Kiri

Kaug- ja kirjutustõlketeenuse

küsimustiku tulemused ja analüüs

Aruanne

Käesolevas aruandes antakse ülevaade kaug- ja kirjutustõlketeenuse kogemusest, teenuse

vajadusest ja teenuse tuleviku nägemusest kuulmislangusega inimeste hinnangul.

Dokument sisaldab ülevaadet küsitluse metoodikast ja kokkuvõtet tulemustest, esitatud on

järeldused ja ettepanekud. Küsimustiku panid kokku ja teostasid ning aruande koostasid

Sotsiaalkindlustusameti TEO erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse projektijuht Sandra

Laurimaa ja talituse juht Lagle Kalberg.

Mai 2024

2

Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................... 3

1. Valim ja metoodika ............................................................................. 3

2. Tulemused ........................................................................................ 3

2.1 Kaugtõlketeenus ............................................................................. 3

2.1.1 Sugu, vanus .............................................................................. 3

2.1.2. Kaugtõlketeenuse kasutamise sagedus ja kättesaadavus ................. 4

2.1.3. Suhtlussituatsioonid kaugtõlketeenuse kasutamisel ........................ 6

2.1.4. Kaugtõlketeenuse mõju vaegkuuljale inimesele ja tuleviku vaade ...... 7

2.2. Kirjutustõlke teenus ...................................................................... 10

2.2.1. Sugu, vanus ........................................................................... 10

2.2.2. Kirjutustõlketeenuse kasutamise sagedus ja kättesaadavus ........... 12

2.2.3. Kirjutustõlketeenuse mõju vaegkuuljale inimesele ja tuleviku vaade 13

3. Kokkuvõte ja järeldused .................................................................... 15

3

Sissejuhatus 2024.a aprillis-mais Sotsiaalkindlustusameti poolt läbiviidud küsitluse, kuulmislangusega

inimeste sihtrühmas, eesmärk oli soov teada saada, milline on seni olnud sihtrühma

kaugtõlke- ja/või kirjutustõlketeenuse kasutaja kogemus, teenuse vajadus ja nägemus tuleviku

vajaduste osas teenuse jätkumise vaatest riigi poolt korraldatuna.

Uuringu lähteülesande koostamisel võeti aluseks kvantitatiivne küsimustik, milles raames oli

vastajal võimalus ka kommenteerida oma vastuse valikut.

Esimeses peatükis antakse ülevaade uuringu valimist ja metoodikast, teises peatükis

kvantitatiivse analüüsi ja küsitluse tulemustest. Kolmandas peatükis esitatakse uuringu

järeldused ja ettepanekud.

1. Valim ja metoodika Küsimustik edastati kõigile veidi rohkem kui 300 inimesele, kes on seni kasutanud ESF rahastusel SKA

korraldusel kaug- ja kirjutustõlke teenust ja Eesti Kurtide Liidule, Vaegkuuljate Liidule ning Eesti

Viipekeele Seltsile, kes omakorda jagasid küsimustikku oma kogukonnas.

Küsimustik oli koostatud Limesurvey keskkonnas, kokku oli 28 küsimust jaotatuna 2 blokki –

kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse kasutamise ning vajaduse kohta. Iga küsimuse juurde oli

lisatud ka video, kus küsimus oli nähtav eesti viipekeelde tõlgituna.

Küsimustikule vastamine oli vabatahtlik ja anonüümne. Küsimustikule vastamise periood oli 29.04-

08.05.2024.a.

2. Tulemused Kokku täitis küsimustikku osaliselt või täielikult 207 inimest, 100 juhul on edastatud täisvastused ja

107-l juhul mittetäielikud vastused. Küsitluse analüüsi aluseks võeti 100 isiku poolt edastatud

täisvastused. Analüüsi dokumendis on kaks alapeatükki, kus esimeses ülevaade vastustest

kaugtõlketeenuse vaatest ja teises kirjutustõlke vaatest. Dokumendi viimases peatükis on esile

toodud olulisemad järeldused.

