Majandus- ja infotehnoloogiaministri 31. jaanuari 2024. a määruse nr 6 „Perioodi 2021–2027 starditoetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord“ muutmine

1

Majandus- ja infotehnoloogiaministri …. 2024. a määruse nr

„Majandus- ja infotehnoloogiaministri 31. jaanuari

2024. a määruse nr 6 „Perioodi 2021–2027 starditoetuse

andmise ja kasutamise tingimused ja kord“

muutmise määruse eelnõu seletuskirja lisa

Kooskõlastamisel esitatud märkustega arvestamise tabel

Viide Parendusettepanek Märkused Arvestamin

e või mitte

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Määruses ei ole konkreetset alust taotluse

rahuldamata jätmiseks, kui taotleja on kantud

äriregistrisse varem kui 36 kuud enne taotluse

esitamist. Määruse eesmärgiks on toetada

ettevõtjaid, kes on alustavad ettevõtjad määruse

§ 3 lõike 1 mõistes.

EIS teeb ettepaneku lisada eelnõu §-i 11

punkt 1 prim ja sõnastada see järgmiselt:

“taotleja peab olema alustav ettevõtja § 3

lõike 1 mõistes”.

Paragrahvi 11 täiendatakse

punktiga 10, mille kohaselt peab

taotleja olema alustav ettevõtja. Kui

taotleja sellele nõudele ei vasta,

tehakse taotluse rahuldamata

jätmise otsus.

Arvestatud

Eelnõu punktiga 8 täiendatakse paragrahvi 14

lõikega 4 järgmises sõnastuses: “(4)

Rakendusüksus võib jätta taotluse rahuldamata,

kui taotluses esitatud ja vajadusel taotluse

menetlemise käigus kogutud teavet hinnates

ilmneb, et äriplaanis esitatud projekti eesmärgid

on saavutatavad toetuseta.“

Kui taotleja ei vasta nimetatud

tingimustele, tuleb teha taotluse

rahuldamata jätmise otsus § 15 alusel.

Seega ei saa toetust ettevõtted, kelle

müügitulu on määruses sätestatust

kõrgem.

See punkt on määrusest ja

seletuskirjast eemaldatud

Arvestatud

2

Seletuskiri täpsustab, et määruse eesmärk on

suunatud ettevõtjate müügitulu jätkusuutlikule

suurenemisele, mitte ettevõtjate toetamisele,

kelle müügitulu üldjuhul ongi määruses

sätestatust kõrgem.

Määruse § 11 punktid 3 ja 4 näevad ette, et

taotleja müügitulu peab olema taotluse esitamise

majandusaastale vahetult eelnenud

majandusaastal ning esitamise majandusaastal

taotluse esitamise kvartalile vahetult eelnenud

kvartali lõpu seisuga 40 000 eurot või väiksem.

EIS teeb ettepaneku kõnealuse sätte

eelnõust eemaldamiseks või selle

vajaduse täpsustamiseks eelnõus ja/või

seletuskirjas.

Seletuskirja lk 1 on märgitud “Eelnõu punktiga 1

muudetakse § 1 lõike 7 punkti 8 sõnastust nii, et

vigane viide jaole „N 885” asendatakse õige

viitega jaole „P 855””. Viide kõnealusele jaole

sisaldub määruse § 1 lõike 7 punktis 9.

EIS teeb ettepaneku parandada määruse

punkt seletuskirjas ja asendada punkt 8

punktiga 9.

Arvestatud.

Seletuskirja 3. peatüki punkti 2 on jäänud

trükivead.

Sõnade "2023/2831" ja "Euroopa" vahele

tuleks lisada tühik.

Samuti tuleks lisada tühik sõnade "107"

ning "ja" vahele.

