Teatamismenetlust käsitleva lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli ratifitseerimise seadus

1

Teatamismenetlust käsitleva lapse õiguste konventsiooni

fakultatiivprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga ühineb Eesti Vabariik ÜRO lapse õiguste konventsiooni (edaspidi ka konventsioon)

kolmanda fakultatiivprotokolliga (edaspidi fakultatiivprotokoll), mis käsitleb teatamismenetlust

(Optional Protocol to the Convention on the Rights of the Child on a Communications

Procedure) ja millega võimaldatakse osalisriikide lastel pöörduda ÜRO lapse õiguste komitee

(edaspidi ka komitee) poole seoses lapse õiguste konventsioonis ja selle esimeses ja teises

fakultatiivprotokollis sätestatud õiguste rikkumisega selles riigis, juhul kui riigisisene

õigussüsteem ei ole pakkunud tõhusaid õiguskaitsevahendeid.

Fakultatiivprotokoll võeti vastu 19. detsembril 2011 New Yorgis ÜRO Peaassamblee

resolutsiooniga A/RES/66/138, avati allakirjutamiseks Genfis 28. veebruaril 2012 ja jõustus

14. aprillil 2014. Konventsiooni fakultatiivprotokolliga on praeguseks liitunud 52 riiki,

sealhulgas üle poole Euroopa Liidu liikmesriikidest.1

Eesti on alates 1991. aastast lapse õiguste konventsiooni osalisriik. Konventsiooni eesmärk on

kindlustada lapse õiguste parem kaitse kogu maailmas kõigile lastele ilma diskrimineerimiseta.

Kõnealune fakultatiivprotokoll tugevdab konventsiooni praktilist tähtsust laste õiguste

kaitsmisel, võimaldades ÜRO lapse õiguste komiteel menetleda teateid laste õiguste rikkumise

kohta. Samuti võimaldab fakultatiivprotokoll komiteel algatada uurimisi tõsiste ja

süstemaatiliste laste õiguste rikkumiste kohta konventsiooniga liitunud riikides ning edastada

riigile soovitusi. Fakultatiivprotokolli peamine eesmärk on anda lastele endile õigus pöörduda

ÜRO lapse õiguste komitee poole seoses oma õiguste rikkumisega, kui riigisisesed

õiguskaitsevahendid on ammendatud. Kui komitee leiab, et lapse õigusi on rikutud, kohustub

osalisriik võtma arvesse komitee seisukohti ja soovitusi olukorra parandamiseks. Samuti

peaksid fakultatiivprotokolli osalisriigid võtma tarvitusele asjakohaseid meetmeid, et

võimaldada lapsele, kelle õigusi on rikutud, juurdepääs õiguskaitsevahenditele riigi tasandil.

Tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 121 punktist 5 ja fakultatiivprotokolli artikli 18

lõikest 2 peab fakultatiivprotokolli ratifitseerima Riigikogu.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Seaduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna

nõunik Maarja Kärson (tel 5915 7795, [email protected]) ja Euroopa Liidu ja väliskoostöö

osakonna nõunik Berit Marksoo (tel 5912 4572, [email protected]).

Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome

ja isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema (tel 5911 1796, [email protected]).

1 Fakultatiivprotokolli staatuse ajakohane info:

https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=IV-11-d&chapter=4&clang=_en

2

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna

dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 5919 9274,

[email protected]).

Fakultatiivprotokolli vandetõlke on teinud vandetõlk Siret Laasner tõlkebüroost Dussan

Vandetõlgid ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega.

Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

2. Seaduse eesmärk

Seaduseelnõu eesmärk on ratifitseerida teatamismenetlust käsitlev lapse õiguste konventsiooni

fakultatiivprotokoll ning selle kaudu edendada, kaitsta ja tagada laste õiguste teostamist.

Fakultatiivprotokolliga ühinemisega tunnustatakse Eesti laste õigust esitada teateid ÜRO lapse

õiguste komiteele oma õiguste rikkumise kohta ja komitee õigust selliseid teateid menetleda,

samuti algatada uurimisi komiteele teatavaks saanud tõsiste ja süstemaatiliste laste õiguste

riivamise kohta Eestis.

Eesti on ühinenud ÜRO lapse õiguste konventsiooniga 25. septembril 1991, samuti

konventsiooni esimese ja teise fakultatiivprotokolliga: laste kaasamist relvakonfliktidesse

käsitlev fakultatiivprotokoll (Eesti ühines 2013. aastal) ja laste müüki, lasteprostitutsiooni ja -

pornograafiat käsitlev fakultatiivprotokoll (Eesti ühines 2004. aastal).

Eelnõus käsitletud kolmandat fakultatiivprotokolli on Eesti Vabariigil järjepidevalt soovitanud

ratifitseerida ka ÜRO lapse õiguste komitee, kes teeb konventsiooni ja selle

fakultatiivprotokollide täitmise üle järelevalvet. Selline soovitus oli esitatud nii komitee

8. märtsil 2017. a kui ka 18. juunil 2024. a avaldatud lõppjäreldustes Eesti kohta konventsiooni

täitmise perioodilise aruande põhjal (18. juuni 2024.a lõppjärelduste punkt 46).2

Fakultatiivprotokolliga ühinemine on oluline Eestis lapse õiguste ja lastekaitsepoliitika

arendamiseks, samuti näitab Eesti sellega üles head tahet edendada laste õiguste ja laiemalt

inimõiguste kaitset nii Euroopas kui kogu maailmas. Fakultatiivprotokolliga ühinemine vastab

ka Eesti üldistele välispoliitilistele huvidele.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Ratifitseerimise seaduse sisu

Seaduseelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimese paragrahviga ratifitseeritakse

teatamismenetlust käsitlev lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokoll. Teine paragrahv

2 ÜRO lapse õiguste komitee lõppjäreldused: Eesti. CRC/C/EST/CO/5-7.

tbinternet.ohchr.org/_layouts/15/treatybodyexternal/Download.aspx?symbolno=CRC%2FC%2FEST%2FCO%2

F5-7&Lang=en

3

sisaldab fakultatiivprotokolli ratifitseerimisel tehtavat deklaratsiooni, mille kohaselt tunnustab

Eesti Vabariik komitee pädevust võtta vastu ja läbi vaadata ka teiste osalisriikide esitatud teateid

selle kohta, et Eesti on rikkunud konventsioonist või selle esimesest ja teisest

fakultatiivprotokollist tulenevaid laste õigusi. Deklaratsioon tehakse fakultatiivprotokolli artikli

12 lõike 1 alusel. Deklaratsiooni sisu ja tegemise vajadust analüüsitakse nimetatud artikli

juures.

Fakultatiivprotokolli sisu ja võrdlev analüüs

Fakultatiivprotokoll koosneb preambulist ja 24 artiklist.

Fakultatiivprotokolli preambul on sissejuhatava ja selgitava iseloomuga, juhtides veelkord

tähelepanu lapse õiguste konventsioonis sätestatud õigustele ja viidates ka raskustele, mida

laste eriline ja sõltuv staatus võib neile tekitada nende õiguste rikkumise korral

õiguskaitsevahendite kasutamisel. Fakultatiivprotokoll tugevdab ja täiendab riiklikke ja

piirkondlikke mehhanisme, mis võimaldavad lastel esitada kaebusi oma õiguste rikkumise

kohta, sellega ühtlasi tõhustades konventsiooni ja selle esimese ja teise fakultatiivprotokolli

rakendamist. Samuti julgustatakse osalisriike välja töötama asjakohaseid riiklikke mehhanisme,

et võimaldada lapsele, kelle õigusi on rikutud, juurdepääsu tõhusatele õiguskaitsevahenditele

riigisisesel tasandil.

Fakultatiivprotokolli I osa (artiklid 1–4) sisaldab üldsätteid.

Artiklis 1 sätestatakse lapse õiguste komitee pädevus fakultatiivprotokolli osalisriikide suhtes.

Komitee pädevus hõlmab neid õiguste rikkumisi, mis on sätestatud õigusaktis, mille osaline

kõnealune riik on – see tähendab konventsiooni ja/või selle esimest ja teist fakultatiivprotokolli.

Lapse õiguste komitee (the Committee on the Rights of the Child) on lapse õiguste

konventsiooni alusel loodud ÜRO organ, mis teeb konventsiooni ja selle fakultatiivprotokollide

täitmise üle järelevalvet. Komitee koosneb 18 sõltumatust eksperdist. Kõik konventsiooni või

selle fakultatiivprotokollide osalisriigid esitavad komiteele perioodilisi aruandeid neis

õigusaktides sätestatud kohustuste täitmise kohta, mille järel esitab komitee osalisriigile oma

tähelepanekud ja soovitused lõppjärelduste (concluding observations) kujul. Lisaks koostab ja

avaldab komitee oma tõlgendusi lapse õigustest kui inimõigustest temaatilistes

üldkommentaarides. Seega täiendab kõnealuses fakultatiivprotokollis komiteele antud pädevus

vaadata läbi laste pöördumisi ja viia läbi uurimisi samades õigusaktides sätestatud kohustuste

rikkumise kohta komitee järelevalveülesandeid.

Eesti on ühinenud kõigi fakultatiivprotokollis nimetatud õigusaktidega, s.o nii konventsiooni

kui ka selle esimese ja teise fakultatiivprotokolliga, mistõttu hõlmab komitee pädevus Eesti

suhtes kõigis nimetatud õigusaktides sätestatud õiguste rikkumisi.

Artiklis 2 sätestatakse komitee tegevust suunavad üldpõhimõtted, milleks on lapse parimate

huvide põhimõte ning lapse õiguste ja seisukohtade arvesse võtmine vastavalt lapse vanusele

ja küpsusele.

