Riigieelarvelise toetuse leping (Kistler-Ritso Eesti SA)

LISA 1

Taotlusvorm riigieelarvelise toetuse taotlemiseks

Taotleja nimi ja registrikood Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus, 90000951 Taotleja juriidiline aadress Toompea 8b,10142 Tallinn Toetuse saaja arvelduskonto number, viitenumber, pank

EE077700771001627601, LHV Pank

Taotletav summa 10 000 Toetuse nimetus Näitus Eesti kodanikuühiskonna arengutest, mõjudest ja

abiaktsioonidest Vene-Ukraina sõja taustal Taotleja veebileht (kui on) https://vabamu.ee/ Allkirjastaja nimi ja ametikoht (telefon ja e-posti aadress)

Marko Poolamets, juhatuse liige (56843743; [email protected])

Projektijuhi nimi ja kontaktandmed (telefon ja e-posti aadress)

Martin Vaino, kuraator-näitustejuht (5041329; [email protected])

Projekti algus ja lõpp Jaanuar 2024 kuni mai 2025

1. Lühiülevaade taotleja senisest tegevusest Vabamu on Eesti suurim mittetulunduslik eramuuseum. Meie missioon on harida, kaasata ja innustada Eesti inimesi ja külalisi mõtlema lähimineviku üle, tunnetama vabaduse haprust ning seisma vabaduse ja õigluse eest. Vabamu tegutseb kolmes tegevussuunas: Vabamu muuseumid, Noorte Vabamu (NoVa) ja Global Conversations. Vabamul on kolm püsinäitust: Pagasi tänava KGB vangikongides asuv näitus “KGB (m)aja lugu”, Vabamu peamises muuseumihoones 2018. aastal avatud püsinäitus “Vabadusel ei ole piire”, mis tutvustab Eesti ajalugu läbi Nõukogude ja Natsi-Saksa okupatsioonide taasiseisvumisse, ning viimasele 2023. Aasta suvel lisandunud heliteekond ““Niisugustest” LGBT-aktivismini”, mille fookuses on Eesti LGBT-kogukonna ajalugu. Viimaste aastate Vabamu ajutistest näitustest tasub välja tuua näiteks Eesti e-eduloost rääkiv “Miks Eesti? 30 aastaga ENSVst e-Eestiks” (avatud 19.11.2021–15.01.2023), Eesti naisliikumiste ajaloost rääkiv ““Välja ahju tagant!” 150 aastat Eesti naisliikumiste ajalugu” (avatud 8.03.2023–10.03.2024) ning Gulagi vangilaagritest eluga pääsenud Jevfrosinja Kersnovskaja mälestustel ja piltidel põhinev näitus “Kui palju maksab inimene?” (avatud 3.02.2021–30.01.2022). Vabamu on loonud ka mitmeid rahvusvahelise haardega rändnäitusi. Praegu on New Yorgi Eesti Majas väljas Eesti e-eduloo näituse põhjal loodud “Miks Eesti?” rändnäitus, mille teekond algas 2023. aasta sügisel Torontos. Varem on USAs rännanud Eesti 100 aastapäeva puhul loodud rändnäitus “Oma kodu peremehed: 100-aastane Eesti”. 2. Projekti eesmärk Mida soovitakse projekti elluviimisega saavutada? Eesmärk esitatakse taotletava tulemusena, mitte tegevusena. Projekti tulemusel valmib näitus Eesti kodanikuühiskonna rollist Vene-Ukraina sõja ajal. Näitus tutvustab, kuidas Ukraina toetamine ja tugev kodanikuühiskond aitab hoida ka meie iseseisvust ja vabadust Eestis ning juhatab külastajat aktiivse kodanikuna panustama Ukraina ja Eesti julgeolekusse.