2.1 Kaugtõlketeenus

2.1.1 Sugu, vanus

Kaugtõlketeenuse küsimustiku blokile vastajatest (n100) 50 % olid naised, 31 % olid mehed ning 19

isikut (19%) ei valinud vastuses sugu. Edaspidine analüüs ei vaata vastuste puhul erinevusi soolise

kuuluvuse järgi, kuna umbes viiendik ei olnud sellele küsimusele vastanud.

4

Joonis 1. Kaugtõlketeenuse kasutajad soo järgi

Vastajatest pooled on vanuses 41.-65.a ning järgneb vanuserühm 27.-40.a. (Joonis 2). 65.a ja

vanemate sihtrühmas oli vastajate seas kasutajaid rohkem, kui vanuserühmas 18.-26.a

Joonis 2. Kaugtõlketeenuse kasutajad vanuse gruppide järgi

2.1.2. Kaugtõlketeenuse kasutamise sagedus ja kättesaadavus

65% vastajatest on vähemalt üks kord kasutanud kaugtõlketeenust Skype vahendusel ja 28% ei ole

kasutanud, 7% inimesi jättis vastamata. Kõige sagedamini kasutatakse kaugtõlketeenust vastajate

sõnul kuni 3 korda kuus (22%), 18% isikutest kasutab teenust iga nädal mitu korda ning harvem kui

kord kuus kasutab 19% vastajatest (Joonis 3). Vastajal oli võimalus lisada kommentaar selle küsimuse

juurde. Toodi välja järgmist: olen väga sage teenuse kasutaja, mõnikord läheb päevas isegi 4 korda

teenust vaja; mul on küll tuttav perearst, hambaarst, pank ja remondimees, aga sõnavara on nii

spetsiifiline, et ikka vajan tõlgi abi suhtlusel; kõik sõltub olukorrast ja vajadusest; teenindaja või

50

31

19

Kaugtõlketeenuse kasutajad soo järgi

Naine Mees Vastust pole

0%0% 2%

37%

49%

7% 5%

Kaugtõlketeenuse kasutajad vanuse järgi

0-10.a 11.-17.a 18.-26.a 27.-40.a 41.-65.a 65.a ja vanem Vastust pole

5

kõrgharidust omav ametnik räägib lausetega, mida ma ei mõista, vajan tõlgi abi; haiglas oleku ajal;

harva, kuna Narvas ei mõisteta eesti keelt ja ka tõlk ei saa siin aidata; kui mulle on helistanud tundmatu

number.

Joonis 3. Kaugtõlketeenuse kasutamise sagedus

Kaugtõlketeenus on kasutatav hetkel Skype vahendusel E-R 9-18ni ja L 10-16ni. Põhjus selleks on

piiratud eelarvelistes vahendites (projektirahastus on piiratud) ja viipekeele tõlkide vähesus. 39%

vastajate hinnangul on see piisav kättesaadavus, 35%-l vastajate sõnul mitte.

57% vastajatest tõi välja, et nende hinnangul peaks teenus olema kättesaadav 24/7, 26% vastajatest

vajab teenust ka peale kl 17 ja 20% rohkem nädalavahetusel kui seni (Joonis 4). Põhjenduseks, miks on

vajalik teenuse kättesaadavus peale kl 17 tuleneb sellest, et inimeste tööpäev reeglina lõppeb kl 17,

aga perearsti juurde läheb inimene sageli peale seda; 24/ 7 vajadus on kõikvõimalike ootamatute ja

hädaolukordade juhul või lennujaama infoliin vms; kiirabi ja politsei kutsumise vajadus 24/7; toodi välja

valvetõlgi vajadust.

18%

16%

22%

13%

19%

Kaugtõlketeenuse kasutamise sagedus

Iga nädal mitu korda Kord nädalas Kuni 3 korda kuus 1 kord kuus harvem

6

Joonis 4. Kaugtõlketeenuse vajadus vastajate hinnangu alusel

2.1.3. Suhtlussituatsioonid kaugtõlketeenuse kasutamisel

Kõige rohkem kasutatakse kaugtõlketeenust tervishoiuteenuste kasutamisel (59%), igapäevaste

teenuste tarbimisel (53%), tööalases suhtluses (49%) ja hädaabikõne tegemiseks (47%) (Joonis 5).

