Perioodi 2023–2027 arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Perioodi 2023–2027 arendusosaku toetuse andmise

tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7

lõike 2, § 12 lõike 3 ja § 24 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava aastateks

2023–2027“ (edaspidi strateegiakava) sekkumise „Innovatsioonikoostöö projektid – Euroopa

innovatsioonipartnerluse tegevusrühma projektid“ raames antava arendusosaku toetuse

(edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk

Toetuse andmise eesmärk on võimaldada põllumajandustootjatele ja metsandusettevõtjatele

vajalike innovatiivsete lahenduste väljatöötamist, käsitledes vajaduse korral kogu tarneahela

vastastikust mõju ning võimaldades välja töötada uuenduslikke ja suurema lisandväärtusega

tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid, mille tulemusel suureneb ettevõtjate konkurentsivõime.

§ 3. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

(1) Põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemisele ning metsasaaduste

töötlemisele ja metsa majandamisele suunatud § 4 lõikes 1 nimetatud tegevuse elluviimise

toetamine on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes

(ELT L 2023/2831, 15.12.2023), tähenduses (edaspidi vähese tähtsusega abi) ning sellele

kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(2) Kui lõikes 3 nimetatud vähese tähtsusega abi saajal on vähese tähtsusega abi määr ületatud,

on § 4 lõikes 1 nimetatud tegevuse elluviimise toetamine teadus- ja arendusprojektidele antav

riigiabi komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise

EELNÕU

04.07.2024

2

kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187,

26.06.2014, lk 1–78), artikli 25 tähenduses.

(3) Riigiabi või vähese tähtsusega abi saaja on konkurentsiseaduse § 2 lõike 1 tähenduses

ettevõtja, sealhulgas mittetulundusühing või mittetulundusühingu liige või maaparandusühistu

või Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma liige, kes osaleb ise või kelle töötaja, osanik,

aktsionär, liige või juhtorgani liige osaleb toetatavas tegevuses.

(4) Taotlejale või taotleja kaudu abi saavale ettevõtjale toetuse andmisele vahetult eelnenud

kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi ei tohi koos taotletava toetusega ületada vähese

tähtsusega abi ülemmäära 300 000 eurot.

(5) Vähese tähtsusega abi andmise korral võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) 2023/2831

artiklis 5 sätestatud eri eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

(6) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamise korral loetakse üheks ettevõtjaks sellised

ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2

kohaselt.

2. peatükk

Toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse määr ja suurus

§ 4. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse põllumajandustoodete tootmisele ja töötlemisele, metsasaaduste

töötlemisele, metsa majandamisele ning põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete

töötlemisele suunatud järgmiste tegevuste elluviimiseks, millega panustatakse §-s 2 sätestatud

eesmärkide saavutamisse:

1) toote- ja tehnoloogiakatsetuse ning eksperimendi korraldamine ning teostatavusuuringu

tegemine

2) töövõtete testimine ja vajaduse korral kohandamine;

3) suur- ja väikeprojektide väljatöötamiseks vajalike eeluuringute tegemine;

4) prototüübi valmistamine;

5) infotehnoloogiline arendus;

6) toote- ja teenusearenduse nõustamine;

7) kirjanduse ülevaate koostamine.

(2) Taotleja kavandatav tegevus (edaspidi innovatsiooniprojekt) peab olema suunatud

ettevõtete praktiliste energia-, ressursi- ja keskkonnasäästlikkuse tulemuslikkust suurendavate

lahenduste väljatöötamisele ning taotleja jaoks uudse lahenduse arendamisele.

(3) Toetatava innovatsiooniprojekti elluviimisel tuleb järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa

Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist

(EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad)

toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL)

nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186), artikli 127 lõike 3 kohast interaktiivset

koostöömudelit ning samas artiklis sätestatud Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmadele

kehtestatud nõudeid.

(4) Toetust ei anta järgmiste tegevuste kohta:

3

1) puidust ehitusmaterjalide, mööblitööstuse toodete ja tubakatoodete tootmine, töötlemine

ning turustamine;

2) eraldiseisev teadustegevus, millel puudub praktiline väljund taotleja jaoks;

3) teavitus- ja esitlustegevus, mis kattub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/2115 artikli 78 alusel toetatava tegevusega;

4) ärimudeli loomine, muutmine või täiendamine;

5) tootmiskorralduse, kvaliteedistandardi ja juhtimise alane nõustamine;

6) veebilehe ja e-poe loomine;

7) üksnes kirjanduse või andmebaasi alusel teostatavus- või tasuvusuuringu tegemine.

(5) Toetatava tegevusega ei tohi alustada, sealhulgas sellega seotud siduvaid kohustusi ei tohi

olla võetud, ja toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei tohi olla väljastatud

varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval.

§ 5. Toetuse määr ja suurus

(1) Toetust antakse kuni 90 protsenti innovatsiooniprojekti abikõlbliku kulu maksumusest.

(2) Toetuse maksimaalne suurus ühe innovatsiooniprojekti kohta on 20 000 eurot.

(3) Toetust antakse innovatsiooniprojekti abikõlbliku kulu maksumusest mitte rohkem kui

20 protsenti toote- ja teenusearenduse nõustamiseks ning mitte rohkem kui kümme protsenti

kirjanduse ülevaate koostamiseks.

(4) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 83 lõike 1

punkti c kohaselt tegelikult tekkinud abikõlblike kulude hüvitamisena.

§ 6. Abikõlblikud kulud

(1) Abikõlblikud on järgmised innovatsiooniprojekti elluviimiseks vajalikud kulud, mis tehakse

sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ja kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikliga 127 ning mis on vajalikud toetuse

eesmärgi saavutamiseks:

1) innovatsiooniprojekti elluviimisega seotud tööjõukulu, sealhulgas tööjõukulu töö-, töövõtu-

või käsunduslepingu alusel;

2) innovatsiooniprojekti tulemuste levitamise kulu;

3) innovatsiooniprojekti elluviimiseks vajalike materjalide kulu.

(2) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõikes 3 sätestatud kulud;

2) käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;

3) tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikute vahel sõlmitud tehinguga kaasnev kulu;

4) enne taotluse esitamist tehtud kulu;

5) taotleja ja innovatsioonipartneri tavapärane tegevus- ja üldkulu;

6) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse

ja finantsteenustega seotud muu kulu;

7) riigilõiv, trahv, finantskaristus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulud;

8) maa ja olemasoleva ehitise ostmise, üürimise ja rentimise kulu;

9) tootmis- või töötlemisseadmesse ja ehitisse tehtava investeeringu kulu;

10) tehnoloogiasse tehtava investeeringu kulu, kui tehnoloogiat saab kasutada või muuta

kasutuskõlblikuks tööstuslikes rakendustes või kaubanduslikul eesmärgil;

11) kulu, mille kohta on taotleja saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu

4

või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;

12) kasutatud masina ja seadme ostmise kulu;

13) koolituskulu, sealhulgas koolitusreisi kulu;

14) keskkonnamõju hindamisega või detailplaneeringu koostamisega kaasnev kulu;

15) innovatsioonipartneri palkamisel taotluse esitamise ajal taotleja juures töötava

innovatsioonipartneri tööjõukulu ning olemasoleva töökoha täitmise ja taotleja juures töötava

töötaja asendamise kulu;

16) kulu, mis on seotud turundustegevusega;

17) innovatsiooniprojekti elluviimise seisukohast põhjendamatu ja ebaoluline kulu.

(3) Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud innovatsiooniprojekti abikõlblikkuse perioodi

jooksul, milleks on minimaalselt neli kuud ja maksimaalselt 18 kuud.

(4) Toetuse saaja võib ühel korral innovatsiooniprojekti elluviimise jooksul enne lõikes 3

sätestatud innovatsiooniprojekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist taotleda selle perioodi

pikendamist kahe kuu võrra mõjuval põhjusel ning tingimusel, et saavutatav tulemus on

kooskõlas meetme eesmärkide ja innovatsiooniprojektiga ning innovatsiooniprojekti tegevused

viiakse ellu hiljemalt 31. detsembriks 2027.

§ 7. Ostumenetlus

(1) Taotleja peab innovatsiooniprojekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara

mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse.

(2) Kui innovatsiooniprojekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav

käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, küsitakse üksteisest sõltumatute pakkujate käest

vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust.

(3) Taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme hinnapakkumust küsida ei ole

objektiivselt võimalik.

(4) Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid,

hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust

ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.

(5) Taotleja ei või küsida hinnapakkumust endaga ega omavahel seotud isikutelt

tulumaksuseaduse § 8 tähenduses.

(6) Taotleja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks innovatsiooniprojekti

raames tellitavat tööd või teenust, mis on vajalik sama eesmärgi saavutamiseks, ega soetatavat

vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv. Taotleja võib jaotada innovatsiooniprojekti raames

tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel

õigustatud.

(7) Lõigetes 1‒6 sätestatut ei kohaldata, kui taotleja on hankija riigihangete seaduse § 5

tähenduses, kes peab hanke korraldamisel järgima riigihangete seadust. Kui taotleja korraldab

riigihanke pärast taotluse esitamist, teeb ta enne taotluse esitamist turu-uuringu riigihangete

seaduse kohaselt.

(8) Lõigetes 1‒7 sätestatud tingimused kehtivad ka innovatsioonipartnerile.

§ 8. Taotleja

5

(1) Toetust antakse ettevõtjale äriseadustiku tähenduses, kelle eelmise majandusaasta

põhitegevusala taotluse esitamise hetkel äriregistri andmetel oli justiitsministri 28. detsembri

2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisa 16 „Eesti majanduse

tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“ (edaspidi EMTAK 2008) kohaselt üks järgmistest:

1) üheaastaste põllukultuuride kasvatus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 011);

2) mitmeaastaste taimede kasvatus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 012);

3) taimede paljundamine (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 013);

4) loomakasvatus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 014);

5) segapõllumajandus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 015);

6) põllumajandust abistavad tegevusalad ja saagikoristusjärgsed tegevused (EMTAK 2008,

jagu A, alajagu 016);

7) metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 021);

8) looduslike materjalide kogumine, välja arvatud puit (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 023);

9) toiduainete tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 10), välja arvatud kala, vähilaadsete ja

limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 102);

10) joogitootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 11).

(2) Toetust antakse mittetulundusühingule ja maaparandusühistule, kui vähemalt kolme tema

liikme põhitegevusalaks on lõikes 1 nimetatud tegevusala ning nad vastavad § 9 lõigetes 6 ja 7

sätestatud müügitulu ja võlakordaja nõuetele.

(3) Taotleja peab kaasama toetuse eesmärgi saavutamiseks lepingu alusel vähemalt ühe

järgmise innovatsioonipartneri:

1) ekspert, kelleks võib olla teadur, insener, nõustaja või muu töötaja, kellel on vähemalt Eesti

Vabariigi haridusseaduse § 2 lõike 5 punkti 3 kohane haridus ja vähemalt kolmeaastane

töökogemus asjaomases valdkonnas viimase kümne aasta jooksul;

2) teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 lõike 1 kohane teadus- ja arendusasutus.

(4) Asjaomases valdkonnas doktorikraadiga isiku või doktoriõppes õppiva doktorandi

kvalifikatsiooni loetakse võrdsustatuks lõike 3 punktis 1 nimetatud töökogemusega.

(5) Toetust võib ühele taotlejale anda kuni kahe innovatsiooniprojekti elluviimiseks perioodi

2023–2027 jooksul.

(6) Toetuse teistkordseks saamiseks võib taotleja toetust taotleda, kui ta on varem selle määruse

alusel toetatud innovatsiooniprojekti ellu viinud.

§ 9. Nõuded taotlejale

(1) Taotleja riikliku maksu võlg ilma intressita on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku

maksu võla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille

tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas.

(2) Taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt

ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud

sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.

(3) Taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja

tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise

ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas.

6

(4) Taotlejal ei ole kehtivat karistust karistusseadustiku §-s 491, 209, 2091, 210, 296, 298, 2981,

372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest.

(5) Taotleja või innovatsioonipartneri juures töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel töötav

isik, juhtorgani liige, osanik või aktsionär ei tegutse innovatsiooniprojekti abikõlblikkuse

perioodil ega ole ühe aasta jooksul enne taotluse esitamist tegutsenud juhtorgani liikmena,

osanikuna või aktsionärina innovatsiooniprojektiga seotud teadus- ja arendusasutuses või

taotleja juures.

(6) Taotleja võlakordaja ehk võõrkapitali osakaalu näitaja, mille arvutamisel jagatakse taotluse

esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta kohustuste summa koguvara summaga, ei olnud

taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal suurem kui 0,70.

(7) Taotleja omatoodetud või töödeldud toodete ja saaduste turustamisest saadav müügitulu oli

taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal üle 20 000 euro.

(8) Taotleja maksevõime näitaja, mille arvutamisel jagatakse taotluse esitamisele vahetult

eelnenud majandusaasta käibevara summa lühiajaliste kohustuste summaga, oli taotluse

esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal suurem kui 1,00.

(9) Paragrahvi 8 lõike 3 punktis 1 nimetatud ekspert ei tohi tegeleda müügikonsultandi tööga,

olla taotleja juhtorgani liige, osanik või aktsionär ega tohi olla töötanud taotleja juures töö-,

töövõtu- või käsunduslepingu alusel ühe aasta jooksul enne taotluse esitamist.

(10) Kui taotleja on riigiabi saaja, ei tohi ta olla raskustes olev ettevõtja komisjoni määruse

(EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses, kui selline nõue tuleneb asjakohasest Euroopa

Liidu õigusaktist, ja tal ei tohi olla täitmata artikli 1 lõike 4 punktis a nimetatud korraldus

ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohta.

(11) Lõigetes 1‒5 sätestatud nõuded kehtivad ka innovatsioonipartnerile.

(12) Välispartner peab esitama Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi

PRIA) kinnituse, et:

1) tal ei ole päritoluriigi ees täitmata kohustusi, sealhulgas maksukohustusi ja Euroopa Liidu

vahenditest tulenevaid kohustusi;

2) ta ei ole rikkunud päritoluriigi seadusi;

3) ta on majanduslikult piisavalt stabiilses seisundis, et täita oma kohustusi partnerlussuhte

raames, sealhulgas kavandatud arendustegevuse osas.

3. peatükk

Toetuse taotlemine

§ 10. Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg

(1) Toetuse saamiseks esitab taotleja selleks ettenähtud tähtajal elektrooniliselt PRIA e-teenuse

keskkonna kaudu §-s 11 nimetatud nõuetele vastava taotluse.

(2) PRIA teatab taotluste esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma

veebilehel.

§ 11. Nõuded taotlusele

7

(1) Taotleja esitab taotluses järgmised andmed:

1) taotleja nimi ja registrikood ning taotleja esindaja ja innovatsiooniprojekti juhi nimi ja

kontaktandmed;

2) innovatsiooniprojekti selgelt sõnastatud tegevused ja sisu;

3) asukoht, kus innovatsiooniprojekti tegevused peamiselt toimuvad;

4) innovatsioonipartneri nimi ja kontaktandmed;

5) taotleja ja innovatsioonipartneri moodustatud innovatsiooniprojekti meeskonna liikmete

elulookirjeldused;

6) eksperdi kaasamise korral eksperdi elulookirjeldus ning haridust või kvalifikatsiooni tõendav

dokument.

(2) Koos taotlusega esitab taotleja innovatsiooniprojekti plaani, mis peab sisaldama järgmisi

andmeid:

1) innovatsiooniprojekti aluseks oleva probleemi lühikirjeldus;

2) innovatsiooniprojekti pealkiri, eesmärgid ja oodatavad tulemused nii eesti kui ka inglise

keeles;

3) innovatsiooniprojekti algus- ja lõppkuupäev, ajakava, kogumaksumus ja abikõlblike kulude

suurus, taotletava toetuse summa ning innovatsiooniprojekti tulemuste levitamise kava.

4. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 12. Taotleja ja taotluse nõuetekohasuse kontrollimine

(1) Taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja innovatsiooniprojekti toetuse

saamise nõuetele vastavust kontrollib PRIA.

(2) Pärast taotluse esitamise tähtpäeva esitab PRIA Maksu- ja Tolliametile päringu toetust

taotlenud füüsilisest isikust ettevõtjate kohta järgmiste andmete saamiseks:

1) käibedeklaratsiooni andmed nende füüsilisest isikust ettevõtjate puhul, kes on

käibemaksukohustuslased;

2) tuludeklaratsiooni vormi E andmed.

§ 13. Taotluse hindamine

(1) PRIA hindab taotlusi lisas „Taotluse hindamise kriteeriumid“ sätestatud

hindamiskriteeriumite alusel ja moodustab hindamistulemuste alusel taotluste

paremusjärjestuse.

(2) PRIA hindab taotlusi lisas sätestatud hindamiskriteeriumite alusel, andes iga

hindamiskriteeriumi eest hindepunkte vahemikus 0–4.

(3) Koondhinne on hindamiskriteeriumite eest antud hindepunktide kaalutud keskmine, mille

leidmiseks korrutatakse iga hindamiskriteeriumi eest antud hindepunkt vastava

hindamiskriteeriumi osakaaluga ja saadud tulemused liidetakse.

(4) Taotluste paremusjärjestuse koostamisel loetakse paremaks suurema koondhinde saanud

taotlus.

(5) Võrdse koondhindega taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles esitatud tegevused viib

ellu maapiirkonnas tegutsev taotleja, kelle püsiv tegevuskoht on väljaspool Tallinnaga

piirnevaid valdu ja kes on saanud lõike 6 punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumi eest enim

8

hindepunkte.

(6) Taotluse hindamiskriteeriumite osakaal koondhindes on järgmine:

1) innovatsiooniprojekti mõju sekkumise eesmärkide saavutamisele – 40 protsenti

koondhindest;

2) innovatsiooniprojekti meeskonna pädevus ja võimekus innovatsiooniprojekt ja selle

jätkutegevused ellu viia – 40 protsenti koondhindest;

3) innovatsiooniprojekti kvaliteet – 20 protsenti koondhindest.

§ 14. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ei ületa toetuseks ettenähtud

vahendeid, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel koostatud taotluste paremusjärjestuse

alusel kõik nõuetekohased taotlused, mis on saanud koondhindeks vähemalt 2,5 ja on iga

hindamiskriteeriumi eest saanud vähemalt 2,0 hindepunkti, Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1 punkti 3 alusel.

(2) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud

vahendeid, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel koostatud taotluste paremusjärjestuse

alusel parimad nõuetekohased taotlused, mis on saanud koondhindeks vähemalt 2,5 ja on iga

hindamiskriteeriumi eest saanud vähemalt 2,0 hindepunkti, Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1 punkti 2 alusel.

(3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alustel.

(4) PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 80 tööpäeva

jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast.

5. peatükk

Nõuded toetuse saajale ja toetuse maksmine

§ 15. Toetuse saaja kohustused

(1) Toetuse saaja viib innovatsiooniprojekti ellu, sealhulgas esitab kõik innovatsiooniprojekti

elluviimist tõendavad dokumendid, 4–18 kuu jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise

otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029.

(2) Toetuse saaja alustab innovatsiooniprojekti elluviimist 30 kalendripäeva jooksul arvates

taotluse rahuldamise otsuse tegemisest ning esitab koos maksetaotlusega innovatsiooniprojekti

elluviimise alustamist tõendavad dokumendid.

(3) Toetuse saaja täidab kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni järgmisi kohustusi:

1) võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet ja teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli

ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal,

ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal;

2) esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud

andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;

3) eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid

kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;

4) teavitab viivitamata PRIA-t taotluses esitatud või innovatsiooniprojektiga seotud andmete

muutumisest või innovatsiooniprojekti elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas

9

innovatsiooniprojektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule;

5) jagab teavet nii algava, käimasoleva kui ka lõppenud innovatsiooniprojekti tegevuse kohta,

seejuures jagab teavet innovatsiooniprojekti tegevuste ja saadud tulemuste kohta riikliku üldise

põllumajandus poliitika ülesandeid täitva võrgustikuga;

6) näitab avalikkusele, et tegemist on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD)

toetuse abil elluviidava innovatsiooniprojektiga, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja

teavitustegevusi.

(4) Toetuse saaja peab kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni vastama § 9 lõigetes 1–

5 sätestatud nõuetele.

(5) Toetuse saaja täidab toetuskõlblikkuse tingimusi, kui ta vastab § 9 lõigetes 1–5 sätestatud

nõuetele kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni.

§ 16. Maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele

(1) Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse

keskkonna kaudu kuni kaks maksetaotlust, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) innovatsiooniprojekt on täielikult või osadena elluviidud;

2) innovatsiooniprojekti eest on täielikult või osaliselt tasutud.

(2) Toetuse saaja esitab maksetaotluses järgmised andmed:

1) toetuse saaja ärinimi ja äriregistri kood;

2) toetuse summa, mille maksmist ta taotleb;

3) teave elluviidud innovatsiooniprojekti maksumuse ja selle osalise või täieliku tasumise

kohta;

4) teave innovatsiooniprojekti elluviimist tõendavate dokumentide kohta;

5) andmed innovatsiooniprojekti kogumaksumuse muutumise kohta.

(3) Toetuse saaja esitab koos maksetaotlusega järgmised dokumendid:

1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või

soetas vara;

2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav

maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;

3) selle isiku väljastatud osutatud teenuse või tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist tõendav

dokument, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö ja töötasu maksmist tõendav dokument;

4) töö-, töövõtu- või käsundusleping;

5) Maksu- ja Tolliameti isikustatud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja tööstuskindlustusmakse deklaratsiooni vormi väljavõte, arvelduskonto väljavõte

maksude tasumise tõendamiseks, või Maksu- ja Tolliameti ettemaksukonto väljavõte;

6) väljavõte palgalehest, millelt on näha töötaja ja tema tööandja nimi, töötajale arvestatud

töötasu ning sellelt kinnipeetud maksud ja muud kinnipidamised ning makstav netotöötasu;

7) paragrahvi 7 lõikes 2 nimetatud juhul vähemalt kolme pakkuja hinnapakkumused;

8) paragrahvi 7 lõikes 3 nimetatud juhul vähemalt ühe pakkuja hinnapakkumus;

9) innovatsiooniprojekti vahearuanne, milles kajastatakse lühidalt senised tulemused ning

antakse hinnang innovatsiooniprojekti edenemise, tehtud tööde ja eesseisvate tegevuste kohta;

10) nõuetekohane lõpparuanne 30 kalendripäeva jooksul arvates innovatsiooniprojekti

abikõlblikkuse perioodi lõppemisest, milles peavad olema kajastatud üksikasjalikud andmed

innovatsiooniprojekti elluviimise, tehtud tööde ja tulemuste kohta;

11) eesti- ja ingliskeelne lühikokkuvõte innovatsiooniprojekti peamistest tulemustest.

(4) Lõike 3 punktis 9 nimetatud innovatsiooniprojekti vahearuanne esitatakse, kui

10

innovatsiooniprojekt kestab kauem kui 12 kuud. Vahearuande saab esitada maksetaotlusest

eraldi.

(5) Lõike 3 punktis 10 nimetatud lõpparuanne peab sisaldama hinnangut innovatsiooniprojekti

tulemuslikkusele, elluviimisele ja tulemuste levitamisele.

§ 17. Maksetaotluse kontrollimine

PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja kulusid tõendavates dokumentides esitatud

andmete õigsust ning elluviidud innovatsiooniprojekti vastavust taotluse rahuldamise otsuses

sätestatud tingimustele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele.

§ 18. Toetuse maksmine

(1) Toetus makstakse üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ning tingimusel, et toetuse saaja

on järginud innovatsiooniprojekti elluviimisel kõiki nõudeid.

(2) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 4 alusel, kui enne toetuse maksmist

tehakse kindlaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28

lõikes 3 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused.

(3) Kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et taotleja rikub toetatava tegevuse elluviimise

nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi, võib PRIA rikkumise raskust, ulatust,

püsivust ja korduvust arvestades vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 3 alusel.

(4) PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja

jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul

arvates §-s 16 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

(5) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse

maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.

§ 19. Dokumentide säilitamine

Toetuse taotlemisega seotud dokumente säilitab PRIA kuni 31. detsembrini 2039. Paragrahvis

3 sätestatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi korral säilitab PRIA dokumente kümme aastat

arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

§ 20. Toetuse saaja andmete avalikustamine

PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning töötlemisest Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika

rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013

(ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras.

11

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaalminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Lisa. Taotluse hindamise kriteeriumid

1

Regionaalministri ...…. 2024. a määrus nr …

„Perioodi 2023–2027 arendusosaku toetuse

andmise tingimused ja kord“

Lisa

TAOTLUSE HINDAMISE KRITEERIUMID

1. Innovatsiooniprojekti mõju sekkumise eesmärkide saavutamisele

Taotlejale vajalike uuenduslike lahenduste väljatöötamine ja konkurentsivõime suurenemine

(osakaal 40 protsenti kaalutud keskmisest)

Hindepunkt Hindamiskriteerium

4 Innovatsiooniprojekti elluviimisega kaasneb ettevõtja konkurentsivõime

märkimisväärne suurenemine.

Taotleja on taotluses ja innovatsiooniprojekti plaanis selgelt kirjeldanud vajadust

uuenduslike tegevuste järele turul ning nõudlus kirjeldatud toote või teenuse järele on

märkimisväärselt suur.

Taotluses ja innovatsiooniprojekti plaanis kirjeldatud tehnoloogiline lahendus on

rahvusvahelisel tasandil uuenduslik.

3 Innovatsiooniprojekti elluviimisega kaasneb ettevõtja konkurentsivõime oluline

suurenemine.

Taotleja on taotluses ja innovatsiooniprojekti plaanis üldjoontes kirjeldanud vajadust

uuenduslike tegevuste järele turul ning nõudlus kirjeldatud toote või teenuse järele on

piisaval määral olemas.

Taotleja on taotluses ja innovatsiooniprojekti plaanis üldjoontes kirjeldanud

uuendusliku tegevuse vajalikkust.

Taotluses ja innovatsiooniprojekti plaanis kirjeldatud tehnoloogiline lahendus on

Eestis uuenduslik.

2 Innovatsiooniprojekti elluviimisega kaasneb ettevõtja konkurentsivõime mõningane

suurenemine.

Taotleja on taotluses ja innovatsiooniprojekti plaanis kirjeldanud vajadust

uuenduslike tegevuste järele turul ning selle toote või teenuse nõudlust, kuid liiga

üldiselt.

Taotleja on taotluses ja innovatsiooniprojekti plaanis uuendusliku tegevuse

vajalikkust kirjeldanud, kuid liiga üldiselt.

Taotluses ja innovatsiooniprojekti plaanis kirjeldatud tehnoloogiline lahendus on

selle valdkonna jaoks uuenduslik.

1 Innovatsiooniprojekti elluviimisega kaasnev ettevõtja konkurentsivõime suurenemine

on vähene.

Taotleja on taotluses ja innovatsiooniprojekti plaanis mõningal määral kirjeldanud ja

välja toonud uuendusliku tegevuse vajalikkuse, kuid pole selge konkreetse toote või

teenuseolulisus ja vajadus turul.

Taotluses ja innovatsiooniprojekti plaanis kirjeldatud tehnoloogiline lahendus on

uuenduslik üksnes taotleja jaoks.

0 Innovatsiooniprojekti elluviimisega ei kaasne ettevõtja konkurentsivõime

suurenemist.

Innovatsiooniprojektiga ei kaasne uut innovaatilist toodet või teenust.

Taotluses ja innovatsiooniprojekti plaanis kirjeldatud tehnoloogiline lahendus ei ole

uuenduslik.

2

2. Innovatsiooniprojekti meeskonna pädevus ja võimekus innovatsiooniprojekt ja selle

jätkutegevused ellu viia (osakaal 40 protsenti kaalutud keskmisest)

Hindepunkt Hindamiskriteerium

4 Meeskonna võimekus innovatsiooniprojekt ellu viia on väga hea.

Meeskonnas on olemas kõik vajaliku pädevusega inimesed, et innovatsiooniprojekt

edukalt ellu viia.

3 Meeskonna võimekus innovatsiooniprojekt ellu viia on piisav.

Meeskonnas on valdavalt olemas vajaliku pädevusega inimesed, et

innovatsiooniprojekt edukalt ellu viia.

2 Meeskonna võimekus innovatsiooniprojekt ellu viia on tagasihoidlik.

Meeskonna pädevus on vähene ning see võib ohtu seada innovatsiooniprojekti

juhtimise ja eduka elluviimise.

1 Meeskonna võimekus innovatsiooniprojekt ellu viia on väga tagasihoidlik.

Meeskonna pädevus innovatsiooniprojekti juhtimiseks ja elluviimiseks on väga

vähene.

0 Meeskonnal puudub võimekus innovatsiooniprojekt ellu viia.

3. Innovatsiooniprojekti kvaliteet (osakaal 20 protsenti kaalutud keskmisest)

Hindepunkt Hindamiskriteerium

4 Innovatsiooniprojekti vajalikkus on väga hästi põhjendatud, probleem või kasutamata

arenguvõimalus on selgelt kirjeldatud.

Innovatsiooniprojekti eesmärgid on konkreetselt määratud ning tegevusplaan nende

saavutamiseks on üksikasjalik ja selge.

3 Innovatsiooniprojekti vajalikkus on hästi põhjendatud, probleem või kasutamata

arenguvõimalus on kirjeldatud üldjoontes arusaadavalt.

Innovatsiooniprojekti eesmärgid on määratud ning tegevusplaan nende saavutamiseks

on kirjeldatud, kuid eesmärgid ja tegevused pole täielikult vastavuses.

2 Innovatsiooniprojekti vajalikkus on üldjoontes põhjendatud, probleem või kasutamata

arenguvõimalus on kirjeldatud vähesel määral, kuid arusaadavalt.

Innovatsiooniprojekti eesmärgid on üldjoontes lahti kirjutatud, kuid tegevusplaan

nende saavutamiseks on liiga üldine.

1 Innovatsiooniprojekti vajalikkus on ebaselgelt põhjendatud ja probleem või

kasutamata arenguvõimalus on kirjeldatud vähesel määral, mis ei võimalda hinnata

selle adekvaatsust.

Innovatsiooniprojekti eesmärgid on vähesel määral lahti kirjutatud ja tegevusplaan

nende saavutamiseks on ebapiisav.

0 Innovatsiooniprojekti vajalikkus on põhjendamata, probleem või kasutamata

arenguvõimalus on kirjeldamata.

Innovatsiooniprojekti eesmärgid on määramata ja puudub tegevusplaan nende

saavutamiseks.

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Kliimaministeerium

05.07.2024 nr 1.4-3/783

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaalministri määruse

„Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava aastateks 2023–2027” sekkumise

0.3 „Koostöö” tegevuse liigi „Innovatsioonikoostöö projektid – Euroopa

innovatsioonipartnerluse tegevusrühma projektid” raames antava arendusosaku toetuse

andmise ja kasutamise tingimused ning kord" eelnõu.

Palume kooskõlastada eelnõu 5 tööpäeva jooksul.

Eelnõu kooskõlastamine on kiireloomuline, sest toetuse avanemisega on seotud osapooltel

ajaline surve.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

regionaalminister

Lisad:

1. Eelnõu

2. Eelnõu lisa

3. Seletuskiri

Arvamuse avaldamiseks: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Maaelu

Teadmuskeskus, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda,

Eesti Talupidajate Keskliit ja Eesti Toiduainetööstuse Liit

Gret-Kristel Mällo

625 6553 [email protected]

2 (2)

Maarika Öövel

625 6197 maarika.öö[email protected]

SELETUSKIRI

regionaalministri määruse

„Perioodi 2023–2027 arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord“

eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7

lõike 2, § 12 lõike 3 ja § 24 lõike 1 alusel ning lähtudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

määrusest (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa

Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist

(EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad)

toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr

1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186) artiklist 77.