LISA 1

Samuti annab näitus erinevate organisatsioonide ja ettevõtmiste näidete varal indu ja lootust, et Eesti inimeste ühisel panusel on oluline mõju. Näituse mõjul suureneb seda külastanud inimeste kaitsetahe, arusaam Vene-Ukraina sõja otsesest mõjust Eestile ning valmidus panustada kas vabatahtliku töö või annetustega nii Ukraina toetamisse kui muudesse demokraatiat ja julgeolekut hoidvatesse eesmärkidesse. 3. Projekti vajalikkuse põhjendus Kirjeldage lühidalt probleemi, mis näitab projekti elluviimise vajalikkust. Mida on vaja muuta ja miks? Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse on kestnud juba üle kahe aasta. Eesti riik ja ühiskond on Ukrainat selles sõjas algusest peale aidanud. Kui aga täiemahulise sõja algus tõi kaasa hüppelise kasvu annetamises ja vabatahtlikus tegevuses, siis sõjaväsimus ühes kodanikuühiskonda raputanud korruptsiooniskandaalidega on vähendanud inimeste osalust Ukraina aitamises. Just seetõttu on Vabamu näitust vaja just nüüd, kui Venemaa sissetungi esimesest šokist ning sellele järgnenud Ukraina edukast vastupanust kantud abilaine on vaibumas või isegi vaibunud ning sõda ja abi vajadus ei ole enam sedavõrd inimeste tähelepanuväljas kui varem. Näituse eesmärk on Eesti inimestele ning siia saabuvatele väliskülalistele meelde tuletada, et Vene-Ukraina sõda ei ole kaugeltki läbi ning nende panust on hädasti vaja. Samuti näidata, et igaühe õlul on võimalus ja vastutus oma tegevuse läbi vabadust ja demokraatlike väärtusi kaitsta. 4. Projekti tegevused (loeteluna) ja väljundid Tegevus- ja ajakava. Investeeringutoetuse puhul näidake ära, kas objekt, millesse investeeritakse, on toetuse saaja omandis või halduses; soetuse puhul selgitage, kuidas on tagatud soetuse edasine kasutus. Projekti raames luuakse ja avatakse näitus Eesti kodanikuühiskonna rollist Vene-Ukraina sõja ajal. Näitus valmib koostöös Ukraina toetamisega tegelevate vabaühenduste ja inimestega, kes panustavad näituse jaoks sisendi andmisega. Näitus hõlmab endas sissejuhatava osa, kus tutvustatakse Ukraina vastupanu olulisust ja ajaloolist konteksti ning avatakse Eesti riigi panust Ukraina toetamisel. Näituse põhiosa tutvustab kodanikuühiskonna panust Ukraina toetamisel: väljendugu see siis sõjalise või humanitaarabi Ukrainasse toimetamises või siia jõudnud põgenike toetamises. Näituse osa on lahendatud kümnekonna juhtumianalüüsi kaudu, mis avavad laiemat teemat erinevate nurkade alt ja erinevate organisatsioonide ning ettevõtmiste kaudu. Oluline on võtta kokku senine kogemus ning sellest tulnud õppetunnid ning laiem mõju Eesti ühiskonnale. Näituse lõpuosa suunab näituselt väljuvat inimest leidma endale sobivat panustamise viisi. Olgu selleks rahaline või vabatahtlik panus, leitav info annab ülevaate erinevate võimaluste kohta. Samuti saab ta siin tutvuda annetaja meelespeaga, mis aitab tal olla teadlikum kodanik. Projekti ajakava (2024–2025):

• jaanuar–veebruar - Koostööpartneritega koostöö kokku leppimine • märts - näituse kontseptsiooni paika panemine; Koostööpartneritega koostöö näituse

sisendi osas • aprill - Kujundaja ja graafilise disaineriga koostöös näituse visuaalse keele paika

panemine; näituse sisendi küsimine koostööpartneritelt

LISA 1

• mai - Näituse tekstide koostamine ja eksponeeritavate esemete, piltide, videote välja valimine

• juuni - Näituse tekstide tõlkimine (näitus on neljas keeles EST, ENG, RUS, UKR), tekstide toimetamine

• juuli - Tekstide kujundamine; näituse eelkommunikatsioon • august - Näituse materjalide tootmine ja trükkimine; näituse reklaam • september - Näituse ülespanek ja avamine; meediasuhtlus; näituse reklaam enne ja

peale avamist • oktoober 2024 – mai 2025 - Näitus on avatud, toimub publikuprogramm