Vastuste kommentaarides rõhutati, et ääretult oluline, et arsti juures saab tõlgi abil kätte korrektse

info; perearst on ise tõlki nõudnud (ilma ei võta vastu); täpse tõlke vajadus samuti politsei juures;

hädaabi 112 on võimalik ainult SMSi teel, mis ei ole kiire lahendus; kirjaliku suhtluse teel ei ole alati

kõik info korrektselt mõistetav.

Joonis 5. Suhtlussituatsioonid kaugtõlketeenuse kasutamiseks

12%

20%

26%

57%

8%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

Pakutav teenuse maht on piisav

Vajan teenust rohkem

nädalavahetusel

Vajan teenust peale tööpäeva (peale kl

17)

Vajan, et teenus oleks kättesaadav

24/7

muu

Vastaja hinnangul kaugtõlketeenuse vajadus

53%

59%

37%

36%

29%

49%

33%

33%

26%

21%

38%

47%

14%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70%

igapäevaste teenuste kasutamine (nt pank, iluteenused…

tervishoiuteenuse kasutamine

suhtlus Sotsiaalkindlustusametiga

suhtlus Töötukassaga

suhtlus teiste riigi või KOV asutustega

tööalane suhtlus

kirjalik tõlge

õigusabi kasutamine

meelelahutus

perekondlik suhtlus

koolitus

Hädaabikõne 112

muu

Suhtlussituatsioonid kaugtõlketeenuse kasutamiseks

7

2.1.4. Kaugtõlketeenuse mõju kuulmislangusega inimesele ja tuleviku vaade

Vastajatel paluti hinnata, kui oluline on talle kaugtõlketeenuse igapäevane vajadus skaalal 1-5. Kõige

väiksema väärtuse valis vastaja juhul, kui kaugtõlketeenus ei ole inimesele üldse oluline (neid oli kokku

1 vastaja) ning üle poolte vastajatest hinnangul on kaugtõlketeenus neile oluliselt oluline (63 %

vastajatest) (Joonis 6).

Joonis 6. Kaugtõlketeenuse igapäevane vajaduse olulisus inimese jaoks (97 vastajat)

Hetkel on Skype kasutamine võimalik ainult on-line – st ei ole võimalik kõne aega broneerida ega aru

saada mitmes on inimene kõne järjekorras.

37 vastaja sõnul kogevad nad suurt pettumust või stressi, kui ei saa kiirelt ja vajalikul hetkel teenust

kasutada. Ning 59 vastaja sõnul mõjutab viipekeelse tõlketeenuse puudumine nende elukvaliteeti

palju või väga palju. Näitena toodi õnnetus lapsega; töökohal on paus kindlal kellaajal; haiglas arstide

ringkäik, aga kaugtõlketeenusel on isik kõne ootel; igapäevaseks suhtluseks ääretult vajalik, ma ei oska

kõiki suhtlussituatsioone ette näha.

Küsimustikuga sooviti välja selgitada ka seda, kas kaugtõlketeenuse pakkumine

kompenseerib/asendab mingis osas inimesele kohaliku omavalitsuse poolt pakutavaid viipekeelseid

tõlketunde. 41% vastajate sõnul jah, kompenseerib, 25% arvates mitte ning 34% vastajatest ei

vastanud sellele küsimusele.

84% vastajatest peab vajalikuks, et kaugtõlketenuse osutamine riigi poolt jätkuks. 62% vastajate

hinnangul nende igapäevane vajadus teenuse järgi kasvab, 8% hinnagul jääb samaks ning 13% ei

osaka hinnangut anda. 17 isikutest ei vastanud sellele küsimusele (joonis 7). Rõhutati, et teenus on

vajalik 24/7 või vähemalt õhtuti ja nädalavahetusel teenuse kasutamsie aega juurde võimaldada;

viipekeele tõlke on vähe ja vajalik on juurdekasvu soodustamine ja koolitamine.

