RAB palgajuhendi kinnitamine

KÄSKKIRI

Rahapesu Andmebüroo palgajuhendi

kinnitamine

Avaliku teenistuse seaduse § 63 lõike 4 ning Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a

määruse nr 177 „Rahandusministeeriumi põhimäärus“ § 9 punkti 17 alusel:

1. Kinnitan Rahapesu Andmebüroo palgajuhendi (lisatud).

2. Tunnistan kehtetuks rahandusministri 15. august 2022. a käskkirja nr 156 „Rahapesu

Andmebüroo palgajuhendi kinnitamine“.

3. Käskkirja rakendatakse 1. juulist 2024. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

06.07.2024

nr 82

KINNITATUD

06.07.2024 ministri käskkirjaga nr 82

Rahapesu Andmebüroo palgajuhend

1. Üldsätted

1.1. Palgajuhend reguleerib Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) ametnike ja töötajate

(edaspidi teenistujad) tasustamise põhimõtteid ning teenistujate palga, töötasu ja

puhkusetasu maksmise tingimusi ja korda.

1.2. Ameti palgapoliitika kaasajastamise eest vastutab personalijuht, kes arendab seda

kooskõlas RABi strateegia, tegevuskava ning avaliku teenistuse ja töösuhteid

reguleerivate õigusaktidega. Teenistujate töötasustamiseks ettenähtud vahendite

kasutamist ja eelarve täitmist jälgib finantsspetsialist ja personalijuht.

2. Mõisted

2.1. Teenistuja – ametiga avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või

eraõiguslikus töösuhtes olev (s.o. töölepingu alusel töötav) töötaja.

2.1.1. Ametnik – isik, kes on ametiga avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes

ning teostab avalikku võimu. Ametnik võetakse teenistusse avaliku teenistuse

seaduse alusel.

2.1.2. Töötaja – isik, kes on ametiga eraõiguslikus töösuhtes ning ei teosta avalikku

võimu, vaid teeb avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Töötaja töötab

töölepingu alusel.

2.2. Teenistuskoht – ameti teenistuskohtade koosseisus ettenähtud ameti- või töökoht.

Ametniku teenistuskohta nimetatakse ametikohaks ja töötaja teenistuskohta

nimetatakse töökohaks.

2.3. Teenistusgrupp – sarnase funktsiooni ja töö sisuga teenistuskohtade kogum, mis on

jaotatud tasemeteks vastavalt tehtava töö keerukusele ja vastutuse ulatusele.

2.4. Palgaastmestik – ameti teenistuskohtade jaotus palgaastmetesse lähtudes Riigi

ametiasutuste teenistuskohtade klassifikaatori ja Fontese analüütilise

hindamismeetodi järgi teenistusgruppide tasemetele antud tööväärtuspunktidest.

2.5. Palk – ametnikule makstav põhipalk, muutuvpalk, asendustasu ning muud seaduses

sätestatud lisatasud.

2.6. Töötasu – töötajale makstav põhipalk, muutuvpalk, asendustasu ning muud seaduses

sätestatud lisatasud.

2.7. Põhipalk – palga või töötasu fikseeritud osa, mis on määratud teenistuskoha

ülesannete ning teenistuja ametialaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal.

2.8. Muutuvpalk – palga või töötasu ebaregulaarne osa, mida võib maksta lisatasuna

täiendavate ülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete teenistus- või tööalaste

saavutuste eest.

2.9. Tulemuspalk – eelnevalt kokku lepitud eesmärkide saavutamise, kollektiivsete heade

töötulemuste või arengu- ja hindamisvestluste hindamistulemuste eest makstav

ühekordne muutuvpalga osa.

2.10. Preemia – teenistuja tunnustamiseks erakordsete teenistusalaste saavutuste eest

makstav ühekordne muutuvpalga osa.

2.11. Asendustasu – lisatasu puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest.

2.12. Muud seaduses sätestatud lisatasud – seadusest tuleneval alusel eritingimustes

töötamise eest teenistujale määratud lisatasu, sh ületunnitöö tegemise, riigipühal ja

ööajal töötamise eest.

3. Tasustamispõhimõtted

3.1. Teenistujate tasustamisel lähtub RAB avaliku teenistuse seadusest, töölepingu

seadusest ning käesolevast palgajuhendist.

3.2. Ameti tasustamispõhimõtete eesmärk on tasustada teenistujaid ametis õiglaselt,

tagades palkade sisemise õigluse, samas võttes arvesse valdkonna ja teenistuskoha

strateegilist mõju ameti eesmärkide täitmisele ja iga teenistuja töö tulemuslikkust

ning tagada palkade konkurentsivõimelisus tööjõuturul.