5. Projekti elluviimisest (tulemustest) saadav kasu sihtrühmale/kogukonnale Näituse mõjul suureneb avalikkuse tähelepanu kodanikuühiskonnale kui olulisele osapoolele riigi julgeoleku tagamisel ning kaitsetahte kasvatamisel. Seeläbi suureneb ka eestimaalaste valmidus selliseid heategevuslikke eesmärke kas rahaliselt või muu aktiivse panustamisega toetada. Samuti suureneb inimeste teadlikkus vastutusrikastest annetuspraktikatest, mis suurendab tõenäosust, et abi jõuab abivajajateni. Muuseumivaldkonnas toob näitus esile Eesti julgeoleku seisukohast aktuaalsete teemade käsitlemise vajalikkuse ning sillutab teed muuseumivaldkonna ja vabaühenduste suuremaks koostööks. Näituse mõjul suureneb eestimaalastest sihtrühmade kaitsetahe, arusaam Vene-Ukraina sõja olulisusest Eestile ning valmidus panustada kas vabatahtliku töö või annetustega nii Ukraina toetamisse kui muudesse demokraatiat ja julgeolekut hoidvatesse eesmärkidesse. Välismaalastest sihtrühma puhul suureneb nende arusaam Ukraina toetamise vajalikkusest ja Eesti panusest Ukrainale abi andmisel ning kasvab nende poolne surve oma koduriikide üldsusele Ukraina toetamist jätkata või alustada. Näitus suurendab partnerorganisatsioonide nähtavust ja tõmbab tähelepanu nende tehtud olulisele tööle. Seetõttu suureneb ka partneritest heategevuslikele organisatsioonidele laekuvate annetuste hulk ning kasvab nende vabatahtlike ringkond. Vabamuga seotud kogukonna jaoks toob näitus seal kajastatavad vabaühendused neile lähemale: nii leiavad Vabamu püsikülastajad tee ka annetamise ja vabatahtliku töö juurde. 6. Eelarve kulukohtade lõikes koos hinna kujunemise alusega Eeldatavate tulude ja kulude kalkulatsioon. Vajadusel lisage ridu.

Projekti kulud tegevuste kaupa

Maksumus (kulud toetusest vastavalt kalkulatsioonile) Märkused

Näituse tootmine 4000€ Näituse kommunikatsioon 4000€ Sisumaterjalide produktsioon 2000€ KULUD KOKKU 10 000€ Kui rahastate planeeritavat projekti / investeeringut käesoleva taotluse alusel ainult osaliselt, kirjeldage lühidalt kogu projekti, sh kui suur on kogueelarve, kes on kaasrahastaja Projekti kulud kokku on 39 000 eurot. See hõlmab 10 000 eurot personalikulusid (kuraatori/projektijuhi ning turundusspetsialisti palk), 29 000 eurot majandamiskulusid,

LISA 1

millest 20 000 moodustab produktsioon ning 9000 kommunikatsioon ja reklaamikulud. Produktsioonikulud täpsemalt on: näituse ruumikujundus 3000, näituse ja turundusmaterjalide graafiline disain 3000, tõlkimine 1500, keeletoimetus 1500, näituse tootmine 7000, sisumaterjalide produktsioon 4000. Näituse loomist toetab 12 000 euroga Kaitseministeerium. 17 000 euro ulatuses katame näituse loomise kulud oma vahenditega.

• KINNITAN, ET MAKSUVÕLGA RIIKLIKE MAKSUDE OSAS EI OLE. • KINNITAN, ET EI OLE ALUSTATUD PANKROTI- EGA LIKVIDEERIMISMENETLUST. • KINNITAN, ET VAREM SÕLMITUD RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGUD ON

NÕUETEKOHASELT TÄIDETUD. • KINNITAN, ET MAJANDUSAASTA ARUANNE ON ESITATUD. • KINNITAN, ET TAOTLEJA JUHTORGANI LIIGE EI OLE ISIK, KEDA ON KARISTATUD

MAJANDUSALASE, AMETIALASE, VARAVASTASE VÕI AVALIKU USALDUSE VASTASE SÜÜTEO EEST JA TEMA KARISTUSANDMED EI OLE KARISTUSREGISTRIST KARISTUSREGISTRI SEADUSE KOHASELT KUSTUTATUD.

