Kiri

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Kliimaministeerium

Rahandusministeerium

Justiitsministeerium

Meie: 05.07.2024 nr 1.4-1/787

Vedelkütuse erimärgistamise seaduse, liiklusseaduse ja raskeveokimaksu seaduse

muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks vedelkütuse

erimärgistamise seaduse, liiklusseaduse ja raskeveokimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsuse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaalminister

Lisa:

VTK_p6llumajandusveok.pdf

Erkki Miller

5692 1173

[email protected]

Juuli 2024

Vedelkütuse erimärgistamise seaduse, liiklusseaduse ja raskeveokimaksu seaduse

muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

1. Lahendatav probleem

Kliimaeesmärkide saavutamiseks ja kasvuhoonegaaside heite (KHG) vähendamiseks tuleb

vähendada fossiilkütuste kasutamist. Põllumajanduses kasutatakse põllumajandustoodete veol

nii traktoreid kui ka veoautosid. Selleks, et saavutada ka põllumajanduses fossiilkütuste

kasutamise vähendamine ja koos sellega ka KHG heite vähenemine, on vajalik vaadata üle ka

põllumajandusettevõtetes kasutatav transport ja optimeerida logistika. Fossiilkütuste

vähendamine on võimalik, kui kasutada vähem fossiilset kütust tarbivaid masinaid ja leida viis,

kuidas suurendada logistika tõhusust. Koos kütuse kasutamise vähendamisega vähenevad ka

kulud ja suureneb saadav keskkonnakasu. Põllumajandusettevõtte kogukulude vähendamine

tõstab toodangu konkurentsivõimet nii Euroopa Liidu sise- kui ka välisturul ja seda eelkõige

toormeturgudele müüdava toodangu osas, kus põllumajandusettevõtted on hinna võtjad.

Oluline on ka see, et läbi kuluefektiivsuse saavutatakse keskkonnasäästlikkus ja vähendatakse

kliimamuutusi põhjustavat KHG heidet.

Eesti suuremad põllumajandusettevõtted on oma logistika efektiivsust suurendamas ja hakanud

kasutama traktorite asemel veoautosid, mis on kohandatud põllumajanduse eritööde tegemiseks

- kasutatakse madalsurve rehve, mis vähendavad survet pinnasele ja kaitsevad mulda

tihendamise eest ning jätavad põllul vähem jälgi, kui masina trajektoor muutub või kasutavad

põllumajandustöödeks eriotstarbelisi pealisehitusi. Põllumajandustöödeks kasutatavad

eriotstarbelised veoautod on näiteks allapanulaoturid, söödamikserid, põhuveskid jm. Sellised

põllumajanduse eritöödeks kasutatavad veoautod tarbivad samade tööde tegemiseks kütust

oluliselt vähem kui traktor.

Praegune õiguskord aga ei soosi selliste efektiivsete logistikalahenduste kasutuselevõttu, kuna

erisused erimärgistatud diislikütuse kasutamiseks, vabastused teekasutustasust ja

raskeveokimaksust on tehtud ainult põllumajanduses kasutatavatele traktoritele. Sisuliselt on

kütust rohkem tarbiva traktori kasutamine täna kulutõhusam, kuna traktori puhul on võimalik

kasutada seadustest tulenevaid erisusi – kasutada madalama aktsiisimaksuga maksustatud

erimärgistatud diislit ja mitte maksta raskeveokimaksu ja teekasutustasu. Kliimaeesmärkide

täitmise kontekstis, kus on oluline KHG heite vähendamine, et kliimamõjusid vähendada, on

vajalik esmajoones lahendada selline olukord, mis ei motiveeri põllumajandusettevõtjaid

logistikalahendustesse investeerima ja koos sellega järgmist sammu tegema. Kliimaseaduse

aruteludel toodi välja, et praegused regulatiivsed takistused või normid, mis ei toeta

kliimaeesmärke soosivaid lahendusi kasutusele võtmast, tuleb õiguskorras lahendada. Eesmärk

on toetada ja motiveerida ettevõtjaid KHG heidet vähendavaid lahendusi kasutusele võtma.

