Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 12.2-1/370-8 |
Registreeritud | 05.07.2024 |
Sünkroonitud | 08.07.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS (RRO, VAKO) |
Sari | 12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega |
Toimik | 12.2-1/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Tallinna Linnakantselei |
Saabumis/saatmisviis | Tallinna Linnakantselei |
Vastutaja | Mihhail Antonov (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Tallinna Linnakantselei
Valimipõhise järelevalvemenetluse
alustamata jätmine
Austatud hankija
23.01.2024 kirjaga nr 12.2-1/370-1 pöördus Rahandusministeerium riigihangete seaduse (RHS)
§ 205 lg 2 teises aluses ettenähtud korras Tallinna Linnavalitsuse (edaspidi ka: hankija) poole valimi-
põhise järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks vajalike selgituste saamiseks seoses asjaoluga,
et Tallinna linna ja mittetulundusühingu EESTI JALGPALLI LIIT, registrikood 80091598, (edaspidi
ka: EJL) vahel 21.12.2023 allkirjastatud kokkuleppe sõlmimisele, mille esemeks oli varasemate
kokkulepete alusel võetud investeerimiskohustuse täitmiseks Tallinna linnale kuuluva Hiiu staadioni
(katastritunnus 78404:406:8250) rekonstrueerimiseks vajaliku projektdokumentatsiooni koostamine
ja selle alusel ehitustööde korraldamine, ei olnud eelnenud riigihangete registris hanketeate avaldamist.
11.03.2024 kirjaga nr 6-2/93-4 (registreeritud Rahandusministeeriumi dokumendiregistris sissetuleva
kirjana nr 12.2-1/370-4), millele oli manusena lisatud Advokaadibüroo Sorainen OÜ koostatud
memorandum (edaspidi ka: memorandum), vastas hankija Rahandusministeeriumi pöördumisele.
Hankija selgitas, et 21.12.2023 kokkulepe ei ole käsitletav hankelepinguna, sest hankija eesmärgiks
ning tehingu tegelikuks sisuks ei olnud projekteerimisteenuste ning ehitustööde tellimine EJL-lt,
vaid EJL-i poolt enam kui 20 aastat vana (algupäraselt mittetulundusühingul JALGPALLIKLUBI
FCF, registrikood 80052376, tekkinud) võlgnevuse osaline tasumine Euroopa Jalgpalliliidu (edaspidi:
UEFA) vahenditest EJL-ile jalgpallitaristu arendamiseks eraldatud rahalise toetuse arvelt investeeringu
tegemisega Hiiu staadioni rekonstrueerimisse.
26.03.2024 kirjas nr 12.2-1/370-5 hankijale märkis Rahandusministeerium, et hankija esitatud
teabe ja olemasolevate materjalide põhjal ei ole üheselt arusaadav, milline mõju oli hankijal Hiiu
staadioni rekonstrueerimise projekteerimisel ja ehitustööde kirjelduse määratlemisel. Rahandus-
ministeeriumile jäi ebaselgeks, kes määras kindlaks nõuded Hiiu staadionil tehtavate projekteerimis-
ja ehitustöödele, sh kuidas koostati 21.12.2023 kokkuleppele lisatud tööde kirjeldus koos tegevus-
ja ajakavaga. Seepärast palus Rahandusministeerium hankijal täiendavalt selgitada 21.12.2023
kokkuleppe sõlmimisele eelnenud asjaolusid ning Hiiu staadionil tehtavate ehitustööde nõuete ja
kirjelduse määratlemist, sh kelle poolt ja kuidas määrati kindlaks projekteerimistingimuste lähte-
ülesanne, ehitustööde loetelu ja kirjeldus, milline roll oli selles hankijal, milline EJL-il jt puudutatud
isikutel.
Teie 15.04.2024 nr 6-2/93 - 6
Meie 05.07.2024 nr 12.2-1/370-8
2
15.04.2024 kirjaga nr 6-2/93-6 (registreeritud Rahandusministeeriumi dokumendiregistris sissetuleva
kirjana nr 12.2-1/370-6) esitas hankija Rahandusministeeriumile täiendavad selgitused, mis sisaldas
kronoloogiliselt järjestatud mahukat asjaolude kirjeldust koos asjaomaste alusmaterjalidega.
