod toovad publikuna kokku kümneid tuhandeid inimesi (tantsupeol üle 35 000, laulupeol üle 60 000). Sellele lisanduvad teleülekannete auditooriumid.

- LTP olulisteks kandjateks on kollektiivide juhendajad. Viimastel aastatel on süvenenud juhendajate järelkasvu risk. Aastal 2019 avaldatud Praxise uuringust4 selgub, et alla 35-aastaseid juhendajaid on Eestis vähem kui 15%, uuringust selgus veel, et keskmine juhendaja netotasu kuus oli 2019.a kuus 116 eurot. Ühe lahendusena avas riik 2021. aastal juhendajate palgatoetuse meetme.

- LTP korralduses on olulisel kohal kultuurivaldkonna organisatsioonid Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Kooriühing, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Eesti Rahvakultuuri Keskus. Kõikidel nendel organisatsioonidel on LTP igapäevases hoidmises oma roll ja vastutus.

- LTP kestmise jaoks on elutähtis, et vastutust liikumist hoida tajuksid oma kohustusena nii riik, kohalikud omavalitsused kui ka harrastajad ehk kollektiivid - Eesti üks suuremaid vabaühenduste võrgustikke.

Analüüs ei käsitle laulu- ja tantsupeo repertuaariga seotud teemasid. Laulu- ja tantsupidude kavad ja neid puudutavad otsused sünnivad pidude kunstiliste juhtide ja toimkondade esitatud kontseptsioonide ning ettepanekute tulemusena.

1.1 Laulu- ja tantsupeoliikumises osalejad

Eesti Rahvakultuuri Keskuse 2020. aasta statistika kokkuvõtte järgi on Eestis kõikide valdkondade arvestuses kokku 79 753 rahvakultuuri harrastajat5. Neist laulu- ja tantsupeoliikumisega on seotud: 36 011 koorilauluga tegelevat harrastajat 21 468 rahvatantsuga tegelevat harrastajat 2784 puhkpillimuusikaga tegelevat harrastajat 1750 rahvamuusikaga tegelevat harrastajat

3 Marju Lauristin, Peeter Vihalemm (2013). Minu laulu- ja tantsupidu. Allikas: https://sa.laulupidu.ee/wp- content/uploads/2015/01/Laulupeo-uuringu-aruanne-25-aprill-PARANDUSTEGA-KODULEHELE.pdf 4 Ester, J., Masso, M., Koppel, K., Vainre, M. ja Nuiamäe, M. 2019. Rahvatantsurühmade, rahvamuusikakollektiivide, kooride ja orkestrite finantsmajandusliku olukorra ning juhendajate sotsiaalse kindlustatuse analüüs: uuringuaruanne. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Uuring on leitav aadressilt: https://www.kul.ee/media/331/download 5 Allikas, rahvakultuuri harrastajad maakonna ja tegevusvaldkonna järgi: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__kultuur__rahvakultuur/KU61

4

Läti Kultuuriakadeemia avaldas aastal 2017 uuringu Balti riikide elanike kaasatusest laulu- ja tantsupeoliikumisse. Tulemusena leiti, et ühel või teisel moel on Eestis laulu- ja tantsupeoliikumisega seotud 95% inimestest. Uuringus jaotati elanikud erinevateks liikumises osalejate tüüpideks, mis Eesti puhul kujunesid järgmiselt:

Kokku kaasatuid Kaasatus tüüpide kaupa

95%

aktiivne kaasatus ehk osavõtjad või korraldusega seotud inimesed

37%

passiivne vahetu kaasatus ehk kontsertidel, etendustel või rongkäigus kohal olev publik

65%

passiivne kaudne kaasatus ehk meediakanalite kaudu jälgiv publik

82%

Kuigi laulu- ja tantsupeoliikumises osalemise numbrid näitavad suurt kandepinda, näitas Praxise 2019. aastal avaldatud uuring, et liikumises osalevad kollektiivid pole majanduslikult jätkusuutlikud6. See näitab, et liikumise keskne osa on hoolimata osalejate suurest arvust haavatav ning seotud riskide realiseerumisel on oht liikumise murenemisele. Teise olulise asjaoluna tuleb rõhutada, et oluline osa harrastajatest on lapsed ja noored (üle 60% koorilauljatest ja rahvatantsijatest). Seega on lisaks iseseisvalt tegutsevatele täiskasvanute kollektiividele võtmetähtsusega üldhariduskoolide teadlikkus ja suutlikkus liikumisega seotud tegevusi ja laiemat potentsiaali õppetöös rakendada.

1.2 Valdkondadeülesed seosed laulu- ja tantsupeoliikumise hoidmisel

Kuigi sageli nähakse laulu- ja tantsupeoliikumist kultuurivaldkonna kesksena, on liikumise tegevuste ja mõjude ulatus oluliselt laiem.

Valdkond Olulised seosed

Kultuur LTP toetamine kultuuripoliitika kaudu, rahvakultuuri katusorganisatsioonide toetamine, juhendajate palgatoetusmeetme rahastamine, investeeringud laulupeo ja tantsupeo taristusse.

Regionaalpoliitika Kohalike omavalitsuste roll LTP tegevuste toetamisel eesmärgiga tugevdada kohalikku identiteeti ja tõsta elanike elukvaliteeti. Omavalitsuse territooriumil tegutsevate

6 Ester, J., Masso, M., Koppel, K., Vainre, M. ja Nuiamäe, M. 2019. Rahvatantsurühmade, rahvamuusikakollektiivide, kooride ja orkestrite finantsmajandusliku olukorra ning juhendajate sotsiaalse kindlustatuse analüüs: uuringuaruanne. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Uuring on leitav aadressilt: https://www.kul.ee/media/331/download

5

kollektiivide ja juhendajate tegevuse toetamine ning kogukonnatunde hoidmine ja kasvatamine.

Haridus ja noorsootöö

LTP hariduslike võimaluste mitmekülgne kasutamine peaasjalikult üldhariduskoolis ja teistes õppeasutustes, pakkudes loomingulist ja vaheldusrikast õpitegevust ning kandes edasi väärtusi ja traditsioone. Lisaks on suure kaaluga õppe- ja noorsootööasutuste teadlikkus eelduste loomisel, mis mõjutavad laste ja noorte osalemist laulu- ja tantsupeokultuuris (sh koolisisene töökorraldus, rahvakultuuris osalemisega arvestamine ja selle toetamine, samuti juhendajatele töötingimuste loomine). Haridusega seotud tegevuste ja mõjudega saab siduda ka täiskasvanute mitteformaalse hariduse seosed, sest LTP protsess sisaldab repertuaari kaudu toimuvat pidevat õppetööd kõikide osalejate jaoks.

Sotsiaalpoliitika Laulu- ja tantsupeol on oluline mõju ühiskonna sidususe suurendamisel, vaimse ja füüsilise tervisega seotud riskide ennetamisel ning sotsiaalsete kontaktide pakkumisel (sh leevendades stressi, üksindust), lisaks on tähtis aidata kaasa osalemisvõimaluste loomisel erivajadustega inimestele.

Kodanikuühiskond Kodanikuühiskonna edendamine, sh LTP kui Eesti ühe suurima kodanikuliikumise kaudu. Laulu- ja tantsupeol osalevad kollektiivid on üks suurimaid kodanikuühiskonna liikumisi ning LTP protsessis osalevate hästi korraldatud vabaühenduste kaudu on võimalik anda oluline panus kodanikuühiskonna toimimisel ja teadlikkuse tõstmisel.

Rahvuskaaslased Laulu- ja tantsupeod on üheks oluliseks regulaarseks sidemeks Eesti ning välismaal elavate eestlaste kogukondade vahel.

Riigikaitse LTP kannab ja õpetab Eesti kestmise jaoks olulise tähtsusega alusväärtusi oma riigi hoidmise ja isamaalise mõtteviisi kohta.

Üleriiklike pidude korraldusprotsessis on oluline roll veel mitmetel valdkondadel, mille kaudu tagatakse hulk olulisi suurürituste organiseerimisega seotud funktsioone ja tegevusi (nt turvalisus, meditsiin, transport jt). Täpsemalt on sellised valdkonnad loetletud analüüsi punktis 3.6).

6

2 LAULU- JA TANTSUPEOLIIKUMISE JÄTKUSUUTLIKKUST MÕJUTAVAD JUURPROBLEEMID

2.1 Nelja peamise juurprobleemi kirjeldus

Analüüsi koostamisel joonistus välja neli peamist juurprobleemi, mis põhjustavad omakorda erinevaid negatiivse mõjuga tagajärgi.

1. Laulu- ja tantsupeoliikumist ei tajuta riigi ja kohalike omavalitsuste poliitikate ning otsuste kujundamisel kui valdkondadeülest ning ühiskonnale olulist väärtust pakkuvat protsessi, mis mõjutab erinevaid eluvaldkondi ning kannab edasi eestluse hoidmiseks vajalikke hoiakuid, teadmisi ning traditsioone. Kuigi valdavalt on erinevate eluvaldkondade tegevust koordineerivad organisatsioonid nõus, et laulu- ja tantsupeo roll Eesti ühiskonnas on ainulaadne ja väärtuslik, eeldatakse enamasti, et selle tänase olukorra ja tulevikuga peaks tegelema pigem kultuuripoliitika. Samas on liikumisel hulk mõjusid ja tahke, mis on osa teistest poliitikatest, mille raames on samuti oluline laulu- ja tantsupeoliikumise mõju märgata ning toetada.

2. Üldhariduskoolide kui liikumise järelkasvu oluliste tagajate osalemine laulu- ja

tantsupeokultuuris on ebaühtlane ja ei tugine süsteemsele lähenemisele.

Eesti koolimuusika suurkuju Heino Kaljuste on öelnud, et kuniks laulab kool, laulab kogu rahvas. Öeldu kehtib laiemalt ka kogu laulu- ja tantsupeoliikumise kohta. Paraku on üldhariduskoolide praktika laulu- ja tantsupeokultuuris osalemisel ebaühtlane ning Eestis on ka selliseid koole, mille õpilastel puudub liikumisega igasugune aktiivsem kokkupuude. Kui koolide teadlikkus koorilaulu ja rahvatantsuga kaasnevate võimaluste kasutamisest on madal ja laulu- ja tantsupeoliikumist nähakse lihtsalt valikulise osana huviharidusest, võib tekkida järelkasvu risk nii osalevate laste ja noorte kandepinna kui ka juhendajate tasandil (üks eeldusi edukaks tööks koolis on läbimõeldud viis juhendajate kaasamisel ja nende tööks vajalike tingimuste loomisel).

3. Laulu- ja tantsupeovaldkonna katusorganisatsioonide ja kollektiivide

tegevusmudel on alarahastatud. Vajalike muudatuste elluviimiseks on lisaks igapäevase operatiivse tegevuse korraldamisele oluline kavandada pikaajalise sihiga arendustegevusi, nt koostööpõhimõtete koostamine ja juurutamine erinevate partneritega, uuringute ja kaardistuste läbiviimine, poliitikakujundamises osalemine jpm. Paraku ei võimalda katusorganisatsioonide tänane tegevus- ja rahastamismudel taolisi jõupingutusi teha. See on üks põhjuseid, miks on raskendatud ka muudatuste juhtimine ja riskide ennetamine.

7

Praxise 2019. aastal avaldatud uuringust selgus, et LTP kollektiivid pole majanduslikult jätkusuutlikud7. Nii on sellel probleemil ühine tahk ka kodanikuühiskonna ja vabaühenduste valdkonna problemaatikaga.

4. Valdkondadeülene koostöö ja koordinatsioon üleriiklike pidude korraldamisel on projektipõhine. Üleriiklikud laulu- ja tantsupeod toimuvad 2-3 aasta tagant. Korraldustegevuste intensiivsus ja maht kasvab peo lähenedes järk-järgult, kõige suurem koormus on viimasel poolel aastal enne sündmuse toimumist. Seni on olnud probleemiks, et kõige aktiivsemasse faasi jõudes tuleb iga peo eel projektipõhiselt läbi rääkida erinevate peo korraldusega seotud teenuste ja tegevuste korraldus. Selline lähenemine võib paratamatult tekitada olukorra, kus ei pruugi olla piisavalt valmidust kiireloomulistele muudatustele või ootamatutele sündmustele reageerimiseks või erinevate valdkondade vastutusvaldkondade määratlemiseks.

2.2 Kultuuripoliitika prioriteetsed tegevussuunad laulu- ja tantsupeoliikumise arendamisel

1. Valdkondade ülese laulu- ja tantsupeo liikumise tegevuskava koostamine. Alljärgnevas ülevaates on kirjeldatud erinevate valdkondade seoseid laulu- ja tantsupeo liikumisega. Kultuuripoliitika kujundamisel on oluline luua valdkondade ülene raamistik, mille toel lahendada liikumise kestlikkusega seotud probleeme. Valdkondade ülese tegevuskava esialgsed pidepunktid on kajastatud ühiste tegevussuundade ülevaadetes (vt analüüsi punktid 3.1-3.8).

2. Laulu-ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide ja nendega seonduvate tegevuste andmebaasi loomine. Hetkel on toimumas Eesti Rahvakultuuri Keskuse andmekogu ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse (ELT SA) registri ühildamise analüüsi koostamine Civitta Eesti AS poolt. Oluline, et analüüsi tulemusel valmiks prototüüp ja edasine valmislahendus. Andmebaas on oluline infoallikas erinevatele poliitikate kujundajatele ehk riigile, KOVidele, maakondadele, valdkondlikele organisatsioonidele jne. Samuti vajab andmebaas lisaks valmimise kuludele ka ülalpidamise ja edasise arendamise vahendeid.

3. Rahvakultuuri katusorganisatsioonide tegevuse mõju hindamine. Tõhusama tegevusmudeli kujundamiseks on vajalik teostada Eesti Kooriühingu ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi tegevuse mõjuanalüüs.

4. Laulu- ja tantsupeo kollektiivide juhendajate tööjõukulude toetuse meetme jätkuv rakendamine. Konkreetne valdkond, kus on väga oluline saavutada valdkonnapoolne võimekus heal tasemel tugiteenusteks, seondub 2021. aastal avanenud laulu- ja tantsupeokollektiivide juhendajate palgatoetuse meetmega. Praxise 2019. aastal avaldatud uuring tõi esile, et Eestis võib peatselt tekkida juhendajate puudus ning seetõttu on meetme rakendamine jätkuvalt tähtis.

7 Ester, J., Masso, M., Koppel, K., Vainre, M. ja Nuiamäe, M. 2019. Rahvatantsurühmade, rahvamuusikakollektiivide, kooride ja orkestrite finantsmajandusliku olukorra ning juhendajate sotsiaalse kindlustatuse analüüs: uuringuaruanne. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Uuring on leitav aadressilt: https://www.kul.ee/media/331/download

8

3 JUURPROBLEEMIDEGA SEOTUD VALDKONDLIK KOOSTÖÖ JA VÕIMALIKUD LAHENDUSED

Järgnevalt on toodud nelja probleemi täpsemad seosed erinevate valdkondadega ning võimalikud lahendused probleemidega seotud riskidega tegelemiseks. Kõiki probleeme kattev ettepanek lahenduste leidmiseks on valdkondadeülese tegevuskava väljatöötamine, mis sisaldab erinevate osapoolte poolt korraldatud ja juhitud algatusi. Allpool on iga probleemi juures eraldi välja toodud võimalikud koostöökohad erinevates suure mõjuga ja liikumise jaoks olulise tähtsusega valdkondades. PROBLEEM 1: Laulu- ja tantsupeoliikumist ei tajuta riigi ja kohalike omavalitsuste poliitikate ning otsuste kujundamisel kui valdkondadeülest ning ühiskonnale olulist väärtust pakkuvat protsessi, mis mõjutab erinevaid eluvaldkondi ning kannab edasi eestluse hoidmiseks vajalikke hoiakuid, teadmisi ning traditsioone.

