Taotlus

Dokumendiregister	Politsei- ja Piirivalveamet
Viit	2.1-3/24988-1
Registreeritud	04.07.2024
Sünkroonitud	06.07.2024
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	2.1 Avaliku korra tagamine
Sari	2.1-3 Juriidiliste ja füüsiliste isikute märgukirjad, selgitustaotlused, taotlused ja avaldused
Toimik	2.1-3/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Rapla Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Rapla Vallavalitsus
Vastutaja	Janno Ruus (Lääne prefektuur, Kesk-Eesti politseijaoskond)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (560788 tm).

Failid

2024-06-25 Alu alevik.pdf

2024-06-25 Hagudi alevik.pdf

2024-06-25 Juuru alevik.pdf

2024-06-25 Kaiu alevik.pdf

2024-06-25 Kuusiku alevik.pdf

2024-06-25 Maakasutusplaan.pdf

2024-06-25 Rapla linn.pdf

2024-06_Rapla valla ÜP eelnõu_Seletuskiri.pdf

Rapla valla üldplaneeringu KSH aruanne062024.pdf

Rapla valla üldplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks.asice

Rapla valla üldplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks.pdf

2024-06-25 Alu alevik.pdf

Æp

Alu tiik

Väike- Sikeldi

tiik

Tiigikraav

Alu tee

A lu - K

oigi tee

V iita talutee

Alu-Tallinna maantee

S ep

a ta

lu te

Sikeldi - Koigi tee

La o

tä na

N õm

m epere tee

Saula tee

Tallinna maantee

Surnuaia tee

S ildem

a talutee

A ia

ää re

te e

Ja an

ik u

te e

K ure tänav

N auri talutee

Ülepõllu tee

Risti tänav

Meieri tee

Tiigi põik

Rapla tee

Vahe tänav

Lao põik

Lepaaugu tee

S illa talutee

Vana-Tallinna mnt

Ülepumpla tänav

Kalevalla tee

Kuusemäe tee

Lepiku talutee

Põllu te e

K ooli tänav

P argi tänav

Männi tänav

Ta mme te

Mäe tänav

Kuuse tänav

20141

20131

20 14

20 12

20141

Sikeldi küla Uusküla

Alu-Metsküla

Kalevi küla

Alu alevik

Alu mõis

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERING

Alu alevik

0 0.5 10.25 Kmµ Üldplaneeringuga kavandatav

LEGEND

EELIS

Kaitseala

Reoveekogumisala

Kaardi koostamisel on kasutatud:

Maakasutus

Põllu- ja metsa maa-ala

Väikeelamu maa-alaEV

Korterelamu maa-alaEK

Tootmise maa-alaT

Kalmistu maa-alaK

Puhke- ja virgestuse maa-alaPV

Haljasala- ja parkmetsa maa-alaHM

Segahoonestuse maa-alaS

Ühiskondliku hoone maa-alaAA

Liikluse maa-alaL

Taustainfo

Piiranguvöönd

Ehituskeeluvöönd

Tänav/muu tee

Kõrvalmaantee

Kergliiklustee

Kultuurimälestisz

Ohtlik ettevõtte ohualaga!

T15 maantee trass

Rapla valla üldplaneering

Mõõtkava Joonise nimi

Staadium Viimati muudetud

Konsultant-koostaja

1 : 5000 Alu alevik

Eelnõu 25.06.2024

Muud leppemärgid

Tiheasustusala

Perspektiivne kergliiklustee

Kaitsehaljastuse maa-alaHK

Lennuvälja piirangupind

Väärtuslik maastik

Riigikaitse maa-alaR

Riigikaitseline ehitis piiranguvööndiga

Asustusüksuse piir

Katastriüksuse piir

Vooluveekogu

Seisuveekogu

Hoone/rajatis koos õuemaaga

Väärtuslik põllumajandusmaa

Põhimõtteline trassikoridor

Tuletõrje veevõtukoht<

Kalmisturahu tsoon

Rail Baltic raudtee trass

Eritasandiline ristumine teega/rööbasteega (mootorsõidukitele liiklemiseks, maanteeviadukti lahenduses luuakse tingimused ohutuks liiklemiseks ka kergliiklejale)

Suurimetajate läbipääsu piirkond

Müra leevendusvajadusega alad eelprojekti täpsusastmes läbi viidud müra modelleerimise tulemuste alusel

Kavandatav/ümberehitatav tee (koos puhvriga 50+50 m)

Rail Baltic trassi koridor

Kariloomade läbipääsÆp

Rohelise võrgustiku koridor

2024-06-25 Hagudi alevik.pdf

z z

IAz

Uugivälja kraav

P urila kraav

U ugivälja tee

Uudismaa tee

Hagudi m õisatee

Hagudi m õisaallee

H araka talutee

N äpsu tee

P urila vahetee

Taimeaia tee

S ula talutee

Leedi te e

Laane tee

Vana-Viljandi maantee

Uus tänav

S ta

ad io

ni te

Pistriku tee

P är

na s

iim u

te e

K angru tänav

Vana - Kooli tee

Liini tänav

Metsa tänav

Kastani tänav

Tagametsa tee

K as

e tä

na v

Jaama tänav

K oo

li tä

na v

Põ llu

tä na

K uusiku talutee

K eldrim

äe tee

201 13

20114 2011

Kuku küla

Hagudi küla

Hagudi alevik

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERING

Hagudi alevik

0 0.5 10.25 Kmµ Maakasutus

EELIS

Natura ala

Kaitseala

Reoveekogumisala

Üldplaneeringuga kavandatav

LEGEND

Maardlad

Turvas

Rail Baltic raudtee trass

Müra leevendusvajadusega alad eelprojekti täpsusastmes läbi viidud müra modelleerimise tulemuste alusel

Kavandatav/ümberehitatav tee (koos puhvriga 50+50 m)

Rail Baltic trassi koridor

- EELISe (seisuga 04.01.2024) andmeid; - Maa-ameti ETAK Põhikaardi (seisuga 17.02.2020), haldus- ja administratiivpiiride (seisuga 04.01.2024), katastriüksuste piiride (seisuga 09.08.2023), maardlate (seisuga 09.08.2023) andmeid; - Eleringi elektri- ja gaasipaigaldiste (30.06.2020) andmeid; - Põllumajandusuuringute Keskuse (seisuga 28.03.2016) andmeid; - Rapla maakonnaplaneeringu andmeid.

Kaardi koostamisel on kasutatud:

Põllu- ja metsa maa-ala

Väikeelamu maa-alaEV

Korterelamu maa-alaEK

Tootmise maa-alaT

Haljasala- ja parkmetsa maa-alaHM

Segahoonestuse maa-alaS

Ühiskondliku hoone maa-alaAA

Liikluse maa-alaL

T15 maantee trass

Rapla valla üldplaneering

Mõõtkava Joonise nimi

Staadium Viimati muudetud

Konsultant-koostaja

1 : 5000 Hagudi alevik

Eelnõu 25.06.2024

Kaitsehaljastuse maa-alaHK

Muud leppemärgid

Tiheasustusala

Perspektiivne kergliiklustee

Taustainfo

Asustusüksuse piir

Katastriüksuse piir

Vooluveekogu

Seisuveekogu

Hoone/rajatis koos õuemaaga

Piiranguvöönd

Ehituskeeluvöönd

Tänav/muu tee

Kõrvalmaantee

Tugimaantee

Raudtee

Kergliiklustee

Elektriliin 110-330 kV

Kultuurimälestisz

Raudtee ülekäik/

Pargi ja reisi parklaIA

RaudteejaamI2

XX sajandi arhitektuuripärandi objektz

Miljööväärtuslik hoonestusala

! ! ! !! ! ! ! ! ! !!

! !

!!!!!!!

Põhimõtteline trassikoridor

Tuletõrje veevõtukoht<

Alternatiivne trassikoridor

Puhke- ja kaitsemets

Tehnoehitise maa-alaOT

Reoveepuhasti9

Rohelise võrgustiku tugiala

Rohelise võrgustiku koridor

Väärtuslik põllumajandusmaa

2024-06-25 Juuru alevik.pdf

Ò Ò

Ò Ò Ò Ò Ò Ò Ò Ò Ò Ò

Ò Ò

Ò Ò Ò Ò Ò Ò Ò Ò Ò

Ò Ò

ÒÒÒÒÒÒÒÒ Ò

Ò Ò

Ò ÒÒÒÒÒÒÒÒÒ

Ò Ò

z z

z zz zzz

9 Ju

ur u

kr aa

K ad

ak a

kr aa

K ap

sa te

Tutu tee

T uu

ra te

Kurema tee

U ue

sa un

a te

Pargi te e

Atlametsa te e

H oi

dl a

te e

Koka tänav

Vainu tee

Vilksi tee

K an

al a

te e

M et

si se

te e

Muuseumi tänav

Ve sk

i t än

K uu

se tä

na v

Aedniku tee

Juuru m õisa tee

Kuu sik

u te

S id

e tä

na v

Nurga te e

Staadioni tänav

V eskim

äe tee

Kastani tänav

Metsa tee

Suurfa rm

i te e

H ar

id us

e tä

na v

20 11 0

2011 6

20 11 7

Atla küla

Orguse küla

Juuru alevik

EV AM

HK EV

Juuru-Mahtra

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERING

Juuru alevik

0 0.5 10.25 Kmµ Maakasutus

Üldplaneeringuga kavandatav

LEGEND

Maardlad

Turvas

- EELISe (seisuga 04.01.2024) andmeid; - Maa-ameti ETAK Põhikaardi (seisuga 17.02.2020), haldus- ja administratiivpiiride (seisuga 19.11.2019), katastriüksuste piiride (seisuga 09.08.2023), maardlate (seisuga 23.07.2020) andmeid; - Eleringi elektri- ja gaasipaigaldiste (30.06.2020) andmeid; - Põllumajandusuuringute Keskuse (seisuga 28.03.2016) andmeid; - Rapla maakonnaplaneeringu andmeid.

Kaardi koostamisel on kasutatud:

Põllu- ja metsa maa-ala

Väikeelamu maa-alaEV

Korterelamu maa-alaEK

Kalmistu maa-alaK

Puhke- ja virgestuse maa-alaPV

Aianduse maa-alaAM

Haljasala- ja parkmetsa maa-alaHM

Segahoonestuse maa-alaS

Ühiskondliku hoone maa-alaAA

Rapla valla üldplaneering

Mõõtkava Joonise nimi

Staadium Viimati muudetud

Konsultant-koostaja

1 : 5000 Juuru alevik

Eelnõu 25.06.2024

Liikluse maa-alaL

Muud leppemärgid

Tiheasustusala

Miljööväärtuslik hoonestusala

! ! ! !! ! ! ! ! ! !!

! !

!!!!!!!

Perspektiivne kergliiklustee

Ohtlik ettevõtte ohualaga!

Taustainfo

Asustusüksuse piir

Katastriüksuse piir

Vooluveekogu

Seisuveekogu

Hoone/rajatis koos õuemaaga

Tänav/muu tee

Kõrvalmaantee

Tugimaantee

Elektriliin 110-330 kV

Kultuurimälestisz

EELIS

Natura ala

Kaitseala

Reoveekogumisala

Väärtuslik maastik

Väärtuslik põllumajandusmaa

XX sajandi arhitektuuripärandi objektz

Kaugküttepiirkond

Kaitsehaljastuse maa-alaHK

Kalmisturahu tsoon

9 Reoveepuhasti

Tuletõrje veevõtukoht<

Tootmise maa-alaT

Tehnoehitise maa-alaOT

Riigitee kaitsevööndi laiendamine

Ò Ò

ÒÒ

Rohelise võrgustiku tugiala

2024-06-25 Kaiu alevik.pdf

Ò Ò

ÒÒ

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!

! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! !!

! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! !

! ! ! ! ! !

z z

z z z z z z z zz

z z

Väljakraav

Viirika tee

Kar its

a te

A av

ik ur

is ti

te e

Sau ea

ug u

te e

Mustlepa tee

Õ un

aa ia

te e

Ülesoone tee

Kannamäe te e

Uuetoa I talu tee

Väravavahi tee

Le an

dr i t

Va de

te e

Kõrtsu talu tee

Kasvandu tee

Pähklim äe te

Pilli-Hindreku tee

Laari tee

T iit

su ta

lu te

Tehnika tänav

Viilumäe tee

M ai

si m

äe te

Pendi talu tee

Tiitsu-Tõnu talu tee

Kangerm a tee

M aisim

äe põik

M ih

kl i t

al u

te e

Härma talu tee

Jaagu tee

Hansu tee

Kaa re

tä na

Tiitsu talu tee

Härm a tee

Pargi tee

Kaasiku tee

20122

20 12 1

20 12 6

Karitsa küla

Tolla küla

Kasvandu küla

Toomja küla

Kaiu alevik

T S

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERING

Kaiu alevik

0 0.5 10.25 Kmµ

- EELISe (seisuga 04.01.2024) andmeid; - Maa-ameti ETAK Põhikaardi (seisuga 17.02.2020), haldus- ja administratiivpiiride (seisuga 19.11.2019), katastriüksuste piiride (seisuga 09.08.2023), - Põllumajandusuuringute Keskuse (seisuga 28.03.2016) andmeid; - Rapla maakonnaplaneeringu andmeid.

Kaardi koostamisel on kasutatud:

Üldplaneeringuga kavandatav

LEGEND

Muud leppemärgid

Tiheasustusala

Miljööväärtuslik hoonestusala

! ! ! !! ! ! ! ! ! !!

! !

!!!!!!!

Perspektiivne kergliiklustee

Maakasutus

Põllu- ja metsa maa-ala

Väikeelamu maa-alaEV

Korterelamu maa-alaEK

Tootmise maa-alaT

Puhke- ja virgestuse maa-alaPV

Aianduse maa-alaAM

Haljasala- ja parkmetsa maa-alaHM

Segahoonestuse maa-alaS

Rapla valla üldplaneering

Mõõtkava Joonise nimi

Staadium Viimati muudetud

Konsultant-koostaja

1 : 5000

Eelnõu

Kaiu alevik

25.06.2024

Liikluse maa-alaL

Ühiskondliku hoone maa-alaAA

Taustainfo

Asustusüksuse piir

Katastriüksuse piir

Vooluveekogu

Seisuveekogu

Hoone/rajatis koos õuemaaga

Tänav/muu tee

Kõrvalmaantee

Riigikaitse maa-alaR

Riigikaitseline ehitis piiranguvööndiga

Väärtuslik põllumajandusmaa

XX sajandi arhitektuuripärandi objektz

Kompostimisala&

Tuletõrje veevõtukoht<

Riigitee kaitsevööndi laiendamine

Ò Ò

ÒÒ

Reoveepuhasti9

EELIS

Reoveekogumisala

2024-06-25 Kuusiku alevik.pdf

Ò Ò

z z

Kuusiku veehoidla

Rõue jõgi

Va rd

i k ra

Silla otsa

te e

Altv es

ki te

M ün

di te

e M

et sa

- A

nt su

te e

Puukooli tee

V äljaste tee

R abadiku tee

K uu

si ku

m õi

sa al

le e

Katsete tee

Sireli tänav

Jõenurm e tänav

Jõekalda tänav

K uusiku-Laane külatee

M õi

sa te

Jõeääre tänav

V iin

ak öö

gi te

B araki tee

V ahtra tänav

S ar

ap ik

u tä

na v

Otsa talutee

Laane külatee

Metsa majandi te

Lillemaa tee

S aksa tee

Anka tee

Laane tee

P ar

gi tä

na v

S oone tee

20101

20241

Raela küla

Iira küla

Kuusiku-Nõmme küla

Väljataguse küla

Kuusiku alevik

L L

Kuusiku

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERING

Kuusiku alevik

0 0.5 10.25 Kmµ

- EELISe (seisuga 04.01.2024) andmeid; - Maa-ameti ETAK Põhikaardi (seisuga 17.02.2020), haldus- ja administratiivpiiride (seisuga 19.11.2019), katastriüksuste piiride (seisuga 09.08.2023), - Põllumajandusuuringute Keskuse (seisuga 28.03.2016) andmeid; - Rapla maakonnaplaneeringu andmeid.

Kaardi koostamisel on kasutatud:

Üldplaneeringuga kavandatav

LEGEND

Hoiuala

Natura ala

EELIS

Kaitseala

Reoveekogumisala

Ilus teelõik

Rapla maakonnaplaneering

Maakasutus

Põllu- ja metsa maa-ala

Väikeelamu maa-alaEV

Korterelamu maa-alaEK

Tootmise maa-alaT

Puhke- ja virgestuse maa-alaPV

Aianduse maa-alaAM

Haljasala- ja parkmetsa maa-alaHM

Segahoonestuse maa-alaS

Ühiskondliku hoone maa-alaAA

Liikluse maa-alaL

Rapla valla üldplaneering

Mõõtkava Joonise nimi

Staadium Viimati muudetud

Konsultant-koostaja

1 : 5000 Kuusiku alevik

Eelnõu

Piiranguvöönd

Ehituskeeluvöönd

Tugimaantee

Taustainfo

Asustusüksuse piir

Katastriüksuse piir

Vooluveekogu

Seisuveekogu

Hoone/rajatis koos õuemaaga

Tänav/muu tee

Kõrvalmaantee

Kultuurimälestisz

Muud leppemärgid

Tiheasustusala

Miljööväärtuslik hoonestusala

! ! ! !! ! ! ! ! ! !!

! !

!!!!!!!

Perspektiivne kergliiklustee

Kaitsehaljastuse maa-alaHK

Lennuvälja piirangupind

25.06.2024

Väärtuslik maastik

Tuletõrje veevõtukoht<

Kuusiku lennuväli

Puhke- ja kaitsemets

9 Reoveepuhasti

Riigitee kaitsevööndi laiendamine

Ò Ò

ÒÒ

Rohelise võrgustiku tugiala

Väärtuslik põllumajandusmaa

Asustusüksuse piiri muudatuse ettepanek

2024-06-25 Maakasutusplaan.pdf

! ! ! ! ! !

! !!!!

! ! ! ! ! !

! !! !

! !! ! ! ! ! !

! ! ! !

! ! ! ! !!

! ! ! ! ! !

!! !!

!!! !

!!! !!!

!! ! ! ! ! !!

! ! !

! ! ! !! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! !!!!!!!!!!!!!!!!!!

! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! !!

! ! ! !

! ! ! ! ! !!

! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! !! !

! !!

! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! !!!!!!

!! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! !!

! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

!!!!!!!!!!!!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! !!!!

! ! ! ! ! ! ! ! !!!!!!

!! !!

! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! !

! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!

! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!!!!!!!!!

! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

!!!!!!!! ! ! !

!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! !

! ! ! ! ! !! ! !!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! !!

! ! ! !

!!!!!!!!!! ! ! ! ! ! !

! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!!!!!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! !!

! ! ! ! ! !!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!

! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! !!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! !!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! !

!!!!!!!!!!!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! !

! ! ! ! !

! ! ! ! ! !

!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! !!!!!!!!!!!!!!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

!!! !!!

!!! !!

! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! !

! ! ! !

!!!! !!!!

!! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

!!!!!!!!!! !!

!! !!!!!!!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! !

!!! !!!

!!!

! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! !!

! ! ! ! ! ! ! !!!!!!!!!!

! ! ! ! ! ! ! !

!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! !! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! !

! ! ! !!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! !

! ! ! !

! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

!!!!!!!!!!!!! !!

!! !!

! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!

! ! ! ! ! ! ! ! !!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!

! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! !! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! !!!!!!

! ! ! ! !!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! !! ! !!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

!! !!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! !! !

! !! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! !! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!

! ! ! ! !!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!

! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

!!!!!!!!!!!!!!!!!!! !!!!!!!!

!!!!!!!! !!!!!!!!

!!!!!!!! !!!!!!!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! !

! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

!!!!!!!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!!

!! !!

!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!

! !!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! !!

! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! !

! !! !

! ! ! ! !

! !! ! !

! ! ! ! ! ! ! !

! ! !

! !

!!!!!!!! !!

! ! !!!!!

! !

! ! ! ! !

! ! ! !! !

! ! !!! !

!!!! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!

!! ! ! ! ! ! ! !!!!

!!!! !!

!!!!!! ! ! ! ! ! ! ! !

! !

! ! !

! ! ! ! !!

!! ! ! ! !!

!! ! ! ! ! !!

! ! ! !

! ! ! ! !

!! ! !

!!!!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! !

! ! ! !!

! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!!!!!!!!!!!!!!!!

!! !!

!! !!!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! !

!! !

! ! !!

!! !

!!!! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! !

! ! ! !

! !

! ! !

! !

!! !

! !

! ! !

! ! ! !!

! !! ! ! !

! !

! ! ! !! !

! ! ! ! ! ! ! !!!

!!!!!!

! !!!!!!

!! !!

! ! !

!! !

! ! ! ! !

!!!

! ! ! !!

! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!

! ! ! ! ! ! !!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! !!

!! ! !

Ò Ò

Ò Ò Ò

ÒÒ Ò

z z

zzzz

z z

zzz z

z zz

z z

z z zz

zzzz z z

z z z

zz z

zz z z z

zz z

z z

z z z

z z

zzz z

z z

z z z

z z

z z z

z z

z zz

z z

z z z z z z z zz

zz zz zz

zzzzzz zzz

z z

zz z

/ /

IAI2

< <

<<<

< <

ÆR

Æp

20113

20111

20102

20164

20152

20149

20131

20110

20252

20123

20119

20 16

20241

2011 7

15 12

20141

20 15

20101

20250

20130

20249

20143

20148

20120

20 11

20 12

20166

20 24

20225

20116

20121

20254

20126

20251

20128

20122

20242

20 21

20 25

20 10

20 15

20145

20 12

20151

20154

20125

Järlepa järv

Loosalu järv

Im si

o ja

Li iv

oj a

Käru jõgi

Vastja oja

Kodila jõgi

Kasari jõ gi

Karvoja

K abala oja

Velise jõgi

Angerja oja

V ahastu peakraav

R ak

a oj

Tuhala jõgi

Ahtama jõgi

Kuke soon

A lu kraav

Laeste oja

O el

a kr

aa v

Kässu oja

M än

ni ks

aa re

o ja

Kam bi oja

Keila jõ

Raikküla oja

Vardi jõgi

Ve sk

io ja

N ipernaadi kraav

Sõeru kraav

Ku ni

la p

ea kr

aa v

Vigala jõgi

Aranküla peakraav

V ändra jõgi

Kai u

pe ak

ra av

Atla jõgi

Ke as

tu k

ra av

Ju ur

u kr

aa v

Ael a

kr aa

E es

-P õl

lik u

kr aa

Järlepa kraav

K as

tn a

pe ak

ra av

Väljakraav

U ug

iv äl

ja k

ra av

Kivi sil

la oja

K ädva oja

Lubja kraav

S ootaguse peakraav

Rabakra av

M at

si pe

ak ra

P an

ga k

ra av

Rõue jõgi

P ar

gi oj

Kaskemäe kraav

M aidla kraav

Jalase peakraav

Lakevainu kraav

K as

va nd

u pe

ak ra

U m

m aru oja

Raka peakraav

Loigu kraav

Mürakamäe kraav

Ohukotsu jõ gi

Lillemäe kraav

Kelba peakraav

Turbakraav

Im m

as te

o ja

Va rd

i k ra

S ooranna kraav

Keava peakraav

Kadaka kraav

Öökulli kraavKõrvetaguse peakraav

Putkemurru kraav

P al

am ul

la k

ra av

S aksasoo oja

Ve si

ro os

i k ra

O hu

ko ts

u jõ

Kuimetsa küla

Vana-Kaiu küla

Mahtra küla

Vahastu küla

Suurekivi küla

Metsküla

Jalase küla

Vahakõnnu küla

Tamsi küla

Palamulla küla

Atla küla

Põlliku küla

Pirgu küla

Ohulepa küla

Valli küla

Loe küla

Maidla küla

Karitsa küla

Kelba küla

Lõiuse küla

Keo küla

Raka küla

Härgla küla

Tolla küla

Kasvandu küla

Raela küla

Raikküla

Nõmmküla

Iira küla

Toomja küla

Järlepa küla

Kodila küla

Jaluse küla

Purila küla

Lipa küla

Sikeldi küla

Uusküla

Kuku küla

Alu-Metsküla

Vaopere küla

Hagudi küla

Koikse küla

Lõpemetsa küla

Koigi küla

Oblu küla

Orguse küla

Ülejõe küla

Lipametsa küla

Purku küla

Aranküla

Kuusiku-Nõmme küla

Oola küla

Helda küla

Ummaru küla

Tõrma küla

Põlma küla

Rapla linn

Äherdi küla

Röa küla

Vankse küla

Kalevi küla

Kaigepere küla

Kõrgu küla

Ridaküla

Lipstu küla

Juula küla

Hõreda küla

Oela küla

Valtu küla

Juuru alevik

Kabala küla

Sadala küla

Väljataguse küla

Tuti küla

Sulupere küla

Seli küla

Kodila-Metsküla

Nõmmemetsa küla

Kaiu alevik

Nõmme küla

Tapupere küla

Seli-Nurme küla

Mõisaaseme küla

Alu alevik

Mällu küla

Kuusiku alevik

Kalda küla

Mahlamäe küla

Hagudi alevik

Jalase

Paluküla-Kädva

Pahkla-Seli

Purku-Põlma

Juuru-Mahtra

Vahastu

Raikküla

Kumma-Kaerepere

Kuusiku

Ingliste

Lipa

Kuimetsa

Palamulla

Ohulepa-Kelba

Lõiuse

Kalda

Alu mõis

Keava-Kõnnumaa

Rapla valla üldplaneering

Mõõtkava Joonise nimi

Staadium Viimati muudetud

Konsultant-koostaja

1 : 30 000 Maakasutusplaan

Eelnõu 25.06.2024

Üldplaneeringuga kavandatav

LEGEND

Maakasutus

Segahoonestuse maa-alaS

Korterelamu maa-alaEK

Väikeelamu maa-alaEV

T Tootmise maa-ala

K Kalmistu maa-ala

HK Kaitsehaljastuse maa-ala

HM Haljasala- ja parkmetsa maa-ala

PV Puhke- ja virgestuse maa-ala

AM Aianduse maa-ala

Põllu- ja metsa maa-ala

Maardlad

Kruus

Turvas

Liiv

Lubjakivi

- EELISe (seisuga 04.01.2024) andmeid; - Maa-ameti ETAK Põhikaardi (seisuga 17.02.2020), haldus- ja administratiivpiiride (seisuga 04.01.2024), katastriüksuste piiride (seisuga 09.08.2023), maardlate (seisuga 09.08.2023) andmeid; - Kultuurimälestiste Riikliku Registri (seisuga 12.02.2020) andmeid; - Eleringi elektri- ja gaasipaigaldiste (seisuga 30.06.2020) andmeid; - Põllumajandusuuringute Keskuse (seisuga 28.03.2016) andmeid; - Rapla maakonnaplaneeringu andmeid.

Kaardi koostamisel on kasutatud:

AA Ühiskondliku hoone maa-ala

Mäetööstuse maa-alaTM

Liikluse maa-alaL

TaustainfoRapla maakonnaplaneering

Ilus teelõik

Loodusõpperada

Rail Baltic raudtee trass

Müra leevendusvajadusega alad eelprojekti täpsusastmes läbi viidud müra modelleerimise tulemuste alusel

ú Ökodukti eeldatav asukoht eelprojekti täpsusastme hindamise tulemusel

Suurimetajate läbipääsu piirkond

Eritasandiline ristumine vooluveekoguga (silla lahenduse väljatöötamisel eelprojekti etapis tuleb lähtuvalt KSH hinnangust arvestada vajadusega jätta kergliiklejale ja loomadele piki looduslike vooluveekogude kallast liikumiseks kaldariba)

Eritasandiline ristumine teega/rööbasteega (mootorsõidukitele liiklemiseks, maanteeviadukti lahenduses luuakse tingimused ohutuks liiklemiseks ka kergliiklejale)

Kavandatav/ümberehitatav tee (koos puhvriga 50+50 m)

Rail Baltic trassi koridor

Ökoduktú

Lennuvälja piirangupind

Kergliiklustee

RMK matkarada

Raudtee

Tugimaantee

Kõrvalmaantee

Tänav/muu tee

Elektriliin 110 kV

D-kategooria gaasitorustik

Ujumiskoht/ puhkeala

Kultuurimälestisz

Raudtee ülekäik/

Pargi ja reisi parklaA

Muud leppemärgid

Tiheasustusala

Miljööväärtuslik hoonestusala

! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! !!

! ! !!!!!!!!!!

Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek

Asustusüksuse piiri muudatuse ettepanek

Perspektiivne kergliiklustee

Perspektiivne pargi ja reisi parklaA

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERING Mõõtkava 1 : 30 000

µ 0 2 4 61 Km

Väärtuslik maastik

Riigikaitse maa-alaR

Riigikaitseline ehitis piiranguvööndiga

Ohtlik ettevõtte ohualaga!

Omavalitsuse piir

Asustusüksuse piir

Katastriüksuse piir

Ehituskeeluvöönd

Piiranguvöönd

Hoone/rajatis koos õuemaaga

Seisuveekogu

Vooluveekogu

Väärtuslik põllumajandusmaa

Varasem ehituskeeluvööndi vähendamine

Raudteejaam2

I2 Perspektiivne raudteejaam

Perspektiivne tee

Ehitusjoon

XX sajandi arhitektuuripärandi objektz

Kompostimisala&

Kaugküttepiirkond

T15 maantee trass

Põhimõtteline trassikoridor

Tuletõrje veevõtukoht<

Kuusiku lennuväliPõhimõtteline maanteekoridor

Puhke- ja kaitsemets

Alternatiivne trassikoridor

Keskuse segahoonestuse maa-alaSc

Jäätmekäitluse maa-alaOJ

Tehnoehitise maa-alaOT

Kohalik kultuuriväärtuslik objektz

Perspektiivne sild/

Kalmisturahu tsoon

Põhimõtteliselt sobivad alad tuuleenergeetika arendamiseks (arendusvõimalused selguvad DP, KSH ja uuringute käigus)

Maaparandussüsteemide eesvoolud

Riigi poolt korras hoitavad ühisveevoolud

Maaparandussüsteemide maa-ala

0 3 6 km

Maaparandussüsteemid

JUURU

RAPLA

KAIU

KUUSIKU

! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! !!!!!!!!!!!!!!!

Reoveepuhasti

Arheoloogiatundlikud alad

Üleujutusohuga alad

Rohelise võrgustiku tugiala

Rohelise võrgustiku koridor

EELIS

* Tulenevalt looduskaitseseadusest erandina ei kujutata I kaitsekategooria liigi ringikujulisi püsielupaiku

Reoveekogumisala

Hoiuala

Kaitseala

Natura ala

Kaitstava liigi püsielupaik*

Projekteeritav kaitsealune objekt

Ò Ò

ÒÒ

Riigitee kaitsevööndi laiendamine

Ökodukti/Loomatunneli/Ulukiläbipääsu suudmepiirkond

LoomatunnelÆR

Æp Kariloomade läbipääs

Kohaliku kaitseala ettepanek

2024-06-25 Rapla linn.pdf

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! !

! ! !! ! ! ! !

! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!

! ! !!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! !!

! !

! ! ! !

!!!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!

! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! !

! !!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! !

! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! !

!!!!!!! ! ! ! ! ! ! !!!!!!!!!

!!!!!!!! !!!!!!!!

!!!! ! !

!!!!! !!

! !

!!!!! !!!!!

!!!!!! !!!!!!!

!!!!!!! !!!!!!!

!!!!!! ! ! ! ! ! ! ! !!!!!

!! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

!!!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

!! ! ! ! ! ! ! !

!!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

!! !!!!!

!!!!!!!!!!

z z

z z zzzz

<< <

Sõ er

um äe

p ai

sj är

Vigala jõgi

M ür

ak am

äe k

ra av

Öökulli k raav

Ve si

ro os

i k ra

Alu tee

Jõe tänav

Võsa tänav

S uurearu-P

õlendiku tee

H ei

na tä

na v

Silla tänav

Sulupere tänav

P ärnala tee

Mahlamäe tänav

S õnajala tänav

S oe

na ta

lu te

S uurearu tee

Ülej õe

tä na

Saula tee

Salu tänav

Niidre tee

Männi te e

Kastani tänav

Eha tä

na v

P äh

kl is

al u

te e

Kar di

ra ja

te e

K es

kk oo

li tä

na v

Surnuaia tee

S uv

e tä

na v

Lille tänav

Hariduse tänav

Kopramäe tänav

Hallikivi-Rapla tee

Pihlaka tä

nav

Te lli

sk iv

i t än

Võsa tee

Vanakupja talutee

Jü rn

a tä

na v

P iir

i t än

Taneli tee

Kohtu tänav

S anga tee

Tam m

e tänav

Ö öbiku tänav

Loo tänav

Palli tänav

Le pik

u tä

na v

S ik

a te

La ul

u tä

na v

Tammemäe tänav

Liiva talutee

Savi tänav

Saare tänav

Aas a

tä na

S ta

ad io

ni tä

na v

Allika tänav

Ülepõllu tee

M et

sa pa

rg i t

än av

Roh eli

ne tä

na v

Ü lase tänav

Li iv

a tä

na v

Rapla-Suurearu tee

Risti tänav

Pa ju

tä na

Tulbi tänav

Kalda tänav Mulla talutee

V ee

to rn

i t än

Tõnusaare tee

Hellenurme tänav

Ta lve

tä na

Taara põik

Mahlamäe te e

Kagu tänav

F arm

i tee

V as

tla tä

na v

K aa

re tä

na v

Sulevi tänav

K odu tänav

Lõuna tänav

Tim mi te

Puhtuse tee

Sulupere talutee

Käbi te e

Soo tänav

N ur

m e

tä na

P ih

la sa

ar e

te e

R is

tik u

tä na

Ehitaja tänav

Nurmenuku tänav

E de

la tä

na v

S au

a te

Lehe tänav

Tammsalu tee

Ta ar

a tä

na v

Piibelehe tänav

Rapla ja ama te

K iv

i t än

Side tä

na v

2. Loo tänav

Tõru tänav

Kal ev

i t än

Kev ad

e tä

na v

P õr

ke pa

lli tä

na v

Siis ike

se tä

na v

Lepa tänav

Mikk uri t

Edela põik

Kallaku tänav

Lepiku kergtee

K au

ba tä

na v

P ap

liv õs

u te

Kummi tee

Tõnise tee

Salusaare tee

Ao tänav

Aku te

Le ev

ike se

tä na

Pähklisalu tänav

Nõlvaku tänav

Jänese talutee

Joa tänav

S üg

is e

tä na

Lätte tänav

Kullerkupu tänav

S ok

uo ru

tä na

Sõeru maa-L

epiku ta

lutee

Possu tee

Kannikese tänav

Võsa tänav

La st

ea ia

tä na

M än

ni tä

na v

Va na

ra ud

te e

Kar ja

tä na

V ah

tr a

tä na

K oi

du tä

na v

Pargi tänav

Allika tee

S ide tänav

Põllu te e

M äe

tä na

Kalda tänav

Sinilille tänav

Kaasiku tee

Kooli tänav

Kar ja

tä na

A ia

tä na

Kalda tee

Kuuse tänav

Põllu tänav

Lõhmuse tee

S ild

em äe

te e

Ta lli

nn a

m aa

nt ee

Kase tänav

Vesiroosi tänav

Kodu tänav

Metsa tänav

Kuusiku tee

Jõ eä

är e

tä na

R oh

u tä

na v

La o

tä na

Kuuse tänav

Uus tänav

Sau na

tä na

Vee tä

na v

Vahe tänav

20 11 7

20 14 3

20 22 5

20 14 5

20 14 4

20 12 5

20141

Uusküla

Ülejõe küla

Rapla linn

Ridaküla

Juula küla

Valtu küla

Tuti küla

Sulupere küla

Mahlamäe küla

Väljataguse küla

AA S

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERING

Rapla linn

0 0.5 10.25 Kmµ

- EELISe (seisuga 04.01.2024) andmeid; - Maa-ameti ETAK Põhikaardi (seisuga 17.02.2020), haldus- ja administratiivpiiride (seisuga 19.11.2019), katastriüksuste piiride (seisuga 09.08.2023), - Eleringi elektri- ja gaasipaigaldiste (30.06.2020) andmeid; - Põllumajandusuuringute Keskuse (seisuga 28.03.2016) andmeid; - Rapla maakonnaplaneeringu andmeid.

Kaardi koostamisel on kasutatud:

Üldplaneeringuga kavandatav

LEGEND

Hoiuala

Natura ala

EELIS

Reoveekogumisala

Maakasutus

Põllu- ja metsa maa-ala

Väikeelamu maa-alaEV

Korterelamu maa-alaEK

Tootmise maa-alaT

Kalmistu maa-alaK

Puhke- ja virgestuse maa-alaPV

Aianduse maa-alaAM

Haljasala- ja parkmetsa maa-alaHM

Segahoonestuse maa-alaS

Ühiskondliku hoone maa-alaAA

Liikluse maa-alaL

Ohtlik ettevõtte ohualaga!

Raudtee

Kergliiklustee

Elektriliin 110-330 kV

Lennuvälja piirangupind

Piiranguvöönd

Ehituskeeluvöönd

Tugimaantee

Taustainfo

Asustusüksuse piir

Katastriüksuse piir

Vooluveekogu

Seisuveekogu

Hoone/rajatis koos õuemaaga

Tänav/muu tee

Kõrvalmaantee

Ujumiskoht/puhkeala!(

Ilus teelõik

Rapla maakonnaplaneering

T15 maantee trass

Rapla valla üldplaneering

Mõõtkava Joonise nimi

Staadium Viimati muudetud

Konsultant-koostaja

1 : 5000 Rapla linn

Eelnõu 25.06.2024

Pargi ja reisi parklaIA

Kaitsehaljastuse maa-alaHK

Muud leppemärgid

Tiheasustusala

Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek

Miljööväärtuslik hoonestusala

! ! ! !! ! ! ! ! ! !!

! !

!!!!!!!

Perspektiivne tee

Perspektiivne kergliiklustee

Rapla ringisõidu kavandatav koridor

Riigikaitse maa-alaR

Riigikaitseline ehitis piiranguvööndiga

Varasem ehituskeeluvööndi vähendamine

Väärtuslik põllumajandusmaa

Ehitusjoon

RaudteejaamI2

Kultuurimälestisz

XX sajandi arhitektuuripärandi objekt

Põhimõtteline trassikoridor

Tuletõrje veevõtukoht<

Keskuse segahoonestuse maa-alaSc

Tehnoehitise maa-alaOT

Kalmisturahu tsoon

Kohalik kultuuriväärtuslik objektz

Perspektiivne sild/

9 Reoveepuhasti

Rohelise võrgustiku tugiala

Asustusüksuse piiri muudatuse ettepanek

2024-06_Rapla valla ÜP eelnõu_Seletuskiri.pdf

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERING

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERING

EELNÕU

2024

SISUKORD

1 Planeeringu kasutamine ............................................................................................................. 6

1.1 Mõisted ja lühendid .......................................................................................................................... 6

1.2 Planeerimiskorralduse hea tava ........................................................................................................ 8

2 Üldplaneeringu lahenduse väljatöötamise alused ....................................................................... 9

2.1 Rapla valla arenguvajadused ............................................................................................................. 9

2.2 Rapla valla keskkonnaväärtused ...................................................................................................... 10

2.3 Rapla valla visioon ........................................................................................................................... 10

3 Ruumilise arengu põhimõtted .................................................................................................. 12

4 Asustuse üldine suunamine ...................................................................................................... 16

4.1 Tiheasustusega ala .......................................................................................................................... 16

4.2 Hajaasustusega ala .......................................................................................................................... 16

4.3 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud .............................................................. 17

4.4 Arhitektuurivõistluse või kujunduskonkursi kaalumise juhud ......................................................... 17

5 Kasutus- ja ehitustingimused juhtotstarvete lõikes .................................................................... 19

5.1 Segahoonestusala (S) ...................................................................................................................... 19

5.2 Väikeelamu maa-ala (EV) ................................................................................................................. 22

5.2.1 Tiheasustusega alad ........................................................................................................... 22

5.2.2 Hajaasustusega alad ........................................................................................................... 24

5.3 Korterelamu maa-ala (EK) ............................................................................................................... 25

5.4 Ühiskondliku hoone maa-ala (AA) ................................................................................................... 27

5.5 Tootmise maa-ala (T) ....................................................................................................................... 29

5.6 Mäetööstuse maa-ala (TM) ............................................................................................................. 31

5.7 Jäätmekäitluse maa-ala (OJ) ............................................................................................................ 32

5.8 Tehnoehitise maa-ala (OT) .............................................................................................................. 32

5.9 Puhke- ja virgestuse maa-ala (PV) ................................................................................................... 33

5.10 Haljasala ja parkmetsa maa-ala (HM) ........................................................................................... 34

5.11 Kaitsehaljastuse maa-ala (HK) ....................................................................................................... 34

5.12 Liikluse maa-ala (L) ........................................................................................................................ 35

5.13 Kalmistu maa-ala (K) ...................................................................................................................... 35

5.14 Kalmisturahu hoimiseks tuleks kalmistu lähipiirkonnas mürarikkaid tegevusi vältida.Aianduse maa-

ala (MA) ................................................................................................................................................. 35

5.15 Riigikaitse maa-ala (R) ................................................................................................................... 36

5.16 Põllu (MP) ja metsa (MM) maa-ala ............................................................................................... 36

6 Kasutus- ja ehitustingimused teemavaldkondade lõikes ............................................................ 38

6.1 Avalik ruum ja haljastus ................................................................................................................... 38

6.2 Kultuuriväärtuslikud alad ja objektid ............................................................................................... 39

6.2.1 Väärtuslikud maastikud ...................................................................................................... 39

6.2.2 Miljööväärtuslikud alad ...................................................................................................... 44

6.2.3 Kultuuriväärtuslikud objektid ............................................................................................. 48

6.2.4 Arheoloogiatundlikud alad ................................................................................................. 50

6.3 Loodusväärtused ja -ressursid ......................................................................................................... 52

6.3.1 Roheline võrgustik .............................................................................................................. 52

6.3.2 Puhke- ja kaitsemetsad ....................................................................................................... 54

6.3.3 Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................................... 55

6.3.4 Väärtuslikud põllumajandusmaad ....................................................................................... 55

6.3.5 Veealad .............................................................................................................................. 56

6.4 Teed ja taristu .................................................................................................................................. 62

6.4.1 Riigimaanteed .................................................................................................................... 62

6.4.2 Kohalikud teed ja tänavad ................................................................................................... 64

6.4.3 Parkimine ........................................................................................................................... 65

6.4.4 Kergliiklusteed .................................................................................................................... 67

6.4.5 Raudtee .............................................................................................................................. 68

6.5 Tehnilised võrgustikud ..................................................................................................................... 69

6.5.1 Vesi ja kanalisatsioon .......................................................................................................... 69

6.5.2 Sademevesi ........................................................................................................................ 70

6.5.3 Tuletõrje veevõtukohad ...................................................................................................... 70

6.5.4 Soojusmajandus ................................................................................................................. 71

6.5.5 Elektrivarustus .................................................................................................................... 71

6.5.6 Gaas ................................................................................................................................... 72

6.5.7 Jäätmekäitlus ..................................................................................................................... 72

6.5.8 Taastuvenergeetika ............................................................................................................. 72

6.5.9 Maaparandussüsteemid ...................................................................................................... 77

6.6 Keskkonnatervis ............................................................................................................................... 78

6.6.1 Radoon............................................................................................................................... 78

6.6.2 Müra normtasemete kategooriad ........................................................................................ 80

6.7 Muud ülesanded .............................................................................................................................. 81

6.7.1 Asustusüksuse piiride muutmine ......................................................................................... 81

7 Kehtestatud detailplaneeringute elluviimine ............................................................................. 83

8 Keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemustega arvestamine ............................................ 84

9 Üldplaneeringu elluviimine ....................................................................................................... 87

9.1 Maakonnaplaneeringu täpsustamine .............................................................................................. 87

LISAD .......................................................................................................................................... 88

Lisa 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne ............................................................ 88

Rapla valla üldplaneering 5

SISSEJUHATUS

Rapla Vallavolikogu algatas Rapla valla üldplaneeringu ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise 20.12.2018 otsusega nr 92.

Üldplaneeringu koostamise põhieesmärk on valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning

selle alusel planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse

juhtotstarvete, määramine.

Üldplaneering koostatakse kogu Rapla valla territooriumile. Rapla valla pindala on 860 km2.

Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viiakse läbi planeeringu keskkonnamõju strateegiline

hindamine (KSH). KSH selgitab, kirjeldab ja hindab üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist

keskkonnamõju ja määrab vajadusel mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke

ja käsitletavat territooriumi1. KSH tulemused kajastuvad üldplaneeringu lahenduses.

Üldplaneeringu koostamisel lähtutakse Rapla valla ja kõrgema taseme arengudokumentidest ning

asjakohastest õigusaktidest.

Üldplaneering koosneb:

▪ seletuskirjast;

▪ joonistest;

▪ valla maakasutusplaan M 1:30 000;

▪ Rapla linn M 1:5000;

▪ Alu alevik M 1:5000;

▪ Hagudi alevik M 1:5000;

▪ Juuru alevik M 1:5000;

▪ Kaiu alevik M 1:5000;

▪ Kuusiku alevik M 1:5000.

Üldplaneeringu koostamise konsulteerimiseks sõlmis Rapla Vallavalitsus konsultatsioonilepingu

konsultatsiooniettevõttega Hendrikson & Ko OÜ ning keskkonnamõju strateegilise hindamise

läbiviimiseks konsultatsiooniettevõttega OÜ Lemma. Üldplaneeringu lahenduse väljatöötamine toimus

Rapla Vallavalitsuse ja -volikogu, ametkondade, kohalike huvigruppide ja konsultantide koostöös.

Tellija ja planeeringuprotsessi korraldaja: Rapla Vallavalitsus

Planeeringu konsultant: Hendrikson&Ko OÜ

Ann Ideon projektijuht-planeerija kuni august 2022

Marika Pärn ruumilise keskkonna planeerija, tase 7; kutsetunnistuse nr: 202000,

projektijuht-planeerija alates august 2022

KSH läbiviija: Lemma OÜ

Piret Toonpere juhtekspert

1 KSH aruanne on toodud lisas 1.

6 Rapla valla üldplaneering

1 PLANEERINGU KASUTAMINE

1.1 MÕISTED JA LÜHENDID

Rapla valla üldplaneeringu koostamisel on kasutatud alltoodud mõisteid ja lühendeid.

Mõisted

Abihoone Põhihoonet teenindav hoone (saun, garaaž, kuur, katlamaja, pesuköök, töökoda,

ateljee vms).

Arvestamine

(hoonestuse puhul)

Olemasoleva keskkonnaga arvestamine või väljakujunenud hoonestusega

arvestamine on käsitlus, mille puhul olemasolevasse suhtutakse austusega.

Olemasolevat võib jäljendada, kuid võib sellest ka teadlikult, respekteerival viisil

eristuda.

Avalik ruum Üldkasutatav väljak, plats või tänavaruum, samuti haljas-, pargi-, metsa- ja

veeala, kuhu määratlemata isikute ringil on vaba ligipääs.

Ehitusjoon Hoonete paiknemise kaugus teest/tänavast või maaüksuse tee/tänavapoolsetest

piiridest.

Elluviimine Planeeringu puhul: planeeringuga kavandatud lahenduse teostamine.

Hajaasustusega

ala/hajaasustus

Hoonestuse paiknemine hajusamalt kui tiheasustusalal. Õuede asetus nii

üksteise kui teede ja kõlvikute suhtes võib varieeruda. Hoonestatud õuemaad

võivad paikneda kas piki teid, põlluservi, veekogude kaldail, üksteise kõrval või

üksteisest kaugemal, olenevalt külatüübist ja/või hoone asukohas

väljakujunenud hoonestuslaadist.

Hoonestuslaad

(planeerimisseaduse

mõistes)

Piirkonna hoonestusele iseloomulike tunnuste kogum, mis võib seisneda hoone

kõrguses, mahus, krundijaotuses, hoonete paiknemises üksteise suhtes või

krundil/õuemaal.

Inimmõõtmelisus Inimmõõtmelisus on ruumikujundamise põhimõte, mis keskendub sellele,

kuidas luua meeldiv ruumitunnetus jalgsi ja rattaga liikujale. Meeldiv

ruumitunnetus sõltub erinevatest tajudest (nt nägemine, kuulmine, haistmine),

ohtlikkusest või turvatundest mida ruum loob, ruumis sotsialiseerumise või

viibimise võimalustest, mida liikuja kogeb jalgsi (~5 km/h) või rattaga (~15 km/h)

liikudes. Ruumitunnetust saab suunata nt hoonestuse kõrguse ja fassaadi

detailirohkuse, avaliku ruumi ja haljastuse mitmekülgsuse ja -funktsionaalsuse,

loogiliste ja turvaliste jalakäiguteede jt planeerimisvõtete kaudu.

Kergliiklustee Jalgsi, jalgrattaga, rulluiskude, ratastooli, tõukeratta ja tasakaaluliikuriga

liiklemiseks ettenähtud eraldi tee või teeosa.

Kohalik keskus Keskus, mis pakub valdavalt kohalikke põhiteenuseid ning tagab teenuste

kättesaadavuse suurematest keskustest eemal paiknevates piirkondades. Need

on keskused, mis võivad, kuid ei pruugi olla oluliseks kohaliku tasandi

töökohtade pakkujaks.

Rapla valla üldplaneering 7

Mõisted

Koormusindeks Krundi pindala suhe korterite arvu. Koormusindeksi kaudu antakse minimaalne

lubatud krundipind korterelamu korteri kohta. Nt 4 korteriga korterelamu krundi

suurus peab olema vähemalt 800 m2, kui koormusindeks on 200.

Koormusindeksi eesmärk on tagada piirkonnale iseloomuliku asustustiheduse

säilimine.

Krunt Detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus.

Lähikeskus Keskus, mis pakub valdavalt kohalikke lihtteenuseid. Kohaliku keskusega

võrreldes pakub suhteliselt väiksemat hulka teenuseid, kuid on oluline üksikute

kohalike põhiteenuste pakkumisel.

Oluline

keskkonnamõju

(keskkonnamõju

hindamise ja

keskkonnajuhtimis-

süsteemi seaduse

mõistes)

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada

ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Päikesepark Päikesepargiks loetakse maapinnale paigutatud paneele, mille eesmärgiks on

energia tootmine võrku müümiseks. Päikesepargiks loetakse ettevõttele vajaliku

energiatootmise ala kavandamist, mis ei mahu olemasolevale

tootmisterritooriumile. Päikesepargiks ei loeta hoone katustele, seintele ja

tootmiskomplekside tootmishoovidesse paigutatud päikesepaneele.

Roheline võrgustik Looduslike ja poollooduslike alade ning muude keskkonnaelementide

strateegiliselt kavandatud ja ökoloogiliselt toimiv võrgustik, mis on loodud ja

mida hallatakse eesmärgiga tagada looduslike protsesside toimimine, pakkuda

mitmesuguseid ökosüsteemiteenuseid ning leevendada kliimamuutuste mõju.

Tiheasustusega

ala/tiheasustus

Aleviku ja küla osa, kus hooned paiknevad üksteisele lähedal. Hoonestatud alad

liidetakse üldjuhul ühiste tehnovõrkudega, juurdepääs tagatakse sidusa ja

naaberalade vajadusi arvestava teedevõrgu ja ka kergliikluse kaudu. Maa- ja

ruumikasutuse planeerimisel pööratakse tähelepanu üldkasutatavate rohealade

(haljastuse/pargialade/puhkealade jm) planeerimisele ja kujundamisele.

Väikeehitis Hoone ja rajatis ehitisealuse pinnaga kuni 20 m2.

Väiketuulik Seade, mis muundab tuuleenergia elektrienergiaks tarbijate vahetus läheduses

ning on püstitatud elektrienergia tootmiseks eelkõige oma majapidamise

tarbeks, kogukõrgusega kuni 30m.

Õuemaa Elamut ja abihooneid ümbritsev ja neid teenindav maa-ala. Olemasoleva

õuemaa ulatus on fikseeritud Eesti topoloogilises andmekogus.

8 Rapla valla üldplaneering

Lühendid

DP Detailplaneering

EKV Ehituskeeluvöönd

KSH Keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH VTK Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

LKS Looduskaitseseadus

LS (Planeeringu) lähteseisukohad

MaaRS Maareformiseadus

ORME Olulise ruumilise mõjuga ehitis

PlanS Planeerimisseadus

ÜP Üldplaneering

ÜVK Ühisveevärk ja -kanalisatsioon

1.2 PLANEERIMISKORRALDUSE HEA TAVA

Üldplaneeringu elluviimisel lähtutakse järgnevatest planeerimiskorralduse hea tava reeglitest:

▪ vältida naaberkinnistu õiguste ja huvide kitsendamist;

▪ planeerimis- ja projekteerimistegevusse kaasata piisav hulk vajaliku pädevusega

spetsialiste: planeeringuküsimuste lahendamiseks planeerija, maastiku kujundamiseks

maastikuarhitekt, hoone kavandamiseks arhitekt, inseneriosade lahendamiseks sobiva

pädevusega insenerid;

▪ igasugusel kavandamisel koostada terviklahendus ja kaaluda lahendusega seotud

võimalikke mõjusid;

▪ tutvustada lahendust naabritele ja selgitada välja nende arvamus;

▪ koostööd maaomanike ning teiste huvitatud ja puudutatud isikutega alustada võimalikult

varases staadiumis;

▪ arendaja esitab vallavalitsusele ülevaate kavandatava tegevusega kaasneda võivatest

mõjudest ja mõjude ruumilisest ulatusest.

Rapla valla üldplaneering 9

2 ÜLDPLANEERINGU LAHENDUSE VÄLJATÖÖTAMISE

ALUSED

Rapla valla üldplaneeringu koostamisel võetakse aluseks need planeerimisseaduse §75 sätestatud

üldplaneeringu ülesanded, mille lahendamine on oluline Rapla valla ruumilistest vajadustest lähtuvalt.

Üldplaneeringu väljatöötamisel arvestatakse eelnevalt väljatöötatud arengukavade ja planeeringutega

nii valla kui kõrgemal tasemel ning valla visiooniga. Valla arengu suunamisel arvestatakse ka

olemasoleva olukorraga ja arenguvajadustega. Oluline osa planeeringulahenduse väljatöötamisel on

valla erinevad väärtused: looduslikud, kultuurilised, majanduslikud jt objektid ja alad, mis annavad

vallale tema eripära.

Joonis 1. Üldplaneeringu sisendid ja väljundid.

Eeltooduga arvestamine on ka põhjenduseks, miks üldplaneering seab kohapõhised ruumilise arengu

põhimõtted ja tingimused, maa- ja veealade kasutus- ja ehitustingimused ning täpsemad tingimused

edasiseks detailsemaks planeerimiseks ja projekteerimiseks.

2.1.1 RAPLA VALLA ARENGUVAJADUSED

Rapla valla üldised arenguvajadused on välja toodud teemavaldkondade kaupa.

ELUKESKKOND

▪ Säilitada ja arendada jätkusuutlikult väljakujunenud asustusmustrit.

▪ Säilitada ja luua kvaliteetne elukeskkond nii suuremates asulates kui hajaasustuses, arvestades

kogukondade väärtustega.

ETTEVÕTLUSKESKKOND

▪ Kujundada kvaliteetne jätkusuutlik ettevõtluskeskkond kooskõlas looduskeskkonnaga.

▪ Soodustada ettevõtlust ja elamuehitust valla erinevates piirkondades.

TARISTU

▪ Kasutada taristuobjektide arengueeliseid ja aeglustada ääremaastumist.

10 Rapla valla üldplaneering

LOODUSKESKKOND

▪ Hoida ja kasutada säästlikult valla looduskeskkonda.

▪ Tegevuste kavandamisel eelistada jätkusuutlikku elurikkust ja looduslikku mitmekesisust toetavaid

lahendusi.

2.2 RAPLA VALLA KESKKONNAVÄÄRTUSED

Rapla vallale iseloomulikud väärtused on loodus- ja keskkonnaväärtused, kultuurilised,

majanduslikud ning sotsiaalsed nähtused, objektid ja alad2. Väärtustest lähtumine tagab valla

eripäraga arvestamise maakasutuse ja ehitustegevuse määramisel.

Loodus- ja keskkonnaväärtused: tasakaalus loodus, puhas õhk ja elukeskkond, vaikus, rahu, rikkalik

valik loodusressursse, parajalt hajus asustus, keskkonna vastupanuvõimet ületava inimtegevuse mõju

puudumine ning saastumata veed ja maad.

Kultuurilis-ajaloolised väärtused: ajalooliste ja kirjanduslike sündmuste kohad (nt Raikküla, Mahtra,

Kuimetsa). Piirkonnas asub rikkalikult rüütli-, kiriku- ja kõrvalmõisaid või nende varemeid – Alu, Hagudi,

Karitsa, Kelba, Kodila, Kuusiku, Purila, Rapla, Sikeldi, Kabala, Valtu, Järvakandi, Raikküla, Vahakõnnu,

Kaiu, Kuimetsa, Maidla, Vahastu, Atla, Hõreda, Härgla, Juuru, Järlepa, Mahtra jt. Huviväärsusteks on

Kuusiku Põllumajanduspark, Mahtra Talurahvamuuseum ning Rapla, Vahastu ja Juuru kirikud.

Mitmekülgsed loodusmaastikud: Kuimetsa karstiala, rabad ja sood (Mahtra, Aela, Jalase, Linnuraba jt

maastikukaitsealad). Puhkevõimalusi pakuvad Rapla, Pirgu ja Kaiu terviserajad. Nii loodus- kui

kultuurmaastikud ja objektid on turismi- ja puhkemajanduse tõmbekohad-vaatamisväärsused,

loodusmaastikud ka jahipidamise võimaluseks.

Sotsiaalne taristu: koondunud maakonnakeskusesse, Rapla linna, mis pakub mitmeid kõrgema taseme

teenuseid (sh haridus-, tervis- ja äriteenused). Piirkondlikult on olulised kodulähedasi teenuseid

pakkuvad Kaiu, Juuru, Alu, Hagudi ja Kuusiku. Vallas on toimiv haridusvõrgustik.

Ettevõtluskeskkonna väärtused: põllumaad ja põllumajandusettevõtted (looma- ja

linnukasvatustraditsioonid), metsa- ja puiduettevõtted, mööblitootjad, ehitusettevõtted. Puhke- ja

turismimajanduses tegutsevad Karitsa Jahimaja, Atla mõis, Parvematkad OÜ, OÜ Puraviku Tuuleveski,

Ööbiku Gastronoomiatalu ja Võerahansu Turismitalu.

Olulised on head rongiühendused linnaliste keskustega: Tallinna ja Viljandiga; Rail Balticu

arengukoridor ja kergliiklusteed, Kuusiku lennuväli hobi- ja väikelennunduse harrastamiseks.

2.3 RAPLA VALLA VISIOON

Rapla valla arengu pika- ja lühiajalised eesmärgid ning nende elluviimiseks kavandatud tegevused on

sõnastatud Rapla valla arengukavas 2018–2025.

2 Valla keskkonnaväärtused on kaardistatud 6.02.2020 toimunud välitöö ja valla arengudokumentide põhjal ning väärtusi on täiendanud planeeringu töörühm.

Rapla valla üldplaneering 11

Vastavalt arengukavale on Rapla valla visioon:

Arengukava toob välja ka visiooni saavutamiseks lähiaastate arenguprioriteedid. Üldplaneering

arvestab valla visiooniga üldplaneeringu täpsusastmes ja vastavalt planeeringu võimalustele ning

lahendatavatele teemadele.

▪ Rapla on „Raplamaa pealinn“

Tallinna atraktiivsuse ja võimaluste lähedal asub kodune, hubane, lihtne ning

looduskeskne piirkond – Rapla vald. Meie väärtus on „Raplamaa pealinn“ – väikelinn

Rapla, mida ümbritsevad elujõulised maalised kandid aktiivse kodu- ja külakultuuriga.

Rapla toetab keskusena oma elujõulisusega tagamaade võimalusi.

▪ Kaasaegne ja heal tasemel teenust pakkuv omavalitsus

Rapla vald on turvaline, tervislik ning hea koht elamiseks ja laste kasvatamiseks.

Tagatud on kaasaegsed ligipääsud kõikidele teenustele ja kohtadele, sotsiaalteenused

ja tervishoid on elanikele hästi kättesaadavad. Rapla vallas on hariduse omandamiseks

mitmekülgsed võimalused.

▪ Positiivne ja uuendusmeelne keskkond elamiseks, töötamiseks ning tegutsemiseks

Kogu Rapla vald on elujõuline ja arenev. Siin on puhas elukeskkond, kaasaegne taristu

ja mugavad liikumisvõimalused, ettevõtlust ning kodanikualgatust soosiv ja toetav

juhtimine ning mitmekesised töö- ja tegutsemisvõimalused.

▪ Koht aktiivsetele ja huvidega inimestele

Rapla valla head elukeskkonda toetavad kultuur, sport ja vaba aja sisustamise

võimalused. Ühistegevus, ühtsustunne ning piirkondades väljakujunenud tavad

annavad jõudu ja energiat. Kõik elanikud leiavad Rapla vallas meelepäraseid tegevusi

ja väärtustavad siinset kodukohta. Külalised on oodatud ja neil on Rapla vallas huvitav.

12 Rapla valla üldplaneering

3 RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED

Ruumilise arengu põhimõtted annavad suunised edaspidiseks ruumikujunduseks, maakasutuseks ja

ehitamiseks valla territooriumil. Need on üldised reeglid, mis on üldplaneeringu lahenduse oluliseks

osaks ning annavad aluse ehitus- ja kasutustingimuste määramiseks nii juhtotstarvete (ptk 5) kui

teemade (ptk 6) lõikes. Rapla valla ruumilise arengu põhimõtete väljatöötamisel on toetutud nii valla

ruumilistele vajadustele, visioonile ja keskkonnaväärtustele kui ka Rapla maakonna ruumilise arengu

suundumustele.

ASUSTUS

Rapla valla asustuse suunamisel lähtutakse olemasolevast asustusstruktuurist, väljakujunenud

keskustest, toetudes paikkondlikele arengueeldustele.

Asustuse üldisel suunamisel väärtustatakse ja hoitakse väljakujunenud asustusstruktuuri.

Tiheasustusega aladel lähtutakse alade tihendamisest ja mõõdukast laienemisest.

Hajaasustuses lähtutakse juba välja kujunenud struktuurist, kus külades esineb kohati tihedamaid

hoonetegruppe.

Ruumiliselt koondub enim uuest maakasutusest Tallinn–Rapla teljele, mis on on funktsionaalselt

tihedalt seotud Tallinna regiooniga. Antud piirkonna asulad kasvavad ning seega arendussurve on

tuntavam. Valla teistes osades, mis on kas pigem stabiilsed või kahanevad, nähakse uusi funktsioone

ette eelkõige olemasolevates keskustes, et toetada olemasolevate keskuste elu-ja ettevõtluskeskkonna

toimimist.

Rapla valla asustus toetub erinevate keskuste toimimisele3. Maakonnakeskus Rapla linn on „Raplamaa

pealinn“, pakkudes maakondlikult olulisi avalikke ja erateenuseid, töökohti ja transpordiühendusi.

Rapla linn on ja jääb valla tõmbekeskusena oluliseks töö- ja teenuste tarbimise sihtkohaks ka tulevikus.

Kaiu ja Juuru alevikud on kohalikeks keskusteks, mis on piirkonniti olulisteks töökohtade ja teenuste

pakkujateks. Hagudi, Alu, Raikküla ja Tamme on lähikeskusteks, mille roll on eelkõige pakkuda

kodulähedasi teenuseid ja töökohti.

Rapla vallale on omane tugev piirkondlik paigatunnetus – peale eeltoodud suuremate keskuste

mängivad rolli kandikeskused, mis on era- ja kogukonnainitsiatiivil põhineva tegevuse ja ettevõtluse

arendamise kohaks vastavalt kogukonna võimekusele.

Keskustes asuvatele teenustele ja töökohtadele tagavad ligipääsu head ühendusteed ja -võimalused:

heas korras teed, kergliiklusteed, bussi- ja/või rongiühendused. Nii tööalaselt kui teenuste tarbimise

osas on oluline tagada mugavad, kiired ja turvalised ühendusvõimalused suuremate keskuste, Rapla

linna ja Tallinna vahel, mis pakuvad kõrgema taseme teenuseid ja töökohti.

Valla kõikides keskustes on oluline pöörata tähelepanu heale elukeskkonnale, mis on inimmõõtmeline,

arvestab erinevate elanikegruppide vajaduste ja liikumisvõimalustega4. Elukeskkonna kvaliteedi

3 Keskustes soovitatavate teenuste nimekirjad on välja toodud maakonnaplaneeringus . 4 St rakendatakse kaasava disaini põhimõtteid.

Rapla valla üldplaneering 13

tagamisel tuleb lähtuda kvaliteetse ruumi loome põhimõtetest5. Keskustes on oluline maakasutust

suunata multifunktsionaalselt ja lõimida erinevaid kasutusviise.

ARENGUPOTENTSIAALIGA ELU- JA/VÕI TEENUSPIIRKONNAD

Arvestades järjepidevuse printsiipi ja seniseid arendustegevusi (koostatud detailplaneeringuid), toetab

üldplaneering perspektiivis Rapla linna ja Alu aleviku „kokku kasvamist“ üheks tiheasustusega alaks.

Linna lähialana omab perspektiivis suuremat arengupotentsiaali ka Väljataguse tee äärne piirkond

Väljataguse külas.

Ruumilised arengud seotult juba määratud ja olemasolevate arendusaladega ning haljasaladega on

tulevikus võimalikud nii Kalevi külas Rapla-Varbola tee ja Rapla ümbersõidutee vahelisel alal kui

Väljataguse külas (Väljataguse tee äärne piirkond). Kuna üldplaneeringu koostamise ajal linna ja aleviku

„kokku kasvamise“ ja Väljataguse küla kohta täpsem arendamise visioon ei selgunud, ei ole

maakasutuse juhtotstarvet määratud ega alasid tiheasustusega alade koosseisu hõlmatud. Arendus- ja

ehitustegevust kavandades tuleb koostada detailplaneering planeerimisseaduses ja üldplaneeringus

toodud juhtudel. Arengupotentsiaaliga elu- ja/või teenuspiirkondasid arendades tuleb järgida

piirkonna seniseid arenduspõhimõtteid (krundi suurused, struktuur, sidus teedevõrk jne).

Väljataguse küla näol oleks tegemist nö üleminekualaga linnast maale, kus oluline on tagada ka

elamugruppide vaheliste kõrghaljastatud metsaalade olemasolu. Moodustatavad elamukrundid

planeerida suuremad Rapla linna elamukruntidest, et tagada väiksem hoonestuse tihedus ja suurem

looduslike alade osakaal.

Alasid võib arendada mitmekesiselt, hõlmates erinevaid funktsioone. Kui arvestatakse

üldplaneeringuga määratud valla ruumilise arengu põhimõtteid ning vastava juhtotstarbega maa-ala

ehitustingimusi, on alade täpsem planeerimine üldplaneeringuga kooskõlas.

ETTEVÕTLUSKESKKOND

Valla tootmine ja ettevõtlus suunatakse eelkõige olemasolevatele ja kavandatavatele

ettevõtlusaladele. Tootmise arendamisel eelistatakse tootmisharusid, mille mõju ei ulatu

tootmisterritooriumist väljapoole. Mõjude ilmnemisel (häiringud, tegevuse ohtlikkus) on oluline neid

leevendada või kavandada tootmistegevus eemale tundlikust maakasutusest (elamud, puhkealad,

ühiskondlikud hooned). Kõikide äri- ja tootmismaade kavandamisel on oluline tagada kaasaegne taristu

ja juurdepääs.

Äri- ja teenindusfunktsiooniga maa-alade arendamine on eelistatud olemasolevates keskustes, kus

nendele on ligipääs laiemal tarbijaskonnal.

Väiksemates keskustes ja hajaasustusega aladel soodustatakse ettevõtluse arengut nii traditsioonilise

põllumajanduse kui ka tootmise ja teenuste valdkonnas. Hajaasustuses ei arendada tootmisalasid

kõrge loodusväärtusega aladel. Kõrge kultuuriväärtusega aladel tuleb arvestada väärtuste säilimisega.

Ettevõtluse arendamisel jälgitakse ka hajaasustuses, et piirkonnas säiliks kõrge kvaliteediga

elukeskkond.

Puhke- ja turismimajanduse arendamist soositakse kogu vallas, eelkõige kõikidel väärtuslikel

maastikel.

Rapla vald on tugeva põllumajandusliku traditsiooniga piirkond, kus tegutsevad mitmed pikaajalised

farmid. Uute põllumajanduslike tootmishoonete kavandamisel ja maastikul paigutamisel arvestatakse

5 Leitav planeerimine.ee lehel.

14 Rapla valla üldplaneering

võimalike tootmisest tulenevate mõjudega nii elukeskkonnale kui maastikele. Piirkonna väärtuslikud

põllumajandusmaad hoitakse kasutuses, säilitades põllumajandusmaastike avatuse.

Kohalikel ressurssidel põhineva taastuvenergeetika tootmine on soositud kogu vallas. Tuulenergeetika

kavandamiseks on vallas leitud põhimõtteliselt sobivad alad, teiste energialiikide arendamine on

sobivusel võimalik kogu vallas. Taastuvenergeetika erinevate liikide kavandamisel tuleb jälgida vastavalt

seatud arendustingimusi.

LOODUS- JA KULTUURIKESKKOND

Suur osa vallast on väärtustatud loodus- või kultuurmaastikena, lisaks asuvad vallas erinevad

väiksemad kultuuriväärtuslikud alad ja objektid.

Valla roheline võrgustik toimib nii ökoloogilise kui ka puhkevõimalusi pakkuva võrgustikuna. Võrgustiku

toimimise eelduseks on selle sidususe ja toimivuse hoidmine. Joonobjektide ja suuremate

tööstusobjektide (sh kaevandamine) kavandamisel on oluline tagada ka rohelise võrgustiku toimivus.

Vallas kaitstavate ja perspektiivis kaitstavate loodusobjektide hea seisundi säilimisega arvestatakse

kõikide arenduste puhul.

Ruumiotsuste langetamisel eelistatakse lahendusi, mis toetavad jätkusuutlikku elurikkust.

Vallas asuvad mitmed väärtuslikud maastikud, mis haaravad endasse nii traditsioonilist külamaastikku

kui ka ajaloolisi mõisasüdameid ning eripäraseid loodusmaastikke. Väärtuslikel maastikel ehitamisel

lähtutakse konkreetsel alal väärtustatud elementidest ning järgitakse nende säilimiseks seatud

tingimusi.

Valla miljööväärtuslikel aladel väärtustatakse piirkonniti tekkinud asustust ja hoonestust.

Miljööväärtuslikel aladel lähtutakse miljööaladele seatud tingimustest.

Vallas väärtustatakse ja säilitatakse erinevaid kultuuriväärtuslikke objekte: kultuurimälestisi, XX

sajandi arhitektuuriobjekte ja pärandkultuuriobjekte.

TEHNILINE TARISTU

Valda läbib väljaarendatav Rail Balticu rahvusvahelise reisijate- ja kaubaveo trass, mille jaam on ette

nähtud Rapla linna lähistel (Sulupere külas). Eestisisese olulise raudteeühendusena toimib Tallinn–

Viljandi liin, millele tagatakse head ligipääsud ja parkimisvõimalused Hagudis ja Raplas. Vallas

arendatakse välja Tallinn-Rapla-Türi maantee uut trassi. Maanteetaristu arendamisel on oluline tagada

nii väiksematele kui suurematele asustusüksustele ja nende osadele võimalikult mugavad

juurdepääsud.

Keskkonnasõbralikuma liikumisviisi arendamiseks kavandatakse ja ehitatakse välja kergliiklusteed

keskuste siseselt ja keskuste omavaheliseks sidumiseks. Looduses liikumise võimaldamiseks rajatakse

ja hoitakse korras valla terviserajad ja matkateed.

Valla erinevate osade seostatuse parandamiseks tõstetakse teede kvaliteeti ning ühenduste

parandamiseks kavandatakse lõiguti uued kohalikud teed.

Lennundusega tegelemist ja arengut toetab vallas Kuusiku lennuväli.

Tehnovõrkude ja -rajatiste arendamine toimub vastavalt valdkonna arengukavale ja arendusvajadusele.

Rapla valla üldplaneering 15

Joonis 2. Rapla valla ruumilise arengu põhimõtted.

16 Rapla valla üldplaneering

4 ASUSTUSE ÜLDINE SUUNAMINE

Asustuse suunamine toetub ruumilise arengu põhimõtetele, selgitades täpsemalt, millist asustust ja

millistel tingimustel vallas ette nähakse.

Rapla valla tihe- ja hajaasustust suunatakse erinevate põhimõtete ja tingimuste kaudu.

Tiheasustusega aladel koonduvad erinevad funktsioonid, huvid ja maakasutusviisid, mistõttu on

maakasutuse suunamiseks ja ehitustegevuse korraldamiseks vajalikud täpsemad reeglid.

Hajaasustusega alal on kasutusviise üldjoontes vähem ja ehitustegevus harvem ning hõredam.

Seetõttu on hajaasustuses üldplaneeringuga seatavad kasutus- ja ehitustingimused kohati üldisemad.

Asustuse suunamisel on oluline ka see, milliste planeerimisprotsessi kaudu edasist arengut

kavandatakse: peatükis 4.3. on välja toodud alad ja juhud, mille puhul on vajalik detailplaneeringu

koostamine.

4.1 TIHEASUSTUSEGA ALA

Üldplaneeringuga määratud tiheasustusalad on asustusüksuste selgelt piiritletud kompaktse

asustusega alad, mis vastavad tiheasustusala tunnustele nii MaaRS kui LKS tähenduses.

Tiheasustusaladel paiknevad hooned üksteise lähedal, maakasutust iseloomustab funktsioonide

koondumine ja mitmekesisus. Tiheasustusaladel on üldjuhul ühised tehnovõrgud ja sidus ning

linnatänavate iseloomuga teedevõrk.

Tiheasustusalal nõuab ehitustegevus hoolikat ümbritseva keskkonna ning olemasolevate

tehnovõrkudega arvestamist.

Tiheasustusalal üldjuhul väljakujunenud ehitusjoonest tänava poole ehitisi ei püstitata, välja arvatud

teed, platsid, tehnovõrgud, väikevormid jms.

Tiheasustusega alal kehtivad maakasutus- ja ehitustingimused vastavalt maa-ala juhtotstarbele. Lisaks

tuleb järgida teemavaldkondade lõikes peatükis 6 toodud põhimõtteid ja tingimusi.

4.2 HAJAASUSTUSEGA ALA

Hajaasustusega aladeks on alad väljaspool tiheasustusega alasid. Hajaasustuses esineb hajusa

asustusmustriga alasid, samas võib hajaasustuses paikneda ka kompaktsemaid külasüdameid ja

hoonegruppe. Hajaasustuses on eelistatud kompaktsete külasüdamete kompaktsuse hoidmine ja

varem asustatud koha kasutuselevõtmine. Kaaluda tuleb põllu- või metsamaa arvelt kavandatavate

uusarenduste põhjendatust, iseäranis juhul, kui arendusega kaasneb ulatuslik taristu väljaehitamise

vajadus.

Hajaasustusse võib kavandada erineva otstarbega hooneid ja rajatisi. Hajaasustuses kehtivad

maakasutus- ja ehitustingimused vastavalt maa-ala juhtotstarbele. Lisaks tuleb järgida

teemavaldkondade lõikes peatükis 5 toodud põhimõtteid ja tingimusi.

Üldjuhul toimub edasine kavandamine hajaasustuses projekteerimistingimuste kaudu (v.a ptk 4.3

toodud juhtudel).

Rapla valla üldplaneering 17

4.3 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSEGA ALAD JA JUHUD

Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad on:

▪ Rapla linn ning Alu, Hagudi, Juuru, Kuusiku ja Kaiu alevikud.

Detailplaneering tuleb koostada vastavalt planeerimisseaduses (PlanS) toodud juhtudel.

Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik järgmistel juhtudel:

▪ kolmest ja enamast elamust koosneva elamugrupi püstitamisel;

▪ tootmis-, ladustamis- või muu tegevuse kavandamisel või laiendamisel, millega võib kaasneda

oluline keskkonnamõju;

▪ tuuleparkide kavandamisel (v.a väiketuulik, vt ptk 6.5.8) üldplaneeringuga määratud ORME aladel;

▪ üle 10 000 m2 suuruse päikesepargi ehitamiseks või lähestikku (lähemal kui 300 m asub teine

päikeseelektrijaam (või on välja antud luba selle ehitamiseks)) rajatavate päikeseparkide

ehitamiseks (välja arvatud päikesepargi rajamine hajaasustusega alal kasutusest välja langenud

tootmisterritooriumile).

Kohaliku omavalitsuse üksus võib olulise avaliku huvi6 olemasolu korral algatada detailplaneeringu

koostamise alal või juhul, mida planeerimisseaduses ja üldplaneeringus ei ole ette nähtud.

Detailplaneeringute koostamisel kaalutakse juhtumispõhiselt, kas detailplaneering on üldplaneeringut

muutev või mitte.

Detailplaneeringu koostamisel arvestada vajadusega sõlmida arendajaga haldusleping nii

detailplaneeringu koostamiseks kui ka detailplaneeringukohase avalikuks kasutamiseks mõeldud

taristu väljaehitamiseks.