3.3. Teenistujate põhipalk määratakse tema teenistusse asumisel või töölepingu

sõlmimisel. Ametniku põhipalga määrab RABi juht käskkirjaga. Töötaja põhipalk

lepitakse töötaja ja RABi juhi vahel kokku töölepingus. Ettepaneku põhipalga

määramiseks või kokkuleppimiseks teeb teenistuja osakonnajuhataja/vahetu juht

lähtudes palgaastmestikust ja palgajuhendi punktist 4.3.

3.4. RABi personalijuht vaatab palgajuhendi üle üks kord aastas ja vajadusel seda

muudetakse. Palgajuhendi kehtestamise aluseks olevate õigusaktide muutumisel

muudab RAB teenistujate palga- ja töötasutingimusi reeglina ühe kuu jooksul,

kohaldades neid õigusakti kehtima hakkamise päevast.

3.5. Teenistujale määratud põhipalga, muutuvpalga ning muude tasude kohta jagab

selgitusi ja põhjendusi teenistuja osakonnajuhataja/vahetu juht.

4. Põhipalga määramise ja kokkuleppimise ning muutmise tingimused ja kord

4.1. RABi üldine põhipalkade eesmärktase on Fontese Eesti palgauuringu vastava

valdkonna kogupalga keskmine +/- 10% ulatuses. Lisaks hinnatakse palga ja töötasu

konkurentsivõimet lähtuvalt Rahandusministeeriumi palkade koondraportis toodud

andmetest.

4.2. Teenistuja individuaalne põhipalk kujuneb palgaastmestiku alusel (Lisa 1). Kõik

RABi teenistuskohad on jaotatud palgaastmetesse, mis on moodustatud Riigi

ametiasutuste teenistuskohtade klassifikaatori ja Fontese analüütilise

hindamismeetodi alusel teenistusgruppide tasemetele antud tööväärtuspunktide alusel.

Igale palgaastmele vastab põhipalga vahemik, mis määrab vastavasse palgaastmesse

kuuluvate teenistuskohtade ühe kuu põhipalga miinimum- ja maksimummäära.

4.3. Palgaastmed on aluseks teenistujate põhipalkade määramisel. Põhipalga määramisel

palgaastme sees arvestatakse:

4.3.1. töö keerukuse taset ja vastutuse ulatust (erinevad teenistusgrupid ja nende

tasemed);

4.3.2. teenistuja kompetentsust, kogemust ja kvalifikatsiooni;

4.3.3. töö eripära iseloomustavaid näitajaid (näiteks võrdlust palgaturuga,

spetsiifiliste oskuste nõudlust jms),

4.4. Teenistujale võib osakonnajuhataja/vahetu juhi ettepanekul määrata erandjuhul

teenistuja palgaastme maksimummäärast kõrgema põhipalga (näiteks vajadus täita

ameti jaoks oluline teenistuskoht, säilitada väga raskesti asendatavat kompetentsi

vms). Erandjuhu põhjendatust hindab RABi juht.

4.5. Individuaalseid põhipalga muudatusi tehakse ametis üldjuhul üks kord aastas, kui

teenistuja põhipalga vaatavad üle RABi juht ja personalijuht, sealjuures arvestades

osakonnajuhi/vahetu juhi ettepanekutega ning 4.6 toodud.

4.6. Põhipalkade muutmisel lähtutakse ameti eelarvelistest võimalustest, palgauuringu

tulemustest, juhendi punktis 4.2 sätestatust ning lisaks võetakse arvesse teenistuja

4.6.1. panust ja pühendumist struktuuriüksuse eesmärkide täitmisele ja kogu ameti

tööle ja arengule,

4.6.2. stabiilset tulemuslikku tööd ja pädevuse suurenemist,

4.6.3. töö ulatust (st kas teenistujat saab tema teadmiste, oskuste ja kogemuste poolest

rakendada ühes kitsas ja konkreetses tööprotsessis või mitmes ja/või erinevates

tööprotsessides),

4.6.4. olulisust RABi jaoks (st kas tegemist on spetsialistiga, kelle teadmised,

oskused ja kogemused on ameti strateegiliste eesmärkide saavutamiseks kriitilise

tähtsusega).

4.7. Põhipalkade üle vaatamine ei tähenda automaatselt põhipalkade muutmist.

4.8. Põhjendatud juhtudel on võimalik põhipalkade muutmine kalendriaasta jooksul

(näiteks kõrgendatud turunõudlusega oskuste tasustamisel, lapsehoolduspuhkuselt

naasmisel, katseaja edukal läbimisel ja kompetentside suurendamisel). Ettepaneku

põhjendatust hindab RABi juht.

