Riigihanke korraldamise kohustus purgimisteenuse osutaja leidmiseks

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Raili Kärmas

Eesti Vee-ettevõtete Liit

[email protected]

04.07.2024 nr 17-12/24/3313

Riigihanke korraldamise kohustus purgimisteenuse

osutaja leidmiseks

Austatud Raili Kärmas

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) § 47 lõike 1 kohaselt on vee-

ettevõtjatel kohustus korraldada 2000 ie või suurema reostuskoormusega reoveekogumisalal

asuvale isikule, kel puudub võimalus liituda ühiskanalisatsiooni teenusega ühiskanalisatsiooni

puudumise tõttu, purgimisteenust isiku nõudmisel. ÜVVKS-i § 47 lg 3 kohaselt võtab vee-

ettevõtja isikule purgimisteenuse korraldamiseks oma tegevuspiirkonnas väljapumpamise ja

äraveo teenuse osutajatelt hinnapakkumised ning kuulutab välja parima pakkumise.

Eesti Vee-ettevõtete Liit soovib eelnevaga seoses seisukohta, kas vee-ettevõtjatel on kohustuslik

korraldada purgimisteenuse osutaja leidmiseks riigihanget.

Kliimaministeerium (ÜVVKS-i eest vastutav asutus) ja Rahandusministeerium (riigihangete

seaduse eest vastutav asutus) on seisukohal, et vee-ettevõtjatel tuleb purgimisteenuse osutaja

leidmiseks korraldada riigihanke menetlus alljärgnevatel põhjustel.

Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 8 lg 1 kohaselt loetakse hankelepinguks igasugune hankija

ja ettevõtja sõlmitud rahaliste huvidega seotud leping, sh kontsessioonileping, mille esemeks on

asjad, teenused või ehitustööd. Hankelepingul on seega kolm defineerivat tunnust:

(i) poolteks on hankija(d) ja ettevõtja(d);

(ii) sisuks on toodete hankimine või teenuste või ehitustööde tellimine; ja

(iii) lepinguga kaasneb rahaline huvi (vt ka M.A. Simovart. RHS § 8 komm 4 – M.A. Simovart,

M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019

ning seal viidatud allikad).

Tuues paralleele eeltoodule ja ÜVVKS-i § 47 lg-le 3, siis nähtub, et kirjeldatud lepingu poolteks

on võrgustikusektori hankija ja ettevõtjad – vastavalt vee-ettevõtja ÜVVKS-i tähenduses ja

purgimisteenuse osutajad. Lepingu sisuks on teenuse tellimine, pealegi purgimisteenus on

käsitletud tavateenusena ning purgimisteenuse hankimisel tuleb lähtuda vastavatest CPV

koodidest, mis kuuluvad osasse 90 ja gruppi 904 ehk siis CPV koodidest, mis algavad 904 (vt

90400000-1 „Reoveeteenused“ ja sellele järgnevad). Rahaliste huvide kriteeriumit tuleb käsitleda

kui vastastikuse soorituse nõuet või soorituse eest vastutasu saamise nõuet, mis loetakse täidetuks

ka kaudse (mitterahalise) tulu saamise puhul, samuti igasuguse varalise eelise saamise puhul.

Lepingu vastastikune laad on hankelepingu oluline tunnusjoon (vt ka eespool Ibid komm 8). Vee-

ettevõtjast hankija korraldab ÜVVKS-i § 47 lõike 1 kohaselt purgimisteenuse isikule, kes asub

reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on 2000 inimekvivalenti või suurem, kuid kellel puudub

võimalus liituda ühiskanalisatsiooni teenusega ühiskanalisatsiooni puudumise tõttu. Teadaolevalt

tasub purgimisteenuse eest suures osas eelmainitud isik, kuid teatud osa jääb ka vee-ettevõtja

kanda. Õiguskirjanduses on selgitatud, et seotust rahaliste huvidega ei mõjuta asjaolu, et

lõpptulemusena saavad hankelepingust kasu kolmandad isikud. Näiteks kontsessioonilepingu

korral seisneb rahaline huvi õiguses teenust osutada või korraldada, mis võib tähendada õigust

küsida kolmandalt isikult tasu ja millele võib lisanduda hankija makstav tasu (vt ka eespool Ibid

komm 8). Seega tuleb järeldada, et purgimisteenuse osutamise leping on riigihankeleping RHS

tähenduses.

Kuigi ÜVVKS ei näe ette, et purgimisteenuse korraldamiseks tuleb läbi viia riigihange RHS-s

tähenduses, siis sellisele järeldusele saab jõuda, tuginedes RHS kommenteeritud väljaande §-s 1

esitatule: „HKTS välistab RHS-i regulatsiooni kohaldamise ning võib viia selleni, et hankelepingu

tunnustele vastavaid halduslepinguid sõlmitakse nn otselepingutena ilma kohast riigihanke

menetlust läbi viimata. Ometi ei saa riigisisese õigusega teha erandeid EL õigusega kehtestatud

kohustuslike reeglite suhtes. Kui riik seda on teinud, siis tuleb EL õigusega vastuolus olevad

normid kohaldamata jätta.“ (Ibid, p 40). Kuigi eelkäsitletu puudutab haldus- ja hankelepingute

vahekorda, siis võib proportsionaalsuse põhimõtet silmas pidades olla ilmselt õigustatud teatav

üldistamine ka nende menetluste ja hankelepingute puhul, mis per se ei kätke halduslepinguid,

muuhulgas näiteks nagu antud küsimuses toodud olukorras.

Kokkuvõttes, eelnevast lähtudes on ÜVVKS-i §-s 47 nimetatud purgimisteenuse osutaja leidmisel

tegemist riigihankega. Hankelepingu sõlmimiseks korraldatava menetluse läbiviimise nõuded

sõltuvad aga riigihanke eeldatavast maksumusest. Juhul kui riigihanke eeldatav maksumus

käibemaksuta jääb alla RHS-is sätestatud lihthanke piirmäära, on hankijal võimalik lepingu

sõlmimisel järgida oma hankekorras sätestatut.

Menetlusreeglite kohaldamisel kohustuslikud piirmäärad on sätestatud RHS §-s 14.

Võrgustikusektori hankijatele kehtib asjade ostmisel ja teenuste tellimisel lihthanke piirmäär

60 000 eurot ja riigihanke piirmäär on võrdsustatud rahvusvahelise piirmääraga, mis on

443 000 eurot. Asjade ja teenuste korral on avaliku sektori hankija lihthanke piirmääraks

30 000 eurot, riigihanke piirmääraks 60 000 eurot ning rahvusvaheliseks piirmääraks kohalike

omavalitsuste ja nende asutuste puhul 214 000 eurot.

Eeltoodust lähtudes tuleb tõlgendada ka ÜVVKS-i § 47 lõikes 3 sätestatud nõudeid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

kantsler

Teadmiseks: Rahandusministeerium

Anni Mandel, 605 1257, [email protected]

Elina Lehestik, 626 2904, [email protected]

Estella Põllu, 5885 1336, [email protected]