Käskkiri

KINNITATUD Siseministri 13.07.2023 käskkirjaga nr 1-3/98

„Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste

korraldamine“ toetuse andmise tingimused“ LISA 1

Seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirja alusel antava toetusega suurendatakse siseturvalisuse valdkonna suutlikkust. Toetuse andmise tingimuste käskkirja (edaspidi TAT) alusel toetatavad tegevused toetavad Varjupaiga- , Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) poliitikaeesmärgi „aidata kaasa rändevoogude

tõhusale haldamisele ning ühise varjupaigapoliitika ja ühise rändepoliitika rakendamise le, tugevdamisele ja arendamisele vastavalt asjaomasele liidu acquis’le ning järgides täielikult

liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning erieesmärgi nr 3 „aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu, edendada tõhusat, turvalist ja väärikat tagasisaatmist ja tagasivõtmist ning edendada ja toetada

tulemuslikku esialgset taasintegreerumist kolmandates riikides“ täitmist.

TATi tegevuste elluviijateks on Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT). Tegevusi toetatakse perioodil 01.05.2023–31.12.2029. TAT eelarve on 5 294 998,49 eurot, sh AMIF toetus 75%

(4 048 612,66 eurot), millele lisandub riiklik kaasfinantseering 25% (1 246 385,83 eurot).

TAT eelnõu väljatöötamiseks loodi siseministri käskkirjaga töörühm, kuhu kuulusid teenistujad Siseministeeriumi erinevatest struktuuriüksustest ning PPA ja SMITi esindajad. Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi (edaspidi SiM) välisvahendite osakonna nõunik Martin Eber (tel

612 5180, [email protected]) koostöös asjaomaste partneritega. Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud SiM õigusosakonna õigusnõunik Liisa Olesk (tel 612 5073,

[email protected]). TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning

selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja IV osas.

II Käskkirja sisu

AMIFi 2021–2027 vahendite kasutamise aluseks on 10. oktoobri 2022. a otsusega

nr C(2022)7201 Euroopa Komisjoni kinnitatud „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond i rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud arvestades

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/11471 toodud nõudeid. Rakenduskava viiakse ellu „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse“ (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. ÜSS2021_2027 § 48 kohaselt on SiM AMIFi korraldusasutuseks (edaspidi KA),

rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja rakendusüksuseks (edaspidi RÜ). Vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ja kooskõlas lõikega 4 võib SiM rakenduskavas ja ÜSS2021_2027 § 47 lõike 1 alusel koostatud rahastamiskava eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetme

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1147, millega luuakse Varjupaiga-,

Rände- ja Integratsioonifond. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 1—47

2 (12)

rakendamiseks TATi ning määrata selle elluviija. TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, tulemusi, toetatavate tegevuste sihtrühma, seost „Eesti 2035“ sihtide ja arengukavade eesmärkidega ning rakendamise tingimusi.

TAT sisaldab 14 punkti:

1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“; 2. punkt „Toetatavad projektid ja eesmärgid“;

3. punkt „Riigiabi“ 4. punkt „Tulemused ja näitajad“;

5. punkt „Projektide eelarved“; 6. punkt „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus“; 7. punkt „Kulude abikõlblikkus“;

8. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“; 9. punkt „Elluviija õigused ja kohustused“;

10. punkt „Aruandlus“; 11. punkt „TATi muutmine“; 12. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“;

13. punkt „Vaiete lahendamine“; 14. punkt „Rakendussätted“.

Punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“

Punktis 1 sätestatakse meetme nimetus, TAT seosed riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidega ja teiste vastavate strateegiliste dokumentidega. TAT on seotud AMIFi

erieesmärgiga nr 3. TATi vajalikkuse põhjendus

Peamine valdkondlik arengukava, mis hõlmab siseturvalisuse eesmärke, on Siseturvalisuse

arengukava 2020-2030 (edaspidi STAK). STAK on töötatud välja tihedas koostöös kõigi asjaomaste valdkondlike partnerite ja sidusrühmadega ning STAKi koostamisel on võetud arvesse seotud Eesti Euroopa Liidu (edaspidi EL) poliitikavaldkondi ja eesmärke. STAKi

kohaselt on Eesti rändepoliitika peamine eesmärk hõlbustada Eestisse sisenemist välismaalastele, kes pakuvad ühiskonnale suurt lisaväärtust ning kelle riigis viibimine on

kooskõlas avalike huvide, EL õiguse ja põhivabadustega. Eesti täidab AMIFi eesmärki, mille kohaselt on oluline aidata võidelda ebaseadusliku rände

vastu, edendada tõhusat, turvalist ja väärikat tagasisaatmist ja tagasivõtmist ning edendada ja toetada tulemuslikku esialgset taasintegreerumist kolmandates riikides.

Selleks TATi raames plaanitakse tagada, et tagasisaatmisotsuseid teeksid koolitatud spetsialistid, andmebaase ja vajalikke IT süsteeme arendataks püsivalt, toimiks koostöö

kolmandate riikidega ning tagasisaadetavatel oleks lihtne juurdepääs tugiteenustele (sh tervishoid ja psühholoogiline abi, materiaalne abi, tõlketeenus, keeleõpe ning vaba aja

tegevused). Punkt 2 „Toetatavad projektid ja eesmärgid“

TATi punktis 2 nimetatud tegevused on kooskõlas järgmiste AMIFi määruse II lisas toodud

meetmete tegevustega: tagada liidu acquis’ ja poliitiliste prioriteetide ühetaoline kohaldamine seoses taristu, menetluste ja teenustega, toetada integreeritud ja kooskõlastatud käsitust

3 (12)

tagasisaatmise haldamisele liidu ja liikmesriikide tasandil ning tõhusa, väärika ja kestliku tagasisaatmise suutlikkuse arendamisele ning vähendada ebaseadusliku rände stiimule id, kolmandate riikidega tehtava koostöö ning nende suutlikkuse tugevdamine seoses

tagasivõtmise ja kestliku tagasipöördumisega.

Punkt 2 viitab ka ÜSS2021_2027 § 2 punkt 7 mõistes Riigikogu poolt riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete täitmisele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/10602 artiklis 9 on sätestatud horisontaalsed

põhimõtted, millega tuleb tegevuste elluviimisel arvestada. Tegevuste elluviimisel austatakse põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, sooline võrdõiguslikkus, mittediskrimineerimine,

rahvusvaheline kaitse ning haavatavate isikute, sealhulgas laste ja puuetega isikute erivajadused. TATi koostamisel on arvestatud EL põhiõiguste hartas ja ÜRO puuetega inimes te õiguste konventsioonis sätestatuga.

Nimetatud põhimõtete hoidmist ja strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamist soolist

võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmiste „Eesti 2035“ näitajatega: "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", millesse panustatakse soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise tegevustega; „Hoolivuse ja koostöömeelsuse

mõõdik“, millesse panustatakse võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisega ja „Ligipääsetavuse näitaja“, millesse panustatakse erivajadusega inimestele ligipääsetavuse

tagamisega füüsilisele ja virtuaalsele keskkonnale ning kommunikatsioonile. Projektide ettevalmistamisel, rakendamisel, seires, aruandluses ja hindamisel lähtutakse ja

edendatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust ning arvestatakse soolise aspekti ja sooküsimuste lõimimisega. Projektides toimuvate koolituste raames kogutakse vajalikku infot osalejate soo

ja vanuse kohta. Kui see toetab PPA ametnikele koolitustel antavat põhiinfot, jagatakse muuhulgas teadmisi soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavuse, teemadel.

Projekti „Tugiteenused tagasisaadetavatele“ tegevuste eesmärk on põhiõigusi järgiva

tagasisaatmispoliitika elluviimine pädevate ametnike poolt ning tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2008/115/EÜ3 (edaspidi naasmisdirektiiv) sätestatud tingimused ja tagatised Eestis ebaseaduslikult viibivatele kolmandate riikide kodanikele. Projektis tagatakse

kinnipidamiskeskuses (edaspidi KPK) viibivate tagasisaadetavate maksimaalne võrdne kohtlemine. Näiteks on tagasisaadetavatele juba praegu tagatud KPKs usuliste veendumus te

realiseerimiseks palvetuba. Lisaks paigutatakse mees- ja naissoost tagasisaadetavad KPKs eraldi, seejuures paigutatakse perekonnad kokku. KPKs viibivate tagasisaadetava te olmetingimused ja kord on reguleeritud KPK kodukorras. Võrdse kohtlemise seire toimub

tugiteenustes (nt meditsiiniteenused, huviteenused, sh keeleõpe ja sporditegevused) osalemise kaudu, mille raames kogutakse detailset infot osalejate vanuse ja soo kohta. Tugiteenus te

pakkumisel arvestatakse nii teenuse kui ka ruumide ligipääsetavusega ja kinnipidamiskoha eripäraga.

Naasmisdirektiivi kohaselt tagatakse sihtrühmale vajalikud tervishoiuteenused, mis hõlmavad vähemalt vältimatu abi ning haiguste ja raskete vaimsete häirete põhiravi. Samuti tagatakse 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega keh testatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. a direktiiv 2008/115/EÜ, ühiste nõuete ja korra kohta

liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel. – ELT L 348, 24.12.2008,

lk 98—107.