Detailplaneeringut loetakse üldplaneeringut muutvaks, kui see ei ole kooskõlas üldplaneeringu

põhimõtetega. Maa-alade planeerimisel ei loeta detailplaneeringut üldplaneeringut muutvaks juhul,

kui maakasutuse muutus on tundlikuma/vähem mõjusid tekitava maakasutuse suunas (nt tootmise

maa-ala asemele kavandatakse elamumaa).

Kui tegemist on juhuga, mille puhul on ehitusõiguse andmine võimalik nii projekteerimistingimuste kui

detailplaneeringuga, eelistatakse lihtsamat menetlust. Arvestada teadmisega, et sõltuvalt asjaoludest

ja olukorrast võib ühel juhul lihtsamaks osutuda detailplaneeringu menetlus ning teisel juhul

projekteerimistingimuste menetlus. Menetlusliigi valib vallavalitsus.

4.4 ARHITEKTUURIVÕISTLUSE VÕI KUJUNDUSKONKURSI KAALUMISE JUHUD

Arhitektuurivõistlus, kujundus- või ideekonkurss korraldatakse linnaehituslikult olulisse asukohta

kavandatava ehitise või ruumiliselt keeruka situatsiooni lahendamiseks. Arhitektuurivõistlusega või

ideekonkursiga leitakse parim arhitektuurne või planeeringuline idee, mille alusel langetatakse

edasised ruumiotsused ja toimub edasine planeerimine või projekteerimine. Kujunduskonkursiga

leitakse sobivaim lahendus disaini- või monumentaalkunsti objektile, mälestusmärgile, väikevormile või

muule sarnasele.

6 Avalik huvi on oluline juhtudel, kui tekib avaliku kasutuse ja muu kasutuse konflikt, kui ehitise kavandamine mõjutab laiemat kasutajaskonda või kui kavandatava ehitisega võib kaasneda olulist keskkonnamõju .

18 Rapla valla üldplaneering

Arhitektuurivõistluse või kujunduskonkursi korraldamist kaalutakse eelkõige avalikus ruumis

väljapaistvasse asukohta kavandatavate objektide puhul.

Arhitektuurivõistluse või kujunduskonkursi korraldamisel juhindutakse Eesti arhitektuurivõistluste

juhendist.7

7 http://www.arhliit.ee/arhitektuurivoistlused/voistluste-juhend/

Rapla valla üldplaneering 19

5 KASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED JUHTOTSTARVETE

LÕIKES

MAA-ALADE PLANEERIMINE

Maa-alade ruumilise planeerimise eesmärgiks on kindlaks määrata, kuidas maad ja ruumi edaspidi

kasutatakse: kuhu ja milliseid hooneid/rajatisi võib ehitada, millised alad jäävad ehitistest vabaks ja

kuidas neid tulevikus kasutatakse (nt väärtuslikud põllumajandusmaad) jne.

Üldplaneeringuga määratakse maa-aladele maakasutuse juhtotstarve, lähtudes valla ruumilise arengu

põhimõtetest.

Juhtotstarve on üldplaneeringuga määratud ala kasutamise valdav otstarve, mis annab perspektiivse

ruumi- ja maakasutuse põhisuunad. Juhtotstarve näitab maa-ala peamist funktsiooni ja peab

moodustama vähemalt 51% maa-alast. Näiteks kavandatakse üldplaneeringuga elamu maa-ala

juhtotstarbega alad tulenevalt piirkonna iseloomust ning arenguperspektiivist, kuid antud alale võib

kavandada ka muud maakasutust, mis toetab piirkonna arengut ja aitab kujundada kvaliteetset

elukeskkonda. Elamu maa-alale võib seega kavanda ka ala teenindamiseks vajalikke kaubandus- ja

teenindushooneid, ühiskondlikke-, kultuuri- ja spordihooneid, haljasalasid või parkmetsa,

mänguväljakuid.

Maakasutuse juhtotstarvetega alad on kantud üldplaneeringu joonisele. Maakasutuse juhtotstarbega

alade piire võib detailplaneeringuga täpsustada. Piiride täpsustamine ei tähenda üldplaneeringu

põhilahenduse muutumist.

Juhtotstarbe määramisel on tegemist tulevikku vaatava ehk perspektiivse maakasutusega, mistõttu ei

kaasne üldplaneeringu kehtestamisega kohest katastriüksuse sihtotstarbe muutust. Kuni kavandatu

elluviimiseni saab maaomanik oma maa-ala edasi kasutada senisel otstarbel.

Juhtotstarbeid näidatakse valdavalt tiheasustusega aladel, kus on vajalik maakasutust täpsemalt

suunata või kus on arengusuunad selgemalt välja kujunenud. Hajaasustusega aladel näidatakse

juhtotstarvet vajadusel – kui ala arengusuund on teada või kui juhtotstarve võib olla otsuste tegemise

oluliseks aluseks (nt kus paiknevad mäetööstusmaad või tootmisalad).

Alade arendamisel tuleb juhtotstarvete kohta toodud tingimuste kõrval jälgida ka teemade lõikes

esitatud tingimusi (vt ptk 6 alapeatükid).

5.1 SEGAHOONESTUSALA (S)

Segahoonestusala tähistab ala, mis koondab enda alla segafunktsioonina piirkonna toimimise jaoks

olulised funktsioonid: äri-, elamu-, üldkasutatavate hoonete, valitsus-, kultuuri- ja

meelelahutusasutuste maa-alad. Segahoonestusalal võib olla ka keskkonda mittehäiriv väiketootmine,

kui see on seotud kaubanduse või teenindusega samas asukohas.

SEGAHOONESTUSALAD JAGUNEVAD:

▪ keskuse segahoonestusalad – tõmbekeskuste tihedama kasutusega keskosad;

▪ muud segahoonestusalad – funktsionaalselt mitmekesise piirkonna potentsiaaliga alad.

20 Rapla valla üldplaneering

SEGAHOONESTUSALALE VÕIB EHITADA:

▪ üksikelamuid;

▪ kaksikelamuid;

▪ kolme- ja enam korteriga elamuid;

▪ kaubandus-, toitlustus-, majutus- ja teenindushooneid;

▪ büroo-, ühiskondlikuid- ja kultuurihooneid;

▪ valitsus- ja ametihooneid;

▪ haridus-, teadus- ja koolieelse lasteasutuse hooneid;

▪ spordihalli, võimlat;

▪ teatri-, klubi-, kino-, muuseumi-, galerii- ja raamatukoguhooneid;

▪ sakraal- ja tavandihooneid;

▪ tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandehooneid;

▪ muid piirkonda sobivaid hooneid ja rajatisi;

▪ väiketootmist/tootmist vastavalt segahoonestusala iseloomule.

ÜLDISED KASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED

1. Keskuse segahoonestusala:

1.1. Keskuse segahoonestusala iseloomustab funktsionaalse avaliku ruumi rohkus, kus

mitmekesine ruumikasutus on taotluslik ja eelistatud.

1.2. Alal lähtutakse mitmekülgse ja inimmõõtmelise ruumi loomise põhimõttest ning atraktiivse ja

kvaliteetse avaliku ruumi kavandamisest.

1.3. Avaliku ruumi kavandamisel on vajalik arvestada erinevate vanuse- ja kasutajagruppidega ning

erinevate liikumisvõimalustega. Keskuse alal on oluline luua jalakäijasõbralik ruum, arvestades

samas ka mootorsõidukite liikumisvajadusi.

1.4. Hoonete arhitektuurses lahenduses lähtutakse väljakujunenud hoonestusstruktuurist

(korruselisus, maht) ja ehitusjoonest. Uued hooned peavad harmoneeruma olemasoleva

hoonestusega.

1.5. Jalg- ja kergliiklusteed peavad ühendama olulisemaid keskuse sihtpunkte ja teenuseid, samuti

peavad olema tagatud loogilised ühendused kaugemate elupiirkondadega.

1.6. Keskusalale rajatavate hoonete puhul kaalutakse vajadusel arhitektuurikonkursi korraldamist.

1.7. Märgiliste hoonete puhul arvestatakse vaadeldavuse ja vaatekoridoridega. Märgiline hoone

võib olla oluline oma funktsiooni tõttu (nt oluline ühiskondlik hoone või ka ärihoone) või

kultuuriväärtuse tõttu (nt muinsuskaitsealune hoone, XX sajandi arhitektuuripärandi hoone).

1.8. Parklate kavandamisel tuleb arvestada inimmõõtmelisusega, nn „automere“ tüüpi

liigendamata ja haljastamata parklad ei ole lubatud.

1.9. Keskuse segahoonestusalal on lubatud kavandada väiketootmist, mille mõju ei ulatu hoonest

väljapoole (nt lõhn, müra, vibratsioon) ning millega ei kaasne olulist liikluskoormuse kasvu.

Tootmishooned peavad keskusalasse arhitektuurselt sobituma nii mahult kui

materjalikasutuselt.

Rapla valla üldplaneering 21

2. Muu segahoonestusala:

2.1. Elamufunktsiooni kavandamine (EV, EK) on võimalik juhul, kui on võimalik luua kõrge

kvaliteediga elukeskkond ning külgnevate tootmisalade mõju on võimalik leevendada (nt luua

kõrghaljastusega puhvervöönd). Puhvervööndi laiuseks on visuaalse mõju leevendamiseks

vähemalt 10 m ja müra/tolmu leevendamiseks vähemalt 50 m. Muul juhul elamufunktsiooni

ja tootmise kõrvuti kavandamist alal ei lubata.

3. Maa-alade arendamisel tuleb järgida lisaks eeltoodud tingimustele ka kavandatava juhtotstarbe

üldisi kasutus- ja ehitustingimusi (nt kaupluse rajamise soovil vt äri- ja teenindusettevõtte ning

kaubanduse maa-ala üldisi tingimusi).

Tingimused detailsemaks planeerimiseks ja/või projekteerimistingimuste andmiseks

Keskuse segahoonestusalad Muud segahoonestusalad

Krundi (katastriüksuse)

minimaalne suurus Määratakse detailplaneeringu või projekteerimistingimustega.

Hoonete suurim lubatud

arv ja paigutus krundil

(katastriüksusel)

Üldjuhul üks hoone krundil, v.a kohtades, kus abihooned on tüüpilised või

juhtudel, kus mitu hoonet krundil on taotluslik.

Hoiduda krundi risustamisest väikeehitistega.

Hoonete lubatud

maksimaalne kõrgus

Hoone võib olla lähimate naaberhoonetega ühe korruse võrra kõrgem;

sellest kõrgema hoone kavandamine toimub DP-ga.

Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind krundi

(katastriüksuse) pindalast

Kuni 75%. Kuni 40%.

Krundi (katastriüksuse)

haljastatav/looduslikuna

säiliv osa

Üldjuhul vähemalt 20%. Vähemalt 30%.

Parkimine

Üldjuhul lahendada kinnistul lähtudes konkreetsest vajadusest.

Suuremad parklad liigendada haljastusega, eelistatult 4-5 koha kaupa (vt

ptk 6.4.3).

Arhitektuursed, ehituslikud

ja kujunduslikud

tingimused

Kaaluda arhitektuurivõistluse

korraldamise vajalikkust.

Kavandada avalik ruum, vältida

suletud territooriumite

moodustamist.

Lubatud on haljaspiirded.

Mittehaljaspiirete rajamist üldjuhul

vältida – nende rajamise

möödapääsmatuse korral ja/või

väikeelamu piirkondades, kus

piirdeaeda on traditsiooniliselt

rajatud, kujundada see avalikku

ruumi sobiv ning lähtuvalt

Kavandada avalik ruum, vältida

suletud territooriumite

moodustamist.

Lubatud on haljaspiirded.

Mittehaljaspiirete rajamist üldjuhul

vältida – nende rajamise

möödapääsmatuse korral ja/või

väikeelamu piirkondades, kus

piirdeaeda on traditsiooniliselt

rajatud, kujundada see avalikku

ruumi sobiv ning lähtuvalt

piirkonnas välja kujunenud

22 Rapla valla üldplaneering

Tingimused detailsemaks planeerimiseks ja/või projekteerimistingimuste andmiseks

piirkonnas välja kujunenud

traditsioonidest materjalikasutusest,

kõrgusest ja kujundusest.

traditsioonidest materjalikasutuse,

kõrguse ja kujunduse osas.

Haljastuslahenduse või

maastikuarhitektuurse

lahenduse koostamine

Vallavalitsuse kaalutlusotsusel, kui

tegemist on olulise ruumi loova

hoonega.

Vallavalitsuse kaalutlusotsusel, kui

tegemist on olulise ruumi loova

hoonega.

Heakord Kavandada jäätmekonteinerite jaoks jäätmemaja või varjavad piirded.

Liikluskorraldus,

ligipääsetavus

Liikuvusel eelistada jalakäija-keskse

ruumi loomist.

Juurdepääsud tagada üldjuhul

olemasolevate teede kaudu.

Liikuvusel eelistada jalakäija-

keskse ruumi loomist.

Juurdepääsud tagada üldjuhul

olemasolevate teede kaudu.

Muud tingimused

Erinevate teemade lahendamine

toimub ptk 6 alapeatükkide

teemade kaupa.

Eelkõige Rapla linnas ja alevikes on

oluline arvestada ptk 6.1

tingimustega.

Erinevate teemade lahendamine

toimub ptk 6 alapeatükkide

teemade kaupa.

5.2 VÄIKEELAMU MAA-ALA (EV)

Väikeelamu (üksikelamu – ühe põhisissepääsuga elamu; kaksikelamu – kahe põhisissepääsuga elamu),

ridaelamu ning arhitektuurselt ja ehituslikult elamute vahelisse välisruumi sobituv muu elamuid

teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala.

VÄIKEELAMU MAA-ALALE VÕIB EHITADA:

▪ üksikelamuid;

▪ muid elamuid ja piirkonna elanikke teenindavaid ning keskkonda sobituvaid hooneid ja rajatisi, sh

tehnoehitisi;

▪ kaubandus-, teenindus- ja majutushooneid;

▪ büroo-, ühiskondlikuid-, kultuuri- ja spordihooneid;

▪ väikeettevõtluseks sobivaid hooneid, millega ei kaasne häiringuid elamu-, puhke- ja ühiskondlikele

naaberaladele.

5.2.1 TIHEASUSTUSEGA ALAD

ÜLDISED KASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED

1. Tiheasustusega aladel lähtuda eelkõige elamualade tihendamisest ja laiendamisest, mis võimaldab maksimaalselt ära kasutada juba rajatud tehnilist taristut ja teid.

2. Lähtuda kvaliteetse elukeskkonna loomise vajadusest ning tagada avaliku ruumi (haljasalad, mänguväljakud) olemasolu.

3. Kergliiklusvahendite kasutamise võimaldamiseks kavandada sidusad kergliiklusteed ja ühendada suuremates asulates elamualad kergliiklusteede võrgustikuga.

Rapla valla üldplaneering 23

4. Arvestada elamute kavandamisel piirkondliku arhitektuuritraditsiooniga ning kultuuriväärtuslike objektide ja aladega.

5. Uute elamute rajamisel tuleb tagada nende keskkonnanõuetele vastavus ja võimalike negatiivsete keskkonnamõjude leevendamine (reoveepuhastus, küte, liikluslahendus, elektriliinid).

6. Uusi elamumaid ei soovitata arendada tööstusalade vahetus läheduses, kuna tööstusalalt lähtuva mõju leevendamine (nt müra) ei pruugi olla võimalik või piisavalt efektiivne.

7. Elamuid kui müra- ja saastetundlikke hooneid ei kavandata üldjuhul suure liikluskoormusega teede lähedusse.

8. Uute eluhoonete kavandamisel suurema liiklussagedusega teede või tootmisalade läheduses tuleb arendustegevusest huvitatud isikul hinnata müraolukorda (kas eksperthinnangu kujul või vajadusel müra levikut modelleerides) ning tagada tingimused vastavalt normidele.

9. Maa-alade jagamisel peab igale krundile olema tagatud juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt.

10. Muude otstarvete kavandamisel väikeelamumaal tuleb lähtuda hoonestamisel elamute mahtutest (kõrgus, ehitusalune pind), et säiliks väikeelamumaadele omane tihedus.

11. Alla 20 m2 ehitiste puhul peavad olema tagatud tuleohutusnõuded ja visuaalne sobivus alale.

Tingimused detailsemaks planeerimiseks ja/või projekteerimistingimuste andmiseks

Krundi (katastriüksuse)

minimaalne suurus

Vähemalt 800 m2. Väiksemad krundid on lubatud põhjendatud juhul

– kui piirkonnas väljakujunenud krundistruktuur erisust toetab;

olemasoleva hoonestuse vahele jääva tühja krundi hoonestamine,

kui see ei muuda piirkonna üldilmet vm põhjendatud juhul.

Ridaelamu puhul vähemalt 800 m² ühe boksi kohta.

Hoonete suurim lubatud arv ja

paigutus krundil (katastriüksusel)

Üldjuhul üks üksikelamu ja kuni 3 abihoonet krundil, välja arvatud

põhjendatud juhtudel; vältida krundi risustamist väikeehitistega ja

ehitamist väljakujunenud ehitusjoonest tänava poole.

Naaberkruntide (katastriüksuse)

hoonetevaheline vähim kaugus

Üldjuhul vähemalt 8 m, mida võib vähendada tuleohutusnõuete

järgimise korral kokkuleppel naaberkinnistu omanikuga.

Hoonete lubatud maksimaalne

kõrgus Järgida piirkonna hoonestusele omast kõrgust.

Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind krundi

(katastriüksuse) pindalast

Üldjuhul kuni 30%, asulate keskosades võib hoonestustihedus olla

suurem.

Krundi (katastriüksuse)

haljastatav/looduslikuna säiliv

osa

Üldjuhul vähemalt 40%.

Parkimine Lahendada oma kinnistul.

Arhitektuursed, ehituslikud ja

kujunduslikud tingimused

Ehitamisel (sh ümberehitamisel) arvestada väljakujunenud

hoonestuslaadiga ja arhitektuurse traditsiooniga (ehitusmaht,

katusekuju, viimistlusmaterjalid).

Eelistada fassaadis looduslikke viimistlusmaterjale (nt puit, kivi).

Piirded Lubatud on haljaspiirded või vähemalt 30%-lise läbipaistvusega

piirded kõrgusega kuni 1,5 m. Vallavalitsuse kaalutlusotsusel on

24 Rapla valla üldplaneering

Tingimused detailsemaks planeerimiseks ja/või projekteerimistingimuste andmiseks

põhjendatud juhtudel lubatud rajada kõrgemaid/läbipaistmatumaid

piirdeid (nt müra summutamiseks).

Liikluskorraldus, ligipääsetavus Juurdepääsud tagada üldjuhul olemasolevate teede kaudu.

Muud tingimused Vastavalt ala väärtustele ja lahendamist vajavatele teemadele

rakenduvad ptk 6 teemade lõikes toodud tingimused.

5.2.2 HAJAASUSTUSEGA ALAD

ÜLDISED KASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED

1. Arvestada väljakujunenud külatüüpi (nt hajaküla). Külatüübi määrab õuede paigutus ja kaugus üksteisest ja teedest ning õuede paiknemine kõlvikute suhtes.

Joonis 3. Eesti külatüübid (Allikas: Eesti Entsüklopeedia, http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_asustus1).

1.1. Jälgida väljakujunenud maakasutuse (katastriüksuste)struktuuri.

1.2. Esmajoones on soovitav rajada elamud vanadele talukohtadele.

1.3. Piirdeaedu võib rajada rohevõrgustiku aladel vaid elamu õuemaa ümber (maksimaalselt on aiaga piiratava ala suurus 0,4 ha), ülejäänud osas peab katastriüksus jääma tarastamata, et tagada ulukite vaba liikumine.

2. Uute elamumaade olmereovee kohtkäitluslahenduste planeerimisel tuleb arvestada veekaitse nõuetega. Heitvee pinnasesse immutamisel tuleb rangelt arvestada piirkonna joogiveehaarete paiknemisega. Heitvee immutamisel tuleb arvestada põhjavee kaitstust.

3. Uute hoonete ehitamisel, olemasolevate hoonete laiendamisel ja abihoonete ehitamisel tuleb arvestada piirkondliku ehitustavaga ja piirkonda sobivusega.

Rapla valla üldplaneering 25

4. Väärtuslikele põllumajandusmaadele ei ole soovitatav uut hoonestust rajada, erandkorras rajamisel lähtuda ptk 6.3.4 toodud tingimustest.

5. Väärtuslikele maastikele hoonestuse rajamisel tuleb arvestada maastike väärtuse säilitamisega.

6. Elamuid kui müra- ja saastetundlikke hooneid ei kavandata üldjuhul suure liikluskoormusega teede äärde.

Tingimused detailsemaks planeerimiseks ja/või projekteerimistingimuste andmiseks

Krundi (või katastriüksuse)

minimaalne suurus

Vastavalt piirkonnas väljakujunenud asustustihedusele ja

struktuurile.

Hoonete suurim lubatud arv ja

paigutus krundil (katastriüksusel) Vastavalt piirkonnas väljakujunenud tavale.

Naaberkruntide (katastriüksuste)

hoonete vaheline vähim kaugus

Vastavalt piirkonnas väljakujunenud asustustihedusele ja

struktuurile.

Hoonete lubatud maksimaalne

kõrgus Hoonete kõrgus määrata tulenevalt piirkonna tavast.

Arhitektuursed, ehituslikud ja

kujunduslikud tingimused

Arvestada8 väljakujunenud hoonestuslaadiga ja arhitektuurse

traditsiooniga (maht, katusekuju- ja kalded, viimistlusmaterjalid).

Eelistada fassaadis looduslikke viimistlusmaterjale (nt puit) ja

piirkonnale traditsioonilisi materjale (nt paas).

Piirded soovituslikult puidust (läbipaistvus vähemalt 20%) või

paekivist, max kõrgus 1,40 m. Lubatud on haljaspiirded.

Liikluskorraldus, ligipääsetavus Juurdepääsud tagada üldjuhul olemasolevate teede kaudu.

Muud tingimused Vastavalt ala väärtustele ja lahendamist vajavatele teemadele

rakenduvad ptk 6 teemade lõikes toodud tingimused.

5.3 KORTERELAMU MAA-ALA (EK)

Kolme ja enam korteriga korruselamu ehitamiseks ette nähtud maa-ala ning arhitektuurselt ja

ehituslikult elamute vahelisse väliruumi sobituv muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega

maa-ala.

KORTERELAMU MAA-ALALE VÕIB EHITADA:

▪ kolme ja enama korteriga korruselamuid;

▪ kaubandus-, teenindus- ja majutushooneid;

▪ büroo-, ühiskondlikuid-, kultuuri- ja spordihooneid;

▪ muid elamuid ja piirkonna elanikke teenindavaid ning keskkonda sobituvaid hooneid ja rajatisi, sh

tehnoehitisi.

8 Arvestamine tähendab piirkonnas väljakujunenud traditsioonidesse tähelepanu ja austusega suhtumist: hooneid võib kavandada analoogselt olemasolevatele, kuid võib ka luua uusi lahendusi, mis oskuslikult kombineerivad traditsioonilisi hooneid kaasaegsete lahendustega.

26 Rapla valla üldplaneering

ÜLDISED KASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED:

1. Korterelamud kavandada kvaliteetsete arhitektuursete ja maastikuarhitektuursete lahendustega ning sobitada ümbritseva keskkonnaga.

1.1. Lähtuda kvaliteetse elukeskkonna loomise vajadusest ning tagada kvaliteetne avalik ruum (haljasalad, puhkealad, mänguväljakud).

1.2. Rajada mitmekesine haljastus, säilitades maksimaalselt kõrghaljastust ja rajades väikevorme. Võimalusel säilitada maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust.

2. Korterelamute esimesi korruseid on lubatud kasutusele võtta ärilistel või ühiskondlikel funktsioonidel.

3. Maa-alal on lubatud teenindavate ehitiste (nt prügimajad, jalgrattaparklad, vajalikud tehnorajatised vms) rajamine.

4. Jalakäimise ja jalgratta kasutamise võimaldamiseks ühendada korterelamud kergliiklusvõrgustikuga.

5. Korterelamute seintele ja katustele on lubatud paigutada päikesepaneele. Juhul, kui kortermaja lahenduses on parkimismaja või -varjualused, on soodustatud paneelide paigutamine ka nende katustele.

Tingimused detailsemaks planeerimiseks ja/või projekteerimistingimuste andmiseks

Krundi (katastriüksuse)

minimaalne suurus Koormusindeks üldjuhul vähemalt 2009.

Hoonete suurim lubatud arv

ja paigutus krundil

(katastriüksusel)

Hoonete lubatud suurim arv määratakse kas projekteerimistingimustega

või detailplaneeringu koostamise kohustusel detailplaneeringuga.

Paigutus krundil sõltub kavandatava hoone asukohast. Võimalusel järgida

olemasolevat ehitusjoont.

Hoonete lubatud

maksimaalne

kõrgus/korruselisus

Üldjuhul mitte üle ühe korruse naaberhoonetest kõrgem.

Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind krundi

(katastriüksuse) pindalast

Määratakse detailplaneeringuga.

Krundi (katastriüksuse)

haljastatav/looduslikuna

säiliv osa

Minimaalselt 20%, millest pool kõrghaljastusega.

Parkimine

Parkimine lahendada omal krundil.

Rapla linnas max 1,5 parkimiskohta iga korteri kohta.

Võimalusel lahendada parkimine hoone küljel või hoovis.

Suuremad parklad liigendada haljastusega, eelistatult 4–5 parkimiskoha

kaupa.

9 Iga korteri kohta kavandatav krundisuuruse osatähtsus – nt 4 korteriga elamu krundisuurus peaks olema vähemalt 800 m2. Koormusindeksi määramine on vajalik sellise elukeskkonna loomiseks, mis võimaldab ka hoonete juurdekuuluvate taristu ja roheala kavandamist.

Rapla valla üldplaneering 27

Tingimused detailsemaks planeerimiseks ja/või projekteerimistingimuste andmiseks

Arhitektuursed, ehituslikud

ja kujunduslikud tingimused

Naturaalseid materjale imiteerivate materjalide kasutamine ei ole

lubatud.

Rõdude kinniehitamine toimub hoone terviklahenduse järgi.

Piirded Üldjuhul tarastamist vältida. Lubatud on haljaspiirded.

Heakord Kavandada jäätmekonteinerite jaoks jäätmemaja või varjavad piirded.

Liikluskorraldus,

ligipääsetavus Juurdepääsud tagada üldjuhul olemasolevate teede kaudu.

Muud tingimused Vastavalt ala väärtustele ja lahendamist vajavatele teemadele

rakenduvad ptk 6 teemade lõikes toodud tingimused.

5.4 ÜHISKONDLIKU HOONE MAA-ALA (AA)

Valitsus-, haridus-, tervishoiu-, hoolekande-, kultuuri- ja spordihoone juhtotstarbega maa-ala.

ÜHISKONDLIKU HOONE MAA-ALALE VÕIB EHITADA:

▪ kohaliku omavalitsuse ja riigiasutuse hooneid;

▪ büroo- ja administratiivhooneid;

▪ haridus-, teadus- ja koolieelse lasteasutuse hooneid;

▪ tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandehooneid;

▪ teatri-, klubi-, kino-, muuseumi-, galerii- ja raamatukoguhooneid;

▪ sakraal- ja tavandihooneid;

▪ spordihalli, võimlat;

▪ eritingimusi nõudvate tervishoiu- ja hoolekandeasutuste hooneid;

▪ kortereid;

▪ muid piirkonda teenindavaid ning keskkonda sobituvaid hooneid ja rajatisi, sh tehnoehitisi.

ÜLDISED KASUTAMIS- JA EHITUSTINGIMUSED

1. Ühiskondlike hoonete kui tundlike hoonete kõrvale mitte kavandada tootmishooneid vms häiringuid (nt müra, lõhn, vibratsioon, oluline liikluskoormus) põhjustavat maakasutust.

2. Ühiskondliku hoone maa-alale on lubatud ehitada piirkonda sobiva arhitektuurse ilme ja materjalikasutusega hooneid ja rajatisi.

3. Suuremates asulates tuleb ühiskondlikud hooned ühendada kergliiklusvõrgustikuga, hoonete juurde kavandada jalgrataste turvaline ja mugav parkimisvõimalus (raamkinnitus, valgustus, võimaluse korral varikatus või rattamaja).

4. Tagada barjääridevaba ja turvaline juurde- ja sissepääs kõikidele kasutajagruppidele (nt kaldteed, käsipuud, karestatud astmed vms).

5. Pöörata tähelepanu inimmõõtmelise ruumi loomisele ja haljastusele: nii kõrghaljastuse säilitamisele kui ka väikevormide olemasolule.

6. Kui üldkasutatavad hooned on kultuurväärtuslikeks objektideks või asuvad kõrge kultuuriväärtusega objektide ja alade läheduses tuleb jälgida, et hooned sobituksid ümbritseva maastiku ja objektidega.

28 Rapla valla üldplaneering

7. Märgiliste ühiskondlike hoonete puhul arvestatakse vaadeldavuse ja vaatekoridoridega ning märgilise hoone väärilise lähiala loomise või säilitamisega. Märgiline hoone võib olla oluline oma funktsiooni tõttu (nt kool, kultuurimaja) või kultuuriväärtuse tõttu (nt mõisahoone, kirik vms).

Tingimused detailsemaks planeerimiseks ja/või projekteerimistingimuste andmiseks

Krundi (või katastriüksuse) minimaalne

suurus

Määratakse tulenevalt kasutuse iseloomust ning arvestades

piirkonna ruumi ja keskkonnakvaliteedi tagamise üldiste

põhimõtetega.

Hoonete suurim lubatud arv ja

paigutus krundil (katastriüksuse)

Hoonete lubatud suurim arv määratakse lähtuvalt kavandatava

tegevuse iseloomust.

Paigutus krundil sõltub kavandatavast tegevusest.

Hoonete lubatud maksimaalne

kõrgus/korruselisus

Hoonete kõrguse määramisel lähtuda piirkonna tavast.

Vallavalituse kaalutlusotsusel on lubatud kõrgemad hooned.

Hoonete suurim lubatud ehitisealune

pind krundi (katastriüksuse) pindalast

30%, erandina on keskuse maa-alal lubatud väiksematel

kruntidel kuni 40%.

Krundi (katastriüksuse)

haljastatav/looduslikuna säiliv osa Minimaalselt 20%, millest pool kõrghaljastusega.

Parkimine

Omal krundil.

Parkimisvajadus määrata vastavalt hoone otstarbele.

Suuremad parklad liigendada haljastusega (nt 4-5

parkimiskoha kaupa).

Tagada jalgrataste turvaline ja mugav parkimisvõimalus.

Arhitektuursed, ehituslikud ja

kujunduslikud tingimused

Hoonete fassaadidel eelistada looduslikke viimistlusmaterjale

(nt puit, kivi).

Üldjuhul on lubatud ainult madalad haljaspiirded. Vajadusel

võib rajada 30%-lise läbipaistvusega piirded kõrgusega kuni

1,5 m.

Põhjendatul juhtudel võib rajada piirdeid vastavalt hoone

otstarbele (nt lasteasutused, hooldekodud vms) või vajadusele

vähendada müra vms negatiivseid mõjusid.

Haljastuslahenduse või

maastikuarhitektuurse lahenduse

koostamine

Arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuri võistluse korraldamist

kaaluda keskuse segahoonestuse alal või uue märgilise hoone

kavandamisel.

Heakord Kavandada jäätmekonteinerite jaoks jäätmemaja või varjavad

piirded või lahendada jäätmemajandus hoone baasil.

Liikluskorraldus, ligipääsetavus

Juurdepääsud tagada üldjuhul olemasolevate teede kaudu.

Tagada mugav ja ohutu ligipääsetavus kergliiklejale ja

ühistranspordi kasutajale.

Arvestada erivajaduste ja puuetega inimeste vajadustega (nt

kaldtee rajamine).

Rapla valla üldplaneering 29

Tingimused detailsemaks planeerimiseks ja/või projekteerimistingimuste andmiseks

Muud tingimused Vastavalt ala väärtustele ja lahendamist vajavatele teemadele

rakenduvad ptk 6 teemade lõikes toodud tingimused.

5.5 TOOTMISE MAA-ALA (T)

Tootmise maa-ala on tootmishoonete ja neid teenindavate rajatiste, sh põllumajanduslike

tootmishoonete ja -rajatiste maa.

TOOTMISE MAA-ALALE VÕIB EHITADA:

▪ tootmis- ja tööstushooneid ning -rajatisi;

▪ ladusid;

▪ kokkusobivaid kaubandus-, teenindus- ja ärihooneid;

▪ tanklat;

▪ tehnoehitisi;

▪ kaitsehaljastust.

ÜLDISED KASUTAMIS- JA EHITUSTINGIMUSED

1. Uute tootmishoonete rajamisel kasutada võimalusel ära olemasolevat taristut ja teid (reoveekäitlus, küte, liikluslahendus, elektriliinid), vajadusel näha ette täiendavad tuletõrje veevõtukohad ja juurdepääsud.

2. Negatiivset mõju omava (õhusaaste, müra, kiirgus, vibratsioon, ebameeldiv lõhn ning ohtu suurendav liiklussageduse kasv) tootmisega maad planeerida elamu- ja puhkealadest piisavasse kaugusesse, et tagada tundliku maakasutusega puhvervöönd. Arvestada tootmise kavandamisel valdavate tuulesuundadega10.

3. Tundlike aladega piirnemisel on tootmismaa arendaja kohustus häiringute leevendamiseks rajada kaitsehaljastus tundliku ala ning tootmismaa vahele. Kaitsehaljastus kavandatakse häiringu tekitaja s.o tootmisettevõtte maa-alale. Kui ruumi kaitsehaljastuseks pole, tuleb eelnevalt välja selgitada, kas eksisteerivad muud meetmed keskkonnamõju efektiivseks leevendamiseks/vähendamiseks. Ülenormatiivse müra leevendamiseks peab kaitsehaljastus olema üldjuhul 50 m lai. Soovitatav on kasutada segapuistut (okas- ja lehtpuud). Kaitsehaljastus võib olla kitsam või sellest loobuda, kui kasutatud on teisi piisavaid meetmeid häiringute leviku tõkestamiseks. Kaitsehaljastus võib olla ühtlasi krundi haljastatav/looduslikuna säiliv osa.

4. Põllumajandusliku jms tootmise puhul tuleb arvestada, et kaitsehaljastuse rajamine ei pruugi kõiki häiringuid (nt lõhn) oluliselt leevendada, mistõttu tuleb tootmine paigutada piisavalt kaugele häiringutundliku otstarbega aladest.

5. Põllumajandusliku tootmise puhul tuleb vältida reostusohtu ning tagada põhjavee kaitstus.

6. Transpordivood suunata võimalusel elamu-, puhke- ja ühiskondlikest aladest mööda.

7. Tootmishoonete visuaalsete häiringute ning tehnogeensete maastike mõju vähendamiseks on soovitav rajada liigendatud fassaadiga ning mitmekesisema välisilmega hooneid.

8. Kõrge kultuuriväärtusega objektide ja alade läheduses tuleb jälgida, et tootmishoone või -kompleks sobituks ümbritseva maastiku ja objektidega.

10 Mõjud võivad levida tootmisalast allatuult olevatele elamu- jt tundlikele aladele kergemini.

30 Rapla valla üldplaneering

9. Ohtlikke ja suurõnnetuse ohuga ettevõtteid ei ole üldjuhul lubatud planeerida elamualadele lähemale kui kavandatava ettevõtte ohuala raadius. Ohtlike ja suurõnnetusohuga ettevõtete kavandamisel ning ohtlike ja suurõnnetusega ettevõtete ohualadesse tegevuste kavandamisel tuleb riskide suurust ja kavandatava maakasutuse tundlikkuse sobivust hinnata igakordselt vastavalt reaalsetele riskidele Päästeameti väljatöötatud hindamismetoodika alusel. Kavandamisel maanteede äärde tuleb arvestada elutähtsate teenuste toimepidevuse säilitamisega.

10. Uutel ja rekonstrueeritavatel tootmisaladel tuleb võtta kasutusele tehnilisi lahendusi sademevee pinnasesse immutamiseks ning tagada lahendused sademevee puhastamiseks (õli-, bensiini- ja liivapüüdurid, sademevee vahemahutid, annusmahutid).

11. Kasutusest väljas tootmismaad võib võtta kasutusele teisel, piirkonda sobival, otstarbel.

Tingimused detailsemaks planeerimiseks ja/või projekteerimistingimuste andmiseks

Krundi (või katastriüksuse) minimaalne

suurus

Määratakse tulenevalt kasutuse iseloomust ning arvestades

piirkonna ruumi ja keskkonnakvaliteedi tagamise üldiste

põhimõtetega.

Hoonete suurim lubatud arv ja paigutus

krundil (katastriüksusel)

Hoonete lubatud suurim arv määratakse lähtuvalt

kavandatava tegevuse iseloomust.

Paigutus krundil sõltub kavandatavast tegevusest ja

võimaliku negatiivse mõju leevendamise vajadusest (nt

kaitsehaljastuse rajamise vajadus vms).

Hoonete lubatud maksimaalne

kõrgus/korruselisus

Üldjuhul 12 m maapinnast.

Vastavalt vajadusele võib vallavalitsuse kaalutlusotsusel

rajada ka kõrgemaid hooneid.

Hoonete suurim lubatud ehitisealune

pind krundi (katastriüksuse) pindalast 40%.

Krundi (katastriüksuse)

haljastatav/looduslikuna säiliv osa

Minimaalselt 20%, millest pool kõrghaljastusega.

Olenevalt kavandatavast tegevusest võib vallavalitsus nõuda

kaitsehaljastuse või muude kaitsemeetmete kavandamist.

Parkimine

Omal krundil.

Parkimisvajadus määrata vastavalt hoone otstarbele.

Võimalusel lahendada parkimine hoone küljel või taga.

Suuremad parklad liigendada haljastusega.

Tagada jalgrataste turvaline ja mugav parkimisvõimalus.

Arhitektuursed, ehituslikud ja

kujunduslikud tingimused

Kasutada fassaadil vähemalt osaliselt looduslikke

viimistlusmaterjale (nt puitu).

Läbipaistmatute piirete kavandamine on lubatud

kaalutlusotsuse alusel (nt vajadus leevendada müra vms).

Liikluskorraldus Juurdepääsud tagada üldjuhul olemasolevate teede kaudu.

Muud tingimused

Vastavalt ala väärtustele ja lahendamist vajavatele

teemadele rakenduvad ptk 6 teemade lõikes toodud

tingimused.

Rapla valla üldplaneering 31

5.6 MÄETÖÖSTUSE MAA-ALA (TM)

Mäetööstuse maa-ala on karjääri või kaevanduse maa või turbatootmisala, mis on mõeldud maavara

väljamiseks ja töötlemiseks ning millele võib rajada selleks tegevuseks vajalikke hooneid või rajatisi.

Mäeeraldise teenindamisega mitteseotud ehitustegevus maardlatel (sh mäetööstuse maa-alal) on

võimalik vaid pärast maavara ammendumist või kui selleks on saadud maapõueseaduse alusel muu

kooskõlastus või luba. Üldplaneeringuga vastavat kooskõlastust/luba antud ei ole.

ÜLDISED KASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED

1. Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohelises võrgustikus. Juhul, kui kaevandamine on vältimatu, tuleb see korraldada selliselt, et tekiks võimalikult vähe mõju rohelisele võrgustikule, maastiku ilmele ning puhkeotstarbelise, metsa- ja põllumajandusliku kasutuse huvidele ning vajadusel rakendades leevendusmeetmeid. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks.

2. Hea elukeskkonna säilitamise nimel ei ole maardlate kasutuselevõtmine soovitatav elamu- ja puhkealade läheduses.

3. Turba kaevandamiseks tuleb eelistada juba kuivendusest rikutud alasid.

4. Maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel tuleb enne maavara kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus (vastavavalt vajadusele keskkonnamõju hindamise läbiviimine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine, hüdrogeoloogilised uuringud jne) ning vajadusel rakendada asjakohaseid meetmeid kaasnevate oluliste keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks.

5. Ligipääsuteed peavad vastama kaevandamistegevusega kaasnevale liikluskoormusele. Vajadusel kavandada olemasolevate teede kandevõime tugevdamine ja tolmuvabaks muutmine.

6. Kaevandamisprotsess on soovitav läbi viia võimalikult lühikese ajaperioodi jooksul, kasutades ümbruskonda vähe häirivat tehnoloogiat.

7. Kasutuselevõetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada, karjäärid tuleb korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning kujundada kas rohealadeks, puhkealadeks, veekoguks vms, võttes arvesse ka naaberalade iseloomu ja kasutusperspektiivi.

Tingimused detailsemaks planeerimiseks ja/või projekteerimistingimuste andmiseks

Krundi (või katastriüksuse) minimaalne

suurus

Määratakse tulenevalt kasutuse iseloomust ning arvestades

piirkonna ruumi ja keskkonnakvaliteedi tagamise üldiste

põhimõtetega.

Hoonete suurim lubatud arv ja paigutus

krundil (katastriüksusel)

Lubatud on ajutised hooned vastavalt kavandatavale

tegevusele.

Parkimine Omal krundil.

Arhitektuursed, ehituslikud,

kujunduslikud tingimused ja

haljastustingimused

Vastavalt tegevusele võib olla vajalik leevendada mõjusid

kaitsevalli või haljastuse rajamise/säilitamisega.

Heakord Vastavalt korrastuskavale.

32 Rapla valla üldplaneering

Tingimused detailsemaks planeerimiseks ja/või projekteerimistingimuste andmiseks

Liikluskorraldus Juurdepääsud tagada üldjuhul olemasolevate teede kaudu.

Muud tingimused Vastavalt ala väärtustele ja lahendamist vajavatele teemadele

rakenduvad ptk 6 teemade lõikes toodud tingimused.

5.7 JÄÄTMEKÄITLUSE MAA-ALA (OJ)

Jäätmekäitluse maa-ala on jäätmete käitlemise ja ladustamise ehitise ning loomsete jäätmete käitluse

ehitise maa-ala.

Jäätmekäitluse maa-ala on ette nähtud kompostimisväljaku kavandamiseks. Jäätmekäitlustegevused

on lubatud ka teiste juhtotstarvetega aladel, kui nendega ei põhjustata olulist keskkonnamõju.

Üldplaneeringuga ei määrata kõigi jäätmekäitluskohtade asukohti jäätmekäitluse maa-alaks (nt

tootmisettevõtete maa-alad, kus kasutatakse toormena jäätmeid).

ÜLDISED KASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED

1. Jäätmekäitluse maa-alade väljaarendamisel lähtuda jäätmekavast.

2. Jäätmekäitlusega seotud hoonete kavandamise vajadusel sobitada hoone ümbritseva keskkonnaga.

3. Hoonete kavandamisel sobitada hooned ümbritseva keskkonnaga, eelkõige väärtuslikel maastikel ja miljööväärtuslikel aladel. Fassaadidel kasutada võimalusel looduslikke materjale.

4. Muud edasise kavandamise tingimused (nt krundi suurus, haljastus jms) määratakse vastavalt kavandatud tegevuse iseloomule.

5.8 TEHNOEHITISE MAA-ALA (OT)

Tehnoehitise maa-ala on kanalisatsiooni- ja reoveepuhastiehitise, veetootmise ja -jaotamisehitise,

gaasi või biomassi tootmise ja jaotamise ehitise, soojusenergia tootmise ja jaotamise ehitise,

elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise ning sideehitise maa-ala. Maa-alal on lubatud jäätmete

käitlemiseks hoonete ja rajatiste kavandamine.

ÜLDISED KASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED

1. Tehnilise taristute väljaarendamisel lähtuda valdkondlikest arengukavadest (vt ptk 6.5). Muude objektide kavandamisel lähtuda vastavatest õigusaktidest.

2. Hoonete kavandamisel sobitada hooned ümbritseva keskkonnaga, eelkõige väärtuslikel maastikel ja miljööväärtuslikel aladel.

Tingimused detailsemaks planeerimiseks ja/või projekteerimistingimuste andmiseks

Krundi (või katastriüksuse) minimaalne

suurus

Määratakse tulenevalt kasutuse iseloomust ning arvestades

piirkonna ruumi ja keskkonnakvaliteedi tagamise üldiste

põhimõtetega.

Hoonete suurim lubatud arv ja paigutus

krundil (katastriüksusel)

Hoonete suurim lubatud arv määratakse lähtuvalt

kavandatava tegevuse iseloomust.

Paigutus sõltub kavandatavast tegevusest.

Rapla valla üldplaneering 33

Tingimused detailsemaks planeerimiseks ja/või projekteerimistingimuste andmiseks

Hoonete lubatud maksimaalne

kõrgus/korruselisus Määratakse lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust.

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind

krundi (katastriüksuse) pindalast Määratakse lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust.

Parkimine Omal krundil.

Krundi (katastriüksuse)

haljastatav/looduslikuna säiliv osa Määratakse lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust.

Arhitektuursed, ehituslikud ja

kujunduslikud tingimused

Hooned sobitada ümbritseva keskkonnaga. Fassaadil

kasutada võimalusel looduslikke materjale.

Liikluskorraldus Juurdepääsud tagada üldjuhul olemasolevate teede kaudu.

Muud tingimused

Vastavalt ala väärtustele ja lahendamist vajavatele

teemadele rakenduvad ptk 6 teemade lõikes toodud

tingimused.

5.9 PUHKE- JA VIRGESTUSE MAA-ALA (PV)

Puhke- ja virgestusala, mille piires on võimalik püstitada rajatisi nagu seikluspark, mängu- ja palliväljak,

laululava, külaplats, teemapark, kogukonnaaed, vabaõhumuuseum, tervise- ja liikumisrajad, staadion

ning muu puhkuseks, sportimiseks või kultuuritegevuseks sobilik rajatis. Lubatud on väikeses mahus

maa-alast ka vastava otstarbega hoonete rajamine.

Puhke- ja virgestusala funktsiooni täidavad ka tervise- ja matkarajad, veekogud ja nende äärsed

supluskohad.

ÜLDISED KASUTAMIS- JA EHITUSTINGIMUSED

1. Tagada mugav ligipääs kergliiklejale ja asulasisesed puhkealad ühendada kergliiklusvõrgustikuga. Suuremate puhkealade juurde kavandada vajadusel autoparklad.

2. Traditsioonilistele supluskohtadele, mis asuvad avalikult kasutatava veekogu ääres, tuleb tagada juurdepääs avalikult kasutatavate teede kaudu.

3. Alad varustada vajalike taristuga (pingid, prügimajandus, parkimine), sh arvestades erinevate sihtrühmade vajadustega. Traditsioonilistes supluskohtades tagada elementaarne taristu (nt prügikastid).

4. Alale võib püstitada puhkemajanduslikku teenust osutavaid hooneid (toitlustus, majutus, hooajalised müügikohad, sporditarvete laenutus või hoidla vms). Hoonete asukoha, paigutuse ja arhitektuurse lahenduse täpsemal määramisel tuleb vaadelda puhkeala tervikuna, arvestades maastiku reljeefi ja puhkeala eesmärki.

5. Elamu- ja ühiskondliku hoone juhtotstarbega maa-alade täpsemal planeerimisel lähtuda põhimõttest, et tiheasustusega aladel:

5.1. peavad olema puhkealad kättesaadavad elukohast vähemalt 300 m (ligikaudu 5 minuti jalgsi tee) raadiuses. Täpsemal planeerimisel tuleb ette näha haljastatud üldmaa krunt puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks, kui lähiala puhkeala elukohast 300 m raadiuses puudub;

34 Rapla valla üldplaneering

5.2. hoolekandeasutusi rajades tuleb hoolekandeasutuse juurde rajada ka puhkeala, et toetada kehalist aktiivsust.

6. Avalikus kasutuses mängu- ja spordiväljaku rajamisel tuleb lähtuda heast ehitustavast ja erinevate sihtrühmade – lapsed, noored, erivajadustega kasutajad – vajadustest (paigutada istepingid, luua ohutud liikumisvõimalused vms). Mänguväljakud peavad võimaldama mitmesuguseid tegevusi, soodustama loovust, olema esteetilised ja hooldatud.

7. Rajatiste ja hoonete maastikku paigutamisel arvestada maksimaalselt olemasolevate maastikuliste väärtuste ja ptk 6 esitatud arendustingimustega.

8. Karitsu loodusala vahetusse lähedusse puhkealale ehitustegevuse kavandamisel tuleb ehitustegevus kavandada väljaspoole loodusala.

5.10 HALJASALA JA PARKMETSA MAA-ALA (HM)

Haljasalad on kujundatud reljeefi, veestiku ja taimestikuga avalik väliruum linnalises asulas.

Parkmets on loodusliku metsa- ja/või rohumaa baasil inimese poolt kujundatud roheala. Nii haljasalal

kui parkmetsas on lubatud ehitada väiksemaid virgestusotstarbelisi ehitisi.

ÜLDISED KASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED

1. Alal on lubatud teenindavate rajatiste (teede, jalgratta- ja jalgteede, tehnovõrkude, puhkerajatiste vms) kavandamine.

2. Ala arendamisel ja rajatiste maastikku paigutamisel tuleb arvestada olemasolevate maastikuliste tingimuste ja väärtustega (nt miljööalade tingimustega ptk 6.2.2 ja väärtuslike maastike tingimustega ptk 6.2.1).

3. Tiheasustusaladel paiknevaid alasid võib vallavalitsuse kaalutlusotsuse alusel osaliselt hoonestada (kuid mitte enam kui 50% ulatuses) väikeelamu ehituse eesmärgil. Hoonestamisel arvestada piirkonnas kujunenud elamute jt ptk 5.2.1 toodud tingimustega.

5.11 KAITSEHALJASTUSE MAA-ALA (HK)

Kaitsehaljastuse maa-ala all mõistetakse õhusaaste, müra, tuule jms mõjude vähendamiseks rajatud

kõrghaljastust.

ÜLDISED KASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED

1. Kaitsehaljastus tuleb vajadusel rajada äri- ja tootmise ja tundlike alade vahele tootmistegevusest lähtuvate mõjude leevendamiseks. Haljastuse kavandamine võimaldab parandada ka tootmisterritooriumite sobitumist hoonestatud keskkonda, leevendades visuaalseid häiringuid. Kaitsehaljastus kavandatakse reeglina mõju tekitava ettevõtluse maa-alale.

2. Vajadusel tuleb kaitsehaljastus rajada maantee/raudtee ja tundlike alade vahele liikluse mõju leevendamiseks.

3. Kaitsehaljastuse puhul tuleb arvestada ala piisava laiusega: ülenormatiivse müra leevendamiseks peab kaitsehaljastus olema üldjuhul vähemalt ca 50 m lai. Kõrghaljastuse toimimiseks müra leevendajana on soovitav segapuistu kasutamine, mis koosneb igihaljastest ja lehtpuudest (kuna see omab paremat efekti), lisaks puudele istutada ka tihe põõsastik. Kaitsehaljastus võib olla kitsam või sellest loobuda, kui kasutatud on teisi piisavaid meetmeid häiringute leviku tõkestamiseks. Kaitsehaljastus võib olla ühtlasi krundi haljastatav/looduslikuna säiliv osa.

4. Kaitsehaljastuse maadel ei ole üldjuhul ehitustegevus lubatud, välja arvatud kaitsehaljastuse rajamistöödeks, kergliiklustee või tehnovõrgu rajamiseks. Tiheasustusaladel paiknevaid alasid võib vallavalitsuse kaalutlusotsuse alusel osaliselt hoonestada (kuid mitte enam kui 50% ulatuses).

Rapla valla üldplaneering 35

5. Kaitsehaljastuse rajamisel riigimaanteede ääres tuleb vastavalt maanteede projekteerimisnormidele tagada külgnähtavus ja ristumiskohtadel nähtavuskaugus.

6. Raiete puhul tuleb tagada kaitsehaljastuse maa-ala metsa kaitseotstarbe11 säilimine.

5.12 LIIKLUSE MAA-ALA (L)

Liikluse ja liiklust teenindava ehitise maa-ala on tee, tänava või väljaku, raudtee, lennuvälja, sadama ja

reisijate teenindamiseks kavandatud transpordihoone maa-ala.

Liikluse maa-alaks on valdavalt olemasolevad teed ja tänavad, raudteed ja lennuväli.

Planeeringuga kavandatakse parklad ja „pargi-ja-reisi“ parklad, mis on maakasutuskaartidel toodud

punktleppemärkidena.

ÜLDISED KASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED

1. Lubatud on piirkonda teenindava tehnilise taristu rajamine.

2. Suuremad parkimisalad (sh „pargi-ja-reisi“ parklad) liigendada haljastusega.

3. Parklates kasutada keskkonnasäästlikke sademeveelahendusi (sademevee puhastamine või puhverriba ja/või vett läbi laskvate materjalide kasutamine).

4. Kuusiku lennuvälja lähialas tuleb arendustegevusel arvestada lennuvälja kaitsevööndi- ja piirangupindadega.

5. Järgida teede ja liikluskorralduse kavandamise täpsemaid tingimusi peatükis 6.4.

5.13 KALMISTU MAA-ALA (K)

Kalmistumaa on kalmistu ja matmisega soetud hoone (kabel, tavandihoone, krematoorium) maa-ala.

Rapla vallas on Juuru kalmistu, Juuru õigeusu kalmistu, Rapla kalmistu, Vahastu kalmistu.

ÜLDISED KASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED

1. Kalmistule tagatakse ohutu ligipääs kergliiklusteega ja parkimisvõimalused.

2. Kalmistujäätmete komposteerimiseks rajatakse kalmistute juurde komposteerimisväljakud või jäätmemajad.

3. Kalmisturahu hoidmiseks tuleks kalmistu lähipiirkonnas mürarikkaid tegevusi vältida.

5.14 AIANDUSE MAA-ALA (MA)

Aianduse maa-ala on tiheasustusega aladel väikesemahulise aiasaaduste kasvatamise maa.

ÜLDISED KASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED

1. Aianduse maa-ala kavandamisel lähtuda aiajäätmete kogumisel ja käitlemisel valla jäätmekavast.

2. Lubatud on sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitusloakohustuseta ehitised (kasvuhoone, varjualune vms).

3. Lubatud on piirkonda teenindava tehnilise taristu rajamine.

11 Näiteks raiete järk-järguline teostamine.

36 Rapla valla üldplaneering

5.15 RIIGIKAITSE MAA-ALA (R)

Riigikaitseliste ehitiste (hoonete ja rajatiste) maa nii sõjaväeosa, kaitsejõudude, päästeteenistuse, piiri-

ja tollipunkti, piirivalveasutuse ja korrakaitseasutuse tarbeks.

Rapla vallas asub Alu alevikus Kaitseliidu kool, Rapla linnas Kaitseliidu maleva staabi-ja tagalakeskus,

Kaiu alevikus Kaitseliidu lasketiir. Antud objektide ümber on kehtestatud piiranguvööndid, mis on

kajastatud maakasutuskaardil.

Riigikaitse maa-ala on määratud ka Sulupere külas asuv Kopramäe kinnistu (katastritunnus 66901:001:0314), mis on Rapla maleva staabi- ja tagalakeskuse perspektiivseks asukohaks.

ÜLDISED KASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED

1. Juhul, kui antud juhtotstarbega maa-alad ei ole enam vajalikud, on vallavalituse kaalutlusotsusel võimalik neid kasutusele võtta uuel otstarbel. Sobiva otstarbe üle otsustab vallavalitsus, lähtuvalt asukoha eeldustest ja võimalustest.

2. Kaiu lasketiiru piiranguvööndisse ei ole soovitatav uusi elamualasid või muid keskkonnahäiringute (nt müra, vibratsioon, tolm jms) suhtes tundliku kasutusotstarbega maa-alasid ja ehitisi kavandada.

3. Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada:

3.1. kõik riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse jäävad või ulatuvad planeeringud ning projekteerimistingimused või nende puudumisel ehitusloa eelnõud või ehitusteatised;

3.2. kui kavandatakse üle 28 m kõrguseid ehitisi;

3.3. kui kavandatalse valla territooriumil mistahes kõrgusega elektrituulikuid ja tuulikuparke, samuti päikeseelektrijaamasid;

3.4. koostööd Kaitseministeeriumiga tuleb alustada võimalikult varases staadiumis, et tagada riigikaitseliste ehitiste töövõime.

4. Valla riigimetsa-alasid kasutatakse riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks. Väljaõppe toimumise ajal tuleb ümbritsevate alade elanikel ja kasutajatel arvestada riigikaitselisest tegevusest tulenevate keskkonnahäiringutega (nt müra leviku võimaluse) ning raskesõidukite ja inimeste liikumisega.

5. Kopramäe kinnistu riigikaitseliste ehitiste ja elamualade vahel tuleb tagada haljaspuhvri olemasolu haljasala ja parkmetsana või kaitsehaljastusena.

5.16 PÕLLU (MP) JA METSA (MM) MAA-ALA

Põllu maa-ala on põllumajanduslikuks tootmiseks kavandatud ning metsa maa-ala metsaga kaetud

maa või metsamajandusliku potentsiaaliga maa-ala. Põllu ja metsa maa-alad moodustavad valdava

osa valla territooriumist.

Põllu ja metsa maa-alal säilivad olemasoleva sihtotstarbega alad – nt elamu maa-alad jms.

Maakasutuskaardil ei tooda kõiki sihtotstarbeid eraldi välja.

ÜLDISED KASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED

1. Põllu- ja metsamaale võib rajada ühepereelamuid (koos abihoonetega), puhkerajatisi, ühiskondlikke hooneid jms piirkonna hea elukeskkonna tagamiseks vajalikke hooneid või rajatisi.

2. Soodustamaks ettevõtlust võib põllumajanduse ja metsa maa-alale rajada äri- ja tootmisettevõtteid ning muu otstarbega hooneid ja rajatisi juhul, kui need järgivad peatükis 3 toodud laiemaid põhimõtteid ning soovitud juhtotstarbele vastavaid tingimusi.

Rapla valla üldplaneering 37

3. Põllumajandusmaad tuleb soovitatavalt säilitada avatuna ning kasutusel olevatena. Väärtuslikel põllumajandusmaadel jätkata põllumajanduslikku tegevust. Väärtuslik põllumajandusmaa on haritav maa (põllumaa), püsirohumaa või püsikultuuride all olev maa (vt ptk 6.3.4)

4. Kui põllu- ja metsamaad kattuvad teiste väärtustatud aladega – nt väärtuslikud maastikud, miljööväärtuslikud alad, rohevõrgustike – tuleb arvestada vastavalt aladele seatud tingimustega.

5. Tühjalt seisvad ja lagunevad endised tootmishooned võtta kasutusse (sh uuel otstarbel) või lammutada.

6. Valla metsaressursse kasutada mitmekülgselt ja säästlikult, et tagada nii majanduslik tulu kui ka metsade bioloogiline mitmekesisus.

38 Rapla valla üldplaneering

6 KASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED

TEEMAVALDKONDADE LÕIKES

Alade arendamisel tuleb alltoodud teemavaldkondade tingimuste kõrval arvestada ka juhtotstarvete

lõikes toodud tingimustega (vt ptk 5 alapeatükid).

6.1 AVALIK RUUM JA HALJASTUS

Avaliku ruumi all käsitletakse eelkõige üldkasutatavaid väljakuid ja platse ning tänavaruumi. Samuti on

avaliku ruumi osad üldkasutatavad haljas-, pargi-, metsa- ja veealad, kuhu määratlemata isikute ringil

on vaba ligipääs ja võimalus piiranguteta liikuda.

Kvaliteetse avaliku ruumi loomine on eelkõige oluline Rapla linnas ja alevikes, kus asustustihedus on

suurem, kuid kooskäimiskohtadena (külaplatsid jm) vajalik ka mujal valla territooriumil. Olulist

tähelepanu on vaja pöörata hea avaliku ruumi loomisele asulate enimkasutatud kohtades:

▪ Rapla linna kontekstis esmajärjekorras avaliku ruumi kujundus linna keskuse segahoonestusalal ja

jõepromenaadi väljaarendamisel ning sidumisel keskusalaga; samuti suurematel puhkealadel;

▪ alevikes eelkõige peatänavatel ja olulistel väljakutel/platsidel.

Valla avaliku ruumi kujundamisel tuleb arvestada laiemate kvaliteetse ruumiloome põhimõtetega, kus

lahendus on:

1. rikastav ja esteetiline, pakkudes elukeskkonda elavdavat kogemust;

2. kasutama kutsuv ja hästi ligipääsetav, kasutades kaasava disaini põhimõtteid ja arvestades erinevate liikujate võimekusega;

3. keskkonnasõbralik ja kliimakohane, kasutades ja võimendades looduslikke komponente ning kasutatav ja vastupidav erinevates ilmaoludes;

4. pärandisõbralik, põimides disaini väärtuslikke vanemaid komponente;

5. mitmeotstarbeline ja kohandatav, sidus ja ümbritsevat ruumi arvestav;

6. sotsiaalne ja tervislik, soodustades avalikus ruumis viibimist, välitegevusi ja suhtlust.

TINGIMUSED TIHEASUSTUSALAL AVALIKU RUUMI LOOMISEKS JA HALJASTUSE KUJUNDAMISEKS

1. Puhkealade kavandamisel arvestada eeltoodud kvaliteetse ruumiloome põhimõtetega konkreetsete lahenduse loomisel ja allpool toodud tingimustega:

1.1. Tagada üldkasutatav puhke- ja/või haljasala, parkmets, mänguväljak vms elukohast orienteeruvalt 300 meetri (ligikaudu 5 minuti tee jalgsi) raadiuses. Maa-alade täpsemal planeerimisel tuleb ette näha üldmaa krunt, kui puhkeala elukohast 300 m raadiuses puudub.

1.2. Puhke- ja virgestuse maa-aladel ja haljasaladel arendada vajalikul määral taristut – rajada mängu- ja tegevusväljakud, istumiskohad, korraldada parkimine, lahendada prügimajandus jms.

1.3. Puhkeala peab pakkuma nii aktiivse kui passiivse puhkamise nurki ning võimalusi kõikidele vanusrühmadele.

1.4. Kavandada ettevõtete juurde töötajatele rohelised puhkenurgad, et tagada meeldiv töökeskkond ja üldmulje.

Rapla valla üldplaneering 39

2. Asulate rohealad – pargid, haljasalad ja veekogude kaldad, haljasribad – moodustavad omaette võrgustiku ja täidavad samaaegselt mitut rolli. Rohealade kujundamisel ja kasutamisel on oluline arvestada, et roheala:

2.1. Võimaldaks aktiivse ja passiivse puhkamise võimalusi.

2.2. Toimiks sademevee immutamise aladena, mis on kasvavalt oluline kliimamuutustega kohanemisel.

2.3. Toimiks vajadusel puhveralana erinevate maakasutuste vahel ning võimalike häiringute ja visuaalse mõju leevendajana.

2.4. Toimiks osana laiemast rohevõrgust ning toetaks asulasisest jätkusuutlikku elurikkust.

3. Linnahaljastuses:

3.1. Säilitada alleed ja tänavahaljastus tiheasustusega aladel, et tagada ökoloogiline ja linnapildi mitmekesisus.

3.2. Kasutada haljastuslahenduste väljatöötamisel eelistatult kodumaiseid liike ja looduspõhiseid lähenemisi.

3.3. Ekstensiivse niitmise asemel võib jätta rohealad ka niidulikeks (niita hooajal 1–2 korda).

4. Elamualade haljastuse ja maastikuarhitektuursete lahenduste kavandamine peab olema võrdväärselt oluline hoonete ja taristu kavandamisega. Haljastus kavandada mitmerindelisena.

5. Uutel arendusaladel:

5.1. Arendada sõiduteega samal ajal välja terviklik arendusalade sisene kergliiklusteede/jalgteede võrgustik, lähtudes loogilistest otseteedest.

5.2. Rajada tänavahaljastus ning sõidu- ja kergliiklusteed samal ajal. Tänavahaljastust tuleb rajada tänavaruumi kujundamiseks, hubasuse loomiseks ja tänavatele inimlikuma mõõtme andmiseks. Samuti mahendab tänavahaljastus liiklusest tekkivat müra ja saastet ning aitab ühendada haljasalasid ja rohevõrgustiku osi. Tänavahaljastus võib olla ühe- või kahepoolne puuderida, põõsasrida, olemasoleva puude- ja/või põõsasrea täiendus.

6. Keskkonna kujundamisel ja hooldamisel kasutada turvatunnet loovaid võtteid: valgustada olulisemad käiguteed, ühiskondlike hoonete ümbrus, bussipeatused, puhkealad ja mänguväljakud, üldkasutatavad parklad (sh rattaparklad), hoida üldkasutatav avalik ruum korras.

7. Parkimine liigendada madal- või kõrghaljastusega, „automere“ tüüpi parkimislahendused ei ole lubatud. Haljasribasid/-peenraid kasutada parkla sademevee immutamiseks või viibeaja pikendamiseks.

8. Avalikult kasutatavate veekogude kallasrajad hoida avatuna.

6.2 KULTUURIVÄÄRTUSLIKUD ALAD JA OBJEKTID

6.2.1 VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD

Maastikud on elukeskkonna oluline osa, aidates kaasa kohatunnetuse ja elukeskkonna kujunemisele.

Väärtuslike maastike määratlemise üldiseks eesmärgiks on kultuuripärandi hoidmine, traditsioonilise

asustus- ja maakasutusmustri ning põllumajandusmaastiku avatuse säilimine; vaadete avamine ja

säilimine väärtuslikele maastikuelementidele; maastikulise mitmekesisuse säilitamine

põllumajanduslikel aladel ja maaelu toetamine.

Väärtuslike maastike määramisel lähtuti maastike esteetilisest, kultuurilis-ajaloolistest, looduslikust,

identiteedi- ja puhkeväärtusest.

40 Rapla valla üldplaneering

Väärtuslikud maastikud on maakonna tasandil määratud Rapla maakonnapaneeringuga 2030+12.

Käesoleva planeeringuga on täpsustatud väärtuslike maastike piire ja kasutamistingimusi.

Joonis 4. Väärtuslikud maastikud.

Maakonnaplaneeringuga määratud maakondliku tähtsusega väärtuslikud maastikud, mis osaliselt või

kogu ulatuses asuvad valla territooriumil, on:

1. LIPSTU (potentsiaalne riiklik tähtsus) – Lipstu nõmm (ca 200 ha). Loomets ja Lipstu küla. Paasaluspõhi on kaetud väga õhukese mullakihiga, kus liigirohke, kuiva- ja lubjalembene taimestik. Vastu Sõbessood paikneb 1-1,5 m kõrgune Lehmlõuke pank koos oja, lõhede, urgete ja lahtimurdunud pangastega.

2. JALASE (potentsiaalne riiklik tähtsus) – säilinud 1920.-30. aastate hooldatud külamaastik (rehielamud), moodustab Jalase maastikukaitseala.

3. HÕREDA MÕIS – Hõreda mõisa peahoonet, mis valmis 1812. aastal, peetakse klassitsistlikus stiilis härrastemajade üheks kaunimaks näiteks Eestis (kogu mõisaansambel on käesoleval ajal lagunev). Endiselt on hästi säilinud avatud põllumajanduslik maastik Hõreda mõisakeskuse ümber. Hõreda mõisast umbes 1,5 km kaugusel asub Ingliste mõis. Mõisakeskusi ümbritsevad maastikud moodustavad ühtse terviku.

12 Maakonna väärtuslikud maastikud on algselt määratud 2003. aastal kehtestatud Rapla maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“.

Rapla valla üldplaneering 41

4. ALU MÕIS – Alu pseudogooti stiilis mõisamaja valmis 1868. aastal ja on selle ehitusstiili üks paremaid näiteid Eestis. Kabelimägi/kultusekivid. Praegu Kaitseliidu kooli käsutuses.

5. JUURU–MAHTRA – Juuru kui kihelkonnakeskus. Juuru kirik, Juuru apostelliku õigeusukiriku varemed, Juuru talupojakõrts nn Atla-Eeru kõrts, Mahtra talurahvamuuseum, Juuru pastoraat, kalmistud ja vana paemurd. Mahtra mõis ja külad, Mahtra sõjaga seotud paigad. Mahtra küla Sõjavälja katastriüksused – ajaloolise Mahtra mõisa süda, kus peeti Mahtra sõda. Siin asub Mahtra sõja mälestussammas ja kaks mälestuskivi. Sõjavälja üksused moodustavad harmoonilise maastikulise terviku, kus looduslik amfiteater loob suurepärase keskkonna rahvapidude, vabaõhuetenduste ja -kontsertide korraldamiseks. Sõjavälja naaberkinnistud on korralikult haritud põllu- ja karjamaad.

Joonis 5. Juuru Mihkli kirik. Foto: Villu Pihlakas.

6. KUIMETSA – Kuimetsa on endine mõisakeskus, kus paiknevad tsistertslaste kloostri varemed, Vaopere ja Tamsi ümbruses säilinud asustusstruktuur. Iida urked ja Kuimetsa karstiala, Õrde allikas, rohked lubjapõletusahjud. Järvamaad Tallinnaga ühendanud talitee, legendid ja pärimused.

7. RAIKKÜLA – muinaseestlaste Kärajate (nõupidamise kant) Paka mäel. Oluline maamärk ja nii arhitektuuri- kui kultuurilooliselt silmapaistev on Raikküla mõisa hoonetekompleks. Klassitsistlikus stiilis Raikküla mõisa peahoone ja mõisaansambel vajab väärtustamist, eksponeerimist ja juurdepääsu. Oluline on ka mõisaallee ja mõisaga seotud teedevõrgu säilitamine. Keyserlingide perekonna matusepaik. Jänusmäe tamm. Lillemägi – A. von Keyserlingi poolt rajatud Eesti esimene kiviktaimla. Raela ridaküla. Aru kasesalu.

8. KUUSIKU – Kuusiku mõisansambel, Kuusiku Altveski hoonete ansambel, Kahametsa uudismaapõllud ja Kuusiku katsebaas. Väärtuslik on Kuusiku mõisakompleksi, Kuusiku-Altveskit, Kuusiku mõisa parki ja Kuusiku veehoidlat ümbritsev pastoraalselt idülliline maastik.

42 Rapla valla üldplaneering

Joonis 6. Vaade Kuusiku mõisaalleele. Foto: Ants Kuningas.

Joonis 7. Vaade Kuusiku mõisa pargist üle Kuusiku jõe. Foto: Terje Villems.

9. PALUKÜLA–KÄDVA – (osaliselt kohaliku tähtsusega) – Paluküla Hiiemägi on Loode-Eesti kõrgeim tipp – 106 m. Hiiemäe kõrval paiknevad veel mitmed ligi 100 meetrini küündivad künkad. Hiiemäelt põhja mineva tee ääres Keava ja Loosalu soode vahel paiknevad ilusad heinamaad. Loosalu raba läbib looduse õpperada. Hästi on säilinud tüüpiline talumaastik, samuti endine asundusküla, Kädva (17. saj), Sonni mõisate asukoht. Säilinud on ainult mõisate ümbruse põlispuud. Metsari tekkis uudismaa-asundusena 20. sajandil. Piirneb Keava–Kõnnumaa väärtusliku maastiku alaga.

10. KUMMA – KAEREPERE – Rapla valla territooriumile jäävad Valtu küla avatud põllumajandusmaad.

Kohaliku tähtsusega väärtuslikud maastikud, mis osaliselt või kogu ulatuses asuvad valla territooriumi, on:

11. PAHKLA–SELI (potentsiaalse maakondliku tähtsusega) – ala hõlmab Pahkla ja Angerja küla ning Pirgu mõisa ning Seli-Angerja maastikukaitseala ja selle ümbruses. Suhteliselt hästi säilinud avamaastik, põhjaosas metsastunud. Põline põllumajanduspiirkond tänu viljakatele paepealsetele muldadele. Ala põhjaosas ja sellega piirnevas kuusikus on arvukalt suuri rahne. Neist kogukaim on kohapeal Eestimaa kivide kuningaks tituleeritu, kaugemal tuntakse seda Pahkla Suurkivi nime all. Piirkonna suurimaks vaatamisväärsuseks võib pidada Angerja vasallilinnust, mis on Rapla

Rapla valla üldplaneering 43

maakonna üks vanemaid kiviehitisi. Linnuse algne osa ehitati ilmselt 15. sajandi algupoolel. Hiljem on seda korduvalt ümber ehitatud ja aja nõuetele kohandatud. Linnus hävis arvatavasti Liivi sõja päevil. Pirgu mõis ja selle lähiümbrus (park) Keila jõe kaldapealsed.

12. PURKU–PÕLMA – Purku oli Järvakandi kolhoosi keskasula. Kunagises ministeeriumikooli hoones asub Kabala Lasteaed-Põhikooli Purku rühm. Valli külas asuvad Järvakandi mõisaansambli varemed ja metsistunud mõisapark. Mõisa peahoonest lähtub Eesti üks esinduslikemaid sihiteede süsteeme: kolm paarikilomeetrist teed ja peahoone esiküljega paralleelne üheksa kilomeetri pikkune tee. Kiirtena kujundatud teedevõrk ja kanalite võrgustik oli kavandatud ka peahoonest edelasse jäävasse parki. Piirkonda iseloomustavad veel arvukad endisaegsed lubjapõletusahjud ja Hollandi tüüpi Põlma tuulik. Purku-Põlma kultuurmaastikus on hästi säilinud ajalooline ehituspärand, ruumistruktuur ja külakeskkond.

13. OHULEPA–KELBA – Hästi säilinud maastikustruktuur, põline asustusala ja ohtralt pärimuskultuuri objekte. Maastikus on näha põlised teed ja mõisaalleed, Ohulepa, Kelba ja Uuemõisa mõisaasemed, Kelba koolimaja asukoht, vaated põldudele ja Aigitise soole, Kreutzwaldi noorpõlvekodu ja mitmed kultusväärtusega paigad.

Joonis 8. Ohulepa maastik. Foto: Cerly-Marko Järvela.

14. LIPA – Uku Masingu kodukoht, Lipa linnusease, põline küla, lubjapõletusahjud.

Joonis 9. 1909. aastal ehitatud Lipa koolimaja, milles anti haridust järjepidevalt 100 aastat. Foto: Kaidi Kalf.

15. VAHASTU – Vahastu linnamägi, kirik ja kalmistu, Vahastu mõis ja legendid, klassikaline külamudel. Vahastu Suurkivi, küla ümbritsevad suured metsamassiivid.

44 Rapla valla üldplaneering

Üldplaneeringuga määratakse lisaks kohalikud väärtuslikud maastikud:

16. Palamulla – muinasküla, milles on tänaseni hästi säilinud traditsioonilise maaelu ruumistruktuur.

17. Lipametsa – tegemist on autentsel kujul terviklikult säilinud pärandmaastikuga, mida ilmestavad ligi 150 aastat vanad rehielamud ja kõrvalhooned. Säilinud on hajusa tänavküla struktuur ning küla läbiv külatee, mis on osaliselt tänase päevani ääristatud kiviaedadest ja kus maastikus leidub siin ja seal pärandkultuuri objekte - lubjaahje ja nende asemeid, kohalikke kivimurde jms.

18. Lõiuse – paikneb kahel pool Atla jõge Härgla ja Pirgu vahel. Põliskülas on hästi säilinud küla ruumistruktuur ja traditsioonilised õued.

19. Kalda – kompaktne ja tiheda hoonestusega traditsiooniline küla. Taludele kuulusid Atla jõelammil heinamaad, milline muster on seniajani maastikus näha.

Väärtuslikud maastikud ja ilusad teelõigud on kantud üldplaneeringu maakasutuskaardile.

ÜLDISED TINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS JA VÄÄRTUSTE SUURENDAMISEKS

1. Säilitada ajaloolist maakasutust, põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid väärtuslikele maastikuelementidele.

2. Põllumajandusmaad tuleb säilitada avatuna ning soovitatavalt kasutusel olevatena: säilitada ja hooldada maaparandussüsteeme, vältida tiheasustuse tunnustega uute elamugruppide tekkimist põllumajandusmaadele.

3. Säilitada traditsioonilisi maastikuelemente ning -struktuure, tagada kaunite vee- ja teelõikude läbitavus. Säilitada ilusate teelõikude ajalooline looklevus, teid mitte õgvendada (välja arvatud juhtudel, kui tee rekonstrueerimine on vajalik liiklusohutusest lähtuvalt).

4. Võimaluse korral taastada traditsioonilisi maastikuelemente ja maakasutust (kivi- ja lattaiad, puiesteed, looduslikud niidud, karjatatud metsad jms).

5. Hoonestuse planeerimisel väärtuslikule maastikule säilitada võimalikult olemasolevat ajaloolist asustust, arvestades ajaloolise teede- ja tänavatevõrgu ning ehitustraditsioonidega. Tööstushooned sobitada maastikku selliselt, et need ei rikuks maastiku ilmet. Jäätmekäitluse maa- alade kavandamine toimub valla kaalutlusotsuse alusel.

6. Uute ehitiste kavandamisel arvestada antud piirkonnale iseloomuliku traditsioonilise ehituslaadiga.

7. Pärandkultuurmaastikel säilitada talude ja põldude vahel metsatukad ja veekogude looduslikkus.

8. Arvestada pärandkultuuriobjektide asukohtadega, tagamaks nende säilimine ka juhul, kui kavandatakse raadamist või muud maastiku väärtusi oluliselt muuta võivaid tegevusi.