Hankija selgitas, et initsiatiiv Hiiu staadioni rekonstrueerimiseks ei lähtunud Tallinna linnalt.
Investeeringute kava ja muud linna strateegilised dokumendid kinnitavad, et Tallinna linnal ei
olnud plaanis Hiiu staadionit rekonstrueerida. Tallinna linn avaliku sektori hankijana ei ole tellinud
Hiiu staadioni projekteerimis- ega ehitustöid ning ei osalenud projekteerimisel ega määranud enda
vajadustest lähtudes teostatavate ehitustööde kirjeldust.
21.09.2020 sõlmitud kolmepoolne kokkulepe, millega EJL ühines FCF võlakohustusega, ning selle
elluviimiseks 21.12.2023 allkirjastatud kahepoolne kokkuleppe sõlmiti EJL-i esitatud tingimustel
ja initsiatiivil. 21.12.2023 kokkuleppe eesmärgiks oli üle 20 aasta tagasi toimunud tehingute alusel
tekkinud võlgnevuse kättesaamine, mille võlgnik oli nõus ja võimeline tasuma üksnes Hiiu
staadionisse kui meistriliigas mängiva võistkonna kasutuses olevasse jalgpallistaadionisse tehtava
investeeringuna.
Kui FCF-il ei oleks olnud võlgnevust ja EJL ei oleks selle tasumist enda kanda võtnud ning samal
ajal keeldunud võla tasumisest rahas, ei oleks Tallinna linn omal algatusel Hiiu staadionit käesoleval
ajal ja sellisel kujul renoveerinud. EJL soovis omada ainuotsustusõigust UEFA tingimustele
vastavalt ja UEFA vahenditest rahastatava Hiiu staadioni rekonstrueerimise sisu üle ning seepärast
tellis EJL ise nii ehitusprojekti kui ka ehitustööd.
EJL avaldas otsustavat mõju projekteerimisele ning määras iseseisvalt kavandatavate ehitustööde
kirjelduse ja võttis ehitustööde tellimiseks hinnapakkumised ehitusettevõtjatelt. Kuigi 21.12.2023
allkirjastatud kokkuleppele oli lisatud detailne tegevus- ja ajakava, ei saa sellest järeldada, et Tallinna
linn oleks tellinud EJL-ilt ehitustöid. Kõnelause kava koostas EJL (ehitustööde tegeliku tellijana),
mitte ei määranud Tallinna linn tegevus- ja ajakava ning selles sisalduvat ehitustööde kirjeldust EJL-
ile kui töövõtjale siduvalt.
2023. aasta detsembri lõpus sõlmitud kokkuleppele lisatud tegevus- ja ajakavast nähtub, et
projekteerimine, ehitusloa väljastamine ning suuremas osas ehitustööd olid tegevus- ja ajakava
allkirjastamise hetkeks juba teostatud. Kokkuleppe sõlmimise ajaks oli EJL tellinud omaalgatuslikult
ehitusprojekti, saanud selle alusel ehitusloa ning alustanud ehitustegevusega ning ehitustööd olid
märkimisväärses osas juba ka teostatud. Tallinna linnal aga puudus täielik ülevaade EJL-i tellimusel
tehtud töödest. Nimetatud põhjusel lisati 21.12.2023 sõlmitud kokkuleppesse ka p 2.4, mille
kohaselt pidi EJL esitama linnale ülevaate tööde seisust 14 kalendripäeva jooksul arvates kokku-
leppe sõlmimisest. Ehitisregistrist nähtuvalt esitati ehitusloa taotlus 11.01.2023, ehitusluba anti
21.08.2023 ning ehitamise alustamise teatis esitati 29.09.2023.
Tallinna linnale oli tegevus- ja ajakava koos tööde kirjeldusega vajalik selleks, et adekvaatselt
hinnata võlgnevuse katteks tehtud kulutuste suurust. Seega ei olnud detailse tegevus- ja ajakava
eesmärgiks ehitustöödele nõuete seadmine, s.o hankija vajadustest lähtudes koostatud kirjeldusele
ja tingimustele vastavate ehitustööde tellimine, vaid Tallinna linn soovis seeläbi tagada investeeringu-
summa kujunemise jälgitavuse ning võlakohustuse tasaarveldamise läbipaistvuse ja kontrollitavuse.