4 (12)

erivajadustega tagasisaadetavatele vajalik arsti- või muu abi, sealhulgas vajaduse korral asjakohane vaimse tervise ravi. Tagasisaadetavad, kes on paigutatud KPKsse, saavad arsti- ja meditsiiniõeteenust KPK ravikabinetis või vajadusel meditsiiniasutuses. Lisaks toetatakse

tagasisaadetavaid vaba aja sisustamise võimalustega organiseeritud huvitegevuse, keeleõppe ja sportimisvõimaluste kaudu.

Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (edaspidi CPT) on osutanud, et välismaalaste kinnipidamiskeskustes tuleb tagada

võimalused tegevusteks värskes õhus, puhkeruumi ning raadio ja teleri kasutamiseks, ajalehtede ja ajakirjade olemasolu ning muud vaba aja veetmise võimalused nagu lauamängud,

lauatennis jne. Komitee osutab ka, et mida pikema aja jooksul isikuid kinni peetakse, seda laiemal määral erinevaid võimalusi tuleb neile ka pakkuda4. Oma erinevatele riikidele suunatud raportites on tunnustatud järgmiste ajaveetmisvõimaluste tagamist nagu keelekursused,

sportimisvõimalused, käsitöö. CPT on rõhutanud pikemaajalise kinnipidamise puhul (s.o alates kinnipidamisest 2 kuud) sportlike tegevuste võimaldamise olulisust.5 Kui täiskasvanud

tagasisaadetavate ajasisustusvõimaluste pakkumine tugineb CPT soovitustele, siis kinni peetud alaealistele vaba aja veetmise võimaluste pakkumise kohustus tuleneb naasmisdirektiivi artikli 17 lõikest 3.

EL õiguse kohaselt peab kinnipeetud tagasisaadetav saama soovi korral õigeaegselt ühendust

võtta oma seadusliku esindaja, perekonnaliikme ja pädeva konsulaaresindusega (naasmisdirektiivi artikkel 16 lõige 2). Selleks tagatakse, et kinnipidamiskohas on vajalikud audio- ja videoseadmed ning videokonverentsitehnika. Lisaks varustatakse kinni peetud

tagasisaadetavate olmeruumid vajaliku arvuti riistvaraga, et tagada turvaline juurdepääs infole, sh luuakse tagasisaadetavatele, sh kinnipeetavale, võimalus külastada veebi teel

organisatsioonide kodulehti ja tutvuda õigusaktidega. Olmeruumide varustamisel jälgitakse ligipääsetavuse nõudeid. Koolitusi rahastatakse vajaduspõhiselt tugiteenuste ja tagasisaatmispoliitikaga seotud teemadel riigisiseselt või ELi piires projektis hõivatud

ametnikele.

Projekti „Tõlketeenus tagasisaadetavatele“ raames arvestatakse sihtrühma eripära ja vajadustega, sh tagatakse kõigi ligipääs tõlketeenusele.

Projekti „Menetlusvõimekuse ja lahkumiskohustuse täitmise tagamine“ abil tagatakse seadusliku aluseta riigis viibivate kolmandate riikide kodanike kiire, õiguspärane ja kestlik

tagasisaatmine, tõhustades tagasisaatmismenetluste läbiviimist, arendades nõustamisteenust, sh koolitades nõustajaid ja tagasisaatmisega tegelevaid ametnikke ning korraldades tagasisaatmise- ja reintegreerimisalase abi andmist.

Naasmisdirektiivi artikli 8 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid võtma kasutusele kõik

meetmed, et tagada kolmanda riigi kodanikule tehtud tagasisaatmisotsuse täitmine. ELi vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise strateegias on Euroopa Komisjon seadnud eesmärgiks tagada ebaseaduslike rändajate humaanne, tulemuslik ja kestlik tagasipöördumine.

Selleks peaksid liikmesriigid võimalikult suurel määral kasutama ära Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (edaspidi Frontexi) pakutavat abi oma tagasisaatmissüsteemide

arendamisel. Samas ei ole Frontexi teenuste kasutamine alati võimalik (nt reintegratsiooniteenuseid suudab Frontex pakkuda TATi koostamise ajal vaid 37 kolmandas riigis) või otstarbekas. Seetõttu peab projekt võimaldama PPA-l tagasisaadetavale anda

4 22. augustil 1997. a kinnitatud Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise

Euroopa komitee standardid – CPT/Inf(97)10-part, lk 39, p 29. 5 CPT 20. aprilli 2010. a raport Itaalia valitsusele seoses CPT 14.09.-26.09.2008 visiidiga – CPT/Inf(2010)12, p

33.

5 (12)

tagasisaatmisalast abi ka iseseisvalt. Tagasisaatmisega seotud abina korraldatakse tagasisaadetavale nt tagasipöördumisega seotud

dokumentide (reisidokument, viisa, pass vms) hankimine, transpordivahendi piletite soetamine sihtriiki jõudmiseks, vajadusel ajutist majutust Eestis ja transiidiriigis. Majutuse pakkumise l

Eestis lähtutakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 132 sätestatust, mille kohaselt võib PPA korraldada seadusliku aluseta Eestis viibiva välismaalase majutamise, kui tal endal puuduvad selleks vajalikud rahalised vahendid ja see on vajalik humaansetel kaalutluste l

või haavatava isiku kaitseks ja kui välismaalane ei saa kasutada majutusvõimalust mujal. Tagasisaatmisega seotud kuludeks on ka saatemeeskonna, sh meditsiinipersonali, lähetuskulud

(edasi-tagasi transpordivahendi piletite soetamine, majutus, kindlustus, viisad vms). Tagasisaatmise saabumisjärgse abi all mõeldakse eeskätt lühiajalist majutust ja sularaha list reisitoetust kodukohta jõudmiseks. Tagasisaatmisele järgneva abina võib tagasisaadetava le

anda materiaalset toetust toimetulekuks sihtriigis.

Nii ELi vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise strateegia kui ka Euroopa Komisjoni operatiivstrateegia rõhutavad nõustamise olulisust, et tõsta EL tagasisaatmis te määra. Euroopa Komisjon leiab, et nõustamine peaks toimuma rändeprotsessi võimalikult

varases etapis, sealhulgas vajaduse korral varjupaigamenetluse ajal, näiteks kui rändaja on pärit riigist, mille puhul varjupaigataotluste suhtes tehtud positiivsete otsuste määr on madal. See

protsess peaks aitama rändajal kavandada ohutut ja väärikat tagasipöördumist ning soodustama rändaja ja nõustaja vahelist usaldust ja koostööd. Dialoogi käigus tuleb arvesse võtta rändaja individuaalseid vajadusi ja haavatavust ning käsitleda nende probleeme. Alaealiste nõustamine

peab toimuma lapsesõbralikus keeles ning arvesse tuleks võtta alaealise konkreetset olukorda ja tema parimaid huve. Nõustamine tähendab tihedat koostööd ja teabevahetust mitmesugus te

riikliku, omavalitsus- ja kohaliku tasandi asutuste ning muude sidusrühmadega, sealhulgas varjupaigaasutustega.

Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 11 lõige 31 näeb ette, et välismaalase le, kellele keeldutakse elamisluba, elamisõigust või pikaajalist viisat andmast või pikendamast,

kelle elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kelle elamisõigus lõpetatakse, kelle pikaajaline viisa tühistatakse või tunnistatakse kehtetuks või kelle viibimisaeg lõpetatakse ennetähtaegselt, võib teha lahkumisettekirjutuse vastavalt elamisloa, elamisõiguse või pikaajalise viisa andmisest või

pikendamisest keeldumise, elamisloa kehtetuks tunnistamise, elamisõiguse lõpetamise, pikaajalise viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise või viibimisaja ennetähtaegse

lõpetamise otsuses, kui välismaalasel ei ole kehtivat lahkumisettekirjutust. Praktika, kus ühte haldusakti on koondatud nii välismaalase riigis viibimise lõpetamise otsus, lahkumisettekirjutus kui ka sissesõidukeelu otsus, võimaldab olulisel määral kiirendada tagasisaatmismenetluse

läbiviimist. Samuti aitab see kaasa kohtumenetluste tõhustamisele, sest kohus saab kõiki välismaalase riigis viibimise ja lahkumisega seotud olulisi asjaolusid hinnata terviklikult.

Projekti „Koostöö arendamine isikute tagasisaatmise valdkonnas“ tegevuste abil arendatakse koostööd kolmandate ja EL riikide ja Eesti asjaomaste asutuste ja välisesindustega ning EL institutsioonide ja agentuuridega, et aidata kaasa kolmandate riikide kodanike

dokumenteerimisele, isikute tuvastamisele ja tagasivõtmisele.