9. Kaaluda igal üksikjuhtumil karjääri või tehnorajatise (päikesepaneelid, tuulegeneraatorid jms) mõju väärtuslikule maastikule ja näha ette vajalikud leevendusmeetmed.

10. Igale väärtuslikule maastikule on soovitatav luua tema väärtusi arvestav maastikuhoolduskava, kusjuures maastikuhoolduskava koostamisel arvestada lisaks kultuurilistele ja looduskaitselistele aspektidele ka maastiku kui kohalike elanike elu- ja töökeskkonnaga (sotsiaalse ja majandusliku keskkonnaga).

6.2.2 MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD ALAD

Miljööväärtuslik hoonestusala on üldplaneeringuga määratletud maa-ala, mille terviklik miljöö

(keskkond) kuulub säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud tänavatevõrgu, haljastuse, ühtse ja

omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu.

Üldplaneeringuga on määratud miljööväärtuslikeks järgmised alad:

Rapla valla üldplaneering 45

1. Vahastu külakeskus

Vahastu külakeskus on soode ja rabade keskele jääva põlise asustusala tuumik. Võrdlemisi kompaktsel

alal on ruumis selgelt loetavad erinevad asustuse kihistused alates muinaslinnusest ja põlistaludest kuni

1883. aastal valminud kiriku ja kolhoosiaja ehitisteni. Peaaegu autentsel kujul on säilinud 1960. aastate

maakauplus, mis on tõenäoliselt Tsentrosojuzprojekti tüüplahendus, 1970. aastate lihtsad

ühekorruselised monteeritavatest paneelidest metskonnamajad ning 1980. aastate väikeasula

kultuurimaja koos laululavaga, mis kõik maastikus esteetiliselt nauditaval viisil kokku kõlavad.

2. Kuimetsa külakeskuse „Antsud“

Kuimetsa küla kaguosas paikneb grupp arhitekt Ants Melliku kavandatud tüüpprojekti „Ants“ järgi

valminud elamuid. Tegemist on autentse näitega nõukogude perioodi kolhooside elamuehitusest, mis

on säilinud pea täielikult algsel kujul ja tehniliselt heas seisukorras. Tüüpprojekt „Ants“ pärineb

1978. aastast, mil aina rohkem hakati tüüpprojektide koostamisel vaatama traditsioonilise

taluarhitektuuri poole. Sellest tulenevalt ka selle tüübi lihtne ruudukujuline põhiplaan, kõrge viilkatus

ning osaliselt puiduga kaetud pinnad. „Ants“ oli üks populaarsemaid tüüpprojekte, mida tellisid

elamuehituskooperatiivid maapiirkondades.

3. Kuimetsa mõisasüda

Huvitava ajalooga Kuimetsa mõisakompleksi jäänused. Peahoonest on järel vaid üksikuid müürijuppe,

kuid mitmetest kõrvalhoonetest on säilinud rohkem. Mõisa aidas tegutseb rahvamaja. Rahvamaja

lähedal pargis on säilinud kunagise tornlinnuse esimene korrus. Mõisakompleksi hooned väärivad

tähelepanu.

4. Lui Nei kortermajad Kaiu alevikus

Kaiu aleviku südames on Kaiu kolhoosi arhitekti Lui Nei eriprojekti järgi 1960.-1970. aastatel ehitatud

3- ja 4-korruselised korterelamud. Skandinaavia modernismi mõjutustest lähtuva arhitektuuriga

korterelamute viimistluses on oskuslikult seotud krohvitud pinnad tumedatoonilise laudisega.

Hoonemahud on tugevalt liigendatud ja vahelduvad 1-korruseliste garaažikorpustega. Kogu kompleks

sobitub suurepäraselt asulakeskkonda ja näeb reljeefil hea välja. Hooned on valdavas osas säilinud

autentseina.

Joonis 10. Arhitekt Lui Nei kavandatud Kaiu kolhoosi keskasula omanäolised kortermajad. Allikas: Maa-ameti fotolao ülesvõte 03.06.2019.

46 Rapla valla üldplaneering

5. Oela – Raka küla

Asustus Oela ja Raka külades on olnud alates muinasajast. Põlistel talukohtadel on hästi säilinud

rehielamud, laudad, tallid, kiviaiad ja tarad. Juuru mõis on omapärase planeeringuga mõisakompleks.

6. Sikeldi mõis – mõisakompleksis on säilinud abihooned.

7. Rapla linna miljööalad

7.1. Tallinna ja Viljandi maantee äärne miljööväärtuslik hoonestusala.

Tallinna maantee ääres on säilinud möödunud sajandi alguse puidust kahe-kolmekorruselised

korterelamud, mille esimesel korrusel on ärid ja asutused. Säilitamist väärib funktsionaalne

tihedus, puitelamutele omased detailid ja vormikäsitlus. Viljandi maantee ja lasteparki ümbritsev

üksikelamuala on kõrgete viilkatustega tüüpilisi Rapla maju, mis moodustavad meeleoluka

aedlinnamiljöö. Säilitamist väärib lihtne kõrge viilkatusega hoonetüüp.

7.2. Kuusiku tee stalinistlikud hooned

Stalinismi perioodil ehitatud raskepärased kortermajad, mis iseloomustavad oma aega.

7.3. Rapla raudteejaama hooned

Kroonuhistoritsistliku arhitektuurikäsitlusega jaama peahoone koos mitme kõrvalhoonega, mis

on ehitatud kohalikest punastest tellistest, kuuetahulise põhiplaaniga veetorn, monoliitbetoonist

silinderkatusega pagasi-kaubaait.

Joonis 11. Monoliitbetoonist silinderkatusega pagasi-kaubaait Rapla raudteejaamas. Foto: Cerly-Marko Järvela.

8. Lipametsa küla

Väga hästi on säilinud taluhooned, valdavalt Põhja-Eesti tüüpi rehielamud, mis koosnevad kambritest,

rehetoast ning rehealusest ning hulgaliselt vanemaid kõrvalhooneid: aidad, laudad, keldrid, saunad.

Joonis 12. Ahnevere-Mardi talumajapidamise kohalikust paekivist laotud abihooned Lipametsa küla miljööalal. Foto Cerly- Marko Järvela.

Rapla valla üldplaneering 47

9. Järvakandi mõis

Üks suurejoonelisemaid kõrgklassitsistlikke mõisahooneid Eestis, mille peahoonest ja paljudest

kõrvalhoonetest on alles vaid varemed, kuid kaks valitsejamaja, pargivahi maja, pesuköök,

ratsahobuste tall-tõllakuur ning mitmed küünid, aidad, abihooned ja keldrid on säilinud. Mõisa

südames on lubatud ehitada viilkatusega hooneid kõrgusega kuni 10 m. Hooneid ei ole üldjuhul lubatud

paigutada mõisa esi- ja tagaväljakule. Hoonete ümberehitamisel tuleb säilitada algne katusekuju ja

võimalikult autentne katusekattematerjal. Välisviimistlusmaterjalidena eelistada laudist või krohvi.

Joonis 13. Järvakandi mõisa valitsejamaja 2019. Foto Rait Talvik.

10. Helda küla

Väärtuslikke üksikobjekte sisaldav külamiljöö. Hoiduda vanade rehemajade sobimatust

ümberehitamisest ja rehealuste lammutamisest.

MILJÖÖVÄÄRTUSLIKE ALADE ÜLDISED TINGIMUSED VÄÄRTUSTE SÄILIMISEKS

1. Üldjuhul kuulub miljööväärtust kandev hoone või rajatis säilitamisele, restaureerimisele või ümberehitamisele.

2. Lammutamise möödapääsmatuse korral on soovituslik väärtuslike osade taaskasutus.

3. Uusehitis sobitada olemasolevat väärtustaval viisil. Uusehitiste rajamisel on oluline arvestada ala eripära.

4. Uusehitiste (sh kõrvalhoonete) rajamisel tuleb järgida ümbritsevate kruntide/katastriüksuste planeeringut, hoonemahtusid ja hoonestustavasid.

5. Hoonete ümberehitamisel ja/või remonditööde tegemisel on soovitav säilitada hoonete esialgne välisilme ning kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale.

6. Soovituslik on hoone kavandamisele kaasata kultuuriväärtusliku hoone projekteerimise kogemusega arhitekt.

7. Rehielamute puhul hoiduda rehealuste lammutamisest ja nn rehekastide (partepealne ruum) lammutamisest.

48 Rapla valla üldplaneering

6.2.3 KULTUURIVÄÄRTUSLIKUD OBJEKTID

Rapla valla kultuuripärandiks on erinevate ajastute kultuuriväärtuslikud objektid.

Kultuuripärandi väärtustamine, kasutamine ja kaitsmine toimub erinevate meetodite kaudu –

üldplaneeringu raames ei ole vajalik ega otstarbekas kõiki objekte kaitse alla võtta kuna kaitsealune

staatus ei taga alati objektide paremat seisukorda või säilimist. Üldplaneeringu eesmärgiks on objekte

teadvustada ja anda igale objektirühmale sobivad kasutustingimused.

Järgnevalt on välja toodud valla erinevad kultuuripärandi objektid vastavalt kaitse korraldamisele.

Kultuurimälestised

Kultuurimälestised näitavad piirkonna ja kultuurmaastiku ajaloolist mitmekesisust, mistõttu tuleb

edasises tegevuses (detailplaneeringu koostamisel, projekteerimistingimuste andmisel) lähtuda

mälestisi säästvast põhimõttest ning arvestada avaliku huviga.

Kultuurimälestised on riikliku kaitse all. Kultuurimälestiste riiklikku registrisse on kantud 313 mälestist,

mis jagunevad13:

▪ 24 ajaloomälestist (neist 4 on ajaloo- ja ehitismälestised) – valdavalt haua- ja mälestuskivid ning

kalmistud;

▪ 161 arheoloogiamälestist, nt asulakohad, kalmistud, kalmed, linnused, kultusekivid jt;

▪ 119 ehitismälestist – nt Rapla KEKi haldushoone; mitmete mõisaansamblite erinevad hooned ja

pargid; kirikud, pastoraadihooned jms;

▪ 13 kunstimälestist – paekiviristid Juuru kalmistul.

Vallas leidub enim arheoloogiamälestisi, mis paiknevad valdavalt hajaasustuses. Rapla valla eripäraks

on valla võrdlemisi tihe kaetus ajalooliste mõisasüdamikega, mis moodustavad valdava osa valla

ehitismälestistest. Sageli on mõisasüdamete ümber kasvanud ka tihedam külakeskus. Ehitismälestised

on vallas seega enam seotud asulatega ning mõjutatud asulates kavandatavatest erinevatest

tegevustest.

Kultuurimälestiste laiem kaitse lähtub muinsuskaitseseadusest, mis määrab ka mälestistele

kaitsevööndi ning täpsustab selles lubatud tegevusi. Mälestised on taustainfona kantud

planeeringukaardile. Ajakohane info mälestiste ja kaitsevööndite kohta on leitav mälestiste registrist14.

XX sajandi arhitektuuripärandi objektid

Rapla vallas leidub XX sajandi arhitektuuripärandi objekte nii tsaari-, vabariigi- ja nõukogude perioodist,

maaehituspärandist 17 rehemaja, 7 vallamaja, 8 kooli ning 1 militaarpärandi objekt15. Antud hooned ei

ole riikliku kaitse all, kuid samas on tegemist oma ajastu arhitektuuri hästi esindavate objektidega,

mistõttu on eelkõige oluline hoonete säilimine.

Pärandkultuuriobjektid

Rapla vallas asub võrdlemisi palju pärandkultuuriobjekte16. Pärandkultuuriobjektideks on eelmiste

põlvkondade elamisviisi peegeldavad kultuuriväärtuslikud objektid maastikus, nt asundus-, popsi- ja

13 Seisuga august 2022. Allikas Muinsuskaitseamet. 14 https://register.muinas.ee/. 15 Seisuga august 2022. Allikas Muinsuskaitseamet. 16 Mai 2020 seisuga Maa-ameti kaardirakenduse andmetel kaardistatud 570 objekti.

Rapla valla üldplaneering 49

põlistalud, taluhooned (küünid, keldrid jms), kõrtsid ja meiereid, erinevad mõisahooned ja -rajatised,

tootmisega seotud kohad (lubjaahjud ja -põletamiskohad, paemurrud, savitööstused, telliseahjud,

veskid), hiiekohad, kiviaiad ja karjamaakaevud ning taliteed. Pärandkultuuriobjektideks loetakse ka

ajaloolisi kohanimesid.

Kandes piirkonna aja- ja kohalugu on pärandkultuuriobjektid olulised kohalikul tasemel.

Üldplaneeringuga ei võeta pärandkultuuriobjekte kohaliku kaitse alla, kuid nende säilimiseks oluline

objekte teadvustada, toetada võimalusel eksponeerimist, kasutuses hoidmist ja taaskasutusse võtmist.

Looduslikud pühapaigad

Rapla vallas asub mitmeid looduslikke pühapaiku. Looduslikud pühapaigad on olulise inimmõjuta

rahvapärimuslikud ohverdamise, pühakspidamise, ravimise, usulise või rituaalse tegevusega seotud

paigad või asjad. Need on olulised rahvapärimuskultuuri ning kohaliku identiteedi kandjad. Tegemist on

eriilmeliste objektidega, milleks võivad olla metsad või puuderühmad, üksikud puud, kivid, allikad, jõed,

ojad, koopad või erinevad maastikuvormid nagu künkad, orud või lohud. Ajaloolise loodusliku

pühapaiga peamiseks tunnuseks on suulise rahvapärimuse olemasolu, mis kõneleb pühakspidamisest,

ohvrite toomisest, palvetamisest ja ravitsemisest.

Osad nendest on kaitse alla võetud mälestistena ning nendele rakenduvad nii muinsuskaitseseadusega

kui käesoleva planeeringuga määratud tingimused. Mälestised on kantud maakasutuskaardile.

Teine osa looduslikest pühapaikadest on pärandkultuuriobjektideks, millele rakenduvad

pärandkultuuriobjektidele seatud tingimused.17

Kohalikud kultuuriväärtuslikud objektid

1. Raikküla mõisa säilinud kõrvalhooned, mis ei ole riikliku kaitse all.

2. Kaigepere mõis – Raikküla mõisa karjamõis.

3. Sillakõrtsu – vana kõrtsihoone, teekäijate peatuskoht ja öömaja Raela külas.

4. Miku taluhäärber Lipa külas – 1929–1930 ehitatud taluhäärber, milles 1960. aastatel oli

kohaliku kolhoosi kontor ja korterid.

5. Vanakubja – arhitekt August Volbergi 1930. aastatel projekteeritud taluhäärber Väljataguse

külas. 1950.–1960. aastatel oli majas Bolševiku kolhoosi kontor, hiljem Mitšurini aiandussovhoosi

korterid.

6. Ärma taluhäärber – Eesti üks suursugusemaid ja stiilsemaid taluhäärbereid, kus oli 280

ruutmeetrit pinda ja 32 ruumi. Uhke hoone ehitati 1910. aastate lõpus, kuid on praegu hävimas.

KULTUURIVÄÄRTUSLIKE OBJEKTIDE KAITSE- JA KASUTAMISTINGIMUSED

1. Riiklikud kultuurimälestised:

1.1. lähialas lähtuda edasises tegevuses (täpsemal planeerimisel, projekteerimistingimuste andmisel) mälestisi säästvast põhimõttest nii hajaasustuses kui asulates.

1.2. kaitsevööndi eesmärgiks on tagada mälestise säilimine väljakujunenud maastiku- või asulastruktuuris ja säilitada mälestist väärivas keskkonnas. Vältida tuleb mälestist ja seda ümbritsevat keskkonda kahjustavaid tegevusi;

17 Looduslike pühapaikade kohta, mis ei ole riikliku kaitse all, leiab informatsiooni kaardilt: https://hiiepaik.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=09558607d1dd4c07acc46c338b2196ac . Paljud mitte-kaitsealused pühapaigad on kajastatud ka Maa-ameti pärandkultuuri kaardikihil: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/parandkultuur.

50 Rapla valla üldplaneering

1.3. asulates pidada eelkõige ehitusmälestiste juures silmas, et erinevad arendustegevused ka väljasool mälestise kaitsevööndit (st lähialas) harmoneeruks mälestisega – ehitusmälestised on sageli ka märgilised hooned ja maamärgid – nt mõisaansamblid, Rapla kirik ja KEK hoone;

1.4. registris olevad hooned hoida võimalusel kasutuses või kasutusest väljas olevatele leida (uus) sobiv kasutusotstarve ning säilitada/taastada hoonete algne välisilme. Tagada ümbruse heakord ja vaadeldavus;

1.5. uushoonestus ei tohi sulgeda kultuurimälestisele avanevaid vaateid olulistest vaatepunktidest;

1.6. ajalooliste parkide ja alleede puhul hooldada puistuid põhimõttel, et säiliks algupärane stiil ning oleks tagatud järjepidevus. Suuremate tööde korral konsulteerida haljastusspetsialistidega;

1.7. arheoloogiapärandi puhul tagab selle säilimise eelkõige senise maakasutuse jätkumine.

2. XX sajandi arhitektuuripärandi objektide ja kohalike kultuuriväärtuslike objektide puhul:

2.1. hoitakse kasutuses ning leitakse koostöös valla ja eraomanikega vajadusel uus kasutusotstarve ja renoveerimise võimalused;

2.2. renoveerimisel säilitada hoonete välisilme, juurde- ja ümberehitused peavad proportsioonidelt ja mahult harmoneeruma algse hoonekuju ja mahuga;

2.3. tagada ümbruse heakord ja hoone vaadeldavus;

2.4. kuigi antud objektid ei ole kaitse all, on soovitatav hoone ümberehitamisel kaasata muinsuskaitse valdkonnas pädev spetsialist.

3. Mälestisteks olevate hoonete ja XX sajandi arhitektuuripärandi hoonetele tagada vaadeldavus.

4. Pärandkultuuriobjekte ja kultuuriväärtuslikke üksikobjekte väärtustatakse läbi teadvustamise, korrastamise ja võimalusel kasutuses hoidmise (kui objekt on säilinud) vastavalt objektide iseloomule:

4.1. hooned on soovitatav heakorrastada või leida neile kasutus. Hooneid võib kasutusele võtta uuel otstarbel (nt jaamahooneid ja meiereisid elamutena vms). Hoonete ümberehitamisel säilitada võimalusel hoonete üldilme ja iseloomulikud välised elemendid;

4.2. hoida teed (nt taliteed) läbitavana;

4.3. säilitada kultuuriväärtuslikud puud (nt hiiepuud).

5. Looduslikud pühapaigad:

5.1. pühad puud/salud ei tohi muutuda maastikumuutuste (peamiselt metsaraie) tõttu tormituultele avatuks;

5.2. pühaks peetud kividele on kõige ohtlikum maaparandus ja muud maastiku tugevalt mõjutavad tegurid (ehitus, karjäärid);

5.3. allikate kaitse puhul tuleb vältida otsest kahju objektile (metsa majandamine, mis rikub pinnast, ehitus jm), kuid lisaks arvestada, et ümbruses toimuvad inimmõjulised veerežiimi muutused ei kuivendaks allikat;

5.4. kultuurimaastikul paiknevate objektide puhul sobib piirkonna edasine kasutamine karja- või heinamaana.

6.2.4 ARHEOLOOGIATUNDLIKUD ALAD

Arheoloogiatundlikud alad on piirkonnad, kus juba avastatud leidude (nii mälestiste kui

kaitsestaatuseta objektide) rohkuse tõttu võib eeldada täiendava arheoloogiapärandi paiknemist

kultuurkihis.

Rapla valla üldplaneering 51

Maapõues paikneva arheoloogiapärandi seisundit reeglina tavaline põllumajanduslik tegevus ei

mõjuta, küll aga ulatuslikumad arendused, mis eeldavad ehitamist või kaevandamist.

Muinsuskaitseameti poolt koostatud arheoloogiatundlike alade analüüsi abil on võimalik vähendada

arheoloogiapärandi hävimise riski. Arvestada tuleb, et arheoloogiapärandi leidmine on võimalik ka

väljaspool märgitud arheoloogiatundlikke alasid.

ARHEOLOOGIATUNDLIKE ALADEL KAITSE- JA KASUTAMISTINGIMUSED

1. Detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste andmisel tuleb silmas pidada, et mitmesuguste ehitus-, kaeve- ja mullatööde käigus võib varasemale inimtegevusele sobilikelt maastikelt välja tulla kultuuriväärtusega leide või arheoloogilist kultuurkihti.

2. Arheoloogiatundlikel aladel tuleb küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui:

2.1. algatatakse detailplaneeringut;

2.2. ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m².

3. Arheoloogiapärandi avastamisel tuleb lähtuda muinsuskaitseseadusest.

Joonis 14. Arheoloogiatundlikud alad.

52 Rapla valla üldplaneering

6.3 LOODUSVÄÄRTUSED JA -RESSURSID

6.3.1 ROHELINE VÕRGUSTIK

Rohelise võrgustiku määramisel on aluseks võetud Rapla maakonnaplaneering 2030+18. Rohelise

võrgustiku eesmärgiks on piirkonnale omaste ökosüsteemide ja liikide säilimine; looduslike,

poollooduslike jt väärtuslike ökosüsteemide kaitsmine ja taastamine. Rohevõrgustik aitab säilitada

elurikkust, reguleerida klimaatilisi muutusi, hoida alal inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid

protsesse (põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastumine, keemiliste elementide looduslikud ringed jne) ja

pakub elanikele puhkevõimalusi.

Roheline võrgustik koosneb tugialadest ja koridoridest. Tugialad moodustuvad kaitse alla võetud

kõrgema loodusväärtusega aladest ja metsamassiividest. Rohelise võrgustiku sidusust ja terviklikkust

tagavad tugialasid ühendavad rohelised koridorid, mis paiknevad nii metsastel aladel kui

kultuurmaastikul.

Rapla valla territooriumil on rohevõrgu võimalikeks konfliktikohtadeks eelkõige taristuobjektid: valla

territooriumi läbiv Rail Balticu (RB) trass ja T15 Tallinn–Türi tugimaantee, mille koridorid kulgevad

kohati teineteise lähialas, mõjutades rohevõrgustiku toimimist kumulatiivselt.

Rail Balticu planeeringuga on ette nähtud ja Rail Baltic põhiprojektiga täpsustatud:

▪ suurimetajate läbipääsutunnelite ja ökoduktide asukohad;

▪ eritasandilised ristumised vooluveekoguga, kus raudteesilla lahendus arvestab loomade läbipääsu

vajadusega.

T15 maanteekoridori kavandamisega on ette nähtud:

▪ ökodukti asukoht Röa külas.

Üldplaneering on arvestanud antud vajadustega rohevõrgustiku täpsustamisel.

Üldplaneeringuga on täpsustatud maakonnaplaneeringus määratud rohevõrgustiku piire ja

kasutamistingimusi.

ROHELISE VÕRGUSTIKU KASUTAMISTINGIMUSED

1. Rohelise võrgustiku alal tuleb igal juhul arvestada seda, et roheline võrgustik jääks toimima: säilitada tuleb rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist.

2. Looduslike alade osatähtsus rohelise võrgustiku tugialadel ei tohi langeda alla 90% pindalast ning koridorides alla 70% koridori keskmisest läbimõõdust, vajadusel tuleb rakendada kompenseerivaid meetmeid (metsastamine, põõsarinde rajamine, puude istutamine jms). Lisaks protsentuaalsele nõudele peab metsamaastikul säilitama looduslikus seisundis koridor vähemalt 100 meetri laiuse alana, avamaastikul 200 m laiuse alana.

3. Rohelise võrgustiku tugialade terviklikkus tuleb säilitada. Rohelise võrgustiku tugialadel vältida elupaikade seisundi halvenemist, liikide häirimist ning tegevust, mis ohustab piirkonna ökoloogilist tasakaalu.

4. Rohelise võrgustiku koridorides säilitatakse olemasolevat looduslikku kooslust, tagamaks sidusus rohevõrgustiku tugialade vahel. Eesmärgiks on säilitada maastikuline ja bioloogiline mitmekesisus – metsakooslused, poollooduslikud ja looduslikud niidud ja neid ühendavad koridorid. Soovitav on

18 Roheline võrgustik on esmalt määratud maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (2003), mis toob välja ka määramise metodoloogia.

Rapla valla üldplaneering 53

looduslikku mitmekesisust suurendavate/täiendavate ja olemasolevat maastikumustrit toetavate põlluservade, kraavide, tee- ja metsaservade ning väikesepinnaliste biotoopide (kivikuhjad ja metsatukad põldude vahel) säilimine.

5. Rohelise võrgustiku alal asuva metsamajandus- ja põllumajandusmaa olemasolevat sihtotstarvet (maatulundusmaa) muutes hinnatakse selle mõju rohelise võrgustiku toimimisele. Rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel tuleb viia läbi keskkonnamõju hindamine või eksperthinnang ja määrata vajadusel leevendusmeetmed.

6. Asustust ja majandustegevust tuleb kavandada põhimõttel, et see ei lõikaks läbi rohelise võrgustiku koridore. Uute hoonete kavandamine rohelise võrgustiku aladele on võimalik ühe kinnistu piires paikneval kompaktselt paikneva hoonete ansambli korral. Seni hoonestamata kinnistutel on uusi hooneid võimalik kavandada juhul, kui majapidamiste omavaheline kaugus on vähemalt 400 m tagamaks ulukite vaba liikumise.

7. Rohelise võrgustiku aladel tuleks vältida ulatuslikku maade tarastamist, seda eriti risti rohekoridoriga. Maksimaalselt on lubatud tarastada õueala (sh aiamaa, viljapuuaed) suurusega kuni 0,4 ha. Ulukite liikumistõketena toimivate karjaaedade kavandamisel rohevõrgustiku aladel tuleb tagada liikumiskoridorid ulukitele metsamaal miinimumlaiusena 100 m ja avamaastikul 200 m.

8. Juhul, kui tööstuse ja muu taristu rajamine rohelisse võrgustikku on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohti ja hinnata nende mõju rohelise võrgustiku toimimisele ning vajadusel tuleb rakendada vajalikke leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid. Tuuleparkide kavandamisel on oluline täiendavate uuringute läbiviimine (vt ptk 6.5.8)

9. Rohelise võrgustiku aladel on keskkonnasäästlik majandustegevus lubatud ja soovitatav kui seadustest ja kaitseala kaitse-eeskirjadest ei tulene teisiti.

10. Maavarade kasutamisel rohevõrgustiku alal on eesmärk negatiivse keskkonnamõju minimeerimine ning looduslike protsesside ja maastikuilme taastamine pärast majandustegevuse lõppemist.

11. Koridoride lõikumisel riigimaanteega (konfliktikohad) tuleb parandada nähtavust ja kavandada abinõud loomade ja lindude liikumisvõimaluste säilimiseks. Maanteede, raudteede ja rohevõrgustiku koridoride lõikumispaikades tuleb liiklusvoogude suurendamise kavandamisel rakendada loomade ja lindude läbipääsu võimaldavaid abinõusid (planeerida tunnelid, ökoduktid jne).

12. Ökoduktide kavandamisel arvestada, et ökodukti kavandamine peab olema terviklik ning võimaldama loomade läbipääsu ka paralleelselt/lähestikku kavandatud taristuobjekte (maantee ja raudtee) puhul. Eraldi tähelepanu tuleb pöörata Röa piirkonna rohevõrgustiku laiemale toimimisele, kuna piirkonda on kavandatud 2 ökodukti.

13. Rohelise võrgustiku toimimiseks ning suurulukite läbipääsude (ökoduktid, loomatunnelid ja raudteesillad) tagamiseks moodustatakse läbipääsude suudmeala. Suudmealaks loetakse kuni 500 m ala läbipääsu keskpunktist. Läbipääsud koos suudmealaga on kantud maakasutusplaanile.

13.1. Läbipääsude toimimiseks on oluline, et läbipääsude suudmealadel ja neid ümbritsevatel elupaikadel oleks tagatud loomadele soodne ja inimtegevusest võimalikult vähe häiritud keskkond. Häiringuid suudmealade piirkonnas ja nende vahetus ümbruses tuleb vältida.

13.2. Läbipääsude toimivuse tagamiseks on oluline säilitada suudmealade piirkonnas looduslikud kooslused ja mitte takistada loomade liikumist. Suudmealade piirkonnas on keelatud loomade liikumist takistavate uute teede, tarade, hoonete ja rajatiste ehitamine, välja arvatud olemasoleval õuemaal.

13.3. Suudmealadel ei tohi muuta olemasolevat maakasutust (muuta maakasutuse sihtotstarvet) tehislikumas suunas, v.a läbipääsude rajamise vajadust põhjustava taristuobjekti rajamiseks.

13.4. Suudmealade piirkonnas tuleb säilitada puistu sidusus läbipääsude rajatiste ja ümbritsevate kasvava metsaga alade vahel. Läbipääsude toimivuse ja rohelise võrgustiku sidususe tagamiseks tuleb suudmealade piirkonnas maaomanikel metsa majandades ja raieliiki valides

54 Rapla valla üldplaneering

arvestada, et suudmealade piirkonna metsad toimivad läbipääsudele juurdepääsualana. Sellest tulenevalt tuleb metsa majandada viisil, mis tagab puistu sidususe ja toetab loomade läbipääsudeni jõudmist. Raiete planeerimisel on soovitav koostööd alustada läbipääsu omanikuga juba enne metsateatise esitamist Keskkonnaametile, et koostöös planeerida raie teostamine mahus ja viisil, mis tagab rohelise võrgustiku metsalise sidususe ja loomade läbipääsu. Metsateatis läbipääsude suudealadel tuleb kooskõlastada läbipääsude omanikuga.

13.5. Maavarade kaevandamist suudmeala piirkonnas vältida.

13.6. Kohapõhiselt võib eeltoodud tegevustele rakendada erandeid tingimusel, et on koostatud analüüs/eksperthinnang, mis näitab veenvalt, et kavandatav tegevus ei mõjuta negatiivselt läbipääsu toimimist ning rohelise võrgustiku sidusus on jätkuvalt tagatud. Erandid tuleb kooskõlastada läbipääsu omanikuga jt asjasse puutuvate asutustega.

14. Uute maaparanduslike rajatiste kavandamisel rohelise võrgustiku aladel hinnatakse nende mõju rohelise võrgustiku toimimisele.

15. Suure külastatavusega rohelise võrgustiku aladel paiknevate puhkealade kasutamine tuleb korraldada nii, et mõju looduskeskkonnale oleks minimaalne (nt korraldada parkimine, prügimajandus, rajada telkimis-/puhke-/lõkkekohad, käimlad jms).

6.3.2 PUHKE- JA KAITSEMETSAD

Puhke- ja kaitsemetsadena käsitletakse selliseid riigimaadel asuvaid metsi, mis paiknevad

tiheasustusaladel ja/või nende lähedal ning toimivad puhkealadena piirkonna elanikele või täidavad

kaitsemetsa rolli. Kaitsemetsad on metsad, mille roll on kaitsta asulat negatiivsete mõjude eest.

PUHKE- JA KAITSEMETSADE KASUTAMISE TINGIMUSED

1. Metsade majandamisel ja uuendamisel lähtutakse metsaseadusest ja alljärgnevatest põhimõtetest:

1.1. uuendus- ja harvendusraied kavandatakse 10 aastaste perioodide kaupa või kokkuleppel omavalitsusega. Teostatavatele töödele seatakse tingimused koostöös omavalitsusega, nendest (raietest ja tingimustest) teavitatakse ka raielankide piirinaabreid ning kogukonda laiemalt vastavalt RMK sisekorrale;

1.2. tööde teostamisel arvestatakse kokkulepitud ajalisi piiranguid;

1.3. raietööd planeeritakse selliselt, et need häiriks inimesi võimalikult vähe;

1.4. raielangid püütakse sobitada maastikku võimalikult vähe silmariivaval moel;

1.5. vastavalt piirinaabri soovile, kuid arvestades metsamajanduslikku otstarbekust, jäetakse kasvama täiendavalt säilikpuid, puudegruppe ja isegi langiosi, kuid hoonetele ja rajatistele mitte lähemale kui puu kõrgus;

1.6. üldkasutatavatele metsateedele ja radadele raidmeid ei jäeta (v.a tee ületamiseks traktoriga) ja tekkinud roopad tasandatakse kohe kui ilm võimaldab;

1.7. sanitaarraiet ning noorte ja keskealiste metsade hooldusraiet tehakse lähtuvalt puistu seisundist ja metsakasvatuslikust otstarbekusest, eraldi teavitust ei korraldata;

1.8. eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste – tõttu tekkivatest töödest teavitab RMK kogukonda eraldi ning need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.

1.9. uus mets pannakse lankidel kasvama hiljemalt kahe aasta jooksul pärast raiet, arvestatav metsanoorendik on raiealal hiljemalt 10 aasta pärast.

1.10. raielangile jätta alles olemasolevaid noori puid, mis tagaks metsa mitmekesisuse ja kiirema uuenemise.

Rapla valla üldplaneering 55

2. Tiheasustusaladega piirnevatele aladele jäävatel metsamaadel tuleb raietegevust planeerida selliselt, et alal oleks tagatud kaugemas tulevikus erivanuseliste puistute kogum, et puhkemetsa alale ei kujuneks kogu ulatuses ühevanuselist puistut.

6.3.3 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID

Rapla vallas paikneb19 6 hoiuala, 5 looduskaitseala, 8 maastikukaitseala, 17 püsielupaika, 52 kaitsealust

üksikobjekti, 7 kaitsealust parki, 6 kaitsealust puistut, 7 uuendamata piiridega parki, puistut,

arboreetumi ja 1 kaitsealuse liigi kudemis- ja elupaik. Looduskaitseseaduse alusel kaitstavad alad

(kaitsealad, hoiualad ja püsielupaigad) hõlmavad u 25% valla territooriumist. Lisaks on projekteerimisel

5 looduskaitsealust objekti20. Täpsem ülevaade on esitatud KSH aruande ptk 4.1.2.

Kaitsealadel, püsielupaikades ja kaitstava looduse üksikobjektide puhul lähtub kaitsekord koostatud

kaitse-eeskirjast ning looduskaitseseadusest tulenevatest tingimustest ja piirangutest. Hoiualade,

püsielupaikade ja kaitsealuste liikide leiukohtade kaitse lähtub looduskaitseseaduses sätestatud

tingimustest ja piirangutest.

Käesoleva planeeringuga tehakse ettepanek Härgla kohaliku kaitseala moodustamiseks. Härgla

kohaliku kaitseala moodustamise eesmärk on alal looduskaitseliste (alale jääb kaks metsa

vääriselupaika ning arvukalt II ja III kategooria liikide leiukohti), kultuuriliste (pärandkultuuriline

väärtus) väärtuste säilitamine, rohevõrgustiku toimivuse tagamine ja piirkonna elanike jaoks olulise

puhkeala säilitamine. Kohaliku kaitse alla võtmine toimub eraldiseisva protsessina.

Asjakohane info looduskaitsealuste objektide kohta on kättesaadav Eesti looduse infosüsteemis (EELIS).

Planeeringu kaartidel on kajastatud kaitsealused objektid (v.a juhtudel kui kajastamine ei ole seadusega

lubatud).

6.3.4 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUMAJANDUSMAAD

Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemise ja kasutustingimuste seadmise üldine eesmärk on tagada

nende säilimine võimalikult suures ulatuses ja kasutada neid sihipäraselt põllumajanduslikuks

tegevuseks. Väärtusliku põllumajandusmaa määramise aluseks on Rapla maakonnaplaneering 2030+.

Väärtuslik põllumajandusmaa on maatulundusmaa sihtotstarbega põllumajandusmaa (haritava maa ja

loodusliku rohumaa kõlvik) massiiv, mille suurus on vähemalt 2 ha ja mille kaalutud keskmine boniteet

on 40 hindepunkti või enam.

Üldplaneeringuga täpsustati maakonnaplaneeringutest tulenevat kaardikihti, arvestades muudatusi

olemasolevas maakasutuses ja ehitatud keskkonnas. Väärtusliku põllumajandusmaa alast on välja

jäetud kehtestatud detailplaneeringute alad, õuemaad, mäetööstusmaad, metsamaad,

üldplaneeringuga määratud tiheasustusega ja maakasutuse juhtotstarbega alad.

Maakondade põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on määratud üldistatult ja ei lähtu

põllumajandusmaa kohapõhisest väärtusest (boniteedist). Seetõttu võib kohati põllumajandusmaa

boniteet olla madalam kui 40. Sellest tulenevalt on hilisemas etapis üldplaneeringu elluviimisel lubatud

boniteeti täpsustavate kohapõhiste uuringute alusel üldplaneeringuga määratud väärtusliku

põllumajandusmaa paiknemist täpsustada ja põllumaad väärtusliku põllumajandusmaa koosseisust

19 EELIS andmetel seisuga 07.10.2022. 20 EELIS andmed seisuga 17.01.2024.

56 Rapla valla üldplaneering

välja arvata. Uuringu tulemusel välja arvatud maa-aladele ei laiene käesolevas peatükis määratud

kasutustingimused.

VÄÄRTUSLIKU PÕLLUMAJANDUSMAA KAITSE- JA KASUTUSTINGIMUSED

1. Väärtuslik põllumajandusmaa tuleb üldjuhul hoida põllumajanduslikus kasutuses. Põldude sööti jätmisel tuleb tagada niitmine, et säilitada maastiku avatus.

2. Vältida väärtusliku põllumajandusmaa metsastamist ja metsastumist.

3. Säilitada ja hoida korras maaparandussüsteemid ja nende eesvoolud avatud. Planeeritavad tegevused maaparandussüsteemi maa-alal või maaparandussüsteemi eesvooludel kooskõlastatakse Põllumajandus- ja Toiduametiga (maaparandussüsteemi lisavee juhtimisel või maaparandussüsteemile ehitustegevuse planeerimisel).

4. Vältida elamualade (v.a üksikelamute) rajamist väärtuslikule põllumajandusmaale. Üksikelamute rajamisel paigutada ehitised eelkõige olemasoleva tee äärde ja kõlviku piirile, vältides põllumassiivide tükeldamist. Uute teede rajamist võimalusel vältida, juurdepääs ehitisele lahendada eelkõige olemasolevaid teid kasutades. Kui juurdepääsuks tee rajamine väärtuslikule põllumajandusmaale on vältimatu, rajada tee viisil, mis põllumassiivi kasutust võimalikult vähe kahjustaks.

5. Mõjuvatel põhjustel ja täiendava kaalutluse tulemusena on väärtuslikku põllumajandusmaad võimalik kasutada maamajanduse arendamiseks ning kavandada piirkondliku arengu jaoks vajalikke tootmishooneid ja -rajatisi või tehnilist taristut.

6. Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikule põllumajandusmaale.

7. Väärtuslikule põllumajandusmaale ei kavandata üldjuhul päikesepaneele/-parke. Erandina päiksepargi rajamine ei tohi rikkuda mullaviljakust ja päikesepargi eemaldamisel on võimalik ala uuesti põllumajanduslikku kasutusse võtta. Aktiivses põllumajanduslikus kasutuses oleva väärtusliku põllumajandusmaa päikesepargi alaks muutmine ei ole lubatav.

6.3.5 VEEALAD

Rapla vallas asuvatest jõgedest on Kasari, Keila, Vigala ja Velise jõgi. Valla looduslikest järvedest on

suurimad Järlepa ja Loosalu järv21. Valla veekogudel on nii ökoloogiline kui ka puhkeväärtus.

Valla veekogude puhul tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud ehituskeelu- ja

piiranguvööndite laiuste ning vööndites seatud tingimustega.

Avalikult kasutatavate veekogude kallasrajale ja antud veekogude ääres paiknevatele supluskohtadele

ja puhkealadele on avalik juurdepääs tagatud kas riigiteede, kohalike teede, detailplaneeringuga

planeeritud jalgteede või avalikuks kasutuseks määratud erateede kaudu.

Valla veekogudele ujuvehitiste kavandamisel (nt ujuvsaun, maja vms) tuleb taodelda

projekteerimistingimused.

6.3.5.1 Ehituskeeluvööndi vähendamine

Varasemate planeeringutega on ehituskeeluvööndit (EKV) vähendatud detailplaneeringute raames,

Senised ehituskeeluvööndi vähendamised jäävad kehtima.

21 Keskkonnaportaal.

Rapla valla üldplaneering 57

Detailplaneeringute raames on EKV’d vähendatud juhtudel (vt tabel 1, varasemad vähendused on

kantud maakasutuskaardile).

Tabel 1. Varasemalt detailplaneeringutega vähendatud ehituskeeluvööndi alad.

Asukoht Katastriüksus Kaugus veekogust DP nimi

Valtu küla 66904:002:0084 25 m Valtu ja Tiigi DP

66904:002:0129

66904:002:0128

66904:002:0127

66904:002:0126

66904:002:0125

66904:002:0124

66904:002:0123

Tuti küla 66904:003:0106 13–14 m Sõerumäe DP

Kuusiku-Nõmme küla 66901:001:0267 0-20 m Kuusiku Altveski DP

66902:001:0037

Sulupere küla 66904:003:0293 25 m Nurga DP

66904:003:0294

66904:003:0295

66801:001:0383

66904:003:0289

66904:003:0291

66801:001:0500

66904:003:0710

Sulupera küla 66904:003:0074

Kopramäe DP

66904:003:0059

66904:003:0057

Röa küla 66903:002:0102 25 m Tõnise DP

66903:002:0101

Rapla linn 67001:001:0061 15–48 m Alu tee 1 ja 3 DP

67001:001:0062

Rapla linn 67001:003:0013 30 m Kooli 8 DP

Rapla linn 66901:001:0823 30 m Muusikakooli DP

Rapla linn 67001:006:0002 25 m Karja ja Side tänava

vahelise ala DP 67001:006:0003

67001:006:0004

Uusküla 66901:001:0315 25 m Laadamäe DP

66801:001:0437

66801:001:1224

Käesoleva üldplaneeringuga tehakse ettepanekud vähendada ehituskeeluvööndit järgmistel aladel:

1. Sulupere küla/Uuskülas on tegemist on üksikelamupiirkonnaga, mille lähipiirkonnas on kõikjal

EKV vähendatud (nt Laadamäe detailplaneeringualal). Täiendav vähendamine 25 meetrini loob

58 Rapla valla üldplaneering

tingimused ehituskeeluvööndisse rajatud ehitiste kooskõlla viimiseks õigusaktiga ning olemasolevate

hoonete laiendamise võimaldamiseks. Vähendamist taotletakse katastriüksustel:

Hellenurme tn 10 (66904:003:0209), Hellenurme tn 8 (66904:003:0211), Hellenurme tn 6

(66904:003:0212), Sireeni tn 3 (66904:003:0214).

Joonis 15. Vigala jõe ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek Sulupere küla/Uuskülas.

2. Rapla linna / Sulupere rekreatsiooniala kavandamiseks taotlus vähendada 10 meetrini

veepiirist eesmärgiga luua tingimused avalikult kasutatava kaldapromenaadi ja rekreatsiooniala

kujundamiseks, väikevormide ehitamiseks, linnamööbli , skulptuuride ja mänguatraktsioonide

paigaldamiseks. EKV vähendamist taotletakse katastriüksustel Sauna tn 12 (67001:001:0025), Hariduse

tn 14 (67001:003:0031), Puhkuse (66901:001:0356), Spordi (66901:001:0379), 6692019 Kevade tänav

(66901:001:0495), 6692007 Hariduse tänav L2 (66901:001:0500), Muusika park (66901:001:0823),

Palliplatsi (66901:001:0824), Kooliaia (66901:001:0826), 6690818 Kevade põik (66801:001:0455),

Masti (66801:001:0426), Vigala jõgi L1 (66801:001:0429), Sillapargi (66801:001:0437), 6690755

Rapla valla üldplaneering 59

Laadamäe tänav (66801:001:1224), 6692023 Kooli tänav (66901:001:0438), Kooli tn 9

(67001:003:0260), Hariduse tn 12 (67001:003:0270).

Joonis 16. Vigala jõe ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek Rapla linna/Sulupere rekreatsioonialal.

3. Ülejõe külas 10 m olemasoleva elamuala laiendamiseks. Asukoht Rapla linna vahetus

naabruses, kus teenused on hõlpsasti kättesaadavad, on atraktiivne piirkond üksikelamute ehitamiseks.

60 Rapla valla üldplaneering

Vigala jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võimaldab elamu püstitada raudteest võimalikult

kaugele, kus raudteeliiklusest tulenev häiring on väiksem.

EKV vähendamist taotletakse katastriüksustel Silla tn 10 (67001:002:1180), Silla tn 12 (66801:001:0039)

ja Vigala jõgi L5 (66801:001:0435).

Joonis 17. Vigala jõe ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek Ülejõe külas.

Rapla valla üldplaneering 61

4. Kuimetsa külas 10 meetrini olemasoleva krossiraja toimimiseks (27701:001:0112).

Joonis 18. Atla jõe ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek Kuimetsa külas.

5. Kasvandu külas 10 meetrini muinasküla kavandamiseks (27701:003:0016).

Joonis 19. Keila jõe ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek Kasvandu külas.

62 Rapla valla üldplaneering

6.3.5.2 Ehituskeeluvööndi rakendamise erandid

Võttes arvesse juba väljakujunenud asustust on Rapla linnas Vigala jõe ääres märgitud

maakasutuskaardile olemasolev ehitusjoon. Ehitusjoonest maismaa poole jääv ala on

looduskaitseseaduse mõistes alaks, kus olemasolevate ehitiste vahele on tiheasustusalal uue ehitise

püstitamine võimalik ehituskeeluvööndit vähendamata.

Ehitusjoonest jõe poole jääv ala on jõeäärseks puhkealaks, kuhu vastavalt LKS’ile on võimalik

ehituskeeluvööndit vähendamata kavandada linna jõeäärse roheala funktsioneerimiseks vajalikke

kergliiklusteid.

Ehitusjoon on väljakujunenud hoonestuse järgi maakasutuskaardile kantud ka Rapla linnas raudtee

piirkonnas ja Ülejõe külas. Pirgu külas on ehitusjoon peale kantud väljakujunenud suvilapiirkonnas Keila

jõe ääres. Ehitusjoonest maismaa suunas on võimalik olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise

püstitamine.

6.3.5.3 Üleujutusohuga alad

Vastavalt üleujutusega seotud riskide hinnangule22 Rapla valla territoorium riskipiirkondade hulka ei

kuulu.

Uuringus "Alused ja metoodika suurte üleujutustega siseveekogude nimistu muutmiseks"23 (2021) on

määratud üleujutusalad, kus esinevad üleujutused vähemalt kord 10 aasta jooksul. Üldplaneeringus on

need alad kajastatud üleujutusohuga aladena.

Üleujutusohuga aladel ei ole üldjuhul ehitustegevus soovitatav. Arendustegevuse kavandamisel tuleb

üleujutusega seotud riskidega arvestada ja ehitiste kavandamisel lähtuda järgnevast:

1. ehitamisel tagada maaparandussüsteemide, sh kuivenduskraavide, toimimine;

2. hoone sokkel rajada piisavalt kõrge, et vältida võimalike üleujutuste kahjusid eluruumides;

3. tehnosüsteemid rajada arvestusega, et ei tekiks keskkonnareostust;

4. elektrisüsteemid rajada piisavalt kõrgele, et ei tekiks kontakti kõrgele tõusnud veega.

6.4 TEED JA TARISTU

6.4.1 RIIGIMAANTEED

Rapla valla teedevõrk on väljakujunenud ja asustusega hõlmatud alasid kattev. Valda läbivad nr 15

Tallinn–Rapla–Türi, nr 14 Kose–Purila, nr 28 Rapla–Märjamaa nr 27 Rapla–Järvakandi–Kergu

tugimaanteed ning mitmed kõrvalmaanteed.

Rapla valla üldplaneering kajastab Transpordiameti koostatud maantee nr 15 Tallinn–Rapla–Türi

põhimõttelist trassikoridori. T15 täpsem kavandamine toimub eraldi projekti käigus, mil selgub ka

maantee täpne asukoht. Planeeringu kaardil on kajastatud ka T15 trassi võimalikud alternatiivid.

Alternatiivide võrdlus viiakse läbi projekteerimise etapis.

22 https://kliimaministeerium.ee/ajakohastatud-uleujutusega-seotud-riskide-hinnang. 23 Uuringu alusel vajab suurte üleujutustega siseveekogude nimistu ülevaatamist, metoodiliselt ühtset lähenemist ja ajakohastamist.

Rapla valla üldplaneering 63

Põhimõttelise maanteekoridorina kajastatakse maakonnaplaneeringust tulenevat trassi:

▪ Rapla ringsõit24.

Rail Balticu raudteega ristuvatele riigimaanteedele on kavandatud eritasandilised ristumised.

Üldplaneering kajastab eritasandilisi ristumisi riigiteedega vastavalt kehtestatud Rail Balticu

planeeringule (vt ptk 6.4.5).

Riigiteede kaitsevööndi25 laius on määratud õigusaktiga. Alevikke ja Rapla linna läbivad riigimaanteed

on seaduse järgi tänavad ning nendele rakendub kuni 10 m laiune kaitsevöönd.

Üldplaneering määrab Transpordiameti ettepanekul26 riigiteede kaitsevööndi 30 m teekatte servast

järgmiselt:

1. riigitee nr 28 Rapla-Märjamaa km 4,65-4,8 (Kuusiku aleviku piirist kuni Sireli tänava ristmikuni) kaitsevööndi laiuseks mõlemal teepoolel 30 m;

2. riigitee nr 20122 Kaiu-Vahastu tee Kaiu aleviku ulatuses kaitsevööndi laiuseks 30 m;

3. riigi tugimaantee nr 14 Kose-Purila km 27,455-31,4 (Juuru aleviku ulatuses) kaitsevööndi laiuseks 30 m.

Kaitsevööndi määramine 10-lt meetrilt 30-le meetrile tuleneb asjaolust, et tegemist on põhimaantee

funktsiooni täitva riigiteega ning välja on kujunemata hoonestusjoon ja linlik keskkond.

ÜLDISED PÕHIMÕTTED TEEDEVÕRGU JA LIIKLUSKORRALDUSE ARENDAMISEL

1. Kavandatav teedevõrk peab tagama mootorsõidukite, jalakäijate ja jalgratturite ohutuse ja kasutamise mugavuse ning juurdepääsu eriotstarbelistele sõidukitele.

2. Kinnistute maakorralduslikul jagamisel tuleb juurdepääs riigiteele tagada seni kinnistut teenindanud juurdepääsu kaudu ühiselt, igale kinnistule eraldi juurdepääsu riigimaanteele ei kavandata.

3. Hajaasustusega alal ehitustegevuse kavandamisel riigimaanteega külgneval alal tuleb juurdepääsuks kasutada eelkõige kohalikke teid ja olemasolevaid ristumisi riigimaanteega.

4. Teega paralleelselt kulgevaid tehnovõrke üldjuhul mitte paigutada teekatte alla ja tee muldesse. Erisused lahendada koostöös tee omanikuga.

5. Riigimaanteede kaitsevööndisse müra- ja saastetundlikke hooneid üldjuhul ei kavandata. Ehitusloakohustuslike hoonete kavandamine tee kaitsevööndisse on põhjendatud juhul kui asula ehitusjoon on välja kujunenud või seda pikendatakse. Antud juhtudel peab arendaja arvestama liiklusest tuleneva müra jm kahjuliku mõjuga, tagama normidele vastavuse läbi leevendavate meetmete tarbele võtmise ning finantseerimise.

6. Uute elamualade jt tundlike objektide kavandamisel riigimaantee T15 uuest trassikoridorist lähemale kui 300 m on soovitatav planeeringu või projekteerimistingimuste raames täpsustava liiklusmüra hinnangu koostamine (kui see ei ole vastava objekti mürahinnangus piisava täpsusega tehtud) ning vajadusel tuleb ette näha sobilikud müraleevendusmeetmed (nt piisav puhvervöönd või kavandada müratõke). Puhvervööndi täpne ulatus selgub mürahinnangu alusel.

7. Riigimaantee ja lähedusse planeeritavatele ükskõik mis otstarbega mastide kaugus peab olema riigitee muldkehast vähemalt võrdne selle posti või masti kõrgusega. Elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teede (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) teekatte servale lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H+0,5D, sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D

24 Rapla ringsõidu vajadus on välja toodud maakonnaplaneeringus - Rapla linnale, kui maakonna keskusele, on vajalik Rapla ümbersõidutee pikenduse lõpetamine Kaerepereni. Ringsõitu kavandatakse pikemas perspektiivis ning tee täpsemal kavandamisel on vajalik koostada eraldiseisev planeering. 25 Kaitsevöönd on leitav Maa-ameti kitsenduste kaardirakendusest. 26 20.03.2020 kirja nr 15-2/20/6956-5

64 Rapla valla üldplaneering

= rootori e. tiiviku diameeter). Kinnistute maakorralduslikul jagamisel tuleb juurdepääs riigimaanteele tagada ühiselt seni kinnistut teenindanud juurdepääsu kaudu.

8. Üldjuhul arendusalade sademevett riigimaantee kraavidesse ei juhita.

9. T15 trassil kavandatava ökodukti puhul jälgida rohevõrgustiku kohta seatud tingimusi (ptk 6.3.1).

6.4.2 KOHALIKUD TEED JA TÄNAVAD

Rapla valla teedevõrk on üldiselt väljakujunenud ja olulist tihendamist ei vaja. Uute teede ja tänavate

vajadus on piirkondades, kus on enim survet elamuehituseks – nt Rapla linn ja selle lähiala ning

alevikud. Perspektiivseteks teed ja tänavad on näidatud üldplaneeringu maakasutuskaardil.

Rail Baltic planeeringuga on Rail Balticu trassil ette nähtud:

▪ eritasandilised ristumised kohalike teedega;

▪ kohalike teede sulgemised (väiksemad juurdepääsuteed, metsateed);

▪ teede kavandamine/ümberehitamine.

Rail Balticu planeeringu lahendus on kajastatud üldplaneeringus.

Valla teede kaitsevööndi laiuseks äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m. Kohalike teede ja tänavate

kaitsevööndite määramine või muutmine toimub vallavolikogu kaalutlusotsuse alusel.

Üldplaneeringuga teede avalikuks kasutuseks määramise ettepanekuid ei tehta. Planeeringu

kehtestamise järgselt saab teid määrata avaliku kasutusega teedeks vallavolikogu otsuse alusel.

Avalikuks kasutamiseks erateed määratakse juhtumipõhiselt omavalitsuse kaalutlusotsusega, lähtudes

järgmistest kriteeriumitest:

1. teenindab kolme või enamat aastaringselt kasutuses olevat hoonestusega maaüksust;

2. teenindab avalikku objekti, mis eeldab ligipääsu mootorsõidukiga;

3. tagab ühenduse avalikult kasutatavate teede vahel;

4. tee ühendab asulaid või tagab ühenduse riigimaanteega;

5. teed pidi kulgeb ühistranspordi või koolibussi liin;

6. muul kaalukal juhul.

TEEDEVÕRGU PLANEERIMISE JA LIIKLUSKORRALDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED

1. Teedevõrk lahendada koostatava detailplaneeringuga tulenevalt krundijaotusest või projekteerimistingimustega.

2. Ehitustegevuse kavandamisel analüüsida ehitiste mõju liikluskorraldusele.

3. Koos teede/tänavatega tuleb planeerida ja ehitada välja erinevate sihtgruppide vajadusi arvestavad jalgteed, mis moodustavad ühtse võrgustiku olemasolevatega ja ühendab olulisi sihtkohti.

4. Kruntide jagamisel tuleb tagada ligipääs kõikidele moodustatavatele kruntidele.

5. Mahasõitude kavandamine toimub projekti alusel ja tuleb kooskõlastada omavalitsusega.

6. Mahasõidu/juurdepääsutee planeerimisel tuleb igakordselt kaaluda ja hinnata teetruubi rajamise vajadust arvestades looduslikke ohutegureid.

7. Teedevõrk peab moodustama ühendatud võrgustiku, umbtee korral peab tee lõpus olema ümberpööramise võimalus.

8. Erateede avalikuks kasutamiseks määramine toimub õigusaktides sätestatud korras.

Rapla valla üldplaneering 65

6.4.3 PARKIMINE

Planeering kajastab valla liikuvuse seisukohast kõige olulisemaid olemasolevaid ja kavandatavaid

„pargi-ja-reisi“ parklaid, mis määratakse valla raudteejaamade juurde.

Muud parklad kavandatakse kavandatava maakasutusega.

PARKLATE ARENDAMISE TINGIMUSED

1. Vajalike parkimiskohtade hulga leidmisel tuleb lähtuda parkimiskohtade tegelikust vajadusest.

2. Kõikide parklate kavandamisel (avalikud parklad, elamu- ja ärimaade parklad jms) tuleb arvestada inimmõõtmelisusega – iga 4–5 parkimiskoha järel kavandada puud või liigendada parkimisala hekkidega. „Automere“ tüüpi ulatuslike ja haljastamata parklate rajamine ei ole lubatud.

3. Avalikke ja olulisi teenuseid pakkuvate hoonete puhul paigutada suurem osa parkimiskohtadest võimalusel hoone külgedele või taha, mis loob kergliiklejale meeldivama liikumiskeskkonna: jalakäija/jalgrattur pääseb vahetult ligi olulistele hoonetele, läbimata selleks parkimisalasid.

4. Puhkealade, vaatamisväärtuste ja supluskohtade jm suure külastajate arvuga alade kavandamisel tuleb lahendada külastajate parkimine väljaspool teid ning parkimine võimalusel planeerida kavandatud objektiga samale küljele, et tagada liiklejate ohutus.

5. Parkimine elamu-, ühiskondlikel- ja ettevõtlusaladel lahendada omal krundil, arvestades nii mootorsõidukite kui jalgrataste parkimise vajadusega.

6. Parklates kasutada erinevaid sademeveelahendusi sademevee maksimaalseks kohapealseks immutamiseks: sademevee puhastamine, puhverriba27 ja/või vett läbi laskvate materjalide kasutamine28 vastavalt sademevee kvaliteedile ja ala iseloomule. Eelistatud on lahendused, mis samaaegselt tagavad parklate liigendamise (inimmõõtmelisuse) ja toimivad sademeveelahendustena.

27 Loodusliku taimkattega kaldpind kõvakattega pinna kõrval, kuhu vertikaalplaneerimise tulemusena suunatakse sademevesi. 28 Killustik, tugevdatud muru, poorne asfalt, vett läbi laskvad tänavakivid.

66 Rapla valla üldplaneering

Joonis20. Haljastusega liigendatud parkimisala, Haven Kakumäe. Foto: Hendrikson&Ko.

RATTAPARKLATE ARENDAMISE TINGIMUSED

1. Jalgrattaparklad rajada:

1.1. üldkasutatavate alade ja hoonete (suurema kasutuskoormusega puhkealad, kauplused, raudtee- ja bussijaamad, raamatukogu, kool jms);

1.2. korterelamute;

1.3. ettevõtlusalade;

1.4. pargi-ja-reisi parklate juurde.

2. Rattaparklad peavad olema kasutajale lihtsasti ligipääsetavad ja mugavad kasutada, raamkinnitust võimaldavad ja võimaluse korral ilmastiku eest kaitstud. Raudteejaamades võib kavandada suletavad rattamajad.

Rapla valla üldplaneering 67

Joonis 191. Suletav rataste parkimismaja Saku vallas. Foto: Hendrikson&Ko.

6.4.4 KERGLIIKLUSTEED

Rapla vallas on rajatud kergliiklusteid peamiselt suuremates asulates ja nende lähialas. Pikim

kavandatud kergliiklustee ühendab Rapla linna ja Kehtna alevikku.

Kavandatud kergliiklusteed täiendavad kergliiklusvõrgustikku asulates ja lähialades, ühendades olulisi

sihtkohti. Olemasolevad ja kavandatavad kergliiklusteed on kantud maakasutuskaardile.

Üldplaneering kajastab ka RMK matkaradu.

KERGLIIKLUSE ARENDAMISE PÕHIMÕTTED

1. Jalgratta- ja jalgteede kavandamisel siduda uued teed olemasolevatega, mis tagab mugava ja ohutu liikumisvõimaluse oluliste sihtpunktide vahel.

2. Üldplaneeringu maakasutuskaardil on määratud üldine kergliikluse trassivajadus. Üldplaneeringus ei ole kindlaks määratud seda, kummal pool maanteed kergliiklustee konkreetselt kulgeb: kergliiklustee täpne asukoht määratakse projekteerimise faasis.

3. Soovitatav on kergliiklustee projekteerimistingimused anda avatud menetluses.

4. Kergliiklusteede täpsemal kavandamisel tuleb arvestada sujuva liikluse põhimõtetega ning vältida üleliigseid katkemisi ja teeületusi.

5. Suurema liikluskoormusega teedel/tänavatel on soovitav kergliiklustee autoteest eraldada, et tagada kergliikleja jaoks mugavam ja ohutum keskkond.

6. Kergliiklusteel lubatud kasutajagrupid näidatakse konkreetsel teelõigul vastava teekatte märgistusega. Kergliiklustee tuleb tähistada arusaadavalt ja igal aastaajal loetavalt.

68 Rapla valla üldplaneering

7. Kergliiklusteedega koos kavandada vajalikes kohtades jalgrattaparklad (nt koolide, korterelamute, teenindusasutuste, kultuuriasutuste, puhkekohtade, raudteejaamade juures).

8. Kõrge kasutuskoormusega kohtades on soovitatav ehitada rattaparklatele varikatused ja valgustus.

9. Ristumisel teega kavandada vajadusel liikluse rahustamise meetmed (tõstetud pinnad, liiklussaared, põikekohad, tee kitsendid vms).

10. Kõnnumaa loodusala läbiva kergliiklustee rajamisel tuleb kavandada kergliiklustee maanteest lääne poole. Kergliiklustee ehitustegevusel tuleb vältida kaitse-eesmärgiks olevate koosluste esinemisaladel ehitussõidukite poolset tallamist. Kergliiklustee kavandada vähemalt 50 m kaugusele koobaste esinemisalast ning antud teelõigu projekteerimisel tuleb arvestada vajadusega vältida ehitustegevusel vibratsioonirikkaid tegevusi, mis võiksid põhjustada koobaste varinguid.

11. Kõnnumaa-Väätsa linnuala läbiva kergliiklustee rajamisel tuleb vältida kergliiklustee rajamisega seonduvat metsa raadamist ning mürarikast ehitustegevust lindude pesitsusperioodil.

6.4.5 RAUDTEE

Valda läbivad väljaehitatud Tallinn–Viljandi trass. Reisijatevedu toimub Tallinn-Viljandi suunal,

peatustega Hagudis ja Rapla linnas.

Valda läbib perspektiivne Rail Balticu raudteetrass29. Rail Balticu täpsem kavandamine toimub eraldi

projektiga. Rapla vallas ristub Rail Balticu trassi koridor riigimaanteede, metsateede, kohalike teede ja

erateedega, mistõttu on teatud teed vajalik sulgeda ning luua uued ühendused.

Rail Baltic planeeringuga on Rail Balticu trassil ette nähtud mh:

▪ perspektiivne jaam Sulupere külas30;

▪ teede sulgemised;

▪ eritasandilised ristumised teedega;

▪ müratõkked;

▪ ökoduktid jm läbipääsud loomade liikumiseks.

Loomade liikumiseks nähakse ette ökoduktid Röa, Alu-Metsaküla külades, Väljataguse külas ja Raela

külas31 (Röa, Kalevi, Kuusiku ja Raela ökodukt). Oluline on Röa piirkonnas arvestada, et ökodukt on

kavandatud ka Röa piirkonnas Rail Balticuga paralleelselt kulgeva T15 maanteele. Kuna mõlemad

ökoduktid asuvad samal rohevõrgustiku koridoril, peab mõlema ökodukti kavandamisel arvestama

toimivusega üle kahe taristukoridori.

Lisaks ökoduktidele on Rail Balticu raudtee projekteerimise käigus kavandatud kaks loomatunnelit, mis

asuvad rohelise võrgustiku aladel (Põhja-Hagudi tunnel Kuku külas ja Lõuna-Hagudi Mõisaaseme külas).

Ulukite läbipääsuvajadusega on arvestatud ka Vigala ja Rõue jõe raudteesildade projekteerimisel.

TINGIMUSED RAUDTEE JA RAUDTEE ÄÄRDE OBJEKTIDE KAVANDAMISEKS/RAJAMISEKS

1. Raudteejaamades tagada hea ligipääs nii jalgsi, autoga kui kergliiklusega ning piisavad ja mugavad „pargi-ja-reisi“ parkimisvõimalused. Rattaparklad on soovitatav ehitada ilmastikukindlad ja valgustada.

2. Rajatised, mis ei ole raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ning mille kogukõrgus on 30 m ja enam (nt tuulikud, mobiilimastid), tuleb kavandada selliselt, et nende kaugus raudtee

29 Raplamaa maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine (2016) ; ÜP koostamise ajal toimub osades lõikudes projekteerimine juba põhiprojekti staadiumis. 30 Rail Balticu kohaliku peatuse täpne lahendus selgub detailplaneeringu menetlustes (Rail Baltic u Rapla peatuse detailplaneering, algatatud Rapla Vallavolikogu 31.03.2022 otsusega nr 18). 31 Väljataguse ja Raela külas on ökoduktide planeerimise vajadus selgunud raudtee projekteerimise käigus.

Rapla valla üldplaneering 69

kaitsevööndi piirist oleks vähemalt võrdne rajatise kogukõrgusega. Tuuliku puhul tuleb masti kõrgusele lisada tiiviku laba pikkus.

3. Raudtee ääres asuvate või rajatavate haridusasutuste, välispordirajatiste ja elamukruntide raudteepoolne külg piirata ohutuse tagamiseks aia või läbimatu taimestikuga laste (elamupiirkonnas ka loomade) ootamatu raudteemaale sattumise vältimiseks.

4. Raudteeäärsetes asulates raudteede tarade kavandamisel arvestada, et säiliksid loogilised läbipääsud ja inimmõõtmeline keskkond. Turvalisuse tõstmine ei tohi toimuda inimsõbraliku keskkonna arvelt.

5. Raudteeäärse haljastuse kavandamise või säilitamise korral tuleb tagada nähtavus.

6. Kergliiklustee ristumistel raudteega tuleb tagada piisav nähtavus ja liiklusohutus.

7. Uute elamute planeerimisel raudtee äärde arvestada raudteelt leviva müra ja vibratsiooniga ning kasutada vajadusel erinevaid müra ja vibratsiooni vähendavaid meetmeid: parandada hoone välispiirde (sein, aken) heliisolatsiooni, tundlikumad eluruumid paigutada raudtee vastasküljele, kasutada vibratsiooni levikut vähendavaid materjal ja konstruktsioonilahendusi.

8. Uute elamualade jt tundlike objektide kavandamisel Rail Balticu uuest trassikoridorist lähemale kui 300 m on soovitatav planeeringu või projekteerimistingimuste raames täpsustava liiklusmüra hinnangu koostamine (kui see ei ole vastava objekti mürahinnangus piisava täpsusega tehtud) ning vajadusel tuleb ette näha sobilikud müraleevendusmeetmed (nt piisav puhvervöönd või kavandada müratõke), mida finantseerib arendaja. Puhvervööndi täpne ulatus selgub mürahinnangu alusel.

9. Rail Balticu raudtee kavandamisel:

9.1. ökoduktide ja suurulukite läbipääsude toimivuse tagamiseks on vajalik järgida rohelise võrgustiku kohta seatud tingimusi (ptk 6.3.1);

9.2. täpsustavad tingimused Rail Balticu raudtee kavandamiseks on toodud Rail Balticu maakonnaplaneeringus.

6.5 TEHNILISED VÕRGUSTIKUD

6.5.1 VESI JA KANALISATSIOON

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine, võrgustiku rajamine ja rekonstrueerimine,

reoveekogumisalade ja perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavate alade määramine toimub kehtiva

ÜVK arengukava järgi, mis toob välja edasise arengu vajadused. Valla kehtiva ÜVK arengukava järgi on

ÜVK parendamine ette nähtud kõikides asulates, kus süsteemid on juba rajatud.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemid on välja arendatud suuremates asulates. Ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga (ÜVK) on varustatud Rapla linn ja Uusküla; Alu, Hagudi, Kuusiku, Kaiu ja Juuru alevikud

ning Raikküla, Purku, Tamme, Järlepa, Maidla, Kuimetsa, Kodila, Iira ja Valtu külad.

Kuna Rapla vallas, sh suuremate asulate piirkonnas, on põhjavesi suuresti kaitsmata või nõrgalt

kaitstud, on nii pinna- kui põhjavee kaitseks oluline ühiskanalisatsiooni süsteeme parendada ja

laiendada vastavalt ÜVK arengukavale. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga liitunud aladel tuleb

vanad omapuhastusseadmed (kogumiskaevud jne) nõuetekohaselt likvideerida, et ei tekiks reostuse

lekkimise ohtu pinnasesse ja sealt edasi põhjavette.

Vallas on määratud 13 reoveekogumisala: Valtu, Tamme, Rapla, Raikküla, Purku, Kuusiku, Kuimetsa,

Kodila, Kaiu, Järlepa, Juuru, Hagudi ja Alu.

Väljaspool tihedamalt asustatud alasid on joogiveevarustus lahendatud peamiselt isiklike salv- ja

puurkaevude abil. Reovesi puhastatakse omapuhastitega või kogutakse mahutitesse ning viiakse

70 Rapla valla üldplaneering

purgimisteenuse osutajate poolt puhastitesse. Arvestada tuleb, et omapuhasti rakendamine ja heitvee

pinnasesse immutamine on lubatud aladel ja viisil, kus looduslikud tingimused ning õigus- ja

normatiivaktid seda võimaldavad ning asustus on piisavalt hajus. Arvestada tuleb omapuhasti, sh

imbsüsteemi jt tehnorajatiste kujade ja looduskaitseliste piirangutega, et süsteemide paigaldamine

kinnistule oleks võimalik.

6.5.2 SADEMEVESI

Rapla valla asulates on sademeveekanalisatsioon rajatud Rapla linnas ja osaliselt vaid Kaiu alevikus keskuses. Valdavalt toimub valla suuremates asulates sademevee ära juhtimine kraavide abil ning immutatakse haljasaladel.

Kliimamuutustega kohanemiseks on sademevee käitlemise puhul järjest olulisem sademevee

kohapealne immutamine, et vältida suurte vooluhulkade koondumist. Konkreetsetes kohtades

võimalikud sademeveelahendused sõltuvad nii pinnase iseloomust, reljeefist, vee kvaliteedist kui ka

asustuse eripärast32, samuti väljatöötatud ÜVK arengusuundadest.

TINGIMUSED SADEMEVEELAHENDUSTE ARENDAMISEKS

1. Soodustada sademevee pinnasesse immutamist, valides ala suuruse ja otstarbe järgi sobivad lahendused. Looduspõhiste immutavate lahenduste (nt imbaiad, roheribad jms) puhul tuleb arvestada suurema ruumivajadusega.

2. Vältida üldjuhul laiaulatuslike asfalteeritud alade rajamist. Asfalteeritud alad liigendada roheribade ja vihmapeenardega, väiksemate parklate puhul kasutada vett läbilaskvaid katendeid.

3. Sademevee juhtimisel veekogudesse tagada veekvaliteedi vastavus õigusaktidega seatud kvaliteedinõuetele.

4. Eelkõige on tootmisaladel oluline võtta kasutusele tehnilisi lahendusi, millega saavutatakse sademevee löökkoormuse vähendamine eesvooludele ning tagatakse sademevee nõuetekohane kvaliteet (õli-, bensiini-, liivapüüdurid, sademevee vahemahutid, annusmahutid).

5. Uute arendusalade sademevee juhtimine riigitee kraavidesse on lubatud ainult põhjendatud juhtudel koostöös Transpordiametiga.

6.5.3 TULETÕRJE VEEVÕTUKOHAD

Rapla valla tuletõrjeveevarustus on lahendatud tuletõrje veemahututite, looduslike veevõtukohtade ja

hüdrantidega. Hüdrantide kavandamine toimub vastavalt ÜVK arengukavale asulates, hüdrandid on

toodud arengukavas.

Veevõtukohad on kantud planeeringu maakasutuskaardile.

TULETÕRJEVEEVARUSTUSE KAVANDAMISE TINGIMUSED

1. Korrastada olemasolevad mahutid ja veevõtukohad.

2. Tuletõrje veevõtukohad peavad olema tähistatud, võimaldama tuletõrjeautoga aastaringset juurdepääsu ja kasutamist. Tagatud peab olema tuletõrjeauto ümberpööramise võimalus.

32 Nt Kobras (2018) Sademevee säästliku käitlemise põhimõtted Tartu linnas, Väliskanalisatsioonivõrk (EVS 848:2013), Alkranel (2020) Mustvee valla üldplaneeringu sisenduuring – sademevee käitluse probleemid, üleujutusalad ja maaparandussüsteemide toimimise probleemid.

Rapla valla üldplaneering 71

3. Ehitisel peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik tuletõrje veevarustus, mis rajatakse

tuleohutuse nõuete kohaselt. Tuletõrje veevajadus määratakse kindlaks olenevalt hoonestusest või

ehitise kasutamisest.

6.5.4 SOOJUSMAJANDUS

Kaugküte toimib Rapla linnas (2 kaugküttepiirkonda), Alu alevikus, Juuru alevikus ja Järlepa külas. Rapla

valla soojusmajandus lähtub asulates kehtivast soojusmajanduse arengukavast33. Üldplaneeringus on

kajastatud kaugküttepiirkonnad.

Üldplaneeringuga määratud kaugküttepiirkonnas on uusehitisteks planeeritaval maa-alal võrguga

liitumine kohustuslik v.a kui juba kasutatakse muid, alternatiivseid kütteallikaid. Võrguga liitumine ei

ole kohustuslik põhjendatud juhtudel omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel. Võrguga liitumise, võrgust

eraldumise tingimused ja erisused (millistel juhtudel ei ole võrguga liitumine kohustuslik) kinnitatakse

valla õigusaktiga. Kaugküttega liitumise kohustust õigustab elukeskkonna kaitse vajadus, kuna kaugküte

tagab suurema energiasäästu ja puhtama välisõhu võrreldes mitmete alternatiivsete

küttelahendustega. Liitumise kohustus on määratud arvestades ka asjaolu, et kaugküttevõrk saab

tõhusalt ja tarbijate huvide kohaselt toimida vaid siis, kui sellel on piisavalt suur tarbimiskoormus.

Kaugküttepiirkonnas võivad tarbijad lisaks kaugküttevõrgust saadavale soojusele osta ka

kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat selle tootjatelt.

Uue kaugküttepiirkonna määramine ja kaugküttepiirkondade piiride täpsustamine on vajadusel

üldplaneeringu kehtestamise järgselt lubatud. Muutmisel või täpsustamisel tuleb lähtuda valla

soojusmajanduse arengukava ülevaatamise tulemustest või uuest arengukavast.

Väljaspool kaugküttepiirkonda on soojavarustus lahendatud lokaalkütte kaudu, valdavalt puidukütusel.

6.5.5 ELEKTRIVARUSTUS

Rapla vallas tagavad elektrivarustuse ja laiemad võrguühendused üks 330 kV ja neli 110 kV nimipingega

õhuliini. Vallas asub ka Rapla 110 kV alajaamad.

Pikemas perspektiivis on plaanis rekonstrueerida 110 kV õhuliinid L025 Rapla–Kehtna ja L187 Rapla–

Kohila, L187 Paide–Rapla olemasolevas liinikoridoris. Arvestada, et Rapla vallas on oodata tarbimise ja

hajatootmise jätkuvat kasvu, plaanib Elektrilevi OÜ koormuse kasvades olemasolevad 35 kV õhuliinid

Rapla-Ohukotsu L3560 ja Rapla-Kaiu L35008 rekonstrueerida ja üle viia 110 kV pingele.34

Rail Balticu projekti realiseerumisel tuleb rekonstrueerida need liinid raudtee liitumisprojekti raames.

ELEKTRIVARUSTUSE KAVANDAMISE TINGIMUSED

1. Elektriohutusest tulenevalt on tegutsemine piiratud elektripaigaldise kaitsevööndis. Kaitsevöönd on erinevaid elektripaigaldisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus on ohutuse tagamiseks kitsendatud ala kasutamisvõimalusi. Kaitsevööndi ulatus sõltub elektripaigaldise pingest.

2. Asulate elektrivõrgu arendamisel eelistada põhi- ja jaotusvõrgu viimist maakaablitele, et tagada meeldivam elukeskkond.

33 Rapla vallas kehtivad erinevad soojusmajanduse arengukavad. Valla ühise soojusmajanduse arengukava koostamisel tuleb lähtuda sellest. 34 Seejuures nende liinide kaitsevööndi ulatus ei muutu.

72 Rapla valla üldplaneering

3. Uute energiamahukate tootmisettevõtete ja hajatootmise elektrijaamade asukoha valikul tuleks elektrivõrguga liitumise kulude optimeerimise eesmärgil eelistada olemasolevate piirkonnaalajaamade lähedust.

6.5.6 GAAS

Rapla vallas asub Vireši–Tallinn D-kategooria toruliin ning trassi teenindav katoodkaitsejaam.

Gaasitorustiku juurde kuuluvad sidekaablid.

Gaasipaigaldiste lähialas tuleb maakasutuse kavandamisel arvestada ehitusseadustiku järgsete

gaasipaigaldiste kaitsevöönditega, lisaks tuleb arvestada sidekaablite kaitsevöönditega.

