Kiri

Digiallkirjad

Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmine

Vastu võetu 01.02.2024 nr 5

 

Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 9 lõike 3 alusel.

Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruses nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetus.“;

2) paragrahvi 7 lisatakse lõige 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse taotlusvoorust ei toetata sellise sündmuse korraldamist, mida toetatakse kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse nr 9 „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord“ alusel või käesoleva määruse §-s 71 sätestatud rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetusmeetmest.“;

3) paragrahvi 7 lõiked 4–7 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud sündmuse korraldamiseks eraldatav toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), artikli 3 tähenduses.

(5) Ühele ettevõtjale eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi kolme järjestikuse eelarveaasta jooksul ületada 300 000 eurot.

(6) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

(7) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.“;

4) paragrahv 71 loetakse §-ks 72 ning määrust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses:

„§ 71. Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetus

(1) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetust eraldatakse kõrge sportliku taseme ja suure publikuhuviga spordialade suurvõistluse (edaspidi suurvõistlus) korraldamiseks Eestis, et spordi kaudu aidata kaasa Eesti tutvustamisele maailmas, panustada Eesti majandusse ning arendada Eesti sporti.

(2) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetust võib kasutada toetuse taotlemise kalendriaastal ja sellele järgneval viiel kalendriaastal Eestis toimuvate järgmiste suurvõistluste korraldamiseks:

1) täiskasvanute maailmameistrivõistlused;

2) täiskasvanute Euroopa meistrivõistlused;

3) täiskasvanute maailmameistrivõistluste, maailmakarika, Euroopa meistrivõistluste etapid või nendega samaväärsed võistlused.

(3) Suurvõistlus peab vastama järgmistele tingimustele:

1) spordiala rahvusvaheline katusorganisatsioon on taotlejale väljastanud korraldusõiguse suurvõistluse korraldamiseks;

2) varasematel samalaadsetel suurvõistlustel on piletiga pealtvaatajaid olnud välistingimustes vähemalt 10 000 ja sisetingimustes 7000 ning

3) suurvõistluse telepilti edastatakse suvealadel vähemalt 40 riiki ja talialadel 30 riiki.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 1 ei kohaldata suurvõistlusele, mille korraldusõiguse saamiseks on vajalik riigi valmidus võistluse toetamiseks ja mille korraldusõiguse väljastamise tähtpäev ei ületa nelja kuud taotluse esitamise kuupäevast.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 2 ei kohaldata suurvõistlusele, mis toimub spordiala iseloomu tõttu kohas, kuhu ei ole võimalik nii palju pealtvaatajaid mahutada.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 3 ei kohaldata suurvõistlusele, mille telepilti edastatakse vähemalt 20 riiki ning rahvusvaheliste kaaskorraldajate, välismaiste toetajate toetuse arvelt tehtavatelt kuludelt, välisosalejate ja väliskülastajate poolt Eestis tehtud kuludelt laekub riigile hinnanguline maksutulu, mille summa on vähemalt 30% taotletavast toetusest.

(7) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotlusvoorust ei toetata:

1) sportmängude üksikute kodumängude korraldamist;

2) liikumisharrastuse ürituste korraldamist;

3) selliste võistluste korraldamist, mida toetatakse kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse nr 9 „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord“ alusel või käesoleva määruse §-s 7 sätestatud rahvusvaheliste spordisündmuse korraldamise toetusmeetmest.“;

5) paragrahv 72 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 72. Kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal

(1) Spordialaliidu, maakonna spordiliidu, rahvusliku olümpiakomitee ja muu spordiorganisatsiooni toetuse abikõlblikud kulud on toetuse kasutamise kalendriaasta tekkepõhised kulud, mis on kooskõlas käesoleva määruse §-des 3–6 sätestatuga.

(2) Spordialaliidu, maakonna spordiliidu, rahvusliku olümpiakomitee ja muu spordiorganisatsiooni toetuse mitteabikõlblikud kulud on ehituslikud ja muud suuremahulised investeeringud.

(3) Maakonna spordiliidu toetuse suurus sõltub maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakonna arenduskeskuse toetuse suurusest (edaspidi KOV-i toetus). Maakonna spordiliidu toetus on maksimaalselt 85% võrra suurem kui KOV-i toetus maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal.

(4) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse abikõlblikud kulud on käesoleva määruse § 7 lõigetest 2 ja 3 tulenevate perioodide tekkepõhised kulud, mis on taotlusvooru eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja põhjendatud ning mida ei ole varem Eesti riigi või muu kaasfinantseerija eraldatud vahenditest hüvitatud. Kassapõhised kulud peavad olema tehtud toetuse kasutamise aruande esitamise tähtpäevaks.

