Kiri

Dokumendiregister	Kultuuriministeerium
Viit	1-11/51-1
Registreeritud	12.01.2024
Sünkroonitud	26.03.2024
Liik	Väljaminev kiri
Funktsioon	1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari	1-11 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõud ja memorandumid
Toimik	1-11/2024 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõudega seotud dokumendid
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Rahandusministeerium, Eesti Olümpiakomitee, Eesti Castingu Liit MTÜ, Eesti Poksiliit, Eesti Ratsaspordi Liit, Eesti Ronimisliit, Eesti Rulluisuliit, Eesti Saalihoki Liit, EESTI SAMBOLIIT, Eesti Sõudeliit, Eesti Wushu Kungfu Föderatsioon, Eesti Squashiföderatsioon, Eesti Sulgpalliliit, Eesti Sumoliit, EESTI SUUSALIIT, EESTI TAEKWONDO FÖDERATSIOON, EESTI TAEKWONDO LIIT, Eesti Tantsuspordi Liit, EESTI TRIATLONI LIIT , Eesti Aerutamisföderatsioon , Eesti Allveeliit, Eesti Amburite Liit, EESTI AUTOSPORDI LIIT, Eesti Budo Föderatsioon, Eesti Discgolfi Liit, Eesti Golfi Liit, Eesti Indiaca Liit, Eesti Jahispordi Liit, Eesti Jahtklubide Liit, EESTI JALGPALLI LIIT , Eesti Jalgratturite Liit, Eesti Judoliit, Eesti Kabeliit, Eesti Karate Föderatsioon, Eesti Kergejõustikuliit, Eesti Kick-Boxingu Föderatsioon, Eesti Turniiribridžiliit, Eesti Uisuliit, Eesti Kirimaleühing, Eesti Korvpalliliit, Eesti Kurnimänguliit, Eesti Käsipalliliit, Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon, Eesti Laskurliit, Eesti Lauatenniseliit, Eesti Lennuspordi Föderatsioon, EESTI MAADLUSLIIT, EESTI MALELIIT, Eesti Matkaliit, Eesti Moodsa Viievõistluse Liit, EESTI ORIENTEERUMISLIIT, EESTI PETANQUE`I KLUBIDE LIIT, Mittetulundusühing EESTI RAGBI LIIT, Eesti Ujumisliit, Eesti Veemoto Liit, Eesti Veeremängude Liit, Eesti Vehklemisliit, EESTI VIBULIIT, Eesti Võrkpalli Liit, Mittetulundusühing EESTI BOBISÕIDU JA SKELETONI LIIT, Mittetulundusühing Eesti Curlingu Liit, Mittetulundusühing Eesti Jäähokiliit, mittetulundusühing Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon, Mittetulundusühing Eesti Muay Thai Föderatsioon, MITTETULUNDUSÜHING EESTI PILJARDILIIT , Mittetulundusühing Eesti Tennise Liit, Eesti Tõstespordiliit, mittetulundusühing EESTI VÕIMLEMISLIIT, Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liit, Eesti Tehnika- ja Spordiliit MTÜ, MITTETULUNDUSÜHING EESTI JÕUTÕSTELIIT , Eesti Rulaliit, Eesti Firmaspordi Liit, Eesti Lendavataldriku Föderatsioon
Saabumis/saatmisviis	Rahandusministeerium, Eesti Olümpiakomitee, Eesti Castingu Liit MTÜ, Eesti Poksiliit, Eesti Ratsaspordi Liit, Eesti Ronimisliit, Eesti Rulluisuliit, Eesti Saalihoki Liit, EESTI SAMBOLIIT, Eesti Sõudeliit, Eesti Wushu Kungfu Föderatsioon, Eesti Squashiföderatsioon, Eesti Sulgpalliliit, Eesti Sumoliit, EESTI SUUSALIIT, EESTI TAEKWONDO FÖDERATSIOON, EESTI TAEKWONDO LIIT, Eesti Tantsuspordi Liit, EESTI TRIATLONI LIIT , Eesti Aerutamisföderatsioon , Eesti Allveeliit, Eesti Amburite Liit, EESTI AUTOSPORDI LIIT, Eesti Budo Föderatsioon, Eesti Discgolfi Liit, Eesti Golfi Liit, Eesti Indiaca Liit, Eesti Jahispordi Liit, Eesti Jahtklubide Liit, EESTI JALGPALLI LIIT , Eesti Jalgratturite Liit, Eesti Judoliit, Eesti Kabeliit, Eesti Karate Föderatsioon, Eesti Kergejõustikuliit, Eesti Kick-Boxingu Föderatsioon, Eesti Turniiribridžiliit, Eesti Uisuliit, Eesti Kirimaleühing, Eesti Korvpalliliit, Eesti Kurnimänguliit, Eesti Käsipalliliit, Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon, Eesti Laskurliit, Eesti Lauatenniseliit, Eesti Lennuspordi Föderatsioon, EESTI MAADLUSLIIT, EESTI MALELIIT, Eesti Matkaliit, Eesti Moodsa Viievõistluse Liit, EESTI ORIENTEERUMISLIIT, EESTI PETANQUE`I KLUBIDE LIIT, Mittetulundusühing EESTI RAGBI LIIT, Eesti Ujumisliit, Eesti Veemoto Liit, Eesti Veeremängude Liit, Eesti Vehklemisliit, EESTI VIBULIIT, Eesti Võrkpalli Liit, Mittetulundusühing EESTI BOBISÕIDU JA SKELETONI LIIT, Mittetulundusühing Eesti Curlingu Liit, Mittetulundusühing Eesti Jäähokiliit, mittetulundusühing Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon, Mittetulundusühing Eesti Muay Thai Föderatsioon, MITTETULUNDUSÜHING EESTI PILJARDILIIT , Mittetulundusühing Eesti Tennise Liit, Eesti Tõstespordiliit, mittetulundusühing EESTI VÕIMLEMISLIIT, Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liit, Eesti Tehnika- ja Spordiliit MTÜ, MITTETULUNDUSÜHING EESTI JÕUTÕSTELIIT , Eesti Rulaliit, Eesti Firmaspordi Liit, Eesti Lendavataldriku Föderatsioon
Vastutaja	Mari Kõrtsini
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (49078 tm).

Failid

1-1151-1 12.01.2024 Väljaminev kiri.asice

20240108 Eelnõu.pdf

20240108 Seletuskiri.pdf

Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 muutmise eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine.pdf

20240108 Eelnõu.pdf

EELNÕU

08.01.2024

KULTUURIMINISTER

MÄÄRUS

Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12

„Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks

eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning

toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise

ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 9 lõike 3 alusel.

Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruses nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile

spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise,

taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetus.“;

2) paragrahvi 7 lisatakse lõige 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse taotlusvoorust ei toetata sellise

sündmuse korraldamist, mida toetatakse kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse nr 9

„Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord“ alusel või

käesoleva määruse §-s 71 sätestatud rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise

toetusmeetmest.“;

3) paragrahvi 7 lõiked 4–7 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud sündmuse korraldamiseks eraldatav

toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes

(ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), artikli 3 tähenduses.

(5) Ühele ettevõtjale eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi kolme järjestikuse

eelarveaasta jooksul ületada 300 000 eurot.

(6) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes

on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

(7) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) 2023/2831

artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi

kumuleerimisreegleid.“;

4) paragrahv 71 loetakse §-ks 72 ning määrust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses:

„§ 71. Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetus

(1) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetust eraldatakse kõrge sportliku taseme ja

suure publikuhuviga spordialade suurvõistluse (edaspidi suurvõistlus) korraldamiseks Eestis, et

spordi kaudu aidata kaasa Eesti tutvustamisele maailmas, panustada Eesti majandusse ning

arendada Eesti sporti.

(2) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetust võib taotleda toetuse taotlemise

kalendriaastal ja sellele järgneval kolmel kalendriaastal Eestis toimuvate järgmiste

suurvõistluste korraldamiseks:

1) täiskasvanute maailmameistrivõistlused;

2) täiskasvanute Euroopa meistrivõistlused;

3) täiskasvanute maailmameistrivõistluste, maailmakarika, Euroopa meistrivõistluste etapid või

nendega samaväärsed võistlused.

(3) Suurvõistlus peab vastama järgmistele tingimustele:

1) spordiala rahvusvaheline katusorganisatsioon on taotlejale väljastanud korraldusõiguse

suurvõistluse korraldamiseks;

2) varasematel samalaadsetel suuvõistlustel on piletiga pealtvaatajaid olnud välistingimustes

vähemalt 10 000 ja sisetingimustes 7000 ning

3) suurvõistluse telepilti edastatakse suvealadel vähemalt 60 riiki ja talialadel 30 riiki.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 2 ei kohaldata suurvõistlusele, mis toimub spordiala

iseloomu tõttu kohas, kuhu ei ole võimalik nii palju pealtvaatajaid mahutada.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 3 ei kohaldata suurvõistlusele, mille telepilti

edastatakse vähemalt 20 riiki ning rahvusvaheliste kaaskorraldajate, välismaiste toetajate

toetuse arvelt tehtavatelt kuludelt, välisosalejate ja väliskülastajate poolt Eestis tehtud kuludelt

laekub riigile hinnanguline maksutulu, mille summa on vähemalt 30% taotletavast toetusest.

(6) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotlusvoorust ei toetata:

1) sportmängude üksikute kodumängude korraldamist;

2) liikumisharrastuse ürituste korraldamist;

3) selliste võistluste korraldamist, mida toetatakse kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse

nr 9 „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord“ alusel või

käesoleva määruse §-s 7 sätestatud rahvusvaheliste spordisündmuse korraldamise meetmest.“;

5) paragrahv 72 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 72. Kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal

(1) Spordialaliidu, maakonna spordiliidu, rahvusliku olümpiakomitee ja muu

spordiorganisatsiooni toetuse abikõlblikud kulud on toetuse kasutamise kalendriaasta

tekkepõhised kulud, mis on kooskõlas käesoleva määruse §-des 3–6 sätestatuga.

(2) Spordialaliidu, maakonna spordiliidu, rahvusliku olümpiakomitee ja muu

spordiorganisatsiooni toetuse mitteabikõlblikud kulud on ehituslikud ja muud suuremahulised

investeeringud.

(3) Maakonna spordiliidu toetuse suurus sõltub maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste,

nende liidu või maakonna arenduskeskuse toetuse suurusest (edaspidi KOV-i toetus). Maakonna

spordiliidu toetus on maksimaalselt 85% võrra suurem kui KOV-i toetus maakonna spordiliidu

tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal.

(4) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse abikõlblikud kulud on käesoleva

määruse § 7 lõigetest 2 ja 3 tulenevate perioodide tekkepõhised kulud, mis on taotlusvooru

eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja põhjendatud ning mida ei ole varem Eesti riigi või muu

kaasfinantseerija eraldatud vahenditest hüvitatud. Kassapõhised kulud peavad olema tehtud

toetuse kasutamise aruande esitamise tähtpäevaks.

(5) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse abikõlblikud kulud on taotlusvooru

eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja põhjendatud toetuse kasutamise perioodi tekkepõhised

kulud, mida ei ole varem Eesti riigi või muu kaasfinantseerija eraldatud vahenditest hüvitatud.

Kassapõhised kulud peavad olema tehtud toetuse kasutamise aruande esitamise tähtpäevaks.

(6) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse abikõlblike kulude hulka kuuluvad

muude tiitlivõistluste korraldamise kulud, mis on vajalikud ja otseselt seotud suurvõistluse

korraldamisega ning mille korraldamise kohustus lähtub spordiala rahvusvahelise

katusorganisatsiooni väljastatud korraldusõigusest (edaspidi muu võistlus).

(7) Kulud, mis on tehtud enne rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse või

rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotluse esitamist, loetakse abikõlblikuks

üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et need kajastuvad projekti eelarves.

(8) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse ja rahvusvahelise suurvõistluse

korraldamise toetuse mitteabikõlblikud kulud on:

1) taotlusvooru eesmärgi saavutamise ja toetatavate tegevuste elluviimise seisukohast

ebavajalikud ja põhjendamatud kulud;

2) taotleja regulaarsed tegevuskulud;

3) investeeringud spordirajatistesse;

4) spordirajatiste ülalpidamiskulud;

5) erisoodustusena käsitletavad kulud ja neilt tasutavad maksud;

6) käibemaks juhul, kui taotleja on käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu

arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse

saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud;

7) rahatrahv ja rahaline karistus;

8) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;

9) sündmuse või võistluse korraldusõiguse taotlemisega seonduv kulu.

(9) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse puhul peavad taotleja omaosalus ning

koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate rahaline panus kokku moodustama vähemalt 50%

sündmuse eelarvest.

(10) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse puhul peavad taotleja omaosalus ning

koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate rahaline panus kokku moodustama vähemalt 25%

sündmuse eelarvest.

(11) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse minimaalne taotletav summa on

200 000 eurot.“;

6) paragrahv 10 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 10. Toetuse taotlemine

(1) Spordiorganisatsioon esitab toetuse andjale toetuse eraldamiseks taotluse digitaalselt

allkirjastatuna või elektroonilise kanali kaudu, mis võimaldab toetuse andjal taotluse esitaja

turvalisel viisil tuvastada.

(2) Toetuse taotluses esitatakse eelkõige:

1) taotleja nimi, kontaktandmed, arvelduskonto number ja taotluse esitamise kuupäev;

2) taotleja eelarve tulude ja kulude prognoos taotletavaks perioodiks ning taotletav toetuse

summa;

3) ülevaade kavandatavatest tegevustest, eesmärkidest ja oodatavatest tulemustest;

4) muud andmed, mis on vajalikud taotluse taotlusvooru tingimustele vastavuse

kontrollimiseks.

(3) Maakonna spordiliidu toetuse taotlusele lisatakse maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste,

nende liidu või maakondliku arenduskeskuse kinnitus, millest nähtub nende kavandatav

rahaline panus maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal.

(4) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotlusele lisatakse:

1) spordiala rahvusvahelise katusorganisatsiooni kinnituskiri korraldusõiguse väljastamise

kohta;

2) suurvõistluse turundus- ja kommunikatsiooniplaan;

3) meediaraport varem toimunud samalaadse suurvõistluse nähtavusest, sealhulgas telepildi

edastamisest;

4) uuring või analüüs varem toimunud samalaadse suurvõistluse majandusliku mõju kohta;

5) tegevuskava kestliku ja ligipääsetava suurvõistluse korraldamiseks.