5. Muutuvpalga arvestamise ning maksmise tingimused ja kord

5.1. Muutuvpalgana makstakse ametis lisatasu täiendavate ülesannete eest, tulemuspalka

kokku lepitud eesmärkide saavutamise eest ja preemiat erakordsete saavutuste eest.

Muutuvpalka makstakse eelarvevahendite olemasolul. Kalendriaastas ametnikule

väljamakstav muutuvpalga kogusumma võib olla kuni 20 protsenti ametniku aastasest

põhipalgast.

5.2. Lisatasu täiendavate ülesannete täitmise eest võib määrata teenistujale, kes täidab

erakorralisi ja/või oluliselt suuremas mahus vahetu juhi antud lisaülesandeid. Lisatasu

täiendavate ülesannete eest võib määrata ühekordse või tähtaegse lisatasuna.

5.2.1. Lisatasu määramiseks esitab osakonnajuhataja/vahetu juht RABi juhile

põhjendatud ettepaneku, mis peab sisaldama täiendavate ülesannete kirjeldust,

nende täitjat, ülesannete täitmise perioodi ning määratava lisatasu suurust.

5.2.2. Lisatasu määramise lõpliku otsuse teeb RABi juht. Lisatasu määratakse RABi

juhi käskkirjaga.

5.3. Tulemuspalka makstakse üldjuhul ühekordse tasuna heade töötulemuste ja

kokkulepitud eesmärkide saavutamise eest.

5.3.1. Tulemuspalka võib maksta teenistujale, kes on kvaliteetselt ja tähtaegselt

täitnud

kokkulepitud eesmärgid ja/või saavutanud head töötulemused.

5.3.2. Ettepaneku teenistuja tulemuspalga suuruse osas teeb selleks eraldatud

vahendite piires teenistuja osakonnajuhataja/vahetu juht.

5.3.3. Ettepaneku alusel otsustab tulemuspalga määramise RABi juht. Tulemuspalk

määratakse RABi juhi käskkirjaga.

5.3.4. Osakonnajuhataja/vahetu juht peab tulemuspalga määra teenistujale

põhjendama.

5.4. Preemiat võib maksta erakordsete teenistus- või tööalaste saavutuste eest, sealhulgas

pikaajalise pühendunud teenistuse või töö eest.

5.4.1. Preemia määramiseks esitab teenistuja osakonnajuhataja/vahetu juht RABi

juhile põhjendatud ettepaneku, tuues välja teenistuja saavutuse ja tema panuse

tulemuste saavutamisse koos preemia suurusega.

5.4.2. Ettepaneku alusel otsustab preemia määramise RABi juht. Preemia määratakse

RABi juhi käskkirjaga.

5.4.3. Osakonnajuhataja/vahetu juht peab preemia määra teenistujale põhjendama.

5.4.4. RABi juhile võib tulemuspalka maksta iga-aastaselt Rahandusministeeriumi

kantsleriga peetava hindamisvestluse alusel vastavalt Rahandusministeeriumi

kantsleri sellekohasele otsusele.

6. Asendustasu maksmise tingimused ja kord

6.1. Puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest võib maksta teenistujale lisatasu (edaspidi

asendustasu), kui asendamine ei tulene teenistuja ametijuhendist või tingib võrreldes

ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise.

6.2. Asendustasu makstakse vaid pikemaajaliste asendamiste korral (asendatav ametikoht

on vakantne, teenistuja on suundunud lapsehoolduspuhkusele või viibib pikemal

töövõimetuslehel) ja asendav teenistuja peab kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis andma selleks nõusoleku.

6.3. Asendustasu määramiseks esitab teenistuja osakonnajuhataja/vahetu juht RABi juhile

põhjendatud ettepaneku, mis peab sisaldama asendatavate ülesannete kirjeldust,

asendamise perioodi, asendaja nime ning asendustasu osakaalu asendatava ametikoha

põhipalgast või tasu suurust. Üldjuhul esitatakse asendustasu ettepanek enne

asendamisaja algust. Asendustasu suurus võib olla kuni 30% asendatava ametikoha

põhipalgast ja asendusperiood võib üldjuhul kesta kuni 3 kuud.

6.4. Asendustasu määratakse RABi juhi käskkirjaga.

7. Muude seaduses sätestatud lisatasude maksmise tingimused ja kord

7.1. Kui teenistuja on kohustatud täitma teenistus- või tööülesandeid riigipühal, loetakse

see teenistuja tööpäevaks ning vastavalt seadusele hüvitatakse vaba aja andmisega.

