Kiri

Kultuuriministri 26. märtsi 2019. a määruse nr 10 „Lõimumist edendavate kultuuri- ja

sporditegevuste toetamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määruse eelnõuga muudetakse kultuuriministri 26. märtsi 2019. a määruse nr 10 „Lõimumist

edendavate kultuuri- ja sporditegevuste toetamise tingimused ja kord“ " 01. aprillil 2019. a

jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 29.03.2019, 8.

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

Muudatuste peamiseks eesmärgiks on projektide hindamiskriteeriumide täpsustamine ning

volituse andmine hindamismetoodika kehtestamiseks. Lisaks tehakse määruses muudatused

seoses Euroopa Komisjoni uue vähese tähtsusega abi määruse jõustumisega. Uus vähese

tähtsusega abi määrus jõustus 01.01.2024 ja kehtib kuni 31.12.2030. Uue määruse jõustumisega

muutub viide vähese tähtsusega abi määrusele ja vähese tähtsusega abi ülemmäär.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse

asekantsler Eda Silberg (e-post eda.silberg@kul.ee, tel 628 2204) ja Kultuuriministeeriumi õigus-

ja varahaldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post kadri.kilvet@kul.ee, telefon 628 2224), kes teostas eelnõu juriidilise ekspertiisi.

2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Määruse eelnõu § 1 punktiga 1 asendatakse viide Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr

1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1)“ viitega Euroopa

Komisjoni määrusele (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023).

Määruse eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse määruse § 2 lõikes 2 nimetatud oodatavaid

tulemusi. Loobutakse nõudest, et välja on antud kultuuri- või sporditegevusi tutvustavad

teavitusmaterjalid. Teavitusmaterjalide väljaandmist enam meetme alusel toetada ei soovita

ning seetõttu ei saa see olla ka tulemuseks. Lähtuvalt 2020. aasta Eesti ühiskonna

lõimumismonitooringu aruandest peab sotsiaalmeediat oluliseks allikaks 50% eestlastest ja

54% teisest rahvusest inimestest ning mõnda sotsiaalmeediakontot või veebifoorumit kasutab

72% eestlastest ja 77% teisest rahvusest inimestest. Kuna trükiste kasutamine infoallikana on

jätkuvas langustrendis, ei ole piiratud eelarvevahendite tingimustes sellise tegevuse toetamine

otstarbekas.

Määruse eelnõu § 1 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks määruse § 2 lõike 3 punkt 4 määruse

eelnõu § 1 punktis 2 kirjeldatud põhjusel.

Määruse eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse määruse § 3 lõiget 1, millest jäetakse välja

tekstiosa „ja/või antakse välja kultuuri- või sporditegevusi tutvustavaid teabematerjale“

määruse eelnõu § 1 punktis 2 kirjeldatud põhjusel.

Määruse eelnõu § 1 punktiga 5 tõstetakse määruse § 3 lõikes 4 vähese tähtsusega abi piirmäär

seniselt 200 000 eurolt 300 000 eurole.

Määruse eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse määruse § 9 lõiget 4 punktiga 3, millega

kehtestatakse piirang, et projekti abikõlblikkuse periood ei saa ületada ühelgi juhul taotlusvooru

toimumise kalendriaasta 31. detsembrit. Täiendusega seatakse piirang projekti abikõlblikkuse

perioodi pikendamiseks. Piirang on seatud selleks, et vältida eelarve vahendite ebamõistlikult

pikka kasutamist. Riigieelarve kalendriaasta põhine ja üldjuhul tuleb ka kulud teha toetuse

kavandatava kasutusaasta sees.

Määruse eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse määruse § 12 lõikes 2 nimetatud kriteeriumide

sõnastust ja nende osakaale. Püsivate kontaktide ja suhtluse soodustamise hindamine suurema

osakaaluga on põhjendatud kuna Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu 2020 (EIM 2020)

tulemustest, kus on toodud, et eri rahvusest ja erineva emakeelega inimesed suhtlevad omavahel

vähe. EIM 2020 kohaselt ei ole nii eestlaste kui teisest rahvusest inimeste puhul enam kui

kolmandikul teisest rahvusgrupist inimestega ühtki kontakti – eestlaste puhul oli selliseid 38%,

teisest rahvusest inimeste puhul 36%. Kõigis sfäärides st töös ja vabal ajal on kontakte vastavalt

7%-l ja 8%-l rahvastikust. Kõige rohkem on teisest rahvusest kontakte sõprade, naabrite ja

töökaaslaste näol. Väljaspool töökohta või kooli kahaneb kokkupuude ja suhtlus eestlastega

mitmekordselt.

Määruse eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse määruse §-i 11 lõikega 21, millega antakse

õiguslik alus hindamismetoodika kehtestamiseks. Edaspidi sõltub taotluse rahastamine

metoodika alusel hindamise tulemusest. Hindamismetoodika peab olema kooskõlas määruses

toodud hindamiskriteeriumidega ning selles esitatakse määruses toodud kriteeriumide

hindeskaalad ja kirjeldused. Lisaks on kirjeldatud, mil moel viiakse hindamine läbi ehk kuidas

moodustub taotlustest pingerida. Metoodika tuleb avalikustada toetuse andja veebilehel

hiljemalt taotlusvooru avamise päeval.

Määruse eelnõu § 1 punktid 9 ja 10 on seotud määruse § 18 lõigete 1 ja 2 muutmisega.