Üldplaneeringu täpsusastmes kajastatakse maakasutuskaardil D-kategooria toruliin.

6.5.7 JÄÄTMEKÄITLUS

Jäätmehoolduse üldiseks suunaks nii riiklikus kui kohalikes jäätmekavades on esmalt jäätmetekke

vältimine, korduskasutus ja ringlussevõtmine, seejärel taaskasutamine (nt jäätmetest energia

tootmine) ja viimasena ladestamine. Üldplaneeringu tasemel on eelkõige võimalik toetada jäätmete

liigiti kogumist ja seeläbi jäätmete ohutuse tõstmist jäätmejaamade kavandamisega. Biojäätmete

kohapealset kompostimist toetavad kompostimisväljakute kavandamine (nt kalmistu- ja haljasjäätmed,

reoveesetted).

Rapla vallas tegutsevad Mäepere jäätmejaam ja Mäepere käitluskoht (erinevad käitlejad). Lisaks

tegutsevad vallas vanametalli kokkuostjad. Olmejäätmete kogumiseks on korraldatud jäätmevedu.

Biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete kompostimiseks kavandatakse planeeringuga

kompostimisalasid35.

Rapla vallas toimub jäätmehoolduse arendamine vastavalt kehtivale jäätmekavale36.

EELIS andmetel on vallas kolm jääkreostusobjekti, millest kaks on likvideeritud ja üks (Tiitsu

bituumenibaas) osaliselt likvideeritud. Vajalik on viimase objekti likvideerimine lõpule viia. Endistele ja

praegustele jääkreostusobjektidele uute ehitiste kavandamisel tuleb hoolikalt jälgida pinnase seisundit.

Pinnase seisund peab vastama soovitud kasutusotstarbele.

6.5.8 TAASTUVENERGEETIKA

Energiatootmise keskkonnasäästlikumaks muutmise eesmärgil soositakse vallas

taastuvenergeetikalahendusi.

Planeeringuga nähakse ette põhimõtteliselt sobivad alad tuuleenergeetika arendamiseks37. Alade

leidmiseks viidi läbi ruumianalüüs ja arvestati Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs38 tulemustega

(vt täpsemalt KSH aruande ptk 4.5).

35 Lahendused otsustatakse kohapõhiselt. 36 Üldplaneeringu koostamise ajal kehtib Kohila ning Rapla valla jäätmekava 2018 –2022. 37 Sobivusanalüüsi ja üldplaneeringu protsessi kaudu on läbi viidud tuulepargi kui olulise ruumilise mõjuga ehitise (ORME) asukohavalik. Tuulepargiks loetakse alates kahest tööstuslikust tuulikust koosnevat energiajaama koos vajalike rajatistega. 38 2022. a. sügiseks valminud uuring koostati Eesti Ornitoloogiaühingu ja Kotkaklubi poolt.

Rapla valla üldplaneering 73

Alad on põhimõtteliselt sobivad tänapäevaste elektrituulikute kavandamiseks. Reaalsed arenduse ja

tuulikute paigutamise võimalused selguvad detailplaneeringu ja selle raames läbiviidavate uuringute

ning mõjude hindamise käigus. Edasisel planeerimisel ja mõjude hindamisel tuleb arvesse võtta

konkreetse(te) tuuliku(te) parameetreid, kohapõhist hetkeolukorda (nt kavandatud uued elamud vms)

ning asjakohaste ametkondade ja trassivaldajate seisukohti (vt alljärgnevad tingimused).

Väljaspool tuuleparkide arendamiseks põhimõtteliselt sobivaid alasid võib kaaluda tuuleparkide

rajamise võimalikkust kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu või muu planeeringu koostamise hetkel

kehtiva õigusraamistiku kohase planeeringuga. Planeeringuga määratakse tingimused tuuleparkide

kavandamiseks ja tuulikute püstitamiseks võttes aluseks aja- ja asjakohast teavet ja ning uuringute

tulemusi.

Tuuleparkide ja väiketuulikute kavandamisel tuleb arvestada asja- ja ajakohaste uuringutega

juhenddokumentidega ja alusandmetega.

Väljaspool tuuleenergia arendamiseks põhimõtteliselt sobivaid alasid on üksiku tööstusliku tuuliku

(kogukõrgusega enam kui 30 m) püstitamine lubatud arvestades KSH aruande ptk 4.5 antud puhvreid.

Muude taastuvenergeetikaliikide jaoks alasid välja ei tooda: kavandamine toimub kohtades, kus

alltoodud tingimused seda võimaldavad. Pärast tuule-, päikesepargi ja/või muu tootmisüksuse töö

lõppemist taastada maa seisundisse, mis oli enne taastuvenergeetika arendamist.

TINGIMUSED TAASTUVENERGEETIKA KAVANDAMISEKS

1. Tuuleparkide kavandamine

1.1. Tuuleparke kavandatakse üldplaneeringuga määratud aladele ja detailplaneeringu alusel. Detailplaneeringu osaks on elektrituulikute ja kogu tuuleparki teenindava tehnilise taristu (sh ühendusliinide) kavandamine. Tuulepargi ühendustaristu (juurdepääsuteed ja ühendused elektri põhivõrguga) võib jääda ala piiridest väljaspoole.

1.2. Tuulikute kavandamise algetapis tuleb:

1.2.1. Küsida Kaitseministeeriumilt lähtetingimusi, et tagada riigikaitseliste ehitiste töövõime.

1.2.2. Teha koostööd Transpordiametiga lennuohutuse tagamiseks ja vajadusel tuulikute kauguse täpsustamiseks riigiteedest.

1.2.3. Teha koostööd Keskkonnaametiga, et tagada loodusväärtustega arvestamine.

1.2.4. Tuulikute rajamise soovi korral maardlate aladel tuleb koostööd teha Maa-ametiga. Maardlate aladel tuuliku rajamise soovi korral tuleb lähtuda kehtivast MaaPS-st või MaaPS alusel saadud muu sisuga kooskõlastusest või loast.

1.2.5. Teha koostööd Muinsuskaitseametiga, et tagada kultuuriväärtustega arvestamine. Koostöö on vajalik eelkõige visuaalsete häiringute väljaselgitamiseks ja vajadusel leevendusmeetmete väljatöötamiseks, kuna tuulepargi rajamine võib mõjutada mõisatest (kui olulistest vaatepunktidest) avanevaid vaateid. Detailplaneering tuleb Muinsuskaitseametiga kooskõlastada, kui tuulepark asub kultuurimälestiseks tunnistatud mõisale lähemal kui 5 km.

1.2.6. Tuulikute rajamise soovi korral riigimetsa aladel tuleb varajases etapis alustada koostööd RMK-ga.

1.3. Kohalik omavalitsus võib määrata täiendavad koostööpartnereid, kelle arvamusega peab tuulikute kavandamisel arvestama.

1.4. Tuulikut ei rajata elamule ja ühiskondlikule hoonele lähemale kui 1 km. Detailplaneeringu KSH raames hinnatakse konkreetseid mõjusid ja määratakse täpne kaugus elamust (mis võib olla rohkem kui 1 km, lähtuvalt konkreetse tuuliku mõõtmetest). Tagatud peavad olema

74 Rapla valla üldplaneering

müranormid ja täidetud kõik keskkonnanõuded, sh arvestades kumulatiivset mõju ja tuuleparkide rajamist välistavaid kriteeriumeid.

1.5. Tuulikut ei kavandata üldjuhul avalikult kasutatavale teele lähemale kui tuuliku kogukõrgus (mast+laba kõrgus) meetrites.

1.6. Tuulikut ei kavandata üldjuhul raudteele lähemale kui 1,5-kordne tuuliku kogukõrgus meetrites.

1.7. Tuulepargi arendamiseks põhimõtteliselt sobiv ala ei sea piiranguid arendustegevuseks elamumaa või maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksustel.

1.7.1. Kui maaomanik soovib maatulundusmaal ehitada elamut, võib omanik elamu rajada. Võimalik tuulepargi arendaja peab arvestama siis juba rajatud elamuga. Arvestamise vajadus hakkab kehtima hetkest, kui kohalik omavalitsus on projekteerimistingimused elamu rajamiseks väljastanud.

1.7.2. Olemasolevatel elamumaadel, kus puudub ETAK-i järgne eluhoone ja mis jäävad tuuleenergeetika arendamiseks sobivale alale või 1 km raadiusesse tuuleenergeetika alast, tuleb saada DP algatamisel elamumaa omanikult nõusolek tuulikute kavandamiseks.

1.8. Tuulikute rajamisel tuleb vältida metsa asjatut ulatuslikku raadamist. Üldjuhul tuleb arvestada metsa raadamisega ca 1 ha ulatuses ühe tuuliku kohta, põhjendatud erandid on võimalikud konkreetse asukoha eripära arvestades. Täiendav raadamine on lubatud ühendusteede vms ühendustaristu kavandamiseks.

1.9. Tuulikute ja nendega seotud taristu paigutamisel väärtuslikele põllumajandusmaadele tuleb asukoha valikul arvestada väärtuslike põllumajandusmaadega, neid võimalikult vähesel määral killustades.

1.10. Tuulikute kavandamise käigus lepitakse huvitatud isiku, omavalitsuse ja kogukonna esindajate vahel kokku võimalused kohaliku kasu osas, et kompenseerida võimalikke häiringuid.

1.11. Tuulepargi taristu osad (teed, kaablid, liinid) võivad paikneda ka väljaspool üldplaneeringus määratud tuuleenergia arengualasid, juhul kui on välditud olulise keskkonnamõju esinemine. ORME-na käsitletavate tuuleparkide tuulikud, sh tuuliku tiiviku ulatus, peab jääma tuuleenergia arengualale.

1.12. Tuulepargi täpsemal kavandamisel tuleb riigiteede, raudtee, elektriliinide ja gaasitrasside osas arvestada ohutusest tulenevate kaitsevöönditega, mille ulatuse määramiseks tuleb teha koostööd asjaomase asutusega.

1.13. Detailplaneeringu39 ja keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus tuleb läbi viia järgnevad uuringud (täpne uuringute vajadus pannakse paika tuulepargi mõjude hindamise programmis või väljatöötamise kavatsuses):

1.13.1. Tuulikute täpse paigutuse otsustamisel on vajalik välja selgitada mõju lindudele ja nahkhiirtele (rändekoridoridele sh toitumisränded, kevad- ja sügisränded; elu-, pesitsus- ja toitumispaikadele). Sealhulgas tuleb pöörata tähelepanu järgnevatele asjaoludele:

1.13.1.1. Vaja on enne tuuleparkide ehitamist selgitada välja must-toonekure elupaigakasutus tuulepargi alal ja mitte kavandada tuuleparke must-toonekure toitumis-, puhke- ega pesitsusaladele ning nende vahele.

1.13.1.2. Tuuleenergia arengualadele arendamisel ei tohi Kõnnumaa-Väätsa linnuala ega selle kaitse-eesmärke kahjustada. Võimaliku ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust on võimalik ära hoida ning vähendada arengu suunamisel järgmistes etappides (detailplaneeringutes, projektides) jätkuvalt Natura 2000 kaitse- eesmärkidega arvestamisega ning vajadusel leevendusmeetmete rakendamisega.

39 Või muu detailsema planeeringuliigi .

Rapla valla üldplaneering 75

Tuulikute ebasoodsat mõju saab vajadusel välistada läbi sobiva tehnilise lahenduse ning asukohavaliku detailse lahenduse planeeringu tasandil. Detailse lahenduse planeeringu/projekti menetluse raames tuleb koostöös linnustiku eksperdiga täpsustada mõjusid kavandatava tegevuse mahu, täpse asukoha ning tehnilise lahenduse eripärasid arvestades ning vajadusel tuleb viia läbi täiendavad linnustiku uuringud. Linnustiku uuring peab hõlmama linnustiku rännet, pesitsemist ja elupaigakasutust. Tuulepargi kavandamisel tuleb arvestada linnustiku uuringu tulemusi ning vajadusel kavandada asjakohased leevendavad meetmed. Tingimus kehtib kõigi valla territooriumile kavandatavate tuuleenergia arengualade puhul.

1.13.2. Tuulikute täpse paigutuse otsustamisel on vajalik välja selgitada mõju kaitsealustele liikidele, väärtuslikele elupaigatüüpidele, rohevõrgustiku sidususele ja ökosüsteemide seisundile ja bioloogilisele mitmekesisusele.

1.13.3. Tuulikute paigutamisel metsaaladele tuleb säilitada metsa vääriselupaigad koos nende valgus- ja veerežiimi säilitamise jaoks vajalike puhveraladega. Konkreetse tuulepargi planeerimisel tuleb hinnata tegevuse mõju metsakooslustele nii ökoloogilises, süsinikuringe kui ka metsamajanduslikus vaates.

1.13.4. Teostada tuleb müra modelleerimine lähtuvalt konkreetsete tuulikute parameetritest ja paiknemisest, sh hinnata madalsagedusliku müra mõju. Tuulikute kavandamisel tuleb võimalike häiringute vältimiseks tagada elamute õuemaal II kategooria alade tööstusmüra öise sihtväärtuse järgimine kui õigusaktide alusel ei kehti rangemat nõuet. Müratundliku ala omaniku nõusolekul võib rakendada tööstusmüra öist piirväärtust.

1.13.5. Visuaalse mõju hinnang (sh fotomontaažid vms illustreerivad materjalid, tuulikute nähtavusanalüüs), mõju maastikupildile, sh väärtuslikele maastikele, vaadetele, riiklikule ja kohalikule kultuuripärandile.

1.13.6. Tuulikute mõjude hindamisel (sh müra, varjutuse ja visuaalse mõju hindamisel) tuleb arvestada koosmõjusid ja mõjude kumuleerumist nii teiste piirkonda kavandatavate tuuleparkidega kui muude koosmõju avaldada võivate objektidega.

2. Tuuleparkide ühendamine elektri põhivõrku

Tuuleparkide elektri põhivõrguga liitumispunktide asukohad määratakse detailplaneeringu käigus. Üldplaneeringuga seatakse järgmised tingimused tuuleparkide põhivõrku ühendamiseks:

2.1. Elektriühenduse tehniline lahendus ja maavajadus lahendatakse detailplaneeringu raames.

2.2. Juhul, kui elektriühendus luuakse õhuliiniga, tuleb:

2.2.1. Vältida õhuliini paigutamist eluhoonete lähedusse (kuni 100 m) ja võimalusel mastide püstitamist eluhoonete vahetusse vaatevälja, et vähendada visuaalset mõju. Eluhoonete vahelt läbi minnes kasutada võimalusel võrdsuse põhimõtet, et eluhooned jääksid õhuliinist võrdsetele kaugustele, v.a kui on olemas kokkulepe kinnistute omanikega.

2.2.2. Võimalusel paigutada õhuliini koridor olemasoleva elektriliini või muu tehnilise taristu koridori või selle vahetusse lähedusse, et vältida täiendava tehisobjektiga kaasnevat sekkumist looduslikku keskkonda ja vähendada maa koormamist läbi erinevate kaitsevööndite.

2.2.3. Õhuliin kavandada võimalikult sirgete lõikudena kulgevana.

2.2.4. Võimalusel vältida õhuliini ja selle kaitsevööndi kattumist kaitstava loodusobjektiga. Elektriliini ehitus- ja kasutusaegsed olulised ebasoodsad mõjud kaitstavatele objektidele ja ebasoodsad mõjud Natura 2000 aladele tuleb välistada.

2.3. Juhul, kui elektriühendus luuakse kaabelliiniga, tuleb arvestada alljärgnevaga:

2.3.1. Maakaabli koridori asukoha valikul on vajalik arvestada looduskaitseliste üksikobjektide ja kultuuriväärtustega ning vältida elu- ning ühiskondlike hoonete vahetut lähedust.

76 Rapla valla üldplaneering

2.3.2. Maakaabelliini ehitus- ja kasutusaegsed olulised ebasoodsad mõjud kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 aladele tuleb välistada.

2.3.3. Võimalusel paigutada kaabelliin olemasoleva tehnilise taristu koridori või selle vahetusse lähedusse, et vältida täiendava tehisobjektiga kaasnevat sekkumist looduslikku keskkonda ja vähendada maa koormamist läbi erinevate kaitsevööndite.

2.3.4. Maakaabelliini ehitamisel võib trassikoridor olla vajadusel looklev, kuna puudub ulatuslik kaitsevöönd.

2.4. Võimalusel eelistada tuuleparkide ühendamisel elektri põhivõrguga linnustikule avalduva negatiivse mõju vähendamiseks kaabelliine.

3. Väiketuulikute kavandamine

3.1. Hajaasustusega aladel võib tuuleenergeetika rakendamiseks püstitada väiketuulikuid40 oma majapidamise või ettevõtte tarbeks.

3.2. Lubatud on püstitada üks väiketuulik majapidamise ja ettevõtte tarbeks projekteerimistingimuste avatud menetlusega. Kaks ja enama väiketuuliku (kui vajadus elektrienergia tootmiseks oma tarbeks on suurem) püstitamiseks oma tarbeks tuleb koostada detailplaneering. Nii projekteerimistingimuste kui detailplaneeringu algatamise taotlus peab sisaldama illustreerivat materjali.

3.3. Väiketuulikute kavandamine väärtuslikel maastikel ja miljööväärtuslikel aladel on erandiks ning toimub vallavalitsuse kaalutlusotsuse alusel. Vajadusel tuleb koostada eksperthinnang.

3.4. Tuuliku pöörlevate labade varjud ei tohi langeda naaberkinnistu elamu õuemaale ja üldkasutatavale puhkealale.

3.5. Projekteerimistingimuste taotlemisel tuleb esitada müra modelleerimise ja varjutuse hindamise (varjukaart) tulemused.

3.6. Projekteerimistingimuste väljastamise eelselt tuleb küsida lähtetingimusi Kaitseministeeriumilt veendumaks, et tagatud on riigikaitseliste ehitiste töövõime.

3.7. Projekteerimistingimused tuulikude kavandamiseks antakse vajadusel (lähedalasuvad elamud, puhkealad, miljööväärtus) läbi avatud menetluse.

4. Maasoojusenergeetika kavandamine

4.1. Maasoojuse kasutamise kavandamisel tuleb väärtuslikel maastikel tagada maastikuilme säilimine.

4.2. Soojuspuuraukude ja horisontaalsete maasoojussüsteemide rajamine on lubatud kui kaitsmata põhjaveega aladel kavandatav süsteem on kinnine (st põhjavesi juhitakse samasse veekihti).

4.3. Maasoojussüsteemi planeerimisel ja projekteerimisel tuleb tagada kõrghaljastusele piisav ala krundil vastavalt üldplaneeringus sätestatud haljastuse nõuetele.

4.4. Maasoojussüsteemi- ja maasoojuspuuraugud peavad vastama õigusaktide nõuetele.

5. Päikeseenergeetika kavandamine

5.1. Päikesepaneelide kavandamine hoone/tööstuskompleksi enda tarbeks:

5.1.1. Tiheasustusega aladel võib päikesepaneele paigutada maapinnale, hoonetele ja rajatistele (nt katused, seinad või piirdeaiad). Paneele ei ole lubatud paigutada kõrghaljastuse alale. Paneelid paigutada viisil, mis vaadet avaliku kasutusega teelt visuaalselt ei risusta.

40 Väiketuulikute defineerimisel on lähtutud Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni (ETEA) jaanuaris 2012. a korraldatud väiketuulikute ümarlaual otsusest Eestis väiketuulik defineerida tuuliku kogukõrgusega kuni 30 m.

Rapla valla üldplaneering 77

5.1.2. Miljööväärtuslikel aladel võib päikesepaneele paigutada hoonetele ja rajatistele. Paneelid paigutada eelistatult hoovipoolsele küljele.

5.1.3. Väärtuslikel maastikel võib päikesepaneele paigutada hoonetele, rajatistele ja õuemaale/tööstuskompleksi territooriumile.

5.1.4. Hajaasustuses väljaspool väärtuslikke maastikke ja miljööväärtuslikke alasid võib paneele paigutada nii hoonetele, õuemaadel maapinnale kui ka väljaspoole õuemaad.

5.2. Päikeseparkide kavandamisel (kavandatakse võrku elektri müümise eesmärgil, teenindav hoonestus puudub):

5.2.1. Tuleb asukoha valikul eelistada väheväärtuslike alade kasutamist ning endisi jäätmaid – nt endisi karjääride alasid, tootmisest väljalangenud tootmisalasid, väheviljakaid põllumaid.

5.2.2. Päikeseparke ei ole lubatud rajada Natura 2000 võrgustiku aladele.

5.2.3. Päikeseparke ei ole lubatud rajada metsamaale.

5.2.4. Päikeseparkide kavandamist vältida kaitstavate liikide elupaikadele ja väärtuslikele niidukooslustele.

5.2.5. Päikeseparke ei ole üldjuhul lubatud rajada rohelise võrgustiku alale ja väärtuslikule põllumajandusmaale. Kaalutlusotsus tuleb kujundada sõltuvalt konkreetsest olukorrast kohapõhiselt, lähtudes järgmistest põhimõtetest:

5.2.5.1. Rohelise võrgustiku alal tuleb igal juhul arvestada, et roheline võrgustik jääks toimima. Päikesepargi aiaga piiramisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridori. Rohelise võrgustiku sidususe ja ulukite liikumisvõimaluste tagamiseks peab avatuna säilima vähemalt 200 m laiune ala.

5.2.5.2. Päikesepark paigaldada kõlviku piirile, õuemaa vahetusse lähedusse ja/või tee äärde, et vältida väärtusliku põllumajandusmaa massiivi tükeldamist. Aktiivselt põllumajanduslikus kasutuses olevat väärtuslikku põllumajandusmaad päikesepargi alaks muutmine ei ole lubatud.

5.2.6. Päikeseparkide kavandamisel väärtuslikele maastikele tuleb hinnata mõjusid (sh visuaalseid mõjusid) maastike väärtuste säilimisele (maastik tervikuna, väärtuslikud vaated) ning vajadusel koostada detailplaneering. Visuaalse mõju vähendamiseks on asjakohane nt teede ja päikeseparkide vahele kavandada hekke vm haljastust või paigutada päikesepargid juba kujunenud kõrghaljastuse taha.

5.2.7. Maardlate alal on päikeseparkide kavandamine võimalik vastavalt rajamissoovi ajal kehtivatele õigusaktidele.

5.3. Päikesepark peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele.

5.4. Teha koostööd Muinsuskaitseametiga, kui päikeseparke kavandatakse kultuurimälestiste lähedusse.

6.5.9 MAAPARANDUSSÜSTEEMID

Maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-alal tuleb arvestada maaparandussüsteemide toimimist ja

terviklikkust tagavate meetmetega vastavalt maaparandusseaduses sätestatule ja

looduskaitseseadusest tulenevate veekaitsevöönditele. Maaparandusseadus toob välja eesvoolude

kaitsevööndid, samuti piirangud süsteemi muu ehitise ehitamise, lisavee juhtimise ja maa sihtotstarbe

muutmise osas.

78 Rapla valla üldplaneering

Maavaldaja ei tohi oma tegevusega takistada veevoolu maaparandussüsteemis ega tekitada muu

tegevusega kahju teistele maavaldajatele. Kinnistul asuvad kraavid tuleb kinnistu omaniku poolt hoida

korras: need puhastada, võsa eemaldada ja vajadusel süvendada.

Maaparandussüsteemide registrisse kantud kraavide hooldamisel tuleb järgida õigusaktidest

tulenevaid nõudeid. Maaparandussüsteemide registrisse mittekuuluvate kraavide korral tuleb kinnistu

omanikul konsulteerida tegevuse osas vallaga.

Joonis 22. Maaparandussüsteemid.

6.6 KESKKONNATERVIS

6.6.1 RADOON

Radooni tekkimise aluseks on looduslik radioaktiivne lagunemine, mille käigus maapinna sees tekkiv

gaasiline radoon võib jõuda maapinnale ja hoonete siseruumidesse. Mõnikord võib kõrge

radoonisisaldusega olla ka põhjavesi ja looduslikud ehitusmaterjalid. Kõrget looduslikku

radoonisisaldust võib leiduda peaaegu kõikjal Eestis, kuid peamiselt on radooniohtlik Põhja-Eesti.

Radoon radioaktiivse ainena põhjustab tervisehäireid ja soodustab haiguste teket (nt kopsuvähk,

valgeveresus, luukoe hõrenemine).

Rapla valla üldplaneering 79

Lähtuvalt standardist41 jaotatakse pinnaseõhu Rn-sisalduse alusel Eesti pinnas Rn-riski tasemelt

madalaks (< 10 kBq/m³), normaalseks (10‒50 kBq/m³), kõrgeks (50–250 kBq/m³) ja eriti kõrgeks (> 250

kBq/m³).

Rapla valla radoonirisk on valla keskosas normaalne, kuid suureneb nii lääne- kui idasuunas (vt joonis

6), jäädes vahemikku 50–100 kBq/m³. Samas tuleb tähele panna, et ka normaalse radooniriskiga aladel

leiduda laiguti ja väikeste vahemaade tagant alasid, kus tegelik radoonisisaldus on kõrgem.

Joonis 203. Radoonirisk Rapla vallas (väljavõte Eesti Geoloogiateenistuse radooni veebirakendusest).

RADOONIOHU VÄLTIMISEKS TULEB EHITUSTEGEVUSE KAVANDAMISEL RAKENDADA ETTEVAATUS - JA

EHITUSLIKKE MEETMEID:

1. Radooniohu vältimiseks on eelkõige aladel, mille radoonirisk ületab normaalset taset, arvestada ehitamisel radooniohu vähendamise meetmetega.

2. Korrastada ventilatsioonisüsteem, vaadata üle põranda konstruktsioon (sulgeda maja alt tulevate torude ja juhtmete ümbrus jms), vältida keldriruume.

3. Kui radoonisisalduse tase on kõrge või eriti kõrge, tuleb kasutusele võtta radoonikindlad lahendused – paigaldada hoone alla radooni kogumise torud või võimaldada välisõhu juurdepääs hoone alla; paigaldada ventilatsioonisüsteem, radoonikiled vms.

41 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks, 2023. Eesti Standard EVS 840:2023. Eesti Standardikeskus.

80 Rapla valla üldplaneering

4. Radooniohutu keskkonna tagamiseks siseruumides tuleb jälgida EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

6.6.2 MÜRA NORMTASEMETE KATEGOORIAD

Välisõhus leviva müra normtasemed on reguleeritud asjakohase õigusaktiga42, milles toodud nõudeid

tuleb täita planeerimisel ja ehitusprojektide koostamisel, samuti müratundlikel aladel olemasoleva

müraolukorra hindamisel. Nõudeid ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole

püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded.

Eraldi normatiivid on kehtestatud liiklus- ja tööstusmürale. Tööstusmüra eespool nimetatud määruse

tähenduses on müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad. Liiklusmüra on müra, mida põhjustavad

regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus. Regulaarsest liiklusest põhjustatud

müra normtasemete kehtestamisel on arvestatud keskmise liiklussagedusega aastaringselt või

regulaarse liiklusega perioodi vältel. Tööstusmüra normid on üldjuhul rangemad kui vastavad

liiklusmüra normväärtused, kuna tehnoseadmete müra spektraalseid omadusi (näiteks võimalik

tonaalne ja/või ebaühtlase tekkega müra) peetakse mõnevõrra häirivamaks kui tavapärast

sõiduvahendite müraspektrit.

Üldplaneeringuga määratakse müra normtasemete kategooriad (kooskõlas atmosfääriõhu kaitse

seaduses toodud jaotusega43) vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarvetele järgmiselt:

▪ I kategooria – puhke- ja virgestuse maa-alad (PV). Juhul, kui PV piirneb tootmisala, maantee vms

müra tekitava maakasutusega ja osa PV alast täidab ka kaitsehaljastuse rolli, ei rakendata PV alal

antud mürakategooriat 50 m ulatuses müra tekitava maakasutuse piirist.

▪ II kategooria – väikeelamu maa-ala (EV), korterelamu maa-ala (EK), aianduse maa-ala (AM),

kalmistu maa-ala (K), müra suhtes tundlikud ühiskondlike hoonete (haridusasutused, tervishoiu-

ja sotsiaalhoolekandeasutused) alad (AA); haljasala ja parkmetsa maa-ala (HM). Juhul, kui HM

piirneb tootmisala, maantee vms müra tekitava maakasutusega ja osa HM alast täidab ka

kaitsehaljastuse rolli, ei rakendata HM alal antud mürakategooriat 50 m ulatuses müra tekitava

maakasutuse piirist.

▪ III kategooria – segaotstarbega maa-alad (S), nt äri- ja elamumaa segafunktsioon, nõudeid ei

rakendata segaotstarbega alal asuvate müra suhtes vähem tundlike objektide puhul;

▪ IV kategooria – ühiskondliku hoone (müra suhtes vähem tundlikud ühiskondlikud hooned ehk

bürood, teenindus- ja ametiasutused jne) maa-ala (AA);

▪ V kategooria – tootmise maa-ala (T), mäetööstuse (TM) ja turbatööstuse maa-ala (TR),

jäätmekäitluse maa-ala (OJ), tehnoehitise maa-ala (OT), ei rakendu keskkonnaministri 16.12.2016.

a määruse nr 71 nõuded, kuna neid ei loeta müratundlikeks aladeks (rakenduvad töötervishoiu ja

tööohutuse nõuded);

42 Alates 1. veebruarist 2017. a reguleerib välisõhus leviva müra normtasemeid atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. 43 Erineva müratundlikkusega alade kategooriad (I -VI) on defineeritud atmosfääriõhu kaitse seaduses, sh on müra normtasemed kehtestatud ainult I -IV kategooria alade kohta, kuna tootmise- ning liikluse maa-alasid ei loeta müratundlikeks.

Rapla valla üldplaneering 81

▪ VI kategooria – liikluse ja liiklust teenindava ehitise maa-ala (L), raudtee maa-ala (LR), garaažide

maa-ala (LG), ei rakendu keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 nõuded, kuna neid ei

loeta müratundlikeks aladeks.

Lisaks võib välja tuua alad, mis ei ole otseselt atmosfääriõhukaitse seaduses toodud definitsioonide

alusel klassifitseeritavad (sisuliselt on nende alade puhul asjakohane rakendada V ja VI kategooria

aladega sarnast lähenemist, kuna toodud alade näol ei ole samuti tegemist suure müratundlikkusega

aladega):

▪ riigikaitse maa-ala (R) – ei rakendu keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 nõuded, kuna

neid ei loeta müratundlikeks aladeks;

▪ kaitsehaljastuse maa-ala (HK) – ei rakendu keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71

nõuded, kuna neid ei loeta müratundlikeks aladeks;

▪ põllumajandusmaa (MP) ja metsa (MM) maa-ala – ei rakendu keskkonnaministri 16.12.2016. a

määruse nr 71 nõuded, kuna neid ei loeta müratundlikeks aladeks. Samas põllumajandus (MP) ja

metsa (MM) maa-alale jäävate ja kavandatavate eluhoonete õuealasid tuleb pidada II kategooria

aladeks.

Lisaks eespool kirjeldatud müratundlike alade erinevatele kategooriatele kasutatakse planeeringutes ja

projekteerimisel järgmisi müra normtasemete liigitusi, mis kehtivad kõigi müratundlike alade

kategooriate (I…IV) kohta:

▪ müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist

keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;

▪ müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Planeeringust

huvitatud isik tagab, et müra sihtväärtust ei ületata.

Olemasolevas olukorras müra normatiivsuse hindamisel, samuti uute üksikhoonete projekteerimisel

olemasolevatel hoonestatud aladel, tuleb lähtuda piirväärtuse nõuetest.

Müra sihtväärtuse nõude täitmine tuleb vastavalt kehtivatele õigusaktidele44 võtta eesmärgiks

väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda seni hoonestamata aladele uute

müratundlike elamu- või puhkealade planeerimisel45.

Teede- ja tänavate äärsete hoonete teepoolsel fassaadil on üldjuhul asjakohane lähtuda müra

piirväärtusest ning nii olemasolevate kui planeeritavate hoonete puhul rakendada ehituslikke

meetmeid (akende helipidavuse parandamine, fassaadikonstruktsioonide helipidavuse tõstmine), mis

tagavad head tingimused hoonete siseruumides.

6.7 MUUD ÜLESANDED

6.7.1 ASUSTUSÜKSUSE PIIRIDE MUUTMINE

1. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Rapla linna piire

44 Atmosfääriõhu kaitse seadus ja keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. 45 Kuna „uue planeeringuga ala“ definitsioon on praktikas jätnud erinevaid tõlgendamise võimalusi, ei ole üldplaneeringu täpsusastmes üheselt võimalik fikseerida ja eristada piirkondi, kus tuleks rakendada piiväärtust või sihtväärtust. Antud küsimust tuleb vaadata asukohapõhiselt täpsemate planeeringute (nt detailplaneeringute koostamisel) või projektide menetlemisel.

82 Rapla valla üldplaneering

Joonis 24. Rapla linna piirimuudatuse ettepanek.

2. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Kuusiku aleviku piire, laiendades alevikku selle juurde ruumiliselt kuuluvate alade võrra Kuusiku-Nõmme ja Iira küla alalt.

Joonis 215. Kuusiku aleviku piirimuudatuse ettepanek.

Rapla valla üldplaneering 83

7 KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGUTE

ELLUVIIMINE

Üldplaneeringuga ei muudeta varasemalt kehtestatud detailplaneeringuid, nende realiseerimine

toimub vastavalt kehtestatud lahendusele.

84 Rapla valla üldplaneering

8 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE

TULEMUSTEGA ARVESTAMINE

Keskkonnamõju strateegiline hindamine on teinud ettepanekuid planeeringu täpsustamiseks ja

täiendamiseks.

Järgnevalt on antud ülevaade ettepanekute ja nendega arvestamise kohta. Arvestatud ettepanekud on

viidud planeeringulahendusse.

▪ Rapla valla üldplaneeringu eelnõu ei määra perspektiivseid reoveekogumisalasid. Eeskätt Rapla

linna piirkonnas on asjakohane perspektiivsed elamualade laienemise alad määrata ka

perspektiivseks reoveekogumisalaks kui vee-ettevõtja hinnangul on võimalik sinna tulevikus trasse

laiendada. Asustuse laiendamine on alati eelistatud rajada piirkondadesse kuhu on võimalik

ühisveevärgi ja kanalisatsiooni perspektiivis laiendada.

Üldplaneering kajastab reoveekogumisalasid, mis on määratud keskkonnaministri käskkirjaga.

Üldplaneeringu edasise protsessi käigus määratakse perspektiivsed reoveekogumisalad.

▪ ÜP ei luba väärtuslikele põllumajandusmaadele paigutada päikeseparke. Arvestades

taastuvenergia rajamise vajadust kliimaeesmärkide täitmisel, võiks siiski õigustatuks pidada

teatatud juhtudel kaalutletud erandite lubamist. Seda eeskätt asukohtades, kus on väga head

võrguühenduse võimalused ning põllumajandusmaa on reaalselt põllumajanduslikust kasutusest

pikaajaliselt olnud väljas või on võimalik energia tootmise ning põllumajanduse kooskasutus (nt

lambakasvatusega). Tingimuseks peaks aga olema, et päiksepargi rajamine ei tohi rikkuda

mullaviljakust ja päikesepargi eemaldamisel on võimalik ala uuesti põllumajanduslikku kasutusse

võtta. Aktiivselt põllumajanduslikus kasutuses olevat kõrge boniteediga põllumajandusmaad

päikesepargi alaks muutmine ei ole lubatav.

Ettepanekuga arvestatakse.

▪ Endistele ja praegustele jääkreostusobjektide uute ehitiste kavandamisel tuleb hoolikalt jälgida

pinnase seisundit. Pinnase seisund peab vastama soovitud kasutusotstarbele.

Ettepanekuga arvestatakse.

▪ Soovitatav oleks kompostimisvõimalused luua lisaks Kaiule ning Raplale ka teistesse suurematesse

asulatesse. Samuti võimaldada eriliigiliste jäätmete kodulähedasi kogumispunkte.

Kompostimisvõimaluste määramist kaalutakse ÜP edasise protsessi käigus. Eriliigiliste jäätmete

kogumispunktide kavandamist ÜP-ga ei suunata (väljub planeeringu täpsusastmest).

▪ Uute elamualade vm tundlike objektide kavandamisel Rail Balticust või riigimaantee T15 uuest

trassikoridorist lähemale kui 300 m on asjakohane nõuda planeeringu või

projekteerimistingimuste raames täpsustavat liiklusmüra hinnangut (kui see ei ole vastava objekti

mürahinnangus piisava täpsusega tehtud) ning vajadusel tuleb ette näha sobilikud

müraleevendusmeetmed.

Ettepanekuga arvestatakse osaliselt, lisades selle soovitusena.

Rapla valla üldplaneering 85

▪ Maanteede äärsetele aladele uusi elamualasid kavandades tuleb säilitada tee- ja elamuala

vaheline piisav puhvervöönd või kavandada müratõke. Puhvervööndi täpne ulatus peaks selguma

mürahinnangu alusel.

Ettepanekuga arvestatakse.

▪ Ohtlike ja suurõnnetusohuga ettevõtete kavandamisel ning ohtlike ja suurõnnetusega ettevõtete

ohualadesse tegevuste kavandamisel tuleb riskide suurust ja kavandatava maakasutuse

tundlikkuse sobivust hinnata igakordselt vastavalt reaalsetele riskidele Päästeameti väljatöötatud

hindamismetoodika alusel.

Ettepanekuga arvestatakse.

▪ Võimalusel näha ette aianduse maa-ala kogukonnaaia jaoks sarnaselt teistele korterelamutega

asulatele ka Raplasse.

Ettepanekuga ei arvestata kuna teadaolevalt puudub vajadus aianduse maa-ala kavandamiseks

Rapla linnas. Aianduse/kogukonnaaia kavandamine on võimalik linna puhkealadel.

▪ Kasvandu külas muinasküla kavandamiseks tehtav ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek on

asjakohane viia kooskõlla detailplaneeringu lahendusega. Sealjuures vähendada

ehituskeeluvööndit aladel, kuhu soovitakse ehitusalasid, mitte kogu kinnistul. Samuti näidata

ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek ka jõesaarel (ka jõe soodiala on ametlikult veekogu

osa ja sellel tuleb taotleda EKV vähendamist).

Ettepanekuga arvestatakse.

▪ Täpsustada rohevõrgustiku paiknemist vastavalt KSH aruandes esitatud soovitustele.

Ettepanekuga arvestatakse.

Natura asjakohase hindamise leevendavad meetmed

KSH raames teostatud Natura asjakohase hindamise käigus tuvastati võimaliku mõju esinemine Natura

aladele ning kavandati meetmed negatiivse mõju vältimiseks.

▪ Karitsu loodusala vahetusse lähedusse puhkealale ehitustegevuse kavandamisel tuleb

ehitustegevus kavandada väljaspoole loodusala.

Ettepanekuga arvestatakse.

▪ Kõnnumaa loodusala läbiva kergliiklustee rajamisel tuleb kavandada kergliiklustee maanteest

lääne poole. Kergliiklustee ehitustegevusel tuleb vältida kaitse-eesmärgiks olevate koosluste

esinemisaladel ehitussõidukite poolset tallamist. Kergliiklustee kavandada vähemalt 50 m

kaugusele koobaste esinemisalast ning antud teelõigu projekteerimisel tuleb arvestada

vajadusega vältida ehitustegevusel vibratsioonirikkaid tegevusi, mis võiksid põhjustada koobaste

varinguid.

Ettepanekuga arvestatakse.

▪ Kõnnumaa-Väätsa linnuala läbiva kergliiklustee rajamisel tuleb vältida kergliiklustee rajamisega

seonduvat metsa raadamist ning mürarikast ehitustegevust lindude pesitsusperioodil.

Ettepanekuga arvestatakse.

▪ Rapla valla tuuleenergia arengualadele arendamisel ei tohi Kõnnumaa-Väätsa linnuala ega selle

kaitse-eesmärke kahjustada. Võimaliku ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust on võimalik ära

86 Rapla valla üldplaneering

hoida ning vähendada arengu suunamisel järgmistes etappides (detailplaneeringutes,

projektides) jätkuvalt Natura kaitse-eesmärkidega arvestamisega ning vajadusel

leevendusmeetmete rakendamisega. Tuulikute ebasoodsat mõju saab vajadusel välistada läbi

sobiva tehnilise lahenduse ning asukohavaliku detailse lahenduse planeeringu tasandil. Detailse

lahenduse planeeringu/projekti menetluse raames tuleb koostöös linnustiku eksperdiga

täpsustada mõjusid kavandatava tegevuse mahu, täpse asukoha ning tehnilise lahenduse

eripärasid arvestades ning vajadusel tuleb viia läbi täiendavad linnustiku uuringud. Linnustiku

uuring peab hõlmama linnustiku rännet, pesitsemist ja elupaigakasutust. Tuulepargi kavandamisel

tuleb arvestada linnustiku uuringu tulemusi ning vajadusel kavandada asjakohased leevendavad

meetmed. Tingimus kehtib kõigi valla territooriumile kavandatavate tuuleenergia arengualade

puhul.

Ettepanekuga arvestatakse

▪ Mitte kavandada perspektiivseid tuuleenergia arendusalasid lähemale kui 2 km must-toonekure

potentsiaalse elupaiga piiridest. Kui tuuleparke kavandatakse metsamassiivi lähedale (kuni 20 km

pesapaigast), kus on teada must-toonekure elupaik, on vaja enne tuuleparkide ehitamist selgitada

välja must-toonekure elupaigakasutus nendel aladel ja mitte kavandada tuuleparke must-

toonekure toitumis-, puhke- ega pesitsusaladele ning nende vahele.

Üldplaneering saab arvestada olemasolevate elupaikadega, 2 km puhvriga on juba arvestatud ÜP

järgsete potentsiaalsete tuulealade leidmisel. Ülejäänud ettepanek juba kajastub seletuskirjas.

▪ Tuuleenergia potentsiaalsete arengualade edasisel mõjude hindamisel tuleb pöörata tähelepanu

võimalikele kaudsetele mõjudele metsise elupaikadele. Eeskätt tuleb selgitada valla kaguosasse

jäävate alade puhul võimalik metsiste elupaikade vaheline liikumine ja sellega seonduvad

võimalikud mõjud.

Ettepanekutega arvestatakse.

Rapla valla üldplaneering 87

9 ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMINE

Üldplaneeringu elluviimine toimub valdavalt läbi kohaliku omavalitsuse eelarve ning võimaliku

koosfinantseerimise. Üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele ja

projekteerimistingimuste andmisele.

Avaliku ruumi parendamine toimub läbi avaliku ruumi võistluste ja lahenduste (nt ideekonkursid,

maastikuarhitektuurilahendused), mida viiakse läbi kohapõhiselt vastavalt ruumiloome vajadusele.

Kultuuriväärtuste kaitseks on igale väärtuslikule maastikule soovitatav koostada maastikuhoolduskava.

Puhke- ja kaitsemetsade hoidmiseks on vajalik koostada RMK ja kogukonna koostöös

metsamajandamise kavad, mis arvestavad iga ala eripäraga.

Üldplaneering teeb ettepaneku Härgla kohaliku kaitseala moodustamiseks. Ala kohaliku kaitse alla

võtmine toimub eraldiseisva protsessina väljaspool üldplaneeringut.

Teede parendamine ja arendustegevus (tolmuvabade katete ehitus, riigiteede remont ja ehitus) toimub

vastavalt kehtivale teehoiukavale. Liiklusohtlike kohtade likvideerimine toimub vastavalt

liiklusohutuseprogrammi põhimõtetele ja elluviimiskavale. Üldplaneeringus näidatud raudtee (RB) ja

T15 trassi väljaarendamine toimub vastavalt täpsemale koostatavale lahendusele.

Üldplaneering teeb ettepaneku asustusüksuste piiride muutmiseks (Rapla linn, Kuusiku alevik).

Asustusüksuste piiride muutmise protsess toimub üldplaneeringu järgselt eraldiseisva menetlusena.

9.1 MAAKONNAPLANEERINGU TÄPSUSTAMINE

Maakonnaplaneering on üldplaneeringu koostamise alus. Üldplaneeringu ülesannete lahendamisel on

Rapla maakonnaplaneeringutega määratud suuniseid ja tingimusi täpsustatud.

Üldplaneeringuga täpsustati maakonnaplaneeringut järgmiste teemade osas:

1. Rohelise võrgustiku struktuurelementide paiknemine ja kasutustingimused.

2. Väärtuslike maastike piirid ja kasutustingimused.

88 Rapla valla üldplaneering

LISAD

LISA 1. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE (KSH) ARUANNE

KSH aruanne on lisatud eraldi dokumendina.

Rapla valla üldplaneeringu KSH aruanne062024.pdf

Tallinn 2024

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh

keskkonnamõju strateegiline hindamine

Eelnõu

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

Nimetus: Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu

Töö tellija: Rapla Vallavalitsus Reg nr 77000312 Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn, Viljandi mnt 17, 79511 Tel +372 489 0510 E-post [email protected]

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 600 7740 E-post [email protected]

KSH juhtekspert: Piret Toonpere

Töö versioon: 9.06.2024

Riigi Tugiteenuste Keskus on Rapla valla poolt esitatud projekti „Kehtna ja Rapla valla üldplaneeringute ühise mõjude hindamise aruande koostamine“ toetanud Euroopa Liidu struktuurifondi meetme „Riigi võimekuse tõstmine inimressursside arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamine“ kaudu

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

Sisukord

Sisukord ............................................................................................................................................ 3

Aruande kokkuvõte ja järeldused .................................................................................................... 5

Sissejuhatus .................................................................................................................................... 11

1. Üldplaneeringu ja KSH protsessi ülevaade ............................................................................. 12

1.1 Üldplaneeringu eesmärk ............................................................................................... 12

1.2 Ülevaade keskkonnamõju strateegilisest hindamisest ................................................. 12

2 Üldplaneeringu vastavus laiematele eesmärkidele ja seosed asjakohaste planeerimisdokumentidega ........................................................................................................... 14

2.1 Üldplaneeringu vastavus keskkonnakaitse ja jätkusuutliku arengu eesmärkidele ....... 14

2.2 Üldplaneeringu seosed asjakohaste planeerimisdokumentidega ................................ 16

2.3 Kehtivad üldplaneeringud ............................................................................................. 19

2.4 Kohalikud arengudokumendid ...................................................................................... 19

3 Alternatiivsed arengustsenaariumid ...................................................................................... 21

4 Planeeringulahenduste elluviimisega kaasnev keskkonnamõju ............................................ 22

4.1 Mõju looduskeskkonnale .............................................................................................. 22

4.1.1 Mõju elurikkusele, taimestikule ja loomastikule ...................................................... 22

4.1.2 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ...................................................................... 25

4.1.3 Natura hindamine ..................................................................................................... 36

4.1.4 Mõju rohelisele võrgustikule..................................................................................... 50

4.1.5 Mõju põhjaveele ....................................................................................................... 55

4.1.6 Mõju voolu- ja seisuveekogudele ning nende kalda kaitsevöönditele ..................... 59

4.1.7 Mõju maaparandussüsteemidele ............................................................................. 67

4.2 Mõju ressursikasutusele ................................................................................................ 68

4.2.1 Mõju väärtuslikele põllumajandusmaadele .............................................................. 68

4.2.2 Mõju metsa-aladele .................................................................................................. 70

4.2.3 Maardlate kasutuselevõtt ja mõjud .......................................................................... 71

4.3 Mõju tehiskeskkonnale ................................................................................................. 75

4.3.1 Mõju transporditaristule ........................................................................................... 75

4.3.2 Mõju jäätmekäitlusele .............................................................................................. 76

4.3.3 Mõju riigikaitsele ....................................................................................................... 78

4.4 Mõju välisõhu kvaliteedile, sh müratasemele ............................................................... 78

4.4.1 Mõju välisõhu seisundile ........................................................................................... 78

4.4.2 Müra mõju ................................................................................................................. 81

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

4.5 Olulise ruumilise mõjuga ehitised (ORME) ................................................................... 85

4.6 Mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale ........................................ 93

4.6.1 Radoonirisk ................................................................................................................ 93

4.6.2 Tootmisettevõtete suurõnnetuste oht ..................................................................... 94

4.6.3 Mõju asustusele ........................................................................................................ 96

4.6.4 Mõju sotsiaalsele taristule ........................................................................................ 97

4.6.5 Mõju ettevõtlusele .................................................................................................... 99

4.7 Mõju kultuurilisele keskkonnale ................................................................................. 100

4.7.1 Mõju kultuurimälestistele ....................................................................................... 100

4.7.2 Mõju XX sajandi arhitektuuripärandi objektidele ................................................... 101

4.7.3 Mõju maaehituspärandi objektidele ....................................................................... 101

4.7.4 Mõju militaarpärandi objektidele ........................................................................... 102

4.7.5 Mõju pärandkultuuriobjektidele ............................................................................. 102

4.7.6 Mõju kalmistutele ja matmispaikadele ................................................................... 102

4.7.7 Mõju arheoloogiapärandile..................................................................................... 103

4.7.8 Mõju pühapaikadele ............................................................................................... 104

4.7.9 Mõju maastikele ...................................................................................................... 108

4.7.10 Mõju arheoloogiatundlikutele aladele ............................................................... 110

4.8 Kliimamuutustega kaasnevad mõjud .......................................................................... 114

5 Keskkonnameetmed ............................................................................................................. 116

Kasutatud materjalid .................................................................................................................... 119

Lisad.......................................................................................................................................... 124

Lisa 1. KSH väljatöötamiskavatsus (VTK) .................................................................................. 124

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

Aruande kokkuvõte ja järeldused

Rapla valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine algatati Rapla Vallavolikogu 20.12.2018. a otsusega nr 92 „Rapla valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Kehtna Vallavalitsus ja Rapla Vallavalitsus on 08.06.2019. a sõlminud ühiste kavatsuste kokkuleppe, mille kohaselt Kehtna valla üldplaneering ja Rapla valla üldplaneering koostatakse koostöös. Koostatakse kaks iseseisvat üldplaneeringut („Kehtna valla üldplaneering“ ja „Rapla valla üldplaneering“) ning viiakse läbi üks ühine mõjude hindamine, mis saab kummagi üldplaneeringu dokumendi lisaks.

Käesolevaks ajaks on vallad jõudnud siiski seisukohale, et asjakohane on keskkonnamõju strateegiline hindamine vormistada kahe eraldiseisva aruandena. KSH läbiviimisel on arvestatud valdade ühisosasid ning teemavaldkondades, kus see on kohane, on mõjusid vaadeldud territooriumite üleselt.

Vastavalt planeerimisseadusele on üldplaneeringu (ÜP) eesmärk kogu valla ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Rapla valla üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on üldplaneeringu koostamise põhieesmärk valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning selle alusel planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse juhtotstarvete, määramine. Planeeringu koostamisel on lähtutud asjakohastest planeerimis- ja arengudokumentidest ning õigusaktidest.

Planeerimisseaduse § 74 lõike 4 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 2 kohaselt on ÜP koostamisel keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine kohustuslik. KSH eesmärgiks on keskkonnakaalutlustega arvestamine üldplaneeringu koostamisel ning seeläbi inim- ja looduskeskkonna mõjusid tasakaalustava lahenduse leidmine.

ÜP ja selle KSH koostamisel on tuginetud varasemalt koostatud riiklikele, maakondlikele ja kohalikele planeerimisdokumentidele, kasutades neid alusinformatsioonina ning vajadusel täpsustades varasemalt välja töötatud lahendusi. Ülevaade üldplaneeringu seostest teiste planeerimisdokumentidega on esitatud ptk-s 2. Rapla valla üldplaneeringu ja selle KSH koostamisel on arvestatud nii kõrgemalseisvaid kui ka omavalitsuse tasandi strateegilisi dokumente.

Hindamisprotsessi käigus käsitleti planeeringuala keskkonnatingimusi. Olemasoleva keskkonna põhjalik kirjeldus on leitav KSH koostamise aluseks olnud väljatöötamise kavatsusest.

Rapla valla üldplaneeringuga ei kavandata maakasutuse ulatuslikke muudatusi, millega kaasneks oluline keskkonnamõju. Kõige olulisemaks aspektiks keskkonnamõjuliselt võib pidada potentsiaalsete tuuleenergia arengualade määramist, mis samuti on võrdlemisi väikesed. Teiseks oluliseks aspektiks on maakonnaplaneeringust tuleneva rohevõrgustiku paiknemise korrigeerimine ja sidususe parandamine seonduvalt valda kavandatavate suurte infrastruktuuriobjektidega.

Lühike ülevaade hindamisprotsessi tulemustest ja järeldustest on esitatud järgnevalt:

− mõju bioloogilisele mitmekesisusele, taimestikule ja loomastikule – Rapla valla ÜP-ga ei kavandata otseselt ette tegevusi, mis võiksid avaldada olulist mõju bioloogilisele mitmekesisusele, taimestikule ja loomastikule. ÜP ei näe ette asustuse olulist laienemist looduslikus seisundis aladele. Ökoloogiliselt kõrge väärtusega alade puhul näeb üldplaneering ette nende määramise rohevõrgustiku aladeks. Arendussurve piirkonnas on

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

madal kuni mõõdukas. Sellega seonduvalt ei näe ÜP ette ka ulatuslikke maakasutuse muutusi.

Elustikku potentsiaalseks enim mõjutavaks tegevuseks on tuuleenergia arengualade määramine. Üldplaneeringu tasemel saab tuuleparkide mõjusid hinnata suure üldistusastmega. Üldplaneeringu ja selle KSH tasemel on asjakohane välistada ebasobivad alad tuuleenergia arendamiseks. Kõik ebasobivatest aladest üle jäävad alad on potentsiaalselt sobilikud. Samas on kindlasti vajalik täpsemate uuringute läbiviimine järgnevates planeerimis- ja projekteerimisetappides mõjude selgitamiseks. Uuringud ja mõju hindamine puudutab kõiki kaitsealuseid linnu- ja loomaliike, keda piirkonnas võib esineda. Arvestada tuleb nii mõju liikide elupaikadele kui ka rändeteedele (nii toitumisrännetele, kui ka kevad- ja sügisrännetele) üle uuritava ala. Tuulepargi edasise planeeringu ja mõju hindamise käigus tuleb täpsustada uuringuga vastava ala olulisust nahkhiirte elu- ja toitumisalana ning hinnata võimalikke mõjusid ja leevendusmeetmeid sellest tulenevalt. Mõjude hindamisel tuleb tähelepanu pöörata lisaks kaitsealustele liikidele ja aladele ka mõjule ökosüsteemidele ja bioloogilisele mitmekesisusele laiemalt.

− mõju kaitstavatele loodusobjektidele – Rapla valla üldplaneeringu koostamisel on arvestatud kaitsealuste alade paiknemisega ning nende kaitse eesmärkidega. Kaitsealustele aladele ei ole kavandatud maakasutuse muutust ja kaitsealad on hõlmatud rohevõrgustiku koosseisu. Üldplaneeringuga võetakse kohaliku kaitse alla täiendavaid kohaliku tähtsusega objekte. ÜP lahendus arvestab seega kaitstavate loodusobjektidega ning olulist mõju neile ei avaldata. Kaitstavate loodusobjektide kaitsel lähtutakse kaitse-eeskirjadest ja looduskaitseseadusega seatud tingimustest.

− mõju Natura 2000 aladele – Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt üldplaneeringuga kavandatavatest tegevustest ja Natura alade kaitse-eesmärkidest on välistatud negatiivne mõju alade kaitse-eesmärkidele ja ökoloogilisele terviklikkusele Jalase loodusala, Linnuraba loodusala, Mahtra loodusala, Piiumetsa loodusala, Rabivere loodusala, Raikküla-Paka loodusala, Ridaküla loodusala ja Salavalge-Tõrasoo loodusala osas.

Natura asjakohases hindamises leiti, et rakendades järgnevates planeerimis- ja projekteerimisetappides leevendavaid meetmeid (meetmed esitatud Tabel 9-s) on võimalik vältida negatiivset mõju Karitsu loodusalale, Kuusiku loodusalale, Kõnnumaa loodusalale ja Kõnnumaa-Väätsa linnuala kaitse-eesmärkidele ja ökoloogilisele terviklikkusele.

Üldplaneeringu tasemel läbi viidud Natura asjakohane hindamine ei asenda üldplaneeringust tulenevate tulevaste projektide asjakohase hindamise nõuet.

− mõju rohelisele võrgustikule – Rapla valla roheline võrgustik toimib nii ökoloogilist sidusust kui ka vabaõhu puhkevõimalusi pakkuva võrgustikuna. ÜP-ga on täpsustatud Rapla maakonnaplaneeringust tulenevaid rohevõrgustiku piire ja kasutustingimusi. Rohevõrgustikust on üldplaneeringu koostamise käigus välja arvatud tiheasustusalad ja kompaktsed hoonestusalad. Looduskaitsealused objektid (kaitsealad, püsielupaigad) on haaratud rohevõrgustikku juhul kui need varem ei paiknenud tervikuna rohevõrgustikus. KSH teeb täiendavad ettepanekud rohevõrgustiku paiknemise täpsustamiseks ja sidususe suurendamiseks lähtuvalt piirkonda kavandatavast Rail Balticu koridorist ja sellele kavandatavatest loomapääsudest.

Teatavat konflikti põhjustab rohevõrgustiku alade kattumine perspektiivsete tuuleenergia arengualadega. Rohevõrgustiku alad ei ole otseselt tuuleparkide arendamist välistavad. Tänapäeva tuuleparkides paiknevad elektrituulikud üksteisest 500–1000 m vahemaadega. Seega otsest liikumistakistust nad tavaliselt elustikule ei tekita. Täpsem mõju

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

rohevõrgustikule vajab hindamist iga konkreetse tuulepargi arenduse mõjude hindamise käigus.

− mõju põhjaveele – ÜP-ga määratakse perspektiivse ühiskanalisatsiooni alad asulates, kus kavandatakse olemasoleva maakasutuse laiendamist. Üldplaneeringus kavandatava maakasutusega kaasnevana ei ole oodata negatiivse mõju avaldamist põhjavee seisundile juhul kui järgitakse üldplaneeringuga sätestatavaid tingimusi ning õigusaktidega kehtivaid veemajanduse regulatsioone.

Arvestades piirkonna põhjavee tarbimist ja põhjaveemaardlate koguselise seisundi hinnangut, siis ei ole oodata põhjavee koguselisi probleeme. Üldplaneeringuga kavandatava maakasutusega ei ole oodata koguselise tarbe olulist suurenemist. Juhul kui piirkonda lisandub väga suure (üle 500 m3/ööp) põhjaveetarbega ettevõtteid, tuleb neil läbi viia põhjaveevarude hindamine.

− mõju voolu- ja seisuveekogudele ja nende kalda kaitsevöönditele – Üldplaneering arvestab Lääne-Eesti veemajanduskava meetmeid. Üldplaneering näeb ette tingimused sademeveelahenduste arendamiseks ning perspektiivsed ühiskanalisatsiooni alad. Olulisema aspektina näeb ÜP ette veekogu ehituskeeluvööndi vähendamist seitsmes kohas.

Rapla vald on ulatuslikult kaetud maaparandussüsteemidega. Maaparandussüsteemiga ala kasutuselevõtt elamu-, äri- või tootmisalana nõuab maaparandussüsteemi toimimisega arvestamist. Ebakorrektsete lahenduste puhul võib tegevusega kaasneda üleujutusoht ning sellega seotult kahju varale. Maaparandussüsteemidega alade arendamisel on vajalik Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus ning kohalik omavalitus peaks lahenduse toimimise kahtluse korral nõudma liigvee ärajuhtimislahenduse projekti ja/või eksperthinnangut.

− mõju väärtuslikele põllumajandusmaadele – ÜP-s seatakse tingimused väärtuslike põllumajandusmaade säilimise tagamiseks. Tingimused aitavad vältida ja vähendada negatiivset mõju põllumajandusmaale kui väärtuslikule ressursile.

− mõju metsa-aladele – Üldplaneeringus ei kavandata asustuse olulist laienemist praegustele metsamaadele.

Tuulegeneraatorite paigutamisel metsaaladele tuleb säilitada metsa vääriselupaigad koos nende valgus- ja veerežiimi säilitamise jaoks vajalike puhveraladega. Konkreetse tuulepargi planeerimisel tuleb hinnata tegevuse mõju metsakooslustele nii ökoloogilises, süsinikuringe kui ka metsamajanduslikus vaates.

− mõju transporditaristule – Rapla valla teedevõrk on väljakujunenud ja asustusega hõlmatud alasid kattev. Asustustiheduse ja transpordiühenduste taseme vahel on selgelt märgatav seos. Täiendavad taristuobjektid mõjuvad seega rahvaarvu tõusu soosivana. Samas transpordiühenduste halvenemine soosib elanike lahkumist sellistest piirkondadest.

Üldplaneering avaldab transporditaristule positiivset mõju. Kavandatakse uusi kergliiklusteede ühendusi ning pargi ja reisi parklaid, mis soodustavad autoliikluse kõrval alternatiivsete liikumisviiside kasutamist.

− mõju jäätmekäitlusele – Üldplaneering ei näe ette ulatuslike uute elamu ja tootmisalade kavandamist, mille alusel oleks oodata olulist jäätmetekke kasvu vallas. Vähene kasv jäätmetekke osas on siiski oodatav seoses inimeste jäätmealase käitumise paranemise ning samal ajal ka tarbimise kasvuga. Eelnevast tulenevalt ei ole oodata üldplaneeringuga seoses olulist mõju jäätmetekkele.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

Üldplaneering näeb ette biolagunevate aia- ja haljastujäätmete kompostimiseks kompostimisväljakuid kalmistute juurde ja Kaiusse. Tegevust võib pidada asjakohaseks ja positiivset keskkonnamõju omavaks. Biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete ringlussevõtu suurendamine on kooskõlas riiklike jäätmealaste eesmärkidega. Soovitatav on perspektiivsete kompostimisalade kavandamine ka teistesse suurematesse keskustesse.

− mõju välisõhu seisundile – Rapla valla välisõhu seisundit võib enamike saasteainete osas pidada heaks. Võrdlemisi kõrged on ammoniaagi kontsentratsioonid, mis tulenevad põllumajanduse võrdlemisi suurest osakaalust piirkonnas. Teiste esmatähtsate saasteainete osas jäävad kontsentratsioonid väga madalatele tasemetele ning piirväärtuste ületamine on ebatõenäoline1.

Tootmisettevõtete puhul ei ole ÜP staadiumis teada tootmisaladel tulevikus tegutsema hakkavate ettevõtete iseloom ja sellest lähtuvalt ei ole võimalik hinnata ka nende saasteainete emissioone. Iga konkreetse arenduse/ettevõtte korral tuleb juhtumipõhiselt analüüsida ja kaaluda, kas ja milliseid häiringuid see võib põhjustada. Vajadusel tuleb ettevõttel taotleda vastav keskkonna(kompleks)luba ning taotluse koostamisel hinnata õhukvaliteedi piirväärtustele vastavust koosmõjus teiste piirkonna ettevõtetega. Tähelepanu tuleb pöörata lisaks saasteainetele ka lõhnaainete esinemisele ning lõhnaainete heite esinemisel hinnata lõhna häiringutasemele vastavust.

ÜP tingimused on piisavad tagamaks õhukvaliteedi nõuetega arvestamise edasisel planeerimisel ja projekteerimisel.

Põllumajanduse puhul häiringu vältimiseks ei ole soovitav farmide lähedusse elamualade ega teiste tundlike objektide kavandamine. ÜP-ga uute elamualade rajamist olemasolevate põllumajandushoonete lähialale ei ole kavandatud.

− müra mõju – Rapla vallas puuduvad kõrge liiklussagedusega riigimaanteed ning müra põhjustavaid tööstusettevõtteid esineb vähe. Sellest lähtuvalt võib valla müraolukorda pidada heaks. Üldplaneeringus seatud tingimusi tootmisalade häiringute leevendamiseks võib pidada asjakohaseks ja piisavaks.

Maanteede äärsetele aladele ning tootmisaladega külgnevatele aladele uusi elamualasid kavandades tuleb säilitada piisav puhvervöönd või kavandada müratõke. Puhvervööndi täpne ulatus peaks selguma mürahinnangu alusel.

Üksiktuulikute ja tuuleparkide arendussoovi korral tuleb vastava KSH või KMH koostamisel teostada müra arvutuslik hindamine. Samuti tuleb hinnata madalsagedusliku müra mõju vastavalt uusimale teaduskirjandusele. Üldplaneeringus tuuleenergia alade leidmiseks kasutatud 1000 m kauguspuhvrit elamualadest võib pidada piisavaks tagamaks müra normtasemete vastavus.

− mõju sotsiaalsele taristule – Valla sotsiaalset taristut võib pidada võrdlemisi hästi toimivaks. Ulatuslike täiendavate alade kavandamine ühiskondlike ehitiste maaks ei ole vajalik.

− mõju ettevõtlusele – ÜP loob tingimused soodustada Rapla vallas ettevõtlust, samas on seatavad tingimused asjakohased tagamaks oluliste keskkonnamõjude vältimist. Siiski tuleb iga konkreetse ettevõtte kavandamisel pöörata tähelepanu selle võimalikele

1 Keskkonnaministeerium. Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030 LISA II ÕHUSAASTEAINETE PIIRIÜLENE KAUGLEVI. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/276.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

keskkonnamõjudele ning vajadusel teostada keskkonnamõju hindamine või eksperthinnang mõju põhjustavas valdkonnas.

Rapla valla üldplaneeringus tehakse tuuleenergia potentsiaalsete arengualade eelvalik. Tuulepargi alajaamast 6 km raadiuses esineb elektri otseühenduse ehk nn otseliini rajamise võimalus, millel võib olla oluline positiivne mõju ettevõtlusele.

− mõju kultuurilisele keskkonnale – Üldplaneeringu koostamisel täpsustatud väärtuslike maastike paiknemist ning tingimusi. Üldplaneering annab ka ülevaate vallas paiknevatest kultuuriväärtusega objektidest ning määrab nende kaitse- ja kasutamistingimused. Kultuuripärandi säilimisele on üldplaneeringul positiivne mõju.

Üldplaneeringuga kavandatavatest tegevustest võib kultuuriväärtusi (eeskätt väärtuslikke maastikke ning ilusaid vaateid) enim mõjutavaks pidada tuuleenergia alade kavandamist. Üldplaneeringu tasandil (ilma tuulikute kõrguseid ja asukohti) teadmata ei ole võimalik teostada tuulikute nähtavusanalüüsi. Seega tuleb tuuleparkide edasisel planeerimisel pöörata tähelepanu ka mõjule maastikupildile, eeskätt väärtuslikele maastikele ja ilusatele teelõikudele. Tuuleparkide arendajatel on vajalik koostada nähtavusanalüüs ning foto (või video) montaažid olulistest vaatepunktidest.

− kliimamuutustega kaasnevad mõjud – Üldplaneeringus on arvestatud kliimamuutuste mõjuga ning antud suuniseid säästlike sademeveesüsteemide ning soojussaarte vähendamise osas. Elukeskkonna ning tootmisalade kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata rohealade ja haljastuse tagamisele, mis leevendavad mikrokliima mõjusid, sealjuures aitavad vähendada soojussaarte teket.

Kasvuhoonegaaside emissiooni peamiseks allikaks on fossiilsete kütuste tootmine, töötlemine ja põletamine energia tootmise eesmärgil. Taastuvenergia elektrijaamade rajamine elektrienergia tootmiseks tähendab taastuvatel energiaallikatel põhineva elektrienergia tootmise osakaalu suurendamist, mis loob eeldused fossiilsete kütuste põletamisel eralduvate kasvuhoonegaaside vähendamiseks omades seeläbi potentsiaalset positiivset mõju kliimamuutuste pidurdamisele. Üldplaneeringus tuuleparkide alade eelvaliku tegemine ning päikeseparkide ja üksiktuulikute rajamise tingimuste seadmine omab seega positiivset mõju Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamisele ning Eesti kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele.

Rapla valla üldplaneeringu ja selle KSH koostamise käigus ei tekkinud üksteisest oluliselt erinevaid arengustsenaariume, mida oleks asjakohane keskkonnamõju strateegilise hindamise raames käsitleda alternatiividena keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse käsitluse mõistes.

Koostatavale üldplaneeringule on võimalik seada alternatiivse lahendusena nn null-alternatiiv ehk hinnata ja võrrelda üldplaneeringu rakendamise keskkonnamõjusid selle suhtes kui üldplaneering jäetakse realiseerimata ehk säilib praegune olukord. Mõjusid on läbivalt hinnatud olemasoleva keskkonnaseisundi ehk 0-alternatiivi jätkumise suhtes.

Mõjude hindamise tulemusena selgus, et üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju. Üldplaneeringu lahendus võimaldab olemasoleva rohevõrgustiku toimimist, samuti kaitsealuste alade ja objektide säilimist. Keskuste alade arendamine ja tihendamine võimaldab tehnovõrkude optimeerimist ja täiustamist, mille tulemusena infrastruktuuri seisukord paraneb ning kaasneb positiivne mõju.

Arvestades üldplaneeringu üldistusastet tuleb Rapla valla territooriumil edasisel oluliste objektide planeerimisel ja projekteerimisel tähelepanu pöörata võimalikele negatiivsetele

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

keskkonnamõjudele ning potentsiaalsete mõjude esinemise korral teostada keskkonnamõju (strateegiline) hindamine.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

Sissejuhatus

Rapla valla üldplaneeringu (edaspidi ka ÜP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) koostamine algatati Rapla Vallavolikogu 20.12.2018. a otsusega nr 92 „Rapla valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Rapla Vallavalitsus ja Kehtna Vallavalitsus on 08.06.2019. a sõlminud ühiste kavatsuste kokkuleppe, mille kohaselt Rapla valla üldplaneering ja Kehtna valla üldplaneering koostatakse koostöös. Koostatakse kaks iseseisvat üldplaneeringut („Rapla valla üldplaneering“ ja „Kehtna valla üldplaneering“) ning viiakse läbi üks ühine mõjude hindamine, mis saab kummagi üldplaneeringu dokumendi lisaks.

Käesolevaks ajaks on vallad jõudnud siiski seisukohale, et asjakohane on keskkonnamõju strateegiline hindamine vormistada kahe eraldiseisva aruandena. KSH läbiviimisel on arvestatud valdade ühisosasid ning teemavaldkondades, kus see on kohane, on mõjusid vaadeldud territooriumite üleselt.

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise objektiks olevaks strateegiliseks planeerimisdokumendiks on Rapla valla üldplaneering.

Planeerimisseaduse § 74 lg 4 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 p 2 kohaselt on üldplaneeringu koostamisel keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine kohustuslik. KSH eesmärgiks on keskkonnakaalutlustega arvestamine üldplaneeringu koostamisel ning seeläbi inim- ja looduskeskkonna mõjusid tasakaalustava lahenduse leidmine.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

1. Üldplaneeringu ja KSH protsessi ülevaade

1.1 Üldplaneeringu eesmärk

Vastavalt planeerimisseadusele (§ 74 lg 1) on üldplaneeringu eesmärk kogu valla ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Üldplaneering toob muuhulgas välja üldised suundumused asustuse arengu ja taristute väljaarendamise osas, määrab detailplaneeringu kohustusega alad ning annab tingimused ruumiliste väärtuste (nt roheline võrgustik, väärtuslikud põllumajandusmaad jm) säilitamiseks. Üldplaneering koostatakse Rapla valla territooriumile järgmise 10–15 aasta perspektiivis. Planeeringu koostamisel on lähtutud erinevatest planeerimis- ja arengudokumentidest ning asjakohastest õigusaktidest.

Rapla valla territooriumile koostatakse üldplaneering järgmise 10–15 aasta perspektiivis.

1.2 Ülevaade keskkonnamõju strateegilisest hindamisest

Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) viidi läbi tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (KeHJS) ja planeerimisseadusele (PlanS). Vastavalt PlanS § 74 lg 4 tuleb üldplaneeringu koostamisel läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine, et tagada keskkonnakaalutlustega arvestamine planeeringu koostamise käigus ja saavutada tasakaalustatud ruumiline areng. KSH Rapla valla ÜP-le teostati paralleelselt planeerimisprotsessiga, mis tagab juba planeeringulahenduse väljatöötamisel keskkonnakaalutlustega arvestamise. Samuti pöörati tähelepanu asjakohastele mõjudele, mille hindamist ei nõua otseselt KeHJS, kuid mis on üldplaneeringu kui valla arengut suunava dokumendi kontekstis olulised.

Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel hinnati üldplaneeringu lahenduse elluviimisega kaasnevaid mõjusid keskkonnale. Mõjude hindamise läbiviimisel lähtuti nii üldplaneeringu lahendusega kaasnevatest keskkonnamõjudest kui ka keskkonnast enesest tulenevatest mõjuteguritest. Mõjude hindamise fookuses oli üldplaneeringuga kavandatav tegevus: keskenduti teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida. Hindamisel kasutati strateegilisele mõjude hindamisele sobivat metoodikat. Viidi läbi vastavusanalüüs, et vaadelda planeeringulahenduse kooskõla kõrgemalseisvatest arengudokumentidest tulenevate strateegiliste eesmärkidega.

Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus põhimõtteliselt erinevaid arengustsenaariume ei tekkinud.

Riigipiiri ülest mõju avaldumist Rapla valla üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne.

KSH korraldusest, protsessist ja avalikkuse kaasamisest annab ülevaate ka KSH väljatöötamise kavatsus (edaspidi VTK) (lisa 1). Planeeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK osas küsiti seisukohti vastavalt planeerimisseaduse § 81 lg 1, millele järgnevalt avalikustati lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Rapla valla veebilehel.

KSH läbiviimisel olulisi raskusi ei ilmnenud.

KSH viis läbi LEMMA OÜ ekspertrühm koosseisus:

− Piret Toonpere – KSH juhtekspert (KMH 0153) – mõjud looduskeskkonnale, sh rohevõrgustikule ja Natura hindamine, sotsiaalmajanduslikud mõjud, tuuleparkidega kaasnevad mõjud;

− Kaisa Aadna (osales kuni 11.2022) – keskkonnaspetsialist – keskkonnaseisundi andmete analüüs, ülemuslike strateegiliste dokumentide analüüs, jäätmekäitluse mõjud;

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

− Heli Aun – keskkonnaspetsialist – keskkonnaseisundi andmete analüüs, ülemuslike strateegiliste dokumentide analüüs, maardlad ja loodusvaradega seonduvad mõjud;

− Mihkel Vaarik – keskkonnaspetsialist – mõjud pinna- ja põhjaveele;

− Andrus Veskioja – keskkonnaspetsialist – mõjud välisõhule.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

2 Üldplaneeringu vastavus laiematele eesmärkidele ja seosed asjakohaste planeerimisdokumentidega

2.1 Üldplaneeringu vastavus keskkonnakaitse ja jätkusuutliku arengu eesmärkidele

Riiklikul tasemel määrab säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused üleriigiline planeering. Planeering „Eesti 2030+“2 on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012. a korraldusega nr 368.

Kehtiva üleriigilise planeeringuga seatakse eesmärkideks tasakaalustatud ja kestlik asustuse areng, head ja mugavad liikumisvõimalused, varustatus energia-taristuga ning rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine. Rapla valla üldplaneering järgib üleriigilise planeeringu eesmärke.

Eesti säästva arengu eesmärgid aastani 2030 on strateegia Säästev Eesti 213 kohaselt järgmised:

− Eesti kultuuriruumi elujõulisus;

− inimese heaolu kasv;

− sotsiaalselt sidus ühiskond;

− ökoloogiline tasakaal.

Keskkonnavaldkonna arendamist suunab strateegias "ökoloogilise tasakaalu" eesmärk, mis jaguneb:

− loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu;

− saastumise vähendamine;

− loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine.

Keskkonnavaldkonna põhimõtteid määravaks dokumendiks üldplaneeringute ja nende KSH kontekstis võib pidada Eesti keskkonnastrateegiat aastani 20304 . Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonnastrateegia juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest.

Keskkonnastrateegia eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele.

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 seab keskkonnakaitse eesmärgid, millega arvestamist Rapla valla üldplaneeringu lahenduses annab Tabel 15.

Tabel 1. Üldplaneeringu vastavus Eesti keskkonnastrateegia eesmärkidele Eesmärk Arvestamine üldplaneeringus

1. Aastal 2030 on tekkivate jäätmete Eesmärgiga arvestatakse. Üldplaneering toetab jäätmete

2 https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/uleriigiline-planeering 3 https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:297224/407878/page/1 4 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf 5 Kõrgema taseme strateegiliste dokumentidega vastavusanalüüsil põhineva ülevaatetabeli koostamisel on võetud eeskujuks Hendrikson & Ko OÜ poolt koostatud Avinurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2507/16.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

Eesmärk Arvestamine üldplaneeringus

ladestamine vähenenud 30% ning oluliselt on vähendatud tekkivate jäätmete ohtlikkust.

liigiti kogumist ja seeläbi jäätmete ohutuse tõstmist jäätmejaamade kavandamisega. Biojäätmete kohapealset kompostimist toetavad kompostimisväljakute kavandamine.