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

1 2 3 4 5

Kaugtõlketeenuse igapäevane vajadus skaalal 1-5 ( 1 - ei ole üldse oluline, 5-eluliselt oluline)

8

Joonis 7. Kaugtõlketeenuse vajadus lähiaastatel

58 vastajat 80-st on tuleviku vaates optimistlikud ja usuvad, et kaugtõlketeenuse kättesaadavus ja

ligipääsetavus on tulevikus tagatud (joonis 8).

Joonis 8. Kaugtõlketeenuse kättesaadavus ja ligipääsetavus vastajate hinnangul tulevikus skaal 1-5 (1-

ei ole optimistlik tuleviku suhtes, olen väga optimistlik; vastajaid 80)

Soovsime teada saada, mis juhtub kuulmislangusega inimese jaoks, kui kaugtõlketeenust ei ole enam

võimalik kasutada. Vastaja võis valida mitme variandi vahel või tuua välja ka muu võimaliku tagajärje,

mida valikvastuste loetelus ei olnud välja toodud (joonis 9). 52% vastajate sõnul kaob inimese jaoks

ära võimalus saada endale vajalikku teeenust ning sama paljudel vastajatel kaob ära võimalus

suhelda arstiga. Pea pooltel vastajatest kannatab tema igapäevane võimalus suhtluseks ja

asjaajamiseks ning pea poolte hinnagul ei saa nad broneerida endale vajalikku vastuvõtu aega.

Vastaja sai ise välja tuua veel tema hinnagul olulised aspektib, mis siis juhtub tema jaoks kui

kaugtõlketeenus kaob: pean paluma pereliikmete abi; nõuandeliinid pakuvad ainult telefoniteel

suhtlemisel teenust, see on väga vajalik; kaob tööalane ja igapäevaelu suhtlusvõimalus ja see

8%

62%

0%

13%

17%

Kaugtõlketeenuse vajadus lähiaastatel

jääb samaks Vajadus teenuse järgi aina kasvab

vajadus teenuse järgi aina väheneb ei oska hinnata

Vastust pole

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

1 2 3 4 5

Kaugtõlketeenuse kättesaadavus ja ligipääsetavus tulevikus (1-ei ole optimistlik tuleviku vaates, 5- olen väga optimistlik)

9

halvendab elukvaliteeti ja töövõimet; olukord muutub raskemaks – eriti koolis ja töö juures; ravimite

retsepti pikendamine perearsti juures muutub keerulisemaks.

Joonis 9. Mis juhtub inimese jaoks, kui kaugtõlketeenust ei ole enam võimalik kasutada, valikus mitu

valikvastuse varianti samaaegselt

Maailm liigub üha enam nutilahenduste ja AI poole. Vastajate sõnul on 26% on valmis kasutama

tulevikus ka tõlkerobotit või muid nutilahendusi, 39% ei ole valmis ning 35% inimesi ei oskanud

vastata. Eesti viipekeel grammatika ei ole seotud eesti keele grammatikaga. Lisaks võib viiplemise

sisu muuta nt viipe suund, korduvus, suupilt, asukoht viiperuumis, kehaline hoiak vms justkui väike

detail. Viipekeel on väga nüansirikas, seetõttu on ääretult oluline on kogu suhtlusprotsessi juures ka

kehakeel ja miimika, mida tõlkerobort või AI poolt genereeritud lahendused ilmselgelt kohe ei

võimalda tagada. Näiteks võib viipekeeles keha ette või tahapoole liikumine anda märku vastavalt kas

tulevikus või minevikus rääkimisest. Kulmude kergitamine võib muuta lause küsilauseks, andes märku

küsimusest „kumb“ või „kas“. Need on väikesed ent väga olulised näited viipekeele grammatikast, mis

valesti tõlkimisel võivad muuta täielikult teksti sisu.

Lisaks on eesti keel oma sõnavara poolelt väga mitmetähenduslik – st robot tõlkides mingit sõna/

väljendit, oskamata luua seoseid konkreetse suhtlussituatsiooniga, võib tõlkida kogu olukorra teises

kontekstis. Ning selle tulemuseks võib olla väga palju vääriti mõistmist. Näiteks sõna palk (töötasu) –

palk (puit).