Lõikega 1 kehtestatakse, et toetus makstakse toetuse saajale välja ettemaksena 14 tööpäeva

jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Seni on väljamakse aeg olnud kirjas

taotluse rahuldamise otsuses, kuid kuna üldine praktika on olnud, et väljamakse aeg ei erine

toetuse saajate lõikes, on mõistlik see määruse tasandil nimetada ning seetõttu tunnistatakse ka

lõige 2 kehtetuks.

Määruse eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse määruse § 21 punktis 10 toodud summat.

Toetuse saaja kohustub järgima tegevuste elluviimisega seotud teenuste ostmisel riigihangete

seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning võtma vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist

üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb

tegevuste elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade

ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 3000 euroga või ületab seda.

Viimastel aastatel on teenuste hinnad oluliselt tõusnud, mistõttu on põhjendatud summa

tõstmine 5000 eurole.

Määruse eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse määruse § 21 punkti 13 ja jäetakse välja tekstiosa

„ning koos aruandega esitab toetuse eest välja antud eksemplari trükisest“ määruse eelnõu § 1

punktis 2 kirjeldatud põhjusel.

Määruse eelnõu § 2 lisab rakendussätte. Rakendussätte lisamine on seotud määruse eelnõu §

1 punktides 1 ja 5 toodud muudatusega. Uus vähese tähtsusega abi määrus jõustus 01.01.2024.

3. Määruse eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määruse eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse eelnõu mõjud

Määruse eelnõus kajastatud määruse muudatused on seotud selle rakendamise käigus esile

kerkinud kitsaskohtadega ja Euroopa Liidu õiguse muutumisega, mida on selgitatud seletuskirja

punktis 2. Muudatused parandavad üleüldist õigusselgust ja aitavad kaasa toetuse andmise

eesmärgi ja tulemuse saavutamisele. Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid

ei kaasne.

5. Määruse eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse eelnõu rakendamisega täiendavaid tulusid ega kulusid ei kaasne.

6. Määruse eelnõu jõustumine

Määruse eelnõu jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Määruse eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemi kaudu

Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Integratsiooni Sihtasutusele.

EELNÕU

13.01.2024

Kultuuriministri 26. märtsi 2019. a määruse

nr 10 „Lõimumist edendavate kultuuri- ja

sporditegevuste toetamise tingimused ja

kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

§ 1. Kultuuriministri 26. märtsi 2019. a määruse nr 10 „Lõimumist edendavate kultuuri- ja

sporditegevuste toetamise tingimused ja kord“ muutmine

Kultuuriministri 26. märtsi 2019. a määruses nr 10 „Lõimumist edendavate kultuuri- ja

sporditegevuste toetamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes

(ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus), artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.“;

2) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Oodatavad tulemused

1) ühistegevused spordi- ja kultuurivaldkonnas on elujõulised;

2) suurenenud on eesti kultuurist ning inforuumist osasaamine;

3) ellu on viidud kultuuri- ja sporditegevused, milles osalevad erineva kultuuritaustaga

inimesed;

4) toimib erineva kultuuritaustaga inimeste koostöö igapäevaste kontaktide kaudu.“;

3) paragrahvi 2 lõike 3 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 3 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „ja/või antakse välja kultuuri- või sporditegevusi

tutvustavaid teabematerjale“;

5) paragrahvi 3 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks VTA määruse mõistes, kontrollib toetuse andja

riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei ületaks taotlejale

eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust eraldatava toetusega kolme aasta pikkuse

ajavahemiku jooksul 300 000 eurot.“;

6) paragrahvi 9 lõiget 4 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) projekti abikõlblikkuse periood ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtpäeva.“;

7) paragrahvi 12 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

1) projekti vastavus taotlusvooru eesmärkidele, projekti vajalikkus ja põhjendatus – 30%

maksimaalsest koondhindest;

2) projekti tegevusi kajastavate teavitustegevuste olemasolu ja läbimõeldus – 10%

maksimaalsest koondhindest;

3) planeeritud kulutuste põhjendatus, kulu efektiivsus, selgitus ja vastavus taotlusvooru

eesmärkidele – 20% maksimaalsest koondhindest;

4) projekti tegevuste elluviimisega saavutatav mõju igapäevaste püsivate kontaktide ja suhtluse

tekkele erinevate kogukondade vahel– 30% maksimaalsest koondhindest;

5) projekti tegevuste elluviimisega saavutatav laiem piirkondlik ja/või üle-eestiline mõju –10%

maksimaalsest koondhindest.“;

8) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Taotlusi hinnatakse toetuse andja kinnitatud hindamismetoodika järgi, mis lähtub käesoleva

paragrahvi lõikes 2 nimetatud kriteeriumidest. Toetuse andja avalikustab hindamismetoodika

oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru avamise päeval.“;

9) paragrahvi 18 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetus makstakse toetuse saajale välja ettemaksena 14 tööpäeva jooksul pärast taotluse

rahuldamise otsuse tegemist.“;

10) paragrahvi 18 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 21 punktis 10 asendatakse arv „3000“ arvuga „5000“;

12) paragrahvi 21 punktist 13 jäetakse välja tekstiosa „ning koos aruandega esitab toetuse eest

välja antud eksemplari trükisest“.

§ 2. Rakendussäte

Paragrahvi 1 punkte 1 ja 5 rakendatakse tagasiulatuvalt 2024. aasta 1. jaanuarist.

Heidy Purga Kristiina Alliksaar

minister kantsler