(5) Taotluse vormi kinnitab toetuse andja. Taotluse vorm avaldatakse toetuse andja veebilehel

või asjakohases infosüsteemis.

(6) Taotlus rahvusliku olümpiakomitee või muu spordiorganisatsiooni toetuse eraldamiseks

järgmisel eelarveaastal esitatakse jooksva eelarveaasta 31. augustiks.

(7) Taotlus spordialaliidu toetuse eraldamiseks järgmisel eelarveaastal esitatakse

31. oktoobriks.

(8) Taotlus maakonna spordiliidu toetuse eraldamiseks järgmisel eelarveaastal esitatakse

30. novembriks.

(9) Taotlus rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse eraldamiseks esitatakse

taotlusvooru väljakuulutamisel sätestatud tähtpäevaks.

(10) Taotlusi suurvõistluse korraldamise toetuse eraldamiseks esitatakse jooksvalt kuni neli

aastat enne võistluse toimumise aega.

(11) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse taotlemisel esitatakse kõik ühe

taotleja kavandatud projektid eraldi taotlustes. Esitada võib kuni kaks taotlust.

(12) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotlemisel esitatakse suurvõistluse ja

muu võistluse korraldamisega seonduvad kulud ühes projektis ja taotluses.

(13) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust ja rahvusvahelise suurvõistluse

korraldamise toetust võib taotleda:

1) rahvusliku olümpiakomitee liikmeskonda kuuluv spordialaliit või spordiühendus, kes

korraldab Eestis rahvusvahelisi võistlusi ja teisi spordisündmusi;

2) muu spordiorganisatsioon, kellele rahvusliku olümpiakomitee liikmeskonda kuuluv

spordialaliit või spordiühendus on andnud üle rahvusvahelise võistluse või spordisündmuse

korraldamise Eestis.

(14) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust ega suurvõistluse korraldamise

toetust ei või taotleda äriühinguna tegutsev spordiorganisatsioon.“;

7) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Hindamine viiakse läbi kultuuriministri kinnitatud hindamismetoodika alusel ja selles

kirjeldatud viisil. Toetuse andja avalikustab hindamismetoodika oma veebilehel enne

taotlusvooru avamist.“;

8) määrust täiendatakse §-ga 132 järgmises sõnastuses:

„§ 132. Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotlejate hindamine

(1) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotluste hindamisel arvestatakse:

1) suurvõistluse ja spordiala mõju Eestis ja maailmas;

2) eelarve realistlikkust, kuluartiklite põhjendatust ja taotleja omaosaluse määra kogu eelarvest;

3) kestliku ja ligipääsetava sündmuse korraldamise tegevuskava realistlikkust.

(2) Suurvõistluse ja spordiala mõju hindamisel arvestatakse:

1) meediakajastuse ulatust ja hinnangulist mõju Eesti nähtavuse suurendamisele maailmas;

2) suurvõistluse otsest majanduslikku mõju Eestile;

3) suurvõistluse ja spordiala populaarsust Eestis ja maailmas.

(3) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse summa kujundab komisjon, arvestades

taotlejate maksimaalseid vajadusi, riigieelarves ette nähtud vahendite mahtu ning käesoleva

paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud hindamiskriteeriume.“;

9) paragrahv 14 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 14. Toetuse eraldamise ettepanek ja otsustamine

(1) Toetuse taotluste hindamise tulemusel teeb komisjon toetuse andjale ettepaneku toetuste

saajate ja summade kohta.

(2) Toetuse eraldamise otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga või rahvuslik

olümpiakomitee halduslepingu alusel.

(3) Toetuse andja võib enne, kui ta teeb rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse

eraldamise otsuse, nõuda toetuse taotlejalt projekti korrigeeritud eelarve esitamist, kui toetuse

taotlus on esitatud rohkem kui aasta enne toetuse eraldamise otsuse tegemist.“;

10) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse summa vähendamise otsustamisel võib

toetuse andja lubada taotleja omaosaluse ning koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate rahalise

panuse langemist alla 25% sündmuse eelarvest, kui pärast toetuse eraldamise otsustamist ja

kulude tegemist selgub, et taotlejast sõltumatutel põhjustel jääb taotluses kirjeldatud sündmus

ära või toimub kavandatust väiksemas mahus.“;

11) määrusesse lisatakse § 162 järgmises sõnastuses:

„§ 162. Rahvusvahelise suurvõistluse majandusliku mõju analüüs ja meediaraport

(1) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse saaja esitab nelja kuu jooksul pärast

sündmuse toimumist toetuse andjale majandusliku mõju analüüsi ja meediaraporti.

(2) Kui taotleja on taotlenud toetust käesoleva määruse § 72 lõikes 6 toodud muu võistluse

kulude katmiseks, esitab taotleja nelja kuu jooksul pärast muu võistluse toimumist toetuse

andjale võistluse majandusliku mõju analüüsi ja meediaraporti.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud analüüside kulud võib toetuse taotleja

planeerida projekti eelarvesse.“.

Minister Kantsler

Heidy Purga Kristiina Alliksaar

20240108 Seletuskiri.pdf

2024

Kultuuriministri määruse „Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12

„Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks

eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning

toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise

ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmine“

eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 9 lõike 3 alusel.

Käesoleva määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) kohaselt lisatakse kultuuriministri 21. detsembri 2012. a

määrusesse „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest

antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja

määramisest keeldumise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) uus sporditoetuse liik, milleks on

„rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetus“. Samuti tehakse mitu tehnilist muudatust ja

lisatakse säte, mille kohaselt hinnatakse maakonna spordiliidu toetuse taotlusi toetuse andja

kehtestatud hindamismetoodika alusel.

Kultuuriministeeriumil on praegu spordisündmuste korraldamise toetamiseks kaks taotlusvooru:

1) Rahvusvaheliste spordisündmuste korraldamise toetus on mõeldud kõrge tasemega

spordisündmuste korraldamiseks Eestis, et spordi kaudu aidata kaasa Eesti tutvustamisele

maailmas ja Eesti spordiorganisatsioonide tegutsemisele rahvusvahelises spordiliikumises ning

tagada rahvusvaheliste võistluste ja teiste spordisündmuste kõrgetasemeline korraldamine.

Toetusmeetme sisu on sätestatud määruse §-s 7.

2) Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetuse (edaspidi majanduslik meede) andmise

eesmärk on tuua Eestisse rahvusvahelisi kultuuri- ja spordisündmusi, mille raames

rahvusvaheliste kaaskorraldajate, välismaiste toetajate toetuse arvelt tehtavad kulud,

välisosalejate ja väliskülastajate poolt Eestis tehtud kulud tekitavad riigile täiendava maksutulu

ning elavdavad Eesti majandust. Toetuse andmise tulemusena on riigile laekuv hinnanguline

täiendav maksutulu vähemalt võrdne toetuse 1,2-kordse suurusega. Majandusliku meetme

tingimused on sätestatud kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruses nr 9 „Rahvusvaheliste

kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord“.