3.1 Ettepanek laulu- ja tantsupidude majandusliku mõju hindamiseks

Üleriiklikud laulu-ja tantsupeod omavad suursündmusena märkimisväärset majanduslikku mõju. Seni ei ole Eestis uuritud üldlaulu-ja tantsupidude kui sündmuste ega ka LTP laiemat majanduslikku mõju (sh regionaalsed laulu- ja tantsupeod). Seega on asjakohane kavandada kultuuri-, majandus- ja regionaalpoliitika koostöös 2025 a toimuva üldlaulu- ja tantsupeo majanduslike mõjude analüüs. Järgmise sammuna on tähtis vaadelda liikumise majanduslikke mõjusid ka protsessina pidude vahelisel ajal.

3.2 Regionaalpoliitika roll laulu- ja tantsupeoliikumise arendamisel

Koostöö eesmärk: luua eeldused selleks, et kohalikud omavalitsused näeksid riigi ja harrastajate kõrval omavalitsuste strateegilist rolli laulu- ja tantsupeoliikumise hoidmisel ja edendamisel ning kollektiivide toetamise põhimõtted aitaksid kaasa liikumise kestlikkuse tagamisele. Arengukava “Kultuur 2030” määratleb, et “rahvakultuuri valdkonna jätkusuutlikkust toetav regionaalne kultuurikorraldus lähtub riigi ja kohalike omavalitsuste kokkulepitud põhimõtetest. Haldusreformi järgselt on olulised ajakohastatud kokkulepped riigi ja omavalitsuse rollide jaotuses ning täpsustatud kohalike omavalitsuste, maakondlike omavalitsusliitude ja arenduskeskuste ülesanded rahvakultuuri korraldamisel ja edendamisel."8 Nii on kohalike omavalitsuste roll ka LTP toetamisel strateegilise tähtsusega. Liikumise kestlikkuse tagamisel on väga oluline, et koostöö kohalike omavalitsuste ja nende territooriumil tegutsevate rahvakultuuri kollektiivide ning juhendajate vahel toimiks ladusalt ning teeniks pikemaajalisi sihte ja eesmärke. Arvestades LTP laialdast mõju erinevatele eluvaldkondadele, on kohalike omavalitsuste tegevus liikumise toetamisel või mitte toetamisel laiema strateegilise mõjuga kui vaid otsus rahvakultuuri kollektiivide toetamise kohta.

8Allikas: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/82590d01-f76e-42ff-b901- 35cdb577e43d#8Heo6siQ, vt Lisa 5.

9

Regionaalpoliitika ja laulu- ja tantsupeoliikumise ühised tegevussuunad:

1. Kohalike omavalitsuste kui strateegiliste partnerite rolli teadvustamine ja toetuspõhimõtete ühtlustamine. Kohalike omavalitsuste, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning regionaalpoliitika kujundajate koostöös laulu- ja tantsupeoliikumise toetamise põhimõtete analüüsimine ning ühiste lähtekohtade ja/või laulu- ja tantsupeoliikumise toetamise hea tava sõnastamine.

2. Hästi toimivate koostöömudelite analüüs ja tutvustamine. Parimate praktikate analüüs ja täna hästi toimivate mudelite tutvustamine ning eelduste loomine nende laiemaks kasutamiseks (sh teadlikkuse tõstmine, tunnustamine, koolitus- ja arendustegevused jmt).

3. Laulu- ja tantsupidude korraldusega seotud regionaalsete koostöölepete elluviimine. Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ja maakondlike korraldajate vahel sõlmitavate lepingute elluviimise analüüs ning mõjude hindamine eesmärgiga töötada välja võimalikult ladusad ja pikaajalisi sihte silmas pidavad lahendused.

4. Laulu- ja tantsupeoliikumisega seotud näitajate analüüs ja uuendamine. Kohalike omavalitsuste tegevuste analüüsimisel LTP mõjude strateegilisem hindamine ning mõõdikute täpsustamine.

3.2.1 Kohalike omavalitsuste roll laulu- ja tantsupeoliikumise toetamisel

Kohalike omavalitsuste roll laulu- ja tantsupeoliikumise toetamisel on keeruline alahinnata. Kui riiklik tugi loob vajaliku üldise toetusraamistiku, siis kohalike omavalitsuste poolt ellu viidavad tegevused on liikumises osalevatele kollektiividele vahetu tegevuse korraldamisel oluliselt lähemal (kuna valdava osa koolide puhul on koolipidajaks kohalik omavalitsus, saab selle mõju hulka arvata ka koolide kaudu laste ja noortega tehtava töö). Kohalike omavalitsuste praktikad rahvakultuuri kollektiivide toetamisel on erinevad. Analüüsi koostamise käigus viis Eesti Rahvakultuuri Keskus mais ja juunis 2021 läbi küsitluse, mille raames uuriti erinevate LTP seotud kohalike omavalitsuste tegevusi. Järgnevalt on toodud küsitluse lühikokkuvõte. Küsitluse valimisse kuulusid 16 erineva suurusega omavalitsust: Haapsalu, Hiiumaa, Jõgeva, Kohtla-Järve, Mustvee, Narva, Põltsamaa, Pärnu, Rapla, Saaremaa, Tallinn, Tartu, Türi, Valga, Viljandi, Viru-Nigula. Küsitluse tulemused andsid kinnitust väitele, et kohalike omavalitsuste tegevus LTP kollektiivide toetamisel ja juhendajatega seotud olukorra analüüsimisel toimub erinevate lähenemiste ja põhimõtete alusel. Allolevas tabelis on toodud küsitlusele vastanud omavalitsuste hinnangud oma tegevusele seoses LTP tegevuse eesmärgistamisega KOV arengukavas, kollektiivide toetamisel ja kaardistamisel ning juhendajatega seotud olukorra analüüsimisel.

10

LTP hoidmine ja arendamine on kajastatud KOV

arengukavas

Sõnastatud on LTP kollektiivide

toetamise põhimõtted

KOV omab ülevaadet oma territooriumil

tegutsevatest LTP kollektiividest

KOV omab ülevaadet oma territooriumil

tegutsevate LTP juhendajate olukorrast

Jah 25% 50% 50% 12%

Teatud määral 50% 25% 44%

Ei 75% 25% 44%

Küsitlusest selgus, et KOV arengukava tasemel on LTP eesmärke, tegevusi või mõjusid käsitlenud 25% küsitlusele vastanud omavalitsustest. Olulised sagedamad on juhud, kus LTP tegevusi nähakse ühe osana üldisest huvitegevusest ning liikumisega seotud laiema mõjuga põhjus-tagajärg seoseid pole käsitletud. LTP liikumise jaoks on tähtis, et kollektiivide toetamine poleks lühiajalise perspektiiviga või olemuselt projektipõhine. Sellist lähenemist toetab ka aastal 2021 avaldatud uuringu “Kohalike omavalitsuste vabaühenduste rahastamise analüüs” (Tallinna Ülikool, 2021)9 raportis toodud korduvate ja ühekordsete toetuste vahekorda käsitlev soovitus, mille järgi on oluline, et rahastamisega seotud toimingud vastaksid kohaliku omavalitsuse arengukavas toodud arengusuundadele. Kollektiivide toetamise praktikad on väga erinevad. Küsitluses osales omavalitsusi, kus on läbi mõeldud kollektiivide tegevuse erinevad tasandid (proovid, esinemised, osalemised piirkondlikel ja üldriiklikel pidudel, omavalitsuse esindamine, juhendajate toetamine ja teadlik järelkasvu eest hoolitsemine jmt). Samas esines ka hinnanguid, mille järgi pole täiskasvanute kollektiivide toetamine KOV jaoks oluline või viiteid, et kui tegemist on Eesti riigi jaoks olulise valdkonnaga, peaks ka vajalik toetussüsteem toimuma riigi vahendite toel. Samuti märgiti, et kohalike omavalitsuste jaoks on olulise negatiivse mõjuga arengud, millega kaasnevad laste ja noorte huvihariduse ja -tegevuse toetuse kärped, mis avaldavad survet ka rahvakultuuri valdkonna rahastamisele. Ülevaated kollektiivide tegevuse kohta on ootuspäraselt suurema tõenäosusega olemas väiksematel omavalitsustel. Sagedamini on olemas info omavalitsuse käest toetust saavate kollektiivide kohta, harvemini ka laiemalt. Mitmel juhul hinnati, et kaaluda võiks suuremate andmebaaside koostamist, mida saaks kasutada omavalitsuste üleselt. Kui kollektiivide tegevuse kohta olid ülevaated kas toetuste taotlemise või aruandluse kaudu sagedamini olemas, siis juhendajatega seotud olukorra ja tulevikuväljavaadet analüüs toimub veidi enam kui kümnendikus omavalitsustest. Kuigi strateegiliselt selle probleemiga pigem ei tegeleta, tunnistatakse et juhendajate järelkasvu vähesus on olulise mõjuga probleem. Seetõttu tõsteti eraldi esile ka LTP kollektiivide juhendajate

9 Vt https://www.kysk.ee/failid/Upload/files/sisulehtede- failid/Arengu%20abimaterjalid%20ja%20uuringud/KOVide%20vabayhenduste%20toetused_raport _2021.pdf

11

palgatoetuse meedet, mis on üks võimalusi juhendajate töötingimuste parandamiseks ning valdkonna tööturu arendamiseks.

3.3 Sotsiaalpoliitika roll laulu- ja tantsupeoliikumise arendamisel

Koostöö eesmärk: luua laiemaid eeldusi selleks, et laulu- ja tantsupeoliikumise tegevused panustaksid senisest strateegilisematel alustel sotsiaalpoliitika eesmärkide täitmisse, sh sotsiaalse sidususe suurendamisel, üksinduse ja tõrjutusega seotud riskide maandamisel, erinevate terviseriskide ennetamisel ning erivajadustega inimeste ligipääsu võimaluste suurendamisel. Sotsiaalpoliitika ja laulu- ja tantsupeoliikumise ühised tegevussuunad:

1. Eesti inimeste vaimse tervise hoidmine. LTP on pidev protsess, mis hõlmab igakuiselt üle 70 000 rahvakultuuri harrastaja, sh suurte pidude vahelistel aastatel. Rahvakultuuri harrastajaid on kõikjal Eestis ning kõikides vanusegruppides alates väikelastest kuni eakateni. Oma tegevuse iseloomu kaudu annab laulu- ja tantsupeoliikumine igapäevase panuse elanike vaimse tervise hoidmisesse, pakkudes võimalust eneseteostuseks, suhtlemiseks ja sotsiaalse sidususe kasvuks. Üheks võimaluseks neid seoseid strateegiliselt käsitleda on panustada Heaolu arengukava väljatöötamise protsessis eesmärgiga kaardistada laulu- ja tantsupeoliikumisega seotud võimalused ja sekkumisloogikad.

2. Eelduste loomine kogukondlikuks suhtlemiseks ja üksindusega seotud riskide maandamiseks. LTP on paljude harrastajate jaoks tähtis sotsiaalsete kontaktide loomisel ning üksinduse vältimisel. Vananevas ühiskonnas on järjest rohkem inimesi, kelle jaoks on kollektiivide töös osalemine oluliseks kokkupuute punktiks kas oma kogukonna või laulu- ja tantsukaaslastega. Kuna rahvakultuuri kollektiivide tegevus on mitmekesine ning sisaldab lisaks proovidele repertuaariga ka muid ühiseid ettevõtmisi, on sellise võrgustiku toimimine mitmekülgne ja tõhus viis üksinduse või tõrjutusega seotud riskide maandamiseks.

3. Terviseriskide ennetamine. Nii rahvatants kui ka koorilaul on aktiivsed tegevused, mis aitavad hoida tervist ning füüsilist toonust. Eriti just rahvatantsu kaudu on võimalik kujundada (eelkõige noortel) püsiv ja regulaarne liikumisharjumus ja postiviise tervisekäitumisega seotud hoiakuid, mis väärtustavad tervislikke eluviise, panevad noored rohkem liikuma ning ennetavad mitmeid võimalikke terviseprobleeme. Selline suund on suure potentsiaaliga ka töös laste ja noortega ning hea kavandamise juures annab koolidele olulise lisavõimaluse koolipäevade mitmekesistamiseks ja õppe kvaliteedi tõstmiseks. Lisaks on oluline, et laulu- ja tantsupeoga seotud assotsiatsioonid oleks terviseteadlikud ja ei viitaks erinevatele sõltuvustele või kahjulikule tervisekäitumisele (sh liikumise põhimõtted seoses alkoholimüügi või teiste taoliste valdkondadega). Laulu- ja tantsupeokultuuri positiivseid mõjusid ennetustegevustele on näiteks võimalik käsitleda Toitumise ja liikumise rohelise raamatu koostamisel.

4. Erivajadustega inimeste kaasamine. Laulu- ja tantsupeost osa saamine on tähtis kõigi Eesti elanike jaoks. Nagu ka varasemalt analüüsis viidatud, omab uuringute järgi liikumisega ühel või teisel moel kokkupuudet koguni 95% rahvastikust. Tähtis on tagada, et pidevalt areneks võimalused erivajadustega inimeste kaasamisel

12

ning nende ootustega arvestamisel (seda nii füüsilise ligipääsu kui ka kirjeldustõlgete jt ligipääsu avardavate tegevuste kaudu). Võimalus koostöö tihendamiseks avaneb näiteks sotsiaalministeeriumi esindajate kaasamisel töörühma (kes kaasavad vajadusel valdkondlike esindusorganisatsioone), kelle eesmärgiks on üldriiklike pidude ettevalmistusprotsessi haldamine ja koordineerimine, et töötada aegsasti välja võimalikud erivajadustega inimeste kaasamisele suunatud lahendused.

PROBLEEM 2: Üldhariduskoolide kui liikumise järelkasvu oluliste tagajate osalemine laulu- ja tantsupeokultuuris on ebaühtlane ja ei tugine süsteemsele lähenemisele.