Lapse parimate huvide põhimõte, mis tuleneb konventsiooni artiklist 3, on üks konventsiooni

keskseid põhimõtteid. Selle kohaselt peavad riiklikud või erasotsiaalhoolekandeasutused,

kohtud, täidesaatvad või seadusandlikud organid igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes

seadma esikohale lapse huvid. Sama põhimõte sisaldub ka Eesti lastekaitseseaduse § 5 punktis 3

4

ja täpsustatud kujul § 21 lõikes 1, mille kohaselt tuleb kõigi last mõjutavate otsuste

vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel

selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest.

Lapse seisukohtade arvesse võtmise nõue tuleb samuti konventsioonist, mille artikli 12 lõike 1

järgi tagavad osalisriigid lapsele, kes on võimeline iseseisvaks seisukohavõtuks, õiguse

väljendada oma vaateid vabalt kõikides teda puudutavates küsimustes, hinnates lapse vaateid

vastavalt tema vanusele ja küpsusele. Selle olulise lapse õigusega tuleb arvestada kõigis lapse

elu aspektides ja lapsi puudutavates menetlustes, sealhulgas kõnealuses teatamismenetluses.

Sama põhimõte on sätestatud ka Eesti lastekaitseseaduse § 5 punktis 4.

Artikkel 3 näeb ette töökorra kehtestamise komitee ülesannete täitmiseks. Töökord peab

arvestama fakultatiivprotokolli artiklis 2 sätestatut, et tagada lapsesõbralikud menetlused, ja

sellesse lisatakse kaitsemeetmed, et vältida lapse manipuleerimist tema nimel tegutsevate

isikute poolt. Ühtlasi võib komitee keelduda talle saabunud teate läbivaatamisest, kui ta ei pea

seda lapse huvides olevaks.

Komitee kehtestas oma töökorra (Rules of Procedure) algselt 2013. aastal ning seda on

muudetud ja täiendatud 2021. aastal. Kehtiv töökord jõustus 4. novembril 2021.3 Töökord

sisaldab täpsemaid protseduurireegleid individuaalsete ja riikidevaheliste teadete

menetlemisele ja uurimismenetluste läbiviimisele.

Samuti on komitee kinnitanud töömeetodite kirjelduse individuaalsete teadete käsitlemisel.4

Artikkel 4 reguleerib kaitsemeetmeid, et tagada fakultatiivprotokollis sätestatud õiguste

kasutamine.

Artikli 4 lõige 1 kohustab osalisriike võtma vajalikke meetmeid tagamaks, et riigi

jurisdiktsiooni alla kuuluvad isikud saavad kasutada fakultatiivprotokollis sätestatud õigusi

ilma, et nad peaksid kartma sellega seoses oma inimõiguste rikkumist, väärkohtlemist või

hirmutamist. Komitee töökorras (reegel 4) on täpsustatud, et kui komiteel on usaldusväärset

teavet selle kohta, et osalisriik ei ole seda kohustust täitnud ja kõiki vajalikke kaitsemeetmeid

inimeste kaitseks võtnud, võib komitee nõuda osalisriigilt vastava rikkumise lõpetamist ja

kirjalike selgituste esitamist komiteele. Samuti võib komitee teha selle kohta avalikke

teadaandeid ja võtta muid sobivaid meetmeid.

Artikli 4 lõige 2 keelab avalikustada komiteele teateid esitanud või komiteega koostööd teinud

isikute või inimrühmade identiteeti ilma nende nõusolekuta. See nõue kehtib nii komiteele

endale kui osalisriigile. Muu hulgas ei avalda komitee ilma teate esitaja ja/või väidetava(te)

ohvri(te) nõusolekuta nende andmeid teate läbivaatamise kohta tehtud otsuses (vt komitee

töökorra reegel 15 punkt e).

Fakultatiivprotokolli II osa (artiklid 5–12) reguleerib teatamismenetlust, mida on kahte liiki:

individuaalne teatamine ja riikidevaheline teatamine.

Artikkel 5 käsitleb individuaalset teatamist, mis on ka fakultatiivprotokolli peamine sisu,

võimaldades lastel endil (ka esindaja kaudu) pöörduda komitee poole oma õiguste rikkumise

korral.

3 https://digitallibrary.un.org/record/3946649?v=pdf 4 https://opic.childrightsconnect.org/wp-content/uploads/2021/06/WorkingMethodsOPIC-3.pdf

5

Artikli 5 lõikes 1 sätestatakse osalisriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate inimeste või

inimrühmade (või nende esindajate) õigus esitada komiteele teateid selle kohta, et osalisriik on

rikkunud mis tahes õigusi, mis tulenevad konventsioonist või selle esimesest või teisest

fakultatiivprotokollist. Eesti on ühinenud nii konventsiooni kui ka selle esimese ja teise

fakultatiivprotokolliga, seega võidakse komiteele teatada kõigis kolmes õigusaktis sisalduvate

kohustuste rikkumisest.

Fakultatiivprotokollist ei tule osalisriigile kohustust teadete esitamist vahendada või pöördujat

abistada, kuid osalisriik peab tegema kättesaadavaks sellise pöördumise võimalust puudutava

teabe (vt artikkel 17). Teated esitatakse otse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroole (vt

täpsemalt artikli 7 juures).

Artikli 5 lõike 2 kohaselt võib esindaja esitada teate üksnes inimese või inimrühma nõusolekul,

välja arvatud juhul, kui ta suudab põhjendada tegutsemist isiku(te) nimel ilma sellise

nõusolekuta. Näiteks võiks selline olukord kõne alla tulla juhul, kui laps, kelle õigusi rikutakse,

on liiga noor, et ise pöörduda ja vastav nõusolek anda või ei ole selleks suuteline tulenevalt oma

arengutasemest või terviseseisundist (sh erivajadusest).

Komitee viimase, 2022. aastal esitatud tegevusaruande kohaselt5 esitati aruandeperioodil

(2020. a septembrist kuni 2022. a veebruarini) komiteele üle 200 individuaalse kaebuse, millest

registreeriti 64. Kokku oli komitee 11. veebruari 2022. a seisuga vastu võtnud ja registreerinud

174 juhtumit. Samal kuupäeval oli komitees veel menetlemisel 83 juhtumit.6

Nimetatud perioodil tegi komitee 62 otsust, mis kõik võeti vastu konsensuslikult. Nendest

19 juhtumi puhul leidis komitee, et lapse õigusi oli rikutud: 8 sellist otsust tehti Hispaania,

3 otsust Prantsusmaa, 3 otsust Šveitsi, 2 otsust Belgia, 2 otsust Taani ja 1 otsus Soome suhtes.

Ülejäänud otsustes rikkumist ei leitud (1 otsus), loeti teade vastuvõetamatuks (12 otsust), tehti

otsus üksnes teate vastuvõetavuse kohta, millele järgneb küsimuse sisuline menetlemine

(4 otsust), või lõpetati teate menetlemine (28 otsust). Enamik juhtumitest käsitles nii sel kui

eelmistel perioodidel migratsiooniga seotud küsimusi, sealhulgas pagulaste tagasisaatmise

lubamatust (non-refoulement) ning sisserännanud laste vanuse tuvastamist ja nende

kinnipidamist. Muud teemad hõlmasid õigust haridusele, kliimamuutusi, Süüria Araabia

Vabariigis kinni peetud laste kodumaale naasmist ja lapse õigust säilitada kontakt mõlema

vanemaga. Enamik teateid puudutas Euroopa riike, mõni ka Lõuna-Ameerika riike.7

Artikkel 6 reguleerib ajutiste meetmete kohaldamist võimaliku rikkumise ohvri(te) kaitseks.

Artikli 6 lõige 1 annab komiteele õiguse pärast teate saamist ja enne sisulise otsuse tegemist

edastada asjaomasele osalisriigile kiireloomuliseks kaalumiseks taotluse erakorralistel

asjaoludel vajalike ajutiste meetmete võtmiseks, et vältida väidetava rikkumise ohvrile või

ohvritele võimaliku korvamatu kahju tekkimist.

Komitee on kinnitanud juhised fakultatiivprotokolli alusel ajutiste meetmete rakendamiseks.8

Juhistes selgitatakse, et ajutised meetmed on ühteaegu nii kaitsev kui ettevaatusabinõu. Artiklis

viidatud „erakorralised asjaolud“ tähendavad, et osalisriigi tegevusel või tegevusetusel võib olla

5 Aruanne esitatakse ÜRO Peaassambleele iga kahe aasta järel vastavalt fakultatiivprotokolli artiklile 16. 6 Tegevusaruanne, p 46. 7 Samas, p-d 47–49. 8 https://www.ohchr.org/Documents/HRBodies/CRC/GuidelinesInterimMeasures.docx

6

tõsine mõju kaitstavale õigusele või komiteele esitatud asjas tehtava otsuse toimele. Mõiste

„korvamatu kahju“ viitab sellise õiguse rikkumisele, mida selle olemuse tõttu ei ole võimalik

heastada, taastada ega piisavalt hüvitada (seejuures ka arvestades, et lapsed on arenevad

inimesed ja mõnda arengu käigus toimunud õiguste rikkumist on hiljem võimatu parandada).

See eeldab üldiselt ka kättesaadava ja tõhusa riigisisese õiguskaitsevahendi puudumist. Juhistes

viidatakse ka sellele, et komitee kohaldatud ajutised meetmed on rahvusvaheline kohustus,

mida riik peab täitma (punkt 9).

Komitee töökorras (reegel 7) on täpsustatud, et komitee võib taotleda ajutiste meetmete

rakendamist mitte ainult individuaalse teate lahendamisel, vaid ka riikidevahelise teatamise ja

uurimismenetluse raames.

Artikli 6 lõikes 2 on täpsustatud, et see toiming ei tähenda otsust teate vastuvõetavuse või sisu

kohta. See tähendab, et ka pärast osalisriigilt ajutiste meetmete rakendamise taotlemist võib

komitee lugeda teate vastuvõetamatuks artikli 7 alusel või teha hilisemas menetluses otsuse, et

õiguste rikkumist ei ole toimunud.

