Otsus

AS ESRO liitumistasu ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodika Elektrivõrguga ühendamist (liitumist) ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmist elektrivõrgus reguleerib elektrituruseadus ja selle alusel kehtestatud võrgueeskiri. Elektrituruseaduse (ELTS) § 71 lg 1 p-d 1 ja 2 sätestavad, et võrguteenust osutav võrguettevõtja võtab tasu vastavalt a) võrguga ühendamise eest ja b) tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest. 1. Üldsätted 1.1. AS ESRO (edaspidi võrguettevõtja) liitumistasu ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu metoodika (edaspidi metoodika) määrab kindlaks, milliste põhimõtete alusel võtab võrguettevõtja tarbijalt uue võrguühenduse loomise või olemasoleva võrguühenduse tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest tasu. 1.2. Võrguettevõtja loob asjakohase liitumistaotluse alusel uusi võrguühendusi pingel 0,4 kV. 2. Mõisted Käesolevas metoodikas kasutatakse mõisteid elektrituruseaduses ja võrgueeskirjas toodud tähenduses, kui metoodikast ei tulene teisiti. 2.1. Arendusinvesteering –investeering, mille teostamine finantseeritakse reguleeritavate võrgutasude kaudu ning mille raames soetatud põhivara lülitatakse reguleeritava vara hulka. 2.2. Liituja – tarbija, tootja või liinivaldaja, kes taotleb oma elektripaigaldise ühendamist võrguga või tarbimis- või tootmistingimuste muutmist. 2.3. Liitumistasu – tarbija poolt elektrivõrguga liitumise eest makstav tasu; 2.4. Tarbimistingimuste muutmine – pingesüsteemi, tarbimisvõimsuse (võrguühenduse läbilaskevõime amprites või lubatud võimsus kilovattides), liitumispunkti asukoha ja mõõtepunkti või -punktide asukoha muutmine. 2.5. Tootmistingimuste muutmine – pingesüsteemi, lubatava võrku antava voolu või võimsuse, liitumis- ja mõõtepunktide asukoha, mõõtesüsteemi funktsionaalsuse, tootmisseadmete võimsuse, tüübi ja koguse, juhtimis – ja kaitseautomaatika konfiguratsiooni ja sätete muutmine. 3. Liitumistasu ja tarbimistingimuste muutmise tasu arvestamise põhimõtted 3.1. Võrguettevõtja arvestab elektrivõrguga ühendamise eest võetavat liitumistasu ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu eraldi igale konkreetsele liitumispunktile, lähtudes selleks tehtavatest põhjendatud kulutustest. 3.2. Liitumistasule ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasule lisandub menetlustasu. Menetlustasu arvestab keskmisi kulutusi, muuhulgas: liitumispunkti asukoha määramiseks, liituja soovi täpsustamiseks, tehnilise lahenduse koostamiseks, liitumispakkumise ja vajadusel tehniliste tingimuste väljastamiseks, liitumislepingu sõlmimiseks, vajadusel hanke korraldamiseks ja lepingu sõlmimiseks töövõtjatega. 3.3. Võrguettevõtja eristab raamatupidamises arenduskohustuse raames teostatavaid arendusinvesteeringuid ja tarbija poolt tasutava liitumis- või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu raames põhivarasse teostatavaid investeeringuid. 3.4. Liitumistasudesse ega tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasudesse ei lülitata investeeringuid, mida võrguettevõtja teostaks võrgu arendamiseks ka juhul kui võrguga ei liituks uusi tarbijaid. Need kulud finantseeritakse arendusinvesteeringute raames. 3.5. Võrguettevõtja arvestab tasude arvestamisel perspektiivsete tarbijate liitumisega ning juba liitunud tarbijate tarbimis- ja tootmisvõimsuse suurendamisega, võttes sealjuures arvesse piirkonna arengukavasid ja planeeringuid. Tasude arvestamisel lähtub võrguettevõtja

