Kiri

LISA 3

kultuuriministri käskkirja nr 16

„Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks

toetuse andmise tingimuste uues redaktsioonis kehtestamine“ juurde

Seirearuanne

Aruande liik vahearuanne lõpparuanne

1. TAT 1 nimetus Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise

tingimused

2. TAT tunnusnumber 2 2014-2020.2.06.004005006.01.15-0001

3. Toetuse saaja nimi Integratsiooni Sihtasutus

4. Partnerite nimi/nimed Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum, Palamuse O. Lutsu Kihelkonna-

koolimuuseum, Sihtasutus Endla Teater, Sihtasutus Eesti

Vabaõhumuuseum, Sihtasutus Pärnu Muuseum, Sihtasutus Rakvere

Teatrimaja, Sihtasutus Teater NO99, Sihtasutus Teater Vanemuine,

Sihtasutus Vaba Lava, Sihtasutus Vene Teater, Tartu Ülikool, Valga

Muuseum, Sihtasutus Eesti Kontsert, Sihtasutus Saaremaa Muuseum ning

Tallinna Linnamuuseum.

5. TAT abikõlblikkuse

periood

01.09.2014–30.11.2023

6. Aruandeperiood

(kumulatiivselt)

01.09.2014–30.11.2023

7. Ülevaade TAT tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt)

Tegevused, elluviimise periood, lühiülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise kohta

Tegevuse nr ja

nimetus

Tegevus 5.1 Nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine ja rakendamine

Alamtegevuse nr ja

nimetus 3

5.1.1 Nõustamis- ja infosüsteemi arendamine ja elluviimine

Tegevuse või

alamtegevuse

planeeritud algus-

ja lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

01.09.2014–30.11.2023 Tegevuse või

alamtegevuse

tegelik algus- ja

lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

01.01.2015-30.11.2023

1 Käesoleva lisa tähenduses TAT on toetuse andmise tingimusi sätestav õigusakt (kultuuriministri käskkiri).

2 Antakse rakendusüksuse poolt.

3 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid

täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.

2

Tegevuse või

alamtegevuse

lühiülevaade ja

hinnang tegevuse

elluviimisele, sh

parimad praktikad,

esinenud

probleemid ja

ettevõetud

abinõud.

Tegevuse ettevalmistamine elluviimiseks

Perioodil september–detsember 2014 toetati nõustamisteenuse osutamist

riigieelarvelistest vahenditest töövõtulepingute alusel. Tegevuse ettevalmistamine

Euroopa Sotsiaalfondi raames algas 01.01.2015, kui toetatavate tegevuste elluviija

moodustas oma struktuuri koosseisus nõustamiskeskuse. Perioodil 01.01–

02.03.2015 toimus töötajate värbamine ja nendega töölepingute sõlmimine.

Infoteenuse tagamine

Tegevuse ettevalmistamine algas 01.01.2015, kui toetatavate tegevuste elluviija

moodustas oma struktuuri koosseisus nõustamiskeskuse. Alates 2019. aasta

jaanuarist on nõustamine liidetud Integratsiooni Sihtasutuse koosseisu loodud eesti

keele maja tegevustega. Nõustajad kuuluvad Tallinna ja Narva eesti keele majade

koosseisu.

Detsembris 2015 valmis ülevaade vähelõimunud inimeste aktiivse hõive õiguste ja

võimaluste, ühiskondliku aktiivsuse võimaluste ning avalikes teenustes osalemise

õiguste ja võimaluste kohta nõustamisvaldkondade kaupa.

Nõustamises asjakohase info olemasolu tagamiseks loodi 2015. aastal

infovõrgustik, kuhu kuuluvad Eesti Töötukassa, Politsei- ja Piirivalveameti,

Haridus- ja Noorteameti õppenõustamisteenuse esindajad ning kohalike

omavalitsuste haridus- ja sotsiaalvaldkonna ametnikud (eelkõige Tallinnast,

Narvast ja Sillamäelt).

2017. aastal kaasati infovõrgustikku Tööinspektsioon ja Haridus- ja Noorteameti

tasemeeksamite eest vastutav üksus, 2020. aastal Terviseamet.

Võrgustiku liikmetega on kohtutud vähemalt kaks korda aastas nii toetatavate

tegevuste elluviija kui liikmete korraldatud kohtumistel. Tagatud on teabe

jagamine ning alamtegevuse eesmärkide saavutamiseks vajalik koostöö. Alates

2019. aastast on igas kvartalis mõni infovõrgustiku esindaja tutvunud

põhjalikumalt sihtasutuse nõustajate ja nõustamisteenusega ning täpsustatud

koostöövõimalusi. Aktiivsem koostöö on Eesti Töötukassa, Politsei- ja

Piirivalveameti ja uussisserändajate kohanemisprogrammiga.

2022. aastal tehti aktiivselt koostööd Sotsiaalkindlustusametiga seoses Ukraina

põgenike rändega. Põgenike vastuvõtmisega tegeles Sotsiaalkindlustusamet,

sihtasutuse nõustamine oli toeks põgenike teavitamisel ja keeleõppevõimaluste

tutvustamisel.

Ekspertgrupi moodustamine ja selle tegevusplaani heakskiitmine

Aprillis 2015 moodustati nõustamisteenuse arendamiseks ekspertrühm. Mais 2015

toimus ekspertrühma kohtumine, kus kiideti heaks ekspertrühma tegevuse alused.

Ekspertrühma koosseis:

1. Liana Roosmaa – Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna

nõunik, uussisserändajate kohanemisprogrammi arendaja ning vastutav isik. Alates

2016 novembrist oli L. Roosmaa antud osakonna juhataja asetäitja;

2. Irene Käosaar – Haridus- ja Teadusministeeriumis eesti keelest erineva

õppekeelega ja/või kodukeelega isikute haridusküsimuste eest vastutav isik;

3. Aleksandr Aidarov – Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse

osakonnas rahvusvähemuste kultuuri ja identiteedi arendaja;

3

4. Katerina Danilova – Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidus

venekeelsete kodanikuühiskonna organisatsioonide arendaja;

5. Jana Pavlenkova – kogukondlike algatuste ja arengute eestvedaja;

6. Hille Ilves – Eesti Linnade Liidus hariduse, noorsootöö, sotsiaalhoolekande,

tööhõive, tervishoiu ja võrdõiguslikkuse valdkondade spetsialist;

7. Marianna Makarova – sihtrühma vajadusi kaardistanud ja erinevates sihtrühma

uuringutes osalenud akadeemilise taustaga ekspert.

2017. aastal asendati Irene Käosaar seoses lahkumisega Haridus- ja

Teadusministeeriumist ja asumisega Integratsiooni Sihtasutuse juhatajaks Riina

Koolmeistriga (Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna peaspetsialist)

ning Katerina Danilova seoses lahkumisega Eesti Mittetulundusühingute ja

Sihtasutuste Liidu tegevbüroost Jevgenia Rõbakovaga (Harju Ettevõtlus- ja

Arenduskeskuse MTÜde konsultant). Ekspertrühma koosseisu kaasati

Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Annika Sepp. 2018. aastal

asendati Liana Roosmaa Martin Tulit’iga seoses Liana Roosmaa lahkumisega

Siseministeeriumist.

2019. aastal asendati Siseministeeriumi soovil Martin Tulit seoses personali

muudatustega Siseministeeriumis Kerli Zirk’iga (Siseministeeriumi

uussisserändajate kohanemisprogrammi arendaja ning vastutaja) ning lisati

ekspertrühma ettepanekul EASi esindajana Eesti Rahvusvahelise maja juht Annely

Tank.

2020. aastal asendati ekspertrühmas kolm liiget. Seoses Riina Koolmeistri

lahkumisega Haridus- ja Teadusministeeriumist tuli tema asemele Pille Põiklik

(Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna peaekspert). Kuna Aleksandr

Aidarov asus Kultuuriministeeriumis täitma teisi ülesandeid, sai tema asemel

ekspertrühma liikmeks Anne-Ly Reimaa, kes vastutab Kultuuriministeeriumis

kultuurilise mitmekesisuse osakonnas lõimumisvaldkonna rahvusvaheliste suhete

eest. Hille Ilvese asemel liitus ekspertrühmaga Kädi Koppe (Eesti Linnade ja

Valdade Liidu kultuuri, spordi ja lõimumise valdkondade nõunik).

2021. aastal kohtus ekspertrühm ühel korral aasta alguses. Erilist tähelepanu

pöörati kohtumisel koolitustele (tegevuse 5.1.3 raames), mis on suunatud kohalike

omavalitsuste võimestamisele.

2022. ja 2023. aastal ekspertrühma eraldi kokku ei kutsutud, kuna süsteemi

arendamisele ja rakendamisele esitatud ootused olid täidetud ja lahendamist

vajavaid väljakutseid polnud. Küll aga oli ekspertrühm kutsustud 2022. aasta 15.

detsembril toimunud lõpuseminarile, kus tehti kokkuvõtteid alamtegevuse

tulemustest ning analüüsiti sihtrühma teenuselt teenusele liikumise väljakutseid.

Ekspertrühm on kohtunud kokku 14 korral. Lisaks on ekspertrühma liikmeid

kaasatud kõikidele arendusseminaridele ning valdkondlikele arenduspäevadele.

Nõustamisteenuse metoodika väljatöötamine ja ettevalmistused teenuse

pakkumiseks

Koostöös ekspertrühmaga kaardistati perioodil 01.03–31.05.2015

nõustamisteenuse komponendid ning koostöös infovõrgustiku liikmetega

kaardistati toetatavate tegevuste elluviija võimalikud nõustamise ja teavitamise

4

valdkonnad. Samuti töötati välja nõustamismetoodika.

Nõustamisteenuse kaudu saavad Eestis elamise kohta teavet, nõu ja juhiseid küsida

Eestis elavad teistest rahvustest inimesed. Nõustamisele on oodatud igaüks, kellel

on küsimusi Eesti elamislubade ja/või Eesti Vabariigi kodakondsuse taotlemise

ning eesti keele õppe ja praktiseerimise kohta. Infot saab küsida ka kõigi muude

Eesti elukorralduse ja siin tegutsemisega seonduvatel teemadel, nagu haridus, töö,

elukoht, arstiabiteenus ja sotsiaalhüvitised. Nõustajad pakkusid klientidele

mitmekülgset lõimumisalast teavet. Vajadusel suunati isik tema probleemidest ja

vajadustest tulenevalt edasi vastava ametkonna või teenusepakkuja juurde.

Toetatavate tegevuste elluviija nõustajad aitasid elanikel tutvuda avalike

teenustega ning olid vajadusel toeks riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega

suhtlemisel.

Nõustamist viidi läbi enamasti individuaalse nõustamisena, kuid ka erinevate

ürituste raames. Küsimustele sai vastuseid ka kirjutades e-posti aadressil

[email protected] või helistades tasuta infotelefonil 800 9999.

Vastavalt valdkondlikule arengukavale „Lõimuv Eesti 2020“ on nõustamisteenuse

ülesanne ühiskonna sidususe suurendamine. Nõustamisteenuse kaudu püütakse

vähendada sotsiaalset tõrjutust. Üks olulisimaid faktoreid sotsiaalse tõrjutuse

kujunemisel on puudulik keeleoskus. Lisaks keeleõppega tegelemisele on edukaks

lõimumiseks oluline ka teadlikkuse tõstmine tööhõive, elukestvas õppes osalemise,

kodanikuühiskonna ja kodanikuhariduse, sotsiaalteenuste ja -hoolekande, õigusabi,

tervishoiu korralduse ning riiklike toetuste teemadel. Samu eesmärke kannab

järgmine valdkondlik arengukava „Sidusa Eesti arengukava 2021-2030“.

Toetatavate tegevuste elluviija nõustajaid oli võimalik kaasata ettevõtete

infotundidesse ja teavitusüritustele, kus nad said tutvustada nõustamisteenust.

Samuti olid nõustajad kokkuleppel tööandjatega valmis tulema ettevõtetesse, kus

töötavad teistest rahvustest isikud, et neile töökohal nõustamist (gruppides) läbi

viia.

2017. aastal täiendati nõustamisteenuse mudelit erinevate töö- ja

nõustamisvormide kirjeldamisega. Koostöös partnerorganisatsioonide esindajate ja

ekspertrühma liikmetega kaardistati olemasolevad ja kavandatavad rändega seotud

nõustamise tegevused, nende osapooled ja sisu.

Nõustamis- ja infosüsteemi indikatiivsed teemad on tööhõive, elukestvas õppes

osalemine, kodanikuühiskond ja kodanikuharidus, sotsiaalteenused ja hoolekanne,

õigusabi, tervishoiu korraldus, riiklikud toetused ning eesti keele õpe.

Kvaliteetse teenuse tagamiseks ning nii sisu kui teenuse rakendusmudeli osas

kattuvuse vältimiseks ja nõustamises asjakohase info olemasoluks on toetatavate

tegevuste elluviija teinud koostööd Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi,

Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ning teiste haakuvaid teenuseid pakkuvate asutustega, sh kohalikud omavalitsused.

Infovõrgustikku on kaasatud riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandi ametkonnad.

5

Nõustamis- ja infosüsteemi arendamise raames katsetati erinevaid

nõustamismudeleid. 2016. ja 2017. aastal toimusid piirkondlikud teabepäevad eesti

keele õppimise võimaluste tutvustamiseks. Partnerite tagasisidena tehti ettepanek

korraldada 2018. aastal eesti keele õppimise võimaluste tutvustamise päevad messi

vormis. Eesti keele messid nimega „KU-ку“ toimusid esmakordselt 17.03.2018

Narvas ja 24.03.2018 Tallinnas. Eesti keele messide eesmärk oli viia kokku

täiskasvanud keeleõppijad ning keeleõppeteenust ja –vahendeid pakkuvad

koolitusasutused ja kirjastused. Messil sai tutvuda erinevate keeleõppe

metoodikate ja õppematerjalidega. Eesti keele messe külastas kokku ligikaudu

1400 inimest (Narvas ca 400 ja Tallinnas ca 1000 isikut). Messidel korraldatud

töötubadest võttis Narvas osa 150 ja Tallinnas 200 inimest.

Eesti keele messid nimega „KU-ку“ toimusid ka 2019. aastal - Narvas 9. märtsil ja

Tallinnas 23. märtsil. Messe külastas ligikaudu 1300 inimest, töötubadest võttis

Narvas osa 110 ja Tallinnas 214 inimest. 2020. aastal jäid eesti keele messid

eriolukorra tõttu ära ning hanke tingimuste järgi polnud messi aegu võimalik edasi

lükata.

2021. aastal oli võimalik messe korraldada alles sügisel. Katsetati ka seda perioodi,

mil paljud sügisesed keelekursused ja -õpingud alustavad. Eesti keele messid „KU-

ky“ toimusid 4. septembril Kohtla-Järvel ja 18. septembril Tallinnas. Ühtekokku

nii kohapeal kui veebis osales ca 1100 inimest. Tallinna keelemessil pakuti

alternatiivina ka veebi teel osalemist - näidati varem ette toodetud videoid. Videod

on järelvaadatavad sihtasutuse veebilehel (www.integratsioon.ee/videonouanded-

keeleoppevoimalustest). Videodes antakse hulgaliselt nõuandeid kuidas võõrkeelt

õppida ja milliseid võimalusi on eesti keele õppimiseks. Keelemesside aegade,

asukohtade ja vormidega on katsetatud erinevaid mudeleid, millest on palju õpitud.

Nt ei pruugi piirkondlikud keelemessid olla kõige tõhusamad. Kuna

koroonaviiruse puhangud on veebipõhiste kohtumiste vormi uueks normaalsuseks

kujundanud, on piirkondlike kulukate ürituste alternatiiviks veebipõhine

kaasamine suurkeskuste sündmustele.

Kokku on keelemessidel osalenud ca 3800 inimest. Viimase messi raames

toodetud videoid on vaadatud ca 6 500 korda. Kõige populaarsem on

„Lauamängud keeleõppes“.

2019. aasta alguses töötati välja keeleõppijate vajadusi ja ootusi kaardistav ankeet,

mille andmed kanti keeleõppest huvitatute andmekogusse. Eesti keele majades

moodustati andmekogu abil keeleõppe rühmi. Nõustamisel kasutatav

keeleõppehuviliste kaardistamise süsteem võimaldas loobunuid asendada jooksvalt

andmekogus olevate isikutega ning leevendada kaks korda aastas tekkinud

pingelist olukorda tasuta keelekursustele registreerimise ajal. Andmekogusse on

kantud ligikaudu 2 440 isiku andmed, kellest 2020. aastal anketeeriti ca 1600.

Enamikele on juba pakutud õppekohti kursustel. 2021. aastal viidi andmed

sihtasutuse keelemajade arendatud klientide ja teenuste andmebaasi.

Anketeerimise ja keelekursuste pakkumisega jätkati nimetatud andmekogu kaudu.

Klientide paremaks juhendamiseks loodi kliendihaldussüsteemi iseteeninduse

kasutamise juhised (lühem järjehoidja formaadis teabeleht, pikem juhend ning

6

õppevideo). Kõik materjalid on vene ja inglise keeles ning on leitavad nii

sihtasutuse veebist kui trükitult keelemajades.

Eesti keele õppealase nõustamise tõhustamiseks viidi 2019. aastal läbi hange

„Eesti keele õppealase nõustamise metoodika arendamine“. Hanke tulemusena

valmisid 2020. aastal keeleõppija kalender sõnavara õppe juhendamiseks ja

toetamiseks ning keeleõppuri lauamäng keeleõppe teekonna kaardistamiseks.

Sama hanke raames kujundati ja trükiti keelekohvikute metoodika juhend koos

ülesandekoguga. Materjalide eesmärk on toetada eesti keele iseseisvalt õppimist.

Materjalid osutusid sihtrühma seas populaarseks ja on kasutajasõbralikud. Eriti

populaarsed on keeleõppija kalendrid, mis toetavad eesti keelt iseseisvalt õppijaid.

2022. aastal trükiti keeleõppija kalendreid täiendavalt juurde, sest koos Eestisse

saabunud Ukraina sõjapõgenikega kasvas märkimisväärselt eesti keele õppijate

hulk ja vajadused. Kalendrid on iseseisvalt eesti keelt õppijatele suureks toeks.

Tihti kasutavad iseõppijad kalendreid koos „Juhend iseseisvaks keeleõppeks“

materjaliga.

Keeleõppealase nõustamise tõhustamiseks arendati 2021. aastal

keeleoskustasemete kaupa keeleõppe oskuste nendingute töölehed. Töölehed

sisaldavad nii passiivse kui aktiivse keeleoskuse nendinguid, mis aitavad nii

nõustataval kui nõustajal paremini hinnata reaalse keeleoskuse taset ilma keeletesti

sooritamata. Samuti aitavad töölehed tõhusamalt määratleda, millistesse keeleõppe

ja/või harjutamise tegevustesse tasub nõustatavat suunata. Keeleõppe oskuste

nendingute töölehed on nõustajate igapäevases töös kasutusel ja heaks kiidetud

Haridus- ja Noorteameti poolt.

Nõustamisteenuse rakendamine

Nõustamisteenus rakendus täies mahus alates 01.01.2015, kui toetatavate tegevuste

elluviija moodustas oma struktuuri koosseisus nõustamiskeskuse.

Nõustamisteenust pakuti Tallinnas ja Narvas. Kuni 14.12.2018 asus toetatavate

tegevuste elluviija Tallinnas aadressil Lõõtsa 2a (8. korrus), alates 17.12.2018

pakutakse nõustamisteenust Tallinnas Rävala pst 5 (6. korrus).

Jaanuaris 2015 pakuti nõustamisteenust Narva Linnavalitsuse ruumides.

Veebruaris 2015 kolis nõustamiskeskus Narvas uutesse ruumidesse. Perioodil

11.02.2015 – 30.09.2019 asus nõustamiskeskus Kerese keskuse ruumides, kus

klientidel oli hea ligipääs teenusele. Lisaks asus samas majas teisigi avaliku

teenuse pakkujaid (nt Eesti Töötukassa, Ida-Virumaa Rajaleidja keskus ja eesti

keele kursuste korraldajad). Alates 01.10.2019, mil toetatavate tegevuste elluviija

kolis Narvas uutesse ruumidesse, pakuti nõustamist aadressil Linda 2, Narva. Uus

asukoht on eelmise asukoha vahetus läheduses, linna keskmes ja samuti väga

mugavasti ligipääsetav.

Aastatel 2015–2023 oli nõustamissüsteemi kasutajaid (2015. aastal 1 035

kasutajat, 2016. aastal 1 880 kasutajat, 2017. aastal 1 170 kasutajat, 2018. aastal 1

275 kasutajat, 2019. aastal 3952 kasutajat, 2020. aastal 7 537 kasutajat, 2021.

aastal 5 382 kasutajat, 2022. aastal 9727 kasutajat ning 2023. aastal 11 953

7

kasutajat). Peamised nõustamise teemad on eesti keele õppe võimalused, elamisloa

ja kodakondsuse taotlemine, teave lõimumisüritustest ja töö leidmise võimalused.

Märkimisväärne nõustamiste kasv 2022. aastal oli seotud Ukrainast saabunud

põgenike kriisiga. Kuigi põgenikele loodi täiendavaid teenuseid, siis

märkimisväärselt jõudis neid ka sihtasutuse nõustamisse. Sihtasutuse nõustamine

oli Ukraina põgenikele toeks eeskätt eesti keele õppimise võimaluste

tutvustamisel, keelekursustele registreerumisel ja teiste digiteenuste kasutamisel

ning olmeküsimuste lahendamisel.

Aastatel 2015–2016 oli nõustamiskabinet kord kuus avatud ka väljaspool

nõustamiskeskusi. Perioodil 2015. aasta sügis kuni 2016. aasta sügis nõustati

elanikke Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonnas, Laagna ja

Paepealse osakonnas. Nõustamiskabinetid olid avatud kord kuus Maardu

Rahvamajas (alates oktoobrist 2015), Sillamäe Spordikompleksis „Kalev“ (alates

veebruarist 2016), Jõhvis Ida-Virumaa maavalitsuses (alates märtsist 2016) ja

Kohtla-Järve Linnavalitsuses (alates aprillist 2016). Ajutised nõustamiskabinetid

olid oluliseks teabeallikaks ja nõustamisteenuse tutvustamiseks elanikele, kellel on

mitmeid takistusi (keel, sotsiaalne, majanduslik toimetulek) teabe kättesaamisel.

Nõustamisel kohalikes omavalitsustes osales 2015–2016 aastal ühtekokku 98

isikut. Nõustamiskabinetid olid vajalikud tegevuste käivitamise faasis. Nõustajate

kohaloleku kaudu toimus ka teadlikkuse suurendamine teenuse olemasolust. Alates

septembrist 2019. aastal käivitati taas elanike nõustamised kord nädalas nii

Sillamäel kui Kohtla-Järvel. Kahes linnas on 2019.-2020. aastal kokku nõustamisel

käinud ca 215 elanikku. Pandeemia tõttu liikusid paljud kontaktsed tegevused kas

veebi või olid täiesti pausil. Nii on ka piirkondlikud nõustamised liikunud veebi.

2020. aastal muutus nõustamise enim kasutatavaks vormiks veebikanalite (Teams,

Skype, Zoom) kaudu nõustamine. 2021. aastal toimus 96% nõustamistest veebi,

telefoni ja e-kirja teel. Sama trend jätkus 2022. ja 2023. aastal. Inimestele on

veebi- ja digiteenused omaseks saanud, nad eelistavad suhelda ekraanide

vahendusel ning säästa aega.

Piirkondlikult on nõustamine tehtud kättesaadavaks teabepäevade ja

keelekohvikute kaudu. 2018. aastal toimus iganädalaselt 18 keelekohvikut, 2019.

aastal 28 ning 2020. aastal 29 keelekohvikut üle Eesti. Koroonaviiruse levik

mõjutas keelekohvikute tegevust palju. Keelekohvikud olid 2020. aastal viiruse

tõttu suletud mitu kuud. 2021. aastal oli võimalik keelekohvikuid samuti vaid

osaliselt avatuna hoida. Kehtisid piirangud ja kuigi huvilisi tuli juurde, oldi

üldjuhul kontaktkohtumiste suhtes ettevaatlikud. Seetõttu piloteeriti perioodil sügis

2021 kuni talv 2022 veebikohvikuid - kuivõrd tõhusad need saavad olla.

Võrreldavate pakkumustega hanke kaudu seniste partnerite seas leiti teenuse

osutajaks Reiting PR OÜ. Veebikohvikutega alustati 2021. aasta septembris ja

need toimusid 3 korda nädalas. Keelekohvikute kontaktkohtumised toimusid kuni

30.11.2021, mil lõppes kaheaastane (2020-2021) hankeperiood, mille vältel viidi

läbi ca 1400 keelekohvikut, kus osales ca 850 inimest. 2022. aastal jätkati

nõustamist eesti keele iseseisvalt õppimise soodustamiseks keelekohviku

formaadis üle Eesti. Pakkumused riigihankele „Eesti keele iseseisva õppe

8

nõustamine keelekohvikutes” laekusid aprillis ja keelekohvikutega alustati mais-

juunis. Keelekohvikuid korraldati nii veebis, mis osutus edukaks lahenduseks, kui

11 piirkonnas: Tallinnas (Mustamäel ja Lasnamäel), Maardus, Narvas, Kohtla-

Järvel, Jõhvis, Narva-Jõesuus, Sillamäel, Pärnus, Tartus ja Valgas. Seoses eesti

keele majade laienemise ja veebikohvikute pakkumisega vähendati 2022. aastal

keelekohvikute piirkondi. Ühtekokku korraldati 2022. aastal 324 keelekohvikut.

Keskmiselt oli igas keelekohvikus 5,9 külastajat. Kokku oli keelekohvikutes (sh

2022. a veebikohvikutega) 1913 osalemiskorda.

Perioodil 2018-2022 toimus ühtekokku ca 5 500 keelekohvikut.

Rahvuskultuuriseltside kutsel korraldati aastatel 2015–2016 nõustamispäevi ka

rahvuskultuuriseltside (MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga, MTÜ Ukraina

Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis, MTÜ Eesti Aserbaidžaani Kultuurikeskus

Ajdan ja MTÜ Eesti Armeenia Rahvusühing) liikmetele. Toetatavate tegevuste

elluviija nõustajad viisid läbi rühmanõustamisi, millest osavõtt oli aktiivne ning

osalejate tagasiside positiivne.

Toetatavate tegevuste elluviija tutvustas 2016. aastal eesti keele õppimise

võimalusi teabepäevadel ja kohtumistel elanikega („Noorte võimalused Eestis“)

neljas piirkonnas.

2017. aasta kevadel korraldati eesti keele õppimise võimaluste tutvustamise

teabepäevad Ida-Virumaa 4 linnas (Narva, Sillamäe, Kohtla-Järve (sh Ahtme) ja

Kiviõli), Tallinnas (Lasnamäel ja Mustamäel), Tartus, Valgas, Pärnus, Tapal,

Paldiskis, Maardus ja Rakveres.

Ka 2019. ja 2020. aastal toimusid infotunnid eesti keele õppimise võimaluste

tutvustamiseks. Veebruari alguses ja augusti lõpus toimunud infotunnid olid

suunatud inimestele, kel ei õnnestunud tasuta eesti keele kursustele registreeruda.

Infotunnid toimusid Narvas, Sillamäel, Kohtla-Järvel ja Tallinnas, kokku oli neid

20. Osalejatele tutvustati eesti keele majade tegevusi ja õpivõimalusi väljaspool

Integratsiooni Sihtasutust. 2020.-2022. aastal toimusid Eesti Rahvusvahelise maja

eestvedamisel veebi- ja kontaktloengud eesti keele õppimise võimalustest, kokku

viis infotundi. Kohtumisi kuulas kokku ca 140 uussisserändajat.

Kuna juba 2019. aastast said nõustamisel käinud inimesed jooksvalt pakkumisi

keelekursustele, vähenes infotundide vajadus. 2022. aasta alguses kasvas vajadus

teabetundide järgi taas (seoses Ukraina põgenike kriisiga). 8.06.2022 toimus

veebiloeng FB rühmas „Ukraina sõbrad Eestis“. Otse oli kuulamas 70 inimest.

Järelvaatajaid on olnud ca 1100. Ukrainast pärit põgenikele toimus perioodil märts

kuni mai lisaks veel 7 teabetundi, kus on osalenud ca 90 inimest. Kokku korraldati

2022. aastal 17 teabetundi (sh neli keelemajade klientidele), neist 8 Ukrainast pärit

põgenikele.

Erinevatel teabepäevadel (ühtekokku 60) osales ligikaudu 3020 inimest.

Samuti on osaletud Eesti Töötukassa korraldatud töömessidel nii elanikele kui

koondatutele konkreetsetes ettevõtetes Ida-Virumaal ja Tallinnas, samuti osaletud

Töötukassa infotundidel. Nõustajate osalemine antud üritustel on suurendanud

9

sihtrühma teadlikkust nii nõustamisteenuse olemasolust kui lõimumisvaldkonnast.

Toetatavate tegevuste elluviija Narva kontoris toimusid alates 2015. aasta

maikuust üks kord nädalas keele- ja kultuurikohvikud, mille eesmärgiks on anda

ülevaade piirkondlikest ja üleriigilistest kultuurisündmustest ning julgustada

inimesi eesti keeles suhtlema. Tunniajastel kohtumisel käsitleti erinevaid teemasid

(näiteks Ida-Virumaa kultuurisündmused, teatri- ja filmielu Eestis, eesti keele õppe

võimalused, tööle kandideerimine, peresuhted, traditsioonid, kombed jne). 2016.

aastal suurendati keelekohvikute toimumise kordi Narvas ning algatati eesti keele

iseseisva õppe nõustamise piloteerimine. Eesti keele iseseisva õppe nõustamist

piloteeriti Tallinna ja Narva keelekohvikutes, kus ühtekokku osales ca 550 isikut.

Eesti keele iseseisva õppe nõustamise piloteerimise raames valmis iseseisva eesti

keele õppe nõustamise metoodika kirjeldus. Metoodikat rakendatakse edaspidi

nõustamistegevuses. Alates 2018. aasta suvest korraldasid keelekohvikuid hanke

tulemusena leitud partnerid. Keelekohvikud toimusid Tallinnas (Haaberstis,

Mustamäel, kesklinnas, Ülemisel ja Lasnamäel), Maardus, Keilas, Paldiskis,

Narvas, Kohtla-Järvel, Narva-Jõesuus, Sillamäel, Kiviõlis, Tapal, Haapsalus,

Pärnus, Tartus ja Valgas.

2018. aastal töötati välja keelekohvikute näidisülesannete kogumik, et tagada eesti

keele iseseisvalt õppimise nõustamise kättesaadavus erinevatele kogukondadele (nt

tööandjatele). Aprillis 2019 alustati kolmeetapilise keelekohviku metoodika

koolitusega. Koolitused toimusid aprillis, juunis ja oktoobris. Esimesel koolitusel

tutvustati keelekohviku metoodikat. Teisel koolitusel pakuti tuge keelekohviku

metoodika rakendamisel ja analüüsiti kasutatavaid materjale. Koolituse kolmandas

osas toimus keelekohvikute eestvedajate kogemusõpe ja analüüsiti metoodika

rakendamise kitsaskohti. Koolitusel osales 26 eestvedajat. Sarnast kolmeetapilist

koolitust pakuti ka 2020.-2021. aastal. 2020. aasta sügisel toimus kolmeetapilise

koolituse esimene etapp, järgmised kaks moodulit toimusid 2021. aastal.

Koolitustele olid oodatud nii keelekohvikute eestvedajad kui teised eesti keele

mitteformaalsete tegevuste läbiviijad (sh tööandjad). Metoodika koolitustel osales

28 inimest, neist 11 kõigil kolmel koolitusel. Detsembris 2022. aastal korraldati

kaks keelekohvikute metoodika koolitust raamatukogudele, et võimestada neid

iseseisvalt keelekohvikuid korraldama. Rände taustaga inimesi on jõudnud

Eestimaa kõikidesse piirkondadesse ja raamatukogudest on kujunemas

teabekeskused. Koolitus toimus nii Tallinnas kui Tartus. Osalejatele jagati

keeleõppe lauamäng „Avame kaardid“, keeleõppija kalendreid ja

metoodikajuhendeid, samuti teisi nõustamisalaseid materjale. Kokku osales kahel

koolitusel 45 raamatukogu töötajat üle Eesti.

Ühtekokku on keelekohvikute metoodika koolitust pakutud ca 100 inimesele.

Keelekohvikute metoodikat on tutvustatud erinevatel infopäevadel ja teistel

täienduskoolitustel. Keelekohvikute metoodika kogumikke on jagatud nii

teabetundides partneritele kui erinevatel kohtumistel üle Eesti.

Uuenenud juhendi „Juhend iseseisvaks keeleõppeks“, keelekohvikute metoodika

ülesannete kogu ja keeleõppija kalendri materjalide põhjal on soov luua iseseisvale

10

keeleõppijale toetav ja nõustav veebilahendus, mis sisaldab juhiseid ja vorme

iseseisvalt keelt õppijate motivatsiooni hoidmiseks ning keeleõppe teekonna

läbimiseks. 2021. aasta alguses moodustati ekspertrühm ning koostöös

ekspertidega asuti looma veebilahenduse prototüüpi. Ekspertrühm kohtus

regulaarselt, et arendusi planeerida ja läbi arutada. Kaasatud olid Leelo Kingisepp,

Marju Ilves, Helena Metslang, Merle Loodus-Adamson ja Keelesõbra

projektimeeskonna esindajad. 2021. aasta lõpuks on kirjeldatud ootused

veebilahenduste funktsionaalsustele ja asutud looma sisu. Valmisid 10

vestlusteema küsimustikud erinevatel keeletasemel koos pildimaterjalidega. 2022.

aasta teises pooles otsiti partnerit ärianalüüsi teostamiseks. Aasta lõpuks valmis

klikitavate nuppudega prototüüp koos kasutajate analüüsiga. Valminud ärianalüüs

on abiks veebilahenduse teostamise hankimiseks. Veebilahendus saaks tulevikus

pakkuda tuge keelesõpruse loomisel, toetada vestlusteemadega ning inspireerida

eesti keele õppijat keelekeskkonna ülesannete abil iseseisvalt teekonna märgiseid

saavutama.