Rahandusministeerium, olles tutvunud hankija poolt esitatud selgituste ja materjalidega leiab, et
teadaolevatel asjaoludel ei ole võimalik järeldada, et hankija oleks avaldanud otsustavat mõju Hiiu
staadionil EJL-i tellimusel tehtavatele ehitustöödele. Teadaolevatel asjaoludel ei ole 21.12.2023
sõlmitud kahepoolne kokkulepe kogumis sellele eelnenud tehingutega, sh 21.09.2020 sõlmitud
kolmepoolse kokkuleppega, vaadeldav (ehitustööde) hankelepinguna. Tallinna linna tahe EJL-i
ettepanekutega nõustumisel ei olnud suunatud ehitustööde tellimisele, vaid võlgnevuse tagasi-
saamisele. Hiiu staadionil tehtavate ehitustööde loetelu, kirjelduse ja ehitustöödele esitavad
nõuded määras tegelikult kindlaks mitte linn, vaid võlgnik koos staadionit kasutava kolmanda
3
isikuga vastavalt enda soovidele ja vajadustele. Seetõttu, isegi kui 21.12.2023 kokkuleppes saaks
sedastada ehitustööde hankelepingule iseloomulikke elemente (tunnuseid), ei saa selle kokkuleppe
peamiseks esemeks pidada Tallinna linna poolt ehitustööde tellimist.
RHS-i 1. ptk-is, §-s 8 jj, sisalduv hankelepingu kvalifitseerimist puudutav regulatsioon ei ole lepingu
eeldatava maksumuse põhiselt diferentseeritud, põhinedes Eesti siseriiklikku õigusesse üle võetud
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivil 2014/24/EL (edaspidi ka: riigihankedirektiiv). Seetõttu
tuleb muu hulgas hankelepingu määratlemist puudutavas osas RHS-i tõlgendada, sisustada ja
kohaldada riigihankedirektiivi konformselt ka allapoole rahvusvahelist piirmäära jäävates riigihangetes,
mis ei kuulu otseselt riigihankedirektiivi kohaldamisalasse (vt RKHKo 13.06.2013, nr 3-3-1-24-
13, p 14; vt ka M. A. Simovart ja N. Parrest. RHS § 1 komm 18 – M. A. Simovart, M. Parind (koost).
Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Riigihankedirektiivis
sätestatu kohaselt, kui lepingu eri osasid ei ole objektiivselt võimalik lahutada, tuleb lähtuda
kohaldatava õiguskorra üle otsustamisel lepingu põhiesemest (kohaldades lepingu peamisele
esemele vastavaid reegleid).
Ehitustööde hankelepingu immanentne tunnus seisneb selles, et ehitustööde tegemine toimub
hankija tellimusel vastavalt hankija kindlaks määratud nõuetele. Ehitustööde tegemine vastavalt
hankija nõuetele eeldab, et hankija on võtnud meetmeid ehitustöö liigi määratlemiseks või on
vähemalt avaldanud otsustavat mõju selle projektile. See, kas töövõtja teeb kõik tööd või osa
nendest vahetult ise või tagab tööde elluviimise muul viisil, ei mõjuta otseselt küll asjaomase
lepingu liigitamist ehitustööde hankelepinguks, kuid hankelepingu immanentse tunnusena peab
töövõtjal siiski olema otsene või kaudne õiguslikult täitmisele pööratav kohustus tagada tööde
elluviimine ning hankijal peab säilima tellijana otsustav mõju ja kontroll nimetatud ehitustööde
üle.
Segalepingute korral, kui lepingu eri osad ei ole objektiivselt eraldatavad, tuleks kohaldatavad
eeskirjad määrata kindlaks lepingu põhieseme alusel. Seejuures nii lepingu eraldatavuse hindamisel
kui ka põhieseme määratlemisel tuleks võtta aluseks konkreetse kaasuse asjaolud, arvestades
õigusliku otsustuse tegemisel Euroopa (Liidu) Kohtu asjaomasest praktikat (vt 2014/24/EL art 3
lg-d 3 ja 6 ning põhjenduspunktid 9 ja 11).