Eesti huvides on toetada EL rändepoliitika välismõõtme arendamist ja aidata aktiivselt kaasa tagasisaatmise haldamise integreeritud süsteemi loomisesse. See eeldab muu hulgas koostööd päritoluriikide ja teiste liikmesriikide diplomaatiliste esindustega, poliitilisi dialooge

kolmandate riikidega tagasivõtualaste koostöölepete sõlmimiseks ja rakendamiseks, aktiivset osalemist erinevate kontaktametnike võrgustike töös kui ka ametnike lähetamist Frontexi

tagasisaatmisoperatsioonidele või tagasisaatmisega seotud sekkumistele. Eesti tagasisaatmispoliitika saab olla edukas, kui suudame nutikalt kasutada ära EL tasandi

6 (12)

koostöömeetmed ja samal ajal arendada kahepoolset või regionaalset koostööd nende kolmandate riikidega, mis jäävad Euroopa huviorbiidist välja, kuid millega Eestil on praktilis ed probleemid oma kodanike tagasivõtukohustuse täitmisel.

Euroopa Komisjoni operatiivstrateegia eesmärkide saavutamiseks on oluline propageerida

seadusliku aluseta viibivate välismaalaste vabatahtlikku lahkumist ja vajadusel pakkuda reintegratsioonituge, samuti arendada riigisisest tagasisaatmiste IT süsteemide ning andmeanalüüsi võimekust.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2021. a määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 punktis 4 on

sätestatud, et fondide eesmärkide saavutamiseks tegutsetakse mh kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ (edaspidi DNSH) põhimõttega. DNSH hindamiskriteeriumid tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2020/8526 artiklist 17. Sellele lisaks tuleb arvesse võtta ka ELi jätkusuutliku arenduse ja Pariisi kliimapakti eesmärke. Projektide rakendamisel järgitakse asjakohaseid keskkonnaalase id

õigusakte ja keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid. Elluviijad korraldavad sündmusi keskkonnahoidlikult.7

TATi tegevused viiakse ellu riigiasutuste tavapärase tegevuse raames, mistõttu neil ei ole täiendavat olulist mõju järgmistele EL keskkonnaeesmärkidele:

- kliimamuutuste leevendamine; - kliimamuutustega kohanemine; - vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja kaitse;

- ringmajandus; - reostuse vältimine ja kontroll;

- bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamine.

Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 41 lõike 1 punktist 7 kehtestatakse

asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Siseministri 6. mai 2022. a käskkirja nr 1-3/35 „Sisejulgeolekufondi ning Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi 2021–2027 rakenduskavade keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ alusel otsustati AMIFi rakenduskava keskkonnamõju strateegiline

hindamine algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et AMIFi rakenduskava ei sisalda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi. AMIFi rakenduskava tegevused ei tekita potentsiaalselt olulist

kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus.

Erinevalt EL ühtekuuluvuspoliitikast, mis on osa EL majanduse juhtimise raamistikust ning

kuulub seega vahetult ELi majandus-, eelarve-, töö- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise tsükli ehk Euroopa poolaasta protsessi, ei ole AMIF loodud EL ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide

täitmiseks, vaid adresseerib Euroopa ühise varjupaigasüsteemi ja rändepoliitika tugevdamise ja arendamise poliitikaeesmärke. Sellest ning AMIFi määruses sätestatud toetuse kohaldamisa last tulenevalt, ei lahendata toetusega regionaalse arengu juurprobleeme, vaid üksnes aidatakse

kaasa riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõte te saavutamisele.

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL), millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088. 7 https://kliimaministeerium.ee/keskkonnateadlikkus

7 (12)

TATi raames viiakse ellu projekte, mille mõju ja ulatus on üleriigiline. Punktides 2.1.–2.5. kirjeldatakse projekte TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Iga

projekti juures näidatakse projekti sisu ja eesmärk, tulemus, abikõlblikkuse periood, sihtrühm ning elluviija. Abikõlblikkuse periood näitab, millal võib tegevustega alustada ning mis ajaks

peavad olema tegevused lõpetatud. Abikõlblikud on kulud, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul.

Projektidel puudub omafinantseerimise kohustus.

Punkt 3 „Riigiabi“

Punktis 3 sätestatakse, et TATi raames eraldatav toetus ei ole riigiabi.

TATi eesmärk on tagasisaatmismenetluse tõhustamine, tõlketeenuste pakkumine tagasisaadetavatele, IT süsteemide ülalhoidmine, koostöö arendamine kolmandate riikidega

ning tugiteenuste pakkumine tagasisaadetavatele. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisiseselt konkurentsiseaduse riigiabi peatükk 6. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav

abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab

liikmesriikide vahelist kaubandust. Seega on esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindla lt

majandustegevusega; seda siiski vaid eeldusel, et isik pakub vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka

konkurendid. Toetatavad tegevused on seotud avaliku võimu teostamisega, toetust ei anta majandustegevuse

toetamiseks ning punktis 2 nimetatud projektide elluviijad on valitud sellised riigiasutused, kes saavad olla ainuvõimalikud tegevuste elluviijad. Vastavalt PPA põhimäärusele on PPA SiM

valitsemisala valitsusasutus, mille ülesanne on mh tagasisaatmisvaldkonna asjade korraldamine, sh kvaliteetse tagasisaatmismenetluse teostamine. SMITi põhimääruse kohaselt on SMIT SiM valitsemisala valitsusasutus ning vastutab valdkonna IKT-lahenduste ja -

süsteemide hankimise, arendamise ja haldamise ning IKT-teenuste osutamise ja nende toimepidevuse tagamise eest.

Kuigi kaudseteks abi saajateks võivad olla ka ettevõtjad, kellelt elluviijad teenuseid tellivad, on siinkohal oluline, et sellistel puhkudel on teenuseosutajad leitud hankemenetlusega, mille

tulemusena pakub abi saaja vastu teenust turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega konkurentsieelist. Seega ei ole tegemist riigiabiga.

Punkt 4 „Tulemused ja näitajad“

Punktis 4.1 ja 4.2 toodud tabelites on tegevuste kaupa esitatud väljund- ja tulemusnäitajad ning tulemusnäitajate sihttasemed aastateks 2024 ja 2029. Väljundnäitajate puhul näidatakse aastaks

2029 saavutatav sihttase. Samuti on esitatud näitajate sisu. TATi tegevustes on ainult üks AMIFi määrusest tulenev tulemusnäitaja. Kõikide näitajate algtase on 0. Näitajad on seatud tegevuste elluviijate poolt esitatud sisendi alusel. Sisendi aluseks on mh eelnevad koolitused, tugiteenused

ja arendustööd. Vaatamata sellele, et majanduslik keskkond on seoses COVID-19 puhangu ning sõjaga Ukrainas oluliselt muutunud, ei ole Euroopa Komisjoni kinnitatud näitajaid võimalik

rakenduskavas vähendada. Juhul, kui sihttaset ei saavutata, peab elluviija seda põhjendama hilisemas aruandluses.

8 (12)

TAT aitab kaasa AMIFi määruses toodud ühistesse näitajate saavutamissesse:

Väljundnäitajad:

 koolitustegevuses osalejate arv;

 taasintegreerimise abi saanud tagasipöördujate arv.

Kui sama isik saab eri liiki toetust, tuleb teda projektis arvestada ainult üks kord. Kui isik lahkub ühest projektist ja alustab teises projektis, loetakse see uueks osalemiseks. Aruandluse puhul tuleb andmed jagada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).

Tulemusnäitaja:

 välja saadetud tagasipöördujate arv.

Lisaks AMIFi määruses toodud ühistele näitajatele seatakse TATis järgmised väljundnäitajad:

 toetatud osalejate arv;

 hooldatud IT süsteemide arv.

Punkt 5 „Tegevuste eelarved“

Punktis 5 on toodud TATi punktides 2.1.–2.5. nimetatud projektide kogueelarved ning AMIFi

ja riikliku kaasfinantseeringu määr.

Punkt 6 „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus“

Punktis 6 on vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 48 toodud, et TATi KA, RA ja RÜ ülesandeid täidab

SiM. Punkt 7 „Kulude abikõlblikkus“

Abikõlblike kulude, sh mitteabikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda

ühendmäärusest. Ühendmääruse § 1 lõige 2 lubab ühendmääruses sätestatud tingimusi jätta kohaldamata, kui see tuleneb ELi õigusaktidest ja määruses ei ole sätestatud teisit i. Tegevustoetusena elluviidavate projektide abikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb järgida

AMIFi määruse lisas VII sätestatut, seega rakendatakse tegevustoetuse erisuste loomise l ühendmääruse §1 lõiget 2.

TATis sätestatakse projektide abikõlblikud kulud. Kulu taha sulgudesse märgitud loetelu on näitlik. Elluviijal on kohustus tõendada TATis nimetamata kulu vajalikkust ning seotust

tegevusega, kui projekti kontrollijad seda nõuavad.

Tegevuste elluviimisega kaasnevad personalikulud, mis on abikõlblikud vastavalt ühendmääruse §-le 16. Projekti juhtimise ning tegevuste läbiviimisesse kaasatud ekspertide ja koolitajatega seotud personalikulu on otsene kulu. Selleks, et järgida projektide üldist

valikukriteeriumi „projekti kuluefektiivsus“, on käskkirjas sätestatud, et projekti juhtimisega seotud kulu võib moodustada kuni 10% projekti eelarvest, v.a. projektides 2.1 ja 2.4. Projektil

2.3 ja 2.4 on sama projektijuht ning kahe projekti kokkuvõttes jääb projekti juhtimise kulu 10% piiresse, projekti 2.1. tegevuste (hangete läbiviimine, projekti meeskond) ja abikõlbulike kulude paljusus toob kaasa olulise halduskoormuse

Kui projekti heaks töötavad isikud täidavad asutuses ka teisi ülesandeid, peab projekti töö kohta

täitma tööajatabelit või sätestama projekti heaks töötatud aja ametisse määramise käskkirjas,

9 (12)

korralduses või muus sellekohases dokumendis. Näiteks, kui projektijuhil on projektis lisaks ka koolituseksperdi ülesanded ja selle eest soovitakse töötasu, peab eraldi ülesanded ja osakaal palgast olema sätestatud ametisse nimetamise käskkirjas või muus dokumendis.

TATis on lubatud välislähetused ja -koolitused olenemata asukohast, kui nende vajalikkus

tegevuste elluviimiseks on põhjendatud. Kolmandates riikides toimuvatel koolituste l, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiitide korraldamine tuleb eelneva lt kooskõlastada SiMiga, kes AMIFi määruse artikli 16 punkti 11 kohaselt peab selliste st

tegevustest eelnevalt teavitama Euroopa Komisjoni.

Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada SiMile kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid

arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid kohapealse kontrolli ega projektiauditi käigus. Samuti ei tule osalise tööajaga administreer iva

personali üle pidada arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid. Kaudsed kulud moodustavad kuni 7% tegevuse otsestest kuludest. Täpne kaudne kulu iga projekti kohta on sätestatud TATi punkti 5.1. tabelis. Kaudsete kulude

protsent jääb samaks kogu tegevuse ajal. Kui kontrolli või auditi tulemusel kuulutatakse otsene kulu osaliselt või täielikult abikõlbmatuks, väheneb proportsionaalselt ka kaudne kulu. Kaudset

kulu saab kasutada alles siis, kui otsene kulu on tehtud vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3. E-toetuste keskkond lisab maksetaotluse esitamisel kaudse kulu kindlaksmääratud protsendi alusel automaatselt.

Tegevustoetusena jagatav kulu võib AMIF määruse lisa VII kohaselt hõlmata personalikulu,

teeninduskulu, nt seadmete, sealhulgas IKT-süsteemide hooldust või asendamist ning taristu hoolduse ja remondiga seotud teeninduskulu. Tegevustoetuse puhul ei ole võimalik kaudseid kulusid kasutada ning kõik kulud kajastatakse otseste kuludena.

Punkt 8 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“

Makse saamiseks esitatavate dokumentide kord on sätestatud ühendmääruse § 24 ning makse menetlemine kirjeldatud ühendmääruse § 25. Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse

§ 27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude hüvitamine. See tähendab, et toetust makstakse tegelike kulude alusel, mis tähendab, et kulude maksmine toimub siis, kui töö tulemus on kätte

saadud ja kulu on täies ulatuses makstud. Ettemakseid (sh sõlmitud lepingute raames ette nähtud ettemakseid) toetusest ei hüvitata. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel.

Maksetaotlusi esitatakse vähemalt kord kuue kuu jooksul, kuid maksimaalselt üks kord kvartalis. Kuna riigiasutused saavad kulude tasumiseks enne toetuse saamist käibevahende id

riigieelarve seaduse alusel, on nende taastamiseks vaja võimalikult kiiresti esitada SiMile makseid, et abikõlblikud kulud saaks omakorda lisada Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse. Kui kuue kuu jooksul makseid ei tehta, siis null-reaga maksetaotlust esitama ei

pea.

Punkt 9 „Elluviija õigused ja kohustused“

Lisaks TATis sätestatule kohalduvad elluviijale kõik ühendmääruse §-des 10–11 toetuse saajale

sätestatud kohustused. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ühendmääruse § 11 toodud ostumenetluse põhimõtetele ja riigihangete seaduse järgimisele. Avalikustamisel tuleb lähtuda

ÜSS2021_2027 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest

10 (12)

avalikkuse teavitamine“ ning kasutada määruse lisas 2 toodud logo jooniseid. SiM sisestab projektid struktuuritoetuse registrisse. Selleks peab elluviija lisaks TATis

sisalduvale informatsioonile esitama e-kirjaga 15 tööpäeva jooksul pärast TATi kinnitamist iga projekti kohta projekti eelarve jagunemise aastate kaupa eelarveridade (alategevuste) vahel. Kui

tegevuste eluviimise käigus tekib vajadus jaotist muuta, esitab elluviija SiMile taotluse. Halduskoormuse optimeerimiseks on projekti eelarvejaotust lubatud muuta maksimaalselt kaks korda aastas – 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks. Punktis 9.3.1 on toodud olukorrad, mil

ametlikku muudatust taotlema ei pea.

Kuna AMIFi toetus on osa riigieelarvest, peab SiM selle kasutamise planeerimiseks esitama riigieelarve strateegia protsessis kassapõhise maksete prognoosi. Maksete prognoosi koostamiseks peab projekti elluviija andma sisendi iga projekti aasta 15. jaanuariks ja 15.

juuniks.

Punkt 10 „Aruandlus“

Punktis sätestatakse vahearuannete, lõpparuande ja teatud tingimustel järelaruande esitamise

kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT projektide edenemist ja tulemuste täitmist

ning võimaldavad vajaduse korral tähelepanu juhtida vajakajäämistele, samuti teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi.

Projekti lõpparuandes tuleb lisaks vahearuandes nõutavale infole esitada ka teave elluviidud tegevuste panusest „Eesti 2035“ näitajatesse, millega mõõdetakse punktis 2 kirjeldatud

horisontaalsete põhimõtete edenemist. Punkt 11 „TATi muutmine“

Punktis sätestatakse TATi muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja

aitama kaasa TATi edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TATi muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TATid peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades

sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi kaalutud. SiMil on õigus TATi muuta, kui selgub, et see on vajalik TATi edukaks elluviimiseks

või TATi elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TATi rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib SiM vähendada TATi eelarvet tingimuse l, et see ei takista TATi eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TATi

projektide elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud.

Punkt 12 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“

Punktis viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule.

Punkt 13 „Vaiete lahendamine“

Punktis nimetatakse SiM otsuse või toimingu vaide menetleja.

Punkt 14 „Rakendussätted“

TAT jõustub tagasiulatuvalt alates 01.05.2023.

11 (12)

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele

Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste

Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1147.

IV TATi mõju

TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna turvatundele. TAT raames elluviidavad projektid on kõik suunatud tagasisaatmise süsteemi tõhustamisele ning oluliste tugiteenus te tagamisele. Tagasisaatmise süsteemi tõhustamine ning olulised tugiteenused aitavad kaasa nii

tagasisaadetavate õiguste tagamisele kui ressursside optimaalsemale kasutamisele. TAT võimaldab suurendada tegevuste sidusust ja läbipaistvust.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik ülesanne tekib ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt RA juhi kinnitatud toetuse andmise

tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku õigust puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja andmetöötlemise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele (isikuandmete kaitse

üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema tagatud andmete kaitse ja turvalisus. Tegevuste puhul, mis toetavad näitaja „Koolitustegevuses

osalejate arv“ saavutamist, kogub elluviija tegevuse raames osalejatelt järgmisi andmeid : eesnimi, perekonnanimi, isikukood, e-posti aadress. Andmeid kogub isik, kes konkreetset tegevust läbi viib. Andmeid kasutab elluviija selleks, et küsida osalejatelt tagasisidet ning

esitada näitajate täitmise kohta info SiMile. Elluviija infosüsteemis säilitatakse osalemise tõestamiseks vaid allkirjalehte, kus on isikukood eesnimi, perekonnanimi ja inimese allkiri.

V TATi kooskõla AMIFi üldiste valikukriteeriumitega

1. TATi mõju erieesmärgi saavutamisele TATi seotud erieesmärgiga on kirjeldatud käskkirja punktis 2.

TATi panust erieesmärgi väljud- ja tulemusnäitajatesse on kirjeldatud käskkirja punktis 4.

2. TATi põhjendatus

TATi tegevused aitavad kaasa AMIFi 3. erieesmärgi saavutamisele. TATi eesmärgi ja vajalikkuse ning eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste kirjeldus on esitatud

käskkirja eelnõu punktis 2 ning seletuskirja I ja II peatükis.

3. Kuluefektiivsus Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud seletuskirja punktides 5 ja 7.

4. Elluviija ja partneri suutlikkus projekti ellu viia TATi elluviijad on PPA ning SMIT, kelle TATi eesmärkidega seotud põhiülesanded on

toodud seletuskirja punktis 2. Nimetatud avalikke ülesandeid saavad täita vaid selleks pädevad asutused.

5. TATi mõju Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega

on selgitatud käskkirja eelnõu punktides 1.1.2. ja 2.

VI TATi rakendamine

12 (12)

TATi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.05.2023.

VII TATi kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemis (EIS). Rahandusministeer ium, Sotsiaalministeerium ja Keskkonnaministeerium (alates 1. juulist 2023. a Kliimaministeerium).

