5
See tähendab, et toetusele kvalifitseeruvad ka sellised suurvõistlused, millel on teatav telekajastus
ning mis toovad Eestisse palju välisosalejaid ja välismaalt tulnud pealtvaatajaid, kes omakorda toovad
riiki palju välisraha ning panustavad seega oluliselt Eesti majandusse. Kuna kõnealusest
taotlusvoorust taotletavad summad on suured (vähemalt 200 000 eurot), siis on ka saadav maksutulu
(vähemalt 30% taotletavast toetusest) oluline.
Lõikes 6 on kirjeldatud spordisündmuseid, mida kõnealusest taotlusvoorust ei rahastata. Nimetatud
sündmuste jaoks on riigil, sealjuures Kultuuriministeeriumil, teised toetusmeetmed. Punktiga 3
tagatakse, et ühte sündmust ei toetataks mitmest Kultuuriministeeriumi meetmest.
Eelnõu punktiga 5 muudetakse § 72 sisu ja ülesehitust. Paragrahvis kirjeldatakse kulude
abikõlblikkust ja toetuse osakaalu.
Lõiked 1–4 jäävad oma numeratsioonilt ja sõnastuselt samaks nagu kehtivas määruses.
Lõikega 5 lisatakse rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse abikõlblike kulude loetelu.
Abikõlblikud kulud on taotlusvooru eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja põhjendatud toetuse
kasutamise perioodi tekkepõhised kulud, mida ei ole varem Eesti riigi või muu kaasfinantseerija
eraldatud vahenditest hüvitatud.
Lõikes 6 on sätestatud, et rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse abikõlblike kulude hulka
kuuluvad muude tiitlivõistluste korraldamise kulud, mis on vajalikud ja otseselt seotud suurvõistluse
korraldamisega ning mille korraldamise kohustus lähtub korraldusõigusest. Suurvõistluste
korraldusõiguse saamiseks seavad rahvusvahelised alaliidud tihti lisatingimuseks muude väiksemate
tiitlivõistluste, näiteks juunioride maailmameistrivõistluste või maailmakarika etappide korraldamise,
et korraldajad tõestaksid enda pädevust suuri võistlusi läbi viia. Sellised võistlused ei ole oma
olemuselt käsitletavad suurvõistlusena, mille läbiviimine on taotlusvooru eesmärk, kuid on väga
tihedalt seotud suurvõistluse korraldamisega – tegu on nii-öelda suurvõistluse korraldamise jaoks
vajaliku lisategevusega. Sellised võistlused ei pruugi saada Kultuuriministeeriumi teistest voorudest
eraldiseisvalt piisavalt rahastust, samuti ei pruugi rahastusotsused tulla vajalikul ajal. Seetõttu
loetakse rahvusvahelise alaliidu nõutud väiksemate võistluste korraldamise kulud rahvusvahelise
suurvõistluse korraldamise toetusmeetme abikõlblike kulude hulka. Nii saavad suurvõistluste
korraldajad olla kindlad, et riik toetab neid ka muude, põhivõistlusega kaasnevate võistluste kulude
katmisel. Kui korraldusõiguses on sätestatud kohustus viia läbi muu tiitlivõistlus ning korraldajal
puudub kindlus ja selgus, kas ja millises mahus seda rahastatakse, võib see ohtu seada ka
põhivõistluse korraldamise.
Lõikesse 7 lisatakse rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise taotlusvoor (varem oli see lõikes 5),
kuna säte kehtib ka selle toetusmeetme kohta. Sättes kirjeldatakse, et enne toetuse taotluse esitamist
tehtud kulud on abikõlblikud üksnes juhul, kui need olid põhjendatud ja kajastuvad projekti eelarves.
Lõikes 8 kirjeldatakse rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse ja rahvusvahelise
suurvõistluse korraldamise toetuse mitteabikõlblikke kulusid. Varasemaga võrreldes (enne oli see
regulatsioon lõikes 6) lisatakse uus rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetusmeede. Uue
mitteabikõlbliku kuluna lisandub sättesse punkt 9, mille järgi ei kuulu abikõlblike kulude hulka
sündmuse või võistluse korraldusõiguse taotlemisega seonduv kulu. Punkt on lisatud selleks, et oleks
üheselt selge, et korraldusõigus tuleb taotlejal ise hankida ja selle kulud tuleb tal samuti ise kanda.
Lõige 9 jääb oma sisult kehtiva määrusega võrreldes samaks. Varem oli tegu lõikega 7, mis loetakse
uute lõigete lisandumise tõttu lõikeks 9.
Lõikega 10 lisandub säte, mille järgi peab rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse puhul
taotleja omaosalus ning koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate rahaline panus kokku moodustama