Euroopa Kohtu praktikas on sedastatud, et hankelepingu õiguslik kvalifitseerimine kuulub EL-i
õiguse valdkonda, kusjuures pole oluline, kuidas on lepingupartnerid ise lepingu vormistanud
või kuidas on see siseriikliku õiguse alusel kvalifitseeritud. Ehitustööde hankelepingu mõistega
on hõlmatud kõik tehingud, mille raames hankija ja ettevõtja sõlmivad rahaliste huvidega seotud
lepingu, olenemata lepingu formaalsest kvalifikatsioonist, mille objektiks on ehitustöö. Oluline
tingimus on seejuures see, kas asjaomane ehitustöö teostatakse vastavalt hankija kindlaksmääratud
nõuetele, teostamise viisid ei ole seevastu olulised. Kui leping sisaldab nii ehitustööde riigihanke-
lepingu kui ka teist tüüpi lepingu elemente, määratakse see, millist (EL-i) õigusnormi tuleb
kohaldada, selle lepingu peamist eesmärki arvestades (vt EKo C‑536/07: komisjon vs. Saksamaa
[„Kölni näitusepaviljonid“], p 53 jj). Osundatud kohtuotsuses kvalifitseeris Euroopa Kohus
rendilepingu ümber hankelepinguks muu hulgas põhjusel, et hooned ehitati vastavalt Kölni
linna poolt põhilepingusse lisatud väga üksikasjalikele kirjeldustele (vt EKo C‑536/07, p 58).
Ühtlasi juhime tähelepanu Euroopa Kohtu menetluses olevale asjale nr C‑28/23, milles esitatud
eelotsuse taotluses käsitletakse riikliku jalgpallistaadioni ehitamiseks Slovakkia valitsuse ja era-
õigusliku juriidilise isiku vahel sõlmitud lepingute (toetuslepingu ja eelmüügilepingu) võimalikku
ümberkvalifitseerimist (ehitustööde) hankelepinguks. Kuigi Euroopa Kohus ei ole veel nimetatud
küsimuses lõpplahendit teinud, on paslik osundada kohtujuristi ettepanekus välja toodud seisukohti.
Nõnda on kohtujurist oma 11.04.2024 ettepanekus (C-28/23) märkinud, et:
(i) Selleks et teha kindlaks, kas see lepingute kogum kujutab endast tegelikult direktiivi 2014/24
kohaldamisalasse kuuluvat ehitustööde riigihankelepingut, tuleb muu hulgas lahendada
küsimus, hankija on avaldanud otsustavat mõju staadioni projekteerimisele (p 46);
4
(ii) Ainuüksi riikliku toetuse andmine, mis eeldab riiklike vahendite ülekandmist (käesoleval
juhul staadioni ehitamiseks), ei ole iseenesest samaväärne ehitustööde riigihankelepingu sõlmimisega.
Direktiivi 2014/24 põhjenduses 4 on märgitud, et „[r]iigihankeid käsitlevate liidu eeskirjade
eesmärk ei ole hõlmata kõiki avaliku sektori vahenditest tehtavaid väljamakseid, vaid ainult neid,
mille eesmärk on hankida tasu eest ehitustöid, asju ja teenuseid riigihankelepingu alusel“ (p 48);
(iii) Euroopa Kohus on määratlenud seda liiki ehitustööde riigihankelepingu tunnused järgmiselt:
„hankija [saab] ehitustööde riigihanke puhul teenust, mis seisneb nende ehitustööde teostamises,
mida ta soovib saada, ja mis pakub talle otsest majanduslikku huvi“ (vt (C‑537/19, p 44) (p 52);
(iv) Teisalt on Euroopa Kohu leidnud, et „[o]luline […] on […] see, kas asjaomane ehitustöö
teostatakse vastavalt hankija kindlaksmääratud nõuetele, teostamise viisid ei ole seevastu olulised“ (vt
C‑536/07, p 55). Nii on see juhul, kui hankija „on võtnud meetmed, et määratleda ehitist
iseloomustavad omadused või vähemalt, et avaldada otsustavat mõju selle kavandamisel“(vt
C‑213/13, p 44) (p 53);
(v) Euroopa Kohus on kokkuvõttes kehtestanud kriteeriumid, mille järgi kindlaks teha, millal
hankija seda otsustavat mõju avaldab: see on nii siis, „kui on võimalik tõendada, et seda mõju
avaldatakse ehitise struktuurile, nagu selle mõõtmele, välisseintele ja kandvatele seintele“ (C‑537/19,
p 53). Seevastu „õigusnormide alusel kohaldatavates tehnilistes standardites sisalduvaid kirjeldusi
või [nõuet] et hoone omadused vastaksid asjaomase turu tavalisele „tehnika tasemele“ [ei saa pidada
meetmeteks, mis on võetud] selleks, et avaldada mõju hoone […] projekteerimisele“ ( C‑537/19, p 83)
(p 54).