Artiklis 7 on sätestatud individuaalse teate vastuvõetavuse tingimused ehk asjaolud, mille

esinemise korral komitee teadet vastu ei võta ja fakultatiivprotokollis ette nähtud menetlust läbi

ei vii. Nimetatud kaheksa tingimust puudutavad teate esitaja tuvastamist (teade ei või olla

anonüümne), teate esitamise vormi (kirjalik vorm), teate heausksust ja põhjendamist, muude

võimalike riigisiseste ja rahvusvaheliste õiguskaitsevahendite ammendamist ning teate

esitamise aega (teadet ei saa esitada hiljem kui üks aasta pärast riigisiseste õiguskaitsevahendite

ammendamist, välja arvatud juhul, kui selle aja jooksul ei olnud võimalik pöörduda).

Teate esitamiseks on ette nähtud vorm ja seda toetavad juhised.9 Teade saadetakse ÜRO

inimõiguste ülemvoliniku büroole (Office of the High Commissioner for Human Rights)

elektrooniliselt või selle võimatuse korral posti teel.

Komitee võib lugeda teate vastuvõetamatuks ilma asjaomast riiki teate esitamisest teavitamata

(artikli 8 lõige 1, komitee töökorra reegel 18 lõige 1). Samuti võib komitee edastada teate

osalisriigile ja küsida riigi seisukohta üksnes teate vastuvõetavuse kohta (töökorra reegel 18

lõige 4). Komitee otsustab teate vastuvõetavuse üle nii kiiresti, kui võimalik, ja teatab sellest

osapooltele vastavalt töökorra reeglitele 20-22.

Komitee töökorra kohaselt (reegel 29 lõige 7) avaldatakse komitee otsus vastuvõetamatuse

kohta, järgides fakultatiivprotokolli artikli 4 lõikes 2 sätestatud teataja ja ohvri identiteedi

kaitsmise nõuet. Otsust ei avaldata juhul, kui komitee on pidanud vajalikuks hoida kogu

menetlust konfidentsiaalsena.

Artiklis 8 on ette nähtud komitee edasised toimingud teatega, mis loetakse vastuvõetavaks.

Artikli 8 lõikes 1 sätestatakse, et kui komitee on teate vastu võtnud (s.o ei ole seda pidanud

vastuvõetamatuks), edastatakse see esimesel võimalusel konfidentsiaalselt asjaomasele

osalisriigile.

Artikli 8 lõige 2 kohustab osalisriiki komiteelt teate saamise järel esitama komiteele oma

kirjalikud selgitused või avaldused, milles selgitatakse küsimust ja võimalikke isiku(te)le

9 Form and guidance for submitting an individual communication to treaty bodies | OHCHR

7

eelnevalt pakutud õiguskaitsevahendeid. Vastus tuleb esitada võimalikult kiiresti, aga kuue kuu

jooksul.

Komitee töökorra kohaselt (reegel 18 lõige 5) võib osalisriik oma vastuses taotleda ka teate

vastuvõetamatuks tunnistamist. Selline taotlus tuleb teha võimalikult kiiresti, aga kahe kuu

jooksul vastamise nõude esitamisest.

Artikkel 9 näeb ette, et teate menetlemine võib lõppeda ka osapoolte sõbraliku kokkuleppega.

Artikli 9 lõike 1 kohaselt osutab komitee vaidluse osapooltele oma häid teeneid, et jõuda

küsimuses sõbraliku kokkuleppeni, mis põhineks konventsioonis ja/või selle

fakultatiivprotokollides sätestatud kohustuste austamisel. Heade teenete pakkumine tähendab

vaidluse osapoolte kokkuleppele jõudmise vahendamist, mis on levinud praktika

rahvusvaheliste vaidluste lahendamisel. See saab toimuda kõigi osapoolte nõusolekul. Komitee

töökorras (reegel 25 lõige 3) on täpsustatud, et selleks määrab komitee ühe või mitu oma liiget

läbirääkimisi vahendama. Oluline tingimus on see, et läbirääkimiste käigus esitatud suulisi ja

kirjalikke seisukohti ning (kompromiss)ettepanekuid ei kasutata hiljem menetluse jätkumise

korral osapoole vastu (reegel 25 lõige 4).

Artikli 9 lõike 2 alusel lõpetab komitee vahendusel saavutatud sõbralik kokkulepe teate

läbivaatamise menetluse. Komitee töökorras (reegel 25 lõige 6) on täpsustatud, et kui osapooled

on sõnaselgelt väljendanud oma nõusolekut sõbraliku kokkuleppega, teeb komitee otsuse,

milles kirjeldab juhtumi faktilisi asjaolusid ja saavutatud lahendust. Komitee otsus lõpetab

fakultatiivprotokolli alusel läbiviidava menetluse.

Artikkel 10 reguleerib teadete läbivaatamise menetlust. Artikli 10 lõigete 1–3 kohaselt

vaadatakse komiteele saabunud teated läbi võimalikult kiiresti ja seejuures võetakse arvesse

kõiki komiteele esitatud dokumente, mis tuleb edastada ka asjaomastele pooltele, st eelkõige

asjast puudutatud osalisriigile. See tagab ausa menetluse, mille raames on pooltel võimalik võtta

seisukoht kõigi esitatud väidete ja asjaolude suhtes. Komitee vaatab teated läbi kinnistel

koosolekutel. Kui komitee on taotlenud osalisriigilt ajutiste meetmete kohaldamist

fakultatiivprotokolli artikli 6 alusel, kiirendab ta teate läbivaatamist.

Artikli 10 lõige 4 täpsustab selliste teadete läbivaatamise korda, mis puudutavad isiku(te)

majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste väidetavat rikkumist. Selliste teadete

läbivaatamisel kaalub komitee konventsiooni artikli 4 kohaselt osalisriigi poolt võetud

meetmete mõistlikkust, pidades silmas, et osalisriik võib võtta mitmesuguseid poliitilisi

meetmeid konventsioonis sätestatud majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste täitmise

tagamiseks. Täpsustus on vajalik selleks, et majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste

rikkumist puudutavas menetluses ei seataks konventsiooni osalisriikidele rangemaid nõudmisi

lapse õiguste tagamiseks, kui seda näeb ette konventsioon ise. Nimelt on konventsiooni artikli

4 teises lauses sätestatud, et majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste täitmiseks peavad

osalisriigid ette nägema olemasolevate võimaluste maksimaalse ärakasutamise, vajaduse korral

rahvusvahelise koostöö raames. Seega ei sätesta konventsioon nende õiguste puhul ühetaolist

standardit, kuivõrd nende õiguste tagamise ulatus ja viis võib piirkonniti ja riigiti oluliselt

erineda, sõltudes muu hulgas riigi kultuurikeskkonnast ja elatustasemest. Sellega tuleb komiteel

arvestada ka konventsiooni rikkumist käsitlevate teadete läbivaatamisel.

Artikli 10 lõike 5 kohaselt edastab komitee pärast teate läbivaatamist viivitamata oma

seisukohad teate kohta koos võimalike soovitustega asjaomastele pooltele.

8

Artikkel 11 käsitleb teate läbivaatamisele järgnevaid meetmeid. Selle kohaselt peab osalisriik

võtma nõuetekohaselt arvesse komitee seisukohti ja võimalikke soovitusi ning esitama

komiteele (pärast artikli 10 lõikes 5 nimetatud komitee seisukohtade ja soovituste saamist)

kirjaliku vastuse selle kohta, milliseid meetmeid osalisriik on võtnud ja kavatseb võtta komitee

seisukohti ja soovitusi arvestades. Vastus tuleb komiteele esitada võimalikult kiiresti, aga kuue

kuu jooksul.

Lisaks sellele võib komitee kutsuda osalisriiki üles esitama täiendavat teavet meetmete kohta,

mida osalisriik on võtnud vastuseks tema seisukohtadele või soovitustele või sõbraliku

kokkuleppe rakendamisele (kui see on asjakohane) ka näiteks konventsiooni või selle esimese

ja teise fakultatiivprotokolli alusel esitatavates tulevastes aruannetes.

Artikkel 12 käsitleb riikidevahelist teatamist. See on teine komitee pädevuses oleva

teatamismenetluse liik, mis puudutab üksnes neid fakultatiivprotokolli osalisriike, kes on eraldi

deklaratsiooniga tunnustanud komitee pädevust selliseid riikidevahelisi teateid läbi vaadata.

Artikli 12 lõike 1 alusel on osalisriigil võimalus deklareerida, et ta tunnustab komitee pädevust

võtta vastu ja läbi vaadata ka mõne teise osalisriigi esitatud teateid selle kohta, et deklaratsiooni

teinud osalisriik on rikkunud mis tahes õigusi, mis tulenevad konventsioonist või selle

esimesest või teisest fakultatiivprotokollist.

Artikli 12 lõike 2 kohaselt ei võta komitee vastu teateid osalisriigi kohta ega osalisriigilt endalt,

kes ei ole sellist avaldust esitanud. See tähendab, et teise riigi suhtes saab rikkumisteate esitada

üksnes riik, kes on ka ennast vastava deklaratsiooni tegemisega sellisele riikidevahelisele

menetlusele allutanud. Hetkeseisuga on sellise deklaratsiooni teinud 13 riiki (52 osalisriigi

hulgast), nende seas Euroopa Liidu liikmesriigid Belgia, Tšehhi, Soome, Saksamaa, Itaalia,

Liechtenstein, Portugal, Slovakkia ja Sloveenia, aga ka Albaania, Tšiili, San Marino ja Šveits.

