Projekti juhtrühma moodustamine

Kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2024-2025

tegevuskava ja eelarve kinnitamine Ida-Virumaa jäätmekäitluse piirkondlikuks

arendamiseks“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Käskkiri on seotud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi „Õiglane üleminek“ tegevussuunaga nr 2 „keskkond ja

sotsiaalne kaasatus“ ning meetmega nr 21.6.1.8 „Ringmajanduse korraldamine“. Sekkumine

sisaldab mitut tegevust, mis on suunatud kaevandamisega ja põlevkivi töötlemisega seotud

keskkonnaprobleemide lahendamisele ning jäätmekäitluse piirkondlikule arendamisele:

• nõukogude perioodil suletud kaevanduste varingute ja vajumite likvideerimine;

• kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ehitusmaavarade karjääride korrastamine;

• jäätmekäitluse piirkondlik arendamine.

Käskkirjaga kehtestatakse toetuse andmise tingimused Ida-Virumaa jäätmekäitluse

piirkondlikuks arendamiseks.

Käskkirjaga toetatavad tegevused on esimene etapp Ida-Virumaa jäätmekäitluse piirkondliku

arendamise projektist. Projekt on tinglikult jagatud kahte etappi.

Õiglase Ülemineku Fondist (ÕÜF) on vastavalt Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavale

perioodiks 2021-2027 Ida-Virumaa jäätmekäitluse piirkondlikuks arendamiseks eraldatud

kokku 6 285 714,00 eurot, millest 77,24% moodustab Õiglase Ülemineku Fondi toetus ning

22,76% riiklik kaasfinantseering.

Käesoleva käskkirja alusel antakse toetust projekti esimese etapi teostamiseks

kogumaksumusega 250 000,00 eurot, millest 193 900,00 eurot on Õiglase Ülemineku Fondi

toetuse ning 56 100,00 eurot riikliku kaasfinantseeringu summa.

Projekti esimeses etapis viiakse läbi uuring Ida-Viru maakonna jäätmekäitlusalaste vajaduste

ja võimekuse välja selgitamiseks. Ühtlasi analüüsitakse, millised võimalused on maakonnas

jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskuse asutamiseks või laiendamiseks eesmärgiga panustada

maakonna ettevõtluse mitmekesistamisesse. Selleks analüüsitakse maakonnas tekkivaid

jäätmevooge jäätmeliikide kaupa, uuritakse, milliste jäätmeliikide käitluseks on Eestis

ebapiisavad võimekused, mille tõstmisele aitaks kaasa uue jäätmekäitlus- või

ringmajandusettevõtte asutamine või olemasoleva laiendamine Ida-Virumaal.

Ringmajanduskeskus on käesoleva käskkirja kontekstis asutus, kus lisaks jäätmekäitlusele –

jäätmete vastuvõtt, sorteerimine, taaskasutus ja ringlussevõtt, pakutakse jäätmete

korduskasutuseks ette valmistamise ning kasutusotstarbe muutmise teenuseid.

Käskkirja alusel kehtestatakse toetuse andmise tingimused uuringu läbiviimiseks, mille

tulemusel selgub, milliseid jäätmekäitlusteenuseid Ida-Viru maakonnas vajatakse ning milliste

teenuste pakkumine oleks majanduslikult jätkusuutlikuim. Samuti pakutakse uuringu tulemusel

välja vähemalt kaks alternatiivset asukohta võimaliku jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskuse

rajamiseks koos nende asukohtade jaoks koostatud keskkonnamõjude hindamise

eelhinnanguga.

Projekti teise etapi jaoks koostatakse eraldi toetuse andmise tingimused, mille alusel toetatakse

esimese etapi tulemusel selgunud vajaduste ja võimaluste toetamiseks vajaliku jäätmekäitlus-

või ringmajandusekeskuse rajamist koos selle jaoks vajalike eeltegevustega. Teiseks etapiks

eraldatav toetussumma on 6 035 714,00 eurot. Täpsemad tingimused teise etapi toetuse jaoks

põhinevad projekti esimese etapi tulemustel.

Sekkumise tegevuste jaoks kehtestatakse eraldi toetuse andmise tingimused, kuna iga tegevus

viiakse ellu eraldiseisva projektina ehk terviklahendusena ja sobivaimat ajakava silmas pidades.

Selguse ja parema ajaplaneerimise huvides on otstarbekas tegevuste sisu, ulatus ja elluviimine

reguleerida eraldi toetuse andmise tingimustega.

Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõunik

Kelli Seppel (e-post: [email protected], tel +372 54740407),

finantsosakonna välisvahendite peaspetsialist Kairi Toiger (e-post:

[email protected], tel: +372 626 2931), õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-

post: [email protected], tel: 626 2948

2. Käskkirja sisu

Käskkiri koosneb kolmest punktist. Esimese punktiga kinnitatakse toetuse andmise tingimused

ja kord (lisa 1), teise punktiga kinnitatakse projekti tervikeelarve aastateks 2024– 2025 (lisa 2)

ja kolmanda punktiga volitatakse Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK)

projekti elluviijaks.

Käskkirja punktiga 1 kehtestatakse toetuse andmise tingimused (lisa 1).

Käskkirja lisa 1 punktiga 1 sätestatakse reguleeritav valdkond, mille raames toetust antakse.

Toetust antakse rakenduskava poliitikaeesmärgi „Õiglane üleminek“ alusel Ida-Virumaa

jäätmekäitluse arendamiseks. Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023.-2026. aasta eelarvestrateegia

programmi „Keskkonnakaitse ja kasutus“ meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuse

„Jäätmemajanduse korraldamine“ tulemuste saavutamiseks. Toetus kajastatakse perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide Vabariigi Valitsuse

kinnitatud meetmete nimekirja meetmes „Ringmajanduse korraldamine“ number 21.6.1.8.

Tegemist on 2. tegevussuuna: "Keskkond ja sotsiaalne kaasatus": sekkumise "Kaevandamisega

ja põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja jäätmekäitluse

piirkondlik arendamine” tegevusega “jäätmekäitluse piirkondlik arendamine”. Toetatavate

tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud

läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad

valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus)

§-le 7.

Käskkirja lisa 1 punktiga 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärgid. Toetuse andmise eesmärk

on Ida-Virumaa jäätmekäitluse piirkondliku võimekuse ja arenguvajaduse ning vajaduste ja

võimaluste toetamiseks sobivaima lahenduse väljaselgitamine. Ida-Virumaa vajab

põlevkivienergeetikast väljumisel strateegiat kohalikule tööstusele uue suuna leidmiseks ja

majanduse mitmekesistamiseks. Jäätmekäitlus, taaskasutus ja materjalide ringlussevõtt on

järjest tähtsamad arvestades nii riiklikke kui maakondlikke ambitsioone ja püüdu

kliimaneutraalsuse ja esmase tooraine kasutamise vähendamise poole. Ida-Virumaal on aastate

jooksul tekkinud ja kogunenud suures koguses põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega seotud

jäätmeid, mille taaskasutamiseks ei ole seni häid lahendusi välja kujunenud. Põlevkivitööstuse

algusest on prügilatesse ja jäätmehoidlatesse ladestatud üle 400 miljoni tonni põlevkivi

kaevandamise ja kasutamisega seotud jäätmeid ning jäätmekäitluskohad hõlmavad Ida-

Virumaast üle 27 km2. Kuigi põlevkivi põletamisel tekkinud aherainele on leitud

taaskasutusvõimalusi kaevandamisalade korrastamisel ja täitematerjalina ehitussektoris ja

taristuehitusel, ei ole pärast 2015 aastat poolkoksi enam taaskasutatud. Samuti on puudulik

põlevkivituha taaskasutamise praktika. See tähendab, et Ida-Virumaa majanduse

mitmekesistamiseks suunatakse jäätmekäitlusvõimekuse kasvu ergutavaid toetuseid just sinna

piirkonda. Ka Ida-Viru maakonna arengustrateegias 2023-2035 kirjeldatakse maakonna

majandusvaldkonna eesmärkide saavutamise arengusuundade hulgas ringmajanduse

arendamise vajalikkust, mis parandaks elukeskkonda, mitmekesistaks maakonna tootevalikut

ning looks uusi ettevõtlusvõimalusi. Eeldused ringmajanduse arendamiseks on maakonnas

olemas suure hulga kaevandamis- ja põlevkivitöötlemisjääkide olemasolu tõttu. Samuti

nähakse arengustrateegias ette biolagunevatest jäätmetest biometaani tootmise võimaluste

analüüsimist ja arendamist ning ringmajandusprojektide toetamist. Õiglase ülemineku

territoriaalse kavaga1 nähakse ette, et keskne roll piirkonna majanduse restruktureerimisel peab

olema töötleval tööstusel. Ida-Virumaa on traditsiooniline tööstuspiirkond, kus inimestel on

tööstusettevõtetes töötamiseks vajalikud teadmised, kogemus ja harjumused. Samuti on uute

ettevõtete puhul tähtis toetada arengut, mis järgib üleilmseid tehnoloogilisi suundumusi ning

aitab Eestil saavutada oma strateegilisi kliimaeesmärke läbi taastuvenergiale ülemineku,

keskkonnahoidlike tehnoloogiate ja ringmajandussektori arendamise. Laiemalt aitab

ringmajandussektori arendamine täita Eestil enda kohustusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivist 2008/98/EÜ tulenevate jäätmete ringlussevõtule seatud sihtarvude täitmise osas.

Erineva päritolu ja omadustega jäätmete käitlemiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid.

Teatud jäätmevoogude puhul ei ole mahud Eestis olnud piisavad, et neid oleks majanduslikult

otstarbekas Eestis käidelda. Jäätmed, mille osas Eestis võimekus puudub, eksporditakse senise

praktika käigus lisaks EL liikmesriikidele ka Venemaale, Türki, Ukrainasse, Indiasse ja mujale.

Peamisteks eksporditavateks jäätmeteks olid aastatel 2020-2022 ehitus- ja lammutusjäätmed,

pakendijäätmed ja metallitööstuse jäätmed.2 Kliimaneutraalsuse poole püüeldes tuleb ühe

tegevusena vähendada ka jäätmete transporti ja suurendada teisese toorme kasutusse võtmist ja

hankimist võimalikult kohalikul tasandil. Projekti eesmärk on selgitada välja eeldused Ida-Viru

maakonna üldise jäätmekäitlusvõimekuse suurendamiseks ja võimalused piirkonna

atraktiivseks sihtkohaks muutmiseks, kus toimub teiseste ressursside väärindamine ja

ringlussevõtt. Uuringule järgnev investeering (projekti teine etapp) aitab soodustada jäätmete

taaskasutamiseks ja ringlussevõtuks uute tehnoloogiate rakendamist, vähendades seega

ladestatavate ja eksporditavate jäätmete hulka, tõstes Ida-Viru maakonna positsiooni

ringmajanduse valdkonnas ning luues nii esmaseid töökohti jäätmekäitlusega otse seotud kui

ka valdkonnast mõjutatud asutustes. Uuel või laiendataval jäätmekäitlus- või-

ringmajanduskeskusel on potentsiaali asuda käitlema ka selliseid jäätmeid, mille käitlemise

võimekust Eestis seni ei ole, kuid mille puhul on alust eeldada, et nende ladestamine ja

taaskasutamine jäätmekütusena peab väga palju vähenema. Sellisteks jäätmeteks võivad

muuhulgas olla biolagunevad jäätmed, pakendijäätmed, tekstiilijäätmed, kasutatud

kalapüügivahenditest tekkinud jäätmed, erinevad plastijäätmed ja ehitus- ja lammutusjäätmed.

Täpsed jäätmevood ja käitlusvõimalused peavad selguma läbiviidava uuringu tulemusel.

Projekti 1. etapis viiakse läbi uuring Ida-Viru maakonna senise jäätmekäitluse võimekuse

analüüsimiseks, selgitatakse välja, millist liiki jäätmete puhul esineb puudujääke

käitlusvõimekuses ning milliste jäätmeliikide käitlemine on maakonnas suurima majandusliku

kasu potentsiaaliga. Uuringu käigus selgitatakse välja vähemalt kaks alternatiivset võimalikku

asukohta maakonna vajaduste ja võimaluste täitmiseks vajaliku keskuse rajamiseks.

1 Kättesaadav: EE_TJTP_2022-09-19_FINAL_VV-kinnitatud.pdf (idavirufond.ee) 2 Workbook: Avalikud_päringud_2020-2022 (envir.ee)

Asukohtadele koostatakse keskkonnamõjude hindamise eelhinnang. Eelhinnang peab vastama

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimisüsteemi seadusele. Ühtlasi uuritakse ka

jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskuse loomisega kaasnevat üldist sotsiaalset mõju,

sealhulgas mõju erinevatele sotsiaalsetele rühmadele nagu naised, mehed, vanemaealised,

erivajadustega inimesed ning mõju piirkonna tööhõivele ja ümberõppe vajadustele. Uuringu

eesmärgiks on välja selgitada maakonna jäätmekäitlusalased vajadused ja potentsiaal ja luua

eeldused sellise potentsiaali saavutamiseks.

Seni koostatud arengudokumendid kajastavad peamiselt valdade vajadusi biojäätmete

käitlemise, liigiti kogumise taristu ja kohalike jäätmejaamade järele. Jäätmete liigiti kogumise

taristu arendamisega tegeleb üle-eestiline jäätmereform ning kohalike jäätmejaamade

arendamine ei täida sekkumise eesmärki, milleks on täiendavate töökohtade loomine ja

ringlussevõetava materjali koguse suurenemine. Kindlustamaks Ida-Viru maakonna ja selle

elanike huvide eest seismine, kaasatakse projekti juhtrühma ka Ida-Virumaa Omavalitsuste

Liidu esindaja, kes saab kaasa rääkida nii uuringu lähteülesande koostamises kui projekti teise

etapi tegevuste planeerimises.

Uuringu käigus analüüsitakse ka ennustatavaid tuleviku jäätmevooge, mille käitlemine võiks

elavdada kohalikku majandust ja panustada ringlusse võetava materjali mahu kasvu. Uut tüüpi

tehnoloogiate kasutuselevõtu soodustamiseks selgitatakse välja vastavad võimalused, antakse

soovitused ja koostatakse ka hinnanguline tasuvusanalüüs.

Analüüsi koostaja peab välja selgitama maakonnas tegutsevate ettevõtete valmisoleku keskuse

käitamiseks. Kui keskus antakse ettevõtjale käitamiseks, siis tehakse seda avatud

pakkumismenetluse kaudu, kuid uuringu skoopi pole põhjust laiendada, kuna eeldatavalt on

vastaval turul juba tegutsevate ettevõtjate huvide kaardistamine piisavalt informatiivne. Samuti

koostatakse õiguslik analüüs loodava keskuse ettevõtjate poolt käitamise võimaluste välja

selgitamiseks lähtudes riigiabi andmise piirangutest.

Projekti 2. etapis koostatakse toetuse andmise tingimused, mille alusel toetatakse uuringu

tulemusel selginud vajaduste ja võimaluste toetamiseks vajaliku jäätmekäitlus- või

ringmajanduskeskuse rajamist koos vajalike eeltegevustega. Projekti teise etappi elluviimiseks

kasutatakse samuti Õiglase Ülemineku Fondi rahastust, mida on pärast uuringu läbiviimist

kasutada 6 035 714 eurot, millest 4 681 299,20 eurot moodustab Õiglase Ülemineku Fondi

toetus ning 1 354 414,20 eurot riiklik kaasfinantseering. Projekti teises etapis kavandatakse ja

rajatakse jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskus, parandamaks Ida-Virumaa

jäätmekäitlusvõimekust, loomaks maakonda täiendavaid töökohti ning tõstmaks

ringlussevõetava materjali määra. Jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskuse rajamiseks toetuse

andmise tingimuste koostamisel lähtutakse jäätmedirektiivi nõuetest ja riigiabi reeglitest ning

arvestatakse, et „saastaja maksab“ põhimõtte kohaselt võib probleemtoodete käitlemisega

seotud kulude katmine olla võimalik vaid väga rangelt piiratud määral.

Jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskuse arendamiseks vajalike tegevustega toetatakse

töökohtade säilimist ja loomist, piirkonna arendamist jäätmekäitluse valdkonnas ja suuremat

sidusust teiste kohalike tööstusettevõtetega. Luuakse täiendav võimekus võtta vastu

piirkondlikult olulisi jäätmevoogusid ja lahendada vajadusel täiendavalt piirkondlikke

jäätmetega seotud väljakutseid. Keskus saab toetada piirkonna tööstuse tegevust ja võimaldab

luua ka sünergiat majanduse tugevdamiseks piirkonnas.

Ida-Virumaal on võrreldes ülejäänud Eesti maakondadega kõige madalam tööhõive määr -

2023. aastal 55,4%, võrdluseks Eesti keskmine tööhõive oli 2023. aastal 69,2%.

Ringmajanduskeskuse arendamiseks vajalike tegevustega tagatakse töökohtade säilimine ja

luuakse uusi töökohti. Läbiviidavas uuringus analüüsitakse muuhulgas kavandatavate tegevuste

sotsiaalset mõju, sh mõju naiste ja meeste ning vähemusrühmade tööhõivele ja sissetulekutele

ning ümberõppe vajadusi.

Toetavad tegevused on kooskõlas Õiglase ülemineku territoriaalse kavas välja toodud

arenguvajadusega, mille kohaselt tuleb suurendada piirkonna ringmajandusalast suutlikkust.

Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse

(EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond, artikli 8 punkti 2 alapunktis j

kirjeldatud abikõlbliku tegevuse liigiga: investeeringud ringmajanduse edendamisse,

sealhulgas jäätmetekke vältimise, jäätmete vähendamise, ressursitõhususe, korduskasutamise,

parandamise ja ringlussevõtu kaudu.

Sekkumise kood:

070 Kaubandus- ja tööstusjäätmete käitlus:

jäätmejäägid ja ohtlikud jäätmed

Kliima 0% Keskkond

100%

Toetatav tegevus panustab Eesti 2035 sihti: „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja

vastutustundlik.” 3 Toetatav tegevus panustab Eesti 2035 mõõdikutesse „Väljaspool Harjumaad

loodud SKP elaniku kohta EL-i võrdluses,” ,“ „Ligipääsetavuse näitaja,“ “Soolise

võrdõiguslikkuse indeks” ja „Ringleva materjali määr“.

Toetuse eraldamine ei lähe vastuollu ELi Põhiõiguste harta nõuetega.

Toetuse eraldamine vastab „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte nõuetele. „Ei kahjusta oluliselt“

onpõhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852,

millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust

(EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi

artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ing.k. do no significant harm ehk ei

kahjusta oluliselt) analüüs tõi välja, et rakenduskavas planeeritud meede on kooskõlas „ei

kahjusta oluliselt“ põhimõttega. Käesoleva käskkirja alusel antava toetuse DNSH analüüs on

toodud tabelis 1.

Tabel 1 "Ei kahjusta oluliselt" põhimõttele vastavuse analüüs

Kas meede võib potentsiaalselt

oluliselt kahjustada järgnevaid

keskkonnaeesmärke?

Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine X Negatiivne mõju puudub. Projekti

tulemusel valmib uuring, mis on

aluseks jäätmekäitluse

piirkondlikuks arendamiseks ja

jäätmete ladestamise vähendamiseks

ja materjali ringlussevõtu

suurendamiseks. Ringlussevõtul on

tõendatud positiivne mõju

kasvuhoonegaaside heite

vähendamisele ja materjalide

asendamine ringlussevõtu kaudu

vähendab ka toormaterjalide

kasutuselevõttu.

3 Aluspõhimõtted ja sihid | Eesti Vabariigi Valitsus

Kliimamuutustega kohanemine X Negatiivne mõju puudub. Projekti

tulemusel valmib uuring, mis on

aluseks jäätmekäitluse

piirkondlikuks arendamiseks ja

jäätmete ladestamise vähendamiseks

ja materjali ringlussevõtu

suurendamiseks.

Vee- ja mereressursside säästev

kasutamine ja kaitse

X Negatiivne mõju puudub. Tegevus ei

ole seotud mere- ja veeressursside

kasutamisega

Ringmajandus, sh jäätmetekke

vältimine ja kaitse

X Projekt aitab kaasa jäätmete

ringmajandusalase suutlikkuse

parandamisele, mistõttu on projektil

positiivne mõju antud

keskkonnaeesmärgi täitmisele.

Reostuse vältimine ja kontroll

(õhk, vesi ja maapind)

X Projekt aitab kaasa jäätmete

ringmajandusalase suutlikkuse

parandamisele (millega kaasneb

reostuse parem vältimine), seega on

projektil positiivne mõju antud

keskkonnaeesmärgi täitmisele.

Bioloogilise mitmekesisuse ja

ökosüsteemide kaitse ning

taastamine

X Negatiivne mõju puudub. Uuringu

läbiviimine ei avalda negatiivset

mõju bioloogilisele mitmekesisusele

ja ökosüsteemide kaitsele.

Jäätmekäitluskoha asukoha valikul

tuleb arvesse võtta, et eelistatud on

tööstusmaa-ala mitte roheala.

Käskkirja lisa 1 punktiga 3 sätestatakse toetatavad tegevused, mis on vajalikud toetuse andmise

eesmärkide saavutamiseks.

Toetatavateks tegevusteks on uuringu ettevalmistus, läbiviimine, aruande koostamine,

avaldamine ja sellega seotud teavitustegevused, misjuures peab kogu avalikkusele suunatud

teavitustegevus olema ligipääsetav nii füüsiliselt kui digitaalselt. Samuti on toetatavateks

tegevusteks uuringu tulemustel selgunud jäätmekäitlusalase vajaduse ja potentsiaali täitmiseks

sobiva jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskuse jaoks võimalike asukohtade analüüsimine,

vähemalt kahe parima asukoha suhtes KMH eelhinnangu koostamine ning keskuse

käitamisvõimaluste hindamine.

Punkti 3.1. kohase tegevuse elluviimiseks korraldab KIK riigihanke uuringu tellimiseks. Uuring

peab koondama andmed Ida-Virumaa senistest jäätmekäitluspraktikatest: milliseid jäätmeid

millistes kogustes maakonnas ladestatakse, taaskasutatakse, ringlusse võetakse,

korduskasutamiseks ette valmistatakse ja edasiseks käitlemiseks maakonnast välja saadetakse.

Uuringu käigus peab selguma, milliste jäätmevoogude kohapealse käitlemise järgi tunnevad

vajadust kohalikud omavalitsused ja elanikud. Uuringu käigus peab selguma, kas ja millised on

jäätmevood, mille käitlemine saab tulevikus olema majanduslikult jätkusuutlik ning mille

korduskasutamiseks ettevalmistamise, taaskasutamise või ringlussevõtuga võiks tegeleda

rajatav või laiendatav jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskus. Uuring peab hõlmama ka mujal

Eestis tekkivaid jäätmevoogusid, mille käitlemine Ida-Virumaal panustaks maakonna

majandusse. Uuringu läbiviimisel saab seniste jäätmevoogude ja jäätmekäitluspraktikate

analüüsimiseks kasutada, kuid ei peaks piirduma vaid Keskkonnaagentuuri avaldatud

andmetega. Samuti tuleb analüüsida järgmistel aastatel tekkima hakkavaid jäätmevooge ning

nende käitlusvõimekust. Uuringu tulemusel peab selguma vähemalt kaks parimat võimalikku

asukohta keskuse rajamiseks, mis oleks keskusesse tööle asuvatele inimestele ligipääsetav ning

kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega. Parima asukoha valimisel võetakse arvesse

kohalikke üld- ja detailplaneeringuid, kinnistute omandivorme ja jäätmekäitlustegevuse

alustamise või laiendamise jaoks vajalike mõjuhindamiste läbiviimiseks vajalikke ressursse.

Samuti peab uuringus kajastatud olema jäätmekäitluses loodavate töökohtade arv ja profiil ning

milliste oskustega inimesi nendele töökohtadele vajatakse.

Käskkirja alusel läbiviidav uuring peab analüüsima ka rajatava jäätmekäitlus- või

ringmajanduskeskuse majandamis- ja käitamisvõimalusi. Ringlussevõtu võimekuse

suurendamine vajab märkimisväärseid investeeringuid, mida erasektor ei ole teatud

olukordades valmis tegema. Reaalsele investeeringule eelnevad tegevused võivad osutuda

eraettevõtete (eriti VKE-de) jaoks liialt aja- ja ressursimahukaks, mistõttu jäävad teostamata

ringlussevõtu võimekust suurendavad investeeringud. Selleks, et investeeringut võimestada on

otstarbekas analüüsida erinevate rahastusskeemide rakendamist jäätmete ringlusevõtu

võimekuse loomisel, mis on vajalik riiklike sihtarvude saavutamiseks, muuhulgas ka

kontsessioonilepingu (PPP) sõlmimise võimalusi.

Täpsed tingimused uuringule esitab KIK riigihanke dokumentides.

Elluviija peab tagama, et toetatava tegevuse elluviimisel järgitakse keskkonnaalaseid õigusakte,

eelkõige jäätmeseadust, veeseadust, tööstusheite seadust, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadust.

Oluline on toetada projekti elluviimisega seotud teavitustegevusi (nt artiklid, videod, projekti

kajastatav info KIKi veebilehel, üritused või muu vajaliku teabematerjali koostamine), mis

mõjutab uuringu tulemuste asjakohasust ja on eelduseks uuringu tulemustel selgunud vajaduste

kiiremaks täitmiseks.

Kogu projektiga seotud teavitustegevustes tuleb järgida soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise põhimõtteid, sealhulgas vältida soostereotüüpseid ja diskrimineerivaid kuvandeid.

Kogu teavitustegevus, nii füüsiline kui ka virtuaalne, peab olema ligipääsetav kõigile inimestele

olenemata erivajadusest, sh nelja peamise erivajadusega (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja

intellektipuue) inimestele. Järgitakse digiligipääsetavuse nõudeid4 ja keskkonnahoidlike

sündmuste korraldamise juhendit.5

Riigiabi

Tegevusteks (uuringu hankimiseks) antav abi (eelarvelised vahendid) ei ole riigiabi elluviijale

EL aluslepingu artikli 107 mõistes. Riigiabi konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise

lepingu (ELTL) artikkel 107 lõige 1 ei anna, kuid otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga,

lähtutakse järgmistest kriteeriumidest:

• abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;

• abimeetmel on valikuline iseloom st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile

või mingite kindlate kaupade tootmiseks;

• abimeede annab eelise abi saajale;

• abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu

riikide vahel.

4 Digiligipääsetavuse nõuded | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (ttja.ee) 5 Keskkonnateadlikkus | Kliimaministeerium

Kui abi vastab kõigile neljale kriteeriumile, on tegemist riigiabiga

Toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi KIKi kui projekti elluviija jaoks. KIK ei ole

ettevõtja ega tegele majandustegevusega, st ei osale turul kaupade ja/või teenuste pakkujana.

Seega ei saa KIKi tegevus moonutada konkurentsi ega kaubandust ELi riikide vahel. KIK on

projekti raames riigihangete seaduse mõistes hankija ning koostab uuringu läbiviimiseks

lähteülesande ning viib läbi hankemenetluse riigihangete registris.

Uuringu teostaja ei saa samuti riigiabi, kuna valitakse parim pakkuja ehk teenust ostetakse

turuhinnaga (riigihankega).

Käskkirja lisa 1 punktiga 4 sätestatakse toetatavate tegevuste elluviimisega saavutatav

tulemus, mis panustab meetmete nimekirja väljundnäitajasse. Näitajate täitmise seiret

korraldatakse vastavalt perioodi 2021-2027 seire juhendile ja näitajate metoodikale (näitajate

passid). Toetatava tegevuse väljundnäitajaks on üks valminud uuring. Käskkirja koostamise

käigus on Rahandusministeeriumile tehtud ettepanek täiendada meetmete nimekirja vastava

näitajaga. Uuring loob eeldused järgmisteks investeeringuteks ringmajandusalase võimekuse

tõstmiseks. Uuringu aruanne loob nii ettevõtjate kui riigi jaoks selguse ja investeerimiskindluse

ning võimaldab pärast uuringu aruande avaldamist alustada Ida-Viru maakonna

jäätmekäitlusalaste vajaduste ja võimaluste toetamiseks vajaliku jäätmekäitlus- või

ringmajanduskeskuse rajamist.

Õiglase Ülemineku Fondist on Ida-Viru maakonna jäätmemajanduse korraldamiseks eraldatud

kokku 6 285 714,00 eurot, millest pärast uuringu läbiviimist ja asukohavalikut on võimalik

6 135 714,00 eurot eraldada toetuseks uuringu tulemustel selgunud vajaduse toetamiseks.

Jäätmekäitluse arendamisega peavad toetuse saajad otseselt panustama sekkumise tulemus- ja

väljundnäitajate saavutamisesse. Nimetatud tulemusnäitajaks on „toetatavates üksustes loodud

töökohad“ ja väljundnäitajaks „täiendav jäätmete ringlussevõtu võimsus.“ Projekti teises etapis

rajatava keskusega tuleb luua täiendavat ringlussevõtu võimekust võtmaks 2029. aastaks igal

aastal ringlusse täiendavad 10 000 tonni jäätmeid võrreldes baasaastaga, milleks on 2024. aasta.

Jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskusega luuakse Ida-Viru maakonda 10 täistööajaga

töökohta.

Käskkirja lisa 1 punktiga 5 nimetatakse rakendusasutus, kelleks on Kliimaministeerium ja

rakendusüksus, kelleks on Riigi Tugiteenuste Keskus, samuti tegevuste elluviija, kelleks on

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Käskkirja lisa 1 punktis 6 tuuakse välja elluviija olulisemad kohustused. Elluviijale

kohalduvad ühendmääruses toetuse saajale kehtestatud kohustused. Tegevuste elluviijaks on

käskkirja alusel Keskkonnainvesteeringute Keskus. Elluviija on riigihangete seaduse alusel

hankija ja tema ülesandeks on riigihanke korraldamine.

Toetatav tegevus hõlmab käskkirja punktis 3.1 kirjeldatud uuringu lähteülesande koostamist ja

uuringu läbiviija leidmiseks riigihanke korraldamist.

Elluviija peab esitama rakendusüksusele info planeeritud ja läbiviidud riigihangete kohta ning

maksete infot. Toetatavate tegevuste elluviimisel tuleb järgida kehtivaid nõudeid erivajadusega

inimestele ligipääsetavuse tagamisel andmete kättesaadavusele. Elluviija peab silmas pidama,

et toetusest ei rahastata investeeringuid, mis on seotud fossiilkütuste tootmise, töötlemise,

transpordi, jaotuse, ladustamise või põletamisega (eelnõu pt 3.3).

Käskkirja lisa 1 punktiga 7 sätestatakse projekti juhtrühma töö korraldamise detailid. Juhtrühm

otsustab konsensuslikult, millised tegevused ja kui suures mahus tehakse, arvestades

valikukriteeriume ja abikõlblike kulude võimalikkust. Ühtlasi jälgitakse kogu projekti vältel, et

tegevused oleksid kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte ja riigiabi reeglitega. Kui

juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse Kliimaministeerium. Käskkirjaga kehtestatud

eelarve piires võib juhtrühm eelarve jagunemist projektis seatud eesmärgi saavutamiseks

muuta. Juhtrühm võib otsustada uuringu teostamise käigus keskuse asukoha ja sel juhul jätkab

töövõtja analüüsi väljavalitud asukohaga seotud küsimustes. Vastava võimaluse sätestab KIK

riigihanke alusdokumendis ja selle mõte on kulude kokkuhoid juhul kui ilmneb piisav

põhjendus projektiga vaid ühe asukoha põhiselt edasi liikumiseks. Näiteks oleks sel juhul

võimalik teostada keskkonnamõju eelhinnang vaid ühele asukohale.

Käskkirja lisa 1 punktiga 8 sätestatakse abikõlblikkuse periood, mis algab 1. jaanuaril 2024. a

ning lõppeb 30. juunil 2025.a.

Käskkirja lisa 1 punktiga 9 sätestatakse tegevuste eelarve. Aastate 2024–2025 tervikeelarve on

toodud käskkirja lisas 2. Projekti iga-aastase detailse tegevuskava kinnitab projekti juhtrühm

eelneva aasta 15. detsembriks. 2024. aasta eelarve kinnitab juhtrühm 30 päeva jooksul

käesoleva käskkirja jõustumisest. Projekti detailne aastaeelarve ja tegevuskava kirjeldavad

projekti tegevuste lõikes konkreetseks aastaks planeeritud toiminguid ning eelarvet riigihangete

detailsuses ning kuu täpsusega.

Käskkirja lisa 1 punktiga 10 sätestatakse kulude abikõlblikkus. Abikõlblikud on projekti kulud,

mis tehakse toetatava tegevuse elluviimisel ja meetme ning projekti eesmärkide saavutamiseks.

Abikõlblikud on kõik kulud, mis on vajalikud ja seotud toetatava tegevuse elluviimisega, mh

on abikõlblikud näiteks sellised kaasnevad kulud nagu „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele

vastavuse hindamise, kliimakindluse tagamise hindamise, riigiabi analüüsi, lubade menetluse

ja sertifitseerimisega seotud kulud.

Abikõlblikud on kulud, mis on seotud avalikkuse teavitamisega nagu kaasamisürituste

korraldamine ja teavitusmaterjalide tootmine kui need kulud teeb elluviija mitte riigihanke

võitnud uuringu koostaja.

Üldkulud (kaudsed kulud) ja personalikulud on abikõlblikud lihtsustatud kuludena.

Ühendmääruse § 21 lõike 4 alusel hüvitatakse KIKi kaudsed kulud ühtse määra alusel.

Nimetatud kaudseteks kuludeks võivad olla näiteks sidekulud, sealhulgas internet- ja

telefonikulud, riigihanke korraldamisega ja juriidilise nõustamisega seotud kulud. Kaudsed

kulud on abikõlblikud 7% ulatuses projekti rahastamiskõlblike otseste kulude maksumusest.

Vastav protsent on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli

54 punktis a.

Riigihangete seaduse alusel ostetavate teenuste, asjade ja tööde eest tasutakse kuludokumentide

alusel. Ühtse määrana saadud toetuse kasutamist ei kontrollita ega auditeerita, elluviija ei pea

kulusid projekti raamatupidamisarvestuses eristama ega dokumente säilitama.

Käskkirja lisa 1 punktiga 11 sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord.

Maksetaotluseks nimetatakse käskkirjas e-toetuses kulusid tõendavate dokumentide esitamist.

Kuna KIK ei saa kasutada sildfinantseeringut, siis võimaldatakse kasutada ettemaksu.

Käskkirja lisa 1 punktiga 12 sätestatakse riigihangete läbiviimisel rakendusüksuse kaasamise

võimalused ja kohustused.

Käskkirja lisa 1 punktiga 13 sätestatakse tegevuste elluviimise seire korraldus. Korra

sätestamise eesmärk on anda tegevuse elluviijale ülevaade, millist informatsiooni ta projekti

elluviimisega seonduvalt peab koguma ning esitama. Käskkirjaga sätestatakse elluviijale

kohustus esitada projekti vahearuanne kuue kuu möödudes käskkirja kehtestamisest ja projekti

lõpparuanne ühe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Aruannete esitamise

eesmärk on anda ülevaade projekti kulgemisest ja eesmärkide saavutamisest. Projekti esimeses

etapis toetatud tegevuste aruanne on oluliseks sisendiks projekti teise etapi planeerimisel ja

elluviimisel.

Projekti lõpparuanne on sisendiks ka regulaarsete rakenduskava seireandmete esitamisel

Euroopa Komisjonile ja lõpparuande koostamisel ning ülevaadete esitamisel kogu

rakenduskava tulemuste saavutamisest.

Käskkirja lisa 1 punktiga 14 sätestatakse finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord.

Käskkirja punktiga 2 kinnitatakse toetuse andmise Ida-Virumaa jäätmekäitluse

piirkondlikuks arendamiseks 2023–2027 tegevuskava ja eelarve (lisa 2).

Käskkirja lisas 2 tuuakse välja projekti planeeritud eelarve rahastajate kaupa koos tegevuse ja

väljundnäitaja kajastamisega.

Ida-Virumaa piirkondliku jäätmekäitluse uuringu eelarve on koostatud vastavalt käskkirja

koostamise raames läbiviidud turu-uuringule. Hinnanguliselt jaotuvad uuringu läbiviimise

kulud järgnevalt:

• Ida-Viru maakonna jäätmekäitlusalase võimekuse, puudujääkide ja potentsiaali

analüüs, mille käigus selgitatakse välja, milliste jäätmeliikide osas on maakonnas

käitlusvõimekus puudulik - 35 000 eurot

• Analüüs jäätmeliikide osas, mille käitlemine oleks majanduslikult jätkusuutlik -

45 000 eurot

• Analüüs, milline jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskus looks piirkonnas enim

uusi töökohti, oleks ligipääsetav kohalikele ning kooskõlas “ei kahjusta oluliselt”

põhimõttega - 50 000 eurot;

• Analüüs, milline jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskus panustaks riikliku

ringmajanduse edendamisesse, kliimaneutraalsuse saavutamisesse ning

jäätmekäitlusele seatud sihtarvude saavutamisesse 50 000 eurot;

• Kohalike ettevõtete huvide kaardistamine ja käitamise võimaluste analüüs - 40

000 eurot

Projekti toetatakse meetmest nr 21.6.1.8 „Ringmajanduse korraldamine“ ning meetme raames

rahastatavate tegevuste detailne jagunemine on lisatud allpool tabelina. Käskkirjaga

kehtestatakse toetuse andmise tingimused tegevuse nr 3 elluviimiseks.

Tabel 2 Meetme "Ringmajanduse korraldamine" eelarve jagunemine tegevuste vahel.

Tegevused

ELi toetuste

eelarve

(euro)

ELi toetuse

osakaal

Riiklik kaas-

finantseering

(euro)

Kogu-

maksumus

(euro)

1 Nõukogude perioodil

suletud ja kaevanduste 443 200,33 77,56% 128 228,67 771 429,00

varingute ja vajumite

likvideerimine;

2 Kaevandamisega

rikutud ja mahajäetud

ehitusmaavarade

karjääride korrastamine;

110 799,89 77,56% 32 057,11 142 857,00

3 Jäätmekäitluse

piirkondlik arendamine 5 030 455,60 77,56% 1 455 258,40 6 285 714,00

KOKKU 5 584 455,82 77,56% 1 615 544,18 7 200 000

Käskkirja punktiga 3 volitatakse Sihtasutust Keskkonnainvesteeringute Keskus täitma

toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid.

Sihtasutust Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) volitatakse kliimaministri käskkirjaga

tegevuste elluviijaks vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõikele 4 ja ühendmääruse § 43 lõikele

5. Põhikirja kohaselt on KIKi üks põhiülesandeid keskkonnavaldkonna tegevuste, sh

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 1 sätestatud eesmärkide täitmiseks vajalike projektide

finantseerimine ja teostamine. KIKil on varasem kogemus ja kompetents sarnaste projektide

rakendamisel, sh mitmete Ida-Virumaaga seotud projektide tööde tellija ja projektijuhina ning

pikaajaline kogemus jäätmete ringlussevõtu ja ka laiemalt jäätmevaldkonna projektide

koordineerijana.

KIKil on projekti elluviimiseks kehtestatud tööprotseduur. Projekti juhtimiseks on määratud

projektijuht, kellele on tagatud ülesande täitmiseks vajalikud tehnilised vahendid ja vajalik tugi

nii finantsekspertide, hankeekspertide kui juristide näol, sh tugi riigiabi ja riigihangete

küsimuste lahendamisel.

KIK on täielikult usaldusväärne halduskoostööseaduse § 12 lõike 2 punktide 2-6 mõttes.

Projekti kooskõla Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumidega

Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele:

Käskkirja punkti 2.1. kohaselt on toetuse andmise eesmärk Ida-Virumaa jäätmekäitluse

piirkondlik arendamine ja ringmajandusalase suutlikkuse edendamine. Projekt panustab

meetme eesmärkidesse ning seda on selgitatud seletuskirja punktis 2, kus kirjeldatakse

käskkirja lisa 1 punkti 2. Projekt panustab rakenduskava erieesmärki ning on kooskõlas Riigi

Jäätmekavaga 2022-2030. Käskkirja alusel toetatava tegevusega panustatakse Riigi jäätmekava

2023-2028 rakenduskavas6 loetletud eesmärkide saavutamisesse. Rakenduskavas on erinevate

jäätmeliikide, näiteks olmejäätmete, plastijäätmete, ohtlike jäätmete, elektroonikajäätmete,

patarei- ja akujäätmete, romusõidukite, vanarehvide, põllumajandusplasti, tekstiilijäätmete,

põlevkivijäätmete ja biolagunevate jäätmete puhul seatud eesmärgiks käitlusvõimekuse

arendamine ja ringlussevõtu suurendamine. Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2023-20257

näeb maakonda Eesti rohepöörde eestvedajana. Vastavalt strateegiadokumendile on üheks

6 Kättesaadav: Riigi jäätmekava 2023-2028 | Kliimaministeerium 7 Kättesaadav: Microsoft Word - I-V arengustrateegia toimetatud 17.04.2023 (ivol.ee)

maakonna peamiseks väljakutseks „majanduse mitmekesistamine ning rohepöörde teostamine,

säilitades (kasvatades) maakonna elanike heaolu taset.“ Strateegiaga nähakse ette ettevõtluse

fookuse suunamist rohe- ja ringmajanduse tehnoloogiate arendamisele ja juurutamisele.

Arengustrateegia looduskeskkonna seisundi kaitse ja parandamise arengusuunas nähakse

kaasaegsete jäätmekäitluse programmide näol vahendit elanike kliima- ja

keskkonnateadlikkuse tõstmiseks ja seega elukeskkonna ja taristu eesmärkide saavutamisele

kaasa aitamiseks.

Projekti põhjendatus:

Tulenevalt Eesti ambitsiooniga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja sellest tuleneva

põlevkivi kaevandamise ja kasutamise vähendamisega on vajalik leida Ida-Viru maakonnale

uus fookus ja jätkusuutlik tootmissektor asendamaks põlevkivisektoris vabanenud töökohti.

Poliitikauuringute Keskuse Praxis 2020. aastal koostatud uuringu8 tulemuste osas antakse

muuhulgas soovitused Ida-Virumaa majanduse arendamisel seada prioriteetseteks

valdkondadeks töötlev tööstus ja IKT ning parandada maakonnas teadus- ja arendustegevust

ringmajanduse arendamiseks. Käesoleva eelnõukohase projektiga luuakse eeldused viimati

nimetatud tegevuseks. Projekti käigus selgitatakse välja Ida-Virumaa potentsiaal, sh. põlevkivi

sektoris toimunud muutuste tõttu vabanenud oskus- ja lihttööliste hulk ja valmidus

ringmajandussektoris tööle asumiseks. Uuringu tulemused loovad aluse ja ettevõtete jaoks

investeeringukindluse maakonnas ringmajandusalase arendustegevuse jätkamiseks.

Projekti kuluefektiivsus:

Projekt on kuluefektiivne, kui projekti elluviimise kulud vastavad turuolukorrale.

Kuluefektiivset tulemust aitab saavutada projekti raames korraldatav riigihange, mille

tulemusel valitakse uuringut teostama parima pakkumise esitanud hanke tingimustele vastav

ettevõte.

Elluviija suutlikkus projekti ellu viia:

Elluviija suutlikkust seletatakse seletuskirja punktis 2, kus kirjeldatakse käskkirja punkti 3.

Sihtasutusel Keskkonnainvesteeringute Keskus on varasem kogemus ja kompetents sarnaste

projektide rakendamisel, sh mitmete Ida-Virumaaga seotud projektide tööde tellija ja

projektijuhina ning pikaajaline kogemus jäätmete ringlussevõtu ja ka laiemalt jäätmevaldkonna

projektide koordineerijana.

Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega

Käskkirja kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seletatakse

seletuskirja punktis 2, kus kirjeldatakse käskkirja lisa 1 punkti 2.

3. Käskkirja vastavus ELi õigusele

Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas

vastava ELi õigusega. Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

8 Kättesaadav: Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega | Praxis

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid;

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1056, 24. juuni 2021, millega

luuakse Õiglase Ülemineku Fond.

Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu käskkirjas nimetatud elluviijal

tuleb juhinduda neist otse, arvestades käskkirjas sätestatut. Käskkirjas ja seletuskirjas on

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste sätetele viidatud, kui ülesande sisu on neis

reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise.

4. Käskkirja mõju

Projekti kaudu luuakse eeldused ettevõtluse arendamiseseks Ida-Viru maakonnas. Uuringu

tulemused annavad erasektorile kindluse, kas maakonna jäätmekäitluse arendamisesse

investeerimine on majanduslikult jätkusuutlik. Uuringu tulemusel luuakse eeldused ka üle-

Eestiliste jäätmekäitlusprobleemide lahendamiseks tõstes sellega Ida-Virumaa kui

ettevõtluskeskkonna üldist atraktiivsust.

5. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Majandusja

Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigikantseleiga, Euroopa Komisjoniga ja perioodi 2021–

2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni

liikmetega, ning Riigi Tugiteenuste Keskusega.

Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Ida-Virumaa õiglase ülemineku protsessi

juhtkomisjonile, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidule ja Eesti Jäätmekäitlejate Liidule.

Kooskõlastustabel

Esitaja Laekunud märkus Vastus

Regionaal- ja

Põllumajandus-

ministeerium

Teeme ettepaneku küsida Ida-Virumaa

Omavalitsuste Liidult valmidust osaleda

käskkirja eelnõu punktis 7 nimetatud

projekti juhtrühma töös, kaasamaks

kohaliku tasandi vaadet;

Arvestatud,

Eelnõu lisa 1 punkti 7.1.

täiendatud kaasates Ida-

Virumaa omavalitsuste

Liidu esindaja projekti

juhtrühma.

Kuigi käskkirja seletuskirjas on

korduvalt viidatud, et projekti 2. etapis

võidakse läbi viia keskkonnamõju

hindamised, siis käskkirja eelnõu punkti

3.2.2 sõnastusest jääb mulje, et

hinnatakse vaid keskkonnamõju

hindamise läbiviimise vajadust, mitte ei

Käskkirja ja seletuskirja

muudeti nii, et projekti

esimeses etapis toetatakse

vaid uuringu ja KMH

eelhinnangu koostamist.

Keskkonnamõju hindamist

ja muid jäätmekäitlus- või

viida läbi hindamist. Ettepanek eelnõus

sõnastust parandada

ringmajanduskeskuse

rajamiseks vajalikke

eeltegevusi projekti

esimeses etapis ei toetata.

Riigi

Tugiteenuste

Keskus

Eelnõu punktis 2.1. on toodud: „Toetuse

andmise eesmärk on Ida-Virumaa

jäätmekäitluse piirkondliku

arenguvajaduse ja potentsiaali

väljaselgitamine ning arendamiseks

vajalike eeltegevuste korraldamine“.

Eelnõu punktis 3.2. on toodud

ettevalmistavad tegevused:

„Ettevalmistavad tegevused punktis 3.1.

kirjeldatud uuringule tuginedes

maakonna jäätmekäitlusalaste vajaduste

ja võimaluste toetamiseks vajaliku

asutuse või süsteemi rajamiseks“.

Palun sõnastust täpsustada kui mõlemal

juhul on tegemist jäätmekäitlus- või

ringmajanduskeskuse rajamiseks

vajalike eeltegevuste korraldamisega.

Käskkirja ja seletuskirja

muudeti nii, et projekti

esimeses etapis toetatakse

vaid uuringu ja KMH

eelhinnangu koostamist.

Keskkonnamõju hindamist

ja muid jäätmekäitlus- või

ringmajanduskeskuse

rajamiseks vajalikke

eeltegevusi projekti

esimeses etapis ei toetata.

Eelnõu punkti 3.1.4 praegune sõnastus

on segadust tekitav: "Uuringu

läbiviimine ja uuringu aruande

koostamine, mis hõlmab endas

vähemalt: ... võimalike partnerite

valikut ja koostöö juriidilist analüüsi

sealhulgas projekteerimist,

tehnoloogiate valikut ning

eelarvestamist;".

Missuguseid partnereid on siinkohal

mõeldud? Juhend TAT õigusaktide

koostamiseks punkt 5.2 ütleb, et

käskkirjas peab kajastama kõik projekti

osapooled, nende ülesannete jaotuse ja

käsutuses oleva eelarve, kuid ei eelnõus

ega seletuskirjas ei ole punktis 3.1.4

mainitud partneri kohta rohkem infot.

Kui ei ole mõeldud ÜM § 3 nõuetele

vastavat ja § 10 kohustusi täitvat

partnerit, siis oleks õigusselguse

huvides soovitav käskkirjas kasutada

muud mõistet.

Sõnastus "... võimalike partnerite

valikut...." jätab mulje, et partnerid

võivad lisanduda aga võivad ka mitte -

kes, mis hetkel ja mille alusel seda

otsustab? Kui on mõeldud, et vajadusel

Käskkirja ja seletuskirja

muudeti nii, et projekti

esimeses etapis toetatakse

vaid uuringu ja KMH

eelhinnangu koostamist.

Keskkonnamõju hindamist

ja muid jäätmekäitlus- või

ringmajanduskeskuse

rajamiseks vajalikke

eeltegevusi projekti

esimeses etapis ei toetata.

Võimalike partnerite all oli

silmas peetud Ida-Virumaa

ettevõtteid, kes oleksid

potentsiaalselt huvitatud

projekti hilisemas etapis

rajatava jäätmekäitlus- või

ringmajanduskeskuse

käitamisest.

võidakse kaasata uuringupartnerid, siis

see ei tule praegusest sõnastusest välja.

Segaseks jääb ka punkti 3.1.4 lõik: "...

hõlmab endas vähemalt /—/ koostöö

juriidilist analüüsi ..." koostöö kelle

vahel, mis vormis? Kuna Lisa 1 p

10.2.2 alusel soovitakse juristi töötasu

arvestada abikõlblike otseste

personalikulude alla, siis tuleb üheselt

välja tuua, missugust juriidilist analüüsi

on siinkohal mõeldud ning kas ja miks

loetakse kõnealuse analüüsi teostamine

projektist otsekuluks kohaselt on

juriidiline nõustamine kaudne kulu.

Seega otsese kuluna peab olema

erandlik olukord ning kindlasti

põhjendatud.

Eelnõu punktis 3.2 nimetatud tegevuste

tulemusel tehakse maakonna

jäätmekäitlusalase vajaduse ja

võimekuse toetamiseks vajaliku asutuse

asukohavalik võttes arvesse punktis 4.1

välja toodud tulemusi, kuluefektiivsust,

olemasolevat taristut ning projekti

eesmärke. Kes teeb asutuse

asukohavaliku? Projekti juhtrühma

ülesanded on toodud punktis 7, kuid

selle alapunktides ei ole selgelt toodud

asukoha valiku otsustamist.

Palun eelnõu punktis 7 täpsustada

juhtrühma otsuste osas, kuna

seletuskirjas on toodud ainult, et

"Juhtrühm otsustab konsensuslikult,

millised tegevused ja kui suures mahus

tehakse, arvestades valikukriteeriume ja

abikõlblike kulude võimalikkust".

Arvestatud

Eelnõu Lisa 1 punkti 7

täiendatud alapunktiga 7.11.

Projekti juhtrühm võib

langetada valiku punktis

3.1.6. kirjeldatud võimalike

jäätmekäitlus- või

ringmajanduskeskuse

asukohtade vahel.

Eelnõu punktis 4.1.3. on tulemustena

toodud võimalused Ida-Virumaal

tekkivate jäätmete ringlussevõtuks

tekkekoha läheduses. Kuna päris algses

eelnõus ning ka praeguses seletuskirjas

on välja toodud ka korduskasutuse

arendamise vajadused, siis juhime

tähelepanu, et vajadusel võiks ka siin

viidata korduskasutusele ehk toetada

jäätmehierarhiast lähtuvalt tegevusi.

Arvestatud

Eelnõu punktis 4.1.4. on tulemustena

toodud Eestis mittekäideldavate

jäätmeliikide käitlusvõimalused võttes

arvesse teiste EL-i liikmesriikide

praktikaid. Ettepanek on lisada juurde

ka viide Ida-Virumaale ehk milliste seni

käitlemata jäätmeliikide arendust oleks

just lähtuvalt Ida-Virumaa asukohast

vajalik edasi arendada.

Arvestatud

Eelnõu punktis 6.2 on toodud, et

"Elluviija vastutab projekti

valikuprotsessi väljatöötamise ja

elluviimise eest.". Palun täiendada

selguse huvides punkti sisu või

täpsustada seletuskirjas nimetatud

punkti sisu. Selgitada mida peetakse

projekti all silmas ja kas see tähendab

seletuskirjas toodud tegevuste "uuringu

lähteülesande koostamist ja uuringu

läbiviija leidmiseks riigihanke

korraldamist. Samuti käskkirja punktis

3.2 nimetatud tegevuste elluviimiseks

riigihanke korraldamist.

Arvestatud

Punkt 6 on järgmiselt

täiendatud:

6.2. Elluviija vastutab

punktis 3.1. kirjeldatud

uuringu lähteülesande

koostamise eest.

6.3. Elluviija vastutab

punktis 3.1. kirjeldatud

uuringu teostaja leidmiseks

riigihanke korraldamise eest.

Elluviija kohustus punktis 6.6. viitab

ÜSS § 19 lõikele 5, mis sätestab

hindamiste jaoks teabe andmise. See ei

lähe kokku praegu punkti sõnastusega ja

kuna seletuskirjas ei ole ka selgitatud,

siis jääb segaseks, mida sooviti

reguleerida. Kui üldist teabe andmise

kohustust, siis ei ole ÜSS viide

asjakohane ning kaaluda sellise üldise

kohustuse vajalikkust (teavet annab

elluviija vahe- ja lõpparuandes). Kui

sooviti rõhutada, et hindamiste käigus

tuleb anda teavet, siis palun nii

sõnastada.

Arvestatud

Punkt 6.5 sõnastatud

järgmiselt: “Elluviija täidab

teavituskohustust vastavalt

Vabariigi Valitsuse 12. mai

2022. a. määrusele nr 54

„Perioodi 2021-2027

ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika

fondide vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine.“”

Eelnõu punktis 8 märgitud

abikõlblikkuse periood erineb

seletuskirjas lk. 9 märgitud perioodist

ning eelnõu lisa 2 märgitud perioodist.

Palun ühtlustada projekti abikõlblikkuse

Arvestatud

Abikõlblikkuse periood lisas

1 ja lisas 2 ühtlustatud ja

muudetud:

periood kõikides dokumentides, sh

palun eelnõu ja seletuskirja pealkirjas

Abikõlblikkuse periood on

2024. a 1. jaanuarist 2025. a

30. Juunini.

Eelnõu punktis 10.2.2 on toodud, et

"personalikulud vastavalt ühendmääruse

§-s 16 sätestatud tingimustele, seal

hulgas projekti tegevuste elluviimises

osaleva juristi ja hankeeksperdi

personalikulud.".

Juristi ja hankespetsialisti kulud ei ole

otseselt seotud toetuse andmise

eesmärgiga, milleks on Ida-Virumaa

jäätmekäitluse piirkondliku

arenguvajaduse ja potentsiaali

väljaselgitamine ning arendamiseks

vajalike eeltegevuste korraldamine.

Samuti ei ole see otseselt seotud projekti

tegevustega, vaid on tugitegevus.

Ühendmääruse § 17 p 8 kohaselt on

kaudsed kulud abikõlbmatud. Palun

need välja võtta.

Vastavalt ÜM § 21 lg 6 p 4 on riigihanke

korraldamine ja ostumenetluse

läbiviimine projekti

administreerimiskulu, mida rahastatakse

kaudse kulu määrast ja see on vastavalt

TAT-i p 10.2.3 15% projekti otseste

personalikuludest.

Vajadusel kaaluda võimalust kasutada

kaudsete kulude ühtset määra kuni 7 %

rahastamiskõlblikest otsestest kuludest

(mille puhul ei pea tegema arvutusi

kohaldatava määra kindlaks tegemiseks)

Arvestatud

Kasutatakse kaudse kulu

määra 7% abikõlblikest

kuludest.

Punkt 13: andmete ühekordse esitamise

põhimõttest tulenevalt esitab elluviija

aruande rakendusüksusele. Kui

rakendusasutus vajab samast aruandest

infot, siis on selle info saamiseks RA-l

endal ligipääs SFOS-ile.

Arvestatud

Elluviija esitab aruande

rakendusüksusele.

Palun korrigeerida eelnõu alampunktide

numeratsioon alates punktist 11.

Numeratsioon korrigeeritud

Seletuskiri lk 1 kohaselt on

ringmajanduskeskus käesoleva

käskkirja kontekstis asutus, kus lisaks

jäätmekäitlusele – jäätmete vastuvõtt,

Vastavalt Vabariigi

Valitsuse 08.12.2011

määrusele nr 148 “Jäätmete

sorteerimine, ümbertöötlemine,

taaskasutus- pakutakse jäätmete

korduskasutuseks ette valmistamist ning

kasutusotstarbe muutmise teenuseid.

Palun lisada loetellu viide ka

ringlussevõtu kohta.

taaskasutamis- ja

kõrvaldamistoimingute

nimistud” kuulub jäätmete

ringlussevõtt

taaskasutamistoimingute

hulka.

Eelnõu seletuskirjas on märgitud "Kui

uuringust peaks selguma, et vajalik on

rajada uus kohaliku omavalitsuse

jäätmejaam, saab projekti teises etapis

koostada vajalikud

keskkonnamõjuhindamise, koostada

detailplaneeringu ja tööde teostamiseks

vajaliku eelprojekti." Kuna

investeeringute tegemine toimub hiljem

määruse alusel, siis jääb arusaamatuks,

kuidas tagatakse, et KOVid hiljem

toetust taotlema asuvad. Vastasel juhul

ei ole ka eeltoodud kulude tegemine

põhjendatud.

Lisaks palun täpsustada, miks on oluline

KOVide jäätmejaama rajamist antud

meetmest toetada, kui KOVide

jäätmekäitluse infrastruktuuri

rajamiseks kavandatakse eraldi

toetusmeedet ja mille rakendamiseks

hetkel jäätmemudelit välja töötatakse?

Käskkirja ja seletuskirja

muudeti nii, et projekti

esimeses etapis toetatakse

vaid uuringu ja KMH

eelhinnangu koostamist.

Keskkonnamõju hindamist

ja muid jäätmekäitlus- või

ringmajanduskeskuse

rajamiseks vajalikke

eeltegevusi projekti

esimeses etapis ei toetata.

Seletuskirja lk 3 on kirjeldatud, et uuel

või laiendataval jäätmekäitlus- või-

ringmajanduskeskusel on potentsiaali

asuda käitlema ka selliseid jäätmeid,

mille käitlemise võimekust Eestis veel ei

ole, kuid mille puhul on alust eeldada, et

nende ladestamine ja taaskasutamine

jäätmekütusena peab väga palju

vähenema. Sellisteks jäätmeteks võivad

muuhulgas olla biolagunevad jäätmed,

pakendijäätmed, tekstiilijäätmed,

kasutatud kalapüügivahenditest

tekkinud jäätmed, erinevad

plastijäätmed ja ehitus- ja

lammutusjäätmed. Selles loetelus on

toodud ka need jäätmeliigid, mis on

tootjavastutuse all ning millele kehtib

„saastaja maksab“ põhimõte. Lähtuvalt

jäätmete raamdirektiivist ja riigiabi

reeglitest ei pruugi olla nende jäätmete

käitlemise toetamine abikõlblik. Palun

Arvestatud.

Seletuskirja lk 3 vastavalt

täiendatud

seletuskirjas välja tuua, et sellega

arvestatakse investeeringute toetamisel.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on määruse

alusel koostatava määruse alusel

võimalik taotleda toetust ka rohkem kui

ühe asutuse loomiseks - palun

täpsustada, kas vajalikud eeltööd (nt

detailplaneeringu koostamine ja

eelprojekti koostamine vms) tehakse

samuti rohkema kui ühe projekti tarvis?

Juhime tähelepanu, et toetusmeetme

kavandamisel tuleb tagada taotlejate

võrdne kohtlemine.

Käskkirja ja seletuskirja

muudeti nii, et projekti

esimeses etapis toetatakse

vaid uuringu ja KMH

eelhinnangu koostamist.

Keskkonnamõju hindamist

ja muid jäätmekäitlus- või

ringmajanduskeskuse

rajamiseks vajalikke

eeltegevusi projekti

esimeses etapis ei toetata.

Projekti teise etapi jaoks

koostatakse eraldi toetuse

andmise tingimused

vastavalt esimeses etapis

läbiviidud uuringu

tulemustele.

Palun täiendada riigiabi analüüsi.

Käskkirja ja seletuskirja

muudeti nii, et projekti

esimeses etapis toetatakse

vaid uuringu ja KMH

eelhinnangu koostamist.

Keskkonnamõju hindamist

ja muid jäätmekäitlus- või

ringmajanduskeskuse

rajamiseks vajalikke

eeltegevusi projekti

esimeses etapis ei toetata.

Palun selgitada seletuskirjas, milles

seisneb lisa 2 toodud tegevuse nimetuse

veerus tegevuses "Otsene personalikulu

(projektijuhtimine koos

teavitustegevusega)" toodud

teavitustegevus. Eelnõu punktis 10.2.1

on toodud "Vabariigi Valitsuse

12.05.2022 määruse nr 54 ,,Perioodi

2021–2025 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite

andmisest avalikkuse teavitamine“

kohased kulud". Kas see on välja toodud

seetõttu, et lisaks projektijuhile hakkab

teavitusega tegelema veel keegi

töölepingu alusel?

Lisa 2 muudetud.

Teavitustegevus kuulub

elluviija ülesannete hulka ja

seda rahastatakse kaudse

kuluna ühtse määra alusel.

Rahandus-

ministeerium

Sekkumine „Kaevandamisega ja

põlevkivi töötlemisega seotud

keskkonnaprobleemide lahendamine ja

jäätmekäitluse piirkondlik arendamine“

hõlmab kolme tegevust:

− nõukogude perioodil suletud

kaevanduste varingute ja

vajumite likvideerimine;

− kaevandamisega rikutud ja

mahajäetud ehitusmaavarade

karjääride korrastamine;

− jäätmekäitluse piirkondlik

arendamine.

Palume seletuskirjas üle vaadata, et kõik

kolm tegevust oleks välja toodud ning

oleks läbivalt selge, millise tegevuse

elluviimisega on käskkiri seotud.

Näiteks on seletuskirjas lk 1 vaid kaks

tegevust, lk 10 aga 3 tegevust ja et antud

käskkirjaga kehtestatakse toetuse

andmise tingimused tegevuse nr 2

elluviimiseks „Kaevandamisega rikutud

ja mahajäetud ehitusmaavarade

karjääride korrastamine“, kuigi peaks

olemas nr 3 „Jäätmekäitluse piirkondlik

arendamine“ jne.

Arvestatud ja vastavad

parandused seletuskirja sisse

viidud.

Palume projekti 1. ja 2. etapi elluviimisel

(uuring Ida-Viru maakonna senise

jäätmekäitluse võimekuse

analüüsimiseks ja selle tulemusel

selgunud jäätmekäitlusalaste vajaduste

ja võimaluste toetamiseks vajaliku

asutuse või süsteemi rajamiseks või

laiendamiseks vajalikud eeltegevused)

ning 3. etapi (määrus, mille alusel

avatakse taotlusvoor eraettevõttele,

rajamaks uuringu tulemusel selgunud

vajadusi ja võimalusi toetavat asutust)

ettevalmistamisel arvestada 3. etapi

võimalike rahaliste ning ajaliste

piirangutega.

Käskkirja ja seletuskirja

muudeti nii, et projekti

esimeses etapis toetatakse

vaid uuringu ja KMH

eelhinnagu koostamist.

Keskkonnamõju hindamist

ja muid jäätmekäitlus- või

ringmajanduskeskuse

rajamiseks vajalikke

eeltegevusi projekti

esimeses etapis ei toetata.

Projekti elluviimisel

arvestatakse ajaliste ja

rahaliste piirangutega.

Palume vaadata üle ja korrigeerida

abikõlblikkuse perioodiga seonduv.

Eelnõu Lisa 1 toetuse andmise

tingimuste p 8 „Tegevuste

abikõlblikkuse periood algab 1. juulil

2023. a ning lõpeb 31. detsembril 2025“,

samas on seletuskirjas „abikõlblikkuse

periood, mis algab 1. augustil 2023. a

Arvestatud

Abikõlblikkuse periood lisas

1 ja lisas 2 ühtlustatud ja

muudetud:

Abikõlblikkuse periood on

2024. a 1. jaanuarist 2025. a

30. Juunini.

ning lõppeb hiljemalt 31. augustil

2026.a.“ ning seletuskirja pealkirjas

„Toetuse andmise tingimuste

kehtestamine ning 2023-2027

tegevuskava ja eelarve kinnitamine Ida-

Virumaa jäätmekäitluse piirkondlikuks

arendamiseks“. Teeme ettepaneku, et

antud käskkirja abikõlblikkuse periood

lõppeb hiljemalt 31. detsembril 2025. a,

kuna hilisem lõpetamine seab ohtu

sekkumise eesmärgi, tulemuste ja

väljundite saavutamise. Palume ka

selgust tagasiulatuva abikõlblikkuse

perioodi vajadusest alates juuli/august

2023. a ning hinnata 3. etapi elluviimise

realistlikkust.

Eelnõu Lisa 1 toetuse andmise

tingimuste p 3.1.4 sätestab ühe toetatava

tegevusena uuringu läbiviimisel

„võimalike partnerite valikut ja koostöö

juriidilist analüüsi sealhulgas

projekteerimist, tehnoloogiate valikut

ning eelarvestamist“. Palume analüüsida

ning vajadusel korrigeerida ja selgitada,

kas antud toetatav tegevus ei peaks

olema p 3.2 all (2. etapp ehk uuringu

tulemusel selgunud jäätmekäitlusalaste

vajaduste ja võimaluste toetamiseks

vajaliku asutuse või süsteemi rajamiseks

või laiendamiseks vajalikud

eeltegevused).

Segane on (endiselt), millega hakkab

tegelema punktis 3.1.4 nimetatud

partner. Seletuskirjas (lk 6) on viidatud,

et toetatavate tegevuste (projekti)

raames on vajalik muu hulgas leida

sobilik partner investeeringu

elluviimiseks. Samas on seletuskirja lk 1

kirjas, et projekti 3. etapi jaoks

koostatakse eraldi toetuse andmise

tingimused, mille alusel avatakse

taotlusvoor uuringu tulemusel selgunud

jäätmekäitlusettevõtte või

ringmajanduskeskuse rajamiseks.

Seletuskirja lk 3 viidatakse, et

taotlusvoor avatakse eraettevõtetele,

keda ilmselt ei saa lugeda partneriks.

Käskkirja ja seletuskirja

muudetud nii, et projekti

esimeses etapis toetatakse

vaid uuringu ja KMH

eelhinnangu koostamist.

Keskkonnamõju hindamist

ja muid jäätmekäitlus- või

ringmajanduskeskuse

rajamiseks vajalikke

eeltegevusi projekti

esimeses etapis ei toetata.

Palusime 26.02.24 saadetud riigiabi

kommentaarides täiendada seletuskirja

riigiabi analüüsiga võimalikule

partnerile, kuid seda ei ole tehtud. Lisaks

on seletuskirjas lk 8 riigiabi osa viimane

lause lõpetamata. Palume seletuskirjas

selgitada partneri rolli ning analüüsida

võimalikku riigiabi partnerile.

Eelnõu Lisa 1 toetuse andmise

tingimuste p 3.2 esimene lause on

raskesti arusaadav – sellest võib aru

saada, et toetatavad on ettevalmistavad

tegevused punktis 3.1 kirjeldatud

uuringule, kuid mõeldud on ilmselt Ida-

Viru jäätmekäitlusalast vajadust ja

potentsiaali toetava asutuse rajamiseks

vajalikke ettevalmistavaid tegevusi.

Palume kaaluda p 3.2 sõnastuse

muutmist

Käskkirja ja seletuskirja

muudetud nii, et projekti

esimeses etapis toetatakse

vaid uuringu ja KMH

eelhinnangu koostamist.

Keskkonnamõju hindamist

ja muid jäätmekäitlus- või

ringmajanduskeskuse

rajamiseks vajalikke

eeltegevusi projekti

esimeses etapis ei toetata.

Eelnõu Lisa 1 toetuse andmise

tingimuste p 3.2.1 sätestab ühe toetatava

tegevusena „asutuse jaoks parima

asukoha väljaselgitamine võttes arvesse

ligipääsetavust, tööjõu kättesaadavust,

kehtivaid üld- ja detailplaneeringuid ja

maakondlikke strateegiadokumente“.

Palume selgust, kui lahtine on asukoha

valik, kuna eelnevalt on fookuses olnud

Vaivara.

Asukoha valik on lahtine ja

peab selguma teostatava

uuringu käigus. Vaivarat ei

välistata võimaliku asukoha

valikuna, aga ei märgita

uuringu lähteülesandes.

Palume seletuskirjas välja tuua, et

käskkirja 1. kui ka 2. etapi

ettevalmistamisse (sh lähteülesande

koostamisse) ja elluviimisse kaasatakse

Ida-Virumaa kohalikud omavalitsused.

Arvestatud.

Täiendatud seletuskirja lk 4.

Soovitame eelnõu Lisa 1 toetuse

andmise tingimuste p 13 nimetada

„Aruandlus ja seire“ või nagu eelnevalt

oli „Tegevuste elluviimise seire“.

Sekkumine sisaldab mitut tegevust ja

kuna aruanded ei hõlma neid kõiki vaid

ainult konkreetse käskkirja alusel

elluviidavaid tegevusi, siis on hetkel

sõnastus eksitav.

Arvestatud.

13 nimetatud järgmiselt:

„13. Aruandlus ja seire“

Palume kaaluda, kas juhtrühm peaks

kinnitama ka eelnõu Lisa 1 toetuse

Arvestatud.

andmise tingimuste p 13.2 alusel

esitatava vahearuande ning vajadusel

täiendada vastavalt punkti 7.4.

Vahearuande kinnitamine

lisatud projekti juhtrühma

ülesannete hulka.

Samuti ei ole hetkel nõuet, et juhtrühm

peab kinnitama lisaks p 13 alusel

esitatavatele projekti aruannetele ka p

4.1 nõuetele vastava uuringu aruande.

Kui eeldatakse, et juhtrühm annab oma

heakskiidu ka uuringu aruandele, siis

soovitame ka selle ootuse juhtrühmale

eelnõus sätestada.

Arvestatud.

Uuringu aruande

kinnitamine lisatud projekti

juhtrühma ülesannete hulka.

Eelnõu seletuskirja aruandluse

kirjelduses on mainitud vaid

lõpparuannet. Kuna kohaldub ka

vahearuande esitamise kohustus, siis

palume vaadata üle ja täiendada

seletuskirja.

Arvestatud ja seletuskirja

vastavalt täiendatud.

Palume seletuskirjas põhjalikumalt

avada Lisas 2 väljatoodud eelarve

jaotuse alused, lisaks olemasolevale

infole, et tegu on turuolukorraga.

Arvestatud ja seletuskirja

vastavalt täiendatud.

K Ä S K K I R I

Tallinn 25.06.2024 nr 1-2/24/264

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2024–

2025 tegevuskava ja eelarve kinnitamine Ida-Virumaa

jäätmekäitluse piirkondliku arendamiseks

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse § 10 lõike 2 alusel:

1. Kehtestan toetuse andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava

2024–2025 poliitikaeesmärgi nr 6 „Õiglane üleminek“ meetme nr 21.6.1.8 sekkumise

tegevuse „Jäätmekäitluse piirkondlik arendamine“ elluviimiseks (lisa 1).

2. Kinnitan toetuse andmise Ida-Virumaa jäätmekäitluse piirkondlikuks arendamiseks

2024–2025 tervikeelarve (lisa 2).

3. Määran Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus täitma toetatavate tegevuste elluviija

ülesandeid.

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide

Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

kliimaminister

Saata: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium

Lisa 1: Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning

2024-2025 tegevuskava ja eelarve kinnitamine Ida-

Virumaa jäätmekäitluse piirkondlikuks arendamiseks

1. Reguleerimisala

1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 6 „Õiglane üleminek“ alusel Ida-Viru maakonna

piirkondliku jäätmekäitlusalase vajaduse ja potentsiaali analüüsimiseks.

1.2. Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023.-2026. aasta eelarvestrateegia programmi

„Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuse

„Jäätmemajanduse korraldamine“ tulemuste saavutamiseks.

1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirja meetmes

„Ringmajanduse korraldamine“ number 21.6.1.8. Tegemist on 2. tegevussuuna: "Keskkond

ja sotsiaalne kaasatus": sekkumise "Kaevandamisega ja põlevkivi töötlemisega seotud

keskkonnaprobleemide lahendamine ja jäätmekäitluse piirkondlik arendamine " tegevusega

“Jäätmekäitluse piirkondlik arendamine”.

1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava

seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate

tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi

Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-

ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.

2. Toetuse andmise eesmärk

2.1. Toetuse andmise eesmärk on Ida-Virumaa jäätmekäitluse piirkondliku arenguvajaduse ja

potentsiaali väljaselgitamine ning arendamiseks vajalike analüüside teostamine.

2.2. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes

kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 9 nimetatud

horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud

riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi Eesti 2035) aluspõhimõtete

hoidmisesse ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik”

saavutamisse.

2.3. Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamisele kaasa aitamist tasakaalustatud

regionaalse arengu ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse

andmisel järgmiste näitajate kaudu: “Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-

i võrdluses,, „Ligipääsetavuse näitaja“, “Soolise võrdõiguslikkuse indeks” ja „Ringleva

materjali määr“.

3. Toetatavad tegevused ja näitajad

Sekkumise raames toetatakse järgmisi tegevusi:

3.1. Uuringu läbiviimine ja aruande koostamine, mis hõlmab endas vähemalt:

3.1.1. Ida-Viru maakonna jäätmekäitlusalase võimekuse, puudujääkide ja potentsiaali analüüsi,

mille käigus selgitatakse välja, milliste jäätmeliikide osas on maakonnas käitlusvõimekus

puudulik;

KINNITATUD

25.06.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/264

3.1.2. analüüsi jäätmeliikide kohta, mille käitlemine oleks majanduslikult jätkusuutlik;

3.1.3. analüüsi, milline jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskus (edaspidi ka keskus) või asutus

looks Ida-Virumaal enim uusi töökohti, oleks kohalikele ligipääsetav ning kooskõlas “ei

kahjusta oluliselt” põhimõttega;

3.1.4. analüüsi, milline keskus panustaks riikliku ringmajanduse edendamisse ja

kliimaneutraalsuse ning jäätmekäitlusele seatud sihtarvude saavutamisse luues ühtlasi

sünergiat erinevate jäätmeliikide ja -voogude ning piirkonnas tekkivate kõrvalsaaduste jms

vaatest;

3.1.5. analüüsi käesoleva käskkirja eesmärkidesse panustava ja maakonna jäätmekäitlusalaste

vajaduste ja võimekuse toetamiseks vajaliku keskuse rajamiseks sobiva asukoha valimiseks,

võttes arvesse ligipääsetavust, tööjõu kättesaadavust, kehtivaid üld- ja detailplaneeringuid ja

maakondlikke strateegiadokumente;

3.1.6. vähemalt kahe punktis 3.1.5. kirjeldatud erineva asukohavaliku analüüs, sealhulgas nende

asukohtade sobivus sotsiaalmajanduslikust ning keskkonna vaatest (koostatakse

keskkonnamõjude eelhinnang);

3.1.7. maakonnas tegutsevate ettevõtete valmisoleku analüüs punktis 3.1.6 nimetatud asukohtades

keskuse käitamiseks;

3.1.8. loodava keskuse käitamise võimaluste analüüs riigiabi aspektist;

3.1.9. keskuses uut tüüpi tehnoloogiate kasutusvõimaluste ja tasuvuse analüüsi.

3.2. Toetatakse tegevusi, mis ei tekita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852,

millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse

määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist

kahju.

3.3. Õiglase Ülemineku Fondist ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231/1, 30.06.2021, lk 1– 20)

artiklis 9 sätestatud investeeringuid.

3.4. Punktis 3 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad:

Tabel 1. Punktis 3 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad

Tegevuse nimetus Väljundnäitaja Selgitus

3.1. Ida-Virumaa piirkondliku

jäätmekäitlusalase vajaduse ja

potentsiaali uuring

läbiviidud uuringute arv: 1 tegevuse tulemusel valmib

uuringu aruanne, mille

tulemusele tuginevad

projekti järgmise etapi

tegevused

4. Tulemused

4.1. Punktis 3.1 nimetatud tegevuse tulemusel valmib uuringu aruanne, mis sisaldab endas

vähemalt järgmisi andmeid:

4.1.1. Ida-Virumaal tekkivate jäätmevoogude kogused jäätmeliikide kaupa;

4.1.2. Ida-Virumaal tegutsevate jäätmekäitlusettevõtete käitlusvõimekused ja senised praktikad

jäätmete käitlemisel;

4.1.3. võimalused Ida-Virumaal tekkivate jäätmete ringlussevõtuks, taaskasutamiseks ja

korduskasutuseks ettevalmistamiseks tekkekoha läheduses;

4.1.4. Eestis mittekäideldavate jäätmeliikide käitlusvõimekused võttes arvesse teiste Euroopa

Liidu liikmesriikide praktikaid ja Ida-Virumaa potentsiaali nende praktikate ülevõtmiseks;

4.1.5. jäätmekäitlusvõimekuse laiendamisega potentsiaalselt loodavate töökohtade arv ja profiil;

4.1.6. võrdlevad kirjeldused jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskuse majanduslikuks käitamiseks,

analüüsides vähemalt järgmisi võimalusi:

4.1.6.1. keskuse rajab riik ja keskust käitab riigi äriühing ministri korralduse alusel

4.1.6.2. keskuse rajab riik ja keskust käitab riigihanke võitnud eraettevõte lepingu alusel

4.1.6.3. keskus rajatakse avaliku ja erasektori partnerlusprojektina.

4.1.7. Ida-Virumaal tegutsevate või alustavate ettevõtete valmisolek uue ringmajanduskeskuse

rajamiseks või olemasoleva jäätmekäitlusettevõtte laiendamiseks;

5. Rakendusasutus, rakendusüksus ja elluviija

5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeerium (edaspidi ka rakendusasutus).

5.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).

5.3. Tegevuste elluviija on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi elluviija).

6. Elluviija kohustused

6.1. Elluviija vastutab, et meetme tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ arenguvajadusi ning

vastavad toetuse andmise tingimustele.

6.2. Elluviija vastutab punktis 3.1. kirjeldatud uuringu lähteülesande koostamise eest.

6.3. Elluviija vastutab punktis 3.1. kirjeldatud uuringu teostaja leidmiseks riigihanke

korraldamise eest.

6.4. Elluviija järgib riigihanke korraldamisel riigihangete seaduses sätestatut.

6.5. Elluviija täidab teavituskohustust vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a. määrusele

nr 54 „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite

andmisest avalikkuse teavitamine.“

6.6. Elluviija tagab kõigis projektiga seonduvates avalikkusele suunatud tegevustes

ligipääsetavuse.

6.7. Elluviija säilitab tegevuste elluviimisega seotud dokumente, sealhulgas abikõlblikkust

tõendavaid dokumente ja muid tõendeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat elluviijale tehtud lõppmakse tegemise aasta

31. detsembrist arvates.

6.8. Elluviija esitab rakendusüksusele maksete prognoosi ja info projekti kavandatavate,

elluviidavate või lõpetatud riigihangete kohta igal aastal 1. juuliks ja 1. detsembriks.

6.9. Elluviija esitab rakendusüksusele viie tööpäeva jooksul juhtrühmas kokku lepitud aastase

tegevuskava ja eelarve.

6.10. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut.

7. Projekti juhtrühm

7.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma ja korraldab selle tööd.

7.2. Projekti juhtrühm koosneb Kliimaministeeriumi, elluviija, Keskkonnaameti,

Keskkonnaagentuuri ja Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu esindajatest.

7.3. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja.

7.4. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust

ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaani, aastaeelarve, projekti

vahearuanded ja projekti lõpparuande.

7.5. Projekti juhtrühm kinnitab punktis 4.1. kirjeldatud uuringu aruande.

7.6. Projekti juhtrühm arvestab otsuste tegemisel kuluefektiivsust, abikõlblike kulude

võimalikkust, projekti eesmärke, tulemusi ja näitajaid.

7.7. Projekti juhtrühm lähtub tegevuste valikul ühendmääruse §7 lõikes 1 nimetatud

valikukriteeriumitest ja metoodikast.

7.8. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel.

7.9. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta.

7.10. Projekti juhtrühm kinnitab toetatavate tegevuste raames iga-aastase tegevuskava eelneva

aasta 15. detsembriks. 2024. aasta eelarve kinnitab juhtrühm 30 päeva jooksul käesoleva

käskkirja jõustumisest.

7.11. Projekti juhtrühm võib langetada valiku punktis 3.1.6. kirjeldatud võimalike jäätmekäitlus-

või ringmajanduskeskuse asukohtade vahel.

7.12. Projekti juhtrühm koostab punktis 3.1 kirjeldatud uuringu tulemustele tuginedes

tegevuskava sekkumise järgmiseks etapiks.

7.13. Juhul kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse Kliimaministeeriumi juhtkond.

8. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2024. a ja lõppeb 30. juunil 2025. .a.

9. Tegevuste eelarve

9.1. Toetust makstakse Õiglase Ülemineku Fondist ja tegevuse „Ida-Virumaa jäätmekäitluse

piirkondlik arendamine“ eraldatud 6 285 714,00 eurot, millest Õiglase Ülemineku Fondi

toetus on 4 875 199,80 eurot ning riiklik kaasfinantseering 1 410 514,20 eurot.

9.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 77,56% abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku

kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 22,44% abikõlblikest kuludest.

9.3. Käesoleva käskkirja alusel toetatavate tegevuste elluviimiseks eraldatakse 250 000 eurot,

millest Õiglase Ülemineku Fondi toetus on 193 900,00 eurot ning riiklik kaasfinantseering

56 100,00 eurot.

10. Kulude abikõlblikkus

10.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab ühendmääruse §-dele 15 ja 21 ning käesolevas käskkirjas

sätestatud tingimustele.

10.2. Abikõlblikud on kulud, mis on vajalikud punktis 4 nimetatud tulemuste saavutamiseks,

sealhulgas:

10.2.1. teavitamise, kaasamisürituste korraldamise ja avalikustamise kulud;

10.2.2. ühtse määra alusel projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruse §21

lõikes 4, seitsme protsendi ulatuses arvutades projekti otsesest abikõlblikust summast.

10.3. Abikõlblikud ei ole ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud.

11. Toetuse maksmise tingimused ja kord

11.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud

tingimusel ja korras.

11.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 punktis 1 nimetatud

tingimustel.

11.3. Kaudseid kulusid makstakse ühtse määra alusel ühendmääruse §28 lõikes 3 nimetatud

tingimustel seitsme protsendi ulatuses otsesest abikõlblikust summast.

11.4. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuste keskkonnas ja lisab maksetaotlusele

rakendusüksuse nõudmisel kuludokumentide ja nende tasumist tõendavate ja muude

asjakohaste dokumentide koopiad.

11.5. Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi

viidud riigihangete registris ja hankelepingus abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta

on võrde 20 000 euroga või sellest suurem.

11.6. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot ja

muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.

11.7. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide

nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud

tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale 15-päevase tähtaja nende

kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste

kõrvaldamiseks.

11.8. Viimane maksetaotlus esitatakse pärast toetuse saamise tingimustega seotud ja kohustuste

täitmist koos projekti lõpparuandega või päras projekti lõpparuande esitamist.

11.9. Lõppmakse tehakse ühe kalendrikuu jooksul pärast seda kui rakendusüksus on lõpparuande

kinnitanud.

11.10. Projekti kaudsete kuludega, mis on arvestatud ühtse määra alusel, seotud dokumente ei

esitata.

11.11. Toetuse ettemakse võib elluviija taotlusel teha vastavalt ühendmääruse §-le 30:

11.11.1. põhjendatud vajaduse korral kuni 40 protsendi ulatuses määratud maksmata

toetuse summast;

11.11.2. ettemakse kasutamise periood on üks aasta.

12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine

12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist.

12.2. Elluviija korraldab rakendusüksuse töötaja lisamise riigihangete registrisse hanke juurde

vaatlejaks.

12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb

rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks.

12.4. Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle põhjenduste kohta.

13. Aruandlus ja seire

13.1. Projekti elluviija esitab kuue kuu möödudes käskkirja kehtestamisest e-toetuste keskkonnas

rakendusüksusele projekti vahearuande tööde edenemise kohta.

13.2. Projekti elluviija esitab e-toetuste keskkonnas rakendusüksusele projekti lõpparuande ühe

kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.

13.3. Projekti lõpparuanne sisaldab projekti kõigi tegevuste ülevaadet.

13.4. Projekti elluviija kirjeldab Eesti 2035 aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete

põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.

14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsiooni tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt.

15. Vaide esitamine

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist

vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-le 31. Vaie vaadatakse läbi

haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

Lisa 2: 2024-2025 tervikeelarve Ida-Virumaa jäätmekäitluse piirkondlikuks arendamiseks

Kogumaksumus

(EUR)

Abikõlblik summa

(EUR)

Toetuse summa

(EUR)

Õiglase Ülemineku

Fondi toetuse määr

(%)

Riiklik

kaasfinantseering

(EUR)

Riikliku

kaasfinantseeringu

määr (%)

250 000,00 250 000,00 193 100,00 77,24 56 900, 00 22,76

Tegevuse nimetus Väljundnäitaja koos

sihttasemega: 01.06.2024-

30.06.2025

Abikõlblik kogusumma

(EUR)

Õiglase Ülemineku Fondi

toetus (EUR)

Riiklik kaasfinantseering

(EUR)

Ida-Virumaa piirkondlik

jäätmekäitluse uuring

Läbiviidud uuringute arv:

1 232 500,00 179 583,00 52 917,00

Kaudsed kulud ühtse

määra alusel (7%) 17 500,00 13 517,00 3 983,00

KINNITATUD

25.06.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/264

Kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2024-2025

tegevuskava ja eelarve kinnitamine Ida-Virumaa jäätmekäitluse piirkondlikuks

arendamiseks“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Käskkiri on seotud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi „Õiglane üleminek“ tegevussuunaga nr 2 „keskkond ja

sotsiaalne kaasatus“ ning meetmega nr 21.6.1.8 „Ringmajanduse korraldamine“. Sekkumine

sisaldab mitut tegevust, mis on suunatud kaevandamisega ja põlevkivi töötlemisega seotud

keskkonnaprobleemide lahendamisele ning jäätmekäitluse piirkondlikule arendamisele:

• nõukogude perioodil suletud kaevanduste varingute ja vajumite likvideerimine;

• kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ehitusmaavarade karjääride korrastamine;

• jäätmekäitluse piirkondlik arendamine.

Käskkirjaga kehtestatakse toetuse andmise tingimused Ida-Virumaa jäätmekäitluse

piirkondlikuks arendamiseks.

Käskkirjaga toetatavad tegevused on esimene etapp Ida-Virumaa jäätmekäitluse piirkondliku

arendamise projektist. Projekt on tinglikult jagatud kahte etappi.

Õiglase Ülemineku Fondist (ÕÜF) on vastavalt Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavale

perioodiks 2021-2027 Ida-Virumaa jäätmekäitluse piirkondlikuks arendamiseks eraldatud

kokku 6 285 714,00 eurot, millest 77,24% moodustab Õiglase Ülemineku Fondi toetus ning

22,76% riiklik kaasfinantseering.

Käesoleva käskkirja alusel antakse toetust projekti esimese etapi teostamiseks

kogumaksumusega 250 000,00 eurot, millest 193 900,00 eurot on Õiglase Ülemineku Fondi

toetuse ning 56 100,00 eurot riikliku kaasfinantseeringu summa.

Projekti esimeses etapis viiakse läbi uuring Ida-Viru maakonna jäätmekäitlusalaste vajaduste

ja võimekuse välja selgitamiseks. Ühtlasi analüüsitakse, millised võimalused on maakonnas

jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskuse asutamiseks või laiendamiseks eesmärgiga panustada

maakonna ettevõtluse mitmekesistamisesse. Selleks analüüsitakse maakonnas tekkivaid

jäätmevooge jäätmeliikide kaupa, uuritakse, milliste jäätmeliikide käitluseks on Eestis

ebapiisavad võimekused, mille tõstmisele aitaks kaasa uue jäätmekäitlus- või

ringmajandusettevõtte asutamine või olemasoleva laiendamine Ida-Virumaal.

Ringmajanduskeskus on käesoleva käskkirja kontekstis asutus, kus lisaks jäätmekäitlusele –

jäätmete vastuvõtt, sorteerimine, taaskasutus ja ringlussevõtt, pakutakse jäätmete

korduskasutuseks ette valmistamise ning kasutusotstarbe muutmise teenuseid.

Käskkirja alusel kehtestatakse toetuse andmise tingimused uuringu läbiviimiseks, mille

tulemusel selgub, milliseid jäätmekäitlusteenuseid Ida-Viru maakonnas vajatakse ning milliste

teenuste pakkumine oleks majanduslikult jätkusuutlikuim. Samuti pakutakse uuringu tulemusel

välja vähemalt kaks alternatiivset asukohta võimaliku jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskuse

rajamiseks koos nende asukohtade jaoks koostatud keskkonnamõjude hindamise

eelhinnanguga.

Projekti teise etapi jaoks koostatakse eraldi toetuse andmise tingimused, mille alusel toetatakse

esimese etapi tulemusel selgunud vajaduste ja võimaluste toetamiseks vajaliku jäätmekäitlus-

või ringmajandusekeskuse rajamist koos selle jaoks vajalike eeltegevustega. Teiseks etapiks

eraldatav toetussumma on 6 035 714,00 eurot. Täpsemad tingimused teise etapi toetuse jaoks

põhinevad projekti esimese etapi tulemustel.

Sekkumise tegevuste jaoks kehtestatakse eraldi toetuse andmise tingimused, kuna iga tegevus

viiakse ellu eraldiseisva projektina ehk terviklahendusena ja sobivaimat ajakava silmas pidades.

Selguse ja parema ajaplaneerimise huvides on otstarbekas tegevuste sisu, ulatus ja elluviimine

reguleerida eraldi toetuse andmise tingimustega.

Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõunik

Kelli Seppel (e-post: [email protected], tel +372 54740407),

finantsosakonna välisvahendite peaspetsialist Kairi Toiger (e-post:

[email protected], tel: +372 626 2931), õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-

post: [email protected], tel: 626 2948

2. Käskkirja sisu

Käskkiri koosneb kolmest punktist. Esimese punktiga kinnitatakse toetuse andmise tingimused

ja kord (lisa 1), teise punktiga kinnitatakse projekti tervikeelarve aastateks 2024– 2025 (lisa 2)

ja kolmanda punktiga volitatakse Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK)

projekti elluviijaks.

Käskkirja punktiga 1 kehtestatakse toetuse andmise tingimused (lisa 1).

Käskkirja lisa 1 punktiga 1 sätestatakse reguleeritav valdkond, mille raames toetust antakse.

Toetust antakse rakenduskava poliitikaeesmärgi „Õiglane üleminek“ alusel Ida-Virumaa

jäätmekäitluse arendamiseks. Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023.-2026. aasta eelarvestrateegia

programmi „Keskkonnakaitse ja kasutus“ meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuse

„Jäätmemajanduse korraldamine“ tulemuste saavutamiseks. Toetus kajastatakse perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide Vabariigi Valitsuse

kinnitatud meetmete nimekirja meetmes „Ringmajanduse korraldamine“ number 21.6.1.8.

Tegemist on 2. tegevussuuna: "Keskkond ja sotsiaalne kaasatus": sekkumise "Kaevandamisega

ja põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja jäätmekäitluse

piirkondlik arendamine” tegevusega “jäätmekäitluse piirkondlik arendamine”. Toetatavate

tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud

läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad

valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus)

§-le 7.

Käskkirja lisa 1 punktiga 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärgid. Toetuse andmise eesmärk

on Ida-Virumaa jäätmekäitluse piirkondliku võimekuse ja arenguvajaduse ning vajaduste ja

võimaluste toetamiseks sobivaima lahenduse väljaselgitamine. Ida-Virumaa vajab

põlevkivienergeetikast väljumisel strateegiat kohalikule tööstusele uue suuna leidmiseks ja

majanduse mitmekesistamiseks. Jäätmekäitlus, taaskasutus ja materjalide ringlussevõtt on

järjest tähtsamad arvestades nii riiklikke kui maakondlikke ambitsioone ja püüdu

kliimaneutraalsuse ja esmase tooraine kasutamise vähendamise poole. Ida-Virumaal on aastate

jooksul tekkinud ja kogunenud suures koguses põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega seotud

jäätmeid, mille taaskasutamiseks ei ole seni häid lahendusi välja kujunenud. Põlevkivitööstuse

algusest on prügilatesse ja jäätmehoidlatesse ladestatud üle 400 miljoni tonni põlevkivi

kaevandamise ja kasutamisega seotud jäätmeid ning jäätmekäitluskohad hõlmavad Ida-

Virumaast üle 27 km2. Kuigi põlevkivi põletamisel tekkinud aherainele on leitud

taaskasutusvõimalusi kaevandamisalade korrastamisel ja täitematerjalina ehitussektoris ja

taristuehitusel, ei ole pärast 2015 aastat poolkoksi enam taaskasutatud. Samuti on puudulik

põlevkivituha taaskasutamise praktika. See tähendab, et Ida-Virumaa majanduse

mitmekesistamiseks suunatakse jäätmekäitlusvõimekuse kasvu ergutavaid toetuseid just sinna

piirkonda. Ka Ida-Viru maakonna arengustrateegias 2023-2035 kirjeldatakse maakonna

majandusvaldkonna eesmärkide saavutamise arengusuundade hulgas ringmajanduse

arendamise vajalikkust, mis parandaks elukeskkonda, mitmekesistaks maakonna tootevalikut

ning looks uusi ettevõtlusvõimalusi. Eeldused ringmajanduse arendamiseks on maakonnas

olemas suure hulga kaevandamis- ja põlevkivitöötlemisjääkide olemasolu tõttu. Samuti

nähakse arengustrateegias ette biolagunevatest jäätmetest biometaani tootmise võimaluste

analüüsimist ja arendamist ning ringmajandusprojektide toetamist. Õiglase ülemineku

territoriaalse kavaga1 nähakse ette, et keskne roll piirkonna majanduse restruktureerimisel peab

olema töötleval tööstusel. Ida-Virumaa on traditsiooniline tööstuspiirkond, kus inimestel on

tööstusettevõtetes töötamiseks vajalikud teadmised, kogemus ja harjumused. Samuti on uute

ettevõtete puhul tähtis toetada arengut, mis järgib üleilmseid tehnoloogilisi suundumusi ning

aitab Eestil saavutada oma strateegilisi kliimaeesmärke läbi taastuvenergiale ülemineku,

keskkonnahoidlike tehnoloogiate ja ringmajandussektori arendamise. Laiemalt aitab

ringmajandussektori arendamine täita Eestil enda kohustusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivist 2008/98/EÜ tulenevate jäätmete ringlussevõtule seatud sihtarvude täitmise osas.

Erineva päritolu ja omadustega jäätmete käitlemiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid.

Teatud jäätmevoogude puhul ei ole mahud Eestis olnud piisavad, et neid oleks majanduslikult

otstarbekas Eestis käidelda. Jäätmed, mille osas Eestis võimekus puudub, eksporditakse senise

praktika käigus lisaks EL liikmesriikidele ka Venemaale, Türki, Ukrainasse, Indiasse ja mujale.

Peamisteks eksporditavateks jäätmeteks olid aastatel 2020-2022 ehitus- ja lammutusjäätmed,

pakendijäätmed ja metallitööstuse jäätmed.2 Kliimaneutraalsuse poole püüeldes tuleb ühe

tegevusena vähendada ka jäätmete transporti ja suurendada teisese toorme kasutusse võtmist ja

hankimist võimalikult kohalikul tasandil. Projekti eesmärk on selgitada välja eeldused Ida-Viru

maakonna üldise jäätmekäitlusvõimekuse suurendamiseks ja võimalused piirkonna

atraktiivseks sihtkohaks muutmiseks, kus toimub teiseste ressursside väärindamine ja

ringlussevõtt. Uuringule järgnev investeering (projekti teine etapp) aitab soodustada jäätmete

taaskasutamiseks ja ringlussevõtuks uute tehnoloogiate rakendamist, vähendades seega

ladestatavate ja eksporditavate jäätmete hulka, tõstes Ida-Viru maakonna positsiooni

ringmajanduse valdkonnas ning luues nii esmaseid töökohti jäätmekäitlusega otse seotud kui

ka valdkonnast mõjutatud asutustes. Uuel või laiendataval jäätmekäitlus- või-

ringmajanduskeskusel on potentsiaali asuda käitlema ka selliseid jäätmeid, mille käitlemise

võimekust Eestis seni ei ole, kuid mille puhul on alust eeldada, et nende ladestamine ja

taaskasutamine jäätmekütusena peab väga palju vähenema. Sellisteks jäätmeteks võivad

muuhulgas olla biolagunevad jäätmed, pakendijäätmed, tekstiilijäätmed, kasutatud

kalapüügivahenditest tekkinud jäätmed, erinevad plastijäätmed ja ehitus- ja lammutusjäätmed.

Täpsed jäätmevood ja käitlusvõimalused peavad selguma läbiviidava uuringu tulemusel.

Projekti 1. etapis viiakse läbi uuring Ida-Viru maakonna senise jäätmekäitluse võimekuse

analüüsimiseks, selgitatakse välja, millist liiki jäätmete puhul esineb puudujääke

käitlusvõimekuses ning milliste jäätmeliikide käitlemine on maakonnas suurima majandusliku

kasu potentsiaaliga. Uuringu käigus selgitatakse välja vähemalt kaks alternatiivset võimalikku

asukohta maakonna vajaduste ja võimaluste täitmiseks vajaliku keskuse rajamiseks.

1 Kättesaadav: EE_TJTP_2022-09-19_FINAL_VV-kinnitatud.pdf (idavirufond.ee) 2 Workbook: Avalikud_päringud_2020-2022 (envir.ee)

Asukohtadele koostatakse keskkonnamõjude hindamise eelhinnang. Eelhinnang peab vastama

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimisüsteemi seadusele. Ühtlasi uuritakse ka

jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskuse loomisega kaasnevat üldist sotsiaalset mõju,

sealhulgas mõju erinevatele sotsiaalsetele rühmadele nagu naised, mehed, vanemaealised,

erivajadustega inimesed ning mõju piirkonna tööhõivele ja ümberõppe vajadustele. Uuringu

eesmärgiks on välja selgitada maakonna jäätmekäitlusalased vajadused ja potentsiaal ja luua

eeldused sellise potentsiaali saavutamiseks.

Seni koostatud arengudokumendid kajastavad peamiselt valdade vajadusi biojäätmete

käitlemise, liigiti kogumise taristu ja kohalike jäätmejaamade järele. Jäätmete liigiti kogumise

taristu arendamisega tegeleb üle-eestiline jäätmereform ning kohalike jäätmejaamade

arendamine ei täida sekkumise eesmärki, milleks on täiendavate töökohtade loomine ja

ringlussevõetava materjali koguse suurenemine. Kindlustamaks Ida-Viru maakonna ja selle

elanike huvide eest seismine, kaasatakse projekti juhtrühma ka Ida-Virumaa Omavalitsuste

Liidu esindaja, kes saab kaasa rääkida nii uuringu lähteülesande koostamises kui projekti teise

etapi tegevuste planeerimises.

Uuringu käigus analüüsitakse ka ennustatavaid tuleviku jäätmevooge, mille käitlemine võiks

elavdada kohalikku majandust ja panustada ringlusse võetava materjali mahu kasvu. Uut tüüpi

tehnoloogiate kasutuselevõtu soodustamiseks selgitatakse välja vastavad võimalused, antakse

soovitused ja koostatakse ka hinnanguline tasuvusanalüüs.

Analüüsi koostaja peab välja selgitama maakonnas tegutsevate ettevõtete valmisoleku keskuse

käitamiseks. Kui keskus antakse ettevõtjale käitamiseks, siis tehakse seda avatud

pakkumismenetluse kaudu, kuid uuringu skoopi pole põhjust laiendada, kuna eeldatavalt on

vastaval turul juba tegutsevate ettevõtjate huvide kaardistamine piisavalt informatiivne. Samuti

koostatakse õiguslik analüüs loodava keskuse ettevõtjate poolt käitamise võimaluste välja

selgitamiseks lähtudes riigiabi andmise piirangutest.

Projekti 2. etapis koostatakse toetuse andmise tingimused, mille alusel toetatakse uuringu

tulemusel selginud vajaduste ja võimaluste toetamiseks vajaliku jäätmekäitlus- või

ringmajanduskeskuse rajamist koos vajalike eeltegevustega. Projekti teise etappi elluviimiseks

kasutatakse samuti Õiglase Ülemineku Fondi rahastust, mida on pärast uuringu läbiviimist

kasutada 6 035 714 eurot, millest 4 681 299,20 eurot moodustab Õiglase Ülemineku Fondi

toetus ning 1 354 414,20 eurot riiklik kaasfinantseering. Projekti teises etapis kavandatakse ja

rajatakse jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskus, parandamaks Ida-Virumaa

jäätmekäitlusvõimekust, loomaks maakonda täiendavaid töökohti ning tõstmaks

ringlussevõetava materjali määra. Jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskuse rajamiseks toetuse

andmise tingimuste koostamisel lähtutakse jäätmedirektiivi nõuetest ja riigiabi reeglitest ning

arvestatakse, et „saastaja maksab“ põhimõtte kohaselt võib probleemtoodete käitlemisega

seotud kulude katmine olla võimalik vaid väga rangelt piiratud määral.

Jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskuse arendamiseks vajalike tegevustega toetatakse

töökohtade säilimist ja loomist, piirkonna arendamist jäätmekäitluse valdkonnas ja suuremat

sidusust teiste kohalike tööstusettevõtetega. Luuakse täiendav võimekus võtta vastu

piirkondlikult olulisi jäätmevoogusid ja lahendada vajadusel täiendavalt piirkondlikke

jäätmetega seotud väljakutseid. Keskus saab toetada piirkonna tööstuse tegevust ja võimaldab

luua ka sünergiat majanduse tugevdamiseks piirkonnas.

Ida-Virumaal on võrreldes ülejäänud Eesti maakondadega kõige madalam tööhõive määr -

2023. aastal 55,4%, võrdluseks Eesti keskmine tööhõive oli 2023. aastal 69,2%.

Ringmajanduskeskuse arendamiseks vajalike tegevustega tagatakse töökohtade säilimine ja

luuakse uusi töökohti. Läbiviidavas uuringus analüüsitakse muuhulgas kavandatavate tegevuste

sotsiaalset mõju, sh mõju naiste ja meeste ning vähemusrühmade tööhõivele ja sissetulekutele

ning ümberõppe vajadusi.

Toetavad tegevused on kooskõlas Õiglase ülemineku territoriaalse kavas välja toodud

arenguvajadusega, mille kohaselt tuleb suurendada piirkonna ringmajandusalast suutlikkust.

Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse

(EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond, artikli 8 punkti 2 alapunktis j

kirjeldatud abikõlbliku tegevuse liigiga: investeeringud ringmajanduse edendamisse,

sealhulgas jäätmetekke vältimise, jäätmete vähendamise, ressursitõhususe, korduskasutamise,

parandamise ja ringlussevõtu kaudu.

Sekkumise kood:

070 Kaubandus- ja tööstusjäätmete käitlus:

jäätmejäägid ja ohtlikud jäätmed

Kliima 0% Keskkond

100%

Toetatav tegevus panustab Eesti 2035 sihti: „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja

vastutustundlik.” 3 Toetatav tegevus panustab Eesti 2035 mõõdikutesse „Väljaspool Harjumaad

loodud SKP elaniku kohta EL-i võrdluses,” ,“ „Ligipääsetavuse näitaja,“ “Soolise

võrdõiguslikkuse indeks” ja „Ringleva materjali määr“.

Toetuse eraldamine ei lähe vastuollu ELi Põhiõiguste harta nõuetega.

Toetuse eraldamine vastab „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte nõuetele. „Ei kahjusta oluliselt“

onpõhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852,

millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust

(EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi

artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ing.k. do no significant harm ehk ei

kahjusta oluliselt) analüüs tõi välja, et rakenduskavas planeeritud meede on kooskõlas „ei

kahjusta oluliselt“ põhimõttega. Käesoleva käskkirja alusel antava toetuse DNSH analüüs on

toodud tabelis 1.

Tabel 1 "Ei kahjusta oluliselt" põhimõttele vastavuse analüüs

Kas meede võib potentsiaalselt

oluliselt kahjustada järgnevaid

keskkonnaeesmärke?

Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine X Negatiivne mõju puudub. Projekti

tulemusel valmib uuring, mis on

aluseks jäätmekäitluse

piirkondlikuks arendamiseks ja

jäätmete ladestamise vähendamiseks

ja materjali ringlussevõtu

suurendamiseks. Ringlussevõtul on

tõendatud positiivne mõju

kasvuhoonegaaside heite

vähendamisele ja materjalide

asendamine ringlussevõtu kaudu

vähendab ka toormaterjalide

kasutuselevõttu.

3 Aluspõhimõtted ja sihid | Eesti Vabariigi Valitsus

Kliimamuutustega kohanemine X Negatiivne mõju puudub. Projekti

tulemusel valmib uuring, mis on

aluseks jäätmekäitluse

piirkondlikuks arendamiseks ja

jäätmete ladestamise vähendamiseks

ja materjali ringlussevõtu

suurendamiseks.

Vee- ja mereressursside säästev

kasutamine ja kaitse

X Negatiivne mõju puudub. Tegevus ei

ole seotud mere- ja veeressursside

kasutamisega

Ringmajandus, sh jäätmetekke

vältimine ja kaitse

X Projekt aitab kaasa jäätmete

ringmajandusalase suutlikkuse

parandamisele, mistõttu on projektil

positiivne mõju antud

keskkonnaeesmärgi täitmisele.

Reostuse vältimine ja kontroll

(õhk, vesi ja maapind)

X Projekt aitab kaasa jäätmete

ringmajandusalase suutlikkuse

parandamisele (millega kaasneb

reostuse parem vältimine), seega on

projektil positiivne mõju antud

keskkonnaeesmärgi täitmisele.

Bioloogilise mitmekesisuse ja

ökosüsteemide kaitse ning

taastamine

X Negatiivne mõju puudub. Uuringu

läbiviimine ei avalda negatiivset

mõju bioloogilisele mitmekesisusele

ja ökosüsteemide kaitsele.

Jäätmekäitluskoha asukoha valikul

tuleb arvesse võtta, et eelistatud on

tööstusmaa-ala mitte roheala.

Käskkirja lisa 1 punktiga 3 sätestatakse toetatavad tegevused, mis on vajalikud toetuse andmise

eesmärkide saavutamiseks.

Toetatavateks tegevusteks on uuringu ettevalmistus, läbiviimine, aruande koostamine,

avaldamine ja sellega seotud teavitustegevused, misjuures peab kogu avalikkusele suunatud

teavitustegevus olema ligipääsetav nii füüsiliselt kui digitaalselt. Samuti on toetatavateks

tegevusteks uuringu tulemustel selgunud jäätmekäitlusalase vajaduse ja potentsiaali täitmiseks

sobiva jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskuse jaoks võimalike asukohtade analüüsimine,

vähemalt kahe parima asukoha suhtes KMH eelhinnangu koostamine ning keskuse

käitamisvõimaluste hindamine.

Punkti 3.1. kohase tegevuse elluviimiseks korraldab KIK riigihanke uuringu tellimiseks. Uuring

peab koondama andmed Ida-Virumaa senistest jäätmekäitluspraktikatest: milliseid jäätmeid

millistes kogustes maakonnas ladestatakse, taaskasutatakse, ringlusse võetakse,

korduskasutamiseks ette valmistatakse ja edasiseks käitlemiseks maakonnast välja saadetakse.

Uuringu käigus peab selguma, milliste jäätmevoogude kohapealse käitlemise järgi tunnevad

vajadust kohalikud omavalitsused ja elanikud. Uuringu käigus peab selguma, kas ja millised on

jäätmevood, mille käitlemine saab tulevikus olema majanduslikult jätkusuutlik ning mille

korduskasutamiseks ettevalmistamise, taaskasutamise või ringlussevõtuga võiks tegeleda

rajatav või laiendatav jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskus. Uuring peab hõlmama ka mujal

Eestis tekkivaid jäätmevoogusid, mille käitlemine Ida-Virumaal panustaks maakonna

majandusse. Uuringu läbiviimisel saab seniste jäätmevoogude ja jäätmekäitluspraktikate

analüüsimiseks kasutada, kuid ei peaks piirduma vaid Keskkonnaagentuuri avaldatud

andmetega. Samuti tuleb analüüsida järgmistel aastatel tekkima hakkavaid jäätmevooge ning

nende käitlusvõimekust. Uuringu tulemusel peab selguma vähemalt kaks parimat võimalikku

asukohta keskuse rajamiseks, mis oleks keskusesse tööle asuvatele inimestele ligipääsetav ning

kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega. Parima asukoha valimisel võetakse arvesse

kohalikke üld- ja detailplaneeringuid, kinnistute omandivorme ja jäätmekäitlustegevuse

alustamise või laiendamise jaoks vajalike mõjuhindamiste läbiviimiseks vajalikke ressursse.

Samuti peab uuringus kajastatud olema jäätmekäitluses loodavate töökohtade arv ja profiil ning

milliste oskustega inimesi nendele töökohtadele vajatakse.

Käskkirja alusel läbiviidav uuring peab analüüsima ka rajatava jäätmekäitlus- või

ringmajanduskeskuse majandamis- ja käitamisvõimalusi. Ringlussevõtu võimekuse

suurendamine vajab märkimisväärseid investeeringuid, mida erasektor ei ole teatud

olukordades valmis tegema. Reaalsele investeeringule eelnevad tegevused võivad osutuda

eraettevõtete (eriti VKE-de) jaoks liialt aja- ja ressursimahukaks, mistõttu jäävad teostamata

ringlussevõtu võimekust suurendavad investeeringud. Selleks, et investeeringut võimestada on

otstarbekas analüüsida erinevate rahastusskeemide rakendamist jäätmete ringlusevõtu

võimekuse loomisel, mis on vajalik riiklike sihtarvude saavutamiseks, muuhulgas ka

kontsessioonilepingu (PPP) sõlmimise võimalusi.

Täpsed tingimused uuringule esitab KIK riigihanke dokumentides.

Elluviija peab tagama, et toetatava tegevuse elluviimisel järgitakse keskkonnaalaseid õigusakte,

eelkõige jäätmeseadust, veeseadust, tööstusheite seadust, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadust.

Oluline on toetada projekti elluviimisega seotud teavitustegevusi (nt artiklid, videod, projekti

kajastatav info KIKi veebilehel, üritused või muu vajaliku teabematerjali koostamine), mis

mõjutab uuringu tulemuste asjakohasust ja on eelduseks uuringu tulemustel selgunud vajaduste

kiiremaks täitmiseks.

Kogu projektiga seotud teavitustegevustes tuleb järgida soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise põhimõtteid, sealhulgas vältida soostereotüüpseid ja diskrimineerivaid kuvandeid.

Kogu teavitustegevus, nii füüsiline kui ka virtuaalne, peab olema ligipääsetav kõigile inimestele

olenemata erivajadusest, sh nelja peamise erivajadusega (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja

intellektipuue) inimestele. Järgitakse digiligipääsetavuse nõudeid4 ja keskkonnahoidlike

sündmuste korraldamise juhendit.5

Riigiabi

Tegevusteks (uuringu hankimiseks) antav abi (eelarvelised vahendid) ei ole riigiabi elluviijale

EL aluslepingu artikli 107 mõistes. Riigiabi konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise

lepingu (ELTL) artikkel 107 lõige 1 ei anna, kuid otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga,

lähtutakse järgmistest kriteeriumidest:

• abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;

• abimeetmel on valikuline iseloom st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile

või mingite kindlate kaupade tootmiseks;

• abimeede annab eelise abi saajale;

• abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu

riikide vahel.

4 Digiligipääsetavuse nõuded | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (ttja.ee) 5 Keskkonnateadlikkus | Kliimaministeerium

Kui abi vastab kõigile neljale kriteeriumile, on tegemist riigiabiga

Toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi KIKi kui projekti elluviija jaoks. KIK ei ole

ettevõtja ega tegele majandustegevusega, st ei osale turul kaupade ja/või teenuste pakkujana.

Seega ei saa KIKi tegevus moonutada konkurentsi ega kaubandust ELi riikide vahel. KIK on

projekti raames riigihangete seaduse mõistes hankija ning koostab uuringu läbiviimiseks

lähteülesande ning viib läbi hankemenetluse riigihangete registris.

Uuringu teostaja ei saa samuti riigiabi, kuna valitakse parim pakkuja ehk teenust ostetakse

turuhinnaga (riigihankega).

Käskkirja lisa 1 punktiga 4 sätestatakse toetatavate tegevuste elluviimisega saavutatav

tulemus, mis panustab meetmete nimekirja väljundnäitajasse. Näitajate täitmise seiret

korraldatakse vastavalt perioodi 2021-2027 seire juhendile ja näitajate metoodikale (näitajate

passid). Toetatava tegevuse väljundnäitajaks on üks valminud uuring. Käskkirja koostamise

käigus on Rahandusministeeriumile tehtud ettepanek täiendada meetmete nimekirja vastava

näitajaga. Uuring loob eeldused järgmisteks investeeringuteks ringmajandusalase võimekuse

tõstmiseks. Uuringu aruanne loob nii ettevõtjate kui riigi jaoks selguse ja investeerimiskindluse

ning võimaldab pärast uuringu aruande avaldamist alustada Ida-Viru maakonna

jäätmekäitlusalaste vajaduste ja võimaluste toetamiseks vajaliku jäätmekäitlus- või

ringmajanduskeskuse rajamist.

Õiglase Ülemineku Fondist on Ida-Viru maakonna jäätmemajanduse korraldamiseks eraldatud

kokku 6 285 714,00 eurot, millest pärast uuringu läbiviimist ja asukohavalikut on võimalik

6 135 714,00 eurot eraldada toetuseks uuringu tulemustel selgunud vajaduse toetamiseks.

Jäätmekäitluse arendamisega peavad toetuse saajad otseselt panustama sekkumise tulemus- ja

väljundnäitajate saavutamisesse. Nimetatud tulemusnäitajaks on „toetatavates üksustes loodud

töökohad“ ja väljundnäitajaks „täiendav jäätmete ringlussevõtu võimsus.“ Projekti teises etapis

rajatava keskusega tuleb luua täiendavat ringlussevõtu võimekust võtmaks 2029. aastaks igal

aastal ringlusse täiendavad 10 000 tonni jäätmeid võrreldes baasaastaga, milleks on 2024. aasta.

Jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskusega luuakse Ida-Viru maakonda 10 täistööajaga

töökohta.

Käskkirja lisa 1 punktiga 5 nimetatakse rakendusasutus, kelleks on Kliimaministeerium ja

rakendusüksus, kelleks on Riigi Tugiteenuste Keskus, samuti tegevuste elluviija, kelleks on

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Käskkirja lisa 1 punktis 6 tuuakse välja elluviija olulisemad kohustused. Elluviijale

kohalduvad ühendmääruses toetuse saajale kehtestatud kohustused. Tegevuste elluviijaks on

käskkirja alusel Keskkonnainvesteeringute Keskus. Elluviija on riigihangete seaduse alusel

hankija ja tema ülesandeks on riigihanke korraldamine.

Toetatav tegevus hõlmab käskkirja punktis 3.1 kirjeldatud uuringu lähteülesande koostamist ja

uuringu läbiviija leidmiseks riigihanke korraldamist.

Elluviija peab esitama rakendusüksusele info planeeritud ja läbiviidud riigihangete kohta ning

maksete infot. Toetatavate tegevuste elluviimisel tuleb järgida kehtivaid nõudeid erivajadusega

inimestele ligipääsetavuse tagamisel andmete kättesaadavusele. Elluviija peab silmas pidama,

et toetusest ei rahastata investeeringuid, mis on seotud fossiilkütuste tootmise, töötlemise,

transpordi, jaotuse, ladustamise või põletamisega (eelnõu pt 3.3).

Käskkirja lisa 1 punktiga 7 sätestatakse projekti juhtrühma töö korraldamise detailid. Juhtrühm

otsustab konsensuslikult, millised tegevused ja kui suures mahus tehakse, arvestades

valikukriteeriume ja abikõlblike kulude võimalikkust. Ühtlasi jälgitakse kogu projekti vältel, et

tegevused oleksid kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte ja riigiabi reeglitega. Kui

juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse Kliimaministeerium. Käskkirjaga kehtestatud

eelarve piires võib juhtrühm eelarve jagunemist projektis seatud eesmärgi saavutamiseks

muuta. Juhtrühm võib otsustada uuringu teostamise käigus keskuse asukoha ja sel juhul jätkab

töövõtja analüüsi väljavalitud asukohaga seotud küsimustes. Vastava võimaluse sätestab KIK

riigihanke alusdokumendis ja selle mõte on kulude kokkuhoid juhul kui ilmneb piisav

põhjendus projektiga vaid ühe asukoha põhiselt edasi liikumiseks. Näiteks oleks sel juhul

võimalik teostada keskkonnamõju eelhinnang vaid ühele asukohale.

Käskkirja lisa 1 punktiga 8 sätestatakse abikõlblikkuse periood, mis algab 1. jaanuaril 2024. a

ning lõppeb 30. juunil 2025.a.

Käskkirja lisa 1 punktiga 9 sätestatakse tegevuste eelarve. Aastate 2024–2025 tervikeelarve on

toodud käskkirja lisas 2. Projekti iga-aastase detailse tegevuskava kinnitab projekti juhtrühm

eelneva aasta 15. detsembriks. 2024. aasta eelarve kinnitab juhtrühm 30 päeva jooksul

käesoleva käskkirja jõustumisest. Projekti detailne aastaeelarve ja tegevuskava kirjeldavad

projekti tegevuste lõikes konkreetseks aastaks planeeritud toiminguid ning eelarvet riigihangete

detailsuses ning kuu täpsusega.

Käskkirja lisa 1 punktiga 10 sätestatakse kulude abikõlblikkus. Abikõlblikud on projekti kulud,

mis tehakse toetatava tegevuse elluviimisel ja meetme ning projekti eesmärkide saavutamiseks.

Abikõlblikud on kõik kulud, mis on vajalikud ja seotud toetatava tegevuse elluviimisega, mh

on abikõlblikud näiteks sellised kaasnevad kulud nagu „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele

vastavuse hindamise, kliimakindluse tagamise hindamise, riigiabi analüüsi, lubade menetluse

ja sertifitseerimisega seotud kulud.

Abikõlblikud on kulud, mis on seotud avalikkuse teavitamisega nagu kaasamisürituste

korraldamine ja teavitusmaterjalide tootmine kui need kulud teeb elluviija mitte riigihanke

võitnud uuringu koostaja.

Üldkulud (kaudsed kulud) ja personalikulud on abikõlblikud lihtsustatud kuludena.

Ühendmääruse § 21 lõike 4 alusel hüvitatakse KIKi kaudsed kulud ühtse määra alusel.

Nimetatud kaudseteks kuludeks võivad olla näiteks sidekulud, sealhulgas internet- ja

telefonikulud, riigihanke korraldamisega ja juriidilise nõustamisega seotud kulud. Kaudsed

kulud on abikõlblikud 7% ulatuses projekti rahastamiskõlblike otseste kulude maksumusest.

Vastav protsent on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli

54 punktis a.

Riigihangete seaduse alusel ostetavate teenuste, asjade ja tööde eest tasutakse kuludokumentide

alusel. Ühtse määrana saadud toetuse kasutamist ei kontrollita ega auditeerita, elluviija ei pea

kulusid projekti raamatupidamisarvestuses eristama ega dokumente säilitama.

Käskkirja lisa 1 punktiga 11 sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord.

Maksetaotluseks nimetatakse käskkirjas e-toetuses kulusid tõendavate dokumentide esitamist.

Kuna KIK ei saa kasutada sildfinantseeringut, siis võimaldatakse kasutada ettemaksu.

Käskkirja lisa 1 punktiga 12 sätestatakse riigihangete läbiviimisel rakendusüksuse kaasamise

võimalused ja kohustused.

Käskkirja lisa 1 punktiga 13 sätestatakse tegevuste elluviimise seire korraldus. Korra

sätestamise eesmärk on anda tegevuse elluviijale ülevaade, millist informatsiooni ta projekti

elluviimisega seonduvalt peab koguma ning esitama. Käskkirjaga sätestatakse elluviijale

kohustus esitada projekti vahearuanne kuue kuu möödudes käskkirja kehtestamisest ja projekti

lõpparuanne ühe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Aruannete esitamise

eesmärk on anda ülevaade projekti kulgemisest ja eesmärkide saavutamisest. Projekti esimeses

etapis toetatud tegevuste aruanne on oluliseks sisendiks projekti teise etapi planeerimisel ja

elluviimisel.

Projekti lõpparuanne on sisendiks ka regulaarsete rakenduskava seireandmete esitamisel

Euroopa Komisjonile ja lõpparuande koostamisel ning ülevaadete esitamisel kogu

rakenduskava tulemuste saavutamisest.

Käskkirja lisa 1 punktiga 14 sätestatakse finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord.

Käskkirja punktiga 2 kinnitatakse toetuse andmise Ida-Virumaa jäätmekäitluse

piirkondlikuks arendamiseks 2023–2027 tegevuskava ja eelarve (lisa 2).

Käskkirja lisas 2 tuuakse välja projekti planeeritud eelarve rahastajate kaupa koos tegevuse ja

väljundnäitaja kajastamisega.

Ida-Virumaa piirkondliku jäätmekäitluse uuringu eelarve on koostatud vastavalt käskkirja

koostamise raames läbiviidud turu-uuringule. Hinnanguliselt jaotuvad uuringu läbiviimise

kulud järgnevalt:

• Ida-Viru maakonna jäätmekäitlusalase võimekuse, puudujääkide ja potentsiaali

analüüs, mille käigus selgitatakse välja, milliste jäätmeliikide osas on maakonnas

käitlusvõimekus puudulik - 35 000 eurot

• Analüüs jäätmeliikide osas, mille käitlemine oleks majanduslikult jätkusuutlik -

45 000 eurot

• Analüüs, milline jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskus looks piirkonnas enim

uusi töökohti, oleks ligipääsetav kohalikele ning kooskõlas “ei kahjusta oluliselt”

põhimõttega - 50 000 eurot;

• Analüüs, milline jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskus panustaks riikliku

ringmajanduse edendamisesse, kliimaneutraalsuse saavutamisesse ning

jäätmekäitlusele seatud sihtarvude saavutamisesse 50 000 eurot;

• Kohalike ettevõtete huvide kaardistamine ja käitamise võimaluste analüüs - 40

000 eurot

Projekti toetatakse meetmest nr 21.6.1.8 „Ringmajanduse korraldamine“ ning meetme raames

rahastatavate tegevuste detailne jagunemine on lisatud allpool tabelina. Käskkirjaga

kehtestatakse toetuse andmise tingimused tegevuse nr 3 elluviimiseks.

Tabel 2 Meetme "Ringmajanduse korraldamine" eelarve jagunemine tegevuste vahel.

Tegevused

ELi toetuste

eelarve

(euro)

ELi toetuse

osakaal

Riiklik kaas-

finantseering

(euro)

Kogu-

maksumus

(euro)

1 Nõukogude perioodil

suletud ja kaevanduste 443 200,33 77,56% 128 228,67 771 429,00

varingute ja vajumite

likvideerimine;

2 Kaevandamisega

rikutud ja mahajäetud

ehitusmaavarade

karjääride korrastamine;

110 799,89 77,56% 32 057,11 142 857,00

3 Jäätmekäitluse

piirkondlik arendamine 5 030 455,60 77,56% 1 455 258,40 6 285 714,00

KOKKU 5 584 455,82 77,56% 1 615 544,18 7 200 000

Käskkirja punktiga 3 volitatakse Sihtasutust Keskkonnainvesteeringute Keskus täitma

toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid.

Sihtasutust Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) volitatakse kliimaministri käskkirjaga

tegevuste elluviijaks vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõikele 4 ja ühendmääruse § 43 lõikele

5. Põhikirja kohaselt on KIKi üks põhiülesandeid keskkonnavaldkonna tegevuste, sh

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 1 sätestatud eesmärkide täitmiseks vajalike projektide

finantseerimine ja teostamine. KIKil on varasem kogemus ja kompetents sarnaste projektide

rakendamisel, sh mitmete Ida-Virumaaga seotud projektide tööde tellija ja projektijuhina ning

pikaajaline kogemus jäätmete ringlussevõtu ja ka laiemalt jäätmevaldkonna projektide

koordineerijana.

KIKil on projekti elluviimiseks kehtestatud tööprotseduur. Projekti juhtimiseks on määratud

projektijuht, kellele on tagatud ülesande täitmiseks vajalikud tehnilised vahendid ja vajalik tugi

nii finantsekspertide, hankeekspertide kui juristide näol, sh tugi riigiabi ja riigihangete

küsimuste lahendamisel.

KIK on täielikult usaldusväärne halduskoostööseaduse § 12 lõike 2 punktide 2-6 mõttes.

Projekti kooskõla Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumidega

Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele:

Käskkirja punkti 2.1. kohaselt on toetuse andmise eesmärk Ida-Virumaa jäätmekäitluse

piirkondlik arendamine ja ringmajandusalase suutlikkuse edendamine. Projekt panustab

meetme eesmärkidesse ning seda on selgitatud seletuskirja punktis 2, kus kirjeldatakse

käskkirja lisa 1 punkti 2. Projekt panustab rakenduskava erieesmärki ning on kooskõlas Riigi

Jäätmekavaga 2022-2030. Käskkirja alusel toetatava tegevusega panustatakse Riigi jäätmekava

2023-2028 rakenduskavas6 loetletud eesmärkide saavutamisesse. Rakenduskavas on erinevate

jäätmeliikide, näiteks olmejäätmete, plastijäätmete, ohtlike jäätmete, elektroonikajäätmete,

patarei- ja akujäätmete, romusõidukite, vanarehvide, põllumajandusplasti, tekstiilijäätmete,

põlevkivijäätmete ja biolagunevate jäätmete puhul seatud eesmärgiks käitlusvõimekuse

arendamine ja ringlussevõtu suurendamine. Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2023-20257

näeb maakonda Eesti rohepöörde eestvedajana. Vastavalt strateegiadokumendile on üheks

6 Kättesaadav: Riigi jäätmekava 2023-2028 | Kliimaministeerium 7 Kättesaadav: Microsoft Word - I-V arengustrateegia toimetatud 17.04.2023 (ivol.ee)

maakonna peamiseks väljakutseks „majanduse mitmekesistamine ning rohepöörde teostamine,

säilitades (kasvatades) maakonna elanike heaolu taset.“ Strateegiaga nähakse ette ettevõtluse

fookuse suunamist rohe- ja ringmajanduse tehnoloogiate arendamisele ja juurutamisele.

Arengustrateegia looduskeskkonna seisundi kaitse ja parandamise arengusuunas nähakse

kaasaegsete jäätmekäitluse programmide näol vahendit elanike kliima- ja

keskkonnateadlikkuse tõstmiseks ja seega elukeskkonna ja taristu eesmärkide saavutamisele

kaasa aitamiseks.

Projekti põhjendatus:

Tulenevalt Eesti ambitsiooniga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja sellest tuleneva

põlevkivi kaevandamise ja kasutamise vähendamisega on vajalik leida Ida-Viru maakonnale

uus fookus ja jätkusuutlik tootmissektor asendamaks põlevkivisektoris vabanenud töökohti.

Poliitikauuringute Keskuse Praxis 2020. aastal koostatud uuringu8 tulemuste osas antakse

muuhulgas soovitused Ida-Virumaa majanduse arendamisel seada prioriteetseteks

valdkondadeks töötlev tööstus ja IKT ning parandada maakonnas teadus- ja arendustegevust

ringmajanduse arendamiseks. Käesoleva eelnõukohase projektiga luuakse eeldused viimati

nimetatud tegevuseks. Projekti käigus selgitatakse välja Ida-Virumaa potentsiaal, sh. põlevkivi

sektoris toimunud muutuste tõttu vabanenud oskus- ja lihttööliste hulk ja valmidus

ringmajandussektoris tööle asumiseks. Uuringu tulemused loovad aluse ja ettevõtete jaoks

investeeringukindluse maakonnas ringmajandusalase arendustegevuse jätkamiseks.

Projekti kuluefektiivsus:

Projekt on kuluefektiivne, kui projekti elluviimise kulud vastavad turuolukorrale.

Kuluefektiivset tulemust aitab saavutada projekti raames korraldatav riigihange, mille

tulemusel valitakse uuringut teostama parima pakkumise esitanud hanke tingimustele vastav

ettevõte.

Elluviija suutlikkus projekti ellu viia:

Elluviija suutlikkust seletatakse seletuskirja punktis 2, kus kirjeldatakse käskkirja punkti 3.

Sihtasutusel Keskkonnainvesteeringute Keskus on varasem kogemus ja kompetents sarnaste

projektide rakendamisel, sh mitmete Ida-Virumaaga seotud projektide tööde tellija ja

projektijuhina ning pikaajaline kogemus jäätmete ringlussevõtu ja ka laiemalt jäätmevaldkonna

projektide koordineerijana.

Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega

Käskkirja kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seletatakse

seletuskirja punktis 2, kus kirjeldatakse käskkirja lisa 1 punkti 2.

3. Käskkirja vastavus ELi õigusele

Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas

vastava ELi õigusega. Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

8 Kättesaadav: Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega | Praxis

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid;

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1056, 24. juuni 2021, millega

luuakse Õiglase Ülemineku Fond.

Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu käskkirjas nimetatud elluviijal

tuleb juhinduda neist otse, arvestades käskkirjas sätestatut. Käskkirjas ja seletuskirjas on

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste sätetele viidatud, kui ülesande sisu on neis

reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise.

4. Käskkirja mõju

Projekti kaudu luuakse eeldused ettevõtluse arendamiseseks Ida-Viru maakonnas. Uuringu

tulemused annavad erasektorile kindluse, kas maakonna jäätmekäitluse arendamisesse

investeerimine on majanduslikult jätkusuutlik. Uuringu tulemusel luuakse eeldused ka üle-

Eestiliste jäätmekäitlusprobleemide lahendamiseks tõstes sellega Ida-Virumaa kui

ettevõtluskeskkonna üldist atraktiivsust.

5. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Majandusja

Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigikantseleiga, Euroopa Komisjoniga ja perioodi 2021–

2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni

liikmetega, ning Riigi Tugiteenuste Keskusega.

Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Ida-Virumaa õiglase ülemineku protsessi

juhtkomisjonile, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidule ja Eesti Jäätmekäitlejate Liidule.

Kooskõlastustabel

Esitaja Laekunud märkus Vastus

Regionaal- ja

Põllumajandus-

ministeerium

Teeme ettepaneku küsida Ida-Virumaa

Omavalitsuste Liidult valmidust osaleda

käskkirja eelnõu punktis 7 nimetatud

projekti juhtrühma töös, kaasamaks

kohaliku tasandi vaadet;

Arvestatud,

Eelnõu lisa 1 punkti 7.1.

täiendatud kaasates Ida-

Virumaa omavalitsuste

Liidu esindaja projekti

juhtrühma.

Kuigi käskkirja seletuskirjas on

korduvalt viidatud, et projekti 2. etapis

võidakse läbi viia keskkonnamõju

hindamised, siis käskkirja eelnõu punkti

3.2.2 sõnastusest jääb mulje, et

hinnatakse vaid keskkonnamõju

hindamise läbiviimise vajadust, mitte ei

Käskkirja ja seletuskirja

muudeti nii, et projekti

esimeses etapis toetatakse

vaid uuringu ja KMH

eelhinnangu koostamist.

Keskkonnamõju hindamist

ja muid jäätmekäitlus- või

viida läbi hindamist. Ettepanek eelnõus

sõnastust parandada

ringmajanduskeskuse

rajamiseks vajalikke

eeltegevusi projekti

esimeses etapis ei toetata.

Riigi

Tugiteenuste

Keskus

Eelnõu punktis 2.1. on toodud: „Toetuse

andmise eesmärk on Ida-Virumaa

jäätmekäitluse piirkondliku

arenguvajaduse ja potentsiaali

väljaselgitamine ning arendamiseks

vajalike eeltegevuste korraldamine“.

Eelnõu punktis 3.2. on toodud

ettevalmistavad tegevused:

„Ettevalmistavad tegevused punktis 3.1.

kirjeldatud uuringule tuginedes

maakonna jäätmekäitlusalaste vajaduste

ja võimaluste toetamiseks vajaliku

asutuse või süsteemi rajamiseks“.

Palun sõnastust täpsustada kui mõlemal

juhul on tegemist jäätmekäitlus- või

ringmajanduskeskuse rajamiseks

vajalike eeltegevuste korraldamisega.

Käskkirja ja seletuskirja

muudeti nii, et projekti

esimeses etapis toetatakse

vaid uuringu ja KMH

eelhinnangu koostamist.

Keskkonnamõju hindamist

ja muid jäätmekäitlus- või

ringmajanduskeskuse

rajamiseks vajalikke

eeltegevusi projekti

esimeses etapis ei toetata.

Eelnõu punkti 3.1.4 praegune sõnastus

on segadust tekitav: "Uuringu

läbiviimine ja uuringu aruande

koostamine, mis hõlmab endas

vähemalt: ... võimalike partnerite

valikut ja koostöö juriidilist analüüsi

sealhulgas projekteerimist,

tehnoloogiate valikut ning

eelarvestamist;".

Missuguseid partnereid on siinkohal

mõeldud? Juhend TAT õigusaktide

koostamiseks punkt 5.2 ütleb, et

käskkirjas peab kajastama kõik projekti

osapooled, nende ülesannete jaotuse ja

käsutuses oleva eelarve, kuid ei eelnõus

ega seletuskirjas ei ole punktis 3.1.4

mainitud partneri kohta rohkem infot.

Kui ei ole mõeldud ÜM § 3 nõuetele

vastavat ja § 10 kohustusi täitvat

partnerit, siis oleks õigusselguse

huvides soovitav käskkirjas kasutada

muud mõistet.

Sõnastus "... võimalike partnerite

valikut...." jätab mulje, et partnerid

võivad lisanduda aga võivad ka mitte -

kes, mis hetkel ja mille alusel seda

otsustab? Kui on mõeldud, et vajadusel

Käskkirja ja seletuskirja

muudeti nii, et projekti

esimeses etapis toetatakse

vaid uuringu ja KMH

eelhinnangu koostamist.

Keskkonnamõju hindamist

ja muid jäätmekäitlus- või

ringmajanduskeskuse

rajamiseks vajalikke

eeltegevusi projekti

esimeses etapis ei toetata.

Võimalike partnerite all oli

silmas peetud Ida-Virumaa

ettevõtteid, kes oleksid

potentsiaalselt huvitatud

projekti hilisemas etapis

rajatava jäätmekäitlus- või

ringmajanduskeskuse

käitamisest.

võidakse kaasata uuringupartnerid, siis

see ei tule praegusest sõnastusest välja.

Segaseks jääb ka punkti 3.1.4 lõik: "...

hõlmab endas vähemalt /—/ koostöö

juriidilist analüüsi ..." koostöö kelle

vahel, mis vormis? Kuna Lisa 1 p

10.2.2 alusel soovitakse juristi töötasu

arvestada abikõlblike otseste

personalikulude alla, siis tuleb üheselt

välja tuua, missugust juriidilist analüüsi

on siinkohal mõeldud ning kas ja miks

loetakse kõnealuse analüüsi teostamine

projektist otsekuluks kohaselt on

juriidiline nõustamine kaudne kulu.

Seega otsese kuluna peab olema

erandlik olukord ning kindlasti

põhjendatud.

Eelnõu punktis 3.2 nimetatud tegevuste

tulemusel tehakse maakonna

jäätmekäitlusalase vajaduse ja

võimekuse toetamiseks vajaliku asutuse

asukohavalik võttes arvesse punktis 4.1

välja toodud tulemusi, kuluefektiivsust,

olemasolevat taristut ning projekti

eesmärke. Kes teeb asutuse

asukohavaliku? Projekti juhtrühma

ülesanded on toodud punktis 7, kuid

selle alapunktides ei ole selgelt toodud

asukoha valiku otsustamist.

Palun eelnõu punktis 7 täpsustada

juhtrühma otsuste osas, kuna

seletuskirjas on toodud ainult, et

"Juhtrühm otsustab konsensuslikult,

millised tegevused ja kui suures mahus

tehakse, arvestades valikukriteeriume ja

abikõlblike kulude võimalikkust".

Arvestatud

Eelnõu Lisa 1 punkti 7

täiendatud alapunktiga 7.11.

Projekti juhtrühm võib

langetada valiku punktis

3.1.6. kirjeldatud võimalike

jäätmekäitlus- või

ringmajanduskeskuse

asukohtade vahel.

Eelnõu punktis 4.1.3. on tulemustena

toodud võimalused Ida-Virumaal

tekkivate jäätmete ringlussevõtuks

tekkekoha läheduses. Kuna päris algses

eelnõus ning ka praeguses seletuskirjas

on välja toodud ka korduskasutuse

arendamise vajadused, siis juhime

tähelepanu, et vajadusel võiks ka siin

viidata korduskasutusele ehk toetada

jäätmehierarhiast lähtuvalt tegevusi.

Arvestatud

Eelnõu punktis 4.1.4. on tulemustena

toodud Eestis mittekäideldavate

jäätmeliikide käitlusvõimalused võttes

arvesse teiste EL-i liikmesriikide

praktikaid. Ettepanek on lisada juurde

ka viide Ida-Virumaale ehk milliste seni

käitlemata jäätmeliikide arendust oleks

just lähtuvalt Ida-Virumaa asukohast

vajalik edasi arendada.

Arvestatud

Eelnõu punktis 6.2 on toodud, et

"Elluviija vastutab projekti

valikuprotsessi väljatöötamise ja

elluviimise eest.". Palun täiendada

selguse huvides punkti sisu või

täpsustada seletuskirjas nimetatud

punkti sisu. Selgitada mida peetakse

projekti all silmas ja kas see tähendab

seletuskirjas toodud tegevuste "uuringu

lähteülesande koostamist ja uuringu

läbiviija leidmiseks riigihanke

korraldamist. Samuti käskkirja punktis

3.2 nimetatud tegevuste elluviimiseks

riigihanke korraldamist.

Arvestatud

Punkt 6 on järgmiselt

täiendatud:

6.2. Elluviija vastutab

punktis 3.1. kirjeldatud

uuringu lähteülesande

koostamise eest.

6.3. Elluviija vastutab

punktis 3.1. kirjeldatud

uuringu teostaja leidmiseks

riigihanke korraldamise eest.

Elluviija kohustus punktis 6.6. viitab

ÜSS § 19 lõikele 5, mis sätestab

hindamiste jaoks teabe andmise. See ei

lähe kokku praegu punkti sõnastusega ja

kuna seletuskirjas ei ole ka selgitatud,

siis jääb segaseks, mida sooviti

reguleerida. Kui üldist teabe andmise

kohustust, siis ei ole ÜSS viide

asjakohane ning kaaluda sellise üldise

kohustuse vajalikkust (teavet annab

elluviija vahe- ja lõpparuandes). Kui

sooviti rõhutada, et hindamiste käigus

tuleb anda teavet, siis palun nii

sõnastada.

Arvestatud

Punkt 6.5 sõnastatud

järgmiselt: “Elluviija täidab

teavituskohustust vastavalt

Vabariigi Valitsuse 12. mai

2022. a. määrusele nr 54

„Perioodi 2021-2027

ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika

fondide vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine.“”

Eelnõu punktis 8 märgitud

abikõlblikkuse periood erineb

seletuskirjas lk. 9 märgitud perioodist

ning eelnõu lisa 2 märgitud perioodist.

Palun ühtlustada projekti abikõlblikkuse

Arvestatud

Abikõlblikkuse periood lisas

1 ja lisas 2 ühtlustatud ja

muudetud:

periood kõikides dokumentides, sh

palun eelnõu ja seletuskirja pealkirjas

Abikõlblikkuse periood on

2024. a 1. jaanuarist 2025. a

30. Juunini.

Eelnõu punktis 10.2.2 on toodud, et

"personalikulud vastavalt ühendmääruse

§-s 16 sätestatud tingimustele, seal

hulgas projekti tegevuste elluviimises

osaleva juristi ja hankeeksperdi

personalikulud.".

Juristi ja hankespetsialisti kulud ei ole

otseselt seotud toetuse andmise

eesmärgiga, milleks on Ida-Virumaa

jäätmekäitluse piirkondliku

arenguvajaduse ja potentsiaali

väljaselgitamine ning arendamiseks

vajalike eeltegevuste korraldamine.

Samuti ei ole see otseselt seotud projekti

tegevustega, vaid on tugitegevus.

Ühendmääruse § 17 p 8 kohaselt on

kaudsed kulud abikõlbmatud. Palun

need välja võtta.

Vastavalt ÜM § 21 lg 6 p 4 on riigihanke

korraldamine ja ostumenetluse

läbiviimine projekti

administreerimiskulu, mida rahastatakse

kaudse kulu määrast ja see on vastavalt

TAT-i p 10.2.3 15% projekti otseste

personalikuludest.

Vajadusel kaaluda võimalust kasutada

kaudsete kulude ühtset määra kuni 7 %

rahastamiskõlblikest otsestest kuludest

(mille puhul ei pea tegema arvutusi

kohaldatava määra kindlaks tegemiseks)

Arvestatud

Kasutatakse kaudse kulu

määra 7% abikõlblikest

kuludest.

Punkt 13: andmete ühekordse esitamise

põhimõttest tulenevalt esitab elluviija

aruande rakendusüksusele. Kui

rakendusasutus vajab samast aruandest

infot, siis on selle info saamiseks RA-l

endal ligipääs SFOS-ile.

Arvestatud

Elluviija esitab aruande

rakendusüksusele.

Palun korrigeerida eelnõu alampunktide

numeratsioon alates punktist 11.

Numeratsioon korrigeeritud

Seletuskiri lk 1 kohaselt on

ringmajanduskeskus käesoleva

käskkirja kontekstis asutus, kus lisaks

jäätmekäitlusele – jäätmete vastuvõtt,

Vastavalt Vabariigi

Valitsuse 08.12.2011

määrusele nr 148 “Jäätmete

sorteerimine, ümbertöötlemine,

taaskasutus- pakutakse jäätmete

korduskasutuseks ette valmistamist ning

kasutusotstarbe muutmise teenuseid.

Palun lisada loetellu viide ka

ringlussevõtu kohta.

taaskasutamis- ja

kõrvaldamistoimingute

nimistud” kuulub jäätmete

ringlussevõtt

taaskasutamistoimingute

hulka.

Eelnõu seletuskirjas on märgitud "Kui

uuringust peaks selguma, et vajalik on

rajada uus kohaliku omavalitsuse

jäätmejaam, saab projekti teises etapis

koostada vajalikud

keskkonnamõjuhindamise, koostada

detailplaneeringu ja tööde teostamiseks

vajaliku eelprojekti." Kuna

investeeringute tegemine toimub hiljem

määruse alusel, siis jääb arusaamatuks,

kuidas tagatakse, et KOVid hiljem

toetust taotlema asuvad. Vastasel juhul

ei ole ka eeltoodud kulude tegemine

põhjendatud.

Lisaks palun täpsustada, miks on oluline

KOVide jäätmejaama rajamist antud

meetmest toetada, kui KOVide

jäätmekäitluse infrastruktuuri

rajamiseks kavandatakse eraldi

toetusmeedet ja mille rakendamiseks

hetkel jäätmemudelit välja töötatakse?

Käskkirja ja seletuskirja

muudeti nii, et projekti

esimeses etapis toetatakse

vaid uuringu ja KMH

eelhinnangu koostamist.

Keskkonnamõju hindamist

ja muid jäätmekäitlus- või

ringmajanduskeskuse

rajamiseks vajalikke

eeltegevusi projekti

esimeses etapis ei toetata.

Seletuskirja lk 3 on kirjeldatud, et uuel

või laiendataval jäätmekäitlus- või-

ringmajanduskeskusel on potentsiaali

asuda käitlema ka selliseid jäätmeid,

mille käitlemise võimekust Eestis veel ei

ole, kuid mille puhul on alust eeldada, et

nende ladestamine ja taaskasutamine

jäätmekütusena peab väga palju

vähenema. Sellisteks jäätmeteks võivad

muuhulgas olla biolagunevad jäätmed,

pakendijäätmed, tekstiilijäätmed,

kasutatud kalapüügivahenditest

tekkinud jäätmed, erinevad

plastijäätmed ja ehitus- ja

lammutusjäätmed. Selles loetelus on

toodud ka need jäätmeliigid, mis on

tootjavastutuse all ning millele kehtib

„saastaja maksab“ põhimõte. Lähtuvalt

jäätmete raamdirektiivist ja riigiabi

reeglitest ei pruugi olla nende jäätmete

käitlemise toetamine abikõlblik. Palun

Arvestatud.

Seletuskirja lk 3 vastavalt

täiendatud

seletuskirjas välja tuua, et sellega

arvestatakse investeeringute toetamisel.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on määruse

alusel koostatava määruse alusel

võimalik taotleda toetust ka rohkem kui

ühe asutuse loomiseks - palun

täpsustada, kas vajalikud eeltööd (nt

detailplaneeringu koostamine ja

eelprojekti koostamine vms) tehakse

samuti rohkema kui ühe projekti tarvis?

Juhime tähelepanu, et toetusmeetme

kavandamisel tuleb tagada taotlejate

võrdne kohtlemine.

Käskkirja ja seletuskirja

muudeti nii, et projekti

esimeses etapis toetatakse

vaid uuringu ja KMH

eelhinnangu koostamist.

Keskkonnamõju hindamist

ja muid jäätmekäitlus- või

ringmajanduskeskuse

rajamiseks vajalikke

eeltegevusi projekti

esimeses etapis ei toetata.

Projekti teise etapi jaoks

koostatakse eraldi toetuse

andmise tingimused

vastavalt esimeses etapis

läbiviidud uuringu

tulemustele.

Palun täiendada riigiabi analüüsi.

Käskkirja ja seletuskirja

muudeti nii, et projekti

esimeses etapis toetatakse

vaid uuringu ja KMH

eelhinnangu koostamist.

Keskkonnamõju hindamist

ja muid jäätmekäitlus- või

ringmajanduskeskuse

rajamiseks vajalikke

eeltegevusi projekti

esimeses etapis ei toetata.

Palun selgitada seletuskirjas, milles

seisneb lisa 2 toodud tegevuse nimetuse

veerus tegevuses "Otsene personalikulu

(projektijuhtimine koos

teavitustegevusega)" toodud

teavitustegevus. Eelnõu punktis 10.2.1

on toodud "Vabariigi Valitsuse

12.05.2022 määruse nr 54 ,,Perioodi

2021–2025 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite

andmisest avalikkuse teavitamine“

kohased kulud". Kas see on välja toodud

seetõttu, et lisaks projektijuhile hakkab

teavitusega tegelema veel keegi

töölepingu alusel?

Lisa 2 muudetud.

Teavitustegevus kuulub

elluviija ülesannete hulka ja

seda rahastatakse kaudse

kuluna ühtse määra alusel.

Rahandus-

ministeerium

Sekkumine „Kaevandamisega ja

põlevkivi töötlemisega seotud

keskkonnaprobleemide lahendamine ja

jäätmekäitluse piirkondlik arendamine“

hõlmab kolme tegevust:

− nõukogude perioodil suletud

kaevanduste varingute ja

vajumite likvideerimine;

− kaevandamisega rikutud ja

mahajäetud ehitusmaavarade

karjääride korrastamine;

− jäätmekäitluse piirkondlik

arendamine.

Palume seletuskirjas üle vaadata, et kõik

kolm tegevust oleks välja toodud ning

oleks läbivalt selge, millise tegevuse

elluviimisega on käskkiri seotud.

Näiteks on seletuskirjas lk 1 vaid kaks

tegevust, lk 10 aga 3 tegevust ja et antud

käskkirjaga kehtestatakse toetuse

andmise tingimused tegevuse nr 2

elluviimiseks „Kaevandamisega rikutud

ja mahajäetud ehitusmaavarade

karjääride korrastamine“, kuigi peaks

olemas nr 3 „Jäätmekäitluse piirkondlik

arendamine“ jne.

Arvestatud ja vastavad

parandused seletuskirja sisse

viidud.

Palume projekti 1. ja 2. etapi elluviimisel

(uuring Ida-Viru maakonna senise

jäätmekäitluse võimekuse

analüüsimiseks ja selle tulemusel

selgunud jäätmekäitlusalaste vajaduste

ja võimaluste toetamiseks vajaliku

asutuse või süsteemi rajamiseks või

laiendamiseks vajalikud eeltegevused)

ning 3. etapi (määrus, mille alusel

avatakse taotlusvoor eraettevõttele,

rajamaks uuringu tulemusel selgunud

vajadusi ja võimalusi toetavat asutust)

ettevalmistamisel arvestada 3. etapi

võimalike rahaliste ning ajaliste

piirangutega.

Käskkirja ja seletuskirja

muudeti nii, et projekti

esimeses etapis toetatakse

vaid uuringu ja KMH

eelhinnagu koostamist.

Keskkonnamõju hindamist

ja muid jäätmekäitlus- või

ringmajanduskeskuse

rajamiseks vajalikke

eeltegevusi projekti

esimeses etapis ei toetata.

Projekti elluviimisel

arvestatakse ajaliste ja

rahaliste piirangutega.

Palume vaadata üle ja korrigeerida

abikõlblikkuse perioodiga seonduv.

Eelnõu Lisa 1 toetuse andmise

tingimuste p 8 „Tegevuste

abikõlblikkuse periood algab 1. juulil

2023. a ning lõpeb 31. detsembril 2025“,

samas on seletuskirjas „abikõlblikkuse

periood, mis algab 1. augustil 2023. a

Arvestatud

Abikõlblikkuse periood lisas

1 ja lisas 2 ühtlustatud ja

muudetud:

Abikõlblikkuse periood on

2024. a 1. jaanuarist 2025. a

30. Juunini.

ning lõppeb hiljemalt 31. augustil

2026.a.“ ning seletuskirja pealkirjas

„Toetuse andmise tingimuste

kehtestamine ning 2023-2027

tegevuskava ja eelarve kinnitamine Ida-

Virumaa jäätmekäitluse piirkondlikuks

arendamiseks“. Teeme ettepaneku, et

antud käskkirja abikõlblikkuse periood

lõppeb hiljemalt 31. detsembril 2025. a,

kuna hilisem lõpetamine seab ohtu

sekkumise eesmärgi, tulemuste ja

väljundite saavutamise. Palume ka

selgust tagasiulatuva abikõlblikkuse

perioodi vajadusest alates juuli/august

2023. a ning hinnata 3. etapi elluviimise

realistlikkust.

Eelnõu Lisa 1 toetuse andmise

tingimuste p 3.1.4 sätestab ühe toetatava

tegevusena uuringu läbiviimisel

„võimalike partnerite valikut ja koostöö

juriidilist analüüsi sealhulgas

projekteerimist, tehnoloogiate valikut

ning eelarvestamist“. Palume analüüsida

ning vajadusel korrigeerida ja selgitada,

kas antud toetatav tegevus ei peaks

olema p 3.2 all (2. etapp ehk uuringu

tulemusel selgunud jäätmekäitlusalaste

vajaduste ja võimaluste toetamiseks

vajaliku asutuse või süsteemi rajamiseks

või laiendamiseks vajalikud

eeltegevused).

Segane on (endiselt), millega hakkab

tegelema punktis 3.1.4 nimetatud

partner. Seletuskirjas (lk 6) on viidatud,

et toetatavate tegevuste (projekti)

raames on vajalik muu hulgas leida

sobilik partner investeeringu

elluviimiseks. Samas on seletuskirja lk 1

kirjas, et projekti 3. etapi jaoks

koostatakse eraldi toetuse andmise

tingimused, mille alusel avatakse

taotlusvoor uuringu tulemusel selgunud

jäätmekäitlusettevõtte või

ringmajanduskeskuse rajamiseks.

Seletuskirja lk 3 viidatakse, et

taotlusvoor avatakse eraettevõtetele,

keda ilmselt ei saa lugeda partneriks.

Käskkirja ja seletuskirja

muudetud nii, et projekti

esimeses etapis toetatakse

vaid uuringu ja KMH

eelhinnangu koostamist.

Keskkonnamõju hindamist

ja muid jäätmekäitlus- või

ringmajanduskeskuse

rajamiseks vajalikke

eeltegevusi projekti

esimeses etapis ei toetata.

Palusime 26.02.24 saadetud riigiabi

kommentaarides täiendada seletuskirja

riigiabi analüüsiga võimalikule

partnerile, kuid seda ei ole tehtud. Lisaks

on seletuskirjas lk 8 riigiabi osa viimane

lause lõpetamata. Palume seletuskirjas

selgitada partneri rolli ning analüüsida

võimalikku riigiabi partnerile.

Eelnõu Lisa 1 toetuse andmise

tingimuste p 3.2 esimene lause on

raskesti arusaadav – sellest võib aru

saada, et toetatavad on ettevalmistavad

tegevused punktis 3.1 kirjeldatud

uuringule, kuid mõeldud on ilmselt Ida-

Viru jäätmekäitlusalast vajadust ja

potentsiaali toetava asutuse rajamiseks

vajalikke ettevalmistavaid tegevusi.

Palume kaaluda p 3.2 sõnastuse

muutmist

Käskkirja ja seletuskirja

muudetud nii, et projekti

esimeses etapis toetatakse

vaid uuringu ja KMH

eelhinnangu koostamist.

Keskkonnamõju hindamist

ja muid jäätmekäitlus- või

ringmajanduskeskuse

rajamiseks vajalikke

eeltegevusi projekti

esimeses etapis ei toetata.

Eelnõu Lisa 1 toetuse andmise

tingimuste p 3.2.1 sätestab ühe toetatava

tegevusena „asutuse jaoks parima

asukoha väljaselgitamine võttes arvesse

ligipääsetavust, tööjõu kättesaadavust,

kehtivaid üld- ja detailplaneeringuid ja

maakondlikke strateegiadokumente“.

Palume selgust, kui lahtine on asukoha

valik, kuna eelnevalt on fookuses olnud

Vaivara.

Asukoha valik on lahtine ja

peab selguma teostatava

uuringu käigus. Vaivarat ei

välistata võimaliku asukoha

valikuna, aga ei märgita

uuringu lähteülesandes.

Palume seletuskirjas välja tuua, et

käskkirja 1. kui ka 2. etapi

ettevalmistamisse (sh lähteülesande

koostamisse) ja elluviimisse kaasatakse

Ida-Virumaa kohalikud omavalitsused.

Arvestatud.

Täiendatud seletuskirja lk 4.

Soovitame eelnõu Lisa 1 toetuse

andmise tingimuste p 13 nimetada

„Aruandlus ja seire“ või nagu eelnevalt

oli „Tegevuste elluviimise seire“.

Sekkumine sisaldab mitut tegevust ja

kuna aruanded ei hõlma neid kõiki vaid

ainult konkreetse käskkirja alusel

elluviidavaid tegevusi, siis on hetkel

sõnastus eksitav.

Arvestatud.

13 nimetatud järgmiselt:

„13. Aruandlus ja seire“

Palume kaaluda, kas juhtrühm peaks

kinnitama ka eelnõu Lisa 1 toetuse

Arvestatud.

andmise tingimuste p 13.2 alusel

esitatava vahearuande ning vajadusel

täiendada vastavalt punkti 7.4.

Vahearuande kinnitamine

lisatud projekti juhtrühma

ülesannete hulka.

Samuti ei ole hetkel nõuet, et juhtrühm

peab kinnitama lisaks p 13 alusel

esitatavatele projekti aruannetele ka p

4.1 nõuetele vastava uuringu aruande.

Kui eeldatakse, et juhtrühm annab oma

heakskiidu ka uuringu aruandele, siis

soovitame ka selle ootuse juhtrühmale

eelnõus sätestada.

Arvestatud.

Uuringu aruande

kinnitamine lisatud projekti

juhtrühma ülesannete hulka.

Eelnõu seletuskirja aruandluse

kirjelduses on mainitud vaid

lõpparuannet. Kuna kohaldub ka

vahearuande esitamise kohustus, siis

palume vaadata üle ja täiendada

seletuskirja.

Arvestatud ja seletuskirja

vastavalt täiendatud.

Palume seletuskirjas põhjalikumalt

avada Lisas 2 väljatoodud eelarve

jaotuse alused, lisaks olemasolevale

infole, et tegu on turuolukorraga.

Arvestatud ja seletuskirja

vastavalt täiendatud.

K Ä S K K I R I

Tallinn 25.06.2024 nr 1-2/24/264

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2024–

2025 tegevuskava ja eelarve kinnitamine Ida-Virumaa

jäätmekäitluse piirkondliku arendamiseks

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse § 10 lõike 2 alusel:

1. Kehtestan toetuse andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava

2024–2025 poliitikaeesmärgi nr 6 „Õiglane üleminek“ meetme nr 21.6.1.8 sekkumise

tegevuse „Jäätmekäitluse piirkondlik arendamine“ elluviimiseks (lisa 1).

2. Kinnitan toetuse andmise Ida-Virumaa jäätmekäitluse piirkondlikuks arendamiseks

2024–2025 tervikeelarve (lisa 2).

3. Määran Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus täitma toetatavate tegevuste elluviija

ülesandeid.

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide

Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

kliimaminister

Saata: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium

Lisa 1: Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning

2024-2025 tegevuskava ja eelarve kinnitamine Ida-

Virumaa jäätmekäitluse piirkondlikuks arendamiseks

1. Reguleerimisala

1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 6 „Õiglane üleminek“ alusel Ida-Viru maakonna

piirkondliku jäätmekäitlusalase vajaduse ja potentsiaali analüüsimiseks.

1.2. Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023.-2026. aasta eelarvestrateegia programmi

„Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuse

„Jäätmemajanduse korraldamine“ tulemuste saavutamiseks.

1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirja meetmes

„Ringmajanduse korraldamine“ number 21.6.1.8. Tegemist on 2. tegevussuuna: "Keskkond

ja sotsiaalne kaasatus": sekkumise "Kaevandamisega ja põlevkivi töötlemisega seotud

keskkonnaprobleemide lahendamine ja jäätmekäitluse piirkondlik arendamine " tegevusega

“Jäätmekäitluse piirkondlik arendamine”.

1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava

seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate

tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi

Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-

ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.

2. Toetuse andmise eesmärk

2.1. Toetuse andmise eesmärk on Ida-Virumaa jäätmekäitluse piirkondliku arenguvajaduse ja

potentsiaali väljaselgitamine ning arendamiseks vajalike analüüside teostamine.

2.2. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes

kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 9 nimetatud

horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud

riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi Eesti 2035) aluspõhimõtete

hoidmisesse ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik”

saavutamisse.

2.3. Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamisele kaasa aitamist tasakaalustatud

regionaalse arengu ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse

andmisel järgmiste näitajate kaudu: “Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-

i võrdluses,, „Ligipääsetavuse näitaja“, “Soolise võrdõiguslikkuse indeks” ja „Ringleva

materjali määr“.

3. Toetatavad tegevused ja näitajad

Sekkumise raames toetatakse järgmisi tegevusi:

3.1. Uuringu läbiviimine ja aruande koostamine, mis hõlmab endas vähemalt:

3.1.1. Ida-Viru maakonna jäätmekäitlusalase võimekuse, puudujääkide ja potentsiaali analüüsi,

mille käigus selgitatakse välja, milliste jäätmeliikide osas on maakonnas käitlusvõimekus

puudulik;

KINNITATUD

25.06.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/264

3.1.2. analüüsi jäätmeliikide kohta, mille käitlemine oleks majanduslikult jätkusuutlik;

3.1.3. analüüsi, milline jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskus (edaspidi ka keskus) või asutus

looks Ida-Virumaal enim uusi töökohti, oleks kohalikele ligipääsetav ning kooskõlas “ei

kahjusta oluliselt” põhimõttega;

3.1.4. analüüsi, milline keskus panustaks riikliku ringmajanduse edendamisse ja

kliimaneutraalsuse ning jäätmekäitlusele seatud sihtarvude saavutamisse luues ühtlasi

sünergiat erinevate jäätmeliikide ja -voogude ning piirkonnas tekkivate kõrvalsaaduste jms

vaatest;

3.1.5. analüüsi käesoleva käskkirja eesmärkidesse panustava ja maakonna jäätmekäitlusalaste

vajaduste ja võimekuse toetamiseks vajaliku keskuse rajamiseks sobiva asukoha valimiseks,

võttes arvesse ligipääsetavust, tööjõu kättesaadavust, kehtivaid üld- ja detailplaneeringuid ja

maakondlikke strateegiadokumente;

3.1.6. vähemalt kahe punktis 3.1.5. kirjeldatud erineva asukohavaliku analüüs, sealhulgas nende

asukohtade sobivus sotsiaalmajanduslikust ning keskkonna vaatest (koostatakse

keskkonnamõjude eelhinnang);

3.1.7. maakonnas tegutsevate ettevõtete valmisoleku analüüs punktis 3.1.6 nimetatud asukohtades

keskuse käitamiseks;

3.1.8. loodava keskuse käitamise võimaluste analüüs riigiabi aspektist;

3.1.9. keskuses uut tüüpi tehnoloogiate kasutusvõimaluste ja tasuvuse analüüsi.

3.2. Toetatakse tegevusi, mis ei tekita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852,

millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse

määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist

kahju.

3.3. Õiglase Ülemineku Fondist ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231/1, 30.06.2021, lk 1– 20)

artiklis 9 sätestatud investeeringuid.

3.4. Punktis 3 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad:

Tabel 1. Punktis 3 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad

Tegevuse nimetus Väljundnäitaja Selgitus

3.1. Ida-Virumaa piirkondliku

jäätmekäitlusalase vajaduse ja

potentsiaali uuring

läbiviidud uuringute arv: 1 tegevuse tulemusel valmib

uuringu aruanne, mille

tulemusele tuginevad

projekti järgmise etapi

tegevused

4. Tulemused

4.1. Punktis 3.1 nimetatud tegevuse tulemusel valmib uuringu aruanne, mis sisaldab endas

vähemalt järgmisi andmeid:

4.1.1. Ida-Virumaal tekkivate jäätmevoogude kogused jäätmeliikide kaupa;

4.1.2. Ida-Virumaal tegutsevate jäätmekäitlusettevõtete käitlusvõimekused ja senised praktikad

jäätmete käitlemisel;

4.1.3. võimalused Ida-Virumaal tekkivate jäätmete ringlussevõtuks, taaskasutamiseks ja

korduskasutuseks ettevalmistamiseks tekkekoha läheduses;

4.1.4. Eestis mittekäideldavate jäätmeliikide käitlusvõimekused võttes arvesse teiste Euroopa

Liidu liikmesriikide praktikaid ja Ida-Virumaa potentsiaali nende praktikate ülevõtmiseks;

4.1.5. jäätmekäitlusvõimekuse laiendamisega potentsiaalselt loodavate töökohtade arv ja profiil;

4.1.6. võrdlevad kirjeldused jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskuse majanduslikuks käitamiseks,

analüüsides vähemalt järgmisi võimalusi:

4.1.6.1. keskuse rajab riik ja keskust käitab riigi äriühing ministri korralduse alusel

4.1.6.2. keskuse rajab riik ja keskust käitab riigihanke võitnud eraettevõte lepingu alusel

4.1.6.3. keskus rajatakse avaliku ja erasektori partnerlusprojektina.

4.1.7. Ida-Virumaal tegutsevate või alustavate ettevõtete valmisolek uue ringmajanduskeskuse

rajamiseks või olemasoleva jäätmekäitlusettevõtte laiendamiseks;

5. Rakendusasutus, rakendusüksus ja elluviija

5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeerium (edaspidi ka rakendusasutus).

5.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).

5.3. Tegevuste elluviija on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi elluviija).

6. Elluviija kohustused

6.1. Elluviija vastutab, et meetme tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ arenguvajadusi ning

vastavad toetuse andmise tingimustele.

6.2. Elluviija vastutab punktis 3.1. kirjeldatud uuringu lähteülesande koostamise eest.

6.3. Elluviija vastutab punktis 3.1. kirjeldatud uuringu teostaja leidmiseks riigihanke

korraldamise eest.

6.4. Elluviija järgib riigihanke korraldamisel riigihangete seaduses sätestatut.

6.5. Elluviija täidab teavituskohustust vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a. määrusele

nr 54 „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite

andmisest avalikkuse teavitamine.“

6.6. Elluviija tagab kõigis projektiga seonduvates avalikkusele suunatud tegevustes

ligipääsetavuse.

6.7. Elluviija säilitab tegevuste elluviimisega seotud dokumente, sealhulgas abikõlblikkust

tõendavaid dokumente ja muid tõendeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat elluviijale tehtud lõppmakse tegemise aasta

31. detsembrist arvates.

6.8. Elluviija esitab rakendusüksusele maksete prognoosi ja info projekti kavandatavate,

elluviidavate või lõpetatud riigihangete kohta igal aastal 1. juuliks ja 1. detsembriks.

6.9. Elluviija esitab rakendusüksusele viie tööpäeva jooksul juhtrühmas kokku lepitud aastase

tegevuskava ja eelarve.

6.10. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut.

7. Projekti juhtrühm

7.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma ja korraldab selle tööd.

7.2. Projekti juhtrühm koosneb Kliimaministeeriumi, elluviija, Keskkonnaameti,

Keskkonnaagentuuri ja Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu esindajatest.

7.3. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja.

7.4. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust

ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaani, aastaeelarve, projekti

vahearuanded ja projekti lõpparuande.

7.5. Projekti juhtrühm kinnitab punktis 4.1. kirjeldatud uuringu aruande.

7.6. Projekti juhtrühm arvestab otsuste tegemisel kuluefektiivsust, abikõlblike kulude

võimalikkust, projekti eesmärke, tulemusi ja näitajaid.

7.7. Projekti juhtrühm lähtub tegevuste valikul ühendmääruse §7 lõikes 1 nimetatud

valikukriteeriumitest ja metoodikast.

7.8. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel.

7.9. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta.

7.10. Projekti juhtrühm kinnitab toetatavate tegevuste raames iga-aastase tegevuskava eelneva

aasta 15. detsembriks. 2024. aasta eelarve kinnitab juhtrühm 30 päeva jooksul käesoleva

käskkirja jõustumisest.

7.11. Projekti juhtrühm võib langetada valiku punktis 3.1.6. kirjeldatud võimalike jäätmekäitlus-

või ringmajanduskeskuse asukohtade vahel.

7.12. Projekti juhtrühm koostab punktis 3.1 kirjeldatud uuringu tulemustele tuginedes

tegevuskava sekkumise järgmiseks etapiks.

7.13. Juhul kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse Kliimaministeeriumi juhtkond.

8. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2024. a ja lõppeb 30. juunil 2025. .a.

9. Tegevuste eelarve

9.1. Toetust makstakse Õiglase Ülemineku Fondist ja tegevuse „Ida-Virumaa jäätmekäitluse

piirkondlik arendamine“ eraldatud 6 285 714,00 eurot, millest Õiglase Ülemineku Fondi

toetus on 4 875 199,80 eurot ning riiklik kaasfinantseering 1 410 514,20 eurot.

9.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 77,56% abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku

kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 22,44% abikõlblikest kuludest.

9.3. Käesoleva käskkirja alusel toetatavate tegevuste elluviimiseks eraldatakse 250 000 eurot,

millest Õiglase Ülemineku Fondi toetus on 193 900,00 eurot ning riiklik kaasfinantseering

56 100,00 eurot.

10. Kulude abikõlblikkus

10.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab ühendmääruse §-dele 15 ja 21 ning käesolevas käskkirjas

sätestatud tingimustele.

10.2. Abikõlblikud on kulud, mis on vajalikud punktis 4 nimetatud tulemuste saavutamiseks,

sealhulgas:

10.2.1. teavitamise, kaasamisürituste korraldamise ja avalikustamise kulud;

10.2.2. ühtse määra alusel projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruse §21

lõikes 4, seitsme protsendi ulatuses arvutades projekti otsesest abikõlblikust summast.

10.3. Abikõlblikud ei ole ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud.

11. Toetuse maksmise tingimused ja kord

11.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud

tingimusel ja korras.

11.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 punktis 1 nimetatud

tingimustel.

11.3. Kaudseid kulusid makstakse ühtse määra alusel ühendmääruse §28 lõikes 3 nimetatud

tingimustel seitsme protsendi ulatuses otsesest abikõlblikust summast.

11.4. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuste keskkonnas ja lisab maksetaotlusele

rakendusüksuse nõudmisel kuludokumentide ja nende tasumist tõendavate ja muude

asjakohaste dokumentide koopiad.

11.5. Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi

viidud riigihangete registris ja hankelepingus abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta

on võrde 20 000 euroga või sellest suurem.

11.6. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot ja

muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.

11.7. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide

nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud

tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale 15-päevase tähtaja nende

kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste

kõrvaldamiseks.

11.8. Viimane maksetaotlus esitatakse pärast toetuse saamise tingimustega seotud ja kohustuste

täitmist koos projekti lõpparuandega või päras projekti lõpparuande esitamist.

11.9. Lõppmakse tehakse ühe kalendrikuu jooksul pärast seda kui rakendusüksus on lõpparuande

kinnitanud.

11.10. Projekti kaudsete kuludega, mis on arvestatud ühtse määra alusel, seotud dokumente ei

esitata.

11.11. Toetuse ettemakse võib elluviija taotlusel teha vastavalt ühendmääruse §-le 30:

11.11.1. põhjendatud vajaduse korral kuni 40 protsendi ulatuses määratud maksmata

toetuse summast;

11.11.2. ettemakse kasutamise periood on üks aasta.

12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine

12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist.

12.2. Elluviija korraldab rakendusüksuse töötaja lisamise riigihangete registrisse hanke juurde

vaatlejaks.

12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb

rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks.

12.4. Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle põhjenduste kohta.

13. Aruandlus ja seire

13.1. Projekti elluviija esitab kuue kuu möödudes käskkirja kehtestamisest e-toetuste keskkonnas

rakendusüksusele projekti vahearuande tööde edenemise kohta.

13.2. Projekti elluviija esitab e-toetuste keskkonnas rakendusüksusele projekti lõpparuande ühe

kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.

13.3. Projekti lõpparuanne sisaldab projekti kõigi tegevuste ülevaadet.

13.4. Projekti elluviija kirjeldab Eesti 2035 aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete

põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.

14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsiooni tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt.

15. Vaide esitamine

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist

vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-le 31. Vaie vaadatakse läbi

haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

Lisa 2: 2024-2025 tervikeelarve Ida-Virumaa jäätmekäitluse piirkondlikuks arendamiseks

Kogumaksumus

(EUR)

Abikõlblik summa

(EUR)

Toetuse summa

(EUR)

Õiglase Ülemineku

Fondi toetuse määr

(%)

Riiklik

kaasfinantseering

(EUR)

Riikliku

kaasfinantseeringu

määr (%)

250 000,00 250 000,00 193 100,00 77,24 56 900, 00 22,76

Tegevuse nimetus Väljundnäitaja koos

sihttasemega: 01.06.2024-

30.06.2025

Abikõlblik kogusumma

(EUR)

Õiglase Ülemineku Fondi

toetus (EUR)

Riiklik kaasfinantseering

(EUR)

Ida-Virumaa piirkondlik

jäätmekäitluse uuring

Läbiviidud uuringute arv:

1 232 500,00 179 583,00 52 917,00

Kaudsed kulud ühtse

määra alusel (7%) 17 500,00 13 517,00 3 983,00

KINNITATUD

25.06.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/264