3.4 Hariduspoliitika roll laulu- ja tantsupeoliikumise arendamisel

Haridusvaldkonnaga seotud kitsaskohtade lahendamisel on kriitilise tähtsusega, milliste tegevussuundade kaudu saavutada soovitud arengud olukorras, kus üldhariduse tasandil pole suuremate muudatuste tegemine õppekavades realistlik stsenaarium. Koostöö eesmärk: tagada, et üldhariduskoolis oleks kõigil õpilastel võrdväärsed võimalused saada mitmekülgselt osa rahvakultuurist ning laulu- ja tantsupeoliikumisest. Lisaks on oluline suurendada koolide ja koolipidajate teadlikkust oma- ja rahvakultuuri alusväärtuste edasikandmisest, samuti rõhutada eri ainete õpetajate ja ringijuhendajate rolli olulisust noorte väärtusruumi ning kultuurilise identiteedi kujundamisel. Taust: Üldhariduskoolides toimuvate või mitte toimuvate tegevuste mõju laulu- ja tantsupeoliikumisele on keeruline alahinnata. Traditsiooni kestmise üks olulisi eeldusi on, et koorilaul, rahvatants ja rahvapillimäng oleks üldharidusõppe ja koolipäeva loomulik osa. Paljude laste jaoks on üldhariduskool ainus kättesaadav võimalus rahvakultuuris osalemiseks. Paraku oleme osades koolides silmitsi olukorraga, kus koorilaulu või rahvatantsu nähakse lihtsalt ühe osana huvitegevusest ning pole teadvustatud selle laiemat väärtust ja mõjusid. Nii võime kaotada olulise osa potentsiaalist, millega LTP saaks haridusvaldkonda rikastada. Pikalt on peetud diskussioone, kas üheks lahenduseks võiks olla koorilaulu või rahvatantsu tundide lisamine õppekavadesse. Need arutelud ei ole jõudnud lahenduseni ei kultuuri- ega haridusvaldkonnas. Õppepäeva kestus ja õpilaste õppekoormus on ajaliselt selgelt määratletud ning seotud õpilaste tervise ja jõuvarudega, samuti nende harrastustega, milleks peab lapsele jääma aega väljaspool õpet üldhariduskoolis. Ainetundidena kultuuritemaatika lisamine õppekavasse eeldab vastavate ainekavade koostamist, sh konkreetsete õpitulemuste määratlemist ja nende saavutatuse taseme standardile vastavusega hindamist. Hindamine kultuurivaldkonnas ei pruugi olla informatiivne, võrreldav, stressi vältiv, kultuuriga tegelema motiveeriv ja sel viisil ei pruugi toetada õppimist ja aktiivset osalemist. Kool peab kaasa aitama õpilaste kasvamisele loovateks ja mitmekülgseteks isiksusteks. Õpilastes kujundatavate üldpädevuste hulgas on kultuuri- ja väärtuspädevus, mis

13

tähendab muu hulgas suutlikkust tajuda ja väärtustada oma seotust oma kultuuripärandiga ning -sündmustega10. Hariduse tulevikuvaates on esmatähtsaks tegevuseks vaimset ja füüsilist turvalisuste ning liikumist soodustava õppekeskkonna ja - korralduse loomine, üld- ja tulevikupädevuste arendamine aine- ja erialaoskuste kõrval, ühise kultuuri- ja väärtusruumi kujundamine11. Arengukava “Kultuur 2030” eelnõu12 seab sihiks, et “teadlikkuse tõstmiseks ja järelkasvu kindlustamiseks tuleb rahvakultuuri lõimida tihedamalt haridussüsteemi kõikidel astmetel ja mitteformaalõppes. Lasteaedadel, koolidel ja huvikoolidel on oluline roll tekitada lastes ja noortes huvi rikkaliku kultuuripärandi vastu ning kujundada rahvakultuuris osalemise harjumusi”. Üks võimalik lahendus laulu- ja tantsupeokultuuri paremaks integreerimiseks üldhariduse tegevustesse on mõtestada ja hinnata kultuuri- ja haridusvaldkonna koostöös uuesti üle võimalused, mille kaudu saab senisest suurem hulk lapsi ja noori senisest enam koorilaulu, rahvatantsu ja pillimänguga kokku puutuda. Seejuures tuleks õppetundide lisamise asemel keskenduda uuenduslikumatele lahendustele, mille üle ei ole varasemate arutelude käigus süvendatult juureldud. Koolipäeva kujundamiseks on juba olemas head praktikad, mis innustavad koole arendama õppetöö korraldust ja koolipäeva tervikuna selliselt, et koolikultuur rikastuks viisil, mis ei too kaasa päevakoormuste liiga suurt kasvu. Heaks näiteks on liikumisega seotud programmid, mis ei pretendeeri tingimata vastava aine tundide mahu kasvule, vaid pakuvad koolipäeva vajalikku vaheldust ning samas tagavad soovitud regulaarsuse. Samal viisil võiks analüüsida ka võimalusi, kuidas lisada õppepäevadesse koorilaulu ja rahvatantsu elemente. Sellise suuna eduka elluviimise eelduseks on koolijuhtide ja koolipidajate teadlikkus koorilaulu ja tantsulise liikumise spetsiifika ning seda mõjutavate tegurite kohta. Aastal 2021 käivitus riiklik rahvakultuuri juhendajate palgatoetuse meede, mis aitab teiste seas väärtustada ka koolides tegutsevate juhendajate panust. Oluline on, et koolid koos koolipidajatega oskaksid seda võimalust kasutada ning juhendajate heaolule ning järelkasvule kaasa aidata. Samuti väärib eraldi rõhutamist laulu- ja tantsupeo laiem hariduslik mõõde (alates nt laulikute sisust, mis on sisuliselt kujunenud kultuurilugu avavateks õppevahenditeks). Nende suundade paremaks ellu rakendamiseks on tähtis, et koolijuhtide koostöö rahvakultuuri valdkonna juhendajatega põhineb ühistel eesmärkidel ja arusaamadel. Hariduspoliitika ja laulu- ja tantsupeoliikumise ühised tegevussuunad:

1. Kirjeldada valdkonna ekspertide ning hariduspoliitika ja kultuuripoliitika kujundajate koostöös võimalusi, mis aitavad kaasa eesmärgile lõimida koorilaul, rahvapillimäng ja rahvatants senisest enam koolipäevade ülesehitusse ning otsida lisaks õppeainete raames toimuvatele tundidele mitmekesisemaid

10 Vabariigi Valitsuse 06.01.2011 a määrus nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“ 11 Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 12 Vt https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/82590d01-f76e-42ff-b901-35cdb577e43d#8Heo6siQ

14

võimalusi koorilaulu- ja rahvatantsu kultuuri harrastamiseks lisaks õppekavast tulenevate õppeainete raames toimuvatele tundidele.

2. Analüüsida, kuidas ja milliste vahenditega suurendada koolijuhtide teadlikkust laulu- ja tantsupeo seostest üldhariduse ning koolikultuuriga ja laiemast hariduslikust mõjust kaasates neid kujundama põhimõtteid, mille alusel juhendajad koolides töötavad ja kuidas toetab huvitegevus koolis õppekava täitmist.

3. Käivitada haridus- ja kultuurivaldkonna koostöös enne 2023. aasta noorte laulu- ja tantsupidu ning 2025. aasta üldlaulu- ja tantsupidu valitud koolides pilootprogrammid, et valitud lahendusi testida (sh vene emakeelega koolides).

PROBLEEM 3: Laulu- ja tantsupeovaldkonna katusorganisatsioonide ja kollektiivide tegevusmudel on alarahastatud. Probleemi esimese tahu kujundab asjaolu, et rahvakultuuri valdkonna peamiste katusorganisatsioonide ehk Eesti Kooriühingu ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi võimalused arendustegevuste kaudu LTP kollektiivide korraldustegevuste toetamisse ning erinevate riigi ja kohaliku taseme poliitikatesse panustamisel on piiratud. Taolised tegevused nõuavad pidevat protsesside koordineerimist, strateegilise kavandamise ja läbirääkimiste võimekust jmt, mille elluviimiseks vajalike töökohtade jaoks täna vahendeid pole. Samale probleemistikule viidatakse ka Praxise poolt koostatavas ülevaates, mis analüüsib dokumendi “Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020” elluviimist ning nähakse ühe soovitusena hinnata, kas organisatsioonide ülesanneteks ette nähtud vahendid vastavad vajaminevale13. Üks konkreetne valdkond, kus on väga oluline saavutada valdkonnapoolne võimekus heal tasemel tugiteenusteks, seondub 2021. aastal avanenud laulu- ja tantsupeokollektiivide juhendajate palgatoetuse meetmega. Praxise 2019. aastal avaldatud uuring14 tõi esile, et Eestis võib peatselt tekkida juhendajate puudus. Juhendajate hõivemustri tõttu on nende sotsiaalkaitse ebakindel. Kuna valdkonnas kasutatakse suures osas VÕS lepinguid (32%) või tähtajalisi töölepinguid (22%) ei ole tagatud juhendajate suvepuhkus, lähetused, lapsetoetus, pension jms. See mõjutab inimeste karjäärivalikuid ning pidurdab juhendajate vajalikku järelkasvu. Nii on valdkonna strateegiline huvi, et toetus jõuaks võimalikult paljude sihtrühma kuuluvate juhendajateni ning seetõttu on toetuse maksmist korraldava Eesti Rahvakultuuri Keskuse koostöö Eesti Kooriühingu ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga tähtsal kohal. Kultuuripoliitikaga seotud tegevussuunad ülal loetletud kitsaskohtade lahendamiseks on toodud analüüsi punktis 2.2. Laulu- ja tantsupeovaldkonna katusorganisatsioonidele 2017-2021 riigieelarvest eraldatud toetused on toodud analüüsi lisas.

13 Allikas: Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 lõpphindamine, Praxis 2021, avaldamisel. 14 Ester, J., Masso, M., Koppel, K., Vainre, M. ja Nuiamäe, M. 2019. Rahvatantsurühmade, rahvamuusikakollektiivide, kooride ja orkestrite finantsmajandusliku olukorra ning juhendajate sotsiaalse kindlustatuse analüüs: uuringuaruanne. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Uuring on leitav aadressilt: https://www.kul.ee/media/331/download

15

3.5. Kodanikuühiskonna roll laulu- ja tantsupeoliikumise arendamisel

Üks oluline lahendussuund valdkonna rahastamise probleemiga tegelemisel on luua kollektiividele võimalusi oma organisatsiooni tugevdada ning muuta tegevus kestlikumaks. Sellele saab kaasa aidata tihe koostöö kodanikuühiskonna edendajatega ning laulu- ja tantsupeoliikumise vabaühendustele suunatud arendus- ja koolitustegevused. Koostöö eesmärk: tugevdada laulu- ja tantsupeoliikumise vabaühenduste toetamise kaudu kodanikuühiskonna kandepinda ning tõsta ühe Eesti suurima ja laia ühiskondliku haardega võrgustiku organisatsioonide võimekust tegevuste ja eestkoste korraldamisel. Peamine põhjus, kus laulu- ja tantsupeo kestlikkuse teemad seostuvad kodanikuühiskonna edendamisega, peitub neis paljudes kollektiivides, kes tegutsevad vabaühendustena. Mitmed hiljutised uuringud ja ülevaated on esile toonud, et laulu- ja tantsupeoliikumise jätkusuutlikkus toetub kolmele sambale: riiklik tugi, kohalike omavalitsuste panus ning liikumises osalejate endi võimekus organiseeruda ja panustada. Laulu- ja tantsupeoliikumise valdkonna arendamisel ning Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) strateegiliste eesmärkide elluviimisel on oluline ühisosa. Nii on LTP edasiste arendustegevuste jaoks olulisel kohal kodanikuteadlikkuse suurendamine, mille tulemuseks on riigi ja kohaliku omavalitsuse rolli kõrval ka kollektiivide võimekuse suurendamine. Seda vajadust rõhutab 2021. aastal käivitunud rahvakultuuri kollektiivide juhendajate palgatoetuse meede, mis tähtsustab vabaühenduste rolli juhendajate tööandjatena. Kuna juhendajate vähesuse riski maandamine on kriitilise tähtsusega tegur, siis on iga kollektiiv, kes suudab täita tööandja rolli, väga olulise tähtsusega. Samas ei ole KÜSK-il olemasoleva eelarve raames võimalik taolisi arendustegevusi kavandada ega ellu viia. Samuti on LTP oluline roll kogukondade seesmise koostöö kasvatamisel, seda nii valdkondlikult (nt haridus ja sotsiaalteemad) kui ka põlvkondade vaheliste sidemete ehitamisel ning väärtusruumi kujundamisel. LTP liikumise areng on faasis, kus on kindlasti ruumi ka innovatsioonile ning uutele koostöö ja koosloome mudelitele, mis aitavad kaasa tänaste riskide maandamisele ning loovad võit-võit olukord erinevatele osapooltele. Näitena võib tuua võimalused mõtestada LTP ühenduste, kohaliku omavalitsuse ja kogukonna koostööd, mille raamidesse mahub väga palju kogukondade jaoks olulist (alates ühistegevusest ja sotsiaalsetest faktoritest kuni identiteedi teemadeni nii kohalikul kui ka riiklikul tasemel). Kodanikuühiskonna arendamise ja laulu- ja tantsupeoliikumise ühised tegevussuunad:

1. Kavandada riigieelarves täiendavad vahendid kultuuripoliitika ja kodanikuühiskonna arendamisele suunatud ühistegevusteks eesmärgiga tõsta laulu- ja tantsupeoliikumise vabaühenduste võimekust oma tegevuse korraldamisel.

16

2. Luua täiendavate vahendite toel koostöös Siseministeeriumi, KÜSK-i ja rahvakultuuri valdkonna katusorganisatsioonidega (Kooriühing, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Eesti Rahvakultuuri Keskus) LTP kollektiivide arendusprogramm eesmärgiga suurendada valdkonnas tegutsevate vabaühenduste võimekust oma tegevuse korraldamisel. Vabaühenduste jaoks vajalikud ja olulised oskused eesmärkide saavutamisel on mh strateegilist kavandamist ja juhtimist, tulemuste ja mõju mõõtmist, inimeste ja tööprotsesside juhtimist, finantsplaneerimist (sh omatulu teenimist), kommunikatsiooni ja koostööd ja üldist võimekust tulemuslikult tegutseda (luues sh kogukondlikku ja valdkondlikku sidusust).

3. Siseministeeriumil kaasata LTP praktikad vabaühenduste rahastamise juhendmaterjali uuendamisse.

PROBLEEM 4: Valdkondadeülene koostöö ja koordinatsioon üleriiklike pidude korraldamisel on projektipõhine.

3.6 Ettepanek üleriiklike laulu- ja tantsupidude korralduse koordinatsioonikomisjoni moodustamiseks

Laulu- ja tantsupidude korraldus koosneb paljudest alateemadest ning moodustab valdkondadevahelise ja detailirohke koostöömudeli. Pidude lähenedes on varasemalt esinenud nii prioritiseerimise kui ka ressursside kavandamisega seotud riske, mille maandamiseks oleks oluline viia üleriiklike pidude korraldamise koordinatsioon rohkem protsessipõhiseks. Protsessipõhisuse suurendamiseks on üks lahendus moodustada regulaarselt kogunev üleriiklike laulu- ja tantsupidude korralduse koordinatsioonikomisjon. Ka pidude vahelisel ajal teatud regulaarsusega koguneva komisjoni eesmärgiks saaks olla erinevatest valdkondadest vajamineva ressurssi kaardistamine ning selle kavandamiseks vajaliku info või suuniste jagamine, samuti erinevate prognooside või analüüside läbitöötamine ning nendest tulenevate tegevuste kavandamine. Peoaastal muutuks komisjoni töö intensiivsemaks ning valmistaks ette operatiivstaabi tegevust. Komisjoni poolt koordineeritavate teemade hulka saaks arvata:

1. Linnatranspordi korraldamise temaatika (koostöös Tallinna linnavalitsusega) 2. Kollektiivide koolimajutuse korraldamise (koostöös Tallinna linnavalitsusega) 3. Politsei ja päästevaldkonna rolli (koostöös Politsei ja Piirivalveametiga), samuti

muud siseturvalisuse ja riigikaitsega seotud organisatsioonide kaasamisega seonduv

4. Turvateenuste korraldusega seonduv 5. Meditsiinilise abiga seonduv 6. Rahvatervise küsimustega seonduv (koostöös Terviseametiga) 7. Toitlustamise ja suurürituse spetsiifikaga seonduv 8. Tallinna lauluväljakuga seotud küsimused

17

9. Kalevi staadioni ja tantsupeo harjutusväljakutega seotud küsimused 10. Muude oluliste asukohtade logistika ja korraldusega seotud küsimused

Komisjoni juhtimistasand: ministeeriumite kantslerite vastutusvaldkond

3.7 Ettepanekud seoses laulu- ja tantsupeoliikumise sümbolobjektidega

Laulu- ja tantsupeo tulevikuperspektiive kaaludes on oluline, et liikumise jaoks märgiliste sümbolobjektide (Lauluväljak, Kalevi staadion) tulevik ja arendusplaanid oleks selged.

- Tallinna lauluväljakuga seotud planeeringutega seoses on üliolulise tähtsusega, et riigi ja Tallinna linna koostöös leitakse lahendus, mis tagab laulupeo mõõtkavas oleva sündmuse korraldamiseks vajalikud võimalused. Juhul kui käivitub mõni muu stsenaarium ning vähenevad pinnad, kus pakutakse peol osalevatele kollektiividele või publikule suunatud teenuseid, tekib reaalne risk, et laulupidu pole võimalik harjumuspärasel viisil korraldada. Heaks lahenduseks oleks riigi ja linna ühise töökava koostamine koos konkreetse aja- ja tegevusplaaniga, mis võimaldab kavandada arendustegevused arvestades laulupeo korraldamise spetsiifikat.

- Kalevi staadioniga seotud arenduste juures on oluline silmas pidada tantsupidude korraldamisega seotud vajadusi ja ootusi. Aastal 2034 tähistatakse 100 aasta möödumist esimesest tantsupeost ning on väga olulise kaaluga sõnum, milline on riigi nägemus juubelini viiva kümnendi tantsupidude korralduse tingimustest ja võimalustest.