52%

48%

33%

42%

52%

40%

45%

17%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60%

mul ei ole võimalik kiiresti suhelda arstiga

ma ei saa broneerida endale mingit vastuvõtu aega

ma ei saa kontakti riigiasutusega

ma ei saa vahetada infot igapäevaelu toimingute elluviimiseks

mul kaob ära oluline võimalus saada endale vajalikku teenust

mul kaob ära võimalus saada vajalikus koguses tõlketeenuseid

kannatab minu igapäevane võimalus suhtluseks/ asjaajamiseks

muu

Mis juhtub inimese jaoks, kui kaugtõlketeenust ei ole võimalik enam kasutada

10

Joonis 10. Kas inimesed on valmis tuleviks kasutama tõlkerobortit või muud nutilahendust, mis tagavad

neile eesti viipekeeles suhtlemise?

2.2. Kirjutustõlke teenus

2.2.1. Sugu, vanus

Kirjutustõlketeenuse küsimustiku blokile vastajatest 48 % olid naised, 35 % olid mehed ning 17 isikut

(17 %) ei valinud vastuses sugu. Edaspidine analüüs ei vaata vastuste puhul erinevusi soolise kuuluvuse

järgi, kuna umbes viiendik ei olnud sellele küsimusele vastanud (joonis 11).

Joonis 11. Kirjutustõlketeenuse kasutajad soo järgi

26%

39%

35%

Tulevik - tõlkeroboti või muu nutilahenduse kasutamine

Jah Ei Vastust pole

48%

35%

17%

Kirjutustõlketeenuse kasutajad

Naine Mees Vastust pole

11

Vastajatest ligi pooled on vanuses 41.-65.a (46%) ning järgneb vanuserühm 27.-40.a. (34%) (Joonis 12)

Joonis 12. Kaugtõlketeenuse kasutajad vanuse gruppide järgi

Vastuste põhjal saab järeldada, et valimist, kes vastas küsimustikule, on ligi pooled (48%) need

kuulmislangusega inimesed, kes kasutavad nii kaugtõlketeenust kui ka kirjutustõlketeenust ja 42%

on neid, kes ainult kaugtõlketeenust ja ei ole kordagi kasutanud kirjutustõlketeenust (joonis 13).

Kirjutustõlget ei vajatud järgmistel põhjustel: tervislikud põhjused ei võimalda osalemist suurüritustel

ja igapäevaselt kirjutustõlketeenust ei vaja; olen viipekeelne kurt ja kasutan ainult viipekeele tõlki; ei

olnud teadlik sellisest võimalusest; kirjutustõlgi saamine on liiga bürokraatlik protsess.

Joonis 13. Kaug- ja kirjutustõlketeenuse kasutajad küsimustikule vastanud kuulmislangusega inimeste

seas

0%0% 2%

34%

46%

7%

11%

Kirjutustõlketeenuse kasutajad vanuse järgi

0-10.a 11.-17.a 18.-26.a 27.-40.a 41.-65.a 65.a ja vanem Vastust pole

42%

48%

Kaug- ja kirjutustõlketeenuse kasutajad

ei ole kasutanud kirjutustõlketeenust kasutab nii kaugtõlketeenust kui ka kirjutustõlketeenust

12

2.2.2. Kirjutustõlketeenuse kasutamise sagedus ja kättesaadavus

Iganädalaselt mitmel korral kirjutustõlketeenust kasutavate inimeste osakaal vastajatest on 6%, üks

kord nädalas kasutajaid 5%. Kõige enam valisid vastajad vastuseks, et kirjutustõlketeenust kasutavad

nad harvem kui üks kord kuus - 18% vastajatest . Vastusevariantidest „vastust pole“ ja „harvem“ tulem

kokku on 52% vastajatest – märgime siinkohal ära, et siin hulgas on ka nende 42 vastaja vastused, kes

ei ole kirjutustõlketeenust kasutanud (joonis 14).