turuosaliste võrdse kohtlemise printsiibist ning arvutab kõikidele sarnastes tingimustes olevatele tarbijatele tasud ühtsest printsiibist lähtuvalt. 3.6. Kui tegelik liitumistasu maksumus kujunes väiksemaks kui liituja poolt tasutud, siis võrguettevõtja maksab liitujale tagasi makstud ja tegeliku liitumistasu maksumuse vahe. Kui tegelikud kulutused ületavad liitumistasu, tasub liituja täiendavalt tegeliku liitumistasu maksumuse vahe. 3.7. Tarbimis- või tootmisvõimsuse vähendamisel tasu ei võeta. Samuti ei võeta tasu kui liituja on vahepeal tarbimis- või tootmisvõimsust vähendanud, kuid soovib taastada endise võimsuse ja vaba võimsus on veel olemas. Nendel juhtudel tasub tarbija vaid tarbimis- või tootmisvõimsuse vähendamise või taastamisega seotud põhjendatud kulud nagu kaitsme vahetus, plommimine jm kulud. 3.8. Liitumisel ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmisel lähtub võrguettevõtja optimaalsest võrgu konfiguratsioonist, heast inseneritavast, efektiivseimast lahendusest ning võimalusel tarbija soovidest. 3.9. Liitumislepingu täitmise tulemusena rajatud elektrivõrk kuulub kuni liitumispunktini võrguettevõtjale.

OTSUS

05.07.2024 nr 7-10/2024-016

AS ESRO liitumistasu arvutamise ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest

võetava tasu arvestamise metoodika kooskõlastamise kohta

1. SEADUSANDLIKUD ALUSED, HALDUSMENETLUSE ALUSTAMINE, KÄIK JA

ASJAOLUD

1.1. Seadusandlikud alused ja rakendatav metoodika

Elektrituruseaduse (ELTS) § 93 lõike 1 järgi teostab ELTS-i ja selle alusel kehtestatud

õigusaktide täitmise, sealhulgas elektrituru toimimise ja turuosaliste tegevuse üle riiklikku

järelevalvet Konkurentsiamet.

ELTS § 1 lõigete 1 ja 2 kohaselt näeb seadus ette elektrituru toimimise põhimõtted, lähtudes

vajadusest tagada põhjendatud hinnaga, keskkonnanõuete ja tarbija vajaduste kohane tõhus

elektrivarustus ning energiaallikate tasakaalustatud, keskkonnahoidlik ja pikaajaline

kasutamine. ELTS § 1 lõikes 1 nimetatud tegevuses järgitakse koostöö, võrdse kohtlemise ja

läbipaistvuse põhimõtet.

ELTS § 73 lõige 1 sätestab, et võrguettevõtja kooskõlastab Konkurentsiametiga ELTS § 71

lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud võrgutasude arvutamise metoodika.

ELTS § 71 lõike 1 kohaselt võtab võrguteenust osutav võrguettevõtja tasu:

1) võrguga ühendamise eest (edaspidi liitumistasu);

2) tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest (edaspidi tingimuste muutmise tasu).

ELTS § 42 lõike 3 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega elektrisüsteemi toimimise

võrgueeskirja, millega sätestatakse muuhulgas võrguettevõtja poolt võrguga ühendamise ja

tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest võetava tasu arvestamise kord.

Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 määrusega nr 10 kehtestatud elektrisüsteemi toimimise

võrgueeskirja (edaspidi Võrgueeskiri) § 25 lõike 1 alusel lähtub võrguettevõtja uue

võrguühenduse loomise eest võetavat liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste

muutmise tasu arvutades selleks tehtavatest põhjendatud kulutustest. Liitumistasu või tarbimis-

või tootmistingimuste muutmise tasu ja selle komponendid võivad põhineda keskmistel

kuludel. Võrgueeskirja § 25 lõike 3 kohaselt arvatakse liitumistasu või tarbimis- või

tootmistingimuste muutmise tasu hulka uue tarbimis- või tootmisvõimsuse ühendamiseks või

olemasolevate tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks vajalikud kulud. Võrgueeskirja § 25

lõike 2 järgi ei või jaotusvõrguettevõtja võetud summaarne liitumistasu või tarbimis- või

2 (6)

tootmistingimuste muutmise tasu aasta arvestuses olla suurem kui liitumislepingute täitmiseks

tehtud kulutused.