1. jaanuaril 2023. aastal algas uus Euroopa Liidu (edaspidi EL) eelarveperiood 2023–2027,

mille raames saab Eesti osa Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ja Euroopa Maaelu Arengu

Põllumajandusfondi eelarvest. Nendest fondidest toetuste andmist reguleerib perioodil 2023–

2027 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/21151. Nimetatud määruse artikli 9

kohaselt tuleb liikmesriikidel EL-i toetuste saamiseks koostada ühise põllumajanduspoliitika

strateegiakava, milleks Eesti puhul on „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti

strateegiakava aastateks 2023–2027“2 (edaspidi strateegiakava), mis on kiidetud heaks Euroopa

Komisjoni otsusega.

Määruse alusel toetatavate innovatsiooniprojektide tegevused aitavad kaasa Vabariigi Valitsuse

poolt 2021. aasta aprillis heaks kiidetud riikliku valdkonna arengukava „Põllumajanduse ja

kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (edaspidi PõKa) ja selle alaeesmärgi „Tark ja

kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond“ eesmärkide

saavutamisse ning arvestavad Euroopa Liidu roheleppe strateegia „Talust taldrikule“

eesmärkidega.

Eelnõu eesmärk on soodustada Euroopa Innovatsioonipartnerluse (EIP) projektide rakendamist

ja innovatsioonikoostööd taotlejate ning teadus- ja arendusasutuste ja teadus- ja

arendustegevusega tegelevate asutuste vahel, et seeläbi parandada maapiirkonna ettevõtete

positsiooni väärtusahelas, suurendada kliima- ja ressursitõhusust ning maandada

vastupanuvõimet turu- ja tootmisriskidele, säilitades samas elurikkust ning looduslikest ja

klimaatilistest tingimustest tulenevaid iseärasusi. Parimate ja uuenduslike keskkonnasõbralike

tootmis- ja töötlemistavade väljatöötamiseks ja rakendamiseks tehakse koostööd nii Eesti kui

välismaiste teadus- ja arendusasutuste ning ekspertidega, toetatakse EIP projektide läbiviimist

nii Eesti kui väliskoostööna.

Sekkumine panustab PõKa teaduse ja innovatsiooni ning teadmussiirde tegevussuunda. Samuti

on arvestatud ettevõtjate ja teadlaste innovatsioonikoostöö tugevdamise, keskkonnasäästlike

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32021R2115&from=ET 2 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 | Maaeluministeerium (agri.ee)

praktikate ja toidutarneahela eesmärkide rakendamise (Euroopa roheline kokkulepe, Talust

taldrikule, Euroopa kliimaseadus) vajadustega.

Sekkumise eesmärk, sekkumisviisid ja võimalikud tegevused eesmärgi saavutamiseks selgitati

välja sektori esindusorganisatsioonide esitatud ettepanekute põhjal Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi juhtimisel toimunud strateegiakava ettevalmistamise arutelude

käigus3.

Eelnõu on vajalik strateegiakava kohase „Innovatsioonikoostöö projektid - Euroopa

innovatsioonipartnerluse tegevusrühma projektid“ arendusosaku toetuse andmiseks ning

toetuse tingimuste kehtestamiseks.

Toetuse andmise eesmärk on töötada välja innovaatilisi lahendusi, milles keskendutakse

põllumajandustootjate ja metsandusettevõtjate konkurentsivõime suurendamisele luues

uuenduslikke ja kõrgema lisandväärtusega teenuseid ja tooteid. Eesmärk saavutatakse

arendades teadmus- ja tehnoloogia siiret ja tihendades koostööd teadus- ja arendusasutuste ning

ekspertidega.

Toetuse andmise alameesmärgid on:

1) toetada kontaktide loomist koostöö eesmärgil toetuse saaja ja teadus- ja arendusasutuste ning

ekspertide vahel;

2) võimaldada taotlejal saada oma uuendusliku idee teostatavuse ja tasuvuse kohta igakülgset

rakendatavat teavet.

Arendusosaku toetus võimaldab põllumajandustootjatele ligipääsu ettevõtte välistele

innovatsiooniks vajalikele teadmistele, uute toodete, teenuste, protsesside ja tehnoloogiate, kuid

ka traditsiooniliste tavade uutes geograafilistes või keskkonnatingimustes väljatöötamiseks.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal– ja Põllumajandusministeeriumi teadus- ja

arendusosakonna peaspetsialist Gret-Kristel Mällo (625 6553, [email protected]).

Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Regionaal– ja Põllumajandusministeeriumi

õigusosakonna peaspetsialist Maarika Öövel (625 6197, maarika.öö[email protected]) ja keeleliselt

toimetas eelnõu sama osakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu § 1 sätestab reguleerimisala.

Määruse eesmärk on kehtestada strateegiakava sekkumise „Innovatsioonikoostöö projektid –

Euroopa innovatsioonipartnerluse tegevusrühma projektid” raames antava arendusosaku

toetuse (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord. Määrusega

reguleeritakse innovatsioonikoostöö projekte, mis on osa Euroopa innovatsioonipartnerluse

tegevusrühmadest ja millele antakse arendusosaku toetust. Määruse eesmärk on aidata kaasa

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava eesmärkide saavutamisele ning

tagada toetuste andmise ja kasutamise läbipaistvus.

3 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021- 2027 ettevalmistamine

Määruse alusel toetatavad projektid aitavad kaasa PõKa eesmärkide saavutamisse ja selle

alaeesmärgi „Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud

keskkond“ eesmärkide saavutamisele. Samuti arvestavad toetatavad projektid Euroopa Liidu

roheleppe strateegia „Talust taldrikule“ eesmärkidega. See tähendab, et toetatavate projektide

tegevused aitavad kaasa jätkusuutlikule ja konkurentsivõimelisele põllumajandusele ning

aitavad tagada ohutu toidu ja keskkonna.

Eelnõu § 2 sätestab toetuse andmise eesmärgi.

Toetuse eesmärk on võimaldada põllumajandustootjatele ja metsandusettevõtjatele vajalike

innovaatiliste lahenduste väljatöötamist. Siinjuures on oluline arvestada kogu tarneahela

vastastikust mõju ning suurendada ettevõtjate konkurentsivõimet uuenduslike ja kõrgema

lisandväärtusega toodete, teenuste ja tehnoloogiate väljatöötamise kaudu. Oluline on ka

teadmiste- ja tehnoloogiasiirde ning koostöö tihendamine innovatsioonipartneriga. Seega on

toetuse eesmärk innovaatiliste lahenduste väljatöötamine ja ettevõtjate konkurentsivõime

suurendamine.

Toetuse andmine soodustab Euroopa Innovatsioonipartnerluse (EIP) projektide rakendamist ja

innovatsioonikoostööd erinevate osapoolte vahel, sealhulgas taotlejate, teadus- ja

arendusasutuste ning ekspertide vahel. Selle tulemusena peaks paranema maapiirkonna

ettevõtete positsioon väärtusahelas ning suurenema kliima- ja ressursitõhusus. Samuti aitab

toetus maandada turu- ja tootmisriske ning säilitada elurikkust ning looduslikest ja

klimaatilistest tingimustest tulenevaid iseärasusi. Toetuse eesmärk on ka parimate

keskkonnasõbralike tootmis- ja töötlemistavade väljatöötamine ning rakendamine, mille jaoks

tehakse koostööd nii Eesti kui välismaiste teadus- ja arendusasutuste ning ekspertidega.

Kokkuvõtlikult soodustatakse innovatsioonipartnerite kaasamist ning koostööd erinevate

osapoolte vahel, et aidata kaasa maapiirkonna ettevõtete konkurentsivõime suurendamisele.

Toetuse andmise alameesmärgid on

1) toetada kontaktide loomist koostöö eesmärgil toetuse saaja ja teadus- ja arendusasutuste ning

ekspertide vahel, mis aitab tagada tiheda koostöö erinevate osapoolte vahel ning võimaldab

toetuse saajatel kasutada kvaliteetset teadmusbaasi ja ekspertteadmisi oma ettevõtte

arendamiseks. Selle tulemusena võib oodata uuenduslike ja kõrgema lisandväärtusega toodete,

teenuste ja tehnoloogiate väljatöötamist ning konkurentsivõime kasvu.

2) saada igakülgset rakendatavat teavet taotleja uuendusliku idee teostatavuse ja tasuvuse kohta.

Selle eesmärgi täitmisel saab innovatsioonipartner pakkuda erinevaid ressursse ja vahendeid, et

aidata taotlejal oma idee teostatavust hinnata ning selle rakendamiseks vajalikke samme

planeerida. Oluline on, et taotlejal oleks juurdepääs vajalikele ressurssidele ja teadmistele, et

tagada idee võimalikult edukas teostamine ning tasuvus. Kui taotleja saab piisavalt teavet oma

idee teostatavuse ja tasuvuse kohta, võib see aidata vähendada riske ja suurendada võimalusi

innovatsiooniprojekti edukaks lõpuleviimiseks.

Arendusosaku toetus aitab kaasa kahe eesmärgi täitmisele: ühelt poolt on toetus suunatud

innovaatiliste lahenduste väljatöötamisele, teiselt poolt aga ka ettevõtjate konkurentsivõime

kasvule kõrgema lisandväärtusega toodete, teenuste ja tehnoloogiate väljatöötamise kaudu.

Määruse rakendamise tulemusena suureneb koostööd teinud ettevõtjate ja teadus- ning

arendusasutuste ning ekspertide arv, mis omakorda toob kaasa ettevõtjate teadmiste- ja

tehnoloogiaalase võimekuse kasvu. Seega saab öelda, et määrus aitab kaasa innovatsiooni ja

koostöö arengule ning suurendab ettevõtjate võimekust.

Eelnõu § 3 sätestab toetusele kohalduvad riigiabi tingimused.

Riigiabi on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikli 107 lõike 1 järgi igasugune

liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või

ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist.

Kuigi riigiabi on ELi ühisturuga põhimõtteliselt kokkusobimatu, on riigiabi lubamiseks siiski

teatud võimalused. Sealjuures on tulenevalt põllumajandussektori eripärast ELTL artiklis 42

tehtud riigiabi reeglite kohaldamiseks erisäte, mis kajastub Ühise põllumajanduspoliitika

strateegiakava aluseks oleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli

145 lõikes 2. Selle kohaselt ei kohaldata riigiabi eeskirjasid nende innovatsiooniprojektide

suhtes, mis on seotud ELTL lisas 1 nimetatud toodetega ehk põllumajandustoodetega. Seega

kohalduvad riigiabi nõuded üksnes juhul, kui tegemist ei ole põllumajandustoodete tootmise,

töötlemise või turustamisega. ELTL lisa 1 ehk põllumajandustoote mõistet tõlgendatakse

koostoimes Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 2023/2364, millega muudetakse tariifi- ja

statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr

2658/87 I lisa (ELT L 2023/2364, 31.10.2023).

Eelnõu § 3 lõiked 1 ja 2 selgitavad vähese tähtsusega abi ja riigiabi kohaldamist käsitlevaid

asjaolusid.

Kui innovatsiooniprojekti tegevus ei ole seotud Euroopa Liidu Toimimise lepingu ja Euroopa

Liidu lepingu 2021/C 326/01 I lisas nimetatud toodetega, siis esimese valikuna loetakse toetus

vähese tähtsusega abiks vastavalt komisjoni (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L

2023/2831, 15.12.2023). Vähese tähtsusega abi puhul ei tohi ühele ettevõtjale toetuse andmisele

vahetult eelnenud kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega

ületada vähese tähtsusega abi ülemmäära 300 000 eurot.

Komisjoni määrus (EL) nr 2023/2831 on abi andmisel esimene valik, kuna selle kohaselt on

lubatud §-s 5 sätestatud toetuse määr 90 protsenti. Kui taotleja vähese tähtsusega abi maht on

ületatud, ei ole võimalik komisjoni määrust (EL) 2023/2831 kohaldada. Sel juhul loetakse antav

abi riigiabiks komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L

187, 26.06.2014, lk 1–78), artikli 25 tähenduses. Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikkel

25 sätestab aga madalamad abimäärad. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud

piirangud laienevad ka innovatsioonipartnerile.

Eelnõu § 3 lõige 3 sätestab, et üksnes konkurentsiseaduse § 2 lõike 1 tähenduses ettevõtjate

suhtes kohaldatakse vähese tähtsusega abi ning riigiabi sätteid. Riigiabi eeskirjade kontekstis

on ettevõtja mõiste lai. Ettevõtjaks loetakse majandustegevusega tegelevaid isikuid olenemata

nende õiguslikust vormist. Seetõttu võib riigiabi eeskirjade kontekstis ettevõtja all mõista ka

mittetulundusühingut, mittetulundusühingu liiget või Euroopa Innovatsioonipartnerluse

töörühma liiget, kes osaleb ise või kelle töötaja, osanik, aktsionär, liige või juhtorgani liige

osaleb toetatavas tegevuses.

Eelnõu § 3 lõige 4 sätestab tingimused, millele vähese tähtsusega abi saajad peavad vastama.

Esimene tingimus on see, et viimase kolme majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi

ja antava toetuse summa kokku ei tohi ületada vähese tähtsusega abi ülemmäära 300 000 eurot.

Teine tingimus puudutab vähese tähtsusega abi erinevateks eesmärkideks antava toetuse

kumuleerimist vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831 artikli 5 sätestatud

reeglitele. Vähese tähtsusega abi on väikeses mahus antav abi, mille puhul Euroopa Komisjon

on leidnud, et see ei mõjuta liikmesriikidevahelist konkurentsi.

Eelnõu § 4 kirjeldab toetuse raames toetatavaid tegevusi.

Eelnõu § 4 lõige 1 sätestab, loetelu tegevustest, mille teostamiseks antakse toetust ning selgitab

arendusosaku olemust. Arendusosaku toetus on sihtotstarbeline toetus, mis on mõeldud teadus-

ja arendusasutuselt ning eksperdilt tegevuste hankimiseks ja tegevuste elluviimiseks vajalike

materjalide soetamiseks. Toetus on vajalik selleks, et saavutada §-s 2 sätestatud eesmärke, mis

hõlmavad innovatsiooniprojekti tegevuste elluviimist. Põllumajandustoodetest

mittepõllumajandustoodete töötlemine on tegevus, mis ei ole seotud ELTL 1 lisas nimetatud

toodetega.

Toetust antakse toote- ja tehnoloogiakatsetuste, testide, eksperimentide ning

teostatavusuuringute läbiviimiseks. Lisaks saab toetust kasutada teostatavusuuringute

läbiviimiseks, mis aitab hinnata innovatsiooniprojekti teostatavust, sealhulgas võimalikke riske

ja väljakutseid. Näiteks võib arendusosaku toetust kasutada suuremahulise

innovatsioonikoostöö projekti idee teostatavuse testimiseks. Teostatavusuuring on protsess,

mille käigus hinnatakse objektiivselt ja ratsionaalselt innovatsiooniprojekti tugevaid ja nõrku

külgi, võimalusi ja ohte ning selgitatakse välja vajalikud ressursid ja innovatsiooniprojekti

eduväljavaated, et toetada otsuste tegemise protsessi.

Toetatakse ka töövõtete testimist ja kui tarvis, nende kohandamist ja täiustamist.

Toetuse abil on võimalik teostada eeluuringuid, mis on vajalikud strateegiakava sekkumise 0.3

„Koostöö“ tegevuse liigi „Innovatsioonikoostöö projektid – Euroopa innovatsioonipartnerluse

tegevusrühma projektid“ raames planeeritava innovatsioonikoostöö projekti väljatöötamiseks.

Seejuures ei ole vahet, kas planeeritav innovatsioonikoostööprojekt on suure või

väiksemamahuline.