Artikli 12 lõige 3 näeb ette, et ka sellises riikidevahelises menetluses osutab komitee vaidluse

osapooltele oma häid teeneid, et jõuda küsimuses sõbraliku kokkuleppeni, mis põhineks

konventsioonis ja/või selle fakultatiivprotokollides sätestatud kohustuste austamisel. Heade

teenete osutamist on täpsemalt selgitatud artikli 9 juures.

Artikli 12 lõike 4 kohaselt antakse osalisriigi tehtud deklaratsioon hoiule ÜRO peasekretärile,

kes edastab selle koopiad teistele osalisriikidele teadmiseks. Osalisriik võib tehtud

deklaratsiooni igal ajal tagasi võtta, teatades sellest peasekretärile. Pärast seda, kui peasekretär

on saanud teate deklaratsiooni tagasivõtmise kohta, ei saa asjaomase riigi suhtes enam uusi

teateid esitada, kuid tagasivõtmine ei piira artikli 12 alusel juba edastatud teadete läbivaatamist.

Pärast deklaratsiooni tagasivõtmist võib osalisriik igal ajal teha uue deklaratsiooni, millega end

uuesti sellisele riikidevahelisele menetlusele allutada.

Artikli 12 alusel teeb ka Eesti fakultatiivprotokolli ratifitseerimisel eelnõu §-s 2 deklaratsiooni,

millega tunnustab komitee pädevust võtta vastu ja läbi vaadata ka teiste osalisriikide esitatud

teateid selle kohta, et Eesti on rikkunud konventsioonist või selle esimesest või teisest

fakultatiivprotokollist tulenevaid laste õigusi. Eesti on liitunud nii konventsiooni esimese kui

teise fakultatiivprotokolliga ning eelnõu koostajate hinnangul ei esine põhjendusi, miks tuleks

välistada komitee pädevus nendest mõne suhtes. Fakultatiivprotokolliga ühinemise eesmärk on

tugevdada lapse õiguste austamist ja kaitset Eestis ning võimalikud komitee poolt läbiviidavad

menetlused aitavad sellele kaasa, võimaldades pakkuda suuremat kaitset lastele või laste

9

rühmadele, kelle õiguste tagamisel leitakse puudujääke. Seetõttu toetab artiklis märgitud

deklaratsiooni tegemine (seejuures komitee pädevust õigusaktide osas piiramata)

fakultatiivprotokolli ratifitseerimise eesmärki. Eestis väärtustatakse ja kaitstakse lapse õigusi,

mida kinnitab ka asjaolu, et konventsiooni viimasel aruandeperioodil esitatud komitee

kokkuvõtvad järeldused Eestile tunnustasid Eesti edusamme, sealhulgas rakendatud õiguslikke

ja poliitikameetmeid konventsiooni täitmiseks. Kokkuvõtvates järeldustes esitati ka soovitusi

ja ettepanekuid muudatuste ja paranduste tegemiseks, aga eelnõu ettevalmistajate hinnangul ei

kujuta need endast tõsiseid või põhimõttelisi konventsiooni rikkumisi. Eestis on laste õigused

ja ka laiemalt inimõigused üldiselt heal tasemel tagatud, sealhulgas diskrimineerimata erinevaid

inimrühmi.

Oluline on ka märkida, et selle menetluse kuritarvitamine teiste riikide poolt (nt alusetute või

pahatahtlike teadete esitamine) ei ole väga tõenäoline mitmel põhjusel. Esiteks saab teateid

teiste riikide kohta esitada vaid see riik, kes on ka enda suhtes sellise menetluse lubanud.

Teiseks ei kaasne selle menetlusega ühelgi juhul komiteepoolset nn süüdimõistvat otsust, mis

võimaldaks seda ära kasutada näiteks avalikus kommunikatsioonis, teise riigi survestamiseks

vms eesmärgil. Riikidevahelised teatamismenetlused lahendatakse konfidentsiaalselt. Samuti

pakub komitee ka sellistes menetlustes osalevatele riikidele oma häid teeneid eesmärgiga

lahendada vaidlus sõbraliku kokkuleppega. Juhul kui vaidlust kokkuleppel lahendada ei

õnnestu, koostab komitee pärast osapoolte kirjalike seisukohtade ja tähelepanekute küsimist

juhtumi põhjal raporti, mis saadetakse osapooltele (komitee töökorra reegel 49). Siiani ei ole

komiteel ühtegi sellist teadet lahendada tulnud.

Fakultatiivprotokolli III osa (artiklid 13–14) reguleerib uurimismenetlust, mille komitee ise

võib osalisriigi suhtes algatada lapse õiguste arvatavate tõsiste või süstemaatiliste rikkumiste

korral.

Artiklis 13 sätestatakse komitee uurimismenetluse sisu ja läbiviimise kord.

Artikli 13 lõike 1 kohaselt, kui komitee saab usaldusväärset teavet, mis viitab sellele, et

osalisriik rikub tõsiselt või süstemaatiliselt konventsioonis või selle esimeses või teises

fakultatiivprotokollis sätestatud õigusi, kutsub komitee osalisriiki üles tegema koostööd teabe

läbivaatamisel ja esitama selle kohta viivitamata oma tähelepanekud.

Artikli 13 lõike 2 kohaselt võib komitee, arvestades osalisriigi poolt esitatud tähelepanekuid ja

muud usaldusväärset teavet, määrata ühe või mitu oma liiget viima läbi uurimist ja teavitama

komiteed viivitamata selle tulemustest. Kui see on põhjendatud ja kui osalisriik on andnud oma

nõusoleku, võib uurimise käigus külastada ka osalisriigi territooriumi.

Artikli 13 lõike 3 alusel viiakse uurimine läbi konfidentsiaalselt, tehes kõigis menetlusetappides

osalisriigiga koostööd.

Vastavalt artikli 13 lõigetele 4 ja 5 edastab komitee pärast uurimise tulemuste läbivaatamist

selle järeldused koos märkuste ja soovitustega viivitamata puudutatud osalisriigile, kes seejärel

esitab võimalikult kiiresti, aga kuue kuu jooksul, komiteele nende kohta oma tähelepanekud.

Artikli 13 lõike 6 kohaselt võib komitee pärast uurimismenetluse lõpetamist ja asjaomase

osalisriigiga konsulteerimist otsustada lisada menetluse tulemuste kokkuvõtliku kirjelduse oma

aruandesse, mis esitatakse ÜRO Peaassambleele iga kahe aasta järel (artikkel 16).

10

Artikli 13 lõiked 7 ja 8 võimaldavad osalisriigil fakultatiivprotokolli allakirjutamise,

ratifitseerimise või sellega ühinemise ajal teha avalduse, et ta ei tunnista komitee pädevust

eelviidatud uurimismenetlust läbi viia seoses mõnes või kõigis fakultatiivprotokollis nimetatud

õigusaktides sätestatud õigustega. Sellise avalduse võib riik hiljem igal ajal tagasi võtta,

teatades sellest ÜRO peasekretärile.

Sisuliselt oleks tegemist reservatsiooniga, millega välistatakse fakultatiivprotokolli artiklite 12

ja 13 kohaldamine riigi suhtes. Eelnõus sellist reservatsiooni ei tehta, kuivõrd

fakultatiivprotokolliga ühinemise eesmärk on tugevdada lapse õiguste austamist ja kaitset

osalisriigis. Reservatsiooni tegemine komitee uurimispädevuse välistamiseks oleks selle

eesmärgiga vastuolus. Eestis väärtustatakse ja kaitstakse lapse õigusi, mida kinnitab ka asjaolu,

et konventsiooni viimasel aruandeperioodil esitatud komitee kokkuvõtvad järeldused Eestile

tunnustasid Eesti edusamme, sealhulgas rakendatud õiguslikke ja poliitikameetmeid

konventsiooni täitmiseks. Kokkuvõtvates järeldustes esitati ka soovitusi ja ettepanekuid

täiendavate muudatuste ja paranduste tegemiseks, aga eelnõu ettevalmistajate hinnangul ei

kujuta need endast tõsiseid ja süstemaatilisi konventsiooni rikkumisi. Eestis on lapse õigused

ja ka laiemalt inimõigused üldiselt heal tasemel tagatud. Viidatud reservatsiooni tegemine oleks

väga erandlik ka seetõttu, et sellise reservatsiooni on seni teinud vaid üks osalisriik: Monaco.

Uurimismenetlused on teatamismenetlustega võrreldes siiski väga harvad. Komitee viimase

2022. aastal esitatud tegevusaruande kohaselt10 esitati aruandeperioodil (2020. a septembrist

kuni 2022. a veebruarini) komiteele neli taotlust uurimismenetluse alustamiseks, millest kolmel

juhul pärast täpsustava info küsimist uurimismenetlust ka alustati.11

Artikkel 14 käsitleb uurimismenetlusele järgnevaid meetmeid. Selle kohaselt võib komitee

pärast artikli 13 lõikes 5 nimetatud kuuekuulise tähtaja möödumist küsida osalisriigilt teavet

meetmete kohta, mis on võetud ja kavandatud vastusena komitee läbiviidud uurimisele. Lisaks

võib komitee kutsuda osalisriiki üles esitama täiendavat teavet meetmete kohta, mida osalisriik

on võtnud vastuseks läbiviidud uurimisele, ka näiteks konventsiooni või selle esimese või teise

fakultatiivprotokolli alusel esitatavates tulevastes aruannetes.

Fakultatiivprotokolli IV osa (artiklid 15–24) sisaldab lõppsätteid.