Euroopa Kohtu menetluses oleva juhtumiga seoses leidis kohtujurist, et on vähemasti kaheldav, kas
Slovakkia valitsus avaldas vaidlusaluste lepingutega ehitustööde projektile otsustavat mõju. Kõik
näib viitavat sellele, et ainsad kriteeriumid, mida selles osas kasutati, olid UEFA standardid 4.
kategooria staadioni ehitamiseks ning Slovakkia sporditaristuid käsitlevad üldnormid. UEFA
standardite analüüs näitab aga, et need koosnevad reast kohustuslikest parameetritest struktuursete
miinimumnõuete osas, millele peab staadion vastama selleks, et seda saaks teatud kategooriasse
liigitada. Need standardid võimaldavad siiski erinevaid arhitektuurilisi lahendusi, mida võib
arendada väga ulatuslikes erialase loovuse piirides. UEFA standarditele vastavate jalgpallistaadionide
projekteerimisel on võimalik kasutada märkimisväärseid alternatiive nii välise asetuse kui ka
siseruumide struktureerimise osas. Seega ei sisalda need kohtujuristi arvates üksikasjalikke tehnilisi
lahendusi, mida võiks ehitustööde tegelik tellija edukalt pakkujalt nõuda. Slovakkia valitsus tugines
eelotsusetaotluse esitanud kohtus ka ühele sporditaristuid käsitlevale Slovakkia õigusnormile,
kuid just seetõttu, et see kehtestab üldist laadi nõuded, ei määra see kindlaks erinõudeid konkreetse
staadioni kohta. Ainuüksi asjaolu, et Slovakkia valitsus osales haridusministeeriumi kaudu
järelevalvekomisjonis, ei tähenda tingimata, et tal oli otsustav mõju projekteerimisele ja projekti
teostamisele. Selle ministeeriumi kirjalikes seisukohtades seda asjaolu tegelikult enam ei mainita
ja projektile valitsusepoolset mõju avaldava tegurina on seal nimetatud UEFA standardeid (vt C-
28/23, EU:C:2024:306, p-d 65-69).
Tulles tagasi Tallinna linna ja EJL-i vahel 21.12.2023 sõlmitud kokkuleppe juurde, siis hinnates
seda kogumis teiste asjassepuutuvate tehingutega, ei ole Rahandusministeeriumil käesoleval hetkel
võimalik järeldada, et Hiiu staadioni rekonstrueerimine oleks toimunud vastavalt Tallinna linna
poolt (enne töödega alustamist) kindlaks määratud nõuetele. Puuduvad andmed, et Tallinna linn
avaliku sektori hankijana oleks avaldanud mõju rekonstrueerimistööde projekteerimisele või
rekonstrueeritava staadioni struktuurile või muudele põhielementidele. Vähemalt ühe kumulatiivselt
nõutava hankelepingu olemusliku elemendi puudumisel ei saa kokkulepet käsitleda ehitustööde
hankelepinguna. Seega, kui Tallinna linnal puudus ehitustöödele otsustav mõju, siis saa 21.12.2023
sõlmitud kokkulepe olla mingil juhul käsitletav ehitustööde hankelepinguna. Seda isegi mitte siis,
kui sedastada vaadeldavas kokkuleppes Tallinna linna kui staadioni omaniku otsest majanduslikku
huvi, mis seisneb linnavara parendamises EJL-i tehtava investeeringu läbi, ning kui kokkuleppe
mittetäitmisel saaks linn mitte pelgalt keelduda võlakohustuste tasaarvestamisest, vaid nõuda EJL-
ilt kohtu korras kokkuleppes sisalduva rekonstrueerimiskohustuse täitmist. Kokkuleppe ehitus-
5
tööde hankelepinguna kvalifitseerimiseks peaksid üheaegselt ja koos esinema kõik hankelepingu
olemuslikud tunnused.