ELTS § 72 lõiked 2 ja 3 sätestavad, et võrguettevõtjal on õigus eristada sama võrguteenuse eest

võetavaid võrgutasusid ja võrguteenuse osutamise muid tingimusi sõltuvalt pinge ja

varustuskindluse tasemest, järgides ELTS-i muid asjakohaseid sätteid (ELTS § 72 lõige 2).

Võrguettevõtjal on õigus moodustada turuosaliste rühmi ning rühmakaupa eristada

võrgutasusid ja võrguteenuste osutamise muid tingimusi, järgides ELTS-i muid asjakohaseid

sätteid (ELTS § 72 lõige 3).

ELTS § 71 lõike 3 ja Võrgueeskirja § 25 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt peavad võrguteenuse

osutamise eest võetavate tasude kehtestamisel aluseks võetud kriteeriumid olema läbipaistvad

ja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet (ELTS § 71 lõige 3) ning tasud peavad olema

kujundatud kulupõhiselt (Võrgueeskiri § 25 lõiked 1 ja 2). Tulenevalt võrgutasude arvutamise

metoodika kooskõlastamise regulatsiooni eesmärgist (ELTS § 1 lõige 1) on Konkurentsiametil

õigus hinnata, kas metoodika on taotletud kujul vajalik ja põhjendatud.

ELTS § 93 lõike 7 kohaselt teeb Konkurentsiamet otsuse temale ELTS-i alusel esitatud

kooskõlastamistaotluse kohta 90 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Eriti keeruka või

töömahuka kooskõlastamistaotluse menetlemise korral võib Konkurentsiamet pikendada seda

tähtaega 180 päevani. Tähtaja pikendamisest tuleb taotluse esitajale enne esialgse tähtaja

möödumist teatada. ELTS § 93 lõike 8 alusel peatatakse ELTS § 93 lõikes 7 nimetatud tähtaja

kulgemine ajaks, kuni Konkurentsiametile esitatakse tema poolt nõutud kooskõlastamistaotluse

kohta otsuse tegemiseks vajalik teave.

1.2. Taotleja andmed

AS ESRO (registrikood 10021049; asukoht Puidu tn 11, Viljandi linn 71020; elektronposti

aadress [email protected]).

Varasemalt ei ole AS ESRO Konkurentsiametiga võrguga ühendamise eest võetava liitumistasu

või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest võetava tingimuste muutmise tasu

arvestamise metoodikat kooskõlastanud.

1.3. Menetluse käik ja asjaolud

16.05.2024 registreeriti Konkurentsiametis AS ESRO taotlus võrguga ühendamise eest võetava

liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise (edaspidi tingimuste muutmine) eest

võetava tingimuste muutmise tasu arvutamise metoodika (edaspidi Metoodika)

kooskõlastamiseks.

22.05.2024 saatis Konkurentsiamet AS-ile ESRO täpsustava küsimuse Metoodika punkti 3.3

sõnastuse kohta.

22.05.2024 registreeriti Konkurentsiametis AS-i ESRO korrigeeritud taotlus Metoodika

kooskõlastamiseks (Taotlus).

Alljärgnevalt on toodud Konkurentsiameti seisukohad AS-i ESRO Taotluse põhjendatuse

kohta.