Kui vaba aja hüvitamine ei ole võimalik, makstakse selle eest kahekordset põhipalka

või töötasu.

7.2. Teenistuja ja vahetu juht võivad kokku leppida, et teenistuja täidab ülesandeid

väljaspool tööaega ehk teeb ületunnitööd. Samuti võib amet teenistujalt nõuda

ülesannete täitmist väljaspool tööaega, kui see tuleneb erakorralistest asjaoludest ja

ülesanded tuleb täita viivitamata. Ületunnitööks ei loeta teenistus- või tööülesannete

täitmist väljaspool tööaega juhul, kui selle kohaldamise vajadus tuleneb teenistujast

endast.

7.2.1. Teenistuja ja osakonnajuhi/vahetu juhi kokkuleppel tehtava ületunnitöö puhul

peab teenistuja ületunnitöö tegemiseks andma kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis nõusoleku ületunnitööga nõustumise kohta.

7.2.2. Teenistuja ja tema vahetu juht peavad ületunnitöö kohta arvestust.

7.2.3. Ületunnitöö hüvitatakse seadusest tulenevatel alustel, makstes teenistujale 1,5-

kordset põhipalka vastavalt töötatud ületundidele. Teenistuja taotlusel võib

ületunnitöö hüvitada talle täiendava vaba aja andmisega ületunnitööga võrdses

ulatuses.

8. Palga või töötasu ja puhkusetasu arvestamise ning maksmise kord

8.1. Palga või töötasu arvestusperiood on üks kalendrikuu. Palka või töötasu arvestatakse

ajavahemiku eest, mil teenistuja täitis talle pandud ülesandeid. Kui teenistuja töötab

osalise tööajaga, arvestatakse palka või töötasu proportsionaalselt töötatud ajaga.

8.2. Palka või töötasu makstakse üks kord kuus kuu viimasel tööpäeval teenistuja

määratud pangakontole. Kui jooksva kuu viimane päev on puhkepäev, makstakse palk

või töötasu välja sellele eelnenud tööpäeval. Pangakonto muutumisest teavitab

teenistuja ametit Riigitöötaja Iseteenindusportaali kaudu.

8.3. Amet võib teenistuja palgast või töötasust kinni pidada ameti arvel tehtavate kulude

kehtestatud limiiti ületava summa ja isiklikul eesmärgil tehtud kulu ning teenistujale

makstud ettemakse. Selleks on vajalik teenistuja kirjalik nõusolek.

8.4. Riigi Tugiteenuste Keskus arvestab palka ja töötasu ning väljastab teenistujale e-

kirjaga palgalehe arvestatud palga või töötasu ja muude väljamaksete (puhkusetasu,

hüvitised jm) ning kinnipeetud summade kohta. Teenistujal on õigus saada selgitusi

Riigi Tugiteenuste Keskuselt talle arvestatud palga või töötasu kohta.

8.5. Info palgalt makstavate ja kinnipeetavate maksude ning maksete kohta ning makse ja

makseid saavate asutuste ja nende maksmisega kaasneva kaitse kohta on leitav

Rahandusministeeriumi kodulehel https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-

planeeringud/avalik-teenistus/palgakorraldus.

8.6. Puhkusetasu arvestatakse Vabariigi Valitsuse määruse „Keskmise töötasu maksmise

tingimused ja kord“ alusel.

8.7. Puhkusetasu kantakse teenistuja pangakontole hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne

puhkuse algust või teenistuja soovi korral järgmisel palgapäeval . Kui teenistuja

puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb teenistuja puhkus teenistuja

haiguse tõttu ning teenistujale on puhkusetasu üle kantud, arvestatakse puhkusetasu

ümber ja enammakstud summa peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude

palgast või töötasust.

Lisa 1 Teenistuskohtade palgaastmed ja neile vastavad põhipalga vahemikud

Palgaaste Teenistusgrupp

Põhipalga

vahemik

1 Keskastmespetsialistid 1

(teenistujad, kes täidavad rutiinseid ja reguleeritud tööülesandeid)

1800-

2400

2

Keskastmespetsialistid 2

(teenistujad, kes täidavad keerukamaid ja vähem reguleeritud

ülesandeid)

2200-

3200

3

Tippspetsialistid

(teenistujad, kes koordineerivad inimeste tööd, osalevad

valdkonna arendamises, nõustavad oma töövaldkonnas ja täidavad

iseseisvalt keerukaid ülesandeid)

2200-

4500

4 Juhid

(teenistujad, kes juhivad osakonda ja inimesi)

3200-

4500

5 Tippjuhid

(teenistujad, kes juhivad osakonnajuhte ja valdkondi)

Alates

4200