Kiri




Transpordiamet Meie: 13.03.2024



Taotlus kaasfinantseerimiseks

Anija valla arengukava aastateks 2022-2027 näeb ette Soodla-Kõrvemaa kergliiklustee rajamise lähiaastatel. Osaliselt on kavandatav kergliiklustee ette nähtud Anija valla üldplaneeringuga, osaliselt seoses Soodla harjutusvälja rajamise protsessiga.
Kavandatava tee asukoht kulgeb peamiselt paralleelselt riigimaantee T13 Jägala-Käravete teega. Üldplaneeringuga kavandatav lõik on 11105 Kiiu-Soodla tee ristmikust Soodla veehoidla juurdepääsuteeni (Jägala-Käravete tee km 11.65-19,39) lõigu pikkus on ligikaudu 7,74 km.
Soodla harjutusvälja läheduses kulgev lõik kavandatakse samuti paralleelselt T13 Jägala-Käravete teega, kuid Soodla veehoidlast Pillapalu küla Oja maaüksuse (Kõrvemaa suusa- ja matkakeskuse) olemasoleva kergliiklusteeni (Jägala-Käravete km 19,39 – 33,4), lõigu pikkus ligikaudu 14 km.

Kergliiklustee puhul on tegemist olulise avaliku huviga rajatisega, mille puhul on ehitusseadustiku § 26 lõike 1 kohaselt vajalikud projekteerimistingimused. Maaomanike ja avalikkuse, kaasamine on tagatud projekteerimistingimuste avatud menetluse läbiviimisega.

Soodla kergliiklustee projekteerimine on oodatud ja vajalik piirkonna elanike liikumisvõimaluste parendamiseks erinevate liikumisviisidega eelkõige kauplusesse, bussipeatustesse ja ujumiskohta saamiseks. Soodla-Raudoja piirkond on ajalooline ja arenev piirkond. Kohalikud elanikud on ettepanekuid kergliiklustee rajamiseks teinud korduvalt. Samuti on märgata, et elanikud kasutavad maantee servasid kergliiklusvahenditega või jalgsi. Projekteeritava kergliiklustee alale jäävad valdavalt lagealad ja metsaalad. Hetkel on koridor läbimatu eelkõige veetõkete ja võsa tõttu.

Kohaliku omavalitsuse senise lähteülesandega tuleb projekteerimise käigus selgitada raskemini läbitavad kohad ja lahendada need tehniliselt optimaalseimate katetega, et tee oleks läbitav hooajaliselt erinevate liikumisviisidega ja võimalikult pikemal kasutusperioodil.
Transpordiameti on 22.06.2023 kirjaga nr 7.1-2/23/13370-2 esitanud nõuded, mille kohaselt jalg-ja jalgrattatee tuleb projekteerida katendiga teeks. Lisaks olete öelnud, et riigitee alusele maale JJT või selle ühendusteede kavandamisel tuleb ette näha asfaltbetoonkate, et tagada kergliiklustee reaalne kasutamine

Käesoleva kirjaga teeme ettepaneku võtta osa kaasrahastamisest, et oleks võimalik projekteerida ja välja ehitada nõuetele vastav kergliiklustee.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Riivo Noor
Vallavanem