3 (6)

AS-i ESRO taotlus Metoodika üldsätete osas

Taotlusest tulenevalt soovib AS ESRO kooskõlastada Metoodika üldsätted alljärgnevalt:

1. Üldsätted

1.1. AS ESRO (edaspidi võrguettevõtja) liitumistasu ja tarbimis- või tootmistingimuste

muutmise tasu metoodika (edaspidi metoodika) määrab kindlaks, milliste põhimõtete alusel

võtab võrguettevõtja tarbijalt uue võrguühenduse loomise või olemasoleva võrguühenduse

tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest tasu.

1.2. Võrguettevõtja loob asjakohase liitumistaotluse alusel uusi võrguühendusi pingel 0,4 kV.

Konkurentsiameti seisukoht AS-i ESRO Metoodika üldsätete osas

Konkurentsiamet, kontrollinud ja analüüsinud ettevõtja Metoodikas toodud üldsätete

põhjendatust, on seisukohal, et need ei ole vastuolus ELTS-is ja Võrgueeskirjas sätestatuga.

Metoodika üldosast selguvad Metoodika koostamise õiguslikud alused. Metoodika eelmainitud

osad annavad ettevõtja elektrivõrguga liituda soovivale või võrguühendust juba omavale, kuid

tingimusi muuta tahtvale isikule selge ülevaate võrguga liitumiseks või olemasoleva

võrguühenduse tingimuste muutmiseks kehtestatud põhimõtete õiguslikest alustest. Tulenevalt

eelnevast on Konkurentsiamet seisukohal, et AS-i ESRO Taotlus kooskõlastada

Metoodika üldsätted Metoodikas toodud sõnastuses on põhjendatud.

AS-i ESRO taotlus Metoodika mõistete osas Taotlusest tulenevalt soovib AS ESRO kooskõlastada Metoodika mõisted alljärgnevalt:

2. Mõisted

Käesolevas metoodikas kasutatakse mõisteid elektrituruseaduses ja võrgueeskirjas toodud

tähenduses, kui metoodikast ei tulene teisiti.

2.1. Arendusinvesteering –investeering, mille teostamine finantseeritakse reguleeritavate

võrgutasude kaudu ning mille raames soetatud põhivara lülitatakse reguleeritava vara hulka.

2.2. Liituja – tarbija, tootja või liinivaldaja, kes taotleb oma elektripaigaldise ühendamist

võrguga või tarbimis- või tootmistingimuste muutmist.

2.3. Liitumistasu – tarbija poolt elektrivõrguga liitumise eest makstav tasu;

2.4. Tarbimistingimuste muutmine – pingesüsteemi, tarbimisvõimsuse (võrguühenduse

läbilaskevõime amprites või lubatud võimsus kilovattides), liitumispunkti asukoha ja

mõõtepunkti või -punktide asukoha muutmine.

2.5. Tootmistingimuste muutmine – pingesüsteemi, lubatava võrku antava voolu või võimsuse,

liitumis- ja mõõtepunktide asukoha, mõõtesüsteemi funktsionaalsuse, tootmisseadmete

võimsuse, tüübi ja koguse, juhtimis – ja kaitseautomaatika konfiguratsiooni ja sätete muutmine.

Konkurentsiameti seisukoht AS-i ESRO Metoodika mõistete osas

Konkurentsiamet, kontrollinud ja analüüsinud ettevõtja Metoodikas toodud mõistete

põhjendatust, on seisukohal, et need ei ole vastuolus ELTS-is ja Võrgueeskirjas sätestatuga.

Metoodika mõistete osa selgitab Metoodikas kasutatud sõnade ja väljendite tähendust.

Metoodika eelmainitud osad annavad ettevõtja elektrivõrguga liituda soovivale või

võrguühendust juba omavale, kuid tingimusi muuta tahtvale isikule selge ülevaate võrguga

liitumiseks või olemasoleva võrguühenduse tingimuste muutmiseks kasutatud mõistete

tähendusest. Tulenevalt eelnevast on Konkurentsiamet seisukohal, et AS-i ESRO Taotlus

kooskõlastada Metoodika mõisted Metoodikas toodud sõnastuses on põhjendatud.