3.8 Ühiskondlikku elu puudutavad ettepanekud

Lisaks väärivad mainimist veel kaks algatust. Esmalt ettepanek kuulutada üleriiklike laulu- ja tantsupeo toimumise päevad lipupäevadeks tähistamaks liikumise kaalukat rolli Eesti omariikluse hoidmise ja taassünni juures. Teiseks ettepanek muuta laulu- ja tantsupeo toimumise nädala reede vabaks päevaks, mis aitab ühtlasi kaasa nii peol osalemise lihtsustamisele kui ka vähendab Tallinna liikluskoormust (kuna tekib pikem suvine nädalavahetus ning osa linnaliiklust rahuneb võrreldes tavapärase töönädala rütmiga varem).

18

4 ANALÜÜSIS TOODUD ETTEPANEKUTE KOOND

Laulu- ja tantsupeoliikumise tulevikuga seotud riskide maandamiseks on oluline koordineerida valdkondade vahelist koostööd. Võimalik lahendus edasiste sammude tegemisel on valdkondadeülese laulu- ja tantsupeo tegevuskava loomine. Järgnevalt on toodud ülevaade analüüsis esitatud ettepanekutest tegevuste kohta, mille põhjal on võimalik koostada tegevuskava raamistik.

SEOTUD ORGANISATSIOON

KOOSTÖÖ JA ETTEPANEKUD

Kultuuriministeerium Valdkondade ülese laulu- ja tantsupeo liikumise tegevuskava koostamine. Kultuuripoliitika kujundamisel on oluline luua valdkondade ülene raamistik, mille toel lahendada liikumise kestlikkusega seotud probleeme.

Laulu-ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide ja nendega seonduvate tegevuste andmebaasi loomine. Riigi ja kohalike omavalitsuste tasandil tehtavaid otsuseid ja valdkondlikke tegevusi toetava andmebaasi prototüübi ja valmislahenduse loomine ning kasutusele võtmine.

Rahvakultuuri katusorganisatsioonide tegevuse mõju hindamine. Tõhusama katusorganisatsioonide tegevusmudeli kujundamiseks on vajalik teostada Eesti Kooriühingu ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi tegevuse mõjuanalüüs.

Laulu- ja tantsupeo kollektiivide juhendajate tööjõukulude toetuse meetme jätkuv rakendamine. Arvestades juhendajate vähesusega seotud riske, on meetme jätkumine olulise tähtsusega tegur.

SEOTUD ORGANISATSIOON

KOOSTÖÖ JA ETTEPANEKUD

Rahandusministeerium

Kohalike omavalitsuste kui strateegiliste partnerite rolli teadvustamine ja toetuspõhimõtete ühtlustamine. Kohalike omavalitsuste, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning regionaalpoliitika kujundajate koostöös laulu- ja tantsupeoliikumise toetamise põhimõtete analüüsimine ning ühiste lähtekohtade ja/või laulu- ja tantsupeoliikumise toetamise hea tava sõnastamine.

19

Hästi toimivate koostöömudelite analüüs ja tutvustamine. Parimate praktikate analüüs ja täna hästi toimivate mudelite tutvustamine ning eelduste loomine nende laiemaks kasutamiseks (sh teadlikkuse tõstmine, tunnustamine, koolitus- ja arendustegevused jmt).

Laulu- ja tantsupidude korraldusega seotud regionaalsete koostöölepete elluviimine. Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ja maakondlike korraldajate vahel sõlmitavate lepingute elluviimise analüüs ning mõjude hindamine eesmärgiga töötada välja võimalikult ladusad ja pikaajalisi sihte silmas pidavad lahendused.

Laulu- ja tantsupeoliikumisega seotud näitajate analüüs ja uuendamine. Kohalike omavalitsuste tegevuste analüüsimisel laulu- ja tantsupeoliikumise mõjude strateegilisem hindamine ning mõõdikute täpsustamine.

SEOTUD ORGANISATSIOON

KOOSTÖÖ JA ETTEPANEKUD

Sotsiaalministeerium Eesti inimeste vaimse tervise hoidmine. Oma tegevuse iseloomu kaudu annab laulu- ja tantsupeoliikumine igapäevase panuse elanike vaimse tervise hoidmisesse, pakkudes võimalust eneseteostuseks, suhtlemiseks ja sotsiaalse sidususe kasvuks. Üheks võimaluseks neid seoseid strateegiliselt käsitleda on panustada Heaolu arengukava väljatöötamise protsessis eesmärgiga kaardistada laulu- ja tantsupeoliikumisega seotud võimalused ja sekkumisloogikad.

Eelduste loomine kogukondlikuks suhtlemiseks ja üksindusega seotud riskide maandamiseks. Laulu- ja tantsupeoliikumine on paljude harrastajate jaoks tähtis sotsiaalsete kontaktide loomisel ning üksinduse vältimisel. Kuna rahvakultuuri kollektiivide tegevus on mitmekesine ning sisaldab lisaks proovidele repertuaariga ka muid ühiseid ettevõtmisi, on sellise võrgustiku toimimine mitmekülgne ja tõhus viis üksinduse või tõrjutusega seotud riskide maandamiseks.

Terviseriskide ennetamine. Nii rahvatants kui ka koorilaul on aktiivsed tegevused, mis aitavad hoida tervist ning füüsilist toonust. Eriti just rahvatantsu kaudu on võimalik kujundada (eelkõige noortel) püsiv ja regulaarne liikumisharjumus ja

20

postiviise tervisekäitumisega seotud hoiakuid, mis väärtustavad tervislikke eluviise, panevad noored rohkem liikuma ning ennetavad mitmeid võimalikke terviseprobleeme. Lisaks on oluline, et laulu- ja tantsupeoga seotud assotsiatsioonid oleks terviseteadlikud ja ei viitaks erinevatele sõltuvustele või kahjulikule tervisekäitumisele (sh liikumise põhimõtted seoses alkoholimüügi või teiste taoliste valdkondadega). Laulu- ja tantsupeokultuuri positiivseid mõjusid ennetustegevustele on näiteks võimalik käsitleda Toitumise ja liikumise rohelise raamatu koostamisel.

Erivajadustega inimeste kaasamine. Tähtis on tagada, et pidevalt areneks võimalused erivajadustega inimeste kaasamisel ning nende ootustega arvestamisel (seda nii füüsilise ligipääsu kui ka kirjeldustõlgete jt ligipääsu avardavate tegevuste kaudu). Võimalus koostöö tihendamiseks avaneb näiteks Sotsiaalministeeriumi esindajate kaasamisel üleriiklike laulu- ja tantsupidude korralduse koordinatsioonikomisjoni (kes kaasavad vajadusel valdkondlike esindusorganisatsioone), kelle eesmärgiks on üldriiklike pidude ettevalmistusprotsessi haldamine ja koordineerimine, et töötada aegsasti välja võimalikud erivajadustega inimeste kaasamisele suunatud lahendused.

SEOTUD ORGANISATSIOON

KOOSTÖÖ JA ETTEPANEKUD

Haridus- ja Teadus- ministeerium

Kirjeldada valdkonna ekspertide ning hariduspoliitika ja kultuuripoliitika kujundajate koostöös võimalusi, mis aitavad kaasa eesmärgile lõimida koorilaul, rahvapillimäng ja rahvatants senisest enam koolipäevade ülesehitusse ning otsida lisaks õppeainete raames toimuvatele tundidele mitmekesisemaid võimalusi koorilaulu- ja rahvatantsu kultuuri harrastamiseks lisaks õppekavast tulenevate õppeainete raames toimuvatele tundidele.

Analüüsida, kuidas ja milliste vahenditega suurendada koolijuhtide teadlikkust laulu- ja tantsupeo seostest üldhariduse ning koolikultuuriga ja laiemast hariduslikust mõjust kaasates neid kujundama põhimõtteid, mille alusel juhendajad koolides töötavad ja kuidas toetab huvitegevus koolis õppekava täitmist

21

Käivitada haridus- ja kultuurivaldkonna koostöös enne 2023. aasta noorte laulu- ja tantsupidu ning 2025. aasta üldlaulu- ja tantsupidu valitud koolides pilootprogrammid, et valitud lahendusi testida (sh vene emakeelega koolides).

SEOTUD ORGANISATSIOON

KOOSTÖÖ JA ETTEPANEKUD

Siseministeerium Kavandada riigieelarves täiendavad vahendid kultuuripoliitika ja kodanikuühiskonna arendamisele suunatud ühistegevusteks eesmärgiga tõsta laulu- ja tantsupeoliikumise vabaühenduste võimekust oma tegevuse korraldamisel.

Luua täiendavate vahendite toel koostöös Siseministeeriumi, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja rahvakultuuri valdkonna katusorganisatsioonidega (Kooriühing, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Eesti Rahvakultuuri Keskus) LTP kollektiivide arendusprogramm eesmärgiga suurendada valdkonnas tegutsevate vabaühenduste võimekust oma tegevuse korraldamisel.

Siseministeeriumil kaasata laulu- ja tantsupeoliikumise praktikad vabaühenduste rahastamise juhendmaterjali uuendamisse.

SEOTUD ORGANISATSIOONID

KOOSTÖÖ JA ETTEPANEKUD

Tallinna linnavalitsus Politsei ja Piirivalveamet Terviseamet Siseministeerium Sotsiaalministeerium Kultuuriministeerium jt

Üleriiklike laulu- ja tantsupidude korralduse koordinatsioonikomisjoni moodustamine eesmärgiga luua ka pidude vahelisel ajal regulaarselt kogunev formaat erinevate suursündmuse korraldusega seotud riskide ja kitsaskohtade ennetamiseks ning ressursside kavandamiseks.

Tallinna linnavalitsus Kultuuriministeerium

Tallinna lauluväljaku ja Kalevi staadioni arendusplaanide täpsustamine.

Riigikantselei Üleriiklike laulu- ja tantsupeo toimumise päevade kuulutamine lipupäevadeks.

Riigikantselei Üleriikliku laulu- ja tantsupeo toimumise nädala reede muutmine vabaks päevaks.

22

LISA: Kultuuriministeeriumi kaudu LTP toetuseks eraldatud toetused ja investeeringud 2017-2021

TOETUS 2017 2018 2019 2020 2021

ELT SA tegevustoetus 318 000 350 366 400 000 675 473 675 473

LTP ettevalmistus ja korralduskulude toetus 1 614 279 300 000 2 268 517 0 0

LTP liikumises osalevate kollektiivide tegevustoetus (ELT SA kaudu)

840 000 840 000 1 000 000 1 200 000 1 000 000

ELT SA TOETUSED KOKKU 2 772 279 1 490 366 3 668 517 1 875 473 1 675 473

Eesti Kooriühingu tegevustoetus (Eesti Rahvakultuuri Keskuse kaudu)

46 500 46 500 55 000 60 179 79 386

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi tegevustoetus (Eesti Rahvakultuuri Keskuse kaudu)

42 000 42 000 52 500 55 000 58 000

EESTI RAHVAKULTUURI KESKUSE KAUDU TEGEVUSTOETUSED KOKKU

88 500 88 500 107 500 115 179 137 386

Eesti Kooriühingu tegevustoetus (Kulka kaudu)

16 000 16 000 17 000 17 000 17 000

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi tegevustoetus (Kulka kaudu)

16 000 16 000 17 000 17 000 17 000

EESTI KULTUURKAPITALI KAUDU TEGEVUSTOETUSED KOKKU

32 000 32 000 34 000 34 000 34 000

Eesti Kooriühingu tegevustoetus (kuni 2021 ELT SA kaudu ja alates 2021 Eesti Rahvakultuuri Keskuse kaudu)

27 000 27 000 27 000 27 000 27 000

23

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi tegevustoetus (kuni 2021 ELT SA kaudu ja alates 2021 Eesti Rahvakultuuri Keskuse kaudu)

27 000 27 000 27 000 27 000 27 000

TEGEVUSTOETUSED KOKKU 54 000 54 000 54 000 54 000 54 000

Koori- ja orkestrijuhtide mentortegevuste toetused (Eesti Kooriühingule ERK kaudu)

21 359 21 259 21 259 20 200 21 259

Rahvatantsu- ja rahvamuusikajuhtide mentortegevuste toetused (Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsile ERK kaudu)

21 259 21 259 21 259 21 612 21 259

MENTORTEGEVUSTE TOETUSED KOKKU

42 618 42 518 42 518 41 812 42 518

LTP liikumises osalevate kollektiivijuhtide tööjõukulu toetus (menetletakse ERK kaudu)

2 700 000

INVESTEERINGUD 2017 2018 2019 2020 2021

Kultuuriministeeriumi investeeringud Tallinna lauluväljakule

120 736 330 000 189 990 0 0

Kultuuriministeeriumi investeeringud Kalevi staadionile

928 364 65 194 657 467 2 227 195 0

KULTUURIMINISTEERIUMI INVESTEERINGUD KOKKU

1 049 100 395 194 847 457 2 227 195 0

24

Analüüsi koostamise töörühm

Analüüsi koostamise töörühma koosseis: Aet Maatee, ekspert Eino Pedanik, kultuuriministeeriumi rahvakultuuri nõunik Heli Jürgenson, Eesti Koorijuhtide Liidu juhatuse esimees, Eesti Kooriühingu juhatuse liige Hirvo Surva, Eesti Kooriühingu esimees Jorma Sarv, mõttekoda Creativity Lab (töörühma juht) Kadri Tiis, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi esimees Kaie Tanner, Eesti Kooriühingu tegevjuht Kalle Vister, Eesti Rahvakultuuri Keskuse direktor Karl Viilmann, kultuuriministeeriumi strateegia- ja innovatsiooniosakonna andmete peaekspert Kalev Järvela, ekspert Margus Toomla, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juhatuse liige Mari-Liis Öpik, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi tegevjuht Piret Hartman, kultuuriministeeriumi asekantsler Reelika Väljaru, kultuuriministeeriumi strateegia- ja innovatsiooniosakonna juhataja Sten Weidebaum, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA kommunikatsioonijuht Kohalike omavalitsuste kaardistuse viisid läbi Eesti Rahvakultuuri Keskuse regionaalosakonna töötajad ja rahvakultuurispetsialistid: Kaja Allilender (regionaalosakonna juhataja) Merike Hallik (Harjumaa) Riin Kivinurm (Tallinn) Erika Kõllo (Ida-Virumaa) Pille Tutt (Jõgevamaa) Külliki Aasa (Järvamaa) Marju Viitmaa (Läänemaa) Annika Aasa (Lääne-Virumaa) Kati Taal (Põlvamaa) Aire Koop (Pärnumaa) Triinu Ülemaante (Raplamaa) Krista Lember (Saaremaa) Kati Grauberg-Longhurst (Tartumaa) Anneli Kundla (Viljandimaa) Maie Pau (Võrumaa)

STRATEEGIA DIAGNOSTIKA RAPORT  RAHVAKULTUURI KESKUS 

Sissejuhatus 1 

Strateegiline juhtimine 2 

Missioon, visioon, eesmärgid ja strateegiad 4 

Ärimudel ja paiknemine väärtusahelas 7 

Teenuste portfell 9 

Struktuur ja personal 1​5 

Finantsseis ja võimekus tegutseda ilma riikliku toetuseta 1​6 

Kliendikogemus 1​7 

Kokkuvõte 18 

Lisa 1: Intervjuude kokkuvõte 19 

Lisa 2: Valdkonna põhinäitajad 2​1 

Lisa 3: Täiendused raportile tagasisidestamise kohtumise järgselt 22 

DETSEMBER 2018   

1. Sissejuhatus 

Rahvakultuuri Keskuse strateegia diagnostika üldeesmärk on kaardistada organisatsiooni hetkeolukord ja                    tänane tegevus, et saada lähtepunkt edasiste strateegiliste otsuste tegemiseks, arendustegevuste                    kavandamiseks ja läbiviimiseks. Lisaks analüüsitakse organisatsiooni võimekust oma tegevusplaani                  elluviimisel ning tuuakse välja kitsaskohad, millele organisatsioon peab tulevikus tähelepanu pöörama. 