2. Saavutada pinnavee ja põhjavee hea seisund ning hoida veekogusid, mille seisund juba on hea või väga hea.

Eesmärgiga arvestatakse. Üldplaneering näeb uute elamumaade olmereovee kohtkäitluslahenduste planeerimisel ette arvestamise veekaitseliste nõuetega. Heitvee pinnasesse immutamisel tuleb rangelt arvestada piirkonna joogiveehaarete paiknemisega. Kaitsmata põhjaveega aladel ei ole lubatud reovee immutamine. Samuti tuleb põllumajandusliku tootmise puhul vältida reostusohtu ning tagada põhjavee kaitstus. ÜP näeb ette põhjavee kaitseks ühiskanalisatsiooni süsteemide parandamise ja vajadusel laiendamise, sest Rapla valla suuremate asulate piirkonnas on põhjavesi suuresti kaitsmata või nõrgalt kaitstud. ÜP näeb ette, et uutel ja rekonstrueeritavatel tootmisaladel tuleb võtta kasutusele tehnilisi lahendusi sademevee pinnasesse immutamiseks ning tagatakse lahendused sademevee puhastamiseks (õli-, bensiini- ja liivapüüdurid, sademevee vahemahutid).

3. Maavarade keskkonnasõbralik kaevandamine, mis säästab vett, maastikke ja õhku, ning maapõueressursi efektiivne kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega.

Eesmärgiga arvestatakse. Maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel tuleb enne maavara kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus ning rakendada asjakohaseid meetmeid kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. ÜP kohaselt tuleb juba kasutuselevõetud maardlates varud maksimaalselt ammendada.

4. Metsakasutuses ökoloogiliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike vajaduste tasakaalustatud rahuldamine väga pikas perspektiivis.

Eesmärgiga arvestatakse. ÜP kohaselt tuleb valla metsaressursse kasutada mitmekülgselt ja säästlikult, et tagada nii majanduslik tulu kui ka metsade bioloogiline mitmekesisus. Suur osa valla metsadest kuulub rohevõrgustikku.

5. Tagada kalapopulatsioonide hea seisund ning kalaliikide mitmekesisus ja vältida kalapüügiga kaasnevat kaudset negatiivset mõju ökosüsteemile.

Eesmärgiga arvestatakse kaudselt veekaitsemeetmete seadmise kaudu. Otseselt kalapüügi reguleerimine ei ole ÜP ülesanne.

6. Tagada jahiulukite ja muude ulukite liikide mitmekesisus ning asurkondade elujõulisus.

Eesmärgiga arvestatakse kaudselt rohelise võrgustiku sidususe tagamisel. Otseselt jahinduse reguleerimine ei ole ÜP ülesanne.

7. Keskkonnasõbralik mulla kasutamine. Loodus- ja kultuurmaastike toimivus ja säästlik kasutamine.

Eesmärgiga arvestatakse. ÜP määrab väärtuslikud põllumajandusmaad (vähemalt 2 ha suurune haritav maa ja loodusliku rohumaa kõlvik, mille kaalutud keskmine boniteet on 40 hindepunkti või enam). ÜP-s on esitatud väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimused, mis toetavad kultuurmaastike säästliku kasutust,.

8. Loodus- ja kultuurmaastike toimivus ja säästlik kasutamine. Mitmeotstarbeliste ja sidusate maastike säilitamine.

Eesmärgiga arvestatakse. ÜP kohaselt on suur osa vallast väärtustatud loodus- või kultuurmaastikena, lisaks asuvad vallas erinevad väiksemad kultuuriväärtuslikud alad ja objektid. Vallas paikneb nii väärtuslike maastikke, miljööväärtuslike alasid kui ka kultuuriväärtuslikke objekte. ÜP näeb ette nende alade säilimist. Kaardistatud on ka kohaliku tasandi väärtused.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

Eesmärk Arvestamine üldplaneeringus

9. Elustiku liikide elujõuliste populatsioonide säilimiseks vajalike elupaikade ja koosluste olemasolu tagamine.

Eesmärgiga arvestatakse. Üldplaneeringus on seatud tingimused rohevõrgustiku säilitamiseks. ÜP ei kavanda maakasutuse muutust kaitsealadele vms väärtuslikele looduskooslustele.

10. Toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendada mitmekesiseid, erinevatel energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormusega jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad toota elektrit ka ekspordiks.

Eesmärgiga arvestatakse. Üldplaneeringus seatakse tingimused päikese-, tuule- ja maasoojusenergia arendamiseks.

11. Energiatarbimise kasvu aeglustamine ja stabiliseerimine, tagades samas inimeste vajaduste rahuldamise, ehk tarbimise kasvu olukorras primaarenergia mahu säilimise tagamine.

ÜP kohaselt on pikemas perspektiivis plaanis rekonstrueerida 110 kV õhuliinid L025 ja L187. RB projekti realiseerumisel tuleb rekonstrueerida need liinid raudtee liitumisprojekti raames. Võimalik arengusuund on koostöös Elektrileviga olemasoleva 35 kV õhuliini Rapla- Kaiu-Kose rekonstrueerimine 110 kV õhuliiniks.

12. Kõrvaldada järk-järgult nii tööstusest kui ka kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad tehisained.

Eesmärki ei ole võimalik üldplaneeringu kontekstis arvestada.

13. Arendada välja efektiivne, keskkonnasõbralik ja mugav ühistranspordisüsteem, ohutu kergliiklus (muuta auto alternatiivid mugavamaks) ning sundpendelliiklust ja maanteevedusid vähendav asustus- ja tootmisstruktuur (vähendada transpordivajadust).

Eesmärgiga arvestatakse. Planeeringuga kavandatakse kergliiklusteid. ÜP näeb ette kergliiklusteede puhul ohutuse käsitluse. Planeering arvestab läbivalt Rail Balticu perspektiivse trassi ja võimalike kohalike peatustega valla territooriumil ja lähialadel. ÜP näeb ette RB raames pargi-ja-reisi parklad.

14. Tervist säästev ja toetav väliskeskkond. Eesmärgiga arvestatakse. Üldplaneeringus on kavandatud täiendavad kergliiklusteed. Planeering seab arenduspõhimõtted müra jt häiringute vältimiseks ja vähendamiseks elamise, puhkamise ja sotsiaalse juhtotstarbega aladel.

15. Inimese tervisele ohutu ja tervise säilimist soodustav siseruum.

Eesmärgiga arvestatakse. Üldplaneering seab tingimused radooniohu vältimiseks ehitustegevuse kavandamisel.

16. Keskkonnast tulenevate saasteainete sisaldus toiduahelas on inimese tervisele ohutu.

Eesmärgiga ei ole võimalik üldplaneeringu kontekstis arvestada.

17. Joogi- ja suplusvesi on inimese tervisele ohutu.

Eesmärgiga arvestatakse. Üldplaneering sätestab, et heitvee pinnasesse immutamisel tuleb rangelt arvestada piirkonna joogiveehaarete paiknemisega. Kaitsmata põhjaveega aladel ei ole lubatud reovee immutamine.

18. Aastaks 2030 on likvideeritud kõik täna teadaolevad jääkreostuskolded.

Eesmärgiga arvestatakse. Rapla valla territooriumil paikneb veel ainult üks jääkreostusobjekt, mis vajab likvideerimist.

19. Tagada elanike turvalisus ning kaitse nende julgeolekut ohustavate riskide eest.

Eesmärgiga arvestatakse kaudselt, planeering toob turvalisust tagamise põhimõtte välja mitmetes valdkondades.

2.2 Üldplaneeringu seosed asjakohaste planeerimisdokumentidega

Rapla valla üldplaneeringule on põhiliseks suunda andvaks kõrgemalseisvaks arengudokumendiks Rapla maakonnaplaneering 2030+6. Rapla maakonnaplaneering toetub üleriigilises planeeringus toodud kontseptsioonidele ja arenguvaldkondadele, riiklikele

6 Rapla maakonnaplaneering 2030+ - Maakonnaplaneering

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

suunistele ja sektorarengukavadele. Maakonnaplaneering annab ruumilise arengu suunised Rapla maakonna looduslikku, sotsiaal-majanduslikku ja kultuurilist konteksti arvestades. Rapla valla üldplaneeringu vastavust Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ arengusuundadele on analüüsitud vastavusanalüüsina Tabel 2-s.

Tabel 2. Rapla valla üldplaneeringu vastavus Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ ruumilise arengu suundadele ja põhimõtetele Maakonnaplaneeringu põhimõtted Arvestamine üldplaneeringus

1. 1. Asustuse arengu suunamisel on aluseks mitmetasandiline keskusasulate võrgustik. Planeeringuga määratletakse erinevate tasandite keskused ja tuuakse välja soovitused nendes keskustes osutatavatele teenustele. Toetatakse maakonnakeskuse arendamist tugeva toimepiirkonna keskusena. Järgitakse linnalise asustusega asulate tihendamise põhimõtet ja välditakse uute arendusalade rajamist. Toetatakse olemasoleva asustusstruktuuri säilimist.

Põhimõttega arvestatakse. Üldplaneering toetab maakonnakeskuste arendamist. Rapla valla asustuse suunamisel lähtutakse olemasolevast asustusstruktuurist, väljakujunenud keskustest. Tiheasustusega aladel lähtutakse alade tihendamisest ja mõõdukast laienemisest.

2. 2. Teenuste (sh haridusasutuste) ja töökohtade kättesaadavuse säilimiseks tagatakse optimaalsed ühistranspordiliinid keskuste ja maapiirkondade ühendamisel ning tolmuvabad teed vähemalt ühistranspordile. Täiendatakse kergliiklusteede võrgustikku eelkõige linnalise asustusega asulate lähivööndis. Soodustatakse raudteetranspordi kasutamist rongipeatuste juures vajaliku taristu (juurdepääsuteed, auto- ja jalgrattaparklad jne) väljaehitamisega ning bussiliiklusega sidumisega.

Põhimõttega arvestatakse. Keskustes asuvatele teenustele ja töökohtadele tagavad ligipääsu head ühendusteed ja - võimalused: heas korras teed, kergliiklusteed, bussi- ja/või rongiühendused. Nii tööalaselt kui teenuste tarbimise osas on oluline tagada mugavad, kiired ja turvalised ühendusvõimalused suuremate keskuste, Rapla linna ja Tallinna vahel, mis pakuvad kõrgema taseme teenuseid ja töökohti. ÜP kohaselt peavad jalg- ja kergliiklusteed ühendama olulisemaid keskuse sihtpunkte ja teenuseid, samuti peavad olema tagatud loogilised ühendused kaugemate elupiirkondadega. ÜP kohaselt tuleb tagada raudteejaamades hea ligipääs nii jalgsi, autoga kui kergliiklusega ning piisavad ja mugavad pargi-ja-reisi parkimisvõimalused. Rattaparklad on soovitatav ehitada ilmastikukindlad ja valgustada.

3. 3. Liikumisvõimaluste arendamisel luuakse võimalused ühistranspordi toimimiseks ning kergliiklejate liikumiseks, arvestades oluliste väljakujunenud ja lisanduvate (uute arenduste puhul) vajadustega ning seades esikohale liiklejate mugavuse, ohutuse jm tingimused. Olulised on kiired ja head (mitmekesised, turvalised, elanike vajadustele vastavad) ühendused nii Tallinna ja Pärnu kui ka Raplamaa jaoks tähtsate teiste naabermaakondade keskustega Järva- ja Läänemaa suunal.

Põhimõttega arvestatakse. Nii tööalaselt kui teenuste tarbimise osas on ÜP kohaselt oluline tagada mugavad, kiired ja turvalised ühendusvõimalused suuremate keskuste, Rapla linna ja Tallinna vahel, mis pakuvad kõrgema taseme teenuseid ja töökohti.

4. 4. Uute arendusalade kavandamine, kui see osutub vajalikuks, saab toimuda hästi juurdepääsetavates asukohtades terviklike ruumilahenduste alusel ning tingimustes, kus on tagatud muuhulgas ka vajalikud kommunikatsiooni- ja taristulahendused.

Põhimõttega arvestatakse. ÜP kohaselt tuleb uutel arendusaladel arendada sõiduteega samal ajal välja terviklik arendusalade sisene kergliiklusteede/jalgteede võrgustik, lähtudes loogilistest otseteedest.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

Maakonnaplaneeringu põhimõtted Arvestamine üldplaneeringus

5. 5. Toetatakse ettevõtlusalade arendamist linnalistes keskusasulates (Rapla, Märjamaa, Kohila, Järvakandi) või nende vahetus läheduses ja Rapla-Kohila arengukoridoris.

Põhimõttega arvestatakse. Äri- ja teenindusfunktsiooniga maa-alade arendamine on eelistatud olemasolevates keskustes, kus nendele on ligipääs laiemal tarbijaskonnal.

6. 6. Rapla maakond asub Kesk-Eestis ühendades kahte suurlinna regiooni, Harjumaad ja Pärnumaad, mis tähendab, et maakonda läbib oluline osa riiklikult tähtsatest taristuobjektidest. Maakonna arendamisel arvestatakse riiklikult oluliste objektide nagu (nt rahvusvahelised trassid, üleriigilisel tasandil olulised ülekandeliinid) rajamise vajadusega. Käsitletav maakonnaplaneering kajastab teadaolevad vajadused riiklikult tähtsate objektide arendamise osas, kuid täpsemad lahendused igal konkreetsel juhul selguvad täiendavate planeeringute/projektide käigus. Rapla maakonnaplaneeringus on eeldatud, et riiklikult tähtsate ehitiste edasisel arendamisel suhtutakse kaalutletult olemasolevasse ruumilisse keskkonda ning leitakse lahendused, mis võimalikult vähe suurendavad keskkonnakoormust ja häiringut, sh nii loodus- ja majanduskeskkonnale kui ka kohalikule elanikkonnale.

Põhimõttega arvestatakse. Valda läbib Rail Baltic raudteetrass. Maakasutuse kavandamisel püütakse võimalikke positiivseid mõjusid (kohaliku peatuse) maksimaalselt ära kasutada ning negatiivseid mõjusid leevendada (kaitsehaljastuse kavandamine).

7. 7. Väärtuslikud maastikud ja roheline võrgustik on tähtsal kohal elukeskkonna kvaliteedi tagamisel, puhke- ja rekreatsioonivõimaluste pakkumisel. Tähtsustatakse kultuuripärandi ja loodusväärtuste säilitamist ning arendamist. Väärtustatakse piirkondlikke eripärasid. Toetatakse piirkondlikel eripäradel tuginevate puhkealade arendamist. Avalikult kasutatavatele veealadele tagatakse juurdepääsuteed ja täiendavad kasutamise võimalused.

Põhimõttega arvestatakse. Üldplaneeringus on tähtsal kohal väärtuslikud maastikud ja roheline võrgustik elukeskkonna kvaliteedi tagamisel, puhke- ja rekreatsioonivõimaluste pakkumisel. Vallas tähtsustatakse kultuuripärandi ja loodusväärtuste säilitamist ja arendamist. Avalikult kasutatavatele veealadele tagatakse juurdepääsuteed.

8. 8. Maakonna arengu kavandamisel arvestatakse metsamaade ja väärtuslike põllumajandusmaade sihipärase kasutusega.

Põhimõttega arvestatakse. Üldplaneeringus määratakse väärtuslike põllumajandusmaade kasutustingimused. Samuti sätestatakse, et valla metsaressursse tuleb kasutada mitmekülgselt ja säästlikult, et tagada nii majanduslik tulu kui ka metsade bioloogiline mitmekesisus.

9. 9. Maakonna arengu kavandamisel arvestatakse riigikaitseliste huvide ning nendega seotud piirangutega.

Põhimõttega arvestatakse. Üldplaneeringus on määratud tingimused riigikaitse maa-aladel.

10. Maavaradega varustatuse tagamist käsitletakse avaliku huvina, kuid kaevandustegevuse eelduseks saab pidada parimate teadaolevate tehniliste ja muude võimaluste kasutamist, vähendamaks kaasnevat häiringut nii looduskeskkonnale kui elanikele. Kaevandamisjärgselt tuleb kasutatud alad korrastada, kas loodusliku keskkonna taastumiseks, majandustegevuseks või rekreatsiooniks sobilike aladena.

Põhimõttega arvestatakse. Maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel tuleb enne maavara kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus (vastavavalt vajadusele keskkonnamõju hindamise läbiviimine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine, hüdrogeoloogilised uuringud jne) ning rakendada asjakohased meetmed kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. Kasutuselevõetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada, karjäärid tuleb korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

Maakonnaplaneeringu põhimõtted Arvestamine üldplaneeringus

kujundada kas rohealadeks, puhkealadeks, veekoguks vms, võttes arvesse ka naaberalade iseloomu ja kasutusperspektiivi.

11. Maakonna ruumilisel arendamisel peetakse silmas ohutuse tagamise vajadust, sh välditakse ohuallikate rajamist elutähtsaid teenuseid pakkuvate asutuste vahetus läheduses.

Põhimõttega arvestatakse. Üldplaneeringu käigus ei kavandata uusi ohtlike- või suurõnnetusohuga käitisi. ÜP kohaselt ei ole ohtlikke ja suurõnnetuse ohuga ettevõtteid lubatud planeerida elamualadele lähemale kui kavandatava ettevõtte ohuala raadius.

2.3 Kehtivad üldplaneeringud

Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud Rapla valla territooriumil kehtib käesoleval ajal neli erinevat üldplaneeringut:

• endise Juuru valla üldplaneering, kehtestatud Juuru Vallavolikogu 25.03.2010. a otsusega nr 10;

• endise Kaiu valla üldplaneering, kehtestatud Kaiu Vallavolikogu 26.03.2004. a määrusega nr 19;

• endise Raikküla valla üldplaneering, kehtestatud 17.06.2002, muudetud 17.12.2003;

• endise Rapla valla üldplaneering, kehtestatud Rapla Vallavolikogu 01.03.2011. a otsusega nr 6.

Üldplaneeringud vaadati üle Rapla Vallavolikogu 31.05.2018. a istungil ning tulemused dokumenteeriti Rapla Vallavolikogu 31.05.2018. a otsuse nr 51 lisas. Ülevaatamiste tulemusel jõuti järeldusele, et üldplaneeringute kehtivusajal on muutunud seadusandlus ja sisu on saanud mitmed uued planeerimisvaldkonnas käibivad mõisted, millest tulenevalt ei täida kehtivad üldplaneeringud mitmeid neile esitatavaid nõudeid. Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud kehtivates üldplaneeringutes kavandatut, seda vajadusel ajakohastades arvestades olemasolevat olukorda ja omavalitsuse arenguvisiooni.

2.4 Kohalikud arengudokumendid

Rapla valla arengukava aastateks 2018–20257 seab vallale laiapõhjalise arenguvisiooni aastaks 2025. Visioonina soovitakse Rapla valda aastal 2025 näha paigana, mida saab kirjeldada järgmiselt:

Rapla „Raplamaa pealinn“. Tallinna atraktiivsuse ja võimaluste lähedal asub kodune, hubane, lihtne ning looduskeskne piirkond - Rapla vald. „Raplamaa pealinna“ ümbritsevad elujõulised maalised kandid aktiivse kodu- ja külakultuuriga. Rapla toetab keskusena oma elujõulisusega tagamaade võimalusi.

Kaasaegne ja heal tasemel teenust pakkuv omavalitsus. Rapla vald on turvaline, tervislik ning hea koht elamiseks ja laste kasvatamiseks. Tagatud on kaasaegsed ligipääsud kõikidele teenustele ja kohtadele, sotsiaalteenused ja tervishoid on elanikele hästi kättesaadavad. Rapla vallas on hariduse omandamiseks mitmekülgsed võimalused.

Positiivne ja uuendusmeelne keskkond elamiseks, töötamiseks ning tegutsemiseks. Kogu Rapla vald on elujõuline ja arenev. Siin on puhas elukeskkond, kaasaegne taristu ja

7 Kehtiv valla arengukava - Rapla vald (kovtp.ee)

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

mugavad liikumisvõimalused, ettevõtlust ning kodanikualgatust soosiv ja toetav juhtimine ning mitmekesised töö- ja tegutsemisvõimalused.

Koht aktiivsetele ja huvidega inimestele. Rapla valla head elukeskkonda toetavad kultuur, sport ja vaba aja sisustamise võimalused. Ühistegevus, ühtsustunne ning piirkondades väljakujunenud tavad annavad jõudu ja energiat. Kõik elanikud leiavad Rapla vallas meelepäraseid tegevusi ja väärtustavad siinset kodukohta. Külalised on oodatud ja neil on Rapla vallas huvitav.

Rapla vallas kehtib mitmeid valdkondlike arengukavasid nagu ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava8, soojamajanduse arengukavad9,10,11,12 ja jäätmekava13. Valdkondlike arengukavade eesmärkidega ja tegevuste ruumivajadusega on arvestatud üldplaneeringu ja KSH koostamisel vastavate teemavaldkondade juures.

8 Rapla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2022-2034 – https://www.riigiteataja.ee/akt/406042022011 9 Alu aleviku soojusmajanduse arengukava aastani 2026 – Microsoft Word - SMAK_Alu_13_04_2016_1.docx (kovtp.ee) 10 Juuru valla Järlepa asula soojusmajanduse arengukava 2015–2025 – 93eab229-b2de-4d43-8f64- 940a2653e2c0 (kovtp.ee) 11 Juuru valla Juuru asula soojusmajanduse arengukava 2015–2025 – 18f33dab-5aab-4319-a494-6062e70ff6ee (kovtp.ee) 12 Rapla linna soojusmajanduse arengukava aastani 2026 – dd8cb57e-7770-4cb9-9e07-b3838b826891 (kovtp.ee) 13 Rapla valla jäätmekava 2023-2027 - https://www.riigiteataja.ee/akt/429122022057

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

3 Alternatiivsed arengustsenaariumid

Koostatavale üldplaneeringule on võimalik seada alternatiivse lahendusena nn null-alternatiiv ehk hinnata ja võrrelda üldplaneeringu rakendamise keskkonnamõjusid selle suhtes kui üldplaneering jäetakse realiseerimata ehk säilib praegune olukord. Mõjusid on läbivalt hinnatud käesoleva keskkonnaseisundi ehk 0-alternatiivi jätkumise suhtes.

Teiste alternatiivide seadmiseks puudub omavalitsusel reaalne strateegiline tahe. Reaalselt ei ole võimalik ka 0-alternaiivi jätkumine, sest üldplaneeringu koostamine on planeerimisseaduse kohaselt omavalitsusele kohustuslik ning see on vajalik kohaliku omavalitsuse arendustegevuseks.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

4 Planeeringulahenduste elluviimisega kaasnev keskkonnamõju

Rapla valla loodus-, tehis-, sotsiaalmajandusliku ja kultuurilise keskkonna kirjeldus on esitatud dokumendis „Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühine keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus“. KSH aruandes seega olemasoleva keskkonna kirjeldust täiemahuliselt ei korrata ning koos mõjude hindamisega esitatakse keskkonnakirjelduse mõjude hindamisega seonduvad aspektid.

4.1 Mõju looduskeskkonnale

4.1.1 Mõju elurikkusele, taimestikule ja loomastikule

Rapla valla looduskeskkond on metsarikas, rohkelt on ka põllumajanduslikus kasutuses olevaid alasid. Looduslikke rohumaid ja kultuurimaastikke on vähe (Tabel 3).

Tabel 3. Maakatastrisse kantud maa kõlvikute lõikes. Andmed seisuga 31.03.2024. a.

Omavalitsus Haritav maa Looduslik rohumaa

Metsamaa Õuemaa Muu maa

Pindala, ha 85 945 23 809,8 3477,0 41 352,0 1610,7 15 693,0

% 100 28 4 48 2 18

Corine maakatte kaardi alusel on selgelt eristatav Rapla valla lääneosa, kus valitsevaks on mets ja soised alad ning valla keskosa, kus valitsevad lagedad alad ning on suurem hoonestatud alade osakaal. Ulatusliku metsa- ja sooalade osakaalu tõttu paikneb valla territooriumil hulgaliselt kaitsealuseid alasid ning üksikobjekte.

Ulatusliku metsaalade osakaalu tõttu paikneb valla territooriumil ka arvestataval hulgal metsa vääriselupaiku (VEP)14. Rapla vallas on seisuga 22.05.2024. a EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel registreeritud 225 metsa vääriselupaika. Vääriselupaikade pindala on kokku 556,24 ha ehk u 0,6% valla territooriumist (u 1% valla metsamaast). Asustuse laiendamist ega infrastruktuuri objekte üldplaneeringuga vääriselupaikade aladele ei kavandata.

Tabel 4. Rapla vallas asuvad vääriselupaigad (Allikas: EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 22.05.2024).

Tüüp Vääriselupaik

Kuusikud ja kuusesegametsad (A1)

VEP153076, VEP210968, VEP212111, VEP210977, VEPE00616, VEP000527, VEP208303, VEP000552, VEP130044, VEP130043, VEP153064, VEP210580, VEP210579, VEP210970, VEPL01292, VEP212110, VEPE00615, VEP130027, VEP130006, VEP130018, VEP208914, VEPE00614, VEP208189, VEP130032, VEP208295, VEPL00105, VEP000507, VEP208292, VEP208915, VEP208291, VEPE00611, VEP130022, VEPE00610, VEP130028, VEP000551, VEP210576, VEP130019, VEP210967, VEP000495, VEP209499, VEP101055, VEP130009, VEP101047, VEP212943, VEP130024, VEP130020, VEP130031, VEP130014, VEP212318, VEP130005, VEP153077, VEP130034, VEP153075, VEP153065.

Männikud ja männisegametsad (A2)

VEP210969, VEP211703, VEPE00618, VEPE00619, VEP212942, VEP212108, VEP206885, VEP211467, VEP130029, VEPE00587, VEP209189, VEP211705, VEP212941, VEP208290, VEP209497, VEP210975, VEP210447, VEP210581, VEP212940, VEP130023, VEP206756, VEP207504.

Laialehised metsad (B1)

VEP000538, VEPE00617, VEPE00612, VEPE00609, VEP000529, VEPL01627, VEP153061, VEP101057, VEP130037, VEP000501, VEP153062, VEP204178,

14 Vääriselupaik (VEP) on ala metsas, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

Tüüp Vääriselupaik

VEP130041, VEP130053, VEPL00142, VEPL01626, VEP130058, VEP130003, VEP130042, VEP207635, VEPE00620, VEP130062, VEP101052.

Haavikud (B2) VEP130047, VEP210448, VEP212323, VEP000549, VEP209190, VEP000540, VEP153066, VEP130012, VEP209498, VEP130015, VEP000532, VEP212322, VEP130011, VEP206537, VEP130016, VEP209503, VEP210976, VEP210428.

Teised lehtmetsad (B3)

VEP130054, VEP000505, VEP153060, VEP204722, VEP000550, VEP153074, VEP000546, VEP130045, VEP210577, VEP000556, VEP210575, VEP000526, VEP000510, VEP153063, VEP209500, VEP209502, VEPL01138, VEP000528, VEP212316, VEP153035, VEP000506, VEP130059.

Märgalade männikud ja kaasikud (C3)

VEPL00539, VEP206974, VEP211704, VEP206973, VEP130017, VEP212946, VEP205360, VEP130025, VEP211920, VEPL00540.

Loometsad (D)

VEPL01071, VEP000496, VEPL02123, VEP000523, VEP101021, VEP000494, VEP000536, VEP000517, VEP101020, VEP000544, VEP211466, VEPL00029, VEPL00538, VEP130036, VEP000530, VEP000554, VEP000515, VEP210101, VEP000535, VEP000553, VEP130039, VEP153001, VEP130038, VEP204014, VEP000524, VEPL01070, VEPL00537, VEP001101, VEPL01343, VEP000557, VEP130035, VEP212171, VEP000547, VEP101019, VEP153058, VEP000522, VEPL00967, VEP153006, VEP000537, VEP204013, VEP000497, VEP153036, VEP000500.

Allika-alad (32) VEPL01942, VEP153028, VEP153003, VEP153029.

Sarapikud (8) VEP130004, VEP130057, VEP130002, VEPL00827.

Väikesed märgalasaared ja - poolsaared (4)

VEP130013, VEP130061, VEP101054, VEP101056, VEP101062.

Pinnakatte- järsakud (52)

VEP153070.

Puisniit (72) VEP130040, VEP130050, VEP130048.

Võsastunud puisrohumaad (71)

VEPL01984, VEP130046, VEPL01985, VEP130056, VEP130052, VEP130051, VEP101070.

Üksikud suured puud (9)

VEP130033, VEP000525.

Poollooduslikke kooslusi15 on vallas vähe. EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 22.05.2024. a andmetel on vallas toetuskõlbulikke poollooduslikke kooslusi ainult 4,43 ha. Poollooduslike koosluste esinemisaladele üldplaneering maakasutuse muutust ei kavanda ja seega mõju neile puudub.

Vallas on ulatuslikud raba- ja soomassiivid: põhjaosas Hagudi raba, Kõnnu (Seli) raba, Atla (Matsi) raba ja Mahtra soostik, Ammassaare raba, loodeosas Linnuraba ja Sõbessoo, kaguosas Loosalu raba, lõunas Tõrasoo raba.

Valla idaosas asub Kuimetsa karstiala, mis on üks suuremaid ja ainulaadsemaid Eestis.

Kaitsealuste liikide leiukohti on seisuga 22.05.2024. a Rapla vallas registreeritud kokku 1460, millest 855 III kaitsekategooria liigid, 585 II kaitsekategooria ja 20 I kaitsekategooria liigid.

Lisaks otseselt inventeeritud kõrge väärtusega kooslustele pööratakse keskkonnakaitses järjest enam tähelepanu ökosüsteemide ja nende pakutavate hüvede ehk ökosüsteemiteenuste säilimisele. Mida rohkem on toimivaid ja elurikkaid ökosüsteeme, seda paremini oleme me varustatud toidu, loodusvarade, puhta vee ja õhuga ning suudame taluda ja pehmendada

15 Poollooduslikud kooslused ehk pärandkooslused on erakordselt liigirikkad looduslikud niidualad, mida on järjepidevalt niidetud või karjatatud ning mis on elupaigaks mitmetele haruldastele liikidele.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

keskkonna saastatust ja kohanduda kliimamuutusega. ELME projekti (www.keskkonnaagentuur.ee/elme) raames koostati üle-eestiline ökosüsteemiteenuste baaskaart, mille raames liigitati eri ökosüsteemid (niit, mets, põld, soo) seisundiklassidesse A kuni D. ELME projekti üldistatud seisundiklassid üle ökosüsteemide Rapla vallas on kujutatud järgneval joonisel. Nagu näha, siis on Rapla vallas võrdlemisi suurel hulgal heas seisundis ökosüsteeme. Valdavalt on heas seisundis valla territooriumile jäävad suured märgalad.

Joonis 1. Rapla vald Keskkonnaagentuuri ELME ökosüsteemide seisundi kaardil. Arendustegevustega tuleks vältida hea seisundiklassiga (punased alad) ökosüsteemide kahjustamist.

Rapla valla üldplaneeringuga ei nähta otseselt ette tegevusi, mis võiksid avaldada olulist ebasoodsat mõju bioloogilisele mitmekesisusele, taimestikule ja loomastikule. Üldplaneering ei näe ette asustuse olulist laienemist ökoloogiliselt kõrge väärtusega looduslikus seisundis aladele (kaitsealad, metsa vääriselupaigad, inventeeritud poollooduslikud kooslused). Ökoloogiliselt kõrge väärtusega alade puhul näeb üldplaneering ette nende määramise valdavalt rohevõrgustiku aladeks. Rohevõrgustiku paiknemisel arvestati heas seisundis ökosüsteemide paiknemist ja võimalusel hõlmati need rohevõrku, kui varasem hõlmatus puudus. Arendussurve piirkonnas on madal kuni mõõdukas. Sellega seonduvalt ei näe üldplaneering ette ka ulatuslikke maakasutuse muutusi. Asustuse perspektiivset laienemist nähakse ette valdavalt Rapla linna piirkonnas, kus on võimalik elamualade laienemine praeguse keskuse tihenemise ning mõõduka laienemisega. Piirkonnas võib eeldada tulevikus rahvaarvu kasvu seoses Tallinnaga kui tõmbekeskusega raudtee- ja maanteeliikluse ühenduse paranemisega.

Positiivse mõjuna elurikkusele tehakse üldplaneeringuga ettepanek kohaliku kaitseala moodustamiseks alale, kus on teada mitmeid II ja III kaitsekategooria liikide leiukohad. Kaitse tõhusus ja seega mõju kasvukohtadele ja elupaikadele sõltub kehtestatavast kaitsekorrast, kuid eeldada võib, et tegevusel on positiivne mõju kasvukohtade ja elupaikade säilimisele.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

Ökoloogiliselt kõrge väärtusega alade puhul võivad konflikte põhjustada üldplaneeringuga kavandatud potentsiaalsed tuuleenergia alad (teemat käsitletud ptk 4.5 ja siinkohal käsitlust ei esitata). Samuti on mõju avaldavaks objektiks kavandatav Rail Balticu trass, riigimaantee T15 võimalik laiendamine ning nn Rapla ringtee rajamine. Nimetatud objektid tulenevad kõik kõrgemalseisvatest planeeringutest ning kajastuvad üldplaneeringus, kuid neid ei kavandata otseselt üldplaneeringuga.

Rail Balticu trassi puhul tuleb arvestada, et trassivalik on määratud maakonnaplaneeringuga ning selle mõjusid hinnatud vastava KSH raames. KSH kohaselt viiakse lisaks osadele Rail Balticu lõikudele ja nendega seotud objektidele läbi KMH-d. Seega Rapla valla üldplaneeringu KSH-s ei teostata valda läbivate Rail Balticu lõikude osas kordushindamist. Samuti puudub võimalus üldplaneeringus muuta riigimaantee T15 trassi või Rapla ringtee trassi. Mõlema objekti puhul täpsustatakse paiknemist vastavate projektide ning keskkonnamõju hindamiste või muude uuringute raames. Positiivse mõjuna on üldplaneeringus kavandatud valda kavandatavate suurte taristuobjektide teadaolevate ulukiläbipääsude kaitsetingimused, mis aitavad säilitada ulukiläbipääsude toimimiseks vajalikku ala.

4.1.2 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

Tulenevalt looduskaitseseaduse16 § 4 lg 1 on kaitstavad loodusobjektid kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

Rapla vallas paikneb seisuga 22.05.2024. a kuus hoiuala, viis looduskaitseala, üheksa maastikukaitseala, 20 püsielupaika, 52 kaitsealust üksikobjekti, seitse kaitsealust parki, kaks kaitsealust puistut. Looduskaitseseaduse alusel kaitstavad alad (kaitsealad, hoiualad ja püsielupaigad) hõlmavad u 26% valla territooriumist. Täpsem ülevaade on esitatud Tabel 5-s ja Joonis 2-l.

Tabel 5. Looduskaitsealused objektid Rapla vallas seisuga 22.05.2024. a (andmed Keskkonnaportaalist).

KKR kood,

tüüp Nimi ja kaitse-eesmärk

KLO2000175

Hoiuala

Hundilundi hoiuala – kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*) ja niiskuslembeste kõrgrohustute (6430) kaitse.

KLO2000176

Hoiuala

Karitsu hoiuala – kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede ja ojade (3260), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), lamminiitude (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510) ning puiskarjamaade (9070) kaitse.

KLO2000180

Hoiuala

Kuusiku hoiuala – kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede ja ojade (3260), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), lamminiitude (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510) kaitse.

KLO2000197

Hoiuala

Ridaküla hoiuala – kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*, orhideede oluliste kasvualade), rabade (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120), siirde- ja õõtsiksoode (7140), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse.

16 https://www.riigiteataja.ee/akt/117042024006?leiaKehtiv

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

KKR kood,

tüüp Nimi ja kaitse-eesmärk

KLO2000202

Hoiuala

Vahastu mõisa hoiuala – kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – puiskarjamaade (9070) kaitse.

KLO2000143

Hoiuala

Velise jõe hoiuala – kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse.

KLO1000247

Looduskaitseala

Linnuraba looduskaitseala – kaitse-eesmärk on: 1) soomaastiku, jõeluhtade ning sealsete kaitsealuste liikide ja nende elupaikade

kaitse; 2) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas

nimetatud liigi, mis on ühtlasi I kategooria kaitsealune liik, ning I lisas nimetatud liigi, mis on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, kaitse;

3) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede ja ojade (3260), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), loode (alvarite) (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), lamminiitude (6450), aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse;

4) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, ning II lisas nimetatud eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. Esthonica), mis on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik ning saarma (Lutra lutra), mis on ühtlasi III kategooria kaitsealune liik, elupaikade kaitse.

KLO1000577

Looduskaitseala

Mahtra looduskaitseala – kaitse-eesmärk on:

1) poollooduslike koosluste, metsakoosluste, soode ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse;

2) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liigi, kes on ühtlasi II kaitsekategooria liik, elupaikade kaitse;

3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), jõgede ja ojade (3260), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (9060), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning lammi-lodumetsade (91E0*) kaitse;

4) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi II kaitsekategooria liigid, ning II lisas nimetatud eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. Esthonica), mis on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik ning võldase (Cottus gobio) ja madala unilooga (Sisymbrium supinum), mis on ühtlasi III kaitsekategooria liigid, elupaikade kaitse.

KLO1000686

Looduskaitseala

Mahtrametsa looduskaitseala – kaitse-eesmärk on

1) kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke metsakooslusi; 2) kaitsta kaitsealuse liigi kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) kasvukohta.

KLO1000248

Looduskaitseala

Tõrasoo looduskaitseala – kaitse-eesmärk on:

1) poollooduslike koosluste, metsakoosluste, soode ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse;

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

KKR kood,

tüüp Nimi ja kaitse-eesmärk

2) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liigi, mis on ühtlasi ka II kategooria kaitsealune liik, kaitse;

3) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – loode (alvarite) (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), rabade (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120), siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse;

4) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi, mis on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, ning II lisas nimetatud eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. esthonica), mis on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, elupaikade kaitse.

KLO1000723

Looduskaitseala

Tõrasoo metsa looduskaitseala – kaitse-eesmärk on:

1) väärtuslikke metsakoosluste kaitse; 2) kaitsealuse liigi kroonliudiku (Sarcosphaera coronaria) kasvukoha kaitse.

KLO1000421

Maastiku- kaitseala

Aela maastikukaitseala – kaitse-eesmärk on:

1) ulatusliku sooala, seda ümbritsevate koosluste, maastiku ja kaitsealuste liikide kaitse;

2) elupaigatüüpide, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120) kaitse;

3) liikide, mida nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas ja mis on ühtlasi I ja II kategooria kaitsealused liigid, kaitse.

KLO1000157

Maastiku- kaitseala

Jalase maastikukaitseala – kaitse eesmärk on soo-, loo- ja metsakoosluste, kaitsealuste taime- ja loomaliikide, geoloogiliste üksikobjektide ja traditsioonilise külamaastiku kaitse.

KLO1000419

Maastiku- kaitseala

Kuimetsa maastikukaitseala – kaitse-eesmärk on kaitsta:

1) unikaalsete karstivormide poolest rikast maastikku ja koopaid; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on koopad (8310), rohunditerikkad kuusikud (9050), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning puiskarjamaad (9070).

KLO1000505

Maastiku- kaitseala

Kõnnumaa maastikukaitseala – kaitse-eesmärk on kaitsta:

1) rabasid ning nendega piirnevaid looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, pinnavorme ja maastikuilmet, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike ning ajaloolis- kultuurilise väärtusega objekti;

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on huumustoitelised järved ja järvikud (3160) , kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), nokkheinakooslused (7150), siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*),

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

KKR kood,

tüüp Nimi ja kaitse-eesmärk

rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*);

3) liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on suur-kuldtiib (Lycaena dispar), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus);

4) liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ning I lisas nimetamata rändlinnuliike ja nende elupaiku. Need liigid on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), laululuik (Cygnus cygnus), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix) ja kiivitaja (Vanellus vanellus);

5) kaitsealuseid linnu-, putuka- ja imetajaliike ning nende elupaiku. Need liigid on musträhn (Dryocopus martius), laanepüü (Bonasa bonasia), nõmmelõoke (Lullula arborea), valgeselg‑kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väänkael (Jynx torquilla), palukuklane (Formica polyctena), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) ja tõmmulendlane (Myotis brandtii);

6) kaitsealuseid taimeliike ja nende kasvukohti. Need liigid on ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos), kuninga-kuuskjalg (Pedicularis sceptrum-carolinum), põdrajuure‑soomukas (Orobanche bartlingii), sookäpp (Hammarbya paludosa) ja turvastarn (Carex heleonastes).

KLO1000327

Maastiku- kaitseala

Piiumetsa maastikukaitseala – kaitse-eesmärk on:

1) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse;

2) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liigi, kes on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, elupaikade kaitse.

KLO1000246

Maastiku- kaitseala

Rabivere maastikukaitseala – kaitse-eesmärk on:

1) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), looduslikus seisundis rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*), samuti eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. esthonica) kaitse;

2) soomaastiku, erinevate sootüüpide, sealse elustiku ning kohalike veevarude kaitse ja säilitamine.

KLO1000746 Maastiku- kaitseala

Raikküla-Paka maastikukaitseala – kaitse-eesmärk on kaitsta:

1) pinnavorme, sealhulgas Raikküla rannamoodustisi ja Estonia mäge, maastikuilmet, elustiku mitmekesisust, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi ning kaitsealuseid liike ja ajaloolis-kultuurilise väärtusega objekti;

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7– 50) nimetab I lisas. Need on aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), puisniidud (6530*), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050) ja puiskarjamaad (9070);

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

KKR kood,

tüüp Nimi ja kaitse-eesmärk

3) kaitsealust linnu-, taime- ja seeneliiki ning nende elupaiku. Need liigid on laanerähn (Picoides tridactylus), püst-linalehik (Thesium ebracteatum) ja kroonliudik (Sarcosphaera coronaria).

KLO1000735

Maastiku- kaitseala

Seli-Angerja maastikukaitseala – kaitse-eesmärk on:

1) kaitsta ja uurida piirkonda ilmestavat lavaoosi; 2) säilitada piirkonnale iseloomulik maastikuilme; 3) kaitsta liigirikkaid rohumaid, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike; 4) kaitsta kaitsealust taimeliiki püst-linalehikut (Thesium ebracteatum) ja selle

kasvukohti.

KLO1000752

Maastiku- kaitseala

Palamulla maastikukaitseala – kaitse-eesmärk on kaitsta:

1) karstiala ja selle maastikuilmet ning kaitsealuseid liike; 2) kaitsealust taimeliiki müür-raunjalga (Asplenium ruta-muraria) ja selle kasvukohti.

KLO3000791

Püsielupaik

Aranküla must-toonekure püsielupaik (Aranküla- ja Ridaküla küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 21.04.2004. a.

KLO3001425

Püsielupaik

Hagudi väike-konnakotka püsielupaik (Purila küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 13.09.2012. a.

KLO3001426

Püsielupaik

Hagudi väike-konnakotka püsielupaik (Purila- ja Hagudi küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 13.09.2012. a.

KLO3000221

Püsielupaik

Kiigemäe metsise püsielupaik (Kuimetsa küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 13.01.2005. a.

KLO3000763

Püsielupaik

Kose nõmm kroonliudiku püsielupaik (Nõmmküla küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 17.04.2006. a.

KLO3000104

Püsielupaik

Kõnnumaa-Väätsa metsise püsielupaik (Vahastu küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 13.01.2005. a.

KLO3000225

Püsielupaik

Kädva metsise püsielupaik (Põlliku küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 13.01.2005. a.

KLO3000766

Püsielupaik

Lipa kroonliudiku püsielupaik (Nõmmküla küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 17.04.2006. a.

KLO3002143

Püsielupaik

Lipametsa väike-konnakotka püsielupaik (Lipametsa küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 04.05.2020. a.

KLO3002148

Püsielupaik

Lõpemetsa väike-konnakotka püsielupaik (Lõpemetsa küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 12.05.2020. a.

KLO3000107

Püsielupaik

Maalema metsise püsielupaik (Suurekivi küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 13.01.2005. a.

KLO3000450

Püsielupaik

Mahtra lepa-kärbseseene püsielupaik (Mahtra küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 17.04.2006. a.

KLO3001694

Püsielupaik

Oblu väike-konnakotka püsielupaik (Oblu küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 03.05.2016. a.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

KKR kood,

tüüp Nimi ja kaitse-eesmärk

KLO3002252

Püsielupaik

Palamulla kaljukotka püsielupaik (Ohulepa küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 14.01.2021. a.

KLO3000464

Püsielupaik

Rõkkalu kroonliudiku püsielupaik (Loe küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 17.04.2006. a.

KLO3000233

Püsielupaik

Saunametsa metsise püsielupaik (Suurekivi-, Põlliku- ja Vahastu küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 13.01.2005. a.

KLO3000235 Püsielupaik

Taga-Põlliku metsise püsielupaik (Suurekivi küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 13.01.2005. a.

KLO3002689 Püsielupaik

Linnuraba kaljukotka püsielupaik (Ohulepa küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 24.10.2022. a.

KLO3002977 Püsielupaik

Karitsa väike-konnakotka püsielupaik (Karitsa küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 08.05.2024. a.

KLO3002869 Püsielupaik

Koikse väike-konnakotka püsielupaik (Koikse küla, Lipstu küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 04.09.2023. a.

KLO4001082 Allikas

Purila allikad (Purila küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 24.11.1981. a.

KLO4001084 Allikas

Örde allikas; Õrde allikas (Mahtra- ja Tamsi küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 24.11.1981. a.

KLO4000002

Pinnavorm

Aasumägi (Karitsa küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a.

KLO4001059

Pinnavorm

Tõrma paepaljand (Kõrgu küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a.

KLO4000565

Puu ja puudegrupid

Aru kasesalu (Kaigepere küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 18.08.1964. a.

KLO4000590 Puu ja puude-grupid

Iietse künnapuu (Jalase küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 26.01.1988. a.

KLO4000566 Puu ja puude-grupid

Jaaneri pärnad; Kolm õde (Raela küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a.

KLO4000316 Puu ja puude-grupid

Jaanimardi pärn (Mõisaaseme küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a.

KLO4000844 Puu ja puude-grupid

Juuru tammed (2) (Juuru alevik). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 13.01.1937. a.

KLO4000578

Puu ja puude- grupid

Jänusmäe tamm; (Uuepargi tamm) (Raikküla küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.06.1959. a.

KLO4000409

Puu ja puude- grupid

Kabala tamm (Kabala küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.03.1959. a.

KLO4000567 Puu Kalmu tammesalu (Kaigepere küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem,

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

KKR kood,

tüüp Nimi ja kaitse-eesmärk

ja puude-grupid Keskkonnaagentuur) 18.08.1964. a.

KLO4000651 Puu ja puude-grupid

Kangru põlispuud; Kangru pärn (Raka küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.03.1959. a.

KLO4001091 Puu ja puude-grupid

Kensapa tamm ja kased (5 tk); (Kensapa põlispuude grupp) (Keo küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.03.1959. a.

KLO4000610 Puu ja puude-grupid

Kensapa õunapuud(2); Kensapa metsõunapuu (Keo küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a.

KLO4001092 Puu ja puude-grupid

Kõnnu tammed (Keo küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a.

KLO4000562

Puu ja puude- grupid

Lepiku pärnad (Kuimetsa küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a.

KLO4000368

Puu ja puude- grupid

Liivi tamm (Pirgu küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 24.11.1981. a.

KLO4000321 Puu ja puude-grupid

Lipumäe tamm (Kodila-Metsküla küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a.

KLO4001095

Puu ja puude- grupid

Luha kääbusmänd; Rõngu kääbusmänd; Rõnga kääbusmänd (Raka küla). Kantud EELIS- sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a.

KLO4000680 Puu ja puude-grupid

Lõhislehine kask (Rapla linn). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 18.08.1964. a.

KLO4000886 Puu ja puude-grupid

Mailukse tamm (Vahakõnnu küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.03.1959. a.

KLO4000322 Puu ja puude-grupid

Mardi tamm (Metsküla küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a.

KLO4000728 Puu ja puude-grupid

Metsküla kadakas; (Lokuta kadakas) (Metsküla küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 24.11.1981. a.

KLO4000569 Puu ja puude-grupid

Mäsna arukased (Raka küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a.

KLO4000589 Puu ja puude-grupid

Oosi männid (Koikse küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 26.01.1988. a.

KLO4000294 Puu ja puude-grupid

Oru metsõunapuu (Raka küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.03.1959. a.

KLO4000654 Puu ja puude-grupid

Priiuse tamm (Rapla linn). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.03.1959. a.

KLO4001214 Puu ja puude-grupid

Purila tammed (2 tk.) (Purila küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 18.08.1964. a.

KLO4001093 Puu ja puude-grupid

Põlendiku pärnad (Raela küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.03.1959. a.

KLO4000325 Puu ja puude-grupid

Saariste tamm (Raela küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.03.1959. a.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

KKR kood,

tüüp Nimi ja kaitse-eesmärk

KLO4000326 Puu ja puude-grupid

Serbia tamm (Valli küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a.

KLO4001094 Puu ja puude-grupid

Silla tammed (Lipametsa küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a.

KLO1200370 Puu ja puude-grupid

Tooma talu põlispuud; Viirika põlispuud (Tolla küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a.

KLO4000588 Puu ja puude-grupid

Toomari leinakask (Uusküla küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a.

KLO4000329 Puu ja puude-grupid

Tõnusaare tamm (Ülejõe küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a.

KLO4000346 Puu ja puude-grupid

Vahastu tamm (Vahastu küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 18.08.1964. a.

KLO4000727 Puu ja puude-grupid

Valge mänd (Valli küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.03.1959. a.

KLO4000330 Puu ja puude-grupid

Vanatoa tamm (Tõrma küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a.

KLO4001096 Puu ja puude-grupid

Vargametsa tammed; (Vargamäe tammed) (Hagudi küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a.

KLO4001258 Puu ja puude-grupid

Väljapere pärn (Hagudi küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a.

KLO4000887 Puu ja puude-grupid

Värava (Krusensterni) pärn (Hagudi küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a.

KLO4000527 Rändrahn ja kivikülv

Alu suurkivi (Alu-Metsküla küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.03.1959. a.

KLO4000525 Rändrahn ja kivikülv

Männiku suurkivi (Härgla küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.03.1959. a.

KLO4000526 Rändrahn ja kivikülv

Nõmmekivi (Raka küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.03.1959. a.

KLO4000989 Rändrahn ja kivikülv

Rapla rahn; (Kalevipoja luisk; Köpsoni kivi) (Rapla linn). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 17.03.1959. a.

KLO4001035 Rändrahn ja kivikülv

Rebase kivi (Kuusiku-Nõmme küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a.

KLO4000538 Rändrahn ja kivikülv

Tõlla kivi; Tolla kivi (Tolla küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 24.11.1981. a.

KLO4000161 Rändrahn ja kivikülv

Tõrma suurkivi (Tõrma küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

KKR kood,

tüüp Nimi ja kaitse-eesmärk

KLO4000535 Rändrahn ja kivikülv

Vaharu rändrahn (Vahakõnnu küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.03.1959. a.

KLO4000990 Rändrahn ja kivikülv

Vahastu rändrahn; Vahastu suurkivi (Suurekivi küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.03.1959. a.

KLO4001254 Rändrahn ja kivikülv

Viirakivi (Ohulepa küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 01.10.1937. a.

KLO1200297 Kaitsealune park

Alu mõisa park (Kalevi küla ja Alu alevik). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.03.1959. a.

KLO1200390 Kaitsealune park

Kodila mõisa park (Kodila küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.03.1959. a.

KLO1200396 Kaitsealune park

Kuusiku mõisa park (Iira- ja Kuusiku-Nõmme küla, Kuusiku alevik). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a.

KLO1200278 Kaitsealune park

Maidla mõisa park (Maidla küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a.

KLO1200401 Kaitsealune park

Ohulepa mõisa park (Ohulepa küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a.

KLO1200391 Kaitsealune park

Purila mõisa park (Purila küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.03.1959. a.

KLO1200413 Kaitsealune park

Valtu mõisa park (Valtu küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.03.1959. a.

KLO1200309 Puistu

Kamara männik (Kuimetsa küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.06.1961. a.

KLO1200381 Puistu

Valgemära kasesalu (Mahtra küla). Kantud EELIS-sse (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 02.03.1959. a

KLO1000011 Uuendamata piiridega park, puistu, arboreetum

Rebase ja Tori tammikud – Tammikud võeti osaliselt (Rebase 1961; Rebase ja Tori tammik 1964) kaitse alla 1961. aastal. Tammikud kasvavad moreensel seljandikul. Alusmetsas kasvab sarapuu, kuslapuu ja magesõstar. Ala pindala 20,6 ha. (Metsakorralduse materjalides ettepanek kaitse alt maha võtta – 1985).

KLO3002489 Kaitsealuse liigi kudemis- ja elupaik

Ahtama jõgi

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

Joonis 2. Rapla valla looduskaitsealused alad ja -üksikobjektid (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmed seisuga 22.05.2024). Tulenevalt looduskaitseseadusest puuduvad jooniselt püsielupaigad.

Tabel 6. Projekteeritavad looduskaitsealused objektid seisuga 25.05.2024. a (Allikas: EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur)).

ID Tüüp Nimi

977800148 looduskaitseala Metsaelupaikade looduskaitseala

-1734882396 looduskaitseala Linnuraba looduskaitseala

-1612466216 looduskaitseala Tõrasoo looduskaitseala

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

Joonis 3. Rapla valla projekteeritavad looduskaitsealused alad ja -üksikobjektid (22.05.2024.a EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur)).

Rapla valla üldplaneering lähtub vallas paiknevatest väärtustest ning peab üheks oluliseks väärtuseks mitmekülgseid loodusmaastike. Rapla valla üldplaneeringuga ei kavandata olemasolevatele kaitstavatele aladele arendusi või maakasutuse muutusi, millel võiks olla otsene negatiivne mõju looduskaitse all olevatele aladele ja objektidele (sh püsielupaikadele, kaitsealustele üksikobjektidele, kaitsealuste liikide leiukohtadele). Üldplaneering väärtustab piiratud kasutusega looduslike alade säilimist ning looduskaitse all olevate liikide elu- ja kasvutingimuste säilimist ning parandamist.

Olemasolevad kaitstavad loodusobjektid on lisaks hõlmatud ka valdavalt rohevõrgustiku alade hulka. Planeeringu kehtestamise järgselt säilib seega kaitsealadel olemasolev olukord, üldplaneeringu elluviimisel on pigem positiivne mõju loodusväärtuste säilimisele.

Rapla valla üldplaneeringu kehtestamisega tehakse ettepanek Härgla kohaliku kaitseala moodustamiseks säilitamaks olulist puhkeala. Alal on lisaks puhkeotstarbele ka looduskaitseline väärtus. Alale jääb kaks metsa vääriselupaika ning arvukalt II ja III kategooria liikide leiukohti. Kohaliku kaitse alla võtmine toimub eraldiseisva protsessina lähtudes looduskaitseseaduses sätestatust. Looduskaitseseaduse kohaselt võib kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal. Perspektiivse kohaliku kaitseala loodusväärtuste tuvastamiseks on alal teostatud nii taimede kui linnustiku inventuurid. Samuti on alal uuritud loomade liikumist. Ala uuringute põhjal saab öelda, et tegu on loomastiku jaoks oluliste liikumiskoridoride sõlmpunktiga ning alal esineb kaitsealuseid taime ja linnuliike. Keskkonnakaitseliselt võib lisaks riiklikutele kaitsealadele ka kohaliku tasandi kaitsealade moodustamist pidada positiivset mõju omavaks. Arvestada tuleb, et perspektiivne kohalik

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

kaitseala kattub osaliselt maardla alaga. Kui loodusobjekt, mida kavandatakse võtta kohaliku kaitse alla, asub maardlal, tuleb loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse eelnõu kooskõlastada Keskkonnaministeeriumiga.

ÜP lahendus arvestab kaitstavate loodusobjektidega ja leevendavate meetmete rakendamine ei ole vajalik. Kaitstavate loodusobjektide kaitsel lähtutakse kaitse-eeskirjade ja looduskaitseseadusega seatud tingimustest.

4.1.3 Natura hindamine

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 alade võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. aastal jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. Natura hindamine on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele.

Natura 2000 hindamisel on lähtutud asjakohastest juhenditest17, 18.

Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. See on protseduur, mis aitab otsustada, kas üldplaneeringu elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse- eesmärgiks olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele ebasoodsat mõju avaldada. Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku ala(de)le ning sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud. Kui eelhindamise käigus esitatud teave näitab, et ebasoodne mõju on tõenäoline või jääb ebaselgeks, on tarvis läbi viia Natura hindamise järgmine etapp – asjakohane hindamine.

Üldplaneeringu täpsusastmes on oluline välja tuua ja hinnata, millised tegevused Natura ala kaitse-eesmärkidest lähtuvalt on välistatud ja konfliktsed ning hindamise järgmised etapid tuleb asjakohase hindamise eelduseks oleva täpsustatud informatsiooni alusel läbi viia järgmises etapis, milleks on detailplaneering, projekteerimistingimused, projekt, keskkonnaloa taotlus. Nendes etappides on eeldatavalt teada täpsemad tegevuse asukohad, ehitusmahud ning tehnoloogiad, mis on vajalikud mõjude täpseks prognoosimiseks ja hindamiseks.

4.1.3.1 Natura eelhindamine

Kas projekt või kava on Natura ala(de) kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik.

Üldplaneeringu koostamise otsene eesmärk ei ole seotud Natura-alade kaitsekorraldusliku tegevusega, st ei ole otseselt suunatud kaitsekorralduskavades määratletud vajalike kaitsetegevuste elluviimiseks.

Mõjuala ulatuse määratlemine

Kuna tegemist on üldplaneeringuga, siis eelhindamise ulatus hõlmab kogu Rapla valda ning selle lähiala. Käsitletakse ka neid Natura 2000 alasid, mis ei jää tervikuna Rapla valda.

17 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike

3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. 18 Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta

Rapla valla üldplaneeringu eesmärk ja ruumilise arengu põhimõtted on leitavad käesoleva aruande peatükis 1.1 ja Rapla valla üldplaneeringu seletuskirjast. Siinkohal neid ei dubleerita.

Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus

Rapla vallas on rahvusvahelise tähtsusega aladena (Natura 2000 võrgustiku aladena) EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasis registreeritud 11 loodusala (Jalase, Karitsu, Kuusiku, Kõnnumaa, Linnuraba, Mahtra, Piiumetsa, Rabivere, Raikküla-Paka, Ridaküla ja Salavalge-Tõrasoo) ja üks linnuala (Kõnnumaa-Väätsa), mis on ühtlasi ka IBA ala (kood EE071). Natura alad hõlmavad umbes 211,8 km2 ehk umbes 25% valla pindalast.

Joonis 4. Rapla vallas paiknevad Natura 2000 võrgustiku alad (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 22.05.2024). Alus: Maa-amet WMS: Halltoonides kaart.

Natura alasid on kirjeldatud Tabel 7-s, kus tärniga on märgitud esmatähtsad elupaigatüübid. Need on hävimisohus olevad looduslikud elupaigatüübid, mille kaitsmise eest kannab EL erilist vastutust, pidades silmas seda kui suur osa nende elupaikade looduslikust levilast jääb EL-i territooriumile.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

Tabel 7. Natura alad Rapla valla territooriumil.

Natura ala nr ja nimi

Pindala (ha) ja asukoht

Kaitse-eesmärk (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel) Kirjeldus (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel) Ohutegurid (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel)

EE0020313 Jalase loodusala

2743,2 ha

Rapla maakond, Rapla vald, Jalase-, Koikse-, Lipstu ja Palamulla küla

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kuivad

niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal

(*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga

niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120),

siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad

(*7220), liigirikkad madalsood (7230), plaatlood (*8240), vanad loodusmetsad (*9010), vanad

laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080)

ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), palu-karukell (Pulsatilla patens), eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica) ja püst-linalehik (Thesium ebracteatum).

Jalase loodusalal asuv maastik on osa Harju lavamaast, mida iseloomustab maapinnalähedane paealuspõhi, karstinähtuste esinemine, valdavalt tasane pinnamood. Kõrgemad paelavad vahelduvad sootasandikega, niiskustingimused on üldiselt varieeruvad ja see toob kaasa mullastiku ning taimestiku mosaiiksuse. Loodusala lasub kõrgusvahemikus 44–59 m merepinnast, kusjuures loodusala kõrgem punkt asub Sõbesoo põhjaosas. Absoluutsed kõrgused vähenevad edela suunas. Suhtelised kõrgused on tagasihoidlikud, küündides vaid aluspõhjaliste astangute ja karstivagumuste kohal 1,5 meetrini. Soodest on suuremad Sõbesoo (770 ha; turbakihi paksus kuni 6,2 m), Kõrvetaguse raba (330 ha; 2,2 m) ja Illesoo (328 ha; 7,2 m). Allikatest on suuremad Lepparu ja Lootsi allikad Abrumetsa lõunajalamil. Jalase küla keskel, Vainupealsel, avaneb samuti allikaid, suurim neist on Suurekivi allikas. Kaitsealuseid taimi on loodusalal leitud 40 liiki (sh 22 liiki käpalisi nt vööthuul- sõrmküpp, lõhnav käoraamat ja Russowi sõrmkäpp). Siin kasvab ca pool kõikidest Eesti samblaliikidest. Metsist võib leida Kõrvetaguse rabametsast, esineb ka must- toonekurge.

Ala on tundlik kuivenduse, metsanduse ja traditsioonilise inimtegevuse lakkamise suhtes.

EE0020333

Karitsu loodusala

50,9 ha

Rapla maakond, Rapla vald, Karitsa- ja Kasvandu

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning puiskarjamaad (9070).

Ala paikneb mitme lahustükina põllumajandusmaastikus ja on moodustatud Keila jõe ja jõeäärsete niitude ning teiste poollooduslike koosluste kaitseks.

Võsastumine.

EE0020336

Kuusiku loodusala

120,9 ha

Rapla maakond, Rapla vald, Iira-, Kabala-, Kuusiku- , Kuusiku- Nõmme-, Lõpemetsa-, Nõmmemetsa-, Raikküla- ja Ummaru küla

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530) ja puiskarjamaad (9070).

Ala väärtusi kujundab läbi loodusala voolav Vigala jõgi ning ala keskel olev Kuusiku veehoidla. Veekogusid ääristavad erinevad niiduelupaigad – lisaks lamminiitudele (6450) esineb aruniite, puisniite (*6530) ja -karjamaid (9070).

Niitude kinnikasvamine traditsioonilise majandamise lakkamisel.

EE0020325 Kõnnumaa loodusala

11 397,1 ha

Rapla maakond, Rapla vald, Kuimetsa-, Põlliku-, Suurekivi-, Tolla- , Toomja-, Vahastu-, Vana- Kaiu- ja Vaopere küla

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140),

huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede

kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid

taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150),

nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), koopad (8310), vanad loodusmetsad (*9010),

vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja

moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080)

ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on suur-kuldtiib (Lycaena dispar), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus).

Loodusala koosneb väga mitmest lahustükist. Lõunapoolseima lahustüki keskmeks on Lelle raba ja seda ümbritsevad metsad. Järgmisel lahustükil on koos väga palju erinevaid väärtusi. Seal asuvad Keava mäed (Keava–Esku oos ehk vallseljak), mis kuuluvad mandrijää Lau–Ohekatku servamoodustiste ahelasse. Oos on ligi kaks km pikk ja pool km lai ning selle suhteline kõrgus ulatub 17 meetrini. Oosi lõunaotsas asub väga järskude nõlvadega ja laudja laega Keava linnamägi, kus kasvab üksikuid põlispuid. Loodusalale jääb Paluküla Hiiemägi ja Paluküla–Sillaotsa servamoodustised. Paluküla mäed asuvad Keava ja Loosalu raba vahel ja moodustavad koos Paluküla–Kädva– Vahastu otsamoreeniga ligi kümne ruutkilomeetri suuruse vahelduva maastiku, mida ilmestavad oosid ja mõhnad. Lääne-Eesti (ja endise Harjumaa) kõrgeim punkt Paluküla Hiiemägi küünib 106 m üle merepinna. Kõrguselt teisel kohal on naabruses asuv Reevimägi (99 m). Kui Hiiemäge katab enamasti mets, siis Reevimäelt avaneb hea vaade nii ümbritsevatele metsadele kui ka Palasi rabale. Hiiemäest põhja pool võib aga näha mitmekesist pärandmaastikku: kunagised põllud ja heinamaad koos mahajäetud talukohtadega toovad hästi esile künkliku maastiku kogu tema mitmekesisuses. Paluküla mõhnastikus lahknevad Soome lahe, Väinamere ja Pärnu lahe vesikond. Loosalu raba keskel asub Loosalu (Kädva ehk Venepele) järv on kuni viis m sügav,

Potentsiaalselt ohustaks ala turbatööstus, maaparandus ja metsanduse intensiivistamine, samuti puhkemajanduse ülemäärane areng ning põllumajanduse lõplik hääbumine.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

Natura ala nr ja nimi

Pindala (ha) ja asukoht

pindala 34,1 ha. See on suurim rabajärv Eestis. Vesi voolab siit vana kraavi kaudu Käru jõkke, varjatud väljavool on ka Keila jõkke. Loosalu Väikejärv (pindala 3,4 ha) asub suurest Loosalu järvest 200 m loode pool. Neid ühendab kinnikasvav kraav. Loosalu Väikejärves on mitu saart. Loosalu järvest läänes kerkib soost umbes sajameetrise läbimõõduga põlismetsa-saar – Järvehiis. Selle lähistelt algab ojake, mis kaob kohati turba sisse ja on jälgitav veesoonena kuni Keila jõe ühe haru lähteni: varjatud väljavool Loosalu järvest läbib Järvehiie aluse mineraalmaa. Keava raba (läbimõõt 3 km; turba keskmine tüsedus 3 m, suurim üle 8 m) on osa suuremast Keava soostikust ning asub põhja-lõunasuunalises nõos, mida ümbritsevad idast ja läänest oosid. Soo keskosa on tekkinud järve, äärealad mineraalmaa soostumisel. Keava raba on laukarikas (suurima lauka pindala 3 ha), kaguosas kruusaste-liivaste soosaartega. Ümara kujuga Palasi raba (pindala ligi 600 ha) piiravad Paluküla oosid ja mõhnad. Soo on saanud alguse nõos asunud järve kinnikasvamisest, hiljem on raba laienenud ka ümbritsevale mineraalmaale. Järsu nõlvaga laukarikka raba turbakiht küünib seitsme meetrini, suurematel laugastel on ka nimed: Kõrtsi (1,3 ha), Vanamatsi (3 ha) ja Lalli Suurlaugas e. Palasi järv (6,8 ha). Kõnnumaa vahelduvas maastikus on leidnud sobiva elupaiga ohustatud ja inimpelglikud loomad – kaljukotkas ning metsis.

EE0020341 Kõnnumaa- Väätsa linnuala (ühtlasi IBA ala)

17 955,0 ha

Rapla maakond, Rapla vald, Kuimetsa-, Põlliku-, Suurekivi-, Tolla- , Toomja-, Vahastu-, Vana- Kaiu- ja Vaopere küla

Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), must-toonekurg (Ciconia nigra), laululuik (Cygnus cygnus), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Kõnnumaa-Väätsa linnuala koosneb 15-st lahustükist. Kõnnumaa-Väätsa linnuala moodustab nn ökoloogilise koridori lähedal asuvate linnualadega (Kõrvemaa, Põhja- Kõrvemaa ja Lahemaa). See on suur soo- ja metsaalade kompleks, kuhu on hõlmatud arvukalt rabasid ning neid ümbritsevat metsa. Rabad on laukarohked. Suurem osa alast on inimtühi.

Kuivendamise kaugmõju alale.

EE0020312 Linnuraba loodusala

3393,6 ha

Rapla maakond, Rapla vald, Kelba-, Kodila-, Ohulep-, Palamulla- ja Raka küla

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad

(3260), lamminiidud (6450), puisniidud (*6530), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140),

nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad

laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080)

ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus), eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica) ja püst-linalehik (Thesium ebracteatum).

Loodusala peamiseks väärtuseks on mitmekesiste kasvukohatüüpidega ulatuslik loodusmaastik, mis koondab endas arvukalt Natura 2000 võrgustiku elupaigatüüpe. Viimased katavad ligi 75% loodusalast. Valdavalt soo- ja metsakooslused pakuvad varjevõimalusi inimpelglikele lindudele, pärandkultuuri objektid kinnitavad ala tagasihoidlikku kasutamist ka minevikus. Inimtühjal ja raskesti ligipääsetaval loodusalal, mille tuumikuks on ulatuslik soomassiiv mitmekesiste sookooslustega ja neid ümbritsevate metsadega, ei ole olulisi ohutegureid. Varasem karjatamine Kasari jõe ülemjooksu luhaaladel on ammu lõppenud. Majandustegevuse taastamine luhtadel on väga keeruline. Loodusala läbib Kasari jõgi. Loodusalal esinevad kaitsealustest liikidest kaunis kuldking, eesti soojumikas, püst-linalehik, saarmas, kaljukotkas ja metsis.

Tundlik eelkõige kuivenduse, aga ka metsanduse ja niitude kasutuse lõppemise suhtes.

EE0020324 Mahtra loodusala

7609,9 ha

Rapla maakond, Rapla vald, Atla-, Härgla-, Jaluse-, Kasvandu-, Mahtra-, Maidla- , Oblu-, Orguse-, Pirgu-, Sadala-, Tamsi-ja Vankse küla

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad

(3260), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), siirde- ja

õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad (*7220),

liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020),

rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad

(*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0).

II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik võldas (Cottus gobio), kaunis

kuldking (Cypripedium calceolus), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), soohiilakas (Liparis

loeselii), eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica) ja madal unilook (Sisymbrium supinum).

Loodusala kuulub kahe jõe, Keila ja Pirita, vesikonda ja ala kaitse-eesmärgiks on kaitsta Mahtra soostiku sookooslusi, soosaartel paiknevaid vääriselupaiku, loodusdirektiivi elupaiku ning seal esinevaid looduskaitsealuseid liike, aga samuti piirkonnale olulist veeressurssi. Ala põhiväärtuseks on viis rabamassiivi – Järlepa raba (koos kahe rabaosa vahele jääva Järlepa järvega, mis on muu hulgas toitumispaigaks ka veelendlastele (Myotis daubentonii), Leva soo koos Leva järvega, Mahtra raba, Ammassaare raba ning Juuru raba. Rabasid ühendavad ühtseks massiiviks vahepealsed loodusliku ilmega metsad. Mahtra raba põhjaosas pesitsevad kaljukotkad (Aquila chrysaetos), laanerähnid (Picoides tridactylus) ning metsised (Tetrao urogallus). Metsised elutsevad veel ka Järlepa raba ja Leva soo vahelises metsamassiivis. Ala jaguneb kõlvikuliselt järgmiselt: rabad, sood ja veetaimede kooslused 60%; segamets 20%; okasmets 15%; lehtmets 4% ja veekogud 1%.

Tundlik eelkõige veerežiimi muutuste suhtes.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

Natura ala nr ja nimi

Pindala (ha) ja asukoht

EE0020329 Piiumetsa loodusala

1135,8 ha

Rapla maakond, Rapla vald, Vahastu küla

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad

(*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010),

rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad

(*91D0).

Piiumetsa loodusala on suur looduskompleks, mille tuumiku moodustab ligi 800 ha suurune kirde-edelasuunaliselt välja venitatud Piiumetsa, Kummassaare ja Rumbi rabalaamade kompleks, kuid loodusala hõlmab ka ümbritsevaid metsakooslusi. Loodusala ümbritsevad lääne poolt metsad ja idas põllumaa.

Potentsiaalseks ohuks kuivendamine.

EE0020316 Rabivere loodusala

2169,1

Rapla maakond, Rapla vald, Koigi- , Kuku- ja Röa küla

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kuivad

niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), lood (alvarid – *6280), aas-

rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid

taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad

madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad

kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp.

esthonica).

Loodusala põhiosa paikneb Harju lavamaal Ordoviitsiumi settekivimitel põhja-loode lõuna-kagu suunaliste aluspõhjaliste paekünniste vahelises orulaadses jääkulutusnõos. Suure tõenäosusega kopeerib see nõgu ka jääajaeelse aluspõhja reljeefi, olles Keila jõe alamjooksu ürgoru pikenduseks. Kahe lahustükiga loodusala on loode-kagu suunaline ja üle 5 km pikk ja kuni 2 km lai sookompleks, mis on tekkinud ammu väikeste üksikute järvede kinnikasvamisel ja soostumisel. Kuni 8 m turbakihi all lasub 0,5 m paksune järvemuda kiht. Soostiku pinnamood varieerub kõrgusvahemikus 62–69 m ümp. Rabivere ja Kõnnu rabasid eraldab madal Aavemäe – Sõrsamäe oosilaadne seljandik. Seli raba põhjaosas asuv Kõnnu järv on tüüpiline primaarse tekkega rabajärv, mis viitab vähemalt teda ümbritseva kõrgsoo osa tekkimisele järve kinnikasvamise teel. Sellisena moodustab kõrgsoo tänapäeval veelahkmeala, millelt lähtuvad ojad on läänepool Kasari vesikonna Teenuse jõe läteteks, idapoolsed suubuvad Keila jõe keskjooksu ja põhjaosast väljuv oja on Maidla jõe lätteks. Rabivere loodusalaga hõlmatud soostikust väljub 9 oja, millest 7 neeldub karsti. Loodusala maakasutusest kuulub 943 ha (43,7%) metsamaa kategooriasse, rohumaade 25,4 ha (1,2%) ja haritavate maade 10,4 ha (0,5%) osakaal on kaitsealal väike. Enamik maadest – 1174 ha (54,4%) – kuulub muu maa kategooriasse, mille peamiselt moodustab soo. Kaitsealustest liikidest kasvavad siin kahkjaspunane sõrmkäpp, eesti soojumikas.

Ala on tundlik kuivenduse ja metsanduse intensiivistamise suhtes, teatud määral ka niitude kasutusest välja langemise suhtes.

EE0020322 Raikküla- Paka loodusala

138,9 ha

Rapla maakond, Rapla vald, Lipametsa-, Raela- ja Raikküla küla

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), puisniidud

(*6530), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ja

puiskarjamaad (9070).

II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on püst-linalehik (Thesium ebracteatum).

Loodusala koosneb paljudest, kirde-edela suunal paiknevatest lahustükkidest. Loodusala on tähtis eelkõige geomorfoloogiliselt, kuid ka niitude ja metsaelupaikade poolest. Ala asub siluri lubjakivil ja selle reljeefi on mõjutanud glatsiofluviaalsed protsessid. Keskmisel lahustükil asub Paka mägi, mis on oli üks Balti jääpaisjärve saartest. Sinna jäävad jääpaisjärve rannamoodustisi – aluspõhjalise tuumikuga kõrgendiku nõlval asuvaid rannavalle ja abrasiooniastanguid. Paekõrgendiku läbimõõt on kuni 0,7 km, absoluutne kõrgus üle 62,5 m ja suhteline kõrgus ligi 9 m. Lahustükil on Raikküla lademe paljandeid (umbes 2 m kõrguse seinana). Paka mägi on ürglooduse objekt.

Metsandus või niitude hülgamine ohustaksid ala iseloomu.

EE0020321 Ridaküla loodusala

143,4 ha

Rapla maakond, Rapla vald, Aranküla-, Ridaküla- ja Ülejõe küla

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad

(7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080)

ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

Loodusalale jääv Ridaküla soole on tüüpilised sügavad siirdesoo- või rabamullad ning Soomulla paksused küünivad loodusalal mitme meetri sügavuseni. Soo ümbruses on levinud kõrge väärtusega metsad, mis ühtlasi täidavad ka väärtusliku elupaiga rolli. Mitmekesine looduskompleks on heaks elupaigaks must-toonekurele.

Ala on tundlik kuivendamise ja kaevandamise suhtes.

EE0020314 Salavalge- Tõrasoo loodusala

4535,1 ha

Rapla maakond, Rapla vald, Keo-, Metsküla-, Nõmmküla-, Vahakõnnu- ja Valli küla

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal

(*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad

(*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140),

nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad

laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja

soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on püst-linalehik (Thesium ebracteatum) ja

Valdav osa maakattest moodustab metsamaa (64%) ja soo (22%). Vähetootlik metsamaa moodustab 9% ning muu maa (5%). Loodusala jääb tervikuna Kasari jõgikonda. Vigala jõkke (ja sealtkaudu Kasarisse) suubuvad loodusala kaks peamist veesoont: Karvoja ja Ahtama oja. Kohati on maapinnalähine paas piisavaks veepidemeks ajutistele järvikutele. Geoloogilise aluskorra moodustavad Siluri ladestu Adavere ja lõuna pool Jaani lademe merglid, domeriidid, lubjakivid. Aluskorra pealispinna reljeef on sarnane pinnamoega, mõlemad langevad aeglaselt edela suunas. Pinnakatte (moreen) paksus loodusala piirkonnas ei ulatu enamasti üle poole meetri, tegemist on osaga Lipa piirkonna ulatuslikust alvarite alast, millel leidub analooge lääne ja põhja suunal, ent mis puuduvad idas ja lõunas. Õhukese pinnakatte tõttu esineb

Tundlik metsanduse intensiivistamise, kuivendamise, kaevandamise suhtes.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

Natura ala nr ja nimi

Pindala (ha) ja asukoht

eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica). kohati karsti (Väikese nõmme Loidemaa soon väljavooluga Kose rabast). Soodes, kuhu on ladestunud turvas, saab pinnakatte paksust lugeda meetritega (Kosesoos 3,2 m ja Tõrasoos 3 m). Sood on tekkinud nii kunagiste jääjärvede kinnikasvamise tagajärjel (seda kinnitab 0,2–0,3 m paksune järvemuda kiht Tõrasoo turba all), kui ka mineraalmaa soostumisel (Kosesoo). Loodusala esinduslikud metsaelupaigad on elupaigaks väike-konnkotkale (Aquila pomarina), must-toonekurele (Ciconia nigra) ja metsisele (Tetrao urogallus). Kaitsealustest taimeliikidest sobivad vanad loodusmetsad elupaigaks kaunis kuldkingale (Cypripedium calceolus).