KÄSKKIRI

13.07.2023 nr 1-3/98

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste

korraldamine“ toetuse andmise tingimused

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood

01.05.2023–31.12.2029 Elluviijad

Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT)

Korraldusasutus, rakendusüksus, rakendusasutus

Siseministeerium

2 (15)

’

1. Reguleerimisala ja seos Eesti riigi eesmärkidega

Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1-3/96

kinnitatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda.

1.1. Seosed Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ja Eesti riigi eesmärkidega

1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1147, millega loodi Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (edaspidi AMIF), eesmärgiga „aidata kaasa rändevoogude tõhusale haldamisele ning

ühise varjupaigapoliitika ja ühise rändepoliitika rakendamisele, tugevdamisele ja arendamisele vastavalt asjaomasele liidu acquis’le ning järgides täielikult liidu ja

liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning erieesmärgiga nr 3 „aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu, edendada tõhusat, turvalist ja väärikat tagasisaatmist ja tagasivõtmist ning

edendada ja toetada tulemuslikku esialgset taasintegreerumist kolmandates riikides“.

TATis sätestatud toetatavad tegevused kuuluvad järgmiste sekkumise liikide alla: - vastuvõtmise/kinnipidamise tingimused; - välja-/tagasisaatmise toimingud;

- ebaseadusliku rände stiimuleid käsitlevad meetmed; - tegevustoetus.

1.1.2. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi EE 2035) eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast

parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia üheks sihiks on seatud kõigi inimeste vajadustega arvestav, turvaline ning kvaliteetne elukeskkond. TATi tegevused on seotud

EE 2035 julgeoleku ja turvalisuse arenguvajadusega. Tegevused on seotud Eesti pikaajalise EE 2035 sihiga (Riigivalitsemise siht D) „Parandame riigi rahvusvahe list positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse rahvusvahelise kaitse saajate

vastuvõtusüsteemi arendamise ning tõhusa migratsioonijärelevalve ja põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika elluviimisega“.

Projektide elluviijad vastutavad, et projektide tegevused aitavad lahendada EE 2035 toodud arenguvajadusi.

1.1.3. TATi tegevused aitavad kaasa Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 (edaspidi STAK)

alaeesmärgi 4.4 „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliit ika“ saavutamisele, mis tasakaalustatud rändepoliitika tegevussuunana seab eesmärgiks muuta ebaseaduslikult Eestis viibivate välismaalaste tagasisaatmine kiiremaks ja tõhusamaks.

Tegevustega tagatakse efektiivne ebaseaduslikult Eestis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiste korraldamine, sh tagasisaadetavatele vajalike teenuste

osutamine, kaasaegsete IT süsteemide ülalpidamine tagasisaatmis- ja tagasivõtumenetluste tõhusaks läbiviimiseks, aruandluse ja analüüsi võimekuse tõstmiseks, koostöö arendamine kolmandate riikide ja Euroopa Liidu liikmesriik ide

asutuste ning välisesindustega, samuti Euroopa Liidu institutsioonide ja agentuuridega.

1.1.4. TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni soovitusi AMIFi

vahendite kasutamiseks.

3 (15)

1.1.5. TATi tegevuste puhul on arvestatud ELi vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise strateegias1 ja Tõhustatud tagasisaatmiste operatiivstrateegia

teekaardis2 püstitatud eesmärkidega.

1.1.6. Kasutatud lühendid: AMIF – Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond;

EE 2035 – Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“;

EK – Euroopa komisjon;

PPA – Politsei- ja Piirivalveamet;

SiM – Siseministeerium;

SMIT – Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus;

TAT – toetuse andmise tingimused.

2. Toetatavad projektid ja eesmärgid

TATi eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate projektide elluviimise tulemuse l,

mille mõju ja ulatus on üleriigiline. Meetmest toetatakse projekte, mis:

- aitavad kaasa AMIFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 3 täitmisesse; - on kooskõlas siseturvalisuspoliitika fondide seirekomitee kinnitatud üldiste

valikukriteeriumidega, - on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/10603 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ja arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega, sh

välditakse diskrimineerimine ja tagatakse ligipääsetavus. Nimetatud põhimõtete hoidmist ja EE 2035 sihtide saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalus i

ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmiste EE 2035 näitajatega: "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", millesse panustatakse soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise tegevustega; „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, mille sse

panustatakse võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisega ja „Ligipääsetavuse näitaja“, millesse panustatakse erivajadusega inimestele ligipääsetavuse tagamisega

füüsilisele virtuaalsele keskkonnale ning ja kommunikatsioonile; - on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata määruse nr

2020/8524 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud

keskkonnaeesmärgile; - on vastavuses AMIFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega.

1 Euroopa Komisjoni 27. aprilli 2021. a teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule. ELi vabatahtliku

tagasipöördumise ja taasintegreerimise strateegia. – COM(2021) 120 final. 2 Euroopa Komisjoni 24. jaanuari 2023. a poliitikadokument Tulemuslikuma tagasisaatmise tegevusstrateegia

suunas- – COM(2023) 45 final. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid. – ELT L 247, 13.7.2021, lk 1—49. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17

tähenduses .

4 (15)

2.1. Tugiteenused tagasisaadetavatele

2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekti eesmärk on tagada tagasisaadetavatele vajalike teenuste osutamine. Projekti põhieesmärk on põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika elluviimine ning direktiivi

2008/115/EÜ5 (edaspidi naasmisdirektiiv) kehtestatud nõuete tagamine. Projekt on suunatud kinni peetud tagasisaadetavate tugiteenuste tagamiseks, va meditsiiniteenus tugiteenusena, mida osutatakse lisaks kinnipeetutele ka vabatahtliku

lahkumisettekirjutuse saajatele. Meditsiiniteenust osutatakse vajaduspõhise lt kinnipidamiskeskuses teenust pakkuva teenuse pakkuja vahendusel ja korraldusel ka

väljaspool kinnipidamiskeskust. Tugiteenuste osutamisel arvestatakse nii teenuse kui

ruumide ligipääsetavusega.

Projekti koosneb neljast alategevusest:

2.1.1.1. Arsti- ja õendusteenuse ning psühholoogi- ja psühhiaatriteenuse pakkumine, meditsiinivahendite, ravimite, meditsiiniuuringute ja analüüside tellimine (edaspidi meditsiiniteenus).

Naasmisdirektiivi artikli 14 lõike 1 punkti c kohaselt tuleb tagasisaadetavale tagada esmaabi ja haiguste põhiravi. Projekti tegevus võimaldab tagasisaadetaval, sh

kinnipeetaval, saada vajalikke tervishoiuteenuseid ja ravi sotsiaalministri 06. detsembri 2013. a määruses nr 40 „Varjupaigataotleja ja väljasaadetava tervisekontrolli ja neile osutatavate tervishoiuteenuste riigieelarvest rahastamise ulatus ja kord“ sätestatud

ulatuses ning suurendada meditsiiniabi kättesaadavust Eestis. Lisaks tagatakse vajadusel tagasisaadetavale meditsiinilise abi andmine tema eskortimisel sihtriik i, kaasates saatemeeskonnale lisaks meditsiinipersonali.

2.1.1.2. Vaba aja veetmise võimalustele suunatud tegevused ja olmeruumides vaba aja

veetmiseks kasutatavate vahendite soetamine. Tegevusega tagatakse kinni peetud tagasisaadetavatele mitmekülgsed ajasisustusvõimalused (juhendatud kursused, keeleõpe vms) ja turvalised vaba aja

veetmise vahendid (nt arvuti-, audio-, videotehnika, spordivahendid, huvitegevuseks vajalikud vahendid, raamatud, perioodika väljaanded), arvestades kinnipee tud

tagasisaadetavate vanust, sugu, kultuurilisi erinevusi, erivajadusi jne.

2.1.1.3. Kinni peetud tagasisaadetavatele suhtlusvõimaluse parandamine

Projekti tegevusega tagatakse, et sõltumata tagasisaadetava kinnipidamise kohast on tagasisaadetavale loodud tänapäevased võimalused ühendust võtta seaduses sätestatud

isikutega, kasutades selleks turvalisi ja ajakohaseid sidevahendeid.

2.4.1.1. Ametnike koolitused

Projekti raames koolitatakse erialaselt tagasisaatmistega seotud ametnikke. Koolituste fookus on naasmisdirektiivi rakendamisel. Vajadusel viiakse läbi „study visit“

formaadis külastusi teiste Euroopa Liidu riikide tagasisaatmisvaldkondade analoogiatega tutvumiseks.

2.1.2. Projekti tulemus Projekti tegevuste tulemusena on tagatud tagasisaadetavate põhiõiguste parem kaitse

neile tervishoiuteenuste kättesaadavuse, ajasisustus- ja suhtlusvõimaluste parendamise

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. a direktiiv 2008/115/EÜ, ühiste nõuete ja korra kohta

liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel. – ELT L 348, 24.12.2008,

lk 98—107.