Diagnostika läbiviimisel kasutati kõiki kättesaadavaid materjale, sh RKK kehtivat ja koostamisel olevat                        põhimäärust ja arengukava, tegevuskavasid ning teisi strateegiadokumente, diagnostikakohtumise                tulemusi (26.11.2018) ning intervjuusid ja veebiküsitlust kliendikogemuse ja organisatsiooni kuvandi                    kaardistamiseks. Analüüsis on võetud aluseks PRIMEFACT Checklist meetod. 

Raporti on koostanud Jorma Sarv (Creativity Lab OÜ). Kaasautorid on Kristiina Urb (EBS Advisory                            Services), Maris Ojamuru (Sustinere OÜ), Marko Siller (Sustinere OÜ) ja Katri Rohesalu (Sustinere OÜ).                            Raporti kvaliteedikontrolli teostamise eest vastutab projektijuhina vastavalt hankepakkumisele Kristiina                  Urb. 

Diagnostika viidi läbi EASi poolt korraldatud riigihanke HNR 180288 “Strateegia diagnostika                      loomemajanduse valdkonna arenduskeskustele ja inkubaatoritele” raames. Hanke võitis EBS Advisory                    Services OÜ, Creativity Lab OÜ ja Sustinere OÜ ühispakkumine. 

1 

2. Strateegiline juhtimine 

2.1. Hetkeolukord 

Riigiasutus Rahvakultuuri Keskus (edaspidi RKK) on loodud aastal 1994. Viimased aastad on RKK olnud                            muudatuste keerises. Lahendusi on otsitud nii oma tegevust mõjutanud kitsaskohtadele kui ka paaril                          viimasel aastal arutelu oluliselt mõjutanud küsimusele, kas RKK asukoht peaks olema Tallinnast                        väljaspool. Tänaseks on langetatud otsus, et RKK kolib oma tegevuse Viljandisse ning praeguses                          asukohas Tallinnas kasutatakse edasi koolitusruume. 

Asutuse esimene kogu tegevust hõlmav arengukava pärineb 2001. aastast. RKK oli üks esimese                          kultuuriasutusi, mis arengukava vormis juhtimisdokumente koostama ning kasutama asus. Esimesed                    strateegiadokumendid olid pigem kirjeldavad, oluline muudatus tehti praegu kehtiva arengukava                    (2015-2018) koostamisel. Kehtivas arengukavas on tõstetud ambitsiooni taset, selgemalt sõnastatud                    strateegilised eesmärgid ja prioriteedid ning nende täitmist mõõtvad indikaatorid. Tänase seisuga pole                        neli aastat tagasi seatud eesmärke täies mahus täidetud, kuid suund kirjeldavalt tegevuste loendilt                          valitud prioriteetsete eesmärkide poole on õige ja seda tuleks ka edaspidi hoida. Raporti koostamise ajal                              jõudis asutuses lõpusirgele arengukava koostamine aastateks 2019-2023. 

Lisaks arengukavale on uuendamisel ka RKK põhimäärus. Asutuse põhiülesannete loetellu lisandub                      kavandi järgi senisele kolmele ülesandele neljanda põhitegevusena täiendkoolituste korraldamine: 

- osalemine kultuuripoliitika kujundamise ja elluviimise protsessis maakondlikul, üleriigilisel ja                  rahvusvahelisel tasandil; 

- rahvakultuuri püsimisele, jätkusuutlikkusele ja arengule kaasaaitamine;  - vaimse kultuuripärandi väärtustamine ja elujõulisuse toetamine;   - täienduskoolituse korraldamine rahvakultuuri ja vaimse kultuuripärandi valdkonnas. 

Võrreldes uuendatud põhimääruse kavandit ning koostamisel olevat arengukava jääb silma, et teemad                        on esitatud erinevas järjekorras ning sõnastuses. Kuigi peamiste sihtide kirjeldus ei pea kahes                          dokumendis tingimata identne olema, tasuks praeguses olukorras, kus mõlemad paberid on korraga                        uuendamisel, sõnastada asutuse põhiülesanded ja eesmärgid sarnasel viisil. 

RKK põhisuundade kavandamiseks, tegevuse korraldamiseks ja hindamiseks on loodud RKK nõukoda.                      Paraku pole nõukoda viimasel ajal aktiivselt koos käinud ning see on avaldanud oma mõju ka esimesena                                nimetatud põhiülesande täitmisele. Kuna RKK struktuuris pole eraldi üksust, mille ülesannete hulka                        kuulub laiemate kultuuripoliitiliste protsesside analüüsimine, on see ootuspäraselt asutuse juhtkonna                    ning nõukoja pädevus. Kultuuripoliitika kujundamise ja valdkonna ühe eestkõneleja rollis on RKK                        viimastel aastatel olnud pigem passiivne, eriti üleriigilisel või rahvusvahelisel tasandil. Seoses uue                        direktori ametisse asumisega on olemas valmidus nõukoda taas kokku kutsuda ja leida töövorm, mis                            lubab ka selle RKK põhiülesannet tulemuslikumalt täita. 

Põhimääruses on eraldi lahti kirjutatud koolituste korraldamise, vaimse kultuuripärandi teemade                    haldamise, regionaalsete koostöövõrgustike toetamise ning toetusprogrammide korraldusega tegelevate                osakondade peamised tegevused.   

Põhimääruse kavandi järgi saab keskuse uueks nimeks Eesti Rahvakultuuri Keskus. Asutuse uue asukoha                          valik on muuhulgas seotud asjaoluga, et Viljandiga seotud tegevuste mõju rahvakultuuri valdkonnas                        toimuvale on märkimisväärne. Seni esines rahvakultuuri arendamisega seotud küsimustes aeg-ajalt                   

2 

erimeelsusi, mis osalt lähtusid sellest, kuidas Tallinnas ja Viljandis teatud lähtekohti tõlgendati (näiteks                          tulid erinevad lähenemised esile kultuuripoliitika põhisuundade dokumendi Kultuur 2020 koostamisel).                    Tegutsemine Viljandis loob rohkem eeldusi selleks, et nüüdses olukorras, kus koostamisel on dokument                          Kultuur 2030, jõutakse ühtsemate seisukohtadeni. Dokumenti Kultuur 2030 panustamine on eraldi                      võtmetegevusena välja toodud ka RKK arengukavas 2019-2023. 

RKK strateegilist rolli valdkonnale tuleb vaadelda ühises pildis rahvakultuuri keskseltsidega. Üleriigilisi                      keskseltse tegutseb kuus: Eesti Kooriühing, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Eesti Rahvakunsti ja                          Käsitöö Liit, Eesti Harrastusteatrite Liit, Eesti Folkloorinõukogu, Eesti Kultuuriseltside Ühendus. RKK                      peamine roll ja ülesanne on korraldada ühist infovahetust ja rahastamistegevusi. Soovitust nõrgem on                          olnud ühisosa tajumine vaimse kultuuripärandi hoidmisel, millega keskseltside tegevus samuti otseselt                      seostub. Selle ühisosa teadvustamiseks saab RKK tulevikus rohkem ära teha, näiteks mõjusama                        kommunikatsioonitegevuse kaudu. 

2.2. Soovitused ja arendusettepanekud 

- Jätkata asutuse arengukava kasutamist töödokumendina​. Seejuures on soovitus võtta edaspidi                    aluseks rulluva koostamispõhimõtte kasutamine, kus arengukavas tehakse vajalikud täpsustused                  iga arengukava perioodi aasta järel ning uuendatakse ühe aasta võrra arengukava perioodi.                        Sellisel viisil püsib asutusel pidevalt strateegilisel töölaual 3-5 aasta pikkune vaade olulisematest                        sihtidest; 

- Kutsuda uuesti kokku RKK nõukoda eesmärgiga esindada RKK teadmist ja kogemust suuremaid                        protsesse käsitlevates kultuuripoliitilistes aruteludes ning tuua seeläbi valdkonna arvamus                  tugevamalt esile. Nõukojas tuleks kokku leppida selle töökord, roll RKK strateegia kujundamisel                        ning valdkonna esindamisel. Tähelepanu tasub pöörata RKK võimalustele statistika kogumiseks                    ning muul viisil valdkonnast tagasiside saamiseks, mis on oluline taustainfo kultuuripoliitiliste                      ettepanekute väljatöötamisel; 

- Koostada eraldi töökava keskseltside kaasamiseks​. Tegevuseks annab hea fooni kultuuripoliitika                    põhialuste dokumendi Kultuur 2030 koostamine, mis loob 2019. aasta kohtumistele konkreetse                      eesmärgi ning raamistiku. Lisaks kultuuripoliitika teemadele saab keskseltside ootusi ja                    koostöövõimalusi täpsustada ka RKK teiste tegevustega seoses (töös vaimse kultuuripärandiga,                    erinevate infopäevade korraldamisel, tagasiside kogumisel jne); 

3 

3. Missioon, visioon, eesmärgid ja strateegiad 

3.1. Hetkeolukord  

RKK missiooniks on luua tingimused eesti rahvakultuuri ja vaimse kultuuripärandi elujõulisusele ja                        kestlikule arengule kogu selle mitmekesisuses. Missioon viitab selgelt püüdlusele olla avatud ja                        koostöövalmis kogu valdkonna ulatuses. Seda suurema kaaluga on varasemates punktides toodud                      ettepanekud RKK positsiooni strateegilisemaks kujundada ning kasutada tulemuslikumalt ära erinevaid                    koostööformaate nii valdkonnas kui ka laiemalt. 

RKK visiooni kirjeldab uuendatud arengukava järgmiselt: Eesti inimesed tunnevad ja väärtustavad oma                        rahvakultuuri, vaimne kultuuripärand on elavas kasutuses. Elujõulise rahvakultuuri alustaladeks on                    tugevad kogukonnad, särasilmsed ja professionaalsed eestvedajad ning rahvakultuurist huvitatud noorte                    pealekasv.    Suuremahulise valdkonna arenduskeskusele omaselt on visioon sõnastatud üldsõnaliselt. Visiooni                  põhiküsimuseks pole mitte see, mida uut ja senisest erinevat soovitakse tulevikus saavutada, vaid pigem                            ootus, et täna toimuvate protsessidega jõutakse järjest parema tasemeni. Võrreldes kehtiva                      arengukavaga on uuendatud dokumendis mõned väikesed rõhuasetuse muudatused, mis lubab eeldada,                      et ühiste sihtide valikud on organisatsioonis täiendavalt läbi arutatud.     RKK tegevus lähtub otseselt kultuuripoliitika põhialuste dokumendist Kultuur 2020. Dokumendi üldosa                      punktidest annab konkreetseima suunise regionaalsele kultuurikorraldusele viitav põhimõte:    

- Riik võtab regionaalses kultuurikorralduses suuna ülesannete ja vastutuse selgemaks                    määratlemiseks koostöös kohalike omavalitsuste, omavalitsusliitude ning kolmanda sektori                organisatsioonidega. 

   Eeskätt tähendab selle punkti RKK poolne sisustamine head kommunikatsiooni asutuse ning valdkonna                        vahel ning see ülesanne on ajakohane ka täna. Oma aktsendi annab siin kindlasti asutuse kolimine                              Tallinnast Viljandisse, mis lubab senisest aktiivsemalt kaasata Lõuna-Eestit. Seoseid dokumendis toodud                      rahvakultuuri valdkonna prioriteetide ja RKK tegevuse vahel kirjeldab allolev tabel.    

Kultuur 2020 valdkondlik prioriteet  Tänane seos RKK-ga  Seotud RKK tegevusvaldkond 

Eesti kultuuri tugevuseks on  väärtuspõhisus, osaluskeskne tegevus,  omanäolised kultuuriruumid ning  nende eripärad, identiteedid ja  inimesed, kes kannavad edasi  paikkondlikke kombeid, murdekeelt ja  elulaadi. 

Otsene seos RKK  põhieesmärkidega. 

- kultuuriruumide programmide    toetamine; 

- regionaalsete koostöövõrgustike    arendamine; 

- rahvakultuurispetsialistide  võrgustiku tegevus. 

Rahvakultuur loob võimalused eri  kultuurivaldkondade professionaalide 

Otsene seos RKK  põhieesmärkidega. 

- RKK koolitus- ja  arendustegevused 

4 

järelkasvuks ja innustab inimesi  aktiivselt kultuuris osalema. 

Vaimset kultuuripärandit  väärtustatakse ja toetatakse, pärimuse  kandjad ja  kogukonnad on tunnustatud. Riik  toetab süstemaatiliselt vaimse  kultuuripärandi  kogumist, säilitamist ja kättesaadavaks  tegemist riigi kesksete mäluasutuste  kaudu. Samuti toetab riik  eesmärgipäraselt valdkondlikke  tugistruktuure ja olulisemate  sündmuste korraldajaid. 

Otsene seos RKK  põhieesmärkidega. 

- vaimse kultuuripärandi  uurimine, hoidmine ja  tutvustamine; 

- pärandihoidjate ja -kandjate  tunnustamine; 

- rahvakultuuri andmekogu  haldamine; 

- valdkondliku statistika kogumine    

Kooriliikumine ja rahvatants koos  pillimänguga ühendab  rahvakultuurivaldkonda muusika,  sõnakunsti ja etenduskunstidega.  Laulu- ja tantsupidude traditsioon on  suure kultuurilise ja majandusliku  mõjuga, kohalike omavalitsuste ja riigi  poolt koos  kodanikeühendustega ning  rahvamajade võrgustikuga toetatud ja  hoitud protsess,  mis tipneb regulaarselt paikkondlike  ja üleriigiliste laulu- ja  tantsupidudega. 

Osaline kattuvus RKK  põhieesmärkidega. 

- mentorkoolituste ja  koolitusprogrammide  elluviimine; 

- rahvakultuurispetsialistide  võrgustiku arendamine 

Riik soodustab pärimuskultuuri  innovaatilist sidumist  loomemajanduse ja  ettevõtlusega. Riik peab oluliseks  pärimusel ning pärandtehnoloogial  põhinevat loome- ja arendustegevust  ning ettevõtlust.  Rahvakultuurisündmused ja vaimse  kultuuripärandi nähtused arendavad  kultuuriturismi Eesti erinevais paigus  ning elavdavad seeläbi kohalikku  ettevõtlust. 

Nõrk kattuvus RKK  põhieesmärkidega. 

- kaasa aitamine ettevõtluse ja  loomemajanduse arendamisele  rahvakultuuri valdkonnas. 

   Uuendatud RKK arengukavas on asutuse tegevus kirjeldatud nelja strateegilise eesmärgi kaudu: 

- Eesti rahvakultuur ja vaimne kultuuripärand on elavas kasutuses, inimesed teavad, tunnevad ja  väärtustavad oma kultuuripärandit. 

5 

- Rahvakultuurivaldkonnas on palju professionaalseid, motiveeritud ja särasilmseid eestvedajaid – 

juhendajaid, õpetajaid, kogukondade eestkõnelejaid – kes innustavad ja valmistavad ette  järgmisi põlvkondi kultuuripärandikandjaid. 

- Rahvakultuur on kultuuripoliitikas olulisel kohal, sh nii riiklikes kui ka kohaliku tasandi  arengudokumentides, valdkonna seisukohad on ühiskonnas hästi esindatud. 

- Rahvakultuuri toetusmeetmed loovad soodsad tingimused valdkonna igakülgseks arenguks.     Iga eesmärgi juures on lisaks toodud tegevused eesmärgi elluviimiseks ning kavandatavad tulemused  aastaks 2023.    

3.2. Soovitused ja arendusettepanekud 

- Lisada arengukava 2019-2023 strateegiliste eesmärkide juurde rohkem konkreetseid mõõdikuid.                  Hetkel on kasutatud kirjeldusi nagu „palju eestvedajaid“ või „kaasaegne keskkond“. Selle kõrval                        oleks ruumi täpsemateks indikaatoriteks (võttes muuhulgas arvesse, et lähteandmeid pakub                    lisaks Statisikaametile ka RKK hallatav rahvakultuuri andmekogu). Valiku mõõdikuid saab üle                      võtta ka kehtivast arengukavast; 

- Algatada RKK arengukava edasise täiendamise ja uuendamise protsessi raames foorum, mis                      toob kokku asutuse missiooni ja visiooni elluviimisega seotud otsesed ja kaudsed osapooled​.                        Eestis ei ole täna ühendavat aruteluformaati, mis käsitleks rahvakultuuri valdkonna ees seisvaid                        üldiseid probleeme ja võimalikke lahendusi. 2019. aastal pakub foorumi ideele lisaväärtust                      kultuuripoliitika põhialuste uuendamine, samuti suvel toimuv laulu- ja tantsupidu. Foorumi                    peamisteks korralduspartneriteks võiksid olla rahvakultuuri keskseltsid, Eesti Laulu- ja Tantsupeo                    SA ning Kultuuriministeerium. 