Eesti õigusaktides puudub mõiste põllumajandusveok. See on veoauto, mis on kohandatud

põllumajanduslike tööde tegemiseks ja millega saab teha samasuguseid veotöid nagu traktoriga.

Sisuliselt on tegu sellise veoautoga, mis kasutab madalsurve rehve ja/või millel on

põllumajanduses kasutamiseks eriotstarbeline pealisehitus ja mida kasutatakse ettevõttesisestel

vedudel (silomassi vedu põllult silohoidlasse, teraviljavedu põllult kuivatisse, sõnniku vedu

laguunist põllule, laudas allapanu ja sööda jagamine jne). Kui veoautodel on madalsurverehvid,

siis on veokaugused teedel lühikesed, kuna madalsurverehvid on eelkõige mõeldud liikumiseks

maastikul. Kui veoautol on kõrgsurverehvid, aga tal on ainult põllumajanduses kasutatav

pealisehitus, millega jagatakse loomadele sööta või allapanu, on ka sellisel juhul see veoauto

kasutusel ettevõttesiseselt ja sellega ei tehta kaubavedusid maanteetranspordil. Lisaks on

teistest riikidest näiteid, kus veoautosid kasutatakse ka põllul heina või põhu rullimiseks ning

kergematel mullaharimise töödel. Kui kõik need tingimused – veoautot kasutatakse

ettevõttesisestel vedudel ja see on madalsurverehvidega või kõrgsurverehvidega ja

eriotstarbelise pealisehitusega – on täidetud, siis saab sellist veoautot lugeda

põllumajandusveokiks ning ka õiguslikult neid käsitada sarnaselt traktorile.

Oluline on välja tuua, et põllumajandusettevõtetes kasutatakse ka kauba vedudeks mõeldud

veoautosid, millega tehakse põllumajandustoodete vedusid ettevõttest välja. Sellistele

veoautodele erandite tegemine erimärgistatud diislikütuse kasutamiseks, raskeveokimaksust

või teekasutustasust vabastuseks, ei ole põhjendatud ega ka vajalik.

Kuigi põllumajandusveoki mõistet Eesti õigusaktides kasutatud ei ole, siis liiklusregistris on

veoauto registreerimisel võimalik märkida veoauto põllumajanduslik kasutus eraldi märkusena.

Selliselt on täna liiklusregistris registreeritud söödamikserid, kus on märkuse lahtris märgitud

„põllumajanduslik söödajagaja“. Kui veoauto kasutab madalsurverehve, siis on ka see

liiklusregistris märgitud. Seega on võimalik liiklusregistris juba praegu põllumajanduslike

tööde tegemiseks kasutatavate veoautode kohta teha asjakohane märge ja selliste veoautode

puhul, mis on erimärgistatud diislikütuse ostuõigust omavate põllumajandusettevõtjate

kasutuses, ka erimärgistatud diislikütuse kasutamist lubada.

Selleks, et põllumajanduses täita kliimaeesmärke, tuleb põllumajandusettevõtjaid motiveerida

kasutama vähem fossiilkütust kasutavaid logistikalahendusi ja üheks võimaluseks on

soodustada traktorite asendamist logistikalahendustes veoautodega, mis on kohandatud

põllumajanduse eritööde tegemiseks. Selle eesmärgi täitmiseks tuleb lahendada järgnevad neli

probleemi:

Probleem 1: Kehtivates õigusaktides puudub termin "põllumajandusveok", millest

tulenevalt ei saa põllumajanduslikeks töödeks kohandatud veoautode puhul kasutada

erandeid, mida saab kasutada põllumajandustoodete tootmiseks kasutatavatel

traktoritel.

Uue termini „põllumajandusveok“ õiguskorda lisamiseks on vajalik kas muuta liiklusseadust ja

lisada sinna vastav mõiste ja avada selle sisu või lisada teistesse asjakohastesse seadustesse

kirjeldus nende veoautode kohta, mis on kohandatud põllumajanduslike tööde tegemiseks ehk

veoauto, mis on varustatud madalsurverehvidega ja/või millel on põllumajanduse töödeks

mõeldud pealisehitus, nt söödamikser, allapanulaotur, põhuheksel ja mida kasutatakse

põllumajandusettevõtte siseselt ning mille kohta on tehtud vastav märge ka liiklusregistris.