Arvestatud

Eelnõu punktiga 8 muudetakse paragrahvi 16

lõike 2 esimene lause sõnastust järgnevalt:

„Rakendusüksus moodustab taotluste

hindamiseks nõuandva valikukomisjoni ning

võib kaasata hindajaid ja eksperte.“ Lisaks on

seletuskirjas toodud, et eelnõu punktiga 8

muudetakse § 16 lõike 2 esimest lauset nii, et

rakendusüksus peab moodustama nõuandva

valikukomisjoni ning võib taotluste hindamisele

EIS teeb ettepaneku muuta paragrahvi 16

lõike 2 esimese lause sõnastust

järgnevalt: "Rakendusüksusel on õigus

moodustada taotluste hindamiseks

nõuandev valikukomisjon ning kaasata

hindajaid ja eksperte". Ühtlasi muuta ka

seletuskirjas § 16 lõike 2 kohta käivat

selliselt, et rakendusüksusel on õigus

moodustada nõuandev valikukomisjon

Täpsustame seletuskirja Arvestatud

3

kaasata hindajaid ja eksperte. Valikukomisjon

esitab rakendusüksuse juhatusele ettepaneku

taotluse rahuldamiseks või rahuldamata

jätmiseks.

EIS-ile jääb ebaselgeks, miks on vaja eelnõuga

valikukomisjoni moodustamine kohustuslikuks

teha. EIS-i seisukohalt ei ole selline vajadus

põhjendatud. Samuti tuleks valikukomisjoni

ettepanek taotluse rahuldamise või

mitterahuldamise otsuse tegemiseks esitada

rakendusüksusele, mitte konkreetselt

rakendusüksuse juhatusele. EIS-il on olemas

otsustustasandite kord, mille alusel läheb

taotluse rahuldamise või mitterahuldamise

otsustamine juhatusele 5 miljoni suuruse või

sellest suurema toetuse korral.

ning kaasata taotluste hindamisele

hindajaid ja eksperte. Valikukomisjon ja

hindaja esitavad rakendusüksusele

ettepaneku taotluse rahuldamiseks või

rahuldamata jätmiseks. Hindaja ei ole

valikukomisjoni liige.

Rahandusministeerium

Seletuskirja osa 2 (selgitus eelnõu p 3 kohta):

kuna eelnõuga muudetakse sätet nii, et see ei

sisalda enam numbrilist vähese tähtsusega abi

piirmäära.

Vähese tähtsusega abi piirmäär (300 000

eurot ettevõtja kohta mistahes kolme

aasta pikkuse ajavahemiku jooksul) tuleb

lahti kirjutada seletuskirjas;

Arvestatud

Seletuskirja osa 3: Euroopa Komisjoni määruse

(EL) 2023/2831 pealkiri on vale (vt õige pealkiri

kehtiva määruse § 2 lg 1).

vt õige pealkiri kehtiva määruse § 2 lg 1 Arvestatud

Riigi Tugiteenuste Keskus

Soovitame seletuskirjas eelnõu p 6 selgitus üle

vaadata, osaliselt selgitab praegu ka järgmist

eelnõu punkti.

Sisuliselt saame aru, et ikkagi hinnatakse

numbriliselt müügitulu, seega palun

vaadata, kas uus mõiste sobitub nt

olemasolevate § 19 lg 5 p 4 ja § 22 p 3.

§ 3 lõikes 2 sätestatud termini

uuendatud seletus määrab tema

sisu. Viidatud kohad määruse

tekstis ei vaja muutmist

Mitte

arvestatud

Seletuskirjas p 8 ja 9 juures palun reaalset

olukorda selgitada, et hindajad on EIS tööle

hindajad on EIS tööle võetud MAK

nõustajad, kes on varasemalt nõustanud

Seletuskirja on täiendatud. Arvestatud

4

võetud MAK nõustajad, kes on varasemalt

nõustanud alustavaid ettevõtjaid, sh

eelnõustanud starditoetuse taotlejaid ja

arengunõustanud starditoetuse saajaid.

alustavaid ettevõtjaid, sh eelnõustanud

starditoetuse taotlejaid ja

arengunõustanud starditoetuse saajaid.

Teeme ettepaneku lisada sõna hindajad ette

koma, et tekiks loetelu: "9) paragrahvi 16 lõike 6

sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna

„liikmed“ sõnaga „, hindajad“.

"9) paragrahvi 16 lõike 6 sissejuhatavat

lauseosa täiendatakse pärast sõna

„liikmed“ sõnaga „, hindajad“.