Uus rahvusvahelise suurvõistluse toetusmeede luuakse selleks, et toetada neid suurvõistlusi, mida

ilma riigi toetuseta ei ole võimalik korraldada ning mille kaudu aidatakse kaasa Eesti nähtavuse

suurendamisele maailmas, panustatakse Eesti majandusse ja arendatakse Eesti sporti. Võrreldes teiste

spordisündmuste toetusmeetmetega on toetus mõeldud rahvusvaheliselt väga kõrge tasemega ning

oma olemuselt suurte spordivõistluste korraldamiseks. Toetust eraldatakse täiskasvanute

maailmameistrivõistluste, täiskasvanute Euroopa meistrivõistluste ja täiskasvanute

maailmameistrivõistluste, maailmakarika, Euroopa meistrivõistluste etappide või nendega

samaväärsete võistluste korraldamiseks. Toetus on mõeldud selliste võistluste korraldamiseks, mis ei

sobi teistesse olemasolevatesse taotlusvoorudesse oma toetusvajaduse suuruse või selle tõttu, et need

ei vasta meetme tingimustele. Küll aga on rahvusvaheline huvi, pealtvaatajate hulk ja rahvusvaheline

meediakajastus nende võistluste puhul väga suur, võistlused panustavad seega tugevalt Eesti maine

kujundamisse ja turustamisse ning Kultuuriministeerium soovib neid suurvõistlusi toetada.

Uuest rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetusmeetmest eraldatavad toetused ei ole riigiabi,

kuivõrd meetmel ei ole valikulist iseloomu. Toetusmeetmest toetatavate ürituste puhul ei ole tegu

konkureerivate üritustega – neile eelneb valikumenetlus, kõik riigid võivad korraldajariigiks

kandideerida ja teatud kindlate kriteeriumide alusel teeb rahvusvaheline organisatsioon valiku.

Rahvusvaheline katusorganisatsioon kinnitab/määrab võistluskalendri ja seejuures näiteks

maailmakarika sarja puhul lähtutakse sellest, et maailmakarika etapid oleksid hooaja peale hajutatud

nii, et ei tekiks kattuvaid või konkureerivaid võistlusi. Lisaks ei konkureerita nende võistluste puhul

nii-öelda klientide või pealtvaatajate pärast, kuna sportlased kvalifitseeruvad sportlike tulemuste

põhjal ja vaatajad tulevad sellele konkreetsele üritusele, ilma et nad saaks valida mõnd teist sama

mastaapi üritust. Euroopa meistrivõistluste ja maailmameistrivõistluste puhul on ainult üks võistlus

ning igasugune konkureeriv üritus puudub – ühel võistlusel antakse välja üks tiitel.

Seega ei ole nimetatud ürituste toetamise puhul tegu riigiabiga. Ka teistes Euroopa riikides ei ole

selliste võistluste toetamist käsitletud riigiabina, seejuures puuduvad näited Euroopa Kohtu või

Euroopa Komisjoni praktikast.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi spordiosakonna juhataja Margus Klaan

(margus.klaan@kul.ee, tel 628 2328), Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Jarko Koort

(jarko.koort@kul.ee, tel 628 2239) ning Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna jurist

Mari Kõrtsini (mari.kortsini@kul.ee, tel 628 2254).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele vanemtoimetaja Helen

Noormägi (helen.noormagi@luisa.ee).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 11 punktist.

Eelnõu punktiga 1 lisatakse määruse §-i 2 uus sporditoetuse liik – rahvusvahelise suurvõistluse

korraldamise toetus. Toetusmeetme eesmärk ja tingimused sätestatakse eelnõuga loodavas §-s 71.

Eelnõu punktiga 2 lisatakse määruse §-i 7 lõige 31, milles on sätestatud, et rahvusvahelise

spordisündmuse korraldamise toetuse taotlusvoorust ei toetata sellise sündmuse korraldamist, mida

toetatakse kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse nr 9 „Rahvusvaheliste kultuuri- ja

spordisündmuste toetamise tingimused ja kord“ alusel või käesoleva määruse §-s 71 sätestatud

rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetusmeetmest. Säte lisatakse, et välistada ühe sündmuse

topeltrahastamine, st tagatakse, et ühte sündmust toetatakse vaid ühest Kultuuriministeeriumi

meetmest. Sarnane säte lisatakse määrusesse ka rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise

toetusmeetme kohta (§ 71 lõike 6 punkt 4).

Eelnõu punktiga 3 muudetakse § 7 lõigetes 4–7 esitatud vähese tähtsusega abi sätteid.

1. jaanuaril 2024 jõustub uus Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2023/2831, milles käsitletakse

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes

(ELT L, 2023/2831, 15.12.2023). Uue määruse järgi võib ühele ettevõtjale eraldada vähese tähtsusega

abi varasema 200 000 euro asemel kogusummas 300 000 eurot kolme järjestikuse eelarveaasta

jooksul. Varem kehtinud määrus nr 1407/2013 muutub 1. jaanuaril 2024 kehtetuks ning seetõttu

asendatakse eelnõuga viited ka määruses.

Eelnõu punktiga 4 loetakse § 71 §-ks 72 ning lisandub § 71, milles kirjeldatakse toetusmeetme

„rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetus“ eesmärki ja tingimusi.

Lõikes 1 kirjeldatakse toetuse eesmärki. Uus toetusmeede luuakse selleks, et arendada Eesti sporti,

aidata spordi kaudu kaasa Eesti tutvustamisele maailmas ja panustada Eesti majandusse. Võrreldes

teiste spordisündmuste toetusmeetmetega on toetus mõeldud rahvusvaheliselt väga kõrge tasemega

ning oma olemuselt suurte spordivõistluste korraldamiseks. Toetus on mõeldud selliste võistluste

korraldamiseks, mis ei sobi teistesse olemasolevatesse taotlusvoorudesse oma toetusvajaduse suuruse

või selle tõttu, et need ei vasta meetme tingimustele. Küll aga on rahvusvaheline huvi, pealtvaatajate

hulk ja rahvusvaheline meediakajastus nende võistluste puhul väga suur, võistlused panustavad seega

tugevalt Eesti maine kujundamisse ja turustamisse ning Kultuuriministeerium soovib neid

suurvõistlusi toetada.

Eestis toimunud võistlustest on selline näiteks 2018. aasta UEFA Superkarika mäng, mille

otseülekannet jälgis umbes 50 miljonit inimest ning mille kogu jälgitavus koos sotsiaalmeedia

kontaktidega küündis ligikaudu 140 miljoni inimeseni. Samuti on sellised üritused WRC Rally

Estonia ning meeste ja naiste võrkpalli Euroopa meistrivõistluste alagrupiturniirid.

Lõikes 2 kirjeldatakse, milliste võistluste korraldamiseks võib toetust taotleda. Toetust võib taotleda

väga kõrge tasemega võistluste korraldamiseks, milleks on kõnealuse meetme raames täiskasvanute

maailmameistrivõistlused, täiskasvanute Euroopa meistrivõistlused ja täiskasvanute

maailmameistrivõistluste, maailmakarika, Euroopa meistrivõistluste etapid või nendega samaväärsed

võistlused.