2017. aastal alustati tööandjatele nõustamisteenuse võimaluste ja eesti keele

iseseisva õppe metoodika tutvustamisega, mille tulemused on olnud väga

positiivsed - koostöös Eesti Personalijuhtide Liiduga toimus 3 teabe- ja

koolituspäeva. Kohtumistel osales ühtekokku 16 tööandjat, nende hulgas

suurettevõtted, kus töötab hulgaliselt vähelõimunud isikuid, näiteks Maxima, Eesti

Energia ja Ericsson. Samaaegselt on toimunud tööandjate nõustamine eesti keele

õppimise võimaluste osas ning töötajate nõustamine tööandjate juures (nt Veeteede

Amet, Ericsson, Maxima). Alates 01.06.2018 pakkusid Eesti Töötukassa ja

toetatavate tegevuste elluviija üheskoos tuge tööandjatele töötajate eesti keele

oskuse parandamiseks. Tööandjad said taotleda Töötukassast koolitustoetust ning

toetatavate tegevuste elluviijalt tuge sobivama eesti keele õppe metoodika

leidmisel. Toetatavate tegevuste elluviija nõustajad külastasid näiteks Maxima

osakondi Tallinnas ja Narvas, Politsei- ja Piirivalveametit Narvas, Narva

Täiskasvanute Kooli, Narva Haiglat ja Pärnu Haiglat, Narva Sotsiaalabiametit,

Tallinna Hambapolikliinikut, Euroapteeki, erinevaid IT sektori tööandjaid ja

tootmisettevõtteid. Kokku on nõustatud personaliseeritud juhiste alusel 96

tööandjat. Teabepäevadel on nõustatud ligikaudu 50 tööandjat. Tööandjatele

suunatud nõustamise tutvustamiseks on koostatud teabeleht, mida on jagatud Eesti

Töötukassa kontaktidele.

Lisaks on tõlgitud eesti keelde Euroopa Nüüdiskeelte Keskuse trükis „Töökeel –

lühijuhend: kuidas aidata täiskasvanud sisserändajatel arendada tööalast

keeleoskust“. Trükis on kättesaadav nii sihtasutuse kui Euroopa Nüüdiskeelte

Keskuse kodulehel. Juhend trükiti 2019. aasta suvel. 2021. aastal koostöös

Töötukassaga töötati välja teabeleht soovitustega tööandjatele eesti keele õppe

korraldamiseks. Teabeleht tõlgiti ka vene keelde ja kujundati trükiseks. Trükist

jagasid nii Töötukassa kui sihtasutus. Trükis annab ülevaate tööandja vaates

keeleõppevõimalustest ja soovitustest tõhusaks keeleõppe korraldamiseks.

Nõustamisteenuse rakendusskeemi arendamiseks analüüsiti 2016. aastal koostöös

nõustamise asjatundjatega juhtumikorralduse põhimõtete kasutamise võimalusi

11

nõustamistegevuses ning töötati välja juhtumikorralduse juhis vähelõimunute

nõustamiseks. Coaching põhimõtete kasutuselevõtuks nõustamistegevuses telliti

juhendmaterjal ja 2016–2017 viidi läbi toetatavate tegevuste elluviija nõustajatele

vastavasisulised koolitused. Coaching tehnikate koolitustega jätkati 2019.-2022.

aastatel, kuna meeskonnaga liitusid uued nõustajad. Coaching põhimõtete

rakendamine nõustamistegevuses aitab nõustatavatel tõhusamalt arendada ja

mõista oma oskusi, saamaks efektiivsemaks ja produktiivsemaks, samuti aitab

coaching põhimõtete kasutamine toetada nõustatavaid õppimise ja muutuste

elluviimise eest endale vastutuse võtmisel. 2022. aasta lõpus täiendati 2016. aastal

nõustajatele koostatud juhendmaterjali. Lisandusid nõustaja enesehoiu ja kriisi

juhtimise peatükid (haavatavus, muutuste tasemed, sammud-üles meetod, muutuste

tasandite küsimused, refleksiooniküsimused nõustajale, viis juhtumikirjeldust).

Lisaks viidi nõustajate nõustamisalase kompetentsi tõstmiseks 2017. aastal läbi

koolitused „Mis on diskrimineerimine ja kuidas seda ära tunda“ ning „Eesti keele

iseseisva õppe nõustamise põhimõtted ja materjalid“. Koolituste ja

nõustamiskeskustele jaotatud materjalide tulemusena on paranenud nõustajate

oskused keerulisemate juhtumite lahendamisel. 2021. aastal suurendasime

nõustajate teadlikkust keeletaseme määramise valdkonnas. Koos nendingute

töölehtede väljatöötamisega toimusid ka koolituskohtumised. 2022. aastal kaasati

nõustajaid partnerite infotundidesse, kus tutvustati Ukraina põgenikele pakutavaid

meetmeid, et nõustamise kaudu tagada adekvaatne teave.

Aprillis 2015 moodustatud ekspertgrupp toetas tegevuste elluviijat

nõustamisteenuse kujundamisel ja nõustamise sisuteemade ajakohastamisel, sh

veebiplatvormi ja tugitegevuste arendamisel. 2015. aastal toimus üks ekspertrühma

koosolek, 2016. aastal 3 koosolekut ning 2017. ja 2018. aastal kummalgi üks

koosolek. 2019. aastal alustati mitmete arendustega ja toimus kokku 3 koosolekut.

2020. aastal arendati ekspertrühmas aktiivselt kohanemis- ja lõimumisteenuste

teekonnakaardi e-tööriista ning selle raames kohtuti 4 korral. Alamtegevuse

ekspertrühm kohtus 2017. ja 2018. aastal mitmete ürituste raames (nt

Siseministeeriumi korraldatud kohanemisprogrammi tugivõrgustiku kohtumised,

augustis 2017 ning jaanuaris 2018 toimunud nõustamis- ja infosüsteemi

arendusseminar, novembris 2017 toimunud õppereis Tšehhi, aprillis 2018 õppereis

Berliini ja oktoobris 2018 õppereis Budapesti), kus samuti arutati

nõustamisteenuse arendamist.

Alates novembrist 2018 pakuti nõustamisteenust kord nädalas ka Tallinna

Ülemiste Citysse loodud Eesti Rahvusvahelises majas. Rahvusvaheline maja

pakub ja vahendab teenuseid, mida välismaalased ja nende tööandjad vajavad

välismaalaste sujuvaks ja mugavaks Eestisse kutsumiseks, vastuvõtmiseks ja

kohanemiseks, aga ka vajadusel siit lahkumiseks. Rahvusvahelises majas osutati

teenust üheskoos Politsei- ja Piirivalveameti, Eesti Töötukassa, Tallinna

Linnavalitsuse ning Maksu- ja Tolliametiga. Eesti Rahvusvahelises majas on

teenuse pakkumise algusest kuni projekti lõpuni nõustamisel käinud ca 533 isikut.

12

2016. aastal analüüsiti koostöös Sihtasutusega Kodanikuühiskonna Sihtkapital

vabaühenduste võimalusi ja vajadusi kolmanda sektori organisatsioonide

kaasamiseks nõustamis- ja infoteenuse arendamisse. Analüüsi tulemusena tõdeti, et

kolmanda sektori kaasamine nõustamis- ja infoteenuse arendamisse eeldab

kolmanda sektori organisatsioonidele antud teenuse osutamise võimaluse

pakkumist. Vabatahtlikena nõustamis- ja infoteenuse arendamises osalemist ei

peetud tõenäoliseks.

Riigi erinevate institutsioonide ja võimaluste tutvustamise tegevuskava

ettevalmistamine ja võrgustiku loomine

Teenuse arendamiseks loodud infovõrgustiku kaudu kaardistati perioodil 01.03–

30.04.2015 nõustamisteenusega seotud riigi erinevad institutsioonid ning nende

pakutavad teenused. Konkreetset tegevuskava pole ette valmistatud, kuna

eksperdid ei pidanud seda otstarbekaks.

Riigi erinevate institutsioonide ja võimaluste tutvustamine ja infovõrgustiku

kohtumised

Infovõrgustikus osalevate organisatsioonidega lepiti kokku, et tõhusa koostöö

tagamiseks, dubleerivate tegevuste vältimiseks ning valdkonnaülese arengu

koordineerimiseks korraldab toetatavate tegevuste elluviija regulaarseid võrgustiku

kohtumisi. Kokku on toimunud 4 kahepäevast võrgustiku seminari (üks 2015.,

teine 2016., kolmas 2017. ja neljas 2018. aastal) ning erinevaid kohtumisi, kus

osapooled tutvustasid oma asutuse võimalusi. 2019. aastal on kohtutud Vabariigi

Valitsuse tegevusprogrammi ülesannete raames, kus on tutvutud erinevate

institutsioonide ja nende pakutavate teenustega. Samuti osalesid nõustajad

Siseministeeriumi uussisserändajate kohanemisprogrammi võrgustiku regulaarsetel

kohtumistel nii Tallinnas kui Narvas. 2016. aasta kevadel tutvustati vähelõimunute

nõustamis- ja infosüsteemi Siseministeeriumi uussisserändajate

kohanemisprogrammi võrgustiku liikmetele Tallinnas, Narvas ja Tartus ning

koguti infovõrgustiku liikmete tagasisidet süsteemile ja selle rakendumisele.

Infovõrgustiku liikmed on oma tagasisides rõhutanud, et regulaarseid kohtumisi

teabe jagamiseks tuleb jätkata ning need on vajalikud koostöö tagamiseks,

dubleerivate tegevuste vältimiseks ning valdkonnaülese arengu koordineerimiseks.

2022. aasta detsembris toimus nõustamis- ja infosüsteemi arenduse lõpuseminar

„Nõustamise väljakutsed ja õppetunnid. Tehti kokkuvõtteid seitsme aasta

arenduste tulemustest ja õpitundidest, võrreldi lõimumis-, sh kohanemisteenuste

maastikke täna ja aastal 2015, arutleti foorumteatri formaadis kuidas liigub

välismaalane ühelt teenuselt teisele ning kas ja mida saame välismaalaste teenuselt

teenusele liikumisel sujuvamaks teha.

2018. aasta arendusseminaril ja järgnevatel kohtumistel analüüsiti vähelõimunute

nõustamisega seotud ametnike ja töötajate koolitusvajaduse ja infoliikumise

tõhustamise uuringu tulemusi. Toetatavate tegevuste elluviija tellimusel kaardistati

perioodil juuni-august 2018 esmatasandi nõustajate vajadused ning valmis

vähelõimunute nõustamisvõrgustiku edasiarendamise analüüs. Rände- ja

13

lõimumisteemaliste võrgustike tegevuse (s.h koolituste) koordineerimist peeti

oluliseks ning tähtsustati infoliikumise parandamist ja e-töökeskkonna arendamist

valdkonna nõustajatele. 2019. aastal viidi läbi hange „Nõustamis- ja infosüsteemi

võrgustiku jätkukoolituste kavandamine ja läbiviimine ning võrgustiku

tugimeetmete arendamine“, mille tulemusena alustati tegevustega juunis.

Võrgustiku tugimeetmetena arendati nõustaja e-töökeskkond, kuhu on võimalik

koondada erinevate nõustamisteenuste baasinfo (kohanemis- ja lõimumisteenuste

teekonnakaart), koolitus- ja teabematerjale, levitada uudiseid ja parimaid

praktikaid ning tutvustatud on lõimumisnõustaja pädevuste kirjeldust. Võrgustiku

e-keskkonna arendamisse kaasati vähelõimunute nõustamis- ja infosüsteemi

ekspertrühm ning arendusteks kohtuti kord kvartalis. 2019. aasta lõpuks koondati

e-keskkonda minevad õppe- ja tugimaterjalid, valmisid lõimumisnõustaja

pädevuste checklist ning e-töökeskkonna prototüüp. 2020. aasta kevadel testiti

nõustaja e-tööriista demokeskkonnas. Osalesid toetatavate tegevuste elluviija,

Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Töötukassa, Haridus- ja Noorteamet,

Tööinspektsioon, raamatukogu ja Sotsiaalkindlustusamet. Üldine hinnang oli, et e-

tööriistast oleks palju abi nõustajate igapäevatöös. Tehti mitmeid

arendusettepanekuid (nt riskikohad teenuste teekonnal, mida nõustaja teenuste

järjekorda seades peaks arvesse võtma). Augustis ja septembris tutvustati e-

tööriista mitmes ekspertkogus. Tagasiside on olnud positiivne. IV kvartalis otsiti

avalikul arutelul suupärasemat ja asjakohasemat domeeninime. Arvamust olid

oodatud avaldama kõik partnerid. Kohanemis- ja lõimumisteenuste teekonnakaardi

e-tööriista nimeks valiti „Linda“, kui lühike ja lihtsasti meeldejääv eestipärane

nimi ning sobitub algustähtede poolest lõimumisega. 2021. aastal viidi valminud e-

tööriist sihtasutuse serverisse üle. E-tööriista tutvustati piirkondlikel nõustajate

koolitustel (vt tegevus 5.1.3). E-tööriista tutvustamisega jätkati 2022. aastal, mil

teabepäevad toimusid kõigis 15 maakonnas. Toimus 25 kohtumist 420

ametnikuga.

2022. aasta teisel poolel uuendati veebikeskkond LINDA andmestikku (so

uuendati infot teenuste kohta) ja parendati kasutajamugavust nii haldamise poolt

kui kasutaja vaates.

Olemasolevate veebirakenduste kaardistamine ja analüüs

Toetatavate tegevuste elluviija kaardistas perioodil 01.03–30.06.2015

olemasolevad veebirakendused ning analüüsis nende võimalusi ja informatiivsust

arvestades sihtrühma vajadusi. Toimivat vähelõimunud isikutele suunatud

nõustamisveebi ei ole ning toetatavate tegevuste elluviija olemasolevale

veebiplatvormile ei ole võimalik veebinõustamisteenust rajada. Siseministeeriumi

tellimusel alustati 2015. aastal uussisserändajate kohanemisprogrammis osalejatele

veebirakenduse arendamist. Siseministeeriumi uussisserändajate

kohanemisprogrammi raames tellitava veebirakenduse eesmärk on osaliselt kattuv

nõustamisteenuse veebirakenduse eesmärgiga ja kattuvuste vältimiseks on

arvestatud ka valmiva veebiarendusega. Analüüsi tulemused kinnitati

ekspertrühma 23.03.2016 koosolekul.

14

Uute veebirakenduste lähteülesande koostamine (kui otsustatakse luua uus

veebirakendus)

Siseministeeriumi poolt rakendatud kohanemisprogrammi raames telliti

uussisserändajatele veebirakendus, mille valmimine viibis. Kattuvuste vältimiseks

oli mõistlik ära oodata veebirakenduse valmimine. 2016. aasta lõpus valmisid nii

kohanemisprogrammi veebirakendus kui nõustamisteenuse veebirakenduse

loomise hankedokument, sh tehniline kirjeldus. Veebirakenduse tellimiseks viidi

hange läbi 2017. aastal.

Veebirakenduse hanke läbiviimine (kui otsustatakse luua uus veebirakendus)

Hanke läbiviimine lükkus 2017. aastasse, kuna hanke dokumentatsiooni

koostamisele ning kooskõlastamisele kulus plaanitust rohkem aega.

Kevadel 2016 töötas toetatavate tegevuste elluviija (kaasates IT-eksperdi) välja

hanke tehnilise kirjelduse, hindamiskriteeriumid jm hanke sisu puudutava. Juunis

2016 täpsustati hanke sisulised ja tehnilised, sh riigihangete seadusega seonduvad

kriteeriumid. 2016 teisel poolaastal andis rakendusüksus tagasiside

hankedokumendile (HD) ja rakendusasutus kooskõlastas HD.

Pärast täiendavaid täpsustusi kinnitati hanke väljakuulutamise käskkiri 06.03.2017.

Esimene hange tühistati, kuivõrd pakkumused ületasid toetatavate tegevuste

elluviija võimalusi. Kordushankega valiti teenuse osutajaks Trinidad Wiseman

OÜ. Tegevuste elluviimisega alustati septembris 2017. aastal.

Uue veebirakenduse loomine

Veebirakenduse loomine lükkus 2017. aastasse, sest teiste alamtegevuste

ettevalmistamiseks kulus plaanitust rohkem aega. 2017. aastal sõlmiti hanke

tulemusena veebirakenduse loojaga töövõtuleping. 2017. aasta lõpuks valmis

nõustamise veebirakenduse interaktiivse küsimustiku struktuur. Tehniline

võimekus uue veebirakenduse loomiseks valmis juulis 2018. Avalikkusele

kättesaadavaks muutus nõuandeveeb 30.10.2018.

Uute infovoogude loomine ja teenindamine (juba olemasolevates rakendustes ja

uues rakenduses, kui otsustatakse luua uus veebirakendus)

Tegevuse elluviimine lükkus eelpool kirjeldatud põhjustel 2017. aastasse. Samuti

oli tegevuste 2017. aastasse lükkumise põhjuseks see, et toetatavate tegevuste

elluviija veebiplatvormid (www.integratsioon.ee ja www.integratsiooniinfo.ee) ei

võimaldanud süstematiseeritud teabe loomist sihtrühmale. Sihtrühmale olulist

teavet levitati teabepäevadel ning toetatavate tegevuste elluviija uudiskirja kaudu.

2017. aastal alustati nõustamisveebi loomist, mis valmis 2018. aasta sügisel.

Nõustamisveeb ühendab olemasolevaid veebe (integratsioon.ee/noustamine ja

integratsiooniinfo.ee) ning koondab infot nõustamis- ja infosüsteemi sisuteemadel

teistest toimivatest inforessurssidest (nt Settle in Estonia, Work in Estonia, Study

in Estonia, Eesti.ee, Politsei- ja Piirivalveamet, Töötukassa, Haridus- ja

Noorteamet jne. Muudatused ajakavas ei mõjutanud tulemuste saavutamist.

Valmides nimetati nõustamisveeb nõuandeveebiks, et vältida segadust veebi

online-teenuseks pidamise osas. Nõuandeveeb jagab teavet Eestis kohanemise ja

15

lõimumise hõlbustamiseks. Nõuandeveebist leiab soovitusi, kuidas õppida ja

praktiseerida eesti keelt, elamisloa, elamisõiguse ja kodakondsuse taotlemisel, töö

leidmiseks, ettevõtlusega alustamiseks, lapsele lasteaia- või koolikoha leidmisel,

huvihariduses osalemisel, arsti ja elukoha leidmisel ja muudes igapäevaelu

puudutavates küsimustes. Nõustamisveebi arendamisel on tõhustatud

vähelõimunutele suunatud teabe levikut ning loodud kolmekeelne platvorm

valdkonnaüleseks infokanaliks sihtrühmale. 2021. aastal uuendati tekste kolmes

keeles nõuandeveebis. Uuendasime tekste jooksvalt, kuna teave pidevalt muutub.

Lisandusid ka küsimused klientidelt.

Nõuandeveebil on märkimisväärne külastatavus. Näiteks perioodil 15.02.2021-

14.02.2022 külastati nõuandeveebi

https://www.integratsioon.ee/nouandeveebi-kusimused 1260 korral 971 erineva

seadme poolt,

https://www.integratsioon.ee/ru/konsultacionnyy-sayt 3142 korral 2339 erineva

seadme poolt ja

https://www.integratsioon.ee/en/counselling-web 724 korral 550 erineva seadme

poolt.

Kokku siseneti lehtedele aastase perioodi vältel 5126 korral.

Aastate 2021 – 2022 lõikes on nõuandeveebi külastamise statistika järgmine:

https://www.integratsioon.ee/nouandeveebi-kusimused (suundub oktoobrist 2022

https://integratsioon.ee/leia-vastus-kusimusele)

2021. a külastati 1585 korral 1069 seadme poolt

2022. a külastati 1447 korral 1158 seadme poolt

2023. a (kuni 30.11.2023): lehekülje vaatamised – 1387, vormi esitamised - 646

https://www.integratsioon.ee/ru/konsultacionnyy-sayt (suundub oktoobrist 2022

https://integratsioon.ee/ru/naydite-otvet-na-vopros)

2021. a külastati 4047 korral 2879 seadme poolt

2022. a külastati 2736 korral 2197 seadme poolt

2023. a (kuni 30.11.2023) lehekülje vaatamised - 2596, vormi esitamised - 1665

https://www.integratsioon.ee/en/counselling-web (suundub oktoobrist 2022

https://integratsioon.ee/en/find-answers-your-questions)

2021. a külastati 750 korral 500 seadme poolt

2022. a külastati 607 korral 498 seadme poolt

2023. a (kuni 30.11.2023): lehekülje vaatamised - 530, vormi esitamised - 385

Hanke läbiviimine õppereiside korraldamiseks, lepingu sõlmimine ja õppereiside

toimumine

Euroopa Rändevõrgustiku vahendusel koondati info teistes liikmesriikides

uussisserändajate nõustamise ja neile informatsiooni pakkumise kohta. Päringu

teostamine otsustati ekspertrühma 23.03.2016 kohtumisel. Päring tehti

Siseministeeriumi ja toetatavate tegevuste elluviija tellimusel 2016. aasta suvel.

24.08.2016 toimunud ekspertrühma kohtumisel analüüsiti päringu tulemusi ning

16

lepiti kokku õppereiside eesmärk ja sihtkohad. Ekspertrühma hinnangul on paljude

riikide nõustamissüsteemid seotud ka püsielanike nõustamisega, mistõttu sobivad

nad õppereiside sihtkohaks. Erinevatest töökorraldusega seotud asjaoludest

tingituna (nõustaja rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämine), lükkus õppereiside

korraldamisega seotud hanke läbiviimine 2017. aastasse.

Juunis 2017 avalikustati hange “Õppereisid nõustamisteenuses osalevatele

ametnikele teiste riikide praktikatega tutvumiseks”. Augustis 2017 pikendati

pakkumuste esitamise tähtpäeva, kuid vaatamata sellele ei esitatud tähtajaks ühtegi

pakkumust. Sellest tulenevalt korraldati uus riigihange vastavalt riigihangete

seaduse § 49 lg 1 p-le 1 väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena.

Toetatavate tegevuste elluviija tegi oktoobris 2017 e-RHRi kaudu Change Partners

OÜ-le ettepaneku pakkumuse esitamiseks, kuna antud organisatsioon oli

varasemalt e-RHRi kaudu huvi üles näidanud. Change Partners OÜ-ga sõlmiti

töövõtuleping oktoobris.

Esimene õppereis toimus 2017. aasta novembris Tšehhi Vabariiki. Teine õppereis

toimus 2018. aasta aprillis Saksamaale ja kolmas 2018. aasta oktoobris Ungarisse.

Õppereiside eesmärk oli tutvuda nõustamisteenuse praktikatega, lõimumispoliitika

kujundamise ja rakendamisega, erinevate nõustamistegevuste ning vähelõimunud

püsielanike kaasamise ja lõimingu monitoorimisega ning kaardistati ohud ja riskid,

mis mõjutasid nõustamistegevuste elluviimist ja vähelõimunutele suunatud

tegevuste positiivset mainet meedias. Õppereisil osalesid alamtegevuse

ekspertrühma liikmed ja nõustamisteenuse rakendamisega seotud toetatavate

tegevuste elluviija ning partnerorganisatsioonide esindajad. Kokku osales

õppereisidel 48 isikut 22 organisatsioonist. Õppereisi korralduse ja

tulemuslikkusega jäädi väga rahule, eriti õppereisil korraldatud sisukate

aruteludega. 2019. aastal analüüsiti ekspertrühmas uute õppereiside vajalikkust.

Otsustati, et hetkel järgmisi õppereise ei kavandata, kuid teemat ollakse valmis

uuesti arutama, kui tekib vajadus. Leiti, et õppereisid tulevikus võiksid olla teemati

spetsialiseerunumad ja sellest johtuvalt ka kitsamale sihtrühmale.

Alategevuse 5.1.1 elluviimine lõppes 30.11.2023.

Aastatel 2015–2023 oli nõustamissüsteemi kasutajaid kokku 43 911. Kasutajate

suur hulk näitab, et loodud teenused olid sihtrühmale vajalikud ja hästi

kättesaadavad.

Sihtasutuse nõuandeveebi ning kohanemis- ja lõimumisteenuste teavet koondava

veebikeskkonna LINDA loomine aitas võimestada sihtrühmadega kokku puutuvaid

ametnikke ja töötajaid, sh kohalikes omavalitsustes, et neid sihtrühmade

nõustamiseks ning koostööks kohanemis- ja lõimumisteenuste pakkumisel ette

valmistada.

Alamtegevuse 5.1.1 elluviimise tulemusi võib hinnata väga heaks.

17

Alamtegevuse nr ja

nimetus 4

5.1.2 Teavitustegevused nõustamis- ja infosüsteemi nähtavuse tõstmiseks

Tegevuse või

alamtegevuse

planeeritud algus-

ja lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

01.01.2015–30.06.2023 Tegevuse või

alamtegevuse

tegelik algus- ja

lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

01.01.2015-30.06.2023

Tegevuse või

alamtegevuse

lühiülevaade ja

hinnang tegevuse

elluviimisele, sh

parimad praktikad,

esinenud

probleemid ja

ettevõetud

abinõud.

Teavitustegevuste kava ettevalmistamine

Tegevusega alustati märtsis 2015. Septembris valmis hanke tulemusena

vähelõimunud isikute seas nõustamis- ja infosüsteemi alast teadlikkust tõstev

kommunikatsioonistrateegia ja teavituse tegevuskava. Tegevuskava uuendati 2019.

aasta alguses.

Teavituskava elluviimine

Tegevusega alustati märtsis 2015. Nõustamisteenuse kohta teadlikkuse tõstmiseks

koostati ja trükiti erinevaid teabematerjale (voldikud, plakatid), ilmusid artiklid

meediaväljaannetes. Teabe levitamise osas tehti koostööd Eesti Töötukassa,

Politsei- ja Piirivalveameti, kohalike omavalitsuste, raamatukogude, noorsootöö

organisatsioonide ja rahvusvähemuste kultuuriseltsidega.

Nähtavuse tõstmiseks on nõustamisteenust tutvustatud nii 2015., 2016. aastal kui

2019. aastal Narva kindluse lossihoovis toimunud suurüritustel:

(Eel)arvamusfestivalil Narvas ja Narva päeval. Nõustamise telgis jagati teavet

nõustamisteenuse kohta, vastati lõimumisega seotud küsimustele ja tutvustati eesti

keele iseseisva õppimise võimalusi. Lisaks osaleti 2015. aastal Haridusfestivalil

Narva Kutseõppekeskuses, rahvuste päeva raames oli 24.–25.09.2015 Tallinnas

Vene Kultuurikeskuses avatud nõustamistuba. Alates 2016. aastast on osaletud

Eesti Töötukassa korraldatud töömessidel nii Tallinnas kui Ida-Virumaal.

2019. aastal osaleti veel Narvas Fama kaubanduskeskuses emakeelepäeval

14.03.2019, Astri kaubanduskeskuse sünnipäeval Narvas 13.04.2019, Euroopa

päeval Sillamäel 10.05.2019, Kohtla-Järvel eesti keele maja teabetunnis

28.05.2019, Sillamäe Linna- ja Merepäevadel 28.06.2019. Nõustamisteenust

tutvustati Eesti Töötukassa konsultantidele ja nõustajatele 10.06.2019 Narvas ja

16.06.2019 Jõhvis, Eesti Rahvusvahelise maja tööandjate päeval 3.04.2019,

Töötukassa tööandjate päeval 25.04.2019 ja 26.11.2019 Tallinnas (ca 15

tööandjat), 10.05.2019 Rimi Eesti Food AS kaupluse juhtidele (ca 80 inimest) ja

15.10.2019 Kaupmeeste Liidu infopäeval (ca 10 tööandjat). 2020. ja 2021. aastal

mõjutas paljude ürituste toimumist koroonaviiruse levik. Nõustamisteenuse

tutvustamiseks sobilikud üritused jäeti pigem ära või kitsendati formaati. Teabe

levitamiseks kasutati e-kanaleid, postiteenuseid ning tegevuse 5.1.3 raames

toimunud koolitusi. 2022. aastal oli jälle aktiivsem teavitustegevuste aasta. Kui

aasta alguses mõjutas tegevusi koroonaviiruse levik, siis kevadest alates saabus

Eestisse palju Ukraina sõjapõgenikke. Teabetunde korraldati varasemast rohkem ja

materjale jagati ka partneritele, mistõttu trükiti 2022. aastal enamikke

4 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid

täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.

18

nõustamisalaseid materjale juurde.

Kevadel 2016 valmisid nõustamisteenust tutvustavad esitlusstendid ja –lauad,

mida toetatavate tegevuste elluviija nõustajad kasutasid nõustamis- ja infosüsteemi

tutvustamiseks messidel ja teabepäevadel. 2017. aastal valmisid nõustamis- ja

infosüsteemi kommunikatsioonistrateegia tegevuskava raames teavitustooted ning

täiendati esitlusvahendeid.

Juunis 2016 kaardistati täiendamist ja/või uuendamist vajavad teavitus- ja

nõustamismaterjalid ning analüüsiti uute teabematerjalide koostamise vajadust.

Analüüsi tulemusena otsustati uuendada järgmisi materjale:

- nõustamisteenust tutvustav trükis;

- praktiliste keeleõppe juhistega trükis „Juhend iseseisvaks keeleõppeks“;

- olemasolevate trükiste „Miks on hea olla Eesti Vabariigi kodanik?“, „Abiks

kodakondsuse taotlemisel / Abiks kodakondsuse taotlemisel alla 15-

aastastele lastele“ ja „7 sammuga Eesti kodanikuks“ alusel koostati üks

infomaterjal;

- „Abiks Eesti kodakondsuse taotlejale“.

2017. aastal valmis nõustamisalane teatmik „6 sammuga Eesti kodanikuks“

(varasem versioon „7 sammuga Eesti kodanikuks“). Teatmik on eesti-vene ja eesti-

inglise keeles. Trükise tekstid ning jaotuskava on kooskõlastatud Haridus- ja

Noorteameti ning Politsei- ja Piirivalveametiga.

2018. aasta kevadel valmisid uued nõustamisalased teabematerjalid. Eesti keele

messide eel koondati eesti keele õppealased nõuanded ning koostati kolm

teavituslehte: pikem juhis eesti keele õppimise võimalustest „Juhised

keeleõppurile“, lühike kakskeelne kokkuvõte „Juhend keeleõppijale“ ning

kakskeelne soovituste teabeleht „6 asja, mis on olulised keelekursuse valimisel“.

Kõik kolm teabematerjali on kolmes keeles: eesti, inglise ja vene keeles.

Teabematerjali „Juhend iseseisvaks keeleõppeks“ uuendamist alustati 2018. aastal.

Uuendamise käigus lisandus 2019. aasta lõpuks õppimise psühholoogiat käsitlev

peatükk ning palju eneseanalüüsi toetavaid ankeedivorme. Retsenseerimisse on

kaasatud tegevõpetajad ja nende õppurid. 2020. aastal materjal keeleliselt

toimetati, tekstid tõlgiti vene ja inglise keelde ning valmisid materjali illustreerivad

joonistused. Juhend ilmus trükist 2021. aastal. 2020. aastal süstematiseeriti

trükisest välja jäävaid materjale ja koondati veebipõhiselt kasutatavaks juhiseks.

Veebimaterjali arendamist alustati 2021. aastal tegevuse 5.1.1 raames.

2021. aastal loodi esmaste ja olulisimate kohanemis- ja lõimumiskeskuste ning -

teenuste teabeleht-järjehoidja, mida ennekõike jagati kohalikele omavalitsustele

tegevuse 5.1.3 koolituste raames.

2019. aastal valmis veel kaks nõustamisalaste teabelehte „7 võimalust, kuidas

säilitada oma keeletaset“ ja „6 soovitust, et keeleõpe oleks tõhusam“.

2017. aastal oli kavas välja kuulutada hange nõustamis- ja infosüsteemi

meediasõnumite kommunikeerimiseks, kuid hanke väljakuulutamine lükkus 2018.

aastasse, et siduda nõustamisteenuse teavitustegevused veebirakenduse

19

valmimisega. Hanke tulemusena sõlmiti 2018. aastal leping Hamburg & Partnerid

OÜ-ga. Lepingu raames loodi 2018.-2019. aastal kaks nõustamisteenust

tutvustavat ja kolm keeleõppe nõustamise teemalist (pühendumine õppele,

järjepidevus ja keele praktiseerimine) videoklippi, viidi läbi kolm nõustamist ja

nõuandeveebi tutvustav raadio-reklaamikampaania, uuendati nõustamisteenuse

voldikut ja avalikkusele on tutvustatud viit kogemuslugu.

2021. aastal oli fookuses kohalike omavalitsuste võimestamine. Sihtasutus osales

17.-18. augustil Linnade ja Valdade Päevadel teenuseid tutvustava telgiga.

Alategevuse 5.1.2 elluviimine lõppes 2022. aastaga.