AS-i ESRO taotlus Metoodika liitumistasu ja tarbimistingimuste muutmise tasu

arvestamise põhimõtete osas

4 (6)

Taotlusest tulenevalt soovib AS ESRO kooskõlastada Metoodika punktid 3.1 kuni 3.9

alljärgnevalt:

3. Liitumistasu ja tarbimistingimuste muutmise tasu arvestamise põhimõtted

3.1. Võrguettevõtja arvestab elektrivõrguga ühendamise eest võetavat liitumistasu ja tarbimis-

või tootmistingimuste muutmise tasu eraldi igale konkreetsele liitumispunktile, lähtudes selleks

tehtavatest põhjendatud kulutustest.

3.2. Liitumistasule ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasule lisandub menetlustasu.

Menetlustasu arvestab keskmisi kulutusi, muuhulgas: liitumispunkti asukoha määramiseks,

liituja soovi täpsustamiseks, tehnilise lahenduse koostamiseks, liitumispakkumise ja vajadusel

tehniliste tingimuste väljastamiseks, liitumislepingu sõlmimiseks, vajadusel hanke

korraldamiseks ja lepingu sõlmimiseks töövõtjatega.

3.3. Võrguettevõtja eristab raamatupidamises arenduskohustuse raames teostatavaid

arendusinvesteeringuid ja tarbija poolt tasutava liitumis- või tarbimis- või tootmistingimuste

muutmise tasu raames põhivarasse teostatavaid investeeringuid.

3.4. Liitumistasudesse ega tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasudesse ei lülitata

investeeringuid, mida võrguettevõtja teostaks võrgu arendamiseks ka juhul kui võrguga ei

liituks uusi tarbijaid. Need kulud finantseeritakse arendusinvesteeringute raames.

3.5. Võrguettevõtja arvestab tasude arvestamisel perspektiivsete tarbijate liitumisega ning juba

liitunud tarbijate tarbimis- ja tootmisvõimsuse suurendamisega, võttes sealjuures arvesse

piirkonna arengukavasid ja planeeringuid. Tasude arvestamisel lähtub võrguettevõtja

turuosaliste võrdse kohtlemise printsiibist ning arvutab kõikidele sarnastes tingimustes

olevatele tarbijatele tasud ühtsest printsiibist lähtuvalt.

3.6. Kui tegelik liitumistasu maksumus kujunes väiksemaks kui liituja poolt tasutud, siis

võrguettevõtja maksab liitujale tagasi makstud ja tegeliku liitumistasu maksumuse vahe. Kui

tegelikud kulutused ületavad liitumistasu, tasub liituja täiendavalt tegeliku liitumistasu

maksumuse vahe.

3.7. Tarbimis- või tootmisvõimsuse vähendamisel tasu ei võeta. Samuti ei võeta tasu kui liituja

on vahepeal tarbimis- või tootmisvõimsust vähendanud, kuid soovib taastada endise võimsuse

ja vaba võimsus on veel olemas. Nendel juhtudel tasub tarbija vaid tarbimis- või

tootmisvõimsuse vähendamise või taastamisega seotud põhjendatud kulud nagu kaitsme

vahetus, plommimine jm kulud.

3.8. Liitumisel ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmisel lähtub võrguettevõtja optimaalsest

võrgu konfiguratsioonist, heast inseneritavast, efektiivseimast lahendusest ning võimalusel

tarbija soovidest.

3.9. Liitumislepingu täitmise tulemusena rajatud elektrivõrk kuulub kuni liitumispunktini

võrguettevõtjale.