Artikkel 15 reguleerib rahvusvahelise abi ja koostöö võimalusi, mis toetab fakultatiivprotokolli

eesmärke. Selle kohaselt võib komitee osalisriigi nõusolekul edastada teistele ÜRO asutustele,

fondidele ja programmidele ning muudele pädevatele organitele oma seisukohti või soovitusi

seoses teadete ja uurimistega, mis osutavad vajadusele tehnilise nõuande või abi järele. Need

esitatakse koos osalisriigi tähelepanekute ja ettepanekutega. Samuti võib komitee osalisriigi

nõusolekul juhtida nende organite tähelepanu kõikidele fakultatiivprotokolli alusel käsitletud

teadetest tulenevatele küsimustele, mis võivad aidata neil oma pädevuse piires otsustada, kas

oleks otstarbekas rakendada rahvusvahelisi meetmeid, et toetada osalisriikidel saavutada edu

konventsioonis ja/või selle fakultatiivprotokollides tunnustatud õiguste rakendamisel.

Artikkel 16 kohustab komiteed lisama iga kahe aasta järel ÜRO Peaassambleele esitatavasse

aruandesse (konventsiooni artikli 44 lõike 5 alusel) ka kokkuvõtte oma tegevusest kõnealuse

fakultatiivprotokolli alusel. Komitee viimasele sellisele tegevusaruandele 2022. aastast on

viidatud artiklite 5 ja 13 juures.

10 Aruanne esitatakse ÜRO peaassambleele iga kahe aasta järel vastavalt fakultatiivprotokolli artiklile 16. 11 Tegevusaruanne, p 52-57.

11

Artikkel 17 kohustab kõiki osalisriike kolmandat fakultatiivprotokolli laialdaselt teatavaks

tegema ja levitama ning hõlbustama juurdepääsu teabele komitee seisukohtade ja soovituste

kohta, eelkõige osalisriiki puudutavates küsimustes. Teavet tuleb avaldada ja levitada sobivate

ja aktiivsete vahenditega ning ligipääsetaval kujul nii täiskasvanutele kui lastele, sealhulgas

puudega inimestele.

Artiklis 17 sätestatud kohustuse täitmise eest vastutab Sotsiaalministeerium, kelle

valitsemisalas on muu hulgas laste õiguste tagamine ja heaolu edendamine. Vajalik on teha

koostööd õiguskantsleriga, kes täidab Eestis ka lasteombudsmani ülesandeid. Vajaduse korral

kaasatakse teavitustegevusse Välisministeerium ja teised ministeeriumid, et avaldada ja

levitada nende valdkondadega seotud infot ning komitee soovitusi ja seisukohti, sealhulgas

lastele.

Artikkel 18 reguleerib fakultatiivprotokolli allkirjastamist, ratifitseerimist ja sellega ühinemist.

Artikli 18 lõike 1 kohaselt on fakultatiivprotokoll allkirjastamiseks avatud kõikidele riikidele,

kes on konventsiooni allkirjastanud või ratifitseerinud või ühinenud konventsiooni või selle

esimese või teise fakultatiivprotokolliga. Eesti Vabariik ühines konventsiooniga 1991. aastal,

laste kaasamist relvakonfliktidesse käsitleva fakultatiivprotokolliga (esimene

fakultatiivprotokoll) 2013. aastal ja laste müüki, lasteprostitutsiooni ja -pornograafiat käsitleva

fakultatiivprotokolliga (teine fakultatiivprotokoll) 2004. aastal.

Artikli 18 lõigete 2 ja 3 kohaselt võivad fakultatiivprotokolli ratifitseerida või sellega ühineda

kõik riigid, kes on konventsiooni või selle esimese või teise fakultatiivprotokolli ratifitseerinud

või sellega ühinenud. Seejuures on artikli 18 lõike 2 sõnastus veidi ebaõnnestunud („Protocol

is subject to ratification“), sest fakultatiivprotokolli osaliseks saamine on riikidele mõistagi

vabatahtlik. Ratifitseerimiskirju hoitakse ÜRO peasekretäri juures.

Artikli 19 lõike 1 kohaselt jõustub fakultatiivprotokoll kolme kuu möödudes alates kümnenda

ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmisest. Selle sätte kohaselt jõustus

fakultatiivprotokoll 14. aprillil 2014. Lõike 2 kohaselt jõustub fakultatiivprotokoll hiljem

liituvate riikide, seega ka Eesti suhtes kolm kuud pärast tema ratifitseerimis- või ühinemiskirja

hoiuleandmise kuupäeva.

Artikkel 20 täpsustab, et komitee on pädev menetlema üksnes selliseid lapse õiguste rikkumisi,

mis on toimunud pärast fakultatiivprotokolli jõustumist selle osalisriigi suhtes.

Artikkel 21 reguleerib fakultatiivprotokolli muudatuste menetlemise korda ja annab igale

osalisriigile õiguse teha ettepanekuid fakultatiivprotokolli muutmiseks, edastades need ÜRO

peasekretärile. Kui üks kolmandik osalisriikidest toetab esitatud muudatusettepanekute

arutamist, kutsutakse kokku osalisriikide konverents, kus on otsuste vastuvõtmiseks vajalik

kohalviibinud hääletajate kahekolmandikuline häälteenamus. Muudatused jõustuvad, kui need

on kinnitanud ÜRO Peaassamblee ja kaks kolmandikku osalisriikidest. Muudatused on siduvad

vaid neile osalisriikidele, kes need heaks kiidavad.

Artikkel 22 reguleerib denonsseerimist. Osalisriigil on õigus ÜRO peasekretäri kirjalikult

teavitades fakultatiivprotokolli mis tahes hetkel denonsseerida. Denonsseerimine jõustub ühe

aasta möödudes kuupäevast, mil ÜRO peasekretär on osalisriigi denonsseerimisteate kätte

saanud. Vastavalt välissuhtlemisseaduse § 27 lõikele 1 otsustab ratifitseeritud välislepingu

denonsseerimise Riigikogu.

12

Artikli 23 kohaselt on fakultatiivprotokolli hoiulevõtja ÜRO peasekretär, kes teavitab kõiki

riike fakultatiivprotokolli allakirjutamisest, ratifitseerimisest ja sellega ühinemisest,

fakultatiivprotokolli artikli 21 alusel tehtud muudatuste jõustumisest ja igast

fakultatiivprotokolli artikli 22 kohasest denonsseerimisest.

Artikli 24 järgi loetakse võrdselt autentseks fakultatiivprotokolli araabia-, hiina-, inglis-,

prantsus-, vene- ja hispaaniakeelne tekst.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus kasutatavad mõisted on kooskõlas lapse õiguste konventsioonis kasutatud mõistetega.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega.

6. Seaduse mõjud

Fakultatiivprotokolli ratifitseerimine tagab laste õiguste tõhusama kaitse ja tugevdab lapse

õiguste konventsiooni praktilist tähtsust, võimaldades Eesti lastel pöörduda ÜRO lapse õiguste

komitee poole seoses konventsioonis ja selle esimeses ja teises fakultatiivprotokollis sätestatud

õiguste rikkumisega juhul, kui riigisisene õigussüsteem ei ole pakkunud tõhusaid

õiguskaitsevahendeid.

Fakultatiivprotokolli on ratifitseerinud 52 riiki, sealhulgas kümme Euroopa Liidu liikmesriiki.

Seega on Eestil dokumendi ratifitseerimisega ühtlasi võimalus olla lapse õiguste ja laiemalt

inimõiguste austamise ja kaitse eestkõneleja, millel on positiivne mõju Eesti välissuhetele ja

rahvusvahelisele mainele.

Fakultatiivprotokolli rakendamisega ei kaasne olulist sotsiaalset, sealhulgas demograafilist

mõju ega olulist mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule, riigiasutuste

ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Ette võib näha väikest sotsiaalset mõju, eelkõige lapse

õigustele, ja väikest mõju riigiasutuste töökoormusele.

Fakultatiivprotokolli rakendamisega kaasneb väike, kuid positiivne sotsiaalne mõju eelkõige

laste õigustele ja heaolule. See mõjutab positiivselt ka lapsevanemate heaolu. Võimalus lastel

endil (sh esindaja kaudu) pöörduda ÜRO lapse õiguste komitee poole seoses oma õiguste

rikkumisega ja otsida seeläbi õiguskaitset, juhul kui riigisisene õigussüsteem ei ole pakkunud

tõhusaid õiguskaitsevahendeid, tugevdab laste positsiooni ja lisab kindlust, et Eestis ei rikuta

ühegi lapse või laste grupi põhiõigusi. Samas võib eeldada, et selliseid teateid ei hakata esitama

suurel hulgal. Seda võib arvata esiteks teatamismenetluse üldise statistika põhjal: viimase

aruandlusperioodi põhjal esitati komiteele 100–150 teadet aastas, millest umbes neljandik

registreeriti, st käsitleti teadetena fakultatiivprotokolli alusel (vt täpsemalt artikli 5 juures).

Eestis täidab õiguskantsler lasteombudsmani ülesandeid ehk tagab laste õiguste kaitset ja tema

poole saavad pöörduda avaldustega ka lapsed ise. Õiguskantsleri Kantseleist saadud info

kohaselt esitas 2023. aastal õiguskantslerile ametliku kirjaliku avalduse viis last. Samas ei

tähenda see, et rohkematel lastel ei oleks muresid, kuid nende õiguste ja huvide kaitseks võivad

olla esitanud avalduse või kaebuse ka nende vanemad. Õiguskantsler lahendas 2023. aastal

13

kokku 244 avaldust, mis puudutasid laste õigusi. Siiski ei ole tõenäoline, et kõik need inimesed

või isegi enamik neist pöörduks ka ÜRO lapse õiguste komitee poole.

Fakultatiivprotokolli rakendamisega kaasneb eeldatavasti ka väike mõju riigiasutuste

töökoormusele, kes peavad võimalike teatamis- või uurimismenetluste korral menetlustes

osalema, sealhulgas suhtlema komiteega, kujundama ja esitama Eesti Vabariigi kirjalikke

seisukohti, vajaduse korral osalema suulistel istungitel, pidama läbirääkimisi kokkuleppe

saavutamiseks jms. Töökoormus jaotub eelkõige ministeeriumide vahel. Peamine koormus

langeb Välisministeeriumile, kes vastutab välissuhtluse eest (sh suhtlus ÜRO-ga), ja

Sotsiaalministeeriumile, kes vastutab üldiselt laste õiguste tagamise ja heaolu edendamise eest.

