Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Saku Vallavalitsus

[email protected]

Teie 14.09.2023 nr 7-1/4-24

Meie 06.10.2023 nr 9.3-1/23/5962-2

Saku valla Kasemetsa küla Saku

katsepunkti maaüksuse ja lähiala

detailplaneeringu kooskõlastus

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 127 lõikele 1, § 133 lõikele 1 ja

Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015. a. määruse nr 133: „Planeeringute koostamisel koostöö

tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 alusel kooskõlastamiseks Saku

Vallavalitsuse 08.02.2022 korraldusega nr 92 algatatud Saku valla Kasemetsa küla Saku

katsepunkti maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering).

Detailplaneering hõlmab Saku vallas Kasemetsa külas Saku katsepunkti maaüksust ning

osaliselt ümbritsevaid teid. Planeeringuala suuruseks on u 6 ha. Detailplaneeringu koostamise

eesmärk on maaüksuse Saku katsepunkt (katastritunnus 71801:003:0460) kruntideks jaotamine

ja hoonestusala ning ehitusõiguse määramine lasteaia ja eakatekodu püstitamiseks. Vastavalt

Saku valla üldplaneeringule (kehtestatud 20.04.2023 Saku Vallavolikogu otsusega nr 24.) asub

planeeritav ala üldkasutatavate hoonete maa-alal. Detailplaneering on kooskõlas Saku valla

üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu materjalid sisaldasid muu hulgas Hendrikson& KO poolt läbi viidud

mürahinnangut (töö nr 23004743, 31.08.2023), mille eesmärgiks on määrata planeeringualal

esinev liiklusmüra tase olemasolevas ja perspektiivses olukorras päevasel (07-23) ja öisel (23-

07) ajaperioodil. Müra modelleerimisel lähtutakse 2022 liiklusloenduse tulemustest.

Olemasoleva (ehk ehitusjärgse) olukorra hindamisel liideti planeeringu realiseerimisega

kaasnev võimalik liikluskoormus olemasolevatele ehk 2022. a liikluskoormustele. Lisaks

arvestati mürauuringus ka Tuisu tee ning Saku – Tõdva maantee ristmiku ümberehitamisega ehk

ringristmikuga (ringristmik nihkub planeeritud hoonestusaladele mõnevõrra lähemale võrreldes

praeguse tee asukohaga). Perspektiivse liikluskoormuse hindamisel eeldati, et piirkonnas võib

lähima 20-25 a jooksul aset leida liikluskoormuste suurenemine maksimaalselt kuni 25% võrra.

Planeeringu alale rakenduvad keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi

KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud II kategooria liiklusmüra piirväärtused, mis on päeval 60 dB

(teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (teepoolsel küljel 60 dB). Mürahinnangust selgus, et

olemasolevas olukorras levib planeeritavate müratundlike hooneteni päeval liiklusmüra nii

teepoolsel, kui ka mitte-teepoolsel küljel kuni 60 dB ning öösel kuni 50 dB. Perspektiivses

olukorras levib planeeritava ala müratundlike hooneteni liiklusmüra päeval kuni 60 dB ning

öösel kuni 50 dB. Eeltoodust tulenevalt vastavad planeeritavate hooneteni levivad

liiklusmüra tasemed nii olemasolevas olukorras, kui ka perspektiivses olukorras, nii

päevasel kui öisel ajaperioodil KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud piirväärtustele.

2(3)

Detailplaneeringu seletuskirjas on muu hulgas välja toodud järgnev:

 „Parklate ja välialade valgustus lahendatakse ehitusprojektis. Välisvalgustuse

paigutamisel tuleb arvestada olemasolevate elamualadega ning vältida nende

ülemäärast valgustamist, vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.“

 „Projekteerimisel ja ehitamisel arvestada õigusaktidega:

 Vabariigi Valitsuse 6. oktoobri 2011 määrus nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse

 lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“;

 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

 mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

 Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”

 Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

 ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“

 EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

 EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes“

 EVS-EN 17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“ standard.“

 „Hoonete ehitusprojekti koostamise käigus viia läbi radooniuuring, millest lähtuvalt

rakendada leevendavaid meetmeid.“

 „Lisaks välisõhu normide järgimisele tuleb tagada head tingimused ka kavandatavate

hoonete siseruumides. Müra suhtes tundliku funktsiooniga hoonete rajamisel tuleb

järgida asjakohast heliisolatsiooninõudeid käsitlevat standardit (hetkeseisuga on selleks

standard EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest), mille

kohaselt: Kavandades lasteaia magamisruume Ld 56-60 dB müratsooni on standardi

kohane välispiirde ühisisolatsiooni nõue (R’ tr,s,w) 35 dB. Uue lasteaiahoone rajamisel

ning arvestades ka võimalikku pisut suuremat mürataset tipptunnil ja/või ebaregulaarse

liiklusega (sh lühiajaliselt suurema liikluskoormusega) perioodil on soovituslik ette näha

mõnevõrra rangemad nõuded ehk välispiirde ühisisolatsiooni (R’tr,s,w) väärtus

minimaalselt suurusjärgus 40 dB; kavandades õpperuume ja nendega võrdsustatud

ruume Ld 56-60 dB müratsooni on standardi kohane välispiirde ühisisolatsiooni nõue

(R’ tr,s,w) 30 dB (antud juhul soovituslikult minimaalselt 35-40 dB); kavandades

magamisruume puhkekodus Ld 56-60 dB müratsooni on standardi kohane välispiirde

ühisisolatsiooni nõue (R’ tr,s,w) 35 dB (antud juhul soovituslikult minimaalselt 35- 40

dB); kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava

heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.“

 „Kavandatavate hoonete maantee poolne külg on võimalusel soovitatav jätta

üldkasutatavatele ning müra suhtes vähemtundlikele pindadele (esik, koridorid jm

abiruumid). Lasteaia magamisruumid on võimalusel soovitatav paigutada hoonete teest

kaugemale jäävale küljele.“

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning kooskõlastab detailplaneeringu. Täiendavalt juhib amet tähelepanu järgnevale:

 Detailplaneeringu seletuskirjas on kirjas: „Hoonete ehitussüsteemide (nt küte,

ventilatsioon) projekteerimisel tuleb arvestada lähedal asuvate elamutega ja

võimalikud müra tekitavaid seadmed tuleb asetada elamukruntidest võimalikult

kaugele.“ Amet juhib tähelepanu, et tehnoseadmete müratasemed ei tohi

müratundlike hoonetega aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud

tööstusmüra sihtväärtust.

 Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-

07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra

piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

 Jälgida, et ehitusaegsed (ja kasutusaegsed) vibratsioonitasemed ei ületaks

sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

3(3)

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud

piirväärtuseid.

 Detailplaneeringu seletuskirjas on kirjas: „Krundile Pos 1 on planeeritud uus

alajaam.“ Alajaama asukoha valikul arvestada majandus- ja taristuministri

25.06.2015 määruses nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise

kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 10 lõikes 6 tooduga, mille

alusel ulatub alajaamade ja jaotusseadmete ümber kaitsevöönd 2 meetri kaugusele

piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Korp

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

5552 5830

[email protected]