Konkurentsiameti seisukoht AS-i ESRO Metoodika liitumistasu ja tarbimistingimuste

muutmise tasu arvestamise põhimõtete osas

ELTS § 66 lõige 1 sätestab, et võrguettevõtja arendab võrku oma teeninduspiirkonnas viisil,

mis tagab võimaluse järjepidevalt osutada õigusakti ja tegevusloa tingimuste kohast

võrguteenust võrguga ühendatud tarbijatele, tootjatele, liinivaldajatele ja teistele

võrguettevõtjatele, arvestades nende põhjendatud vajadusi, ning ühendada võrguga oma

teeninduspiirkonnas asuva turuosalise nõuetekohane elektripaigaldis. Võrku arendades järgib

5 (6)

võrguettevõtja varustuskindluse tagamise, tõhususe ning turgude integreerimise vajadust,

arvestades neis valdkondades tehtavate uurimuste tulemusi.

Võrgueeskirja § 25 lõigete 1 ja 3 kohaselt lähtub võrguettevõtja uue võrguühenduse loomise

eest võetavat liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu arvutades selleks

tehtavatest põhjendatud kulutustest (Võrgueeskiri § 25 lõige 1). Liitumistasu või tarbimis- või

tootmistingimuste muutmise tasu hulka arvatakse uue tarbimis- või tootmisvõimsuse

ühendamiseks või olemasolevate tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks vajalikud kulud

(Võrgueeskiri § 25 lõige 3).

Võrgueeskirja § 19 lõike 5 alusel määrab uue võrguühenduse loomise või olemasoleva

võrguühenduse tarbimis- või tootmistingimuste muutmise korral võrgu konfiguratsiooni ja

tehnilised parameetrid võrguettevõtja.

Konkurentsiamet, lähtunud eeltoodust, on seisukohal, et AS-i ESRO Metoodika punktides 3.1

kuni 3.9 põhimõtted on kooskõlas eelmärgitud ELTS § 66 lõikega 1 ning Võrgueeskirja § 25

lõigetega 1 ja 3 ning § 19 lõikega 5. Metoodika punktides 3.1 kuni 3.9 toodud põhimõtted

tagavad, et liitumis- või tingimuste muutmise tasu hulka arvatakse ainult uue tarbimis- või

tootmisvõimsuse ühendamiseks või olemasolevate tingimuste muutmiseks vajalikud

põhjendatud kulud. Tulenevalt eelnevast on Konkurentsiamet seisukohal, et AS-i ESRO

Taotlus kooskõlastada Metoodika punktid 3.1 kuni 3.9 Metoodikas toodud sõnastuses on

põhjendatud.

2. KOKKUVÕTE

Konkurentsiamet on läbi töötanud AS-i ESRO poolt 22.05.2024 Konkurentsiametile

kooskõlastamiseks esitatud Metoodika kooskõlastamise Taotluse ning asub seisukohale, et see

arvestab ELTS § 71 lõikes 3, § 72 lõigetes 2 ja 3 ning Võrgueeskirja § 25 lõigetes 1 kuni 3

kehtestatud nõudeid. Konkurentsiameti hinnangul ei ole AS-i ESRO taotletud Metoodika

vastuolus heade kommetega ega riku lepingupoolte õiguste ja kohustuste tasakaalu ühe poole

kahjuks ebamõistlikult. Konkurentsiamet leiab, et Metoodikaga ei kalduta kõrvale õigusaktide

olulisest põhimõttest ega muudeta lepingu eesmärgi saavutamist küsitavaks.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes ELTS § 71 lõikest 3, § 72 lõigetest 2 ja 3, § 93 lõike 6

punktist 6 ja Võrgueeskirja § 25 lõigetest 1 kuni 3

otsustan: Kooskõlastada 22.05.2024 esitatud taotluse alusel AS-i ESRO võrguga ühendamise eest

võetava liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest võetava tingimuste

muutmise tasu arvutamise metoodika.

Käesoleva otsusega mittenõustumisel on õigus esitada 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse

teatavakstegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus otsuse tühistamiseks

Tallinna Halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Külli Haab

regulatsiooniteenistuse juhataja - peadirektori asetäitja

6 (6)

Lisa:

AS ESRO elektrivõrgu liitumistasu metoodika.pdf