Samas võib sõltuvalt komitees menetletava teate sisust olla vajalik riigisiseselt kaasata ka teisi

ministeeriume, et saada nende valdkondadest infot ja selgitusi või võtta meetmeid (nt kui

juhtum puudutab migratsiooni, hariduse, kliima vms küsimusi, mida on komitee praktikas

esinenud). Samas tegelevad kõik ministeeriumid oma valitsemisalas ka praegu lapse õiguste

konventsioonist tulenevate õiguste rakendamisega ning annavad sisendi sellega seotud

raportitele ja muule rahvusvahelisele suhtlusele. Seega on selline töö osa ministeeriumide

igapäevategevusest ega kujuta endast põhimõtteliselt uut ülesannet. Samuti ei ole prognoositav,

et sellega seoses lisandub väga suur töökoormus, kuivõrd teatamiste hulk, mida komitee ka

menetlema asub, ei ole eeldatavasti väga suur (vt selgitused eelmises lõigus).

Menetlustega seoses võib ministeeriumidel tekkida vajadus küsida teavet ka kohaliku

omavalitsuse üksustelt, näiteks kui juhtum puudutab kohaliku omavalitsuse üksuse tegevust

lastekaitse ja sotsiaalhoolekande valdkonnas ning lapsele pakutud abi ja teenuseid. See ei

mõjuta märkimisväärselt kohalike omavalitsuste töökoormust, arvestades nende kaasamise

viisi, taoliste menetluste prognoositavalt väikest üldarvu ja pöördumiste teemasid komitee

senises praktikas, mis valdavalt omavalitsustasandit ei puuduta (vt artikli 5 juures).

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Fakultatiivprotokolli ratifitseerimise ja rakendamisega seotud toimingud tehakse vastutavate

ministeeriumide olemasolevate tegevuskulude raames. Teatud kulud tekivad pärast

fakultatiivprotokolli ratifitseerimist seoses teavitustööga, milleks kohustab osalisriiki ka

fakultatiivprotokolli artikkel 17 – osalisriik peab fakultatiivprotokolli laialdaselt teatavaks

tegema ja seda levitama ning hõlbustama juurdepääsu teabele komitee seisukohtade ja

soovituste kohta, eelkõige osalisriiki puudutavates küsimustes, seejuures tuleb teavet avaldada

ja levitada sobivate ja aktiivsete vahenditega ning ligipääsetaval kujul nii täiskasvanutele kui

lastele, sealhulgas puudega inimestele. Sellega seoses tekivad eelkõige Sotsiaalministeeriumile

tavapärasest suuremad kulud vahetult pärast fakultatiivprotokolli ratifitseerimist, eeldatavasti

2025. aastal, mil tuleb seoses muudatusega teha aktiivset teavitustööd ja koostada vajalikud

teabematerjalid eri sihtrühmade vajadusi silmas pidades (sh veebiressursid). Need kulud

kaetakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest, mis 2025. aastaks planeeritakse 2024. aasta II

poolaastal, kui selguvad tegevuste täpsem sisu ja kulude suurus. Edaspidi tehakse jooksvat

teavitustööd osana Sotsiaalministeeriumi ja teiste ministeeriumide igapäevasest

kommunikatsioonitegevusest, milleks lisakulusid ei planeerita.

Muid otseseid rahaliselt mõõdetavaid tulusid ega kulusid ette näha ei ole.

8. Rakendusaktid

14

Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada rakendusakte.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras. Fakultatiivprotokoll jõustub Eesti Vabariigi suhtes kolme kuu

möödumisel pärast ratifitseerimisdokumendi ÜRO peasekretärile hoiuleandmise kuupäeva

(artikkel 19 lõige 2).

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule

ning arvamuse avaldamiseks Õiguskantsleri Kantseleile, Lastekaitse Liidule, Eesti Puuetega

Inimeste Kojale, Eesti Õpilasesinduste Liidule ja Eesti Noorteühenduste Liidule.

Algatab Vabariigi Valitsus ....................... 2024. a.

EELNÕU

28.06.2024

Teatamismenetlust käsitleva lapse õiguste konventsiooni

fakultatiivprotokolli ratifitseerimise seadus

§ 1. Ratifitseerida juurdelisatud teatamismenetlust käsitlev lapse õiguste konventsiooni

fakultatiivprotokoll, mis on vastu võetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee

2011. aasta 19. detsembri resolutsiooniga A/RES/66/138 ja jõustunud 2014. aasta 14. aprillil.

§ 2. Vastavalt teatamismenetlust käsitleva lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli

artikli 12 lõikele 1 tunnustab Eesti Vabariik lapse õiguste komitee pädevust võtta vastu ja läbi

vaadata teateid, milles teine fakultatiivprotokolli osalisriik väidab, et Eesti ei täida oma

kohustusi, mis tulenevad lapse õiguste konventsioonist, laste müüki, lasteprostitutsiooni ja -

pornograafiat käsitlevast lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokollist või laste

kaasamist relvakonfliktidesse käsitlevast lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokollist.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, …... …………….. 2024. a.

Algatab Vabariigi Valitsus ....................... 2024. a.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Ministeeriumid Eesti Linnade ja Valdade Liit

Meie 08.07.2024 nr 1.2-2/71-1

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks teatamismenetlust käsitleva lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu. Palume kooskõlastus või arvamus eelnõule anda hiljemalt 05.08.2024. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad:

1. Lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu, 1 lk; 2. Seaduse eelnõu seletuskiri, 14 lk; 3. Lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokoll inglise keeles (13 lk); 4. Lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli tõlge eesti keelde (8 lk).

Lisaadressaadid: Õiguskantsleri Kantselei MTÜ Lastekaitse Liit Eesti Puuetega Inimeste Koda Eesti Õpilasesinduste Liit MTÜ Eesti Noorteühenduste Liit Maarja Kärson [email protected]

TEATAMISMENETLUST KÄSITLEV LAPSE ÕIGUSTE KONVENTSIOONI

FAKULTATIIVPROTOKOLL

Käesoleva protokolli osalisriigid,

arvestades, et vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas välja kuulutatud

printsiipidele on kõigi inimeste sünnipärase väärikuse ja võrdsete ning võõrandamatute õiguste

tunnustamine vabaduse, õigluse ning rahu tagatiseks maailmas,

nentides, et lapse õiguste konventsiooni (edaspidi „konventsioon“) osalisriigid tunnustavad

selles sätestatud õigusi igale nende jurisdiktsiooni alla kuuluvale lapsele ilma igasuguse

diskrimineerimiseta, sõltumata lapse või tema vanema või eestkostja rassist, nahavärvist,

soost, keelest, usutunnistusest, poliitilistest või muudest veendumustest, rahvuslikust,

etnilisest või sotsiaalsest päritolust, varalisest seisundist, puudest, sünnist või muust

seisundist,

kinnitades kõigi inimõiguste ja põhivabaduste universaalsust, jagamatust, vastastikust

sõltuvust ja seoseid,

kinnitades ka lapse kui õiguste subjekti ja inimväärika ning arenevate võimetega inimese

staatust,

tunnistades, et laste eriline ja sõltuv staatus võib tekitada neile tõelisi raskusi nende õiguste

rikkumise korral õiguskaitsevahendite kasutamisel,

arvestades, et käesolev protokoll tugevdab ja täiendab riiklikke ja piirkondlikke mehhanisme,

mis võimaldavad lastel esitada kaebusi oma õiguste rikkumise kohta,

tunnistades, et lapse õiguste rikkumise korral õiguskaitsevahendite kasutamisel tuleb

esmajärjekorras arvestada lapse parimaid huve ning et selliste õiguskaitsevahendite puhul

tuleb arvesse võtta vajadust lapsesõbralike menetluste järele kõigil tasanditel,

julgustades osalisriike välja töötama asjakohaseid riiklikke mehhanisme, et võimaldada

lapsele, kelle õigusi on rikutud, juurdepääsu tõhusatele õiguskaitsevahenditele riigisisesel

tasandil,

tuletades meelde, et riiklikud inimõiguste institutsioonid ja muud asjaomased spetsialiseeritud

institutsioonid, kelle ülesanne on edendada ja kaitsta lapse õigusi, võivad selles osas mängida

olulist rolli,

arvestades, et selliste riigisiseste mehhanismide tugevdamiseks ja täiendamiseks ning

konventsiooni ja vajaduse korral selle fakultatiivprotokollide (mis käsitlevad laste müüki,

lasteprostitutsiooni ja -pornograafiat ning laste kaasamist relvakonfliktidesse) rakendamise

edasiseks tõhustamiseks oleks asjakohane võimaldada lapse õiguste komiteel (edaspidi

„komitee“) täita käesolevas protokollis sätestatud ülesandeid,

on kokku leppinud järgmises.

I OSA. ÜLDSÄTTED

ARTIKKEL 1. LAPSE ÕIGUSTE KOMITEE PÄDEVUS

1. Käesoleva protokolli osalisriik tunnustab käesoleva protokolliga sätestatud komitee

pädevust.

2. Komitee ei kasuta oma pädevust seoses käesoleva protokolli osalisriigiga küsimustes,

mis puudutavad õiguste rikkumisi, mis on sätestatud õigusaktis, mille osaline see riik

ei ole.

3. Komitee ei võta vastu ühtegi teadet, mis käsitleb riiki, kes pole käesoleva protokolli

osaline.