Arvestatud

MÄÄRUS

05.07.2024 nr 22

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 31. jaanuari

2024. a määruse nr 6 „Perioodi 2021–2027

starditoetuse andmise ja kasutamise tingimused ja

kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 31. jaanuari 2024. a määruses nr 6 „Perioodi 2021–2027

starditoetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 7 punktis 9 asendatakse tekstiosa „N 855“ tekstiosaga „P 855“;

2) paragrahvi 2 lõikest 1 jäetakse välja sõna „nr“;

3) paragrahvi 2 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Taotlejale VTA määruse kohaselt antud abi koos käesoleva määruse raames antava abiga ei

tohi ületada VTA määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud piirmäära.“;

4) paragrahvi 2 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Alustav ettevõtja – äriühing, mis on mikro-, väikese- või keskmise suurusega ettevõtja

Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise

kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014,

lk 1–78), I lisa artikli 2 tähenduses ning kantud Eesti äriregistrisse mitte varem kui 36 kuud enne

taotluse esitamist.“;

6) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse sõnad „müügitulu kasv“ sõnadega „suutlikkus saavutada

müügitulu“;

7) paragrahvi 11 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) olema alustav ettevõtja.“

8) paragrahvi 16 lõike 2 esimene lause sõnastatakse järgnevalt:

„Rakendusüksusel on õigus moodustada taotluste hindamiseks nõuandev valikukomisjon ning

kaasata hindajaid ja eksperte.“;

9) paragrahvi 16 lõike 6 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „liikmed“ tekstiosaga „,

hindajad“;

10) määrust täiendatakse 9. peatükiga järgmises sõnastuses:

„9. peatükk Määruse rakendamine

§ 26. Määruse rakendamine

2024. a juulis jõustunud § 1 lõike 7 punkti 9, § 2 lõike 3, § 3 lõike 2 ning § 16 lõigete 2 ja 6

muudatust rakendatakse 9. veebruarist 2024. a.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

28.06.2024

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 31. jaanuari 2024. a määruse nr 6 „Perioodi 2021–

2027 starditoetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Eelnõuga muudetakse termineid „alustav ettevõtja“ ja „kasvupotentsiaal“, tehakse mittesisuline

muudatus vähese tähtsusega abi piirmäära kohaldamises ning täiendatakse määrust

muudatusega taotluste hindamises.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse

osakonna tööstusvaldkonna nõunik Kaarel Lehtsalu ([email protected], telefon

715 3414) ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) toetuste keskuse

teenusejuht Kristiina Niilits ([email protected], 728 6009) ja ettevõtluskonsultant Merit

Tints ([email protected], telefon 529 2926). Määruse juriidilise ekspertiisi teostas Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus

([email protected], 639 7652).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kümnest punktist.

Eelnõu punktiga 1 muudetakse § 1 lõike 7 punkti 9 sõnastust nii, et vigane viide jaole „N 855“

asendatakse õige viitega jaole „P 855“. EMTAK 2008 tegevusalade klassifikaatoris on jaos „P

– Haridus“ koodiga 855 tegevusala „Muu koolitus“.

Eelnõu punktiga 2 jäetakse paragrahvi 2 lõikest 1 välja lühend „nr“, sest viidatud määruse

pealkirjas see puudub.

Eelnõu punktiga 3 viiakse § 2 lõige 3 kooskõlla Euroopa Komisjoni määrusega nr 2023/2831

(edaspidi VTA määrus), mille kohaselt arvestatakse vähese tähtsusega abi piirmääraks mistahes

kolme aasta pikkuse ajavahemiku kohta 300 000 eurot ettevõtja kohta. Sättes viidatakse vahetu

õigusmõjuga Euroopa Komisjoni määrusele ega taasesitata valikuliselt nimetatud määruse

sätteid.

Eelnõu punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks § 2 lõige 4, sest VTA määruse kohaselt ei ole

piirangut VTA määruse alusel antud vähese tähtsusega abi ja Euroopa Komisjoni määruse nr

2023/2832 alusel antud üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale antud

vähese tähtsusega abi kumuleerimise kohta.

Eelnõu punktiga 5 täiendatakse § 3 lõikes 1 sätestatud alustava ettevõtja mõistet, sätestades et

mõistele vastav äriühing peab olema mikro-, väikese- või keskmise suurusega ettevõtja

Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise

kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks, I lisa artikli 2

tähenduses. Starditoetust ei anta suurettevõtjatele.