Lähtudes ülalmärgitust ning juhindudes RHS § 205 lg 1 p-st 2 ja lg-st 2, teatame, et Rahandus-
ministeerium on otsustanud mitte alustada valimipõhise kontrollina Tallinna linna ja EJL-
i vahel 21.12.2023 allkirjastatud kokkuleppega seoses järelevalvemenetlust.
Vaatamata praegusel juhul järelevalvemenetluse alustamata jätmisele, palume hankijal edaspidi
igakordselt analüüsida ja asjaoludest lähtuvalt hinnata, kas konkreetse tehingu puhul võivad
esineda hankelepingu tunnused ka sellistel juhtudel, kus hankija peamine soov ja eesmärk ei
ole asjade ostmine või teenuste või ehitustööde tellimine. Hankija tegevuse läbipaistvuse ning
hilisema kontrollitavuse huvides oleks selline analüüs soovitatav ka vähemalt kirjalikku taas-
esitamist võimaldaval viisil talletada. Hiiu staadioni investeeringuga seoses järelevalvemenetluse
mittealustamise otsustus põhineb Rahandusministeeriumile teatavaks saanud asjaoludel ning on
piiratud üksnes konkreetse juhtumi üksikasjade ja tehioludega. Seega ei saa käesolevast menetluslikust
otsustusest järeldada, et Rahandusministeerium oleks analüüsinud ning asunud seisukohale, et
hankelepingu tunnustele ei vasta ja riigihanke menetluse läbiviimise kohustust ei kaasne ka 21.09.2020
sõlmitud kolmepoolses kokkuleppes ette nähtud ülejäänud võlgnevuse summa tasaarveldamiseks
Tallinna linnale kuuluvasse jalgpallitaristusse tehtavate investeeringutega. Nagu on Tallinna
Linnavalitsus kirjavahetuses Rahandusministeeriumiga ka ise möönnud, siis erinevalt Hiiu
staadionil EJL-i tellimusel projekteeritud ning teostatud ehitustöödest, mille osas linnal endal
rekonstrueerimise plaanid puudusid, on näiteks Tallinna linnas Punane tn 69 asuvale kinnistule
jalgpallistaadioni rajamine mitmetes Tallinna linna arengu- ja strateegiadokumentides ette nähtud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Estella Põllu
riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond
riigihangete valdkonna juht
Mihhail Antonov 5885 1448
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Teabenõue | 18.07.2024 | 4 | 12.2-1/370-10 | Väljaminev kiri | ram | Advokaadibüroo Sorainen |
Teabenõue | 18.07.2024 | 1 | 12.2-1/370-9 | Sissetulev kiri | ram | Advokaadibüroo Sorainen |
Taotlus | 26.04.2024 | 3 | 12.2-1/370-7 🔒 | Sissetulev kiri | ram | Tallinna Linnakantselei |
Selgitused päringule | 16.04.2024 | 1 | 12.2-1/370-6 🔒 | Sissetulev kiri | ram | Tallinna Linnakantselei |
Täiendavate selgituste küsimine ja andmete kogumine valimipõhise järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks | 26.03.2024 | 1 | 12.2-1/370-5 🔒 | Väljaminev kiri | ram | Tallinna Linnavalitsus |
Selgitused Rahandusministeeriumi 23.01.2024 päringule | 11.03.2024 | 16 | 12.2-1/370-4 🔒 | Sissetulev kiri | ram | Tallinna Linnakantselei |
Vastamise tähtaja pikendamine | 19.02.2024 | 37 | 12.2-1/370-3 🔒 | Väljaminev kiri | ram | Tallinna Linnakantselei, Aljona Kallaste |
Taotlus | 16.02.2024 | 40 | 12.2-1/370-2 🔒 | Sissetulev kiri | ram | Tallinna Linnakantselei |
Selgituste küsimine valimipõhise järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks | 23.01.2024 | 64 | 12.2-1/370-1 🔒 | Väljaminev kiri | ram | Tallinna Linnavalitsus |