Toetust võib taotleda selliste võistluste korraldamiseks, mis toimuvad kas taotlemise kalendriaastal

või sellele järgneval kolmel kalendriaastal. Toetuse taotlemise tähtaeg tuleneb asjaolust, et

rahvusvaheliselt suurte võistluste korraldusõiguse saamine otsustatakse mitu aastat enne võistluse

toimumist. Näiteks sai Eesti 2023. aastal õiguse korraldada 2027. aastal laskesuusatamise

maailmameistrivõistlused. Selliste võistluste korraldamisel võib olla vaja teha teatud kulutusi juba

mitu aastat enne võistluse toimumist, näiteks korraldusmeeskonna töötasud võistluse

ettevalmistamiseks. Samuti võib sellise mastaabiga võistluse korraldamisega kaasneda

rahvusvahelise spordialaliidu nõue, et võistlusele eelnevatel aastatel tuleb korraldada mõni väiksem

üritus, tõestamaks korraldaja suutlikkust võistlus edukalt läbi viia. Seega võib ühe võistluse või

projekti abikõlblikkuse periood olla mitme kalendriaasta pikkune.

Kui toetust on taotletud mitu kalendriaastat enne suurvõistluse toimumist, võib toetuse andja toetuse

eraldamise otsuse teha sellel kalendriaastal, mille jaoks on toetust taotletud ning mida on taotluses

käsitletud abikõlblikkuse perioodina. See tähendab, et näiteks 2027. aastal toimuva suurvõistluse

jaoks võib toetuse taotleja teha taotluse juba 2024. aastal, kuid toetuse andjal on õigus teha otsus

toetuse eraldamise kohta ning toetus välja maksta 2027. aastal enne võistluse toimumist või kulude

tekkimist. Samuti saab mitme kalendriaasta pikkuse abikõlblikkuse perioodi puhul toetuse eraldamise

otsuse teha mitmes osas kalendriaastate kaupa.

Sellise menetluse puhul on toetuse taotlejal võimalik toetuse taotlus esitada varakult ning saada

komisjoni ettepaneku kaudu teada, kas ja mis ulatuses kavandab toetuse andja talle toetust eraldada.

Teisalt saab toetuse andja kavandada eelarvevahendeid selleks aastaks, millal kulud tehakse. Kuigi

toetuse saaja saab vahepealsel ajal tugineda vaid komisjoni ettepanekule, mitte toetuse andja otsusele,

lähtub toetuse andja üldjuhul komisjoni ettepanekust ega jäta seda kinnitamata.

Lõikes 3 kirjeldatakse, millistele tingimustele peab suurvõistlus vastama, et suurvõistluse

korraldamise toetust taotleda:

1) spordiala rahvusvaheline katusorganisatsioon on taotlejale väljastanud suurvõistluse

korraldusõiguse;

2) varasematel samalaadsetel suuvõistlustel on piletiga pealtvaatajaid olnud välistingimustes

vähemalt 10 000 ja sisetingimustes 7000 ning

3) võistluse telepilti edastatakse suvealadel vähemalt 60 riiki ja talialadel 30 riiki.

Toetusele kvalifitseerumiseks peavad olema täidetud kõik kolm tingimust, lõigetes 4 ja 5 on

sätestatud kaks erandit, millal teist ja kolmandat eeldust ei kohaldata.

Esimene tingimus on oluline, et tagada vaid nende võistluste toetamine, mille korraldajad on juba

saanud korraldusõiguse. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus raha eraldatakse võistlusele, mille

korraldusõigust siiski ei saada, ja mõni teine tingimustele vastav taotleja võib eelarvevahendite

puudumise tõttu toetusest ilma jääda. Samuti on suurvõistluse korraldusõiguse olemasolu otseselt

seotud taotlusvooru eesmärkide realiseerumisega. Et tingimuse täitmist saaks kontrollida, esitab

taotleja koos taotlusega rahvusvahelise organisatsiooni kinnituskirja korraldusõiguse väljastamise

kohta.

Teise tingimuse kohaselt peab piletitega pealtvaatajate arv varasematel samalaadsetel suurvõistlustel

olema välistingimustes vähemalt 10 000 ja sisetingimustes 7000. Need arvud on optimaalsed, et

näidata spordisündmuse mastaapsust ja sobilikkust sellesse taotlusvooru. Sisetingimustes toimuvale

võistlusele on kehtestatud väiksem piirmäär, kuna Eestis pole praegu üle 7000 pealtvaataja istekohaga

sisespordiobjekte. Selle tingimuse täitmiseks esitab taotleja taotlusel suurvõistluse pealtvaatajate

prognoosi, mis peab tuginema uuringul või analüüsil varem toimunud samalaadse suurvõistluse

majandusliku mõju kohta. Nimetatud uuring või analüüs tuleb taotluses samuti esitada, kuna lisaks

pealtvaatajate arvu kontrollimisele hindab komisjon määruse § 132 lõike 1 punkti 1 kohaselt selle

järgi ka suurvõistluse ja spordiala mõju Eestis ja maailmas.

Kolmanda tingimuse järgi peab suurvõistluse telepilti edastama suvealadel vähemalt 60 riiki ja

talialadel 30 riiki. Need lävendid on minimaalsed näitamaks, et võistlusel on suur rahvusvaheline

publikuhuvi, mis on eelduseks taotlusvooru eesmärkide täitmisele, täpsemalt Eesti nähtavuse

suurendamiseks ja Eesti tutvustamiseks maailmas. Kui telepilti toodetakse vähemalt 30 riiki, jõuab

üritus piisavalt paljude inimesteni. Telepildi edastamise all on mõeldud võistlusest otseülekande

näitamist või täispikkuses järelvaatamise võimaldamist.

Lõikes 4 sätestatakse erand eelneva lõike punktis 2 esitatud tingimusele, mille kohaselt peab piletiga

pealtvaatajaid varasemate samalaadsete võistluste puhul olema olnud kokku välistingimustes

vähemalt 10 000 ja sisetingimustes 7000. Lõike 4 kohaselt ei kohaldata seda nõuet sellistele

võistlustele, mis toimuvad oma iseloomu tõttu kohas, kuhu ei ole võimalik nii palju pealtvaatajaid

mahutada. Erand on oluline, et toetust saaks eraldada ka sellistele võistlustele, mis on maailmas väga

populaarsed, millel on väga suur televaatajate arv ja üldine huvi, kuid mida traditsiooniliselt

korraldatakse vähese mahutavusega ruumides.

Lõikes 5 sätestatakse erand lõike 3 punktis 3 esitatud tingimusele, mille kohaselt tuleb võistluse

telepilti edastada suvealadel vähemalt 60 riiki ja talialadel 30 riiki. Lõike 5 järgi ei kohaldata seda

reeglit võistlustele, mille telepilti edastatakse vähemalt 20 riiki ning rahvusvaheliste kaaskorraldajate,

välismaiste toetajate toetuse arvelt tehtavatelt kuludelt, välisosalejate ja väliskülastajate poolt Eestis

tehtud kuludelt laekub riigile hinnanguline maksutulu, mille summa on vähemalt 30% taotletavast

toetusest.