(5) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse abikõlblikud kulud on taotlusvooru eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja põhjendatud toetuse kasutamise perioodi tekkepõhised kulud, mida ei ole varem Eesti riigi või muu kaasfinantseerija eraldatud vahenditest hüvitatud. Kassapõhised kulud peavad olema tehtud toetuse kasutamise aruande esitamise tähtpäevaks.

(6) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse abikõlblike kulude hulka kuuluvad muude tiitlivõistluste korraldamise kulud, mis on vajalikud ja otseselt seotud suurvõistluse korraldamisega ning mille korraldamise kohustus lähtub spordiala rahvusvahelise katusorganisatsiooni väljastatud korraldusõigusest (edaspidi muu võistlus).

(7) Kulud, mis on tehtud enne rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse või rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotluse esitamist, loetakse abikõlblikuks üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et need kajastuvad projekti eelarves.

(8) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse ja rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse mitteabikõlblikud kulud on:

1) taotlusvooru eesmärgi saavutamise ja toetatavate tegevuste elluviimise seisukohast ebavajalikud ja põhjendamatud kulud;
2) taotleja regulaarsed tegevuskulud;
3) investeeringud spordirajatistesse;
4) spordirajatiste ülalpidamiskulud;
5) erisoodustusena käsitletavad kulud ja neilt tasutavad maksud;
6) käibemaks juhul, kui taotleja on käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud;
7) rahatrahv ja rahaline karistus;
8) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;

9) sündmuse või võistluse korraldusõiguse taotlemisega seonduv kulu.

(9) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse puhul peavad taotleja omaosalus ning koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate rahaline panus kokku moodustama vähemalt 50% sündmuse eelarvest.

(10) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse puhul peavad taotleja omaosalus ning koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate rahaline panus kokku moodustama vähemalt 25% sündmuse eelarvest.

(11) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse minimaalne taotletav summa on 200 000 eurot.“;

6) paragrahv 10 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 10. Toetuse taotlemine

(1) Spordiorganisatsioon esitab toetuse andjale toetuse eraldamiseks taotluse digitaalselt allkirjastatuna või elektroonilise kanali kaudu, mis võimaldab toetuse andjal taotluse esitaja turvalisel viisil tuvastada.

(2) Toetuse taotluses esitatakse eelkõige:
1) taotleja nimi, kontaktandmed, arvelduskonto number ja taotluse esitamise kuupäev;
2) taotleja eelarve tulude ja kulude prognoos taotletavaks perioodiks ning taotletav toetuse summa;
3) ülevaade kavandatavatest tegevustest, eesmärkidest ja oodatavatest tulemustest;
4) muud andmed, mis on vajalikud taotluse taotlusvooru tingimustele vastavuse kontrollimiseks.

(3) Maakonna spordiliidu toetuse taotlusele lisatakse maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakondliku arenduskeskuse kinnitus, millest nähtub nende kavandatav rahaline panus maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal.

(4) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotlusele lisatakse:

1) spordiala rahvusvahelise katusorganisatsiooni kinnituskiri korraldusõiguse väljastamise kohta või spordiala rahvusvahelise katuseorganisatsiooni kinnituskiri, et korraldusõiguse saamiseks on vajalik riigi valmidus võistluse toetamiseks;

2) suurvõistluse turundus- ja kommunikatsiooniplaan;

3) meediaraport varem toimunud samalaadse suurvõistluse nähtavusest, sealhulgas telepildi edastamisest;

4) uuring või analüüs varem toimunud samalaadse suurvõistluse majandusliku mõju kohta;

5) tegevuskava kestliku ja ligipääsetava suurvõistluse korraldamiseks.

(5) Käesoleva määruse § 71 lõikes 4 sätestatud juhul esitab rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotleja nelja kuu jooksul pärast taotluse esitamist toetuse andjale spordiala rahvusvahelise katusorganisatsiooni kinnituskirja korraldusõiguse väljastamise kohta.

(6) Taotluse vormi kinnitab toetuse andja. Taotluse vorm avaldatakse toetuse andja veebilehel või asjakohases infosüsteemis.

(7) Taotlus rahvusliku olümpiakomitee või muu spordiorganisatsiooni toetuse eraldamiseks järgmisel eelarveaastal esitatakse jooksva eelarveaasta 31. augustiks.

(8) Taotlus spordialaliidu toetuse eraldamiseks järgmisel eelarveaastal esitatakse 31. oktoobriks.

(9) Taotlus maakonna spordiliidu toetuse eraldamiseks järgmisel eelarveaastal esitatakse 30. novembriks.