Joonis 14. Kirjutustõlketeenuse kasutamise sagedus

Kõige rohkem kasutatakse kirjutustõlketeenust suurüritustel osalemisel (43%), õpingute raames

(53%) ning igapäevaelu suhtlussituatsioonides (34%) (joonis 15). Vastuste kommentaarides toodi

välja täpsustusi, miks kirjutustõlget kasutatakse: viipekeelsel kurdil on tõlketeenuse kasutamiseks KOVi

tasandil tundide arv piiratud, seega kasutan sunniviisiliselt kirjutustõlget; koolis õppekavade

läbimiseks; kui on palju inimesi ja erinevad suhtlusstiilid, siis ei jõua jälgida ilma tõlgita; ühingu

koosolekud; pangas oluline info, mis võib jääda arusaamatuks; keerulise sõnavara arusaamiseks.

6% 5%

10%

18%

38%

23%

Kirjutustõlketeenuse kasutamise sagedus

Iga nädal mitu korda Kord nädalas kuni 3 korda kuus 1 kord kuus Harvem Vastust pole

13

Joonis 15. Suhtlussituatsioonid kirjutustõlketeenuse kasutamiseks

2.2.3. Kirjutustõlketeenuse mõju kuulmislangusega inimesele ja tuleviku vaade

Küsitluse käigus sooviti teada saada, et kuidas mõjutab vaegkuuljat kirjutustõlketeenuse kasutajat

olukord, kui inimesele vajalikul ajal ei ole kirjutustõlketeenus kättesaadav. Vastustest võis valida mitu

sobivat varianti. Kõige enam inimesi vastas, et nad osalevad ikka planeeritud tegevuses, aga info jääb

inimese jaosk puudulikuks (37%) ja 31% vastajatest kinnitasid, et muudavad oma plaane, et oleks

teenus tagatud (Joonis 16). Antud küsimuse kommentaari lahtris oli mitmel korral välja toodud, et

juhul, kui kirjutustõlge ei ole tagatud ning üritustel info visuaalne poole ei ole piisavalt kvaliteetne ja

suu pealt lugemine raskendatud, siis küsitakse kuuldud info kelleltki üle, selgitatakse teiste inimeste

märkete põhjal kuuldut, aga see kõik on ebamugav ning pigem stressi tekitav.

Joonis 16. Mõju inimesele, kui kirjutustõlketeenus ei ole kättesaadav talle vajalikul ajal

39%

31%

43%

34%

29%

0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% 45% 50%

õpingud

konverentsid

suur üritused

igapäevaelu situatsioonid

õigusabi kasutamine

Suhtlussituatsioonid kirjutustõlketeenuse kasutamiseks

27%

37%

26%

31%

0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40%

teen oma plaanid ümber

osalen planeeritud tegevustes, aga info jääb minu jaoks puudulikuks

tühistan oma plaani

muudan oma plaane, et mulle oleks kirjutustõlk tagatud

Mis juhtub inimese jaoks, kui kirjutustõlge ei ole kättesaadav inimesele vajalikul ajal?

14

Vastajatel paluti hinnata, kui oluline on talle kirjutustõlketeenuse igapäevane vajadus skaalal 1-5.

Kõige väiksema väärtuse valis vastaja juhul, kui kirjutustõlketeenus ei ole inimesele üldse oluline (neid

oli kokku 2 vastaja) ning veidi üle 1/3 vastajatest hinnangul on kaugtõlketeenus neile eluliselt oluline

(36 % vastajatest) (joonis 17).

Joonis 17. Kirjutustõlketeenuse igapäevase kasutamise võimaluse olulisus inimesele (75 vastajat)

Vastajatel paluti hinnata etteantud vastustevariantidest, et mis juhtub tema jaoks, kui

kirjutustõlketeenust ei ole võimalik enam kasutada. Võimalik oli valida mitme vastusevariandi vahel

samaaegselt. Kõige enam toodi esile, et inimene ei saa sel juhul enam osa võtta erinevatest üritustest

(47%) ja koolitustest (44%) (joonis 18). Vastuste kommentaaridest väljavõtt: ei saa sõnavõttudest aru

ja sündmus jääb poolikuks; teatris saaksin osa ainult balletietendustest, teistel juhtudel käi aenam ei

saaks; kirjaliku tõlke puudumine takistab kõigest arusaamist; ei saa osaleda olukordades, kus täpne

arusaamine on väga oluline (kohtusaalis tunnistaja, notar vms); kuuldeaparaati kasutades võin tulla

kuidagiviisi toime, aga ilma kirjutustõlgita jään kalati teistest maha, täidan ülesande valesti, vajan

individuaalset üleseletamist.