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

Natura 2000 alade kaitsekord on määratletud siseriiklike kaitsealade kaitse-eeskirjade ja hoiualade puhul looduskaitseseaduse alusel. Kaitse-eeskirja kõrval on oluliseks kaitse korraldamise vahendiks (tegevusplaaniks) kaitsekorralduskavad, kus märgitakse ala kaitse- eesmärkide seisukohast olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile, kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd ja meetmed, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht. Kaitsekorralduskavade koostamist korraldab Keskkonnaamet.

Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele

Kavandatavate tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Natura eelhindamise käigus peab arvestama üksnes mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse eesmärkidele. Samas kuna Natura 2000 alad on siseriiklikult kaitstud hoiualade, püsielupaikade ja kaitsealadega ning üldjuhul enamik kaitse-eesmärke kattuvad, siis on Natura 2000 alade kaitse suuresti tagatud siseriiklike õigusaktide kaudu. See tähendab, et kui alal on tegemist hoiuala või püsielupaigaga, siis on tegevus alal piiratud looduskaitseseaduses sätestatud kitsenduste ja tingimustega ning kui tegemist on kaitsealaga (looduskaitseala või maastikukaitseala), siis on tegevus alal piiratud looduskaitseseaduses ja kaitse-eeskirjades sätestatud tingimustega.

Mõjude eelhindamisel on lähtutud EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasis olevatest andmetest kaitsealuste liikide ja elupaigatüüpide esinemise kohta.

Mõjude hindamisel ei ole arvestatud tegevuste ja objektidega, millele on väljastatud keskkonnaluba või ehitusluba, kuna nende mõju Natura aladele on hinnatud loa andmise menetluste raames läbiviidud eelhinnangute ja/või KMH-de käigus.

Natura hindamist ei teostata Rail Balticu kavandamise suhtes, kuna seda on hinnatud vastava maakonnaplaneeringu KSH käigus19 ning lõikudel, kus see on asjakohane, hinnatakse mõju Natura aladele vastava KMH käigus. KMH-d on käesoleva KSH koostamise ajahetkel koostamisel. Üldplaneering ei muuda kuidagi RailBalticu osas kavandatavat tegevust.

Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele on toodud Tabel 8-s.

Tabel 8. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele.

Natura ala Hinnang mõjule Asjakohase hindamise vajadus

EE0020313 Jalase loodusala

Üldplaneering ei näe loodusalal ega selle läheduses ette senise maakasutuse muutusi või muid tegevusi, mis võiksid loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele ebasoodsat mõju avaldada.

Üldplaneering kajastab maakonnaplaneeringust tulenevalt Jalase loodusõpperaja asukohta. Põhikaardi andmetel on antud asukohas juba matkarada olemas ja üldplaneeringuga ei kavandata muutusi.

Üldplaneeringuga kavandatud tegevuste osas mõju välistatud.

Tegu on olemasoleva objektiga, ÜPs kavandatud tegevustega mõju loodusalale ei avaldata.

19 Rail Baltic KSH aruande eelnõu. Lisa IV. Planeeritava RB raudtee trassikoridoride mõjusfääri jäävad Natura 2000 võrgustiku alad, alade kaitseväärtused ning hinnang kaitseväärtustele otsese või kaudse mõju esinemisele https://maakonnaplaneering.ee/120

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

EE0020333 Karitsu loodusala

Üldplaneering näeb ette ühel loodusala lahustükil Karitsa järve ehituskeeluvööndi vähendamist. Kattumine loodusalaga on 0,55 m2 ulatuses. Üldplaneeringu kohaselt soovitakse ehituskeeluvööndit vähendada seoses puhke- ja virgestusala moodustamisega.

Mõju ei saa välistada.

EE0020336 Kuusiku loodusala

Kuusiku loodusala kõige lõunapoolsema lahustüki põhjaserva kavandatakse ÜP järgi tootmise maa-ala.

Mõju ei saa välistada.

EE0020325 Kõnnumaa loodusala

Üldplaneering näeb ette Kõnnumaa loodusala kõige põhjapoolsema lahustüki osa idaservale kattumist perspektiivse Kuimetsa-Vaopere kergliiklusteega.

Üldplaneering kajastab maakonnaplaneeringust tulenevalt RMK Matkateed Oandu-Aegviidu-Ikla. Tegu on olemasoleva matkateega.

Mõju ei saa välistada.

Mõju ei avaldata kuna tegu on olemasoleva objektiga.

EE0020341 Kõnnumaa- Väätsa linnuala

Üldplaneering näeb ette linnuala kõige põhjapoolsema lahustüki osa idaservale kattumist perspektiivse Kuimetsa-Vaopere kergliiklusteega.

Üldplaneering kajastab maakonnaplaneeringust tulenevalt RMK Matkateed Oandu-Aegviidu-Ikla. Tegu on olemasoleva matkateega.

Üldplaneering näeb valla territooriumile ette tuuleenergia arengualasid. Tuulepargid võivad mõjutada linnustikku.

Mõju ei saa välistada.

Mõju ei avaldata, kuna tegu on olemasoleva objektiga.

Mõju ei saa välistada.

EE0020312 Linnuraba loodusala

Üldplaneering ei näe loodusalal ega selle läheduses ette senise maakasutuse muutusi või muid tegevusi, mis võiksid loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele ebasoodsat mõju avaldada.

Mõju on välistatud.

EE0020324 Mahtra loodusala

Üldplaneering ei näe loodusalal ega selle läheduses ette senise maakasutuse muutusi või muid tegevusi, mis võiksid loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele ebasoodsat mõju avaldada.

Mõju on välistatud.

EE0020329 Piiumetsa loodusala

Üldplaneering ei näe loodusalal ega selle läheduses ette senise maakasutuse muutusi või muid tegevusi, mis võiksid loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele ebasoodsat mõju avaldada.

Mõju on välistatud.

EE0020316 Rabivere loodusala

Üldplaneering ei näe loodusalal ega selle läheduses ette senise maakasutuse muutusi või muid tegevusi, mis võiksid loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele ebasoodsat mõju avaldada.

Loodusala kaguserv kattub väikses osas Rail Baltic trassi koridoriga.

Mõju on välistatud.

Asjakohane hindamine on teostatud RB planeeringu raames.

EE0020322 Raikküla- Paka loodusala

Üldplaneering ei näe loodusalal ega selle läheduses ette senise maakasutuse muutusi või muid tegevusi, mis võiksid loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele ebasoodsat mõju avaldada.

Mõju on välistatud.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

EE0020321 Ridaküla loodusala

Üldplaneering ei näe loodusalal ega selle läheduses ette senise maakasutuse muutusi või muid tegevusi, mis võiksid loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele ebasoodsat mõju avaldada. Loodusalaga külgnevale alale on määratud tootmismaa juhtotstarve, kuid tegu on olemasoleva tootmisala kajastamisega.

Mõju on välistatud.

EE0020314 Salavalge- Tõrasoo loodusala

Üldplaneering ei näe loodusalal ega selle läheduses ette senise maakasutuse muutusi või muid tegevusi, mis võiksid loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele ebasoodsat mõju avaldada.

Mõju on välistatud.

Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt üldplaneeringuga kavandatavatest tegevustest ja Natura alade kaitse-eesmärkidest ei saa välistada negatiivse keskkonnamõju esinemist Karitsu loodusala, Kuusiku loodusala, Kõnnumaa loodusala ja Kõnnumaa-Väätsa linnuala suhtes. Nimetatud alade suhtes tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine.

Jalase loodusala, Linnuraba loodusala, Mahtra loodusala, Piiumetsa loodusala, Rabivere loodusala, Raikküla-Paka loodusala, Ridaküla loodusala ja Salavalge-Tõrasoo loodusala osas on üldplaneeringuga kavandatavate tegevuste negatiivne mõju alade kaitse-eesmärkidele ja ökoloogilisele terviklikkusele välistatud.

4.1.3.2 Natura asjakohane hindamine

Asjakohase hindamise ulatuse määrab üldplaneeringu üksikasjalikkuse tase, kuid igal juhul peab hindamise eesmärk olema teha kindlaks tundlikud või haavatavad alad või muud võimalikud ohud või konfliktid Natura 2000 aladega, et neid saaks kavandamisprotsessi hilisemates etappides arvesse võtta.

Üldplaneeringu tasemel asjakohane hindamine peab olema proportsionaalne geograafilise ulatuse, planeeringu üksikasjalikkuse taseme ning tõenäolise mõju laadi ja ulatusega. Mõnel juhul ei pruugi olla võimalik üksikasjalikult analüüsida kõiki võimalikke mõjusid üksikutele aladele; siiski tuleb teha piisav analüüs, et teha kindlaks:

− peamised mõjud Natura 2000 võrgustiku tasandil, sealhulgas tõenäoliselt mõjutatud Natura 2000 alad, samuti võimalik mõju alade ühenduvusele, ning mõju linnu- ja elupaikade direktiiviga kaitstud liikide ja elupaikade riiklikele või piirkondlikele kaitse- eesmärkidele, kui need on olemas;

− võimalikud üldised leevendusmeetmed, näiteks tundliku elurikkusega alade väljajätmine või teatavate standardite ja parimate tavade kohaldamine (nt metsloomade läbipääsude miinimumtihedus, mürabarjääride kasutamine, pesitsusperioodil häirimisest hoidumine);

− võimalikud alternatiivid, sealhulgas projektide muud asukohad või muud meetodid oodatavate tulemuste saavutamiseks (nt muude transpordiliikide või energiatootmise tehnoloogiate kasutamine);

− võimalik kumulatiivne mõju, võttes arvesse muid olemasolevaid või kavandatud kavasid, programme ja strateegiaid.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

Tabel 9. Mõju hindamine Natura alade kaitse-eesmärkidele ja ökoloogilisele terviklikkusele ning leevendavate meetmete kavandamine.

Natura ala Hinnang mõjule kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele20

Leevendavad meetmed

Tõhusus/ rakendamine

EE0020333 Karitsu loodusala

Üldplaneeringu eskiis näeb ette loodusala puudutavana Karitsa järve ehituskeeluvööndi vähendamist. EKV vähendamise ala ei kattu loodusala kaitse-eesmärgiks olevate koosluste esinemisaladega. Kaitstavad kooslused jäävad perspektiivsest puhkealast teisele poole järve. Sellest tulenevalt ei ole oodata EKV vähendamisega kaasnevat mõju kaitse- eesmärkidele ja ala terviklikkusele. Reaalse puhkeala arendustegevuse osas puudub ÜP täpsusastmes täpsem info. Seega on asjakohane seada mõju ennetamiseks edasisele arendustegevusele leevendav meede.

Puhkealale ehitustegevuse kavandamisel tuleb ehitustegevus kavandada väljaspoole loodusala. Tõhus oleks ka EKV vähendamisest loobumine.

Tõhus Meetme täitmist peab jälgima KOV edasiste planeeringute ja projektide menetlemisel ja KeA tegevuste kooskõlastamisel. (Kooskõlastamisele minevas eelnõus on EKV vähendusettepanekust loobutud).

EE0020336 Kuusiku loodusala

Kuusiku loodusala kõige lõunapoolsema lahustüki põhjaserva kavandatakse ÜP järgi tootmise maa-ala.

Tootmismaa juhtotstarbega ala ei kattu ala kaitse-eesmärgiks olevate koosluste esinemisalaga. Lähim inventeeritud kooslus jääb u 130 m kaugusele. Arvestades lähima koosluse iseloomu (parasniiske niiduala), siis võib vahemaad pidada piisavaks vältimaks

Täiendavaid tingimusi ei ole vaja seada, sest arvestades koosluse iseloomu, siis tegevuse kaugus välistab mõju.

20 Ala terviklikkus on seega seotud ala kaitse-eesmärkide, peamiste loodusobjektide, ökoloogilise struktuuri ja funktsiooniga. Kui kavandatud kava või projekt (üksi koos teiste kavade ja projektidega) ei kahjusta ala kaitsekult ja eesmärke, ei avalda see ala terviklikkusele ebasoodsat mõju.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

tootmismaal võimaliku ehitustegevuse tagajärjel koosluse esinemisalal valgus- või niiskustingimuste muutumist. Lisaks esineb vähesel määral segahoonestusala juhtotstarbega ala kattuvust 6450 elupaigatüübi esinemisalaga. Kuna aga antud ala jääb ehituskeeluvööndisse, siis reaalselt elupaigatüübi kahjustamine on välistatud ehituskeeluvööndis kehtivate kitsendustega.

EE0020325 Kõnnumaa loodusala

Üldplaneering näeb ette Kõnnumaa loodusala kõige põhjapoolsema lahustüki osa kattumist perspektiivse Kuimetsa- Vaopere kergliiklusteega. Kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaiku ei ole kergliiklustee perspektiivse asukoha lähialadel tuvastatud. Loodusala kaitse-eesmärgiks olevad kooslused paiknevad antud piirkonnas olemasolevast maanteest ida pool. Lääne pool maanteed ei ole metsa- ja niidukooslusi inventeeritud. Olemasolev maantee välistab sellest lääne pool toimuva perspektiivse kergliiklustee ehitustegevuse mõju ida poole, sest toimib juba ise pinnase veeliikumist mõjutava tõkkena ning metsakoosluste osas on servaefekti juba maantee poolt tekitatud. Lääne pool maanteest on inventeeritud väike koobaste elupaigatüübi eraldis. Koobaste elupaika võib mõjutada ehitustegevusega kaasnev vibratsioon.

Kavandada kergliiklustee maanteest lääne poole. Kergliiklustee ehitustegevusel tuleb vältida kaitse- eesmärgiks olevate koosluste esinemisaladel ehitussõidukite poolset tallamist. Kergliiklustee kavandada vähemalt 50 m kaugusele koobaste esinemisalast ning antud teelõigu projekteerimisel tuleb arvestada vajadusega vältida ehitustegevusel vibratsioonirikkaid tegevusi, mis võiksid põhjustada koobaste varinguid.

Tõhus Meetme täitmist peab jälgima KOV edasiste planeeringute ja projektide menetlemisel ja KeA tegevuste kooskõlastamisel.

EE0020341 Kõnnumaa- Väätsa linnuala

Üldplaneering näeb ette linnuala kõige põhjapoolsema lahustüki osa idaservale kattumist perspektiivse Kuimetsa-Vaopere kergliiklusteega. EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel puuduvad perspektiivse kergliiklustee alal kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide pesitsusalad. Seega mõju linnuala kaitse- eesmärkidele ja terviklikkusele pole oodata. Ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt on asjakohane ajastada pesitsushäiringut põhjustada võivad tegevused väljaspoole

Vältida kergliiklustee rajamisega seonduvat metsa raadamist ning mürarikast ehitustegevust lindude pesitsusperioodil.

Tõhus Meetme täitmist peab jälgima KOV edasiste planeeringute ja projektide menetlemisel ja KeA tegevuste kooskõlastamisel.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

pesitsusperioodi.

EE0020341 Kõnnumaa- Väätsa linnuala

Üldplaneering määrab perspektiivsed tuuleenergia arendusalad valla territooriumil. Alad on määratud vähemalt 600 m puhvriga linnualast, mis välistab otsese mõju enamike linnuliikide elupaikadele. Linnuala kaitse eesmärgiks olevatest linnuliikidest võib tuuleparkide poolt ohustatuks pidada: kaljukotkast, must- toonekurge, laululuike, rüüti, tetre ja metsist.

Rapla valla tuuleenergia arengualadele arendamisel ei tohi Kõnnumaa-Väätsa linnuala ega selle kaitse-eesmärke kahjustada. Võimaliku ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust on võimalik ära hoida ning vähendada arengu suunamisel järgmistes etappides (detailplaneeringutes, projektides) jätkuvalt Natura kaitse- eesmärkidega arvestamisega ning vajadusel leevendusmeetmete rakendamisega. Tuulikute ebasoodsat mõju saab vajadusel välistada läbi sobiva tehnilise lahenduse ning asukohavaliku detailse lahenduse planeeringu tasandil. Detailse lahenduse planeeringu/projekti menetluse raames tuleb koostöös linnustiku eksperdiga täpsustada mõjusid kavandatava tegevuse mahu, täpse asukoha ning tehnilise lahenduse eripärasid arvestades ning vajadusel tuleb viia läbi täiendavad linnustiku uuringud. Tingimus kehtib kõigi valla territooriumile kavandatavate tuuleenergia arengualade puhul.

Tõhus Meetme täitmist peab jälgima KOV edasiste planeeringute ja projektide menetlemisel ja KeA tegevuste kooskõlastamisel.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

Kaljukotkas – lähim EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasis registreeritud pesa jääb lähimast tuulepargi eelvaliku alast 3.6 km kaugusele. Erialakirjanduse andmetel hõlmab kaljukotka pesitsemiseks kasutatav territoorium tuumalana 2 km raadiust ala ümber pesa. Tööstuslike elektrituulikute püstitamine pesitsusterritooriumi tuumalas viib kaljukotka pesitsusterritooriumi hülgamiseni kaljukotka poolt. Väljaspool tuumala kasutab kaljukotkas erinevaid maastikke valikuliselt ning kodupiirkonnas on võimalik kaaluda tuulikute püstitamist vaid elupaikadena mittekasutatavatele kõlvikutele. Juhul, kui planeeritakse uute kõrgepingeliinide püstitamist, tuleb hoiduda nende rajamisest pesast lähemale kui 500 m21.

Täiendavaid tingimusi ei ole vaja seada.

Must-toonekurg – linnuala Rapla valla territooriumile jäävale osale jääb üks must- toonekure registreeritud elupaik (KLO9128754). Must-toonekurg on märgitud loodusala kaitse-eesmärgiks, samas kehtiv kaitsekorralduskava (KKK) liigi osas kaitse- eesmärke ei sea, sest liiki pole alal aastaid esinenud. Elupaiga kohta on EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasis vaatlusandmeid alates 1987 aastast. Ühelgi registreeritud vaatluskorral pole pesa olnud liigi poolt asustatud. KKK kohaselt on Keava raba põhjaosas nähtud lindu toitumas (2002.a), seega on pesitsemine võimalik. Samas arvestades liigi väga ulatuslikku elupaigakasutust ei ole see sugugi kindel. KKK kohaselt on liik pesitsenud (ilmselt 1990-ndatel?) Saunametsa metsise püsielupaigas. KKK kohaselt ja ka ortofotode andmetel on Saunmetsa metsise püsielupaigas teostatud ulatuslikult raiet ja kuivendamist, mis on elupaiga seisundit oluliselt halvendanud. Samas on elupaik sept 2021 piiritletud varasemaga võrreldes oluliselt suuremale alale, seega eeldatavalt kaitseala valitseja näeb vajadust antud alal elupaika jätkuvalt kaitsta. Must-toonekure elupaigad on eelkõige vanad, minimaalse häirimise ja soodsate toitumispaikadega looduslikult

Mitte kavandada perspektiivseid tuuleenergia arendusalasid lähemale kui 3 km must-toonekure potentsiaalse elupaiga piiridest. Kui tuuleparke kavandatakse metsamassiivi lähedale (kuni 20 km pesapaigast), kus on teada must- toonekure elupaik, on vaja enne tuuleparkide ehitamist selgitada välja must-toonekure elupaigakasutus nendel aladel ja mitte kavandada tuuleparke must- toonekure toitumis-, puhke- ega pesitsusaladele ning nende vahele22.

Tõhus Tõhus Meetme täitmist peab jälgima KOV edasiste planeeringute ja projektide menetlemisel ja KeA tegevuste kooskõlastamisel.

21 Kaljukotka (Aquila chrysaetos) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 3.12.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/300. 22 Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 14.02.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/105.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

mitmekesised metsamassiivid. Reaalselt on väga ebatõenäoline, et perspektiivsed tuulepargid saaksid liigi seisundit linnualal halvendada, sest liiki ei esine juba väga pikka aega kaitstavas elupaigas ja elupaika on juba kahjustatud kuivendamise ja raietega. Samas lähimad tuulepargi perspektiivalad jäävad uutele elupaiga piiridele lähemale kui 3 km. Kaugemate alade puhul on otsene mõju liigile ja seega linnuala kaitse eesmärkidele välistatud.

Laululuik - Inimpelgliku liigina asustab

laululuik eelkõige loodusmaastikke, eelistades pesapaigana rabajärvi ning vanu turbakarjääre. Laululuike on leitud pesitsemas Keava rabas 1995. ja 2012. aastal. 2013. aasta suvel vaadeldi laululuige paari Imsi järvel, mis viitab võimalikule pesitsemisele. Lähim tuulepargi eelvaliku ala jääb u 2 km kaugusele liigi võimalikust pesitsusalast. Vahemaad võib teaduskirjandusele tuginedes23 pidada piisavaks vältimaks mõju liigi seisundile linnualal.

Tuuleenergia potentsiaalsete arengualade edasisel mõjude hindamisel tuleb kaasata linnustiku ekspert ning teostada alal linnustiku uuring, mis hõlmab linnustiku rännet, pesitsemist ja elupaigakasutust. Tuulepargi kavandamisel tuleb arvestada linnustiku uuringu tulemusi ning vajadusel kavandada asjakohased leevendavad meetmed.

Tõhus Meetme täitmist peab jälgima KOV edasiste planeeringute ja projektide menetlemisel ja KeA tegevuste kooskõlastamisel.

Rüüt - Rüüt pesitseb Eestis ainult rabades, toitu otsib ka põldudelt ja niitudelt. 2012. aasta soolinnustiku seire käigus hinnati linnuliigi arvukuseks Kõnnumaa loodusalal 33 paari. Teaduskirjanduse andmetel on tuuleparkide ja rüüdi elupaikade vaheline soovitatav kaugus 1000 m.24 Rapla ÜPs on tuuleparkide eelvaliku alade ja elupaikade vaheline kaugus suurem kui 1 km, seega vahemaad võib pidada piisavaks vältimaks mõju liigi seisundile linnualal.

Teder - Kõnnumaa piirkonnas oli 2002. aasta seisuga neli tedremängu ala (Keava soos kolm ja Palasi rabas üks) 20–30 kukega.

23 Busch, M., Trautmann, S., Gerlach, B. 2017. Overlap between breeding season distribution and wind farm risks: a spatial approach. VOGELWELT 137: 169–180. 24 Busch, M., Trautmann, S., Gerlach, B. 2017. Overlap between breeding season distribution and wind farm risks: a spatial approach. VOGELWELT 137: 169–180.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

2012. a soode linnustiku inventuuril loendati kokku 9 tedrekukke Keava, Palasi ja Ülesoo rabadest. Teaduskirjanduse andmetel on tuuleparkide ja tedre elupaikade vaheline soovitatav kaugus 1000 m.25 Rapla ÜPs on tuuleparkide eelvaliku alade ja elupaikade vaheline kaugus suurem kui 1 km, seega vahemaad võib pidada piisavaks vältimaks mõju liigi seisundile linnualal.

Metsis - Metsis on Eestis paikne lind ja eelistab elupaigana vanu loodusmetsi. Metsise mängupaigad asuvad Eestis eelkõige suuremate või väiksemate rabade ümbruse männikutes, kus metsa vanus on kõige sagedamini 80 kuni 130 aastat. EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasi järgi on Kõnnumaal teada 5 metsise mängupaika. KKK alusel on alal metsise seisund pidevalt halvenenud, samas pikaajalise kaitse- eesmärgina nähakse, et alal on vähemalt kuus metsise mängupaika, kus mängudes osaleb vähemalt 15 metsisekukke. Teaduskirjanduse andmetel on tuuleparkide ja metsise elupaikade vaheline soovitatav kaugus 1000 m.26 Rapla ÜPs on tuuleparkide eelvaliku alade ja elupaikade vaheline kaugus vähemalt 1 km, seega vahemaad võib pidada piisavaks vältimaks negatiivset mõju liigi seisundile linnualal.

Tõhus Meetme täitmist peab jälgima KOV edasiste planeeringute ja projektide menetlemisel ja KeA tegevuste kooskõlastamisel.

Natura asjakohase hindamise tulemused ja järeldus

Natura asjakohases hindamises leiti, et rakendades leevendavaid meetmeid (meetmed esitatud Tabel 9) on võimalik vältida negatiivset mõju Karitsu loodusalale, Kuusiku loodusalale, Kõnnumaa loodusalale ja Kõnnumaa-Väätsa linnuala kaitse-eesmärkidele ja ökoloogilisele terviklikkusele.

Üldplaneeringu tasemel läbi viidud Natura asjakohane hindamine ei asenda üldplaneeringust tulenevate tulevaste projektide asjakohase hindamise nõuet.

4.1.4 Mõju rohelisele võrgustikule

Eestis on rohelist võrgustikku kavandatud eelkõige ökoloogilise võrgustikuna, mis keskendub ökosüsteemide toimimisele ja elurikkuse säilitamisele. Euroopa looduskaitsepoliitika viimaste suundumuste kohaselt on aga senist lähenemist rohelisele võrgustikule mõnevõrra edasi arendatud ja välja on töötatud nn rohetaristu kontseptsioon, mis käsitleb rohelise võrgustiku funktsioone laiemalt27. Rohetaristu all mõistetakse nii linnas kui maal paiknevat looduslike ja

25 Busch, M., Trautmann, S., Gerlach, B. 2017. Overlap between breeding season distribution and wind farm risks: a spatial approach. VOGELWELT 137: 169–180. 26 Busch, M., Trautmann, S., Gerlach, B. 2017. Overlap between breeding season distribution and wind farm risks: a spatial approach. VOGELWELT 137: 169–180. 27 Keskkonnaagentuur ja Hendrikson ja Ko OÜ. 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

poollooduslike alade ja muude keskkonnaelementide strateegiliselt kavandatud võrgustikku, mis on loodud ja mida hallatakse selleks, et pakkuda mitmesuguseid ökosüsteemiteenuseid28.

Rohelise võrgustiku puhul eristatakse järgmisi omavahel seotud struktuurielemente27:

− tugialad (ehk tuumalad) – piirkonnad, millele süsteemi funktsioneerimine valdavalt toetub. Tugialad on ümbritseva suhtes kõrgema loodus- ja keskkonnakaitselise väärtusega;

− rohekoridorid – ribastruktuurid nn siduselemendid, mis ühendavad tuumalad terviklikuks võrgustikuks.

Üldplaneeringu käsitluses tuleb rohevõrgustiku paiknemise ja kasutustingimuste määramisel tagada nii rohevõrgustiku ökoloogiline sidusus kui arvestada ka rohevõrgustiku rekreatiivsete eesmärkidega.

Rohelise võrgustiku paiknemise Rapla vallas määrab Rapla maakonnaplaneering 2030+. Maakonnaplaneering annab valla rohelise võrgustiku tugialadele ja koridoridele üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise. Üldplaneeringus täiendatakse neid vajadusel üldplaneeringu üldistusastmest ja kujunenud olukorrast lähtuvalt. Vastavalt Rapla maakonnaplaneeringu KSH aruandele on olemasolevaid ja potentsiaalseid konfliktikohti rohelisele võrgustikule suhteliselt vähe. Rohelisele võrgustikule eeldatavalt suurimat mõju avaldavad maakonnaplaneeringusse kantud objektid on perspektiivsed Rail Baltic trassikoridor ja T15 Tallinn–Türi tugimaantee. Tegu on objektidega, mille planeeringulahendus on välja töötatud eraldiseisvalt ning mille trassikoridorid on maakonnaplaneeringusse üle võetud.

Mõned rohevõrgustiku koridorid Rapla vallas paiknevad asulatele küllaltki lähedal, kuid konfliktivõimalus on siiski väike. Üldplaneeringus kavandatud elamu- ja tootmisalade perspektiivsed laiendused on kavandatud suundadel, mis konflikte oluliselt ei suurenda.

Rohevõrgustiku üheks olulisemaks konfliktobjektiks Rapla territooriumil on valda läbima kavandatav Rail Balticu trassikoridor. Rail Balticu mõjude hindamine on teostatud maakonnaplaneeringu KSH raames ning lõikudele on eraldi teostamisel KMH-d. Seega on trassi rajamisega seonduvaid mõjusid hinnatud ja ka leevendavad meetmed välja toodud. Üldplaneeringutega trassikoridori ega seda puudutavat ei muudeta ning mõjude kordushindamist Rail Balticu osas ei teostata. Samas on Rail Baltic piirkonna rohevõrgustikku väga oluliselt mõjutav objekt ning üldplaneeringu tasemel on oluline rohevõrgustiku planeerimisel arvestada Rail Balticu killustavat mõju ning perspektiivsete ökoduktide paiknemist.

Rapla valla roheline võrgustik toimib nii ökoloogilisi kui ka puhkevõimalusi pakkuva võrgustikuna. ÜP-ga on täpsustatud maakonnaplaneeringust võetud rohevõrgustiku piire ja kasutustingimusi. Rohevõrgustikust on välja arvatud tiheasustusalad ja kompaktsed hoonestusalad. Rohevõrgustiku paiknemise läbimõeldud täpsustamisel on selle säilimisele ja toimimisele positiivne mõju.

KSH käigus anti täiendavad soovitused rohevõrgustiku sidususe parandamiseks. Selleks analüüsiti Rail Balticu ja T15 maantee teadaolevaid kavandatavaid loomaläbipääsude asukohti, maanteede loomõnnetuste andmeid ning ökosüsteemide väärtust. Samuti arvestati

28 Ökosüsteemiteenused – mitmesugused keskkonnakaitselised, sotsiaalsed ja majanduslikud hüved, mida ökosüsteemid inimkonnale pakuvad.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

naabervaldade rohevõrgustiku teadaolevaid täpsustusi. Rapla ja Kehtna valdade rohevõrgustiku täpsustamine teostati ühisena.

Rohevõrgustiku planeerimisjuhendi29 kohaselt peavad rohevõrgustikku olema hõlmatud kaitstavad alad ja elurikkuse koondumiskohad, mille osas tuleks rohevõrgustiku abil tagada sidusus.

Maakonnaplaneeringu rohevõrgustikku ei ole olnud hõlmatud praeguse Raikküla-Paka hoiuala ja kavandatavate Raikküla looduskaitseala ning Pakamäe looduskaitseala territooriumid. Alad on ka ELME ökosüsteemide baaskaardi kohaselt kõrge ökoloogilise väärtusega. KSH teeb seega ettepaneku hõlmata kaitsealade ja kavandatavate kaitsealuste alade territooriumid rohevõrgustiku alade hulka ning siduda need ülejäänud rohevõrgustikuga.

Raikküla piirkonnas on rohevõrgustiku sidususe parandamise ettepanek kujutatud Joonis 5-l.

Joonis 5. Rohevõrgustiku ettepanek Raikküla piirkonnas. Rohevõrgustikku on hõlmatu olemasolevad ja perspektiivsed kaitsealused alad. Sidususe tagamiseks on koridoride kavandamisel lähtutud ELME ökosüsteemide baaskaardi seisundi andmetest ja koridoridesse hõlmatud paremas seisundis kooslused. Oluline on tagada sidusus perspektiivse RB loomade läbipääsuga. Alus: Maa-amet WMS: Halltoonides kaart.

Kuusiku piirkonnas on asjakohane hõlmata rohevõrgustikku Kuusiku hoiuala ja Kuusiku mõisa pargiala. Samas võib rohevõrgustikust välja jätta intensiivses põllumajanduslikus kasutuses olevad monokultuursed alad.

29 Kutsar, R., Metspalu, P., Eschbaum, K., Vahtrus, S., Sepp, K. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. Tallinn–Tartu 2018.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

Joonis 6. Rohevõrgustiku ettepanek Kuusiku piirkonnas. Alus: Maa-amet WMS: Halltoonides kaart.

Härgla piirkonnas teostati rohevõrgustiku paiknemise täpsustamiseks ÜP alusuuringuna rohevõrgustiku analüüs30. Analüüsi käigus selgitati välitöödega piirkonna tegelik loomade liikumine. Piirkond on oluline, kuna koridor ühendab Mahtra looduskaitseala ja Rabivere maastikukaitseala tuumalasid ning ületab tulevikus nii Rail Balticu trassi kui ka riigimaantee T15 trassi. Piirkonna roheühenduste säilimine on esmatähtis kuna tuleb tagada, et suurte infrastruktuuride leevendusmeetmed (loomade läbipääsud) ka reaalselt toimima jäävad. Seega on rohevõrgustiku paiknemist täpsustatud lähtudes loomade liikumiskoridoridest, samas on rohevõrgustikust välja jäätud väheväärtuslikud monokultuursed intensiivses kasutuses põllumaad ning hoonestatud külakeskused. Seli piirkonnas on rohevõrgustikku hõlmatud kohaliku olulise tähtsusega puhkealana kasutatav Pirgu terviseradade piirkond.

30 Klein, L. 2020. Härgla piirkonna rohevõrgustiku analüüs Kohila valla piirialadele jäävas rohekoridoris.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

Joonis 7. Rohevõrgustiku ettepanek Härgla piirkonnas. Alus: Maa-amet WMS: Halltoonides kaart.

Valla lõunaosas Velise jõe piirkonnas on samuti asjakohane lähtuvalt Rail Balticu projektist rohevõrgustiku paiknemist täpsustada. Nimelt säilib loomade jaoks läbipääsuna tulevasest raudteest Velise jõe kavandatav sild. Sellest lähtuvalt tuleb maakonnaplaneeringu kohast rohekoridori nihutada põhja suunas jättes Velise jõe koridori keskosasse.

Olulise ruumilise mõjuga objektidest kavandab üldplaneering tuuleparkide potentsiaalseid alasid. Tuuleparkide asukohtadena ei ole rohelise võrgustiku alad välistatud. Kaasaegsete tuulikute omavahelise suure vahekauguse tõttu ei peeta rohevõrgustikku tuuleparkide aladena otseselt ebasobivaks. Tänapäeva tuuleparkides paiknevad elektrituulikud üksteisest 500–1000 m vahemaadega. Seega otsest liikumistakistust nad elustikule ei tekita. Täpsem mõju rohevõrgustikule vajab hindamist iga konkreetse tuulepargi arenduse mõjude hindamise käigus.

Rohelise võrgustiku toimimine tagatakse läbi ÜP-s seatud kasutustingimuste, mida võrreldes maakonnaplaneeringuga on Rapla valla ÜP-s täpsustatud. ÜP-s täpsustatud rohevõrgu kasutustingimusi võib üldjoontes pidada piisavaks rohevõrgustiku funktsiooni säilimiseks. Oluline on tingimuste järjepidev rakendamine.

Koridoride lõikumisel riigimaanteega (konfliktikohad) tuleb parandada nähtavust ja kavandada abinõud loomade liikumisvõimaluste säilimiseks. Maanteede, raudteede ja rohevõrgustiku koridoride lõikumispaikades tuleb liiklusvoogude suurendamise kavandamisel rakendada loomade ülepääsu võimaldavaid abinõusid (planeerida tunnelid, ökoduktid jne). Ökoduktide kavandamisel arvestada, et ökodukti kavandamine peab olema terviklik ning võimaldama loomade läbipääsu ka paralleelselt/lähestikku kavandatud taristuobjektide (maantee ja raudtee) puhul.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

4.1.5 Mõju põhjaveele

4.1.5.1 Mõju põhjavee kvaliteedile

Rapla vald jääb suuremas osas Matsalu alamvesikonda. Rapla linn ja Valtu küla saavad vee peamiselt Ordoviitsiumi veekihist. Rapla vald tervikuna saab vee peamiselt Ordoviitsiumi ja Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekihtidest31.

Rapla linna puurkaevus (Ordoviitsiumi veekiht) on suur rauasisaldus. Ordoviitsiumi-Kambriumi vesi on väikese kareduse ja vähesel määral suurema rauasisaldusega.

Rapla vallas, sh suuremate asulate piirkonnas, on põhjavesi suuresti kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Mõningates kohtades on põhjavesi ka keskmiselt kuni suhteliselt kaitstud (Joonis 8).

Joonis 8. Rapla valla põhjavee kaitstuse kaart (1:400 000). Alus: Maa-amet WMS: Põhjavee kaitstuse kaart.

Kaitsmata (väga kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega alad on eelkõige alvarid, kus moreenist pinnakatte paksus on alla 2 m. Nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega aladel on valdavalt moreenist pinnakatte paksus 2–10 m ning savi või liivsavi paksus alla 2 m.

31 Rapla vallas kehtib ÜP koostamise ajal neli erinevat ÜVK arengukava iga ühinenud vallaosa kohta (endised Raikküla, Rapla, Juuru ja Kaiu vallad). Uue ühise ÜVK arengukava koostamisel tuleb järgida selle arengusuundi.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

Keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus) põhjaveega aladel on moreenist pinnakatte paksus 10–20 meetrit ning savi ja liivsavi paksus 2–5 meetrit. Suhteliselt kaitstud (madal reostusohtlikkus) põhjaveega aladel on moreenist pinnakatte paksus 20–50 meetrit ning savi ja liivsavi paksus 5–10 meetrit.

Rapla linnas on põhjaveevarud kinnitatud keskkonnaministri käskkirjaga nr 1-2/16/74332 poolt 26.07.2016. a järgmiselt (Tabel 10):

Tabel 10. Kinnitatud põhjaveevarud Rapla vallas.

Veehaare või põhjaveevaruga ala Valdaja Kasutatav veekiht

Tarbevaru, m3/ööpäevas

Tarbevaru kehtivuse aeg

Uusküla veehaare AS Rapla Vesi O3prg 3000

01.01.2038 Puurkaevu nr 10251 veehaare AS Solbritt O3prg 500

Puurkaevu nr 8533 veehaare AS Teede REV-2 O3prg 100

Rapla Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveevaruga ala

AS Solbritt O-C 1800 31.12.2043

Rapla valla ühisveevarustuses kasutatavate puurkaevude kaudu ammutatakse vett Siluri- Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumist. Ülevaate Eesti Geoloogiateenistuse poolt 2020. a hinnatud seisundi kohta on toodud Tabel 11-s.

Tabel 11. Rapla valla ühisveevarustuses kasutatavate põhjaveekogumite seisund. (Andmed: Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014–2019. Eesti Geoloogiateenistus, 2020). Põhjaveekogum Põhjavee-

kogumi number

Keemiline koondhinnang 2020

Koguseline koondhinnang 2020

Põhjavee koond- seisund 2020

Mittehea seisundi põhjus

Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogum

11 Halb Hea Halb Vajab selgitamist (kõrged PHT näidud)

Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum

10 Hea Hea Hea -

Ordoviitsiumi- Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas

4 Hea (O) Hea Hea (O) Vajab selgitamist (kõrgemad Cl–

sisaldused)

Rapla vallas on tarbijad ÜVK-ga varustatud Rapla linn (koos uuemate Uusküla küla elamupiirkondadega), Alu alevik, Hagudi alevik, Iira küla, Kodila küla, Kuusiku alevik ja Valtu küla. Elanikud, kellel puudub ühiskanalisatsioonisüsteemi kasutamise võimalus, juhivad oma reovee kogumiskaevudesse. Rapla vallas paikneb 13 reoveekogumisala (Tabel 12). Rapla valla üldplaneeringu eelnõu ei määra perspektiivseid reoveekogumisalasid. Eeskätt Rapla linna piirkonnas on asjakohane perspektiivsed elamualade laienemise alad määrata ka perspektiivseks reoveekogumisalaks kui vee-ettevõtja hinnangul on võimalik sinna tulevikus trasse laiendada. Asustuse laiendamine on alati eelistatud rajada piirkondadesse kuhu on võimalik ühisveevärgi ja kanalisatsiooni perspektiivis laiendada.

32 https://envir.ee/media/694/download

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

Tabel 12. Rapla valla reoveekogumisalad (Allikas: EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 24.05.2024).

Registrikood Kogumisala nimetus

Asukoht Tüüp Koormus, ie

Pindala, ha

RKA0700345 Valtu Valtu küla alla 2000 ie 217 11,2

RKA0700351 Tamme Kabala- ja Nõmmemetsa küla alla 2000 ie 359 29

RKA0700350 Rapla Rapla linn, Juula-, Tuti-, Mahlamäe-, Sulupere-, Ülejõe- ja Uusküla küla

üle 2000 ie 10 514 391,2

RKA0700352 Raikküla Raikküla küla alla 2000 ie 663 19,9

RKA0700353 Purku Purku küla alla 2000 ie 159 16,4

RKA0700346 Kuusiku Iira küla, Kuusiku alevik alla 2000 ie 139 9

RKA0700380 Kuimetsa Kuimetsa küla alla 2000 ie 261 24,5

RKA0700347 Kodila Kodila küla alla 2000 ie 260 15,9

RKA0700381 Kaiu Kaiu alevik alla 2000 ie 548 30,2

RKA0700384 Järlepa Järlepa küla alla 2000 ie 237 24,6

RKA0700383 Juuru Juuru alevik, Atla küla alla 2000 ie 648 66,7

RKA0700344 Hagudi Kuku- ja Hagudi küla, Hagudi alevik

alla 2000 ie 288 28,4

RKA0700349 Alu Alu alevik, Kalevi küla alla 2000 ie 663 30,3

Reoveekogumisaladega seonduvalt tuleb arvestada reoveepuhastite paiknemisega ja nendest tulenevate kitsendustega33. Reoveepuhastitele kehtivad nende puhastusvõimsusest ja tehnoloogiast sõltuvad kujad. Kuja ulatuses võib esineda reoveepuhasti tegevusega kaasnevaid häiringuid ning kuja ulatusse ei ole lubatud kavandada elu- ja ühiskondlikke hooneid.

Piirkondades, mis paiknevad reoveekogumisaladel, kuid kus puudub ühiskanalisatsioonisüsteem, võib rajada omapuhasti või kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid (veeseadus § 124 lg 6). Kogumiskaevude tühjendamist teostatakse äravedamisteenust pakkuva paakautoga. Kaevude tühjendamist tellivad kohalikud elanikud ise.

Rapla valla üksikmajapidamistes (sh hajaasustusega külad), mis jäävad välja reoveekogumisaladest, võib kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel pinnasesse immutada kuni 5 m3 vähemalt mehaaniliselt puhastatud heitvett või kuni 50 m3 bioloogiliselt puhastatud heitvett ööpäevas (KKM määrus nr 61 § 8).

Soojuspuuraukude ja horisontaalsete maasoojussüsteemide rajamine on lubatud kui kaitsmata põhjaveega aladel kavandatav süsteem on kinnine (st põhjavesi juhitakse samasse veekihti).

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine toimub kehtivate arengukavade järgi31. Rapla valla asjakohased ÜVK arengukavad on järgmised:

− endise Raikküla valla ÜVK;

− endise Rapla valla ÜVK;

− endise Juuru valla ÜVK;

− endise Kaiu valla ÜVK.

Valla kehtiva ÜVK arengukavade järgi jätkatakse ÜVK torustike ning sademevete torustike renoveerimist.

ÜVK arendamise kavades on välja toodud planeeritavad veemajanduse arendustegevused Rapla valla ÜVK-ga varustatud asulates. Rapla valla üldplaneering võtab arvesse ÜVK-dest tulenevaid

33 Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus. Vastu võetud 31.07.2019 nr 31.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

põhimõtteid üldplaneeringu täpsusastmes. ÜVKd ei kavanda oluliselt maakasutust mõjutavaid tegevusi (puhastite võimsuse olulist suurendamist vms).

Rapla valla ÜP-ga on seatud põhimõtted sademevee käitlemiseks. Ühiskondliku hoone maa-alal tuleb kasutada sademevee pinnasesse immutamise lahendusi (nt parklates vett läbilaskvad pinnad jt sademeveelahendused). Uutel ja rekonstrueeritavatel äri- ja tootmisaladel tuleb võtta kasutusele tehnilisi lahendusi sademevee pinnasesse immutamiseks ning tagatakse lahendused sademevee puhastamiseks (õli-, bensiini- ja liivapüüdurid, sademevee vahemahutid, annusmahutid). Sademevee juhtimine riigitee kraavidesse on lubatud ainult põhjendatud juhtudel koostöös Maanteeametiga. Üldjuhul arendusalade sademevett riigimaantee kraavidesse ei juhita. Parklates kasutada erinevaid sademeveelahendusi sademevee maksimaalseks kohapealseks immutamiseks: sademevee puhastamine, puhverriba34 ja/või vett läbilaskvate materjalide kasutamine35 vastavalt sademevee kvaliteedile ja ala iseloomule. Samas tuleb parklate sademevee immutamisel tagada selle vastavus lubatud saasteainete sisaldustele. Suuremate parklate ja tööstuskasutuses parklate puhul on asjakohane kasutada õlipüüdureid.

Rapla valla ÜP-ga seatakse sademeveelahenduste arendamiseks tingimused: soodustada sademevee pinnasesse immutamist, valides ala suuruse ja otstarbe järgi sobivad lahendused. Looduspõhiste immutavate lahenduste (nt imbaiad, roheribad jms) puhul tuleb sageli arvestada suurema ruumivajadusega. Vältida üldjuhul laiaulatuslike asfalteeritud alade rajamist. Asfalteeritud alad liigendada roheribade ja vihmapeenardega, väiksemate parklate puhul kasutada vett läbilaskvaid katendeid. Tingimusi võib pidada asjakohaseks ning negatiivseid keskkonnamõjusid leevendavaks. Sademevee juhtimisel veekogudesse ja immutamisel tuleb tagada veekvaliteedi vastavus õigusaktidega seatud kvaliteedinõuetele.

Üldplaneeringus kavandatava maakasutusega kaasnevana ei ole oodata negatiivse mõju avaldamist põhjavee seisundile juhul kui järgitakse üldplaneeringuga sätestatavaid tingimusi ning õigusaktidega kehtivaid veemajanduse regulatsioone.

4.1.5.2 Mõju põhjavee kvantiteedile

Piirkonnas kasutatakse ühisveevarustuses põhiliselt põhjavett Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumist, Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumist ning Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumist. Ülevaade põhjavee hinnatud seisundi kohta on toodud Eesti Geoloogiateenistuse poolt 2020. a koostatud töös esitatud Tabel 11-s.

Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu, Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumi ja Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumite koguselise seisundi seisundiklass ja keemilise seisundi seisundiklass on Lääne-Eesti veemajanduskavas hinnatud heaks. Põhjaveekogumi looduslik ressurss on suurem kui põhjaveevõtt.

Siluri–Ordoviitsiumi Matsalu ja Pärnu põhjaveekogumi põhjaveele on iseloomulik kõrge rauasisaldus, mis omakorda halvendab joogivee organoleptilisi omadusi. Antud põhjaveekogumi enamike ühisveevarustussüsteemide puurkaevuvett töödeldakse rauaeraldusfiltrites.

Kinnitatud põhjaveevaruga ala Rapla vallas on Rapla O-C põhjaveevaruga ala, millele on kuni 2043 aastani kinnitatud põhjaveevaru Rapla Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveemaardlast 1800 m3/ööp. Viimase avaliku põhjaveebilanssi aruande alusel oli 2017. a antud põhjaveevarust

34 Loodusliku taimkattega kaldpind kõvakattega pinna kõrval, kuhu vertikaalplaneerimise tulemusena suunatakse sademevesi. 35 Killustik, tugevdatud muru, poorne asfalt, vett läbi laskvad tänavakivid.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

kasutamiseks vaba 981 m3/ööp ehk vaba veevaruga antud piirkonnas probleeme teadaolevalt ei ole.

4.1.6 Mõju voolu- ja seisuveekogudele ning nende kalda kaitsevöönditele

Rapla valla territooriumile jäävad Atla, Kasari, Keila, Kodila, Käru, Rõue (Kuusiku), Tuhala, Vana- Maidla, Vardi, Velise ja Vigala jõed ning jõgedesse suubuvad ojad. Vallas on looduslike järvi 11: Aeli (Aela), Jalase (Sõbessoo), Järlepa, Kadja/Põlliku, Loosalu, Sopi, Väike-Järlepa ja Väike- Loosalu järved, Kõrgemäe raba laugas ja Masila soo laugas ning Sopi järvik. Tehislike järvi on vallas viis: Alu tiik, Suur-Sikeldi tiik (Alu tiigid), Väike-Sikeldi tiik ja kaks nimetut tehisjärve.

Rapla vald jääb täielikult Lääne-Eesti vesikonda, valdava osas Matsalu ja Harju alamvesikonda. Veekogude seisund Rapla vallas on seisundi-hinnanguliselt valdavalt hea, kuid esineb mitmeid kesises seisundis veekogusid36. (Joonis 9)

Atla, Vigala ja Keila jõgede kesine seisund on tingitud osaliselt veekogudel paiknevatest paisudest. Rapla vallas paiknevate paisude andmed EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasi 24.05.2024. a väljavõttena on esitatud Tabel 13-s.

Tabel 13. Paisud Rapla vallas. Allikas: EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur, 24.05.2024.

Nimi Kood Staatus Seotud veekogu

Atla (Pirgu) PAIS019160

Atla jõgi VEE1096900

Vigala (Rapla) PAIS020250

Vigala jõgi VEE1110400

Kruusa PAIS019170

Atla jõgi VEE1096900

Kuusiku PAIS014940

Vigala jõgi VEE1110400

Minnika PAIS014120

Vigala jõgi VEE1110400

Purila PAIS019570

Keila jõgi VEE1096100

Pirgu mõisa PAIS019190

Atla jõgi VEE1096900

Uustalu PAIS019580

Keila jõgi VEE1096100

Tamme (Kabala) PAIS022590

Vigala jõgi VEE1110400

Sõerumäe PAIS023220

Vigala jõgi VEE1110400

Põhjaveski PAIS023940 Hävinud/lammutatud Velise jõgi VEE1112700

Kase (Ahtama) PAIS017900 Hävinud/lammutatud Ahtama jõgi VEE1111500

Hagudi PAIS011470 Hävinud/lammutatud Keila jõgi VEE1096100

Karitsa PAIS013260 Hävinud/lammutatud Keila jõgi VEE1096100

Möldri (Atla) PAIS019180 Hävinud/lammutatud Atla jõgi VEE1096900

Seli PAIS021690 Hävinud/lammutatud Keila jõgi VEE1096100

Maidla (Keila) PAIS016670 Hävinud/lammutatud

Musteri PAIS022640 Hävinud/lammutatud Atla jõgi VEE1096900

Tuti PAIS023230 Hävinud/lammutatud Vigala jõgi VEE1110400

Vahastu veski PAIS023950 Hävinud/lammutatud Käru jõgi VEE1129000

Kodila PAIS014040 Paisutus likvideeritud Raka peakraav (Oela soon) VEE1110900

36 https://veeveeb.envir.ee/vesi/

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

Joonis 9. Veekogude seisund Rapla vallas.

Lääne-Eesti vesikonna veekogude seisundi parandamiseks vajalikud meetmed on määratud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas aastateks 2015–202137. Meetmed on kavandatud nii punktkoormuse kui hajukoormuse vähendamiseks. Sealjuures punktkoormuse vähendamise meetmed on rakendatavad pigem projekti tasandil (keskkonnalubade tingimuste ja järelevalvega seotud meetmed). Hajukoormuse vähendamise meetmed seostuvad üldplaneeringutega suuremal määral. Hajukoormuse vähendamiseks nähakse ette näiteks järgnevaid meetmeid (esitatud need, mille rakendamisel on seosed üldplaneeringuga):

− ühiskanalisatsiooni välja ehitamine ja rekonstrueerimine;

− oluliste taristuobjektidele sademevee nõuetekohase kogumise ja puhastamise lahendamine (settetiigid, liiva- ja õlipüüdurid vm).

Üldplaneering arvestab veemajanduskava meetmeid. Üldplaneering näeb ette tingimused sademeveelahenduste arendamiseks. Olulist negatiivset mõju voolu- ja seisuveekogudele üldplaneeringuga kavandatavate tegevustega kaasnevana oodata ei ole. Olulisimaks võimalikuks mõjutajaks on ehituskeeluvööndi vähendamistega perspektiivselt kaasnev mõju, mida on vaadeldud järgnevas peatükis.

4.1.6.1 Ehituskeelu vähendamise ettepanekud ja nende mõju

Vastavalt looduskaitseseaduse § 40 võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit (edaspidi ka EKV) suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Ehituskeeluvööndit võib vähendada

37https://envir.ee/vesi-mets-maavarad/vesi/veemajanduskavad

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

Keskkonnaameti nõusolekul. Ehituskeelu vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt vastuvõetud üldplaneeringu, kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu ning vastuvõetud detailplaneeringu kui kehtestatud üldplaneering puudub. Keskkonnaamet hindab ehituskeeluvööndi vähendamise vastavust ranna või kalda kaitse eesmärgile ja looduskaitseseaduse § 40 lg-s 1 sätestatule. Ehituskeeluvööndi laiuse vähenemine jõustub kehtestatud üldplaneeringu või detailplaneeringu jõustumisel.

Vastavalt Rapla maakonnaplaneering 2030+ teostatud KSH-le peab üldplaneeringute koostamisel silmas pidama, et ehituskeeluvööndi vähendamine on erand, mille ettepanek peab olema väga tugevalt põhjendatud ning mille mõju n-ö tagasi pöörata on enamasti keeruline või võimatu. Üks erand toob sageli kaasa järgmise, tekitades kumuleeruva mõju. Eriti oluline on vältida ehitustegevust jõeluhtadel.

Looduslike või looduslähedaste kallaste säilitamine võimaldab kaitsta vee-elustikku, säilitada/parandada veekogude hüdromorfoloogilist seisundit, vähendada kaldaerosiooni ning takistada reostuse jõudmist veekogusse.

ÜP jätab jõusse kõik senised EKV vähendamise ettepanekud. Kuna senised EKV vähendamise otsused on Keskkonnaameti poolt tehtud, siis nende vähendamise mõju KSH aruandes ei käsitleta.

Üldplaneering teeb ettepaneku täiendavalt ehituskeeluvööndit vähendada seitsmes kohas.

1) Sulupere küla on tegemist üksikelamupiirkonnaga, mille lähipiirkonnas on EKV vähendatud. Täiendav vähendamine 25 meetrini loob tingimused ehituskeeluvööndisse tekkinud rajatud ehitiste kooskõlla viimiseks õigusaktigaseadustamiseks ning olemasolevate hoonete laiendamise võimaldamiseksuste kavandamiseks. Vähendamist taotletakse katastriüksustel: Hellenurme tn 15 (66904:003:0700), Hellenurme tn 12 (66904:003:0019), Kopramäe tn 2 (66904:003:0057), Rebase tn 2 (66904:003:0074), Kopramäe tn 4 (66904:003:0059), Hellenurme tn 10 (66904:003:0209), Hellenurme tn 8 (66904:003:0211), Hellenurme tn 6 (66904:003:0212), Sireeni tn 3 (66904:003:0214).

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

Joonis 10. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek 1 Vigala jõel. Alus: Maa-amet WMS: Ortofoto.

2) Rapla linna / Sulupere rekreatsiooniala kavandamiseks taotlus vähendada 10 meetrini veepiirist eesmärgiga luua tingimused avalikult kasutatava kaldapromenaadi ja rekreatsiooniala kujundamiseks, väikevormide ehitamiseks, linnamööbli, skulptuuride ja mänguatraktsioonide paigaldamiseks. EKV vähendamist taotletakse katastriüksustel Sauna tn 12 (67001:001:0025), Hariduse tn 14 (67001:003:0031), Puhkuse (66901:001:0356), Spordi (66901:001:0379), 6692019 Kevade tänav (66901:001:0495), 6692007 Hariduse tänav L2 (66901:001:0500), Muusika park (66901:001:0823), Palliplatsi (66901:001:0824), Kooliaia (66901:001:0826), 6690818 Kevade põik (66801:001:0455), Masti (66801:001:0426), Vigala

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

jõgi L1 (66801:001:0429), Sillapargi (66801:001:0437), 6690755 Laadamäe tänav (66801:001:1224), 6692023 Kooli tänav (66901:001:0438), Kooli tn 9 (67001:003:0260), Hariduse tn 12 (67001:003:0270).

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, siis tuleb märkida, et ehituskeeluvöönd ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele, sillale ning avalikult kasutatavale teele. Seega on promenaad (tee ja tehnovõrgud) võimalik kaldaalale kavandada ka ilma ehitusekeeluvööndit vähendamata nähes see üldplaneeringus vastavalt ette.

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel puuduvad EKV vähendamise ala ulatuses kaitsealuste liikide leiukohad või kõrge väärtusega taimekooslused (Natura elupaigatüübid, poollooduslikud kooslused või metsa vääriselupaigad). Mullakaardi alusel esineb antud lõigus kaldaalal lammimuldasid, seega võib kõrge veetaseme tingimustel olla kaldaala üleujutatav. Arvestades kliimamuutustega kaasnevaid ekstreemseid ilmastikuolusid, siis on ebasoovitav kavandada ehitustegevust potentsiaalselt üleujutatavale jõelammile. Jõeäärsed ehitustegevuseks vabad alad on ulatuslikud ja ehitustegevus on võimalik ilma olulise keskkonnamõjuta väljaspool lammimuldade esinemisala. Lammimuldade aladele ehitamisel tuleb ehitiste kavandamisel arvestada, et alad on perioodiliselt üleujutatavad ning ehitised võivad seega saada veekahjustusi. Ehitiste jaoks kaldaalade ulatuslik tõstmine ei ole kalda kaitse eesmärkidega kooskõlas.

Joonis 11. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek 2 Vigala jõel. Alus: Maa-amet WMS: Ortofoto.

3) Ülejõe külas 10 m olemasoleva elamuala laiendamiseks. Asukoht Rapla linna vahetus naabruses, kus teenused on hõlpsasti kättesaadavad, on atraktiivne piirkond üksikelamute ehitamiseks. Vigala jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võimaldab elamu püstitada raudteest võimalikult kaugele, kus raudteeliiklusest tulenev häiring on väiksem. EKV vähendamist taotletakse katastriüksustel Silla tn 10 (67001:002:1180), Silla tn 12 (66801:001:0039) ja Vigala jõgi L5 (66801:001:0435).

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

Joonis 12. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek 3 Vigala jõel. Alus: Maa-amet WMS: Ortofoto.

4) Kuimetsa külas 10 meetrini olemasoleva krossiraja toimimiseks.

Iseenesest ei saa krossiraja asukohana jõe kaldaalasid pidada heaks asukohaks, sest mootortehnika kasutamisel esineb reostusrisk ning antud ala puhul kandub võimalik reostus sademete toimel jõkke. Kuna tegemist on juba pikki aastaid tegutsenud krossirajaga, siis võib pidada asjakohaseks selle seadustamist. Olemasoleva rajatise seadustamisega ei ole oodata olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid võrreldes olemasoleva olukorraga. Samas ei tohi ehituskeeluvööndi vähendamisega antud alale tekkida täiendavat ehitusõigust potentsiaalselt reostusohtu põhjustavatele ehitistele ehituskeeluvööndi ulatuses. Krossisõidukite hooldus ja hoiustamisehitisi võib reostusohu minimeerimiseks rajada ainult ehituskeeluvööndist väljaspoole.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

Joonis 13. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek Atla jõel Krossiraja seadustamiseks. Alus: Maa-amet WMS: Ortofoto.

5) Kasvandu külas 10 meetrini muinasküla kavandamiseks.

Alale on algatatud detailplaneering muinasküla kavandamiseks Rapla Vallavolikogu 25.04.2019 otsusega nr 3738. Algatamise juurde on koostatud ka KSH eelhinnang, mis leiab et tegevusega olulist negatiivset keskkonnamõju ei kaasne39.

Kavandatakse hariduse ja turismi suunitlusega muinasküla, mille eesmärgiks on teadmiste ja elamuste pakkumine. Kavas on rajad hooned, mille püstitamisel kasutatakse autentseid ehitusvõtteid. Sealjuures ei ole küla ette nähtud varustada vee- ja elektrivarustusega, sest tegevuse eesmärgiks on järgida muinasajale omast elulaadi. Muinaskülla on korraga oodatud kuni 40 inimest, aastas saab prognoosida kuni 1500 külastust. Lisaks on kavas puhastada Keila jõe kinnikasvanud soot (pikkus 250 m), millest saadud jõemuda ladustatakse kohapeal ning hiljem kasutatakse muinasküla ehitusaluse pinnatäiteks. Planeeringus tehakse ettepanek Keila jõe ehituskeeluvööndi vähendamiseks, et osa muinasküla ehitistest oleks võimalik rajada Keila jõe veepiirist 10 m kaugusele.

Antud alal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel puuduvad EKV vähendamise ala ulatuses kaitsealuste liikide leiukohad või kõrge väärtusega taimekooslused (Natura elupaigatüübid, poollooduslikud kooslused või metsa vääriselupaigad). Mullakaardi alusel ei esine antud lõigus kaldaalal lammimuldasid, seega ei ole tegu olulisel määral üleujutatava piirkonnaga. Samas on tegu looduslikus seisus jõe lõigu ja kaldaalaga. Tegu on rohevõrgustiku alaga. Jõe looduslikud looked ja soodid on reeglina elustikurikkad ja väga

38 https://rapla.kovtp.ee/documents/17843026/23234787/detailplaneeringu_eskiis.pdf/0927a2c6-eed4-416b- af59-58f5150cb0b2 39 https://rapla.kovtp.ee/documents/17843026/23234787/Jo%CC%83ea%CC%88a%CC%88re_KSH+eelhinnang_5 03_2019_0.pdf/c89921e0-c56a-4fe2-a718-d0858dbb3bd0

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

olulised vooluhulkade puhverdajad kõrgvee perioodidel. Samuti on jõe kaldad reeglina olulised elustiku liikumiskoridorid.

KSH teeb ettepaneku viia ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek kooskõlla detailplaneeringu lahendusega. Sealjuures vähendada ehituskeeluvööndit aladel, kuhu soovitakse ehitusalasid, mitte kogu kinnistul. Samuti näidata ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek ka jõesaarel (ka jõe soodiala on ametlikult veekogu osa ja sellel tuleb taotleda EKV vähendamist).

Joonis 14. Keila jõel ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek muinasküla rajamiseks. Alus: Maa- amet WMS: Ortofoto.

Veekogude kalda-aladel tuleb arvestada, et kliimamuutuste tingimustes on oodata tulevikus senisest ekstreemsemaid ilmastikuolusid, sh üleujutusohu suurenemist (nii ulatuselt kui sageduselt). Sellest lähtuvalt peab ehituskeeluvööndite vähendamine toimuma ainult juhul, kui muud alternatiivid puuduvad ja ollakse veendunud, et kalda kaitse eesmärke ei kahjustata. Kaldaalade täitmist/tõstmist ehitustegevuse võimaldamiseks ei saa pidada soovitavaks tegevuseks.

Lõpliku otsuse ehituskeeluvööndi vähendamise lubatavuse osas teeb Keskkonnaamet vastuvõetud üldplaneeringu alusel. Ehituskeeluvööndi vähendamine on lubatud juhul kui see ei kahjusta kalda kaitse eesmärke.

4.1.6.2 Supluskohad

Rapla vallas on Terviseameti avalike supluskohtade kaardirakenduse kohaselt 1 avalik supluskoht (ujula Rapla Kellukese lasteaias). Vallas on samas reaalselt olemas kohaliku tähtsusega supluskohad.

Veekogud ning nende äärsed kohalikud supluskohad täidavad puhke- ja virgestusala funktsiooni. Kõikidele traditsioonilistele kohalike elanike poolt kasutatavatele supluskohtadele, mis asuvad

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

avalikult kasutatava veekogu ääres, tuleb tagada juurdepääs avalikult kasutatavate teede kaudu. Supluskohtades tuleb tagada elementaarsed taristud (nt prügikastid).

Rapla valla üldplaneeringuga ei kavandata uusi ja avalikke supluskohti. Juhul kui uusi supluskohti tulevikus siiski plaanida, siis supluskohtade kavandamisel tuleb lahendada külastajate parkimine väljaspool riigiteed ning parkimine võimalusel planeerida kavandatud objektiga samale küljele, et tagada liiklejate ohutus. Juhul kui tulevikus soovitakse kavandada uusi avalikke supluskohtasid, siis tuleb arvestada, et neile võivad kehtida 03.10.2019. a sotsiaalministri määruse nr 6340 nõuded. Määruse 63 nõudeid kohaldatakse kõikidele supluskohtadele, kus käib ujumas suur hulk inimesi ning milles suplemist ei ole alaliselt keelatud või mille suhtes ei ole antud alalist soovitust mitte supelda. Määruse kohaldumise konkreetsele supluskohale otsustab Terviseamet.

4.1.7 Mõju maaparandussüsteemidele

Rapla valla põllumajanduslikud maad on kaetud ulatusliku maaparandussüsteemide võrguga. Vastavalt Maaparandussüsteemide registrile (MSR)41 asub Rapla vallas 313 maaparandussüsteemi reguleerivat võrku. Eeskätt valla lõunaosa on kaetud väga ulatuslike maaparandusaladega ehk tegu on suuresti liigniiskete aladega.

Joonis 15. Maaparandusalade paiknemine Rapla vallas.

Maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-alal tuleb arvestada maaparandussüsteemide toimimist ja terviklikkust tagavate meetmetega vastavalt maaparandusseaduses sätestatule ja looduskaitseseadusest tulenevate veekaitsevöönditega.

40 https://www.riigiteataja.ee/akt/108102019004 41 Maaparandussüsteemide register – PMAIS Avalik Vaade (agri.ee)

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

Maaparandussüsteemid ja nende eesvoolud tuleb säilitada ja hoida korras ja avatud. Planeeritavad tegevused maaparandussüsteemi maa-alal või maaparandussüsteemi eesvooludel tuleb kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga (maaparandussüsteemi lisavee juhtimisel või maaparandussüsteemile ehitustegevuse planeerimisel). Olemasolevaid maaparandussüsteeme tuleb hooldada.

KSH juhib tähelepanu, et Kalevi külas, Sulupere külas ja Valtu külas kattuvad maaparandussüsteemi alad tootmismaa juhtotstarbega aladega. Väikeelamu juhtotstarbega aladega esineb kattuvusi Kuusiku alevikus, Alu alevikus, Uuskülas, Sulupere külas, Tuti külas ja Valtu külas. Maaparandussüsteemiga ala kasutuselevõtt elamu-, äri- või tootmisalana nõuab maaparandussüsteemi toimimisega arvestamist. Ebakorrektsete lahenduste puhul võib tegevusega kaasneda üleujutusoht ning sellega seotult kahju varale. Maaparandussüsteemidega alade arendamisel on vajalik Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus ning kohalik omavalitus peaks lahenduse toimimise kahtluse korral nõudma liigvee ärajuhtimislahenduse projekti ja/või eksperthinnangut.

4.2 Mõju ressursikasutusele

4.2.1 Mõju väärtuslikele põllumajandusmaadele

Väärtuslik põllumajandusmaa on üldplaneeringus määratletud kui maatulundusmaa sihtotstarbega põllumajandusmaa (haritava maa ja loodusliku rohumaa kõlvik) massiiv, mille suurus on vähemalt 2 ha ja mille kaalutud keskmine boniteet on Raplamaa puhul 44 hindepunkti või enam.

Maakondade põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on määratud üldistatult ja ei lähtu põllumajandusmaa kohapõhisest väärtusest (boniteedist). Seetõttu võib kohati põllumajandusmaa boniteet olla madalam kui 44 (nt mulla areaal on väiksem). Sellest tulenevalt on hilisemas etapis üldplaneeringu elluviimisel lubatud boniteeti täpsustavate kohapõhiste uuringute alusel üldplaneeringuga määratud väärtusliku põllumajandusmaa paiknemist täpsustada ja põllumaad väärtusliku põllumajandusmaa koosseisust välja arvata. Uuringu tulemusel välja arvatud maa-aladele ei laiene üldplaneeringus määratud kasutustingimused.

Rapla valla väärtuslikud põllumajandusmaad on esitatud Rapla valla üldplaneeringu kaardil. Kokku on väärtuslikuks põllumajandusmaaks määratud 15 697,6 ha ehk u 18% kogu omavalitsuse territooriumist. Üldplaneeringuga täpsustati maakonnaplaneeringutest tulenevat kaardikihti, arvestades muudatusi olemasolevas maakasutuses ja ehitatud keskkonnas. Välja jäeti kehtestatud detailplaneeringute alad, õuemaad, mäetööstusmaad, metsamaad, üldplaneeringuga määratud tiheasustusega ja maakasutuse juhtotstarbega alad.

ÜP seab kohustuseks hoida väärtuslikud põllumajandusmaad kasutuses põllumajandusmaana või avatud maastikuna ning ei luba väärtuslike põllumajandusmaade metsastamist ja metsastumist. Tagamaks väärtuslike põllumajandusmaade säilimist, seab vald eesmärgiks säilitada ja hoida korras olemasolevad maaparandussüsteemid ja hoida avatud nende eesvoolud.

Väärtuslike põllumajandusmaade säilitamise eesmärk on tagada väärtuslike muldade ja maaelu säilimine ning võimalus tagada riigi toiduga varustatus ka tulevikus. Väärtuslike põllumajandusmaade säilimist ohustab eeskätt pöördumatu iseloomuga ehitustegevus. Toidu tootmise ja maaelu säilimise eesmärgist lähtuvalt võib väärtuslike põllumajandusmaade säilist ohustavaks lugeda ka põllumajandusmaade võsastumist ja metsastumist.

Väärtuslike põllumajandusmaade olemasolu ja säilitamine loob teataval määral eeldused põllumajandusliku tootmise intensiivistamiseks. Põllumajanduse arendamisel tuleb suurt

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

tähelepanu pöörata reoveekäitlusele ning väetiste kasutamisele ja läga hoidmisele, kuna vastavalt Eesti põhjavee kaitstuse kaardile asub Rapla vald suures osas nõrgalt kaitstud põhjaveega alal (sh esineb ka kaitsmata põhjaveega alasid). Põllumajandustootmises on oluline parima võimaliku tehnoloogia rakendamine, mis viiks võimalikud keskkonnamõjud miinimumi. Põllumajandusliku maakasutuse keskkonnamõju positiivsemaks muutmiseks oleks vajalik kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaa42 osakaalu suurendamine. Samas ei ole võimalik üldplaneeringuga reguleerida põllumajanduse iseloomu.

Olemasolevate põllumajandusmaade säilitamist võib pidada looduskeskkonnale neutraalse või vähesel määral negatiivse mõjuga tegevuseks. Mõju sõltub suuresti aladel reaalselt kasutatavatest majandusviisidest.

Olemasolevate põllumajandusmaade säilitamist võib kindlasti pidada eelistatuks metsaalade põllumaaks muutmisele. Samas kasutusest väljas olevate põllumajandusmaade metsastumine või metsastamine tõstab süsiniku sidumist ja mõjub seega kliimamuutusi tõkestavalt. Arvestama peab, et kõrge boniteediga põllumajandusmaad muutub metsastumisel reeglina kõrge boniteediga metsamaaks.

ÜP seab tingimuseks vältida elamualade (v.a üksikelamute) rajamist väärtuslikule põllumajandusmaale. Üksikelamute rajamisel antakse suunitlus paigutada ehitised eelkõige olemasoleva tee äärde ja kõlviku piirile, vältides sellega põllumassiivide tükeldamist. Uute teede rajamist võimalusel vältida, juurdepääs ehitisele lahendada eelkõige olemasolevaid teid kasutades. Kui juurdepääsuks tee rajamine väärtuslikule põllumajandusmaale on vältimatu, rajada tee viisil, mis põllumassiivi kasutust võimalikult vähe kahjustaks.

ÜP ei luba väärtuslikele põllumajandusmaadele paigutada päikeseparke. Arvestades taastuvenergia rajamise vajadust kliimaeesmärkide täitmisel, võiks siiski õigustatuks pidada teatud juhtudel kaalutletud erandite lubamist. Seda eeskätt asukohtades, kus on väga head võrguühenduse võimalused ning põllumajandusmaa on reaalselt põllumajanduslikust kasutusest väljas või on võimalik energia tootmise ning põllumajanduse kooskasutus (nt lambakasvatusega). Tingimuseks peaks aga olema, et päiksepargi rajamine ei tohi rikkuda mullaviljakust ja päikesepargi eemaldamisel on võimalik ala uuesti põllumajanduslikku kasutusse võtta. Aktiivselt põllumajanduslikus kasutuses olevat kõrge boniteediga põllumajandusmaad päikesepargi alaks muutmiseks ei saa pidada heaks praktikaks.

ÜP lubab mõjuvatel põhjustel ja täiendavate kaalutluste tulemusel väärtuslikku põllumajandusmaad kasutada maamajanduse arendamiseks ning kavandada piirkondliku arengu tarbeks vajalikke tootmishooneid ja -rajatisi või tehnilist taristut. Tingimust võib pidada asjakohaseks ja kooskõlas olevaks väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise eesmärgiga, mis käsitleb maaelu säilitamise vajadust.

ÜP seab tingimuseks arvestada väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise vajadust võimalikult suures ulatuses kaevandamisloale tingimuste seadmisel, arvestades sellega kaevandamise mõjude hindamisega. Põhimõtteliselt ei ole väärtuslik põllumajandusmaa takistuseks kaevandamislubade taotlemisele ja väljaandmisele õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel.

ÜP-s esitatud tingimusi võib pidada väärtuslike põllumajandusmaade kaitse tagamiseks piisavaks. Samuti võib väärtuslike põllumajandusmaade pindala pidada piisavaks tagamaks

42 Kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaad on need alad Euroopas, kus põllumajandustegevus on domineerivaks maakasutuseks ja kus põllumajandustegevus toetab või on seotud kas kõrge liigi- ja elupaigarikkusega või leidub neil aladel Euroopa ja/või riikliku, ja/või piirkondliku kaitseväärtusega liike.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

põllumajandusmaa säilimise vajaduse eesmärke. Üldplaneeringuga kavandatud tegevused ei mõjuta väärtusliku põllumajandusmaa säilimist olulisel määral.

4.2.2 Mõju metsa-aladele

Tuginedes Maakatastri andmetele seisuga 22.05.2024. a, siis kuulub Rapla valla territooriumist 48% metsamaa alla.

Üldplaneering ei näe ette tegevusi, mis mõjutaks oluliselt metsaalade säilimist. Rapla valla üldplaneering lubab metsamaale hajaasustuse põhimõttel rajada ühepereelamuid (koos abihoonetega), puhkerajatisi, ühiskondlikke hooneid jms piirkonna hea elukeskkonna tagamiseks vajalikke hooneid või rajatisi. Samuti on lubatud ettevõtluse soodustamiseks metsamaale rajada äri- ja tootmisettevõtteid ning muu otstarbega hooneid ja rajatisi juhul, kui need järgivad üldplaneeringu laiemaid põhimõtteid ja vastava juhtotstarbe tingimusi. Sellise arendustegevuse võimalikke mahte võib pidada tagasihoidlikuks. Asulate olulist laiendamist metsamaade arvel ei kavandata ning seega ei ole oodata üldplaneeringus kavandatavast maakasutusest tulenevat negatiivset mõju metsa-aladele.

Teatava vastuoluna on käsitletav tuuleenergia potentsiaalsete arengualade ja metsaalade kattumine. Tuuleparkide rajamine metsaaladele on võrdlemisi uus lähenemine ka maailmapraktikas, mida võimaldab tuulikute järjest suurenev kõrgus ja sellega saavutatav tootlikkus. Tuulikupargi rajamine eeldab tuulikute ehitusaladelt ja tuulepargiga seotud infrastruktuuri alustelt aladelt metsa raadamist. Arvestada tuleb vähemalt 1 ha suuruse metsaala raadamisega ühe tuulegeneraatori kohta (tuulikutega seotud infrastruktuur võib põhjustada täiendavat raadamisvajadust). Metsa raadamine taastuvenergia tootmiseks vähendab taastuvenergia efektiivsust kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamisel. Samas on see efektiivsus ka metsa raadamise korral oluliselt suurem kui fossiilkütustest energia tootmisel. Tuulegeneraatorite paigutamisel metsaaladele tuleb säilitada metsa vääriselupaigad koos nende valgus- ja veerežiimi säilitamise jaoks vajalike puhveraladega. Konkreetse tuulepargi planeerimisel tuleb hinnata tegevuse mõju metsakooslustele nii ökoloogilises, süsinikuringe kui ka metsamajanduslikus vaates.

Metsa majandamine toimub metsaseaduse alusel. Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse.

Metsade suurest osakaalust tingituna on valla territooriumile jäävatel metsadel nii metsamajanduslik, looduskaitseline kui ka puhkemajanduslik väärtus. Üldplaneeringu kontekstis on oluline eeskätt puhkemajanduslik väärtus. Metsad toimivad asulate puhkealadena ning leevendavad ka asulatele maantee/raudtee/tootmisalade poolt avalduvat negatiivset mõju. Üldplaneering sätestab, et Rapla valla metsaressursse tuleb kasutada mitmekülgselt ja säästlikult, et tagada majanduslik tulu ja metsade bioloogiline mitmekesisus.

