Kiri

Maret Maripuu

Sotsiaalkindlustusamet

[email protected]

Teie nr

Meie 08.07.2024 nr 16-6/241071/2404052

Ligipääs Sotsiaalkindlustusameti Tallinna klienditeenindusele

Austatud proua Maripuu

Puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohaselt peab puuetega inimestel olema samasugune

ligipääs avalikele teenustele, kui teistel inimestel. Sotsiaalkindlustusameti (SKA) Tallinna

teenindusbüroole (Paldiski mnt 80) on ligipääs paraku raskendatud.

Teadaolevalt jääb Sotsiaalkindlustusameti Tallinna klienditeenindus samale aadressile vähemalt

2033. aastani. Seepärast tuleb Sotsiaalkindlustusametil koostöös Tallinna linnaga muuta

linnaruum ligipääsetavaks: tuua ühistranspordipeatus hoone ette, rajada hooneni kompimisega

tajutavad ehk taktiilsed juhtteed ning arvestada hoone vahetus läheduses paiknevatel

ülekäiguradadel jalakäijate erivajadusi. Palun andke hiljemalt 16. septembriks ülevaade oma

plaanidest Tallinna klienditeenindusse ümbruse ligipääsetavaks muutmiseks.

Sotsiaalkindlustusameti Tallinna klienditeeninduse ligipääsetavus

1. Sotsiaalkindlustusameti Tallinna klienditeenindus asub aadressil Paldiski mnt 80.

Õiguskantslerilt on mh päritud, miks paljudele Tallinna ja Harjumaa inimestele nii vajalik

ametiasutus paikneb südalinnast 4 kilomeetri kaugusel.

2. Lisaks sellele pole hoonele lihtne ligi pääseda, see ei vasta ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri määrusele puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded

ehitisele. Määruse nõuded on kohustuslikud vaid pärast selle määruse kehtima hakkamist

rajatud hoonetele, kuid see ei tähenda, et riik ja omavalitsus ei peaks püüdma muuta

puuetega inimestele olulisi kohti linnaruumis ligipääsetavaks esimesel võimalusel.

3. Ligipääs Tallinna klienditeenindusele on keeruline järgmistel põhjustel:

 Lähimad ühistranspordipeatused asuvad hoonest 300-400 meetri kaugusel. Nii

liikumis- kui ka nägemispuudega inimesele on nii pika vahemaa läbimine kurnav

või suisa võimatu;

2

 Ühistranspordipeatused ise ei ole ligipääsetavad: bussi sissepääs ja bussipeatus ei

ole ühel tasandil, liikumis- ja nägemispuudega reisijal on keeruline või isegi

võimatu bussi siseneda ja bussist väljuda.

 Ühistranspordipeatustes pole häälteavitusi ega tablood.

 Paldiski mnt 80 hoone paikneb mitmerealise (3+3(4) rida) sõidutee kõrval.

Kõnnitee ja sõidutee asuvad samal tasandil, ülekäiguraja koht pole taktiilselt

tähistatud.

 Roheline foorituli sõidutee ületamiseks põleb vaid 10-13 sekundit. Kõik foorid ei

ole varustatud helisignaaliga. Sõidusuunad ei asu samal tasandil, mistõttu mõlema

sõidusuuna ületamiseks tuleb liikuda kallakust kas alla või üles. Ohutussaar või –

riba ei vasta ligipääsetavuse nõuetele.

 Ühistranspordipeatusest Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduseni puuduvad

pimedate taktiilsed juhtteed, hoone ja kõnnitee vahel on hooajaliselt veega täitunud

kraav.

 Sotsiaalkindlustusameti kodulehel puudub nägemispuudega inimestele vajalik

kirjeldus, kuidas bussipeatusest klienditeeninduse jõuda.

Sotsiaalkindlustusameti kohustused

4. Sotsiaalkindlustusameti visiooniks on Eesti inimese iseseisva toimetuleku ja heaolu

kindlustamine. Ameti jaoks on kõige tähtsamaks väärtuseks hoolivus, mis tähendab, et

amet märkab vajadusi inimese elukaarel, et pakkuda sellest lähtuvalt abi ja toetust. Seda

tehes lubab SKA olla klientide suhtes hooliv ja lugupidav.