Probleem 2: Kehtiva seaduse kohaselt ei saa põllumajanduslikeks töödeks kohandatud

veoautodes kasutada erimärgistatud diislikütust.

Erimärgistatud diislikütuse kasutamise lubamiseks põllumajanduslikeks töödeks kohandatud

veoautodes on vajalik muuta vedelkütuse erimärgistamise seadust (edaspidi VKEMS). 2022.

aastal muudeti VKEMSi eesmärgiga vähendada põllumajandus- ja kalandussektoris kasutatava

erimärgistatud diislikütuse väärkasutamist ja seeläbi suurendada aktsiisilaekumist.

Muudatusega nähti ette, et erimärgistatud diislikütuse ostmiseks ja kasutamiseks on vajalik

erimärgistatud diislikütuse ostuõigus (edaspidi ka ostuõigus), mille andmise otsustab

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA). Seega igale soovijale enam

aktsiisisoodustusega kütust ei müüda. Ostuõigus antakse üksnes põllumajandus- ja

kalandussektoris tegutsevale juriidilisele isikule või füüsilisest isikust ettevõtjale.

Eriotstarbelise diislikütuse müüja peab enne müüki kontrollima, kas isikul on ostuõigus.

VKEMSi § 11 lõike 1 punkti 1 kohaselt on erimärgistatud diislikütuse kasutamine lubatud

üksnes põllumajandustoodete tootmiseks põllumajanduses kasutatavas masinas, traktoris ja

liikurmasinas ning kuivatis. Nimetatud seaduse tähenduses ei käsitata masinana mootorsõidukit

liiklusseaduse mõistes ning vee- ja raudteesõidukit. Nendes veoautodes, mis on kohandatud

põllumajanduse eritööde tegemiseks ehk mida kasutatakse sarnaste tööde tegemiseks, mida

tehakse traktoriga, on õigustatud samaväärselt erimärgistatud diislikütuse kasutamist lubada.

Nendes veoautodes, mida kasutatakse põllumajandustoodete transpordiks ettevõttest välja, nt

teravilja vedu kuivatist terminali, ja mida ei ole kohandatud põllumajanduse eritööde

tegemiseks, mille puhul kasutatakse kõrgsurve rehve või ei ole veok eriotstarbeline, siis nendes

veoautodes eriotstarbelise diislikütuse kasutamine ei ole põhjendatud.

Probleem 3: Kui põllumajandusettevõtetes kasutatakse põllumajandustoodete

ettevõttesisestel lühivedudel traktoreid, siis need on vabastatud teekasutustasust.

Põllumajandusettevõtetes põllumajanduslike tööde tegemiseks kohandatud veoautod, mis

teevad sama tööd, peavad maksma teekasutustasu.

Eestis tuleb maksta teekasutustasu kõikide üle 3,5-tonniste veoautode eest, mis sõidavad

avalikult kasutatavatel teedel. Teekasutustasu on kehtestatud liiklusseaduse peatükis 121.

Veoauto teekasutustasu eesmärk on raskete kaubaveokite maksustamine teatava infrastruktuuri

kasutamise eest ja kasutada neid vahendeid transporditaristu kvaliteedi tagamiseks, rakendades

rohkem „kasutaja maksab“ printsiipi.

Põllumajandustööde tegemiseks kohandatud veoautod teevad ettevõttesiseseid vedusid ja neid

vedusid ei saa võrrelda kaubavedudega avalikult kasutatavatel teedel. Seega tuleb selliseid

vedusid võrrelda traktoritega tehtavate vedudega ja kohelda maksustamisel ühtemoodi,

vabastades sellised veokid samuti teekasutustasu maksmisest. Eelduseks on tingimus, et veok

oleks varustatud madalsurverehvidega ja/või sellel on põllumajanduslikeks töödeks mõeldud

pealisehitus, nt söödamikser, allapanulaotur, põhuheksel ja mida kasutatakse

põllumajandusettevõtte siseselt ning mille kohta on tehtud vastav märge liiklusregistris.