Üldplaneeringus kavandatavad tegevused ei mõjuta oluliselt omavalitsuse territooriumi metsaalasid. Teataval määral aga võib kitsendavaks pidada üldplaneeringu eskiisis esinevat põhimõtet säilitada põllumajandusmaad avatuna. Kliimamuutuste pidurdamise vajaduse ning metsaraiete intensiivistumise ja raadamise kompenseerimise kontekstis on asjakohane väheväärtusliku põllumajandusmaa metsastumine ja metsastamine.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

4.2.3 Maardlate kasutuselevõtt ja mõjud

Rapla valla territooriumil paikneb seisuga 24.05.2024. a osaliselt või täielikult 23 Maavarade registri43 nimistus arvel olevat maardlat ja üheksa kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldist (Tabel 14). Registreeritud maardlate alusel leidub Rapla vallas maavaradest liiva, kruusa, lubjakivi ja turvast (Joonis 16). Turbavarud kattuvad osaliselt kaitsealadega.

Tabel 14. Rapla vallas paiknevad maardlad ja kehtivad mäeeraldised (Allikas: Maa-ameti maardlate WFS teenus44 05.10.2022).

Reg kaardi nr

Maardla Maavara Kehtiv mäeeraldis Kaevandamisloa kehtivus

304 Mahtra turvas – –

464 Juuru turvas – –

605 Hiienurme turvas – –

283 Viirika turvas – –

284 Tõrasoo turvas – –

466 Kodila-Linnuraba turvas – –

467 Loosalu turvas – –

143 Epu-Kakerdi turvas – –

111 Hagudi turvas – –

254 Kosesoo turvas – –

468 Sõbesoo turvas – –

526 Vonka turvas – –

587 Sikeldi lubjakivi – –

950 Härgla lubjakivi – –

787 Reinu lubjakivi

Reinu III lubjakivikarjäär, Rapm- 115

30.03.2020–29.03.2045

Reinu IV kruusakarjäär, Rapm-046 04.11.2016–03.11.2031

Reinu lubjakivikarjäär, Rapm-042 29.12.2006–18.04.2025

586 Lubja lubjakivi Lubja lubjakivikarjäär, Rapm-091 14.07.2017–08.10.2045

613 Miiliste kruus – –

616 Seli kruus – –

724 Hagudi kruus Hagudi II kruusakarjäär, Rapm-070 02.09.2009–01.09.2039

826 Purila kruus Purila kruusakarjäär, Rapm-069 30.06.2009–10.03.2031

874 Künka kruus Künka kruusakarjäär, Rapm-071 18.08.2010–18.08.2035

Künka II kruusakarjäär, Rapm-112 28.06.2019–27.06.2034

767 Tiitsu liiv – –

992 Vahastu liiv – –

43 https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Geoloogilised-andmed/Maardlate-nimistu-p83.html 44 https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

Joonis 16. Rapla vallas paiknevad maardlad (WFS andmed seisuga 24.05.2024).

Rapla valla põhjaosasse jääb kruusa perspektiivala (so geoloogiliste otsingu- või uuringutööde tulemusena hinnatud prognoosvaruga kruusalasundi ala, mis on EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasis kinnitamata). Perspektiivala kohta on 1982. a koostatud aruanne (EGF 3955).45

Tuginedes Maa-ameti WFS teenusele seisuga 24.05.2024. a, siis paikneb Rapla valla territooriumil kolm aktiivset uuringuala:

1) Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruum (uuringu teostaja Eesti Geoloogiateenistus, loa nr YGUL/519590, uuringuluba kehtib 06.09.2023–06.09.2026);

2) Ahekõnnu IV uuringuruum (uuringu teostaja EMG Arendus OÜ, loa nr 333014, uuringuluba kehtib 27.05.2019–27.05.2024);

3) Kesk-Eesti üldgeoloogiline kaardistamine (uuringu teostaja Eesti Geoloogiateenistus, loa nr YGUL/508483, uuringuluba kehtib 22.05.2020–22.05.2025).

Tuginedes Maa-ameti WFS teenusele seisuga 24.05.2024. a, siis paiknevad Rapla valla territooriumil järgmised taotletavad uuringualad:

1) Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplan uuringuruum (uuringu teostaja Eesti Geoloogiateenistus);

2) Künka III uuringuruum (uuringu teostaja AS TREV-2 Grupp); 3) Juuru uuringuruum (uuringu teostaja OÜ Inseneribüroo STEIGER); 4) Hagudi IV uuringuruum (uuringu teostaja OÜ Inseneribüroo STEIGER); 5) Hagudi V uuringuruum (uuringu teostaja OÜ Inseneribüroo STEIGER);

45 https://fond.egt.ee/fond/egf/9334

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

6) Sikeldi uuringuruum (uuringu teostaja OÜ Inseneribüroo STEIGER); 7) Iira uuringuruum (uuringu teostaja OÜ Inseneribüroo STEIGER).

Tuginedes Maa-ameti WFS teenusele seisuga 05.10.2022. a, siis paikneb Rapla valla territooriumil viis taotletavat mäeeraldist:

1) Lubja lubjakivikarjäär (taotleja Osaühing Eesti Killustik, olemasoleva keskkonnaloa muutmine);

2) Reinu II lubjakivikarjäär (taotleja KLARNES INVEST OÜ, uus taotletav mäeeraldis); 3) Härgla lubjakivikarjäär (taotleja OÜ Eesti Killustik, uus taotletav mäeeraldis); 4) Hagudi III kruusakarjäär (taotleja Osaühing Elektriväli, uus taotletav mäeeraldis); 5) Reinu lubjakivikarjäär (taotleja AS TREV-2 Grupp).

KSH koostamise hetkel on Rapla vallas kokku 12 turbamaardlat, neli lubjakivimaardlat, viis kruusamaardlat ja kaks liivamaardlat. Maavara kaevandamise load on väljastatud kahele lubjakivimaardlale (Reinu, Reinu III, Reinu IV ja Lubja lubjakivikarjäärid) ja kolmele kruusamaardlale (Hagudi II, Hagudi III, Purila, Künka ja Künka II kruusakarjäärid).

Tuginedes olemasolevale olukorrale, siis on peatselt lõppemas Hagudi III kruusakarjääris maavara kaevandamise luba (taotlus on esitatud kaeveloa pikendamiseks). Enne kaevandamise loa kehtivuse lõppu tuleb ala vastavalt kaevandamise loas toodud kaevandatud maa kasutamise otstarbele korrastada karjääriala rohumaaks. Kaevandamise loa lõppemisel on keskkonnale positiivne mõju, sest alal lõpetatakse kaevandamistegevus ning ala korrastatakse.

Hagudi II kruusakarjääri maavara kaevandamise luba lõppeb aastal 2039 ja Reinu lubjakivikarjääri maavara kaevandamise luba lõppeb aastal 2025. Peale varude ammendumist on Hagudi II kruusakarjääri kaevandatud maa kasutamise otstarve metsamaa ja veekogu.

Aastal 2031 lõppevad keskkonnaload Reinu IV kruusakarjääris ja Purila kruusakarjääris. Peale seda lõppevad keskkonnaload Künka II kruusakarjääris (2034. a), Künka kruusakarjääris (2035. a), Reinu III lubjakivikarjääris (2045. a) ja Lubja lubjakivikarjääris (2045. a). Kaevandatud maa kasutamise otstarbed nimetatud karjäärides on järgmised: Reinu IV kruusakarjääris rohumaa, Purila kruusakarjääris rohumaa, Künka II kruusakarjääris veekogu ja rohumaa või metsamaa, Künka kruusakarjääris metsamaa ja tehisveekogu, Reinu III lubjakivikarjääris metsa- või rohumaa ja Lubja lubjakivikarjääris metsamaa ja veekogu. Karjääride puhul, mille korrastussuund on veekogu, on võimalik omavalitsusel tulevikus kavandada alade kasutuselevõttu puhkealadena. Oluline on selle saavutamiseks koostöö kaevandusettevõtte ja Keskkonnaametiga saavutamaks soovitud korrastusviisi. Veekogude puhkealadeks määramisel tuleb arvestada ka maaomaniku soovidega ning sellega, kes hakkab antud alasid tulevikus puhkealana hooldama. Piirkonnas on juba praegu olemas häid näiteid (Pirgu ja Angerja külade puhkealad) vanade karjääride muutmisel kohalikeks atraktiivseteks puhkepiirkondadeks. Sarnast praktikat on tervitatav jätkata.

Tuginedes Eesti Geoloogiateenistuse (EGT) 2020. a töö tulemustele, siis ei ole Sikeldi maardla lubjakivi varu arvestatud varustuskindluse perspektiivi hulka, sest maardlas perspektiivse lubjakivi hindamiseks oleks vajalik teha geoloogiline uuring, et täpsustada piirkonna geoloogiline tüüpläbilõige ja saada teada lubjakivi kõlblikkus ehituskillustiku tootmiseks. Selleks tuleb määrata kasuliku kihi levik ja kivimi füüsikalis-mehaanilised omadused ning hinnata aktiivne reservvaru ümber aktiivseks tarbevaruks. Pealegi on tehnoloogilise lubjakivina arvele võetud varu kogus väike.

Härgla maardla kuulub kõrgemargilise ehituspaekivi geoloogilise uuringu perspektiivseks alaks45. Härgla perspektiivne ala on jäetud lõunaosas piiritlemata, kuna selles piirkonnas ei ole geoloogilise kaardistamise andmeid mõõtkavas 1:50 000. Suure tõenäosusega jätkub

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

ehituslubjakivi perspektiivne ala Tamsalu kihistu avamusalal lõuna suunas, kuid seda ei ole praeguste geoloogilise kaardistamise andmete alusel võimalik täpsemalt piiritleda.

Härgla maardlaga kattuvale alale nähakse üldplaneeringuga ette perspektiivne kohalik kaitseala, kuna alal on tuvastatud olulisi loodusväärtusi ning ala on kohalikul tasandil oluline puhkeala. Kaitseala moodustamine toimub üldplaneeringust eraldiseisvalt. Kaitseala loomisel on loodusväärtuste säilimisele positiivne mõju. Samas maavara kasutust Härgla maardla alal hakkab kaitseala loomine oluliselt piirama.

Reinu maardlas paiknev maavara on olulise tähtsusega planeeritava Rail Baltic trassi ehitamiseks. Seetõttu on EGT uurimistöös45 esitatud ettepanek lugeda Reinu-Härgla paekõvikute vöönd, kuhu kuulub ka Reinu maardla, kõrgemargilise ehituspaekivi geoloogilise uuringu perspektiivseks alaks.

Lubja maardla puhul tehakse EGT koostatud töös45 ettepanek teha täiendav geoloogiline uuring täiendava paekivivaru arvele võtmiseks, et tagada varustuskindlus aastani 2050.

Kruusamaardlatest kattuvad kas osaliselt või täielikult piirangutega järgmised maardlad: Miiliste (98,29% maardla pindalast), Seli (12,37% maardla pindalast), Hagudi (11,54% maardla pindalast), Künka (1,43% maardla pindalast) ja Tiitsu (6,24% maardla pindalast). Varustuskindluse tagamiseks on soovitatav teha Hagudi perspektiivsel alal geoloogiline uuring.

Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb vastavalt maapõueseadusele tagada:

1) maavara kaevandamisväärsena säilimine juhul, kui ei ole tegemist maavara kaevandamisega, muul viisil looduslikust seisundist eemaldamise, kasutamise ega tarbimisega käesolevas seaduses või selle alusel lubatud ulatuses;

2) juurdepääs maavarale; 3) maavara majanduslikult otstarbekas ja säästlik kasutamine.

Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust võib lubada üksnes juhul, kui kavandatav tegevus:

1) ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda;

2) halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või

3) halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta.

Üldplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis halvendaksid maavaravaru kaevandamisväärsena säilimist (Härgla lubjakivimaardla piirkonda kohaliku kaitseala loomine toimub üldplaneeringust eraldiseisvalt ja seega selle mõjusid ÜP KSHs detailselt ei analüüsita). Maardla alale kohaliku kaitseala loomine eeldab koostööd asjaomaste asutustega antud küsimuses.

Kattuvus maardla alaga esineb Rapla valla üldplaneeringus kavandatava tuuleenergia arendusalaga Juuru maardla puhul ja Viirika maardla puhul (Joonis 17). Maavarade registris oleva maardlaga kattuvale alale on võimalik tuulepargi rajamine käesoleva töö koostamise ajal kehtiva maapõueseaduse alusel üksnes peale maavaravaru ammendamist. Vastavalt maapõueseaduse § 14 lõikele 2 on maapõue seisundit ja kasutamist mõjutav tegevus lubatud üksnes Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

nõusolekul. Teadaolevalt on kavandamisel maapõueseaduse muudatus, mis leevendab maardlatest tulenevaid kitsendusi tuuleenergia arendamisel. Maardla alal on võimalik tuuleparki rajada seega lähtudes rajamissoovi ajal kehtivatest õigusaktidest.

Joonis 17. Juuru maardla (vasakul) ja Viirika maardla (paremal) kattumine tuulepargi esialgsete eelvaliku alaga (maardla – roosa; tuuleenergia arendusala – sinine). Alus: Maa-amet WMS: Halltoonides kaart 2024.

4.3 Mõju tehiskeskkonnale

4.3.1 Mõju transporditaristule

Rapla vallal on hea liiklusgeograafiline asend. Valda läbib Tallinna–Viljandi suunaline raudtee ja järgmised tugimaanteed:

− Rapla–Märjamaa tugimaantee (tee nr 28);

− Tallinn–Rapla–Türi tugimaantee (tee nr 15);

− Kose–Purila tugimaantee (tee nr 14);

− Rapla–Järvakandi–Kergu tugimaantee (tee nr 27).

Tihe riigi tugi- ja kõrvalmaanteede võrgustik tagab hea ühenduse Tallinna, Paide, Haapsalu, Pärnu ja Viljandi linnadega.

Rapla valla teedevõrk on väljakujunenud ja asustusega hõlmatud alasid kattev. Asustustiheduse ja transpordiühenduste taseme vahel on selgelt märgatav seos (https://arcg.is/0v98qz). Täiendavad taristusobjektid mõjuvad seega rahvaarvu tõusu soosivana. Samas transpordiühenduste halvenemine soosib elanike lahkumist.

Rapla valla tansporditaristut mõjutab tulevikuperspektiivis olulisel määral piirkonda läbima hakkav Rail Balticu (RB) trass ning Tallinn-Rapla-Türi tugimaantee (T15) rekonstrueerimine. Mõlemad projektid mõjutavad Rapla valda nii läbi praeguse asustusstruktuuri ja looduskeskkonna killustamise kui ka uute majandusvõimaluste loomise.

RB projektiga nähakse ette perspektiivne raudteejaam Rapla linnas. Üldplaneeringuga nähakse ette raudteejaama juurde pargi-ja-reisi parklad, mida võib pidada positiivset mõju avaldavaks võimaldamaks inimeste liikumist raudteetranspordi abil. Samuti eeldatakse, et RB peatuse lisandumine Rapla linna lähialale loob eelduse Rapla linna ja lähiala elanikkonna arvu tõusuks. Sellest tulenevalt nähakse vajadust Rapla linna ja lähialale täiendavate elamumaade reserveerimiseks ning uue lokaalse transporditaristu rajamiseks. Olemasoleva tiheasustusala tihendamise ja mõõduka laiendamisega kaasnevaid mõjusid võib pidada vähem negatiivseks kui uute senisest taristust eemal paiknevate alade kasutuselevõttu, sest asustusalade tehniline taristu on võimalik lahendada olemasoleva (laiendamise) kaudu.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

Teeregistri andmetel on Rapla vallas 23.10.2021 seisuga 173,6 km kergliiklusteid ehk 13 m/in kohta. Rapla vallas on kergliiklusteed rajatud peamiselt suuremates asulates ja nende lähialas. Üldplaneering näeb ette perspektiivseid täiendavaid kergliiklusteid Rapla linna, Juuru, Kaiu ja Kuimetsa piirkondades. Kavandatud kergliiklusteed täiendavad olemasolevat kergliikluse võrgustikku asulates ja lähialadel, ühendades olulisi sihtkohti. Täiendavate kergliiklusteede kavandamine omab positiivset keskkonna- ja sotsiaal-majanduslikku mõju.

4.3.2 Mõju jäätmekäitlusele

Vastavalt jäätmete infopäringule46 tekkis Rapla vallas 2022. a jäätmeid kokku 20 729,3 tonni ja 2021. a 32 746,2 tonni. Koguseliselt on valdavaks ehitus- ja lammutusjäätmed. Vallas toimub ka olulises koguses jäätmete taaskasutamine. 2022. a taaskasutati kokku 19 702,4 tonni jäätmeid ja 2021. a 37 452,2 tonni jäätmeid. Valla territooriumil taaskasutatavatest jäätmetest moodustavad enamiku olmereovee puhastussetted, mida tuuakse käitluseks ka teistest omavalitsustest.

Tabel 15. Jäätmeteke ja käitlus Rapla vallas 202246 aastal.

Jäätmete põhigrupi nimi Koguteke Taas- kasutatud

Transport sisse

Transport välja

Põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, metsanduses, jahinduses ja kalapüügil ning toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkinud jäätmed

121,4 256,0

Puidu töötlemisel, plaatide ja mööbli ning tselluloosi, paberi ja kartongi tootmisel tekkinud jäätmed

49,9 403,0 336,7

Orgaanilistes keemiaprotsessides tekkinud jäätmed 345,1 1,6 322,7

Pinnakatete, liimide, hermeetikute ja trükivärvide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed

73,2 73,2

Termilistes protsessides tekkinud jäätmed 98,6 942,6 611,4

Metallide ja plastide mehaanilisel vormimisel ning füüsikalisel ja mehaanilisel pinnatöötlemisel tekkinud jäätmed

51,8 51,8

Õli- ja vedelkütusejäätmed 31,5 19,1 87,7 17,7

Orgaaniliste lahustite, külmutusagenside ja propellentide jäätmed

0,18 0,18

Pakendijäätmed 1208,2 70,7 1142,1

Muud jäätmed 1634,5 647,8 3,7 910,4

Ehitus- ja lammutuspraht 8207,4 8639,8 2349,3 8271,6

Inimeste või loomade tervishoiu käigus tekkinud jäätmed

26,6 26,6

Jäätmekäitlusettevõtete, ettevõtteväliste reoveepuhastite ning joogi- ja tööstusvee käitlemisel tekkinud jäätmed

6318,4 15 552,4 16 313,6 4882,6

Olmejäätmed 2562,5 2554,8

KOKKU 26 328,8 26 328,8 19 702,4 18 457,9

Valla territooriumil tegutsevaid jäätmekäitluskohti on KOTKAS süsteemi alusel 23 (27.05.2024 seisuga). Üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada, et ringmajanduse edendamise vaates võib jäätmekäitlus järjest enam moodustuda loomuliku osa äri- ja tootmisprotsessidest. Seega võib jäätmekäitluskoht järjest sagedamini olla osa äri- ja tootmisettevõtetest ning edendamaks

46 https://tableau.envir.ee/views/Avalikud_pringud_2020- 2022/Omavalitsusetasand?%3Aembed=y&%3Aiid=4&%3AisGuestRedirectFromVizportal=y

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

ringmajanduse põhimõtete toimimist ei tohiks üldplaneeringuga jäätmekäitlust oluliselt kitsendada.

Joonis 18. Jäätmekäitluskohad ja jääkreostusobjektid Rapla vallas. Alus: Maa-amet WMS: Halltoonides kaart.

Rapla valla territooriumil on registreeritud kaks jääkreostusobjekti: Tiitsu bituumenibaas (jääkreostus suures osas likvideeritud) ja Endine Rapla KEK (Raikküla) ABT (jääkreostus on aruande/info alusel likvideeritud). 47 Vajalik on Tiitsu bituumenibaasi likvideerimine. Endistele ja praegustele jääkreostusobjektidele uute ehitiste kavandamisel tuleb hoolikalt jälgida pinnase seisundit. Pinnase seisund peab vastama soovitud kasutusotstarbele.

Rapla vallas puuduvad töötavad prügilad. Valla territooriumil on üks suletud prügila (Mäepere prügila). Endisel prügila territooriumil paikneb praeguseks jäätmejaam. Olulisi keskkonnaprobleeme suletud prügilast tingituna pole teada.

Vastavalt üldplaneeringule soodustab vald ettevõtlust ja elamuehitust valla erinevates piirkondades, eeskätt Rapla linnas ja lähialal. Seoses sellega on oodata ka jäätmetekke kasvu nii ehitusjäätmete kui ka olmejäätmete osas. Rapla vallas tegutseb Mäepere jäätmejaam. Eelnevalt on tegutsenud ka Raikküla ja Kaiu keskkonnajäätmed, mis on praeguseks suletud. Olmejäätmete kogumiseks on korraldatud jäätmevedu.

Valla kehtiva jäätmekava13 kohaselt on vallas olmejäätmete liigiti kogumine kõige tulemuslikum pakendijäätmete kogumise osas. Teisi jäätmeliike kogutakse liigiti vähem. Vajalik on arendada jäätmekogumispunktide teenuse kättesaadavust Kaiu alevikus ning Kabala külas nii, et need vastaksid jäätmejaama nõuetele. Riigi üldistest jäätmekäitlusalastest eesmärkidest lähtuvalt on Eestis vaja väga oluliselt parandada biolagunevate jäätmete ringlussevõttu. Üldplaneering näeb

47 EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur väljavõte seisuga 27.05.2024.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

ette vajadust jäätmekäitluse maa-ala järele kompostimisväljaku kavandamiseks, mis on kooskõlas nii valla kui riigi jäätmekäitlusalaste eesmärkidega. Soovitatav oleks kompostimisvõimalused luua lisaks Kaiule ning Raplale ka teistesse suurematesse asulatesse. Samuti võimaldada eriliigiliste jäätmete kodulähedasi kogumispunkte. Oluline on ka, et üldplaneering võimaldaks ringmajanduse edendamiseks jäätmekäitluskohtade rajamist äri- ja tootmismaadel. Ringmajanduse vajaduse tingimustes on oodata igasuguse tootmistegevuse loomuliku osana tulevikus sageli ka jäätmete taaskasutust.

4.3.3 Mõju riigikaitsele

Rapla vallas asub Alu alevikus Kaitseliidu kool, Rapla linnas Kaitseliidu maleva staabi-ja tagalakeskus, Kaiu alevikus Kaitseliidu lasketiir. Riigikaitse maa-ala on üldplaneeringus määratud ka Kõrgu külas Kuusiku lasketiiru katastriüksusel, mis on Rapla maleva staabi- ja tagalakeskuse perspektiivseks asukohaks.

Kaitsevägi ja Kaitseliit kasutavad metsaseaduse § 36 alusel riigimetsa riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks. Väljaõppe ajal tuleb ümbritsevate alade elanikel ja kasutajatel arvestada teatud müra leviku ning raskesõidukite ja inimeste liikumisega.

Kaitseministeeriumi hinnangul mõjutavad tuulepargid riigikaitseliste süsteemide (radarite) töövõimet. Radarite töövõime vähenemine pole Kaitseministeeriumi hinnangul lubatud ning seega ei kooskõlastata tuuleparkide planeeringuid, mis võivad radarite tööd mõjutada. Koostöö ja kooskõlastamine Kaitseministeeriumiga on kindlasti vajalik kõigi üle 28 m kõrguste ehitiste ning mistahes kõrgusega elektrituulikute puhul.

Rapla valla üldplaneering ei kavanda tegevusi, mis võiksid avaldada mõju riigikaitsele.

4.4 Mõju välisõhu kvaliteedile, sh müratasemele

4.4.1 Mõju välisõhu seisundile

Välisõhu kvaliteeti puudutavat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus. Seaduse § 47 lg 1 alusel on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016. a määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Määrus sätestab õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused keskkonna ja inimese tervise kaitseks.

Õhukvaliteedi piirväärtus on saasteaine lubatav kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud saasteaine lubatav kogus, mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel ning mis nimetatud koguse ületamise korral tuleb saavutada kindlaksmääratud aja jooksul ja mida edaspidi ei tohi enam ületada. Piirväärtuse kehtestamise eesmärk on vältida, ennetada või vähendada saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele või keskkonnale.

Õhukvaliteedi piirväärtuse ületamise korral eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist.

Rapla valla välisõhu seisundit võib enamike saasteainete osas pidada heaks. Võrdlemisi kõrged on ammoniaagi kontsentratsioonid, mis tulenevad põllumajanduse võrdlemisi suurest osakaalust piirkonnas. Samas esmatähtsate saasteainete osas jäävad kontsentratsioonid väga madalatele tasemetele ning piirväärtuste ületamine on ebatõenäoline.48

48 Keskkonnaministeerium. Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030 LISA II ÕHUSAASTEAINETE PIIRIÜLENE KAUGLEVI. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/276.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

4.4.1.1 Tootmisettevõtete mõju

Peamised objektid, mis võivad välisõhu seisundit tulevikus mõjutada, on tootmisaladele tulevikus rajatavad või laiendatavad tootmisettevõtted. Käesoleval ajal valla territooriumil õhukvaliteeti olulisel määral mõjutavad ettevõtted puuduvad. Vallas paikneb ettevõtteid, kes omavad keskkonnaluba saasteainete paiksest heiteallikast välisõhku viimiseks. Ülevaade on esitatud Tabel 16-s. Kõigi olemasolevate ettevõttete saasteainete heitmeid ja heitkoguste vastavust kehtivatele saasteainete piirnormidele välisõhus on hinnatud vastavate keskkonnalubade taotluste koostamisel. Sealjuures hinnatakse igakordselt loa muutmisel või loa taotlemisel tekkivaid saasteainete kontsentratsioone koosmõjus teiste piirkonna ettevõtetega. Käitisele ei väljastata luba kui on võimalik välisõhu piirväärtuste ületamine väljaspool käitise tootmisterritooriumit.

Tabel 16. Rapla vallas paiknevad heiteallikaid omavad keskkonnakaitseloaga ettevõtted seisuga 27.05.2024. a. Allikas: KOTKAS.

Number Seotud objekt Objekti asukoht Omaja

L.OV.RA-54068 Aktsiaselts Ingle Valtu küla Ingle AS

L.ÕV/332859 Kemet RV Rapla linn KEMET RV OÜ

L.ÕV/323858 Rapla katlamaja Rapla linn SW ENERGIA OÜ

L.ÕV/324910 Alu katlamaja Alu alevik SW ENERGIA OÜ

L.ÕV/321822 Lipametsa tootmine Lipametsa küla EF Production OÜ

L.ÕV/332849 Lubja lubjakivikarjäär Lipametsa küla Eesti Killustik OÜ

L.ÕV/331617 Uniplasti tootmishoone Rapla linn Uniplast OÜ

Rapm-042 Reinu lubjakivikarjäär Koigi küla TREV-2 Grupp AS

L.ÕV/328740 OÜ HARVIKER Jaluse küla HARVIKER OÜ

L.ÕV/328014 Metsatalu ABT Lipametsa küla TREV-2 Grupp AS

L.ÕV/326526 Pelletitehas Purila küla Warmeston OÜ

L.OV.RA-37114 Puidutööstusettevõte Purila küla Purila Timber OÜ

L.ÕV/325979 Juuru veisefarm Juuru alevik Pae Farmer OÜ

L.ÕV/325287 Kastani tn 3a Rapla linn Utilitas Eesti AS

L.ÕV/323101 Osaühing VIOLANTE MÖÖBEL Kabala küla VIOLANTE MÖÖBEL OÜ

L.ÕV/320358 AS Solbritt Rapla linn Solbritt AS

L.ÕV/319140 Saarioinen Eesti Osaühing Kalevi küla Saarioinen Eesti OÜ

L.KKL.RA-19253 Rapla viimistluskemikaalide tehas Rapla linn Akzo Nobel Baltics AS

L.KKL.RA-180684 Karitsa veisefarm Karitsa küla Kaiu LT OÜ

L.KKL.RA-165129 Luuka sigala Raikküla Raikküla Seakasvatus OÜ

L.KKL.RA-165128 Allika veisefarm Raikküla Raikküla Farmer OÜ

Üldplaneeringu staadiumis ei ole teada tootmisaladel tulevikus tegutsema hakkavate ettevõtete iseloom ja sellest lähtuvalt ei ole võimalik hinnata ka nende saasteainete emissioone. Iga konkreetse arenduse/ettevõtte korral tuleb juhtumipõhiselt analüüsida ja kaaluda, kas ja milliseid häiringuid see võib põhjustada. Vajadusel tuleb ettevõttel taotleda vastav keskkonna(kompleks)luba ning taotluse koostamisel hinnata õhukvaliteedi piirväärtustele vastavust koosmõjus teiste piirkonna ettevõtetega. Tähelepanu tuleb pöörata lisaks saasteainetele ka lõhnaainete esinemisele ning lõhnaainete heite esinemisel hinnata lõhna häiringutasemele vastavust.

Üldplaneering seab kasutamis- ja ehitustingimused tootmise maa-aladele. Vastavalt ÜP maakasutusplaanile kavandatakse üldplaneeringuga tootmise maa-alasid. Negatiivset mõju omava (õhusaaste, müra, kiirgus, vibratsioon, ebameeldiv lõhn ning ohtu suurendava, liiklussageduse kasv) tootmisega maad planeerida elamu- ja puhkealadest piisavasse kaugusesse, et tagada tundliku maakasutusega puhvervöönd. Tundlike aladega piirnemisel on tootmismaa arendaja kohustus häiringute leevendamiseks rajada kaitsehaljastus tundliku ala ning tootmismaa vahele. Kaitsehaljastus kavandatakse häiringu tekitaja s.o tootmisettevõtte

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

maa-alale. Ülenormatiivse müra leevendamiseks peab kaitsehaljastus olema vähemalt 50 m lai. Soovitatav on kasutada segapuistut (okas- ja lehtpuud). ÜP tingimused on piisavad tagamaks õhukvaliteedi nõuetega arvestamise edasisel planeerimisel ja projekteerimisel.

4.4.1.2 Põllumajandus

Rapla valla territooriumil on erinevaid loomakasvatusega seotud hooneid võrdlemisi palju (PRIA veebirakenduse49 27.05.2024. a seisuga 300). Loomakasvatusega seotud hooned ja alad on valdavalt väiksemahulised, keskkonnakompleksloa künniseid ületavad suurfarme on kolm (Kaiu LT OÜ Karitsa veisefarm, Raikküla Seakasvatus OÜ Luuka sigala ja Raikküla Farmer OÜ Allika veisefarm). Loomapidamisega kaasnevana õhu saasteainete emissioone, mis eeskätt väljenduvad lõhnahäiringu näol, võib esineda ka väiksema põllumajandustootmise korral. Lõhnaainete heitkogust ja lõhna levikut peavad käitised üldjuhul hindama keskkonnalubade taotlemisel. Häiringu vältimiseks ei ole soovitav farmide lähedusse elamualade ega teiste tundlike objektide kavandamine. Eesti õigusaktides puudub põllumajandusettevõtetele või sõnnikuhoidlatele otsene kuja nõue, kuid soovituslikuks kujaks on sigalatel sõnnikuhoidlast 500 m ja lehmalautadel 300 m50. Seda juhul kui ei rakendata täiendavaid meetmeid lõhna vähendamiseks. Lõhnahäiringute vähendamiseks on igati soovitatav sõnniku kääritamine, mis lisaks biogaasi tootmisele vähendab ka kääritusjäägi lõhnaemissioone (võrreldes sõnnikuga).

ÜP ei kavanda põllumajandushoonete juurde uusi elamualasid vms tundlikke objekte, soovituslikud kujad sõnnikuhoidlate ümbruses on käesoleval ajal valdavalt tagatud. Seega ei ole oodata ülenormatiivse lõhnahäiringu esinemist elamualadel (olemasolevate suurfarmide puhul tuleb lõhnahäiringutaset hinnata vastava keskkonnakaitseloa taotlemisel või muutmisel). Uute elamute või tundlike hoonete kavandamine keskkonnaloa saasteainete paiksest heiteallikast välisõhku viimiseks künnist51 ületavatest põllumajandusettevõtetest lähemale kui 300 m ei ole mõistlik. ÜP-ga uute elamualade rajamist olemasolevate põllumajandushoonete lähialale ei ole kavandatud. Samuti ei ole soovitatav keskkonnaloa künnist ületavate uute põllumajandusettevõtete kavandamine lähemale kui 300 m elamutest.

4.4.1.3 Kaugküte

Vastavalt piirkonna kehtivatele soojamajanduse arengukavadele on vallas neli kaugküttepiirkonda: Juuru, Rapla linn, Järlepa küla ja Alu alevik.

Juurus on olnud kaugküte 1970. aastatest, seda on tarbinud kortermajad, lasteaed, ambulatoorium, muuseum. Ühismajandi lagunedes lagunes ka kaugküttesüsteem ja endised tarbijad on paigaldanud asenduslahendused. Juuru osas on kaugküttega hõlmatud aleviku keskosa valla asutused (koolimaja, kultuurimaja, lasteaed, hooldekodu) ning teenust pakub valla allasutus Rapla Varahaldus.

Rapla linna kaugküttepiirkond haarab suure osa linna kortermajade, ühiskondlike hoonete ja tootmisettevõtete piirkonnast. Rapla linna kaugküttepiirkonnas on kaks kaugküttevõrku. Rapla linnas pakub kaugkütte teenust AS Utilitas Eesti.

Järlepas on kaugkütte tuumiktarbijaiks viis kortermaja ja asula mitmeotstarbeline haridus- ja kultuurikeskus (HAKUKE), mis liidab enda katuse alla kultuuri ja hariduse ning ka vaba aja tegevused. Kaugkütte soojusvõrgu kasuteguri protsent väheneb, sest soojustorustiku kasutegur

49 https://kls.pria.ee/kaart/ 50 AS Maves. 2005. Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine. 51 Vastavalt https://www.riigiteataja.ee/akt/114122017010

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

on torustikku sisestatud ja seal välja müüdud soojushulga suhe ning see suhe on leitud vähenenud soojuse tarbimist arvestades, vaatamata sellele, et Järlepas on projekti järgselt kõik soojustorud eelisoleeritud. Järlepas pakub kaugkütte teenust N.R.Energy OÜ.

Alu katlamaja ja kaugküttevõrgu torustik kuuluvad soojusettevõttele SW Energia OÜ, kes toodab, edastab ja müüb soojust Alu aleviku kaugküttetarbijatele alates 2005. aastast.

Kütteperioodil võib eramute kohtküte põhjustada tavapärasest kõrgemat foonisaastet. Väikeelamute kütmine toob endaga kaasa eelkõige tahkete osakeste (peentolm) kontsentratsioonide suurenemise, kuna eramutes kasutatakse kütusena sageli puitu, pelleteid ja turbabriketti, mille põletamine annab võrdlemisi suure tahkete osakeste heite. Piirkonna õhukvaliteedi seisukohast eelistatuimad variandid on kaugkütte kasutamine või kohtkütte arendamine maagaasi või taastuvenergiaallikate baasil. Üldplaneeringu kontekstis võib pidada eelistatuks nii elamu- kui äri- ja tootmise arendamist eelkõige kaugküttepiirkondades ja aladel kuhu on võimalik kaugkütet laiendada. Uute arenduste liitmine kaugküttevõrguga minimeerib tekkivat õhusaastet.

4.4.2 Müra mõju

Atmosfääriõhu kaitse seadus52 sätestab, et mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:

1) I kategooria – virgestusrajatise maa-alad; 2) II kategooria – haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning

elamumaa-alad, maatulundusmaa õuealad, rohealad; 3) III kategooria – keskuse maa-alad; 4) IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad; 5) V kategooria – tootmise maa-alad; 6) VI kategooria – liikluse maa-alad.

Planeeringutes ja projekteerimisel kasutatakse järgmisi müra normtasemete liigitusi:

− müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;

− müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.

Uute planeeringute koostamisel tuleb tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks kehtestatud müra normtaset. Uus planeeritav ala on väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatav seni hoonestamata uus müratundlik ala. Müratundlik ala on üldplaneeringu juhtotstarbega määratud ala, millele on kehtestatud müra normtasemed.

Nimetatud mürakategooriatest lähtuvalt tuleb tegevuste kavandamisel järgida keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 toodud müra sihtväärtusi ja piirväärtusi.

Hajaasustusaladel uute elamumaade planeerimisel on asjakohane II kategooria sihtväärtuste rakendamine. Uute hoonete projekteerimisel tiheasustusaladel ja kompaktse asustusega aladel ning juba hoonestatud aladel lähtutakse müra piirväärtuse nõuetest.

Eksisteerivate teede- ja tänavate äärde uute hoonete rajamisel ei ole hoonete teepoolsel küljel alati võimalik müra normtasemete nõuete täitmine. Hoonete teepoolsel fassaadil on oluline nii olemasolevate kui planeeritavate hoonete puhul rakendada eelkõige ehituslikke meetmeid

52 Atmosfääriõhu kaitse seadus – Riigi Teataja

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

(akende helipidavuse parandamine, fassaadikonstruktsioonide helipidavuse tõstmine), mis tagavad head tingimused hoonete siseruumides.

Selleks, et vältida edasisel planeerimisel, projekteerimisel, tegevuslubade väljastamisel ja sellega kaasneval mürahinnangute koostamisel segadust, millistele juhtotstarvetele kohaldub vastav müra normtaseme kategooria, tuleks kõik üldplaneeringuga määratavad maakasutuse juhtotstarbed liigitada mürakategooriate vahel.

ÜP-ga on soovitav määrata müra kategooriad vastavalt maakasutuse juhtotstarbele järgnevalt:

I kategooria – puhke- ja virgestuse maa-ala (PV), haljasala ja parkmetsa maa-ala (HM); II kategooria – väikeelamu maa-ala (EV), korterelamu maa-ala (EK), aianduse maa-ala (AM), kalmistu maa-ala (K); III kategooria – segaotstarbega maa-ala (S); IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-ala (AA) (müra suhtes vähem tundlikud hooned ehk bürood, teenindus- ja ametiasutused jne); V kategooria – äri maa-ala (Ä), äri- ja tootmise maa-ala (ÄT), tootmise maa-ala (T), mäetööstuse (TM) ja turbatööstuse maa-ala (TR), jäätmekäitluse maa-ala (OJ) , tehnoehitise maa-ala (OT) (rakenduvad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded; ei rakendu keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 nõuded, kuna neid ei loeta müratundlikeks aladeks); VI kategooria – liikluse ja liiklust teenindava ehitise maa-ala (L), raudtee maa-ala (LR), garaažide maa-ala (LG), kaitsehaljastuse maa-ala (HK) (ei rakendu keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 nõuded, kuna neid ei loeta müratundlikeks aladeks).

Riigikaitse maa-ala (RR) osas atmosfääriõhu kaitse seadusest ja selle alamaktidest tulenevad nõuded ei kohaldu.

Põllumajandus (MP) ja metsa (MM) maa-ala -alale jäävate ja kavandatavate eluhoonete õuealasid tuleb pidada II kategooria aladeks, ülejäänud osa ei ole otstarbekas lugeda müratundlikuks alaks.

Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”41 kehtestatud normtasemeid. Vajadusel tuleb rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“.

Aladel, kus tootmisala juhtotstarbega ala või liikluse ala külgneb eskiislahendusel puhke- ja virgestusalaga või haljasala ja parkmetsa maa-alaga, on asjakohane määrata puhke- ja virgestusala või haljasala osaliselt kaitsehaljastuse maa-alaks.

4.4.2.1 Tööstusmüra

Rapla vallas esineb piirkondi kus külgnevad elamualad ja tootmisalad. Nende alade puhul tuleb tootmisaladele uute tootmisettevõtete täpsemal planeerimisel näha DP-ga ette tõhusad leevendavad meetmed (kõrghaljastusega puhveralad, tootmishoonete ja mürarikaste seadmete paigutus jms) müra jm häiringute hoidmiseks normikohastena.

Välisõhus leviva müra käsitlusel planeeringutes lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seadusest ja sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

meetodid”53 (edaspidi KeM määrus nr 71), mis jõustus 01.02.2017 .a. Lisanduv müratase tootmisala või ka näiteks elamu tehnosüsteemide poolt ei tohi põhjustada müra normtasemete ületamist.

Potentsiaalselt müra tekitavate ettevõtete või seadmete projekteerimisel tuleb vajadusel koostada mürauuring ja võtta tarvitusele asjakohased meetmed müra normtasemete tagamiseks. Arvestada tuleb ka müraekraanide jt müra peegeldavate pindade müra levikut mõjutava toimega, mis võib samuti halvendada lähedalasuvate tundlike alade müratingimusi.

Üldplaneeringus kavandatakse kaitsehaljastuse juhtotstarbega alasid kohtadesse, kus on vajalik müraleviku piiramine. Asjakohane on sätestatud meede, et kaitsehaljastuse puhul tuleb arvestada ala piisava laiusega: ülenormatiivse müra leevendamiseks peab kaitsehaljastus olema vähemalt 50 m lai. Kõrghaljastuse toimimiseks müra leevendajana on soovitav segapuistu kasutamine, mis koosneb igihaljastest ja lehtpuudest (kuna see omab paremat efekti), lisaks puudele istutada ka tihe põõsastik. Samuti on asjakohane üldplaneeringus määratud tingimus, et tundlike aladega piirnemisel on tootmismaa arendaja kohustus häiringute leevendamiseks rajada kaitsehaljastus tundliku ala ning tootmismaa vahele. Kaitsehaljastus kavandatakse häiringu tekitaja s.o tootmisettevõtte maa-alale.

4.4.2.1.1 Tuuleparkide müra

Tuuleparkide müra kuulub Eestis kehtivate müraalaste õigusaktide kohaselt tööstusmüra hulka.

Kaasaegsetel tuulikutel on suurt tähelepanu pööratud müra vähendamisele ning mehhaaniline müra on erinevate isolatsioonimaterjalide ning tehniliste võtetega viidud võrdlemisi väheolulisele tasemele. Ka aerodünaamilise müra vähendamiseks on kasutusele võetud tehnilisi lahendusi, mis on võrreldes vanemate mudelitega tuulikute müraemissiooni oluliselt vähendanud. Kuid kuna on tegu suurte tehniliste seadmetega, siis teatav müraemissioon tuulikute töötamisel alati esineb.

Tuulikute käitamisaegse müra hindamisel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seadusest ja keskkonnaministri 16.12.2016. a määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Tuulikupargist lähtuva müra hindamisel võetakse hea planeerimistava kohaselt aluseks kõige rangem elamualadele kehtiv tööstusmüra nõue ehk öine sihtväärtus (40 dB elamualadel).

Oluline on märkida, et müra puhul võib esineda vahe norme ületava mürataseme ja häirimist põhjustava mürataseme vahel. Müranormid on sätestatud selliselt, et oleks tagatud inimese tervist mitte kahjustav müratase. See aga ei tähenda, et müraallikat ei oleks kuulda. Häiringu puhul inimene kuuleb müraallikat ning see ei pruugi talle meeldida, kuid tegemist ei ole tervist kahjustava olukorraga. Heli häirivus sõltub suuresti inimese individuaalsest tajust.

Tuulikute tekitatav müra sõltub tuule tugevusest ning tuuliku tehnilistest omadustest. Vaiksema tuule korral on tuuliku pöörete arv väiksem ja sellega koos müratase madalam. Tuule kiiruse kasvamisel pöörete arv suureneb, kuid samal ajal tugevneb ka looduslik mürafoon, mis teataval määral varjestab tuulikute müra.

Tuuleturbiinide müra hinnatakse uute planeeringute puhul arvutuslikult ning selleks on vaja teada tuuliku parameetreid ja paiknemist. Üldplaneeringu kontekstis ei ole võimalik müra modelleerimist läbi viia, sest vajalikud lähteandmed puuduvad. Vastavalt tuuleparkides tehtud

53 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid – Riigi Teataja

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

mürahinnangutele ja vastavasisulistele uuringutele on suurte elektrituulikute puhul vajalik 40 dB mürataseme tagamiseks kaugus 500–700 m elamualadest54. Seega võib pidada elamu- ja ühiskondlike hoonete osas puhverala 1000 m piisavaks müra normväärtuse tagamiseks. Reaalse tuulepargi arendussoovi korral tuleb vastava KSH või KMH koostamisel teostada müra arvutuslik hindamine, milles arvestatakse tuulikute paiknemist ja nende reaalselt esineda võivaid müraemissioone. Reaalse tuulepargi arendussoovi korral tuleb vastava KSH või KMH koostamisel hinnata ka madalsagedusliku müra mõju vastavalt uusimale teaduskirjandusele.

4.4.2.2 Liiklusmüra

Rapla vallas puuduvad väga kõrge liiklussagedusega (riigiteed, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas) teed. Sellest lähtuvalt ei ole Rapla valla territooriumil koostatud ka maanteeliikluse strateegilist mürakaarti. Arvestades olemasolevate teede liiklussagedusi, siis ei ole oodata liiklusmüra tasemel, mis väljaspool teede kaitsevööndeid müra normtasemete ületamist põhjustaks.

Rapla territooriumil on oluliste infrastruktuuriobjektidena kavandatavad Rail Balticu raudteetrass ning riigimaantee T15 rekonstrueerimine.

Rail Balticu raudtee puhul on müra piirväärtuse võimalik ületamine (liiklusmüra piirväärtus elamualadel on 60 dB päeval) piiritletud u 60-70 meetri laiuse tsooniga raudteest. Trassikoridoris (u 175 m raudtee teljest) võib valdavalt päevane välisõhu mürafoon ületada 50 dB. Öise liiklusmüra sihtväärtuse (50 dB) ületamise ala võib ulatuda u 210-230 m kaugusele raudteest (tasasel maastikul müra levikut takistavate objektide nagu müratõkked, ulatuslikud metsaalad või hoonestus puudumisel) 55. Seega ei ole asjakohane Rail Balticu trassikoridori kavandada tundlike alade laiendamist.

Riigimaantee T15 osas käesoleval ajal müraprognoosid puuduvad, kuid selge on, et tegu on tulevikus suure liiklussagedusega maanteega, mille lähialal võib esineda kõrgeid müratasemeid. Täpsem müratasemete hindamine ja leevendavate meetmete kavandamine tuleb teha antud teeprojekti alusuuringute või keskkonnamõju hindamise raames.

Rapla üldplaneeringus arvestatakse liiklusmüra põhjustavate taristuobjektide paiknemisega. Üldplaneeringust tulenevad kavandatavad tegevused ei tõsta oluliselt liiklusmüra tasemeid. Uute elamualade vm tundlike objektide kavandamisel Rail Balticust või riigimaantee T15 uuest trassikoridorist lähemale kui 300 m on asjakohane nõuda planeeringu või projekteerimistingimuste raames täpsustavat liiklusmüra hinnangut (kui see ei ole vastava objekti mürahinnangus piisava täpsusega tehtud) ning vajadusel tuleb ette näha sobilikud müraleevendusmeetmed.

Maanteede äärsetele aladele uusi elamualasid kavandades tuleb säilitada tee- ja elamuala vaheline piisav puhvervöönd või kavandada müratõke. Puhvervööndi täpne ulatus peaks selguma mürahinnangu alusel.

54 Dalla Longa, F., Kober, T., Badger, J., Volker, P., Hoyer-Klick, C., Hidalgo, I., Medarac, H., Nijs, W., Politis, S., Tarvydas, D. and Zucker, A., Wind potentials for EU and neighbouring countries: Input datasets for the JRC-EU- TIMES Model, EUR 29083 EN, Publications Office of the European Union, Luxembourg, 2018, ISBN 978-92-79- 77811-7, doi:10.2760/041705, JRC109698. 55 Rail Baltic KSH aruanne: Lisa V – Müra ja vibratsiooni hindamine.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

4.5 Olulise ruumilise mõjuga ehitised (ORME)

Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 01.10.2015. a määrusega nr 102. Rapla valla üldplaneeringuga kavandatakse ORME objektidest tuuleparke. Määruse nr 102 kohaselt on olulise ruumilise mõjuga ehitis tuulepark Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määruse nr 184 „Võrgueeskiri” tähenduses, mis koosneb vähemalt 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest. Sobivusanalüüsi ja üldplaneeringu protsessi kaudu viiakse läbi tuulepargi kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukohavalik.

Tuuleparkide rajamise vajadus tuleneb Eesti riigi kliima- ja energiapoliitikast, mille raamistikku määrab dokument „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“. Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on Eesti sihiks kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80% võrreldes 1990. a tasemega. Eesmärgi saavutamiseks peab taastuvate energiaallikate kasutamise osakaal energiatootmisel suurenema aastaks 2050 ligi kolme neljandikuni. Peamisteks taastuvenergia allikateks on sealjuures tuuleenergia ja biomass. Eesmärgi täitmiseks peab tuuleenergia installeeritud võimsus praegusega võrreldes suurenema 5–6 korda. Lühemas ajaperspektiivis on Eesti seadnud eesmärgiks saavutada aastaks 2030 taastuvelektri osakaal lõpptarbimisest vähemalt 40%. See eeldab 2030. aastaks võrreldes tänasega tuule- ja päikeseenergia tootmismahtude 4-kordset kasvu.

Tuuleenergia potentsiaalsete alade mõjusid on käsitletud vastavate teemavaldkondade juures. Reaalsed tuuleparkide arendusvõimalused selguvad detailsema planeeringu ja selle raames läbiviidavate uuringute ning mõjude hindamise käigus. Planeerimisel ja mõjude hindamisel tuleb arvesse võtta konkreetse(te) tuuliku(te) parameetreid ja asjakohaste ametkondade seisukohti.

Tuulepargi eelvaliku alad leiti kaardianalüüsiga kasutades järgnevaid puhvreid:

− Kuusiku lennuvälja piirangupinnad

− Gaasitrassi kaitsevöönd

− Veekogude ehituskeeluvöönd

− Veekogud

− Väärtuslikud maastikud

− Puhvertsoon elektriliinidest: 110 kV ja enam 300 m puhver, madalamatel 40 m

− 300 m puhvertsoon perspektiivsest Rail Baltic koridorist

− 300 m puhvertsoon raudteest

− 300 m puhvertsoon perspektiivsest T15 teekoridorist

− 300 m puhvertsoon riigimaanteedest

− 500 m puhvertsoon kalmistutest

− Riigikaitseliste objektide piiranguvöönd

− Kultuurimälestised kaitsevööndiga

− 1000 m puhvertsoon RMK puhkealadest

− Looduskaitselised piirangud

o Kaitsealused loodusobjektid, sh projekteeritavad kaitseala o 600 m puhver kaitstavatest objektidest, mille kaitse-eesmärkides on linnu- või

nahkhiireliigi kaitse o 600 m puhver Natura 2000 linnualadest

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

o 2000 m puhver kotkaste ja must-toonekure püsielupaikadest o 1000 m puhver metsise püsielupaikadest ja väljaspool kaitstavaid alasid

asuvatest leiukohtadest o 600 m tedre, laanepüü ja kanakulli väljaspool kaitstavaid alasid asuvatest

leiukohtadest

− 1000 m puhvertsoon elu- ja ühiskondlikest hoonetest.

Joonis 19. Esialgse kaardianalüüsiga leitud perspektiivsed tuulepargi eelvaliku alad. Alus: Üldplaneeringu eskiis. Alus: Maa-amet WMS: Halltoonides kaart.

Esialgsed kaardianalüüsiga tekkinud alad vaadati seejärel üle lähtuvalt nende paiknemisest kaitsealuste alade ning liikide leiukohtade suhtes. Samuti vaadati alad üle lähtuvalt nende suurusest. Väga väikesed alad ei mahuta reaalselt tuuleparki ja seega ei ole asjakohane neid eelvalikualadena käsitleda. Alade täpsustamisel arvestati, et Rapla vallas on perspektiivselt sobilikke alasid tööstuslikele tuuleparkidele väga vähe. Analüüsi alusel tekkisid alad, mis on kujutatud Joonis 20.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

Joonis 20. KSH käigus täpsustatud perspektiivsed tuulepargi eelvaliku alad 2022 analüüsi alusel. Alus: Maa-amet WMS: Halltoonides kaart.

Tuuleparkidega seotud häiringutele tundlikemaks elustikurühmadeks peetakse linde ja nahkhiiri. Mõju avaldub neile elustikurühmadele nii otseses kokkupõrkeriskis kui häiringutes, mis põhjustavad elupaikade kadu ja barjääriefekti. Suhteliselt sagedamini põrkuvad tuulikutega liuglendurid sh toonekurelased ja kurelised ning röövlinnud56, kes tihtipeale ei väldi tuuleparke57. Linnurühmadeks on tuuleparkide suhtes tundlikuimaks peetud luikesid, hanesid, kurgi, kahlajaid, värskemad uuringud on kinnitanud, et ka näiteks metsakanalised (nt metsised)58 ,59 väldivad tuuleparkide alasid. Häiringute tulemusel ei pruugi linnud enam kasutada tuulepargi alal või läheduses olevat elupaika, või kasutavad seda harvemini, mille tulemuse populatsiooni jaoks kasutatava elupaiga pindala väheneb. Nii kokkupõrkeriski, elupaigakao kui barjääriefekti võib olulisemat mõju omavaks pidada ohustatud liikide puhul.

Eriti ohustatud I kaitsekategooria linnuliikidest on Rapla valla territooriumil EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel registreeritud kaljukotka (Aquila chrysaetos), väike-

56 Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes /seisuga 10.11.2021) – https://keskkonnaamet.ee/media/3418/download 57 Hötker, H., 2017. Birds: displacement. In: Martin R. Perrow (ed): Wildlife and Wind Farms, Conflicts and Solutions. Volume 1 Onshore: Potential Effects. 58 Coppes, J., · Braunisch, V., · Bollmann, K., · Storch, I., · Mollet, P., ·Grünschachner-Berger, V., · Taubmann, J., · Suchant, R., · Nopp-Mayr, U., 2020. The impact of wind energy facilities on grouse: a systematic review. Journal of Ornithology (2020) 161:1–15. 59 Taubmann, J., Kämmerle, J-L., Andrén, H., Braunisch, V., Storch, I,, Fiedler, W., Suchant, R. and Coppes, J., 2021. Wind energy facilities affect resource selection of capercaillie Tetrao urogallus. Wildlife Biology 2021 (1),. https://doi.org/10.2981/wlb.00737

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

konnakotka (Aquila pomarina) ja must-toonekure (Ciconia nigra) pesitsuskohad. Kõikide nimetatud liikide puhul on tuulikud võimalike kokkupõrgete ja häiringute ohuteguriks.

Must-toonekure puhul tuleb arvestada, et tegu on väga ulatusliku elupaigakasutusega liigiga. Seega ei pruugi mõju elupaigale olla välditud ka 2–3 km puhverala puhul. Arvestades GPS-saatjatega märgistatud must-toonekurgede elupaiga kasutuse ulatust, on must-toonekure kaitse tegevuskavas arvatud, et tuulegeneraatorid ei tohiks asuda lähemal kui 10 km must- toonekure pesapaigast ja kui on teada ka toitumispaigad, siis mitte nende läheduses ega toitumisalade ja pesapaiga vahel. Kui tuuleparke kavandatakse metsamassiivi lähedale (kuni 20 km pesapaigast), kus on teada must-toonekure elupaik, on vaja enne tuuleparkide ehitamist selgitada välja must-toonekure elupaigakasutus nendel aladel ja mitte kavandada tuuleparke must-toonekure toitumis-, puhke- ega pesitsusaladele ning nende vahele60. Sellest lähtuvalt tuleb iga konkreetse tuulepargi planeeringu raames keskkonnamõju hindamisel tähelepanu pöörata võimalikule mõjule must-toonekurele ning tuvastada liigi reaalne elupaigakasutus tuulepargi ala piirkonnas.

Kaljukotkas kasutab pesapaigast kuni 5 km raadiuses (kodupiirkond) lagedaid (pool)looduslikke biotoope, milleks valdavalt on lagesoo, harvem mõni teine tüüp – näiteks luht. Pesitsemiseks kasutatav territoorium hõlmab tuumalana 2 km raadiust ala ümber pesa. Tööstuslike elektrituulikute püstitamine pesitsusterritooriumi tuumalas viib kaljukotka pesitsusterritooriumi hülgamiseni kaljukotka poolt. Väljaspool tuumala kasutab kaljukotkas erinevaid maastikke valikuliselt ning kodupiirkonnas on võimalik kaaluda tuulikute püstitamist vaid elupaikadena mittekasutatavatele kõlvikutele. Juhul, kui planeeritakse uute kõrgepingeliinide püstitamist, tuleb hoiduda nende rajamisest pesast lähemale kui 500 m61. Kaljukotka teadaolevad elupaigad jäävad potentsiaalsetest tuuleenergia arengualadest üle 2 km kaugusele, seega mõju liigile eeldatavalt ei esine.

Väike-konnakotka kaitse tegevuskava näeb tuulegeneraatoreid liigile ohutegurina, kuid ei sätesta vajalikku puhverala.62 Sarnase liigi (suur-konnakotka) tegevuskava märgib, et hukkumise vältimiseks on põhjendatud 2 km puhvervööndi kasutamine. Seega võib liigi suhtes alade valiku tegemisel kasutatud puhverala pidada piisavaks olulise mõju vältimiseks.

Tuulikute poolt ohustatud II kaitsekategooria kaitsealustest linnuliikidest on Rapla vallas registreeritud kanakull (Accipiter gentilis, kolm leiukohta), laululuik (Cygnus cygnus, üks püsielupaik), metsis (Tetrao urogallus, üks püsielupaik, 21 leiukohta), mustsaba-vigle (Limosa limosa, kaks leiukohta).

Erialakirjanduse andmetel võib mustsaba-vigle puhul pidada sobilikuks puhveralaks 500 m63. Planeeringuga kavandatavad tuuleenergia arengualad jäävad liigi leiukohtadest kaugemale kui 500 m ning seega otsest negatiivset mõju pole oodata. Mustsaba-vigle jt kahlajate puhul tuleb arvestada, et nad sageli pesitsevad soos ja toitumas käivad põllul. Oluline on seega vältida tuulikute poolt põhjustatud barjääride tekkimist sigimisala ja toitumisalade (põllud) vahel.

60 Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 14.02.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/105. 61 Kaljukotka (Aquila chrysaetos) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 3.12.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/300. 62 Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 26.03.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/138. 63 Busch, M., Trautmann, S., Gerlach, B. 2017. Overlap between breeding season distribution and wind farm risks: a spatial approach. VOGELWELT 137: 169–180.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

Asjaoluga tuleb arvestada konkreetse tuulepargi planeeringu raames keskkonnamõju hindamisel.

Kanakulli puhul on üldplaneeringus kasutatud 600 m ulatust puhverala teadaolevate pesitsuskohtade ümber. Reaalselt jäävad kõik kanakulli registreeritud pesitsuskohad rohkem kui 3 km kaugusele tuulealadest. Seega ei ole liigile oodata olulise mõju avaldamist.

Tuuleparkide seisukohalt tundlikuks liigiks tuleb pidada metsist. Metsise eripära on see, et tegu on katusliigiga ja vanametsa indikaatorliigiga, kelle elupaiga kaitse soosib ka teisi liike. Metsis on häiringutundlik (müra, raie jms osas) liik. Erialakirjandus käsitleb tuulikuid võimaliku ohu- ja häiringutegurina ning annab soovituse kavandada tuulepargid vähemalt 1 km kaugusele metsise elupaikadest63. Metsise mänguasurkonna jaoks kõige tähtsam ja aktiivseimalt kasutatav elupaik jääb mängu keskosast reeglina 1 km raadiusesse ja aastaringselt vajalik elupaik ulatub mängudest 3 km raadiusesse64. Arvestades metsise elupaigakasutuse kohta teadaolevat uuemat informatsiooni, siis on asjakohane metsise püsielupaikade ja metsise registreeritud leiukohti ümbritseval alal kasutada alade valikuks puhvrit 1 km.

Tuuleenergia potentsiaalsete arengualade edasisel mõjude hindamisel tuleb pöörata tähelepanu võimalikele kaudsetele mõjudele metsise elupaikadele. Eeskätt tuleb selgitada valla kaguosasse jäävate alade puhul võimalik metsiste elupaikade vaheline liikumine (piirkonnas paikneb mitmeid metsise elupaiku) ja sellega seonduvad võimalikud mõjud. Plangimäe rabaga kattuva tuuleenergia ala puhul on tõenäoline, et ala ise võib olla metsise (ja seega metsisega sama elupaigaeelistust omavate) jaoks elupaigana väärtuslik. Keskkonnaameti tellimusel 2021. a alguses valminud uuringu raames käsitletud potentsiaalsete elupaikade modelleeringu alusel Pangimäe raba tuuleenergia ala osaliselt pidada potentsiaalseteks metsise elupaigaks.65 Juhul kui tuulepargi detailse lahenduse kavandamisel viiakse läbi mõjude hindamine koos vajalike alusuuringutega metsise elupaigakasutuse selgitamiseks ning arvestatakse selle tulemusi, siis ei ole oodata üldplaneeringu tasandil tuuleenergia võimalike arengualade kavandamisega kaasnevat negatiivset mõju.

Lisaks liikide elupaikadele võivad tuulepargid mõju omada ka lindude rändele (seda nii suvisele toitumisrändele kui ka kevad- ja sügisrändele). Riiklikes andmebaasides puudub info lindude võimalike rände- ja liikumiskoridoride osas puhke- ja toitumisalade vahel. Puudulik on ka info kevad- ja sügisrännete koridoride osas. Kevad- ja sügisrännete osas võib siiski teadaolevate andmete põhjal väita, et Rapla valda ei läbi Eesti peamised lindude kevad- ja sügisrändekoridorid66. Samuti ei ole vaatlusandmete alusel teada hanede ja laglede massilisi peatuspaiku.67 Otsene kattuvus tuuleenergia arengualade ja veelindude vaadeldud peatuspaikade (e-elurikkuse alusel) osas puudub, mis aga kindlasti ei välista ülelendude võimalust.

Sarnaselt lindudele mõjutavad tuulepargid ka nahkhiiri. Nahkhiirtel on välja arenenud kajalokatsioon, tänu millele nad märkavad liikuvaid esemeid paremini kui statsionaarseid esemeid, näevad tiirlevaid tuulikulabasid ning suudavad nendega põrkumist vältida. Sellegi

64 Eesti Ornitoloogiaühing. 2021. Metsise elupaikade kaitstuse, sh kavandatavate püsielupaikade otstarbekuse ning püsielupaikade kaitsekorra muutmise ekspertiis (eelnõu versioon). 65 Leivits, M. 2021. Prioriteetsed ja kaitset vajavad metsise elupaigad Eestis. 26. veebruar 2021. a. 66 Eesti Ornitoloogiaühing MTÜ. 2016. Mereala planeeringu alusuuring: Eesti merealal paiknevate lindude rändekoridoride olemasolevate andmete koondamine ja kaardikihtide koostamine ning analüüsi koostamine tuuleparkide mõjust lindude toitumisaladele. 67 Hanede ja laglede kaitse ja ohjamise tegevuskava. KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 22.03.2021 käskkirjaga nr 1-1/21/56.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

poolest leitakse üsna tihti tuuleparkidest surnud nahkhiiri. Nahkhiirte hukkumise põhjusena on välja pakutud, et liikuva laba juures tekkiv kiire õhurõhu langus põhjustab neile barotrauma (õhku sisaldavate struktuuride koekahjustuse). Sellest lähtuvalt on ebasoovitav tuuleparke rajada asukohta, mis on nahkhiirte jaoks olulised elupaigad või rändekoridorid.

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel seisuga 22.05.2024. a on Rapla vallas registreeritud nahkhiire liikidest põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii, 13 leiukohta), pruun- suurkõrv (Plecotus auritus, neli leiukohta), suurvidevlane (Nyctalus noctula, kaks leiukohta), tõmmu- või habelendlane (Myotis brandtii/mystacinus, üks leiukoht), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii, kaks leiukohta), tiigilendlane (Myotis dasycneme, üks leiukoht) ja veelendlane (Myotis daubentonii, üheksa leiukohta). EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmete põhjal võib järeldada, et tuuleenergia potentsiaalsed arengualad jäävad teadaolevatest nahkhiirte elupaikadest eemale ja seega olulise mõju esinemist neile ei ole oodata. Samas tuleb arvestada, et nahkhiirte esinemise uuritus Eestis on võrdlemisi madal. Puuduvad ülepinnalised levikuandmed ja alade sobilikkuse hinnangud. Konkreetse tuulepargi edasise planeeringu ja mõju hindamise käigus tuleb täpsustada uuringuga vastava ala olulisust nahkhiirte elu- ja toitumisalana ning hinnata võimalikke mõjusid ja leevendusmeetmeid sellest tulenevalt.

Üldplaneeringu tasemel saab tuuleparkide mõjusid hinnata suure üldistusastmega. Üldplaneeringu ja selle KSH tasemel on asjakohane välistada selgelt ebasobivad alad tuuleenergia arendamiseks. Kõik selgelt ebasobivatest alades üle jäävad alad on potentsiaalselt sobilikud, aga täpsemate uuringute läbiviimine on kindlasti vajalik järgnevates planeerimis- ja projekteerimisetappides. Uuringud ja mõju hindamine puudutab kõiki kaitsealuseid linnu- ja loomaliike keda piirkonnas võib esineda. Arvestada tuleb nii mõju nende elupaikadele kui ka rändeteedele (nii toitumisränded, kui ka kevad- ja sügisränded) üle uuritava ala.

Erinevate keskkonnakaitseliste välistuste kõrval tuleb aga samal ajal meeles pidada ka, et taastuvenergia arendamine on vajalik ka looduskaitselisest seisukohast – kliimamuutused on väga oluliseks ohuteguriks enamike ohustatud liikide ja elupaikade puhul.

Peale esialgse kaardianalüüsi teostamist on looduskaitselisi suuniseid riigi poolt täpsustatud. Keskkonnaameti poolt koostati esmased täpsustuste soovitused 202168 ja 2022 lõpus valmis Eesti Ornitoloogiaühingu ja Kotkaklubi poolt koostatud üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs69. Töös töötati välja EELIS-es kajastatud pesapunktidel või muul viisil määratletud linnukaitselistel objektidel baseeruv puhvrite süsteem (tsoonid 1-3), puhvrid viitavad tööstuslike tuulikute rajamise linnukaitselisele riskile. Lähtuvalt uuemast teabest ja ajakohastatud EELIS andmestikust täpsustati tuulealade analüüsi 2024 aasta maikuus.

Tabel 17. Rapla üldplaneeringu tuulealade täiendava analüüs 2024 maikuu seisuga.

Tuuleala tähis

Pindala, ha

EOÜ maismaalinnustiku analüüs ja GPSiga varustatud must-toonekurgede andmete täiendav analüüs

Järeldus/edasiste uuringute vajadus

TU1 26 Tsoon 1 kattuvus puudub. Kattuvus laanepüü tsoon 2 alaga – EELISes registreeritud

Kuna ala on väike, siis potentsiaalsete

68 Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes (seisuga 10.11.2021)

69 Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi. 2022. Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs. Riigihanke nr 239156. Aruanne.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

laanepüü elupaika ei ole. Kattuvus must- toonekure ja kaljukotka tsoon 3 alaga. Looduslikus seisundis metsaala märgala vahetus läheduses, osaliselt ka ise liigniiske ala.

linnukaitseliste piirangute valguses ei ole kindlust, et alale saab rajada ORME tuulepargi

TU2 33 Kattuvus 2/3 ulatuses väike-konnakotka tsoon 1 alaga. Elupaik registreeritud 2021 peale esialgset kaardianalüüsi ja tegu on eduka pesitsemisega pesaga. Lisaks jääb allesjääv osa teadaoleva must-toonekure toitumisveekogu70 vahetusse lähedusse.

Väljaspoole tsoon 1 ala jääv osa on liiga väike, et sinna oleks tõenäoline vähemalt 2 kaasaegse tuuliku mahutamine.

TU3 8 Kattuvus täielikult tedre tsoon 1 alaga. Osaliselt soolindude tsoon 2 alaga ja täielikult kaljukotka, must-toonekure ja suur laukhane tsoon 3 alaga.

Kuna ala on väga väike, siis potentsiaalsete linnukaitseliste piirangute valguses ei ole kindlust, et alale saab rajada ORME tuulepargi

TU4 39 Kattuvus pea täielikult metsise tsoon 1 alaga, osaliselt tedre tsoon 2 alaga ning kaljukotka, must-toonekure ja suur laukhane tsoon 3 alaga.

Kuna ala on väike ja pea terves ulatuses märgala, siis potentsiaalsete linnukaitseliste piirangute valguses ei ole kindlust, et alale saab rajada ORME tuulepargi.

TU5 13 Vähene kattuvus must-toonekure tsoon 1 alaga. Täielik kattuvus metsise tsoon 2 alaga. Kaljukotka ja must-toonekure tsoon 3 alad.

Kuna ala on väga väike, siis potentsiaalsete linnukaitseliste piirangute valguses ei ole kindlust, et alale saab rajada ORME tuulepargi

TU6 47 Kattuvus tervikuna must-toonekure tsoon 1 ja osaliselt tedre tsoon 1 aladega. Kattuvus metsise, tedre ja laanepüü tsoon 2 aladega. Kaljukotka, sookure ja laanepüü tsoon 3 alad.

Kuna ala on väike, siis potentsiaalsete linnukaitseliste piirangute valguses ei ole kindlust, et alale saab rajada ORME tuulepargi

TU7 301 Tsoon 1 ja tsoon 2 kattuvus puudub. Metsise, must-toonekure, kaljukotka ja suur- laukhane tsoon 3 kattuvus. GPSiga must- toonekurgede toitumisveekogusid jääb lähialale aga mitte tuulealale. Ala piirneb Kehtna valla ÜPs kehtestatud ORME

Arvestades ala täielikku kattuvus väike- konnakotka pesa ümbritseva 2 km puhvriga, siis ei ole alale tuulepargi rajamisel

70 Kotkaklubi. 2022. Satelliit- ja GSM-põhiste saatjatega varustatud kotkaste ja must-toonekurgede info soetamine ja pesitsusaegse info analüüs ja must-toonekurgede tugitoitmine.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

tuulealaga.

2024 aasta kevadel registreeriti alal uus väike-konnakotka pesa. Pesa ümbritsev soovitatav 2 km puhverala katab kogu ala.

võimalik olemasoleva info alusel välistada olulist ebasoodsat mõju I kaitsekategooria liigile.

TU8 34 Tsoon 1 ja tsoon 2 kattuvus puudub. Must- toonekure, kaljukotka ja väike-konnakotka tsoon 3 alad. GPSiga must-toonekurgede toitumisveekogusid ei jää tuulealale.

Teadaolevaid linnukaitselisis väärtusi arvestades on alale tõenäoliselt võimalik ilma olulist ebasoodsat mõju avaldamata kavandada tuuleparki. Edasisel tuulepargi kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata must-toonekure, väike- konnakotka. ja kaljukotka võimalike toitumisalade osas

TU9 25 Tsoon 1 ja tsoon 2 kattuvus puudub. Must- toonekure, suur-laukhane ja väike- konnakotka tsoon 3 alad. GPSiga must- toonekurgede toitumisveekogusid jääb lähialale aga mitte tuulealale.

Teadaolevaid linnukaitselisi väärtusi arvestades on alale tõenäoliselt võimalik ilma olulist ebasoodsat mõju avaldamata kavandada tuuleparki. Edasisel tuulepargi kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata must-toonekure ja väike- konnakotka võimalike toitumisalade osas ning suur-laukhanede liikumise osas antud ala suhtes.

TU10 13 Tsoon 1 kattuvus puudub. Vähene kattuvus metsise tsoon 2 alaga. Must-toonekure ja kaljukotka tsoon 3 alad. GPSiga must- toonekurgede toitumisveekogud ümbritsevad ala.

Kuna ala on väga väike, siis potentsiaalsete linnukaitseliste piirangute valguses ei ole kindlust, et alale saab rajada ORME tuulepargi.

Analüüsist ilmnes, et arvestades teadaolevaid keskkonnakaitselisi piiranguid ja asustuse paiknemist, siis esineb Rapla vallas kaks võrdlemisi väikest ala, kus potentsiaalselt on võimalik tuuleparke rajada ehk teadaoleva info alusel ei ole oodata neile aladele tuulikute rajamisel olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

4.6 Mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale

4.6.1 Radoonirisk

Eesti pinnas jaotatakse pinnaseõhu Rn-sisalduse alusel Rn-riski tasemelt madalaks (<10 kBq/m3), normaalseks (10‒50 kBq/m3), kõrgeks (50–250 kBq/m3) ja eriti kõrgeks (>250 kBq/m3). 2016. aastal OÜ Eesti Geoloogiakeskuse koostatud uurimustööle71 tuginedes on Eesti territoorium jagatud tinglikult kolmeks: kõrgendatud radooniriskiga, madala või keskmise radooniriskiga ning täiendava uuringuvajadusega haldusüksused. Kõrge Rn-sisaldus pinnaseõhus on riskiteguriks kõrge radoonisisalduse tekkele hoonete siseõhus.

Rapla valla radoonirisk on valla keskosas normaalne, kuid suureneb nii lääne- kui ka idasuunas (Joonis 21). Laiguti esineb valla territooriumil alasid, kus radoonirisk on tavapärasest kõrgem.

Joonis 21. Radoonirisk Rapla vallas (väljavõte Eesti Geoloogiateenistuse radooni veebirakendusest).

2017. a teostatud radooni monitooringu käigus tehti järeldused, et pinnaseõhus säiliva radooni kontsentratsioon sõltub pinnase ja aluspõhjakivimite litoloogilisest läbilõikest ja nende uraanisisaldusest (edaspidi U-sisaldusest), mõõtmise aastaajast ja mingil määral sademetest. Samas punktis otsemõõtmistel saadud pinnaseõhu radoonitase erineb oluliselt kevad-suvistel ja sügis-talvistel perioodidel. Selle tõus algab sügisel kui pinnase kasvukiht hakkab enam märguma ja õhuniiskus kasvama. Radooni kontsentratsioon pinnaseõhus saavutab maksimumi hilistalvel (kui pinnas on külmunud) ja langeb kiiresti kevadel kui maapind sulab ja toimub kiire pinnase

71 https://fond.egt.ee/fond/egf/8800

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

kuivamine. Heaks näiteks on atlase monitooringupunkt „Suurupi“, mil kevad-suvisel perioodil jäi RnM sügavusel 80 cm tasemele 70–110 kBq/m3 ning sügiv-talvisel perioodil jäi RnM sügavusel 80 cm tasemele 250–330 kBq/m3. Toodud erinevus on tüüpiliselt 2–3 korda, mida tuleb arvestada, kui üksikmõõtmise tulemust mingil maatükil plaanitakse kasutada lähteparameetrina projekteeritava hoone radoonikaitsemeetmete valikul.

Ehitistealuse pinnase radooni riski (edaspidi Rn-riski) taseme selgitamisel pole määrava tähtsusega mitte uuringute ajal mõõdetud pinnaseõhu Rn-sisaldus, vaid ehitistealuse pinnase Rn päritolu ja pärast ehitise rajamist kujuneva reaalse Rn-riski taseme selgitamine uuringutulemuste alusel. Just nendest andmetest sõltub projekteeritavate Rn-riski leevendusmeetmete otstarbekus ja efektiivsus. See tähendab, et kui ehitamisel tuuakse tagasitäite pinnas kusagilt mujalt, vähendab see eelnevalt teostatud pinnaseõhu radooniuuringu mõõtetulemuste kasutatavust, sest olulisemaks radooniallikaks võib osutuda hoopis kasutatud täitepinnas. Nimetatud asjaolu tulekski projekteerimisel arvestada. Pärast ehitise rajamist selgitatakse tegelik radoonitase välja siseõhu radoonisisalduse pikaajalise mõõtmisega, milleks õige aeg on 1–2 aastat pärast hoone valmimist ja mis peab toimuma hoone tavapärase kasutamise tingimustes. Ainult selle põhjal on võimalik tagantjärele hinnata, kas projekteeritud radoonikaitsemeetmed olid efektiivsed, kusjuures ainult juhul, kui ehitusjärelevalve info põhjal on teada, et teostus oli kvaliteetne.

Tuginedes Eesti radooni atlasele71, siis pääseb radoon majade siseõhku peamiselt majade alusest ja ümbritsevast pinnasest, kuid vähesel määral ka majas tarbitavast põhjaveest. Looduslikes tingimustes toimub üldjuhul sooja õhu liikumine kõrgemale ja selle asendumine maapinna/põrandalähedase külmema, kuid samas ka Rn-rikkama õhuga. See on üks olulisimaid Rn pääsu viise ruumide siseõhku. Sellest lähtuvalt on oluline juba ennem uue ehitise projekteerimist olla teadlik alal valitsevast radooni tasemest.

Aladel, kus Rn-sisaldus pinnaseõhus ületab 30 kBq/m3, peab otsustama pinnase radooniuuringu otstarbekuse üle vajalikku oskusteavet omav projekteerija, kes juhindub standardi EVS 840 ajakohasest versioonist. Projekteerijad peavad arvestama võimaliku radooniriski olemasolu, hindama vajalikke radoonikaitse meetmeid ja neid rakendama, juhindudes Eesti standardi EVS 840 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ajakohasest versioonist.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrusega nr 19 on mistahes hoone ruumiõhu radoonisisalduse aasta keskväärtusele kehtestatud viitetase. Kui hoolimata asjakohasest hoolsusest nii projekteerimisel kui ehitamisel peaks hoone kasutamise käigus siseõhu radoonisisalduse aasta keskväärtuse hindamiseks sobiliku mõõtmise tulemusena ilmnema, et viitetase on ületatud, on seda võimalik ka hiljem ehituslikult korrigeerida.