See tähendab, et toetusele kvalifitseeruvad ka sellised suurvõistlused, millel on teatav telekajastus

ning mis toovad Eestisse palju välisosalejaid ja välismaalt tulnud pealtvaatajaid, kes omakorda toovad

riiki palju välisraha ning panustavad seega oluliselt Eesti majandusse. Kuna kõnealusest

taotlusvoorust taotletavad summad on suured (vähemalt 200 000 eurot), siis on ka saadav maksutulu

(vähemalt 30% taotletavast toetusest) oluline.

Lõikes 6 on kirjeldatud spordisündmuseid, mida kõnealusest taotlusvoorust ei rahastata. Nimetatud

sündmuste jaoks on riigil, sealjuures Kultuuriministeeriumil, teised toetusmeetmed. Punktiga 3

tagatakse, et ühte sündmust ei toetataks mitmest Kultuuriministeeriumi meetmest.

Eelnõu punktiga 5 muudetakse § 72 sisu ja ülesehitust. Paragrahvis kirjeldatakse kulude

abikõlblikkust ja toetuse osakaalu.

Lõiked 1–4 jäävad oma numeratsioonilt ja sõnastuselt samaks nagu kehtivas määruses.

Lõikega 5 lisatakse rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse abikõlblike kulude loetelu.

Abikõlblikud kulud on taotlusvooru eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja põhjendatud toetuse

kasutamise perioodi tekkepõhised kulud, mida ei ole varem Eesti riigi või muu kaasfinantseerija

eraldatud vahenditest hüvitatud.

Lõikes 6 on sätestatud, et rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse abikõlblike kulude hulka

kuuluvad muude tiitlivõistluste korraldamise kulud, mis on vajalikud ja otseselt seotud suurvõistluse

korraldamisega ning mille korraldamise kohustus lähtub korraldusõigusest. Suurvõistluste

korraldusõiguse saamiseks seavad rahvusvahelised alaliidud tihti lisatingimuseks muude väiksemate

tiitlivõistluste, näiteks juunioride maailmameistrivõistluste või maailmakarika etappide korraldamise,

et korraldajad tõestaksid enda pädevust suuri võistlusi läbi viia. Sellised võistlused ei ole oma

olemuselt käsitletavad suurvõistlusena, mille läbiviimine on taotlusvooru eesmärk, kuid on väga

tihedalt seotud suurvõistluse korraldamisega – tegu on nii-öelda suurvõistluse korraldamise jaoks

vajaliku lisategevusega. Sellised võistlused ei pruugi saada Kultuuriministeeriumi teistest voorudest

eraldiseisvalt piisavalt rahastust, samuti ei pruugi rahastusotsused tulla vajalikul ajal. Seetõttu

loetakse rahvusvahelise alaliidu nõutud väiksemate võistluste korraldamise kulud rahvusvahelise

suurvõistluse korraldamise toetusmeetme abikõlblike kulude hulka. Nii saavad suurvõistluste

korraldajad olla kindlad, et riik toetab neid ka muude, põhivõistlusega kaasnevate võistluste kulude

katmisel. Kui korraldusõiguses on sätestatud kohustus viia läbi muu tiitlivõistlus ning korraldajal

puudub kindlus ja selgus, kas ja millises mahus seda rahastatakse, võib see ohtu seada ka

põhivõistluse korraldamise.

Lõikesse 7 lisatakse rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise taotlusvoor (varem oli see lõikes 5),

kuna säte kehtib ka selle toetusmeetme kohta. Sättes kirjeldatakse, et enne toetuse taotluse esitamist

tehtud kulud on abikõlblikud üksnes juhul, kui need olid põhjendatud ja kajastuvad projekti eelarves.

Lõikes 8 kirjeldatakse rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse ja rahvusvahelise

suurvõistluse korraldamise toetuse mitteabikõlblikke kulusid. Varasemaga võrreldes (enne oli see

regulatsioon lõikes 6) lisatakse uus rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetusmeede. Uue

mitteabikõlbliku kuluna lisandub sättesse punkt 9, mille järgi ei kuulu abikõlblike kulude hulka

sündmuse või võistluse korraldusõiguse taotlemisega seonduv kulu. Punkt on lisatud selleks, et oleks

üheselt selge, et korraldusõigus tuleb taotlejal ise hankida ja selle kulud tuleb tal samuti ise kanda.

Lõige 9 jääb oma sisult kehtiva määrusega võrreldes samaks. Varem oli tegu lõikega 7, mis loetakse

uute lõigete lisandumise tõttu lõikeks 9.

Lõikega 10 lisandub säte, mille järgi peab rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse puhul

taotleja omaosalus ning koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate rahaline panus kokku moodustama

vähemalt 25% sündmuse eelarvest. See on vajalik, et toetada võistlusi, millel on nii omavalitsuste,

erasektori kui ka piisav publiku huvi.

Lõikega 11 kehtestatakse rahvusvahelise suurvõistluse korraldamiseks taotletava toetuse minimaalne

summa, mis on 200 000 eurot. Minimaalne summa on vajalik, et toetusele kandideeriksid vaid suurte

korralduskulude ja suure mastaabiga võistluste korraldajad, keda pole võimalik muudest riiklikest

taotlusvoorudest toetada, kuid mis suurendavad riigi nähtavust ja tuntust ning on seeläbi olulised.

Eelnõu punktiga 6 muudetakse § 10 sõnastust ja ülesehitust.

Lõiked 1–3 jäävad numeratsiooni ja sisu poolest samaks nagu kehtivas määruses, kuid lõike 2 punkti

4 lisatakse selguse huvides täpsustus, et taotlusesse tuleb lisada muud andmed, mis on vajalikud

taotluse taotlusvooru tingimustele vastavuse kontrollimiseks.

Lõikes 4 sätestatakse loetelu lisadest, mis tuleb rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse

taotlusele lisada. Lisad on vajalikud, et toetuse andja saaks veenduda määruse § 71 lõikes 3 sätestatud

tingimuste täitmises, samuti selles, et taotleja oleks läbi mõelnud võistluse turundus- ja

kommunikatsiooniplaani, korraldajal oleks ülevaade, milline mõju on võistlusel Eesti kuvandile ja

majandusele ning kas ja kuidas tagab korraldaja kestliku ja ligipääsetava suurvõistluse korraldamise.

Dokumentides esitatud teavet võetakse arvesse ka toetuse taotluse hindamisel eelnõuga loodava § 132

järgi.

Lõiked 5–9 jäävad kehtima endises sõnastuses. Varem oli see regulatsioon kehtestatud lõigetes 4–8,

kuid uue lõike 4 lisandumise tõttu loetakse lõiked 4–8 lõigeteks 5–9.

Lõikes 10 on sätestatud rahvusvaheliste suurvõistluste toetuse taotluse esitamise tähtaeg. Lõike 10

kohaselt esitatakse taotlusi suurvõistluse korraldamise toetuse eraldamiseks jooksvalt kuni neli aastat

enne võistluse toimumise aega. Toetuse taotlemise tähtaeg tuleneb sellest, et meetmest toetatavate

võistluste korraldamiseks võib olla vaja teha teatud kulusid juba mitu aastat enne võistluse toimumist,

näiteks korraldusmeeskonna töötasud võistluse ettevalmistamiseks. Samuti võib kaasneda sellise

mastaabiga võistluse korraldamisega rahvusvahelise spordialaliidu nõue, et võistlusele eelnevatel

aastatel tuleb korraldada mõni väiksem üritus, tõestamaks korraldaja suutlikkust võistlus edukalt läbi

viia. Seega võib ühe ürituse abikõlblikkuse periood olla mitme kalendriaasta pikkune.

Kui toetust on taotletud mitu kalendriaastat enne suurvõistluse toimumist, võib toetuse andja toetuse

eraldamise otsuse teha sellel kalendriaastal, mille jaoks on toetust taotletud ning mida on taotluses

käsitletud abikõlblikkuse perioodina. See tähendab, et näiteks 2027. aastal toimuva suurvõistluse

jaoks võib toetuse taotleja teha taotluse juba 2024. aastal, kuid toetuse andjal on õigus teha otsus

toetuse eraldamise kohta ning toetus välja maksta 2027. aastal enne võistluse toimumist või kulude

tekkimist. Samuti saab mitme kalendriaasta pikkuse abikõlblikkuse perioodi puhul toetuse eraldamise

otsuse teha mitmes osas kalendriaastate kaupa.

Lõige 11 jääb oma sisult kehtiva määrusega võrreldes samaks. Varem kehtinud lõige 9 loetakse uute

sätete (lõiked 4 ja 10) lisandumise tõttu lõikeks 11.

Lõikes 12 on täpsustatud, et rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotlemisel esitatakse

suurvõistluse ja muu võistluse korraldamisega seonduvad kulud ühes projektis ja taotluses. Säte

lisatakse selleks, et toetuse taotlejale ning ka toetuse andjale oleks selge, et suurvõistlus ja muu

võistlus (mille kulud on määruse § 72 lõike 6 kohaselt abikõlblikud) on omavahel lahutamatult seotud

ning nende läbiviimine sõltub teis(t)e võistlus(t)e läbiviimisest.

Lõigetesse 13 ja 14 lisatakse viide uuele rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetusele.

Kehtivas määruses on see regulatsioon lõigetes 10 ja 11, mis loetakse uute lõigete 4, 10 ja 12

lisandumise tõttu lõigeteks 13 ja 14. Seejuures lisatakse viide uuele rahvusvahelise suurvõistluse

korraldamise toetusmeetmele, sest lõigetes sisalduv regulatsioon kehtib ka uue meetme kohta.

Lõikes 13 on sätestatud, et rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise ja rahvusvahelise

suurvõistluse korraldamise toetust võib taotleda rahvusliku olümpiakomitee liikmeskonda kuuluv

spordialaliit või spordiühendus, kes korraldab Eestis rahvusvahelisi võistlusi ja teisi spordisündmusi,

või muu spordiorganisatsioon, kellele rahvusliku olümpiakomitee liikmeskonda kuuluv spordialaliit

või spordiühendus on andnud üle rahvusvahelise võistluse või spordisündmuse korraldamise Eestis.

Lõike 14 kohaselt ei või rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust ega suurvõistluse

korraldamise toetust taotleda äriühinguna tegutsev spordiorganisatsioon.

Eelnõu punktiga 7 lisatakse §-i 13 lõige 11. Uue lõike järgi hinnatakse maakonna spordiliidu toetuse

taotlejaid edaspidi kultuuriministri kinnitatud hindamismetoodika alusel ja selles kirjeldatud viisil.

Toetuse andja avalikustab hindamismetoodika oma veebilehel enne taotlusvooru avamist.

Hindamismetoodika kehtestamine aitab meetme hindamist muuta läbipaistvamaks, selgemaks ja

arusaadavamaks.

Eelnõu punktiga 8 lisatakse määrusesse § 132, milles kirjeldatakse uue rahvusvahelise suurvõistluse

toetuse taotlejate hindamist.

Lõikes 1 on kirjeldatud, mida toetuse taotlejate hindamisel arvestatakse. Esiteks hinnatakse võistluse

ja spordiala mõju Eestis ja maailmas, selle täpsemat sisu on kirjeldatud lõikes 2. Teise aspektina

hinnatakse eelarve realistlikkust, kuluartiklite põhjendatust ja taotleja omaosaluse määra eelarvest.

Komisjon hindab, kas eelarvesse planeeritavad vahendid on ilmtingimata vajalikud, millist väärtust

need võistluse korraldamisel loovad ning kas taotlejad on ürituse finantseerimisel piisavalt suutnud

kaasata ka partnereid väljastpoolt Kultuuriministeeriumi. Kolmandana hinnatakse kestliku ja

ligipääsetava sündmuse korraldamise tegevuskava realistlikkust. See on oluline, et teha suursündmus

kättesaadavaks võimalikult suurele sihtrühmale ja minimeerida negatiivset mõju keskkonnale. See

toetab riigi üldiseid arengusuundi asjaomastes valdkondades.

Lõikes 2 kirjeldatakse, mida võetakse arvesse võistluse ja spordiala mõju hindamisel. Esiteks

vaadeldakse, milline on kavandatava meediakajastuse ulatus ja suurvõistluse hinnanguline mõju Eesti

nähtavuse suurendamisele maailmas. Lisaks hinnatakse, milline on võistluse otsene majanduslik

mõju Eestile. Muu hulgas lähtutakse sellest, kas asjaomane spordiala on näiteks Eesti kontekstis

traditsiooniline, kas sel on suur vaatajaskond ja palju harrastajaid ning kas lisaks välishuvile on ka

suur riigisisene huvi. Samuti hinnatakse võistluse ja spordiala populaarsust Eestis ja maailmas.

Seejuures vaatleb komisjon, kas spordiala on tugev majandusharu (nagu seda on näiteks jalgpall) või

on tegemist spordialaga, mida harrastavad tippsportlased on eeskujuks noortele.

Lõikes 3 on sätestatud, et sarnaselt teiste toetusmeetmetega kujundab ka rahvusvahelise suurvõistluse

korraldamise toetuse summa komisjon, arvestades taotlejate maksimaalseid vajadusi, riigieelarves

ette nähtud vahendite mahtu ning sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud hindamiskriteeriume.

Eelnõu punktiga 9 muudetakse § 14 sisu ja ülesehitust.

Lõigetest 1 ja 2 on eemaldatud sporditoetuste liigid. Lõigetes kirjeldatud regulatsioon kehtib kõikide

määruses käsitletavate toetuste kohta, mistõttu ei ole otstarbekas sporditoetuste liike eraldi nimetada.

Lõikega 3 lisandub säte, mille kohaselt võib toetuse andja, enne kui ta teeb rahvusvahelise

suurvõistluse korraldamise toetuse eraldamise otsuse, nõuda toetuse taotlejalt projekti korrigeeritud

eelarve esitamist, kui toetuse taotlus on esitatud rohkem kui aasta enne toetuse eraldamise otsuse

tegemist.

Toetust võib eelnõuga lisandunud § 71 lõike 2 järgi taotleda selliste võistluste korraldamiseks, mis

toimuvad toetuse taotlemise kalendriaastal ning sellele järgneval kolmel kalendriaastal. Seejuures

võib toetuse abikõlblik periood olla ka kuni nelja kalendriaasta pikkune. Seetõttu võib toetuse andja

teha toetuse eraldamise otsuse sellel kalendriaastal, mille jaoks on toetust taotletud ja mida on

taotluses käsitletud abikõlbliku perioodina. Samuti on mitme kalendriaasta pikkuse abikõlbliku

perioodi puhul võimalik toetuse eraldamise otsus teha mitmes osas kalendriaastate kaupa. Sellisel

juhul võib aga taotluse esitamise ning toetuse eraldamise otsuse vahele jääda mitu aastat. Seetõttu

võib omakorda olla vajalik, et taotleja esitaks aasta enne võistluse toimumist uuendatud eelarve.

Uuendatud eelarve esitamine on oluline selleks, et toetuse andjal oleks võimalikult ajakohane info

taotleja tegeliku eelarve kohta, mis võib aastate jooksul muutuda, sealhulgas taotlejast sõltumatutel

asjaoludel.

Eelnõu punktiga 10 lisandub § 16 lõige 7, mille kohaselt võib toetuse andja rahvusvahelise

suurvõistluse korraldamise toetuse summa vähendamise otsustamisel lubada taotleja omaosaluse ning

koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate rahalise panuse langemist alla 25% sündmuse eelarvest, kui

pärast toetuse eraldamise otsustamist ja kulude tegemist selgub, et taotlejast mittesõltuvatel põhjustel

jääb taotluses kirjeldatud suurvõistlus ära või toimub kavandatust väiksemas mahus. Sarnane säte on

ka lõikes 6, mis puudutab rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust. Säte on vaja lisada

selleks, et tagada võistluste korraldajate jätkusuutlikkus olukorras, kus võistlus jääb ära või toimub

väiksemas mahus korraldajast mittesõltuvatel põhjustel (sh vääramatu jõu olukorras). Toetuse andja

hindab nimetatud asjaolusid toetuse summa vähendamise otsustamisel konkreetse juhtumi

asjaoludele tuginedes.

Eelnõu punktiga 11 lisandub määrusesse § 162, mille järgi on rahvusvahelise suurvõistluse

korraldamise toetuse saaja kohustatud esitama rahvusvahelise suurvõistluse majandusliku mõju

analüüsi ja meediaraporti.

Lõike 1 kohaselt esitab rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse saaja nelja kuu jooksul

pärast sündmuse toimumist toetuse andjale majandusliku mõju analüüsi ja meediaraporti.

Majandusliku mõju analüüs ja meediaraport peavad tõendama taotluses esitatud eesmärkide

saavutamist. Majandusliku mõju analüüsi ja meediaraporti täpsema sisu kohta annab toetuse andja

teavet taotlusvooru menetlemise jooksul.

Lõikes 2 on sätestatud lisatingimus, mille kohaselt esitab toetuse saaja lõikes 1 nimetatud analüüsi

ka muu võistluse (abikõlblik kulu määruse § 72 lõike 6 järgi) korraldamise kohta. Lõikes 2 on

sätestatud, et kui taotleja on taotlenud toetust käesoleva määruse § 72 lõikes 6 nimetatud muu

võistluse kulude katmiseks, esitab toetuse saaja nelja kuu jooksul pärast muu võistluse toimumist

toetuse andjale võistluse majandusliku mõju analüüsi ja meediaraporti. Majandusliku mõju analüüs

ja meediaraport peavad tõendama taotluses esitatud eesmärkide saavutamist. Majandusliku mõju

analüüsi ja meediaraporti täpsema sisu kohta annab toetuse andja teavet taotlusvooru menetlemise

jooksul.

Lõike 3 kohaselt võib toetuse taotleja eeltoodud lõigetes 1 ja 2 nimetatud analüüside kulud planeerida

projekti eelarvesse. Sarnane säte kehtib ka rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse

puhul ning on leitav määruse § 161 lõikest 2.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga muudetakse vähese tähtsusega abi sätteid, kuna varem kehtinud komisjoni määrus

(EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) muutub 1. jaanuaril 2024

kehtetuks. Alates 1. jaanuarist 2024 reguleerib vähese tähtsusega abi andmist komisjoni määrus

(EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist

vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023). Seetõttu asendatakse eelnõuga

määruses vähese tähtsusega abi määruse viited ning muudetud määrus on kooskõlas Euroopa Liidu

asjakohase regulatsiooniga.

4. Määruse mõjud

Mõju spordisündmuste korraldajatele

Pärast määruse jõustumist tekib spordisündmuste korraldajatel võimalus korraldada rohkem

rahvusvahelisi suurvõistlusi. Varem ei ole korraldajad tihti korraldusõigust taotlenudki, sest puudub

kindlus, kas ja kuidas saab riik võistluse korraldamist toetada. Seni on selliste suurte ürituste

toetamiseks tehtud üksikotsuseid Vabariigi Valitsuse tasandil, kuid see tekitas korraldajates

ebakindlust.

Spordisündmuste korraldajate jaoks on suurte tiitlivõistluste korraldamine tähtis spordiala

arendamise, organisatsiooni arengu ja maine seisukohast ning rahvusvahelise konkurentsivõime

suurendamise ja maine seisukohast. Viimane on oluline, et taotleda Eesti jaoks tähtsate suurürituste

korraldamise õigust ka tulevikus.

Mõju riigile

Rahvusvaheliselt kõrgetasemeliste suurvõistluste korraldamine annab võimaluse Eesti riiki

tutvustada üle maailma. Selliseid suuri võistlusi tulevad vaatama turistid kogu maailmast ning nad

toovad siia märkimisväärselt välisraha, tarbivad teenuseid ja loovad sideme Eestiga. Samuti tekib

võimalus näidata Eestit heast küljest ja meelitada siia potentsiaalseid välisinvestoreid. Suurtel

spordisündmustel jõuab telepilt kümnete miljonite inimesteni ja Eesti nähtavus maailmas suureneb

märkimisväärselt.

Tänapäeval on peale telepildi oluline turunduskanal ka sotsiaalmeedia. Viimastel aastatel Eestis

toimunud suurvõistluste vaatajate arv tõestab, et spordisündmused on Eesti jaoks üks parimaid

võimalusi jõuda väga suure publikuni. Näiteks jõudis Rally Estonia telepilt otse või sotsiaalmeedia

kaudu 800 miljoni inimeseni üle maailma. 2023. aasta kahevõistluse maailmakarika etapi

teleülekannet vaatas umbes 30 miljonit ja 2018. aastal Eestis toimunud UEFA Superkarika mängu

jälgis ligikaudu 50 miljonit inimest.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega seoses hakkab Kultuuriministeerium toetuse andjana läbi viima uut

taotlusvooru „Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetus“. Sellega lisandub mõningane

halduskoormus, mis ei ole aga märkimisväärne ega tekita lisakulusid ning olemasolev personal ja

IT-lahendused tulevad sellega toime. Eelnõu alusel toetuse andmist rahastatakse riigieelarvest,

taotlusvooru eelarve on meetme loomise ajal 3 miljonit eurot aastas.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti

Olümpiakomiteele ja spordialaliitudele.

Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 muutmise eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine.pdf

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmine	01.02.2024	55	5	Ministri määrus	kum
Vastus	25.01.2024	62	1-11/51-2	Sissetulev kiri	kum	Eesti Korvpalliliit

Kiri

Failid

Digiallkirjad

Seosed