6 

4. Ärimudel ja paiknemine väärtusahelas 

4.1. Hetkeolukord  

RKK täidab asutusena suures osas ülesandeid, mille sellisel kujul täitmisega ükski teine organisatsioon                          Eestis ei tegele . See tagab asutusele valdkonnas kindla positsiooni (RKK põhimääruses ja arengukavas                            toodud peamiste ülesannete kirjeldus on leitav raporti peatükkidest 2 ja 3). Samas ei saa väita, et RKK                                  tegevuste mõju on valdkonnas tooniandva kaaluga ning hästi teadvustatud. Arenguruumi on nii RKK                          sisutegevuste kvaliteedid tõstmisel kui ka kommunikatsioonitegevustes, mille kaudu valdkond ning                    laiemalt kultuuriavalikkus RKK tegevustest kuuleb.     RKK teenuste juures on enim kattuvusi teiste organisatsioonide pakutavaga täienduskoolituse                    valdkonnas, kuid samas on RKK koolitused piisavalt spetsiifilised ning suunatud kindla valdkonna                        sihtrühmale (rahvakultuuri spetsialistid, kellele suunatud erialaseid koolitusi turg ei paku). Väheoluline                      pole ka see, et riigiasutusena pakub RKK koolitusteenuseid hinnaga, mis on võrreldes turuhinnaga                          märgatavalt soodsam, kuna valdkonnas maksevõimekus on tagasihoidlik. Samas on oluline märkida, et                        riigi sihtfinantseeringu roll on koolituste hinna kujunemisel väga väike (kaetakse koolitusosakonna                      personali- jmt tugikulud). Seega tuleb asutusel koolitusi pakkuda suures osas omavahendite ning                        erinevate projektitoetuste toel. Arvestades, et uuendatud RKK põhimäärusesse on kavas täiendkoolituste                      pakkumise ülesanne eraldi juurde lisada, tuleb selles küsimuses leida lahendus, kus sõnastatud ootuste ja                            asutusele eraldatud rahaliste vahendite vahel oleks kooskõla.     RKK pakutavate teenuste kirjeldamisel ja asutuse tegevust ettevõtluse või ärimudelite konteksti asetades                        tuleb silmas pidada, et mitmes tegevusvaldkonnas on RKK roll unikaalne ja lähtub riigi kohustustest                            vaimse kultuuripärandi hoidmisel ning Eesti rahvakultuuri üldisel edendamisel.     Rahvakultuuri valdkonna arendamise juures on oluline viidata kultuuripoliitika põhialuste dokumendi                    Kultuur 2020 põhiosas toodud põhimõttele, mille järgi on kultuuripoliitika tihedalt seotud erinevate                        poliitikavaldkondadega, sh regionaalpoliitikaga. Valdkonna ja ühtlasi RKK jaoks on väga oluline, et                        rahvakultuuri roll ning tegevuse mõjud (sh regioonide ja kogukondade arengule) oleksid lisaks                        kultuuristrateegiatele teadvustatud ka teistes kohalikku arengu valikukohti käsitlevates dokumentides.                  Mõningatel juhtudel on sellist ühisosa üldisemas vaates ka kirjeldatud , kuid näiteks                     1

Rahandusministeeriumi veebilehel olev strateegia lühitutvustuse sõnastus ei maini sõna „kultuur“ kordagi                    . Samas leitav regionaalarengu strateegia rakendusplaan aastateks 2018-2020 kajastab oma ligi 70                       2

tegevuse juures kultuuriga seotud teemasid samuti väga tagasihoidlikus mahus. Küllap on see üks                          põhjus, miks pole tekkinud strateegilist seost RKK tegevuste ning regionaalpoliitiliste ootuste ja                        prioriteetide vahel. Positiivse näitena võib tuua mõned projektid koostöös LEADER meetmega, kuid                        kogukondade arendamise ning rahvakultuuri poolt pakutava koostöö saab olla märksa tihedam.   

4.2. Soovitused ja arendusettepanekud 

- Analüüsida koostöös peamiste koostööpartneritega võimalusi tuua RKK pakutav lisaväärtus                  selgemini esile​. Üheks lahenduseks võib olla seotud veebilehtede analüüs ning omavaheline                     

1 ​Vt nt ​ ​https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/eesti_regionaalarengu_strateegia_2014-2020.pdf 2 ​https://www.rahandusministeerium.ee/et/regionaalareng-ja-poliitika

7 

sidumine. Näiteks valdkonna ühe suurima organisatsiooni Eesti Kooriühingu kodulehel on                    alamenüüs „Koolitused“ eraldi valik „Rahvakultuuri Keskuse koolitused“ , kuid lehe avamisel on                     3

tulemuseks tühi kuva. Enamikel juhtudel on keskseltside veebilehtedel rahvakultuuri                  mentorprogrammi tutvustuses küll viide RKK lehele, kuid lehtede võrdluses võiks info olla                        ühtlustatum. Ajakohast viidet hetkel RKK pakutavatele koolitustele pole ühegi keskseltsi                    veebikeskkonnas. Sobivatel juhtudel võib seos olla kahesuunaline. Näiteks Eesti Rahvakunsti ja                      Käsitöö Liidu lehel on põhjalik ülevaade temaatilistest kursustest, mis võiks olla kajastatud ka                         4

RKK kanalites;  - Kui asutuse põhimääruses kajastub koolituste pakkumine ühe RKK peamise ülesandena, tuleb                     

koostöös Kultuuriministeeriumiga leida jätkusuutlik koolituste korraldamise rahastamismudel​.              RKK võiks lisaks uues arengukavas välja pakutud aruteludele koostööpartneritega eelnevalt                    analüüsida asutuse sees tänaste koolitusprogrammide hinnastamise aluseid ning rentaablust, et                    pakkuda omalt poolt konkreetseid ja eelarveliselt jätkusuutlikke lahendusettepanekuid nii                  ministeeriumile kui ka peamiste sihtrühmade esindajatele; 

- Analüüsida võimalusi regulaarseteks koostööformaatideks kohaliku elu edendajate,              omavalitsusliitude ning kohalikke toetusprogramme haldavate organisatsioonidega​. Eesmärgiks              peaks olema see, et RKK suudab oma tegevuste ja teenustega pakkuda mitmekesist sisendit                          regionaalset arengut käsitlevatesse strateegiatesse ja tegevuskavadesse.   

3 ​http://www.kooriyhing.ee/est/1929/rahvakultuuri-keskuse-koolitused 4 ​https://folkart.ee/koolitus/kursused/

8 

5. Teenuste portfell 

5.1. Hetkeolukord  

RKK tegevustest vastab kõige enam teenuste osutamise mudelile täienduskoolituste korraldamine.                    Teatud määral võib teenusena kirjeldada ka toetusprogrammide haldamisel valdkonnale pakutavat tuge                      ning info vahendamist (sh andmekoguga seotud tegevused).     1.  Täiendkoolituste korraldamine     RKK korraldab täiskasvanutele suunatud täienduskoolitust rahvakultuuri ja vaimse kultuuripärandi                  valdkonnas. Asutuse kodulehel on toodud 9 koolitusvaldkonda, mille all omakorda valik erinevaid                        kursuseid. Eelmisel aastal oli kümnenda teemana valikus ka eesti keele õppimise võimalus (EL poolt                            toetatav tasuta keeleõpe vähemusrahvaste kultuuriseltside vähese riigikeele oskusega liikmetele).     Tegevused toimuvad erinevas vormis – koolituste, infopäevade, seminaride, nõustamiste ning                    mentorprogrammidena. Ühes aastas pakutakse koolitusi ca 50 grupile, mis teeb osalejate arvuks ca 1000                            inimest. Suurest mahust hoolimata on koolitustegevused suure rahalise surve all, sest korraldamist                        rahastatakse omatuludest ja projektitoetustest. Ühe aasta koolituseelarve on suurusjärgus 45 000 eurot.                        Osalejatele on koolituste maksumus võrreldes turupõhise hinnaga soodne, kuid arvestada tuleb seda, et                          sihtrühma asutuste koolituseelarved on pigem madalad (keskmiselt kaetakse osalemistasudega 25%                    koolituse kuludest).     Pakutavad teemad ja kursused 2018     

Teema  Pakkumine 2018  Maht  Osalemistas u 

I Kultuurikorraldus ja  kultuuripoliitika 

Sündmuse turundus ja reklaamimine  Kommunikatsioon ja suhtlemine meediaga  Kultuurikorraldaja täienduskursus 2017-2018  Tegevuste planeerimine ja kultuuriprojekti  kavandamine  Kultuuripoliitika infopäevad (3) 

16 ak/h  12 ak/h  80 ak/h  34 ak/h 

   6 h 

10 eurot  100 eurot  150 eurot 

tasuta*    

tasuta    

II Vaimne  kultuuripärand 

Euroopa ja Eesti vaimse kultuuripärandi  päev (4)  Kuidas mõtestada ja uurida vaimset  pärandit?  Vaimne pärand meie ümber – kuidas seda  märgata ja hoida?    

1 päev  4 päeva  1 päev 

-  40 eurot 

- 

9 

III Jutukool  Suveseminarid „Marjakobarast  Unenäorongini“  Kursus „Rätinukumäng“    

24 ak/h  16 ak/h 

10-54 eurot  kokkuleppel 

IV Käsitöö  Mardimaskide valmistamise töötuba  Rahvarõivaste valmistajate kool 2017-2018    

4 ak/h  284 ak/h 

20 eurot  800 eurot 

V Rahvatants  Õppepäevad laste- ja noorte tantsuringide  juhendajatele  Seminar tantsurühmade juhendajatele (2)  Algaja tantsujuhi koolitus  Rahvatantsujuhtide kool  Rahvatantsujuhtide kooli täienduskoolitus  Rahvatantsujuhtide suvekursus 

15 ak/h    

7 h  - 

592 ak/h  120 ak/h  4 päeva 

64 eurot    

tasuta  - 

660 eurot  290 eurot  130 eurot 

VI Muusika  Koorijuhtide ja muusikaõpetajate kursus  Karmoškakursus  Väikekannel edasijõudnutele  Muusikateraapilised elemendid ja võtted  töös lasteaia ja algklasside lastega 

6 päeva  20 ak/h  24 ak/h  7 ak/h 

150 eurot  -  - 

40 eurot 

VII Muuseum  Kultuuripärandit tutvustavate sündmuste  korraldamine väikemuuseumides 2018-2019 

40 ak/h  - 

VIII Teater  Teatri terminoloogia seminar  11 ak/h  24-34 eurot 

IX Eestlaste mõtteilm  (loengusari  2017-2018) 

Loeng „Tabud Eesti kultuuriloos“  Loeng „Eesti rahva elulood“ 

3 ak/h  3 ak/h 

-  - 

   * kursuse läbiviimist toetavad EL Sotsiaalfond ja Eesti riik        2.  Toetusprogrammide haldamine     RKK haldab kokku 14 valdkonnale suunatud toetusprogrammi. Vahendid programmide elluviimiseks                    tulevad Kultuuriministeeriumi eelarvest. RKK ülesandeks on toetuste vahendamine.              

10 

Programm  Eesmärk  Ligipääs  Eelarve  (2018) 

Folkloorifestivalide  toetusprogramm 2015-2018 

Toetada Eestis toimuvate  folkloorifestivalide ja -sündmuste  kaudu pärimuskultuuri viljelemist,  aidates kaasa pärimuse säilimisele,  hoidmisele ja edasi kandmisele. 

Taotlusvoor  26 830 

Kultuuriprogramm „Kihnu  kultuuriruum 2015-2018“ 

Säilitada Kihnu ja Manija saarte  kultuuriline ja keeleline eripära  ning väärtustada mõlemaid saari  kui elukeskkonda. 

Taotlusvoor  83 703 

Kultuuriprogramm „Saarte  pärimuslik kultuurikeskkond  2015-2019“ 

Väärtustada ja taaselustada Eesti  saartele ja eestirootsi aladele  omast elulaadi, tavasid ja  kombeid, oskusi ning keelelist  eripära. 

Taotlusvoor  76 156 

Mulgimaa pärimuskultuuri  programm 2018-2021 

Väärtustada ja taaselustada  Mulgimaale omast elulaadi,  tavasid ja kombeid, oskusi ning  keelelist eripära, mis on  erinevatele inimrühmadele nende  igapäevaelu ja identiteedi osana  omased ja olulised. 

Taotlusvoor  90 173 

Peipsiveere kultuuriprogramm  2017-2020 

Peipsiveersete rannakülade  kultuuriruumi elujõulisuse  hoidmine. 

Taotlusvoor  46 657 

Setomaa kultuuriprogramm  2014-2018 

Hoida Setomaa kultuurilist ja  keelelist eripära, elulaadi, tavasid,  kombeid ning oskusi. Tugevdada  seto keele ja pärimusliku kultuuri  keskkonda, laiendada seto keele  kasutusvaldkondi ja tugevdada  kultuuriruumi kogukonda. 

Taotlusvoor  141 820 

Eesti vaimse kultuuripärandi  nimistu sissekannete  koostamise ja uuendamise  toetus 2017-2019 

Innustada kogukondi märkama  oma vaimset pärandit, aidata  kaasa vaimse pärandi  väärtustamisele ja püsimisele  elavas kasutuses ning  mitmekesistada nimistut eri  kogukondade sissekannetega. 

Taotlusvoor  3000? 

11 

Vana-Võromaa pärimuskultuuri  programm 2018-2021 

Hoida Vana-Võromaa kultuurilist ja  keeleist eripära, elulaadi, tavasid ja  kombeid ning oskusi, tugevdada  võru keele ja pärimusliku kultuuri  keskkonda, laiendada võru keele  kasutusvaldkondi ja tugevdada  kultuuriruumi kogukonda. 

Taotlusvoor  81 343 

Virumaa pärimuskultuuri  programm 2015-2019 

Väärtustada ja taaselustada  Virumaa eri piirkondadele omast  pärimuskultuuri ja pärimuslikku  elulaadi, mis annab neile  identiteedi ja järjepidevuse tunde  ning edendab seeläbi kultuurilist  mitmekesisust ja loometegevust. 

Taotlusvoor  67 020 

Rahvakultuuri maakondlik  toetus 

Rahvakultuuri püsimisele ja  arengule kaasaaitamine läbi  rahvakultuurile oluliste sündmuste  ning tegevuste toetamise  maakondades. 

Taotlusvoor  63 912 

Rahvakultuuri Keskseltside  tegevustoetus 

Keskseltside tegevuskava  elluviimise toetamine. 

Keskseltsid  206 179 

Etenduskunstide regionaalse  kättesaadavuse toetused  „Teater maal“ 

Professionaalse teatrikunsti  kättesaadavuse tõstmine Eesti  maaregioonides. 

Taotlusvoor  156 250 

Programm „Eesti rahvarõivas  2017-2021“ 

Kihelkondlike rahvarõivaste  internetipõhise  andmekogu/veebiportaali  loomine. 

Piiratud  sihtrühm 

32 904 

Rahvakultuuri mentorprogramm  2018-2022 

Rahvakultuuri eri valdkondade  elujõulisuse tagamine läbi  õpetajate õpetamise. 