Ettevõttesiseste vedude puhul, kui kasutatakse madalsurverehvidega veoautot nt silomassi veol

põllult silohoidlasse, läbitakse suur osa teekonnast põllul hekseldi all sõites, mitte maanteel.

Kui kõrgsurverehvidega eriotstarbeline veoauto nt söödamikser teeb ettevõttesisest vedu, siis

veab ta sööta söödahoidlast farmi ja jaotab seda farmis loomadele. Ka selline vedu ei ole

võrreldav kaubaveoga maanteetranspordis, sest maantee kasutamine on kas välistatud või

tehakse seda piiratud ulatuses. Ka traktorite massid võivad olla sarnaselt veoautodele üle 3,5

tonni.

Probleem 4: Kui põllumajandusettevõtetes kasutatakse põllumajandustoodete

ettevõttesisestel lühivedudel traktoreid, siis need on vabastatud raskeveokimaksust.

Põllumajandusettevõtetes põllumajanduslike tööde tegemiseks kohandatud veoautod, mis

teevad sama tööd, peavad maksma raskeveokimaksu.

Raskeveokimaks on riiklik maks, mis on kehtestatud raskeveokimaksu seadusega.

Raskeveokimaksuga maksustatakse ainult veoste vedamiseks ettenähtud raskeveokeid.

Raskeveokimaksuga maksustatakse veoste vedamiseks ettenähtud ja liiklusregistris

registreeritud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga veoautod. Veoste vedamiseks

kasutatavate traktorite massid on võrreldavad põllumajanduslikeks töödeks kasutatavate

veoautode massidega, samas traktorid on raskeveokimaksust vabastatud, kuna maksustatakse

üksnes veokid. Ka põllumajanduslike tööde tegemiseks kasutatavaid veoautosid tuleks

käsitleda traktoritega sarnaselt, kuna nendega tehakse samasuguseid töid. Eelduseks on samuti

tingimus, et veok oleks varustatud madalsurverehvidega ja/või sellel on põllumajanduslikeks

töödeks mõeldud pealisehitus, nt söödamikser, allapanulaotur, põhuheksel ja mida kasutatakse

põllumajandusettevõtte siseselt ning mille kohta on tehtud vastav märge liiklusregistris.

Raskeveokimaksu seaduse § 8 sätestab maksuvabastused, kuhu tuleb lisada ka sellised

põllumajanduse eritööde tegemiseks kohandatud veoautod, mida kasutatakse

põllumajandusettevõttesisestel vedudel traktorite tööde asendamiseks ehk käsitleda neid

veoautosid sarnaselt traktoritele ja vabastada need raskeveokimaksust.

2. Eesmärgid

Väljatöötamiskavatsuses (edaspidi VTK) on kaardistatud kehtivate seaduste probleemid ning

pakutud välja võimalikud lahendusvariandid.

Väljatöötatava eelnõu peamiseks eesmärgiks on vähendada põllumajandussektoris KHG heidet

läbi fossiilkütust vähem tarbivate logistikalahenduste kasutuselevõtu soodustamise, millega

kaasneb ka kuluefektiivsus ja suureneb põllumajandusettevõtjate konkurentsivõime nii

Euroopa Liidu sise- kui ka välisturul. See omakorda võimaldab tõsta toidujulgeolekut,

suurendab eksporti ja toob maksutulu.

Põllumajandusveokid suurendavad kulutõhusust põllumajandustoodete ja -tootmissisendite

veol ettevõtetes, kus on keskmisest suuremad põllud ja suuremad vahemaad põllu ja

kogumiskoha (silohoidla, kuivati, sõnnikulaguun jne) vahel. Kui tavapäraselt kasutatakse

põllumajanduses traktoreid, siis võrreldes nendega on põllumajandusveokitel väiksem

kütusekulu ja pikema kasutusea tõttu on nad ka keskkonnasäästlikumad. Seega on need

kuluefektiivsemad kui sama võimsusega traktorid. Võttes arvesse võrreldavate parameetritega

traktoreid ja põllumajandusveokeid, siis nähtub, et põllumajandusveokid tarbivad 32% vähem

kütust kui sarnase võimsusega traktor-haagise kombinatsioonid ühe tonni rohuheksli veol.