(10) Taotlus rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse eraldamiseks esitatakse taotlusvooru väljakuulutamisel sätestatud tähtpäevaks.

(11) Taotlusi suurvõistluse korraldamise toetuse eraldamiseks esitatakse jooksvalt kuni kuus aastat enne võistluse toimumise aega.

(12) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse taotlemisel esitatakse kõik ühe taotleja kavandatud projektid eraldi taotlustes. Esitada võib kuni kaks taotlust.

(13) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotlemisel esitatakse suurvõistluse ja muu võistluse korraldamisega seonduvad kulud ühes projektis ja taotluses.

(14) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust ja rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetust võib taotleda:
1) rahvusliku olümpiakomitee liikmeskonda kuuluv spordialaliit või spordiühendus, kes korraldab Eestis rahvusvahelisi võistlusi ja teisi spordisündmusi;
2) muu spordiorganisatsioon, kellele rahvusliku olümpiakomitee liikmeskonda kuuluv spordialaliit või spordiühendus on andnud üle rahvusvahelise võistluse või spordisündmuse korraldamise Eestis.

(15) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust ega suurvõistluse korraldamise toetust ei või taotleda äriühinguna tegutsev spordiorganisatsioon.“;

7) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Hindamine viiakse läbi kultuuriministri kinnitatud hindamismetoodika alusel ja selles kirjeldatud viisil. Toetuse andja avalikustab hindamismetoodika oma veebilehel enne taotlusvooru avamist.“;

8) määrust täiendatakse §-ga 132 järgmises sõnastuses:

„§ 132. Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotlejate hindamine

(1) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotluste hindamisel arvestatakse:

1) suurvõistluse ja spordiala mõju Eestis ja maailmas;

2) eelarve realistlikkust, kuluartiklite põhjendatust ja taotleja omaosaluse määra kogu eelarvest;

3) kestliku ja ligipääsetava sündmuse korraldamise tegevuskava läbimõeldust ja realistlikkust.

(2) Suurvõistluse ja spordiala mõju hindamisel arvestatakse:

1) meediakajastuse ulatust ja hinnangulist mõju Eesti nähtavuse suurendamisele maailmas;

2) suurvõistluse otsest majanduslikku mõju Eestile;

3) suurvõistluse ja spordiala populaarsust Eestis ja maailmas.

(3) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse summa kujundab komisjon, arvestades taotlejate maksimaalseid vajadusi, riigieelarves ette nähtud vahendite mahtu ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud hindamiskriteeriume.“;

9) paragrahv 14 sõnastatakse järgmiselt:

㤠14. Toetuse eraldamise ettepanek ja otsustamine

(1) Toetuse taotluste hindamise tulemusel teeb komisjon toetuse andjale ettepaneku toetuste saajate ja summade kohta.

(2) Toetuse eraldamise otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga või rahvuslik olümpiakomitee halduslepingu alusel.

(3) Toetuse andja võib enne, kui ta teeb rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse eraldamise otsuse, nõuda toetuse taotlejalt projekti korrigeeritud eelarve esitamist, kui toetuse taotlus on esitatud rohkem kui aasta enne toetuse eraldamise otsuse tegemist.

(4) Käesoleva määruse § 71 lõikes 4 sätestatud juhul teeb toetuse andja rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotleja osas otsuse pärast käesoleva määruse § 10 lõikes 5 sätestatud kohustuse täitmist või mittetäitmist.“;

10) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse summa vähendamise otsustamisel võib toetuse andja lubada taotleja omaosaluse ning koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate rahalise panuse langemist alla 25% sündmuse eelarvest, kui pärast toetuse eraldamise otsustamist ja kulude tegemist selgub, et taotlejast sõltumatutel põhjustel jääb taotluses kirjeldatud sündmus ära või toimub kavandatust väiksemas mahus.“;

11) määrusesse lisatakse § 162 järgmises sõnastuses:

„§ 162. Rahvusvahelise suurvõistluse majandusliku mõju analüüs ja meediaraport

(1) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse saaja esitab viie kuu jooksul pärast sündmuse toimumist toetuse andjale majandusliku mõju analüüsi ja meediaraporti.

(2) Kui taotleja on taotlenud toetust käesoleva määruse § 72 lõikes 6 toodud muu võistluse kulude katmiseks, esitab taotleja viie kuu jooksul pärast muu võistluse toimumist toetuse andjale võistluse majandusliku mõju analüüsi ja meediaraporti.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud analüüside kulud võib toetuse taotleja planeerida projekti eelarvesse.“.

Heidy Purga

minister

Kristiina Alliksaar

kantsler