Piiratud  sihtrühm 

70 865 

Aastal 2018 lõppevad toetusprogrammid on uuendamisel, mis näitab et senist programmide mõju on                          hinnatud positiivseks ja riigil on soov tegevustega jätkata. Oluliseks edasiminekuks on taotluste esitamise                          ja menetluse viimine veebipõhiseks, see protsess on Kultuuriministeeriumi toel tänaseks alanud. Lisaks                        toob uue ülesande endaga kaasa seni Hasartmängumaksu Nõukogu kaudu toiminud kultuurivaldkonna                      toetuste edasine vahendamine RKK kaudu.     3.  Valdkonnaga seotud teadlikkuse tõstmine ja teavitustegevused     RKK oluliseks funktsiooniks on valdkonda puudutava teabe kogumine, analüüsimine ja vahendamine. 

12 

   Eraldi olulise tegevuse moodustab rahvakultuuri andmekogu haldamine. Hetkeseisuga andmekogu                  päringud RKK veebilehel kaudu ei tööta ning on põhjalikemaks täpsustusteks ajutiselt suletud (mahukam                          täpsustamisvajadus on tingitud haldusreformist, mille tulemusena on muutunud paljude                  organisatsioonide andmed). Uut avamise aega pole veebilehel täpsustatud.     RKK andmekogu kasutamisega seotud terviklike teenuseid väljaarendatud pole, näiteks ei ole                      keskseltside päringud hinnastatud. Samuti pole seni jõutud mobiilsete rakendusteni, mis tuginevad RKK                        andmebaasidele. Täiendavaid tegevuskulusid pole andmebaaside arendamiseks samuti kavandatud.      

5.2. Soovitused ja arendusettepanekud 

- Töötada läbi, ühtlustada ja uuendada pakutavate koolituste tutvustused RKK kodulehel.                    Täiendada RKK veebi viisil, kus koolituste info on esitatud ühtses vormis. Heaks aluseks on                            uuendatud arengukavas toodud koolituste sihtrühmade ülevaade, mille koostamisega on üks osa                      eeltööst tehtud. Sama loogika alusel tuleks uuendada ka veebis olevaid ülevaateid, et                        koolitustega tutvuvad inimesed saaksid parema ülevaate pakutavatest teemadest, kursuste                  mahtudest, koolitajatest, toimumiskohtadest, osalemistingimustest jmt; 

- Korraldada koostöös keskseltside ja teiste partneritega ajurünnak eesmärgiga saada põhjalik                    ülevaade valdkonna ootustest koolituste pakkumisel ning teha ettepanekud võimalike koolituste                    läbiviijate ja programmide koostajate osas. Valdkonna keskse koolitajana on RKK-l märgatav varu                        oma positsiooni tugevdamisel; 

- Juurutada koolituste tagasiside kogumise süsteem ning soovitusindeksi kasutamine​. Uuendatud                  arengukavas viidatakse kvaliteedijuhtimise süsteemi väljatöötamisele, mille tulemusena on                osalejate hinnang keskuse korraldatud koolitustele 80% maksimumhindest. See eesmärk haakub                    hästi soovitusindeksi loogikaga. Lähiaastate vaates võiks ambitsiooni nihutada 85% ehk                    soovitusindeksi järgi 8,5 punktini. 

- Luua lisaks koolituste tagasiside süsteemile üldisem ja regulaarselt toimiv tagasisidestamise                    võimalus​, mille kaudu peamised koostööpartnerid saavad edastada kommentaare ja                  arendusettepanekuid. Rahvakultuuri keskseltside jt suuremate katusorganisatsioonide puhul on                võimalik infot koguda ka ühise aruteluplatvormi kaudu (vt soovitusi p. 2.2), kuid regionaalsetele                          ja väiksematele partneritele tuleks läheneda eraldi. 

- Seada prioriteediks viia läbi veebipõhise taotluskeskkonna testperiood ja täismahus käivitamine​.                    Veebi kaudu toimuv toetusprogrammidega seotud suhtlus muudab tegevuse oluliselt                  kasutajasõbralikumaks ning menetluse läbipaistvamaks. 

- Lisada veebilehele andmekogude eeldatav avamise aeg​. Hetkel puudub andmekogule ligipääs                    ning päringu tegijal pole infot, millal on võimalik teabele uuesti ligi pääseda. 

- Analüüsida võimalusi andmekogu kasutajasõbralikumaks muutmiseks​, sh mobiilirakenduse ja                uute disainilahenduste väljaarendamine. Kaardistada võimalikud koostööpartnerid,            kaasrahastajad ning teised huvitatud osapooled.  

13 

6. Struktuur ja personal 

6.1. Hetkeolukord  

RKK struktuur jaguneb administratsiooniks ja neljaks osakonnaks. Kokku töötab asutuses 13 inimest.                        Osakonnad on väikesed, eriti torkab see silma koolitusosakonnas, kus on 1,5 ametikohta. Rahvakultuuri                          valdkonna mahukuse juures on sellise ressursiga äärmiselt keeruline koolituste arendustööga tegeleda.                      Järgmisest aastast on kavas kaasata arendusjuht, kommunikatsioonijuht ja Tallinna linnas toimuva                      rahvakultuuri harrastamise koordineerimisega tegelev spetsialist, lisaks suurendatakse 0,5 ametikoha                  võrra koolitusosakonna mahtu. Arvestades RKK Viljandisse kolimisega tekkivat olukorda ja uuendatud                      arengukavas kirjeldatud ambitsiooni asutuse edasisel arendamisel on need täiendused hädavajalikud.                    Rääkides valdkonna professionaalsest arendamisest, kvaliteetsete teenuste pakkumisest ja lisaks                  eestkõneleja rolli täitmisest tuleb arvestada, et RKK tegevuses vajavad eeskätt täiendusi sellised                        ametikohad, kus tööturul konkureeritakse teiste eluvaldkondadega võrdsetel alustel (arendusteemad,                  kommunikatsioon).      Uuendatud arengukavas toodud üldistes tööpõhimõtetes seonduvad organisatsiooni kultuuri ja                  arendamisega eeskätt järgmised: 

- professionaalsus ja eestvedamine – keskuse töötajad on nii rahvakultuuri valdkonna tundjad kui                        ka oma valdkonna eestkõnelejad. Osaleme koos partneritega aktiivselt valdkonna arendamisel,                    innustame ja inspireerime vaimset kultuuripärandit hoidma ja väärtustama; 

- järjepidevus ja innovatsioon – keskuse töös on olulisel kohal nii traditsioonide ja järjepidevuse                          hoidmine kui ka uuenduslikkus ja loovate lahenduste leidmine valdkonna arenguks. Keskus on                        kaasaegne ja innovaatiline asutus, millel on ühtne ja üksteist toetav meeskond, kus igaüks                          tunnetab oma panust valdkonna arengusse. 

   RKK tegevusega tihedalt seotud rahvakultuurispetsialistide maakondlikku võrgustikku kuulub täiendavalt                  15 inimest. Tegemist on ainulaadse võrgustikuga, mis esindab RKK tegevusi regioonides ning toob                          asutuse tegevused ja teenused lähemale ka Tallinnast eemal tegutsejatele. Selle kaudu on valdkonnas                          tegutseja jaoks tegemist olulise partneri ning kanaliga. Arvestades seda, et maavalitsuste kaotamisega                        kadus senine maakondlik kultuurijuhtimise funktsioon, on RKK võrgustiku roll veelgi tähtsustunud.                      Võrgustikku kuuluvate inimeste kaudu peab RKK poolt pakutav lisaväärtus jõudma valdkonna                      rohujuuretasandini, mille tähtsust rahvakultuuri arendamisel on keeruline ülehinnata.                Rahvakultuurispetsialistidel on oluline roll laulu- ja tantsupeo protsessi kuuluvate algatuste kohalikul                      ettevalmistamisel.   

6.2. Soovitused ja arendusettepanekud 

- Seoses kolimisega Viljandisse tasuks läbi uurida võimalused TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiaga, et                      juurutada sisse tudengite kaasamise ja praktikate süsteem​. Kuigi esimeses faasis võtab tegevuse                        käivitamine arvestataval määral ajalist ressurssi, toob süsteemi efektiivne toimimine tulevikus RKK                      personaliressurssidele märkimisväärset täiendust. Sarnaseid koostöömudeleid tuleks kaaluda ka                teiste haridusasutustega (nt vaimse kultuuripärandi või laiemalt arendustegevuste valdkonnas); 

14 

- Kaaluda võiks lühiajaliste rotatsioonide katsetamist RKK ja teiste rahvakultuuri valdkonna                   

organisatsioonide vahel. Inimeste ajutine liikumine erinevate töökohtade ning organisatsioonide                  vahel võiks kaasa aidata näiteks valdkonnale suunatud teenuste arendamisel. 

7. Finantsseis ja võimekus tegutseda ilma riikliku toetuseta 

7.1. Hetkeolukord  

Kultuuriministeeriumi 2018. aasta eelarves on RKK kuludeks ja investeeringuteks kavandatud 1 928 952                          eurot, millest ligi 573 000 eurot moodustasid personali ja majandamisega seotud kulud, lisaks ligi 156                              000 eurot Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile minevaid vahendeid. Seega jäi sisutegevuste korraldamiseks                      vahendeid ca 1,2 mln euro ulatuses.     Omatulu teenitakse 2018. aastal 63 000 eurot, erinevate projektitoetustena saadud või kavandatud tulu                          on täiendavalt 43 521 eurot. Täiendavaid regulaarseid tuluallikaid pole. Vastavalt RKK ja keskseltside                          kokkuleppele keskseltsid Tallinnas asuvate RKK ruumide kasutamise eest renti tasuma ei pea. Suuremate                          rahastamismahtudega rahvusvahelistes projektides (nt Erasmus+) pole RKK seni osalenud. Loov Euroopa                      programmist riigiasutused toetust küsida ei saa.   

7.2. Soovitused ja arendusettepanekud 

- Analüüsida koostöös riigiga läbi RKK-le seotud ootuste ja rahastamise seosed. Asutusel on                        tänases muudatuste protsessis potentsiaali oma tegevuste mõju ja nähtavust tõsta, kuid see                        eeldab strateegilisemat seost asutuse tegevuse ning riigipoolse rahastamise vahel. Raporti                    varasemates soovitustes toodud ettepanekute elluviimiseks või kitsaskohtade leevendamiseks on                  tõenäoliselt vaja RKK töösse kaasata uusi töötajaid, oma valdkonna tugevaid eksperte. Ka                        erinevates võimalikku täiendavat tulu toovates projektides osalemiseks on vajalik kõrgel tasemel                      projektikirjutajate ja -juhtide olemasolu; 

- Analüüsida läbi teenuste hinnastamise võimalikud vahemikud. Arvestades valdkonna suurust ja                    mitmekesisust võiks omatulu ambitsioon olla suurem. Läbi võiks kaaluda mõned uued teemad                        või koolituspaketid, mis on osaleja jaoks kõrgema hinnaga ning millel oleks positiivne mõju RKK                            iga-aastasele eelarvele. Olles valdkonnas keskne koolitaja, on siin kindlasti varu koolitusteenuste                      arenduse ja uuendatud pakkumise kaudu ka asutuse finantsolukorda parandada; 

- Koostada töökava RKK ruumidega seotud teenuste pakkumiseks. Tänases olukorras oleks                    ootuspärane, et asutus suudab teenida omatulu ka Tallinnas ja Viljandis paiknevate ruumide                        väljarentimisega erinevateks koolitusteks või muudeks üritusteks. 

15 

8. Kliendikogemus 

Veebiküsimustik saadeti 24 RKK liikme ja koostööpartneri e-mailile. Valimile saadeti lisaks esmasele                        kutsele osaleda diagnostika küsitluses ka meeldetuletus. Vastas küsimustikule 12 inimest.                    Vastamismääraks kujunes 50%. RKK edastatud kontaktide seast valiti välja juhuvaliku alusel intervjuude                        kandidaadid, läbi viidi 3 poolstruktureeritud intervjuud. Veebiküsimustik koosnes: (1) rahulolu küsimustest                      nii RKK tervikkogemuse kui ka teenuste, teeninduse, hinnataseme jm kohta; (2) kuvandi uurimiseks                          kasutati Aune Pasti välja töötatud Imagomeetri küsimustikku ja skaalat lisades küsimustikku                      kliendikesksuse mõõte. Kirjeldatud valimi moodustamise viis ning kasutatud meetodid andsid võimaluse                      saada pinnapealset tunnetust klientide ja liikmete arvamustest. Tulemusi ei saa laiendada kõikide                        liikmetele ja klientidele, kuivõrd valim oli arvestades diagnostika mahte liiga väike. 

8.1. Hetkeolukord  

Eesti Rahvakultuuri Keskuse klientide/partnerite hulgas läbiviidud küsitluse tulemusena võib öelda, et                      hinnang tervikkogemusele on hea (M=4.33; hinnanguskaala 1-5 palli). Erinevate kogemusosade                    hinnangutest hinnati „Väga heaks“ ning teistest kõrgemalt teenuste kvaliteeti ja teenindust (mõlema                        tulemuseks kujunes M=4.58). Rahulolu kommunikatsiooniga sai võrreldes teiste aspektidega madalaima                    tulemuse (M= 4.08). Kõikide hinnatud aspektide keskmised jäid vahemikku 4.08 ja 4.58, mis peegeldab                            ühtlaselt head tulemust. Vastajate vaates hinnangud on üsna ühtlased. See näitab, et kogemused                          Rahvakultuuri Keskusega on ühtlaselt head ja positiivsed kogemused.     Rahvakultuuri Keskuse tugevustena toodi välja kõige enam eeldefineeritud tugevust: ”Oma ala                      eksperdid, kes meelsasti oma teadmisi jagavad“ (11 vastajat 12st valisid selle tugevuse). Enim valitud                            tugevus haakub ka intervjuudes välja toodud ootusega olla valdkonna „kõneisikuks“ ning aidata teistel                          instantsidel olla kursis erinevate gruppide fookuse, tegevuse ning professionaalsusega. (vt. Intervjuude                      kokkuvõte). Antud võimalik tegevus vajab läbikaalumist koos erinevate huvigruppidega ning tasakaalus                      lähenemist. Küsimuseks kujuneb, keda ja mil määral peaks RKK esile tõstma või kelle hääletoruks olema.    Rahvakultuuri Keskuse nõrkuste osas ei kujunenud välja ühte enimvalitud nõrkust (6 vastajat 12st valisid                            valiku „Nõrkused puuduvad“). Lisati : uus asukoht; maine langus seoses kolimisega / toetusprogrammide                          blankettide ebamugavus / toetusprogrammide info jagamise ebaühtlus; väljaannete uued trükid võiks                      kiiremini ilmuda, varasemalt selle all toiminud rahvakultuuritöötajate nimekiri/tutvustus oli kaua                    puudulik/täiendamata ja ei ole uuenenud (liiga kaua arenduses).    Uurides kuvandi kohta esinesid kõige tugevamalt Rahvakultuuri Keskuse kohaselt järgmised tunnused:                      „Sõbralik“ (3 palli skaalal M=2.83), „Oma“ (3 palli skaalal M=2.67), „Turvaline“ (3 palli skaalal M=2.58) ja                                „Kliendikeskne“ (3 palli skaalal M=2.58). Kuvanditunnetus vastajate seas on ühtlaselt positiivne. Kuvandit                        iseloomustavade sõnade esikümnes esinesid vaid positiivsed omadussõnad. Hinnates erinevate                  kuvandikirjelduste tugevust jäid hinnangute tulemused 0.33 ja 2.83 vahele (3 palli skaalal) kusjuures nagu                            märgitud, on kuvandikirjeldustes ülekaalus positiivsed sõnad. Intervjuudes nimetati täiendavalt                  Rahvakultuuri Keskust „koduseks“.       

16 

    Rahvakultuuri Keskus saab oma ülesannetega vastanute meelest hakkama heal tasemel (M=4.33; 5                        pallisel skaalal).   

8.2. Soovitused ja arendusettepanekud 

Kliendikogemuse diagnostika läbiviimise käigus koondatud soovitused ja arendusettepanekud veebilehe                  kommunikatsiooni tõhustamiseks: 

- Hinnang teenuste valikule sai tulemuseks M=4.42, mis on hea tulemus. Intervjuudest selgus                        mitmeid võimalusi ja ootusi koolituste ja teenuste osas. Ühel intervjueeritaval oli informatsioon,                        et on läbi viidud kunagi ka koolitusootuste uuring. Kindlasti tasub kaaluda ootuseid, mida                          kontaktid on edastanud. Hea on vajadusel teha täiendav „vajaduse uuring“ ning kaasata neid,                          kel konkreetne vajadus on koolituse sisendi koostamisse. 