Selline kütuse vähemkasutus võib keskmisest suuremate ettevõtete puhul anda märkimisväärse

kütuse kokkuhoiu. Sellekohase näite saab tuua ühe Eesti põllumajandusettevõtte eeskujul, kus

on veiseid üle 3000 ja nende söötmiseks vajaliku silo koguse saamiseks on vajalik rohuhekslit

ca 36 tuhat tonni. Kokkuvõttes on võimalik saavutada kütuse kokkuhoid kuni 12 tonni, kui

vedada samal ajal sellist kogust rohuhekslit traktori asemel põllumajanduseveokiga, mis on

sarnase võimsuse ja mahutavusega.

Praegune õiguslik regulatsioon ei võimalda sellistel põllumajanduses kasutatavatel veoautodel

kasutada erimärgistatud diislikütust ja kuigi eeltoodud näite puhul on kütuse kulu väiksem ja

ökonoomsem, siis tuleb jätkuvalt tavaaktsiisi maksta kuni 10 tuhat eurot rohkem kui sama

kogus oleks veetud traktoriga ja kasutatud selleks erimärgistatud kütust. Selline olukord ei ole

põllumajandustootjatele motiveeriv põllumajanduslogistika säästlikumaks muutmisel. Lisaks

kõigele muule tuleb tasuda ka põllumajandusveokite puhul raskeveokimaks ja teekasutustasud

transpordisektoris kasutatavate veokitega samas suurusjärgus, kuigi kõik

põllumajandusettevõtte sisesed veod on sarnased traktoritega tehtavatele vedudele ja erinevad

oluliselt kaubavedudest maanteetranspordil. Seega on põllumajandusveokid kasutusel

ettevõttesiseselt ja neid kasutatakse traktori tööde asendamiseks peamiselt silomassi veol

põllult silohoidlasse, teravilja veol põllult kuivatisse, sõnniku veol laguunist põllule, laudas

allapanu ja sööda jagamiseks, põllul heina/põhu rullimiseks, ja ka teatavate maaharimistööde

tegemiseks.

Selline muudatus võimaldaks suurendada Euroopa Liidu ühisturul ja ka välisturul Eesti

põllumajandusettevõtjate konkurentsivõimet sarnaselt nendele riikidele, kus sellised erandid on

kasutusele võetud ja kiirendada sektoris kliimaeesmärkide saavutamist läbi fossiilkütuste

kasutuse vähendamise. Eelnõu ei ole otseselt seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõu koostamine ja jõustamine on REM-i tööplaaniline ülesanne.

3. Võimalikud lahendused

Lahendus on võimaldada põllumajandusettevõtetes põllumajanduse eritööde tegemiseks

kohandatud veoautodes, mis on varustatud madalsurverehvidega ja/või millel on

põllumajanduse eritöödeks mõeldud pealisehitus, nt söödamikser, allapanulaotur, põhuheksel

ja mida kasutatakse põllumajandusettevõtte siseselt ning mille kohta on tehtud vastav märge ka

liiklusregistris, kasutada erimärgistatud diislikütust ja vabastada need veoautod ka sarnaselt

traktoritele teekasutustasu ja rakseveokimaksu maksmisest.

Erimärgistatud vedelkütuse kasutamine on reguleeritud seaduse tasemel VKEMS-is, seega

tuleb võimaliku lahendusena kõne alla üksnes seaduse muutmine ning muud alternatiivsed

viisid probleeme ei kõrvalda.

Teekasutustasu maksmine on reguleeritud seaduse tasemel liiklusseaduses, seega

teekasutustasust erandi tegemiseks tuleb võimaliku lahendusena kõne alla üksnes seaduse

muutmine ning muud alternatiivsed viisid probleeme ei kõrvalda.

Raskeveokimaksu maksmine on reguleeritud seaduse tasemel raskeveokimaksu seaduses, seega

erandi tegemiseks tuleb võimaliku lahendusena kõne alla üksnes seaduse muutmine ning muud

alternatiivsed viisid probleeme ei kõrvalda.