5. Arvestades, et SKA määrab puude raskusastet, määrab ja maksab puudega inimese toetust,

aga osutab ka teisi teenuseid, peaks ligipääsetavus olema SKA-le oluline. Mitte ükski teine

riigiamet ei suhtle nii paljude puuetega inimestega. Ühel või teisel moel pöördub ameti

poole 8,5% Eesti elanikest, sest eelmise aasta seisuga on puude raskusaste määratud ca 116

tuhandele inimesele.

6. SKA on viimastel aastatel arendanud e-teenuseid. Kindlasti aitavad ligipääsetavad e-

teenused paljusid puuetega inimesi SKA osutatavaid toetusi ja teenuseid taotleda ja saada.

E-teenuste arendamine ei asenda ega võta kohustust tagada abivajajatele ligipääs

otsesuhtluseks. SKA on kinnitanud, et hoone enda klienditeeninduse osa on igas mõttes

ligipääsetav. Sellest aga ei piisa, kui potentsiaalne abivajaja ei pääse iseseisvalt abiosutaja

juurde.

7. Puuetega inimeste õiguste konventsiooni peamine eesmärk on puuetega inimeste

iseseisvuse suurendamine. See tähendab ka igas mõttes lihtsat ja ohutut ligipääsu.

Hoonesse aadressiga Paldiski mnt 80 ei ole praegusel kujul kõigil abivajajatel võimalik

ohutult ja mugavalt ligi pääseda.

8. Kuigi ka omavalitsus peab muutma avaliku ruumi ja ühistranspordi ligipääsetavaks, on

Sotsiaalkindlustusameti võimuses teha selleks ettepanekuid.

9. Ligipääsetavuse rakkerühm on analüüsinud transpordi ligipääsetavust. Seejuures

keskenduti valdavalt transpordile endale, kuid vähem transpordipeatustele või kuidas

ühistranspordini üldse jõuda. Samas ei ole hoone enda ligipääsetavusest sisuliselt kasu, kui

hooneni puudega inimesel iseseisvalt jõuda pole võimalik. Kuna Sotsiaalkindlustusamet

3

on puudega inimesele tihti peamine koht riigiga suhtlemiseks, siis palun Teil võtta ette

samme muutmaks ligipääs klienditeenindusele puuetega inimestele kohaseks.

Eesti võetud rahvusvahelised kohustused

10. Puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikkel 9 sätestab, et ligipääsetavad peavad

olema hooned, teed, transport ja muud sise- ja välisrajatised, sealhulgas koolid, eluasemed,

meditsiiniasutused ja töökohad;

11. Puuetega inimeste õiguste komitee üldkommentaaris nr 2 aastast 2014 (p 40) on kirjas, et

tervishoiu ja sotsiaalkaitse jäävad puudega inimestele kättesaamatuks, kui neil puudub

ligipääs hoonetele. Ja isegi kui hooned ise on ligipääsetavad, siis ei saa lugeda teenust

ligipääsetavaks, kui transport kohta, kus sotsiaalabi osutatakse, puudub. Nagu eespool

kirjeldatud, siis ühistranspordipeatused Tallinna klienditeeninduse lähedal ei ole

ligipääsetavad.

12. Nimetatud üldkommentaari 2 punktis 29 on sedastatud vajadus ligipääsetavust käsitleda

nii üldistes kui ka üksikutes võrdsust käsitlevates seadusandlikes aktides. Seda on Eesti ka

teinud kehtestades ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel majandus- ja

infotehnoloogiaministri määrusega Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded

ehitisele. Need nõuded kehtivad küll ehitistele, mis valmivad või renoveeritakse pärast

määruse kehtima hakkamist, aga volitades ministrit neid nõudeid kehtestama on

seadusandja leidnud, et puuetega inimestel peab olema tagatud ligipääs.

13. Puuetega inimeste õiguste konventsiooni üldkohustusena (artikkel 4 p 2) on riik lubanud

võtta kasutusele kõik meetmed ja ressursid, et majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised

õigused täita järk-järgult. Seega, isegi juhul kui kõike ei saa üle öö ligipääsetavaks muuta,

peab olema plaan, kuidas ja millal ligipääsetavad lahendused olemas olema saavad.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Teadmiseks: Jevgeni Ossinovski, Tallinna linnapea

Liisi Uder 6938437

[email protected]