Toetatakse ka prototüübi valmistamist, mis võimaldab testida toote, teenuse või süsteemi

funktsionaalsust ja kasutatavust enne lõpliku toote, teenuse või süsteemi valmistamist. Toetuse

eesmärk on aidata ettevõtetel oma tooteid ja teenuseid parendada ning jõuda turule kiiremini ja

edukamalt.

Samuti toetatakse infotehnoloogiaalast arendust, milleks on suure kiirusega andmeedastust

võimaldav värkvõrk (IoT) ja selle seadistamine. Toetuse eesmärk võib olla näiteks uue

infotehnoloogilise lahenduse väljatöötamine või olemasoleva süsteemi täiustamine, et

saavutada selle parem toimivus ja tõhusus.

Kui taotlejal puuduvad need pädevused, võib olla vajalik väline abi ja toetus, et aidata arendada

ja rakendada innovaatilisi lahendusi.

Eelnõu § 4 lõige 2 sätestab, et toetus on suunatud põllumajandustoodete tootmisele ja

töötlemisele, metsasaaduste töötlemisele, metsa majandamisele ning põllumajandustoodetest

mittepõllumajandustoodete töötlemisele suunatud tegevustele, mille eesmärk on leida praktilisi

energia-, ressursi- ja keskkonnasäästlikkust suurendavaid lahendusi. Toetus on suunatud

innovatsiooniprojektidele, mis edendavad uusi ideid ning võimaldavad levitada teavet

innovatsiooniprojektide kohta, mis on alustanud, käimas või juba lõppenud. Oluline on

märkida, et toetus on suunatud vaid tegevustele, mis vastavad toetuse eesmärkidele ning mis

suurendavad energia-, ressursi- ja keskkonnasäästlikkuse tulemuslikkust.

Eelnõu § 4 lõige 3 sätestab, et toetatavad innovatsiooniprojektid peavad järgima Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 127 lõike 3 kohast interaktiivset

koostöö mudelit ning vastama artiklis 127 sätestatud Euroopa innovatsioonipartnerluse

töörühmadele kehtestatud nõuetele.

Artikli 127 kohaselt on põllumajanduse tootlikkust ja kestlikkust käsitleva Euroopa

innovatsioonipartnerluse (EIP) eesmärgiks innovatsiooni edendamine ja teadmiste vahetuse

parandamine. EIP raames toetatakse AKISt, ühendades poliitika ja vahendid innovatsiooni

kiirendamiseks. Eelkõige teeb EIP järgmist:

a) loob lisaväärtust, sidudes paremini teadusuuringud ja põllumajandustavad ning innustades

ulatuslikumalt kasutama olemasolevaid innovatsioonimeetmeid;

b) ühendab innovatsioonis osalejaid ja innovatsiooniprojekte;

c) soodustab innovatiivsete lahenduste kiiremat ja ulatuslikumat praktikasse ülevõtmist,

sealhulgas teabe vahetamist põllumajandustootjate vahel;

d) teavitab teadusringkondi põllumajandustootmise jaoks vajalikest teadusuuringutest.

Artikli 127 lõikes 3 määratletakse interaktiivse innovatsioonimudeli põhimõtted, mille järgmist

EIP töörühmadelt eeldatakse. EIP töörühmad on Euroopa innovatsioonipartnerluse osaks. Iga

EIP töörühm koostab kava innovatsiooniprojekti väljatöötamiseks või rakendamiseks. See

innovatsiooniprojekt põhineb interaktiivsel innovatsioonimudelil, mille peamised põhimõtted

on järgmised:

a) töötada välja innovatiivseid lahendusi, milles keskendutakse põllumajandustootjate või

metsandusettevõtjate vajadustele, ning samal ajal käsitleda vajaduse korral kogu tarneahela

vastastikust mõju;

b) ühendada sellised partnereid, näiteks põllumajandustootjad, nõustajad, teadlased, ettevõtjad

või valitsusvälised organisatsioonid, kelle vastastikku täiendavad teadmised võimaldavad

sihipärases kombinatsioonis kõige paremini saavutada innovatsiooniprojekti eesmärke, ning

c) kasutada kogu innovatsiooniprojekti vältel kaasotsustamist ja ühisloomet.

EIP töörühmad võivad tegutseda mitte üksnes sama riigi piires, vaid ka riikidevaheliselt,

sealhulgas piiriülesel tasandil. Kavandatav innovatsioon võib põhineda nii uutel tavadel kui ka

traditsioonilistel tavadel uutes geograafilistes või keskkonnatingimustes.

EIP töörühmad teevad oma kavadest ja innovatsiooniprojektide tulemustest kokkuvõtte ja

levitavad seda, eelkõige riiklike ja Euroopa ÜPP võrgustike kaudu.

See tähendab, et innovatsiooniprojektide taotlustes peavad olema kirjeldatud, kuidas

innovatsiooniprojektis osalejad omavahel koostööd teevad ning kuidas innovatsiooniprojekt

aitab kaasa Euroopa innovatsioonipartnerluse eesmärkide saavutamisele. Lisaks peavad

innovatsiooniprojektid vastama Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmadele kehtestatud

nõuetele, nagu eelpool kirjeldatud.

Eelnõu § 4 lõikes 4 loetletakse tegevused, mida selle määruse raames ei toetata, kuna need ei

aita kaasa seatud eesmärkide saavutamisele. Mittetoetatavad tegevused on järgmised:

1) puidust ehitusmaterjalide, mööblitööstuse toodete (näiteks riiulite, toolide) ning

tubakatoodete tootmiseks, töötlemiseks ja turustamiseks;

2) eraldiseisvaks teadustegevuseks, millel puudub praktiline väljund toetust taotleva ettevõtja

jaoks;

3) teavitus- ja esitlustegevuseks, mis kattub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/2115 artikli 78 (Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine) alusel toetatava tegevusega;

4) ärimudeli loomiseks, muutmiseks või täiendamiseks;

5) tootmiskorralduse, kvaliteedistandardi ja juhtimise alaseks nõustamiseks;

6) veebilehe ja e-poe loomiseks;

7) üksnes kirjanduse või andmebaasi alusel teostatavus- või tasuvusuuringu läbiviimiseks.

Eelnõu § 4 lõige 5 sätestab, et toetust taotledes ei tohi alustada toetatava tegevusega enne

taotluse esitamist ning sellega seotud kohustusi ei tohi olla võetud varem. See tähendab, et

toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikke dokumente ei tohi olla väljastatud enne taotluse

esitamist. Samuti sätestatakse, et toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei tohi

olla väljastatud varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval.

Eelnõu § 5 sätestab toetuse määra ja suuruse.

Eelnõu § 5 lõige 1 ja 2 sätestavad, et maksimaalne toetuse summa ühe innovatsiooniprojekti

kohta on 20 000 eurot ning toetuse suurus võib olla kuni 90 protsenti toetatava tegevuse

abikõlbliku kulu maksumusest. See tähendab, et taotleja peab ise rahastama

innovatsiooniprojekti vähemalt 10 protsendi ulatuses. Toetust antakse kuni 90 protsenti

toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, kuid toetuse summa ei tohi ületada 20 000

eurot. Näiteks, kui toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumus on 22 000 eurot, siis toetussumma

on 19 800 eurot, millest taotleja peab ise finantseerima 10 protsenti ehk 2 200 eurot

innovatsiooniprojekti kogumaksumusest.

Eelnõu § 5 lõige 3 sätestab, et toetuse saaja saab taotleda innovatsiooniprojekti toote- või

teenusearenduse nõustamist kuni 20 protsenti taotletavast summast. Kirjanduse ülevaate

koostamist toetatakse kuni 10 protsenti taotletavast summast.

Näiteks kui toetuse abikõlbliku kulu maksumus on 13 000 eurot, siis maksimaalne nõustamise

abikõlblik kulu on 2 600 eurot (20 protsenti abikõlblikust kulust, mis on kokku 13 000 eurot),

toetussumma on vastavalt 2 340 eurot (see on 90 protsenti ehk toetatav osa 2 600 eurost).

Kirjanduse ülevaate koostamiseks suurim võimalik abikõlblik kulu on vastavalt 1 300 eurot

(10 protsenti abikõlblikust kulust, mis on kokku 13 000 eurot), toetussumma on vastavalt 1 170

eurot (see on 90 protsenti ehk toetatav osa 1 300 eurost).

Nõustamise eesmärk on aidata toetuse saajal läbi viia innovaatilisi projekte ning leida lahendusi

nendega seotud probleemidele. Kirjanduse ülevaate koostamine võib olla seotud näiteks

tehnoloogia, turu-uuringute või patentidega ning selle eesmärk on aidata toetuse saajal saada

teavet ja teadmisi, mis võivad olla olulised tema innovatsiooniprojekti edukaks elluviimiseks.

Toetuse määrad nõustamise ja kirjanduse ülevaate koostamise jaoks on piiratud vastavalt

taotletava toetuse suurusega.

Eelnõu § 5 lõige 4 sätestab, et toetust makstakse välja ainult nende kulude eest, mis on

tegelikult tekkinud, vastavad abikõlblikkuse kriteeriumitele ja mida saab dokumentaalselt

tõendada.

Eelnõu § 6 sätestab innovatsiooniprojekti abikõlblikud kulud.

Eelnõu §-s 6 lõikes 1 selgitatakse, millised kulud on toetatava tegevuse raames abikõlblikud

ning millised nõuded nendele kuludele kehtivad. Abikõlblikud kulud on need kulud, mis on

vajalikud toetatava tegevuse elluviimiseks ning on tehtud sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja

majanduslikult soodsaimal viisil. Samuti peavad kulud olema taotluses detailselt kirjeldatud

ning vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikliga 127

kehtestatud nõuetele ehk olema kooskõlas Euroopa innovatsioonipartnerluse põhimõtetega (vt

käesoleva seletuskirja § 4 lõike 3 juures). Need kulud peavad olema vajalikud toetuse eesmärgi

saavutamiseks. Kõik kulud peavad olema põhjendatud ning neid tuleb teha mõistlikult ja

majanduslikult otstarbekal viisil.

Lisaks peab taotluses detailselt kirjeldama innovatsiooniprojekti elluviimisega seotud

personalikulusid, mis hõlmavad lepingu alusel palgatud innovatsioonipartneri personalikulu,

innovatsiooniprojekti tulemuste levitamise kulusid ja tegevuste elluviimiseks vajalike

materjalide kulu. See tähendab, et taotluse esitaja peab selgelt kirjeldama, kuidas ta kavatseb

toetust kasutada, millised kulud on seotud personali palgaga, kuidas ta kavatseb

innovatsiooniprojekti tulemusi levitada ning millised kulud on seotud tegevuse elluviimiseks

vajalike materjalidega. Abikõlblikud tööjõukulud võivad hõlmata alljärgnevaid kulusid:

1) toetatavat tegevust ellu viiva töötaja tööjõukulu, mis vastab asutusesisesele palgajuhendile

ja töö tasustamise juhendile ning on kooskõlas asutusesisese palgataseme või töötasuga;

2) füüsilise isikuga sõlmitud töövõtu- või käsunduslepingu alusel makstav tasu ja sellelt tasult

arvestatud maksud;

3) Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruse nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste

maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord”

sätestatud tingimustel makstud töötaja lähetuskulu ja sellega kaasnev sõidu- ja majutuskulu.

Eelnõu § 6 lõikes 2 sätestatakse kulud, mis ei ole toetatava tegevuse elluviimise kontekstis

abikõlblikud. Näiteks ei ole abikõlblikud enne taotluse esitamist tehtud kulud ega kulud, mis

on seotud maksude, litsentside, trahvide või intressidega. Samuti ei ole abikõlblikud kulud, mis

on seotud investeeringutega tootmis- või töötlemisseadmetesse, ega kulud, mis on seotud

ettevõtte ümberkorraldamisega või ülevõtmisega jne.

Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, artikli 73 lõikes 3 sätestatud

kulud, milleks on:

a) põllumajandustoodete tootmise õiguste ostmine;

b) toetusõiguste ostmine;

c) maa ostmine;

d) loomade ost ning üheaastaste taimede ost ja nende taimede istutamine muul eesmärgil kui:

i) loodusõnnetuse, ebasoodsate ilmastikutingimuste või katastroofi tagajärjel kaotatud

põllumajandusliku või metsamajandusliku potentsiaali taastamine;

ii) kariloomade kaitsmine suurkiskjate eest või kasutamine masinate asemel metsanduses;

iii) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1012 (45) artikli 2 punktis 24

määratletud ohustatud tõugude kasvatamine artiklis 70 osutatud kohustuste alusel või

iv) geneetilisest erosioonist ohustatud taimesortide säilitamine artiklis 70 osutatud

kohustuste alusel.

e) laenuintress, välja arvatud toetuste puhul, mis on antud intressitoetusena või tagatistasu

toetusena;

f) investeeringud suuremahulisse taristusse, mille liikmesriik on kindlaks määranud oma ÜPP

strateegiakavas ja mis ei ole osa määruse (EL) 2021/1060 artiklis 32 sätestatud kogukonna

juhitud kohaliku arengu strateegiatest, välja arvatud lairibaühendusse ja üleujutuste või

rannikukaitsega seotud ennetusmeetmetesse, mille eesmärk on vähendada võimalike

loodusõnnetuste, ebasoodsate ilmastikutingimuste või katastroofide tagajärgi;

g) investeeringud metsastamisse, mis ei ole vastavuses keskkonna- ja kliimaeesmärkidega

lähtuvalt kestliku metsanduse põhimõtetest, mis on välja töötatud üleeuroopalistes

metsastamise ja taasmetsastamise suunistes.

2) käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;

3) tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikute vahel sõlmitud tehinguga kaasnev kulu;

4) enne taotluse esitamist tehtud kulu;

5) taotleja ja innovatsioonipartneri tavapärane tegevus- ja üldkulu, milleks on näiteks remondi,

rendi, üüri, kütuse, sidekulu ning muu tavapärane tegevus- ja üldkulu;

6) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse

ja finantsteenustega seotud muu kulu;

7) riigilõiv, trahv, finantskaristus ning vaide ja kohtumenetluse korral menetluskulud;

8) maa ja olemasoleva ehitise ostmise, üürimise ja rentimise kulu;

9) innovatsiooniprojekti elluviimise seisukohast põhjendamatu ja ebaoluline kulu;

10) tootmis- või töötlemisseadmesse ja ehitisse tehtava investeeringu kulu;

11) tehnoloogiasse tehtava investeeringu kulud, kui tehnoloogiat saab kasutada või muuta

kasutuskõlblikuks tööstuslikes rakendustes või kaubanduslikul eesmärgil. Investeeringud, mis

keskenduvad tehnoloogia ostmisele tööstuslikus kontekstis ei ole lubatud.

12) kulu mille kohta taotleja on saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu

või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;

13) kasutatud masina ja seadme ostmiseks tehtud kulu;

14) koolituskulud, sealhulgas koolitusreisi kulu. Abikõlblikud ei ole kulud kursuste,

seminaride, töötubade jne. osavõtutasudena, samuti koolitusüritusega seotud transpordi,

majutuse ja päevarahade kulu;

15) keskkonnamõju hindamisega või detailplaneeringu koostamisega kaasnevad kulud; 16) innovatsioonipartneri palkamisel ei ole abikõlblik taotluse esitamise ajal taotleja juures töötava innovatsioonipartneri personalikulu, olemasoleva töökoha täitmine ega taotleja juures töötava töötaja asendamine. Toetuse eesmärk on toetada uute või täiendavate ressursside, näiteks teadmiste, oskuste kaasamist, mis aitavad kaasa innovatsiooniprojekti arengule ja teostamisele; 17) turundustegevusega seotud kulud on need väljaminekud, mis on tehtud ettevõtte toodete või teenuste turule toomiseks, reklaamimiseks ja müügiks. Reklaamikampaaniatega seotud kulu, nagu veebi- televisiooni- jne reklaamid. Reklaammaterjali kujundamise ja trükkimisega seotud kulu. Veebiturundus nagu näiteks sotsiaalmeedia kampaaniate je e-posti turundamine, veebilehe hooldusega seotud kulu. Eelnõu § 6 lõige 3 sätestab, et toetatava tegevusega seotud kulud, mida võib toetuse

taotlemiseks esitada, peavad olema tasutud innovatsiooniprojekti abikõlblikkuse perioodi

jooksul. Abikõlblikkuse perioodi ehk innovatsiooniprojekti kestuse minimaalne pikkus on 4

kuud ja maksimaalne pikkus on 18 kuud. See tähendab, et kulud, mis on tehtud väljaspool

seda perioodi, ei ole toetatavad.