4. Uuringud ja kaasatud osapooled

Põllumajandusveokeid puudutavaid erinevaid küsimusi, sealhulgas erimärgistatud diislikütuse

kasutamise võimalust, teekasutustasudest ja raskeveokimaksust vabastust sarnaselt traktoritele,

on tõstatanud põllumajandusettevõtjad ja nende esindusorganisatsioon Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskoda erinevatel kohtumistel. 27. juuni. 2023. aasta kirjas nr 1-3/92 Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile tegid nad ettepaneku sätestada liiklusseaduses mõiste

põllumajandusveok ning luua liiklusregistris eraldi masinaliik "põllumajandusveok", mis on

oma olemuselt auto alusel valmistatud, põllutöödeks ettenähtud madalsurverehvidega

varustatud ratastega eritöömasin, millel on vähemalt kaks veotelge ja mille maksimaalne

liikumiskiirus ei ületa 65 km/h. Põllumajandusveokile tuleb ette näha samad soodustused nagu

on ette nähtud traktoritele, mis veavad põllumajanduslikku toodangut põllult farmi ja farmist

põllule. Eriti oluline on erimärgistatud kütuse kasutamise lubamine ning raskeveoki ja

teekasutustasude mitte rakendamine põllumajanduses kasutavatele eriveokitele ehk

"põllumajandusveokile". Läbi sellise erandi kehtestamise on võimalik motiveerida

põllumajandustootjaid investeerima kulu- ja keskkonnasäästlikematesse

transpordivahenditesse.

27. juunil 2023. aastal saatis ka Wihuri OÜ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile

oma ettepanekud kehtestada eraldi kategooriana põllumajandusveok, tuues välja, et muudatuse

tulemusena vähenevad CO2 heitkogused, paraneb Eesti põllumajandustootjate

konkurentsivõime ning suureneb Eesti tsiviilkaitsevõimekus. Oma kirjas toovad nad välja, et

mõnedes Euroopa Liidu liikmesriikides (nt Saksamaa) on taoline sõidukikategooria määratletud

ning neile kehtivad seadusest tulenevad erandid sarnaselt teistele põllumajanduses

kasutatavatele sõidukitele. Eelkõige peaks põllumajandusveok olema samaväärselt traktoriga

vedelkütuse erimärgistamise seaduse objektiks, kuna sisuliselt teevad mõlemad

põllumajanduses samu tööoperatsioone. Tšehhi Vabariigis on põllumajanduses kasutatav veok

määratletud sarnaselt traktorile T1b1 kategooria alusel.

5. Mõju

Kavandatavate muudatustega kaasnevad eeldatavalt oluline keskkonnamõju, sealhulgas

kliimamuutustega seotud mõjud, majanduslik mõju, mõju toidujulgeolekule ja mõju

riigiasutuse töökorraldusele.

Muudatustega ei kaasne välissuhetealast, sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, samuti ei

oma muudatused mõju riigi julgeolekule, välja arvatud toidujulgeoleku mõju.

Toidujulgeolekule mõjuvad muudatused positiivselt, kuna kasvab põllumajandusettevõtete

konkurentsivõime.

Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on põllumajandusettevõtjad ning riigiasutused (PRIA,

Maksu- ja Tolliamet (MTA) ja Transpordiamet).

5.1 Mõju keskkonnale, sealhulgas kliimamuutustele ja majandusele

Kliimaseaduses seatakse igale sektorile KHG vähendamise kohustus. Põllumajanduse peamine

eesmärk on toidutootmine ja maailma toidusnõudluse kasvule vastamine. Ainuke võimalus

kahte eesmärki ühendada on läbi kestliku toidutootmise, kus lisaks keskkonna ja kliimamõju

vähenemisele säilib ka konkurentsivõime ehk rakendatakse kuluefektiivseid lahendusi.

Kliimaseaduses tuuakse välja, et eesmärgi saavutamiseks on vajalik soodustada säästlikkuse

kriteeriumidele vastava vedela biokütuse kasutamist põllumajandusmasinates. Üheks reaalselt

rakendatavaks KHG heite vähendamise võimaluseks põllumajanduses on vähendada

fossiilkütuste kasutamist, viies mullaharimine miinimumini (kasutada otsekülvi ja ribakülvi),

rakendades täppislahendusi väetamises, millega väheneb mineraalse lämmastikväetise kasutus,

ja võttes samal ajal ka logistikas laiemalt kasutusele kütust vähem tarbivad lahendused

põllumajandusveokite näol. Selline muutus on võimalik saavutada läbi teadlikkuse tõstmise,

investeeringute toetamise ja regulatiivsete nõuete soodustamise.