Joonis 18. Mis juhtub inimese jaoks, kui kaugtõlketeenust ei ole enam võimalik kasutada, valikus mitu

valikvastuse varianti samaaegselt

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

1 2 3 4 5

Kirjutustõlketeenuse igapäevane kasutamise võimalus skaalal 1- 5 ( 1 - ei ole üldse oluline, 5-eluliselt oluline)

37%

44%

47%

34%

41%

0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% 45% 50%

Ma ei saa osa võtta kulutuuri sündmustest

Ma ei saa osa võtta koolitustest

Ma ei saa osa võtta erinevatest üritustest (koosolekud, kohtumised vms)

Kannatab minu õpingutes/koolis osalemise (mõistmise) võimalus

Kannatab minu igapäevane võimalus suhtluseks/asjaajamiseks

Mis juhtub inimese jaoks, kui kirjutustõlketeenust ei ole võimalik enam kasutada?

15

Kirjutustõlketeenuse jätkumist riigi poolt pakutavana pidas vajalikuks 77% vastajatest, 22% ei

oskanud vastust anda ning 1 inimese hinnagul ei ole teenus vajalik. Tänastest kirjutustõlketeenuse

kasutajatest, kes küsimustikule vastasid, poolte hinnangul teenuse vajadus lähiaastatel aina kasvab,

12% vastajate sõnul jääb teenuse vajadus samaks. Veidi üle 1/3 vastajatest ei oskanud hinnata

lähiaastate teenuse vajadust (Joonis 19).

Joonis 19. Lähiaastate vajadus kirjutustõlketeenuse osas

Soovisime teada saada, kas vaegkuulja inimene on kasutanud igapäevases suhtlemises mõnda

nutilahendust, mis abisatab suulise teksti muutmist kirjalikuks. Küsimusele vastas 81 inimest, kellest

32% oli kasutanud ja 49% ei olnud kasutanud. Vastajate kommentaarid: kasutatud lahendused on

head suurte keelte jaoks (inglise saksa). Eesti keele osas ei ole nutirakendused nii kvaliteetsed kui

näiteks ERR ja Kanal2 kasutatavad automaatsubtiitrid. Nutirakendused kas ei suuda tänu telefoni

mikrofonile kõike räägitavat kinni püüda või siis panevad räägitava ümber nii, et sisu muutub

arusaamatuks - eesti keele osas; katsetanud erinevaid äppe, aga ei toimi väga hästi; ei teadnud, et

selliseid lahendusi on; ei soovi kasutada. Toodi välja ka soov, et võiks olla lahendus, kus viibeldud tekst

automaatselt muudetakse kirjutustõlkeks, aga grammatikaga läheb keeruliseks.

3. Kokkuvõte ja järeldused • Nii kaug- kui ka kirjutustõlketeenuse kasutaja on pigem naisterahvas.

• Mõlema teenuse vaatest on domineeriv kasutaja vanus vahemikus 41.-65.a ja järgneb 27.-

40.a. vanuserühm.

• 100 vastaja hulgas on ligi pooled (48%) need kuulmislangusega inimesed, kes kasutavad nii

kaugtõlketeenust kui ka kirjutustõlketeenust ja 42% on neid, kes ainult kaugtõlketeenust ja

ei ole kordagi kasutanud kirjutustõlketeenust

• Kaugtõlget kasutatakse kõige enam: tervishoiuteenuste ajal (59%), igapäevaelus teensute

kasutamisel (53% ja tööalases suhtluses (49%).

12%

50%

2%

14%

22%

Kirjutustõlketeenuse vajadus lähiaastatel

jääb samaks Vajadus teenuse järgi aina kasvab

vajadus teenuse järgi aina väheneb ei oska hinnata

Vastust pole

16

• Kirjutustõlget kasutataks eelkõige enam vastajate sõnul: suurüritustel (43%), õpingutel (39%),

igapäevaelu situatsioonides (34%).