ARTIKKEL 2. KOMITEE TEGEVUST SUUNAVAD ÜLDPÕHIMÕTTED

Käesoleva protokolliga talle antud ülesannete täitmisel juhindub komitee lapse parimate

huvide põhimõttest. Samuti võtab ta arvesse lapse õigusi ja seisukohti, kusjuures lapse

seisukohti kaalutakse vastavalt lapse vanusele ja küpsusele.

ARTIKKEL 3. TÖÖKORD

1. Komitee võtab vastu töökorra, mida tuleb järgida talle käesoleva protokolliga antud

ülesannete täitmisel. Seda tehes võtab ta eelkõige arvesse käesoleva protokolli

artiklit 2, et tagada lapsesõbralikud menetlused.

2. Komitee lisab oma töökorda kaitsemeetmed, et vältida lapse manipuleerimist tema

nimel tegutsevate isikute poolt, ning võib keelduda iga teate läbivaatamisest, mida ta

ei pea lapse huvides olevaks.

ARTIKKEL 4. KAITSEMEETMED

1. Osalisriik võtab kõik vajalikud meetmed, tagamaks, et tema jurisdiktsiooni alla kuuluvad

isikud ei oleks allutatud inimõiguste rikkumisele, väärkohtlemisele või hirmutamisele

seoses käesoleva protokolli kohase teabevahetuse või koostööga komiteega.

2. Asjaomaste üksikisikute või üksikisikute rühmade identiteeti ei avalikustata ilma nende

selgesõnalise nõusolekuta.

II OSA. TEATAMISMENETLUS

ARTIKKEL 5. INDIVIDUAALNE TEATAMINE

1. Teateid võib esitada osalisriigi jurisdiktsiooni alla kuuluv üksikisik või üksikisikute rühm

(või seda teha nende nimel), kes väidab, et asjaomane osalisriik on rikkunud mis tahes

õigusi, mis on sätestatud mis tahes järgmises dokumendis, mille osaline see riik on:

a. konventsioon;

b. laste müüki, lasteprostitutsiooni ja -pornograafiat käsitlev konventsiooni

fakultatiivprotokoll;

c. laste kaasamist relvakonfliktidesse käsitlev konventsiooni fakultatiivprotokoll.

2. Kui teade esitatakse üksikisiku või üksikisikute rühma nimel, peab see toimuma nende

nõusolekul, välja arvatud juhul, kui autor suudab põhjendada tegutsemist nende nimel

ilma sellise nõusolekuta.

ARTIKKEL 6. AJUTISTE MEETMETE KOHALDAMINE

1. Komitee võib igal ajal pärast teate saamist ja enne sisulise otsuse tegemist edastada

asjaomasele osalisriigile kiireloomuliseks kaalumiseks taotluse, et osalisriik võtaks

erakorralistel asjaoludel vajalikud ajutised meetmed, et vältida väidetava rikkumise

ohvrile või ohvritele võimaliku korvamatu kahju tekkimist.

2. Kui komitee kasutab käesoleva artikli lõike 1 alusel oma kaalutlusõigust, ei tähenda

see otsust teate vastuvõetavuse või sisu kohta.

ARTIKKEL 7. VASTUVÕETAVUS

Komitee peab teadet vastuvõetamatuks, kui:

a. teade on anonüümne;

b. teade ei ole esitatud kirjalikult;

c. teade kujutab endast selliste teadete esitamise õiguse kuritarvitamist või on vastuolus

konventsiooni ja/või selle fakultatiivprotokollide sätetega;

d. komitee on sama küsimuse juba läbi vaadanud või seda on uuritud või uuritakse mõne

muu rahvusvahelise uurimis- või lahendamismenetluse raames;

e. kõik olemasolevad riigisisesed õiguskaitsevahendid ei ole ammendatud. See ei kehti

juhul, kui õiguskaitsevahendite kohaldamine on ebamõistlikult pikaajaline või kui on

ebatõenäoline, et need toovad tõhusat abi;

f. teade on ilmselgelt põhjendamatu või ei ole piisavalt põhjendatud;

g. teate aluseks olevad asjaolud toimusid enne käesoleva protokolli jõustumist asjaomase

osalisriigi suhtes, välja arvatud juhul, kui need asjaolud jätkusid pärast seda kuupäeva;

h. teadet ei esitata ühe aasta jooksul pärast riigisiseste õiguskaitsevahendite

ammendamist, välja arvatud juhul, kui autor suudab tõendada, et teadet ei olnud

võimalik selle tähtaja jooksul esitada.

ARTIKKEL 8. TEATE EDASTAMINE

1. Välja arvatud juhul, kui komitee peab teadet vastuvõetamatuks ilma asjaomast

osalisriiki kaasamata, edastab komitee kõik talle käesoleva protokolli alusel esitatud

teated konfidentsiaalselt asjaomasele osalisriigile niipea kui võimalik.

2. Osalisriik esitab komiteele kirjalikud selgitused või avaldused, milles ta selgitab

küsimust ja võimalikke eelnevalt pakutud õiguskaitsevahendeid. Osalisriik esitab oma

vastuse võimalikult kiiresti ja kuue kuu jooksul.

ARTIKKEL 9. SÕBRALIK KOKKULEPE

1. Komitee osutab oma häid teeneid asjaomastele pooltele, et jõuda küsimuses sõbraliku

kokkuleppeni konventsioonis ja/või selle fakultatiivprotokollides sätestatud kohustuste

täitmise kaudu.

2. Komitee egiidi all saavutatud sõbraliku kokkuleppega lõpetatakse teate läbivaatamine

käesoleva protokolli alusel.

ARTIKKEL 10. TEADETE LÄBIVAATAMINE

1. Komitee vaatab käesoleva protokolli alusel saadud teated võimalikult kiiresti läbi, võttes

arvesse kõiki talle esitatud dokumente, tingimusel et need dokumendid edastatakse

asjaomastele pooltele.

2. Komitee peab käesoleva protokolli alusel saadud teadete läbivaatamisel kinniseid

koosolekuid.

3. Kui komitee on taotlenud ajutiste meetmete kohaldamist, siis kiirendab ta teate

läbivaatamist.

4. Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste väidetava rikkumise kohta esitatud

teadete läbivaatamisel kaalub komitee konventsiooni artikli 4 kohaselt osalisriigi poolt

võetud meetmete mõistlikkust. Seejuures peab komitee silmas, et osalisriik võib võtta

mitmesuguseid võimalikke poliitilisi meetmeid konventsioonis sätestatud majanduslike,

sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste täitmise tagamiseks.

5. Pärast teate läbivaatamist edastab komitee viivitamata oma seisukohad teate kohta

koos võimalike soovitustega asjaomastele pooltele.

ARTIKKEL 11. JÄRELMEETMED

1. Osalisriik võtab nõuetekohaselt arvesse komitee seisukohti ja võimalikke soovitusi ning

esitab komiteele kirjaliku vastuse, mis sisaldab teavet komitee seisukohti ja soovitusi

silmas pidades võetud ja kavandatud meetmete kohta. Osalisriik esitab oma vastuse

võimalikult kiiresti ja kuue kuu jooksul.

2. Komitee võib kutsuda osalisriiki üles esitama täiendavat teavet meetmete kohta, mida

osalisriik on võtnud vastuseks tema seisukohtadele või soovitustele või sõbraliku

kokkuleppe rakendamisele, kui see on asjakohane, sealhulgas, kui komitee peab seda

asjakohaseks, konventsiooni artikli 44, laste müüki, lasteprostitutsiooni ja -

pornograafiat käsitleva konventsiooni fakultatiivprotokolli artikli 12 või laste

relvakonfliktidesse kaasamist käsitleva konventsiooni fakultatiivprotokolli artikli 8 (kui

need kohalduvad) alusel esitatavates hilisemates aruannetes.

ARTIKKEL 12. RIIKIDEVAHELINE TEATAMINE

1. Käesoleva protokolli osalisriik võib igal ajal teha avalduse, et ta tunnustab komitee

pädevust võtta vastu ja läbi vaadata teateid, milles osalisriik väidab, et teine osalisriik

ei täida oma kohustusi, mis tulenevad mõnest järgmisest dokumendist, mille osaline

asjaomane riik on:

a. konventsioon;

b. laste müüki, lasteprostitutsiooni ja -pornograafiat käsitlev konventsiooni

fakultatiivprotokoll;

c. laste kaasamist relvakonfliktidesse käsitlev konventsiooni fakultatiivprotokoll.

2. Komitee ei võta vastu teateid osalisriigi kohta ega osalisriigilt endalt, kes ei ole sellist

avaldust esitanud.

3. Komitee osutab oma häid teeneid asjaomastele osalisriikidele, et jõuda küsimuse

sõbraliku lahendamiseni konventsioonis ja selle fakultatiivprotokollides sätestatud

kohustuste täitmise kaudu.

4. Käesoleva artikli lõike 1 kohase avalduse annavad osalisriigid hoiule Ühinenud

Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile, kes edastab selle koopiad teistele

osalisriikidele. Avalduse võib mis tahes ajal tagasi võtta, teatades sellest

peasekretärile. Selline tagasivõtmine ei piira käesoleva artikli alusel juba edastatud

teate esemeks olevate küsimuste läbivaatamist; pärast seda, kui peasekretär on

saanud teate avalduse tagasivõtmise kohta, ei saa ühegi osalisriigi poolt käesoleva

artikli alusel enam teateid vastu võtta, välja arvatud juhul, kui asjaomane osalisriik on

esitanud uue avalduse.

III OSA. UURIMISMENETLUS

ARTIKKEL 13. UURIMISMENETLUS TÕSISTE VÕI SÜSTEMAATILISTE RIKKUMISTE

KORRAL

1. Kui komitee saab usaldusväärset teavet, mis viitab sellele, et osalisriik rikub tõsiselt või

süstemaatiliselt õigusi, mis on sätestatud konventsioonis või selle

fakultatiivprotokollides, mis käsitlevad laste müüki, lasteprostitutsiooni ja -pornograafiat

või laste kaasamist relvakonfliktidesse, kutsub komitee osalisriiki üles tegema koostööd

teabe läbivaatamisel ja esitama sel eesmärgil viivitamata tähelepanekuid asjaomase

teabe kohta.