5 (15)

kaudu. Kinnipidamiskeskuses, kus on olemas ravikabinet, on arsti- või meditsiiniõe teenus kättesaadav igapäevaselt. Väljapool kinnipidamiskeskust viibivate le tagasisaadetavatele on võimalik vastavat teenust saada PPA või tervishoiuteenuse

osutaja määratud ruumides. Kinni peetud tagasisaadetaval on võimalik võtta kinnipidamise ajal osa erinevatest vaba aja veetmise tegevustest, mis on vaimse tervise

hoidmise seisukohast äärmiselt oluline. Tõuseb kinnipidamiskeskuse ja seal viibiva te isikute turvalisus ning heaolu. Suhtlusvõimaluste parendamisega on kaitstud eeskätt kinnipeetud tagasisaadetava õigust tõhusale kohtukaebeõigusele ning tema eraelu ja

pereelu puutumatusele.

2.1.3. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühmaks on tagasisaadetavad kolmandate riikide kodanikud ning PPA ametnikud.

2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblikud kulud

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.07.2023–31.12.2027. Projekti abikõlblikud kulud:

- personalikulud (sh projektijuhtimine, huvijuhtimine, spordiinstruktor/treener ja keeleõpetaja);

- koolituskulud (sh koolitajate tasud, koolituse korraldamine, materjalide koostamine jne);

- teenuste ja tegevuste korraldamisega seotud tõlkekulud, kinnipidamiskeskuse

kodukorra ja olmetasandi teemadel; - meditsiiniteenuse kulud (sh õendus- ja arstiteenus, psühholoogiteenus ning

vajadusel psühhiaatri teenus, tervisekontroll, akuutne ravi, operatsioonid, ravimid

meditsiinivahendid, uuringud, analüüsid jms) tagasisaadetavatele6; - meditsiinilise personali abi andmise kulud tagasisaatmisel (sh kulud

meditsiiniteenusele ning transpordi ja majutuskulud); - kinnipidamiskeskuse pakutavate teenuste ja tegevuste kulud, sh huvialategevus (sh

huvialategevuse vahendid, teler, arvutimängud, sportimisvahendid), keeleõpe (st

stabiilsed inglise keele õppe kursused ning vajalikud keeleõppe vahendid), sporditegevusega seotud vahendid, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud;

- riigisisesed transpordikulud, sh erivajadusega isikute transport; - seadmete soetamine/rent (nt konverentsitehnika e-kohtuistungite ja nõustamis te

läbiviimiseks kinnipeetavaga veebi teel);

- kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu; - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.

2.1.5. Projekti elluviija: PPA

2.2. Tõlketeenus tagasisaadetavatele

2.2.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on säilitada ja suurendada tagasisaatmismenetluses, sh nõustamisel ja reintegratsiooniteenuste pakkumisel vajaliku tõlketeenuse kättesaadavust

tagasisaadetavatele. Projekti eesmärgi saavutamiseks võimaldatakse tagasisaadetavatele kvaliteetne ja

regulaarne tõlketeenus nii ametnikega kui ka meditsiinipersonali ning psühholoogiga suhtlemisel. Tõlketeenus üldarstiabi või psühholoogilise nõustamise juures parandab

6 Meditsiiniteenuste kulud on abikõlblikud kuni PPA -l on seadusest tulenev kohustus selle teenuse tagamiseks.

6 (15)

sihtrühma liikmest patsiendi võimekust oma probleemi arstile selgitamisel ning arstil õige diagnoosi ja ravi patsiendile arusaadavaks tegemisel. Lisaks on õigeaegne ja kvaliteetne tõlketeenus eelduseks kiire ja efektiivse tagasisaatmismenetluse

läbiviimiseks. Eesmärgi saavutamiseks on oluline, et menetlustoiminguid on võimalik teostada esimesel võimalusel, mis eeldab kiiret kvaliteetse tõlketeenuse kättesaadavust.

Tõlketeenuse pakkumisel tuleb arvestada sihtrühma eripära ja vajadustega, sh tagada kõigi ligipääs tõlketeenusele (nt vajadusel viipekeele tõlge, kirjeldustõlge, kirjutustõ l ge jm).

2.2.2. Projekti tulemus

Projekti tulemusena on tagasisaadetavatele tagatud õigeaegne ja kvaliteetne tõlketeenus vajalikus mahus. Seeläbi on tagatud menetlusvõimekuse, nõustamise, taasinegratsiooniteenuste ja lahkumiskohustuse täitmise tagamise ning

tagasisaadetavate tugiteenuste projektides ettenähtud tulemuse saavutamine – seadusliku aluseta riigis viibivate kolmandate riikide kodanike kiire, õiguspärane ja

kestlik tagasisaatmine on läbi viidud tõhusalt ja isiku põhiõigusi järgides.

2.2.3. Projekti sihtrühm

Tegevuse otseseks sihtrühmaks on tagasisaadetavad kolmandate riikide kodanikud.

2.2.4. Projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblikud kulud Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.05.2023–31.12.2029.

Projekti abikõlblikud kulud: - personalikulud (sh projektijuhtimisega seotud tööjõukulu);

- tõlkekulud (sh kirjalik ja suuline tõlge); - kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu; - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.

2.2.5. Projekti elluviija: PPA

2.3. Menetlusvõimekuse ja lahkumiskohustuse täitmise tagamine

2.3.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti abil tagatakse seadusliku aluseta riigis viibivate kolmandate riikide kodanike

kiire, õiguspärane ja kestlik tagasisaatmine, tõhustades tagasisaatmismenetlus te läbiviimist, arendades nõustamisteenust ja korraldades tagasisaatmise- ja reintegreerimisalase abi andmist.

Projekt koosneb kolmest alategevusest:

2.3.1.1. Eestis seadusliku aluseta viibivate kolmanda riigi kodanike tagasisaatmis te

korraldamine ja neile vajaduse korral tagasisaatmiseelse, tagasisaatmisega seotud,

saabumisjärgse ja/või tagasisaatmisele järgneva abi pakkumine.

Projekti tegevustena toetatakse ebaseaduslikult Eestis viibivate kolmandate riikide kodanike vabatahtlikku tagasipöördumist, kui ka sunniviisilist tagasisaatmist, pakkudes neile tagasisaatmiseelset, tagasisaatmisega seotud ning saabumisjärgset ja

tagasisaatmisele järgnevat abi kolmandas riigis. Abi andmisel võetakse arvesse tagasisaadetava individuaalseid vajadusi ja haavatavust. Kuigi tagasisaatmis- ja

reintegreerimisabi andmisel eelistatakse Frontexi pakutavat operatiivabi, kasutades teabevahetuseks ja tegevuste koordineerimiseks Frontexi turvalisi digitaalse id

7 (15)

keskkondi (nt FAR, RIAT vms), on ka käesolevas TATis võimaldatud neid tegevusi ellu viia.

2.3.1.2. Tagasisaadetavate nõustamine

Nõustamistegevustega tagatakse tagasisaadetavate proaktiivne, individuaa lne, objektiivne ja viibimiskohast sõltumata lihtsasti kättesaadav ajakohane nõustamine kogu PPA menetlusprotsessi perioodil. Nõustamise raames tutvustatakse igale

tagasisaadetavale tema soovil talle arusaadaval viisil, sh talle arusaadavas keeles ning arvestades tagasisaadetava usulisi, kultuurilisi, soolisi, vanuselisi jt eripärasid ning

erivajadusi, tema õigusi ja kohustusi ning Eesti Vabariiki saabumise, viibimise, elamise ja lahkumisega seotud võimalusi lähtudes kehtivast Euroopa Liidu, rahvusvahelisest ja riigisisesest õigusraamistikust. Vajadusel toetatakse tagasisaadetavat teiste

ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega kontakti saamisel ning riigi õigusabi taotlemisel. Inimesekeskne ja professionaalne nõustamine eeldab muuhulgas

vajaduspõhiselt inimese mitmekordset teavitamist, juhendamist ja nõustamist ning täpsustavatele jätkuküsimustele vastamist.

Nõustamisteenuse tegevusteks on: - vähemalt kahe kvalifitseeritud nõustaja ametikoha täitmine, kes annavad

tagasisaatmis- ja reintegreerimisalast nõu; - personaalne, sh inimese eripärasid ja erivajadusi arvestav objektiivne ja

usaldusväärne nõustamine vahetu kohtumise, e-posti või videokohtumiste teel,

mille käigus leitakse inimesele kõige sobivamad lahendused ning aidatakse ennetada võimalikke rikkumisi. Kui kolmanda riigi kodaniku suhtes

kohaldatakse kinnipidamist, tagatakse talle individuaalne nõustamine võimalikult kiiresti pärast tema kinnipidamiskohta saabumist;

- regulaarne koostöö PPA ja seotud asutuste nõustajatega, vajadusel infotund ide

korraldamine ja nendel osalemine; - vajadusel infomaterjalide koostamine ja ajakohastamine;

- tagasisaatmisega tegelevate nõustajate pidev koolitamine ja tugi, nt supervisioon, vajadusel koolitus- ja abimaterjalide koostamine ning kaasajastamine;

- tagasisaatmise nõustamisteenuse pidev analüüs ja arendamine, sh kliendirahulolu seire.

2.3.1.3. Tagasisaatmismenetluse võimekuse arendamine ja tõstmine

Projekti tegevustega toetatakse ühetaolise menetlus- ja kohtupraktika kujundamist lahkumisettekirjutuste tegemisel, nende vaidlustamisel ja tagatakse, et

lahkumisettekirjutus tehakse kohe pärast kolmanda riigi kodaniku riigis viibimise õiguse lõppemisel või lõpetamisel.