Kui kasutada põllumajandusettevõtte andmeid, kus 2023. aastal ainuüksi silo tegemisel veeti

rohuhekslit 20 tuhat tonni, mille koguveopikkus oli 33 tuhat kilomeetrit, siis traktoriga veol on

kütusekulu 86 l/100 km, veokiga veol aga 56 l/100 km. Seega väheneb sellise koguse rohuheksli

veol kütuse kogus 35% ehk 8,3 tuhat tonni ja koos sellega ka KHG heide.

1 Liiklusseaduses on § 93 lõikes 2 sätestatud mootorsõidukite, autorongide ja masinrongide põhikategooriad ja

punktis 9 T kategooria: traktor, liikurmasin ja masinrong.

Kõigi kolme üksteisega seotud probleemi lahendamisel tehtavad muudatused tõstavad

põllumajandusettevõte konkurentsivõimet ja võimaldavad täita kliimaeesmärke oluliselt

kiiremini ja suuremas mahus.

Elu- ja looduskeskkonnale kaasneb positiivne mõju, sest KHG heide väheneb. Teatav positiivne

mõju kaasneb ka liikluses, kui mingi osa teekonnast kattub maanteega ja kus suhteliselt

aeglaselt rohuhekslit, silo või sõnnikut vedav traktor asendatakse kiirema veokiga.

Teisest küljest suureneb Eestis toodetud põllumajandustoodete konkurentsivõime nii sise- kui

ka välisturul. See suurendab põllumajandustoodete eksporti ja võimaldab seeläbi säilitada

töökohti ning suurendada toidu varustuskindlust.

Mõjutatud sihtrühm: Muudatused mõjutavad põllumajandusettevõtjaid.

Plaanitud lahendus soodustab põllumajandusettevõtetel logistikas kasutusele võtta kütusekulu

vähendavad ja koos sellega ka KHG heidet vähendavad lahendused ehk traktoritega veod

asendada põllumajandusveokitega. Kõige olulisem mõju sellise lahendusega on seotud

kliimaeesmärkidega, kus fossiilkütuse kasutamise vähenemine vähendab ka KHG heidet.

Näiteks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi koostatud 22. jaanuari 2024. aasta

„Tarneahela ülevaade2“ kohaselt moodustas põllumajandusettevõtetes energiakulu 2022. aasta

kogukuludes ca 7% (sh ca 28% elekter, 67% kütus, 5% muud kütted).

5.2 Mõju riigiasutuse töökorraldusele

Avalduv mõju: Kavandatavad muudatused avaldavad mõju riigiasutuste (Transpordiamet)

töökoormusele veokite registreerimisel liiklusregistris ja ka järelevalve tegemisel.

Riigieelarvele olulist mõju ei kaasne, kuigi teatav mõju võib kaasa tulla. Samas peaks neid

mõjusid vaatama laiemalt kliimaseadusega hinnatavate mõjude kontekstis, sest kliimamuutuste

leevendamise eesmärgil KHG vähendamise eesmärk on ülimuslikum sellest, kui traktorite

asendamisel põllumajandusveokitega läbi kütusekulu vähenemise aktsiisilaekumine

erimärgistatud diisli kasutamise vähenemisest väheneb. Lahendused mõjutavad riigieelarvet

pikemas vaates, kuna praegused erimärgistatud diislikütust kasutavad traktoritel põhinevad

logistikalahendused asendatakse järk-järgult põllumajanduses kasutamiseks kohandatud

veokitega, mille kütusetarbimise kogus on väiksem. Näiteks „Põllumajanduse, kalanduse,

maaelu ja toiduainetööstuse ülevaatest 2023. aasta kohta3“ nähtub, et põllumajandustootjatele

anti abi erimärgistatud diislikütuse maksusoodustusena 2023. aastal ligikaudu 26,5 mln eurot.