2. Võttes arvesse kõiki asjaomase osalisriigi poolt esitatud tähelepanekuid ja muud

usaldusväärset teavet, võib komitee määrata ühe või mitu oma liiget viima läbi uurimist

ja teavitama komiteed viivitamata selle tulemustest. Kui see on põhjendatud ja kui

osalisriik on andnud oma nõusoleku, võib uurimise käigus külastada ka osalisriigi

territooriumi.

3. Selline uurimine viiakse läbi konfidentsiaalselt ja osalisriigi koostööd taotletakse

menetluse kõigis etappides.

4. Pärast sellise uurimise tulemuste läbivaatamist edastab komitee need järeldused koos

märkuste ja soovitustega viivitamata asjaomasele osalisriigile.

5. Asjaomane osalisriik esitab võimalikult kiiresti ja kuue kuu jooksul pärast komitee

edastatud järelduste, märkuste ja soovituste kättesaamist oma tähelepanekud

komiteele.

6. Pärast sellise menetluse lõpetamist seoses käesoleva artikli lõike 2 kohaselt läbi viidud

uurimisega võib komitee pärast konsulteerimist asjaomase osalisriigiga otsustada

lisada menetluse tulemuste kokkuvõtliku kirjelduse oma käesoleva protokolli artiklis 16

sätestatud aruandesse.

7. Iga osalisriik võib käesoleva protokolli allakirjutamise või ratifitseerimise või sellega

ühinemise ajal teha avalduse, et ta ei tunnista komiteele käesolevas artiklis antud

pädevust seoses mõnes või kõigis lõikes 1 loetletud õigusaktides sätestatud õigustega.

8. Iga osalisriik, kes on teinud käesoleva artikli lõike 7 kohase avalduse, võib selle

avalduse igal ajal tagasi võtta, teatades sellest Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni

peasekretärile.

ARTIKKEL 14. UURIMISMENETLUSE JÄRELMEETMED

1. Komitee võib vajaduse korral pärast artikli 13 lõikes 5 nimetatud kuuekuulise tähtaja

möödumist kutsuda asjaomast osalisriiki üles teavitama teda meetmetest, mis on

võetud ja kavandatud vastusena käesoleva protokolli artikli 13 alusel läbiviidud

uurimisele.

2. Komitee võib kutsuda osalisriiki üles esitama täiendavat teavet meetmete kohta, mida

osalisriik on võtnud vastuseks artikli 13 alusel läbiviidud uurimisele, sealhulgas, kui

komitee peab seda asjakohaseks, konventsiooni artikli 44, laste müüki,

lasteprostitutsiooni ja -pornograafiat käsitleva konventsiooni fakultatiivprotokolli

artikli 12 või laste kaasamist relvakonfliktidesse käsitleva konventsiooni

fakultatiivprotokolli artikli 8 (kui need kohalduvad) alusel esitatavates hilisemates

aruannetes.

IV OSA. LÕPPSÄTTED

ARTIKKEL 15. RAHVUSVAHELINE ABI JA KOOSTÖÖ

1. Komitee võib asjaomase osalisriigi nõusolekul edastada Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni spetsialiseeritud asutustele, fondidele ja programmidele ning muudele

pädevatele organitele oma seisukohti või soovitusi seoses teadete ja uurimistega, mis

osutavad vajadusele tehnilise nõuande või abi järele, koos osalisriigi tähelepanekute

ja ettepanekutega, kui need on esitatud nende seisukohtade või soovituste kohta.

2. Samuti võib komitee asjaomase osalisriigi nõusolekul juhtida nende organite

tähelepanu kõikidele käesoleva protokolli alusel käsitletud teadetest tulenevatele

küsimustele, mis võivad aidata neil oma pädevuse piires otsustada, kas

rahvusvahelised meetmed, mis võivad aidata osalisriikidel saavutada edu

konventsioonis ja/või selle fakultatiivprotokollides tunnustatud õiguste rakendamisel,

on otstarbekad.

ARTIKKEL 16. ARUANNE PEAASSAMBLEELE

Komitee lisab konventsiooni artikli 44 lõike 5 kohaselt iga kahe aasta järel peaassambleele

esitatavasse aruandesse kokkuvõtte oma tegevusest käesoleva protokolli alusel.

ARTIKKEL 17. FAKULTATIIVPROTOKOLLI LEVITAMINE JA SELLEST TEAVITAMINE

Iga osalisriik kohustub käesolevat protokolli laialdaselt teatavaks tegema ja levitama ning

hõlbustama juurdepääsu teabele komitee seisukohtade ja soovituste kohta, eelkõige seoses

osalisriiki puudutavate küsimustega, sobivate ja aktiivsete vahendite abil ning ligipääsetaval

kujul nii täiskasvanutele kui ka lastele, sealhulgas puuetega inimestele.

ARTIKKEL 18. ALLAKIRJUTAMINE, RATIFITSEERIMINE JA ÜHINEMINE

1. Käesolev protokoll on allakirjutamiseks avatud kõikidele riikidele, kes on

konventsioonile või selle kahele esimesele fakultatiivprotokollile alla kirjutanud, need

ratifitseerinud või nendega ühinenud.

2. Käesoleva protokolli peab ratifitseerima iga riik, kes on konventsiooni või ühe selle

kahest esimesest fakultatiivprotokollist ratifitseerinud või sellega ühinenud.

Ratifitseerimiskirju hoitakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri juures.

3. Käesoleva protokolliga võivad ühineda kõik riigid, kes on konventsiooni või ühe selle

kahest esimesest fakultatiivprotokollist ratifitseerinud või sellega ühinenud.

4. Ühinemine jõustub ühinemiskirja hoiuleandmisega peasekretärile.

ARTIKKEL 19. JÕUSTUMINE

1. Protokoll jõustub kolme kuu möödudes alates kümnenda ratifitseerimis- või

ühinemiskirja hoiuleandmisest.

2. Iga riigi suhtes, kes ratifitseerib käesoleva protokolli või ühineb sellega pärast

kümnenda ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmist, jõustub käesolev protokoll

kolm kuud pärast tema ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäeva.

ARTIKKEL 20. PÄRAST JÕUSTUMIST TOIMEPANDUD RIKKUMISED

1. Komitee on pädev menetlema üksnes konventsioonis ja/või selle kahes esimeses

fakultatiivprotokollis sätestatud õiguste rikkumisi, mis toimuvad pärast käesoleva

protokolli jõustumist.

2. Kui riik ühineb käesoleva protokolliga pärast selle jõustumist, on selle riigi kohustused

komitee ees seotud ainult konventsioonis ja/või selle kahes esimeses

fakultatiivprotokollis sätestatud õiguste rikkumisega, mis toimuvad pärast käesoleva

protokolli jõustumist asjaomase riigi suhtes.

ARTIKKEL 21. MUUDATUSED

1. Iga osalisriik võib teha ettepaneku käesoleva protokolli muutmiseks ja esitada selle

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile. Peasekretär edastab kõik

muudatusettepanekud osalisriikidele koos taotlusega teatada, kas nad pooldavad

osalisriikide koosolekut ettepanekute arutamiseks ja nende üle otsustamiseks. Kui

nelja kuu jooksul alates sellise teate kuupäevast pooldab vähemalt üks kolmandik

osalisriikidest sellist kohtumist, kutsub peasekretär kohtumise kokku Ühinenud

Rahvaste Organisatsiooni egiidi all. Peasekretär esitab iga muudatuse, mis on vastu

võetud kahe kolmandiku kohalolevate ja hääletavate osalisriikide häälteenamusega,

heakskiitmiseks peaassambleele ja seejärel kõigile osalisriikidele.

2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt vastu võetud ja heaks kiidetud muudatus jõustub

kolmekümnendal päeval pärast seda, kui hoiule antud heakskiitmiskirjade arv saavutab

kaks kolmandikku osalisriikide arvust muudatuse vastuvõtmise kuupäeval. Seejärel

jõustub muudatus iga osalisriigi suhtes kolmekümnendal päeval pärast tema enda

heakskiitmiskirja hoiuleandmist. Muudatus on siduv ainult neile osalisriikidele, kes on

selle heaks kiitnud.

ARTIKKEL 22. DENONSSEERIMINE

1. Iga osalisriik võib käesoleva protokolli igal ajal denonsseerida, teatades sellest

kirjalikult Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile. Denonsseerimine

jõustub üks aasta pärast seda, kui peasekretär on teate kätte saanud.

2. Denonsseerimine ei piira käesoleva protokolli sätete jätkuvat kohaldamist enne

denonsseerimise jõustumise kuupäeva artiklite 5 või 12 alusel esitatud teadete või

artikli 13 alusel algatatud uurimise suhtes.

ARTIKKEL 23. HOIULEVÕTJA JA PEASEKRETÄRI TEADE

1. Käesoleva protokolli hoiulevõtja on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär.

2. Peasekretär teavitab kõiki riike järgmisest:

a. allakirjutamine, ratifitseerimine ja ühinemine käesoleva protokolli raames;

b. käesoleva protokolli ja selle artikli 21 alusel tehtud muudatuste jõustumise

kuupäev;

c. iga käesoleva protokolli artikli 22 kohane denonsseerimine.

ARTIKKEL 24. KEELED

1. Käesolev protokoll, mille araabia-, hiina-, inglis-, prantsus-, vene- ja hispaaniakeelne

tekst on võrdselt autentsed, antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni arhiivi.

2. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär edastab käesoleva protokolli

tõestatud koopiad kõigile riikidele.