Alamtegevuse tulemusel on nõustamissüsteem muudetud nähtavaks

lõimumistemaatilistel üritustel ja erinevates meediakanalites. Uuendatud on

mitmesuguseid teabematerjale ning juhendeid lõimumisega seotud

teemavaldkondades. Alamtegevuse 5.1.2 tulemusi võib kokkuvõttes hinnata heaks.

Alamtegevuse nr ja

nimetus

5.1.3 Koolitusvalmiduse tagamine ja koolitamine

Tegevuse või

alamtegevuse

planeeritud algus-

ja lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

01.09.2014–30.06.2023 Tegevuse või

alamtegevuse

tegelik algus- ja

lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

01.01.2015-30.06.2023

Tegevuse või

alamtegevuse

lühiülevaade ja

hinnang tegevuse

elluviimisele, sh

parimad praktikad,

esinenud

probleemid ja

ettevõetud

abinõud.

Tegevuse ettevalmistamine elluviimiseks

Tegevuse ettevalmistamine algas 01.01.2015. Ettevalmistuse käigus toimusid

arutelud infovõrgustiku liikmetega koolituste vajalikkuse, sisu ja tegevuste osas.

Kuna nõustamismeeskonda ning nõustamisteenuse arendust koordineeriva

ametikoha isikkoosseisus toimusid 2015. aasta alguses muutused, viibis

alamtegevuse ettevalmistus.

Koolitusvajaduse kaardistamine

Kuna nõustamismeeskonda ning nõustamisteenuse arendust koordineeriva

ametikoha isikkoosseisus toimusid 2015. aasta alguses muutused, viibis

alamtegevuse ettevalmistus ning tegevuste läbiviimise aeg pikenes.

2015. aasta augustis ja septembris kaardistati kohalike omavalitsuste ootused

nõustamisteenusele ning vähelõimunud isikuid teenindavate kohalike

omavalitsuste töötajate koolitusvajadus. Valminud aruannet esitleti ekspertrühmale

detsembris.

2016. aastal analüüsiti koostöös Sihtasutusega Kodanikuühiskonna Sihtkapital

vabaühenduste võimalusi ja vajadusi kolmanda sektori organisatsioonide

kaasamiseks nõustamis- ja infoteenuse arendamisse. Selle analüüsi käigus uuriti ka

kolmanda sektori koolitusvajadusi. Kolmanda sektori ootused on seotud pigem

tegevuste rahastamisega.

Riigiasutuste ja kolmanda sektori organisatsioonide koolitusvajadust arutas

alamtegevuse ekspertrühm 23.03.2016. Ekspertrühma liikmed soovitasid suunata

20

koolituse elanike teenindamisega tegelevate kohalike omavalitsuste ja

maavalitsuste töötajatele. Koolituse eesmärk on parandada vähelõimunute ja

uussisserändajate teenindamise kultuuri ning sihtrühmale vajalikku info andmise

suutlikkust. Koolituse kavandamisel ja elluviimisel tehti koostööd

Siseministeeriumi kohanemisprogrammiga, et vältida kattuvusi ning saavutada

paremat programmide vahelist koostööd. Koolitusplaane arutati ka nõustamis- ja

infosüsteemi ekspertrühmas, et koolitustegevusega oleks kaetud ka teiste partnerite

huvid ja vajadused.

2018. aastal kaardistati koolitusvajadused partnerite kaupa ning koostati neljast

moodulist koosnev koolituskava: „Erinevad nõustamisteenused“,

„Teenusepakkujate vaheline koostöö“, „Kliendi profileerimine ja motiveerimine“

ning „Kultuurierinevused, normid ja stereotüübid“. Koolituskava maht on 32

akadeemilist tundi ning ei eelda kogu kava läbimist, koolituskavast võib valida ka

üksikuid mooduleid.

Koolitus(õppe)kava koostamine

Vastavalt ekspertrühma 23.03.2016 toimunud kohtumisel kinnitatud

tegevuskavale, millega ekspertrühm kiitis heaks koolituse eesmärgid, tegevused

ning teemad, koostab detailse koolitus(õppe)kava koolitushanke võitja.

2017. aastal läbiviidud hanke tulemusena sõlmiti leping OÜ-ga Gravitas Consult,

kes koostöös infovõrgustikuga koostas ühtse standardi alusel töötavate nõustajate

koolituskava.

Õppematerjalide kaardistamine

Vastavalt ekspertrühma 23.03.2016 toimunud kohtumisel kinnitatud

tegevuskavale, millega ekspertrühm kiitis heaks koolituse eesmärgid, tegevused

ning teemad, kaardistab õppematerjalide vajaduse koolitushanke võitja, kes peab

arvestama osalejate hetkevajaduste ja partnerite tegevustega.

Uute õppematerjalide väljatöötamine ja olemasolevate õppematerjalide

kaasajastamine

Tegevus lükkus 2018. aastasse, sest teiste alamtegevuste ettevalmistamiseks kulus

plaanitust rohkem aega. 2017. aastal läbiviidud hanke tulemusena sõlmiti leping

OÜ-ga Gravitas Consult, kelle ülesandeks oli koostöös infovõrgustikuga 2018.

aastal koostada ja täiendada õppematerjale ühtse standardi alusel töötavate

nõustajate arvu suurendamiseks.

2018. aasta koolituste raames koondati õppematerjalid, mis tehti kõigile

kättesaadavaks 2020. aastal valminud e-töökeskkonna vahendusel. E-töökeskkond

pakub kõigile nõustajatele teavet erinevate nõustamisteenuste ja tugimaterjalide

kaudu. E-keskkonda on 2022. aasta lõpuks kantud 32 infoallikat.

2021. aastal lisandusid koolituskava I mooduli „Erinevad nõustamisteenused“ ja II

mooduli „Teenusepakkujate vaheline koostöö“ koolituste salvestised, mis on

sihtasutuse veebilehe kaudu avalikult kättesaadavad.

Koolitushanke korraldamine

21

Tegevus lükkus 2017. aastasse, sest teiste alamtegevuste ettevalmistamiseks kulus

plaanitust rohkem aega. Samuti oli otstarbekas kattuvuste vältimiseks nõustamis-

ja infosüsteemi arendamisele enam tähelepanu pöörata ja alles pärast Eesti

rändealase nõustamise tervikpildi kirjeldamist koolitustega alustada.

Hange koolituste korraldaja leidmiseks toimus 2017. aastal. Leping koolituste

korraldamiseks 2017.–2018. aastal sõlmiti OÜ-ga Gravitas Consult.

2019. aastal viidi läbi täiendav hange koolituste jätkamiseks ja nõustaja e-

töökeskkonna arendamiseks. Leping koolituste korraldamiseks 2019.–2020. aastal

sõlmiti OÜ-ga Gravitas Consult. 2020. aastal korraldati veel üks hange kohanemis-

ja lõimumisteenuste e-tööriista tutvustamiseks kõigis Eesti maakondades ja teiste

koolitusmoodulite pakkumist kohaliku omavalitsuse, nende allasutuste ja

piirkondlike vabaühenduste esindajatele. Ka nende koolituste läbiviimiseks sõlmiti

leping OÜ-ga Gravitas Consult, kes osutus hanke võitjaks.

Kursuste läbiviimine

2017. aastal alustati koolitustega efektiivsema infoliikumise tagamiseks ning ühtse

standardi alusel töötavate nõustajate arvu suurendamiseks. Gravitas Consult OÜ

eestvedamisel analüüsiti infovõrgustiku liikmete koolitusvajadusi ning kirjeldati

ühtse standardi alusel töötavate nõustajate koolituskava. Koolituskava koosneb

moodulitest, mille hulgast infovõrgustiku liikmed said leida enda oskuste

arendamiseks sobilikud teemad.

Esimesel koolitusel 05.12.2017 Tallinnas osales 34 riigiasutuste, kohalike

omavalitsuste ning kolmanda sektori organisatsioonide vähelõimunud püsielanikke

teenindavat ametnikku ja töötajat. Koolituskava alusel hakati koolitusi pakkuma

märtsis 2018 ning alustati mooduliga „Kultuurierinevused, normid ja

stereotüübid“. Koolitusel osales 168 ametniku, neist 114 ametnikku on läbinud

vähemalt 16 akadeemilist tundi. Toetatavate tegevuste elluviija nõustajad on

osalenud kõigis koolitusmoodulites. Koolituste raames on koondatud ka

õppematerjalid, mis tehti kõigile kättesaadavaks 2020. aastal valminud e-

töökeskkonna vahendusel. E-töökeskkond pakub kõigile nõustajatele teavet

erinevate nõustamisteenuste ja tugimaterjalide kaudu.

Nõustamis- ja infosüsteemi võrgustiku liikmete koolitamiseks 2019.-2020. aastal

ja võrgustiku e-töökeskkonna arendamiseks on sõlmitud töövõtuleping Gravitas

Consult OÜ-ga. Tegevustega alustati juunis 2019, koolitused algasid sügisel.

Neljas, juba varasemalt välja töötatud, koolitusmoodulis osales 2019.-2020. aastal

102 nõustajat, neist 2019. aastal osales 56 ja 2020. aastal 46.

2021. aastal oli fookuses kohalike omavalitsuste võimestamine, et neid

kohapealseks nõustamiseks ja piirkondlikuks koostööks kohanemis- ja

lõimumisteenuste pakkumisel ette valmistada. Selleks tutvustati kohanemis- ja

lõimumisteenuseid ning juhendati käsitama e-tööriista LINDA. Eesti Linnade ja

Valdade Liidu ettepanekul viidi koolitusi läbi üleriigiliselt. Koolituste korraldaja

oli Gravitas Consult OÜ. Koolitustel toimusid 13 maakonnas ja neis osales 267

kohalike omavalitsuste ning nende allasutuste ja piirkondlike vabaühenduste

esindajat. Kokku toimus 23 koolitust: koolituskava I mooduli „Erinevad

nõustamisteenused“ ja II mooduli „Teenusepakkujate vaheline koostöö“ koolitused

22

13 maakonnas (va saared) ning III mooduli „Kliendi profileerimine ja

motiveerimine“ ja IV mooduli „Kultuurierinevused, normid ja stereotüübid"

mõlemad moodulid viies suuremas piirkonnas. Koolituskohtumiste raames

analüüsiti ka KOVide teadlikkust olemasolevate teenuste osas ja vajadusi uute

arenduste jaoks. 13 maakonnas toimunud kohtumisel osales ühtekokku esindajaid

44 erinevast kohalikust omavalitsusest.

Koolituste raames jagati nõustamisalaseid materjale.

Kokku on 2017.-2021. aastatel koolitustel osalenud 537 riigiasutuste, kohalike

omavalitsuste, nende allasutuste ning kolmanda sektori organisatsioonide

vähelõimunud püsielanikke teenindavat ametnikku ja töötajat.

2022. aastal toimusid üle Eesti rände-, kohanemis- ja lõimumisteemalised

teabepäevad eesmärgiga toetada kohalike omavalitsuste ja nende allasutuste

töötajaid nende igapäevatöös, tutvustades riigi poolt pakutavaid tegevusi ja

võimalusi tagasipöördujatele, uussisserändajatele ja vähelõimunud püsielanikele.

Teabepäevi korraldas Johannes Mihkelsoni Keskus koostöös Siseministeeriumi ja

Kultuuriministeeriumiga ning neid kaasrahastasid Euroopa Liit Varjupaiga-,

Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning Siseministeerium. Teabepäevadel

tutvustati ka sihtasutuse kui peamise lõimumisteenuste pakkuja teenuseid ning

kohanemis- ja lõimumisteenuste teavet koondavat veebikeskkonda LINDA

(www.linda.integratsioon.ee). Teabepäevad on toimunud kõigis 15 maakonnas ja

lisaks suuremates maakondades mitu tükki, kokku 25 teabepäeva. Osalejaid oli

kokku ca 420. Teabetunnid on osutunud oluliseks infoallikaks ka Ukrainast

saabuvate põgenike kohanemise toetamisel. Teabepäevadel jagati kohalikele

omavalitsustele nõustamisalaseid teabematerjale.

Lõimumise (sh kohanemise) teenuste kohta on ühtekokku teavet jagatud ca 960

riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, nende allasutuste ning kolmanda sektori

organisatsioonide ametnikule ja töötajale.

Infoliikumise korraldamine sotsiaalpartneritega

2015. aastal kaardistati nii kohalike omavalitsuste ootused nõustamisteenusele kui

ka kohalike omavalitsuste ootused ja vajadused tugivõrgustiku olemasolule ning

koordineerimistegevusele. Infoliikumise korraldamist on arutatud ka alamtegevuse

ekspertrühmas.

Infoliikumise tagamiseks on korraldatud 4 kahepäevast infovõrgustiku seminari

(üks 2015., teine 2016., kolmas 2017. ja neljas 2018. aastal) ning erinevaid

kohtumisi, kus osapooled on jaganud oma valdkonna alast teavet. 2019. aastal

kohtuti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ülesannete raames, kus tutvuti

erinevate institutsioonide ja nende pakutavate teenustega. Samuti osales

nõustamismeeskond kõigil Siseministeeriumi uussisserändajate

kohanemisprogrammi võrgustiku regulaarsetel kohtumistel Tallinnas ja Narvas.

Aktiivselt osaleti sotsiaalpartnerite teabepäevadel, Euroopa Rändevõrgustiku

kohtumistel ning senise valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti“ aruteludel.

23

2020. aastal kohtuti uue valdkondliku arengukava eelnõu „Rahvastiku ja sidusa

ühiskonna arengukava 2021–2030“ aruteludel.

2021.-2022. aastatel oli sotsiaalpartneritega info jagamise peamine koht

kohanemisprogrammi võrgustiku regulaarsed kohtumised.

Alategevuse 5.1.3 elluviimine lõppes 2022. aastaga.

Lõimumise (sh kohanemise) valdkonna erinevatel koolitustel osales alategevuse

raames 537 inimest. Lisandusid 2022. aastal kõigis maakondades toimunud rände-,

kohanemis- ja lõimumisteemalised teabepäevad, mida korraldati

Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi toel ning kus tutvustati ka sihtasutuse

kui peamise lõimumisteenuste pakkuja tegevusi. Ühtekokku lõimumisvaldkonna

teavet jagatud ca 960 riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, nende allasutuste ning

kolmanda sektori organisatsioonide ametnikule ja töötajale. Alamtegevuse 5.1.3

tulemusi võib hinnata heaks.

Tegevuse nr ja

nimetus

Tegevus 5.2 Lõimumisprogrammi väljatöötamine ja pakkumine

Alamtegevuse nr ja

nimetus

5.2.1 Lõimumiskoolitused

Tegevuse või

alamtegevuse

planeeritud algus-

ja lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

01.09.2014–30.06.2023 Tegevuse või

alamtegevuse

tegelik algus- ja

lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

01.01.2015-30.06.2023

Tegevuse või

alamtegevuse

lühiülevaade ja

hinnang tegevuse

elluviimisele, sh

parimad praktikad,

esinenud

probleemid ja

ettevõetud

abinõud.

Tegevuse ettevalmistamine elluviimiseks

Tegevuse ettevalmistamine algas 01.01.2015. Esimesel poolaastal 2015 valmis

toetatavate tegevuste elluviija ning Kultuuriministeeriumi esindajate koostöös

tegevuse detailne kirjeldus, täpsustati alamtegevuste sisu ja ajakava.

24.04.2015 korraldati Narvas kultuurilise kümbluse seminar, millest võttis osa 32

inimest. Seminaril tutvustati plaanitavaid tegevusi ning ajakava, arutati üheskoos,

milliseid tegevusi ja kuidas paremini teha.

Õppematerjalide koostamise vajaduse väljaselgitamine. Vajadusel õppematerjalide

tellimise lähteülesande koostamine

Kõigi moodulite, st keeleõppe, kodakondsuseksamiks ettevalmistusmooduli ja

kultuurimooduli jaoks ei hakatud õppematerjale välja töötama, sest neid on

piisavalt palju välja antud ja need on vabalt kättesaadavad. Õppematerjale töötati

välja vajadusel.

Hanke "Eesti keele õpe vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele" raames

töötas teenuse osutaja välja õppekavad ja valis välja ning lisas koolituseks

sobilikud õppematerjalid. Kasutati õppematerjale, mis on tänapäevased, sobiva

raskusastmega ja toetasid koolituse eesmärgi saavutamist.

Kasutati ka Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud „Inimressursi arendamise

rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ programmi "Keeleõppe

24

arendamine 2011–2013" tegevuse „Avaliku sektori töötajate keeleõpe“ raames

valminud materjale, nagu „Juhend iseseisvaks keeleõppeks“, mis on leitav

aadressil https://www.integratsioon.ee/juhend-iseseisvaks-keeleoppeks.

Samuti kasutati toetatavate tegevuste elluviija loodud koolitusmaterjale, vt

täpsemalt aadressil https://www.integratsioon.ee/raamatukogu ja

www.kutsekeel.ee/.

Pakutavate õppemoodulite õppekavade väljatöötamine ning õppekavade

läbiviimiseks vajalike teavikute hulga täpsustamine

Üldkeeleõppemoodul – eesti keele A2, B1 ja B2 tasemete saavutamiseks töötati

hanke „Eesti keele õpe vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele“ raames

välja õppekavad mahus 100 akadeemilist ja 120 akadeemilist tundi. Õppekavades

on välja toodud teemad koos üldkeele ja toimetuleku või tööalase keele

õppetundide mahu, sisu lühikirjelduse ja õpiväljunditega ning õpitulemuste

hindamise viisiga.

Juulist septembrini 2015 toimus hanke „Eesti Vabariigi põhiseaduse ja

kodakondsuse seaduse tundmise õpe vähelõimunud püsielanikele ja

uussisserändajatele“ läbiviimiseks vajalike nõuete (nõuded koolitusmetoodikale ja

õppematerjalidele) täpsustamine. Analüüsiti 2014. aastal korraldatud

kodakondsuseksamite tulemusi ning toetatavate tegevuste elluviija toetusel

kodakondsuseksami sooritamise ettevalmistamiseks varasematel perioodidel välja

antud õppematerjale. Töötati välja õppekava ja septembris 2015 kuulutati välja

hange.

Kultuurimoodul

Seisuga 31.08.2015 registreerus tasuta eesti keele kursustele plaanitust (540

inimest) suurem arv inimesi - kokku 5 961 inimest. Selleks, et pakkuda tasuta eesti

keele kursustel osalemise võimalust võimalikult lühikese perioodi jooksul

võimalikult paljudele keeleõppes osaleda soovijatele, viidi läbi täiendavad hanked.

Sellest tulenevalt lükkus edasi kultuurimooduli väljatöötamine. 2016. aastal

arutleti kultuurimooduli vajalikkuse ja korraldamise võimaluste üle. Ühe

võimalusena kaaluti ka üldkeeleõppemooduli ja kultuurimooduli pakkumist ühe

moodulina. Arutelu tulemusena jõuti selgusele, et kultuurimoodul on vajalik

eraldiseisva moodulina. Kultuurimoodul valmis 2017. aasta lõpuks. Hange

kultuurimooduli pakkumiseks vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele

korraldati ning koolitused algasid 2018. aastal.

Koolitusvajaduse väljaselgitamine ja täpsustamine moodulite kaupa, sh

fookusgrupi intervjuude läbiviimise teel

Mais 2015 ei olnud teada, kui suur on tegelik eesti keele õppe vajadus. Juunis avati

samaaegselt hankega "Eesti keele õpe vähelõimunud püsielanikele ja

uussisserändajatele" keeleõpet soovivatele inimestele registreerumine toetatavate

tegevuste elluviija veebilehe kaudu, kuhu 31.08.2015 seisuga registreerus kokku 5

961 inimest. Saadud tulemustest selgus, et enam kui pooled ehk 3 873 inimest

25

märkisid elukohaks Tallinna. Ida-Virumaalt registreerus kokku 1 665 inimest,

kõige enam keeleõppe soovijaid oli Narvast (823 inimest). Enim sooviti eesti keelt

õppida B2 tasemel (2 201 inimest). Kodakondsuseksami sooritamiseks vajalikul

B1 tasemel soovib eesti keele kursuseid 1 909 inimest. A2 taseme õppesse

registreerus 1 851 inimest.

Selgitamaks välja inimeste arvu, kes võivad olla huvitatud hanke „Eesti Vabariigi

põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise õpe vähelõimunud püsielanikele ja

uussisserändajatele“ raames pakutavast õppimise võimalusest, uuris toetatavate

tegevuste elluviija Haridus- ja Noorteametist kodakondsuseksami sooritajate arvu

2013. ja 2014. aastal ning Siseministeeriumist, kui palju on Eestis määratlemata

kodakondsusega isikuid. Selgitati välja, et perioodil 2016–2017 võiks põhiseaduse

ja kodakondsuse seaduse tundmise õppes osaleda ligikaudu 1 100 isikut ja

perioodil 2018–2020 ligikaudu 1 400 isikut.

Valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020” üheks suunitluseks on kasvatada

Eesti riiki väärtustavat kodanikkonda. Siinkohal on oluliseks teguriks noortele

suunatud tegevused, mis aitavad kaasa noorte eneseteostusvõimaluste ja

ühiskondlikes protsessides osaluse suurendamisele. Lisaks peetakse Eesti suureks

probleemiks väljarännet, eriti noorte seas. Sellest lähtuvalt töötati

kodakondsusmooduli raames välja ka pilootprogramm vähelõimunud noortele,

mille eesmärk oli suurendada noorte osalust ühiskondlikes tegevustes ja tutvustada

võimalusi eneseteostamiseks Eestis. Septembris 2015 valmis kuni 50-le vene

koduse keelega Ida-Virumaa noorele suunatud pilootprogrammi kava.

Pilootprogrammi tegevused viidi 2015. aastal läbi koostöös MTÜ-ga Ida-Viru

Noorteakadeemia. Noortele suunatud pilootprogramm toetab noorte positiivset

meelestatust Eestis võrdsete võimaluste olemasolu suhtes ning samastumist

Eestiga ning aitab neil kasvada kodanikuks.

Kultuurimooduli koolitusvajadus selgitati välja 2016. aastal toimunud

tagasisideküsitluse abil, mis viidi läbi eesti keele kursustel osalejate seas.

Tagasiside näitab, et vajadus kultuurimooduli järele on olemas ning selles

soovivad rohkem osaleda kõrgema keeleoskustasemega inimesed.

2017. aasta sügisel jätkus kultuurimooduli, mille eesmärk on tutvustada lisaks

kodakondsuseksamiks ettevalmistava koolituse teemadele ka Eestimaa ajalugu ja

kultuuri, sisu väljatöötamine ning toimus arutelu rakendusasutuses.

Kultuurimooduli ettevalmistamiseks kulus plaanitust rohkem aega, kuna ka teiste

alamtegevuste elluviimisele (sh eesti keele kursustele ja klubidesse registreerimise

ümberkorraldamine, kahe plaanitud hanke (keeleõpe ja klubide korraldamine)

asemel täiendavalt kahe kordushanke läbiviimine) kulus plaanitust rohkem aega.

2018. aasta sügisel registreerus kultuurimooduli tegevustesse 534 inimest.

Hangete läbiviimine koolitajate leidmiseks

Juunis 2015 avalikustati hange "Eesti keele õpe vähelõimunud püsielanikele ja

uussisserändajatele". Pakkumuste esitamise tähtajaks, 14.07.2015, laekus 9

pakkumust. Edukaks osutus MTÜ Atlasnet esitatud pakkumus, kes korraldas tasuta

eesti keele kursused 540-le sihtrühma liikmele.

26

28.10.2015 avalikustati teine hange „Eesti keele kursused vähelõimunud

püsielanikele ja uussisserändajatele“ 2 000 eesti keelest erineva emakeelega

vähelõimunud püsielaniku koolitamiseks alates jaanuarist 2016. Pakkumuste

laekumise tähtajaks, 16.12.2015, laekus 7 pakkumust. Lepingud sõlmiti 5

pakkujaga: OÜ Keelepisik, OÜ Mitteldorf, Sihtasutus EDUKOOL, MTÜ

Folkuniversitetet Estonia ja MTÜ Atlasnet.

2016. aasta suvel ja sügisel toimunud kahe hanke „Eesti keele kursused

vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele“ tulemusena sõlmiti 6 lepingut:

OÜ Keelepisik, OÜ Mitteldorf, MTÜ Folkuniversitetet Estonia, Multilingua

Keelekeskus OÜ ja MTÜ Atlasnet (2 lepingut) ning korraldati eesti keele A2, B1

ja B2 tasemel kursused 2 520-le vähelõimunud püsielanikule ja uussisserändajale

ajavahemikus 10.10.2016–30.11.2017 Narvas, Sillamäel, Kohtla-Järvel, Ahtmes,

Jõhvis Tartus, Pärnus ja Tallinnas. Tagamaks erinevates piirkondades tegutsevate

teenusepakkujate kaasamine oli hange jagatud neljaks osaks – üle Eesti (2

lepingut), Tallinn (2 lepingut), Narva (1 leping) ja Ida-Virumaa (1 leping).

2017. aastal korraldati uus hange „Eesti keele kursused vähelõimunud

püsielanikele ja uussisserändajatele“ ning sõlmiti lepingud MTÜga Atlasnet ning

MTÜga Folkuniversitetet Estonia, kes korraldasid keelekursusi 960 inimesele

perioodil 2017–2020.

2018. aastal korraldati täiendav hange „Eesti keele kursused vähelõimunud

püsielanikele ja uussisserändajatele“ ning sõlmiti lepingud MTÜga Atlasnet ning

MTÜga Folkuniversitetet Estonia ning OÜga Kersti Võlu Koolituskeskus, kes

korraldasid keelekursusi 608 inimesele perioodil 21.08.-21.12.2018.

2019. aastal korraldasime riigihanke „Eesti keele kursused vähelõimunud

püsielanikele ja uussisserändajatele perioodil 2019-2022“ ning sõlmisime lepingud

Atlasnet MTÜ, Folkuniversitetet Estonia MTÜ, Kersti Võlu Koolituskeskus OÜ

ning Multilingua Keelekeskus OÜga. Riigihanke tulemusena saime täiendavalt

luua eesti keele kursusel õppimise võimalused 1920-le inimesele.

Märtsis 2022 kuulutasime välja riigihanke „Eesti keele kursused Eestis elavatele

vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele”. Hankega leidsime 3

korraldajat, kes viisid Euroopa keeleõppe raamdokumendi nõuetega kooskõlas läbi

eesti keele A2-, B1- ja B2-tasemel keeleõppekursused vahemikus juuli kuni

november 2022, parandamaks eesti keelest erineva emakeelega vähelõimunud

püsielanike ja uussisserändajate keeleoskust.

17.09.2015 avalikustati hange „Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse

seaduse tundmise õpe vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele“, et viia

perioodil 01.12.2015–31.12.2017 läbi õppetöö (maht 14 akadeemilist tundi)

vähemalt 1160-le sihtrühma liikmele. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli

28.10.2015. Pakkumusi ei esitatud ja hange ebaõnnestus.

8.12.2015 kuulutati välja uus hange „Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse

seaduse tundmise koolitus vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele“.

Uues hankes oli sihtrühma liikmete arv 700 ja õppetöö maht 18 akadeemilist tundi

(14 akadeemilist tundi kontaktõpet ning 4 tunni ulatuses õppekäike). Pakkumuste

esitamise tähtaeg oli 07.01.2016. Esitati 1 pakkumus (MTÜ Kodanikukoolitus),

27

mis tunnistati edukaks.

Oktoobris 2017 avalikustatud hanke „Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse

seaduse tundmise koolitus vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele

aastatel 2018–2019“ edukaks pakkujaks tunnistati Paurman & Partnerid

Õigusbüroo OÜ ja AS Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor.

2019. aasta detsembris avalikustasime riigihanke „Eesti Vabariigi põhiseaduse ja

kodakondsuse seaduse tundmise koolitus vähelõimunud püsielanikele ja

uussisserändajatele perioodil 2020-2022“, mille tulemusena sõlmisime 2020. aastal

hankelepingu (Targa Eesti Instituut OÜ-ga (endise nimega Paurman & Partnerid

Õigusbüroo OÜ) ja AS Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor) Eesti Vabariigi

põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolituste ettevalmistamiseks ja

elluviimiseks ajavahemikul 01.03.2020–28.02.2022 kindlustamaks vähelõimunud

püsielanikele ja uussisserändajatele vajalikud teadmised põhiseaduse ja

kodakondsuse seaduse tundmise eksami sooritamiseks. Soovime pakkuda

põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitust mahus 18 akadeemilist

tundi 400-le inimesele.

06.06.2018 avalikustati hange „Eesti kultuuriruumi tutvustamine vähelõimunud

püsielanikele ja uussisserändajatele“. Hanke tulemusena hakkas kultuurimoodulit

Tallinnas ja Harjumaal ellu viima Mittetulundusühing Eesti Instituut projektiga

„Kultuurisamm“ ning Lõuna-Eestis Eesti Rahva Muuseum (ERM). Leidmaks

kultuurimooduli elluviija Ida-Virumaa elanikele korraldati kordushange, mille

tulemusena jõuti lepingu sõlmimiseni hanke eduka pakkujaga Ühing Intelligi, kes

loobus lepingu sõlmimisest viimasel hetkel. Kuna hanke tegevusi ei olnud enam

võimalik etteantud tingimustel ja mahus ellu viia, kordushange tühistati.

Kultuurimooduli raames toimusid koolitused, mille abil tutvustati sihtgrupile Eesti

kultuuri ja ajalugu. Õpitu kinnistamiseks viidi läbi õppekäigud, külastati

kultuurisündmusi ja –asutusi.

2019. aasta aprillis avalikustati riigihange „Eesti kultuuriruumi tutvustamine Eestis

elavatele vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele perioodil 2019-2022“,

mille tulemusena sõlmisime lepingud Mittetulundusühinguga Eesti Instituut ning

MTÜga Rahvusvaheline Maja, et pakkuda kultuurimoodulis osalemise võimalust

1500-le inimesele ajavahemikul 01.07.2019–31.01.2022.

24.02.2021 avalikustati riigihange „Eesti kultuuriruumi tutvustamine Eestis

elavatele vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele”. Pakkumuste

esitamise tähtajaks, 22.03.2021 laekusid pakkumused 5 pakkujalt, ühtekokku 15

pakkumust. Hanke tulemusena sõlmisime 4 lepingut, et pakkuda Eesti

kultuuriruumi tutvustavaid tegevusi 1600-le vähelõimunud püsielanikule ja

uussisserändajale ajavahemikul mai 2021 – märts 2022. Hanke tulemusel hakkasid

teenust pakkuma Mittetulundusühing Eesti Instituut, Rahvusvahelise Maja MTÜ ja

Eesti Rahva Muuseum.

Kultuuriõppemooduli pakkumiseks avalikustasime ka 2022. aasta jaanuaris

riigihanke „Eesti kultuuriruumi tutvustamine Eestis elavatele vähelõimunud

püsielanikele ja uussisserändajatele”.

MTÜ Eesti Instituudi ja Eesti Rahva Muuseumiga sõlmisime 30.03.2022 uued

28

hankelepingud.

Riigihankele „Eesti kultuuriruumi tutvustamine Eestis elavatele vähelõimunud

püsielanikele ja uussisserändajatele” laekus tähtajaks 29.12.2022 kaks pakkumust.

Edukaks osutus MTÜ Etnoweb.

2023. aastal jätkus kultuurimooduli raames kohtumiste korraldamine. Sihtgrupile

tutvustati Eesti kultuuri ja ajalugu, korraldati viis õppekäiku muuseumidesse,

kultuuriasutustesse, Eestimaa loodusesse. Koolituse maht oli 30 akadeemilist

tundi.

2015. aasta juulis avalikustati hange „Teavitustoodete tellimine koos toote

kujunduse ja kujunduse trükiga“ teavitustoodete (pastapliiatsite ja märkmike)

tellimiseks. Tähtajaks laekunud pakkumused ei vastanud hanke tingimustele.

Septembris muudeti hindamiskriteeriume ja kuulutati välja uus hange

„Teavitustoodete tellimine koos toote kujunduse ja kujunduse trükiga“.

Pakkumuste esitamise tähtajaks, 25.09.2015, laekus 7 pakkumust. Edukaks

tunnistati OÜ Stillabunt pakkumus.

Koolitusmoodulite elluviimine

Üldkeeleõppemoodul – osalejate teavitamine testimisest ja õppetööst algas

01.09.2015 ning 30.09.2015 alustasid õppetööd 192 isikut.

2017. aastal töötati välja uus kursustele registreerimise kord selleks, et lihtsustada

kursustele registreerumist, tõsta inimeste vastutust õigete andmete esitamisel ja

suurendada valikuvõimalust (registreerumisel on näha kõik pakutavad kursused).

Alates 2017. aasta sügisest registreerib inimene end ise konkreetsele kursusele.

Kursustele on võimalik registreeruda 2 korda aastas: sügis- ja kevadsemestriks.

Valides kursust peab registreeruja enda keeleoskust testima, et valida endale

keeletasemelt sobiv kursus. Õppija valib kursuse just talle sobival

keeleoskustasemel, sobiva ajakava ja kohaga. Registreerumisel on kohtade arv

piiratud.

25.09.2017 avati eesti keele A2, B1 ja B2 tasemel kursustele registreerimine

toetatavate tegevuste elluviija veebilehe kaudu ning uued kursused

registreerunutele algasid 2017. aasta oktoobris ja detsembris 16 õpperühmas (256

inimesele). 2018. aastal oli eesti keele kursustele võimalik registreeruda jaanuaris

(27 uut kursust, 432 õppekohta) ja augustis (39 uut kursust, 624 õppekohta).

2019. aastal oli eesti keele kursustele võimalik registreeruda jaanuaris (7 uut

kursust, 112 õppekohta) ja augustis (56 uut kursust, 896 õppekohta).

Seisuga 31.12.2020 oli perioodil 2015–2020 eesti keele õppimiseks pakutud 8415

õppekohta. Üldkeeleõppemooduli läbis perioodil 2015–2020 kokku 5824 inimest.

2020. aastal avasime 48 õpperühma, kus õppimist alustas 831 inimest, kellest

edukalt läbis kursuse 561 inimest.

2021. aastal pakkusid Atlasnet MTÜ, Folkuniversitetet Estonia MTÜ ning

Multilingua Keelekeskus OÜ eesti keele A2-, B1- ja B2-tasemel kursusi Narvas,

Tallinnas ja Tartus kokku 256 inimesele.

Jaanuaris alustas keeleõpet 16 gruppi, kus pakkusime kokku 256 õppekohta. 256st

29

õppekohast täideti avaliku online registreerimise kaudu 75 õppekohta. Ülejäänud

181 õppekohta täideti nende õppijatega, kes soovisid pärast kursuse lõppu jätkata

eesti keele õppimist järgmisel tasemel. Selleks pidid õppijad osalema keeleõppes

vähemalt 80% keeleõppe kogumahust ja sooritama kursuse lõputesti.

Tulenevalt piirangutest viidi kõigi õppegruppide keeleõpe veebi üle, v.a üks grupp,

mille õpe lükati õppijate soovil sügisesse edasi. Keelekursus 16 õppijale 1 rühmas

algas septembris. Kursuse viis läbi Folkuniversitetet Estonia MTÜ, kursus lõppes

detsembris 2021.

Kokku asus aasta jooksul õppima 250 inimest, kellest 211 lõpetas kursuse edukalt

ja 39 läbis kursuse mahus alla 80% kursuse kogumahust.

Märtsis 2022 välja kuulutatud riigihanke „Eesti keele kursused Eestis elavatele

vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele“ tulemusel avasime

registreerimiseks iseteeninduses 14 veebikursust, 11 kursust Tallinnas, 5 kursust

Narvas, 3 Tartus, 1 Pärnus ja 1 Jõhvis ja 1 Sillamäel. Keeleõpet viisid läbi Sola

Integra OÜ, Folkuniversitetet Estonia MTÜ ja Algus OÜ õpetajad.

Kursustel osales kokku 548 inimest, kellest läbis keeleõppe edukalt 367. Kursused

korraldati sihtrühma soove arvestades - 1/3 osales veebikursusel ja 2/3

tavakursusel auditooriumis. Tegevus on lõpetatud.

2017. aastal läbiviidud küsitluse tagasiside alusel on kursustel osalemine

keeleõppes osalenute seas:

 suurendanud huvi eesti keele õppimise vastu (90% vastajatest);

 julgustanud rääkima eesti keeles (80% vastajatest) ja 70% vastajatest on

hakanud sagedamini kasutama eesti keelt igapäevasuhtluses;

 teinud lihtsamaks eestikeelsete uudiste jälgimise televisioonis ja raadios või

lihtsustanud uudiste lugemist ajalehtedest (60% vastanutest).

Keeleoskust mõõtvate testide tulemused näitavad, et keeleoskus on paranenud

kursusel osalemise tulemusena (97% osalejatest).

Kodakondsusmooduli raames viidi perioodil november–detsember 2015 ellu

pilootprogramm Eestis elavatele noortele, mille eesmärk oli suurendada noorte

osalust ühiskondlikes tegevustes ja tutvustada võimalusi eneseteostamiseks.

Ühiskondliku sidusust toetavasse pilootprogrammi valiti 45 vene koduse keelega

noort Ida-Virumaalt. Pilootprogrammi raames toimus 7 kohtumist Jõhvis,

Tallinnas, Tartus ja Narvas. Kohtumistel tutvuti kodanikualgatustes kaasalöömise,

iduettevõtluse ning Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse tööga. Lisaks osalesid noored

kriitilise mõtlemise koolitusel ning toimus õppereis Tartusse, kus noortele

tutvustati Tartu Loomemajanduskeskuse ja Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum

tööd. Samuti käidi ekskursioonil Eesti Maaülikoolis. Pilootprogrammi läbis kokku

36 noort. Noortele suunatud pilootprogramm toetab noorte positiivset meelestatust

Eestis võrdsete võimaluste olemasolu suhtes ning samastumist Eestiga ning aitab

neil teha otsuse võtta endale Eesti kodakondsus ning kasvada kodanikuks.

Pilootprogrammi elluviimine toimus alates 2016 alamtegevuse 5.3.1 raames.

Detsembris 2015 avalikustatud hanke tulemusena läbis 2016.–2017. aastal

30

vähemalt 80% mahus MTÜ Kodanikukoolitus korraldatud Eesti Vabariigi

põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitused 738 sihtrühma

esindajat. Koolitustel osales 749 inimest. Koolitused toimusid 72 koolitusgrupis

(42 gruppi Tallinnas, 12 gruppi Kohtla-Järvel, 6 gruppi Narvas, 3 gruppi Sillamäel,

8 gruppi Jõhvis ja 1 grupp Pärnus). Õppekäikudel käis kokku 535 õppustel

osalejat. Ligikaudu 85% tagasiside andnud osalejate hinnangul vastas koolitus

täielikult nende ootustele, 15% pidas koolitust piisavaks.

Detsembris 2017 lõppenud hanke „Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse

seaduse tundmise koolitus vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele

perioodil 2018-2019“ tulemusena pakkus ühe lepingu raames vastavat koolitust

Paurman & Partnerid Õigusbüroo OÜ ja AS Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor.

Eesmärk oli koolitada vähemalt 500 inimest seitsmes Eesti maakonnas. 2018.-

2019. aastal osales koolitusel kokku 511 inimest. Koolituse läbisid edukalt 146

inimest. Ülejäänud osalesid alla 80% koolituse mahust. 2020. aastal registreerus

119 inimest, kellest 66 täitsid programmi täies mahus ja neile väljastati

tunnistused.

2021. aasta I kvartalis ei toimunud kodakondsuseksamiks ettevalmistavaid

koolitusi ega õppekäike asutustesse viiruse levikust tulenenud piirangute tõttu.

Märtsis registreeris oma koolitussoovi 8 inimest. Märtsi lõpus kooskõlastasime

aprillikuusse planeeritud koolituste kava ja osalejate nimekirja. Koolitusi hakati

läbi viima Zoom’i keskkonnas. Augusti lõpuks oli koolitustel kokku osalenud 68

inimest. Aasta lõpuks osales kodakondsuse saamiseks ettevalmistaval kursusel 194

inimest, kellest edukalt läbis koolituse 76 inimest ja 61 läbis alla 80% kogu

koolituse mahust.

2022. aasta jaanuarist märtsini toimus veel 5 koolitust, kus kokku osales 87

inimest. Tegevus on lõpetatud.

2018. aasta suvel korraldatud hanke „Eesti kultuuriruumi tutvustamine

vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele“ tulemusena hakkas

kultuurimoodulit Tallinnas ja Harjumaal ellu viima MTÜ Eesti Instituut projektiga

„Kultuurisamm“ ning Lõuna-Eestis Eesti Rahva Muuseum (ERM). Augustis

toimus sihtrühma teavitamine ning programmide lihvimine, septembris

registreerumine ja esimesed kohtumised, avaüritused, nt ühised filmivaatamised ja

arutelud filmi tegijatega, ekskursioonid loodusesse ja linnaruumi. 2018. aasta

sügisel registreerus ja võttis kultuurimooduli tegevustest osa 534 inimest.

Kultuurimooduli läbisid edukalt 110 inimest, kes osalesid kultuurimooduli

tegevustes vähemalt 16 akadeemilist tundi ning vähemalt 4 õppekäigul.

2019. aastal osales kultuurimoodulis 1090 inimest, kellest 741 läbisid mooduli

täies mahus ja 272 osaliselt. 77 inimest jätkasid kultuurimoodulis osalemist 2020.

aastal.

2020. aastal osales 211 inimest, kellest 209 läbisid programmi täies mahus ja 2

osaliselt.

2021. aasta kevadel korraldasime täiendava hanke kultuurimooduli läbiviijate

leidmiseks.

31

Tulenevalt piirangutest ei olnud võimalik kevadel õppekäike korraldada. Seda tehti

suvel. Teavitustöö nii sihtrühma leidmiseks kui sihtrühma kutsumine

kultuuriüritustele toimus kevadel ja suvel aktiivselt ning regulaarselt

sotsiaalmeedia kaudu. Kultuuriõpet toetavates tegevustes osales 2021. aastal kokku

2315 inimest, kellest edukaid lõpetajaid oli 1524. Mittetulundusühing Eesti

Instituut lõpetas kultuuri tutvustavate tegevuste elluviimise 2021. aasta lõpuks,

kuid Eesti Rahva Muuseum ja Rahvusvahelise Maja MTÜ kultuurimooduli

tegevused lõppesid 2022. aasta I kvartalis.

Aprillis avalikustasime täiendava riigihanke, mille tulemusel pakkus MTÜ Eesti

Instituut perioodil august-oktoober kultuuriõppes osalemist veel 326-le inimesele.

2022. aastal osalesid kultuuriõppemoodulis kokku 1596 inimest, neist 1125 läbisid

programmi täies mahus.

2023. aastal korraldas MTÜ Etnoweb Eesti kultuuri ja ajaloo tutvustamise koos

õppekäikudega muuseumidesse, kultuuriasutustesse, Eestimaa loodusesse.

Registreerumine tegevusesse toimus märtsis 2023 veebiplatvormil

www.kultuurivoti.ee, kus iga registreerunu sai ligipääsu „Kultuurivõti“ sündmuste

ajakavale. Teavitamiseks kasutati korraldaja sotsiaalmeediakanalit Facebook ning

otse sihtgrupi poole pöördumist erinevate organisatsioonide kaudu (suure

välismaise töötajaskonnaga ettevõtted, välismaalaste huviklubid, rahvusvähemuste

ühingud jms). Õppereisidele kaasati 5 vabatahtlikku. MTÜ Etnoweb tegi

programmi „Kultuurivõti“ raames koostööd Narva Muuseumi, Eesti

Kunstimuuseumi (KUMU ja Kadrioru muuseum), EV Lines OÜ, Saaremaa Sõrve

kultuurikeskuse, Saaremaa Muuseumi, Angla Tuulikumägi ja Angla

Pärandkultuurikeskuse ning Karja Katariina ja Pöide kirikutega. Kaasatud olid

eesti keelt kõnelevad inimesed (vabatahtlikena) ning kohalikud eestikeelsed

kultuuriasutused ja seltsid, kelle roll oli olla programmis kogukondade esindajad ja

luua eripäraseid programme kohalikust elu-olust (Saaremaa Sõrve kultuurikeskus,

Saaremaa Muuseum, Karja Katariina ja Pöide kirikud).

2023. aastal osales kultuurimoodulis 310 inimest.

Tagasisideküsitluses vastasid osalejad, et on väga rahul programmi sisuga ja see

sobis nende ootustega. Osalejad hindasid kõrgelt kultuurikoolituse raames

toimunud eesti keele tunde, tegid ettepaneku arendada sarnane programm

koolinoortele ning suurendada mahtu.

Tegevus on lõpetatud.

Vähelõimunud elanike ja uussisserändajate koolitajate koolituse läbiviimine

Keelekursuseid läbiviivaid koolitajaid otsustati mitte koolitada, sest õpetajaid

valmistavad Eesti Vabariigis ette ülikoolid ning selleks, et tagada kvaliteetset

koolitust, seadis toetatavate tegevuste elluviija hankes nõuded õpetajatele: 1) eesti

keele või eesti keele kui võõrkeele/kui teise keele õpetaja kvalifikatsioon, 2)

vähemalt kaheaastane (s.o 24 kuud) eesti keele kui teise ja/või võõrkeele

õpetamise kogemus täiskasvanutele viimase viie aasta jooksul. Muudeti

32

paindlikumaks õpetaja töökogemusega seotud tingimust, mis on nüüd 36 kuud

eesti keele kui teise ja/või võõrkeele õpetamise kogemust täiskasvanutele viimase

10 aasta jooksul. Vajadus on praktiline, sest nt lapsehoolduspuhkuselt tööle tagasi

tuleval õpetajatel ei olnud võimalik kvalifitseeruda.

Alates 2018. aastast koolitas keelekursuseid läbiviivaid koolitajaid

Kultuuriministeeriumi tellimusel Tartu Ülikool.

Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise õpet vähelõimunud

püsielanikele ja uussisserändajatele läbi viivate koolitajate koolitust ei toimunud,

sest tähtajaks (28.10.2015) pakkumusi ei laekunud ja hange „Eesti Vabariigi

põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise õpe vähelõimunud püsielanikele ja

uussisserändajatele“ ebaõnnestus. 08.12.2015 kuulutati välja uus hange, mille

raames seati nõuded koolitajatele: 1) ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ja/või

LAK koolituse läbinud eesti keele õpetaja; 2) ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse

õpetamise ja/või eesti keele õpetamise kogemus täiskasvanutele vähemalt kaks

aastat (24 kuud) viimase kuue aasta (alates detsembrist 2009) jooksul.

2017. aastal korraldatud hankes muudeti nõudeid õpetajatele konkreetsemaks ja

pakkujatele arusaadavamaks: täpsustati ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetamise

ja/või eesti keele õpetamise kogemuse mahtu täiskasvanutele. Eelnevalt oli

nõudeks vähemalt kaks aastat (24 kuud). Uues hankes on toodud, et ajaloo- ja

ühiskonnaõpetuse õpetamise ja/või eesti keele õpetamise kogemus peab olema

vähemalt 100 akadeemilist tundi viimase 6 (kuue) aasta (oktoober 2011 –

september 2017) jooksul, kusjuures õpe peab olema läbi viidud täiskasvanute

koolituse seaduses sätestatud tingimustel.

Koolitusi koolitajatele korraldati vastavalt vajadusele.

Perioodil 01.01.2015-30.06.2023 said kõik planeeritud tegevused ellu viidud ja

eesmärgid täidetud. Lõimumisprogrammi raames töötati välja 3 koolitusmoodulit:

üldkeeleõppemoodul (keelekursused A2-, B1- ja B2-taseme saavutamiseks),

kultuurimoodul ja Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise

koolitus. Lõimumiskoolitustel osales kokku 16 985 inimest, kellest edukalt läbis

koolitused 12 131 inimest.

Alamtegevuse nr ja

nimetus

5.2.2 Keeleline ja kultuuriline kümblus

Tegevuse või

alamtegevuse

planeeritud algus-

ja lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

01.09.2014–30.06.2023 Tegevuse või

alamtegevuse tegelik

algus- ja lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

01.01.2015-30.06.2023

Tegevuse või

alamtegevuse

lühiülevaade ja

Tegevuse ettevalmistamine elluviimiseks

Tegevuse ettevalmistamine algas 01.01.2015. Ettevalmistavas etapis konsulteeriti

Euroopa Sotsiaalfondi lõppenud programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“

sarnase tegevuse elluviijatega – ekspertidega, sh eestvedajatega, tutvuti tegutsenud

33

hinnang tegevuse

elluviimisele, sh

parimad praktikad,

esinenud

probleemid ja

ettevõetud

abinõud.

keeleklubide töö struktuuriga ning jõuti selgusele, et keeleklubi kontseptsioon ja

väljatöötatud eesti keele klubi tööjuhend-käsiraamat

(https://www.integratsioon.ee/eesti-keele-klubi-kasiraamat) sobib keelelise ja

kultuurilise kümbluse klubide töö korraldamiseks.

Keelelis-kultuurilise kümbluse programmi ettevalmistamine (koostöös

ekspertidega, sihtrühmaga)

2015. aasta kevadel toimusid arutelud ja alustati keelelise ja kultuurilise kümbluse

tegevuse elluviimise ettevalmistamist klubide vormis.

Suve jooksul kooskõlastati hanke sisu ja tegevused rakendusasutusega ning hange

„Keeleline ja kultuuriline kümblus Eestis elavatele vähelõimunud püsielanikele“

avalikustati oktoobris 2015.

Vastavalt väljatöötatud plaanile vajadusel hanke korraldamine (sh lepingute

sõlmimine) juhendmaterjali(de) väljatöötamiseks

Konsulteeriti Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2011–

2013“ sarnase tegevuse eestvedajatega ning leiti, et keeleklubide töö struktuur ja

väljatöötatud eesti keele klubi tööjuhend-käsiraamat

(https://www.integratsioon.ee/eesti-keele-klubi-kasiraamat) sobib keelelise ja

kultuurilise kümbluse klubide töö korraldamiseks ning seetõttu hanget

juhendmaterjali väljatöötamiseks ei tehtud.

Vajadusel juhendmaterjali(de) väljatöötamine

Konsulteeriti Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2011–

2013“ sarnase tegevuse eestvedajatega ning leiti, et keeleklubide töö struktuur ja

väljatöötatud eesti keele klubi tööjuhend-käsiraamat

(https://www.integratsioon.ee/eesti-keele-klubi-kasiraamat) sobib keelelise ja

kultuurilise kümbluse klubide töö korraldamiseks. Uut juhendmaterjali välja

töötama ei hakatud ja otsustati, et peale esimeste klubide töö toimumist vaadatakse

juhend üle ja hinnatakse uuesti olukorda, et kas on vaja juhendmaterjali

uuendada/täiendada või mitte.

Klubide eestvedajate koolitus

Detsembris 2015 korraldas toetatavate tegevuste elluviija koostöös Addenda

Koolitus ja Konsultatsioonidega infopäeva eestvedajatele, kus tutvustati

keeleklubide käsiraamatut ning grupijuhtimise metoodikat.

Juunis 2016 ja oktoobris 2017 korraldas toetatavate tegevuste elluviija koostöös

SA-ga Omanäolise Kooli Arenduskeskus klubide eestvedajate grupialase juhtimise

koolituse. Selgus ka täiendava koolituse vajadus (kordushankest tulenevalt) ning

võeti plaani korraldada see 2018. aasta jaanuaris. Klubide eestvedajatele on

koolitus vajalik olemasolevate, uute ja täiendavate eestvedajate kaasamiseks

perioodil 2017–2019. Koolituse raames omandati põhiteadmised grupi juhtimisest,

eestvedamisest, suhtlemise, hoiakute, väärtuste ja kokkulepete olulisusest grupi

juhtimisel, märkamisest ja hoolimisest, konflikti ennetamisest ja lahendamise

võimalustest, oskusest koostööd teha ning tutvustati grupi arengufaase ning

34

harjutati grupi arengu suunamiseks vajalikke oskusi. Lisaks tutvustati

eestvedajatele klubide käsiraamatut. Koolitus aitas tagada klubide ühtlase

läbiviimise kvaliteedi, korralduse ja sisu. Toetatavate tegevuste elluviija hinnangul

tuli SA Omanäoline Kooli Arenduskeskus grupijuhtimise koolitusega

eestvedajatele suurepäraselt toime. 2018. aasta veebruaris koolitati 17 klubi

eestvedajat.

2019. aasta detsembris kuulutasime välja riigihanke „Grupijuhtimise koolitus eesti

keele ja kultuuri tundmise klubide eestvedajatele“, mille tulemusena on leidsime

grupijuhtimise alase koolituse läbiviija eesti keele ja kultuuri tundmise klubide

eestvedajate täiendavaks koolitamiseks 2020. aasta esimeses pooles. Koolituse

korraldas Juunika Koolitus OÜ. Koolitaja oli Jaanus Kangur. Koolitus toimus 17.-

18.06.2020 Tallinnas. Osales 40 inimest, kes jäid koolituse sisu ja korraldusega

väga rahule. Koolitaja suutis pakkuda konkreetseid nippe ja tõi hulga näiteid

kuidas grupiga ja keerulistes olukordades toime tulla, kuidas motiveerida inimesi

ja toetada neid keeleõppes.

19.04.2021 avalikustasime riigihanke „Grupijuhtimise koolitus eesti keele ja

kultuuri tundmise klubide eestvedajatele“, mis ebaõnnestus, sest pakkujad ei

kvalifitseerunud. Kuulutasime uue riigihanke välja 24.06.2021. Sügiseks oli

edukaks osutunud pakkujaga Juunika Koolitus Oüga hankeleping sõlmitud.

Juunika Koolitus OÜ viis läbi grupijuhtimise koolitused 4 grupis kokku 32

potentsiaalsele eestvedajale. Koolitused viisid läbi Merike Mitt ja Veiko Värk,

kultuuriprogrammi Siim Aimla. Koolitused toimusid vastavalt kokkulepitud

ajakavale oktoobrist detsembrini.

Osalejad said teada konkreetsed võtted, kuidas grupiprotsesse juhtida, jagasid

kogemusi ja näiteid olukordadest, kuidas inimesi innustada grupis töötama ja

innustama märkama ja tekitama enda ümber keelekeskkonda eesti keele

praktiseerimiseks. Koolitusel puudutati väga olulisi juhtimise teemasid, räägiti nii

keeleklubi juhist – eestvedajast kui keeleõpetaja rollist laiemalt grupiprotsesside

juhina. Koolitajad tutvustasid sellel teemal kirjutatud raamatuid, nt klassijuhataja

käsiraamat või lasteaia lapsevanematest meeskonna loomise ja grupiprotsesside

raamat. Osalejate sõnul saaks paljusid raamatuid klubide või keelekursuste

läbiviimisel endale sobivalt kohandades kasutada, sest eesmärgid klubigrupist

meeskonna loomisel on erinevad võrreldes keeleõppe grupiga, mis ei käi üldjuhul

koos mitu aastat, vaid kuni 120 tundi ning meeskonna loomist või arengut toetavad

võtted peaksid olema seotud keeleõppe teemade või eesmärkidega. Koolitajad

oskasid osalejate küsimuste kohta joonistada skeeme ja üheskoos jagati paljusid

päriselt töötavaid ja läbikatsetatud ideid. Lisaks klubide metoodikakirjeldustele,

võtetele ja teemadele võiks olemas olla grupiprotsesside raamat, kust klubi

eestvedaja saaks otsida keeletunni, klubi kohtumise või kohviku planeerimiseks

ideid või leida abi, kui midagi kisub kiiva. Osalejad tegid oma tagasisides

ettepaneku võimalusel välja anda grupiprotsesside käsiraamat täiskasvanute eesti

keele ja kultuuri õpetajatele. Sellest oleks õpetajatele kasu.

Hanke läbiviimine keelelise ja kultuurilise kümbluse klubide tegevuse

35

korraldamiseks

Toetatavate tegevuste elluviija lõpetas jaanuaris 2016 MTÜ-ga Kodanikukoolitus

töövõtulepingu viimase tahteavalduse alusel. Sellest tulenevalt ei alanud klubide

tegevus planeeritult jaanuarist 2016.

2016. aastal korraldati kaks hanget „Eesti keele ja kultuuri tundmise klubi Eestis

elavatele vähelõimunud püsielanikele“. Edukateks pakkujateks tunnistati OÜ

Mitteldorf (2 lepingut), OÜ Keelepisik, OÜ Change Partners ja OÜ ImmiSchool –

Uusimmigrantide Koolituskeskus.

2017. aastal viidi läbi 2 hanget „Eesti keele ja kultuuri tundmise klubid“ leidmaks

klubide korraldajad aastateks 2018–2019. Esimese hanke tulemusena sõlmiti 4

lepingut. Teise hanke tulemusena sõlmiti 1 leping. Lisaks ülalpool nimetatud

klubide korraldajatele hakkas 2017. aasta detsembrist hanke tulemusena klubisid

korraldama ka Atlasnet MTÜ.

2019. aasta novembris avalikustasime riigihanke „Eesti keele ja kultuuri tundmise

klubid perioodil 2020-2022”, mille eesmärk oli leida klubide korraldajad perioodil

01.01.2020 – 31.01.2022. Hanke tulemusel jätkati kahel järgneval aastal eesti keele

ja kultuuri tundmise klubidega, aitamaks Eestis elavaid eesti keelt emakeelena

mittekõnelevaid vähelõimunud püsielanikke, sh uussisserändajaid, praktiseerida

eesti keelt ja õppida tundma Eesti kultuuri. Riigihanke tulemusena hakkasid kokku

40 klubi korraldama MTÜ Atlasnet, OÜ Change Partners ja OÜ Mitteldorf.

17.02.2021 avalikustasime riigihanke “Eesti keele ja kultuuri tundmise klubi

perioodil 2021-2022” leidmaks 11 täiendava klubi korraldajad. Hanke tulemusena

leidsime korraldajad Change Partners OÜ ja Keelepisik OÜ.

Asutuste/inimeste teavitamine lõimumisprogrammi keelelise ja kultuurilise

kümbluse võimalustest ja tingimustest

Toetatavate tegevuste elluviija detsembri 2015 infokirjas

https://www.integratsioon.ee/node/1256 teavitati avalikkust, sh ka sihtrühma

keelelise ja kultuurilise kümbluse klubide tegevuse algusest – et 2016. aasta

jaanuaris, veebruaris, aprillis ja mais avatakse 20 klubi Tallinnas, Tartus,

Sillamäel, Jõhvis, Kohtla-Järvel ja Ahtme linnaosas ning Narvas ja Pärnus. Lisaks

kirjeldati klubikohtumiste sisu ning klubi liikmeks saamist.

Sihtrühmana käsitleti eelkõige neid, kes oskavad eesti keelt vähemalt B2 tasemel

ning tahavad oma suhtluskeelt parandada või olemasolevat keeletaset hoida. Klubi

liikmeks said esmajärjekorras 2015. aasta suvel toetatavate tegevuste elluviija

kodulehe kaudu B2 taseme eesti keele kursustele registreerunud. Toetatavate

tegevuste elluviija edastas võimalike klubiliikmete nimekirja korraldajale (MTÜ

Kodanikukoolitus), kes võttis tulevaste liikmetega ühendust.

2016. aastal klubi liikmeks saamise tingimused ei muutunud ning seetõttu eraldi

teavitamist ei korraldatud. Klubi liikmed valiti ESF projekti „Eesti ühiskonnas

lõimumist toetavad tegevused“ tegevuse 5.2.1 „Lõimumiskoolitused“ raames B2

taseme keeleõppesse registreerunud inimeste seast. Inimeste teavitamisega

(kutsumisega klubi liikmeks) tegeleb klubide eestvedaja-korraldaja. Avalikkuse

teavitamine, sh potentsiaalse sihtrühma teavitamine toimus erinevate

meediakanalite, sh toetatavate tegevuste elluviija uudiskirja kaudu.

36

Lisaks korraldasid infopäevi potentsiaalsetele klubi liikmetele ja levitasid infot

veebilehtede ja võrgustike kaudu ka toetatavate tegevuste elluviija

lepingupartnerid.

2017. aasta hilissügisest muudeti klubi liikmeks saamise tingimusi lähtudes

lõpparuannetes toodud klubide eestvedajate ja klubiliste ettepanekutest. Lisaks

toetatavate tegevuste elluviija poolt teenuseosutajatele antavale nimekirjale, kus on

tegevuse „Lõimumiskoolitused“ raames B2 tasemel kursuse lõpetanud või

toetatavate tegevuste elluviija tellimusel B2 või C1 tasemel koolituse läbinud

inimesed, said klubide liikmeks registreeruda ka need, kelle keeleoskus oli B2 või

C1 tasemel (mis on tõendatav riikliku tasemeeksami sooritamise tunnistusega)

ning keda teenuseosutaja sai kutsuda klubi liikmeks, kooskõlastades potentsiaalsed

liikmed eelnevalt toetatavate tegevuste elluviijaga, kes kontrollis teenuseosutajate

pakutud isikute varasemat klubis osalemist, et vältida olukorda, kus inimene osaleb

mitmendat korda samas tegevuses.

Keelelis-kultuurilise kümbluse tegevuste korraldamine (klubide tegevus)

Keelelise ja kultuurilise kümbluse klubide tegevust hakkas MTÜ

Kodanikukoolitus korraldama detsembris 2015. Detsembri keskpaigast algas

keeleklubidesse liikmete kutsumine, nendele tegevuse sisu, ajakava ja eestvedajate

tutvustamine. Klubide tööst ehk kohtumistest pidid 2016. aastal osa võtma 320

inimest. Jaanuaris 2016 lõpetas toetatavate tegevuste elluviija töövõtulepingu

MTÜ-ga Kodanikukoolitus viimase tahteavalduse alusel. Selle tõttu ei alanud

klubide tegevus planeeritult jaanuarist 2016.

2016 esimesel poolaastal korraldati kaks uut hanget, mille tulemusena alustasid

juunis 2016 Tallinnas tööd esimesed kaks keele ja kultuuri tundmise klubi. Aasta

lõpuks töötas üle Eesti 30 klubi (480 klubi liiget). Perioodil 2016–2017 tegutses

üle Eesti kokku 71 klubi, millest võttis osa 936 klubi liiget. 2018. aastal tegutses

52 klubis 832 klubi liiget. 2019. aastal tegutses 20 klubi, millest võttis osa 308

klubi liiget.

2020. aastal tegutses 14 klubi, neist 2 Narvas, 4 Tallinnas, 1 Tartus, 1 Rakveres ja

1 Sillamäel, 2 Jõhvis ja 3 Kohtla-Järvel. Kokku osales 14 klubi kohtumistel 224

inimest. 2020. aasta lõpus lõpetas tegevuse 4 klubi.

2021. aastal jätkasid tegevust 10 klubi ja suve lõpuks avasime veel 16 klubi.

Kohtumised toimusid 26 klubis, milles osales 416 inimest. Klubid toimusid

Tallinnas, Narvas, Ahtmes, Kohtla-Järvel, Rakveres ja Tartus.

2022. a I kvartalis jätkus 9 klubi tegevus, kus osales 144 klubi liiget.

Klubi tegevus toimub keelekümbluse ja mitteformaalse õppimise metoodikal,

keelekeskkonnas ja tutvutakse Eesti kultuurieluga. Klubi tegevus kestab 6

järjestikust kuud. Kokku on klubi tegutsemise perioodil 24 kohtumist ja 6

õppekäiku. Ühe kohtumise kestus on 4 akadeemilist tundi. Klubi kohtumised

toimusid regulaarselt, enamasti õhtusel ajal 1 kord nädalas. Klubis osales

maksimaalselt 16 liiget ja 2 eestvedajat. Klubi liige võis kohtumisele kaasa

kutsuda kuni 2 külalist ning eestvedajad võisid kohtumistele kaasata eesti keelt

emakeelena kõnelevaid või vähemalt C1 tasemel keeleoskusega inimesi, kes

37

soovisid keeleõppijaid osalustegevuste kaudu abistada, mistõttu klubi kohtumisel

või õppekäigul osalevate inimeste koguarv võis olla ka üle 16 inimese.

Klubi kohtumiste eesmärgiks on luua klubiliste jaoks keskkond, mis toetab ja

soodustab nii keele õppimist kui soovi eesti kultuuri tundma õppida. Samuti on

klubi eesmärgiks pakkuda võimalust kõigile inimestele, kelle emakeel ei ole eesti

keel ja kes soovivad tunda eesti kultuuri ja traditsioone või ületada õppimise

raskusi ja leida tuge ja innustust, lihvida või arendada enda keeleoskust või saada

võimalust suhelda keelekeskkonnas, nt õppekäikudel eesti keelt kõnelevate

inimestega. Klubi kohtumistel harjutatakse rääkimist, kuulamist ja kirjutamist,

saadakse motivatsiooni keele iseseisvaks õppimiseks ja õpitu praktiseerimiseks.

Klubi on grupitegevus, koht sotsiaalseks suhtlemiseks ja tugivõrgustiku

tekkimiseks. Klubi kohtumised hõlmasid päevakajaliste teemade ja

kultuurisündmuste tutvustust ja arutelusid. Klubi eestvedajad vestlesid kõigi klubi

liikmetega, seadsid üheskoos eesmärgi(d), mida saavutada soovisid ning lõpus

andsid klubilased ka ise hinnangu enda keeleõppe kohta ja osalemisele klubis.

Lõpparuannete tagasisidele tuginedes on hinnang keelelisele ja kultuurilisele

kümblusele klubide vormis positiivne. Klubi liikmed on välja toonud selle, et

klubis osalemine on andnud neile julguse suhelda erinevates tavaolukordades eesti

keeles (nt poes, apteegis, naabritega, jne), nad soovivad säilitada saavutatud

keeleoskust iseseisvalt keelt praktiseerides (nt lugedes midagi iga päev eesti

keeles), soovi külastada varasemast rohkem erinevaid eestikeelseid kultuuriüritusi.

Lisaks keelebarjääri ületamisele ja kultuuriteadmiste suurenemisele on laienenud

klubiliste sõnavara. Tagasisidena on välja toodud ka seda, et klubilased on pärast

klubi kohtumisel õpitut ja õppekäigul käimist ette võtnud ekskurssioone koos

perega, et koos uusi ja huvitavaid kohti Tallinnas või mujal Eestimaal avastada.

Klubi töö käigus sõideti kodulinnast välja ning külastati muuseumeid ja püsinäitusi

(nt ERM, KUMU, Teatri- ja Muusikamuuseum, Eesti Vabaõhumuuseum),

erinevaid õpitubasid nii muuseumides kui loomekeskustes käelise või loomingulise

tegevuse arendamiseks või millegi tegema õppimiseks. Külastati Tõravere

Observatooriumi, Tallinna vanalinna, Narva linnust, käidi ekskursioonil Eduard

Vilde ja A. H. Tammsaare muuseumis, Narva raekojas, Ajakeskuses Wittenstein

Paide linnuses, Tallinnas Linnamuuseumis, Pirita kloostris, Toomkirikus, tutvuti

kunsti ja arhitektuuriliste vaatamisväärsustega Eestimaa looduskaunites paikades

nagu Toila, Rakvere, Tartu, Paide, Pirita jne.

Klubilistele meeldisid XII Eesti noorte laulu- ja tantsupeo külastamine, kus vaadati

laulu- ja tantsupeo kontserti, Kadrioru pargis Ooperimuusika tähtede gala, aga ka

Alion Baltic International Music Festival 2017 külastus, Vanalinna päevade

üritused.

Samuti pakkusid huvi kohtumised tuntud isikutega õppekäikudel Riigikokku või

kohalikesse omavalitsustesse, sh kohtumine Narva linnasekretäri Ants Liimetsaga,

ETV uudistesaate „Aktuaalne kaamera“ uudisteankrutega ja tervisespetsialisti

Galina Ilitšenkoga. Eesti poliitilist ja ärilist ruumi käisid tutvustamas Pärnu

abilinnapea Jane Mets, Jelena Valter jpt.

38

Vaadati teatrietendusi, nt Sadamateatri etendust „Paanika“, teater Vanemuine

etendust „Üritus“, etendust „Sekeldused Püha Jüri asjus“, Eesti Draamateatris,

Pärnu Kontserdimajas Estonia teatri külalisetendust Rigoletto, kuulati Jõhvi

Kontserdimajas Marko Matvere Kabareelaulude kontserti, muusikalavastust

„Mardileib“ Salme kultuurikeskuses, hingedepäeva kontserti – Kammerkoor

Collegium Musicale Jõhvi Mihkli kirikus, vaadati filme kinodes, nt „November“

esilinastus Jõhvi kontserdimaja kinosaalis, Coca-Cola Plazas jt.

Põnevate tegevuste hulka kuulus ka teleuudiste saate lavastus Eesti

Ringhäälingumuuseumis Türil, vt siit

http://www.immischool.eu/ida-virumaa-eesti-keele-ja-kultuuri-klubi-blogi/johvi-

klubi-kaisringhaalingumuuseumis-ekskursioonil-ja-kuuldemangu-lavastamas

Huvitavad olid ka Narva ja Jõhvi klubide Ringhäälingumuuseumis valminud

kuuldemäng A. H. Tammsaare „Tõde ja õigus“ ning Eesti Ringhäälingumuuseumis

ekskursiooni käigus valminud klubi teleuudiste saade:

http://www.immischool.eu/tallinna-eesti-keele-ja-kultuuri-klubi-blogi/tallinna-

kultuuriklubi-kulastas-ringhaalingu-muuseumit-ja-salvestas-uudistesaate

Klubilised koos eestvedajatega pidasid klubide blogisid, kus olid kajastatud

klubide kõik kohtumised. Klubide blogid on leitavad veebiaadressilt

http://eestikeeleklubid.blogspot.com.ee/, https://keeleklubid.weebly.com/,

keeleklubiblog.wordpress.com, http://www.immischool.eu/keele-ja-

kultuuriklubi.html ja https://www.atlasnet.ee/klubi-blogi.

Metoodiliste tugimaterjalide, sh veebipõhiste materjalide vajaduse väljaselgitamine

ja loomine (vajadusel hanke korraldamine)

Kuna eesti keele klubi tööjuhend-käsiraamat tutvustab põhjalikult klubi

korraldamise metoodikat ja sisaldab metoodilise võtteid ja ülesandeid, siis 2015.

aastal vajadust metoodiliste tugimaterjalide loomiseks ei tekkinud.

2016. aasta lõpuks ei olnud ükski klubi veel oma tegevust lõpetanud ning seetõttu

ei toimunud tugimaterjalide loomise ja uuendamise vajaduse arutelu.

2017.-2018. aastal laekunud aruannete põhjal ettepanekuid uue metoodilise

tugimaterjali loomiseks ei tehtud.

2021. aasta grupijuhtimise koolitusel osalenud eestvedajad tegid ettepaneku

koolitajale – Merike Mittile, kes tutvustas enda kirjutatud, kuid natuke teisele

sihtgrupile (klassijuhataja käsiraamat või lasteaia lapsevanematest meeskonna

loomise ja grupiprotsesside raamat) kirjutatud raamatut – võimalusel koostada ning

välja anda grupiprotsesside käsiraamat täiskasvanute eesti keele ja kultuuri

õpetajatele, sh klubide eestvedajatele. Käsiraamat toetaks olemasolevat klubide

käsiraamatus kirjeldatut – aitaks klubi eestvedajat grupiprotsesside juhtimise

võtete ja ideedega, kust klubi eestvedaja saaks klubi kohtumise planeerimiseks

uusi ideid ja tuge või leida abi, kui midagi kisub kiiva. Kuna loometöö on pikem

protsess, klubide tegevus on lõppenud ning eestvedajad on koolitatud, (st on

teadlikud olemasolevatest väljaantud materjalidest ja oskavad koolituse

tulemusena grupiprotsesse juhtida), hanget materjali loomiseks ja väljaandmiseks

ei korraldatud.

Perioodil 01.01.2015-31.12.2022 sai tegevuse eesmärk täidetud ja tegevus täies

39

mahus ellu viidud. 7 aasta jooksul pakuti sihtrühma liikmetele keelelise ja

kultuurilise kümbluse eesmärgil võimalust praktiseerida eesti keelt kokku 173 eesti

keele ja kultuuri tundmise klubis. Indikaatori ületäitmine tulenes ühelt poolt

klubide tegevuse populaarsusest sihtrühma seas. Huvilised said võimaluse oma

keeleoskust lihvida keelekeskkonnas. Lisaks omandasid klubi liikmed teadmisi

Eesti kultuurist. Tihenesid inimeste vahelised kontaktid ja julgus eesti keeles

rääkida.

Alamtegevuse nr ja

nimetus

5.2.3 Muukeelse info esitamisvõimekuse suurendamine

Tegevuse või

alamtegevuse

planeeritud algus-

ja lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

1.01.2015–31.12.2022 Tegevuse või

alamtegevuse tegelik

algus- ja lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

01.01.2015-31.12.2022

Tegevuse või

alamtegevuse

lühiülevaade ja

hinnang tegevuse

elluviimisele, sh

parimad praktikad,

esinenud

probleemid ja

ettevõetud

abinõud.

Tegevuse ettevalmistamine elluviimiseks

Perioodil 01.01.15–28.02.2015 töötati välja muukeelse info edastamiseks vajalike

seadmete hankimiseks ettepanekute vooru tingimused ja kord, mille abil kaardistati

muukeelse info edastamiseks vajalike seadmete hankimise vajadused.

Muukeelse info edastamiseks vajalike seadmete hankimise vajaduste selgitamine

ja etendusasutustele ja muuseumidele ettepanekute vooru läbiviimine

Tegevuse raames kaardistati perioodil 01.03.15–31.12.2016 muukeelse info

edastamiseks vajalike seadmete hankimise vajadused. Antud ajavahemikus

korraldas rakendusasutus etendusasutustele ja muuseumidele kolm ettepanekute

vooru. Laekunud ettepanekute alusel ja kaasatud ekspertide arvamusi arvesse

võttes määrati partnerid, kes hankisid tehnilised vahendid muukeelse info

edastamiseks. Partneriteks määrati etendusasutused ja muuseumid, kellel on

kultuurilis-keelelise sisuprogrammi loomise või pakkumise võimekus ja kes said

olla partnerid etendusasutuse seaduse ja muuseumiseaduse mõistes.

2019. aasta detsembris avas Kultuuriministeerium IV ettepanekute vooru

ettepanekute kogumiseks muuseumidelt ja etendusasutustelt, kes soovisid soetada

tehnilisi vahendeid muukeelse info esitamisvõimekuse suurendamiseks. Lisaks

kuulutas ministeerium välja ettepanekute vooru etendusasutustele, kes soovisid

kasutusele võtta likvideerimisel Sihtasutus Teater NO99-le soetatud tehnilised

vahendid. IV ettepanekute voor ning NO99 vahendite kasutusse andmise

ettepanekute voor oli avatud kuni 20.01.2020. IV ettepanekute vooru laekusid

taotlused 11 etendusasutuselt ja muuseumilt. NO99 vahendeid soovis 1

etendusasutus.

Hindamiskomisjon kiitis heaks 4 muuseumi ettepanekud ning NO99 vahendeid

taotlenud Sihtasutuse Eesti Kontsert ettepaneku. Ettepanekutevoorude

hindamistulemused kinnitati märtsis. Lepingud muukeelse info paremaks ja

efektiivsemaks edastamiseks sõlmiti 2020. aastal 4 uue partneriga: Sihtasutus

Saaremaa Muuseum, Sihtasutus Vaba Lava, Tallinna Linnamuuseum ja Sihtasutus

Eesti Kontsert. Võru Instituut loobus toetusest. Tallinna Linnamuuseum,

Sihtasutus Saaremaa Muuseum ja Sihtasutus Vaba Lava hankisid seadmed, mille

40

2021. aastal seadistasid ja kasutusele võtsid.

Partnerite valik ja nimetamine

Nelja ettepanekute vooru tulemusena on toetatud 15 ettepaneku elluviimist.

Partnerid on nimetatud kultuuriministri 12.02.2016 käskkirjaga nr 16, 21.09.2016

käskkirjaga nr 157 ja 11.05.2020 käskkirjaga nr 79.

Lepingute sõlmimine partneritega

2016. aastal sõlmiti 13 partnerluslepingut: SA Eesti Vabaõhumuuseum, SA Pärnu

Muuseum, Tartu Ülikool, SA Teater NO99, SA Rakvere Teatrimaja, SA Teater

Vanemuine, SA Vene Teater, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnamuuseum, Valga

Muuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, SA Vaba Lava, Tartu

Linnamuuseum ja SA Endla Teater.

Partnerlusleping SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskusega sõlmiti 2017. aastal,

kuid lõpetati ennetähtaegselt partneri avalduse alusel 10.11.2017, põhjuseks

lepingu sõlmimisel esinenud asjaolude ja tingimuste oluline muutumine.

Partnerlusleping Tartu Linnamuuseumiga lõpetati ennetähtaegselt partneri

avalduse alusel 18.12.2018, põhjuseks samuti lepingu sõlmimisel esinenud

asjaolude ja tingimuste oluline muutumine.

2019. aastal andis likvideerimisel Sihtasutus Teater NO99 teatri kasutuses olnud

tehnilised vahendid ja seadmed hoiule toetatavate tegevuste elluviijale.

Partnerlusleping lõpetati 28.05.2019. Seadmed sai 2020. aastal endale Sihtasutus

Eesti Kontsert.

2016. aasta sügisel nihutati ministri käskkirja alusel seadmete kasutamise

kohustuse tähtaega edasi kuni 31.12.2020. Tegevuse elluviimise tähtaja

pikendamine on tingitud varasemast ajakavast hilisema ettepanekutevooru

läbiviimisega partnerite leidmiseks ning vajadusest korraldada kaks täiendavat

ettepanekutevooru. Lepinguid pikendasime 2019. aasta lõpus.

2020. aasta lõpus pikendasime lepinguid uuesti, kuna 2020. aastal määratud uute

partnerite tegevused pidid kestma kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni

(31.03.2022) ning sama tähtajani pikendati ka kogu alamtegevuse elluviimise

ajavahemikku. 2021. aasta lõpus pikendati ministri käskkirja alusel tegevust kuni

2022. aasta lõpuni.

2020. aastal määratud uued partnerid jätkasid sihtrühmalt tagasisideankeetide

kogumist projekti lõpuni. Andmed esitasid nõuetekohaselt Tallinna

Linnamuuseum ja Sihtasutus Vaba Lava.

Tallinna Linnamuuseum tõi tagasisides esile, et audiogiidide komplektid on olnud

väga vajalikud ja end hästi õigustanud. Statistilisi andmeid kogusid ekskursioone

läbi viinud giidid, lugedes kokku osalejate arvu ja küsitledes osalejaid.

Sihtasutus Saaremaa Muuseum kasutas audiogiidide kasutuse statistika tegemiseks

seadmetega kaasas olevat programmi, mis salvestab külastajate kuulatud lugude

arvu. Külastajate kohta täpsem statistika puudub, kuna vaid vähesed külastajad

olid partneri esindaja teatel nõus kirjalikult oma andmeid esitama.

Etendusasutused ja muuseumid viivad läbi hanke (vajadusel hanked) soetamaks

41

tehnilisi vahendeid

2016. aastal avalikustasid partnerid 19 hanget, 2017. aastal neli hanget. 2020.

aastal viisid partnerid läbi kolm hanget.

Hankelepingute sõlmimine

Sõlmitud on 16 hankelepingut, partnerid on soetatud tehniliste vahendite ja

seadmete katsetamise lõpule viinud ning sihtrühmale kättesaadavaks teinud.

Tehnilised vahendid ja seadmed, mida on hangitud muukeelse info edastamiseks

sihtrühmale, erinevad partnerite tegevusalast tulenevalt. Näiteks muuseumid

hankisid audiogiide ja nende laadimisseadmeid (Palamuse O. Lutsu

Kihelkonnakoolimuuseum), tarkvara ja kujunduse videogiidide rakendusele (SA

Eesti Vabaõhumuuseum, Tartu Ülikool), et vahendada ekspositsiooni interaktiivsel

viisi muukeelsele külastajale. Samuti on ostetud puuteekraane koos miniarvutite ja

vastava tarkvaraga. Teatrid on hankinud peamiselt tõlkesüsteemiga seonduvalt nii

riist- kui tarkvara: arvuteid, LED-ekraane, tahvelarvuteid, subtiitrite tarkvara

litsentse, projektoreid, objektiive jms. SA Vene Teater hankis tõlketehnikaga

seoses helipuldi, keskjuhtimispuldi, mikrofone, kõrvaklappe jms.

Sihtasutus Saaremaa Muuseum hankis audiogiidid, Tallinna Linnamuuseum

audiogiidide komplektid, Sihtasutus Vaba Lava Narva teatrikeskus sünkroontõlke

tehnika.

2021. aasta tegevuskavasse lisasime hanke korraldamise kampaania tellimiseks, et

teavitada sihtrühma ning kutsuda tutvuma tehnilised vahendid ja seadmed soetanud

partnerite pakutavate ekspositsioonide, etenduste ja programmidega. Riigihange

"Teavituskampaania eesti keelest erineva emakeelega muuseumi- ja

teatrikülastajatele" kuulutati välja juulis. Pakkumuste esitamise tähtajaks

24.08.2021 laekus 5 pakkumust. Valituks osutus Agentuur La Ecwador OÜ,

kellega koostöös valmistati kampaania ette avalikustamiseks jaanuaris 2022.

Teavituskampaania nimega „Kultuurijaht“ juhtlausega „Avasta kultuuri oma

keeles“ viidi läbi 2022. aasta jaanuari II poolest veebruari lõpuni. Toimus

valikvastustega viktoriin (hariv veebipõhine külastajamäng) kampaanias osalenud

teatrite ja muuseumide kohta, toodeti ja avaldati audiovisuaalsed materjalid

(raadio, televisiooni, sotsiaalmeedia, interneti, kampaanialehe, väli- jm reklaami

jaoks). Kõige rohkem külastasid venekeelseid digimeediakanaleid Harjumaa

inimesed, järgnesid Ida-Virumaa ja Tartu. Kõige aktiivsemad olid naised vanuses

45-64. Kampaania märgatavus ingliskeelses sihtrühmas oli mõnevõrra erinev,

kõige aktiivsemad olid naised vanuses 45-54, kuid väga suur aktiivsus oli ka

sihtrühmas 18-24 ja 35-44 eluaastat, lisaks ka 25-44 a vanuste meeste hulgas.

Partnerid jätkasid sihtrühmalt tagasisideankeetide kogumist.

2023. aasta I poolaastal tegevusi ei tehtud, kulusid ei kaasnenud, 2020. aastal

seadmed hankinud partnerid jätkasid sihtrühmalt tagasisideankeetide kogumist

kuni 30.06.2023.

Aastatel 2016-2023 (I poolaasta) kasutas soetatud tehnilisi vahendeid 19 168

42

inimest. Tegevuse 5.2.3 tulemusi võib hinnata rahuldavaks. Mõnel tehnilised

vahendid ja seadmed hankinud partneril oli raskusi muukeelsele publikule

loomingulise sisu tootmiseks vahendite leidmisel. Esines seadmete töökindluse ja

vananemise probleeme. Takistuseks olid ka viirusekriisist tulenenud

tegevuspiirangud. Osa sihtrühmast ei soovinud teatri- või muuseumikülastusel

enda andmeid esitada.

Tegevuse nr ja

nimetus

Tegevus 5.3 Koostöö- ja kommunikatsioonitegevused

Alamtegevuse nr ja

nimetus

5.3.1 Lõimumisalased koostöötegevused

Tegevuse või

alamtegevuse

planeeritud algus-

ja lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

1.01.2015–31.03.2022 Tegevuse või

alamtegevuse

tegelik algus- ja

lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

01.01.2015-31.12.2021

Tegevuse või

alamtegevuse

lühiülevaade ja

hinnang tegevuse

elluviimisele, sh

parimad praktikad,

esinenud

probleemid ja

ettevõetud

abinõud.

Tegevuse ettevalmistamine elluviimiseks

Perioodil 01.01.15–31.03.2015 toimusid kohtumised Kodanikuühiskonna

Sihtkapitali, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu ja Maakondlike

arenduskeskuste esindajatega. Kohtumiste eesmärk oli selgitada välja nimetatud

asutuste valmidus koostööks ning kaardistada nende organisatsioonide

korraldatavad noortele suunatud tegevused 2015. aastal.

Ekspertgrupi moodustamine

Toetatava alamtegevuse eest vastutava isiku puudumise tõttu nihkus tegevus

plaanitust hilisemale ajale.

Ekspertgrupp moodustati 22.09.2015.

Ekspertgrupi koosseis (vastavalt 01.07.2020 tehtud muudatustele):

1. Kaur Kaasik-Aaslav – nõunik Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna

osakonnas;

2. Triin Raag - rahvusvahelise kaitse poliitika juht Sotsiaalministeeriumis;

3. Aare Vilu - Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna peaekspert;

4. Ivan Lavrentjev - venekeelse kommunikatsiooni spetsialist Eesti

Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidus;

5. Anneli Roosalu - SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital juhataja;

6. Artjom Tepljuk – peaspetsialist Kultuuriministeeriumi kultuurilise

mitmekesisuse osakonnas.

Esimene ekspertgrupi koosolek toimus 24.09.2015. Koosoleku alguses lepiti

kokku ja kinnitati ekspertgrupi töökord. Seejärel tutvustati ekspertgrupi liikmetele

alamtegevuse tingimusi. Koosolekul arutati toetatava alamtegevuse käivitamise

võimalusi ning soovitati korraldada arenguseminar/koostööseminar eesmärgiga

kaardistada koos osalejatega teemad ja tegevused, mis puudutavad paljusid Eesti

noori ning mis motiveeriks neid koos ühise eesmärgi nimel tegutsema.

Detsembris 2017. tehtud muudatused ekspertgrupi koosseisus olid tingitud sellest,

et ekspertgruppi kaasatud organisatsioonide esindajad olid muutunud - Age

43

Tomson asendati seoses lahkumisega Haridus- ja Teadusministeeriumist Katrin

Oltiga (noorteosakonna peaekspert) ning Katerina Danilova seoses lahkumisega

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu tegevbüroost Ivan Lavrentjeviga

(venekeelse kommunikatsiooni spetsialist Eesti Mittetulundusühingute ja

Sihtasutuste Liidus).

Märtsis 2019. tehtud muudatused oli tingitud sellest, et ekspertgrupi kaasatud

organisatsioonide esindajad olid muutunud – Katrin Olti lahkus Haridus- ja

Teadusministeeriumist ja asendati Aare Viluga (noorteosakonna peaekspert).

Marten Lauri asendati seoses lahkumisega SA-st Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Tarmo Treimanniga (KÜSK-i maakondlike arenduskeskuste MTÜ konsultantide

koordinaator).

Juulis 2020. tehti muudatus ekspertgrupi koosseisus, kuna Tarmo Treimann lahkus

SA-st Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Tema asemel on ekspertrühmas Anneli

Roosalu (KÜSK-i juhataja).

Tegevuste (hanked, elluviija poolt korraldatavad tegevused) ettevalmistamine

Toetatava alamtegevuse eest vastutava isiku puudumise tõttu nihkus tegevus

plaanitust hilisemale ajale.

Tegevuse ettevalmistamise käigus toimus 2015. aastal kaks kohtumist noorte ja

noortega tegelevate organisatsioonide esindajatega.

Esimene kohtumine toimus 29.10.2015. Kohtumisel osalesid:

1. Heidi Paabort - MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus;

2. Liisa Lillemets - MTÜ Eesti Noorteühenduste Liit;

3. Triin Ulla - SA Archimedes Noorteagentuur;

4. Aleksei Jašin - Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium;

5. Aivar Kamal - Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium;

6. Hendrika Öpik - Tallinna Ülikool.

Kohtumise eesmärk oli arutada noortele suunatud arenguseminari/koostööseminari

läbiviimist koostöös nimetatud asutustega, samuti koguda soovitusi ja

tähelepanekuid seoses noortele suunatud ürituse läbiviimisega. Kohtumisel

moodustus seminari korraldusmeeskond (vabatahtlikud).

Teine kohtumine toimus 12.11.2015. Kohtumisel osalesid:

1. Aleksei Jašin - Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium;

2. Aivar Kamal - Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium;

3. Hendrika Öpik - Tallinna Ülikool.

Toetatavate tegevuste elluviija esindaja kohtus vabatahtlikega, et rääkida läbi

eesseisva ürituse korraldamine, sh jagada ülesanded ja panna paika lõplik

kontseptsioon.

Perioodil november–detsember 2015 viidi läbi hanked (võrdlevate pakkumuste

võtmine) seminari korraldamiseks.

2016. aastal kohtuti potentsiaalsete koostööpartneritega (Eesti Folkloorinõukogu,

OÜ Fixman Eesti, Riigikantselei (EV 100 korraldustoimkond), JK Narva Trans,

Eesti Jäähokiliit, MTÜ Peaasjad, TÜ Narva Kolledž, SA Harju Ettevõtlus- ja

Arenduskeskus, MTÜ Ida-Viru Noorteakadeemia). I kvartalis valmis 2016. aasta

44

koostöötegevuste plaan.

22.–23.11.2016 Tallinnas toimunud noortefoorumi korraldamiseks sõlmiti

koostööleping Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskusega, kellega jooksvalt toimusid

noortefoorumi korraldamisega seotud kohtumised.

Perioodil mai–detsember 2016 viidi läbi hanked, sh võeti võrreldavad pakkumused

noortefoorumi ja noortele suunatud programmi korraldamiseks ning hange

„Noortele suunatud seminar-arutelude korraldamine“.

2016. aastal toimus 4 ekspertgrupi koosolekut. Aasta esimesel koosolekul

(29.01.16) valmis koostöötegevuste plaan. Aasta viimasel ekspertgrupi koosolekul

(14.12.16) anti ülevaate toimunud tegevustest ja plaaniti 2017. aasta

koostöötegevusi. Ekspertgrupi töö vastas ootustele. 2017. aastal toimus 1

ekspertgrupi koosolek (20.12.17), kus anti ülevaade 2017. aasta tegevustest ja

plaaniti 2018. aasta koostöötegevusi.

2018. aastal ekspertgrupi koosolekut ei toimunud, kuna maikuus vahetus

koostöötegevuste valdkonnajuht, kes keskendus kontaktvõrgustiku loomisele.

2019. aastal toimus üks ekspertgrupi koosolek (07.03.19), kus tutvustati tegevuste

tulemusi ja räägiti väljakutsetest tegevuste elluviimisel.

2020. aastal toimus üks ekspertgrupi koosolek (14.01.2020), kus arutati 2019.

aasta tulemusi ning plaaniti 2020. aasta tegevusi. Seoses eriolukorraga 2020. aasta

kevadel jäeti osa plaanitud koostöötegevustest ära või lükati hilisemale ajale. Uute

ideede ja partnerite leidmiseks kuulutati 2020. aasta augustis välja ideekorje

„Lõimumisalaste koostöötegevuste korraldamine“. Ideede hindamisel osalesid

koostöötegevuste valdkonna ekspertgrupi liikmed Artjom Tepljuk, Aare Vilu,

Anneli Roosalu ja Ivan Lavrentjev.

2021. aastal ekspertgrupi koosolekut ei toimunud, kuna viimasel koosolekul oli

otsustatud uute ideede ja partnerite leidmiseks kasutusele võtta ideekorje süsteem.

Süsteem toimis hästi - õnnestus leida uusi partnereid, mitmekesiseid ideid ning

täita ja ületada valdkonda indikaator. Koostöötegevuste valdkonna ekspertgrupi

liikmetest oli ideede hindamisse 2021. aastal kaasatud Ivan Lavrentjev.

Tegevuste elluviimine

16.12.2015 toimus Tallinnas noortele ja noortega tegelevate organisatsioonide

esindajatele suunatud koostööseminar „Üksi? Koos!“, mille eesmärk oli koguda

noorte tähelepanekuid ja mõtteid neile suunatud koostöötegevuste elluviimiseks.

Soov oli kaardistada koos noortega teemad ja tegevused, mis puudutavad paljusid

Eesti noori ning mis motiveeriks neid koos ühise eesmärgi nimel tegutsema.

Seminarist võttis osa kokku 120 inimest.

Veebruaris 2016 avaldati Eesti noorsootöö ajakirjas Mihus 2015. aasta detsembris

toimunud koostööseminari tulemusi tutvustav artikkel http://mitteformaalne.ee/wp-

content/uploads/2014/07/MIHUS_18_ok_final_ISSUU_web.pdf.

45

Jaanuaris 2016 valmis koostöötegevuste teemade plaan, mille alusel viidi läbi

hange „Noortele suunatud seminar-arutelude korraldamine“. Eduka pakkumuse

esitas MTÜ Avatud Vabariik, kes korraldas 2016–2017 seminar-arutelud 398-le ja

lõppseminari 30.09.2017 Narvas 37-le eri rahvusest noorele üle Eesti. Vaatamata

sellele, et pikendati lepingu tähtaega ja töövõtja kasutas kõiki pakkumuses toodud

sihtrühma liikmete leidmise viise (sh levitas infot koolide ja vabaühenduste kaudu,

sotsiaalmeedias ja meedias ning oma andmebaasi kontaktide kaudu) oli huvi antud

seminaride vastu abikõlbliku sihtrühma seas väike ja hankes sätestatud eesmärki

(seminar-arutelud 700-le ja lõppseminar 100-le eri rahvusest noorele üle Eesti) ei

täidetud. 2016. aastal toimus 5 noortele suunatud seminar-arutelu. 2017. aastal

toimus 12 seminar-arutelu ja lõppseminar. Seminar-arutelud võimaldasid eri

maakondades elavatel eri rahvustest noortel jagada seda, mis nende arvates

moodustab nende identiteedi, arutleda multikultuurse ühiskonna väärtuste,

hoiakute ja ühiskonnaelus osalemisvõimaluste üle ning seeläbi toetada omavahelist

mõistmist ning koostööd. Noorte osalus oli aktiivne ja eestikeelsed ning eesti

keelest erineva emakeelega noored suhtlesid omavahel ning tegid koostööd.

Seminar-arutelud toimusid seitsmes erinevas maakonnas (Ida-Virumaa, Tartumaa,

Harjumaa, Pärnumaa, Lääne-Virumaa, Valgamaa ja Läänemaa). Osalejate

tagasiside seminar-aruteludele oli valdavalt positiivne. Kõige kõrgemalt hinnati

ekspertide head taset ning osalejate mitmekülgset kaasamist aruteludesse

seminaride käigus (erinevad simulatsioonid, grupitööd jne).

22.–23.11.2016 toimus Tallinnas Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory

noortefoorum „Active Youth Forum 2016“. Noortefoorum korraldati koostöös

Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskusega. Noortefoorumi programm oli eesti- ja

venekeelne.

Noortefoorumi eesmärgiks oli kaasata Eesti noori ühiskonna protsesside

kujundamisse ning seeläbi suurendada noorte huvi nende ideede elluviimise vastu,

ühtlasi toetada ka ühise teabevälja ning sidusama Eesti kujundamist.

Noortefoorumil rääkisid noored sellest, kuidas ja mismoodi saavad nemad

mõjutada Eesti ühiskonnas toimuvat. Millised on need viisid ja võimalused, mis

aitaksid noorel aktiivne olla, panustada eneseteostamisse ja ühtlasi ka kogukonda

laiemalt?

Kahepäevase noortefoorumi jooksul toimusid töötoad järgnevatel teemadel:

 Mis kasu on mul vabatahtlikuks olemisest? (vabatahtlik töö/tegevus)

 Noorte tegelik jõud maailma muutmisel (formaalne kodanikuaktiivsus)

 Noore vabadus ja võimalus läbi „kõike“ mitteformaalse (mitteformaalne

kodanikuaktiivsus)

 Investeering ise endasse ehk mida ma teen noorteorganisatsioonis? (mis on

noorteasutus)

 Meediaruum – millist mõju avaldab meedia noorele ning millist kasu saab

noor meediast? (kaasamine/osalemine läbi meedia)

Kõik viis töötuba toimusid mõlemal päeval kaks korda (kahe päeva jooksul kokku

neli korda). Osalejatel oli võimalik valida ühe foorumipäeva jooksul kahe enim

huvipakkuva teemade vahel. Igas töötoas töötas paralleelselt kaks läbiviijat – üks

46

keskendus eesti-, teine venekeelsele auditooriumile. Kokku võttis foorumist osa

177 noort.

2016. aastal viidi läbi programm, mis on mõeldud noortele suurendamaks nende

osalust ühiskondlikes protsessides ja näitamaks võimalusi eneseteostamiseks.

Programmis osales üle 50 noore Ida-Virumaalt. Osalejate leidmise osas tehti

koostööd Narva Noortekeskuse ja Kohtla-Järve Noortekeskusega. Programmi

raames toimusid õppereisid ja koolitused alljärgnevatel teemadel:

 kodanikualgatused, mittetulundusühingud, projektide kirjutamine ja

juhtimine;

 õppereis Võrumaale: külastati Võrumaa Kutsehariduskeskust ja Suurt

Munamäge. Võrumaa Kutsehariduskeskuses toimus ühine vestlus

õppeasutuse õpilastega;

 õppereis Tartumaale: külastati Eesti Lennuakadeemiat, Tartu Ülikooli

arvuteaduse instituuti ja Tartu Observatooriumit. TÜ Arvutiteaduse

Instituudis toimus töötuba teaduskonna üliõpilastega;

 õppereis Tallinna: külastati TTÜ Mereakadeemiat, kus toimus vestlus

õppeasutuse üliõpilastega ja LIFT99 (iduettevõtete tööruumide ja ürituste

koht) ning toimus vestlus Creative Mobile asutajaga.

2017. aastal jätkas tööd programm noortele suurendamaks nende osalust

ühiskondlikes protsessides ja näitamaks võimalusi eneseteostamiseks. Programmis

osales üle 50 noore Ida-Virumaalt. Programmi raames toimus 6 kohtumist:

• 08.05.2017, Narva-Jõesuu. Kohtumise eesmärk oli tutvumine ning koostööoskuse

arendamine.

• 31.05.2017, Tallinn. Kohtumise eesmärk oli Tallinna Tehnikaülikooliga ja

Tallinna Ülikooliga tutvumine, osalemine Mektory maja töötubades ja Eesti

Vabaõhumuuseumi külastamine.

• 27.09.2017, Tartu. Kohtumise eesmärk oli Tartu Ülikooliga ja

õppimisvõimalustega tutvumine, kohtumine Eesti Õpilasesinduste liiduga ning

Eesti Rahva Muuseumi külastamine.

• 30.10.2017, Rakvere. Eesmärk oli kohtumine erinevate valdkondade

ekspertidega, kes inspireeriksid noori oma kogemuste ja saavutatud tulemustega.

Päeva teisel poolel korraldasid Salliva Kooli esindajad foorumteatri

koolikiusamise teemal. Päeva lõpus oli praktiline ülesanne Virumaa Teataja noorte

teemade toimetaja poolt “Ajakirjaniku praktika”.

• 29.11.2017, Tallinn. Kohtumise eesmärk oli osalemine Noortekonverentsil Lahe

Koolipäev. Iga programmis osaleja sai ülesande, mida ta pidi konverentsi ajal

tegema (nt tutvuma konverentsi teiste osalejatega/uute kontaktide loomine, andma

tagasiside konverentsi tegevuste kohta jne). Konverentsi ajal toimus

noorteprogrammi õpilastele eraldi kohtumine, kus nad jagasid oma kogemusi

konverentsil osalemise kohta ning rääkisid sellest, kuidas nendel on õnnestunud

oma ülesannet täita.

• 13.12.2017, Toila. Kohtumise eesmärk oli kokkuvõtete tegemine, osalejate

tänamine ja tagasiside saamine programmis osalejatelt. Kohtumise raames toimus

47

ka Eesti ja projekti teemaline mälumäng. Noorteprogrammi eesmärk on, et pärast

selle lõpetamist leiavad 70% osalejatest, et neil on Eestis võimalusi oma

potentsiaali realiseerimiseks. 2017. aastal vastas 77% programmi läbinud noortest,

et neil on Eestis võimalusi oma potentsiaali realiseerimiseks. Samale küsimusele

vastas programmi alguses vaid 68% osalejatest.

Lisaks on noorteprogramm ennast tõestanud ka väärt kontaktide sõlmimise

kohana. Näiteks korraldas üks programmi osalejatest pärast programmi lõppu

Narva Soldino Gümnaasiumis noorte arvamusfestivali (kus osales üle 200 noore

Tallinnast ja Ida-Virumaalt), mille esinejate (Marina Kaljurand jt) kontaktid sai

õpilane just tänu noorteprogrammi üritustele ja seal osalenud lektoritele,

külalistele.

2017. aastal toimus koostöös Eesti Seksuaaltervise Liiduga 2 seminari

seksuaaltervise teemadel. Esimene seminar koostöös Eesti Seksuaaltervise Liiduga

toimus 09.03.2017 Tallinnas Kesklinna noortekeskuses. Osalesid Läänemere

Gümnaasiumi ja Saksa Gümnaasiumi õpilased, kokku 30 inimest. Teine seminar

toimus 17.11.2017 Narvas Tartu Ülikooli Narva Kolledžis. Osalesid Ida-Virumaa

Kutsehariduskeskuse õpilased ja Tartu Ülikooli Narva Kolledži üliõpilased, kokku

22 noort. Kokku osales kahel seminaril 52 noort. Antud seminaride keskmes olid

hoiakud, väärtused ja tervishoid (nt mis on seksuaalõigused ja seksuaalvägivald,

millised on seksuaalvägivalla mõjud ja tagajärjed, millised on ohvrite ja võimalike

toimepanijate suunal tehtavad tegevused ja sõnumid, mis noortele mõjuksid jms).

Oma õigustest teadmine andis noortele kindlustunde ja võimaluse tunda ennast

ühiskonna täieõigusliku osana.

Koostöös Huvikooliga Optimus Semper korraldati 23.-25.10.2017 noorte

koostööpäevad karjäärivaliku teemal. Koostööpäevadel osales 30 eri rahvusest

noort Gustav Adolf Gümnaasiumist, Nõo Reaalgümnaasiumist, Tallinna Linnamäe

Vene Lütseumist, Tallinna Laagna Gümnaasiumist, Tallinna Läänemere

Gümnaasiumist, Tallinna 21. Koolist, Jõhvi Gümnaasiumist ja Tartu Ülikooli

Pärnu Kolledžist.

Koostöös Eesti Skautide Ühinguga korraldati 09.12.2017 eri rahvusest skautide

kohtumine eesmärgiga valmistada vabatahtlikke ette ürituse „Jüripäev Narvas

2018“ läbiviimiseks. Osalesid eri rahvusest noored Narva Pähklimäe

Gümnaasiumist, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest, Tartu Ülikoolist, Tallinna

Tehnikakõrgkoolist, Tallinna Merekoolist ja Saku Gümnaasiumist. Üritusel osales

15 inimest.

2016. aastal alustati kohalike omavalitsuste esindajatele, era- ja kolmanda sektori

organisatsioonide esindajatele suunatud tegevuste plaanimisega.

Koostöös Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liiduga viidi 10.05.2017

läbi Kaasamise kevadkool Ravila mõisas. Kevadkooli olid kutsutud kohalike

omavalitsuste ametnikud ning kogukonna huvisid esindavad vabaühendused üle

Eesti. Ürituse ülesehitus eeldas lõimumisalaste teemade (nt kaasamine,

48

demokraatlikes protsessides osalemine) käsitlemist kohalike omavalitsuste

esindajate jaoks teiste oluliste teemade (nt haldusreform) kaudu ja arvukaid

vastavasisulisi arutelusid. Kevadkoolis vaadati üle senised koostöövormid

kogukonna ning linna- ja vallavõimu vahel, samuti otsiti võimalusi

koostöökohtade parandamiseks ja uute loomiseks. Üritusest võttis osa 41 inimest.

2018. aastal jätkas tööd programm noortele suurendamaks nende osalust

ühiskondlikes protsessides ja näitamaks võimalusi eneseteostuseks. Programmis

osales 50 noort Ida-Virumaalt. Noored käisid 14.11.2018 ja 05.12.2018

õppereisidel Tartu Kutsehariduskeskuses, sh toimusid seminarid erinevate erialade

õpilastele vanuses 17-19 aastat. Üritustest võttis osa kokku 85 inimest. Seminaridel

otsisid noored vastuseid järgmistele küsimustele:

Milline on tänapäeva noor? Kes ma olen? Milline on minu roll ühiskonnas? Kuidas

näen enda tuleviku Eestis? Milline on noor aastal 2025? Mida teha selleks, et olla

tulevikus edukas?

27.02.2018 toimus Tallinnas koostööpäevak eesmärgiga luua koostöövõrgustik

eesti- ja muukeelsete noorteühenduste ning ministeeriumide vahel ning teha

ettepanekuid uue lõimumiskava „Lõimuv Eesti 2030“ koostamiseks. Üritusel

osales 30 inimest, kes arutlesid järgmistel teemadel – eestlastest ja muust rahvusest

noorte koostööplatvormid, kultuuridevaheline dialoog, noorte osalemine

ühiskonnaelus, hariduse ja noorsootöö roll lõimumises,

22.05.2018 toimus Narvas esimene koostöötegevuste kontaktvõrgustiku kohtumine

eesmärgiga luua toimiv Ida-Virumaa koostöötegevuste kontaktvõrgustik.

Kohtumisele oli kutsutud riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, era- ja kolmanda

sektori organisatsioonide esindajad ja kõik need, kes on huvitatud vähelõimunud

püsielanike osaluse ning kaasatuse suurendamisest koostöötegevustes Ida-

Virumaal. Osales 9 inimest.

13.08.2018 ja 21.09.2018 toimusid Narvas koostöös EffectExpert MTÜga kaks

avatud arutelu. 13.08.2018 toimus avatud arutelu Ööbazar teemal

“Kodanikupassiivsus: kes on süüdi - rahvas või riik?”. Üritusel osalesid avaliku

sektori esindajad (sh ministrid ja riigiametnikud) ja Ida-Virumaa elanikud.

21.09.2018 toimus Narva Kunstiresidentuuris Station Narva festivali raames

avatud arutelu „Ksenofoobia 50 varjundit: oleme sarnased või erinevad?“. Kokku

osales kahel arutelul 139 inimest.

6.11.2018 ja 04.12.2018 toimusid eestikeelsed viktoriinid - Majamängud.

Küsimused oli seotud Eesti kultuuri- ja keelepärandiga, sotsiaalse elu ja ajalooga.

Mängudel osales 47 vähelõimunud kohalikku elanikku, suuremas osas noored

vanuses 17-26 aastat (eelkõige Narva gümnaasiumide õpilased).

22.11.2018 toimus Narvas mälumäng. Osalejate seas olid ülikoolide tudengid ja

töötajad, kohalike ettevõtete töötajad, spordiklubide ja munitsipaalasutuste ning

49

jõu- ja riigistruktuuride esindajad. Mäng koosnes küsimustest teaduse,

innovatsiooni, religiooni, tähtpäevade, multifilmide kangelaste ja Ida-Viru

piirkonna ajaloo kohta. Küsimused olid eesti ja vene keeles. Mälumängus osales

83 inimest.

27.11.2018 toimus koostöös Eesti NATO Ühinguga Jõhvi Riigigümnaasiumis

noorteüritus "Eesti riigi kaitsel koos liitlastega". Sihtrühm oli Jõhvi ja Sillamäe

gümnaasiumi õpilased ja õpetajad. Noored arutlesid teemal “Eesti riigikaitse

väljakutsed ja panustamise võimalused“. Üritusel osales 49 inimest (neist 21

inimest vanuses alates 17 aastat).

Aastal 2018 osales koostöötegevustes kokku 414 inimest.

2019. aastal korraldati koostöötegevusi eelkõige noortega töötavate

organisatsioonide esindajatele (sh kohaliku omavalitsuse esindajad ning era- ja

avaliku sektori organisatsioonide esindajad) ning ühistegevusi, mis suurendavad

noorte osalust ühiskondlikes protsessides. Koostöötegevustesse kaasati ka

organisatsioonid, kelle sihtrühm on täiskasvanud Eesti elanikud eesmärgiga

suurendada nende osalust ühiskondlikes protsessides.

02.02.2019 toimus Narvas koostöös MTÜga Eriline Maailm avatud arutelu

“Kaasav haridus on imerohi?“. Arutelu põhieesmärk oli vastata küsimustele: mis

on kaasav haridus üldse ja konkreetselt tänapäeva Eestis, kas oleme selleks valmis

ning kes ja mida tegema peab, et oleksime valmis? Osales 106 inimest.

02.02.2019 toimus koostöös MTÜga Linnaprojektid ja MTÜga Youth Progress

häkaton „Jõhvi – tuleviku linn“. Arutati erinevaid teemasid ja ideid, et parandada

Jõhvi valla elanike elukvaliteeti. Osales 63 inimest.

14.03.2019 toimus koostöös Sillamäe Lastekaitse Ühinguga Tallinnas CONNECT

2019 noorteseminar (arutelud noorte oskuste arendamisest, võimalustest ning

takistustest kohalikul ja rahvusvahelisel tasemel) ning 2 töötuba. Seminaril osales

49 noort Tallinnast.

15.-17.03.2019 toimusid Narvas rahvusvahelise konverentsi “Kodanikuühiskonna

vabaühendused ja loovmajandus – uute perspektiivide loomises” raames noorte

loovtöötoad, kus eesti ja vene keelt kõnelevad noored tegelesid 3 lühietenduse

ettevalmistamisega professionaalide käe all. Üritusel osales 54 inimest.

27.03.2019 toimus koostöös NULA inkubaatoriga Narvas inspiratsiooniõhtu „Mis

sind närvi ajab?”, kus räägiti, kuidas juba tegutsevad (sotsiaalsed) ettevõtjad

leidsid julguse midagi ära teha ja mõelda üheskoos uudseid lahendusi keerulistele

probleemidele. Osales 25 inimest.

15.04.2019 toimus koostöös MTÜga TLG Abi Pluss õppereis Tallinna

gümnaasiumiõpilastele „Tutvume Eesti kultuuriga“. Õpilased külastasid C.R.

50

Jakobsoni Talumuuseumi, kus osaleti eestikeelses haridusprogrammis. Kokku

osales 44 inimest.

02.05.2019 toimus Jõhvis koostöös Ida-Virumaa kohalike omavalitsustega

infoseminar lapsevanematele „Kas ja miks keelekümblus“. Fookuses olid

keelekümblussüsteemi võimalused. Pärast keelekümblusklasside avatud tundide

vaatlust Jõhvi Vene Põhikoolis arutati keelekümblusõppe kogemusi. Avatud

arutelus osalesid ka Haridus- ja Noorteameti esindajad ning Jõhvi Vene Põhikooli

keelekümblusõpetajad. Üritusel osales 26 inimest.

11.05.2019 toimus Kohtla-Nõmme spordibaasis koostöös MTÜga Progress Center

spordi- ja õppepäev Ida-Virumaa eesti ja vene emakeelega noortele. Spordipäeva

üks eesmärk oli parandada kommunikatsiooni ja suhtlemist eesti- ja venekeelsete

noorte vahel ning meeskonnatöö pädevust. Osales 40 inimest.

25.-26.05.2019 toimus Narva linnuses koostöös Sihtasutusega Narva Muuseum

eestikeelne meistrituba "Vaata Eesti kööki". Meistritoas osales 80 inimest.

31.05.2019 toimus koostöös Mitteformaalse õppe keskusega VitaTiim

postikampaania “Tule tagasi” eesmärgiga pöörata tähelepanu Narva linna

elanikkonna kiirele vähenemisele, näidates probleemi olemust ja tagajärgi. Toimus

arutelu „Miks Ida-Virumaa elanike arv langeb. Mida teha? Osales 29 inimest.

01.06.2019 toimus koostöös MTÜga Linnaprojektid Jõhvis tänavakunsti üritus

„Jõhvi Street Art Day“. Peamine eesmärk oli kogemuste, teadmiste ja pädevuste

vahetamine, mis parandavad ümbritsevat ruumi ja inimeste üldist emotsionaalset

heaolu. Hoovis toimus noorte tänavakunstnike graffitivõistlus ning Jõhvi

Skatepargis ekstreemsete spordialade töötoad. Üritusel osales 97 inimest.

13.07.2019 toimus koostöös MTÜga Kotzebue Tallinnas Lennusadama

muuseumis üritus „Tutvu Eesti mereajalooga. Tallinna merepäevad Lennusadamas

2019“. Osalejad olid mittetulundusühingute esindajad erinevatest piirkondadest:

Kose, Tallinn, Sillamäe, Kohtla-Järve, Jõhvi, Narva. Ürituse raames toimusid

ekskursioonid Lennusadamasse ja Suurele Tõllule. Toimus viktoriin Eesti

merenduse ajaloost. Pärast viktoriini toimus saadud kogemuste ja info vahetamine

arutelu vormis. Üritusel osales 104 inimest.

19.07.2019 toimus koostöös Eesti Skautide Liidu ja Narva Noorte Meremeeste

Klubiga Järvamaal Rassi külas üritus „Seiklustegevused Eestis“. Seikluslaager oli

mõeldud Eesti erinevatest piirkondadest pärit noortele, kes arendasid keeleoskust

ja tundsid huvi erinevates keeltes rääkivate inimeste vastu. Osales 17 inimest.

24.-25.08.2019 toimus koostöös MTÜga Keelekümblusprogrammi Lastevanemate

Liit (KLL) Mustjõe Kõrtsitalus KLL 2-päevane suvekool 2019. Osalejad olid

peamiselt lapsevanemad, kelle lapsed kas on käinud keelekümblusõppes, käivad

51

praegu või valivad kooli või lasteaeda. Osalesid ka Haridus- ja Noorteameti

esindajad. Toimusid seminarid keelekümbluse teemadel, tutvustati KLL tööd ja

eesmärke. Üritusel osales 52 inimest.

04.09.2019 toimus Sillamäe raamatukogus Võrumaa raamatukogude töötajate ja

Sillamäe raamatukogutöötajate koostööseminar „Üksainus Eesti on Võru ja

Virumaa vahel“. Osales 59 inimest.

29.08.2019 toimus koostöös MTÜga Kotzebue Sillamäel üritus „Tutvu Eesti

mereajalooga. Sillamäe sadam ja linn 2019“. Osalejad olid peamiselt Ida-Virumaa

ja Kose mittetulundusühingute esindajad. Ürituse raames toimusid ekskursioonid

Sillamäe sadamasse, Sillamäe linnamuuseumisse, Ida-Virumaa

Kutsehariduskeskusesse. Lisaks toimus viktoriin Eesti merenduse ajaloo teemal.

Pärast viktoriini toimus saadud kogemuste ja info vahetamine arutelu vormis.

Osales 138 inimest.

06.-08.09.2019 toimus Tallinnas ja 13.09.2019 Narvas noorte suvekool ja seminar

„Hoolin, kaasan ja mõistan” koostöös Sillamäe Lastekaitse Ühingu ja veel 11

partneriga. Tallinna ürituse peamine eesmärk oli kaasata erivajadustega ja

vähemkindlustatud noori noorsootöösse ning suurendada teadlikkust 4 peateemal

(kaasav haridus, noorte motiveerimine ja kodanikuühiskond, noorte vaimne tervis,

noored ja tööelu). 13.09.2019 toimus noortele ja noortega tegelevate

spetsialistidele (õpetajad, eripedagoogid, vabaühenduste esindajad) lühendatud

seminar, mille peamine eesmärk oli suurendada noorte teadlikkust erivajadusega

noorte väljakutsetest ning õpetada sotsiaalsed oskusi. Üritustel osales 97 inimest.

14.09.2019 toimus koostöös MTÜga Progress Center ja Jõhvi Linnavalitsusega

meeskonnamäng „Jõhvi City Quest“. Osalejad said tuttavaks, arendasid

meeskonnatööd, eesti keele oskust ning suutsid luua uusi koostööalgatusi. Üritusel

osales 33 inimest.

20.09.2019 toimus Narvas arutelupäeval BAZAR avatud arutelu eesti ja vene

keeles teemal „Kes vastutab Narva eest?“. Paneeldiskussioonis osalesid

ettevõtluse, linnavõimu ja kolmanda sektori esindajad ning pealtvaatajad. Arutelus

olid ülekaalus aktuaalsed kohalikud teemad: tervisehoiu eripärad, kultuurielu,

hariduse tulevik, noortepoliitika, linna arendamine ja sport. Osales 51 inimest.

19.09.2019 toimusid Tallinnas, 27.09.2019 Narvas ja 16.10.2019 Tartus koostöös

Sillamäe Lastekaitse Ühinguga noorte info- ja aruteluseminarid. Eesmärk oli

kaasata noori ühiskonna lõimumisse, suurendada nende teadlikkust, õpetada

kommunikatiivsed oskusi ja arendada koostööd eesti- ning venekeelsete noorte

vahel. Tutvustati võimalusi olla paremini kaasatud Eesti kultuuriruumis ning

lõimuda Eesti ühiskonnas. Räägiti riigi pakutavatest tugitegevustest (näiteks

vabatahtlik tegevus, keele õppimine, ühiskondlikud algatused jm). Info- ja

arutelupäevadel osales 173 sihtrühma liiget.

52

17.10.2019 toimus koostöös TÜ Narva kolledži ja Narkomaanide ja alkohoolikute

rehabilitatsiooni keskuse mittetulundusühinguga „Sind ei jäeta üksi“ mälumäng ja

temaatiline arutelu Ida-Virumaa organisatsioonide koostöö arendamiseks sotsiaalse

keskkonna parandamise eesmärgil. Osales 84 inimest.

24.10.-25.10.2019 toimus koostöös Narva ja Pärnu linnavalitsustega Narva

lasteaedade õpetajate ning Narva Linnavalitsuse kultuuriosakonna esindaja

õppereis Pärnusse. Eesmärk oli uurida võimalusi tutvustada ja hoida

pärimuskultuuri Pärnu linna näitel ning kasutada saadud teadmisi Narva

lasteaedades. Õppereisil osales 25 inimest.

01.-03.11.2019 toimus koostöös Eesti Skautide Liidu ja Narva Noorte Meremeeste

Klubiga Narvas ja Narva-Jõesuus seikluslaager „Skautlik Narva Noorte

Meremeeste Klubi seikluskasvatuse meetod“, mis oli mõeldud Eesti erinevatest

piirkondadest pärit noortele ning suunatud huvi tekitamisele erinevate kultuuride,

keelte ja seiklustegevuste vastu. Osales 21 inimest.

30.10.2019 toimusid Tallinnas ja 8.11.2019 Narvas koostöös MTÜga Avatud

Vabariik meediaseminarid noortele “Miks isegi raamatupidaja vajab YouTube-

kanalit”. Osalejad arutasid näiteid, kuidas tänapäeva infoühiskonnas muutuvad

kommunikatsiooni- ja mõjuvahendid, kuidas saab teha endale atraktiivse

meediakuvandi ja tõmmata positiivset tähelepanu oma ideedele. Osales 30 noort.

5.11.2019 toimus koostöös MTÜga Start Act/Art Narva Vaba Lava teatrikeskuses

võrgustike loomise üritus „Nüüdisaegsed haridusoskused“, mille viisid läbi Narva

aktiivsed noored. Osales 42 inimest.

15-17.11.2019 toimus koostöös SAga Narva Loomeinkubaator „Spinner ja EBS

häkaton“ gümnaasiuminoortele. Kokku moodustati 13 meeskonda, kes töötasid

terve nädalavahetuse oma idee kallal. Lisaks tööle meeskondades toimusid

seminarid prototüüpimise, pitchimise ja ideestamise teemal. Osalejad said teha

koostööd erineva taustaga mentoritega arendades nii eesti, vene kui inglise keele

oskust. Osales 59 inimest.

23.11.2019 toimus koostöös MTÜga Start Act/Art Narvas töötuba/arutelu „Narva

võimalused“, mille korraldasid Narva aktiivsed noored. Üritusel tegi Jana

Pavlenkova (Prototroni juht, noorte startup-programmi Spinner elluviija, Narva

äriinkubaatori OBJEKT üks asutaja) ettekande „Kes ma olen? Miks ma jäin

Narva? Millised on siinsed arenguvõimalused?“. Üritusel osales 27 inimest.

27.11.2019 toimus Tallinnas koostöös Sillamäe Lastekaitse Ühinguga VII

Noortefoorum 2019 “Tänased noored – Eesti tuleviku loojad?”. Eesmärk oli

tutvustada noortele nende võimalusi nii oma kogukonna kui riigi tegevustes

kaasarääkimiseks ning õpetada noori oma ideid täiustama ja ellu viima. Arutleti

53

kriitiliselt teemal „Eesti kodanikuks olemine“. Osales 110 inimest.

27.11.2019 toimus koostöös MTÜga Avatud Vabariik Riigikogu

konverentsikeskuses noortefoorum “Kliimaneutraalsus kui sajandi suurim

väljakutse - kas oleme õigel teel?”. Arutati, kas Eesti peaks toetama

kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmist varasemale tähtajale ja kas tegevuskava

kliimamuutuste pidurdamiseks on piisav ning mida saame teha, et eesmärgini

jõuda. Osales 53 inimest.

30.11.2019 toimus koostöös MTÜga Eesti Vene Kultuurikoda Pärnus üritus

„Mängutehnoloogiad kui moodus pädevaks lähenemiseks noorte suhtlemisoskuste

tundmisel, uurimisel ja rakendamisel välismaailmas ja omavahel“ esseekonkursil

“Minu tee Eestisse“ osalejatele. Ühisüritusel korraldati pildistajate, animaatorite,

artistide meistriklasse ning seminar/konverents. Osales 54 inimest.

30.11.2019 toimus koostöös MTÜga Progress Centre Jõhvis autoorienteerumine

Ida Auto Quest. Osalejaid jagati mitmeks võistkonnaks ja täitsid ülesandeid

liikudes oma autodega. Üritus oli suunatud suhtlemise parandamisele eesti- ja

venekeelsete elanike vahel. Osales 44 inimest.

17.-18.10.2019 toimus Tallinnas, 7.-8.11.2019 Tartus ja 30.11.-1.12.2019 Narvas

koostöös Sillamäe Lastekaitse Ühinguga loovtöötubade sari noortele ja

noorspetsialistidele, et arendada koostööd eesti- ja venekeelsete noorte vahel ning

jagada noortega häid praktikaid, inspireerida neid esinema üritusel oma

lühietendustega. Osales kokku 146 inimest.

01.12.2019 toimus Laagna külas koostöös MTÜ-ga Meie Pagar üritus „1. advent

Vanatares“. Eesmärk oli luua head sõprus- ja koostöösuhted, tutvustada

venekeelsetele kogukonnaliikmetele eestikeelse kogukonna keelt, kultuuri ja 1.

jõulupüha kombeid. Üritusel osalesid kogukonnaliikmed Narvast (Narva Eestlaste

Selts) ja Narva-Jõesuust. Üritus korraldati MTÜ Maarahvaselts Vanatare majas.

Osales 57 inimest.

6.12.2019 toimus koostöös MTÜga Business Motion Narva-Jõesuus äriõhtu

„Delovajave4erinka“. Kohal olid nii Ida-Virumaa ettevõtjad kui osalejad

Tallinnast, Kuresaarest ja Pärnust. Osalejad olid peamiselt Eesti väikese ja

keskmise suurusega ettevõtete omanikud või eesindajad. Üritus koosnes

meistriklassist, diskussioonist teemal “Naised ja mehed: erinev vaade äri

juhtimisele” ja meelelahutuslikust osast. Osales kokku 112 inimest.

09.12.2019 toimus koostöös SA-ga Narva Loomeinkubaator „Connected

Health@Narva“. Eesmärk oli tutvustada innovaatilisi tervisetehnoloogia lahendusi

kohaliku piirkonna inimestele ja tervishoiutöötajatele. Ürituse mõte oli inspireerida

publikut tervishoius toimuvast innovatsioonist osa võtma ning kaasa rääkima,

kuidas sünnib innovatsioon tervisetehnoloogia valdkonnas ning milliseid

54

innovaatilisi lahendusi Eesti turul leidub. Osales kokku 24 inimest.

10.-11.12.2019 toimus koostöös Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse (IVKHK) ja

Pärnumaa Kutsehariduskeskusega (PKHK) õppereis. Eesmärk oli aidata IVKHK

õpilastel luua sõprussuhteid Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpilastega, vahetada

kogemusi, tutvustada Pärnu õpilastele Ida-Virumaad ja anda õpilastele võimalus

kahepoolseks keelepraktikaks. Osales 75 inimest.

14.12.2019 toimus koostöös Narva Valgevene Seltsi Sjabrõ ja Tammiku

Rahvamajaga Narvas koostööseminar, mille eesmärk oli vahetada kogemusi

kultuuriürituste ettevalmistamise ja läbiviimise alal ning planeerida ühisüritusi

Tammiku Rahvamajaga. Osales 90 inimest.

14.12.2019 toimus koostöös MTÜga Start Act/Art Narva Keskraamatukogus

töötuba “Loomingulisus ja loomingulised meetodid”. Osales 20 inimest.

14.12.2019 toimus koostöös Narva Vaba Lava teatrikeskusega „Eesti-Vene

poeesiafestival”. Eesmärk oli tutvustada eesti-vene poeesiat nii kohalikele

elanikele kui linna külalistele erinevates formaatides: teater, teiste autorite ja oma

luuletuste ettelugemine, binaarpoeesia meetod, luuletuste lugemine muusika saatel.

Poeesiafestivalil osales 101 inimest.

21.12.2019 toimus koostöös MTÜga Amile venekeelne loeng "Jõulud on

uuenemise aeg. Kes ütles? Eesti rahva traditsioonid ja riietused". Eesmärk oli

meelde tuletada, kust on tulnud eesti traditsioonid ja tavad, miks tähistame jõule ja

uut aastat. Osalejad tegid endale „kaitsetalismane”. Toimus ka eestikeelne eesti

jõulude õpituba eesmärgiga tõsta osalejate teadlikkust mitmekultuurilisest

keskkonnast, Eesti ajaloost ja kultuurielust. Osales kokku 98 inimest.

Aastal 2019 osales koostöötegevustes kokku 2609 inimest.

23.01.2020 toimus Saaremaa kultuuritöötajate reis Narva, kus nad tutvusid Narva

linna kultuuritöötajate ja kultuuriobjektidega. Kultuuritöötajad külastasid

kultuurimaja Rugodiv, Narva Rahvaste maja, loomeinkubaatorit Objekt, Narva

eesti keele maja ja Aleksandri kirikut ning tutvusid seal toimuvate tegevustega,

samuti erinevate rahvusseltside esindajate ja seltside tööga. Kultuuritöötajad

arutasid koostöövõimalusi kohaliku omavalitsuse tasandil (Narva Linnavalitsuse

kultuuriosakonnaga). Üritusel osales 24 inimest.

28.01.-10.02.2020 toimus Kommunikatsioonifestival Narvas koostöös MTÜ-ga

Start Act/Art. Toimus 4 töötuba: kommunikatsiooni, väitlemise, meediakirjaoskuse

ja emotsioonide juhtimise teemadel. Kommunikatsioonifestivali raames toimus

28.01.2010 ka BAZAR – aruteludepäev „Kui ma oleksin koolidirektor“. Osales

127 inimest.

55

31.01.2020 toimus Tallinnas Eesti Rahvusringhäälingu majas Noorte

kommunikatsiooni- ja tehnoloogiaalane motivatsioonikonverents koostöös MTÜ-

ga Avatud Vabariik. Seminariga toetati noorte aktiivset ühiskondlikku osalust ja

ühise kommunikatsiooniruumi tugevnemist. Julgustati eesti keelest erineva

emakeelega noori valima kommunikatsiooni, meedia ning tehnoloogiaga seotud

erialasid. Tutvustati erinevaid edulugusid, mis motiveerivad tegema karjääri Eestis.

Osales 50 inimest.

10.02.2020 toimusid Tallinna 53. Keskkoolis ja 18.02.2020 Tallinna Mustamäe

Reaalgümnaasiumis noorte meediaseminarid koostöös MTÜ-ga Avatud Vabariik.

Seminaride keskmes oli noorte meediakriitilisuse arendamine, kuna see oskus

muutub ühiskonnas aina hädavajalikumaks. Seetõttu on oluline tõsta noorte

meediateadlikkust, sealhulgas valeuudiste ehk fake news temaatikast. Seminaride

keskmes oli kommunikatsiooni tähendus infoajastul, selle mõju suhtlemisele ning

suhetele erineva kultuuritaustaga inimeste vahel ja erinevates sotsiaalsetes

keskkondades. Et paremini teadvustada teema aktuaalsust, tehti koostööd

populaarsete meediaväljaannetega – DELFI ja ETV+. Seminaridel osales kokku

108 inimest.

21.-22.02.2020 toimus Tallinnas ÜRO 75. aastapäevale pühendatud Noorte

arvamusfestival 2020 koostöös Sillamäe Lastekaitse Ühinguga. Arvamusfestivali

esimesel päeval osalesid noored rahvusvahelisel konverentsil “Globaalse koostöö

roll soovitud tuleviku ülesehitamisel”. Teisel päeval toimusid töötoad rände,

jätkusuutlikkuse, inimõiguste, digitaliseerimise ning kliimamuutuste teemadel.

Toimusid õppekäigud Eesti Noorteühenduste Liidu ja vabaühenduse MONDO

kontorisse, et tutvuda organisatsioonide tegevustega, kogemusi vahetada ja arutada

koostöövõimalusi. Arvamusfestivalil osales 138 inimest.

22.02.2020 toimus Narvas koosmeeleüritus „Eesti Vabariik 102“ koostöös Narva

Eesti Seltsiga. Ürituse eesmärk oli koostegevuse raames anda ning saada aimu

sellest, et olenemata sellest, kuivõrd erinevad me oleme, elame ühel maal ning

oleme osa suurest tervikust. Osalejad tutvusid Eesti ajaloo ja kultuuriga. Kõlasid

ettekanded Eesti Vabariigi algusaastatest, samuti meenutused erinevatest

ajajärkudest. Eeslauljad ja –tantsijad tutvustasid laule ja tantse, mida tantsiti ja

lauldi üheskoos. Osales 75 inimest.

29.02.2020 toimus Laagna külas vastlapäevale pühendatud üritus koostöös MTÜ-

ga Meie Pagar. Korraldati kahe erineva emakeelega - eesti ja vene - vastlapäeva

üritus. Eesti keelt kõnelev kogukond tutvustas vene keelt kõnelevale kogukonnale

vastlapäeva kombeid ning vastupidi. Korraldati ka õuemängud. Majas osalejad

said teha vurre, heinast nukke, käevõrusid. Osales 56 inimest.

11.03.2020 toimus Tallinna Läänemere Gümnaasiumi õpilaste õppereis Tartusse

koostöös MTÜ-ga TLG ABI PLUSS. Õppereisil "Minu tulevik" osalesid vene

emakeelega noored vanuses 17+. Reisi eesmärk oli näidata noortele huvitavaid

56

õppevõimalusi Eestis, mis toetaksid noorte integreerumist Eesti ühiskonda ja

soodustaksid edaspidi töötamist ja elamist Eestis. Noored külastasid Tartu Ülikooli

ja Eesti Maaülikooli, kus tutvusid õppeasutuste, üliõpilaste ja vilistlastega ning

osalesid ülikoolide korraldatud õpitubades. Osales 66 inimest.

10.07.2020 toimus Kosel konverents “Tutvu Harjumaa ajalooga. Kose vald ja linn

2020” koostöös MTÜga Kotzebue Conference. Osalesid peamiselt eakamad

inimesed Narvast, Sillamäelt, Koselt, Kose vallast ja Tallinnast. Eesmärk oli

tutvuda Harjumaa maakonna ja Kose ajalooga. Toimusid ekskursioonid Kose

Koduloomuuseumis ja Kose Kihelkonnamuuseumis ning Eesti ja Harjumaa

ajaloole pühendatud viktoriin. Üritusel osales 116 inimest.

30.08.2020 toimus Narvas ja Vaivara vallas “Narva Rahvamatk 2020” koostöös

Motus spordiklubiga. Rahvamatkal osalesid peamiselt Narva ja Ida-Virumaa

elanikud vanuses 17+. Rahvamatk algas Riigikülas ja lõppes Narva spordikeskuse

juures. Grupid peatusid Eesti ajaloos tähtsate objektide ja vaatamisväärsuste

juures, kus giidid rääkisid lugusid. Matka lõpus toimus viktoriin ja osalejatele

pakuti lõunat. Matkal osales 102 inimest.

04.-05.09.2020 toimus Tallinnas suvekool “Hoolin, kaasan ja mõistan 2.0”.

Osalesid noored vanuses 17+ Saaremaalt, Viljandist, Pärnust, Sillamäelt, Kohtla-

Järvelt, Jõhvist, Narvast, Tartust ja Tallinnast. Peamine eesmärk oli pakkuda nii

erivajadustega kui tavanoortele võimalust osaleda ühistegevustes, saada ajakohast

infot ekspertidelt, arendada osalejate sotsiaalseid oskusi ning võimestada neid

mõtlema ja kaasa rääkima neid puudutavates küsimustes. Viidi läbi

kaasamõtlemisele suunatud programm (ekspertide koolitused, praktilised

harjutused ning võimalus tutvuda Puuetega Inimeste Koja tegevusega nende

kontoris). Üritusel osales 70 inimest.

06.10.2020 toimus Narvas koostöös SA-ga Ida-Viru Ettevõtluskeskus seminar

„Filmitööstus kui (väike)ettevõtluse arendaja“. Esinesid Eesti parimad filmi-

valdkonna spetsialistid, kes enamasti on kaadri taga ja valmistavad ette

filmimaagia loomist. Esinesid režissöör Ilmar Raag, produtsendid Tanel Tatter ja

Riina Sildos, grimmikunstnik Gristina Pahman ja eriefektide spetsialist Heiki Luts.

Toimus 2 suuremat ettekannet ja seejärel töötoad, kus iga spetsialist rääkis

detailsemalt, kuidas ta töötab ja mis on filmitöös spetsiifilist. Osales 61 inimest.

22.10.2020 korraldati Tallinnas koostöös MTÜ-ga Noorteklubi Active õpetajate

konverentsil „Õpetaja on ka inimene“ foorumteatri etendus, mille põhifookus oli

õpetajate ja õpilaste vahelised probleemid noorte vaatenurgast. Etenduse järel

toimus etenduses püstitatud probleemide arutelu ja otsiti lahendusi õpetajate,

õpilaste ja töötoa külaliste koostöös. MTÜ Noorteklubi Active foorumteatri

etenduse idee oli tunnistatud edukaks ideekorje „Lõimumisalaste koostöötegevuste

korraldamine“ raames. Etendus valmistati ette vene keelt ja eesti keelt kõnelevate

noorte koostöös ajavahemikul 19.-21.10.2020. Etenduse Ettevalmistavas etapis

57

läbisid noored ka avaliku esinemise ja foorumteatri koolitused. Tegevuses osales

46 inimest.

20.11.2020 toimus Tallinnas koostöös MTÜ-ga Sillamäe Lastekaitse Ühing

noortefoorum 2020 “Noored otsustajad muudavad kohaliku poliitika

tulevikku/iseloomu” (paneeldiskussioon ja töötoad). MTÜ Sillamäe Lastekaitse

Ühing noortefoorumi idee tunnistati edukaks ideekorje „Lõimumisalaste

koostöötegevuste korraldamine“ raames. Foorumi eesmärk oli täiendada noorte ja

noortega tegelevate spetsialistide teadmisi demokraatlikest otsustusprotsessidest,

arutada noorsootöö valdkonna aktuaalseid teemasid, et aidata luua avatud,

toimivat, sallivat ja kaasavat ühiskonda ning suurendada noorte sotsiaalset

kaasatust. Foorumil osales 101 inimest.

Aastal 2020 osales koostöötegevustes kokku 1140 inimest.

2020. aasta lõpus moodustas Tartu Ülikooli Narva Kolledž noorsootöö kutsealase

kogukonna ja algas koostöötegevuse Tartu Ülikooli noorsootöö õppekava

üliõpilaste ja noorsootöö valdkonna spetsialistide vahel. Eesmärk oli noorsootöö

kutsealase kogukonna ja lõimumisega tegelevate ning lõimumist toetavate

organisatsioonide koostöö. Õnnestus suurendada noorsootöö üliõpilaste ja

noorsootöö valdkonnas tegutsejate teadlikkust kultuurilisest mitmekesisusest,

arendada keeleoskust ja professionaalseid pädevusi. Tegevuse elluviimiseks

moodustati tandemid: noorsootöö valdkonna esindaja + üliõpilane. Jaanuarist

aprillini toimusid tandemite kohtumised (enamik veebis) ning kovisioonid.

Tegevuse lõpuüritus toimus 30. aprillil. Kokku osales tegevuses 49 inimest.

Jaanuaris algas koostöös MTÜ-ga Peace Action Community Estonia ürituste seeria

“Kuula.me. Minu, sinu, meie lugu”, mille eesmärk oli tuua kokku erineva keele-,

kultuuri- ning haridustaustaga inimesed, et leida ühisosa läbi isiklike kogemuste ja

lugude jagamise ning mõelda koos kogukonna kestlikule ja kaasavale arengule.

Piirangute tõttu toimus enamik üritusi veebis. 16. jaanuaril toimus esimene üritus

Tallinna kogukonnale, 30. jaanuaril oli üritus Tartu kogukonnale, 25. märtsil

toimus esimene üritus Ida-Virumaa kogukonnale, 5. aprillil toimus üritus Pärnu

kogukonnale. Koostöö tulemusel leidis iga grupp oma kogukonna indiviide

peegeldava kunstilise väljundi seinamaalingu näol. Tegevus kulmineerus 16.-18.

aprillil, mil osalejad käisid 2-4 kaupa oma loomingut seintele (Kurtnas

betoonplatsile) kandmas. Kokku osales ürituste seerias 116 inimest.

Veebruaris algas koostöös MTÜ-ga Pere Teater Flying Cow noorelt noortele

koostöötegevus, mille raames noored teatrist ja tsirkusetrupist tegelesid koos ühise

etenduse loomisega. Eesmärk oli vene ja eesti emakeelega noorte koostöö. Noored

vahetasid mõtteid ja väljendasid neid läbi etüüdide, kus kasutasid tegevuse raames

õpitud meetodeid ja teatraalseid võtteid (lugude jutustamine, žongleerimine ja

akrobaatika). Projekti raames tegid koostööd teatristuudio „Lendav lehm“ ja

tsirkuse „Folie“ noored. 08.-12. veebruaril toimusid lugude jutustamise,

58

žongleerimise ja akrobaatika koolitused. Pärast koolitusi algas proovide ja

etenduse lõimimise protsess lavastaja juhendamisel. Piirangute tõttu toimusid

tegevused kas veebipõhiselt (sh hübriidvormis) või väiksemates rühmades. Noored

salvestasid videoetenduse, mille loomise, salvestamise ja monteerimisega tegelesid

märtsis ja aprillis. Tegevustes osales kokku 15 noort.

Mais toimus koostöös OÜ-ga Garage48 „Garage48 Narva kogukonnahäkaton“.

Eesmärk oli kaasata Narva elanikke ja Narvaga seotud inimesi kohaliku

valitsemise planeerimisse ning arendada uudsete lahenduste prototüüpe

interdistsiplinaarse koostöö tulemusena. Tegevuse kaudne eesmärk oli suurendada

osalejate kogukonna sidusust ja kaasatuse tunnet kohaliku elu oluliste otsuste

tegemisel. Koostöötegevus toimus 14.-16. mail hübriidformaadis - korraldajad,

esinejad ja mentorid (oma ala eksperdid) osalesid Narvas Objektis, aga ülejäänud

inimesed veebis. Narva kogukonnahäkatonil töötas 17 interdistsiplinaarses ja

mitmekeelses tiimis 71 osalejat, kes arendasid 48 tunni jooksul ekspertide ja

mentorite toel esialgsetest ideedest 17 prototüüpi. Neist 6 ideed said toetuse.

Auhinnad andis võitjatele 20. mail Narvas üle president Kersti Kaljulaid.

Tegevuses osales kokku 105 inimest, neist 75 häkatonis osalejat, 26 mentorit ning

4 korraldustiimi liiget.

Juunis toimus koostöös MTÜ-ga Eesti Instituut koostööseminaride sari

kultuurikorraldajatele „Kultuuriteenuste digidisainimine“. Eesmärk oli kaasa aidata

kultuuriasutuste digikultuuriteenuste arendamisele. Toimus 2 seminari (8. ja 15.

juunil) koos arutelude ja töötubadega. Osalejad sai teadmisi teenusedisainist ja

võimaluse kogemusi vahetada. Koostöötegevuse tulemusena said

kultuurikorraldajad tagasisidet oma ideedele nii kolleegidelt kui sihtgrupi

esindajatelt, samuti soovitusi, kuidas oma idee parimal viisil ellu viia. Seminarid

toimusid hübriidformaadis ja Eesti Instituudi kontoris Tallinnas. Osales 19 inimest.

Juunis algas koostöös MTÜ-ga Smart Wood Stuudio kohtumiste sari “KKK: kunst,

keel ja kultuur”, mille eesmärk on suurendada osalejate sidusust ühiskonnas,

tekitada uued sotsiaal-kultuurilised seosed ning pakkuda eesti keele

suhtlemispraktikat. Kohtumiste raames külastasid kunstihuvilised Eesti

kultuuriobjekte, osalesid eestikeelsetes joonistamise töötubades ja aruteludes.

Kunst kui ühine hobi on sild, mis aitab luua sõprussuhteid ning ühendab erineva

kultuuritaustaga inimesi. Juunist -augustini toimus 6 kohtumist. Osalejad

külastasid Narva Muuseumi, Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi, Eesti

Meremuuseumi, Narva Muuseumi kunstigaleriid ja tutvusid Narva linna maketiga.

Igal kohtumisel toimusid ka joonistamise töötoad. Osales kokku 48 inimest.

Juulis viidi koostöös MTÜ-ga Eesti Arvutispordi Liit läbi sõbralik e-spordi matš.

Eesmärk oli e-spordi populariseerimine ning eesti- ja venekeelse kogukonna

keelebarjääri kaotamine. 17. juulil toimus Tartu - Narva e-spordi matš, mille

raames Eesti 2 paremat e-spordi meeskonda Tartu RATSPORT ja Narva Never

Gone mängisid Narva Objektis sõbralikku matši. Tegevuse tulemusel tugevdati

59

partnerlussuhteid nii e-spordi klubide kui eesti- ja venekeelsete mängurite vahel,

samuti Tartu ja Narva spordiorganisatsioonide vahel. Tegevuses osales 23 inimest,

otseülekannet vaatas lisaks üle saja kaasaelaja.

23.-28. augustil said Tallinnas MTÜ KRATT NoorteMuusika eestvedamisel kokku

erinevate Eestimaa piirkondade noored muusikud „Koolinoorte muusikafestival

KRATT“ raames. Eesmärk oli lõimida muusikafestivali raames klassikalise

muusikaga tegelevaid noori üle Eesti sõltumata emakeelest ja kodukohast ning

korraldada muusikat harrastavate noorte arendamisega tegelevate juhendajate ja

organisatsioonide koostööd. Tegevuses osales 25 inimest: 20 noort ja 5 mentorit.

Koostöös MTÜ-ga Eesti Noorteühenduste Liit korraldati augustis Narva

Osalusfestival “Твой valik”. Eesmärk oli tõsta noorte osalusaktiivsust, kaasates

neid päevakajalistele ühiskondlikele teemadele keskendatud aruteludesse ning

arendada kohaliku omavalitsuse, vabaühenduste ja noorte vahelist koostööd

festivali väljatöötamise ja korraldamise kaudu. Festival toimus 29. augustil Narva

linnuse Lossipargis. Osales 74 inimest.

Koostöös MTÜ-ga Peace Child Eesti korraldati ürituse „IX Üle-eestiline

Noortefoorum“ piirkondlikud seminarid: 21. augustil Tallinnas ja 29. augustil

Narvas. Foorumi ja seminaride eesmärk on innustada noori ja vabaühendusi

rääkima kaasa kohaliku tasandi otsustusprotsessides ning julgustada osalema

demokraatlikes otsustusprotsessides, s.h. 2021. aasta KOV valimistel ja kogukonna

elu arendamisel. Lõpuüritus („IX Üle-eestiline Noortefoorum“) toimus 24.

septembril Tallinnas. Tegevustes osales kokku 125 inimest.

Seoses augustis kehtestatud piirangute ja võimaluse puudumisega täita

Terviseameti nõudmisi jäi ära koostöös Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusega

Narva suvelaada raames augustis toimuma pidanud grillivõistlus „Grill ühendab“.

Koostöös Tartu Mänguasjamuuseumiga toimus 02.-03.10.2021 Teatri kodus 24-

tunnine animahäkaton eesmärgiga korraldada erineva keele- ja kultuuritaustaga

osalejate koostööd, mille tulemusena said noored luua animafilme ning tutvuda

üksteise kultuuritaustaga. Vene emakeelega noortel oli võimalik harjutada vabas

õhkkonnas eesti keelt. Animahäkaton täitis oma eesmärki täielikult. Loodi 6

erinevat meeskonda, mille koostöö tulemusena sündisid 6 väga heal tasemel

animafilmi. Koostöötegevuses osales kokku 21 inimest.

Koostöös MTÜ-ga Eesti Arvutispordi Liit korraldati 02.-03.10.2021 Narvas 2-

päevane Narva Multimeedialaager noortele. Eesmärk oli korraldada noorte vahelist

koostööd, mis võiks aidata vähendada noorte väljavoolu Ida-Viru regioonist,

positiivselt mõjutada IT- ja multimeedia valdkondade arengut ning parandada

suhteid eesti- ja venekeelsete noorte vahel. Esimesel päeval õppisid noored

multimeediaoskusi ning teisel päeval toimus striimimise praktikum, mille raames

noortel oli võimalus olla kaameramees, otseülekande režissöör või turniiri

60

operaator. E-spordivõistluses osalesid 4 kohalikku meeskonda Ida-Virumaalt ja 2

eestikeelset meeskonda Tallinnast. Koostöötegevuses osales kokku 27 inimest.

Lisaks tegevuse otseülekannet vaatasid: 353 inimest (ei ole abikõlblikud osalejad).

Oktoobris ja detsembris korraldasime koostöös Tartu Ülikooli Muuseumiga Tartus

õppepäevade sarja Ida-Virumaa ja Lääne-Eesti gümnasistidele „Saame kokku

muuseumis“. Eesmärk oli tuua korraga muuseumisse muukeelsed ja eesti keelt

emakeelena kõnelevad noored vähemalt kahest erinevast piirkonnast ja korraldada

neile õppepäev. Noored tutvusid Eesti teadusloolise ja kultuuripärandiga, arutlesid

Eesti hariduse ja teaduse teemadel ning enda koha üle Eesti ühiskonnas. 15.

oktoobril toimus esimene õppepäev, kus osalesid noored Läänemaa

Ühisgümnaasiumist ja Sillamäe Gümnaasiumist, kokku 65 inimest. Viiruse leviku

tõttu korraldati teine õppepäev veebis. Õppepäeval osalesid noored Narva Eesti

Gümnaasiumist ja Tartu Jaan Poska Gümnaasiumist, kokku 31 inimest. Kahel

õppepäeval osales kokku 96 inimest.

Koostöös SA Narva Loomeinkubaatoriga toimus 02.10-24.10.2021 „OBJEKT film

– eesti- ja venekeelse kogukonna lõimuv lühifilmide programm“. Eesmärk oli

korraldada laager, kuhu võiksid tulla erineva filmimisoskuste tasemega noored

ning leida mõttekaaslasi. Laagris õpetati osalejaid looma kõrgel tasemel sisu, anda

noortele võimalus teha professionaalse kvaliteediga salvestusi. Eesmärk lõimumise

alal oli kaasata venekeelset kogukonda eesti filmide loomisesse nii, et kasvaks

huvi eesti filmide vastu. Toimus 10 veebipõhist töötuba, laekus 28

filmikontseptsiooni ja laagri lõpuks sai valmis 13 lühifilmi, mida näidati ka

kinofestivalil KinoFF. Tegevuses osales kokku 57 inimest.

11.-12.11.2021 korraldati koostöös Tartu Ülikooli Narva Kolledžiga kutseala

kogukonna sügisakadeemia. Eesmärk oli arendada noorsootöö kutseala kogukonna

koostööd, kaasata rohkem lõimumisega tegelevaid ja lõimumist toetavaid

organisatsioone ning suurendada teadlikkust kultuurilisest mitmekesisusest.

Sügisakadeemia teemad olid noortekeskne lähenemine ja noor maailmas.

Kahepäevane sügisakadeemia korraldati veebis. Toimusid loengud, arutelud,

kutseala kogukonna tehtud tegevuste analüüs ning uute plaanide seadmine.

Sügisakadeemias osales kokku 39 inimest: TÜ Narva kolledži noorsootöö

õppekava üliõpilased, mentorid ja eksperdid noorsootöö valdkonnast.

Koostöös MTÜga Korruptsioonivaba Eesti viidi 01.10.-15.12.2021 ellu

koostöötegevus „Kaasav eelarvestamine eestivene noortega koolides“. Eesmärk oli

pakkuda gümnasistidele praktilist demokraatia- ja osalemise kogemust, mille abil

nad mõistaksid demokraatia ja korruptsiooni omavahelist seost, saaksid paremini

aru kooli eelarvest, teeksid grupitööd ideede arendamisel. Noored harjutasid

koostööd ja kompromisside tegemist, kampaania läbiviimist ning said osaleda

valimiste simulatsioonil. Tegevus toimus 3 koolis: Loksa Gümnaasiumis,

Lasnamäe Gümnaasiumis ja Narva Soldino Gümnaasiumis. Igas koolis viisid

projekti koordinaatorid läbi ettevalmistava kohtumise, töötoad õpilastele koos

61

ideekorjega, küsimustiku enne ja pärast projekti läbiviimist, demokraatiatrennid ja

lõpukohtumise projekti kokkuvõtete tegemiseks. Tegevustes osales kokku 101

inimest.

Koostöös MTÜ Eesti Pagulasabi korraldasime perioodil 01.-14.12.2021 arutelud

erinevates koolides kootöötegevuse „Mina – eestlane?!“ raames. Arutelude

eesmärk oli lõhkuda maha mõttelisi barjääre ja murda stereotüüpe, mis seonduvad

pagulasnoorte ja teiste rändetaustaga noortega. Arutelud toimusid eesti keeles ning

aitasid seega kaasa eesti keele kinnistamisele ühiskonna peamise kontaktkeelena.

Kokku toimus 6 arutelud järgmistes koolides: Kuristiku Gümnaasium, Tallinna

Vene Gümnaasium, Tallinna Juudi kool, Ehte Humanitaargümnaasium, Kuristiku

Gümnaasium (teie sihtrühm) ja Lasnamäe Vene Gümnaasium. Tegevustes osales

kokku 99 inimest.

Koostöös Kohtla-Järve Gümnaasiumiga korraldati perioodil 11.11.-09.12.2021

„Koht 37“ kultuuriõhtud Kohtla-Järve Gümnaasiumis. Eesti ja vene, saksa,

prantsuse, ukraina ja soome kultuuriõhtute eesmärk oli tuua hubases õhkkonnas ja

igale kultuurile omase toidulaua ümber kokku kohaliku kogukonna liikmed ja

Eestis elavad välismaalased, kel jagada kogemusi oma keeleõppest ja

kohanemisest Eesti kultuuriga. Kultuuriõhtute käigus loodi keskkond, kus erineva

kultuurilise taustaga inimesed said vahetada muljeid, ammutada inspiratsiooni,

mõista eesti keele õppimise vajadust ja eeliseid, mida eesti keele tundmine annab.

Tegevuses osales kokku 92 inimest.

Koostöös MTÜ-ga Pereteater Flying Cow korraldasime perioodil september-

detsember koostöötegevuse „Kas sina oled kangelane?“. Toimus Tallinna Ülikooli

germanistika suuna üliõpilaste ja Lendava Lehma (Flying Cow) teatri koostöö.

Noored püüdsid leida vastust küsimusele „Kes on kangelane?“ kasutades selleks

erinevaid meetodeid ja omavahelist diskussiooni. Noored osalesid akrobaatika,

žongleerimise ja foorumteatri töötubades ning lõid etenduse „Kes on kangelane?“,

mida näitasid 14. detsembril Draakonipesa teatris Tallinnas. Tegevuses osales

kokku 29 noort.

Koostöös SA-ga Ida-Viru Ettevõtluskeskus korraldasime 16.12.2021

inspiratsiooniseminari „Filmitööstus kui (väike)ettevõtluse arendaja“, vol 2.

Eesmärk oli tutvustada Eesti filmitegijaid ja inimesi, kes filmide valmimisel on

kaadri taga ning sellega suurendada kultuurivaldkonna kontakte ja teadlikkust

Eesti filmidest. Lisaks oli eesmärk selgitada laiemalt, kui suur ja mitmekesine on

filmitööstus ja milliste oskustega inimesi on koostööpartneritena vaja ning ärgitada

kohalikke inimesi mõtlema ja tegutsema, kuidas saaksin mina/minu ettevõte olla

filmitööstusele partner? Režissöörid ja produtsendid rääkisid rahvusvahelise

koostööfilmi tegemisest Ida-Virumaal, toimusid töötoad filmitööstuse valdkonna

praktikutega (3 paralleelset töötuba). Inspiratsioonipäev toimus hübriidformaadis,

otseülekandega Narva Loomeinkubaatorist Objekt. Osales 33 inimest.

62

Koostöös Narva Eesti keele majaga korraldasime noorte pilootprojekti

„Estonskad“, mille peaeesmärk oli luua Narva ja lähipiirkondade noortele Narvas

ja selle ümbruses eestikeelne mitteformaalne õpikeskkond. 5.11-15.12.2021

toimusid Narvas kohtumised ekspertidega ja arutelud teemadel „Noorte osalus ja

aktivism“ ning „Finantskirjaoskus ja investeerimine“. Kokku toimus 12 kohtumist,

tegevustes osales 16 inimest.

Alamtegevuse nr ja

nimetus

5.3.2 Lõimumisalased kommunikatsioonitegevused

Tegevuse või

alamtegevuse

planeeritud algus-

ja lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

1.09.2014–31.03.2022 Tegevuse või

alamtegevuse tegelik

algus- ja lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

01.02.2015-31.12.2018

Tegevuse või

alamtegevuse

lühiülevaade ja

hinnang tegevuse

elluviimisele, sh

parimad praktikad,

esinenud

probleemid ja

ettevõetud

abinõud.

Tegevuse ettevalmistamine elluviimiseks

Toetatava alamtegevuse eest vastutava isiku puudumise tõttu nihkus tegevus

planeeritust hilisemale ajale. Tegevuse ettevalmistamine algas 01.02.2015, suurem

ja põhiline osa ettevalmistustööst lõppes 31.12.2015 (välja arvatud audio-

visuaalprogrammi ettevalmistamine). Ettevalmistamise raames tutvuti toetatavate

tegevuste elluviija aastatel 2012–2014 toetatud meediaprojektide tulemustega,

kooskõlastati Kultuuriministeeriumiga ekspertrühma koosseis, valmistati ette 2

hanke dokumendid („Uue audiovisuaalprogrammi arenguseminari korraldamine“

ja „Keeleliselt mitmekesise töötajaskonnaga avaliku ja erasektori organisatsioonide

väärtustamine ning teavitus eesti keelest erineva emakeelega inimestele

karjäärivõimalustest avalikus sektoris“).

Meediamonitooringu tellimine

2017. aastal viidi ellu sotsiaalkampaania „Karjera v estonii / Karjäär Eestis“ ja

ristmeediaprogramm „Meie Eestid“. Kampaania ja programmi tulemuslikkuse

kohta objektiivsema ja vahetuma hinnangu saamiseks tellis toetatava tegevuse

elluviija 2018. aastal uuringu tagasiside saamiseks.

Ekspertgrupi moodustamine

Aprillis 2015 moodustati ekspertgrupp, mille liikmete ülesandeks on

kommunikatsioonitegevuste plaanimises (sh valdkonnaalases nõustamises ja

vajadusel ka analüüsis) osalemine, sotsiaalkampaaniate ja

audiovisuaalmeediaprogrammi kontseptsiooni väljatöötamise nõustamine ja

toetamine, meediasõnumite omavahelise sidususe tagamine.

Tegevuste (hanked, elluviija poolt korraldatavad tegevused) ettevalmistamine

Ekspertgrupp analüüsis Eesti Integratsiooni monitooringu (2015) tulemustest

lähtuvalt valdkonna tegevusi ja sihtrühmade vajadusi, et pakkuda süsteemset

lahendust „Lõimuv Eesti 2020“ arengukava eesmärkide saavutamiseks meedia

valdkonnas.

Ekspertgrupi koosseis:

63

1. Raivo Vare - majanduse ekspert, Eesti Koostöö Kogu aseesimees;

2. Juhan Kivirähk - sotsioloog, Turu-uuringute AS uuringujuht;

3. Brita Merisalu (kuni 24.08.2015), Aneth Rosen (alates 24.08.2015) -

Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonna peaspetsialist;

4. Pavel Ivanov - meediaekspert, uudisteportaali "Vecherka" peatoimetaja;

5. Ilmar Raag - psühholoogilise kaitse nõunik, Riigikantselei.

Ekspertgrupi koosolekud toimusid 30.04.2015 ja 21.05.2015, lisaks toimusid 2015.

aastal kohtumised ja kirjalikud kooskõlastused e-posti teel.

Ekspertgrupp pidas vajalikuks audiovisuaalprogrammide arenguseminari

läbiviimist, et saada praktilist sisendit kontseptsioonide väljatöötamiseks, mis

aitavad kaasa lõimumist soodustatavate hoiakutele kujundamisele.

Ekspertgrupp kiitis heaks sotsiaalkampaania kontseptsiooni võrdse kohtlemise

edendamiseks tööturul. Ekspertgrupi soovitusel võiks sotsiaalkampaania suunata

kolmele sihtrühmale: tööandjatele nii era kui avalikus sektoris, avalikkusele

tervikuna (läbi meedia) ja muukeelsetele tööealistele Eesti elanikele.

Kuna ekspertgrupile püstitatud ülesanded (anda soovitused

kommunikatsioonitegevuste plaanimisel ning sotsiaalkampaania ja

audiovisuaalmeediaprogrammi kontseptsiooni väljatöötamisel) täideti juba 2015.

aastal, siis 2016-2018. aastal ekspertgrupi koosolekuid ei toimunud.

Tegevuste elluviimine

2015. aasta septembris avalikustati hange „Uue audiovisuaalprogrammi

arenguseminari korraldamine“. Pakkumuste esitamise tähtajaks, 21.09.2015, ei

laekunud ühtegi pakkumust. Kuulutati välja uus hange „Uue

audiovisuaalprogrammi arenguseminari korraldamine“. Pakkumuste esitamise

tähtajaks, 13.10.2015, laekus 1 pakkumus, mis ei vastanud hanke tingimustele.

Kuulutati välja uus hange. Pakkumuste esitamise tähtajaks, 23.10.2015, laekus 1

pakkumus Eesti Rahvusringhäälingult. Pakkumus tunnitati edukaks.

Audiovisuaalprogrammide arenguseminar (veebileht www.multipulti.ee) toimus

13.–15.11.2015 Tallinnas. Osales 157 inimest: eksperdid, visionäärid,

meediaspetsialistid. Lisaks need, kes jälgisid seminari meedia vahendusel. Välja

pakuti 45 ristmeedia programmi ideed, millest 18 esitleti telesaate treileri (piloodi)

ja interneti rakenduste prototüüpide kujul.

Ekspertgrupp tunnistas arenguseminari edukaks praktilise sisendi andmise poolest

meediavaldkonnale tervikuna, samuti uue venekeelse avalik-õigusliku telekanali

ETV+ programmi rikastamise poolest: mitmeid programmid said nii rahastamise

kui eetriaja.

2015. aasta novembris kuulutati välja hange „Keeleliselt mitmekesise

töötajaskonnaga avaliku ja erasektori organisatsioonide väärtustamine ning

teavitus eesti keelest erineva emakeelega inimestele karjäärivõimalustest avalikus

sektoris“. Hankemenetlus lõppes 12.01.2016 hankija algatusel vastavalt

Riigihangete seaduse § 29 lg 3 p 6-le. Perioodil veebruar–oktoober 2016 täpsustati

hanke tehnilist kirjeldust. Oktoobris 2016 kuulutati välja uus hange „Keeleliselt

mitmekesise töötajaskonnaga avaliku sektori organisatsioonide väärtustamine ning

64

teavitus eesti keelest erineva emakeelega inimestele karjäärivõimalustest avalikus

sektoris“. Pakkumuste esitamise esialgseks tähtaeg oli 12.12.2016. Kuna hange oli

seotud ministeeriumides tehtud 20 intervjuu „Kas emakeel loeb?“ tulemuste

analüüsiga (antud analüüsi tegemist rahastati riigieelarvelistest vahenditest), siis

antud uuringu tulemuste tähtajast hilisema valmimisega tuli muuta ka pakkumuste

esitamise tähtaega. Uuringu tulemused olid oluline sisend pakkumuse koostamisel.

Esialgu pikendati pakkumuste esitamise tähtaega kuni 28.12.2016 ja hiljem kuni

10.01.2017. Tähtaegselt laekus 6 pakkumust. Edukaks osutus Big Idea Group OÜ

pakkumus, kellega sõlmiti veebruaris 2017 leping.

Hanke tulemusena valmisid kevadel 2017: kampaanialeht www.karjeravestonii.ee,

samanimeline Facebooki lehekülg, kampaania alamleht venekeelses Delfis

(http://rus.delfi.ee/daily/career/), välireklaamid bussiootepaviljonidel Tallinnas ja

Narvas, reklaamid rippuvatel käepidemetel Tallinna linnaliinibussides,

reklaamkleepsud LuxExpressi bussiistmete seljatugedel, telesaatesari „Varju päev“

(10 edulugu, reporteriteks igas saates üks vene noor) ja 10 lühivideot saadete ja

eduloopersoonide tutvustamiseks. Valmis mitukümmend artiklit (ilmusid

nimetatud kampaania lehekülgedel) ning toimus 8 infoseminari ülikoolides ja

üldhariduskoolides. Infopäevadel osales 425 noort. Juunis toimus veebiseminar,

millel osales 300 inimest (lõpparuandes kinnitatud otseülekande vaatajate arv

kuvatõmmise alusel). Lisaks loodi otsekontakt ETV+ saatesarja kaudu 14 noore ja

62 riigiametnikuga (sh 10 eduloo persooni). Saatesarja „Varju päev“ kogu

kontaktide hulk teles oli 49 000. Allikas: Kantar Emor, Teleauditooriumi

Mõõdikuuring. Kampaania lõpukuupäeva seisuga oli kampaanialeht kogunud 18

532 unikaalset külastust. Allikas: Google Analytics. Tegevused lõpetati

30.06.2017.

07.10.2016 avalikustati hange „Lõimumisteemalise ristmeedia programmi

loomine“. Pakkumuste esitamise tähtajaks, 07.11.2016, laekus kaks pakkumust.

Eduka pakkumuse esitas MTÜ Kinoteater. Hanke tulemusena loodi

lõimumisteemaline ristmeedia programm, mis tutvustas eestlastele ja muust

rahvusest inimestele positiivseid ning lõimumist toetavaid hoiakuid. Programmi

keskseks audivisuaalseks lahenduseks oli hanke käigus toodetud kuuest saatest

koosnev telesaatesari „Meie Eestid“, mis oli eetris ETV ja ETV+ kanalil perioodil

04.09-13.10.2017. Valmisid Facebooki leht https://www.facebook.com/meieestid/

ja veebileht: http://meieeestid.ee/. „Meie Eestid“ ühe saate keskmine vaatajate arv

oli 84 000. Saatesari jõudis vähemalt 15 minuti jooksul kokku 288 000 inimeseni.

Neist 278 000 olid eestlased ning 10 000 muust rahvusest. Allikas: Kantar Emor,

Teleauditooriumi Mõõdikuuring.

Jaanuaris 2018 saadeti kutse pakkumuse esitamiseks 3 organisatsioonile, et leida

sotsiaalkampaania “Karjäär Eestis” ja audiovisuaalmeediaprogrammi „Meie

Eestid“ tulemuslikkuse hindaja. Veebruaris sõlmiti leping Balti Uuringute

Instituudiga, kes töötas välja sotsiaalkampaania ning

audiovisuaalmeediaprogrammi tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid, viis nende

alusel läbi fookusrühma arutelud ja individuaalintervjuud erinevate sihtrühmade

esindajatega ning koostas analüüsi. Uuringu tulemusi tutvustati 29.06.2018

toetatavate tegevuste elluviija töötajatele ning laiemale avalikkusele toetatavate

65

tegevuste elluviija juuli-augusti 2018 uudiskirjas.

2018. aastal sai tegevus täies mahus ellu viidud ja tegevuse eesmärk täidetud.

8. Indikaatorite 5 täitmine (kumulatiivselt)

Indikaatori nimetus (viide TAT

punktile, missugusest

tegevusest kujuneb)

Kavan-

datud

saavu-

tustase 6

Tegelik

saavutustase

Põhjendus indikaatori üle- või alatäitmisel

TAT panus rakenduskava väljundiindikaatorisse

Tugisüsteemi kasutajate arv

(tegevus 5.1)

10 500 43 911 2015.–2016. aastal 2 915 kasutajat.

2017. aastal 1 170 kasutajat.

2018. aastal 1 275 kasutajat.

2019. aastal 3 952 kasutajat.

2020. aastal 7 537 kasutajat.

2021. aastal 5 382 kasutajat.

2022. aastal 9 727 kasutajat.

2023. aastal 11 953 kasutajat.

Teadlikkus nõustamisteenusest on

kasvanud ning seeläbi tarbimine. Teenust

osutati vajaduspõhiselt, mistõttu ongi

kasutajate hulk ajas kasvanud.

Lõimumiskoolitustel osalejate

arv (tegevus 5.2)

5 500 16 985

2015–2016 aastal osales Eesti Vabariigi

põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse

tundmise koolitustel 559 inimest ja eesti

keele õppes 3 302 inimest.

2017. aastal osales Eesti Vabariigi

põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse

tundmise koolitustel 235 inimest ja eesti

keele õppes 2 014 inimest.

2018. aastal osales Eesti Vabariigi

põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse

tundmise koolitustel 314 inimest, eesti

keele õppes 1110 inimest ja

kultuurimoodulis 534 inimest.

2019. aastal osales Eesti Vabariigi

põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse

tundmise koolitustel 197 inimest, eesti

keele õppes 1169 inimest ja

kultuurimoodulis 1090 inimest.

2020. aastal osales Eesti Vabariigi

põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse

tundmise koolitustel 119 inimest, eesti

keele õppes 831 inimest ja

kultuurimoodulis 211 inimest.