Tagasisaatmismenetluse võimekuse arendamise ja tõstmise tegevusteks on: - menetleja ametikoha täitmine, kelle ülesandeks on välismaalasele riigis

viibimise või elamise lõpetamise otsuses või sellega koos lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeeldu kohaldamise otsuse tegemine (nn kolm ühes otsuste tegemine);

- menetleja-juristi ametikoha täitmine, kelle ülesandeks on kaitsta kohtus PPA otsuseid, millega on välismaalase riigis viibimise või elamise õigus lõpetatud,

ning samas otsuses või sellega koos tehtud lahkumisettekirjutus ning kohaldatud sissesõidukeeldu;

8 (15)

- nö kolm ühes otsuste analüüs ja otsuste kvaliteedi parandamine, võttes arvesse kohtupraktikat;

- PPA menetleja ja menetleja-jurist poolt vajaduspõhiselt PPA ametnike

koolitamine; - regulaarsed kohtumised prokuratuuri või vanglate esindajatega, et tagada kuriteo

toime pannud või vanglakaristust kandvate välismaalaste õigusliku staatuse kindlaks tegemine ja vajaduse korral tagasisaatmismenetluse algatamine.

2.3.2. Projekti tulemus Projekti tulemusena on tagasisaadetavatele tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks tema

riigis viibimise õiguse lõpetamise otsuses, järgides kohtupraktika ja ühtlusta tud menetluspraktika nõudeid. Tagasisaatmised on korraldatud inimväärsel ja jätkusuutlikul viisil, pakkudes tagasisaadetavale tagasisaatmiseelset, tagasisaatmisega seotud ning

saabumisjärgset ja tagasisaatmisele järgnevat abi. Abi andmisel võetakse arvesse isiku individuaalseid vajadusi ja haavatavust. Kasutusele on võetud Frontexi turvalised

digitaalsed keskkonnad (nt FAR, RIAT), et tagasisaadetav saaks osa Frontexi pakutavatest tagasisaatmis- ja reintegreerimisteenustest. Loodud on terviklik nõustamissüsteem, mille käigus saab välismaalane õigeaegselt ning objektiivselt aja- ja

asjakohast teavet oma staatuse kohta ja talle pakutakse vabatahtlikuks tagasipöördumiseks toetust ning reintegratsiooni võimalusi. Nõustamisteenuse

tulemusena suureneb välismaalaste ja teiste asjasse puutuvate isikute teadlikkus lahkumiskohustuse regulatsioonist, tagasisaadetavad on informeeritud oma õigustest ja kohustustest, sh vabatahtliku lahkumiskohustuse ja kaasaaitamiskohustuse täitmise

eelistest.

2.3.3. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühmaks on tagasisaadetavad kolmandate riikide kodanikud ja PPA ametnikud.

2.3.4. Projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblikud kulud.

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.07.2023–31.07.2028. Projekti abikõlblikud kulud:

- personalikulud (sh projektijuhtimisega seotud tööjõukulu); - õppevisiitidel, tutvumisvisiitidel, seminaridel, konverentsidel ja koolituste l

osalemise kulud (sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus). - lähetuste kulud (sh päevaraha, kindlustus jms); - materiaalsed- ja reisitoetused tagasisaadetavatele;

- tagasisaadetavate transpordi- ja majutuskulud; - tagasisaadetavate dokumenteerimiskulud;

- tegevusega seotud ametnike riigisisesed transpordikulud; - valuutavahetuse teenus ja konverteerimistasud; - kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu;

- erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.

2.3.5. Projekti elluviija: PPA

2.4. Koostöö arendamine isikute tagasisaatmise valdkonnas

2.4.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti tegevuste abil arendatakse koostööd kolmandate ja Euroopa Liidu riikide ning

Eesti asjaomaste asutuste ja välisesindustega ning Euroopa Liidu institutsioonide ja

9 (15)

agentuuridega, et aidata kaasa kolmandate riikide kodanike dokumenteerimisele, isikute tuvastamisele ja sihtriigi poolt tagasivõtmisele. Projektiga toetatakse Euroopa Liidu ühtse tagasisaatmissüsteemi arendamist.

Projekt koosneb kuuest alategevusest:

2.4.1.1. osaletakse kohtumistel eesmärgiga tagada järjepidev ja toimiv koostöö Eesti asutuste

ja välisesindustega ning Euroopa Liidu institutsioonide ja agentuuridega, et Eestis

seadusliku aluseta viibivaid kolmandate riikide kodanikke oleks võimalik kiiremini tuvastada ja neile vajalikud dokumendid hankida ning optimaalse aja jooksul tagasi

saata; 2.4.1.2. vajadusel korraldatakse tuvastusmissioonide Eestisse kutsumine; 2.4.1.3. algatatakse ja korraldatakse läbirääkimisi tagasivõtualaste lepingute või kokkulepete

sõlmimiseks; 2.4.1.4. lahendatakse kolmanda riigi pädeva asutusega isikute tagasivõtmisega seotud

probleeme; 2.4.1.5. aidatakse kaasa Euroopa Liidu ühtse tagasisaatmissüsteemi arendamisele ja

rakendamisele, sh edendatakse riigisiseste infosüsteemide koostalitusvõimet Euroopa

Liidu digitaalsete keskkondadega (nt RCMS, FAR, IRMA) ning andmeedastuse ja - analüüsi võimekust;

2.4.1.6. tagatakse ametnike kestlik koolitamine tagasisaatmise valdkonna muudatustest ja Euroopa Liidu liikmesriikide parimatest praktikatest.

2.4.2. Projekti tulemus Projekti tulemusena on loodud toimiv koostöövõrgustik Eesti asutuste ja Euroopa Liidus

resideeruvate välisesindustega, Eesti jaoks oluliste kolmandate riikidega, Euroopa Liidu institutsioonide ja agentuuridega. Seeläbi kiirendatakse ebaseaduslikult Eestis viibiva te välismaalaste tagasisaatmise ja tagasivõtmise protsessi ning tagatakse selle

jätkusuutlikus - tagasisaadetava isik ja tema kodakondsus on kindlaks tehtud, tagasisaadetavale on hangitud tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid ning on

aidatud kaasa tema reintegreerimisele koduriigis. Tagasisaatmis- ja tagasivõtua lase koostöö tõhustamiseks on Eesti jaoks olulisemate kolmandate riikidega algatatud läbirääkimised tagasivõtulepingute või -kokkulepete sõlmimiseks, sh olemasoleva te

lepete paremaks rakendamiseks. Euroopa Liidu ühtse tagasisaatmissüsteemi rakendamiseks on PPA kasutusele võtnud Euroopa Liidu digitaliseeritud keskkonnad

(nt IRMA, FAR, RIAT, RCMS vms) ja koolitanud ametnikke neid kasutama. PPA panustab Euroopa Liidu tagasisaatmisalaste andmete kogumisse ja analüüsimisse, sh edendab riiklike infosüsteemide koostalitusvõimet Euroopa Liidu asjaomaste IT

lahendustega. Projekti raames on läbi viidud tagasisaatmistega tegelevatele ametnike le koolitusi ja/või õppevisiite, et ühtlustada ja parandada valdkondlike õigusaktide

rakendamist ja tõsta ametnike teadlikkust teiste liikmesriik ide tagasisaatmissüsteemidest.

2.4.3. Projekti otseseks sihtrühmaks on nii Eesti kui kolmandate riikide tagasisaatmisvaldkonna asutuste ametnikud. Kaudseks sihtrühmaks on kolmandate

riikide kodanikud.

2.4.4. Projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblikud kulud

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.07.2023–31.07.2028.

Projekti abikõlblikud kulud on: - personalikulud (sh projektijuhtimine, projekti ekspert);

10 (15)

- õppevisiitidel, tutvumisvisiitidel, seminaridel, konverentsidel ja koolituste l osalemise kulud (sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus). Kolmandates riikides toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentside l

osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada Siseministeeriumiga (edaspidi SiM). Vastav põhjendus tuleb esitada SiMile e-

toetuste keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne õppevisiidi, koolituse, seminar i või konverentsi toimumist;

- PPA ametnike ja koostööpartnerite lähetuste kulud (töörühmades osalemine,

kontaktvõrgustike kohtumised, visiidid välisesindustesse jms). Muu hulgas on abikõlblikud kindlustus ja Eesti ametnike päevaraha;

- koolituskulud (sh materjalide koostamine, ruumide rent, koolitaja tasu); - kolmandate riikide ametnike vastuvõtukulud, sh. koostöökohtumised ja

isikutuvastusmissioonid Eestis;

- kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu; - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.

2.4.5. Projekti elluviija: PPA

2.5. Tagasisaatmisvaldkonna IT arenduste ülalpidamiskulud

2.5.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on tagasisaatmisi, tagasivõtmisi ja sissesõidukeeldusid käsitlevate IT süsteemide ülalpidamise ja jätkusuutlikkuse tagamine. Projekti raames viiakse läbi

eelmainitud IT süsteemide arendus- ja haldustööd.