- Rahvakultuuri Keskuse koduleht on väga informatiivne ja mahukas. Koduleht sisaldab                    informatsiooni nii koolituste kui ka toetusprogrammide kohta kui ka pakub laia ülevaadet                        Rahvakultuuri tegemiste, esinduste ja partnerite kohta. Esmapilgul on kodulehel raske                    orienteeruda, kuna lehel alajaotused on mahukad ja nendes navigeerimine võtab veidi                      kohanemise aega. Samuti on osad alajaotused kattuvad (nt. uudised). Võiks siin kaaluda                        struktuuri üle vaatamist ja võimalusel mahu õhendamist. 

- Rahvakultuuri Keskuse kommunikatsioonikanalid on hästi toimivad. Võiks siiski välja tuua                    organisatsiooni enda suurema esile tõstmise, tuua välja senisest selgemalt organisatsiooni mõju                      ja tulemuste kajastamise (nt. aastaaruannete näol). Samuti võiks kaaluda rohkem organisatsiooni                      näo isikustamist (nt. tuua meeskond piltidena esile). 

17 

9. Kokkuvõte  

RKK on pärast mitmeid aastaid kestnud teatava ebakindluse ja muudatuste perioodi jõudmas faasi, kus                            tegevusi alustatakse uues asukohas ning loodetavasti ka uue hooga. Rahvakultuuri valdkonna jaoks on                          järgmisel aastal ees tõeline suursündmus, kui seoses 150. aastapäevaga tähistatakse laulu- ja tantsupidu                          tavapärasest veelgi esinduslikumalt. Samuti järgmisel aastal algav kultuuripoliitika põhialuste uuendamise                    protsess loob järgmised võimalused valdkonna mõju ja tähtsuse mõtestamiseks ning seotud                      ettepanekute tegemiseks. RKK omab toimuva foonil võimalust enda tegevused ja pakutav lisaväärtus                        senisest enam nii valdkonna kui ka kultuuriavalikkuse jaoks esile tuua.     Soovitud tulemuste eelduseks on mitmed olulised muudatused. Näiteks on oluline viia koostöö                        rahvakultuuri keskseltside ja teiste võtmepartneritega uuele tasemele. Hiljuti saadud positiivne tagasiside                      RKK tööle loob sihile hea aluspõhja, kuid hästi toimiva ja tulemusliku koostööformaadini on veel üksjagu                              maad. Loodetavasti toetab RKK püüdlusi ka uuesti tööd alustav asutuse nõukoda ning selles on valmis                              osalema mitmed ühiskonna ja kultuurielu arvamusliidrid.     Pakutavate koolituste sisule ja vormile seatud kvaliteedieesmärgid on kõrged. Arvestades asutuse                      kolimist Tallinnast eemale, lisandub uusi teenuste korralduse ja kommunikatsiooniga seotud väljakutseid.                      Üheks võimalikuks lahenduseks on veebi korrastamine ning ka teiste suhtluskanalite ja teavitustegevuste                        tulemuslikkuse ülehindamine.     RKK veebikeskkonna arendamisega on seotud ka kvaliteedihüpe toetusprogrammide haldamisel, sest                    veebipõhine taotluskeskkond on tänaseks pigem kohustus kui võimalus. Andmekogu arendamisel on                      järgmiseks ootuseks liikumine veebist rakendusteni, et teave oleks tänapäevaste standardite kohaselt                      kättesaadav.     Kõikide toodud näidete ühisosa on muudatuste juhtimine. Kui asukoha ja strateegiliste ootuste debatt                          on peetud, siis organisatsiooni sees tekib uusi olukordi lähiajal ilmselt pigem juurde. See eeldab asutuse                              juhtkonnalt oskuslikku inimeste juhtimist ning usaldusliku töö-õhkkonna hoidmist.     Loodetavasti on peamised seesmised takistused nende muudatuste elluviimiseks tänaseks möödanik                    ning koostöös riigi, kohalike omavalitsuste ja võtmepartneritega suudab RKK 2023. aastaks seatud                        kõrgetele sihtidele järjest lähemale liikuda.       

18 

10.Lisa 1: Intervjuude kokkuvõte  

1. Kokkupuutepunktid:  ● Koolitused  ● Toetusprogrammid  ● Koostööpartner 

2. Koostöö:  ● Väga meeldiv suhtlus.  ● Argumenteeritud kommunikatsioon.  ● Igakülgne abi.  ● Tihe ja viljakas koostöö.  ● Meil on hea ja toimiv suhe. 

3. Protsessid:  ● Aastaid olid taotlusblanketid sellised, mis nõudsid käsitööd. See võiks olla mugavam. Näiteks                       

Exceli põhine.  ● Programmide aruandlus on tehtud mugavaks. Exceli põhine ja seeläbi arusaadav, mugav ja                       

mõistlik.  ● Saab küsida nõu. Saab kohe tagasisidet. Kiire nõustamine. 

4. Koostöö kvaliteet:  ● Koolitused on väga professionaalsed ja asjalikud.  ● Hindan koolitusi väga kõrgelt- väga head ja tasemel lektoritega.  ● Olen väga rahul. Kui võrrelda algusaastatega, olen käinud ühel ja samal koolitusel näit. 2006 ja                             

nüüd ja loengupidaja oli sama. Minu meeleest on veelgi huvitavam. Kvaliteet tõuseb.  ● Mõned koolitajad on ka väga noored kuid nad on juba väga kõrgel tasemel. 

5. Info liikumine:  ● On olnud piisavalt infot ja juhendamist.  ● On olemas hea ülevaade inimeste ja kontaktide kohta. Ka Googlist inimesi otsides tuleb tihti ette                             

link Rahvakultuuri Keskuse lehele.  ● Ebapiisav info on olnud kohati toetusprogrammide avamise kohta. Kodulehele ilmselt pannakse                     

ülesse kuid hea oleks täiendav teavitus oma kontaktidele. Kui avamise või info saabumise aeg on                              ebaselge, ei saa oodata et inimesed käivad tihedalt ise seda otsimas. Samas- selles osas on                              positiivseid arenguid näha. Seega hoida seda kurssi ja mõelda läbi „partnerite vaate“ ja ootuste. 

6. Juhtimine ja toimimine:  ● Kohati on ebaselge kes teeb otsuseid. Nõukogu otsuseid vaadatakse Keskuse juhi poolt üle. Kui                           

see nii peabki olema, siis peaks selles osas olema ka selge kommunikatsioon. Rollid seega                            ebaselged- kellel ja mis vastutus. 

● RV keskus tundub olevat hea tööandja. Töötajad on motiveeritud ja neile antakse vabad käed                            oma kohalikus maakonnas keskenduda vajalikule. Alati nad ka aitavad. Kunagi ei öelda, et „see                            ei ole minu töö“. Alati püütakse haakuda ja aidata. 

● Seoses kolimisega on rahulolematust. Samas tuleb kohanduda. Isiklikult arvan, et otsus viia RV                          keskus Viljandisse on hea otsus. 

● Neil on tööl vajalikud inimesed- neil on kõik asjalikud inimesed. Kuid ressursid on siiski piiratud ja                                tööd palju. 

● Hea, et kohapeal saab toitlustust. Parkimine on seal väga hea. Paljudes kohtades seda ei ole.  ● Turvaline on minna ja olla. Inimesed on väga positiivsed. Vahetu. Ei ole külmad ametnikud. 

19 

● Rahvakultuuri Keskuse puhul on kõik aursaadav ja lihtne. Nendega seostub sõna „kodune“. See                         

kuidas nad oma töösse suhtuvad ei ole „ametniku töö“. Nad oskavad teha maja ja töö hubaseks,                                koduseks ja mõnusaks. 

7. Rahvakultuuri Keskuse roll:  ● Nad on võimaluste loojad.  ● Rahvakultuuri Keskus on oluline ja kõikehõlmav organisatsioon Rahvakultuuri edendajana.  ● RV kultuuri mõiste väga lai. Kohati tundub, et Rahvakultuuri tegevuste ampluaa ületab isegi                         

seda, mida me mõistame rahvakultuuri mõiste all.  ● Igal pool kus vaja on, on nad esindatud. Nad on pildil.  ● Nende tähtsus eesti kultuurimaastikul on oluline.  ● Toetusprogrammide „grupp“ on väga hästi enda tööga hakkama saanud. Nad on programme                       

hästi vedanud.  ● Oluline on, et keskus teeks kõrgemate organisatsioonidega tihedat koostööd, et toetused ei                       

väheneks ning jätkuvalt programmid oleksid olemas ja toimiksid.  ● Nad on rahvakultuuri suunanäitajad ja hoidjad. Katavad kogu rahvakultuuri valdkonda, mis on                       

tegelikult väga lai.  ● Rahvakultuuri Keskus on osanud end teha nähtavaks ja kuuldavaks. 

8. Mõtteid Rahvakultuuri Keskuse edasiseks arenguks:  ● Oleks võimalik arendada „Loomemajanduse“ alast teadlikkust. Näiteks koolitused. Oluline on                   

inimeste nõustamine ja teadlikkuse kasv- mis on üldse Loomemajandus. Tundub nagu vägisi                        ettevõtjaks tegemine kuid mõningane „majanduslik“ mõtlemine ei tee paha. Mõelda, kuidas                      aidata käsitöölistel ja ilusate asjade tegijal majanduslikult hakkama saada. Mis võiksid olla                        vastavad mudelid? 

● Loomeinimesed peaksid saama tegeleda loominguga- ehk on vaja neile luua „toetusmeeskond“,                      kes ajab korda administratiivpoole: taotleb rahasid, täidab taotlusi, esitab arveid jne. 

● Eestis luuaks praegu rahvariiete nõustamispunkte. Kui see käivitub on seal nõustajad, kes on                          Keskusest välja kasvanud. Oluline on, et neid järjepidevalt kasvatada ja õpetada. Oluline on, et                            antud nõustajad ei jääks üksi. 

● Võiksid võtta endale rolli viia infot vajalike inimesteni erinevate rühmituste kvaliteedi osas. Eestis                          on palju liikumisi, mis tegelevad rahvakultuuriga. Mõned „harrastuslikud“, mõned                  professionaalsemad. Teatud teiste organisatsioonide toetusprogrammidesse kandideerimisel on              keeruline konkureerida kuivõrd on paljusid, kes soovivad toetust ja osad instantsid ei ole                          teadlikud ja ei tee vahet raha taotleja mõjust ja professionaalsusest. 

● Aidata kaasa mõelda erinevate rahastusprotsesside sisu osas – eeldab ilmselt suhteid ja lobitöö                          võimekust „kõrgemate instantsidega“. Näiteks, mille jaoks saaks taotleda toetust, praegu näiteks                      ei saa õppematerjalide/vahendite jaoks taotleda raha. 

● Maakondlikult on tegelikult vajadus koolitada inimesi, kes saadaksid inimesi viimsele teekonnale:  ○ Rahvakultuuri keskus võiks kaaluda võimalust koolitada maakondlike kultuurimajasid ja                 

inimesi selleks, et oleks võimekus läbi viia ilmalikku matuseteenistust.  ○ Järjest rohkem on selle järgi vajadus. Rahvamajad on saanud kohaks, kus soovitakse                       

ärasaatmist läbi viia.  ○ Puudub arusaam ja oskus nii tundliku ja delikaatse ürituse läbiviimiseks.  ○ Puudub ilmalik „ära saatja“, kes oleks „koolitatud“ ja oskaks omakestelt küsida õigeid                       

küsimusi kõne ettevalmistamiseks ning tseremooniat sujuvalt ja hoolivalt läbi viia. 

20 

11.Lisa 2: Valdkonna põhinäitajad 

Eesti Statisikaameti andmetel : 5

- harrastab rahvakultuuriga seotud tegevusi Eestis 2017. aasta seisuga 88 342 inimest. Viimastel                        aastatel on näitaja tase püsinud samal tasemel. Oluline tõus toimus vahemikus 2008-2018, mil                          näitaja tõusis üle 10 000 inimese võrra. Seejuures on oluline, et kuigi suurimat mõju avaldas                              koorimuusika (sh kõige suurema tõenäolise mõjutajana laulupeoliikumine), oli tõus erinevate                    valdkondade lõikes küllalt ühtlane ning ei ole seotud mõne konkreetse tegevusala näitajate                        äkilise kasvuga. 

- kokku tegutseb Eestis 4946 harrastuskollektiivi ja 4908 juhendajat. Kollektiivide arv on stabiilselt                        kasvanud ning on alates 2008. aastast suurenenud enam kui 1000 võrra. Enim kollektiive on                            rahvatantsu (1505) ja koorimuusika (1439) valdkondades. 

- suurimad valdkonnad harrastajate arvu lõikes on koorimuusika (40 171 inimest) ja rahvatants (22                          997 inimest). Suuruselt kolmas valdkond harrastusteatrid on juba oluliselt väiksema harrastajate                      arvuga (6161 inimest). 

- suurima osa rahvakultuuri harrastajatest moodustavad 2017. aasta seisuga lapsed (40 307                      inimest). Järgnesid täiskasvanud (24 042 inimest) ja noored (13 695 inimest). Lõviosa                        harrastajatest on eestlased (83 640 inimest). 

- naiste osakaal on harrastajate hulgas märkimisväärselt kõrge (61 722 inimest). Peaaegu võrdsel                        määral on mehi ja naisi osalemas puhkpilli- ja rahvamuusikaga seotud tegevustes. Teistes                        valdkondades on naiste osalus tunduvalt kõrgem kui meeste oma. 

5 ​http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=KU61 21 

13. Lisa 3: Täiendused raportile tagasisidestamise kohtumise järgselt 

● Rahvakultuuri Keskuse eelistatud nimelühendi kuju on RK (raportis kasutati varianti

RKK). ● Raporti koostamise perioodil oli uuendamisel RK põhimäärus. Kuigi raportis oli viide, et

täiendkoolituse korraldamine lisati RK põhiülesannete hulka viimase redaktsiooni käigus, on see ülesanne kirjas juba ka varasemalt kehtinud redaktsioonides. Küll aga on tegemist ülesandega, mida riik sihtotstarbeliselt ei rahasta (tegevust korraldatakse omavahendite arvel), selline olukord vajab endiselt lahendust.

● Põhimääruse kavandis tehti ettepanek nimetada asutus Eesti Rahvakultuuri Keskuseks ning sellekohane viide on ka raporti tekstis. Tänaseks on otsustatud, et asutuse nimeks jääb Rahvakultuuri Keskus.

● Lisaks Eesti Kooriühingule, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsile, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidule, Eesti Harrastusteatrite Liidule, Eesti Folkloorinõukogule ja Eesti Kultuuriseltside Ühendusele kuulub üleriigiliste keskseltside hulka ka Eesti Rahvamajade Ühing. Viimane jäi raportis mainimata, kuna seda pole nimetatud RK kodulehel oleval keskseltside loetelus 1. Keskseltside toetamine toimub alates 2017. aastast RK kaudu.

● Raporti koostamise ajal toimus ka RK arengukava uuendamine ning tänaseks on seal kirjas olevat visiooni sõnastust täiendatud.

● Rahvarõivaste valmistamise kooli täpne osalemistasu on 740 eurot (raportis 800 eurot). Sarja „Eestlaste mõtteilm“ raames toimunud loengute osalemistasu on 15 eurot.

● Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu sissekannete koostamise ja uuendamise toetus 2017-2019 eelarve on 3000 eurot.

● RK koosseisus on kokku 30,5 ametikohta (sh 15 maakondades töötavat rahvakultuurispetsialisti).

● Ruumide rentimisega seotud tegevuste juures tuleb arvestada RK kui riigiasutuse finantsreeglitega (seos omatuluga on erinev kui näiteks sihtasutustel). Samas on ruumide kasutamise efektiivsemaks muutmine endiselt päevakorral.

22