Laekumise vähenemist on keeruline prognoosida, see sõltub põllumajandusveokite kasutamise

levikust. Samas tuleks arvestada ka kaudseid positiivseid mõjusid regionaalsele arengule läbi

põllumajandusettevõte konkurentsivõime suurenemise, kuna põllumajandusettevõtted on siiski

olulised piirkondlikud tööandjad ja palga maksjad, millega kaasnevad mõjud kohalike

omavalitsuste tulubaasile.

Regionaalarengu mõjud on seotud maapiirkondades tegutsevate põllumajandusettevõtjate

konkurentsivõime suurenemisega. Konkurentsivõime suurenedes panustavad

2 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi „Tarneahela ülevaade“, kättesaadav veebilehel

https://www.agri.ee/maaelu-pollumajandus-toiduturg/pollumajandus-ja-toiduturg/ulevaated-ja-statistika. 3 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi „Põllumajanduse, kalanduse, maaelu ja toiduainetööstuse ülevaade

2023“, kättesaadav veebilehel https://www.agri.ee/maaelu-pollumajandus-toiduturg/pollumajandus-ja-

toiduturg/ulevaated-ja-statistika.

põllumajandusettevõtted maapiirkondade arengusse läbi töökohtade (tööhõive, palgad,

maksutulu) ja tekkivad võimalused ka kohaliku elu edendamiseks.

Kohaliku omavalitsuse korraldusele mõjusid ei kaasne.

6. Edasine väljatöötamine

VTK eesmärk on välja selgitada, kas lisaks vedelkütuste erimärgistamise seadusele on vajalik

teha muudatused ka liiklusseaduses ja täiendada liiklusregistrit selliselt, et

põllumajandusettevõtete sisesteks vedudeks kohandatud põllumajandusveokid, mis kasutavad

madalsurverehve liikumiseks põllul või põllumajanduslikeks töödeks pealisehitusi, peaksid

omama ka liiklusregistris eritunnuseid või on mõistlik liiklusregistris need eraldi kategooriana

määratleda.

Teine probleem on seotud teekasutustasude ja kolmas probleem raskeveokimaksuga, mida

samuti peavad põllumajandusettevõtted praegu ettevõtete sisestel vedudel

(madalsurverehvidega varustatud ja/või millel on põllumajandustöödeks eriotstarbeline

pealisehitus) kasutatavatelt veokitelt maksma, kuigi tegemist ei ole kaubavedudega

maanteetranspordil. VTK eesmärk on välja selgitada, millised on võimalused Euroopa Liidu

õigusraamistikus erisuste tegemiseks sellistele logistikalahendustele, mis sarnanevad praegu

traktoritega tehtavatele töödele.

VTK eesmärgiks on samuti informeerida avalikkust kavandatavatest muudatustest.

REM ootab tagasisidet VTK-le 15 tööpäeva jooksul. Pärast tagasiside saamist ja selle

läbitöötamist, valmistab ReM vajadusel koostöös teiste vastutavate ministeeriumitega –

Kliimaministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga – ette asjakohase seaduse eelnõu ja saadab

selle kooskõlastusringile. Seaduseelnõu on plaanis esitada Vabariigi Valitsusele hiljemalt III

kvartali lõpuks. Sõltuvalt eelnõu menetlemise tempost Riigikogus on õigusakti plaanitav

jõustumise aeg 2025. aasta alguses.

VTK saadetakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Kliimaministeeriumile ja

Rahandusministeeriumile. VTK edastatakse teadmiseks Riigikogu Kantseleile.

VTK saadetakse arvamuse avaldamiseks Transpordiametile, Maksu- ja Tolliametile, PRIA-le,

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale (EPKK), Eestimaa Talupidajate Keskliidule (ETKL) ja

MTÜ Eesti Aiandusliidule.

Vastutavad ametnikud: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajanduspoliitika

osakonna juhataja Kristel Maidre (6256 119, [email protected]), sama osakonna

valdkonna juht Janeli Tikk (6256 299, [email protected]), sama osakonna valdkonna juht

Erkki Miller (5692 1173, [email protected]).