2.5.2. Projekti tulemus Tagasisaatmise teenuste arendus- ja haldustööd on läbi viidud ning seeläbi on IT süsteemide ülalpidamine jätkusuutlikult tagatud.

2.5.3. Projekti sihtrühm

Projekti sihtrühmaks on tagasisaatmise ja sissesõidukeelu teenuste (sh seotud teenuste) menetlusega seotud isikud (sh menetlejad).

2.5.4. Projekti abikõlblikkuse periood Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.06.2023–31.12.2029.

Projekti abikõlblikud kulud: - personalikulud (sh projektijuhtimine, arendajad jne); - õppereisi, sõidu- ja lähetuskulud (sh päevaraha, kindlustus, majutus, kohalik

transport jms); - koolituskulud (sh materjalide koostamine, ruumide ja esitlustehnika rent,

ligipääsetavuse tagamisega seotud kulu jms); - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.

2.5.5. Projekti elluviija: SMIT

3. Riigiabi

Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.

11 (15)

4. Tulemused ja näitajad

4.1. Punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad.

Kõikide näitajate algtase on 0.

4.2. Punktis 2.3. nimetatud projekti* seireks ja hindamiseks kasutatavad tulemusnäitajad.

Näitajate algtase on 0.

Projekt Näitaja kood (kui

kohaldub) ja

nimetus

Näitaja

mõõtü

hik

Sihttas

e 2024

Sihttase

2029

Selgitav teave

Menetlusvõimekuse

ja

lahkumiskohustuse

täitmise tagamine

AMIF O.3.3

Taasintegreerimis

e abi saanud

tagasipöördujate

arv

arv 40 140 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist

otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses

on osaleja kolmanda riigi kodanikust

tagasisaadetav.

Osaleja andmed tuleb eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).

Koostöö

arendamine isikute

tagasisaatmise

valdkonnas

AMIF O.3.1.

Koolitustegevuses

osalejate arv

arv 20 70 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist

otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses

on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt

tagasisaatmisvaldkonnas.

Osaleja andmed tuleb eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).

Tõlketeenus

tagasisaadetavatele

Toetatud osalejate

arv

arv 60 210 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist

otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses

on osaleja kolmanda riigi kodanikust tagasisaadetav, kes on saanud

tõlketeenuseid tagasisaatmismenetluse

protsessis. Osaleja andmed tuleb eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).

Tugiteenused

tagasisaadetavatele

AMIF O.3.3

Taasintegreerimis

e abi saanud

tagasipöördujate

arv

arv 100 350 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist

otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses

on osaleja kolmanda riigi kodanikust tagasisaadetav.

Osaleja andmed tuleb eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).

AMIF O.3.1.

Koolitustegevuses

osalejate arv

arv 30 90 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist

otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses

on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt

tagasisaatmisvaldkonnas.

Osaleja andmed tuleb eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).

Tagasisaatmisvaldk

onna IT arenduste

ülalpidamiskulud

Hooldatud IT

süsteemide arv

arv 2 2 Hooldatud IT süsteemid.

Projekt Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõtühik

Sihttase

2029

Selgitav teave

Menetlusvõimekus

e ja

lahkumiskohustuse

täitmise tagamine

AMIF R.3.7. Välja

saadetud

tagasipöördujate arv

Arv 1190 Tagasisaadetav – Euroopa Liidust

projekti abil sunniviisiliselt välja

saadetud kolmanda riigi kodanik.

12 (15)

*teistel projektidel polnud AMIFi tulemusnäitajaid.

5. Projektide eelarved

5.1. TATi eelarve on 5 294 998,49 eurot. Eelarve koosneb AMIF toetusest (75%) ja riiklikust

kaasfinantseeringust (25%). Projekt AMIF toetus

(EUR) Riiklik

kaasfinantseering

(EUR)

Kokku

(EUR) Kaudsete

kulude määr

(% otsestest

kuludest) Tugiteenused

tagasisaadetavatele 599 591,25 199 863,75 799 455,00

7%

Tõlketeenus tagasisaadetavatele 216 000,00 72 000,00 288 000,00 3% Menetlusvõimekuse ja

lahkumiskohustuse täitmise

tagamine

2 316 516,10 772 172,03 3 088 688,13

3%

Koostöö isikute tagasisaatmise

valdkonnas 607 050,15 202 350,05 809 400,20

7%

Tagasisaatmisvaldkonna IT

arenduste ülalpidamiskulud 232 091,37 77 363,79 309 455,16 Ei kohaldu

TATi eelarve erinevus siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1-3/96 kinnitatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 3.1

„Tagasisaatmiste korraldamine“ eelarvest tuleneb vajadusest rakendada projekte erinevate l aegadel. Projektide lisamisel muudetakse TATi.

6. Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus

Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab SiM. Ülesandeid ei delegeerita.

SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti.

7. Kulude abikõlblikkus

7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21.

7.2. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6

nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt punktis 5 toodud protsendile abikõlblikest

otsestest kuludest. 7.3. Kaudseid kulusid ei pea tõendama. 7.4. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud ning on

kirjeldatud punktis 2 projektide all. Projekti juhtimisega seotud personalikulud võivad moodustada kuni 10% projekti eelarvest, v.a punktis 2.1. ja 2.4. kirjeldatud projektide

puhul. 7.5. Elluviija peab tagama IKT seadmete ja süsteemide sihtotstarbelise kasutamise vähemalt

3 aastat pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist.

7.6. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud.

8. Toetuse maksmise tingimused ja kord

13 (15)

8.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele. 8.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on

tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 7.2 kohaselt. 8.3. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama SiMile:

8.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija kuludest;

8.3.2. asutuse riigihangete läbiviimise korra või selle asutuse riigihangete korra, kes elluviija nimel hankeid korraldab;

8.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 8.4. Punktis 8.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varem SiMile nimetatud

dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab

SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse. 8.5. Maksetaotlus tuleb esitada e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt kord poolaastas, kuid

mitte sagedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates. 8.6. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide

saamisest arvates.

8.7. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33.

8.8. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast kõigi tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist.

9. Elluviija õigused ja kohustused

9.1. Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.

9.2. Elluviija peab täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi, sh järgima ostumenetluse läbiviimise nõudeid.

9.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 9.3.1. esitama SiMile projekti kirjelduse Struktuuritoetuse registrisse sisestamiseks

ministeeriumi väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest;

9.3.2. esitama TAT projekti eelarve jagunemise tegevuste ja aastate kaupa kinnitamiseks SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormil.

Tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust tohib muuta kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks).Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel:

- eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast; - eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes;

- täpsustub tegevuste kulude detailne kirjeldus; 9.3.3. rakendama TATi projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 9.3.4. esitama projekti maksete prognoosi SiMi väljatöötatud vormil iga aasta 15.

jaanuariks ja 15. juuniks alates TATi kinnitamisest; 9.3.5. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva,

õppevisiidi) toimumisest e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist;

9.3.6. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud

toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid

koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning

14 (15)

tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuste keskkonnas iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks;

9.3.8. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:

9.3.8.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 9.3.8.2. TATi muutmise vajalikkusest;

9.3.8.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist.

9.4. Elluviija kohustub andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või

hindamisse. 9.5. Elluviija peab säilitama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti.

10. Aruandlus

10.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta

15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga kumulatiivse lt tegevuste elluviimise algusest. Kui projekti tegevuste alguse ja esimese vahearuande

esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

10.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise

lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi

lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates. 10.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud,

esitatakse ainult lõpparuanne.

10.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt e-toetuste keskkonna aruande andmeväljades nõutule.

10.5. Kui e-toetuste keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist.

10.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud ning kas see annab ülevaate elluviija tehtud

tegevustest. 10.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande. 10.8. Projekti aruandes puuduste esinemisel annab SiM elluviijale vähemalt kümme tööpäeva

puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist.

10.9. Projektide puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui kolm kuud enne projekti lõpparuande esitamise kuupäeva, esitab elluviija e-toetuste keskkonnas järelaruande.

10.10. SiMil on õigus küsida projekti elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta.

11. TATi muutmine

11.1. SiMil on õigus muuta TAT käskkirja enda või elluviija algatusel. 11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse

perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise taotlus).

15 (15)

11.3. SiM vaatab TATi muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamises t ja annab hinnangu TATi muutmise taotluse kohta.

11.4. Puuduste esinemisel annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TATi

muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

11.5. Elluviijal on võimalik TATi muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval nõusolekul võib TATi muutmist taotleda sagedamini.i

11.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks

elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul.

11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt.

11.8. TATi muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.

12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

12.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37. 12.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda, siis vastavalt ühendmääruse § 37

lõikele 4 väheneb tegevuse eelarve finantskorrektsiooni võrra.

13. Vaiete lahendamine

13.1. SiMi otsuse või toimingu vaide või vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid

teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 §-s 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide

esitamise regulatsioonile. 13.2. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste, vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse

seaduses sätestatud korras.

14. Rakendussätted

Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.05.2023.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets siseminister

Lisa 1. Seletuskiri

Lisa 2. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht