Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Välisministeerium Kaitsevägi Justiitsministeerium Rahandusministeerium

05.07.2024 nr 5-6/24/2

Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Riigikogu otsuse eelnõu „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus“. Palume eelnõu kooskõlastada 8 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisad: RO NATO valmidusüksused 2025 eelnõu

RO NATO valmidusüksused 2025 seletuskiri

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud Kaitseministeeriumis 25.06.2024

Juurdepääsupiirang kehtib kuni 25.06.2029

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

EELNÕU

28.06.2024

Riigikogu otsus

Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi

Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 3 alusel Riigikogu

otsustab:

Kasutada vajaduse korral kuni 76 kaitseväelast Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO)

kiirreageerimisväe ARF (Allied Reaction Force) ja alaliste mereväeüksuste SNF (Standing Naval

Forces) koosseisus alates 2025. aasta 1. jaanuarist kuni 2025. aasta 31. detsembrini Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni põhikirja VI või VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise

eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete

ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

Esitab Vabariigi Valitsus 2024 nr

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud Kaitseministeeriumis 25.06.2024

Juurdepääsupiirang kehtib kuni 25.06.2029

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

1

Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus“ eelnõu seletuskiri

Sissejuhatus

Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni 76 kaitseväelasega Põhja-Atlandi

Lepingu Organisatsiooni (NATO) valmidusüksuste koosseisu. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud

Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Pearu Pirsko

([email protected]) ning vastutav jurist on Kristel Urke

([email protected]). Eelnõu seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa

Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

NATO kiirreageerimisvägi ja alalised mereväeüksused

Seoses NATO uue väemudeli (NATO Force Model) kinnitamisega NATO kaitseministrite

kohtumisel 2022. aasta veebruaris kaotati alates 2024. aasta 1. juulist senisel kujul NATO

reageerimisväe (NATO Response Force, NRF) ja NATO valmidusinitsiatiivi (NATO Readiness

Initiative, NRI) konseptsioonid. Neid asendab uuendatud kontseptsiooniga NATO kergem ja

mobiilsem kiirreageerimisvägi ARF (Allied Reaction Force), mis on valmiduses sõjaliste

operatsioonide läbiviimiseks nii NATO Euroopa vägede ülemjuhataja SACEUR-i (Supreme Allied

Commander Europe) vastutusala sees kui väljaspool. ARF-i loomine lepiti kokku NATO 2023.

aasta tippkohtumisel Vilniuses, et toetada NATO uute kaitseplaanide rakendamist ning olla valmis

reageerima ohtudele ja kriisidele veelgi paindlikumalt. ARF viib läbi operatsioone kõikides

domeenides ning kiirreageerimisvägi pannakse kokku NATO liitlaste vägedest – lisaks heidutus-

ja kaitsetegevustele maal keskendub ARF-i tegevus õhu-, mere- ja küberdomeenidele. Kuni 2024.

aasta juulini kehtinud NATO vägede süsteemis NRF-i alla kuulunud NATO alalised

mereväeüksused (Standing Naval Forces, SNF) jäävad ka uue väemudeli alusel endiselt kõrgesse

valmidusse. Nad ei kuulu küll alaliselt ARF-i koosseisu, kuid liitlaste panuseid SNF-i saab liitlaste

nõusolekul ka ARF-is kasutada.

Eesti panus

Eesti on varem NRF-i panustanud SNF-ikoosseisus mereväe staabi- ja toetuslaeva ning

miinitõrjelaevadega, demineerimis- ja sõjaväepolitseiüksuste, erivägede, liikumise

koordineerimise üksuse, staabiohvitseride ning koos teiste Balti riikidega NRF-14 koosseisu ühise

jalaväepataljoniga. 2024. aastal on Eesti poolt valmiduses kuni 76 kaitseväelast (miinijahtija,

staabiohvitserid erioperatsioonide ja õhuosaväe juhatustes ning erioperatsioonide sihtüksus). 2025.

aastal panustab Eesti NATO valmidusüksustesse ühe miinitõrjelaeva ja staabiohvitseriga. Kuna

miinijahtija antakse valmidusse SNF-i koosseisus, kuid seda saab vajadusel kasutada ka ARF-is,

siis antakse Riigikogu mandaat ühiselt SNF-i ja ARF-i jaoks kuni 76 kaitseväelasega

panustamiseks.

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud Kaitseministeeriumis 25.06.2024

Juurdepääsupiirang kehtib kuni 25.06.2029

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

2

NATO valmidusüksustes osalemise otsustamine

Riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) § 34 lõike 3 kohaselt otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise

muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle

liikmesriigi ja Euroopa Liidu kiirreageerimisjõudude koosseisus enne Kaitseväe üksuse asumist

kiirreageerimisvalmidusse. Lisaks määrab selle sätte järgi Riigikogu rahvusvahelise

organisatsiooni või liikmesriigi, mille kiirreageerimisjõudude koosseisus Kaitseväe üksus

tegutseb, ning Kaitseväe koosseisu liikmete piirarvu.

Eelnõuga ei reguleerita Kaitseväe kasutamist valmidusüksuse koosseisus

kollektiivkaitseoperatsioonil, sest RiKS-i § 33 lõike 1 punkti 1 kohaselt otsustab Riigikogu

Kaitseväe kasutamise kollektiivse enesekaitse operatsioonides sellega, et ratifitseerib kollektiivse

enesekaitse põhimõtet sisaldava välislepingu. Põhja-Atlandi leping on hetkel ainus Eesti Vabariigi

sõlmitud välisleping, kus on seda põhimõtet nimetatud. Kui tekib vajadus kollektiivse enesekaitse

operatsioonis osaleda, annab üksusele korralduse alustada operatsioonil osalemist Vabariigi

Valitsus (RiKS-i § 33 lõige 2) kaitseministri ettepanekul. Sel juhul ei ole Vabariigi Valitsus seotud

ka eelnõus toodud kaitseväelaste arvu piiranguga.

Valmidusüksuste rakendamisel annab kaitseminister Riigikogu otsuse alusel ja RiKS-i § 34 lõike 6

järgi kooskõlastatult välisministriga Kaitseväe üksusele korralduse alustada osalemist või lõpetada

osalemine rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. Korraldus tehakse viivitamata teatavaks

Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele.

Panustamisega seotud kulu

2025. aastal on valmidusüksustes osalemisega seotud Kaitseväe tegevuskulude maht

hinnanguliselt 1 224 253 eurot (käibemaksuta), mis kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala

eelarvest.

Kaitseväelaste lähetamine valmidusperioodi jooksul valmidusüksuste koosseisus sõjalisele

operatsioonile võib kaasa tuua lisakulutusi, mida ei ole võimalik täpselt prognoosida. Kulu suurus

sõltub muu hulgas operatsioonitüübist, piirkonnast ja kestusest. Võimaliku lisakulu katteallika

küsimuse lahendab Vabariigi Valitsus. Selleks on riigieelarve seaduses antud Vabariigi Valitsusele

õigus teha muudatusi rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks Kaitseministeeriumi

valitsemisala vahendite liigenduses riigieelarve muutmisel või lisaeelarvega.

Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Välisministeeriumile, Justiitsministeeriumile ja

Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele.