Eelnõu kooskõlastamiseks

EELNÕU

02.07.2024

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“ muutmine

Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 15 lõike 2 alusel. Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“ § 22 lõige 12 sõnastatakse järgmiselt: „(12) 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja ja kooli kannab need Eesti hariduse infosüsteemi hiljemalt 1. juuniks, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.“.

Kaja Kallas

peaminister

Kristina Kallas haridus- ja teadusminister

Taimar Peterkop riigisekretär

Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“

muutmise eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Määruse muudatus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 15 lõike 2 alusel. Nimetatud sättes sätestatakse, et põhihariduse standard kehtestatakse põhikooli riiklikus

õppekavas ning lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppel olevate õpilaste jaoks põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas. Üldkeskhariduse standard kehtestatakse gümnaasiumi

riiklikus õppekavas. Põhikooli riikliku õppekava, põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava (edaspidi koos riiklikud õppekavad) kehtestab Vabariigi Valitsus.

Vabariigi Valitsus on 6. jaanuaril 2011. a kehtestanud määrusega nr 1 „Põhikooli riikliku

õppekava“, mille § 22 lõige 12 sõnastatakse järgmiselt: 9. klassi õpilasele tuleb edaspidi aastahinded välja panna ning kanda need ka Eesti

hariduse infosüsteemi hiljemalt 1. juuniks, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

Seega muudetakse olukorda, kus 9. klassi õpilaste aastahinded peaksid olema välja pandud enne põhikooli ühtsete lõpueksamite algust. Põhjuseks on see, et 2025. aastast toimuvad nimetatud eksamid senisest varem ehk algusega juba 14. aprillil ning põhjendamatu oleks olukord, kus

aastahinnete väljapanemise kohustus jääks aprilli esimesse nädalasse. Senine vastuvõtutegevuste praktika näitab, et keskharidusastme vastuvõtukutsed

õpilaskandidaadile korraldatakse enne, kui põhikooli lõpetamise tingimus on täidetud. Ühtne tähtaeg aastahinnete väljapanekuks annab vastuvõtvatele koolidele kindluse, et 1. juuniks on

selgelt tuvastatav õpilase põhikooli lõpetamise tingimuste täitmine. Ühtlasi avaneb koolidel võimalus kasutada 9. klassi õpitulemusi pädevuste hindamiseks ka vastuvõtuprotsessis.

Eelnõu on ette valmistanud Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna üldhariduse õppekava ja -vara valdkonna keskhariduse arendusjuht Mari Tikerpuu

([email protected], telefon 735 0126), õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusloome valdkonna juht Indrek Kilk ([email protected], telefon 735 0144).

Eelnõu ettevalmistamisse on panustanud üldhariduspoliitika osakonnajuhataja Ülle Matsin, üldhariduse valdkonna juht Annika Räim, üldhariduse valdkonna nõunikud Valdek Rohtma ja

Marge Varma, üldhariduse valdkonna peaekspert Hele Liiv-Tellmann, riigigümnaasiumide rajamise koordinaator Triin Käpp ja riigikoolide pidamise valdkonna nõunik Anti Alasi.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Kehtiva regulatsiooni kohaselt pannakse 9. klassi õpilasele aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle. Edaspidi on koolil vajalik põhikooli lõpetaja aastahinded välja panna ning

sisestada Eesti hariduse infosüsteemi hiljemalt 1. juunil.

Põhjuseks on see, et põhikooli lõpetaja jaoks peab muutuma senisega võrreldes gümnaasiumisse või kutseõppeasutusse vastuvõtu ja põhikooli lõpetamise järjekord

mõistuspärasemaks. Kui täna toimub vastuvõtuprotsess gümnaasiumisse enne põhikooli lõpetamist, siis edaspidi muutub olukord õpilaste vaates loogilisemaks. Põhikooli lõpueksamid algavad 2025. aastal 22. aprillil ning viimane eksam toimub hiljemalt 14. mail.

Vastuvõtutegevuste algusaeg hakkab edaspidi sõltuma ühtsete põhikooli lõpueksamite tulemuste avalikustamise ajast, mis järgmisel kevadel on 17. mai. Eesmärk on vähendada nii

õppija kui koolide koormust pädevuste hindamiseks ehk luua ühtsete põhikooli eksamite tulemuste kasutamise võimalus juba sisseastumisprotsessis.

Kavandatav muudatus annab võimaluse kasutada ka aastahindeid pädevuste

hindamiseks1 juba vastuvõtuprotsessis. Nii näiteks võivad teatud valdkonna (sotsiaalained,

loodusained vm) õpitulemused või õpitulemuste keskmine olla üheks pingerea moodustamise aluseks. Samuti võib vastuvõtutingimuseks olla mõne valikeksami tulemus, sest ka need on vastuvõtutegevuste alguseks olemas.

Ühtlasi on vastuvõtval koolil õppekoha pakkumiseks vajalik teada, kas kandidaat on

täitnud kõik põhikooli lõpetamiseks vajalikud tingimused2. Eesti hariduse infosüsteemi 1. juuniks kantud aastahinded võimaldavad saada kindluse, et põhiharidus on omandatud. Tänane praktika on valdavalt vastupidine. Kutse keskharidustasemeõppesse edastatakse sageli enne

põhikooli lõpetamise tingimuse täitmist, mis pole õiguspärane.

Õppeaasta kestus 9. klassi õpilaste jaoks tervikuna ei muutu. Ühtlasi ei muutu tänasega võrreldes üldjuhul kooli vaates ka aeg, mil põhikooli aastahinded välja pannakse. Koolikorralduslikult on asjakohane toetada juuni esimestel nädalatel põhikooli lõpetaja

sisseastumisprotsessi, sest vastavalt põhikooli riiklikule õppekavale (vt § 3 lõige 5) põhikool /…/tagab valmisoleku õpingute jätkamiseks järgneval haridustasemel ja elukestvaks õppeks. Põhikooli üheks põhiülesandeks on tagada vajaduspõhine karjääriõpe, -info ja -

nõustamine. Eeskätt noore õpivalikute analüüsi toetamine sisseastumisprotsessis (nt intervjuudeks ettevalmistus, motivatsioonikirja koostamine vm) ning tugi protsessi vältel saab

olla põhikooli fookus õppeaasta lõpus. Erinevate koolikorralduslike lahenduste on põhikoolile abiks nii 2023. aastal valminud „Karjääriõpetuse aineraamat põhikooliõpetajale“3 kui „Piirkondlike karjääriteenuste mudelite teenusdisain“4.

Vajaduspõhine õppetöö saab jätkuda ka peale aastahinnete väljapanemist. Asjakohane võib olla

aineõpe. Hea on ajatada ka õpilase üldpädevusi (sealhulgas suhtluspädevus, õpipädevus, ettevõtlikkuspädevus, enesemääratluspädevus jt)5 toetavaid õppe- ja kasvatustegevusi juuni algusesse. Viimased õppenädalad on võimalik kavandada koolis koostöös mitteformaalõppe

pakkujatega. Mitteformaal- ja formaalõppe lõimimise praktikaid Eestis on põhjalikumalt kirjeldatud projekti „Noorte edu toetuseks-võimekuse arendamine mitteformaalõppe

1 Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 27 lõikele 3 võib gümnaasium vastuvõtmisel hinnata isiku

teadmisi ja oskusi, kuid vastuvõtutingimused peavad põhinema objektiivsetel ja eelnevalt avalikustatud

kriteeriumidel. 2 Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 27 lõikele 3 on gümnaasiumi vastuvõtmise

eelduseks põhihariduse olemasolu või sellele vastav välisriigis omandatud haridus. Põhikooli riikliku õppekava

(vt § 23 lõige 1) järgi lõpetab põhikooli õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt

„rahuldavad”, kes on kolmandas kooliastmes teinud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt 50 protsendile

maksimaalsest tulemusest eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul. 3 Karjääriõpetus. Aineraamat põhikooliõpetajale Karjääriõpetuse aineraamat (e-koolikott.ee) 4 Tutvu ka piirkondlike karjääriteenuste mudeli raportiga_0.pdf (harno.ee) 5 Üldpädevused on ainevaldkondade ja õppeainete ülesed pädevused, mis on olulised inimeseks ja kodanikuks

kasvamisel. Üldpädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu ning tunni - ja koolivälises tegevuses.

Üldpädevuste kujunemist jälgivad ja suunavad õpetajad omavahelises koostöös ning kooli ja kodu koostöös

lõimimiseks formaalõppega“ vaheraportis6. Seni on vähe kasutatud piirkondlike noortekeskuste ehk eeskätt noorsootöö ressurssi viimaste nädalate õppetegevuste läbiviimiseks, kuid panustada saavad lisaks huvihariduse, huvitegevuse kui ka täiskasvanuhariduse pakkujad.

Mitteformaalõppe pakkujatega koostöö kavandamiseks valmib 2024. aastal ka õppekorraldust toetav juhend.

Eelnevast tulenevalt on muudetud põhikooli riikliku õppekava § 22 lõike 12 sõnastust.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määruse muudatus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Muudatus loob selguse nii õpilase kui kooli vaates, millal on vajalik 9. klassi õpilasele

aastahinded välja panna. Lisaks loob vastuvõtvatele õppeasutustele (gümnaasiumid ja kutseõppeasutused) võimaluse

kasutada vastuvõtuprotsessis juba ka põhikoolis saadud aastahindeid ning tuua kooli õppima asumise avalduste esitamise tähtaeg senisest varasemaks.

Koolikorralduslikult toob muudatus kaasa vajaduse läbi mõelda 9. klassi lõpetamine tuginedes uutele tähtaegadele nii lõpueksamite osas (vt haridus- ja teadusministri 15. mai 2024. a määrust

nr 17 „Riigieksamite vormid ja ajad, ühtsete põhikooli lõpueksamite ning tasemetööde õppeained, vormid ja ajad 2024/2025. õppeaastal“) kui ka aastahinnete väljapanemise uuele tähtajale tulenevalt käesoleva määruse muudatusest (näiteks kavandada piisav ajavaru

aastahinnete väljapanemise tähtaja puhul, et jääks piisav aeg ka nende Eesti hariduse infosüsteemi sisestamiseks). Samuti vajab läbimõtlemist õppetöö eesmärgistamine ja

korraldamine peale aastahinnete väljapanemist. Siin on potentsiaalne positiivne mõju piirkonna formaal- ja mitteformaalõppeasutustega koostöö kasvatamine. Eesti haridusvaldkonna arengukavas 2021 – 2035 on formaal- ja mitteformaalhariduse lõiming üheks olulisemaks

vajaduseks ning käesolev muudatus on üks võimalus lõimingut eesmärgistatult rakendada.

Ka võib muudatus kaasa tuua ka senisest varasema põhikooli lõpetamise. Nii põhikooli lõpueksamite varasem toimumine kui aastahinnete väljapaneku tähtaeg 1. juuniks võivad tingida põhikooli varasema lõpetamise. Seni on põhikooli lõpueksamid toimunud juunikuus,

mis on tinginud ka põhikooli lõpuürituste toimumise valdavalt juuni teises pooles. Edaspidi lõpetatakse põhikool tõenäoliselt senisega võrreldes ajaliselt varem.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid. Koolikorralduslikult toob muudatus

kaasa vajaduse läbi mõelda 9. klassi lõpetamine tuginedes uutele tähtaegadele nii lõpueksamite osas kui ka aastahinnete väljapanemise uuele tähtajale tulenevalt käesoleva määruse muudatusest. Samuti vajab läbimõtlemist õppetöö eesmärgistamine ja korraldamine peale

6 ICF, Praxis, Tallinna Ülikooli ja Civitta Eesti. (2022) Mitteformaal- ja formaalõppe lõimimise praktikad Eestis.

Noorte edu toetuseks – võimekuse arendamine mitteformaalõppe lõimimiseks formaalõppega

(REFORM/SC2021/066). Veebilink: https://www.hm.ee/et/mitteformaalse-oppimise-loimimine-

formaalharidusse

aastahinnete väljapanemist. Koole toetab selles protsessis ka Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt valmiv juhendmaterjal mitteformaalõppe lõimingu rakendamiseks.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastatakse ministeeriumite ja Eesti Linnade ja Valdade Liiduga ning esitatakse

arvamuse avaldamiseks Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti Õpetajate Liidule, Õpetajate Ühenduste Koostöökojale, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendusele, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Lastevanemate Liidule, Eesti Lastekaitse

Liidule.

Kristina Kallas

haridus- ja teadusminister

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Ministeeriumid Eesti Linnade ja Valdade Liit

8.07.2024 nr 8-1/24/3090

Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

esitamine

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“ muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister

Lisad: 1. Eelnõu.pdf 2. Seletuskiri.pdf

Arvamuse avaldamiseks: Eesti Koolijuhtide Ühendus, Eesti Õpetajate Liit, Õpetajate Ühenduste Koostöökoda, Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendus, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Lastevanemate Liit, Eesti Lastekaitse Liit

Indrek Kilk 735 0144

[email protected]