Eelnõu punktiga 6 muudetakse § 3 lõikes 2 määratletud termini „kasvupotentsiaal“ sõnastust

nii, et „müügitulu kasv“ asendatakse sõnadega „suutlikkus saavutada müügitulu“, et

suurendada alustavate ettevõtjate võimalusi toetusest kasu saada. Välistatud ei ole ka

varasemalt kõrgema müügitulu langus määruses sätestatud määrani, näiteks olukorras, kus

ettevõtjal võis mõne eduka tehingu tõttu varasemalt olla määruses esitatust kõrgem müügitulu.

Eelnõu punktiga 7 täiendatakse § 11 punktiga 10, mille kohaselt peab taotleja vastama

alustavale ettevõtjale esitatud nõuetele. Kui taotleja ei vasta, jätab rakendusüksus taotluse

rahuldamata seda sisuliselt hindamata.

Eelnõu punktiga 8 muudetakse § 16 lõike 2 esimest lauset nii, et rakendusüksusel on õigus

moodustada nõuandev valikukomisjon ning kaasata taotluste hindamisele hindajaid ja eksperte.

Näiteks võib rakendusüksus otsustada, et taotluseid hindavad hindajad ja valikukomisjoni ei

moodustata. Taotlust hinnanud valikukomisjon või hindaja esitavad rakendusüksusele

ettepaneku taotluse rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks. Hindaja ei ole valikukomisjoni

liige. Hindajad on valitud ja EISi poolt tööle võetud maakondlike arenduskeskuste

ettevõtluskonsultantide hulgast, kes on varasemalt nõustanud alustavaid ettevõtjaid, sealhulgas

eelnõustanud starditoetuse taotlejaid ja arengunõustanud starditoetuse saajaid. Samuti on nad

võinud olla varasemalt, perioodil 2014–2020, tööle võetud starditoetuse taotluste hindajatena

Riigi Tugiteenuste Keskuse menetlusprotsessis.

Eelnõu punktiga 9 muudetakse § 16 lõike 6 sõnastust, sätestades, et valikukomisjoni liikmele

ja eksperdile kehtivad nõuded laienevad ka hindajale.

Eelnõu punktiga 10 täiendatakse määrust 9. peatükiga, milles sisalduvad rakendussätted.

Paragrahvis § 26 sätestatakse, et 2024. a juulis jõustunud § 1 lõike 7 punkti 9, § 2 lõike 3, § 3

lõike 2 ning § 16 lõigete 2 ja 6 muudatust rakendatakse 9. veebruarist 2024. a, st määruse

jõustumisest alates. Rakendusüksus on kasutanud taotluste hindamisel hindajaid ka enne §-s 16

vastavate muudatuste jõustumist, mistõttu tagab vastavatele sätetele tagasiulatuva jõu andmine

hindamise õiguspärasuse.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega:

1.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse

ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi,

Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning

nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706).

2. Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831,

15.12.2023).

4. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisel on põhiroll EIS-l, kes nõustab taotlejaid, menetleb taotlusi, hindab, kas

toetuse andmine on vähese tähtsusega abi, teeb vastavuskontrolli ja korraldab hilisemat

hindamist, teeb otsuseid, maksab välja ja vajaduse korral nõuab toetuse tagasi.

Muudatusel puudub vahetu mõju riigieelarve tuludele või kuludele võrreldes meetme senise

rakendamisega.

5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Määruse §-s 26 esitatud sätted omavad tagasiulatuvat jõudu.

6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määrus esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile,

Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Haridus- ja

Teadusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa

Komisjonile ja perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonile.

Määrus esitati arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, Eesti

Linnade ja Valdade Liidule, Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse

arengukava 2021–2035 juhtkomisjonile ja järgmistele ettevõtjate esindusorganisatsioonidele:

• Eesti Tööandjate Keskliit;

• Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon;

• Eesti Kaubandus-Tööstuskoda;

• MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused.

Kooskõlastamisel esitatud märkused ning nendega arvestamine nähtuvad seletuskirja lisast.