Eelnõu § 6 lõige 4 sätestab, et toetuse saaja võib innovatsiooniprojekti jooksul ühe korra

taotleda innovatsiooniprojekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist kahe kuu võrra mõjuval

põhjusel. Pikendamiseks peab saavutatav tulemus jätkuvalt seonduma meetme ja

innovatsiooniprojekti eesmärkidega ning kõik tegevused, ka pikendamise korral, tuleb lõpetada

hiljemalt 2027. aasta 31. detsembriks. Seega on lubatud innovatsiooniprojekti abikõlblikkuse

perioodi üks kord pikendada, kuid seda vaid mõjuval põhjusel ning eeldusel, et

innovatsiooniprojekti eesmärkide saavutamine ei ole ohustatud.

Eelnõu §-s 7 sätestatakse ostumenetluse läbiviimine.

Eelnõu § 7 lõikes 1 sätestatakse, et toetuse taotleja peab korraldama ostumenetluse, et välja

selgitada toetatava tegevuse raames tellitava töö, teenuse või vara mõistlik maksumus. See

tähendab, et enne ostu sooritamist peab toetuse saaja läbi viima hankemenetluse, kus kaalutakse

erinevaid pakkumisi ning tehakse valik parima pakkumise alusel. Ostumenetluse tulemusel

valitakse pakkumine, mis vastab kõige paremini etteantud nõuetele ja tingimustele ning on

kõige mõistlikuma hinna ja kvaliteedi suhtega. Selle nõude täitmise eesmärk on tagada, et

toetuse kasutamine oleks efektiivne ja majanduslikult otstarbekas.

Eelnõu § 7 lõige 2 sätestab, et kui taotleja soovib innovatsiooniprojekti raames tellida tööd,

teenust või soetada vara, mille käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, siis on vajalik küsida

vähemalt kolmelt sõltumatult pakkujalt võrreldavaid hinnapakkumusi. Sõltumatute pakkujate

all mõeldakse selliseid ettevõtteid või isikuid, kes ei ole omavahel seotud, st neil ei ole mingit

seost üksteisega, nagu näiteks samasse kontserni kuulumine või ühine juhtimine. See tähendab,

et taotleja ei tohi tugineda ainult ühe pakkumuse hinnale, vaid võrdlema erinevaid pakkumusi,

et saada võimalikult õiglane hind. Selline protsess tagab, et maksumus on mõistlik ja vastab

turutingimustele. Sõltumatu pakkuja võib olla ka MTÜ.

Eelnõu § 7 lõige 3 sätestab, et taotleja võib küsida alla kolme võrreldava hinnapakkumuse, kui

objektiivsetel põhjustel kolme hinnapakkumuse küsimine ei ole võimalik. See tähendab, et kui

taotleja on näiteks juba uurinud turul saadaolevaid pakkumisi ja leidnud, et neid on vähem kui

kolm, võib ta küsida vähemalt kahte hinnapakkumust, kui see on mõistlik. Oluline on siiski

meeles pidada, et taotleja peab olema võimeline selgitama ja tõendama, miks oli võimatu või

ebapraktiline küsida kolme võrreldavat hinnapakkumust.

Eelnõu § 7 lõige 4 sätestab loetelu sellest, millist teavet peab sisaldama hinnapakkumus, mille

taotleja saab tellitud töö, teenuse või vara kohta. Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime,

hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö,

teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.

Eelnõu § 7 lõige 5 sätestab, et taotleja ei tohi küsida hinnapakkumust enda ega omavahel seotud

isikutelt, tulumaksuseaduse § 8 tähenduses. Tulumaksuseaduse § 8 sätestab, millal isikud

loetakse omavahel seotuks, näiteks kui üks isik omab teise isiku üle märkimisväärset

mõjuvõimu või neil on ühine juhtimisorgan. Sellised seotud isikud võivad pakkuda üle- või

alahinnatud hindu, mis ei ole objektiivsed ja võivad mõjutada taotleja otsuseid. Seetõttu on

nende väljajätmine hinnapakkumuste küsimisest vajalik tagamaks, et hinnapakkumused on

objektiivsed ja usaldusväärsed.

Eelnõu § 7 lõige 6 sätestab, et taotleja ei tohi eirata lõikes 2 sätestatud nõuet pakkumuste

küsimiseks, jagades toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse osadeks. Kui toetatava

tegevuse raames tellitav töö, teenus või vara on vajalik sama eesmärgi saavutamiseks, siis ei

ole lubatud seda jagada osadeks. Kuid taotleja võib jagada toetatava tegevuse raames tellitava

töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui selleks on objektiivsed põhjused, näiteks kui

tellitava töö või teenuse suurus on liiga suur ja seda ei ole ühekorraga võimalik läbi viia.

Eelnõu § 7 lõige 7 sätestab erandi ostumenetluse nõuete kohaldamisel nendele taotlejatele, kes

on hankijad riigihangete seaduse § 5 tähenduses, nagu näiteks riigiasutused ja avalik-õiguslikud

organisatsioonid. Neile ei kohaldu käesoleva paragrahvi lõiked 1–6, vaid nad juhinduvad oma

tavapärastest hankemenetluse reeglitest. Teisisõnu, kui taotleja korraldab hanke, mis kuulub

riigihangete seaduse reguleerimisalasse, peab ta järgima riigihangete seadust ning antud

määruse nõuded ei kehti. Kui taotleja korraldab riigihanke pärast taotluse esitamist, peab ta

enne taotluse esitamist tegema turu-uuringu riigihangete seaduse nõuete kohaselt. Selline turu-

uuring aitab tagada, et hankija saab vajaliku teabe turul pakutavate hindade, kvaliteedi ja muude

tingimuste kohta, et teha teadlikke otsuseid hanke korraldamisel.

Eelnõu § 7 lõige 8 sätestab, et ka innovatsioonipartner peab järgima eelnõu § 7 kehtestatud

ostumenetluse nõudeid, välja arvatud juhul, kui tegemist on lõikes 7 mainitud hankijaga, kelle

puhul juhindutakse riigihangete seadusest.

Eelnõu §-s 8 sätestatakse, kes saab arendusosaku toetust määruse raames taotleda. Toetuse

taotleja võib olla ettevõtja äriseadustiku tähenduses, sealhulgas ka ettevõtjaid ühendav

tulundusühistu, samuti võib taotleja olla mittetulundusühing (edaspidi MTÜ) või

maaparandusühistu. Äriseadustiku kohaselt on ettevõtja füüsiline isik, kes pakub oma nimel

tasu eest kaupu või teenuseid ja kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsiv tegevus.

Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu.

Eelnõu §-8 lõikes 1 sätestatakse nõuded toetust taotleva ettevõtja põhitegevusala valdkonna

kohta. Ettevõtja eelmise majandusaasta põhitegevusala peab taotluse esitamise ajal äriregistri

andmetel justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise

kord“ lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“ (edaspidi EMTAK 2008)

kohaselt olema üks alljärgnevatest:

EMTAK kood Tegevusalad

A011 Üheaastaste põllukultuuride kasvatus, k.a

seemnete tootmiseks

Siia kuuluvad näiteks:

A0111: Teravilja- (v.a riis), kaunvilja- ja

õlitaimeseemnete kasvatus;

A0112. Riisikasvatus;

A0113: Köögivilja- ja melonikasvatus,

juurvilja ja mugulviljakasvatus (v.a.

tšillipipra, paprika (capsicum sop.) jm

vürtsi- ja maitsetaimede kasvatus,

seeneniidistiku kasvatamine);

A0114: Suhkrurookasvatus (v.a.

suhkrupeet);

A0115: Tubakakasvatus (v.a. tubakatoodete

tootmine);

A0116: Kiutaimekasvatus;

A0119: Muude üheaastaste põllukultuuride

kasvatus (lillekasvatus; söödakultuuri- ja

heintaimekasvatus jm üheaastaste

põllukultuuride kasvatus, v.a üheaastaste

vürtsi-, maitse-, uimastavate ja

ravimtaimede kasvatus).

A012 Mitmeaastaste, st kauem kui kaks

kasvuperioodi kasvavate taimede

kasvatus, k.a. seemnete tootmiseks

Siia gruppi kuuluvad näiteks:

A0121: Viinamarjakasvatus (v.a veini

tootmine);

A0124: Õun- ja luuviljaliste puuviljade

kasvatus;

A0125: Muu puuvilja-, marja- ning

pähklikasvatus;

A0126: Õlitaimekasvatus (v.a sojaubade,

maapähklite jm õlitaimede seemnete

kasvatus);

A0128: Vürtsi-, maitse-, uimastavate

taimede ja ravimtaimede kasvatus (sh

näiteks tšillipipar, magus paprika (capsicum

sop.), apteegitill, humal, jne);

A0129: Muude mitmeaastaste taimede

kasvatus, sh näiteks jõulupuude kasvatus,

puude kasvatus mahla kogumiseks, aga v.a.

lillekasvatus, puumahla ja kummitaolise

vaigu kogumine looduses).

A013 Taimede paljundamine

Taimse paljundus- ja istutusmaterjali

tootmine, k.a pistikud, juurevõsud ja

seemikud taime vahetuks paljundamiseks

või pookealuseks. Siia ei kuulu metsapuid

kasvatavate puukoolide tegevus, taimede

kasvatamine seemnete tootmise eesmärgil.

A014 Loomakasvatus hõlmab kõikide loomade

(v.a veeloomad) kasvatust ja aretust.

Grupp ei hõlma farmiloomade hooldamist ja

talitamist, naha tootmist tapamajades.

Siia gruppi kuuluvad näiteks:

A0141: Piimakarjakasvatus (v.a. piima

töötlemine);

A0142: Muu veislaste ja pühvlikasvatus;

A0143: Hobusekasvatus ja muude hobulaste

kasvatus (v.a. võistlus- ja ratsahobuste

tallide tegevus);

A0145: Lamba- ja kitsekasvatus, sh

kasvatus ja aretus, toorpiima tootmine,

toorvilla tootmine (siia ei kuulu lammaste

pügamine tasu eest või lepingu alusel,

kitkutud toorvilla tootmine, piima

töötlemine);

A0146: Seakasvatus;

A0147: Kodulinnukasvatus, sh kodulindude

kasvatus ja aretus, munade tootmine,

kodulindude haudejaamade tegevus (siia ei

kuulu sulgede või udusulgede tootmine);

A0149: Muu loomakasvatus (sh mesindus),

v.a näiteks toornaha tootmine jahipidamise

ja küttimise teel, kalakasvanduste tegevus,

kodulindude kasvatus ja aretus, jne.

A015 Segapõllumajandus

A0150: Segapõllumajandus, s.o

taimekasvatusega kombineeritud

loomakasvatus, kus tootmine ei ole

spetsialiseeritud kummalegi tegevusalale.

Kui taimekasvatuse või loomakasvatuse

toodang moodustab standardsest

brutomarginaalist 66% või enam, tuleb

tegevus liigatada kas taime- (A011, A012)

või loomakasvatuse ( A014) alla.

A016 Põllumajandust abistavad tegevusalad ja

saagikoristusjärgsed tegevused

Tasu eest või lepingu alusel tehtavad

põllumajandusliku tootmisega seotud

kõrvaltegevused ja põllumajandusega

sarnased tegevused, mille eesmärgiks ei ole

tootmine (st põllumajandustoodang). Siia

kuulub saagi ettevalmistamine esmaseks

turustamiseks.

A 0161: Taimekasvatuse abitegevused, v.a

näiteks saagikoristusjärgsed tegevused,

põllumajandusmaa dreenimine,

maastikuarhitektuur, agronoomide ja

põllumajandusökonomistide tegevus,

maastikukujundus ja haljastus,

põllumajandusnäituste ja –messide

korraldamine.

A0162: Loomakasvatuse abitegevused, v.a

ruumide rentimine ainult loomade

hooldamiseks ja talitamiseks, veterinaaria,

loomade vaktsineerimine, loomade

rentimine, lemmikloomade hooldamine ja

talitamine.

A0163: Saagikoristusjärgsed tegevused, nt

saagi ettevalmistamine esmaseks

turustamiseks. Siia ei kuulu

põllumajandustoodete ettevalmistamine

tootja poolt (vt vastavat klassi grupis 011,

012, 013), seemnete idanevuse

parandamisele suunatud

saagikoristusjärgsed tegevused, vahendajate

ja ühistute turundustegevus,

põllumajandustoorme hulgimüük.

A0164: Seemnete töötlemine

paljundamiseks. Seemnete kvaliteedi ja

idanevuse parandamine, seemnete

kuivatamine, puhastamine, sortimine ja

töötlemine kuni turustamiseni. Siia gruppi ei

kuulu seemnekasvatus, seemnete töötlemine

õli saamiseks, uute sortide aretamiseks või

uuendamiseks tehtavad teadusuuringud.

A021 Metsakasvatus jm metsamajanduse

tegevusalad

Siia kuulub nt metsa istutamine,

ümberistutamine, taastamine ja

harvendamine, võsa, paberipuu ja

küttepuude kasvatus, metsapuid kasvatavate

puukoolide tegevus.

A023 Looduslike materjalide kogumine, v.a

puit

Siia kuulub näiteks loodussaaduste

kogumine (nt metsaseened, marjad, pähklid,

tammetõrud, sammal, jne).

C10 Toiduainete tootmine

C1011: Liha töötlemine ja säilitamine ning

lihatoodete tootmine, v.a toidukõlbliku

linnurasva sulatamine, liha pakendamine

tasu eest või lepingu alusel;

C1012: Linnuliha töötlemine ja säilitamine,

v.a pakendamine tasu eest või lepingu

alusel;

C1013: Liha- ja linnulihatoodete tootmine,

v.a külmutatud valmisroogade tootmine

lihast ja linnulihast, lihasuppide tootmine,

liha hulgikaubandus, liha- ja

linnulihatoodete pakendamine tasu eest või

lepingu alusel;

välja arvatud C10201: Kala, vähilaadsete ja

limuste töötlemine ja säilitamine, v.a kala

töötlemine ja säilitamine kalapüügilaevadel,

õlide ja rasvade tootmine merepäritolu

toormest, külmutatud valmisroogade

tootmine kalast, kalasuppide tootmine;

C 1031: Kartuli töötlemine ja säilitamine;

C 1032: Puu- ja köögiviljamahla tootmine;

C10391 Muu puu- ja köögivilja töötlemine

ja säilitamine, v.a puu- ja köögiviljamahla

tootmine, pulbrite ja jahude tootmine

kuivatatud kaunviljadest, puuviljade ja

pähklite säilitamine suhkrus, valmistoitude

tootmine köögiviljast, tehiskontsentraatide

tootmine;

C104: Taimse ja loomse õli ja rasva

tootmine, v.a peki jm toidukõlbliku loomse

rasva sulatamine ja rafineerimine;

C1051: Piima töötlemine, piimatoodete ja

juustu tootmine;

C1052: Jäätisetootmine;

C106: Jahu ja tangainete, tärklise ja

tärklisetoodete tootmine;

C107: Pagari- ja makaronitoodete tootmine;

C108: Muude toiduainete tootmine (sh nt

suhkru ja kondiitritoodete, valmistoidu,

maitseainete ja -kastmete, kiirestiriknevate

ja eritoitude tootmine);

C109: Valmis loomasööda tootmine.

C11 Joogi tootmine

Alkoholivabade jookide, mineraalvee,

kääritatud (õlu, vein) ja destilleeritud

jookide tootmine. Siia gruppi ei kuulu

näiteks puu ja köögiviljamahla tootmine,

piimapõhiste jookide tootmine.

Toetuse taotlemisel märgib taotleja oma taotlusele põhitegevusalale vastava EMTAK 2008

koodi. Selgitavate kommentaaridega EMTAK 2008 on kättesaadav Registrite ja Infosüsteemide

Keskuse (RIK) veebilehel http://www.rik.ee/et/e-ariregister/emtak-tegevusalad, ülaltoodud

tabel annab tegevusalade jaotusest gruppideks üldistatud ülevaate, üksikasjalikumat jaotust

tuleks siiski vaadata viidatud veebilehelt.

Eelnõu § 8 lõige 2 täpsustab, et kui taotlejaks on MTÜ või maaparandusühistu, siis peavad

selle koosseisus vähemalt kolm liiget vastama lõikes 1 nimetatud tegevusala nõuetele ning § 9

lõikes 6 ja 7 sätestatud müügitulu ja võlakordaja nõuetele. On piisav kui nimetatud nõuetele

vastavad vähemalt kolm liiget.

Eelnõu § 8 lõige 3 sätestab nõuded taotleja kaasatava innovatsioonipartneri kvalifikatsiooni

kohta. Innovatsioonipartneri roll on toetuse eesmärgi saavutamiseks vajaliku tegevuse

läbiviimine koostöös taotlejaga. Innovatsioonipartner võib olla ekspert, kes on kõrge

kvalifikatsiooniga töötaja, näiteks teadur, insener või nõustaja, kellel on vähemalt teise taseme

haridus vastavalt Eesti Vabariigi haridusseadusele.

Nõustaja on regionaalministri 27. detsembri 2023. a määruse nr 113 „Perioodi 2023 – 2027

nõuandeteenuse osutamise toetus“ määruse §-s 6 sätestatud nõuetele vastav isik

(https://www.riigiteataja.ee/akt/129122023024).

Lisaks peab innovatsioonipartneril olema vähemalt kolmeaastane töökogemus asjaomases

valdkonnas viimase kümne aasta jooksul ning ekspert ei tohi vastavalt määruse § 9 lõikele 9

olla taotleja juhtorgani liige, osanik või aktsionär, ega olla töötanud taotleja juures vähemalt

aasta enne taotluse esitamist. Samuti ei tohi ekspert tegeleda müügikonsultandi tööga, et vältida

huvide konflikti.

Innovatsioonipartneriks võib olla teadus- ja arendusasutus, mis vastab teadus- ja

arendustegevuse korralduse seaduse § 3 lõike 1 määratlusele. Teadus- ja arendusasutuste

kaasamine on oluline, sest teadus- ja arendusasutustel on olemas vajalikud teadmised,

kogemused ja infrastruktuur, et aidata kaasa innovatsiooniprojekti edukale elluviimisele ja

tulemuste saavutamisele. Innovatsioonipartneri kaasamine on vajalik toetuse eesmärgi

saavutamiseks ja tagab innovatsiooniprojekti kõrge kvaliteedi ning professionaalse teostamise.

Innovatsioonipartneri valimisel tuleb arvestada partneri kvalifikatsiooni ja töökogemusega

asjaomases valdkonnas.

Eelnõu § 8 lõige 4 sätestab, et doktoriõppe kestus asjaomases valdkonnas on võrdsustatud

töökogemusega, mistõttu nii doktorikraadi omavad isikud kui ka doktoriõppes õppivad

doktorandid võivad kvalifitseeruda innovatsioonipartneriteks.

Eelnõu § 8 lõiked 5 ja 6 sätestavad, et ühele taotlejale antakse toetust kuni kaks korda kogu

toetuse perioodi jooksul. See tähendab, et kui taotleja on juba saanud toetust ühe

innovatsiooniprojekti jaoks, on tal võimalik saada toetust veel ühe innovatsiooniprojekti jaoks,

seega on ühel taotlejal võimalus toetust saada maksimaalselt kaks korda kogu toetuse perioodi

jooksul. Samas ei ole piiratud taotluste arv, mida üks taotleja esitada võib, piirang puudutab

üksnes edukaks osutunud innovatsiooniprojekti taotluste rahastamist sama taotleja kohta.

Taotleja saab toetust taotleda alles pärast seda, kui ta on ellu viinud varem käesoleva määruse

alusel toetatud innovatsiooniprojekti. See tähendab, et taotlejal peab olema varasem

innovatsiooniprojekt lõpetatud, lõpparuanne ja maksetaotlus PRIA-le esitatud, kui saab

taotleda uut toetust.

Eelnõu § 9 sätestab nõuded toetuse taotlejale.

Eelnõu § 9 lõige 1 sätestab, et taotleja riikliku maksu võlg ilma intressita peab olema väiksem

kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise

korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas. millele

peab vastama taotleja, et olla abikõlblik teatud toetuste saamiseks. Sätte eesmärk on tagada, et

toetust saavad vaid need taotlejad, kes on oma kohustused riigi ees täitnud. Toetust antakse

üksnes neile, kes on majanduslikult jätkusuutlikud.

Maksukorralduse seaduse § 32 kohaselt on maksuvõlg maksukohustuslase poolt tähtpäevaks

tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress

ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress.

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 3 punkti 1 kohaselt

jäetakse taotlus rahuldamata, kui taotleja ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele. Seega on

PRIA-l õigus kontrollida kogu taotluste menetlemise ajal ja enne toetuse väljamaksmist taotleja

ja toetuse saajal riikliku maksu võla olemasolu ning maksuvõla olemasolu korral selle ajatatust

ja maksete tähtaegset tasumist.

Eelnõu § 9 lõige 2 sätestab, et taotlejal ei tohi olla likvideerimismenetlust ega

pankrotimenetlust. See tähendab, et taotleja äritegevus peab olema stabiilne ning ta ei tohi olla

finantsraskustes. Lisaks ei tohi taotlejal olla kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või

algatatud sundlõpetamist. Samuti ei tohi taotlejal olla kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust,

mis võib tähendada, et taotleja juriidiline seisund ei ole korras või tal on võlgnevused riigi ees.

Eelnõu § 9 lõige 3 sätestab, et kui taotleja on saanud varem toetust riigieelarvelistest või

muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi või vähese

tähtsusega abi, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksmisele kuulunud summa

tähtajal tagasi makstud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tagasimaksed tasutud

ettenähtud tähtajal ja summas. Selle nõude eesmärgiks on maandada riigile lisanduvate rahaliste

kohustuste (rikkumiste tagasimaksed) tekkimise riski ning tagada vahendite kasutamise

sihtotstarbelisus ja jätkusuutlikkuse suurendamine.

Eelnõu § 9 lõige 4 sätestab, et taotlejal ei tohi olla kehtivat karistust karistusseadustiku

paragrahvides sätestatud süütegude toimepanemise eest (KARS §-s 491 – ettevõtluskeeld; 209

- kelmus, 2091 - hankekelmus; 210 - soodustuskelmus, 296 - altkäemaksu vahendus, 298 -

altkäemaksu andmine, 2981- mõjuvõimuga kauplemine, 372 - tegevusloata ja keelatud

majandustegevus; 373 - ärikeelu rikkumine või 384 maksejõuetuse põhjustamine).

Eelnõu § 9 lõige 5 sätestab, et ei taotleja ega innovatsiooni partner ei tohi innovatsiooniprojekti

elluviimise ajal ega aasta jooksul enne innovatsiooniprojekti algust olla töötanud üksteise

juures. Tegemist on huvide konflikti vältimisega, mis võiks mõjutada innovatsiooniprojekti

objektiivsust ja sellest tulenevaid tulemusi. Seega peab taotleja tagama, et tema juures töötavad

isikud ei oleks seotud teiste innovatsiooniprojektide või huvigruppidega, mis võiksid mõjutada

nende tegevust innovatsiooniprojekti raames.

Eelnõu § 9 lõige 6 sätestab, et taotleja võlakordaja ehk võõrkapitali osakaalu näitaja kohaselt

ei tohi olla taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal või sellele vahetult

eelnenud majandusaastal, mille majandusaasta aruande äriregistrile esitamise tähtpäev on

möödunud olla suurem kui 0,70. Võlakordaja leidmisel kajastatakse tulemus kaks kohta pärast

koma, arvutatud tulemusi ei ümardata. Näiteks kui võlakordaja arvutamisel saadakse

tulemuseks 0,70963, siis kajastataks see võlakordaja näitajana 0,70. Võlakordaja näitab

võõrkapitali osatähtsust kogukapitalis, st kui suurel määral on ettevõtte vara finantseeritud

laenukapitaliga ehk kui palju oli bilansipäeval kohustusi kokku varade iga euro kohta.

Võlakordaja ehk võõrkapitali osakaalu näitaja arvutatakse järgmise valemi alusel: võlakordaja

võrdub kohustuste summa (lühiajalised kohustused, pikaajalised kohustused) jagatud koguvara

summaga. Kui võlakordaja on suurem kui 0,70, võib see näidata, et ettevõttel võib olla raskusi

võõrkapitali tagasimaksmisega ning see võib mõjutada taotletava toetuse kasutamist.

Eelnõu § 9 lõikes 7 sätestatu kohaselt peab taotleja omatoodetud või töödeldud toodete ja

saaduste turustamisest saadud müügitulu kas koos või eraldi olema taotluse esitamise aastale

vahetult eelnenud majandusaastal suurem kui 20 000 eurot.

Omatoodetud või -töödeldud toodete ja saaduste turustamisest saadav müügitulu kas koos või

eraldi tähendab müügitulu, mis on saadud kas omatoodetud toodete ja saaduste turustamisest

või omatöödeldud toodete ja saaduste turustamisest. Müügitulu, mis on saadud nende toodete

või saaduste müügist, mis ei ole taotleja enda toodetud või töödeldud, vaid kokku ostetud ja

edasi müüdud, sellele nõudele ei vasta ja seda hindamisel ei arvestata.

Taotleja peab olema tootmisega või töötlemise ja turustamisega tegelenud vähemalt ühe

majandusaasta enne toetuse taotlemist, seega taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud

majandusaasta aruanne peab kajastama nimetatud omatoodetud või -töödeldud toodete ja

saaduste turustamisest saadud müügitulu. See tähendab, et taotleja on suutnud oma toodete ja

saaduste turustamisest teenida piisavalt tulu ning seetõttu on tal suurem tõenäosus toetuse

edukaks elluviimiseks.

Eelnõu § 9 lõige 8 sätestab, et ettevõtja maksevõime näitaja taotluse esitamise aastale vahetult

eelnenud majandusaastal ei tohi olla väiksem kui 1,00. Maksevõime näitaja leidmisel

kajastatakse tulemus kaks kohta pärast koma. Arvutatud tulemusi ei ümardata. Näiteks kui

maksevõime näitaja arvutamisel saadakse tulemus 1,0085, siis kajastatakse see maksevõime

näitajana 1,00. Maksevõime näitaja ehk lühiajaliste kohustuste kattekordaja arvutatakse

järgmise valemi alusel: maksevõime näitaja võrdub käibevara jagatud lühiajalised kohustused.

Maksevõime suuruse piirangu eesmärgiks on vältida ettevõtte käibevahendite puudujääki ning

sellest tulenevaid võimalikke majandusraskusi, mida kavandatav investeering võib kaasa tuua.

Eelnõu § 9 lõige 9 sätestab, et ekspert ei tohi olla taotleja juhtorgani liige, osanik või aktsionär,

ega olla töötanud taotleja juures vähemalt aasta enne taotluse esitamist. Samuti ei tohi ekspert

tegeleda müügikonsultandi tööga, et vältida huvide konflikti.

Eelnõu § 9 lõige 10 sätestab nõuded taotlejale, kui taotleja on riigiabi saaja. See tähendab, et

ettevõtja ei tohi olla majanduslikult ebastabiilses seisundis, kus ta on näiteks kaotanud enam

kui poole oma osa- või aktsiakapitalist akumuleeritud kahjumite tõttu, on kaotanud enam kui

poole oma raamatupidamises näidatud kapitalis, tal on toimumas maksejõuetusmenetlus või ei

ole ta täitnud eelnevate päästmis- või ümberkorraldusabide tingimusi. Taotlejale ei tohi välja

maksta uut riigiabi, kui tal on täitmata varasem korraldus tagastada juba saadud ebaseaduslik

ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud abi.

Eelnõu § 9 lõige 11 sätestab, et innovatsioonipartner, keda taotleja kaasab toetuse eesmärgi

saavutamiseks, peab vastama lõigetes 1 – 5 sätestatud nõuetele. Nende nõuete hulka kuuluvad

riikliku maksuvõla nõue, mis tähendab, et partneril ei tohi olla täitmata kohustusi riigi ees.

Samuti peab innovatsioonipartner vastama likvideerimismenetluse nõudele, mis tähendab, et

innovatsioonipartner ei tohi olla likvideerimismenetluses. Lisaks peab innovatsioonipartner

vastama nõuetele, mis on seotud sama kulu kohta toetuse taotlemise ja toetuse tagasimaksmise

tingimustega, mis on kehtestatud määrusega. Innovatsioonipartner peab vastama määruses

sätestatud nõuetele, et olla sobiv, keda taotleja saab kaasata toetuse saamiseks.

Eelnõu § 9 lõige 12 sätestab välispartneritele nõuded, mille eesmärk on tagada nende

usaldusväärsus ja vastutustundlikkus partnerlussuhetes. Välispartnerid, näiteks ülikoolid

peavad esitama kinnituse, mis tõendab, et tal ei ole päritoluriigi ees täitmata kohustusi,

sealhulgas maksude ja Euroopa Liidu vahenditest tulenevaid kohustusi ja ta ei ole rikkunud

päritoluriigi seadusi. Kinnitama, et tal ei ole majanduslikke raskusi, mis on vajalik

innovatsiooniprojekti raames võetud kohustuste täitmiseks.

Eelnõu § 10 sätestab taotluse esitamise ja selle tähtaja.

Eelnõu § 10 lõikes 1 sätestatakse, et taotleja esitab toetuse saamiseks PRIA-le elektrooniliselt

avalduse selleks ettenähtud tähtajal ning esitatud andmeid tõendavad dokumendid (edaspidi

koos taotlus). Taotluse ning sellega seotud dokumentide elektroonne esitamine on vajalik

menetluse kiirendamiseks ning seireandmete kiiremaks ja korrektsemaks kogumiseks.

Taotluses esitatud andmed on vajalikud määruses sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks

ja meetme seireks vajalike andmete kogumiseks.

Eelnõu § 10 lõige 2 kirjeldab taotluse esitamise võimalusest teavitamist. Taotluse esitamise

tähtaja teeb PRIA teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel.

Eelnõu § 11 sätestab nõuded taotlusele.

Eelnõu § 11 lõikes 1 esitatakse loend nõutud andmete kohta, mida taotlus peab sisaldama.

Eelnõu § 11 lõige 2 sätestab nõuded taotluse osaks olevale innovatsiooniprojekti plaanile.

Taotleja peab esitama innovatsiooniprojekti taotluse osana ka probleemi lühikirjelduse. See

tähendab, et innovatsiooniprojekti eesmärk peab olema seotud probleemi lahendamisega või

selle leevendamisega. Probleemi lühikirjeldus peab sisaldama ülevaadet probleemist, mis vajab

lahendamist, selle põhjustest ja tagajärgedest, probleemi olulisus ja miks selle lahendamine on

vajalik. Probleemi lühikirjeldus annab ülevaate innovatsiooniprojekti taotluse põhjendatusest

ning aitab mõista, millist lisaväärtust innovatsiooniprojekt ettevõttele loob. Seega on oluline, et

probleemi lühikirjeldus oleks selge ja asjakohane.

Innovatsioonirojekti plaan peab sisaldama järgmisi andmeid: innovatsiooniprojekti pealkiri,

eesmärgid ja oodatavad tulemused, nii eesti kui inglise keeles. Inglise keeles esitatud andmed

on vajalikud Euroopa Liidu fondide haldamise süsteemi (SFC) esitamiseks. Lisaks peab

innovatsiooniprojekti plaan sisaldama projekti algus- ja lõppkuupäeva ning tegevuste ajakava,

mis annab ülevaate sellest, millal ja millises järjekorras erinevad tegevused toimuvad. Samuti

peab innovatsiooniprojekti plaan sisaldama innovatsiooniprojekti kogueelarvet, taotletava

toetuse summat ning innovatsiooniprojekti tulemuste levitamise kava, mis näitab, kuidas

innovatsiooniprojekti tulemusi plaanitakse avalikkusele ja huvitatud osapooltele edastada.

Eelnõu § 12 sätestab taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli.

Eelnõu § 12 lõige 1 sätestab, et PRIA kontrollib taotluse vastuvõtmisel nõutavate dokumentide

olemasolu, taotluse tähtaegset esitamist, vastuvõetud taotluse nõuetele vastavust ja selles

esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse vastavust Euroopa Liidu

õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses ja määruses

sätestatud nõuetele.

Toetatava tegevuse vastavust määruses sätestatud nõuetele kontrollitakse pärast taotluste

hindamist. Nõuetele vastavust kontrollitakse üksnes nende taotluste puhul, mis kuuluksid

rahuldamisele hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestuse kohaselt.

Eelnõu § 12 lõike 2 kohaselt esitab PRIA Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA) pärast taotluse

esitamise tähtaja viimast päeva füüsilisest isikust ettevõtjast taotlejate nimekirja nende

tuludeklaratsiooni vormi E andmete saamiseks ja käibedeklaratsiooni andmete saamiseks nende

FIE-de puhul, kes on käibemaksukohustuslased. MTA edastab PRIA-le nimetatud füüsiliselt

isikust ettevõtjate taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud aasta ja vahetult eelnenud teise

aasta tuludeklaratsioonide vormi E andmed.

Eelnõu § 13 sätestab taotluse hindamise ja taotluste paremusjärjestuse koostamise põhimõtted.

Eelnõu § 13 lõige 1 sätestab, et hindamisele kuuluvaid taotluseid hindab PRIA vastavalt lisas

„Taotluse hindamise kriteeriumid“ sätestatud hindamiskriteeriumidele ning moodustab

hindamistulemuste alusel paremusjärjestuse. Taotluste hindamiseks ning taotluste

paremusjärjestuse koostamiseks määrab hindajad PRIA peadirektor, kooskõlastades nimekirja

eelnevalt Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga. Hindajatena kaasatakse Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi, innovatsiooniga seotud organisatsioonide, tootjaid ja töötlejaid

esindavate organisatsioonide ning keskkonnaorganisatsioonide esindajad (Toiduliit, EPKK,

tootjaorganisatsioonid jne) ning vajaduse korral kitsama valdkonna eksperte.

Eelnõu § 13 lõiked 2 ja 3 sätestavad, et taotlusi hinnatakse skaalal 0–4. Minimaalne hindepunkt

on „0“, maksimaalne hindepunkt on „4“. Hindepunkt „0“ tähendab, et hindamiskriteerium ei

ole täidetud, hindepunkt „1“ tähendab, et hindamiskriteerium on täidetud vähesel määral,

hindepunkt „2“ tähendab, et hindamiskriteerium on täidetud keskpäraselt, hindepunkt „3“

tähendab, et hindamiskriteerium on üldiselt täidetud, kuid esineb väikeseid puudusi, hindepunkt

„4“ tähendab, et hindamiskriteerium on täielikult täidetud.

Hindajate antud hinnetest arvutatakse aritmeetiline keskmine iga hindamiskriteeriumi lõikes.

Kaalutud keskmine saadakse, kui iga hindamiskriteeriumi aritmeetiline keskmine korrutatakse

hindamiskriteeriumi osakaaluga ja jagatakse sajaga. Kaalutud keskmiste liitmisel saadakse

koondhinne.

Näide:

Hindamiskriteerium Hindamiskriteeriumi

hinne

Osakaal Kaalutud keskmine

Mõju sekkumise

eesmärkide

saavutamisele

3 40% 1,2

Meeskonna pädevus 2,5 40% 1,0

Projekti kvaliteet 2,5 20% 0,5

2,7 koondhinne

Eelnõu § 13 lõige 5 sätestab, et võrdsete näitajatega taotluste puhul eelistatakse taotlust, mille

tegevused viib ellu maapiirkonnas tegutsev ettevõtja, kelle püsiv tegevuskoht asub väljaspool

Tallinnaga piirnevaid valdasid. See tähendab, et kui näiteks kaks taotlust on võrdsed ning

hindamiskriteeriumidest tulenevalt saavad samasuguse koondhinde, siis eelistatakse taotlust,

mille tegevused viib ellu maapiirkonnas tegutsev ettevõtja, kelle püsiv tegevuskoht asub

väljaspool Tallinnaga piirnevaid valdasid. Kui ka see tingimus on taotlustel võrdselt täidetud,

siis eelistatakse taotlust, mis on lõike 6 punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumi eest saanud

suurima arvu hindepunkte.

Eelnõu § 13 lõike 6 punkt 1 sätestab, et hindamisel võetakse arvesse innovatsiooniprojekti

panust ettevõtja konkurentsivõime kasvule ning mõju sekkumise eesmärkide saavutamisele.

See tähendab, et innovatsiooniprojekt aitab ettevõtjal saavutada koostöös

innovatsioonipartneriga praktilisi eesmärke, suurendades ettevõtte konkurentsivõimet. Näiteks

võib innovatsiooniprojekt keskenduda tootlikkuse parandamisele, uute toodete või teenuste

väljatöötamisele jne. Innovatsiooniprojekti hindamisel võetakse arvesse ka

innovatsiooniprojekti mõju muudele sekkumise eesmärkidele, näiteks uudse tehnoloogia

kasutusele võtmine kooskõlas ettevõtte arenguplaaniga, tehnoloogiaalase võimekuse kasv.

Eelnõu § 13 lõike 6 punkt 2 sätestab, et projekti meeskonna võimekuse hindamisel võetakse

arvesse mitmeid tegureid, sealhulgas ettevõtja motivatsiooni panustada projekti õnnestumisse

ning kaasatud ekspertide ja teaduspersonali võimekust. Ettevõtja motivatsioon on oluline, sest

see mõjutab suuresti projekti edukust ning tulemusi. Samuti on oluline kaasatud ekspertide ja

teaduspersonali võimekus, sest see tagab projekti tehnilise teostatavuse ja kvaliteedi. Seega on

meeskonna võimekuse hindamine üks oluline aspekt projekti edukuse tagamiseks.

Eelnõu § 13 lõike 6 punkt 3 sätestab, et innovatsiooniprojekti kvaliteedi hindamisel võetakse

arvesse innovatsiooniprojekti kooskõla ettevõtte arenguplaanidega ning hinnatakse, kas

plaanitavad tegevused on asjakohased ja aitavad kaasa ettevõtte arengule. Antakse hinnang

innovatsiooniprojekti otstarbekusele, majanduslikule põhjendatusele ja tulemuste saavutamise

tõenäosusele. Samuti võetakse hindamisel arvesse innovatsiooniprojekti seotust ettevõtte

arenguplaanidega ning hinnatakse, kas plaanitavad tegevused on asjakohased. Hindamisel

arvestatakse, kas innovatsiooniprojekt vastab ettevõtte pikaajalistele eesmärkidele ning kas

innovatsiooniprojekti elluviimine toob kaasa positiivseid majanduslikke tulemusi. Oluline on

ka innovatsiooniprojekti ajakava ja eelarve põhjendatus.

Eelnõu § 14 sätestab taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused.

Eelnõu § 14 lõige 1 sätestab tingimused taotluse rahuldamise otsuse tegemiseks.

Rahuldamisele kuuluvad kõik nõuetekohased taotlused, mis on saanud koondhindeks vähemalt

2,5 ja on igas hindamiskriteeriumis hinnatud vähemalt koondhindega 2,0, kui nõuetele

vastavate taotlemiste rahastamise summa ei ületa toetuseks ettenähtud vahendeid. Hindamise

aluseks on § 13 lõikes 6 loetletud hindamiskriteeriumid. Otsused teeb PRIA Euroopa Liidu

ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1 punkti 3 alusel.

Eelnõu § 14 lõikes 2 seatakse rahastatavatele innovatsiooniprojektidele hindamistulemuste

miinimumtulemus ehk lävend ning selgitatakse selle rakendamise tingimusi. Kui kõigi nõuetele

vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetatava tegevuse rahastamise eelarvet,

rahuldatakse paremusjärjestuse alusel parimad nõuetele vastavad taotlused, mis on saanud

koondhindeks vähemalt 2,5 ja igas hindamiskriteeriumis hinnatud vähemalt hindega 2,0. See

tähendab, et innovatsiooniprojekti taotluste hindamisel kehtestatakse kindel miinimumtase,

mille peavad ületama kõik innovatsiooniprojekti taotlused, et need saaksid heaks kiidetud. Kui

aga kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetatava tegevuse rahastamise

eelarvet, rahuldatakse paremusjärjestuse alusel vaid parimad taotlused. Otsuste tegemisel võtab

PRIA aluseks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike1

punkti 2.

Eelnõu § 14 lõige 3 sätestab, et otsuse taotluse rahuldamata jätmise kohta teeb PRIA Euroopa

Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 3 alusel. Lõige 3 sätestab,

millistel alustel võib teha otsuse jätta maaelu arengu toetuse taotlus rahuldamata. Lisaks

Euroopa Liidu õigusaktides kehtestatud alustele võib otsuse teha ka siis, kui taotleja, taotlus või

toetatav tegevus ei vasta toetuse andmise ja kasutamise nõuetele, kui Euroopa Liidu

õigusaktidest ei tulene teisiti. Samuti võib otsuse teha siis, kui taotleja ei esita või ei tee

teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli

tegemist. Taotlust ei rahuldata ka juhul, kui see ei vasta Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1, 2, 6, 7 või 8 nõuetele. Taotluse

rahuldamata jätmise otsuse võib teha ka siis, kui taotluses või taotluse menetluse käigus on

teadlikult esitatud valeandmeid. Need kriteeriumid tagavad, et toetust saavad vaid need

taotlejad, kes vastavad kõikidele nõuetele ja kelle taotlused onnõuetele vastavad.

Eelnõu § 14 lõike 4 sätestab ajaperioodi rahuldamise otsuse langetamiseks. PRIA teeb taotluse

rahuldamise või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 80 tööpäeva jooksul arvates taotluse

esitamise tähtpäevast. Konkurentsiseaduse § 342 (grupierandiga hõlmatud riigiabi) lõike 21

kohaselt on PRIA kohustatud otsuses märkima, et antav abi on grupierandiga hõlmatud riigiabi

Euroopa Komisjoni grupierandi määruse (EL) nr 651/2014 tähenduses.

Eelnõu § 15 sätestab toetuse saaja kohustused.

Eelnõu § 15 lõige 1 sätestab aja, mille jooksul toetuse saaja peab innovatsiooniprojekti ellu

viima ning esitama elluviimist tõendavad dokumendid. Toetatava tegevusega seotud kulud,

mida võib toetuse taotlemiseks esitada, peavad olema tasutud innovatsiooniprojekti

abikõlblikkuse perioodi jooksul. Abikõlblikkuse perioodi ehk innovatsiooniprojekti kestuse

pikkus on 4–18 kuud. Juhul kui projekti on § 6 lõike 4kohaselt pikendatud, võib projekti pikkus

olla kuni 20 kuud. See tähendab, et kulud, mis on tehtud väljaspool seda perioodi, ei ole

toetatavad.

Eelnõu § 15 lõige 2 sätestab, et toetuse saaja peab alustama innovatsiooniprojekti elluviimist

hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui tema taotlus on rahuldatud. See tähendab,

et kui PRIA teeb positiivse rahastamisotsuse, siis on taotlejal aega 30 kalendripäeva, et

tegevustega alustada. Tegevustega alustamine peab olema tõendatav. Näiteks hinnapakkumiste

võtmine, töölepingute sõlmimine jne.

Eelnõu § 15 lõikes 3 on loetletud toetuse saaja kohustused. Toetuse saaja on kohustatud

võimaldama teostada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet ning teha muid

toetuse saamisega seotud kontrolle ja osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama

PRIA määratud isikul viibida oma kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente

ja toetuse abil soetatud vara kohapeal. Toetuse saaja on kohustatud esitama järelevalve

teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja

jooksul.

Toetuse saaja eristab oma raamatupidamises kontrollitavuse eesmärgil toetuse kasutamisega

seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja

maksedokumentidest, esitab toetuse kasutamisega seotud seireks vajalikku teavet ning säilitab

toetusega seotud dokumente vähemalt viimase toetusosa väljamaksmiseni.

Lisaks on toetuse saajal kohustus (EL) 2021/2115 artikkel 126 järgi levitada

innovatsiooniprojekti tulemusi nii algava, käimasoleva kui ka lõppenud innovatsiooniprojekti

kohta. See tähendab, et kogu innovatsiooniprojekti kestuse vältel peab toetuse saaja olema

valmis jagama teavet vastavalt etapile, kus innovatsiooniprojekt parasjagu asub. Kohustuslik

on jagada teavet nii innovatsiooniprojekti kui ka saadud tulemuste kohta ÜPP võrgustikuga.

See tagab, et teave jõuab laiema sihtrühmani ja kõik huvitatud isikud saavad

innovatsiooniprojekti kohta vajaliku info, mis omakorda aitab kaasa innovatsiooniprojekti

tulemuste paremale rakendamisele.

Eelnõu § 15 lõiked 4 ja 5 sätestavad nõuded toetuse saajale, mis hõlmavad § 9 lõigetes 1–5

kehtestatud tingimusi. Seejuures tuleb silmas pidada, et nimetatud nõuetele peab toetuse saaja

vastama kogu toetatava innovatsiooniprojekti jooksul ehk kuni viimase toetusosa välja

maksmiseni. § 9 sätestatud toetuskõlblikkuse nõuded kehtivad toetuse saajale sihipärase

kasutamise perioodi lõpuni.

Eelnõu § 16 sätestab maksetaotluste esitamise üksikasjad ja kehtestab nõuded maksetaotlusele.

Eelnõu § 16 lõikes 1 on sätestatud, et kui toetuse saaja on innovatsiooniprojekti tegevuse

osaliselt või täielikult ellu viinud ning innovatsiooniprojekti eest on täielikult või osaliselt

tasutud, esitab toetuse saaja elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu maksetaotluse.

Eelnõu § 16 lõikes 2 tuuakse välja loetelu andmetest, mida maksetaotlus peab sisaldama.

Toetuse saaja esitab maksetaotluses järgmised andmed:

1) toetuse saaja ärinimi, äriregistri kood;

2) toetuse summa, mille maksmist ta taotleb;

3) teave innovatsiooniprojekti maksumuse ja selle osalise või täieliku tasumise kohta;

4) teave tehtud innovatsiooniprojekti elluviimist tõendavate dokumentide kohta;

5) andmed innovatsiooniprojekti kogumaksumuse muutumise kohta

Eelnõu § 16 lõikes 3 on toodud loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada koos maksetaotlusega

ja mis hõlmab järgmisi dokumente: 1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve ärakiri, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või soetas vara; 2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse ärakiri või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte; 3) selle isiku väljastatud osutatud teenuse või tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist tõendav dokument, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö, töötasu maksmist tõendav dokument; 4) töölepingu, töövõtulepingu või käsunduslepingu ärakiri; 5) MTA isikustatud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja tööstuskindlustusmakse deklaratsiooni vormi väljavõte, arvelduskonto väljavõte maksude tasumise tõendamiseks või väljatrükk või MTA ettemaksukonto väljavõte; 6) väljavõte palgalehest, millelt on näha töötaja ja tema tööandja nimi, töötajale arvestatud töötasu ning sellest kinnipeetud maksud ja muud kinnipidamised ning makstav netotöötasu; 7) paragrahvi 7 lõikes 2 nimetatud juhul vähemalt kolme pakkuja hinnapakkumuse ärakiri; 8) paragrahvi 7 lõikes 3 nimetatud juhul vähemalt ühe pakkuja hinnapakkumuse ärakiri; 9) innovatsiooniprojekti vahearuanne, milles kajastatakse lühidalt senised tulemused ja antakse hinnang innovatsiooniprojekti edenemise, tehtud tööde ning eesseisvate tegevuste kohta; 10) lõplik maksetaotluse ja nõuetekohane lõpparuanne 30 kalendripäeva jooksul innovatsiooniprojekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest, vastavalt taotluses märgitud projekti kestusele, milles peavad olema kajastatud detailsed andmed innovatsiooniprojekti elluviimise, tehtud tööde ja tulemuste kohta. Lõpparuanne peab sisaldama hinnangut innovatsiooniprojekti tulemuslikkusele, elluviimisele ja tulemuste levitamisele. 11) lühikokkuvõte eesti ja inglise keeles innovatsiooniprojekti peamistest tulemustest.

Koos maksetaotlusega tuleb esitada punktis 9 nõutud vahearuanne, kus tuuakse ära

innovatsiooniprojekti asjaomases etapis saadud tulemused, tehtud tegevused. Vajaduse korral

põhjendatakse erinevusi etapi kavandatud ja tegelike tulemuste vahel, antakse hinnang

innovatsiooniprojekti etapi eesmärgi saavutamisele, tulemuslikkusele ja elluviimisele ning

innovatsiooniprojekti lõppeesmärgi saavutamise perspektiivile.

Innovatsiooniprojekti viimase etapi korral esitatakse punktis 10 nõutud innovatsiooniprojekti

lõpparuanne, milles võetakse kokku lisaks viimase etapi tegevustele ka kogu

innovatsiooniprojekti raames tehtud tegevused, vajaduse korral põhjendatakse erinevusi

innovatsiooniprojektis kavandatud ja tegelike tulemuste vahel ning antakse hinnang

innovatsiooniprojekti lõppeesmärgi saavutamisele. Lisatakse ka viited allikatele, mille kaudu

on avalikkust innovatsiooniprojekti tulemustest teavitatud. Lõpparuanne peab sisaldama

üksikasjalikku teavet innovatsiooniprojektis tehtud tööde ja tegevuste, ning saavutatud

praktiliste tulemuste kohta. Lõpparuanne peab sisaldama kõiki olulisi andmeid, mis

võimaldavad toetuse andjal hinnata innovatsiooniprojekti edukust. Viimase makse tegemise

aluseks on nõuetekohane lõpparuanne.

Lõpparuanne tuleb esitada 30 kalendripäeva jooksul pärast innovatsiooniprojekti

abikõlblikkuse perioodi lõppemist. Abikõlblikkuse periood on aeg, mille jooksul

innovatsiooniprojekt peab olema tehtud ja lõpetatud.

Eelnõu § 16 lõike 4 järgi tuleb vahearuanne esitada juhul, kui tegevus kestab kauem kui

kaksteist kuud. Kui innovatsiooniprojekt kestab kauem kui kaksteist kuud, saab vahearuande

esitada maksetaotlusest eraldi. See tähendab, et vahearuande esitamine ei pea olema

konkreetselt seotud maksetaotlusega, vaid see võib olla eraldi dokument. Vahearuande

esitamine on oluline osa pikemaajaliste kui kaksteist kuud kestvate innovatsiooniprojektide

rahastamisel, kuna see võimaldab jälgida innovatsiooniprojekti edusamme ja veenduda, et

innovatsiooniprojekt kulgeb plaanipäraselt.

Eelnõu § 16 lõike 5 kohaselt peab lõike 3 punktis 10 nimetatud innovatsiooniprojekti

lõpparuanne sisaldama hinnangut innovatsiooniprojekti tulemuslikkusele, elluviimisele ja

tulemuste levitamisele.

Eelnõu § 17 sätestab maksetaotluste kontrollimise, mille käigus PRIA hindab nii taotletava

toetuse õiguspärasust kui ka toetatava tegevuse vastavust EL asjakohastele õigusaktidele,

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusele ja selle alusel kehtestatud

õigusaktidele kehtestatud tingimustele ja eesmärkidele. Toetuse saaja peab veenduma, et ta viib

tegevusi ellu vastavalt toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele ja taotluses toodud

eesmärkidele. PRIA teostab kontrolli nii enne innovatsiooniprojekti taotluse rahuldamist kui ka

pärast maksetaotluste menetlemise käigus.

Eelnõu § 18 sätestab toetuse maksmise tingimused.

Eelnõu § 18 lõige 1 sätestab, et toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks

ning tingimusel, et toetuse saaja on antud innovatsiooniprojekti etapi tegevused nõuetekohaselt

ellu viinud. Teisisõnu esitab toetuse saaja maksetaotluse siis, kui üks innovatsiooniprojekti

etapp või –tegevus on lõpetatud.

Eelnõu § 18 lõikes 2 sätestab, millal teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse. Toetuse

maksmisest keeldumise otsuse teeb PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud juhtudel kui esineb vähemalt üks järgmistest

asjaoludest:

1) taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse andmise ja kasutamise nõuetele, kui

Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti;

2) taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või

takistab kohapealse kontrolli tegemist;

3) taotlust ei rahuldata käesoleva paragrahvi lõike 1, 2, 6, 7 või 8 kohaselt;

4) taotluses või taotluse menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid.

Eelnõu § 18 lõige 3 sätestab, et kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et taotleja rikub

toetatava tegevuse elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi, võib PRIA

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 3 alusel vähendada

makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest. Seejuures võtab PRIA arvesse rikkumise

raskust, ulatust, püsivust ning korduvust.

Eelnõu § 18 lõikes 4 täpsustakse ajavahemik, mille jooksul PRIA teeb toetuse maksmise

otsuse. Pärast maksetaotluse esitamist ja nõuetekohaste dokumentide esitamist vastavalt §-s 16

toodud nõuetele, teeb PRIA otsuse toetuse esimese osa maksmise kohta. Selle otsuse

tegemiseks on ette nähtud kolm kuud alates nõuetekohaste dokumentide esitamise päevast.

Pärast toetuse maksmise otsuse tegemist teostab PRIA kümne tööpäevaga toetuse makse

toetuse saaja arvelduskontole.

Eelnõu § 18 lõikes 5 sätestatakse, millal teeb PRIA toetuse taotluse rahuldamata jätmise

otsuse. . PRIA teeb taotluse rahuldamise jätmise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse

maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. Toetuse maksmisest

keeldumise otsuse korral tunnistab PRIA taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt

kehtetuks.

Eelnõu § 19 sätestab dokumentide säilitamise korra, millest tulenevalt määruse alusel esitatud

dokumente taotlejale ei tagastata ning nimetatud dokumente säilitatakse PRIA-s kuni 2039.

aasta 31. detsembrini. Riigiabi (EL) nr 651/2014 ja vähese tähtsusega abi korral tuleb

dokumente säilitada kümme aastat.

Eelnõu § 20 sätestab toetuse saaja andmete avalikustamise.

Liikmesriigid teavitavad toetusesaajaid sellest, et neid puudutavad andmed avaldatakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise

põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261) artiklite 98 ja 99 kohaselt ning

et liidu finantshuvide kaitsmise eesmärgil võivad liidu ja liikmesriikide auditeerimis- ja

uurimisorganid selliseid andmeid töödelda.

Veebilehel võib avaldada fondide toetusega valitud tegevuste loetelu vähemalt ühes liidu

institutsioonide ametlikus keeles. Loetelu sisaldab järgmisi andmeid: a) juriidiliste isikute puhul

toetusesaaja ja riigihangete puhul töövõtja nimi; b) kui toetusesaaja on füüsiline isik, siis tema

ees- ja perekonnanimi; d) tegevuse nimetus; e) tegevuse eesmärk ning selle eeldatavad või

tegelikud saavutused; f) tegevuse alguskuupäev; g) tegevuse eeldatav või tegelik lõpuleviimise

kuupäev; h) tegevuse kogumaksumus; i) asjaomane fond; j) asjaomane erieesmärk; k) liidu

kaasrahastamise määr; l) tegevuse ja asjaomase riigi asukohatähis või asukohatuvastus; m)

liikuva tegevuse või mitut tegevuskohta hõlmava tegevuse puhul toetusesaaja asukoht, kui

toetusesaaja on juriidiline isik; kui toetusesaaja on füüsiline isik, siis NUTS 2. tasandi piirkond;

n) tegevuse sekkumise liik vastavalt artikli 73 lõike 2 punktile g. Punktides b ja c osutatud

andmed kustutatakse kaks aastat pärast nende esmakordset avaldamist veebilehel.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115,

millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist

(EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise

põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435,

06.12.2021, lk 1–186)

Eelnõus nimetatud Euroopa Liidu õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja

veebilehel https://eur-lex.europa.eu.

4. Määruse mõjud

Eelnõu mõjusid on hinnatud „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 46 lg 1 alusel. Eelnõu

rakendamine toob kaasa otseseid positiivseid mõjusid majandusele, elu- ja looduskeskkonnale

ning kaudseid positiivseid mõjusid haridusele ja teadusele, julgeolekule, regionaalarengule.

Mõjud majandusele

Mõju majandusele on positiivne. Määrus loob ettevõtjatele paremad võimalused tugevdada oma

konkurentsivõimet innovaatiliste lahenduste väljatöötamise ja rakendamise kaudu. Toetatavate

tegevustega avardub oluliselt ettevõtjate võimalus koostöös teadus- ja arendusasutuste ja

ekspertidega suurendada uuenduslike ja kõrgema lisandväärtusega toodete, teenuste ja

tehnoloogiate praktilist kasutusele võtmist. Ettevõtjad saavad kasutada innovaatilisi meetodeid

ja tehnoloogiaid, mis aitavad neil täiustada oma tootmisprotsesse ning luua uusi tooteid ja

teenuseid. Lisaks sellele aitab koostöö teadus- ja arendusasutuste ning ekspertidega leida

tõhusamaid viise ressursside kasutamiseks, sealhulgas nutikate põllumajanduslike

tehnoloogiate, jätkusuutlike praktikate ja keskkonnasõbralike tootmismeetodite

kasutuselevõttu. Uute ja paremate lahenduste väljatöötamine ning nende rakendamine aitab

suurendada tootlikkust, luua uusi töökohti ja stimuleerida majanduslikku arengut.

Mõju keskkonnale on positiivne. Innovatsioonikoostöö põllumajandusettevõtjate, teadlaste ja

ekspertide vahel parandab keskkonnahoidu ja jätkusuutlikkust. Uute teadmiste ja lahenduste

rakendamine aitab vähendada keskkonnamõju, optimeerida ressursside kasutamist ning toetada

kestlikke põllumajandus- ja metsanduspraktikaid. Selline lähenemine aitab säilitada

loodusvarasid, toetada bioloogilist mitmekesisust ning tagada pikaajalist jätkusuutlikkust.

„Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruanne“4 toob välja innovatsioonikoostöö vajalikkuse ja positiivse mõju kliimale,

mis saavutatakse, kui arvestatakse kliima- ja ressursitõhusust, ning samal ajal pööratakse

tähelepanu elurikkuse säilitamisele ning looduslikele ja klimaatilistele tingimustele.

Mõju haridusele ja teadusele on positiivne. Määruse rakendamise korral võime oodata

põllumajandussektori ettevõtjate ja teadus- ning arendusasutuste vahelise koostöö paranemist

ja intensiivistumist. See omakorda aitab suurendada sektori innovatsioonivõimekust ning tõsta

selle konkurentsivõimet. Põllumajandusettevõtjad toovad kaasa oma rikkaliku praktilise

kogemuse, samal ajal kui teadlased on ekspertidena kursis uuemate teadusavastustega. Nende

kahe osapoole koostöös saab ühendada praktilised teadmised teadusliku uurimistööga, mis viib

uute teadmiste ja lahenduste loomiseni. Põllumajandusettevõtjad saavad õppida teadlastelt

uuenduslikest meetoditest ja tehnoloogiatest ning teadlased omakorda omandavad

põllumajandusettevõtjatelt praktilisi teadmisi. Innovatsioonikoostöö põllumajandusettevõtjate

ja teadlaste vahel soodustab ka teadusuuringute praktilist rakendamist. See viib efektiivsemate

ja säästlikemate põllumajanduslike praktikate väljatöötamiseni. Samal ajal saavad teadlased

reaalset tagasisidet, mis aitab neil täiendada ja kohandada oma uurimisvaldkondi vastavalt

vajadustele.

4 https://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027#keskkonnamoju-

strate

Mõju julgeolekule ja välissuhetele

Toetusel on toidujulgeolekut silmas pidades positiivne mõju, tagades tootmise jätkusuutlikkuse,

uute toodete ja teenuste loomise ning arvestades samal ajal kliima ja ressursitõhususega. Uute

teadmiste ja lahenduste rakendamine, muu hulgas välismaiseid teadus- ja arendusasutusi ja

eksperte kaasates, aitab vähendada toidu tootmise keskkonnamõju, parandada ressursside

kasutamist ning leida innovaatilisi viise toidu tootmise ja töötlemise efektiivsuse

suurendamiseks.

Mõju regionaalarengule, sh linna-, maa- ja rannapiirkondadele

Innovatsioonikoostööl on positiivne mõju regionaalarengule, mis avaldub ettevõtluse ja

elukeskkonna kaudu. Uute teadmiste ja lahenduste rakendamine innovatsiooni toel aitab

vähendada keskkonnamõju, optimeerida ressursside kasutamist ning toetada kestlikke

põllumajandus- ja metsanduspraktikaid. Innovatsioonitoetus on laiaulatuslik, hõlmates kogu

Eesti territooriumi ning tagades võimalused ja toetuse kõikidele Eesti piirkondadele, mis

omakorda tugevdab piirkondade majanduslikku võimekust, suurendab ettevõtlustegevust ning

parandab elanike heaolu ja elukvaliteeti.

Toetusvajaduse prognoosimisel on arvestatud esmatootjate ja töötlejate suure huviga „Eesti

maaelu arengukava 2014-2020“ meetme 16 „Koostöö“ tegevusliikide 16.0

„Innovatsiooniklastri toetus“ ja 16.1/16.2 „Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate

arendamine toetus. Euroopa Innovatsioonipartnerlus“ vastu, mille raames on toetust määratud

8 klastrile (11 tegevuskava) ja tegevuse liigi 16.1/16.2 raames 48 projektile.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud.

Strateegiakava sekkumine „Innovatsioonikoostöö projektid – Euroopa

innovatsioonipartnerluse tegevusrühma projektid” raames antava „Arendusosaku toetus“

määruse rakendamist rahastatakse 80 protsendi ulatuses EAFRD eelarvest ning 20 protsendi

ulatuses Eesti riigi riigieelarvest.

Strateegiakava sekkumine „Innovatsioonikoostöö projektid – Euroopa

innovatsioonipartnerluse tegevusrühma projektid” raames antava „Arendusosaku toetus“

kogueelarve on 1,9 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu osa on ligikaudu 1,52 miljonit eurot

ja Eesti riigi osalus ligikaudu 0,38 miljonit eurot.

Määruse rakendamine ei too kaasa tulusid riigieelarvesse.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Haridus- ja

Teadusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,

Kliimaministeeriumile õigusaktide eelnõude elektroonilises kooskõlastamise süsteemis EIS.

Eelnõu saadetakse arvamuse andmiseks PRIA-le, Maaelu Teadmuskeskusele,

Keskkonnainvesteeringute Keskusele, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti

Talupidajate Keskliidule ja Eesti Toiduainetööstuse Liidule.