Kiri

EELNÕU

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine Rail Baltica

Kangru liiklussõlme rajamiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☐ ümberehitamiseks

☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number …

Tee ehitusloa andmise kuupäev …

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

Rail Baltica Kangru liiklussõlme rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa andmise

korraldusele).

2. Kangru liiklussõlme ehitamisel vältimaks Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga ja

kaitsealuste liikide kahjustamist on vajalikud meetmed:

2.1. Rajada metallist kahepaiksetõkked ulukiaia alaserva.

2.2. Väravate ette paigaldada kahepaikseid tõkestavad ja suunavad rennid.

2.3. Kasteheina tee viadukti püsielupaiga poolsesse serva (teekattesse) paigaldada

kahepaiksetõkke renn ja lisada asjakohased infotahvlid jalgrattaliikluse rahustamiseks.

2.4. Elutingimuste loomiseks ja teekonstruktsiooni püsimiseks tuleb teha Kasteheina tee nõlva

alumise serva juures (Raku järve poole) liivast vall. Liivast vall kavandada maksimaalselt

pikk (jalgteega paralleelne) ja järvepoolsed nõlvad järsud. Valli kõrgus kavandada 1,0-1,5

m.

2.5. Laoplatside asukohtade ja transpordimarsruutide valikul arvestada kõre sigimisvee-

kogude ja püsielupaiga piiranguvööndi paiknemisega. Kõre sigimistiikidele lähemal kui

300 m ei tohi ehitustegevuse käigus kavandada laoplatse ega parkida sõidukeid, ladustada

pinnast või muid ehitustegevuse jääke ja teostada kooskõlastamata kaevetöid.

2.6. Kõrede aktiivsusperioodil 15.04 – 30.09 ei tohi öösiti sõidukitega liikuda Viljandi

maanteest Raku järve pool.

3. Kahepaksete soodsa seisundi tagamiseks tuleb tee hooldamise käigus piirata herbitsiidide

EELNÕU

2

kasutamist. Kindlasti ei tohi herbitsiide kasutada kahepaiksete sigimisveekogust, Raku järvest,

50 m raadiuses. Teistes olulistes kahepaiksete elupaikades tuleb herbitsiide kasutada nii vähe

kui võimalik, ehk rakendada sihitud taimetõrjet. Vastavalt kavandatava Männiku kõre ja

kivisisaliku püsielupaiga kaitse-eeskirjale on püsielupaiga territooriumil biotsiidi,

taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine keelatud.

4. Tuginedes liigi kaitse tegvuskavale tuleb Ülemiste väike-konnakotka pesa ümbruses 750 m

raadiuses pesast vältida häiringuid 15. märtsist 31. augustini.

5. Looduskaitseseaduse § 55 lõike 61 punkti 1 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude

pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, välja arvatud

LKS § 55 lõike 3 punktides 2-5 toodud juhtudel ja Keskkonnaameti loa alusel. LKS § 55 lõike

61 punkti 2 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti

pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Raietööd ja raadamine tuleb ajastada väljapoole

lindude pesitsusperioodi. Lindude pesitsusaegse häirimise vältimine on laialdaselt kasutatav

loodushoiu meede, nt riigimetsas kehtib raierahu 15. aprillist 30. juunini. Kuna paljudel liikidel

algab pesitsusperiood varem ja lõpeb hiljem, siis on mõistlik kaasata linnustiku ekspert, kes

teeb kindlaks, millised liigid töömaal ja selle vahetus ümbruses pesitsevad ning määrab

kohapõhised piirangud.

6. Kaitsealuste kuklaste (Formica spp) suremuse vältimiseks tuleb raadamise käigus (st

ehitusetapi algul) leitud sipelgapesad ümber asustada. Kuklaste pesade teisaldamiseks peab

olema Keskkonnaameti luba ja soovitatav on seda teha spetsialisti juhendamisel.

Teisaldamiseks parim aeg on kevadel kuiva ilmaga, kui sipelgaid on pesas veel suhteliselt vähe.

Pesa tuleb kogu ulatuses varahommikul või hilisõhtul välja kaevata ja transportida vähemalt

500 m kaugusele päikesele avatud kuiva kohta metsa servas. Kui kaevatakse välja kogu pesa

ja uus asukoht on kuklastele sobiv, siis ehitavad nad pesa uuesti üles ja meede on tõhus. Enne

raadamist tuleb eksperdi kaasabil trassile jäävad kuklaste pesad kaardistada ja koostada kava

nende ümberasustamiseks. Kuklaseid esineb suurema tõenäosusega okas- ja segametsades.

7. Projektiala asub rohekoridoris. Rohevõrgustiku sidusus maantee suhtes tagatakse loomade

altpääsudega maanteeviaduktide all piki raudtee piirdeaedu. Raietööd peavad toimuma

minimaalses vajalikus mahus.

8. Impulssmüra põhjustavat tööd (nt vaiade rammimine) võib teha tööpäevadel ajavahemikul

7.00-19.00.

9. Viljandi mnt 45, Viljandi mnt 45a ja Viljandi mnt 47 hoonete ette tuleb rajada müratõke.

10. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb kuiva ilmaga vältida tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada

niisutamist.

11. Juhul, kui viaduktide rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist

vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et

vibratsioonitase elamutes ei ületaks normidekohast taset. Eestis on vibratsiooni normtasemed

hoonetes reguleeritud sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Selleks, et

hinnata vibratsiooni tõttu tekkivaid hoonete kahjustusi tuleb kuni 200 meetri raadiuses

ehitusobjektist fikseerida hoonete seisukord enne ehitustööde (rammimise) algust, et hiljem

(võimalike kaebuste korral) saaks tuvastada, kas rammimine on kahjustanud hoonet.

12. Maanteedelt ärajuhitav sademevesi on autode heitgaasidest, rehvide hõõrdumisest ja maanteel

liiklusohutuse tagamiseks intensiivsemat tehtava libedusetõrjest tekkivate saasteainete tõttu

reostunum kui raudteelt ärajuhitav sademevesi. Nõuded sademevee suublasse juhtimiseks on

kehtestatud keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 611.

13. Projektialal tuleb tagada pinnaveerežiimi säilimine. Truupide ehitusel tuleb järgida

tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinnavee reostamist. Sh tuleb jälgida, et

1 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri-

ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“

EELNÕU

3

kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks veekaitsevööndis. Tuleb jälgida, et

kraavidesse satuks võimalikult vähe heljumit. Truubi paigaldamisel ei tohi vette sattuda

mittevajalikke ehitusmaterjale ega olmejäätmeid.

14. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Veenduda tuleb, et

ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega määrdeaineid – nii vähendatakse pinnase

reostumise ning seeläbi ka põhja- ja pinnavee reostumise riski. Tekkinud reostus tuleb kohe

lokaliseerida ja eemaldada pinnasest.

15. Kõrgete mullete rajamisel tuleb rakendada meetmeid erosiooniohu vähendamiseks. Oluline on

vältida nõlvade uhtumist ehituse ajal. Soovitatav on alustada nõlvade kindlustustöödega

vahetult peale mulde või süvendi nõlvade valmimist. See võimaldab muruseemnel kiiremini

juurduda ning nõlv on erosiooni suhtes vastupidavam

16. Jäätmete töötlemine ja ladustamine Raku järve piiranguvööndis on looduskaitseseaduse

kohaselt keelatud.

17. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms

mõjul, tuleb kohe eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida

tuleb ka pinnase, ehitusmaterjalide või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt

veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

18. Võimalusel tuleb maksimaalselt ehitusmaterjale taaskasutada (nt muld, pinnas jms). Kõlblik

kasvumuld kasutatakse nõlvade kindlustamisel ja haljastamisel, kõlbmatut kasvumulda saab

võimalusel kasutada korrastatavate alade ja haljasalade täiteks. Raiejäätmed ja kännud tuleb

taaskasutada kohapeal väiksematele loomadele varjete rajamiseks loomaradadel.

19. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele. Jäätmete

ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja reostuse sattumine

pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.

20. Ehitustegevuste läbiviimisel juhindutakse muinsuskaitseseadusest, mille kohaselt tuleb tööd

mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse

või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada

muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit. RB maakonnaplaneeringu

KSH raames läbiviidud arheoloogiaväärtuste uuringuga2 ei leitud projektiala piirkonna alalt

kultuurkihti ega kultuuriväärtuslikke leide, kuid Peeter Suure merekindluse osad tuleks enne

Kangru riste ja raudteetrassi ehitustöid kindlasti dokumenteerida. 1. Andmed tee kohta 15 Tallinna–Rapla–Türi tee

11115 Kurna−Tuhala tee

2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi GRK Eesti AS

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12579850

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Riia tn 142, 50411 Tartu

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 7333250

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post info@grk.ee

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Kangru liiklussõlme ja Rail Balticut

ületavate viaduktide ehitustööd

2 Aruanne arheoloogilisest baasleirest Rail Balticu Harjumaa läänepoolsel trassilõigul ja detailuuringud Harjumaa lääne- ja idapoolsel trassilõigul. Kriiska, A. jt. Tartu 2015

EELNÕU

4

2.7 Tee ehitusprojekti number RBDTD-EE-DS2-DPS2_GRK_OR0350

(allkirjastatud digitaalselt)