2021. aastal osales Eesti Vabariigi

põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse

tundmise koolitustel 194 inimest, eesti

keele õppes 250 ja kultuurimoodulis 2315

5 Näidatakse nii väljund- kui ka tulemusindikaatorite tasemed.

6 TAT-is fikseeritud saavutustase.

66

inimest.

2022. aastal osales Eesti Vabariigi

põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse

tundmise koolitustel 87 inimest, eesti keele

õppes 548 ja kultuurimoodulis 1596

inimest.

2023. aastal osales kultuurimoodulis 310

inimest.

Eriolukorrast tulenevate piirangutega

seoses oli 2020. aastal lõimumiskoolitustel

katkestajaid rohkem. Vabanenud

ressursside abil saime korraldada uued

riigihanked ja pakkuda koolitusi rohkemale

arvule inimestele.

Koostöö- ja kommu-

nikatsioonitegevustes osalevate

isikute arv (tegevus 5.3)

155 000 362 832

2015–2016 tegevustes osales 707 inimest.

2017. aasta tegevustest sai osa 356 753

inimest.

2018. aastal osales koostöötegevustes 414

inimest.

2019. aastal osales koostöötegevustes 2609

inimest.

2020. aastal osales koostöötegevustes 1140

inimest.

2021. aastal osales koostöötegevustes 1209

inimest.

TAT panus rakenduskava tulemusindikaatorisse

Lõimumisprogrammi läbinute

arv (tegevus 5.2)

3 850 12 131

2015–2016 läbis üldkeeleõppemooduli

1994 inimest ja kodakondsusmooduli 541

inimest (sh 36 noort).

2017. aastal läbis üldkeeleõppemooduli

2232 inimest ja kodakondsusmooduli 233

inimest.

2018. aastal läbis üldkeeleõppemooduli

765 inimest, kodakondsusmooduli 76

inimest ja kultuurimooduli 110 inimest.

2019. aastal läbis üldkeeleõppemooduli

833 inimest, kodakondsusmooduli 70

inimest ja kultuurimooduli 741 inimest.

2020. aastal läbis üldkeeleõppemooduli

561 inimest, kodakondsusmooduli 66

inimest ja kultuurimooduli 209 inimest.

2021. aastal läbis üldkeeleõppemooduli

211 inimest, kodakondsusmooduli 76

inimest ja kultuuriõppemooduli 1524

inimest.

2022. aastal läbis üldkeeleõppemooduli

367 inimest, kodakondsusmooduli 87

inimest ja kultuuriõppemooduli 1125

inimest.

2023. aastal läbis kultuuriõppemooduli 310

67

inimest.

TAT spetsiifilised väljundiindikaatorid 7

Rakendatud tugisüsteemide arv

(alamtegevus 5.1.1)

1 1 1 tugisüsteem on välja töötatud ja

rakendatud.

Kommunikatsioonistrateegiate

ja –tegevuskavade arv

(alamtegevus 5.1.2)

1 1 1 kommunikatsioonistrateegia ja –

tegevuskava on välja töötatud.

Koolitustel osalejate arv

(alamtegevus 5.1.3)

200 537 2017. aastal osales koolitusel 34 isikut.

2018. aastal osales koolitusel 134 isikut.

2019. aastal osales koolitusel 56 isikut.

2020. aastal osales koolitusel 46 isikut.

2021. aastal osales koolitustel 267 isikut.

Välja töötatud koolitusmoo-

dulite arv (alamtegevus 5.2.1)

3 3 Välja on töötatud üldkeeleõppemoodulid

A2, B1 ja B2 taseme saavutamiseks,

kultuuri- ja kodakondsusmoodul (sh

pilootprogramm noortele).

Eesti keele ja kultuuri klubide

arv (alamtegevus 5.2.2)

150 173 Seisuga 31.12.2016 tegutses 30 klubi.

2017. aastal tegutses 41 klubi.

2018. aastal tegutses 52 klubi.

2019. aastal tegutses 20 klubi.

2020. aastal tegutses 14 klubi.

2021. aastal tegutses 16 klubi.

Hangitud tehniliste vahendite

kasutajate arv (alamtegevus

5.2.3)

31 800 19 168

2016. aastal kasutas soetatud tehnilisi

vahendeid 146 inimest.

2017. aastal kasutas soetatud tehnilisi

vahendeid 3 355 inimest.

2018. aastal kasutas soetatud tehnilisi

vahendeid 4 149 inimest.

2019. aastal kasutas soetatud tehnilisi

vahendeid 3 737 inimest.

2020. aastal kasutas soetatud tehnilisi

vahendeid 3 564 inimest.

2021. aastal kasutas soetatud tehnilisi

vahendeid 1 684 inimest.

2022. aastal kasutas soetatud tehnilisi

vahendeid 2084 inimest.

2023. aastal kasutas soetatud tehnilisi

vahendeid 449 inimest.

Seadmete kasutamist mõjutas viirusekriis,

samuti on mitu asutust teatanud, et osa

tehnilistest vahenditest ei ole enam

kasutuskõlblikud.

Tehniliste vahendite kasutamine

etendusasutustes oli algselt prognoositust

tagasihoidlikum.

7 Võimaluse korral esitada andmed soolises lõikes.

68

Koostöötegevustes osalejate arv

(alamtegevus 5.3.1)

5 000 6 342 2015–2016 tegevustes osales kokku 550

inimest.

2017. aasta tegevustes osales kokku 420

inimest.

2018. aastal osales koostöötegevustes 414

inimest.

2019. aastal osales koostöötegevustes 2609

inimest.

2020. aastal osales koostöötegevustes

1140 inimest.

2021. aastal osales koostöötegevustes 1209

inimest.

Välja töötatud ja ellu viidud

audiovisuaalmeedia-

programmide ja

sotsiaalreklaamikampaaniate

arv (tegevus 5.3.2)

2 2 Audiovisuaalmeediaprogramm ja

sotsiaalreklaamikampaania viidi ellu 2017.

aastal.

TAT lõppeesmärgist täidetud

(%):

Rakenduskava väljundiindikaatorite täitmise % - 100%

(rakenduskava väljundiindikaatorite täitmise %-de liitmisel saadi arv

300, mis jagati arvuga 3 (rakenduskava väljundiindikaatorite arv),

tulemuseks saadi 100).

TAT spetsiifiliste väljundiindikaatorite täitmise % - 95,03%

(TAT spetsiifiliste väljundiindikaatorite täitmise %-de liitmisel saadi

arv 760,28, mis jagati arvuga 8 (TAT spetsiifiliste

väljundiindikaatorite arv), tulemuseks saadi 95,03).

TAT lõppeesmärgi täitmise

selgitus:

Tegevuste elluviimine ja väljundiindikaatorite täitmine kulges

edukalt. Projekti tulemusena paranes oluliselt lõimumisteenuste

osutamine üle Eesti ning e-kanalite vahendusel. Saavutati

vähelõimunud püsielanike ja uussisserändajate aktiivne osalemine

pakutud teenustes ning ühiskonnaelus.

9. Hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele 8

Tegevus 5.1

Nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamisel ning rakendusskeemi arendamisel olid saavutatud tulemused

ootuspärased ning eesmärkide saavutamises ei olnud olulisi takistusi. Osade alamtegevuste hilisem

elluviimine on seotud eelkõige tegevuste ettevalmistamiseks kulunud plaanitust suurema ajamahuga ja

muudatustega nõustamismeeskonnas. Kõik edasi lükkunud tegevused õnnestus edukalt käivitada.

Toetatavate tegevuste elluviija hinnang tegevuse 5.1 tulemuste saavutamisele on hea ning koos

infovõrgustiku liikmetega konstruktiivne ja sujuv. Nõustamis- ja infosüsteemi kasutajate arv oli

kasvutrendis kogu projekti vältel, mis näitab, et teenus jõudis sihtrühmadeni ja sobis nende vajadustega.

Koolitusel (5.1.3) osalenute plaanitust suurem arv on seotud eelkõige sellega, et lisandusid uued

piirkonnad ja asutused, kus teadvustati antud koolituse vajadust; üldine nõudlus ja huvi antud koolituste

vastu oli suur; samuti oli oluline tagada järjepidevus ja nõustamisalane kompetents kohalikes

omavalitsusetes.

2020. ja 2021. aastal mõjutas tegevuste elluviimist koroonaviiruse levik, mistõttu kõiki planeeritud

tegevusi ei õnnestunud plaanipäraselt läbi viia (nt eesti keele messid lükati edasi, keelekohvikud olid

ajutiselt suletud ning 2020. aasta sügisesse planeeritud koolitused (5.1.3) kandusid 2021. aastasse).

8 Täidetakse üks kord aastas kumulatiivsel seisuga 31.12.

69

Seevastu nõustamistegevuse üleviimine e-kanalitesse (sh veebikohtumised) õnnestus väga hästi.

Koroonaviirusega kaasnenud piirangute tõttu nõustamise vajadus ega suutlikkus toetuse elluviija poolt

ei vähenenud. Vastupidi, e-kanalite kaudu nõustatute hulk kasvas.

2022. aastal jätkati üle Eesti nõustamist eesti keele iseseisvalt õppimise soodustamiseks keelekohviku

formaadis 11 piirkonnas, samuti korraldati keelekohvikuid edukalt veebis.

2022. a mõjutas nõustamis- ja infosüsteemi kasutajate arvu suurt kasvu eeskätt sõjaline konflikt

Ukrainas, kui Eestisse saabus kümneid tuhandeid põgenikke. Märtsis avati kõikidele klientidele

iseteenindus, kuhu saab mugavasti siseneda ja teenustele registreeruda sihtasutuse veebilehe kaudu.

2023. aasta 11 kuuga kasutati nõustamissüsteemil 11 953 korral, mis on projektis kõige suurem

nõustamiste arv kalendriaastal. Alates 2018. aastast on nõustamiskordade arv igal aastal suurenenud

ligikaudu 2000-4000 võrra. Tegemist oli sihtrühmale hästi välja pakutud ja vajalikuks osutunud

teenusega.

Kliendihaldussüsteem on olnud abiks nõustatavate suunamisel eesti keele õppe ja praktiseerimisega

seotud tegevustesse. Andmebaasiga oli 2023. a novembri lõpuks liitunud ligikaudu 21 000 klienti.

Kokkuvõtteks on alamtegevused nõustamis- ja infosüsteemi arendamiseks edukalt ellu viidud.

Tegevuse 5.1 elluviimist võib hinnata väga heaks.

Tegevus 5.2

Tegevus toetas keele ja kultuuri tundmaõppimise ning kümbluse kaudu vähelõimunud inimeste ja

uussisserändajate lõimumist ühiskonnas, et nad omandaksid Eesti ühiskonnas toimimiseks vajalikud

teadmised ja oskused ning paraneksid nende ühiskondlikku aktiivsust tagavad sotsiaalsed pädevused, sh

kodanikuteadlikkus. Tegevuse elluviimine (eelkõige üldkeeleõppemoodul) kulges plaanitust kiiremini,

st suuremas mahus. Koolituse lõpetanud isikute arv oli plaanitust suurem. Väljundi- ja

tulemusindikaatori ületäitmine on tingitud sellest, et seisuga 31.08.2015 registreerus tasuta eesti keele

kursustele ligikaudu 6 000 inimest. Selleks, et tagada kõigile soovi avaldanud inimestele võimalikult

lühikese perioodi jooksul keelekursustel osalemise võimalus, suurendati alamtegevuse 5.2.1 eelarvet ja

viidi läbi täiendavad hanked.

Seoses eriolukorra väljakuulutamisega toimusid eesti keele kursused 17.03.-17.05.2020 distantsõppena -

veebikursustena Zoomi keskkonnas. Veebikursusele üleminekuga seoses oli kõikides rühmades inimesi,

kellele veebiõpe ei sobinud. Neist osadel polnud interneti kasutamise võimalust. Oli ka neid, kes

esimestel tundidel proovisid, kuid hiljem ikkagi loobusid.

Eesti keele ja kultuuri tundmise klubide liikmete ja eestvedajate kohtumised ning kultuurimooduli

tegevus olid eriolukorra ajal peatatud.

Eriolukorrast tulenevate piirangutega seoses oli 2020. aastal keeleõppe katkestajate arv suurem

(ligikaudu 60 inimest rohkem). Lisaks ei saanud korraldada klubide tegevust, mistõttu avati kavandatust

vähem klubisid (24st planeeritud klubist alustas tööd 14 ja lõpetas 4 klubi). Samuti oli vähem

kultuurimooduli ja kodakondsuseksamiks ettevalmistava koolituse läbinuid.

Toetatavate tegevuste elluviija hinnang tulemuste saavutamisele on hea.

2021. aastal mõjutasid viiruse levikust tulenenud piirangud keelekursuste läbiviimist. Kursusi korraldati

veebis. Aeg-ajalt tuli peatada klubide ja kultuurimooduli läbiviimine, sest kultuuriasutused olid suletud.

Võimalusel korraldati virtuaalsed tuurid või lükati tegevused suveperioodi. Statistikat olukord väga ei

mõjutanud, kuid tekkis rohkelt täiendavat suhtlemist sihtrühmaga ja ümberkorraldustöid.

2022. aasta I kvartalis lõppes 9 eesti keele ja kultuuri tundmise klubi tegevus. Seisuga 31.12.2022 on

alamtegevus „Keeleline ja kultuuriline kümblus“ edukalt ellu viidud.

2022. aastal kasvas vajadus keeleõppe järele nii püsielanike kui uussisserändajate seas ning nii osales

eesti keele õppes 548 inimest, Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise

koolitustel 87 ja kultuurimoodulis 1596 inimest. Edukalt läbisid keelekursuse 367, kodakondsusmooduli

87 ja kultuuriõppemooduli 1125 inimest. 1/3 keelekursustest viidi läbi veebiõppes - lähtuvalt sihtrühma

soovist (180 inimest osales veebikursusel ja 360 tavakursusel auditooriumis õppides). Veebikursus

õpetaja juhendamisel on uus suund ja vajalik sihtrühmale keeleõppe pakkumisel. Veebikursusele pääseb

inimene palju lihtsamine ligi ning hoiab kokku nende ja sh õpetajate ajalist ressurssi ja isiklikku

70

energiat.

Nii keelekursuste kui kultuurimooduli lõpetasid edukalt 70% tegevuses osalenutest. EV põhiseaduse ja

kodakondsuse seaduse koolituse läbimise protsent on 100%.

Eesti ühiskonnas ja kultuuriruumis paremini hakkamasaamiseks on eelpool toodud tulemused väga

head, sest nii paranenud eesti keele oskus kui arusaam ja orienteerumine Eesti valitsemise korralduses ja

riigisüsteemide toimimises annavad inimestele igapäevaelus toimimiseks teadmised, kindlustunde ja

meelerahu.

Kultuuriruumiga tutvumiseks korraldati õppekäigud täiskasvanutele ja kohtumised erinevate

eluvaldkondade vabatahtlike inimestega. Neil osalejad said praktiseerida eesti keelt ning julgustust ja

tuge keelebarjääridest vabanemiseks ning suhtlemisraskuste ületamiseks. Kultuuri tundmise õppekäigud

ja kohtumised toetasid eri sihtrühmade vahel kultuuridevahelist dialoogi, mille kaudu omandati teadmisi

teistest kultuuridest ja inimeste käitumisest, empaatiat teiste inimeste suhtes, arendati eneseteadlikkust

enda tugevustest ja nõrkustest.

2023. aastal läbis kultuurimooduli 310 inimest. Osalejad tõid tagasisidena välja, et kultuurimooduli

programm pani neid tundma, et nad on väärtustatud riigis, kuhu nad hiljuti kolisid. Seetõttu tunnevad

nad end sisseelamise suhtes positiivsemalt ja panustavad võimalusel rohkem vastuvõtvasse ühiskonda.

Seetõttu võib kinnitada, et programm sobis sihtrühmale. Osalejad hindasid kõrgelt kultuurikoolituse

raames toimunud eesti keele tunde, tegid tagasisides ettepaneku arendada sarnane programm ka

koolinoortele ning soovitasid suuremat mahtu (kuni 20 tundi loenguid ja 5 õppekäiku). Seisuga

30.06.2023 on alamtegevus „Lõimumiskoolitused“ edukalt ellu viidud.

Tegevused muukeelse info esitamisvõimekuse suurendamiseks toimusid rahuldavalt. Viiruse levik

2020. ja 2021. aastal mõjutas tegevust palju. Muuseumid ja etendusasutused olid 2020. ja 2021. aastal

piirangute tõttu suletud kokku mitu kuud ning 2021. aasta teisel poolaastal kehtis tegevustes osalejatele

tõendi esitamise nõue. Üks partner jättis nakkusohutuse tagamiseks seadmete kasutamise kõrvale.

Mõni etendusasutus (riigi sihtasutus) teatas probleemidest riigieelarvest etenduste tõlkimiseks

lisavahendite leidmisel. Viidati ka tehnilise lahenduse sobimatuks osutumisele - näiteks soetas etendus-

asutus tõlkeseadmeteks tahvelarvutid arvestades etenduste andmisega kaasnevat väiksemat tööjõukulu.

Praktika näitas, et enamasti eelistab sihtrühm teatris kõrva tulevat tõlget, mille haldamine on kallim.

Osade partnerite antud tagasiside järgi olid seadmed rohkem kasutuses, kui statistikas kajastatud.

Mõned partnerid teatasid, et külalised ei soovinud tagasisidelehti täita või täideti üks leht perekonna

kohta.

2022. aastal teatas mitu asutust ka seadmete vananemisest ja kasutuskõlbamatuks muutumisest. Välja on

arendatud mobiilirakendusi, mida eriti noortel on tihti mugavam kasutada.

Tegevus 5.3

Tänu koostööpartnerite koostöövõrgustiku tekkimisele toimus 2019. aastal 40 koostööüritust ning

indikaator täideti täies mahus. 2019. aastal osales koostööüritustel kokku 2609 inimest. Toetatavate

tegevuste elluviija ei näe olulisi takistusi püstitatud eesmärkide saavutamisel.

2020. aastal toimus 15 üritust ning tegevuse üldine indikaator aastatel 2015-2020 on 5133 inimest, mis

tähendab, et tegevuse eesmärk saavutati. 2020. aastal oli plaanitud korraldada rohkem üritusi, aga

eriolukorra ja kehtestatud piirangute tõttu jäi osa üritustest ära või lükati edasi 2021. aastasse.

2021. aastal toimus 21 üritust, tegevustes osales 1209 inimest. Tegevuse üldine indikaator aastatel 2015-

2021 on 6342 inimest. 2021. aastal oli plaanis korraldada rohkem üritusi, aga jätkuva COVID-19 tõttu

jäi ära kolm koostöötegevust. Samas valdav enamus koostöötegevusi toimus vaatamata piirangutele

tänu sellele, et osa üritustest toimus kas veebis või hübriidformaadis. 2021. aastal oli üritustel osalejate

arv väiksem kui alguses oli plaanitud kahel põhjusel: 1) kontaktvormis toimunud ürituste puhul kehtisid

piirangud (väiksemad rühmad, osalejatel pidi olema tõend), 2) huvi veebipõhiste ürituste vastu ei olnud

suur, sest liiga palju tegevusi toimus veebis ja inimesed olid sellest väsinud. Vaatamata tekkinud

takistustele sai tegevuse indikaator täidetud ja ületatud.

Audiovisuaalmeediaprogrammi ja sotsiaal-reklaamikampaania tulemuslikkust hinnati 2018. aastal.

71

Seisuga 31.12.2018 on lõimumisalased kommunikatsioonitegevused ja seisuga 31.12.2021

lõimumisalased koostöötegevused edukalt ellu viidud.

Tegevuse 5.3 elluviimist võib hinnata heaks.

10. Toetatavate tegevuste mõju läbivatele teemadele 9

Läbiv teema

Kavandatud mõju (märkida ristiga) Tegelik mõju

(märkida ristiga)

Jah Ei Jah Ei

Regionaalareng X X

Selgitus:

Toetatav tegevus „Nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine ja rakendamine“

Piirkondade arengueelduste maksimaalseks ärakasutamiseks on nõustajad Tallinnas ja Narvas loonud

piirkondlike tegevuste põhiseid võrgustikke. Selline tegevus võimaldab kõige tõhusamalt koondada

piirkondlikku ressurssi ja tagada vajadusepõhise teabe jagamine. Nõustajatest on kujunenud

valdkonnaülese nõustamise piirkondlikud koordinaatorid. 2021. ja 2022. aastal oli tegevuste raames

fookuses kohalike omavalitsuste võimestamine, mille raames tutvustati kohanemise ja lõimumise

teenuseid ning erinevaid tööriistu. Kohtumised toimusid kõigis maakondades.

Toetatav tegevus „Lõimumisprogrammi väljatöötamine ja pakkumine“

Regionaalset arengut mõjutab otseselt keeleõppes osalemise tulemusena saavutatud kõrgem

konkurentsivõime tööturul ja parem elukvaliteet.

Alamtegevusse „Muukeelse info esitamisvõimekuse suurendamine“ on kaasatud etendusasutused ja

muuseumid üle Eesti.

Toetatav tegevus „Koostöö- ja kommunikatsioonitegevused“

Tegevus aitas kaasa arendus- ja planeerimisalasele võimekusele kohalikul ja regionaalsel tasandil:

tegevuse ettevalmistamise etapil toimusid kohtumised kolmanda sektori organisatsioonide esindajatega

ja nende osalemine tegevuses.

Lisaks oli mõju keskvalitsuse tegevuste kooskõlale kohalike ja piirkondlike arengustrateegiatega:

tegevuse ekspertgrupi koosseisu kuulusid erinevate ministeeriumide esindajad (Rahandusministeerium,

Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium, Kultuuriministeerium).

Tegevuse raames korraldatud üritused aitasid kaasa eriti Ida-Virumaa arengule. Toimusid arutelud ja

seminarid regioonis olulistel teemadel: noortepoliitika, hariduse tulevik, linna arendamine, kaasav

haridus, erivajadusega lapsed ja ühiskond, inimeste ja KOVide omavaheline koostöö, filmitööstus,

tervishoid, sport jm. Toimus Ida-Virumaa elanike koostöö partneritega teistest maakondadest nii

haridusasutuste kui kultuuriseltside vahel, äriõhtu regiooni ettevõtjatele, mälumängud, samuti

jõuluüritused, mis ühendasid ühes regioonis elavaid erineva keele ja kultuuriga inimesi. Tegevuse raames

olid kõige aktiivsemad noortega tegelevad organisatsioonid ja noored ise. Mõned üritused oli korraldatud

noorte algatusel ja jõududega, mis regionaalarengu mõttes on väga positiivne ja lootustäratav. Toimunud

koostööüritused andsid lisaks sisulisele osale ka võimaluse praktiseerida eesti keelt, tutvuda erinevate

inimestega ja sellega suurendada oma osalust ühiskondlikes protsessides.

Tegevuse raames korraldati üritusi lisaks Ida-Virumaale ka Tallinnas, Harjumaal ja Tartus. Paljudel

üritustel osalesid inimesed erinevatest regioonidest. See aitas soodustada inimeste vahelist koostööd ja

lõimumist. Toimusid konverentsid, foorumid, seminarid, arutelud ja õppereisid järgmistel teemadel:

meediakirjaoskus ja kommunikatsioon, erivajadustega noored ja ühiskond, noorte tulevik Eestis, koostöö

õpilaste ja õpetajate vahel, noorte sotsiaalne kaasatus.

Lisaks seminaridele, aruteludele ja konverentsidele toimusid ka koosmeeleüritused, mis pakkusid

erinevatest rahvustest inimestele võimalust koostöötegevuse raames ka suhelda ja leida ühiseid huve

(näiteks vastlapäeva ja Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine ning „Narva Rahvamatk 2020“).

9 Täidetakse üks kord aastas kumulatiivselt seisuga 31.12.

72

Infoühiskond X X

Selgitus:

Toetatav tegevus „Nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine ja rakendamine“

Ettevalmistava tegevusena valmis ülevaade vähelõimunud inimeste aktiivse hõive õiguste ja võimaluste,

ühiskondliku aktiivsuse võimaluste ning avalikes teenustes osalemise õiguste ja võimaluste kohta

nõustamisvaldkondade kaupa. Ülevaade oli sisendiks 2018. aastal valminud sihtrühmaga suhtlevale

veebiplatvormile, mis võimaldab elanikul süstematiseeritult otsida talle suunatud teavet ja tagab teabe

kättesaadavuse paranemise. Tänu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia nutikale kasutamisele avalike

teenuste osutamise korraldamiseks on oodata avalike teenuste kvaliteedi paranemist. 2019. aastal

kaardistas riik kohanemis- ja lõimumisteenused, mis nõustaja e-tööriista kaudu annavad ülevaate riigi

võimalustest vähelõimunuid toetada. E-lahenduste vahendusel saame teabe sihtrühmale suunatud

teenustest ja toetustest süstematiseeritumalt ja mastaapsemalt kättesaadavaks teha. Alates 2021. aastast

oli igapäevaselt töös nõuandeveeb, kust inimesed võisid leida olulist teavet esmaste küsimuste korral

ning kohanemis- ja lõimumisteenuste teekonna kaardistamise e-tööriist LINDA.

Riigivalitsemine X X

Selgitus:

Toetatav tegevus „Nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine ja rakendamine“

Loodud infovõrgustik ja ekspertgrupp tagasid terviklikumad lähenemised arendustegevusele.

Kohtumistel osalesid antud valdkonnas nii poliitika kujundamise kui rakendamise eest vastutavad

institutsioonid. Kohtumised aitasid kaasa ministeeriumide vaheliste süsteemide ja protsesside

ühtlustamisele, koosvõimeliste struktuuride edendamisele ning avalike teenuste kujundamisele lähtuvalt

terviklikust vaatest ning aitasid vältida kattuvusi.

Toetatav tegevus „Lõimumisprogrammi väljatöötamine ja pakkumine“

Toetatava tegevuse tulemusena on vähelõimunud inimeste eesti keele oskus paranenud, on saavutatud

Eesti kultuuriruumi ühtsem tunnetus, on välja kujunenud kultuuridevahelisi erinevusi väärtustavad

hoiakud ja arusaamad, sh avatus dialoogile, võime tegeleda ajaloolise mäluga, tulla toime ajalooliste

sündmuste tõlgenduste erinevustest tulenevate pingete ja vastuoludega, kriitiliselt hinnata avalikus ja

poliitilises ruumis toimuvat, arusaam demokraatia toimimisest ja kodanikutunnetus, on välja kujunenud

tajutud lõimumisvajadusest tulenev keeleõppe motivatsioon, oskused eesti keelt iseseisvalt õppida ja

julgus kasutada eesti keelt igapäevaelu olukordades, isiklikud kontaktid rahvuste vahel on tihenenud ja

paranenud on valmisolek aktiivseks osaluseks ühiskonnaelus.

Projekti raames läbiviidud A2, B1 ja B2 tasemel eesti keele kursused ja klubide kohtumised olid

suunatud just vähelõimunud inimestele, parandasid nende eesti keele oskust ja seeläbi tõstsid nende

konkurentsivõimet tööturul, soodustasid eri keelelis-kultuurilise taustaga inimeste omavaheliste

kontaktide tekkimist, teisest rahvusest inimeste osalust ja kaasatust otsustusprotsessidesse, nt kohaliku

omavalitsuse ja regiooni tasandil.

Võrdsed võimalused X X

sh sooline võrdsus

Selgitus:

Toetatav tegevus „Nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine ja rakendamine“

Nõustamis- ja infosüsteemi kättesaadavus on tagatud kõigile võrdsetel alustel. Ajavahemikus 2015–

2017 olid teavet ja nõustamist küsinutest 64% naised. 2018. aastal on nõustatavate hulgas naisi ja mehi

võrdselt olnud, so kumbagi ca 50%. 2019. aastal pöördusid nõustamisele rohkem naised (69%). Meeste

osakaal nõustamisele pöördumises pole vähenenud, vaid pigem on huviliste tõus kasvanud naiste arvelt.

2019. aastal pöörduti seoses eesti keele majade avamisega ka rohkem nõustamisele huviga alustada eesti

keele õpet keelemajades. 2020. aastal jätkus nõustatavate arvu kasv, nõustatavatest ca 35% olid mehed

(sama osakaal, 36% oli ka 2021. aastal). 2022. aastast alates pakuti teenuseid sihtasutuse klientide ja

teenuste infobaasi kaudu. Infobaasi kasutajate hulgas on mehi ca 30%. Praktikas on sihtasutusse

73

pöörduja naine, kes uurib teavet ka oma mehe tarvis, mistõttu võib sooline kaasatus olla veelgi

tasakaalustatum.

sh võrdne kohtlemine X X

Selgitus:

Toetatav tegevus „Nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine ja rakendamine“

Nõustamis- ja infoteenuse kaudu tagatakse sihtrühmale teabe kättesaadavus isikule mõistetavas keeles

ning viisil tagamaks isiku kaasamine või ühiskondlikult aktiivsemaks kujunemine. Nõustamis- ja

infoteenuse kaudu vähendatakse sotsiaalset tõrjutust, kuna teavitus ja nõustamine aitavad vähelõimunud

isikutel paremini orienteeruda teabeväljas ning teha elujärge parandavaid otsuseid. Kõik

nõustamisteenuse materjalid ja nõustamisteenus on ka vene ja inglise keeles, seega on võimalus saada

avalikku teavet ka neil, kelle emakeel ei ole eesti keel. Nõustamisteenuse pakkumisel on arvestatud ka

liikumispuudaga inimeste vajadustega.

Toetatav tegevus „Lõimumisprogrammi väljatöötamine ja pakkumine“

Alategevus on otseselt suunatud võrdsete võimaluste loomiseks eri keelelis-kultuurilise taustaga inimeste

hakkamasaamiseks ja tööturul toimimiseks sõltumata emakeelest, rahvusest ja vanusest. Tegevus

võimaldab lõimumisprogrammis osalejatel tutvuda ja arendada oma keelt ja kultuuri ning tundma õppida

ka eesti keelt, kultuuri ja ajalugu.

Tõuseb eri keelelis-kultuurilise taustaga inimeste konkurentsivõime keeleõppe ja keelelise ja kultuurilise

kümbluse klubide töö kaudu.

Etendusasutuste ja muuseumide poolt hangitud tehnilised vahendid ja seadmed võimaldasid pakkuda

eesti ja muu maailma kultuuriprogramme mitmes keeles tagades kultuuriinfo tarbimise vähelõimunud

inimeste, sh uussisserändajate hulgas.

Toetatav tegevus „Koostöö- ja kommunikatsioonitegevused“

Koostöötegevused andsid kõigile noortele, ka eesti elanikele, Eesti kogukonnale, olenemata rahvusest,

võimaluse kaasarääkimiseks, oma arvamuse väljendamiseks ning osalemiseks. Tänu koostööüritustel

osalemisele said noored inimesed uusi teadmisi ja kogemusi, mis julgustas neid ka iseseisvalt korraldama

koostööüritusi huvipakkuvatel teemadel.

Kommunikatsioonitegevuste raames viidi läbi teavituskampaania, mis julgustas eesti keelest erineva

emakeelega noori kandideerima tööle riigisektorisse ning selgitas neile, miks tasub siduda oma tööalane

tulevik Eestiga. Samuti selgitas teavituskampaania Eesti riigisektori juhtidele, miks on mõttekas võtta

tööle ka eesti keelest erineva emakeelega inimesi ja kuidas nendeni jõuda.

11. Elluviija hinnang partnerluse toimimisele

Toetatavate tegevuste raames on tehtud koostööd Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja

Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning teiste haakuvaid teenuseid

pakkuvate asutustega. Alamtegevuste 5.1.1 ja 5.3.1 raames töötasid ekspertrühmad. Alamtegevuse 5.1.1

raames loodi ka infovõrgustik, mille kaudu tagati teabe jagamine ja nõustamisteenuse arendus.

Infovõrgustikku on kaasatud Eesti Töötukassa, Politsei- ja Piirivalveamet, Haridus- ja Noorteamet,

Tööinspektsioon, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Terviseamet, sihtrühma esindatusega kohalike

omavalitsuste sotsiaal- ja haridusvaldkondade institutsioonid ning kolmanda sektori esindajad.

Toetatavate tegevuste elluviija hindab koostööd viljakaks, konstruktiivseks ning eesmärgistatuks.

Alamtegevuse 5.2.3 raames toimunud partnerlust hindab toetatavate tegevuste elluviija rahuldavaks.

TAT eesmärkide täitmine ei ole kõigil sujunud plaanipäraselt, mõnel partneril (nt Sihtasutus Tallinna

Tehnika- ja Teaduskeskus, Tartu Ülikool, Valga Muuseum, Palamuse O. Lutsu Kihelkonna-

koolimuuseum, Sihtasutus Teater NO99) esines raskusi riigihangete korraldamise, kehtivate

seadusandlike õigusaktide järgimise ja maksetaotluste esitamisega. Toetatavate tegevuste elluviija on

nõustanud partnereid partnerluslepingust tulenevate õiguste ja kohustuste piires, olnud paindlik, muutnud

74

partnerite taotlustele tuginedes hangete ajakava ja mahte selliselt, et ettepanekute voorus ja

partnerluslepingu sõlmimisel seatud eesmärgid saaksid täidetud.

NB! Koos aruandega esitatakse lisa 4.

Nimi e-post Kuupäev

Aruande koostaja Liilika Raudhein [email protected] digitaalallkirjas

Kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta

Nimi Allkiri Kuupäev

Allkirjaõiguslik isik Dmitri Moskovtsev Allkirjastatud digitaalselt digitaalallkirjas

Täidab rakendusüksus

Aktsepteerin aruande:

Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev

Kinnitan aruande:

Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev