Arvamuse avaldamine eelnõule

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Haridus- ja Teadusministeerium

[email protected]

Teie 21.06.2024 nr 8-1/24/2608-2 Meie 05.07.2024 nr 2.3-4/24/1679-2

Arvamuse avaldamine eelnõule Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu.

Inspektsioonil on eelnõuga seonduvalt järgmised tähelepanekud.

1. Eelnõu § 11 lg 4 kohaselt säilitatakse Eesti Teadusinfosüsteemis (ETIS) andmeid alaliselt,

kui andmekogu põhimääruses ei ole sätestatud andmete lõikes piiranguid. ETIS-e

põhimääruse § 6 lg-te 2 ja 3 kohaselt säilitatakse isikuandmeid alaliselt v.a. isiku

kontaktandmed, mida säilitatakse 5 aastat pärast isiku surma. Eelnõu seletuskirjast ei nähtu

põhjendusi isikuandmete säilitamise pikkuse kohta ehk miks on vajalik isikuandmeid

säilitada alaliselt ning miks kontaktandmeid on vajalik säilitada just 5 aastat pärast isiku

surma.

2. Eelnõu § 11 lg 7 p 1 kohaselt sätestatakse ETIS-e põhimääruses vastutava töötleja ja

volitatud töötleja ülesanded, kuid põhimäärusest neid ülesandeid ei nähtu. Samuti ei nähtu

ETIS-e põhimäärusest, milliseid logiandmeid säilitatakse.

3. Eelnõu § 12 sätestab teaduseetika komitee loomise. Hetkel ei ole selge, kas ja kuidas on

sätte loomisel arvestatud isikuandmete kaitse seaduse § 6 regulatsiooniga. Kas eelnõu § 12

eesmärk on täpsustada IKS §-s 6 nimetatud eetikakomitee regulatsiooni või on eelnõuga

mõeldud midagi täiendavat. Samas, kui eetikakomiteed on hetkel õigusruumis suhteliselt

reguleerimata (kes võib asutada, millised on ülesanded ja pädevused jne) ja eelnõu § 12

mõte on seda teha, siis paraku ei too see selgust, kuidas komitee asutamine toimub, millised

on täpsed ülesanded ja pädevused jne. Samuti ei näi olevat hinnatud, kas TAIKSi

jõustumine võiks tuua kaasa ka vajaduse IKSi muutmiseks. Inspektsiooni hinnangul vajab

nimetatud küsimus veel täiendavat analüüsi. Rakendusaktide kavanditega seonduvalt on inspektsioonil Eesti teadusinfosüsteemi põhimääruse

kavandi osas järgmised tähelepanekud.

4. Soovitame muuta põhimääruse pealkirja, aga samuti ka kahe esimese peatüki pealkirju ja

ülesehitust. Antud juhul ei ole tegemist uue andmekogu asutamisega, vaid juba

olemasoleva andmekoguga. Enamike andmekogude põhimäärused järgivad enam-vähem

väljakujunenud struktuuri, mis algab üldsätetega, kus käsitletakse andmekogu nimetust ja

eesmärki, samuti tuuakse selgelt välja vastutav ja volitatud töötleja ning loeteluna mõlema

ülesanded eraldi. Seejärel järgmise peatükina andmekogu ülesehitus ja andmete tähendus,

kus tuuakse eraldi paragrahvidena välja andmekogu ülesehitus, andmete kaitse ehk

turvaklass jms ning andmete õiguslik tähendus. Sellele järgneb peatükk andmeandjatest ja

2 (3)

andmete esitamisest ning andmete koosseisust, töötlemisest ja logimisest. Viimaks antakse

ülevaade, kuidas toimub andmekogu üle järelevalve, selle rahastamine ja lõpetamine.

Mõistagi sõltub põhimääruse täpne struktuur ja detailsus konkreetse andmekogu

iseloomust ja keerukusest, kuid üldjoontes võib ülesehitust sellisena kirjeldada.

Esitatud põhimääruse kavandis on küll eelpool nimetatud aspektid enam-vähem käsitletud,

v.a vastutava ja volitatud töötleja ülesanded, kuid kiirema ja selgema ülevaate saamiseks

soovitame põhimääruse uuesti üle vaadata, et oleks selge, millise andmekoguga on

tegemist, miks seda on vaja, milliseid andmeid sinna kogutakse ja kes sinna andmeid

esitavad ning kes sealt andmeid saavad. Hetkel ei ole põhimäärust lugedes üheselt aru saada

kust ja kuidas tekivad andmekogusse, mille osaks on mitmed alamregistrid, andmed ning

kas ja milliste teiste andmekogudega ning millisel viisil toimub andmete edastamine.

5. Põhimääruse §-s 2 on toodud andmekogu eesmärk, mis ei ühti seaduse volitusnormis

toodud eesmärgiga. Põhimääruse järgi on andmekogu asutamise eesmärgiks andmete

koondamine ühtseks tervikuks, mis ei saa olla andmekogu asutamise eesmärgiks.

Soovitame selguse huvides tuua põhimääruses välja andmekogu eesmärk sarnaselt

volitusnormis tooduga. Sealjuures jälgida, et põhimääruses toodud alamregistrite

eesmärgid ei oleks laiemad, kui on seaduse volitusnormis toodud andmekogu eesmärk.

Märgime, et andmekogu asutamise volitusnorm peaks andma vastuse küsimusele, millisel

eesmärgil ja milliste ülesannete täitmiseks andmekogu asutatakse. Ilma selleta on

raskendatud kontroll andmekogu pidamise õiguspärasuse ja isikuandmete töötlemise

ulatuse üle.

6. Põhimääruse kavandi § 6 lõige 2 loetleb andmed, mis kuuluvad alalisele säilitamisele, sh

on viidatud § 35 lõigetele, kuid nimetatud paragrahv ei sisalda lõikeid. Ilmselt on soovitud

viidata §-le 37.

7. Põhimääruse kavandi § 7 järgi peetakse andmekogu AvTS-s, isikuandmete kaitse seaduses

(IKS), põhimääruses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Ebaselgeks jääb, mida

tähendab, et registrit peetakse IKS-s sätestatud korras. Selgitame, et isikuandmete

töötlemist reguleerib peaasjalikult EL isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM) ja seda

täpsustab IKS. Antud juhul jääb selgusetuks, milline on sätte eesmärk.

8. Põhimääruse kavandi § 13 järgi on andmekogu andmetel informatiivne tähendus, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuigi AvTS seda nõuab, siis on selline säte sisutühi.

Ilmselgelt lähtub asutus oma töös andmekogusse kantud andmetest, vastasel juhul oleks

andmekogu pidamine mõttetu. Nii ei ole õige märkida, et andmetel on vaid statistiline või

informatiivne tähendus. Seadus peab eristama vaid need juhud, kui andmekogu andmetel

on kolmandate isikute (s.t asutuseväliste) suhtes konstitutiivne tähendus.

9. Põhimääruse kavandi §-s 29 on loetletud teadus- ja arendustegevuse finantseerimise ning

evalveerimise alamregistrisse andmete esitajad, sh kuuluvad nimetatud alamregistrisse

esitatavate andmete hulka ka eetikakomiteede eetiliste hinnangud, kuid põhimääruses on

jäänud märkimata, kes peaks neid hinnanguid andmekogule esitama. Palume seda osa

täiendada, et oleks aru saada, kes peab nimetatud andmed edastama.

Kokkuvõtvalt on inspektsioon seisukohal, et eelnõu vajaks veel erinevate osapoolte arutelusid

enne, kui sellega edasi liikuda ja palub sellega arvestada. Leian, et arutellu on vaja kaasata

vähemalt inspektsiooni ja Justiitsministeeriumi vastava valdkonna eksperdid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

3 (3)

Pille Lehis

peadirektor

Andres Kudrjavtsev

[email protected]

627 4109

Terje Enula

[email protected]

627 4144