Taotluse koostaja: Martin Vaino Allkirjastaja: Marko Poolamets (allkirjastatud digitaalselt) (kuupäev digikonteineris)

Riigieelarvelise toetuse lepingu juurde

TOETUSE KASUTAMISE TEGEVUS- JA FINANTSARUANDE VORM

Lepingu nr :

Aruande esitaja:

Projekti läbiviimise aeg:

Tegevuste lepingujärgne maksumus:

Aruande koostamise kuupäev:

Projekti eesmärgi saavutamine, tulemuste kokkuvõte

Kuidas projekt oma eesmärgi(d) täitis? Kas ja mil määral saavutasite taotluses püstitatud eesmärgid? Millised tulemused saavutati? Kuidas tehtud investeering / soetus muutis ühingu võimekus t,

tegevuskeskkonda, edendas kohalikku elu?

Väljundid

Loetlege läbiviidud tegevused/üritused. Loetlege korrastatud objektid, remonditud ja rekonstrueer itud

ruumid, soetatud varad. Kirjeldage nende kasutamist. Kuidas on tagatud investeeringute avalik kasutus, kättesaadavus ja töökorras hoidmine? Nimetage vastutaja ja säilitamise asukoht.

Riigieelarvelise toetuse kasutamise finantsaruande osa

Projekti kulud tegevuste kaupa

(vajadusel lisa ridu)

Kulud toetusest

vastavalt

taotlusele

Tegelikud

kulud Jääk Märkused

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on

kulu tehtud (ühik/kogus)

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on kulu tehtud (ühik/kogus)

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on

kulu tehtud (ühik/kogus)

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on kulu tehtud (ühik/kogus)

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on

kulu tehtud (ühik/kogus)

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on kulu tehtud (ühik/kogus)

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on

kulu tehtud (ühik/kogus)

KOKKU 0,00 0,00 0,00

Finantsaruandele lisatakse ülevaade teistest finantseerimisallikatest.

Aruandele lisatakse kulude tõendamiseks pangakonto koondväljavõte või väljavõte raamatupidamisprogrammist

Siseministeeriumil on õigus küsida riigieelarvelise toetuse kasutamise kohta täiendavaid küsimusi.

Aruande koostamise kuupäev: Aruande koostanud:

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU

ERITINGIMUSED

05.07.2024

Eesti Vabariik Siseministeeriumi kaudu, keda esindab siseministri 15. veebruari 2016. a

käskkirja nr 1-3/36 „Volituse andmine osakonnajuhatajatele riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingute allkirjastamiseks“ alusel kodakondsuspoliitika ja kodanikuühiskonna osakonna juhataja Martin Tulit (edaspidi toetuse andja),

ja Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus, keda esindab põhimääruse alusel juhatuse liige

Marko Poolamets (edaspidi toetuse saaja), keda nimetatakse lepingus ka eraldi pool ja koos pooled,

lähtudes toetuse saaja 16. mail 2024. a esitatud toetuse taotlusest nr 7-1/159-1, siseministr i 13. juuni 2024. a käskkirjast nr 1-3/62 „Riigieelarvelise toetuse eraldamine“, „Sidusa Eesti

arengukava 2021-2030“ eesmärgist „Eesti on sidus ja kaasav ühiskond“ ja selle programmi „Kogukondlik Eesti“ meetmest „Kodanikuühiskonna mõju ja areng“ ning poolte ühisest huvist tõsta elanikkonna teadlikkust Eesti kodanikuühiskonna rollist ja panusest Ukraina toetamise l

ning toetada inimeste aktiivset ühiskonnaelus osalemist, leppisid kokku järgmises.

1. Üldsätted

1.1. Leping koosneb eri- ja üldtingimustest. 1.2. Lepingu üldtingimused on kehtestatud siseministri 14. juuli 2021. a käskkirjaga nr 1-3/71

„Riigieelarvelise toetuse andmise kord“ (edaspidi üldtingimused). 1.3. Lepingu sõlmimisega kinnitab toetuse saaja, et juhindub lisaks eritingimustele ka

üldtingimustest ja need on talle arusaadavad. 1.4. Toetuse saaja on teadlik, et antav toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina ning toetuse

kasutamisel tuleb lähtuda Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr2023/2831 sätestatud

üldpõhimõtetest.

2. Toetuse eesmärk ja oodatav tulemus

2.1. Tõsta elanikkonna teadlikkust Eesti kodanikuühiskonna rollist ja panusest Ukraina toetamisel.

2.2. Anda inimestele teadmised ja praktilised näited, et toetada nende kodanikuaktiivsust. 2.3. Soodustada inimesi tegutsema heategevuses vabatahtliku tegevuse ja annetamise kaudu.

2.4. Tõsta nähtavust ja tunnustada Ukraina abistamisse panustanud ja panustavate organisatsioonide ning inimeste tööd.

2.5. Toetada demokraatlike väärtuste ja hoiakute kujundamist ning väärtustamist.

2.6. Viia ellu lisas 1 kirjeldatud tegevused ja saavutada nende oodatav mõju.

3. Toetuse suurus, rekvisiidid ja tähtaeg

3.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale 2024. aasta riigieelarve seaduse §-s 1 sätestatud „Siseministeeriumi valitsemisala“ programmi tegevuse „Kogukondliku arengu

toetamine“ eelarvekontolt 45 (SAP projektikood S10-K-ALGATUS-SYND) toetuse riigieelarvest (edaspidi toetus) summas 10 000 (kümme tuhat) eurot.

3.2. Toetuse andja kannab toetuse saaja arvelduskontole EE077700771001627601 punktis 3.1 nimetatud summa hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast seda, kui pooled on lepingu allkirjastanud.

3.3. Lepingu raames tehtavad kulud on abikõlblikud alates 1. jaanuarist 2024. a. 3.4. Punktis 2 nimetatud eesmärgid ja tegevused peavad olema ellu viidud hiljemalt

31. maiks 2025. a.

4. Aruannete koostamine ja esitamine

4.1. Toetuse saaja kohustub esitama hiljemalt 30. juuniks 2025. a. lisa 2 „Toetuse kasutamise

tegevus- ja finantsaruande vorm“ kohase toetuse kasutamise tegevus- ja finantsaruande.

5. Poolte kontaktisikud

5.1. Toetuse andja kontaktisik lepingu täitmisel on Martin Tulit, osakonnajuhataja, kantsler i juhtimisala, kodakondsuspoliitika ja kodanikuühiskonna osakond, telefon 6125280, e-post

[email protected]. 5.2. Toetuse andja kontaktisik on lepingus määratud aruannete ja tegevuse tulemuslikkuse

hindamisega seotud õiguste ja kohustuste vahetu teostaja.

5.3. Toetuse saaja kontaktisik lepingu täitmisel on Martin Vaino, telefon 5041329, e-post [email protected].

6. Lepingu dokumendid

6.1. Lepingu lahutamatud dokumendid on:

6.1.1. Lisa 1. Kistler-Ritso Eesti SA riigieelarvelise toetuse taotlus. 6.1.2. Lisa 2. Toetuse kasutamise tegevus- ja finantsaruande vorm.

6.2. Lepingudokumentide tähtsuse järjekord on järgmine: 6.2.1. Eritingimused 6.2.2. Taotlus

6.2.3. Toetuse kasutamise tegevus- ja finantsaruanne 6.2.4. Üldtingimused

6.3. Vastuolude korral lähtutakse dokumendist, mis on esimene.

6.4. Toetuse saaja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud lepingu osad, milles esitatud info on avaliku teabe seaduse kohaselt tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks.

7. Lepingu kehtivus

7.1. Leping jõustub, kui sellele on alla kirjutanud mõlemad pooled, ja kehtib kuni pooled on

lepingukohustused nõuetekohaselt täitnud.

7.2. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

8. Erisätted 8.1. Toetuse saaja kohustub toetuse kasutamise ajavahemikul koostatud infomaterjal ide l

(veebilehtedel, trükistel, esitlusmaterjalidel jts) ning elluviidavate tegevuste esitlemise l ning kommunikatsioonis kasutama Siseministeeriumi logo või viidet „Projekti/tege vus t

rahastab Siseministeerium“. Enne infomaterjalide trükkimist või avalikustamist on toetuse saaja kohustatud Siseministeeriumi logo kasutuskohad ja kujunduse kooskõlastama toetuse andja kontaktisikuga.

9. Poolte allkirjad ja rekvisiidid:

Toetuse andja

(allkirjastatud digitaalsel)

Martin Tulit

Siseministeerium

Pikk 61, 15065 Tallinn tel 612 5008

e-post [email protected] ak EE891010220034796011, SEB viitenumber 2800045849

saaja Rahandusministeerium

Toetuse saaja

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Poolamets

Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus

rg-kood 90000951 Toompea 8b, 10142 Tallinn

Telefon 668 0250 e-post [email protected] ak EE077700771001627601, LHV

saaja Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU ÜLDTINGIMUSED

1. Üldsätted

1.1. Riigieelarvelise toetuse lepingu eri- ja üldtingimuste (edaspidi ühiselt leping) eesmärk on reguleerida Siseministeeriumi (edaspidi toetuse andja) ja toetust saava juriidilise isiku

(edaspidi toetuse saaja) vahel lepingu alusel ja sellega seoses tekkivaid õigussuhteid. 1.2. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid, toetuse saaja taotlus

ning leping ja selle lisad.

1.3. Toetuse saaja kinnitab, et on teavitanud toetuse andjat enne lepingu sõlmimist, kui sama riigieelarvelise toetuse kasutamise eesmärgi saavutamiseks on riigieelarvelist toetust juba

saadud. 1.4. Toetuse andja ja toetuse saaja, ühiselt nimetatud kui pooled, kinnitavad, et lepingu

sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu

normatiivakti sätet ega ühtegi endale varem sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud kohustust.

2. Lepingu ese

Lepingu ese on lepingu eritingimustes nimetatud eesmärgi toetamiseks toetuse saajale rahaliste

vahendite eraldamine (edaspidi toetus). 3. Poolte õigused ja kohustused

3.1. Toetuse saajal on õigus: 3.1.1. kasutada toetust lepingus ja selle lisades nimetatud eesmärgil;

3.1.2. saada toetuse andjalt vajaduse korral kirjalikke juhiseid, kuidas toetust kasutada. 3.2. Toetuse saajal on kohustus:

3.2.1. kasutada toetust lepingus määratud kulude katmisel eesmärgipäraselt ja

säästlikult ning vastavuses lepingu ja selle lisadega; 3.2.2. kasutada toetust avalikes huvides ja mitte tulu teenimiseks;

3.2.3. järgida toetuse kasutamisel riigihangete seaduse nõudeid; 3.2.4. kasutada toetust mittemajanduslikuks tegevuseks riigiabi mõiste tähenduses.

Toetuse saaja on teadlik, et selle nõude täitmata jätmisel võib olla tegemist

riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lg 1 mõttes, ja ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada;

3.2.5. pidada eraldi arvestust toetusest tehtavate kulutuste kohta raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt;

3.2.6. esitada õigeks ajaks lepingus nimetatud aruanded;

3.2.7. tagastada lepingus määratud toetuse kasutamise ajavahemikul kasutamata jäänud toetuse või selle osa toetuse andjale 10 tööpäeva jooksul finantsaruande

kinnitamisest arvates. Kui toetusest jääb kasutamata vähem kui 7 eurot, siis kasutamata jäävat osa ei tagastata;

3.2.8. tagastada toetus punktide 5 ja 10.3 kohaselt;

3.2.9. võimaldada toetuse andjal või tema määratud isikul ja Rahandusministeeriumil kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust ja esitatud aruannete õigsust;

3.2.10. vastata toetuse andja arupärimistele lepingu täitmise kohta ja esitada vajalikud dokumendid tutvumiseks 10 tööpäeva jooksul arupärimise esitamisest arvates;

3.2.11. teavitada toetuse andjat viivitamata asjaoludest, mis takistavad või mõjutavad või

mis võivad takistada või mõjutada toetuse lepingujärgset kasutamist; 3.2.12. teavitada toetuse andjat viivitamata toetuse kasutamise vajaduse muudatusest, kui

toetuse kasutamise tegelik vajadus erineb lepingus määratust, ja teha toetuse andjale ettepanek lepingut muuta.

3.3. Toetuse andjal on õigus:

3.3.1. kontrollida igal ajal toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist; 3.3.2. nõuda toetus tagasi punktide 5 ja 10.3 kohaselt;

3.3.3. kohaldada lepingus ette nähtud sanktsioone, kui toetuse saaja ei täida lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt;

3.3.4. esitada kirjalikke soovitusi toetuse eesmärgipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks; 3.3.5. saada lepingukohustuste täitmiseks toetuse saajalt infot toetuse kasutamisest ja

tutvuda dokumentidega, sealhulgas esitada lisaks lepingus ette nähtud

aruannetele arupärimisi toetuse kasutamise kohta; 3.3.6. kontrollida toetuse kasutamist toetuse kasutamisega seotud asukohas kohapeal.

3.4. Toetuse andjal on kohustus: 3.4.1. maksta toetuse saajale toetust lepingus määratud korras; 3.4.2. teha lepingu raames järelevalvet lepingu nõuetekohase täitmise üle;

3.4.3. hinnata toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist.

4. Aruannete koostamine ja esitamine

4.1. Toetuse saaja on kohustatud esitama finantsaruande, toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruande ning vajaduse korral teisi lepingus ette nähtud aruandeid. Toetuse

kasutamise finantsaruanne peab andma ülevaate tegevuskuludest, sh kululiikidest kalkulatsiooni ja tegelikkuse järgi. Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruandes peab

olema ülevaade elluviidud tegevustest ja nende olulisematest tulemustest ning kirjeldatud, kas tegevuste elluviimisel esines kõrvalekaldeid, ja kui esines, siis millise id.

4.2. Toetuse andja kontaktisik annab lepingu kohaselt esitatud aruande kohta hinnangu

hiljemalt 10 tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates. 4.3. Kui aruandes ei ole piisavalt infot lepingus nimetatud tegevuste kohta, nõuab toetuse

andja kontaktisik toetuse saajalt aruandes esinevate puuduste kõrvaldamist. Toetuse

saajal tuleb puudused kõrvaldada hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. 4.4. Kui toetuse andja kontaktisikul on põhjendatud kahtlus, et toetuse saaja ei ole esitanud

aruandes kõiki nõutud andmeid või on aruandes esitanud eksitavat infot, võib kokku kutsuda poolte kontaktisikute koosoleku. Koosolekul on toetuse saaja kohustatud andma aru vajaliku info mitteesitamise või eksitava info esitamise kohta või lükkama ümber

toetuse andja kontaktisiku kahtlused andmete õigsuse ja täielikkuse või kogu vajaliku info mitteesitamise kohta.

4.5. Kui toetuse andja kontaktisik ei kiida aruannet heaks, täiendab või parandab toetuse saaja aruannet ja esitab selle toetuse andjale uuesti hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Toetuse andja kontaktisik annab täiendatud või parandatud aruandele hinnangu hiljemalt

10 tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates. Kui lepingus on toetuse väljamakse seotud aruande heakskiitmisega, on toetuse andjal õigus kuni aruande heakskiitmiseni

toetuse väljamakse tegemine peatada. 4.6. Toetuse saaja esitatud aruannete õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude

paikapidavust ja toetuse lepingukohast kasutamist on igal ajal õigus kontrollida toetuse

andjal või tema määratud isikul või Rahandusministeeriumil.

5. Poolte vastutus 5.1. Toetuse andjal on õigus nõuda tagasi kogu toetus, kui selgub, et toetuse saaja ei kasutanud

toetust lepingus ette nähtud tegevuseks, jättis lepingukohustuse täitmata või esitas toetuse

saamiseks valeandmeid. 5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetus tagasi osas, mida toetuse saaja ei ole kasutanud

lepingus ette nähtud tegevusteks. 5.3. Toetuse täielikul või osalisel tagasinõudmise korral on toetuse saaja kohustatud nõutud

summa määratud tähtpäevaks tagasi maksma. Kui nõutud summat tähtpäevaks ei

tagastata, võib toetuse andja nõuda toetuse saajalt maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast viivist 0,2% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva

eest. 5.4. Pooled on teadlikud, et lepingukohustuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohase l

täitmisel vastutavad nad teise poole ees lepingus ja õigusaktides sätestatud ulatuses.

Teisele poolele lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud pool 30 kalendripäeva jooksul nõude esitamisest arvates.

5.5. Kui toetuse saaja ei täida lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt, on toetuse andjal õigus:

5.5.1. nõuda leppetrahvi kuni 10% toetusest. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta toetuse andja õigust nõuda toetuse saajalt ka kahju hüvitamist. Toetuse saaja kohustub leppetrahvi tasuma 10 tööpäeva jooksul, arvates toetuse andja kirjaliku nõude

kättesaamisest; 5.5.2. teha toetuse saajale hoiatus ja ettepanek lepingu rikkumine mõistliku aja jooksul

lõpetada. Kui toetuse saaja ei lõpeta toetuse andja määratud aja jooksul lepingu rikkumist või ei teata rikkumist vabandavatest asjaoludest, on toetuse andjal õigus lepingust taganeda või leping üles öelda, teatades sellest toetuse saajale kirjalikult,

ja nõuda toetuse saajalt toetuse tagastamist osaliselt või täies mahus. Lepingus t taganemine või ülesütlemine ei välista leppetrahvi kohaldamist.

6. Toetuse kasutamise tulemuslikkuse hindamiskriteeriumid

6.1. Lepingu eesmärgi täitmise tulemuslikkuse hindamisel arvestatakse järgmist:

6.1.1. lepingus määratud eesmärk on kavandatud ulatuses saavutatud; 6.1.2. lepingus määratud tegevus on ellu viidud lepingus ettenähtud tingimustel ja

korras; 6.1.3. toetuse andjal ei ole pretensioone lepingu täitmise ega aruannete kohta.

7. Vääramatu jõud

7.1. Pooled käsitavad vääramatu jõuna võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. 7.2. Pooled vabanevad lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt

või täielikult, kui seda takistavad vääramatu jõuna käsitatavad asjaolud, kusjuures pooled on kohustatud rakendama meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju tekitamine ning

tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine. 7.3. Pool, kelle tegevust lepingujärgsete kohustuste täitmisel takistavad vääramatu jõu

põhjustatud asjaolud, on kohustatud sellest kohe teisele poolele teatama vähemalt

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 7.4. Vääramatu jõuna käsitatavate asjaolude esinemist tõendab pool, kes vääramatu jõu

esinemisele viitab. 7.5. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingukohustuste täitmine takistatud enam kui

90 päeva järjest, võivad pooled lepingust taganeda või lepingu üles öelda. Lepingust

taganemise korral toimub lepingu alusel üleantu tagasitäitmine.

8. Lepinguga seotud teated

8.1. Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise

iseloomuga, ning teadete sisu ja nende edastamisega ei kaasne teisele poolele õiguslikke tagajärgi.

8.2. Lepinguga seotud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teateid võivad esitada ka poolte kontaktisikud.

8.3. Pooled on kohustatud teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu

kontaktisiku, kontaktandmete, pangarekvisiitide või muude andmete muutumisest. Vastasel korral on õigus eeldada, et kõik varem teada antud poolte andmed kehtivad ja

nende kohaselt edastatud teated on pooled kätte saanud. 8.4. Pooled vastutavad teisele poolele edastatud lepingu täitmist puudutavate andmete õigsuse

eest.

9. Lepingu muutmine

9.1. Lepingut muudetakse poolte kokkuleppel. 9.2. Kõik lepingumuudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või

poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal.

9.3. Kui mõlemad pooled on nõus lepingut muutma, vormistatakse lepingumuuda tus kirjalikult lepingu lisana. Vastasel korral on lepingumuudatused tühised.

9.4. Tegevust, mis on tehtud lepingus määratud tähtajast hiljem ja mille kohta ei ole vormistatud lepingu muutmist, ei rahastata toetuse arvelt.

10. Lepingu lõpetamine

10.1. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. Pool esitab lepingu

ennetähtaegse lõpetamise ettepanekus lepingu lõpetamise põhjuse ja kõik vajalikud dokumendid. Kui mõlemad pooled on nõus lepingu lõpetamisega, vormistatakse lepingu

lõpetamine kirjalikult. 10.2. Poolel on õigus lepingust taganeda või leping üles öelda sellest teisele poolele kirjalikult

14 kalendripäeva ette teatades järgmistel juhtudel:

10.2.1. teine pool on lepingukohustusi oluliselt rikkunud; 10.2.2. lepingukohustuste täitmise võimatuse korral punktis 7 sätestatu järgi.

10.3. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on toetuse saaja kohustatud 10 tööpäeva jooksul tagastama toetuse andjale toetuse selle osa, mida lepingu lõpetamise seisuga ei ole kasutatud.

11. Lõppsätted

11.1. Pooled kohustuvad võtma meetmeid, et lahendada lepinguvaidlused läbirääkimiste teel, mitte kahjustades seejuures teise poole lepingust tulenevaid ja seaduslikke huve. Kui kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse lepingust tulenevad vaidlused Eesti seaduste

kohaselt. 11.2. Kui mõni lepingusäte on vastuolus Eesti õigusaktidega, ei mõjuta see teiste lepingusäte te

kehtivust.