• Teenuse vajaduse kasvu isiklikus vaates peab tõenäoliseks 62% kaugtõlketeenuse vastajatest

ja 50% kirjutustõlketeenuse vastajatest.

• Tulevikku vaadates on küsimustikule vastanud kuulmislangusega inimesed pigem

optimistlikud, et kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenus jätkuvad. 84% kaugtõlketeenuse ja

77% kirjutustõlketeenuse tuleviku teemal vastajatest peab vajalikuks, et riik jätkaks teenuse

osutamisega.

• Mõlema teenuse puhul on teenuse igapäevane kasutamise võimalus ja vajalikkus olulisuse

aspektist kaalukausil „eluliselt oluline“ poole kaldu.

• Võimalik mõju, kui kaugtõlketeenus ei ole piisavalt kättesaadav: väheneb võimalus kiireks

suhtluseks ja infovahetuseks. Näiteks arstiga suhltmeise võimalus kaob (52% vastajate sõnul);

vajaliku teenuse kättesaadavus (52%), vajalike broneeringute teostamine (48%); kanantab

igapäevane suhtlus ja asjaajamise võimalused (45%).

• Võimalik mõju, kui kirjutustõlge ei ole piisavalt kättesaadav: väheneb kaasatus ja

suhtlussituatsioonidest arusaamine; ei saa osaleda enam vajalikest üritustest (koosolekud,

kohtumised) 47% hinnangul; koolitustest osavõtt langeb ära (44% vastajatest); kannatab

igapäevane võimalus suhtluseks/ asjaajamiseks (41%). 37% vastajate sõnul planeeritud

tegevustes osalemise korral jääb talle info puudulikuks, kui kirjutustõlge ei ole tagatud ning

31% sõnul peavad nad muutma oma plaane – st ilma tõlgita osalemine ei ole mõistlik.

• Eelpool kirjapandud tulemuste põhjal saab järeldada, et oluliselt kahaneb imeste puhul

osalemine täisväärtuslikult ühiskonnaelus, kui osaliselt ollakse infoväljast ära lõigatud. Sellel

on mõju inimese identiteedile ja enesehinnangule ning võib kahaneda tunne, et kas inimene

on riigi jaoks oluline. Kiire ja arusaadav suhtlusviis moodustab elukvaliteedist

märkimisväärse osa.

• Vajalik on üle vaadata koostöös hariduse valdkonnaga, kuidas tagada vaegkuuljatele

inimestele vajalik ligipääsetavus hariduselus. Täna on riigi poolt tagatud kuulmislangusega

kõrgkoolis täiskoormusega õppijale tõlketeenuse tagamiseks 510 eur kuus (see on olnud

muutumatna viimsed pea 10 aastat), see ei ole kindlasti piisav ning 39 inimest küsitlusele

vastajate seast on kasutanud kirjutustõlget ka koolis õppekava läbimiseks.

• Aga erinevate nutilahenduste ja robotite osas ollakse pigem skeptilised, kuna lähtudes eesti

keele eripärast ja keerukusest on tänane kogemus olnud pigem negatiivne ning teadlikkus ja

nutitarkus on vähene.

Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 / [email protected] / www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975

Tarmo Kurves [email protected]

Meie 07.07.2024 nr 2-10/20505-1

Kaug- ja kirjutustõlketeenuse küsimustiku tulemused ja analüüs (aruanne)

Lugupeetud Tarmo Kurves Sotsiaalkindlustusamet edastab Sotsiaalkaitseministri 3.mai 2023.a käskkirjaga nr 81 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ raames tegevus 2.1. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine alategevuse 2.1.3. Kuulmislangusega inimestele tõlketeenuse pakkumise raames aprill-mai 2024.a läbiviidud küsitluse aruande. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lagle Kalberg talitusejuhataja Lisa: Kaug- ja kirjutustõlketeenuse küsimustiku tulemused ja analüüs Lagle Kalberg 53002295, [email protected]