4.6.2 Tootmisettevõtete suurõnnetuste oht

Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted on kemikaaliseadusest tulenevalt künniskogusest või alammäärast suuremas koguses ohtlikke kemikaale käitlevad ettevõtted. Alammäärad ja künniskogused on kehtestanud 02.02.2016. a majandus- ja taristuminister määrusega nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord1“.

Kuna Rapla valla territooriumil asuvad ohtlikud ettevõtted, siis tuleb maakasutuse planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel lähtuda Päästeameti koduleheküljel leitavast metoodikast

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

„Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine72“.

Nimetatud metoodika kohaselt on ohtlik ala ohuala osa, milles võib õnnetuse ohtlik väljund tekitada inimesele tervisekahjustusi ning ehitisele kergeid kahjustusi. Ohtliku ala välispiir on üheaegselt ka ohuala välispiiriks.

Vastavalt Maa-ameti geoportaali andmetele asuvad Rapla vallas järgmised C-kategooria ohtlikud ettevõtted (Tabel 18):

Tabel 18. Rapla valla ohtlikud ettevõtted (Allikas: maa-ameti geoportaal).

Ohtlik ettevõte, asukoht Ohu kategooria

Ohuala raadius, m

Kemikaalid

Airok OÜ Rapae TÜ viljakuivati vedelgaasipaigaldis, Juuru alevik

C- kategooria (ohtlik)

382 propaan-butaan(12,75 t)

Ingle AS Rapla ladu, Valtu küla

C- kategooria (ohtlik)

160

ammooniumkloriid (60 t); ammoniaakvesi (82 t); baariumkarbonaat (100 t); etüleenglükool (96 t); kaltsiumkloriid (65 t); lämmastikhape (60 t); metanool (96 t); naatriumkarbonaat (200 t); soolhape (137 t); vesinikperoksiid (100 t); väävelhape (160 t); äädikhape (64 t); isopropanool (56 t).

Akzo Nobel Baltics AS, Rapla linn/Mahlamäe küla

B- kategooria (ohtlik)

100

shellsol H (50 t); shellsol D60 (180 t); nessol liav 250 (150 t); n-butanool (20 t); n-butüül atsetaat (30 t); metoksüpropanool (30 t); nessol Liav 200 (170 t); ksüleen (40 t); etanool (30 t); etüülatsetaat (20 t); tolueen (30 t); steal 216 WX-65 (15 t); white spirit (25 t).

Hepa OÜ Rapla tankla, Rapla linn73

C- kategooria (ohtlik)

400 bensiin (50 t); diisel (68 t); propaan-butaan (4 t).

Saarioinen Eesti OÜ, Kalevi küla

C- kategooria (ohtlik)

449 Veevaba ammoniaak (3.2); Mida Foam 193 (1.0); Põlevkivi kütteõli, mark C (46.0); Maagaas ehk LNG (8.0)

ÜP seab tingimuse, mille kohaselt ei ole ohtlikke ja suurõnnetuse ohuga ettevõtteid lubatud planeerida elamualadele lähemale kui kavandatava ettevõtte ohuala raadius. Kavandamisel riigimaanteede äärde tuleb arvestada elutähtsate teenuste toimepidevuse säilitamisega. Üldiselt on põhimõte tervitatav ja keskkonnamõjusid minimeeriv, kuid arvestama peab, et mõnede ohtlike ettevõtete (nt tanklad) paigutamine elamualadest eemale võib olla keerukas, sest samal ajal inimesed soovivad objektile head ja elukoha lähedast ligipääsu. Samuti võivad osade ettevõtete ohualad olla väga ulatuslikud. Riskide suurust ja kavandatava maakasutuse tundlikkuse sobivust on soovitatav hinnata igakordselt vastavalt reaalsele olukorrale Päästeameti väljatöötatud hindamismetoodika alusel72.

72Päästeamet. 2018. Metoodika Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine.

73 Selgituseks, käitise ohtlikus sõltub üheaegselt hoiustatavate kemikaalide ohtlikkusest ja kogusest. Kõik tanklad ei liigitu ohtlikeks ettevõteteks. Valdavalt liigituvad ohtlikeks ettevõteteks tanklad, kus toimub vedelgaasi hoiustamine.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

KSH juhib tähelepanu, et ÜP kohaselt planeeritakse Rapla linna ohtlikku ettevõtte (Hepa OÜ Rapla tankla) ohualasse väikeelamu maa-ala ning korterelamu maa-ala juhtotstarbega alasid asukohtadesse, kus praegu hoonestus puudub. Ohualade maa-alade edasisel planeerimisel tuleb käsitleda ohtlike ettevõtete võimalike mõjusid ja riske (st selgitada välja, milline oht kaasneb õnnetuse puhul).

4.6.3 Mõju asustusele

Rapla vallas elas Statistikaameti andmetel 01.01.2024 seisuga 13 524 inimest, nendest 5354 elanikku Rapla linnas. Elanike arv Rapla vallas on ajavahemikul viimasel kümnendil näidanud mõningat langustrendi (keskmine vähenemine 0,9% aastas).

Rapla valla rahvastikku iseloomustab negatiivne loomulik iive ja ka negatiivne rändesaldo (väljaränne vallast on suurem kui sisseränne). Kõige suurema osakaalu moodustab valla rahvastikust vanusegrupp 26–54 aastat. Nii nagu Eestis tervikuna, vananeb rahvastik ka Rapla vallas.

Joonis 22. Rapla valla asustusüksused rahvastiku tüübi järgi. Allikas: Eesti väikeasulate uuring.

Eesti väikeasulate uuringu alusel on enamik asustusüksuseid kahaneva rahvastikuga. Ka Rapla valla arengukavas esitatud rahvastikuprognoosi alusel jätkab Rapla valla elanikkond vähenemist 0,5–0,6% aastas ning 2040. aastaks väheneb valla elanikkond võrreldes 2018. aastaga ligi 10–11%. Samaaegselt on oodata elanikkonna märgatavat vananemist.

Samal ajal selgelt rahvaarvu vähenemist prognoosivate rahvastikumudelitega tuleb Rapla valla puhul arvestada perspektiivsete oluliste infrastruktuuriobjektide lisandumisega piirkonda. Taristuühenduste paranemisega kaasnevat mõju rahvastikuprotsessidele on keerukas ennustada. Selge on, et kiire rongiühendus Tallinnaga loob eelduse eeskätt Rapla linna ja selle

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

lähiala arenguks, mis võib rahvastikuprotsesse muuta. Rahvaarvu lisandumine Rapla linna piirkonda saab toimuda eeskätt siseriikliku rände arvelt (toimub elanikkonna ringipaiknemine).

Lähtudes oodatavatest rahvastiku protsessidest võib üldplaneeringus pidada asjakohaseks elamualade laienemise ette nägemist võrdlemisis vähesel määral ja eeskätt Rapla linna. Selleks, et inimesed soovitaks elama asuda Raplasse tuleb tagada kvaliteetne elukeskkond. Üldplaneering toetab oma põhimõtetega kvaliteetse elukeskkonna loomist.

Vastavalt üldplaneeringule lähtutakse Rapla valla asustuse suunamisel olemasolevast asustusstruktuurist, väljakujunenud keskustest, toetudes paikkondlikele arengueeldustele. Asustuse üldisel suunamisel väärtustatakse ja hoitakse väljakujunenud asustusstruktuuri. Tiheasustusega aladel lähtutakse alade tihendamisest ja mõõdukast laienemisest. Hajaasustuses lähtutakse juba välja kujunenud struktuurist, kus külades esineb kohati tihedamaid hoonetegruppe.

Planeering võtab arvesse väljakujunenud asustusmustreid ning olemasolevaid ökoloogilisi ja kultuurilisi väärtusi. Üldplaneeringu mõju asustuse arengule võib pidada positiivseks. Arvestatakse nii piirkonnale iseloomulikke väärtusi kui püütakse ära kasutada arengueeliseid keskuste tugevdamisel.

4.6.4 Mõju sotsiaalsele taristule

Rapla vallas pakub alusharidust viis lasteaeda, üks lasteaed-algkool (Alu Kool) ja kaks lasteaeda- põhikooli (Hagudi Põhikool ja Kabala Lasteaed-Põhikool).

2020/2021 õppeaastal õppis Rapla valla lasteaedades kokku 696 last. Vabade lasteaiakohtade arvu Rapla vallas kirjeldab Joonis 23, kus on toodud rühmade mahutavus ja seal õppivate laste arv seisuga 11.02.2020. a.

Joonis 23. Rapla valla lasteaiakohtade arv ja seal õppivate laste arv seisuga 11.02.2020 (allikas: Rapla valla arengukava7).

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

2020/2021 õppeaastal pakkus Rapla vallas põhiharidust üheksa üldharidusasutust: kolm lasteaeda-põhikooli (Alu Kool, Hagudi Põhikool ja Kabala Lasteaed-Põhikool) ja kaks põhikooli (Kaiu Põhikool ja Juuru Eduard Vilde Kool), Rapla Kesklinna kool ja Rapla Vesiroosi kool. Raikkülas tegutseb Raikküla Kool, mis on riigi põhikool erivajadustega lastele. Rapla valla põhiastmes õpib kokku 1458 õpilast.

Keskharidust on võimalik omandada Rapla Riigigümnaasiumis ja Rapla Täiskasvanute Gümnaasiumis.

Rapla vallas töötavad sotsiaalhoolekande asutused: Juuru Hooldekodu, Kaiu Hooldekodu, Rapla Hooldekeskus. Lisaks on Rapla vallas üks erahooldekodu – Ardis Konsultatsioonid OÜ omanduses Eakate Kodu Villa Alfred Kuusikul (teenust pakutakse kuni 50 inimesele).

Rapla linnas pakub eriarstiabi SA Raplamaa Haigla. Vältimatut arstiabi ja kiirabiteenust pakub SA Raplamaa Haigla erakorralise meditsiini osakond, vajadusel suunatakse patsient edasi Tallinna piirkondlikkusse või keskhaiglasse.

Perearstiteenuseid pakub Rapla Perearstikeskus OÜ. Juuru alevikus töötab Juuru Tervisekeskus, kus pakutakse perearstiteenust. Raikküla piirkonna elanikud saavad perearstiteenust Rapla Perearstikeskusest. Juuru Tervisekeskus pakub perearstiteenust ka Kaiu piirkonna elanikele.

Seli külas töötab Seli Tervisekeskus, mis on Kaitseministeeriumi hallatav riigiasutus, kus korraldatakse taastusravi kaitseväelastele, kaitseliitlastele, vabadusvõitlejatele ning sõjaveteranide organisatsioonide liikmetele.

Elanikke teenindavad kolm apteeki Rapla linnas: Benu Apteek haruapteegiga, Terve Pere Apteek Apotheka ja Euroapteek.

Rapla vallas tegutseb 21 valla omanduses kultuuriasutust, nendest 7 erinevat kooskäimise ja vaba aja veetmise keskust, üks eraomandis olev keskus mis pakub kultuuriteenust ja vaba aja veetmise võimalusi ja Rapla Keskraamatukogu koos haruraamatukogude ja välisteeninduspunktiga.

Rapla linnas on Tammemäe laululava, mis renoveeriti 2019. a, Kabala külas asub Kabala lauluväljak, samuti ehitati kaasava eelarve vahenditega Kodilasse 2018. a laululava. Rapla valla osalusel koostöös Kohila valla ja Kultuuriministeeriumiga on asutatud SA Juuru ja Hageri Kihelkonna Muuseumid. Sihtasutuse suurim struktuuriüksus ja asukoht on Mahtra Talurahvamuuseum Juuru alevikus.

Paljud Rapla valla spordiobjektid (võimlad, staadionid, mänguväljakud) paiknevad koolide juures. Suurim spordihoone on 2010. a Rapla linnas valminud Sadolin Spordihoone, mis planeeriti ka Rapla maakonna elanikele treeninguteks ning võistluste vaatamiseks ja vaba aja üritusteks. Spordihoonetest asuvad Rapla vallas veel korvpallikooli käsutuses olev Rapla vana võimla, Alu Spordihoone ja Kabala Spordihoone. Valla territooriumil asub ka Rapla Okta Centrumi spordisaal (eraomandis), mis on pikka aega kasutusest väljas ja hoone funktsionaalne tulevik ei ole selge.

Ujumisvõimalus on Rapla valla elanikele Valtu Spordimaja ujulas, mis kuulub Kehtna vallale. Noortele on Rapla Vesiroosi Kooli juures ekstreemspordiväljak, Juuru ja Kaiu alevikes on skatepark. Terviseradadest on vallas Vesiroosi terviserada Rapla linnas, Pirgu terviserada Pirgu külas ja Kaiu terviserada Kaiu alevikus. Alates 2013. aastast on Vesiroosi terviserada võimalik kasutada ka talispordi tegemiseks. Aktiivseks sportimiseks (kepikõnd, rulluisutamine, rattasõit) on vallas olemas kergliiklusteed, mis kulgevad Rapla linnast kolmes suunas – Raikküla, Kehtna

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

aleviku ja Alu aleviku poole; valgustatud kergliiklustee on Hagudi alevikus, Kabala ja Raikküla alevikes.

Rapla vallas tegutseb 01.01.2020. a seisuga 28 spordiorganisatsiooni 1710 harrastajaga. Vallas on kolm spordikooli ja treenerikutse on 30 treeneril.

Valla sotsiaalset taristut võib pidada võrdlemisi heaks. Arvestades oodatavaid rahvastiku muutusi, siis ulatuslike täiendavate alade kavandamine ühiskondlike ehitiste maaks ei ole vajalik.

Lisaks otseselt teenuseid pakkuvatele objektidele on oluline ka puhkemajandusliku taristu olemasolu (supluskohad, puhkealad, mänguväljakud, pargid). Rapla valla üldplaneering näeb ette, et puhke- ja virgestusalad kavandatakse nii, et need oleksid elu- või töökohtade lähedal, hõlpsasti ligipääsetavad igas eas ja erinevate liikumisvõimalustega inimestele. Tegevuse mõju võib pidada positiivseks.

Puhke- ja virgestusmaad ning haljasala ja parkmetsa maa juhtotstarbega alad on üldplaneeringus määratud ulatuslikult ning kõikidesse tiheasustusaladesse. Kõikidele elamualadele jäävad puhkealad lähemale kui 300 m, mida peetakse soovituslikuks kauguseks. Samuti on puhkealade pindala elaniku kohta väga kõrge. Üldplaneeringu elluviimine omaks positiivset mõju nii puhkealade kättesaadavuse kui osakaalu osas.

Maapiirkondade asulates on traditsiooniliselt välja kujunenud aiandusmaad. Sellised piirkonnad on sageli oluline osas piirkonna identiteedist ja pakuvad vaba aja veetmise ning kogukonnavahelise suhtlemise võimalust kortermajade elanikele. Kogukonnaaiad on uuesti populaarsust kogumas ka noorema elanikkonna seas. Üldplaneering näeb ette väljakujunenud aiandusmaade säilitamist Juurus, Alus, Kabalas ja Raikkülas. Võimalusel võiks kogukonnaaia jaoks ala ette nähtud olla ka Raplasse.

ÜP loob eeldused inimeste sotsiaalsetele vajaduste rahuldamiseks vajalike teenuste osutamiseks ning liikuvuse (sh kergliiklusteed) tagamiseks. Üldplaneeringuga kaasnevat mõju sotsiaalsele taristule võib pidada positiivseks.

4.6.5 Mõju ettevõtlusele

Statistikaameti andmetel tegutses 2020. a alguse seisuga Rapla vallas registreeritud 1775 statistilisse profiili kuuluvat ettevõtet:

− füüsilisest isikust ettevõtja – 1755;

− täisühing – 1;

− usaldusühing – 0;

− osaühing – 995;

− aktsiaselts – 10;

− tulundusühistu – 5;

− mittetulundusühistu – 449;

− sihtasutus – 7;

− riiklik üksus – 3;

− kohaliku omavalitsuse üksus – 38.

2019. a lõpu seisuga andis Rapla valla elanikele tööd 2324 majandusüksust. Neist üle 100 inimesele tööd andvaid ettevõtteid oli viis (0,2%), 50–100 inimesele tööd andvaid ettevõtteid oli kolm (0,1%), 10–49 inimesele tööd andvaid ettevõtteid oli 89 (3,8%), 5–9 inimesele tööd andvaid ettevõtteid oli 114 (4,9%), 2–4 inimesele tööd andvaid ettevõtteid oli 564 (24,2%) ja ühe töötajaga ettevõtteid oli 1549 (66,5%).

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

100

Raplamaa on endine põllumajanduspiirkond, kus põllumajandusettevõtjad on kas tootmise ümber kujundanud või oma tegevuse lõpetanud. Suuremate põllumajandusettevõttena on jäänud tegutsema Kaiu piirkonnas Kaiu LT OÜ ja Raikküla piirkonnas Raikküla Farmer OÜ. Põllumajandus on taandunud ning asemele on tulnud metsa- ja puidufirmad, mööblitootjad, ehitusettevõtted jt. Seega iseloomustab Rapla valla ettevõtlust väikeste ettevõtete rohkus ja tegevusalade mitmekesisus.

Valla tootmine ja ettevõtlus suunatakse eelkõige olemasolevatele ja kavandatavatele ettevõtlusaladele. Tootmise arendamisel eelistatakse tootmisharusid, mille mõju ei ulatu tootmisterritooriumist väljapoole. Mõjude ilmnemisel (häiringud, tegevuse ohtlikkus) on oluline neid leevendada või kavandada tootmistegevus eemale tundlikust maakasutusest (elamud, puhkealad, ühiskondlikud hooned).

Väiksemates keskustes ja hajaasustusega aladel soodustatakse ettevõtluse arengut nii traditsioonilise põllumajanduse kui ka tootmise ja teenuste valdkonnas. Hajaasustuses ei arendata tootmisalasid kõrge loodusväärtusega aladel. Kõrge kultuuriväärtusega aladel tuleb arvestada väärtuste säilimisega. Ettevõtluse arendamisel jälgitakse ka hajaasustuses, et piirkonnas säiliks kõrge kvaliteediga elukeskkond.

Puhke- ja turismimajanduse arendamist soositakse kogu vallas, eelkõige kõikidel väärtuslikel maastikel.

Kohalikel ressurssidel põhineva taastuvenergeetika tootmine on soositud kogu vallas. Tuulenergeetika kavandamiseks on vallas leitud põhimõtteliselt sobivad alad, teiste energialiikide arendamine on sobivusel võimalik kogu vallas. Taastuvenergeetika erinevate liikide kavandamisel tuleb jälgida vastavalt seatud arendustingimusi.

Rapla valla üldplaneeringus tehakse tuulepargi alade asukoha eelvalik. Tuulepargi alajaamast 6 km raadiuses esineb elektri otseühenduse ehk nn otseliini rajamise võimalus. Otseliini piirkonnas on võimalik kasutada elektrit võrgutasu võrra soodsamalt (u 10% tavapärasest elektri kogukulust). Lisaks on tegu keskkonnasõbraliku taastuvenergiaga. Tegu on energiamahukate ettevõtete ja/või taastuvenergiat eelistavate ettevõtete jaoks olulise asjaoluga, mis võib mõjutada piirkonnas juba tegutsevaid ettevõtteid ning soodustada piirkonda uute ettevõtete ning nendega kaasnevate töökohtade rajamist. Sellest lähtuvalt tuleks tuuleenergia arengualade valikul ja nende edasisel arendamisel lähtuda asjaolust, et eelisarendada oleks sobilik alasid, mis jäävad olemasolevate ja perspektiivsete äri- ja tootmismaade lähedusse.

Üldplaneering loob tingimused, soodustada Rapla vallas ettevõtlust, samas on seatavad tingimused asjakohased tagamaks oluliste keskkonnamõjude vältimist. Siiski tuleb iga konkreetse ettevõtte kavandamisel pöörata tähelepanu selle võimalikele keskkonnamõjudele ning vajadusel teostada keskkonnamõju hindamine või koostada eksperthinnang mõju põhjustavas valdkonnas.

4.7 Mõju kultuurilisele keskkonnale

4.7.1 Mõju kultuurimälestistele

Kultuurimälestiste riiklikus registris74 on seisuga 11.10.2022. a Rapla vallas registreeritud 418 objekti, nendest 24 ajaloomälestist, 161 arheoloogiamälestist, 119 ehitismälestist ja 114 kunstimälestist.

74 https://register.muinas.ee/

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

101

ÜP koostamisel on asjakohases täpsusastmes arvestatud riiklikus registris olevate kinnismälestistega. ÜP ei tee ettepanekut täiendavate objektide määramiseks kultuurimälestiste hulka. Kultuurimälestiste kaitset, sh tööde tegemist kinnismälestisel ja selle kaitsevööndis reguleerib muinsuskaitseseadus. Kuna üldplaneering on kooskõlas õigusaktidega, sh muinsuskaitseseadusega, siis ei ole oodata, et üldplaneeringuga põhjustataks olulist negatiivset mõju kultuurimälestistele.

Ehitismälestiseks olevate hoonetega aladele on sobivusel kavandatud segaotstarbega maa- aladeks võimaldamaks nende kasutuses hoidmiseks laiaotstarbelist kasutust. Lisaks segaotstarbe kavandamisele on üldplaneering juhtotstarvete osas paindlik, võimaldades kõrvaljuhtotstarbeid. Paindliku maakasutuse kavandamist võib pidada kultuuriväärtuste säilimise osas positiivseid säilimiseeldusi loovaks.

Kultuurimälestistele avalduda võivat mõju tuleb arvestada ka edasisel detailsemal arendustegevusel (detailplaneeringud ja ehitusprojektid). Tagada tuleb kultuuriväärtuste säilimine ning asjakohastel juhtudel tuleb hinnata võimalikke mõjusid kultuuriväärtustele. Arvestama peab nii otseseid kui kaudseid (nt oluliste vaadete muutus) mõjusid.

4.7.2 Mõju XX sajandi arhitektuuripärandi objektidele

XX sajandi arhitektuuripärandi omapära seisneb selles, et tehnoloogilised ja ühiskondlikud protsessid on 20. sajandi keskkonda radikaalselt muutnud – tulnud on uued hoonetüübid, ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad. Kogu sajandi vältel ei ole pärand olnud üksluine. Sajandi alguses domineerisid maal traditsioonilised eluviisid, hoonetüübid ja ehitusmaterjalid. Mõnikümmend aastat hiljem toimus aga radikaalne muutus, mille käigus tuli nõukogude ideoloogia kohaselt likvideerida erinevused linna ja maa vahel ning ehituse täieliku industrialiseerimisega hakati seda ka usinalt teostama.

Rapla vallas leidub 30 XX sajandi arhitektuuripärandi objekti nii tsaari-, vabariigi- ja nõukogude perioodist75. Objektide seas on nt elamuid, jaamahooneid, haigla jms. Antud hooned ei ole riikliku kaitse all, kuid samas on tegemist oma ajastu arhitektuuri hästi esindavate objektidega, mistõttu on eelkõige oluline hoonete säilimine.

Üldplaneering suunab XX sajandi arhitektuuripärandiks olevaid hooneid säilitama seades selleks järgmised tingimused:

− hoitakse kasutuses ning leitakse koostöös valla ja eraomanikega vajadusel uus kasutusotstarve ja renoveerimise võimalused;

− renoveerimisel säilitatakse hoonete välisilme;

− tagatakse ümbruse heakord ja hoone vaadeldavus.

Üldplaneeringu mõju XX sajandi arhitektuuripärandi säilimisele võib pidada positiivseks.

4.7.3 Mõju maaehituspärandi objektidele

Maaehituspärandi hulka kuuluvad väärtuslikumad ja ajastuse iseloomulikumad rehemajad (eestlaste vanad traditsioonilised elamud ja nende juurde kuuluvad talukompleksid), vallamajad ning koolimajad. Tuginedes Maaehituspärandi andmekogus76 esitatud toodule, siis on Rapla vallas 16 rehemaja, 7 vallamaja ja 14 kooli.

75 http://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture 76 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=rehemaja&action=list, https://register.muinas.ee/public.php?menuID=evm-parishhouse, https://register.muinas.ee/public.php?menuID=evm-school

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

102

Maaehituspärand on erinevas seisundis (hea kuni halb), mis varieerub olenevalt hoone konstruktsiooni osast. Maaehituspärandi osas üldplaneering tingimusi ei sea.

Üldplaneeringul maaehituspärandile otsene mõju puudub.

4.7.4 Mõju militaarpärandi objektidele

Tuginedes andmekogule77, siis on Rapla vallas üks militaarpärandi objekt, milleks on Kuusiku lennuväli. ÜP näeb ette Kuusiku lennuvälja säilimist lennuväljana. Militaarpärandile on seega üldplaneeringul vähene positiivne mõju.

4.7.5 Mõju pärandkultuuriobjektidele

Pärandkultuuri objektideks on valdavalt põlised talukohad ja talude juurde kuuluvad objektid, põlispuud, kiviaiad, lubjaahjud, raudteerajatised jpm. Pärandkultuuri objekte on seisuga 22.03.2024. a Rapla vallas registreeritud kokku 669 (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel) ning 30 XX sajandi arhitektuuripärandi objekti78.

Pärandkultuuriobjekte väärtustatakse üldplaneeringus tuues välja soovitused, et pärandkultuuriobjektideks olevad:

− hooned on soovitatav heakorrastada või leida neile kasutus. Hooneid võib kasutusele võtta uuel otstarbel (nt jaamahooneid ja meiereisid elamutena vms). Hoonete ümberehitamisel säilitada võimalusel hoonete üldilme ja iseloomulikud välised elemendid;

− hoida teed (nt taliteed) läbitavana;

− säilitada kultuuriväärtuslikud puud (nt hiiepuud).

Üldplaneeringul pärandkultuuriobjektidele otsene mõju puudub või on vähesel määral positiivne.

4.7.6 Mõju kalmistutele ja matmispaikadele

Vastavalt andmekogule79 asub vallas viis kultuurimälestisena kaitse all olevat kalmistut (Tabel 19). Lisaks jääb valla territooriumile ühishaudu ja kalmeid. Lisaks kultuurimälestisena kaitstavatele kalmistutele jääb valla territooriumile ka väiksemaid pärandkultuuriobjektidena registreeritud matmiskohti.

Kultuurimälestisena kaitse all olevatele kalmistutele ja teistele matmispaikadele kehtivad muinsuskaitseseadusest tulenevad kitsendused. Lisaks tuleb arvestada, et kalmistute tegevust reguleerib kalmistuseadus. Tabel 19. Rapla vallas paiknevad kultuurimälestisena kaitstavad kalmistud (Allikas: Kultuurimälestiste register).

Reg nr Kalmistu Asukoht

12218 Kalmistu "Kabelimägi" Rapla maakond, Rapla vald, Sikeldi küla, Järve

12206 Kalmistu Rapla maakond, Rapla vald, Raka küla, Tõnsu

12193 Kalmistu "Pulgamägi" Rapla maakond, Rapla vald, Kodila küla, Palamulla tee 8

12185 Kalmistu "Kabelimägi" Rapla maakond, Rapla vald, Oela küla, Loigu

12181 Kalmistu Rapla maakond, Rapla vald, Kuusiku-Nõmme küla, Kunni

12164 Kalmistu "Kabelimägi" Rapla maakond, Rapla vald, Kalevi küla, Kingu

77 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritage 78 http://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture 79 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

103

Reg nr Kalmistu Asukoht

12154 Kalmistu "Kalmumägi" Rapla maakond, Rapla vald, Alu-Metsküla, Kõrtsu

12143 Kalmistu "Kalmumägi" Rapla maakond, Rapla vald, Raela küla, Sariste

12141 Kalmistu Rapla maakond, Rapla vald, Lipa küla, Kalmu

11885 Kalmistu Rapla maakond, Rapla vald, Juuru alevik, Kalmistu tee 1a

8400 Rapla kalmistu Rapla maakond, Rapla vald, Uusküla, Kalmistu parkla

8396 Raikküla mõisa kalmistu Rapla maakond, Rapla vald, Raikküla, Hauametsa

8370 Vahastu kalmistu Rapla maakond, Rapla vald, Vahastu küla, Kiriku

8366 Juuru (EAÕ) kalmistu Rapla maakond, Rapla vald, Juuru alevik, Õigeusu kalmistu

8365 Juuru kalmistu Rapla maakond, Rapla vald, Juuru alevik, Juuru kalmistu

Aktiivseid kalmistuid on Kehtna vallas neli – Rapla, Vahastu, Juuru ja Juuru õigeusu kalmistu. ÜP- ga täiendavaid kalmistu maa-alasid ette ei nähta.

ÜP-ga nähakse ette, et kalmistule tagatakse ohutu ligipääs kergliiklusteega ja parkimisvõimalused.

Üldplaneeringus on tingimuseks seatud, et kalmistul nähakse ette kalmisturahu hoidmise eesmärgil vähemalt 50 meetri laiune vöönd kalmistu välispiirist. Vööndisse on keelatud rajada ehitisi ja planeerida maakasutust, mis võib põhjustada kalmistul müra, välja arvatud kalmistut teenindav ehitis. Tegu on kalmistuseadusest tuleneva kitsendusega, mitte üldplaneeringuga seatava täiendava tingimusega.

Üldplaneering näeb ette kalmistutele aia- ja haljastusjäätmete kompostimiskohtade kavandamist. Kalmistutel on ajalooliselt alati tekkinud ka haudade hooldamise käigus aia- ja haljasjäätmeid ning neid on ka alati kuskil kalmistu nurgas kompostitud. Seega kindlasti ei ole tegu uudse toiminguga, vaid kalmistukultuuri osaga. Kompostimislahendusi on tänapäeval mitmeid ning arvestades Rapla vallas paiknevate kalmistute võrdlemisi madalat kasutusintensiivsust, siis on võimalik rajada miljöösse sobilikke lahendusi. Eelistatud oleksid kinnised või poolkinnised kompostimislahendused, mis arvestavad nii keskkonnakaitselisi tingimusi kui kultuurilisi väärtusi.

Kalmistud, sh suletud kalmistud on olulised kohaliku aja- ja kultuuriloo kandjad. Matmispaigad väärivad tähistamist ja hooldamist.

Üldplaneeringu mõju kalmistutele on neutraalne. Tegutsevatele kalmistutele võib mõju pidada mõõdukalt positiivseks.

4.7.7 Mõju arheoloogiapärandile

Tuginedes sellele, et arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste inimeste tegevus toob igal aastal juurde uut infot arheoloogiliste paikade kohta, mida ei jõuta kaitse alla võtta, tuleb arheoloogiapärandi hävimise vältimiseks tagada meetmed selle kaitseks. Muinsuskaitseameti poolt tehtava arheoloogia-tundlike alade analüüsi abil on võimalik vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust kavandatavates kohtades, kuid seni avastamata ja prognoosimata muistised võib välja tulla ka väljaspool mälestisi ja arheoloogiatundlikke alasid. Seetõttu tuleb Muinsuskaitseameti hinnangul80:

1) KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus;

80 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Regionaalareng_poliitika/valitood/u._kadakas.pdf

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

104

2) Prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui:

▪ Algatatakse detailplaneeringut; ▪ Ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m².

Eelnevalt nimetatud tingimustest esimese puhul tuleb arvestada, et selle kandmisel üldplaneeringusse rakendub vastav kooskõlastamise nõue ka teistele otsustajatele KeHJS mõistes ehk tingimus rakendub ka näiteks KMH või KMH eelhinnangu nõudega keskkonnalubade taotlustele Rapla valla territooriumil.

Nii teadaolevatel arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi avastamisel tuleb tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused. Üldplaneeringu edasisel koostamisel esitatakse Muinsuskaitseameti poolt arheoloogiatundlikud alad, kuhu planeeringu või ehitise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta. Kuna nimetatud info on ajas täienev, siis on võimalik, et tulevikus tuleb asjakohane info mõnest muust andmebaasist.

Üldplaneeringu mõju arheoloogiapärandile on neutraalne. Juhul kui arheoloogiatundlikud alad esitatakse informatiivsena üldplaneeringus ning seatakse neile tingimused, siis võib mõju arheoloogiapärandile pidada selle parema teadvustamisega seonduvalt vähesel määral positiivseks.

4.7.8 Mõju pühapaikadele

Looduslikud pühapaigad on olulise inimmõjuta rahvapärimuslikud ohverdamise, pühakspidamise, ravimise, usulise või rituaalse tegevusega seotud paigad või asjad. Need on olulised rahvapärimuskultuuri ning kohaliku identiteedi kandjad. Osaliselt on looduslikud pühapaigad kas muinsus- või looduskaitse all.

Kultuurimälestisena kaitstavaid pühapaiku on vallas 13. Kaitse all olevatele pühapaikadele rakenduvad muinsuskaitseseadusest tulenevad kitsendused, mille järgimine tagab nende säilimise. Üldplaneeringu koostamisel on lähtutud õigusaktidest.

Maa-ameti ristipuude kaardirakenduse andmetel puuduvad Rapla vallas ristipuud. Mõju neile ei avaldata.

Tuginedes looduslike pühapaikade kaardirakenduse andmetele, siis jääb Rapla valda mitmeid pühapaikasid, mis on leitavad Tabel 20-st. Üldjuhul on kasutatud kaardiandmete järgi enamus pühapaikade seisund kas kahjustatud või määramata.

Tabel 20. Looduslikud pühapaigad hiiepaikade kaardirakenduse andmetel seisuga 10.10.2022. a.

Jrk nr

Nimi Aadress Seisund Viide Märkus

1 Nuudi hiis

Rapla maakond, Rapla vald, Keo küla, Nuudi, Allika, Siili, Põhja-Sobli, 20165 Raikküla-Päärdu tee

Kahjustatud Pärandkultuur: 668:HII:001

Pühapaika on kahjustanud kraavitamine, turba võtmine ja metsaraie.

2 Mardi tamm Rapla maakond, Rapla vald, Metsküla, Metsamardi

Määramata Looduskaitse: KLO4000322

–

3 Hiiemägi Rapla maakond, Rrapla vald, Metsküla,

Kahjustatud Kohapärimus: 668:HII:003

Maa peamiselt üles haritud,

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

105

Jrk nr

Nimi Aadress Seisund Viide Märkus

Väljametsa, Suitsumetsa, Suitsutõnsu, Tõnsu

metsaraie, hävinud Hiiemäe talu koht.

4 Salasoo hiietamm ja hiiekivid

Rapla maakond, Rapla vald, Lipa küla, Salasoo

Kahjustatud Pärandkultuur: 668:KIV:002

Vanad hiietammed on hävinud, hiiekivid veetud metsa alla, suurem osa hiiest üles haritud.

5 Lubja-Sepa hiis

Rapla maakond, Rapla vald, Lipametsa küla, Pigipõhja

Hävinud – Hiie asukohas on nüüd lubjakivi kaevandus

6 Hiietamm Rapla maakond, Rapla vald, Kabala küla, Meieri

Määramata Looduskaitse: KLO4000409

–

7 Jalase ristikivi

Rapla maakond, Rapla vald, Lõpemetsa küla, Naistemetsa, Leese

Määramata – Invent

8 Padaallikas Rapla maakond, Rapla vald, Raikküla, Vissi

Kahjustatud Pärandkultuur: 668:ALL:004

Allikas on tugevalt kahjustatud - suunatud betoontorusse, suletud kaane ja mullakihiga ning suunatud kõrvalasuvasse kraavi.

9 Silmaallikas Rapla maakond, Rapla vald, Raikküla, Kooli

Kahjustatud Pärandkultuur: 668:ALL:002

Maaparandus ja kraavitamine on allikat oluliselt muutnud

10 Hiiemägi Rapla maakond, Rapla vald, Raela küla, Hiie

10 Kultuurimälestis: 12144

–

11 Hiiemets Rapla maakond, Rapla vald, Jalase küla, Vardi metskond 54

Määramata Kultuurimälestis: 12127

–

12 Suurkivi allikakaev

Rapla maakond, Rapla vald, Jalase küla, Jalase seltsimaja

Määramata Kultuurimälestis: 12140

–

13 Liukivi Rapla maakond, Rapla vald, Jalase küla, Tänavotsa

Määramata Kultuurimälestis: 12139

–

14 Hiietammik ja püha kivi

Rapla maakond, Rapla vald, Iira küla, Koplimäe

Kahjustatud Kohapärimus: 668:KIV:001

Ümbruses erinevate ajastute inimtegevuse jälgi.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

106

Jrk nr

Nimi Aadress Seisund Viide Märkus

Hiietammiku asukohta pole võimalik kindlaks määrata.

15 Tammemägi

Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn, Tammemäe, Laulu tn 5, Laulu tn 22, Automi, Põllu tänav, Piiri tänav, Laulu tänav

Kahjustatud Pärandkultuur: 668:HII:004

Invent

16 Silmaallikas, Siniallikas

Rapla maakond, Rapla vald, Uusküla, Alu tee 25

Hävinud –

Nõukogude ajal kaevati läbi allika kraav. Kardil allika ligikaudne koht.

17 püha kivi Rapla maakond, Rapla vald, Kalevi küla, Meeripõllu

Kahjustatud Kultuurimälestis: 12168

Kivi ümbrus üles haritud

18 Põrguallikad Rapla maakond, Rapla vald, Sikeldi küla, Nirgimäe

Määramata Kultuurimälestis: 12219

–

19 püha kivi Rapla maakond, Rapla vald, Oela küla, Vardi

Määramata Kultuurimälestis: 12188

–

20 Hiie-Sunda hiiekoht

Rapla maakond, Rapla vald, Raka küla, Sunda- Kasesalu

10 Looduskaitse: KLO1200176

–

21 Silmaallikas Rapla maakond, Rapla vald, Ohulepa küla, Rankomäe

Kahjustatud Pärandkultuur: 668:ALL:003

–

22 Hiiealune

Rapla maakond, Rapla vald, Koigi küla, Koigi; Mõisaaseme küla, Luukapõllu Luukapõllu

Kahjustatud Pärandkultuur: 668:KON:002

Hiiealune asus Koigi ja Reinu (Luukapõllu) kinnistute maal. Hiiepaik on piiritlemata.

23 püha kivi Rapla maakond, Rapla vald, Kuku küla, Näägo

Kahjustatud Kultuurimälestis: 12178

Värske lageraie pühapaigas

24 Vatla allikas Rapla maakond, rapla vald, Kuku küla, Kiigemäe

Kahjustatud – Allika kõrval värske lageraie

25 Nõiakivi Rapla maakond, Rapla vald, Kuku küla, Kiigemäe

Kahjustatud – Kivi algne asukoht 10 m lääne pool.

26 Hiiemägi Rapla maakond, Rapla vald, Alu-Metsküla, Hagudi, Aranküla

Kahjustatud Pärandkultuur: 669:HII:001

Ka Hiiumägi. Kraavitamine, metsaraie.

27 Orjakivi Rapla maakond, Rapla vald, Ridaküla, Vanarääga

Määramata Kultuurimälestis: 12215

–

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

107

Jrk nr

Nimi Aadress Seisund Viide Märkus

28 püha kivi Rapla maakond, Rapla vald, Pirgu küla, Liivi

Määramata Kultuurimälestis: 11905

Juuru khk 2011. a inventuur

29 Järlepa teerist

Rapla maakond, Rapla vald, Jaluse küla, 20110 Juuru-Järlepa tee

Määramata Pärandkultuur: 240:KON:001

–

30 Mahtra Küla hiis

Rapla maakond, Rapla vald, Mahtra küla, Kõrtsi

Kahjustatud – –

31 Hiieallikas Rapla maakond, Rapla vald, Mahtra küla, Mõisa

Kahjustatud –

Allika ümber asuv hiielodu on kuivendatud, allikas kuivendustorusse surutud.

32 Mõisa hiis

Rapla maakond, Rapla vald, Mahtra küla, Kalmu, Vana-Karjatse, Sõjavälja, Mõisa, Allikmäe

Kahjustatud –

Hiiemets raiutud, maa kuivendatud, ehitised, karjatamine, Hiieallikas torusse surutud.

33 Hiietammed Rapla maakond, Rapla vald, Juuru alevik, Kirikumetsa

10 Looduskaitse: KLO4000844

–

34 Ordeallikas Rapla maakond, Rapla vald, Atla küla, Jõgisoo

– Kultuurimälestis: 11925

–

35 Õrde allikas Rapla maakond, Rapla vald, Atla küla, Jõgisoo

10 Looduskaitse: KLO4001084

–

36 Kärttõnu allikas

Rapla maakond, Rapla vald, Tamsi küla, Allika

Määramata Pärandkultuur: 277:ALL:004

Ka: Kärt-Tenu allikas, Katkude allikas

37 Vaopere hiis Rapla maakond, Rapla vald, Vaopere küla, Kuuse

Kahjustatud – –

38 Iida pühapaik

Rapla maakond, Rapla vald, Kuimetsa küla, 2770220 Ida tee

Kultuurimälestis: 11922, Looduskaitse: KLO1000420

–

39 Iida urked Rapla maakond, Rapla vald, Kuimetsa küla, Karstiala

Kultuurimälestis: 11922, Looduskaitse: KLO1000420

–

40 Hiiekivi Rapla maakond, rapla vald, Kuimetsa küla, Veskijõe tee 3

Kahjustatud –

Madal ja lai (kuni 3,8 m) kivi Atla jõe järsul kaldal. Kivi asub sirgeks ja sügavamaks kaevatud Atla jõe kaldal. Kivi kõrval

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

108

Jrk nr

Nimi Aadress Seisund Viide Märkus

võrkaed ja selle taga krossirada

41 Suuresilma allikas

Rapla maakond, Rapla vald, Kuimetsa küla, Pruuli-Vambola, Vahastu tee 34, Vahastu tee 42 // Kira

Kahjustatud Pärandkultuur: 277:ALL:001

Kraavitamine

42 Liukivi Rapla maakond, Rapla vald, Kuimetsa küla, Vahe-Jaagu

Määramata Kultuurimälestis: 11921

–

43 Salutaguse hiis

Rapla maakond, Rapla vald, Karitsa küla, Hiie, Miku, Mikukeeru

Kahjustatud

Ka: Hiiemets, Ohvrimägi, Miku hiis. Maaparanduse, maa harimise ja karjatamisega suuresti rüüstatud.

44 Kadja terviseallikas

Rapla maakond, Rapla vald, Kuimetsa küla, Metskurvitsa

Määramata Pärandkultuur: 277:ALL:002

–

45 Kadja hiiemägi

Rapla maakond, Rapla vald, Kuimetsa küla, Kaseriisika

Määramata Pärandkultuur: 277:HII:001

–

46 Tiiu hiieallikas

Rapla maakond, Rapla vald, Suurekivi küla, Vahastu metskond 238

Määramata Pärandkultuur: - 984439590

–

47 Hiiemägi Rapla maakond, Rapla vald, Vahastu küla, Kiriku

10 Kultuurimälestis: 8370

–

48 Järvehiis Rapla maakond, Rapla vald, Vana-Kaiu küla, Vahastu metskond 21

Korras Looduskaitse: KLO1000505

–

4.7.9 Mõju maastikele

Rapla maakonnaplaneeringuga on määratud vallas asuvad väärtuslikud maastikud (Joonis 24) ning nende kasutustingimused. Lisaks maakonnaplaneeringus toodule tehakse ÜP-ga ettepanek määrata lisaks kaks kohalikku väärtuslikku maastikku:

− Palamulla – muinasküla, milles on tänaseni hästi säilinud traditsioonilise maaelu ruumistruktuur;

− Lepametsa.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

109

Joonis 24. Rapla vallas paiknevad väärtuslikud maastikud. Alus: Maa-amet WMS: Halltoonides kaart.

ÜP esitab üldised tingimused maastike säilimiseks. Üldplaneeringus väärtuslike maastike paiknemise ja kasutustingimuste ning täiendavate kohaliku tähtsusega väärtuslike maastike määramine omab kultuuriväärtuste säilimisele positiivset mõju.

Tuuleenergia võimalikud arengualad jäävad väljaspoole väärtuslikke maastikke. Tuulegeneraatorid on väga kõrged objektid ja seega võivad muuta vaateid väga ulatuslikel aladel. Samuti on tegu maastikus mitme kilomeetri ulatuses domineeriva objektiga. Tuulikute mõju maastikupildi muutusele on suur ja seega võivad nad oluliselt mõjutada väärtuslikke maastikke ning piirkonna olulisi vaateid. Tuulepargi visuaalne mõju sõltub tuulikute suurusest, vaatleja kaugusest, maastiku omadustest, sh reljeefist ja taimkattest, kellaajast, atmosfääri tingimustest jpm. Selgetes ilmastikuoludes ja avatud vaatekoridoride korral võib tuulepark olla nähtav umbes kuni 35 km kaugusele. Eesti puhul ei mõjuta tuulikute nähtavust enamikes piirkondades olulisel määral reljeef, kuid mõjutavad metsaalad. Üldplaneeringu tasandil (ilma tuulikute kõrguseid ja asukohti) teadmata ei ole võimalik teostada tuulikute nähtavusanalüüsi. Seega tuleb tuuleparkide edasisel planeerimisel pöörata tähelepanu ka mõjule maastikupildile, eeskätt väärtuslikele maastikele ja ilusatele teelõikudele. Vajalik on koostada nähtavusanalüüs ning foto (või video) montaažid olulistest vaatepunktidest.

Viimastel aastatel on seoses taastuvenergia arendusvajadusega oluliselt suurenenud päikeseparkide arendusetegevuse surve. Päikesepargid on küll võrreldes tuuleparkidega oluliselt väiksema ruumilise ulatusega visuaalse mõjuga, kuid esteetiliselt võib mõju olla väga oluline ning lokaalselt negatiivne. Seega on oluline päikeseparkide rajamisel arvestada ka nende visuaalset mõju. Päikseparkide rajamisel tuleks vältida alasid, kust soovitakse säilitada väärtuslikke vaateid või maastikupilti. Sarnaselt tuuleparkidele (ja teistele tehisobjektidele) on ka päikeseparkide puhul võimalik koostada visualiseeringuid, mis aitavad otsustada mõju

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

110

olulisust ja pargi esteetilist sobivust konkreetsele alale. Valdavalt võib päikeseparkide puhul olla ebasoovitav nende nähtavus mõnelt avalikult kasutatavast kohast (nt teelt). Samas on võimalik mõju oluliselt vähendada kavandades näiteks olulise vaatekoha ja päikesepargi vahele hekk vms vaate takistus. Erinevalt tuuleparkidest päiksepargid üldjuhul kaugvaateid ei mõjuta.

4.7.10 Mõju arheoloogiatundlikutele aladele

Tuginedes Muinsuskaitseametilt saadud arheoloogiatundlike alade kaardikihile, siis paikneb Rapla vallas kokku 35 arheoloogiatundliku ala. Arheoloogiatundlike alade nummerdamisel on lähtutud Muinsuskaitseameti poolt saadetud vektorandmete eelnevalt nummerdatud aladest.

Arheoloogiatundlikest aladest kattuvad täielikult või osaliselt 17 (alad 1, 2, 3, 8, 11, 12, 14, 15, 16, 17, 20, 24, 26, 29, 33, 34 ja 35) ala üldplaneeringuga tehtava rohevõrgustiku ettepaneku alaga. Üldplaneeringuga kavandatav rohelise võrgustiku ala ei kujuta arheoloogiatundlikele aladele ohtu, sest sinna üldplaneeringuga nagunii väljakaevamisi ei kavandata.

Tabel 21. Mõju arheoloogiatundlikele aladele.

Kattumine arheoloogiatundliku alaga Mõju arheoloogiatundlikule alale

Arheoloogiatundlik ala nr 33 kattub ida servas üldplaneeringuga määratud tootmise juhtotstarbega maa-alaga.

Arheoloogiatundlik ala – sinine viirutus; tootmise juhtotstarbega ala – heleroosa ala; ÜP kohane rohevõrgustiku ettepanek – roheline punktiiriga ala.

Ehitustegevuse korral võib välja tulla kultuurikiht.

Arheoloogiatundlik ala nr 25 kattub kagu servas üldplaneeringuga määratud segahoonestusala-, kaitsehaljastuse-, väikeelamu-, korterelamu, haljasala- ja parkmetsa-, aianduse- ja ühiskondliku hoone maa-alaga.

Kavandatuga võib välja tulla kultuurikiht järgmiste juhtotstarvet puhul: segahoonestuse maa-ala, väikeelamu maa-ala, korterelamu maa-ala, aianduse maa- ala ja ühiskondliku hoone maa-ala. Samuti võib kultuurikiht välja tulla perspektiivse

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

111

Arheoloogiatundlik ala – sinine viirutus; segahoonestuse maa-ala – tumeheleroosa ala; ÜP kohane rohevõrgustiku ettepanek – roheline punktiiriga ala; kaitsehaljastuse maa-ala – heleroheline ala; haljasala ja parkmetsa maa-ala – tumeroheline ala; väikeelamu maa-ala – kollane ala; korterelamu maa-ala – oranž ala; aianduse maa-ala – heleroosa ala; ühiskondliku hoone maa-ala – helesinine ala; perspektiivne kergliiklustee – roosa joon.

kergliiklustee puhul.

Arheoloogiatundlik ala nr 26 kattub ala keskosas üldplaneeringuga määratud riigikaitse juhtotstarbega maa-alaga.

Üldplaneeringuga ei kavanda vald riigikaitse juhtotstarbega maa-alale midagi, seega mõju arheoloogiatundlikule alale puudub,

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

112

Arheoloogiatundlik ala – sinine viirutus; riigikaitse juhtotstarbega ala – heleroheline ala; ÜP kohane rohevõrgustiku ettepanek – roheline punktiiriga ala.

Arheoloogiatundlik ala nr 22 kattub edela servas üldplaneeringuga määratud kaitsehaljastuse juhtotstarbega maa-alaga.

Arheoloogiatundlik ala – sinine viirutus; kaitsehaljastuse juhtotstarbega ala –roheline ala.

Kuivõrd tegu on üldplaneeringu kohase kaitsehaljastuse juhtotstarbega maa- alaga, siis sealt ei plaanita midagi välja kaevata ning mõju arheoloogiatundlikule alale puudub.

Arheoloogiatundlik ala nr 24 kattub ida servas segahoonestuse-, väikeelamu-, haljasala- ja parkmetsa juhtotstarbega maa-alaga.

Kavandatuga võib välja tulla kultuurikiht järgmiste juhtotstarvet puhul: segahoonestuse- ja väikeelamu maa-ala.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

113

Arheoloogiatundlik ala – sinine viirutus; segahoonestuse juhtotstarbega ala –tumeroosa ala; haljasala ja parkmetsa maa-ala – tumeroheline ala; väikeelamu maa-ala – kollane ala; ÜP kohane rohevõrgustiku ettepanek – roheline punktiiriga ala.

Arheoloogiatundlik ala nr 18 kattub keskosas üldplaneeringu kohase väikeelamu-, segahoonestus-, haljasala ja parkmetsa-, korterelamu- ja ühiskondliku hoone juhtotstarbega maa-aladega.

Arheoloogiatundlik ala – sinine viirutus; segahoonestuse juhtotstarbega ala –tumeroosa ala; haljasala ja parkmetsa maa-ala

Kavandatuga võib välja tulla kultuurikiht järgmiste juhtotstarvet puhul: segahoonestuse-, väikeelamu-, korterelamu- ja ühiskondliku hoone maa- ala. Samuti võib kultuurikiht välja tulla perspektiivne kergliiklustee ja tee puhul.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

114

– tumeroheline ala; väikeelamu maa-ala – kollane ala; korterelamu maa-ala – oranž ala; ühiskondliku hoone maa-ala – helesinine ala; perspektiivne kergliiklustee – roosa joon; perspektiivne tee – punane joon.

4.8 Kliimamuutustega kaasnevad mõjud

Kliimamuutuste tõttu suureneb nii maismaa kui ka merealade temperatuur ning muutub sademete hulk ja jaotus, mis toob omakorda kaasa keskmise meretaseme tõusu kogu maailmas, rannikuerosiooni ohu ning raskemad ilmastikuga seotud loodusõnnetused. Kliimamuutustega kohanemiseks on riiklikul tasemel koostatud Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava 203081. Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks.

Arengukava 2030 kohaselt pole Eestis kliimamuutused nii äärmuslikud kui paljudes teistes maailma ja Euroopa Liidu riikides, kuid ka meil võib prognooside alusel 21. sajandi jooksul oodata järgmisi muutusi:

− temperatuuritõus, mis on Eestis 20. sajandi teises pooles olnud kiirem kui maailmas keskmiselt, sellest tulenevad jää- ja lumikatte vähenemine; kuuma- ja põuaperioodid; muutused taimekasvus; võõrliikide, sh uute taimekahjurite ja haigustekitajate levik, külmumata ja liigniiske metsamaa, mis piirab raievõimalusi, sesoonsete energia tarbimistippude muutused; elanike terviseprobleemide sagenemine jms;

− sademete hulga suurenemine eriti talveperioodil ja sellest tulenevad üleujutused, kuivenduskraavide ja -süsteemide ning paisude hoolduse mahu suurenemine, jõgede kaldaerosiooni ja sellest tuleneva kaldakindlustamise mahu suurenemine, surve elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks, kaevandusvete pumpamismahu suurenemine jms;

− tormide sagenemine ning sellest tulenevad nõuded taristu ja ehitiste vastupidavusele ja tormitagajärgede likvideerimise võimele.

Kuumalainete sagenemine on üks peamisi tulevikukliima riske nii Eestis kui ka mujal maailmas. Kuumalained võimenduvad eeskätt linnades, aga ka tiheasustusaladel soojussaare efektina, kus suured tumedad pinnad (nt: asfaltteed, asfaltkattega parklad, bituumenkatused) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad õhku. Soojussaare efekti saab leevendada piirates planeeringu- ja ehituslahendustega soojuse akumuleerimist ning rakendades linnakeskkonnas mikroklimaatilisi meetmeid, säilitades ja laiendades rohealasid, haljastust ja veekogusid.

Üldplaneeringus on arvestatud kliimamuutuse mõjuga ning antud suuniseid säästlike sademeveesüsteemide osas. Elukeskkonna ning tootmisalade kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata rohealade ja haljastuse tagamisele, mis leevendavad mikrokliima mõjusid, sealjuures aitavad vähendada soojussaarte teket.

Eestis on üleujutusriske hinnatud „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta“ alusel. 2011. a valmis esimene üleujutusega seotud riskide hinnang, millega kaardistati Eestis aset leidnud üleujutused, eristati olulised üleujutused ja määrati üleujutusega seotud riskipiirkonnad. 2019 aastal toimus

81 https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

115

üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkondade kaartide ajakohastamine. Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud ajakohastatud üleujutusega seotud riskide hinnangule Rapla valla territoorium riskipiirkondade hulka ei kuulu. Kohaliku teadmise põhjal ei ole vallas piirkondi, kus üleujutus võib osutuda probleemiks (ja kus tuleks nt vältida ehitamist või rakendada meetmeid või erilahendusi).

Rapla valla mulla pindmise kihi väliveemahutavuse potentsiaal (m3/m3) on võrdlemisi kõrge82. Indikaatori alusel saab hinnata, et looduslik üleujutuste kontrolli potentsiaal on piirkonnas võrdlemisi kõrge.

Kliimamuutusi põhjustavate kasvuhoonegaaside emissiooni peamiseks allikaks on fossiilsete kütuste tootmine, töötlemine ja põletamine ning energia tootmine. Taastuvenergia elektrijaamade rajamine elektrienergia tootmiseks tähendab taastuvatel energiaallikatel põhineva elektrienergia tootmise osakaalu suurendamist, mis loob eeldused fossiilsete kütuste põletamisel eralduvate kasvuhoonegaaside vähendamiseks omades seeläbi potentsiaalset positiivset mõju kliimamuutuste pidurdamisele. Üldplaneeringus tuuleparkide alade eelvaliku tegemine ning päikeseparkide rajamise tingimuste seadmine omab seega positiivset mõju Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamisele ning Eesti kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele.

82 www.keskkonnaagentuur.ee/elme

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

116

5 Keskkonnameetmed

Keskkonnameetmete eesmärk on vältida või vähendada üldplaneeringu elluviimisega kaasneda võivat võimalikku negatiivset mõju ning võimendada kaasnevaid positiivseid mõjusid. Samuti on eesmärgiks määrata seiretingimused.

KSH läbiviimise tulemusel leiti, et üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne otseselt olulist negatiivset mõju, mida oleks vaja leevendada. Üldplaneeringuga kaasneb kaudne positiivne mõju, mille võimendamiseks on KSH andnud soovitusi. Samuti on KSH käigus antud soovitusi edasise arendustegevuse suunamiseks:

− Plangimäe raba piirkonna puhul tuleb tuuleala reaalse edasise arendushuvi korral inventuuriga selgitada välja rabakoosluse seisund ja väärtus. Kõrge väärtusega koosluse ulatuses tuleks ehitustegevust võimalusel vältida. Antud tuulepargi eelvaliku ala puhul on tõenäoline, et ala ise võib olla metsise (ja seega metsisega sama elupaigaeelistust omavate) jaoks elupaigana väärtuslik. Asjaolu tuleb täpsustada metsise inventuuriga tuulepargi mõjude hindamisel.

− Rapla valla üldplaneeringu eelnõu ei määra perspektiivseid reoveekogumisalasid. Eeskätt Rapla linna piirkonnas on asjakohane perspektiivsed elamualade laienemise alad määrata ka perspektiivseks reoveekogumisalaks kui vee-ettevõtja hinnangul on võimalik sinna tulevikus trasse laiendada. Asustuse laiendamine on alati eelistatud rajada piirkondadesse kuhu on võimalik ühisveevärgi ja kanalisatsiooni perspektiivis laiendada.

− ÜP ei luba väärtuslikele põllumajandusmaadele paigutada päikeseparke. Arvestades taastuvenergia rajamise vajadust kliimaeesmärkide täitmisel, võiks siiski õigustatuks pidada teatatud juhtudel kaalutletud erandite lubamist. Seda eeskätt asukohtades, kus on väga head võrguühenduse võimalused ning põllumajandusmaa on reaalselt põllumajanduslikust kasutusest pikaajaliselt olnud väljas või on võimalik energia tootmise ning põllumajanduse kooskasutus (nt lambakasvatusega). Tingimuseks peaks aga olema, et päiksepargi rajamine ei tohi rikkuda mullaviljakust ja päikesepargi eemaldamisel on võimalik ala uuesti põllumajanduslikku kasutusse võtta. Aktiivselt põllumajanduslikus kasutuses olevat kõrge boniteediga põllumajandusmaad päikesepargi alaks muutmine ei ole lubatav.

− Endistele ja praegustele jääkreostusobjektide uute ehitiste kavandamisel tuleb hoolikalt jälgida pinnase seisundit. Pinnase seisund peab vastama soovitud kasutusotstarbele.

− Soovitatav oleks kompostimisvõimalused luua lisaks Kaiule ning Raplale ka teistesse suurematesse asulatesse. Samuti võimaldada eriliigiliste jäätmete kodulähedasi kogumispunkte.

− Uute elamualade vm tundlike objektide kavandamisel Rail Balticust või riigimaantee T15 uuest trassikoridorist lähemale kui 300 m on asjakohane nõuda planeeringu või projekteerimistingimuste raames täpsustavat liiklusmüra hinnangut (kui see ei ole vastava objekti mürahinnangus piisava täpsusega tehtud) ning vajadusel tuleb ette näha sobilikud müraleevendusmeetmed.

− Maanteede äärsetele aladele uusi elamualasid kavandades tuleb säilitada tee- ja elamuala vaheline piisav puhvervöönd või kavandada müratõke. Puhvervööndi täpne ulatus peaks selguma mürahinnangu alusel.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

117

− Ohtlike ja suurõnnetusohuga ettevõtete kavandamisel ning ohtlike ja suurõnnetusega ettevõtete ohualadesse tegevuste kavandamisel tuleb riskide suurust ja kavandatava maakasutuse tundlikkuse sobivust hinnata igakordselt vastavalt reaalsetele riskidele Päästeameti väljatöötatud hindamismetoodika alusel72.

− Võimalusel näha ette aianduse maa-ala kogukonnaaia jaoks sarnaselt teistele korterelamutega asulatele ka Raplasse.

− Kasvandu külas muinasküla kavandamiseks tehtav ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek on asjakohane viia kooskõlla detailplaneeringu lahendusega. Sealjuures vähendada ehituskeeluvööndit aladel, kuhu soovitakse ehitusalasid, mitte kogu kinnistul. Samuti näidata ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek ka jõesaarel (ka jõe soodiala on ametlikult veekogu osa ja sellel tuleb taotleda EKV vähendamist).

− Täpsustada rohevõrgustiku paiknemist vastavalt KSH aruandes esitatud soovitustele.

Joonis 25. Rohevõrgustiku ettepanek Rapla vallas. Alus: Maa-amet WMS: Halltoonides kaart.

Natura asjakohase hindamise leevendavad meetmed

KSH raames teostatud Natura asjakohase hindamise käigus tuvastati võimaliku mõju esinemine Natura aladele ning kavandati meetmed negatiivse mõju vältimiseks.

− Karitsu loodusala vahetusse lähedusse puhkealale ehitustegevuse kavandamisel tuleb ehitustegevus kavandada väljaspoole loodusala.

− Kõnnumaa loodusala läbiva kergliiklustee rajamisel tuleb kavandada kergliiklustee maanteest lääne poole. Kergliiklustee ehitustegevusel tuleb vältida kaitse-eesmärgiks olevate koosluste esinemisaladel ehitussõidukite poolset tallamist. Kergliiklustee kavandada vähemalt 50 m kaugusele koobaste esinemisalast ning antud teelõigu

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

118

projekteerimisel tuleb arvestada vajadusega vältida ehitustegevusel vibratsioonirikkaid tegevusi, mis võiksid põhjustada koobaste varinguid.

− Kõnnumaa-Väätsa linnuala läbiva kergliiklustee rajamisel tuleb kavandada vältida kergliiklustee rajamisega seonduvat metsa raadamist ning mürarikast ehitustegevust lindude pesitsusperioodil.

− Rapla valla tuuleenergia arengualadele arendamisel ei tohi Kõnnumaa-Väätsa linnuala ega selle kaitse-eesmärke kahjustada. Võimaliku ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust on võimalik ära hoida ning vähendada arengu suunamisel järgmistes etappides (detailplaneeringutes, projektides) jätkuvalt Natura kaitse-eesmärkidega arvestamisega ning vajadusel leevendusmeetmete rakendamisega. Tuulikute ebasoodsat mõju saab vajadusel välistada läbi sobiva tehnilise lahenduse ning asukohavaliku detailse lahenduse planeeringu tasandil. Detailse lahenduse planeeringu/projekti menetluse raames tuleb koostöös linnustiku eksperdiga täpsustada mõjusid kavandatava tegevuse mahu, täpse asukoha ning tehnilise lahenduse eripärasid arvestades ning vajadusel tuleb viia läbi täiendavad linnustiku uuringud. Linnustiku uuring peab hõlmama linnustiku rännet, pesitsemist ja elupaigakasutust. Tuulepargi kavandamisel tuleb arvestada linnustiku uuringu tulemusi ning vajadusel kavandada asjakohased leevendavad meetmed. Tingimus kehtib kõigi valla territooriumile kavandatavate tuuleenergia arengualade puhul. Mitte kavandada perspektiivseid tuuleenergia arendusalasid lähemale kui 2 km must- toonekure potentsiaalse elupaiga piiridest. Kui tuuleparke kavandatakse metsamassiivi lähedale (kuni 20 km pesapaigast), kus on teada must-toonekure elupaik, on vaja enne tuuleparkide ehitamist selgitada välja must-toonekure elupaigakasutus nendel aladel ja mitte kavandada tuuleparke must-toonekure toitumis-, puhke- ega pesitsusaladele ning nende vahele. Tuuleenergia potentsiaalsete arengualade edasisel mõjude hindamisel tuleb pöörata tähelepanu võimalikele kaudsetele mõjudele metsise elupaikadele. Eeskätt tuleb selgitada valla kaguosasse jäävate alade puhul võimalik metsiste elupaikade vaheline liikumine ja sellega seonduvad võimalikud mõjud.

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

119

Kasutatud materjalid

Allikmaterjalid Alu aleviku soojusmajanduse arengukava aastani 2026. Kättesaadav:

https://rapla.kovtp.ee/documents/17843026/20470488/Lisa+16+-

+Alu+aleviku+soojusmajanduse+arengukava+kuni+aastani+2026.pdf/7e56bfed-a72e-4747-8f6c-

d3592978c836

Drewitt, A. L. & Langston, R. H. W. 2006. Assessing the impacts of wind farm on birds. Ibis 148: 29–42.

Planeering „Eesti 2030+. Kättesaadav: https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline- planeerimine/uleriigiline-planeering

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030. Kättesaadav:

https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/13481

Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava 2030.

Tamm, J., Liivamägi, S., Kaasik, T., Bauert, H., Kuivkaev, H., Pärn, T. 2020. Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Rapla maakonnas. EGF: 9334. Kättesaadav: https://fond.egt.ee/fond/egf/9334

Hanede ja laglede kaitse ja ohjamise tegevuskava. KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 22.03.2021 käskkirjaga nr 1-1/21/56.

Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks, 2017. Eesti Standard EVS 840:2017. Eesti Standardikeskus.

Juuru valla Juuru asula soojusmajanduse arengukava 2015–2025. Kättesaadav: https://rapla.kovtp.ee/documents/17843026/20470488/Lisa+18+- +endise+Juuru+valla+Juuru+asula+soojusmajanduse+arengukava+aastani+2025.pdf/18f33dab- 5aab-4319-a494-6062e70ff6ee

Juuru valla Järlepa asula soojusmajanduse arengukava 2015–2025. Kättesaadav: https://rapla.kovtp.ee/documents/17843026/20470488/Lisa+17+- +endise+Juuru+valla+J%C3%A4rlepa+asula+soojusmajanduse+arengukava+kuni+aastani+2025.p df/93eab229-b2de-4d43-8f64-940a2653e2c0

Juuru valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2010–2021. Kättesaadav: https://rapla.kovtp.ee/documents/17843026/20470488/Lisa+12- +endise+Juuru+valla+%C3%BChisveev%C3%A4rgi- +ja+kanalisatsiooni+arendamise+kava+aastani+2021.pdf/3a081a64-bcc3-4663-b2b2- 4916f8781599

Juuru valla üldplaneering. Kättesaadav: https://rapla.kovtp.ee/documents/17843026/20191205/Juuru_YP_seletuskiri.pdf/d35331a9- 3bdc-466a-85e3-261efc46ac89

Kaiu valla jäätmekava aastani 2020. Kättesaadav: https://rapla.kovtp.ee/documents/17843026/20470488/Lisa+23+- +endise+Kaiu+valla+j%C3%A4%C3%A4tmekava+2015-2020.pdf/a79cca38-6cb2-4e29-be39- 572ae7ebb0db Kaiu valla ÜVK arendamise kava aastateks 2017–2029. Kättesaadav:

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

120

https://rapla.kovtp.ee/documents/17843026/20470488/Lisa+13+- +endise+Kaiu+valla+%C3%BChisveev%C3%A4rgi- +ja+kanalisatsiooni+arendamise+kava+aastani+2029.pdf/410f4353-dfb6-45df-835f- 319f78b70232

Kaiu valla üldplaneering. Kättesaadav: https://rapla.kovtp.ee/documents/17843026/20178724/Uldplaneeringu+seletuskiri.pdf/2698ae be-dee1-4356-8d92-14610384884a

Kaljukotka (Aquila chrysaetos) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 3.12.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/300.

Kohila ning Rapla valla jäätmekava 2018–2022. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4120/7201/8005/kava.pdf

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas aastateks 2015-2021

Eesti Ornitoloogiaühing MTÜ. 2016. Mereala planeeringu alusuuring: Eesti merealal paiknevate lindude rändekoridoride olemasolevate andmete koondamine ja kaardikihtide koostamine ning analüüsi koostamine tuuleparkide mõjust lindude toitumisaladele.

Eesti Ornitoloogiaühing. 2021. Metsise elupaikade kaitstuse, sh kavandatavate püsielupaikade otstarbekuse ning püsielupaikade kaitsekorra muutmise ekspertiis (eelnõu versioon).

Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 14.02.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/105.

Busch, M., Trautmann, S., Gerlach, B. 2017. Overlap between breeding season distribution and wind farm risks: a spatial approach. VOGELWELT 137: 169–180

Leivits, M. 2021. Prioriteetsed ja kaitset vajavad metsise elupaigad Eestis. 26. veebruar 2021. a.

Kiirguskeskus. Radooniohu arvestamine ehitusplaneeringutes ning olemasolevates hoonetes.

Raikküla valla jäätmekava aastani 2020. Kättesaadav: https://rapla.kovtp.ee/documents/17843026/20470488/Lisa+22+- +endise+Raikk%C3%BCla+valla+j%C3%A4%C3%A4tmekava+2015-2020.pdf/0bd5813d-1cdc- 44ab-b6fd-2f14ed6e0e7f

Raikküla valla ÜVK arendamise kava aastani 2024. Kättesaadav: https://rapla.kovtp.ee/documents/17843026/20470488/Lisa+14+- endise+Raikk%C3%BCla+valla+%C3%BChisveev%C3%A4rgi- +ja+kanalisatsiooni+arendamise+kava+aastani+2024.pdf/da80d9b0-8f03-463f-a447- e96364fd39eb

Raikküla valla üldplaneering. Kättesaadav: https://rapla.kovtp.ee/documents/17843026/20192433/Raikkyla+yldplaneering.pdf/aa173f99- c545-492a-9c3a-a4719b77aaa5

Rail Baltic KSH aruande eelnõu. Lisa IV. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/120

Rapla linna soojusmajanduse arengukava aastani 2026. Kättesaadav: https://rapla.kovtp.ee/documents/17843026/20470488/Lisa+19+- +Rapla+linna+soojusmajanduse+arengukava+aastani+2026.pdf/dd8cb57e-7770-4cb9-9e07- b3838b826891

Rapla maakonnaplaneering 2030+. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/rapla- maakonnaplaneering1

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

121

Rapla valla arengukava aastateks 2018–2025. Kättesaadav: https://rapla.kovtp.ee/documents/17843026/27557068/lisa1-Rapla+valla+profiil.pdf/b7d2510f- 3241-495d-abfe-9949e270add4

Rapla valla ÜVK arendamise kava aastani 2026. Kättesaadav: https://rv.ee/rapla-valla- uhisveevargi-ja-kanalisatsiooni-arendamise-kava-aastateks-2015-2026/

Rapla valla üldplaneering. Kättesaadav: https://rapla.kovtp.ee/documents/17843026/18738005/YP_Seletuskiri.pdf/8a8ec43c-61e2- 4ec2-90cd-b1581884ff2f

Ärileht artikkel „Riigikaitselisi piiranguid leevendati. Tuuleparkide rajamine muutus palju lihtsamaks“. Kättesaadav: https://arileht.delfi.ee/artikkel/93305397/riigikaitselisi-piiranguid- leevendati-tuuleparkide-rajamine-muutus-palju-lihtsamaks

Keskkonnaagentuur ja Hendrikson ja Ko OÜ. 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend.

AS Maves. 2005. Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine.

Säästev Eesti 21. Kättesaadav: https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:297224/265710/page/3

Thelander, C. G. & Smallwood, K. S. 2007. The Altamont Pass Wind Resource Area’s effects on birds: a case history. Birds and Wind Farms (eds M. de Lucas, G. Janss & M. Ferrer): 25–45. Quercus Editions, Madrid.

Tegvuskava harivesiliku kaitse korraldamiseks Eestis 2007–2012. Kinnitatud 2007.

Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 26.03.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/138.

Gove, B., Langston, R. H. W., McCluskie, A., Pullan, J. D. & Scrase, I. 2013. Wind farms and Birds: an updated analysis of the effects of wind farms on birds, and best practice guidance on integrated planning and impact assessment. Report prepared by BirdLife International on behalf of the Bern Convention, RSPB/BirdLife in the UK, Sandy, UK. 89 pp.

Dalla Longa, F., Kober, T., Badger, J., Volker, P., Hoyer-Klick, C., Hidalgo, I., Medarac, H., Nijs, W., Politis, S., Tarvydas, D. and Zucker, A., Wind potentials for EU and neighbouring countries: Input datasets for the JRC-EU-TIMES Model, EUR 29083 EN, Publications Office of the European Union, Luxembourg, 2018, ISBN 978-92-79-77811-7, doi:10.2760/041705, JRC109698.

Andmebaasid

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur

Keskkonnaportaal – https://keskkonnaportaal.ee/

Kotkas Keskkonnalubade Infosüsteem: https://kotkas.envir.ee/

Kultuurimälestiste register: https://register.muinas.ee/

Maa-ameti geoportaal: https://geoportaal.maaamet.ee/est/

Maakataster: https://www.eesti.ee/et/eluase-ja-keskkond/maa-ja-mets/maakataster/

Maaparandussüsteemide register: https://portaal.agri.ee/avalik/#/maaparandus/msr/systeemi- otsing

Natura 2000 võrgustiku andmebaas süsteemis EUNIS: https://natura2000.eea.europa.eu/

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

122

Rapla ja Kehtna valdade looduskeskkonna andmed: https://lemmagis.maps.arcgis.com/apps/PublicInformation/index.html?appid=ad938c6a092941 67a2416a35792280cc

Statistikaamet: https://andmed.stat.ee/et/stat

Seadused ja määrused

Atmosfääriõhu kaitse seadus. RT I, 05.07.2016, 1. https://www.riigiteataja.ee/akt/130102020003?leiaKehtiv

Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid. Vastu võetud 24.09.2019 nr 61. https://www.riigiteataja.ee/akt/126092019002

Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri. RT I 2006, 12, 89. https://www.riigiteataja.ee/akt/1001100?leiaKehtiv

Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord. RT I, 11.02.2016, 22. https://www.riigiteataja.ee/akt/111022016022

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. RT I 2005, 15, 87. https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020046?leiaKehtiv

Looduskaitseseadus. RT I 2004, 38, 258. https://www.riigiteataja.ee/akt/130122020007?leiaKehtiv

Maapõueseadus. RT I, 10.11.2016, 1. https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020059?leiaKehtiv

Metsaseadus. RT I 2006, 30, 232. https://www.riigiteataja.ee/akt/130122020008?leiaKehtiv

Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. RTL 2002, 38, 511. https://www.riigiteataja.ee/akt/129122020047?leiaKehtiv

Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused. Vastu võetud 08.11.2019 nr 61. https://www.riigiteataja.ee/akt/112112019006

Pae maastikukaitseala kaitse-eeskiri. RT I 2006, 9, 54. https://www.riigiteataja.ee/akt/13294102?leiaKehtiv

Planeerimisseadus. RT I, 26.02.2015, 3. https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv

Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba. RT I, 22.12.2016, 5. https://www.riigiteataja.ee/akt/114122017010?leiaKehtiv

Veeseadus. RT I, 22.02.2019. https://www.riigiteataja.ee/akt/110122020036?leiaKehtiv

Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks. Vastu võetud 03.10.2019 nr 45. https://www.riigiteataja.ee/akt/104102019004

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

123

Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. RT I, 21.12.2016, 27. https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002?leiaKehtiv

Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid. RT I, 29.12.2016, 44. https://www.riigiteataja.ee/akt/106032019012?leiaKehtiv

Rapla valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnõu 9.06.2024

124

Lisad

Lisa 1. KSH väljatöötamiskavatsus (VTK)

Kättesaadav: https://kehtna.kovtp.ee/documents/380625/26582266/23.04.2020+Rapla+valla+ja+Kehtna+vall a+%C3%BCldplaneeringute+%C3%BChine+KSH+VKT.pdf/44bf7305-8ebe-4269-8dc0- 5c0ea3052a3b

Rapla valla üldplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks.pdf

____________________________________________________________________ Rapla Vallavalitsus Tel 489 0510 SEB EE661010802000071007

Tallinna mnt 14 [email protected] SWED EE662200221068430132

79513 Rapla Registrikood 77000312

vastavalt nimekirjale

3. juuli 2024 nr 6-1/1-97

Rapla valla üldplaneeringu esitamine

kooskõlastamiseks

Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 85 lg 1 kohaselt esitatakse üldplaneering ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu kooskõlastamiseks PlanS § 76 lõikes 1

nimetatud asutustele. PlanS ja Vabariigi Valitsuse määruse „Planeeringute koostamisel koostöö

tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ alusel esitan Rapla valla üldplaneeringu

ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamiseks. Materjal on leitav Rapla valla veebilehelt

(https://rapla.ee/koostatav_yp). Üldplaneeringu seletuskiri, KSH aruande eelnõu ja maakasutus-

plaanid on allalaadimiseks koondatud ühte mahukasse .zip-faili (36 MB). Üldplaneeringu portaali

vahendusel on kättesaadav kaardirakendus.

PlanS § 85 lg 2 kohaselt, kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul üldplaneeringu ja KSH aruande

eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist,

loetakse üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastaja

poolt vaikimisi kooskõlastatuks.

PlanS § 85 lg 3 kohaselt, kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või

maakonnaplaneeringuga, loetakse üldplaneering kooskõlastatuks. KSH aruande eelnõu

kooskõlastamisel hinnatakse aruande eelnõu õigusaktidele vastavust ning selles sisalduvate

hinnangute piisavust ja objektiivsust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Cerly-Marko Järvela

Adressaadid: Kaitseministeerium, Keskkonnaamet, Kliimaministeerium, Maa-amet,

Transpordiamet, Muinsuskaitseamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Põllumajandus- ja

Toiduamet, Päästeamet, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet, Terviseamet

tel 506 1360, [email protected]

Taotlus

Failid

Digiallkirjad